Kiri

Saatja: Anni Luht <[email protected]> Saadetud: 25.08.2020 09:10 Adressaat: Liivika Sarapu <[email protected]> Teema: FW: Riigitee 2 Mäo-Pikknurme lõigu ulukiseire kava Manused: Mäo-Pikknurme seirekava 2020-08-21.docx Tere Liivika, Edastan Sulle kirja registreerimiseks. See peaks olema lepingu nr 1-12/20/1572-1 järgdokument. Palun edasta see mulle täitmiseks, et saaksin vastuskirja koostada. Tänades, Anni From: Jaanus Remm <[email protected]> Sent: Friday, August 21, 2020 4:35 PM To: Anni Luht <[email protected]> Subject: Re: Riigitee 2 Mäo-Pikknurme lõigu ulukiseire kava Tere, Anni Tegin palutud parandused ja seadsin paaris kohas sõnastust ja vormistust. Esimese töökoosoleku ajavaheks pakun 23.11.–04.12.2020. Neljas kavakohane töökoosolek võiks olla 2022 aasta augustis – lõpptulemuste tutvustus. Teise ja kolmanda töökoosoleku ettepaneku jätsin paika nagu oli (vastavalt esialgsed kolmas ja neljas koosolek). Vajadusel saab hiljem töö käigus arutada ja muuta. “Kokkuleppel Tellijaga võib konsultant koosolekul osaleda virtuaalkeskonnas Skype või Teams.” Usun, et selle lause võib jätta kirja panemata, kuivõrd tuleb koosoleku täpne korraldus ju nii kui nii iga kord eraldi kokku leppida. Parandatud seirekava on manuses. Tervitused Jaanus –––––––––––––––––––– Jaanus Remm, PhD OÜ Rewild, tegevjuht [email protected] +372 5620 1082 www.rewild.ee –––––––––––––––––––– > On 19. Aug 2020, at 13:12, Anni Luht <[email protected]> wrote: > > Tere Jaanus, > > Vaatasime ulukiseire kava üle, mille tulemusena tekkisid mõned kommentaarid, mis on lisatud manuses olevasse faili. Lisaks sellele palun vastavalt meie tänasele telefonivestlusele tuua I etapis II töökoosolek sügisesse. See on vajalik põhjusel, et Põltsamaa-Adavere eelprojekti puhul on eskiisi esitamise tähtajaks 15.12.2020.a ning ehk saab sügisese seireringi põhjal anda eskiisi koostamisse mingigi sisendi. > II etapi puhul peame vajalikuks lisaks nimetatud töökoosolekutele välja tuua nõustavad konsultatsioonid eelprojekti ja KMH koostamiseks. Tänasel päeval ei oska ette näha, kas ja mil määral nõustamist vaja on ning kas see toimuks e-kirja või ka Skype/Teamsi vahendusel, kuid sellega tuleb kindlasti arvestada. > Ajakava mõttes pole konsultatsioone võimalik määrata, kuid palun järgneva infoga täiendada II etapi üldosa: > • Tellija, projekteerija ja KMH koostajaga konsultatsioonid, mis võimalusel ühildatakse planeeritud töökoosolekutega. > • Täiendava konsultatsiooni vajadusest teavitab Tellija e-kirja teel vähemalt 5 päeva enne projekteerimise või KMH koosolekut. Kokkuleppel Tellijaga võib konsultant koosolekul osaleda virtuaalkeskonnas Skype või Teams. > • Tellija poolt e-kirjaga saadetud küsimustele vastab konsultant vähemalt 7 päeva jooksul. > > Soovi korral saate ise sobiliku sõnastuse pakkuda, kuid mõte peaks jääma samaks ehk teisisõnu peaks kirjas olema ka lisaks töökoosolekutele alternatiivsed konsultatsiooni andmise viisid ning mõistlik kirjadele vastamise aeg. > > Palun küsimuste korral ühendust võtta. > > Parimate soovidega > Anni Luht > projektijuht | projekteerimise talitus > Telefon 5090807 > > > -----Original Message----- > From: Jaanus Remm <[email protected]> > Sent: Friday, August 14, 2020 4:06 PM > To: Anni Luht <[email protected]> > Cc: Villu Lükk <[email protected]> > Subject: Riigitee 2 Mäo-Pikknurme lõigu ulukiseire kava > > Tere, Anni > > Edastan Mäo-Pikknurme