OÜ Rewild Teie 21.08.2020
[email protected]
Järve 4a Meie 25.08.2020 nr 15-1/20-0828/39132-2
61505, Elva, Tartu maakond
Lepingu 1-12/20/1572-1 seirekava
kooskõlastamine
Maanteeameti ja OÜ Rewild vahel on 22.07.2020 sõlmitud leping nr 1-12/20/1572-1
„Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 90,0-142,0 Mäo-Pikknurme lõigu ulukiseire“.
Käesolevas kirjas omavad kasutatud suure algustähega mõisted samasugust tähendust nagu
Lepingus.
Vastavalt Lepingu lisa 1 Tehniline kirjeldus punktile 4.2 esitas Töövõtja Tellijale seirekava.
Tellija on esitatud dokumendi läbi vaadanud ja käesolevaga kooskõlastame seirekava.
Juhul kui seirekava ja Lepingu vahel esineb sisulisi erinevusi, lähtutakse Lepingus toodud
tingimustest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anni Luht
projektijuht
projekteerimise talitus
Lisad: Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 90,0-142,0 Mäo-Pikknurme lõigu ulukiseire
seirekava
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Mäo-Pikknurme ulukiseire | 1
Riigitee nr 2, km 90–142,
Mäo-Pikknurme ulukiseire
Seirekava
Tellija: Maanteeamet
Teostaja: OÜ Rewild
Kuupäev: 21.08.2020
SISUKORD
1. Ulukiseire piirkond ja eesmärk ............................................................................................ 2
2. Metoodid ............................................................................................................................. 3
2.1. Liigirühmad .................................................................................................................... 3
2.2. Andmekogude jt -allikate analüüs ................................................................................. 3
2.3. Loomaloendus ............................................................................................................... 4
2.4. Elupaikade modelleerimine ja kaardistamine ............................................................... 5
2.5. Leevendusmeetmete ettepanek ................................................................................... 5
3. Ajakava ................................................................................................................................ 6
4. Töörühm .............................................................................................................................. 8
5. Viidatud allikad .................................................................................................................... 8
Mäo-Pikknurme ulukiseire | 2
1. ULUKISEIRE PIIRKOND JA EESMÄRK
Uuringu piirkonnaks on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee (riigitee nr 2) lõik km 90,0–
142,0, millel kavandatakse neljarealist (2+2 liiklusskeemiga) I klassi maanteed (joonis 1).
Samaaegselt ulukiseirega on nimetatud teelõigule koostamisel kaks teearenduse eelprojekti
ja nende juurde kuuluvat keskkonnamõju hindamist (KMH). Arendatav tee on suures osas
planeeritud uuele trassile, mis asub olemasolevast teest kuni 1,4 km kaugusel.
Ulukiseire eesmärk on ulukite liikumise ja konfliktkohtade määramise analüüs, selgitamaks
ulukite võimalikud liikumisalad üle teemaplaneeringuga määratud trassikoridori. Töö
eesmärgiks on selgitada olemasoleva ning kavandatava transpordi ja ulukite liikumisteede
vahelised konfliktialad ning esitada võimalikud leevendavad meetmed elupaikade sidususe
tagamiseks, sõltuvalt teemaplaneeringu ning seirega samaaegselt koostatavate eelprojektide
eesmärkidest ja lahendustest. Lisaks tuleb uurida kahepaiksete ja roomajate võimalikku
esinemist uuritaval alal (sigimis- ja talvitumisveekogude esinemine, elu ja rändealad) ning
selgitada leevendavate meetmete rakendamise vajadus teeprojektis. Uuritavateks
liigirühmadeks on imetajad, kahepaiksed ja roomajad. (Väljavõte ulukiseire hanke tehnilisest
kirjeldusest.)
Käesoleva seirekava eesmärgiks on määrata uuringu alused, ajakava ja töö
korraldus, sh:
o eri liigirühmade (suurimetajad, väikeimetajad, roomajad, kahepaiksed) elupaikade,
populatsioonide ja liikumisalade kaardistamine;
o potentsiaalsete konfliktkohtade tuvastamine;
o leevendusmeetmete vajaduse ja lahendusvariantide määramine;
o osapoolte (seireprojekti teostaja, tellija ning eelprojektide ja KMH-de koostajad)
vaheline suhtlus.
