Raplamaa Rapla-Aranküla kergliiklustee

Saatja: Merike Joonsaar <[email protected]> Saadetud: 14.08.2020 12:30 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: FW: Tee nr 20143 Rapla-Aranküla km 0,02-0,77 JJT põhiprojekt Manused: image009.jpg; kkldigmbommkeihh.png; image002.jpg; image003.png; image004.png; image005.png; image006.png; image007.jpg; image001.jpg Tere, Palun mulle täitmiseks, korduv. Merike From: Hillar Lemba <[email protected]> Sent: Friday, August 14, 2020 12:22 PM To: Merike Joonsaar <[email protected]> Subject: Re: FW: Tee nr 20143 Rapla-Aranküla km 0,02-0,77 JJT põhiprojekt Tere Saadan oma vastused - selgitused - kommentaarid. Tehnovõrkude spetsialisti märkustele koostas vastused Tehnovõrkude projekteerija Ivar Aljas, OÜ Priimus - Projekt. Lugupidavalt Hillar Lemba OÜœ Toner - Projekt 5282341 11.08.2020 16:36 Merike Joonsaar kirjutas: Tere. Tänan selgituste eest. Punkt 1 - Kindlasti ei saa Maanteeamet nõustuda lahendusega, kus riigitee serva projekteeritakse äärekivid, kuid puuduvad restkaevud. Selline lahendus ohustab riigitee püsivust. Punktid 2, 3, 4, 5, 6, 7,-OK. Palun MA-l Punkt 1 väidet täpsemalt selgitada. Kuidas antud situatsioonis restide puudumine riigitee püsivust saab negatiivselt mõjutada jääb arusaamatuks. Pigem olukord paraneb - praegu immutatakse sajuvesi läbi teepeenra ja osaliselt katendi konstruktsioonidesse. Tee mulle on tiheasustusalal praktiliselt 0- profiiliga (külgneva maapinna tasapinnas), teekonstruktsioonide niiskusrežiimi reguleerivad kraavid - dreenid puuduvad.  Äärekividega ristlõige, kus riigiteelt on sajuveed rentsli pikikaldega ära juhitud ja seega välditud vete sattumine peenra ja haljasala kaudu katendi konstruktsioonidesse, parandab, mitte ei halvenda teekatendi olukorda. SELETUSKIRJAST: Äärekividega moodustatud rentsli pikikalle on 0,5% (ca 10 m pikkusel lõigul enne Sõnajala tänavat)…3,4% - seega pole rentslis veelompide teke tõenäoline. Uusküla teel puudub sajuvete kanalisatsioon - sõiduteelt valguvad sajuveed teemaale ja kõrvalkinnistutele. Kraavide - truupide rajamine on seal välistatud maa- aluste kommunikatsioonide (side- ja elektrikaablid ja nende kapid ja kaevud; vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning -kaevud). Äärekivide äärse veevoolurentsli veelahe jääb PK-le 5+85. Vahemikus PK 5+11…5+85 voolab osa sajuvett rentslist Tamme tn-le. Selles vahemikus on valgala 450 m2, norm nõuaks resti 600 m2 valgalale, seega sinna resti vaja polegi. Tänavale voolava 20 min kestva ja kord aastas sadava arvutusvihma intensiivsus on sellele lõigule ca 3 l/s, so 3,6 m3 20 min jooksul. Vald on Tamme tn-le juhitavast sajuveest teadlik ja vastuväiteid ei oma. Edasi kulgeb katkematu rentsel kuni PK 3+94 Tõru tn-le, kuhu on kavandatud restkaev ühendusega olevasse d=1000 mm betoonist sajuvete kaevu SK1. Selles vahemikus on valgala 700 m2, norm nõuaks resti 600 m2 valgalale. PK 4+44 õnnestub sidekaablite vahele paigutada betoonist 1,5 m läbimõõduga imbkaev. Lõigu PK 5+11...4+44 arvutusvihma mahutamisek