ulukiseire kava (manuses). > Leppisime kokku, et annate omapoolse tagasiside hiljemalt 21.08.2020. > > Tervitused > Jaanus > > –––––––––––––––––––– > Jaanus Remm, PhD > OÜ Rewild, tegevjuht > [email protected] > +372 5620 1082 > www.rewild.ee > –––––––––––––––––––– > > <Mäo-Pikknurme seirekava 2020-08-14_kommentaaridega 19.08.docx> Riigitee nr 2, km 90–142, Mäo-Pikknurme ulukiseire S eire kava Telli ja : Maanteeamet Teostaja: OÜ Rewild Kuupäev: 2 1 .08.2020 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Ulukiseire piirkond ja eesmärk PAGEREF _Toc48919950 \h 2 2. Metoodid PAGEREF _Toc48919951 \h 3 2.1. Liigirühmad PAGEREF _Toc48919952 \h 3 2.2. Andmekogude jt -allikate analüüs PAGEREF _Toc48919953 \h 3 2.3. Loomaloendus PAGEREF _Toc48919954 \h 4 2.4. Elupaikade modelleerimine ja kaardistamine PAGEREF _Toc48919955 \h 5 2.5. Leevendusmeetmete ettepanek PAGEREF _Toc48919956 \h 5 3. Ajakava PAGEREF _Toc48919957 \h 6 4. Töörühm PAGEREF _Toc48919958 \h 8 5. Viidatud allikad PAGEREF _Toc48919959 \h 8 Ulukiseire piirkond ja eesmärk Uuringu piirkonnaks on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee (riigitee nr 2) lõik km 90,0 – 142,0, millel kavandatakse neljarealist (2+2 liiklusskeemiga ) I klassi maanteed (joonis 1) . Samaaegselt ulukiseirega on nimetatud teelõigule koostamisel kaks teearenduse eelprojekti ja nende juurde kuuluva t keskkonnamõju hindamis t (KMH). Arendatav tee on suures osas planeeritud uuele trassile , mis asub olemasolevast teest kuni 1,4 km kaugusel. Ulukiseire eesmärk on ulukite liikumise ja konfliktkohtade määramise analüüs, selgitamaks ulukite võimalikud liikumisalad üle teemaplaneeringuga määratud trassikoridori. Töö eesmärgiks on selgitada olemasoleva ning kavandatava transpordi ja ulukite liikumisteede vahelised konfliktialad ning esitada võimalikud leevendavad meetmed elupaikade sidususe tagamiseks, sõltuvalt teemaplaneeringu ning seirega samaaegselt koostatavate eelprojektide eesmärkidest ja lahendustest. Lisaks tuleb uurida kahepaiksete ja roomajate võimalikku esinemist uuritaval alal (sigimis- ja talvitumisveekogude esinemine, elu ja rändealad) ning selgitada leevendavate meetmete rakendamise vajadus teeprojektis. Uuritavateks liigirühmadeks on imetajad, kahepaiksed ja roomajad. (Väljavõte ulukiseire hanke tehnilisest kirjeldusest.) Käesoleva seire kava eesmärgiks on määrata uuringu alused , ajakava ja töö kor raldus , sh : eri liigirühmade ( suurimetajad, väikeimetajad, roomajad, kahepaiksed ) elupaikade , populatsioonide ja liikumisalade kaardistami ne ; poten t siaalsete konfliktkohtade tuvastamine ; leevendusmeetmete vajaduse ja lahendusvariantide määramine; osapoolte (seireprojekti teostaja, tellija ning eelprojektide ja KMH-de koostajad) vaheline suhtlus . Töö periood on 22.07.2020–22.08.2022. Joonis 1. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee km 90,0–142,0 asukoha skeem ; v äljavõte ulukiseire hanke tehnilisest kirjeldusest. Metoodi d Liigirühmad Uuritavad liigirühmad on järgmised. Maismaaimetajad, nende hulgas: s uurimetajad – ca 6–7 liiki , sh põder ( Alces alces ) , punahirv ( Cervus elaphus ) , metssiga ( Sus scrofa ) , metskits ( Capreolus capreolus ) , karu ( Ursus arctos ) , hunt ( Canis lupus ) , ilves ( Lynx lynx ) jt ; v äikeimetajad – ca 10–15 liiki, sh rebane ( Vulpes vulpes ), kährikkoer ( Nyctereutes procyonoides ), mäger ( Meles meles ) , metsnugis ( Martes martes ), kivinugis ( Martes foina ) , kärp ( Mustela erminea ), nirk ( Mustela nivalis ) , hall jänes ( Lepus europaeus ), valgejänes ( Lepus timidus ) , orav ( Sciurus vulgaris ), mutt ( Talpa europaea ) , siil ( Erinaceus europaeus ) jt ; p oolveelised imetajad – ca 3–5 liiki, sh kobras ( Castor fiber ) , saarmas ( Lutra lutra ) , mink ( Neovison vison ), mügri ( Arvicola amphibius ) jt . Imetajate vaatluste kogumiseks tehakse k okku 8 loenduskorda : kahe aasta jooksul igal aastaajal (kevad, suvi, sügis, talv) . Kahepaiksed – ca 4–7 liiki , sh harilik kärnkonn ( Bufo bufo ), rohukonn ( Rana temporaria ), rabakonn ( Rana arvalis ), tiigikonn ( Pelophylax lessonae ) , tähnikvesilik ( Lissotriton vulgaris ) , harivesilik ( Triturus cristatus ) jt . Kahepaiksete vaatluste kogumiseks tehakse k okku 4 loenduskorda : kahe uuringuaasta kevadel ja suvel . Roomajad – ca 4–5 liiki , sh vaskuss ( Angius fragilis ) , arusisalik ( Zootoca vivipara ), kivisisalik ( Lacerta agilis ), rästik ( Vipera berus ), nastik ( Natrix natrix ) . Roomajate vaatluste kogumiseks tehakse k okku vähemalt 2 loenduskorda : kahe uuringuaasta suvel, kuid roomajate vaatlused registreeritakse ka juhul kui need juhtuvad teiste loenduskordade käigus ( teistel aastaaegadel ) . Andme kogude jt -allikate analüüs Andmebaasides olemasolevaid andmeid kasutatakse teetrassile ja selle ümbrusesse jäävate piirkondade elupaikade, ning olemasoleva ja planeeritud maakasutuse ruumiliseks analüüsiks . Kasutatavateks allikateks on: l ooduskaitse – kaitstavad alad (kaitsealad, püsielupaigad jms), rohevõrgustik; olemasolev info Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee km 90 ,0 – 142 ,0 ulukiõnnetuste kohta ulukiõnnetuste andmebaas ist ; u uritavate liikide esinemine ja teadaolevad vaatlused loodusvaatluste andmebaasi de st ( EELIS, E-elurikkus , LVA jt ) ; Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teema planeering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0–183,0" ( koostajad: AS K&amp;H, AS EA Reng , OÜ Artes Terrae ; 2012 ) ning selle juurde kuuluv Järva, Jõgeva ja Tartu maakonnaplaneeringute teema planeeringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallin n - Tartu - Võru - Luhamaa trassi asukoha täpsus tamine km 92,0–183,0“ keskkonnamõju strateegiline hindamine ( koostajad: OÜ Alkranel, OÜ Artes Terrae ; 2009–2011) . mu ud ruumiandmeid nagu topograafia ja maakasutus (ETAK, CORINE jms ) . Looma loendus Ulukiseire keskseks osaks on välitööd, mis viiakse läbi nii v ahetult teetrassil kui ka planeeritava teetrassiga paralleelselt kulgevates elupaikades kuni ca 2,5 km ulatuses. Järgitakse teadus uuringute jaoks välja töötatud ja kinnitust leidnud ulukiloenduse metoodikat (Sutherland, 2010). Uurimisalale planeeritakse loomaloenduse transektid , mida välitööl läbi takse ja märgitakse üles kõik leitud suur- ja väikeimetajate, poolveeliste imetajate, kahepaiksete ning roomajate tegevusjäljed ning looma vaatlused ja hukkunud loomad . Paralleelselt planeeritava tee koridoriga paigutatakse kokku 2– 4 ulukiloenduse transekti: kogu olemasoleval teet r assil mõlemal pool teed (2 transekti). R egistreeritakse loomade teeületuse ja teeületuskatsete jäljeread, muud tegevusjäljed tee vahetus naabruses, loomavaatlused ning kõik t eel hukkunud loomad ; ulukite elupaikades planeeritaval teetrassil juhul, kui see ei asu olemasoleva