Töö periood on 22.07.2020–22.08.2022.
Joonis 1. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee km 90,0–142,0 asukoha skeem; väljavõte ulukiseire hanke
tehnilisest kirjeldusest.
Mäo-Pikknurme ulukiseire | 3
2. METOODID
2.1. Liigirühmad
Uuritavad liigirühmad on järgmised.
Maismaaimetajad, nende hulgas:
o suurimetajad – ca 6–7 liiki, sh põder (Alces alces), punahirv (Cervus elaphus),
metssiga (Sus scrofa), metskits (Capreolus capreolus), karu (Ursus arctos), hunt
(Canis lupus), ilves (Lynx lynx) jt;
o väikeimetajad – ca 10–15 liiki, sh rebane (Vulpes vulpes), kährikkoer (Nyctereutes
procyonoides), mäger (Meles meles), metsnugis (Martes martes), kivinugis (Martes
foina), kärp (Mustela erminea), nirk (Mustela nivalis), halljänes (Lepus europaeus),
valgejänes (Lepus timidus), orav (Sciurus vulgaris), mutt (Talpa europaea), siil
(Erinaceus europaeus) jt;
o poolveelised imetajad – ca 3–5 liiki, sh kobras (Castor fiber), saarmas (Lutra lutra),
mink (Neovison vison), mügri (Arvicola amphibius) jt.
Imetajate vaatluste kogumiseks tehakse kokku 8 loenduskorda: kahe aasta jooksul igal
aastaajal (kevad, suvi, sügis, talv).
Kahepaiksed – ca 4–7 liiki, sh harilik kärnkonn (Bufo bufo), rohukonn (Rana
temporaria), rabakonn (Rana arvalis), tiigikonn (Pelophylax lessonae), tähnikvesilik
(Lissotriton vulgaris), harivesilik (Triturus cristatus) jt. Kahepaiksete vaatluste
kogumiseks tehakse kokku 4 loenduskorda: kahe uuringuaasta kevadel ja suvel.
Roomajad – ca 4–5 liiki, sh vaskuss (Angius fragilis), arusisalik (Zootoca vivipara),
kivisisalik (Lacerta agilis), rästik (Vipera berus), nastik (Natrix natrix). Roomajate
vaatluste kogumiseks tehakse kokku vähemalt 2 loenduskorda: kahe uuringuaasta
suvel, kuid roomajate vaatlused registreeritakse ka juhul kui need juhtuvad teiste
loenduskordade käigus (teistel aastaaegadel).
2.2. Andmekogude jt -allikate analüüs
Andmebaasides olemasolevaid andmeid kasutatakse teetrassile ja selle ümbrusesse jäävate
piirkondade elupaikade, ning olemasoleva ja planeeritud maakasutuse ruumiliseks analüüsiks.
Kasutatavateks allikateks on:
o looduskaitse – kaitstavad alad (kaitsealad, püsielupaigad jms), rohevõrgustik;
o olemasolev info Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee km 90,0–142,0 ulukiõnnetuste kohta
ulukiõnnetuste andmebaasist;
Mäo-Pikknurme ulukiseire | 4
o uuritavate liikide esinemine ja teadaolevad vaatlused loodusvaatluste andmebaasidest
(EELIS, E-elurikkus, LVA jt);
o Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teema-
planeering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha
täpsustamine km 92,0–183,0" (koostajad: AS K&H, AS EA Reng, OÜ Artes Terrae; 2012)
ning selle juurde kuuluv Järva, Jõgeva ja Tartu maakonnaplaneeringute teema-
planeeringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha
täpsustamine km 92,0–183,0“ keskkonnamõju strateegiline hindamine (koostajad: OÜ
Alkranel, OÜ Artes Terrae; 2009–2011).
o muud ruumiandmeid nagu topograafia ja maakasutus (ETAK, CORINE jms).
2.3. Loomaloendus
Ulukiseire keskseks osaks on välitööd, mis viiakse läbi nii vahetult teetrassil kui ka planeeritava
teetrassiga paralleelselt kulgevates elupaikades kuni ca 2,5 km ulatuses. Järgitakse teadus-
uuringute jaoks välja töötatud ja kinnitust leidnud ulukiloenduse metoodikat (Sutherland,
2010). Uurimisalale planeeritakse loomaloenduse transektid, mida välitööl läbitakse ja
märgitakse üles kõik leitud suur- ja väikeimetajate, poolveeliste imetajate, kahepaiksete ning
roomajate tegevusjäljed ning loomavaatlused ja hukkunud loomad.
