Kiri

KORRALDUS 25.08.2020 nr DM-109599-28 Keskkonnaloa nr KL-508553 andmine I. ASJAOLUD Nordpont OÜ (reg nr 12583892, Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Madara tn 25, 10612) esitas Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüseemi kaudu 27.04.2020 keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1003521. Keskkonnaamet küsis Nordpont OÜ-lt 29.04.2020 kirjaga nr DM-109599-2 lisateavet keskkonnaloa taotluse kohta. Taotleja esitas osalise lisateabe keskkonnaotsuste infosüsteemi teadete alla, registreeritud 12.05.2020 kiri nr DM-109599-3. Keskkonnaamet küsis taotlejalt 18.05.2020 kirjaga DM-109599-4 lisateavet keskkonnaloa taotluse kohta. Taotleja esitas 28.05.2020 parandustaotluse nr T-KL/1003521-2, registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 28.05.2020 kiri nr DM-109599-5. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 42, keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 13 ja veeseaduse (edaspidi VeeS) § 190 ning Keskkonnaamet pidas esitatud materjale piisavaks keskkonnaloa taotluse menetluse algatamiseks. Taotleja esitas Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis 16.07.2020 parandustaotluse nr T- KL/1003521-3, registreeritud 16.07.2020 kiri nr DM-109599-19. Nordpont OÜ (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 rekonstrueerimiseks Pedja jõel (VEE1023700) 14143 Õuna Mutso tee kinnistul (registriosa nr 3781050; katastritunnus 24802:005:0058) Jõgeva alevikus Jõgeva vallas Jõgevamaal. Suursilla rekonstrueerimiseks on vajalik alandada Jõgeva veskijärve veetaset kuni 65,29 m abs (EH2000) veekogusse savikast puistepinnasest ajutiste tammide, kogumahuga 350 m3 püstitamiseks, 95 m3 alalise silla konstruktsiooni paigaldamiseks, 99 m3 veekogu põhja süvendamiseks ja peale rekonstrueerimist tõstetakse veetase kõrguseni 66,29 m abs (EH2000). Maanteeamet andis Suursilla rekonstrueerimiseks 27.07.2020 ehitusloa nr 1-3/20/139, registreeritud Keskkonnaameti dokumendi haldussüsteemis 28.07.2020 kiri nr 6-2/20/4253-7. Taotleja esitas 10.08.2020 keskkonnaotsuste infosüsteemis Keskkonnaametile ehitusloas p. 1 nõutud täiendavad andmed võimalike suuremate vooluhulkade korral avariiolukorra vältimise meetmete kohta, registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 10.08.2020 kiri nr DM-109599-22. Muinsuskaitseamet andis Suursilla rekonstureerimiseks 10.08.2020 tööde tegemise loa nr 24800, registreeritud Keskkonnaameti dokumendi haldussüsteemis 10.08.2020 kiri nr 6-2/20/4253-8. Taotluse ja keskkonnaloa eelnõu teatavaks tegemine ning seisukohtade ärakuulamine Keskkonnaamet rakendab keskkonnaloa andmisel avatud menetlust. Keskkonnaamet saadab teavituse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise ja keskkonnaloa eelnõu valmimise kohta kohalikule omavalitsusele ja piirinaabritele ning avaldab keskkonnaloa taotluse menetluse algatamise ja keskkonnaloa eelnõu valmimise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. KeÜS § 47 lg 2 kohaselt avaldatakse teade keskkonnaloa taotluse esitamise kohta kohalikus ajalehes „Vooremaa“. KeÜS § 43 lg 1 kohaselt edastab keskkonnaloa andja keskkonnaloa taotluse viivitamata pärast selle nõuetele vastavuse kindlakstegemist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele temalt arvamuse saamiseks. KeÜS § 43 lg 2 kohaselt esitab kohaliku omavalitsuse üksus kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta hiljemalt ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Keskkonnaamet edastas Jõgeva Vallavalitsusele 01.06.2020 kirjaga nr DM-109599-8 teate taotleja keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta ning info keskkonnaloa taotluse väljapanemise kohta Jõgeva Vallavalitsuse veebilehel. Jõgeva Vallavalitsus edastas 09.06.2020 korralduse nr 253, millega nõustus keskkonnaloa nr KL- 508553 eelnõus tooduga, registreeritud keskkonnaotsuste infosüseemis 10.06.2020 kiri nr DM-109599-12. KeÜS § 48 lg 3 kohaselt peab keskkonnaloa eelnõu olema avaliku väljapaneku kestel kättesaadav loa andja veebilehel kuni taotluse lahendamiseni. Taotlus ja eelnõu on digitaalselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS https://kotkas.envir.ee sakkide „Keskkonnaload“_ „Keskkonnalubade ja taotluste menetlused“ alt menetluses nr M-109599 dokumendina nr DM-109599-1. Keskkonnaamet saatis 01.06.2020 eelnõu taotlejale tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks. Juhindudes HMS § 40 lg 1, peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele võimaluse esitada haldusakti kohta kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis oma arvamus ja vastuväited. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet 01.06.2020 kirjaga nr DM-109599-9 eelnõu osas piirinaabritele ja kolmandatele isikutele (osaühingule RÄPINA VESIVESKI ja Kalatalule Härjanurmes) ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Kooskõlas KeÜS § 47 lg 1 ja HMS §-d 48 ja 49 tegi loa andja 01.06.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 02.06.2020 ajalehes „Vooremaa“ avalikkusele teatavaks taotlejale antava keskkonnaloa eelnõu ja loa andmise korralduse eelnõu. Avalikustamise käigus ettepanekuid esitati arvamusi ja ettepanekuid. Kalatalu Härjanurmes esitas 05.06.2020 ettepanekud keskkonnaloa eelnõu kohta, registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 05.06.2020 kiri nr DM-109599-10. Keskkonnaamet vastas 10.06.2020 kirjaga nr DM-109599-11. Kalatalu Härjanurmes esitas 18.06.2020 ettepanekud keskkonnaloa eelnõu kohta, registreeritud 18.06.2020 kiri nr DM-109599-14. Keskkonnaamet edastas Kalatalu Härjanurmes ettepanekud 19.06.2020 kirjaga nr DM-109599-15 Nordpont OÜ-le. Nordpont OÜ vastas Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis teadetest 08.08.2020, registreeritud 09.07.2020 kiri nr DM-109599-16. Keskkonnaamet võtab osaliselt arvesse Kalatalu Härjanurmes ettepanekud ja teeb muudatused käesoleva korralduse kaalutluste osas ning keskkonnaloas. Kalev Pehme edastas 16.06.2020 e-kirjaga küsimused keskkonnaloa eelnõu kohta, registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 16.06.2020 kiri nr DM-109599-13. Keskkonnaamet vastas Kalev Pehme küsimustele 09.07.2020 kirjaga nr DM-109599-17. Kalev Pehme esitas 14.07.2020 e-kirjaga ettepanekud keskkonnaloa eelnõu kohta, registreeritud 14.07.2020 kiri nr DM-109599-20. Keskkonnaamet vastas Kalev Pehmele 05.08.2020 kirjaga nr DM-109599-21. Keskkonnaamet täiendas keskkonnaloa eelnõud ja esitas arvamuse avaldamiseks loa taotlejale, Kalatalule Härjanurmes, paisu omanikule Kalev Pehmele ja kohalikule omavalitsusele 10.08.2020. Keskkonnaamet ei pea täiendatud keskkonnaloa eelnõu kohta ajalehes "Vooremaa" teate avaldamist vajalikuks, kuna esmakordse keskkonnaloa eelnõu valmimise teate peale ajalehes Keskkonnaametile arvamusi ei esitatud. Kalev Pehme edastas 11.08.2020 e-kirjaga arvamused ja ettepanekud keskkonnaloa eelnõu kohta, registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 11.08.2020 kiri nr DM-109599-24. Keskkonnaamet vastas Kalev Pehme arvamustele ja ettepanekutele 19.08.2020 kirjaga nr DM-109599-26. Jõgeva Vallavalitsus edastas 18.08.2020 korralduse nr 405, millega nõustus keskkonnaloa nr KL-508553 eelnõus tooduga, registreeritud keskkonnaotsuste infosüseemis 19.08.2020 kiri nr DM-109599-25. Kalev Pehme esitas 23.08.2020 täiendavad arvamused ja ettepanekud keskkonnaloa eelnõu kohta, registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 24.08.2020 kiri nr DM-109599-27. Kalev Pehme 23.08.2020 arvamusi ja ettepanekuid käsitletakse kaalutluste all. Haldusakti andmisest teavitamine Tuginedes KeÜS § 58 lg 3 tehakse keskkonnaluba teatavaks teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus ajalehes „Vooremaa“. KeÜS § 58 lg 1 kohaselt toimetatakse keskkonnaluba või keskkonnaloa andmisest keeldumise otsus loa taotlejale ja teistele isikutele, kelle õigusi keskkonnaluba või selle andmisest keeldumise otsus piirab, kätte vastavalt HMS §-dele 25–30 ja 32 postiga, keskkonnaloa andja poolt või elektrooniliselt. Loa andja toimetab keskkonnaloa kinnistute aadressidega Veskipaisu, Mihkel Pilli tänav, Seemne tn 2, Poe tn 1, 2(7) Sauna tn 4 ja Poe tn 3a omanikele postiga või elektrooniliselt. II. KAALUTLUSED Keskkonnaamet võttis keskkonnaloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS), KeÜS, VeeS ja selle alamaktide sätted. HMS § 5 lg-d 2 ja 4 sätestavad haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lg 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku mõju ning vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks taotlusele aluseks ka olemasolevad registriandmed ja muud kättesaadavad alusdokumendid. VeeS § 187 p 10 kohaselt on keskkonnaluba kohustuslik, kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 m 3 . VeeS § 175 lg 1 kohaselt on veekogu veetaseme alandamine tegevus, millega langetatakse vooluveekogu olemasolevat veetaset rohkem kui 0,3 meetrit ning Vees § 175 lg 2 kohaselt määratakse veekogu veetaseme alandamise tingimused veeloas. VeeS § 191 lg 1 järgi annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. VeeS § 189 lg 1 kohaselt on keskkonnaluba tähtajatu, välja arvatud juhul, kui luba taotletakse tähtajaliselt või esinevad muud juhud tuginedes VeeS § 189 lg 1 p 2-5. Käesoleval juhul on luba taotletud tähtajaliselt, seega antakse keskkonnaluba kehtivusega kuni 20.01.2021. KeÜS § 49 lg 1 kohaselt otsustatakse keskkonnaloa andmine hiljemalt 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Pedja jõgi (pikkus 124,9 km, valgala 2688,3 km2 ) algab Mällu veskijärvest (VEE2016110) Lääne-Virumaal ja suubub vasakult Suur-Emajõkke (VEE1923600) Viljandi- ja Tartumaa piiril, olles Emajõe üheks suuremaks ja veerohkeimaks lisajõeks. Jõgi on keskmise kaldega. Jõe langus on 69,3 m ja keskmine lang 0,57 m/km. Vesiveskeid on jõel varasematel aegadel olnud kümmekond. Pedja jõe suurveeaegsed vooluhulgad ja veetaseme muutused võivad olla väga kiired. Jõe hüdroloogiliseks eripäraks on see, et valgla suure veevaru korral võib vooluhulk suurvee ajal suureneda mitukümmend korda. Suhteliselt kiire on ka suurvee langus. Arvestuslikud vooluhulgad Jõgeva vesiveski lävendis ulatuvad maksimaalselt 156,5 m³/s ja Q1 133,7 m³/s. Pedja jõe paisutamise tulemusena on moodustunud Jõgeva alevikus Jõgeva veskijärv veepeegli pindalaga 12,7 ha, kaldajoone pikkusega 6531 m ja valgala pindalaga 667,3 km2 . Pedja jõe vooluhulgad: Keskmine vooluhulk 5,341 m3 /s 1%-line aasta ööpäevane maksimum vooluhulk 133,7 m3/s 2%-line aasta ööpäevane maksimum vooluhulk 112,9 m3 /s 5%-line aasta ööpäevane maksimum vooluhulk 80,84 m3 /s 10%-line suvine seitsme päeva maksimum vooluhulk 24,96 m3 /s 50%-line suvine kolmekümne päevane keskmine vooluhulk 2,000 m3 /s 95%-line aasta kolmekümne päevane minimaalne vooluhulk 0,377 m3 /s 95%-line aasta ühe päevane minimaalne vooluhulk 0,105 m3 /s Taotleja taotleb keskkonnaluba Pedja jõel Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 rekonstrueerimiseks vajalike tegevuste läbi viimiseks. Olemasolev sild on rahuldavas seisukorras. Silla kandetalad on tugevasti amortiseerunud ja vajavad väljavahetamist. Samuti on täheldatud paisu konstruktsioonide tugisammastest ja nende aluspindadest läbijooksu, mis ohustab nii paisu konstruktsioone kui ka olemasoleva silla konstruktsioone. Vetejuhtimise lahendus on puudulik, veed on juhitud põikkaldega üle serva. Sillal on käsipuud. Põrkepiire puudub, mille asemel on kõrgem äärekivi. Silla kandetalad ja sammastik on rahuldavas seisukorras, kuid arvestades tänapäevaseid koormusi ning paisukonstruktsioonide halvenevat seisukorda, on väga tõenäoline, et lagunev paisu konstruktsioon (sein ja jäämurdjad) kujutab sillale suurt ohtu. Paisu konstruktsioonide purunemisel on väga tõenäoline silla konstruktsioonide vigastamine määral, et selline juhtum lõppeb avarii olukorraga. Silla rekonstrueerimiseks on vajalik Jõgeva Veskijärve veetaseme alandamine kuni 65,29 m abs (EH2000). Sillal on 4 ava ning tööde tegemise käigus 2 ava suletakse pinnasetammidega ja vesi suunatakse ülejäänud 2 avasse. Tammide jaoks kasutatakse savi sisaldavat puistepinnast ning ajutiste tammide maht on ca 350 m 3 . Enne ehitustöödega alustamist on vaja silla avad saada kuivaks. Tammid paigaldatakse veekogusse ajutiselt. Peale rekonstrueerimistöid tõstetakse veetase kõrguseni 66,29 m abs (EH2000). Keskkonnakaitse abinõud: 3(7) 1. Ehitusmontaažitööde teostamise ajal välditakse ehitusprahi ja rusude sattumist vette. 2. Materjalid ladustatakse jõest eemal. 3. Ehitusprahi ja muude esemete vette sattumisel likvideeritakse need sealt koheselt. 4. Ehituspraht ja jäätmed viiakse litsentseeritud jäätmekäitluskohtadesse. Ohtlikke jäätmeid (Makroflexi-, aerosoolipurke) hoitakse veest eemal. 