trassiga samas asupaigas. Registreeritakse loomade jäljeread, muud tegevusjäljed ja loomavaatlused; ulukite elupaikades planeeritava teetrassiga paralleelselt kuni 2,5 km ulatuses. Juhul, kui olemasolev ja planeeritav trass asuvad samas asupaigas, siis mõlemal pool teed, kui planeeritav trass asub uues asupaigas, siis olemasolevast teest uue trassi vastas poolel. Registreeritakse loomade jäljeread, muud tegevusjäljed ja loomavaatlused. Kogu uuritava trassi pikkuses planeeritakse kokku kaheksa l oendus ringi, kus välitööd toimuvad kord igal aastaajal kahe aasta jooksul . K ahepaikse te loendust tehakse kaks korda aastas , kevadel ja suvel (kokku 4 ringi) , roomajate loendust tehakse üks korda aastas , suvel (kokku 2 ringi) johtuvalt nende liikide uurimiseks sobimatutest oludest sügisel ja talvel ning roomajatel ka kevadel . Ühe loendusringi pikkus on ca 200 km, mis jaotatakse päevasteks ca 15 –20 km pikkusteks transektideks. Ühe loendus ringi välitööde le kulub seega eeldatavasti ca 12 välitööpäeva. Lisandub ettevalmistuste ja planeerimise aeg. Transektid paigutatakse maastikku nii, et need läbiksid teetrassi läheduses paiknevaid loodus likke (uuringuliikide) elupaikasid . Suuri põlde ja asulaid , millel on madal väärtus ulukite elupaigana läbitakse suhteliselt vähem . Loomaliikide jalajälgi otsitakse pehmelt pinnaselt ning lumelt, lisaks märgitakse üles liikide muud tegevusjäljed nagu väljaheited, söömisjäljed , elusa looma vaatlused ning leitud hukkunud loomade jäänused . Kevadistel ja suvistel käikudel pööratakse rohkem tähelepanu transektile jäävate le veekogudele, kus võib leida kahepaiksete kudu ning hiljem kulleseid ja noorloomi . Roomajate seireks kontrollitakse transektile jäävaid kivi aedu ja - hunnikuid ning muid päikesele avatuid kohti nagu teed , sillad jms , mis võivad roomajaid ligi meelitada . Elupaikade modelleerimine ja kaardistamine J äljeloendus e ning topograafia ja elupaikade GIS andmekogud e põhjal kaardistatakse liikide esinemis sagedus erinevates maastikes (Franklin, 2010) . Analüüsi tulemuse põhjal saab võrreldes vaatlusandmetega täpsemalt leida plaanitava teetrassi ja loomade jaoks oluliste elupaikade ja käiguteede konflik t kohad. Eri liikide elupaigad ja liikumisalad kaar d istatakse lisaks tegevusjälgede vaatlustele planeeri taval teetrassil elupaiga profiil ina maastiku läbilõikel. Elupaiga profiil koostatakse vastavalt elupai gatüüpide , maastikuobjektide ja maakatte paiknemisele olemasolevate andmekogude ja välitööl kogutud vaatluste alusel. Eri liikide e lupai ga kvaliteedi hinnang ja selle jaotus teetrassil määratakse vastavalt tee naabruses kuni 2,5 km ulatuses olevate keskkonna tingimuste sarnasusele liikide tegeliku elupaigakasutusega. Analüüsi aluseks o n Eesti topo graafia andmekogu (Maa-amet), Eesti mullastiku kaart (Maa-amet), Eesti looduse infosüsteem (Keskkonnaagentuur) ning välitööl kogutavad vaatlusandmed. Vajadusel kasutatakse täiendavalt OÜ Rewild kogutud Eesti loomade elupaigakasutuse andmed aastatest 2008–2020. Maastiku koosseisus arvestat akse elupaigatüüpide ja -komponentide ning inimmõju paiknemist. Leevendusmeetmete ettepanek Leevendusmeetmete ettepaneku koostamisel ning tellija ja eelprojektide koostajate nõustamisel lähtutakse Euroopa ja muu maailma ulukitaristu , populatsioonide sidususe tagamise ja looduskaitse soovitustest ( sh Iuel jt, 2003, Primack jt, 2008 , Klein, 2010 , van der Ree jt, 2015). Lahendus variantide asupaikade määramisel kombineeritakse välitööl tehtavad loomavaatlused, ulukieksperdi kogemus ja hinnang, koostatavad elupaigamudelid (profiilid), erinevad teaduslikud allikad jm. A jakava Ulukiseire t ööperiood koosneb kahest etapist . I etapp – 1.