Paralleelselt planeeritava tee koridoriga paigutatakse kokku 2–4 ulukiloenduse transekti:
o kogu olemasoleval teetrassil mõlemal pool teed (2 transekti). Registreeritakse
loomade teeületuse ja teeületuskatsete jäljeread, muud tegevusjäljed tee vahetus
naabruses, loomavaatlused ning kõik teel hukkunud loomad;
o ulukite elupaikades planeeritaval teetrassil juhul, kui see ei asu olemasoleva trassiga
samas asupaigas. Registreeritakse loomade jäljeread, muud tegevusjäljed ja
loomavaatlused;
o ulukite elupaikades planeeritava teetrassiga paralleelselt kuni 2,5 km ulatuses. Juhul,
kui olemasolev ja planeeritav trass asuvad samas asupaigas, siis mõlemal pool teed,
kui planeeritav trass asub uues asupaigas, siis olemasolevast teest uue trassi vastas
poolel. Registreeritakse loomade jäljeread, muud tegevusjäljed ja loomavaatlused.
Kogu uuritava trassi pikkuses planeeritakse kokku kaheksa loendusringi, kus välitööd toimuvad
kord igal aastaajal kahe aasta jooksul. Kahepaiksete loendust tehakse kaks korda aastas,
kevadel ja suvel (kokku 4 ringi), roomajate loendust tehakse üks korda aastas, suvel (kokku 2
ringi) johtuvalt nende liikide uurimiseks sobimatutest oludest sügisel ja talvel ning roomajatel
ka kevadel. Ühe loendusringi pikkus on ca 200 km, mis jaotatakse päevasteks ca 15–20 km
pikkusteks transektideks. Ühe loendusringi välitöödele kulub seega eeldatavasti ca 12
välitööpäeva. Lisandub ettevalmistuste ja planeerimise aeg.
Mäo-Pikknurme ulukiseire | 5
Transektid paigutatakse maastikku nii, et need läbiksid teetrassi läheduses paiknevaid loodus-
likke (uuringuliikide) elupaikasid. Suuri põlde ja asulaid, millel on madal väärtus ulukite
elupaigana läbitakse suhteliselt vähem. Loomaliikide jalajälgi otsitakse pehmelt pinnaselt ning
lumelt, lisaks märgitakse üles liikide muud tegevusjäljed nagu väljaheited, söömisjäljed, elusa
looma vaatlused ning leitud hukkunud loomade jäänused. Kevadistel ja suvistel käikudel
pööratakse rohkem tähelepanu transektile jäävatele veekogudele, kus võib leida kahepaiksete
kudu ning hiljem kulleseid ja noorloomi. Roomajate seireks kontrollitakse transektile jäävaid
kiviaedu ja -hunnikuid ning muid päikesele avatuid kohti nagu teed, sillad jms, mis võivad
roomajaid ligi meelitada.
2.4. Elupaikade modelleerimine ja kaardistamine
Jäljeloenduse ning topograafia ja elupaikade GIS andmekogude põhjal kaardistatakse liikide
esinemissagedus erinevates maastikes (Franklin, 2010). Analüüsi tulemuse põhjal saab
võrreldes vaatlusandmetega täpsemalt leida plaanitava teetrassi ja loomade jaoks oluliste
elupaikade ja käiguteede konfliktkohad.
Eri liikide elupaigad ja liikumisalad kaardistatakse lisaks tegevusjälgede vaatlustele planeeri-
taval teetrassil elupaiga profiilina maastiku läbilõikel. Elupaiga profiil koostatakse vastavalt
elupaigatüüpide, maastikuobjektide ja maakatte paiknemisele olemasolevate andmekogude
ja välitööl kogutud vaatluste alusel. Eri liikide elupaiga kvaliteedi hinnang ja selle jaotus
teetrassil määratakse vastavalt tee naabruses kuni 2,5 km ulatuses olevate keskkonna-
tingimuste sarnasusele liikide tegeliku elupaigakasutusega. Analüüsi aluseks on Eesti topo-
graafia andmekogu (Maa-amet), Eesti mullastiku kaart (Maa-amet), Eesti looduse infosüsteem
(Keskkonnaagentuur) ning välitööl kogutavad vaatlusandmed. Vajadusel kasutatakse
täiendavalt OÜ Rewild kogutud Eesti loomade elupaigakasutuse andmed aastatest 2008–
2020. Maastiku koosseisus arvestatakse elupaigatüüpide ja -komponentide ning inimmõju
paiknemist.