5. Keskkonnariskide maandamiseks tangitakse ehitustöödeks vajalikke masinaid veepiirist eemal ning kontrollitakse igapäevaselt ehitusmasinaid võimalike lekete tuvastamiseks. Kasutatakse tehnikat, mis ei ole vanem kui 10 aastat. 6. Keskkonnareostuse puhul teavitatakse operatiivselt Päästeametit ja Keskkonnaametit. Lekkiv mehhanism toimetatakse veepiirist eemale. Sillast vahetult allpool olevas jõelõigus tuleb silla rekonstrueerimistöödel ja Jõgeva veskijärve taastäitmisel pidevalt tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem. Veevool allpool paisu ei tohi katkeda. Pedja jõe ökoloogiline miinimumvooluhulk on 0,35 m3 /sekundis. Ökoloogiline miinimumvooluhulk on vooluveekogu vooluhulk, mis tagab ökosüsteemi toimivuse (VeeS § 174 lg 7). Jõgeva veskijärve veetaseme alandamisel tuleb jälgida keskkonnaministri 09.10.2019 määruses nr 54 „Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“ § 8 toodud nõudeid veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas, veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku ning veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisust allapoole jäävasse voolusängi. Setete allakandumise vältimiseks mistahes tööde teostamise korral on vajalik teha töid selliselt, et tööde piirkonnast ei toimu vee läbivoolu ja suurte sademete perioodi korral on vajalik tööd peatada. Võimalike setete püüdmiseks tuleb allavoolu paigaldada setteekraanid mõlemale kaldale, selliselt, et kokku oleks kaetud min 30% jõe ristlõike laiusest. Jõgeva veskijärve veetaseme alandamisel veelompidesse lõksu jäänud kalad peab viima jõe veega täidetud ossa. Kui Jõgeva veskijärvest leitakse vähke (jõevähk kui ka võõrvähiliigid), siis tuleb viivitamatult teavitada sellest telefonil 5366 2619 Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialisti. VeeS § 187 p 7 kohaselt on vaja keskkonnaluba veekogu paisutamiseks. VeeS § 188 lg 1 p 3 järgi ei ole keskkonnaluba vaja, kui vooluveekogus looduslikku veetaset tõstetakse kuni üks meeter. Taotleja tõstab pärast rekonstrueerimist veetaseme Jõgeva veskijärves kõrgusele 66,29 m abs, veetase Jõgeva veskijärve paisust allpool on mõõdetud 65,29 m abs, seega kõrguse 66,29 m abs korral ei ole vaja keskkonnaluba paisutamiseks. Jõgeva veskijärve paisu omanik ja Maanteeamet on sõlminud 2017. aastal paisutamisservituudi seadmise lepingu nr 298. Lepingu p 2.6. on märgitud, et paisu omanik nõustub vooluveekogu paisutuse ajutise katkestamisega (mõistliku etteteatamise ajaga), kui Maanteeametil on vajalik remontida või ümber ehitada teerajatisi. Keskkonnaloa taotlusele on lisatud lisa 3 paisu omanikule Maanteeameti poolt 22.05.2020 edastatud teavitus Jõgeva alevikus asuva suursilla rekonstrueerimistööde alustamisest 29.06.2020. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 alusel ei kuulu planeeritav tegevus oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral on keskkonnamõjude hindamine kohustuslik. Tegevus ei kuulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 " (edaspidi määrus nr 224) § 11 alusel tegevuste hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Määruse § 11 lg 7 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust veekogu süvendamise korral alates mahust 100 m3 . Keskkonnamõju hindamise vajalikkust kaaluti ehitusloa andmisel Maanteeameti poolt ja otsustati, et keskkonnamõju hindamine Suursilla rekonstrueerimisel ei ole vajalik. Käesolev korraldus ei anna õigusi ehitusseaduse kohasteks tegevusteks ega asenda muid tegevuseks vajalikke lubasid. Kalatalu Härjanurmes ettepanekud 1. Paisu veetase alandataks aeglaselt – esimene 2/3 kuni 15 cm/d, ülejäänud kuni 10 cm/d. See on antud paisul lihtne korraldada. - Loa eelnõus V16 p 5.1. on toodud nõue alandada mitte kiiremini kui 0,3 m ööpäevas. Sademeterohkel ajal mõjutab Pedja oluliselt rohkem sademetehulk kui veetaseme alandamine kuni 30 cm päevas. 0,3 meetrit on päevas maksimaalne alandamine, mitte kohustuslik kiirus. 4(7) 2. Kui tugevad vihmad peaks suurendama märgatavalt jõe vooluhulka siis taseme alandamine kuni enam vähem suvise normaalse keskmise vooluhulga taastumiseni peatada. - Ettepanek Keskkonnaloa eelnõus V16 p 1.2. kajastatud. 