– 13 . kuu alates lepingu sõlmimisest , tähtaeg: 22.08.2021 . S eire metoodika , andmekogumise, välitöö ja analüüside planeerimine . V älitööde teostamine – seireringid sügisel, talvel, kevadel ja suvel . Kaks t öökoosoleku t , kus antakse ülevaade tehtud tööst ja tulemustest ning nõustatakse samaaegselt koostatavaid teearenduse eelprojekte ja nende KMH-sid . Töökoosolekud lepitakse eelnevalt kokku hiljemalt 5 päeva enne koosoleku aega. V ahearuan de koostamine ja esitamine etapi lõpuks , kus on toodud tehtud tööde kirjeldus, kogutud andmete kompleksne analüüs ja leevendusmeetmete vajaduse esialg s e d ettepanek ud . II etapp – 14.– 25 . kuu alates lepingu sõlmimisest, tähtaeg: 22.08.2022 . V älitöö teostamine – seireringid sügisel, talvel, kevadel ja suvel . Kaks t öökoosolek ut , kus antakse ülevaade tehtud tööst ja tulemustest ning nõustatakse töö tellija t ja samaaegselt koostatava id teearenduse eelprojekte ja nende KMH- sid. Töökoosolekud ühildatakse võimaluse korral Mäo-Pikknurme teelõigu eel projektide koosolekutega . Töökoosolekud lepitakse eelnevalt kokku hiljemalt 5 päeva enne koosoleku aega. V ajadusel täiendav ad nõustamised samaaegselt koostatava te le teearenduse eel projekt id e le ja nende KMH- de le. Täiendavad nõustamis koosolekud lepitakse eelnevalt kokku hiljemalt 5 päeva enne koosoleku aega . Tellija ja ulukiseire teostaja vahelise e -kirja teel tehtava nõustamise korral vastatakse hiljemalt 7 päeva jooksul. L õpparuan d e esitamine etapi lõpuks , kus on toodud tehtud tööde kirjeldus, transekt plaanid, kogutud andmete kompleksne analüüs ja leevendusmeetmete vajaduse lõplikud ettepanekud. Töörühm OÜ Rewild tuumikmeeskond Mäo-Pikknurme ulukiseire töödel on jär g mine. Vajadusel tehakse töörühma kooseisus muudatus i . Juhul, kui tekib vajadus asendada juhtiv ulukiekspert, siis koos kõlastatakse muutus eelnevalt ulukiseire tellijaga. Jaanus Remm , PhD uluki ekspert ja uuringu juht Laura Tammiste ulukiseire juhtiv spetsialist Kertu Jaik , MSc ulukiseire spetsialist Jaan Grossberg ulukiseire spetsialist Helena Vanari ulukiseire spetsialist Piret Remm , PhD projekti teadusnõunik Viidatud a llikad Franklin, J., 2010. Mapping Species Distributions. Spatial Inference and Predictions. Cambridge University Press. Iuell, B., Bekker, G.J., Cuperus, R., Dufek, J., Fry, G., Hicks, C., Hlaváč, V., Keller, V., B., Rosell, C., Sangwine, T., Tørsløv, N., Wandall, B. M . , ( t oimet.), 2003. Wildlife and Traffic: A European Handbook for Identifying Conflicts and Designing Solutions. COST341 Habitat Fragmentation due to Transportation Infrastructure. Klein, L., 2010. Loomad ja liiklus Eestis. Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja tehnilised lahendused meetmete rakendamiseks. Maanteeamet. Primack, R. B., Kuresoo, R., Sammul, M., 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Eesti Loodusfoto. Sutherland, W. J. (toimet.), 2010. Ecological Census Techniques. Second Edition. Cambridge University Press. van der Ree, R., Smith, D. J., Grilo, C. (toimet.), 2015. Handbook of Road Ecology. John Wiley &amp; Sons.