2.5. Leevendusmeetmete ettepanek
Leevendusmeetmete ettepaneku koostamisel ning tellija ja eelprojektide koostajate
nõustamisel lähtutakse Euroopa ja muu maailma ulukitaristu, populatsioonide sidususe
tagamise ja looduskaitse soovitustest (sh Iuel jt, 2003, Primack jt, 2008, Klein, 2010, van der
Ree jt, 2015). Lahendusvariantide asupaikade määramisel kombineeritakse välitööl tehtavad
loomavaatlused, ulukieksperdi kogemus ja hinnang, koostatavad elupaigamudelid (profiilid),
erinevad teaduslikud allikad jm.
Mäo-Pikknurme ulukiseire | 6
3. AJAKAVA
Ulukiseire tööperiood koosneb kahest etapist.
I etapp – 1.–13. kuu alates lepingu sõlmimisest, tähtaeg: 22.08.2021.
o Seiremetoodika, andmekogumise, välitöö ja analüüside planeerimine.
o Välitööde teostamine – seireringid sügisel, talvel, kevadel ja suvel.
o Kaks töökoosolekut, kus antakse ülevaade tehtud tööst ja tulemustest ning
nõustatakse samaaegselt koostatavaid teearenduse eelprojekte ja nende KMH-sid.
Töökoosolekud lepitakse eelnevalt kokku hiljemalt 5 päeva enne koosoleku aega.
o Vahearuande koostamine ja esitamine etapi lõpuks, kus on toodud tehtud tööde
kirjeldus, kogutud andmete kompleksne analüüs ja leevendusmeetmete vajaduse
esialgsed ettepanekud.
• Avakoosolek, 05.08.2020 / tutvumine ning eesmärkide ja tööplaani ülevaade
• Seirekava koostamine ja töökorraldus / andmekogumise ja -analüüsi plaan, ajakava,
VIII töörühma koondamine.
2020
• Sügisene seirering / imetajad / põdra jooksuaeg
• Vajadusel seirekava korrigeerimine johtuvalt välitöö esimesest kogemusest
IX–X
2020
• Olemasolevate andmekogude jt allikate läbivaatus ja esmane analüüs
• Andmekäitluse ja -analüüs plaani täpsustamine johtuvalt 1. seireringi kogemusest
X–XII
2020
• 1. töökoosolek, eeldatav ajavahe 23.11.–04.12.2020 / esialgsed tulemused ning otsesuhtlus
töö tellija ja eelprojektide koostajatega / esialgne sisend eelprojektidele (täpsustub hiljem)
XI–XII
2020
• Talvine seirering / imetajad / standardne jäljeloendus lumelt
I–III
2021
• Kevadine seirering / kahepaiksed, imetajad / kahepaiksete sigimishooaeg, sõltuvalt
ilmaoludest võidakse alustatada juba märtsi lõpus
IV–V
2021
• Suvine seirering / kõik uuritavad liigirühmad, sh roomajad / roomajate aktiivsuse kõrgaeg,
väikeimetajate noorloomade hajumine, kahepaiksed toitumiselupaikades
VII • I etapi andmete analüüs ja esialgsete leevendusmeetmete ettepaneku koostamine
2021
• Vahearuanne, tähtaeg 22.08.2021 / esialgsed tulemused ja leevendusmeetmete ettepanek
• 2. töökoosolek, eeldatav ajavahe 23.–27. 08.2021 / I etapi kokkuvõte
VIII
2021
Mäo-Pikknurme ulukiseire | 7
II etapp – 14.–25. kuu alates lepingu sõlmimisest, tähtaeg: 22.08.2022.
o Välitöö teostamine – seireringid sügisel, talvel, kevadel ja suvel.