3 . Setete allavoolu kandumist täielikult vältida ei ole võimalik, kuid väga hoolikalt töötada selle nimel, et paisjärve orgaanilisi põhjasetteid satuks allavoolu minimaalselt. Settepüüdurite paigaldamisega 30 % le jõe laiusest allpool paisu sette (orgaanilise heljumi) alla kandumise vältimiseks kava on eksitav info - 70 % laiusest jääb ju avatuks ja ka püüdurid taolist heljumit ei püüa. Meile ei ole ohtlik mineraalne sete (savisegune vesi) vaid just setete tavaliselt pealmine kerge orgaaniline osa, mis põhjustab vee hüdrokeemilise kvaliteedi langust (vee hapnikusisalduse vähenemine, BHT ja orgaaniliste lisandite suurenemine jne. Need setted settivad alles Härjanurme paisjärves voolu kiiruse aeglustudes), Painküla paisjärv on üsna alla lastud. Vee kvaliteediga allpool Jõgeva-Tartu silda (Painkülas) on niikuinii probleeme, eriti kuival ajal. - Kalakasvatus Härjanurmel asub remonditavast sillatst 12 km allavoolu. Ehitustegevus sillal mõjutab kalakasvatust minimaalselt (kui üldse mõjutab). Ehitustegevuse käigus allavoolu kandub minimaalselt setet ja heljumit (sest ei tehta töid, mille käigus võib tekkida arvestatavas koguses setet ja heljumit).Seetõttu setetega seonduvat eelnõus ei muudeta. 4 . Kui Jõgeva paisjärv on tühi võib tugev vihmasadu hakata pesema täiendavalt paisjärve põhjas olevat orgaanilist setet, mis ongi antud töö puhul meile suurimaid riske. Taolise vältimiseks (leevendamiseks) tuleks kasutusele võtta meetmed. Kuid suurte sademete ajal tööd peatatakse (kõik jooksevad minema) nagu eelnõus on. Paisjärve ei lasta täiesti tühjaks, antud juhul probleem ei ole aktuaalne. Setetega seonduvat eelnõus ei muudeta. 5. Paisu veetaset hakata taastama siis kui jõe looduslik vooluhulk on suurenenud niipalju, et võimaldataks samal ajal allpool paisu säilitada stabiilse vooluhulga vähemalt 1,3 m³/s (tavaliselt al. oktoobrist). - Muudeti keskkonnaloa eelnõus V16 p 5.2. järgmiselt: Jõgeva veskijärve veetase tuleb tõsta kuni 66,29 m abs (EH2000) esimesel võimalusel ajal, kui Pedja jõe looduslik vooluhulk on suurenenud ja on võimalik samal ajal allpool paisu säilitada vooluhulk 1,3 m3 /s. 6 . Setete eemaldamine või mitte eemaldamine ei puutu praegu asjasse, parem alati kui need eemaldatakse. Ajutiste tammide alt tuleb ilmselt sete eemaldada (vähemalt teise kohta tõsta). - Ajutised tammid tulevad allavoolu, kus setet on minimaalselt. Ajutiste tammide ehitamisel settet ei eemaldata, tammide eemaldamisel vajadusel saab ka settet eemaldada. Setetega seonduvat eelnõus ei muudeta. 7 . Ehitaja peaks ülalnimetatud tööde teostamise algusest ja lõpetamisest eenevalt meid 2-3 tööpäeva informeerima. Samuti koheselt kui ülaltoodu osas töö käigus läheb midagi teisiti kui kavandatud. Lisatud keskkonnaloa eelnõu: V16 p 4.5. Tööde teostaja peab tööde teostamise algusest ja lõpust ning kui midagi olulist muutub, teavitama eelnevalt 2-3 tööpäeva Kalatalu Härjanurmes. Kalev Pehme 23.08.2020 arvamused ja ettepanekud 1. Keskkonnaloa korralduse eelnõus on jäetud käsitlemata minu poolt esitatud arvamused ja ettepanekud. Samal ajal Kalatalu Härjanurmes seisukohad on leidnud detailset käsitlemist. Minu poolt esitatud probleemid, eriti Pedja jõe veevoolu ohutu läbilaskmine osaliselt suletud voolusängi korral on sedavõrd oluline teema, et selle mittekäsitlemine keskkonnaloa korralduses tähendab loa menetlemisel olulist puudust. 1.1 Keskkonnaamet märgib, et aktsiaselts Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi (registrikood 10033667) hüdrotehnikainsener Priit Alekand eksperthinnang (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 10.08.2020 kiri nr DM-109599-22) käsitleb Jõgeva vesiveski paisu avade läbilaskevõimet. Eksperthinnangu kohaselt on paisutuskõrgusel 66,29 m avade maksimaalsed läbilaskevõimed järgmised: Ava 1 – Qmax = 20,28 m³/s; Ava 2 – Qmax = 35,00 m³/s; Ava 3 – Qmax = 32,80 m³/s. Eksperthinnangus on märgitud, et "Kokkuvõtteks võib öelda, et ava 1 laiusega 6,75 m läbilaskevõime on piisav nimetatud aastatel (perioodil juuni - september) esinenud maksimaalsete vooluhulkade läbilaskmiseks./.../Avade 3 läbilaskevõime on piisav nimetatud aastatel esinenud maksimaalsete vooluhulkade läbilaskmiseks perioodil veebruar, märts, mai - detsember." Keskkonnaamet märgib, et sillaremondi tööd on jagatud kahte etappi: I Etapp: Pinnasetammidega piiratakse 2 ja 3 ava, avatud jääb esimene ava laiusega 6,75 m. Tööde periood: august-oktoober. Kuna