vajalik maht on 2,6 m3. Seega näeme sinna ette restkaevu DN315/400 (settekott 300 ltr) + restiühendustoru DN200 ja kahe rakkega ilma põhjata betoonist immutuskaevu d1,5 m. Restkaev ja toru väljavooluots jäävad riigiteele, toru ja imbkaev KLT kasutusõigusega maa-alale. Kuidas need jagatakse IKÕ plaanil, palun MA-l selgitada. Ühtlasi edastan teile eriosade spetsialistide tähelepanekud, nagu lubatud sai: 1) tehnovõrkude spetsialist: - Hea tava on, et seletuskirjas on viide: riigitee teemaal on Maanteeameti poolt kooskõlastatud projektist kõrvalekalded või muudatused keelatud. Lisame selle lause seletuskirja. - Puuduvad tehnovõrkude IKÕ plaanid (isikliku kasutusõigus), kellele hakkab kuuluma side reservtoru? Mahasõitudel soovime üldjuhul kaablite sügavuseks kattest 1,2m ja kaitsetoru 1250N. 1. IKÕ plaani valgustusele on vaja ainult PK 2+26 ca 2m ulatuses, ülejäänud ulatuses on valgustus väljaspool riigimaantee maad.  Telia nõudmisel laiendatakse Teliale kuuluvat sidekanalisatsiooni. Paigaldatav toru ühendatakse Telia kaevudega. Toru paigaldatakse vahetult olemasoleva toru kõrvale, olemasolevasse kaitsetsooni. Eelnevast lähtudes puudub vajadus teha IKÕ plaani kuna talumiskohustus on olemasoleva trassi näol juba olemas. Seletuskirja, spetsifikatsiooni ja asendiplaanile viidud sisse mahasõitude ristumistega seotud muudatus (1,20m ja 1250N). - Valgustuse reservi ei märganud, ka tingmärkides ei ole. 2. Valgustusele reservtorusid ei ole projektis ette nähtud, kuna: 1) puudub perspektiiv; 2) tõenäosus, et reservtoru sobib mingi perspektiivse lahendusega, on kaduvväike; 3) ol.oleva kaabli asendamiseks piisab ol.olevast torust; 4) kahest potentsiaalsest reservoru kohast/mahasõidust on mõlemad hilisemal vajadusel hõlpsasti puuritavad; 5) teised tehnovõrkude valdajad ei ole reservtorusid vajalikuks pidanud. 2) liikluse- ja hooldespetsialistid: - PK+20 juures panna „Anna teed“ märk riigiteest kaugemale, pöörderaadiuse algusesse. Nihutame LM-i kaugemale. - Kõikide kohalike tänavate laiused vajavad üle vaatamist koostöös vallaga. Sõnajala tn ja Saula tee – need tänavad tagavad perspektiivis juurdepääsu arendusaladele (liiklussagedus kasvab), millega oleks vaja juba praegu arvestada. Tuleb tagada teedele piisav laius/ristlõige kahesuunalise liikluse ära mahutamiseks. Tõru ja Tamme tänaval on mõlemasse serva proj-tud äärekivi -kas tee laius on piisav kahe sõiduki üheaegseks liiklemiseks? Valla seisukoht on, et KLT projektiga ei lahendata hetkel teadmata kaugema perspektiivi arengutega kaasnevaid võimalikke muutusi mahasõitude asukohas ja gabariitides. Probleemi tekkimise korral tulevikus lahendatakse mahasõidud koostöös MA ja huvitatud isikuga (arendajaga). Arvestada tuleb praeguste mahasõitude asukohtadega ja nende laiustega, mida KLT projektis vähendada ei tohi. Tõru tn teenendab nelja eramut, äärekivide vaheline kaugus 4,0m, leiame, et on piisav ohutuks liikluseks. Tamme tn teenendab viitteist eramut, äärekivide vaheline kaugus 4,5m, leiame, et on piisav ohutuks liikluseks. - Ilma restkaevudeta lahendus, kuidas ja kuhu vesi riigitee rentslist ära juhitakse? Vaata eespool olevat selgitust - lisatakse üks restkaev ühendusega imbkaevu.  - Juhime tähelepanu, et kergliiklustee trassi alguses riigitee olemasoleval ülekäigurajal on praegu sõidutee asfaldil madalam koht, kuhu koguneb vihmaga vesi. - 3) Valgustuse spetsialist: lahendus sobib Valda on nimetatud asjaolust teavitatud - MA märkused on valda edastatud. 4) ehitusspetsialist: - Sõidutee taastamine 0,6 m on isegi palju. Kogenud töövõtjad suudavad olemasolevat katet puutuda hästi minimaalselt. Taastamise laius võiks olla maksimaalselt 0,4 m. Alumist asfaltkihi AC 16 base segu võib töövõtja asendada AC 12 surf seguga, et objektile mitte tellida nii väikeses mahus base segu. Sel juhul asfalteerida tuleb samuti kahes kihis (kõigepealt alumine kiht ja seejärel ülemine kiht). Kas topelt äärekivi on ikkagi vajalik? 60 cm taaste on tingitud Tee ehitamise kvaliteedi nõuete 26 (3): Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Jätame seega 60 cm. Segu markide vahetus ehituse käigus on järelvalve kompetents, projektis ei pea kajastuma. Jalgtee äärekivi on vajalik eri katte tüüpide - KLT katte ja munakivisillutise – korrektseks eraldamiseks. - Riigitee katendi püsivuse seisukohalt on kindlasti vajalik projekteerida rentslisse restkaevud (kuigi pikikalle on tagatud). Vaata eespool olevat selgitust - lisatakse üks restkaev ühendusega imbkaevu. Lugupidamisega Merike Joonsaar Taristu teenuste osakonna peaspetsialist Teelise 4, 10916 Tallinn tel: 611 9375 [email protected] Tere, Tänan tähelepanekute eest. Allpool on sinise kirjega esitatud, Projekteerija selgitused. 1. Riigitee äärekiviga lõigul tuleb projekteerida restkaevud ka enne ristmikke (kohalikud tänavad) ja enne bussipeatust sademevee pealevoolu suuna poole. Lisada restkaevu tingmärk. Piirkonnas puudub sademevete kanalisatsioon, seega pole võimalik restkaeve ette näha – pole vett kuhugi juhtida. Tõru tn-l on erakinnistutel paikneva 100 mm läbimõõduga torustiku vaatluskaev sinna on kavandatud restkaevu üks ühendus, rohkem see torustik vastu ei võta. Riigiteelt on, vaatamata restkaevude ja sademevete kanali puudumisele, vete äravool garanteeritud. Bussipeatuse ees on vee voolurentsli pikikalle 2,3 %, vesi peatuse ette kindlasti seisma ei jää. 2. Täpsustamist vajab, kas bussipeatuse ooteala pikkus 10 m on piisav (kas vallale sobib selline lahendus). Ooteala on tavapärase 10 m ooteplatvormi pikkusega, pikemat seal tarvis pole. Vald ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. 3. Seletuskirjas seisab, et äärekivide poolse riigimaantee sõidutee katendi laiuseks mõõdetuna tee teljest on kavandatud 4,0 m: sõiduosa 3,5 m ja 0,5 m ohutusriba. Ristlõikel ja asendiplaanil on teljest mõõdetuna katendi laiuseks 3,5 meetrit (sõiduosa 3,0 ja ohutusriba 0,5m). Parandasin seletuskirja p 13.10.2 esimese lause eksliku kirje alljärgnevaks:  Äärekivide poolse riigimaantee sõidutee katendi laiuseks mõõdetuna tee teljest on kavandatud 3,5 m: sõiduosa 3,0 m ja 0,5 m ohutusriba. 