o Kaks töökoosolekut, kus antakse ülevaade tehtud tööst ja tulemustest ning
nõustatakse töö tellijat ja samaaegselt koostatavaid teearenduse eelprojekte ja
nende KMH-sid. Töökoosolekud ühildatakse võimaluse korral Mäo-Pikknurme
teelõigu eelprojektide koosolekutega. Töökoosolekud lepitakse eelnevalt kokku
hiljemalt 5 päeva enne koosoleku aega.
o Vajadusel täiendavad nõustamised samaaegselt koostatavatele teearenduse eel-
projektidele ja nende KMH-dele. Täiendavad nõustamiskoosolekud lepitakse
eelnevalt kokku hiljemalt 5 päeva enne koosoleku aega. Tellija ja ulukiseire teostaja
vahelise e-kirja teel tehtava nõustamise korral vastatakse hiljemalt 7 päeva jooksul.
o Lõpparuande esitamine etapi lõpuks, kus on toodud tehtud tööde kirjeldus,
transektplaanid, kogutud andmete kompleksne analüüs ja leevendusmeetmete
vajaduse lõplikud ettepanekud.
• Sügisene seirering / imetajad / põdra jooksuaeg
IX–X
2021
• Talvine seirering / imetajad / standardne jäljeloendus lumelt
I–II
2022
• 3 töökoosolek, eeldatav ajavahe 07.–18.03.2022 / otsesuhtlus töö tellija ja eelprojektide
III koostajatega / täpsustatud sisend eelprojektile (detailid täpsustatakse hiljem)
2022
• Kevadine seirering / kahepaiksed, imetajad / kahepaiksete sigimishooaeg, sõltuvalt
IV–V ilmaoludest võidakse alustatada juba märtsi lõpus
2022
• Suvine seirering / kõik liigirühmad, sh roomajad / roomajate aktiivsuse kõrgaeg,
väikeimetajate noorloomade hajumine, kahepaiksed toitumiselupaikades
VI–VII • Kogutud andmete analüüs, leevendusmeetmete ettepaneku ja aruande koostamine
2022
• 4. töökoosolek, eeldatav ajavahe 01.–12.08.2022 / otsesuhtlus töö tellija ja eelprojektide
koostajatega / analüüsi lõplike tulemuste, järelduste ja ettepanekute tutvustamine
VIII • Lõpparuanne, tähtaeg 22.08.2022
2022
Mäo-Pikknurme ulukiseire | 8
4. TÖÖRÜHM
OÜ Rewild tuumikmeeskond Mäo-Pikknurme ulukiseire töödel on järgmine. Vajadusel tehakse
töörühma kooseisus muudatusi. Juhul, kui tekib vajadus asendada juhtiv ulukiekspert, siis
kooskõlastatakse muutus eelnevalt ulukiseire tellijaga.
Jaanus Remm, PhD ulukiekspert ja uuringu juht
Laura Tammiste ulukiseire juhtiv spetsialist
Kertu Jaik, MSc ulukiseire spetsialist
Jaan Grossberg ulukiseire spetsialist
Helena Vanari ulukiseire spetsialist
Piret Remm, PhD projekti teadusnõunik
5. VIIDATUD ALLIKAD
Franklin, J., 2010. Mapping Species Distributions. Spatial Inference and Predictions.
Cambridge University Press.
Iuell, B., Bekker, G.J., Cuperus, R., Dufek, J., Fry, G., Hicks, C., Hlaváč, V., Keller, V., B., Rosell,
C., Sangwine, T., Tørsløv, N., Wandall, B. M., (toimet.), 2003. Wildlife and Traffic: A
European Handbook for Identifying Conflicts and Designing Solutions. COST341 Habitat
Fragmentation due to Transportation Infrastructure.
Klein, L., 2010. Loomad ja liiklus Eestis. Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja tehnilised
lahendused meetmete rakendamiseks. Maanteeamet.
Primack, R. B., Kuresoo, R., Sammul, M., 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Eesti
Loodusfoto.
Sutherland, W. J. (toimet.), 2010. Ecological Census Techniques. Second Edition. Cambridge
University Press.
van der Ree, R., Smith, D. J., Grilo, C. (toimet.), 2015. Handbook of Road Ecology. John Wiley
& Sons.