esimese ava läbilaskevõime ei võimalda vastu võtta oktoobri maksimaalset vooluhulka, siis olukorras, kus vooluhulk ületab ava läbilaskevõimet, pinnasetamm tehakse lahti ja vesi lastakse alla 2 ja 3 avade kaudu. Pärast veetaseme langemist tamm taastatakse ja jätkatakse töödega. II Etapp: Pinnasetammidega piiratakse 2 ja 1 ava, avatud jääb kolmas ava laiusega 10,92 m. 5(7) Tööde periood: oktoober-detsember. Kolmas ava on võmeline vastu võtta maksimaalset vooluhulka tööde tegemise perioodil. Seega on Suursilla rekonstrueerimise perioodi äravoolu analüüs ja sellekohased vooluhulga näitajad toodud eksperthinnangus ning avade sulgemisel ei ole Keskkonnaameti hinnangul ette näha veskihoone ja sellega seotud rajatiste mõjutamist. 2 . Keskkonnaloa korralduse eelnõus on kirjutatud, et Jõgeva veskijärve paisu omanik ja Maanteeamet on sõlminud 2017. aastal paisutamisservituudi seadmise lepingu nr 298. Lepingu p 2.6. on märgitud, et paisu omanik nõustub vooluveekogu paisutuse ajutise katkestamisega (mõistliku etteteatamise ajaga), kui Maanteeametil on vajalik remontida või ümber ehitada teerajatisi. Keskkonnaloa taotlusele on lisatud lisa 3 paisu omanikule Maanteeameti poolt 22.05.2020 edastatud teavitus Jõgeva alevikus asuva suursilla rekonstrueerimistööde alustamisest 29.06.2020. Jõgeva vesiveski paisu omanikuna ei ole mul vastuväiteid seoses nimetatud paisutamisservituudiga, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist üksnes paisutuse ajutise katkestamisega, vaid ka Pedja jõe voolusängi tõkestamisega Suursilla ehitustööde ajal, kuid see küsimus on jäänud loa korralduse eelnõus käsitlemata. Olen seda asjaolu varem korduvalt nimetanud, kuid seniajani ei ole seda minule teadmata põhjusel selgitatud. 2.1 Keskkonnaamet on toonud selgitused punktis 1.1. 3 . Asjaolu, et ehitusaegsed tõkketammid ei asu minu omandis oleval maaüksusel, ei ole oluline jõe vee läbilaskmise seisukohast. Pedja jõe voolusängi ajutine kitsendamine poole jõe laiuse osas põhjustab suure vooluhulga esinemise korral paisutuse minu maaüksusel ning selgusetud on veetaseme tõusuga kaasnev mõju veskihoonele ja sellega seotud rajatistele: paisu sambad, varjad, veski pealevoolukanal, voolurahusti jt elemendid. 3.1 Keskkonnaamet märgib, et äkilise veetaseme tõusu puhul tuleb avada pinnasetamm ja vesi lastakse alla vajadusel teiste avade kaudu. Pärast veetaseme langemist tamm taastatakse ja jätkatakse töödega. Seega pole mõju veskihoonele ja sellega seotud rajatistele ette näha. 4. Keskkonnaloa andmise korralduse peatükis II. KAALUTLUSED on toodud rida äravoolu statistilisi näitajaid, kuid täielikult puudub Suursilla rekonstrueerimise perioodi äravoolu analüüs ja sellekohased vooluhulga näitajad. Käsitlemata on suve-sügise suurveega seotud hüdroloogilised näitajad, mis käesoleval juhul on kõige olulisemad. Olen neid asjaolusid pikemalt selgitanud oma kirjas keskkonnaametile 16.06.2020, kuid seniajani on need jäänud tähelepanuta. 4.1 Eksperthinnangus on käsitletud muu hulgas suve-sügise suurveega seotud hüdroloogilised näitajad, mis on paisutuskõrgusel 66,29 m toodud punktis 1.1. Lühiajalise paisutustaseme 66,59 m korral on maksimaalsed läbilaskevõimed järgmised: Ava 1 – Qmax = 26,43 m³/s; Ava 2 – Qmax = 45,62 m³/s; Ava 3 – Qmax = 42,76 m³/s. 5 . Maanteeamet korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 14143 Õuna–Mutso km 3,062 Suursilla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisas 1 p 1 kirjutab, et keskkonnaloa menetluses tuleb keskkonnaametile esitada täiendavate andmetena võimalike suuremate vooluhulkade korral veetase jões, paisuavade vee läbilaskevõime ja tekkida võiva avariiolukorra vältimise meetmed. Need näitajad on vajalikud, et hinnata jõe ristlõike sulgemisega kaasneva veetase tõusu üle erineva vooluhulga esinemise korral. Neid asjaolusid veeloa andmise korralduses ei ole käsitletud. 