4. Seoses kergliiklustee rajamisega muutub trassi algusosas PK 0+20-PK 1+70 veidi kraavide lahendus ( projekteeritakse uus kraav). Kui olete veendunud, et kraavide eelvooluks oleva riigitee aluse truubi (km 0.029) läbilaskevõime on endiselt tagatud, siis palun lisada vastav kinnitus seletuskirja. Täiendasin seletuskirja alljärgnevalt: Sõidutee ja KLT vahele jääb ca PK 0+15 kuni PK 2+90-ni olev kraav, mis on kuni PK 1+70-ni eelvooluks viiele põikkraavile. Kuna kavandatud KLT sulgeb põikkraavide sissevoolud, on projektiga ette nähtud KLT äärde paremale poole uus kraav. Põikkraavide vesi ei satu siis olevasse kraavi, vaid juhitakse uue kraavi ja Saula teele PK 0+70 ning KLT-le PK 0+19 kavandatud truupidega olevasse Rapla – Aranküla tee (km 0,029) alusesse 0,6 m läbimõõduga truupi. Sellise lahendusega ei suurene riigitee alust truupi läbiva vee maht ja truubi läbilaskevõime on tagatud endiselt. 5. Kas on võimalik trassi alguses ca PK 0+00-0+20 (liitumisel olemasoleva kergliiklusteega) projekteeritavat kergliiklusteed veidi riigiteest eemale nihutada, et liitumine toimuks riigitee servast kaugemal? Seda võimalust kaaluti, aga takistuseks on Neste Eesti AS tankla mastalajaam ja proovivõtukaevud. Riigiteest kaugemale nihutusega jääksid need kas Neste krundilt välja või siis KLT perimeetrisse. Mõlemal juhul tuleks nii olev alajaam kui ka proovivõtukaevud likvideerida ja rajada uued tanklale ligemale. Kumbki variant pole tankla seisukohalt vastuvõetav, samuti oleks tehtavad kulutused ebaproportsionaalselt suured võrreldes KLT nihutusest saavutatavaga. 6. Kas on võimalik lõigul ca PK 1+70-PK 3+30 kergliiklusteed nö allapoole nihutada? Praegu jääb kergliiklustee jaoks eraldatud kinnistul ühes servas kõvasti ruumi üle. Sõidutee ja KLT vaheline riba on seal 7 m (Vproj = 60 km/h, „hea“) 1. Arvestatud on, et selles lõigus valgustaks tänavavalgustus ka KLT-d.  2. PK 2+94 ristub KLT keskpinge kaablitega RAPLASUVE – 2 RAP. Riigiteest kaugemale nihutusega satuks KLT neile kaablitele peale ca 25 m ulatuses. 7. Ega trassi lõpus PK 7+40 juures ei teki vaheribasse sulglohku, kuhu sademeveed hakkavad kogunema? Olevalt valgub KLT lõigus PK 6+30 … PK 7+60 vesi maanteelt teemaale ja kõrvalkinnistule. Kavandatud KLT põikkalle on selles lõigus 2% sõiduteest eemale, nii ei sattu KLT vesi sõidu- ja KLT vahelisele alale. Projekteeritud KLT ehitus piirab maantee vete voolu kõrvalkinnistule, vesi valgub teemaale ja imbub maasse. PK 7+50 piirkonnas, kuhu valingvihma ajal võib lühiajaliselt vesi koguneda, imbub vesi ära ka läbi KLT keskliiva kihi. Maantee konstruktsioonidele lühiajaliselt seisev vesi ohtu ei põhjusta - tee mulle on seal piisava kõrgusega. 8. SIIS KUI PLAANILAHENDUS ENAM EI MUUTU Jalgratta- ja jalgtee ning tehnovõrkude rajamiseks riigitee alusele maale tuleb koostada isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja riigitee aluse maa kasutusse andmine tehnovõrgu teenindamiseks. Juhise IKÕ plaanide koostamiseks leiab https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/blanketid/juhis_isikliku_kasutusoiguse_iko_seadmiseks_jalgratta- _ja_jalgtee_ehituse_projektides_.pdf IKÕ joonised edastan üle vaatamiseks teemaa spetsialistile. 3.08.2020 11:51 Merike Joonsaar kirjutas: Tere. Tänan projekti eest. Saadan mõned tähelepanekud projekti täiendamiseks: 1. Riigitee äärekiviga lõigul tuleb projekteerida restkaevud ka enne ristmikke (kohalikud tänavad) ja enne bussipeatust sademevee pealevoolu suuna poole. Lisada restkaevu tingmärk. 2. Täpsustamist vajab, kas bussipeatuse ooteala pikkus 10 m on piisav (kas vallale sobib selline lahendus).  3. Seletuskirjas seisab, et äärekivide poolse riigimaantee sõidutee katendi laiuseks mõõdetuna tee teljest on kavandatud 4,0 m: sõiduosa 3,5 m ja 0,5 m ohutusriba. Ristlõikel ja asendiplaanil on teljest mõõdetuna katendi laiuseks 3,5 meetrit (sõiduosa3,0 ja ohutusriba 0,5m). 4. Seoses kergliiklustee rajamisega muutub trassi algusosas PK 0+20-PK 1+70 veidi kraavide lahendus ( projekteeritakse uus kraav). Kui olete veendunud, et kraavide eelvooluks oleva riigitee aluse truubi (km 0.029) läbilaskevõime on endiselt tagatud, siis palun lisada vastav kinnitus seletuskirja. 5. Kas on võimalik trassi alguses ca PK 0+00-0+20 (liitumisel olemasoleva kergliiklusteega) projekteeritavat kergliiklusteed veidi riigiteest eemale nihutada, et liitumine toimuks riigitee servast kaugemal? 6. Kas on võimalik lõigul ca PK 1+70-PK 3+30 kergliiklusteed nö allapoole nihutada? Praegu jääb kergliiklustee jaoks eraldatud kinnistul ühes servas kõvasti ruumi üle. 7. Ega trassi lõpus PK 7+40 juures ei teki vaheribasse sulglohku, kuhu sademeveed hakkavad kogunema? 8. SIIS KUI PLAANILAHENDUS ENAM EI MUUTU Jalgratta- ja jalgtee ning tehnovõrkude rajamiseks riigitee alusele maale tuleb koostada isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja riigitee aluse maa kasutusse andmine tehnovõrgu teenindamiseks. Juhise IKÕ plaanide koostamiseks leiab https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/blanketid/juhis_isikliku_kasutusoiguse_iko_seadmiseks_jalgratta- _ja_jalgtee_ehituse_projektides_.pdf IKÕ joonised edastan üle vaatamiseks teemaa spetsialistile. NB! Projekti vaatavad üle ka liiklusspetsialist ja tehnovõrkude spetsialist. Kohe kui saan neilt tagasisidet, edastan info ka teile. Kui tekib küsimusi, võtke palun ühendust. Lugupidamisega Merike Joonsaar Taristu teenuste osakonna peaspetsialist Teelise 4, 10916 Tallinn tel: 611 9375 [email protected] From: Hillar Lemba <[email protected]> Sent: Monday, July 06, 2020 9:28 AM To: [email protected] Subject: Tee nr 20143 Rapla-Aranküla km 0,02-0,77 JJT põhiprojekti kooskõlastustaotlus Palun üle vaadata ja võimalusel kooskõlastada Rapla Vallavalitsuse tellimusel koostatud OÜ Toner - Projekt töö nr 2/2020 Riigitee 20143 Rapla-Aranküla äärse kergliiklustee põhiprojekt. Põhiprojekt on allalaetav alljärgnevalt aadressilt. https://drive.google.com/drive/folders/1mH_m1dNNwYitjYwNpRDXF_36kNCz Bqz7?usp=sharing Lugupidavalt Hillar Lemba OÜ Toner - Projekt 5282341