5.1 Keskkonnaamet märgib, et selgitused on toodud punktis 1.1 ja 3.1. Kalev Pehme tegi ettepaneku mitte väljastada OÜ-le Nordpont keskkonnaluba Jõgeva veskipaisul veetaseme alandamiseks, sest sellega seatakse ohtu tema omandis olev kinnisvara ning Kalev Pehme peab vajalikuks asja arutamiseks viia läbi avalik istung. Keskkonnaamet märgib, et ei pea avaliku istungi läbiviimist mõistlikuks, kuna see võib põhjustada menetluse ülemäärast venimist. III. OTSUSTUS Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes veeseaduse § 191 lg 1, § 187 p 10 ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaameti Lõuna regiooni põhimäärus“ punktile 2 otsustan: 1. Anda Nordpont OÜ-le (reg nr 12583892, Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Madara tn 25, 10612) 6(7) keskkonnaluba nr KL-508553 (kehtivusega kuni 20.01.2021) Suursilla rekonstrueerimiseks Jõgeva veskijärve veetaseme alandamiseks kuni 65,29 m abs (EH2000), et paigaldada veekogusse savikast puistepinnasest ajutised tammid kogumahuga 350 m3 , alalise silla konstruktsiooni paigaldamiseks 95 m3 , veekogu põhja süvendamiseks 99 m3 ja peale rekonstrueerimist veetaseme tõstmiseks kõrguseni 66,29 m abs (EH2000). 2. Avalikustada keskkonnaloa nr KL-508553 andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kanda keskkonnaluba Keskkonnaameti infosüsteemi (https://kotkas.envir.ee/) reg-nr-ga KL-508553. VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Ivo Ojamäe keskkonnakorralduse spetsialist keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti ülesannetes Lõuna regioon Lisa: Keskkonnaluba Teadmiseks: Jõgeva Vallavalitsus, Kalatalu Härjanurmes, Kalev Pehme, Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, osaühing RÄPINA VESIVESKI 7(7)  Keskkonnaluba Keskkonnaloa registrinumber KL-508553 Loa omaja Ärinimi / Nimi Nordpont OÜ andmed Registrikood / Isikukood 12583892 Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 – Jõgeva andmed alevikus asuva Suursilla nr 502 remont Tegevuskoha aadress 14143 Õuna-Mutso tee, Jõgeva alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Katastritunnus 24802:005:0058 Territoriaalkood EHAK 2261 Käitise territoorium X: 6516220, Y: 638816 X: 6516234, Y: 638883 X: 6516228, Y: 638883 X: 6516216, Y: 638817 X: 6516217, Y: 638816 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima 25.08.2020 periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev 20.01.2021 Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Veekvaliteeti hinnata iga päev visuaalselt. Pinnavee läbipaistvuse halvenemisel võtta proov tööde piirkonnast allavoolu hõljuvainete ning naftasaaduste määramiseks. Analüüsinõuded Pinnavee analüüsid teha akrediteeritud laboris. 2/8 Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Veekogumi nimetus Veekogumi Proovivõtukoha Proovivõtukoha Seire nimetus kood nimetus kood kood kood nimetus koordinaadid (L‑Est) Seiratavad Proovi võtmise Proovi näitajad sagedus võtmise aeg Pedja jõgi VEE1023700 Pedja Karaski ojast 1023700_2 142 m sillast X: 6516084, Y: 638896 Heljum Vajadusel Puurmani paisuni allavoolu Nafta Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine 3/8 V10. Süvendamine Veekogu nimetus Pedja jõgi Veekogu kood VEE1023700 Pinnaveekogumi nimetus Pedja Karaski ojast Puurmani paisuni Pinnaveekogumi kood 1023700_2 Süvendamise koht Vooluveekogu Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6515481, Y: 639171 Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamisviis kaevamine Süvenduspinnase iseloomustus Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³ Pinnas 99 Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Veekogu sh mere süvendamise nõuded Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine 4/8 V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Pedja jõgi Veekogu kood VEE1023700 Pinnaveekogumi nimetus Pedja Karaski ojast Puurmani paisuni Pinnaveekogumi kood 1023700_2 Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Vooluveekogu Kaadamisala nimetus Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6516225, Y: 638853 Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise Ajutiste veetõkke tammide paigaldamine silla remondiks, et saada silla avad kuivaks. vajaduse põhjendus Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ savikas puistepinnas 350 silla alaline konstruktsioon 95 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise 1. Ehitusmontaažitööde teostamise ajal välditakse ehitusprahi ja rusude sattumist vette. nõuded 2. Materjalid ladustatakse jõest eemal. 3. Ehitusprahi ja muude esemete vette sattumisel likvideeritakse need sealt koheselt. 4. Ehituspraht ja jäätmed viiakse litsentseeritud jäätmekäitluskohtadesse. Ohtlikke jäätmeid (Makroflexi-, aerosoolipurke) hoitakse veest eemal. 5. Keskkonnariskide maandamiseks tangitakse ehitustöödeks vajalikke masinaid veepiirist eemal ning kontrollitakse igapäevaselt ehitusmasinaid võimalike lekete tuvastamiseks. Kasutatakse tehnikat, mis ei ole vanem kui 10 aastat. 6. Keskkonnareostuse puhul teavitatakse operatiivselt Päästeametit ja Keskkonnaametit. Lekkiv mehhanism toimetatakse veepiirist eemale. 5/8 V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju 6/8 ja nende täitmise tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku 1. Tööde teostamiseks valida võimalikult madala veetasemega periood. Kogu negatiivse keskkonnamõju 2. Tööde teostamise tulemusena ei tohi halveneda Pedja jõe ökoloogiline seisund, selleks vältida tööde tsoonis setete allavoolu liikumist tööperioodi vähendamise meetmed (sh katkestada tööd ajutiste valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu jões). jooksul. 3. Võimalike setete püüdmiseks tuleb allavoolu paigaldada setteekraanid mõlemale kaldale, selliselt, et kokku oleks kaetud min 30% jõe ristlõike laiusest. 4. Tööde teostaja peab tööde ajal kuivendatud lõigus hättasattunud kalad toimetama voolava veega veekogu osasse. 5. Vähkide (jõevähk kui ka võõrvähiliigid) leidmisel Jõgeva veskijärvest kuivendatud osast viivitamatult teavitada telefonil 5366 2619 Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialisti. 2. Tööde teostamise tingimused ja Tööde ajaks veetaseme alandamine ja tõstmine tuleb dokumenteerida, alandamise ja tõstmise alguse ja lõpu ajad ning muu asjasse Kogu nõuded puutuv informatsioon. tööperioodi jooksul. 3. Parima võimaliku tehnika kasutamine Negatiivse keskkonnamõju minimeerimiseks on ehitajal kohustus kasutada tööks tehniliselt korras ehitustehnikat ning kõikvõimalike Kogu kemikaalide ja/või ehitusmaterjalide kasutamisel järgida tootja poolt sätestatud ettevaatusabinõusid. tööperioodi jooksul. 4. Muud asjakohased meetmed 1. Juhul, kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju veekogule, siis on keskkonnaloa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid 1. - 4. tingimusi. Olukorra 2. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. tekkimisel. 3. Naftasaaduste, mürgiste ainete või heitveega saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. 4. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 5. Tööde teostamise tingimused ja 1. Jõgeva veskijärve veetaset on lubatud alandada kuni 65,29 m abs (EH2000) Kogu nõuded mitte kiiremini kui 0,3 m ööpäevas. tööperioodi 2. Jõgeva veskijärve veetase tuleb tõsta kuni 66,29 m abs (EH2000) esimesel võimalusel. jooksul. 3. Jõgeva veskijärve veetaseme alandamisel ja tõstmisel tuleb pidevalt tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem. Veevool allpool paisu ei tohi katkeda. Pedja jõe ökoloogiline miinimumvooluhulk on 0,35 m3/sekundis. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 7/8 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise nr sagedus 1. Teave meetmete rakendamise Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. Vajadusel. kohta 2. Veekogu omaseire tulemused Jälgida visuaalselt tööde perioodil iga päevaselt Pedja jõe vee kvaliteeti, saastumise ilmingute märkamisel järgida keskkonnaloa tabelis Vajadusel. V8 esitatud seire tingimusi. 3. Muu vajalik informatsioon 1. Vee erikasutusega seotud andmete muutmisel s.h. vee erikasutaja kohta käivate andmete muudatustest, teavitada kirjalikult loa 1. - 2. Olukorra väljaandjat. tekkimisel. 2. Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul Keskkonnainspektsiooni, Lõuna Päästekeskust ja Keskkonnaametit. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 8/8 Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 25.08.2020 16:40 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Manused: DM-109599-28.pdf.bdoc From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, August 25, 2020 4:10 PM To: [email protected] Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109599-28 Keskkonnaloa nr KL- 508553 andmine. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/32679- 549cb89b9c4bafae329f907d1811e6857200ebb6e80dc27a71ee02ebcfc14ad4 KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist