Pärnumaa Häädemeeste vald Reiu küla golfiväljaku laiendamise detailplaneeringu ja KSH algatamise eelnõu

Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 25.08.2020 12:36 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: 6-1/11-11 Reiu küla golfiväljaku laiendamise detailplaneeringu algatamisest Manused: Mnt_TervAm_golfiväljaku laiendamise dp.asice From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, August 19, 2020 1:01 PM To: [email protected] Subject: 6-1/11-11 Reiu küla golfiväljaku laiendamise detailplaneeringu algatamisest Saadame Teile Häädemeeste Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu järgmise dokumendi: Pealkiri: Reiu küla golfiväljaku laiendamise detailplaneeringu algatamisest Registreerimise kuupäev: 19.08.2020 Registreerimise number: 6-1/11-11 Lugupidamisega Maarika Atka Sekretär HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 19.08.2020 nr 6-1/11-11 Reiu küla golfiväljaku laiendamise detailplaneeringu algatamisest Edastame Teile Planeerimisseaduse § 81 lg 1 alusel Reiu küla golfiväljaku laiendamise detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse eelnõu ning lähteseisukohtade eelnõu ettepanekute saamiseks. Kirjale on lisatud nimetatud detailplaneeringule koostatud keskkonnamõju eelhinnang ning detailplaneeringu eskiislahendus. Detailplaneeringu eesmärk on planeerida kaks golfirada, mis annaks võimaluse varasemalt planeeritud golfiväljaku laiendamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Helve Reisenbuk humanitaarvaldkonna abivallavanem vallavanema ülesannetes Lisa 1. Reiu küla golfiväljaku laiendamise detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus (eelnõu) Lisa 2. Reiu küla golfiväljaku laiendamise detailplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu) Lisa 3. Reiu küla golfiväljaku laiendamise detailplaneeringu keskkonnamõju eelhinnang Lisa 4. Reiu küla golfiväljaku laiendamise detailplaneeringu eskiislahendus Maia-Liisa Kasvandik planeerimisnõunik tel. 444 8894 [email protected] ___________________________________________________________________________________ Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank Pargi tee 1 Telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004 Uulu küla 86502 E-post [email protected] Swedbank Pärnumaa https://haademeestevald.kovtp.ee/ EE672200001120086893  Tahkuranna golfiradade laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ KESKKONNAKONSULTATSIOONID REG. 11368855 REG: 14.04.2007 TELLIJA: Golfer OÜ TÖÖ NR: 3-13.1/2020 TÖÖ NIMETUS: Tahkuranna golfikeskuse arenduse keskkonnamõjude eelhindamine KESKKONNAEKSPERT: OLAVI HIIEMÄE KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ TALLINN 10117 TARTU MNT 14 TEL. 527 8 027 Keskkonnaagentuur Viridis OÜ  Tahkuranna golfiradade laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine SISUKORD 1. Keskkonnamõju eelhindamise eesmärk ....................................................................... 4 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ................................................................. 5 3. Kavandataval alal kehtivad piirangud ........................................................................... 8 4. Planeeringuala keskkonnatingimused ........................................................................ 10 5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ....................................................... 14 Mõjud looduskeskkonnale ..................................................................................... 19 Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale .......................................................... 22 6. Eelhindamine vastavalt KMH eelhindamise direktiivile ............................................... 26 Eelhindamise kontroll-leht ...................................................................................... 27 7. Ettepanek KSH algatamise või algatamata jätmise kohta .......................................... 30 Keskkonnaagentuur Viridis OÜ  Tahkuranna golfiradade laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine 1. KESKKONNAMÕJU EELHINDAMISE EESMÄRK KMH ja KSH on protseduur, mis on sätestatud Euroopa Liidu direktiividega 85/337/EMÜ ja 97/11/EÜ. Direktiivide artikkel 2 nõuab, et projekti või planeeringu koostamisel “võetakse kasutusele kõik vajalikud meetmed tagamaks, et enne tegevusloa andmist nõutakse projektala keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu oluliselt mõjutada võivatelt töödelt tegevusluba ja hinnatakse nende mõju.” Eelhindamise nõuded on kehtestatud direktiivi 97/11/EÜ artikliga 4. Direktiivi kohaselt on eelhindamine KMH/KSH esimene etapp, mille käigus tehakse otsus, kas KMH/KSH on vajalik või mitte. KSH eelhindamise tulemuste põhjal peab pädev asutus, käesoleval juhul Häädemeeste vallavalitsus, otsustama KSH vajalikkuse üle, arvestades kavandatava tegevuse asukoha keskkonnatingimusi, tegevuse iseloomu ning planeeritavate tegevuste elluviimisega kaasnevaid võimalike mõjusid. Olulise negatiivse keskkonnamõju prognoosimisel lähtub otsustaja KeHJS §6 lõikes 3 toodud kriteeriumitest:  tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest;  tegevuse iseloomust k.a selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teised tegevused;  tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;  tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;  kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile;  eespool nimetatud teguritega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. Keskkonnamõjude eelhindamise (KE) ülesandeks on esitada pädevatele asutustele ja arendajale adekvaatset teavet kavandatud tegevuse kohta. Eelhindamise läbiviimine ja teabe kogumine põhineb olemasolevatel ja kättesaadavatele andmetel ega eelda täiendavate uuringute tegemist. Käesoleva töö koostamiseks on kasutatud teavet, mis on kavandatava tegevuse ja tõenäoliselt mõjutatava keskkonna kohta juba saadaval. Tahkuranna golfiradade arendamise KE on koostatud DP planeerijalt kavandatava tegevuse kohta edastatud materjalide alusel ning tuginedes planeeringualal ning selle lähiümbruses teostatud välitöödel kogutud info põhjal. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 4  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS KSH eelhindamine (edaspidi KE) on algatatud vastavalt Arendaja, Pärnu Bay Golf Links omanike poolt esitatud avaldusele, eesmärgiga selgitada Tahkuranna golfiväljaku arendamise ja tegevuspiirkonna ulatuse laiendamiseks algatatud DP-ga kavandatud tegevustega eeldatavalt kaasneda võivate mõjude tagajärgedest kohalikule keskkonnale ning saadud tulemuste põhjal otsustada täismahulise KSH algatamise vajalikkuse üle. Kavandatava tegevuse eesmärk on arendada ja laiendada tegutsevate Tahkuranna golfiväljakute piirkonda, kus ca 6,5 ha suurusele maa-alale (Joonis 1) soovitakse rajada täiendavad kaks golfirada ning keskuse peahoone juurest alguse saav radadele juurdepääsutee, mida saab kasutada ka avalikus kasutuses oleva kõnniteena. Kõnealused rajad soovitakse rajada munitsipaalomandis olevale rannaalale, esimese frondi liivaluidetele, mis käesoleval hetkel on kaetud praktiliselt läbipääsmatu, ca 70-90 m laiuse roostiku ja kõrgemates kohtades ka kibuvitsa põõsastikuga. Rajad hakkaksid olema ca 60 – 80 m kaugusel Pärnu lahe rannajoonest. Võimalike golfiradade ja rannikualal asuva üldkasutatava liivaranna vahele on kavandatud rajada neli veetakistust. Rajad oleksid valdavalt liivarajad. Sarnaselt olemasolevatele keskusehoonest põhjapoolsematele rannikuradadele võidakse metsa ja golfiradade vahelised osad katta ka loodusliku muruga või liivaga. Detailplaneeringu eesmärk on tegutseva golfikompleksi arendamiseks täiendavate võimaluste loomine, arendades olemasolevaid golfiradasid lõuna poole – eesmärgiga mahutada arendusalale täiendavalt 2 golfirada ja arvestades nende rajamiseks vajalike tehnilisi ja keskkonnaalaseid võimalusi. Eelkõige soovitakse DP-ga luua täiendavaid võimalusi inimeste vaba aja veetmiseks ja spordi harrastamiseks ja nii suurendada piirkonna atraktiivsust ning edendada vabas õhus läbiviidavate aktiivsete eluviiside võimalusi. Võimalikult looduslähedase ja atraktiivse keskkonna loomisega DP-alal suurendatakse aktiivse ja sportliku eluviisiga inimeste võimalusi osaleda golfis, kas siis mängijate või pealtvaatajatena. KE eesmärk on selgitada ja eelhinnata DP rakendumisega kaasneda võivate mõjude esinemise tõenäosust ja mõjude ulatust keskkonnale ning esitada DP koostamise käigus keskkonnaalaseid ettepanekuid ja meetmeid, mis leevendaks ja ennetaks DP-st tulenevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. KE tulemuste alusel esitatakse ettepanek kavandatavateks tegevusteks, millega on võimalik vältida või minimeerida negatiivseid keskkonnamõjusid ning edendada piirkondlikku majanduslikku ja rekreatiivset väärtust ning säästvat arengut. Keskkonnamõju eelhindamise (KE) koostamiseks on aluseks võetud Tilander Golf Design poolt 2018 aastal koostatud Tahkuranna golfikompleksi eskiisprojekt (versioon - juuni 2019). Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 5  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine Kavandatavate alade olemasolev maakasutus (Joonis 1): Kinnistu Kataster Pindala Sihtotstarve Maakasutus Rae 84801:001:1735 181,66 ha Maatulundusmaa 100% Looduslik rohumaa 3,40 ha Metsamaa 132,37 ha Muu maa 45,89 ha Olemasolevad golfirajad Olemasolevad veetakistused Golfikeskuse peahoone Kavandatavate golfiradade maa-ala Joonis 1 Kavandatav planeeringuala, Tahkuranna golfiradade lõunapoolne arendusala Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 6  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine Kavandatavad golfirajad on planeeritud võimalikult erineva loodusliku konfiguratsiooniga (Joonis 2). Alale planeeritavad veetakistused järgivad looduslikku reljeefi ning rajatakse olemasolevate madalate liigniiskete alade baasil. Kavandatud tiigid ühenduksid anumate printsiibil ja omaksid vajadusel golfiradade kastmise reservuaari erifunktsiooni. Üleliigne kastmisvesi ja sademevesi juhitakse rajatava drenaaži abil kastmisvee funktsiooniga reservuaari. Joonis 2 Pärnu Bay Golf Links golfikompleksi golfiradade arenduse eskiis (ver. juuni 2019) Asukoht Detailplaneeringuala asub Pärnumaal Häädemeeste vallas Reiu külas Pärnu lahe rannikualal. Tegemist on maasiiluga (Joonis 1), mis kulgeb pika kitsa ribana paralleelselt rannikujoonega rannaniidu maapoolses vööndis ja külgneb idast rannikumetsaga. Tallinn-Pärnu-Ikla riigimaanteest (84801:001:0270) jääb DP ala ca 900 m kaugusele. Detailplaneeringuala suurus kokku on ca 6,5 ha. Arendustegevuseks kavandatav ala asub Pärnu lahe rannikuvööndis, luitemetsa ja rannajoone vahele jääval alal. Pärnu piirkonna rannikualale on iseloomulik lauge liivarand, mille kujunemisel on tähtis osa olnud meretuultel, mereveel ja -jääl. Rannikuala lõunapoolses osas on kohati kuni 2 m kõrgune kaldaastang, mis on avatud tugevale kaldaerosioonilistele protsessidele. Rannikuala põhjapoolsemas osas, kus kaldavöönd on oluliselt laugem võib sügiseti kestvate edelatuulte mõjul esineda ulatuslikke mereveelisi üleujutusi kogu pillirooga kaetud ala ulatuses. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 7  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine 3. KAVANDATAVAL ALAL KEHTIVAD PIIRANGUD Osa DP-ga haaratavast alast jääb Looduskaitseseaduse § 38 lõige 1 punkt 2 järgi ranna 100 m laiusesse ehituskeeluvööndisse, mida on võimalik vähendada vastavalt LKS § 40-le. Golfiradade rajamiseks tehtavad pinnasetööd ehituskeeluvööndi vähendamist eeldatavalt ei vaja, küll aga tulevad kõik kavandatavad tegevused eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametis. Planeeringuala kaldaastangu kõrgus kinnistutel on 2,5 m merepinnast ja selle kaugus tavapärasest veepiirist on alates 140 m planeeringuala põhjaosas ja ca 35 m planeeringuala lõunaosas. Harjutusrajad on kavandatud rajada veepiirile lähemale kui 200 m st. ranna- või kalda piiranguvööndisse, veekaitsevööndisse ja ehituskeeluvööndisse (Joonis 3). Joonis 3 Piirangud kavandataval alal, Allikas: Maa-ameti GIS rakendus, Kitsenduste kaart (sinine viirutus – ranna- ja kaldapiiranguvöönd, roheline kaldviirutus – Pärnu maastikukaitseala, t. roheline püstviirutus – VEP (vääriselupaik), helesinine kaldviirutus – veehaarde piirangud). Punased kolmnurgad tähistavad Jõeküla geodeetiliste punktide asukohti. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 8  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine Planeeringuala idapiir külgneb Pärnu maastikukaitsealaga, mis on ühtlasi Natura 2000 loodusala (roheline kaldviirutus). Planeeringuala vahetusse naabrusesse jäävad kaks vääriselupaika (VEP nr VEP000960, VEP000961) - tumeroheline püstviirutus. Rohelise püstviirutusega markeeritud vääriselupaigad – VEP (tulenevalt metsaseaduses määratletud mõistest on vääriselupaik ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Metsaseadus §23 - Vääriselupaigad jagunevad metsa tüübirühmaga seotud tüüpideks ja maastikuelemendiga seotud tüüpideks. Riigil on õigus vääriselupaigas keelata või piirata majandustegevust vääriselupaiga kaitse-eesmärgist tulenevalt ja metsaomanik on kohustatud tagama vääriselupaiga säilimise. Vääriselupaigas võidakse keelata metsast lamavpuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine, telkimine, lõkke tegemine ja metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied Keskkonnaameti nõusolekul. Mõistet võib sõnastada ka kui väga erilist paika metsas. Keskkonnaministri käskkirja alusel on kõik riigimetsas asuvad vääriselupaigad kaitstud (https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/mis-vaariselupaik-vep)). Kuna golfiradade arendamisega suureneb oluliselt inimeste liikumine golfikeskuse peahoonest lõunasse jäävates piirkondades, siis võib oletada, et inimeste tegevuse mõjutused võivad ulatuda eelkõige golfikeskuse peahoone ja esimese rannavalli vahetusse lähedusse jäävale VEP-ile nr VEP000960. VEP jääb golfikeskuse peahoonest ca 60 m ja planeeritavatest golfiradadest ca 40 m kaugusele – rannametsa alale. Oluline on planeerida golfikeskuse peahoone ja planeeritavate golfiradade juurdepääsutee võimalikult kaugele kõnealusest VEP-st ja suunata ka radade välised tegevused ja liikumised selliselt, et need jääksid kõnealusest VEP-st võimalikult kaugele. Helesinise kaldviirutusega markeeritud veehaarde piirangud golfiradade arendusega otseselt mõjutatavate alade hulka ei ulatu. Eeldatav Rail Balticu raudteetrass kulgeb enam kui 2 km planeeringualast, teisel pool Pärnu – Ikla maanteed ja selle mõju kavandatavale detailplaneeringule on vähene. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 9  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine 4. PLANEERINGUALA KESKKONNATINGIMUSED Olemasolev maakasutus Kavandatavaks tegevuseks on golfikeskuse tegevusala laiendamine, mis tähendab täiendava 2-rajalise golfiväljaku rajamise Pärnu linna läheduses paiknevale rannaalale. Valdavalt on ala rannikumetsa eelse rannaluitevalliga. Lähimad elamud asuvad Postitee 2 kuni Postitee 16 ja Tamme, Tammetõru, Tammehiie ja Tammeoksa ning Luha, Loodi, Käära, Uue-Kalda, Kulla tee ja Allika elamukrundid. Valdavalt on tegemist uusehitistega või hiljaaegu renoveeritud hoonetega. Kõik nimetatud hooned jäävad piisavalt kaugele kavandatud golfiradadest, et rajatavad rajad või ka hilisemad tegevused hakkaksid oluliselt mõjutama sealseid elanike või suvitajaid. Planeeringuala ja selle looduskeskkonna kirjeldus Maastikuliselt on DP-ala suhteliselt tasane, alaliselt parasniiske või madalama reljeefiga kohtades ka liigniiske ala, kus põhjavee tase oleneb otseselt merevee tasemest. Liigniiskust põhjustavad ka ümberkaudsetelt aladelt luitevalli taha kogunevad veed, mis aeglaselt läbi valli mere suunas nõrguvad. Merepoolse luitevalli esine ja tagune maa-ala on alaliselt liigniiske kõrge põhjaveeseisu tõttu (mere vastuseis). Mets Vastavalt Tahkuranna valla üldplaneeringule on Rae kinnistu (84801:001:1735) suurusega 181.67 ha maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Sellest 126.33 ha moodustab metsamaa, mis suures osas kuuluvad Pärnu Metsamaastiku (EE0040347) VV 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k ja Pärnu maastikukaitseala (VV 18. mai 2007. a määrus nr 159) koosseisu. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Kavandatud kaks golfirada jääksid roostunud rannaluidete ja elupaigatüübi metsastunud luited (2180) vahele ning see moodustaks vaid 3,6 % kogu Rae maaüksuse territooriumist. Kuna golfimängijad kasutavad golfiradadele juurdepääsemiseks selleks kindlaksmääratud radu, siis golfaritel otsene vajadus golfiradadest ida poole jäävate metsade ning kogu piirkonna metsavööndi mõjutamiseks. Eksperdi hinnangul puuduvad kahe golfiraja rajamisel roostunud rannaluidetele, DP-s kavandatud asukohta, negatiivsed mõjud nii metsamaale kui ka Pärnu Metsamaastikul ja Pärnu maastikukaitsealal kaitstavatele elupaigatüüpidele. Kaitsealused taimed 2018 a juulis teostasid botaanikud Toomas Hirse ja Rainar Kurbel „Pärnu lahe golfiradade arendusala kaitsealuse taimestiku inventuuri“ (originaalaruanne lisatakse eraldi dokumendina), mille eesmärgiks oli kaardistada kavandataval arendusalal kaitsealused taimeliigid, hinnata Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 10  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine planeeritavate tegevuste poolt põhjustatavat mõju nende leiukohtadele ning anda soovitusi võimalike kitsaskohtade lahendamiseks. Uuritud alalt leiti kokku seitse kaitsealust taimeliiki, millest vaid niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus) kuulub II kaitsekategooriasse. Kasvukohast leiti 88 taime, arenduse põhjaosast väikselt alalt rannaroostiku ja männiku vahel. Ülejäänud leitud kaitsealused liigid kuuluvad III-kaitsekategooriasse. Valdavalt oli tegemist üksikisenditega, mistõttu jõuti järeldusele, et üksikisendite säilitamine/kaitsmine antud asukohas pole alati vajalik või otstarbekas ja kuna liigi leiukohad pole tüüpilised ega oma suurt potentsiaali laienemiseks ning enamus liikidest on oluliselt paremini esindatud lähedal asuval Pärnu maastikukaitsealal, kus olemas taime arenguks vajalikud tüüpilised kasvukohad ning tagatud nende kaitse. DP-eskiisjoonisel kavandatud kahe golfiraja rajamise piirkonda ei jää ühtegi kaitsealuse taimeliigi leiu- ega kasvukohta. Teadaolevalt puuduvad kaitstavad või ohustatud taimeliigid ka golfiradade arenduseks valitud liivaluidetel või liivaluidete üleminekuvööndis metsaluideteks. Seega, uute golfiradade laiendusega kaitsealustele taimeliikidele negatiivseid mõjusid ei põhjustata. Kui golfiradade rajamise tööde käigus peaks ilmnema mõne kaitsealuse taimeliigi leiukoht, siis tuleb sellest teavitada piirkondlikku keskkonnaameti liigikaitsespetsialisti ning koostöös spetsialistiga leida lahendus kas taime leiukoha säilitamiseks (näiteks, kui leiukoht ei asu mitte otsesel golfiraja rajamisega mõjutatud alal vaid selle vahetus läheduses) või koostöös botaanikutega teostatakse taime ümberistutamist võimalikult lähedale taime esialgsele kasvukohale ja sarnaste kasvutingimustega asukohta. Botaanikud Toomas Hirse ja Rainar Kurbel ei näinud golfiradade arenduse ja taimeliikide kaitse vahel konflikti. Piirkonna looduskaitseline staatus Planeeringuga hõlmatav ala kulgeb paralleelselt Pärnu lahe rannajoonega. Piirkonnaga seotud looduskaitselised piirangud on: 1. Looduskaitseseadus § 37 tulenev ranna ja kalda kaitse piiranguvööndi laius on 200 m (2) Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraiete tegemine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada LKS lisas sätestatud tingimustega. 2. Looduskaitseseadus § 38 ehituskeeluvööndi laius mererannal on 100 m. Tahkuranna valla üldplaneeringuga (http://tahkuranna.kovtp.ee/documents/109426/14081750/Tahkuranna+valla+%C3%BCldplane eringu+seletuskiri.pdf/cd92afda-2fc7-47ba-a276-c08ea32691c0?version=1.0) on seatud ehituskeeluvööndi laiuseks Tahkuranna vallas korduva üleujutusega ala piir, milleks loetakse 1,0 m samakõrgusjoont mererannal. Sellega tuleb arvestada edaspidiste DP-de koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel (joone täpne asukoht määratakse igakord M1:1000 või M 1:500 topo-geodeetilise alusplaani alusel). ÜP kaardil olev ehituskeeluvööndi piir on seetõttu Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 11  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine illustratiivne ja nii selle, kui ka veekaitsevööndi ja piiranguvööndi asukoht tuleb igakord tuvastada vastavalt tegelikele looduslikele oludele. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 40-le on kohalikul omavalitsusel ehituskeeluvööndi ulatust võimalik suurendada/vähendada ainult Keskkonnaameti loal. Otsesel arendustegevuse alal ei asu ühtegi kaitseala. Siiski tuleb planeerimistegevuse jätkumisel arvestada, et nimetatud planeeringuala ümbritsevad erinevad kaitsealad ja Natura alad: Pärnu Metsamaastik (EE0040347) VV 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Pärnu maastikukaitseala (VV 18. Mai 2007. a määrus nr 159) Kaitstavateks elupaigatüüpideks on metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080); Pärnu Roostik (EE0040348) VV 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Pärnu rannaniidu looduskaitseala (VV 8. Mai 2007. a määrus nr 129) Kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (1150*), rannaniidud (1630*), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120). Liik, kelle elupaika kaitstakse: emaputk (Angelica palustris). Uulu-Võiste (EE0040364) VV 5. augusti 2004. A korraldus nr 615-k Uulu rannamännikud Kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050); Pärnu laht (EE0040346) - Pärnu lahe linnuhoiuala on loodud linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: rästas- roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikaelpart (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suurlaukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi e niidurisla (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus). Pinnavesi Ala läbiva kahe magistraalkraavi ja lõunapiirdel olevate metsakuivenduskraavide kaudu toimub planeeringualast idapoole jäävate alade liigvee juhtimine merre. Planeeringuala läänepoolses osas ja eriti planeeringualast ning rannavallist mere poole jäävas osas paikneb rohkelt perioodiliselt merega ühenduses olevaid lõukaid. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 12  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine Vältimiseks soolase merevee sattumist rannavööndisse rajatavatesse tiikidesse on kavandatud mereäärseid radasid tõsta veekogude rajamisest väljakaevatava liivaga (sarnaselt olemasolevate radadega, kus tiigid ja rannavööndisse rajatud golfirajad on kohati ümbruskonnast kõrgemaks tõstetud) kõrguseni, mis välistaks kastmiseks kasutatava tiigivee segunemist soolase mereveega. Tuuled, lained, veetase, hoovused ja jääkate Valdav tuulte suund on SSW, SW, mis soodustab lainetuse kasvu ja veetaseme tõusu Pärnu lahes (eriti tormide korral). Valdavate tuulte suunas on laine teekonna pikkus ca 130 km. Pärnu lahe madalas rannikuvees lained murduvad ning laine kõrgus võrreldes lahe avaosaga kahaneb. Seejuures lainete suund muutub selliselt, et vahetult ranna lähedal on laineharjad paralleelsed rannajoonega. Oluline laine kõrgus on lahe põhjaosas ja rannale lähemal 1,0–1,4 m. Nõrgemate tuulte (2–5 m/s) korral laine kõrgus ranna lähedal ei ületa 0,5 m ning ei sõltu oluliselt tuule suunast. Tuulte kiirusel 6–12 m/s on rannas laine kõrguseks kuni 1 m. Pärnu lahes on sügavused võrreldavad lainepikkusega või on sellest väiksemad. Valdavas osas Pärnu lahest ulatub lainetuse mõju kuni merepõhjani (Corson OÜ, Golfimetsa DP KSH, 2009). Veetaseme kõikumine on Pärnu lahes enamasti +0,30 m keskmisest veetasemest. Väga tugevad edelatuuled võivad põhjustada veetaseme tõusu kuni +2,53 m võrra, samas väga tugevad kirdetuuled toovad kaasa veetaseme madaldumise kuni -1,20 m-ni (Corson OÜ, Golfimetsa DP KSH, 2009). Meri Detailplaneeringualast läänes on Pärnu laht, mis asub Liivi lahe kirdeosas. Tegu on üsna madala ning poolsuletud lahega, mille keskmine sügavus on alla 10 m. Talviti katab lahte jää, valdavalt jaanuarist kuni aprilli alguseni, mille paksus võib ulatuda 70 – 80 cm-ni. Jää dünaamikat mõjutab peamiselt tuul, aga samas ka veetaseme kõikumised ja jõgede sissevool merre. Paljude aastate keskmisena saavutab jää ulatus maksimumi märtsis. Kavandatav golfiradade detailplaneeringuala jääb täielikult mereveetaseme 1,5 m üleujutuse joone sisse, mistõttu võidakse rüsijää ja tormituultega mõjutada just mereäärseid planeeritud radasid. Rüsijää ja tormituulte lainetuse negatiivsete mõjude vältimiseks on kavandatud mereäärseid radasid tõsta veekogude rajamisest väljakaevatava liivaga. Vajadusel tuuakse liiva juurde, kuid eelkõige püütakse maksimaalselt ära kasutada kohalike maavarasid. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 13  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine 5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Keskkonnamõjude eelhindamise (KE) käigus hinnati kavandatavate tegevuste eesmärkide ning nende realiseerimiseks vajalike tegevuste tulemusena tekkivaid võimalikke keskkonnamõjusid. Eelkõige vaadeldi KE teostamisel kavandatavate tegevuse – Tahkuranna golfikeskuse arendamine ning kahe uue golfiväljaku planeerimine – realiseerimisest tekkivat otsest ja kumulatiivset mõju nii inim- kui ka looduslikule keskkonnale ning otsitakse mõju ilmnemisel võimalusi eeldatavalt tekkida võivate mõjude vähendamiseks alternatiivsete lahenduste või parendusettepanekute esitamise kaudu. Eelhindamisega esitatakse kavandatavate tegevustega kaasnevate eeldatavate mõjude hinnang erinevate teemade kaupa. EELHINDAMISEKS VAJALIKU TEABE KONTROLLLEHT Teave eelhindamiseks ja hindamise ulatuse määramiseks 1. Arendaja kontaktandmed Ettevõtte nimi OÜ Golfer Pärnumaa, Häädemeeste vald, Klubi Ettevõtte postiaadress, telefon ja tee 1 Reiu küla, +46 70-860 54 36, e-mail [email protected] Peamise kontaktisiku nimi ja tema Peter Nyberg, +46 70-860 54 36, postiaadress, telefon ja e-mail [email protected] 2. Kavandatava tegevuse iseloomustus Esitatud eraldi peatükina ptk 2. Peamiste protsesside kirjeldus, sh suurus, võimsus, sisend ja väljund Arendaja, Golfer OÜ poolt soovitakse arendada tegutsevat Tahkuranna golfiväljaku piirkonda, kus ca 6,5 ha suurusele maa-alale (Joonis 1) rajatakse täiendavad 2-rajalist golfiväljakut, golfiradade vahele rajatakse neli veetakistust ning juurdepääsuteeded, mida saab kasutada ka avalikus kasutuses olevate kõnniteedena. Väljakud kogupindalaga ca 6,5 ha hakkaksid asuma praegusel kõrkjatega kaetud rannavööndis. Uued juurdepääsud või muudatused olemasolevas teedevõrgustikus Golfiradasid ühendavad jalgteede võrgustik täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Eeldatavalt valitakse radadeni lühime otsetee Tahkuranna Golfikeskuse peahoonest. Seos teiste olemasolevate/kavandatavate tegevustega Vastavus Tahkuranna valla kehtivale üldplaneeringule Häädemeeste valla (endine Tahkuranna vald) maastikupilti iseloomustavad männimetsad, rannikuluited, pikk rannajoon, Reiu jõgi, Ura jõgi, valla metsad ja muud loodusobjektid. Tahkuranna valla üldplaneeringu koostamisel on valla keskkonna olemasolevad väärtused Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 14  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine välja selgitatud eesmärgiga arvestada nende väärtustega üldplaneeringu koostamisel (peamiselt asustuse suunamisel ja minimaalsete krundi suuruste määramisel, nt sätestati rohevõrgustiku alale elamu ehitamiseks minimaalne krundi suurus). Korduva üleujutusega ala piiriks loetakse Häädemeeste vallas 1,0 m samakõrgusjoon mererannal, sellega tuleb arvestada edaspidiste detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel (joone täpne asukoht määratakse igakord M 1:1000 või M 1:500 topo-geodeetilise alusplaani alusel). Valla üldplaneeringus tõdetakse, et piirkonnal on suur rekreatiivne potentsiaal, mille loovad pikk liigendatud rannajoon, puhas õhk mererannas, marja- ja seenerikkad metsad ja arvukad kultuuriväärtused. Tähelepanu köidavad omapärase ja rikkaliku taimekooslusega maastikud. Keskkonnakaitse seisukohalt on vääriselupaikade, Pärnu maastikukaitseala säilimise ja veekaitse küsimus üks olulisemaid. Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult hästi kaitstud maapinnalt lähtuvate punkt- või hajureostuse suhtes. Eeldatavalt puudub kavandatava planeeringuga vajadus sihtotstarbe muutmiseks ÜP tasandil. Joonis 5 Tahkuranna valla üldplaneering. Väljavõte rohevõrgustiku joonisest. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 15  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine Joonis 6 Väljavõte Tahkuranna valla üldplaneeringu joonisest Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 16  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Selleks on rohelise võrgustiku aladel soovitav järgida järgmisi tingimusi: Maakasutuse kavandamisel: 1. Vältida olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist. 2. Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik toimub ainult üldplaneeringu alusel. Et vältida rohelise võrgustiku „hiilivat” killustamist, on ebasoovitav katastriüksuste jagamine elamuehituse eesmärgil v.a maakatastriseaduse paragrahv 18 lg 7 ja 8-le vastaval juhul. 3. Planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad meetmed. 4. Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. 5. Puhkealade kasutamine korraldada nii, et looduskeskkond ei saaks kahjustatud - piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine ja prügimajandus, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad, õppe- ja matkarajad. Planeeringutest tulenevad väärtuslike maastike kaitse ja kasutamistingimused on: 1. Säilitada looduslikke ja poollooduslikke alasid ning vaateid neile. 2. Turismi ja puhkemajanduse arendamisel tuleb arvestada kohaliku keskkonna (nii loodusliku, kultuurilise kui sotsiaalse) koormustaluvusega. 3. Puhke- ja virgestusmaade määratlemine ja kasutuselevõtt toimub reeglina üld- või detailplaneeringu alusel, millega seatakse ka kasutustingimused nende puhkeotstarbelise toimimise ja hea seisundi tagamiseks. 4. Puhkeala kokkulangemisel kaitsealaga tuleb arvestada mõlemast kasutusviisist lähtuvate piirangutega ning leida nii sotsiaalseid vajadusi kui kaitseala kaitse- eesmärke rahuldav lahendus. Kui ala on intensiivselt kasutatav ning seetõttu on ohustatud ala väärtuste säilimine, tuleb planeeringuga seada vajaliku külastust suunava infrastruktuuri väljaehitamise nõue ning vajadusel kohandada ala kaitse- eeskirja. 5. Maastiku esteetilist ja puhkeväärtust potentsiaalselt kahjustavaid olulise ruumilise mõjuga objekte ja kõrgehitisi nagu mastid, tuulegeneraatorid jms üldjuhul ei kavandata. 6. Merega piirnevatel maastikel peab kavandatava uushoonestuse asukoht olema võimalikult vähe eksponeeritud ega tohi häirida vaateid merelt või merele. Hoonete ja rajatiste kõrgus ei tohi kõrghaljastuse olemasolul üldjuhul seda ületada. Detailplaneering ei kavanda tegevusi, mis oleks käsitletavad kui olulise ruumilise mõjuga objektide rajamine, ei rajata täiendavat hoonestust, säilub looduslike alade ning rohealade sidusus, säilivad ka vaated looduslikele ja poollooduslikele aladele. Veelgi enam, golfiradade rajamisega võivad vaated ümbruskonnale ja ümbritsevale loodusele isegi paraneda, sest rajad tõstetakse kunstlikult kõrgemale (muudetakse maapinna reljeefi kõrgust) ning puhastatakse piirkond hetkel vohavast ja vaateid ning ligipääsu piiravast roostikust. Golfiradade rajamisega säilivad või isegi paranevad maa kasutustingimused, nende puhkeotstarbelise toimimine ja hea seisund ning maastiku esteetiline ja puhkeväärtuslik potentsiaal. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 17  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine Vastavus teiste antud piirkonnas kavandatud tegevustega Täiendavalt tuleb planeeringu koostamisel arvestada golfiradadest ca 800 m kaugusele jääva Pärnu–Ikla maantee Pärnu–Uulu lõigu laiendamisega 4 realiseks maanteeks, kus teemaa laienduse tõttu laieneb maantee kaitsevöönd ning mille tulemusena eeldatavalt väheneb Pärnu maastikukaitseala kogupindala. Eelkõige tuleb siin arvestada, et tegemist võib olla võimalike kumuleeruvate e. koosmõju põhjustavate mõjudega. Samas pole Pärnu maastikukaitseala kogupindala vähenemise põhjustajaks mitte golfikeskuse arendus vaid maantee laiendus. Eeldatav Rail Baltic raudteetrass kulgeb enam kui 2 km planeeringualast, teisel pool Pärnu – Ikla maanteed ja selle mõju kavandatavale detailplaneeringule on vähene. Piirkonnas on lähiaastatel arendatud Lottemaa teemaparki, mis sarnaselt golfikeskuselegi suurendab piirkonna majanduslikku atraktiivsust. Pärnu Bay Golf Links golfikeskuse arendamine ja planeeritav laiendamine soodustab piirkondlikku atraktiivsust, vaba aja veetmise ning vabas õhust sportlike ja rekreatiivsete tegevuste võimalusi. Teave analüüsitud alternatiivsete võimaluste kohta Käesolevale projektile alternatiivsed lahendused puuduvad. Alternatiividena võib vaadelda vaid kahte varianti, kas DP realiseerub või mitte. Edasise golfiradade planeerimise käigus võivad kujuneda uued alternatiivid seoses golfiradade konfiguratsiooni või radade kulgemise asukoha muutusega. Teave arvesse võetud leevendusmeetmete kohta - 2018 a juulis teostatud taimestiku uuringus on tehtud ettepanekuid kaitstava taimeliigi niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus), kuulub II kaitsekategooriasse kaitseks. Taimede ümber on soovitatud jätta vähemalt 10 m puhvertsoon. Muudetud eskiisprojektis on ettepanekuga arvestatud; - Golfimuru hooldamine väetistega või taimekaitse kemikaalidega võib muuta nende kasvuregulaatorite pääsemisel ümbritsevatele looduslikele aladele sealsete taimekoosluste tasakaalu ja ilmet. Seepärast on väga oluline vältida väetiste ja toitainete kandumist veekogudesse. Oluline on kõikide planeeritud veekogude ümber rajada tihedama taimestikuga veekogude puhveralad. Muu tegevus, mis võib olla tegevuse elluviimiseks vajalik (nt uued teed, maavara kaevandamine, uue veevarustuse või ülekandevõrgu rajamine, eluasemete arvu kasv, suurenenud prügihulk): Väike-liiklusvahendite (murutraktorid ja golfikärud) liikluse tarbeks rajatakse golfiradade kõrvale kergliiklustee. Mereäärsed golfirajad on kavas tõsta ümbritsevast maastikust mõnevõrra kõrgemale, et vähendada merelainete ja rüsijää kahjustavat mõju radadele ning vähendaksid soolase merevee sattumise ohtu tiikidesse. Eelkõige soovitakse pinnase tõstmist teha tiikidest väljutatava liivamaterjaliga. Eeldatavalt puudub vajadus täiendavate maavarade kaevandamiseks. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 18  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine Teave kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalike teiste tegevuslubade kohta - Tiikide rajamiseks vajatakse vee-erikasutusluba; - Vajatakse luba tiikide rajamisest väljutatava pinnase teisaldamiseks, et rajada, tõsta (ca 3 m) ja kindlustada mere äärde kavandatud golfirajad merelainetuse kahjustava tegevuse eest. 3. Kavandatava tegevuse asukoht Esitatud eraldi peatükina ptk 2 lk 4 4. Võimaliku mõju iseloomustus Tegevusega kaasneva keskkonnamõju lühikirjeldus, arvestades järgmisi faktoreid: Mõju inimestele, inimese tervisele, loomastikule ja taimestikule, pinnasele, maakasutusele, varale, veekvaliteedile ja hüdroloogiale, õhukvaliteedile, kliimale, müra ja vibratsiooni tasemele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale, ajaloolisele ja kultuuripärandile ning nende omavahelistele suhetele (st kaudne mõju). Mõjud looduskeskkonnale Maakasutust kitsendavad tingimused Ala jääb väärtusliku maastikuga alale, mistõttu tuleb:  Ehituskeeluvööndi ulatuse ja selle vähendamisel või suurendamisel väärtuslikul maastikul peab arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke. Lähtuda tuleb kohapealsetest looduslikest iseärasustest, üleujutusohust, maastikulistest ja looduslikest väärtustest ning ajalooliselt väljakujunenud ehitusjoonest; Maastike säilimise eesmärgid vastavalt Ekspertrühma seisukoht maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule Säilitada väärtuslike maastike omapära: 1. Säilitada maastikumuster: traditsioonilisi Piirkondlik maastikumuster, traditsioonilised maastikuelemente, struktuure ja maastikuelemendid ja -struktuur säilib maakasutust; Poollooduslikud kooslused tuleb säilitada Golfiradade DP-eskiislahendusega mõjutatakse eelkõige praegu metsistunud/looduslikult arenenud ja kohati läbipääsmatut kitsast rannaluite riba (ca 20-30 m laiust), mis jääb Pärnu lahe ranniku ja rannikumetsa vahele. Tegemist on läbipääsmatu roostikuga, mille kõrgemates kohtades esineb ka üksikuid paju ning kibuvitsa põõsatike saarekesi. Eksperdi hinnangul on tegemist väheväärtusliku poolloodusliku kooslusega, mille säilitamine ei oma kindlasti esmatähtsust. Arvestades, et Pärnu lahe selle piirkonna kallastel on piisavalt suured ja palju ulatuslikumad roostikuväljad, siis kõnealuse suhteliselt kitsa roostikuriba likvideerimine ja muutmine kultuurmurualaks – golfiväljakuks, ei oma poollooduslike koosluste säilimise seisukohast olulist tähtsust. Pigem võib eeldada, et golfiradade servaalade liigirikkus ja liikide mitmekesisus võib isegi suureneda. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 19  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine Väärtuslike märgalade kuivendamisest tuleb Väärtuslikud märgalad DP alal puuduvad. Kõik olemasolevad hoiduda; ala üleujutamisel tekkinud niiskemad alad on madalaveelised ja soodustavad muda teket. Pigem võib ala sihipärane korrastamine ning avatud veepeegliga täiendavate tiikide rajamine väärtuslikke märgalasid ning uusi loomadele- lindudele sobivaid elupaiku juurde luua ja suurendada piirkonna esteetilist väärtust. Hoonete ehitamisel või ümberehitamisel Täiendavaid golfiradade tehnilisi rajatisi antud DP-ga tuleb säilitada ja sobitada traditsioonilisi planeeritud ei ole. materjale ja elemente. Pärandkultuuri objektide (kiviaiad, Väärtuslikud pärandkultuuriobjekti DP-alal puuduvad. maalinnad, varjupaigad, põlised teekohad, taluasemed, kivimurrud) selgitamine veel enne, kui kavandatakse raadamist või maastiku väärtusi oluliselt ohustada võivat tegevust; Ette valmistada, korraldada ja hooldada Antud põhimõtetega on detailplaneeringu koostamisel puhkamiseks sobivaid alasid nii, et nende arvestatud. Arendaja sooviks on korrastada supelrand ning väärtus külastajate suure arvu või intensiivse parendada sellele juurdepääsuvõimalusi. kasutuse tõttu ei kannataks. Säilitada tuleb ilusad vaatekohad. Arendaja sooviks on analüüsida ja kaardistada väärtuslikud Reserveerida ilusate vaatekohtadega paigad vaated ning täpsustada, mida säilitada, mida avada, mida puhkuse veetmise kohtadeks; sulgeda. Kaldaäärse pilliroo eemaldamisega ning supelranna korrastamisega avatakse vaateid ja juurdepääse merele ning ilusatele vaatekohtadele. Keskkonnakaitselised piirangud: Detailplaneeringu eskiislahenduse koostamisel on püütud arvestatud keskkonnasäästlike põhimõtetega. DP eskiisjoonist on pidevalt korrigeeritud vastavalt erinevate ametkondade soovitustele ning lähtudes parimast võimalikust lahendusest looduskeskkonna suhtes. Koostöös Keskkonnaametiga ollakse valmis golfiväljakute lähedaste VEPide suhtes rakendama meetmeid nende seisukorra parandamiseks. Keelatud otstarbega rajatisi ei ole detailplaneeringus kavandatud. Mõju loomadele Tulenevalt kohalike elanike ütlustele ning välivaatlustel tehtud tähelepanekutest võib eeldada, et metsaga kaetud aladel asuvad/kulgevad suurulukite - põtrade, kitsede, metssigade elupaigad/käigurajad. Piirkond on sobilik ka rebasele ja kährikule ning teistele väiksematele imetajatele. Vaatamata senistest ehitustöödest (piirkonda on rajatud mitmeid uusehitisi või renoveeritud vanu maju) tulenevatele häiringutele ja inimeste tihedamale kohalolekule/liikumistele piirkonnas, puude osalisele raiele ning pinnase ümberpaigutamisele pole loomad oma harjumuspärast liikumistrajektoore/elupaiku hüljanud ja on piirkonna kasutamist jätkanud. Loomade liikumisradasid võib täheldada ka rannikuroostikus. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 20  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine Eeldatavalt jätkavad loomad piirkonda elu- ja toitumispaigana kasutamist ka edaspidi. Kuna nimetatud loomade aktiivsem liikumisperiood on valdavalt õhtuse, öise või varahommikuse iseloomuga, siis eeldatavalt inimese- ja looma vahelisi konfliktsituatsioone ei teki. Pigem soovitakse piirkonnast kujundada poolloodusliku taimekooslusega elupaik, kus suurimetajate liikumist (aedadega või muude meetmetega) piirata pole kavandatud. Ehitustööde ja ala ekspluateerimise käigus tuleb pidada silmas, et loomi häirivaid tegevusi (eelkõige mürarikkad tegevused) ei viidaks läbi loomade liikumiseks sobival ajal varahommikul ja hilisõhtul ega kevad-suvisel (aprill-juuli) pesitsusperioodi ajal. Rannikuäärses raskesti läbitavas roostikus võib esineda mõnede lindude pesitsuspaiku. Samas on eksperdi hinnangul tegemist väheväärtusliku roostiku kooslusega, mille säilitamine linnustiku seisukohast ei oma kindlasti esmatähtsust. Arvestades, et Pärnu lahe selles piirkonnas on piisavalt suured ja palju ulatuslikumaid roostikuvälju, siis kõnealuse suhteliselt kitsa roostikuriba likvideerimine ja muutmine kultuurmurualaks – golfiväljakuks, ei oma linnustiku elupaigalisest seisukohast olulist tähtsust. Pigem võib eeldada, et golfiradade servaalade liigirikkus ja liikide mitmekesisus võib isegi suureneda, kui likvideeritakse üheliigiline elupaik - roostik. Mõjud looduskaitselistele objektidele Otseselt kavandataval planeeringualal Maa-ameti looduskaitse ja Natura2000 kaardirakenduse ning keskkonnaregistri EELIS järgi kaitsealuste liikide elupaigad puuduvad. Looduskaitse eesmärgiks on säilitada looduslikku mitmekesisust ja liigirikkust. Selleks tuleb hoida ja parandada kaitsealuste liikide kasvu- ning paljunemistingimusi. Pärnu maatikukaitseala jääb golfiväljakute laiendusest terves ulatuses ida poole ega ole golfiradade arendusest ohustatud. Visuaalne mõju Visuaalselt mõju avaldavad peamiselt poollooduslikeks maastikeks kujundatud, kuid perioodiliselt hooldatavad maastikud. Golfiradade arendusega avatakse senine suhteliselt vähestele inimestele kättesaadav ja ligipääsetav rannikupiirkond oluliselt kättesaadavamaks – avatakse juurdepääs luitemaastikule. Samas ei ole kavandatud tegevuste puhul tegemist mitte maastiku täisehitamisega elu- või tootmishoonetega vaid terve planeeringuala ulatuses säilib haljastuslik maastikumiljöö ning inimeste vaba juurdepääs maastikule. Üldjuhul peetakse golfiväljakuid esteetilis-visuaalsest aspektist inimestele meeldivaks, korrastatud maastikuks ning seepärast ka vastuvõetavaks. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 21  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale Kohalike elanike heaolu, tervis ning sotsiaalsed vajadused Inimese heaolu ja tervise täpsustamise vajadus tuleneb eelkõige golfiradade rajamise ajal suurenevast ehitusautode liikumisest piirkonnas ning hiljem golfikeskuse külastajate autode poolt tekitatava müra negatiivset mõju avaldavatest teguritest, mille mõjusid uuritakse eelkõige ettevaatusprintsiibist lähtuvalt. Samas on liiklusest tingitud müra hajaasustuses suhteliselt lokaalse ja väga lühiajalise mõjuga. Täiendavalt jääb golfikeskuse ja selle juurdepääsuteede ning olemasolevate hoonete vahele metsastatud alad, mistõttu ei saa liiklusvahendite poolt tekitatav müra mõju kohalike inimeste tervisele pidada suure kaaluga mõjuteguriks. Pigem võib häiringuid tekitada Pärnu-Ikla maanteelt majadeni kostuv liikusmüra, kui golfiväljakutel toimuvate tegevustega (külastajate autode, golfikärude, hooldusmasinate jne.) kaasnev müra. Piirkonna majanduslik situatsioon (töökohad, investeeringud, ettevõtlus) Tahkuranna golfiväljakute ala arendamine võib piirkonna majandusele avaldada eelkõige positiivset mõju, aktiviseerida ettevõtlust piirkonnas ja tuua piirkonda uusi investeeringuid. Tööhõive seisukohast toimuvad arengud nii otseselt kui ka kaudselt mõjutatud ettevõtmistes. Uute golfiradade lisandumine aitab kasvatada üldist huvi golfimängu vastu Eestis ning tõstab Pärnu, kui turismi- ja tõsiseltvõetava golfipuhkuse sihtkoha atraktiivsust - seda mitte ainult lähiriikides, vaid ka kaugemal. Näiteks, olid eksperdi välitööde ajal golfikeskuse külastajateks grupp Kanada ja Briti golfituriste. Seda enam, et arendada soovitakse liivaradasid, mis on nii Eesti kui ka Põhjamaade golfiradade mõistes pigem eriline – Tahkuranna golfirajad eristuksid oma liivaradadega ülejäänutest piirkonna golfiradadest ja annaksid sellega teatava konkurentsieelise. Võimalikud positiivsed arengud tööhõive seisukohast: - Ehitus ja hilisemaid hooldustöid saab teha kohalike ettevõtete/töötajate abiga (pinnase ettevalmistustööd, transport, teede ning elektri– ja sideliinide rajamine, muude kommunikatsioonitrasside rajamine ning hiljem nende hooldustööd); - Kaudsed mõjud ehituse ajal (tarbitakse kohapealseid majutus-, kaubandus-, transpordi teenuseid); - Investeeringud infrastruktuuri – parendatakse juurdepääsuteede kvaliteeti, vms. Tahkuranna golfiväljakute laiendamine võimaldab juurde luua töökohti ning võib motiveerida piirkonda uusi ettevõtteid arendama. Laiem mõju majanduskeskkonnale Tahkuranna golfiväljakute laiendamisega mõjutatakse positiivsete mõjudega (nii otseste kui ka kaudsete tegevuste kaudu) valla kui ka piirkonna majanduskeskkonda ja üldist majanduslikku atraktiivsust. Eeldada võib, et Reiu küla ja ümberkaudsete külade rahvaarv, tööhõivega seotud näitajad ja kinnisvara väärtused tõusevad. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 22  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine Lisaks looduslikult kaunile asukohale lisab turismipotentsiaali ka lähedal asuvad Reiu puhkekeskus, Reiu jõgi, Reiu rand, Lottemaa teemapark, Jõulumäe Tervisespordikeskus ning Pärnu linn ja kõik linnaga kaasnevad tegevused. Piirkonna maa ja kinnisvara väärtuse muutus Golfikeskuse arendamine ja uute radade rajamine seab teatavad piirangud konkureerivale maakasutusele. Võib eeldada, et mõju maakasutusele võib avalduda DP-ga kaasatud kinnistutest alla 1 km kaugusele jäävatel elamumaa sihtotstarbega maaüksustel. Samas on golfikeskuse vahetus läheduses asuvad maad valdavalt hoonestamata maatulundusmaad ning täiendavate radade rajamine ei mõjuta nende maa-alade sihtotstarbelist kasutamist. Antud piirkonnas tõenäoliselt golfikeskuse arendamine pigem tõstab maa hinda ning golfikeskuse lähedus ja mitmekesiste sportimisvõimaluste kasutamise võimalus, korrastatud teedevõrk, vaated hooldatud golfimaastikule jne. saavad olema kinnisvaramaaklerite üks tugevamaid argumente võimalike uute kinnisvaraobjektide esitlemisel. Maa hinna ning elamuehituse aktiivsuse tõusu on täheldatud ka teiste golfiväljakute arenduste järgselt, nii Eestis kui ka välismaal. Nii näiteks on golfikeskuse lähedust ja mitmekesiste sportimisvõimaluste kasutamise võimalust reklaamlausena rõhutatud nii mõneski piirkonna kinnisvara müügikuulutuses. Mõju infrastruktuurile Golfikeskuse arenduseks ning hilisema hoolduse jaoks kasutatakse olemasolevaid lokaalse tähtsusega teid, mistõttu on vajalik muuta olemasolev juurdepääsutee ligipääsetavaks ka suurematele ehitus- ja teenindussõidukitele. Paraku võivad tänased olemasolevad teed mitte arvestada vajaminevate ehitusmasinate gabariitidega ega ka massidega, mistõttu võib olemasolevatel teedel esineda ajutiselt suurenevat koormust ja häiringuid liikluskorralduses. Võib tekkida vajadus mõne järsema kurvi pöörderaadiuse korrigeerimiseks. Uut teedevõrgustiku rajamist golfikeskuse tarvis ette ei nähta. Olemasolevate teede rikkumisel ehitustööde käigus, tuleb arendajal teede olukord taastada, soovitavalt parendada. Negatiivsed mõjud kohalikele teedele on lühiajalised, seonduvad peamiselt ehitustöödega ja ei peeta seetõttu olulisteks mõjudeks. Liikluse korraldamisest tulenev keskkonnakoormus Praegu valdavalt metsamaana kasutusel olevatel ning hõreda teedevõrgustikuga alal muutub piirkonna liikluskorraldus vähesel määral, peamiselt radade ehitamise perioodiks. Liikluskorralduse muutus toob kaasa keskkonnakoormuse ajutise ja lühiajalise muutuse. Liiklus on aktiivsem ehitusperioodil (materjalide juurdevedu, ehitusmasinad) ja vähesel määral hiljem golfiradade ja sealsete süsteemide hooldamiseks. Peale ehitusperioodi lõppu väheneb suuremate veokite ning suureneb väikesõidukite liiklus, mis eeldatavalt ei ole liiga intensiivne, et tekitaks rahulolematust ümberkaudsetele elanikele. Autoliiklus suureneb vaid Pärnu-Ikla mnt ja golfikeskuse parkla vahelisel teelõigul. Golfiradadel liigeldakse valdavalt vaid golfikärudega või hooldustöödeks mõeldud väiketehnikaga. Mõnevõrra suurenevad liiklusvood ning sellega kaasnev liiklusmüra ei kujune eeldatavalt kohalikele elanikele olulist mõju põhjustavaks probleemiks. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 23  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine Mõju iseloom (st otsene, kaudne, teisene, kumulatiivne, lühiajaline, keskmise pikkusega ja pikaajaline, pidev ja ajutine, positiivne ja negatiivne) Otsesed mõjud on seotud golfiradadeks vajalikul pinnal taimestikulise koosluse muutusega – valdavalt roostiku ja mõnes kohas ka põõsastikuga kaetud luited muudetakse kultuurrohumaaks e. haljasalaks. Mõju on pikaajaline ja kestev e. ajani, mil otsustatakse golfirajad muuta mingiks muuks otstarbeks. Fotod 1-2 Vaated olemasolevatele rannavööndisse rajatud golfiradadele, mis teadaolevalt negatiivseid keskkonnamõjusid pole põhjustanud Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 24  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine Mõju ulatus (geograafiline ala, mõjutatava rahvastiku/looduslike elupaikade/liikide arv) Looduskeskkonnale tekitatavad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga, mille mõju ulatus ei ulatu väljapoole DP kinnistute piire. Sotsiaal-majanduslike mõjude, valdavalt positiivsete mõjude ulatus (maa ja kinnisvara väärtuse kasv, piirkonna majandusliku atraktiivsuse ja tegevusvaldkondade mitmekesisuse kasv, tööhõive võimaluste suurenemine, jne.) võib kujuneda ulatuslikuks. Mõju suurus ja keerukus Enamus kirjeldatud mõjudest ei ole suured ega keerukad, on lühiajalise iseloomuga ning vähenevad oluliselt peale ehitustööde lõpetamist. Mõju tõenäosus Lühiajaliste mõjude esinemise tõenäosus on arvestatav, kuid need vähenevad oluliselt peale ehitustööde lõpetamist. Mõju kestvus, sagedus ja pöörduvus Lühiajaliste mõjude kestvus on suuresti seotud ehitustegevusega ja need vähenevad oluliselt peale ehitustööde lõpetamist. Mõjud ei ole sagedased. Golfiradade lähiümbrusele (radade ja teede alla jäävad alad) tekitatavad mõjud on sisuliselt pöördumatud. Looduslikuks jäävate alade mõjud on valdavalt positiivset laadi ja kergesti pöörduvad. Piiriülene mõju Piiriülene mõju tähendab riigipiiride ülest mõju ja eeldatavalt on kõik DP realiseerumisega kaasneda võivad või tekitatavad mõjud lokaalse iseloomuga ega põhjusta piiriüleste mõjude tekkimist. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 25  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine 6. EELHINDAMINE VASTAVALT EELHINDAMISE DIREKTIIVILE Kas KMH on nõutav KMH direktiivi 85/337/EMÜ ja 97/11/EÜ lisa 2 juhendis esitatud 80 tegevusvaldkonna pärast, mille korral võib kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju? 1. Direktiivi 97/11/EÜ lisas 1 nimetatud projektid, millede puhul KMH on kohustuslik: Golfiradade arendamisega seonduvad tegevused ei ole nimetatud Direktiivi 97/11/EÜ Lisas 1 esitatud tegevuste loetelus; 2. Direktiivi 97/11/EÜ lisas 2 nimetatud projektid: Direktiivi 97/11/EÜ artikkel 4(2) nõuab, et järgmiste projektide korral on mõjude hindamine vajalik, kui üksikjuhtumite analüüsi või kehtestatud künniste või tingimuste alusel selgub, et tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju: 12. Turism ja vaba aeg (c) Linnast väljas asuvad puhkekülad ja vabaajavõimalustega hotellikompleksid ning nendega seotud rajatised. DP-ga kavandatakse linnast väljas asuvat golfikeskuse arendamist ja uute golfiradade rajamist. Tegemist on valla üldplaneeringut muutva tegevusega, mistõttu tuleb kohalikul omavalitsusel teha kaalutletud otsus KSH vajalikkuse suhtes! DP-ga kavandatud tegevused ei ületa direktiiviga seatud künniseid! Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 26  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine EELHINDAMISE KONTROLL-LEHT Küsimused, mida tuleb arvestada Jah/Ei/? Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Kirjeldage lühidalt Jah/Ei/? – Miks? 1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse JAH Ei lõpetamine põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi Piirkonna topograafia jääb Väheneb roostikuga kaetud alade muutusi (topograafia, maakasutus, muutused samaks. Maakasutuse muutus protsentuaalne maht Muudatused veekogudes jne)? toimub – Muu maa või on valdavalt lokaalse iseloomuga. looduslik heinamaa muutub loodusliku varjundiga e. intensiivsete inimmõjutustega haljasalana ärimaaks. Kinnikasvanud veekogud muudetakse avatud veepeegliga veekogudeks! 2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab Jah Jah, vähesel määral. looduslike ressursside nagu maa, vesi, varad Eelkõige proovitakse kasutada või energia (eriti taastumatute või väheste lokaalseid (tiikide kaevamisest varudega ressursside) kasutamist? väljutatavat) liivavarusid. Puudujäägi korral võib tekkida vajadus täiendavate liivavarude transpordiks lähimast liivakarjäärist. 3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt Jah Ei tervist ohustavate või keskkonda kahjustavate Väetised, taimekaitse- materjalide ja ainete kasutamine, ladustamine vahendid. Ladustamine ja või transport? transport toimib viisil, mis välistab ohu leketeks ning seeläbi keskkonna kahjustamiseks. Omanik vastutab lekkeohu mitte tekkimise eest! 4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse Ei Ei lõpetamise käigus tekib tahkeid jäätmeid? Muudatused on lokaalse iseloomuga. Tekkivaid jäätmeid (tiikide süvendist väljatav liiv, puit jne.) on võimalik kasutada kohapeal. 5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku Ei Ei saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või teiste kahjustavate toimetega aineid? 6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, Ei Ei valgust, soojusenergiat või elektromagnetilisi Ehitustegevuse perioodil võib Mõju on lokaalne ja lõpeb peale laineid? esineda kerge ehitusmasinate ehitustegevuse lõpetamist. tekitatud müra. 7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete Jah Ei levikut maapinda, põhja- või pinnavette ning Väetised, taimekaitse- Mõjud/ohud võivad tekkida, kui selle tulemusena pinnase või vee reostumise vahendid. Ladustamine, eiratakse pahatahtlikult riski? kasutamine ja transport peab ehitusnõudeid. Arendamisest toimima viisil, mis välistab ohu huvitatud isikul puudub huvi leketeks. Omanik vastutab endale kuuluvat tegevust lekkeohu mitte tekkimise eest! teadlikult kahjustada. Pigem on isik huvitatud olukorra parendamisest. 8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal Ei Ei kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimese tervisele või keskkonnale? Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 27  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine 9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, Jah Jah nt demograafias, traditsioonilistes eluviisides, Suureneb piirkonna üldine Sellest tulenevalt võib eeldada tööhõives? atraktiivsus. Piirkonnas on uute inimeste elama asumist algatatud mitmeid uusi piirkonda ja suurenevat planeeringuid/atraktiivseid regionaalset majanduslikku ettevõtmisi (nt. Lottemaa), mis atraktiivsust, suurenevaid eeldatavalt muudavad Pärnu võimalusi maapiirkondade linna ja selle lähitagamaa tööhõives, suurenevaid võimalusi piirkonna majanduslikult valla eelarvesse jne. oluliselt atraktiivsemaks 10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda Ei Ei selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada Juba valminud ja aastaid kasutuses keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse olnud mereäärsed golfiväljakud mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele pole ohtu kohalikule keskkonnale ümberkaudsetele tegevustele? oluliselt suurendanud. 11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Jah Ei on alasid, mille ökoloogilised, maastikulised või Pärnu maastikukaitseala Eeldatavalt jäävad kõik mõjutused muud väärtused on rahvusvahelisel, riiklikul või golfiradade rajamiseks planeeritud kohalikul tasandil kaitstud ja mida kavandatav alade piiridesse ega ulatu tegevus võib mõjutada? Pärnu maastikukaitsealale 12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Jah Ei on alasid, mis on ökoloogiliselt olulised või Pärnu lahe rannikumadalik tundlikud, nt märgalad, kanalid vms, rannikud, mäed või mets ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada? 13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Jah Ei on alasid, mida kasutavad kaitsealused, muidu Pärnu lahe madalaveeline ning Senine inimese intensiivsem olulised või tundlikud looma- või taimeliigid, nt kõrkjaterohke rannikuala on kohalolek ja hoonete lähedus pole paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu otsimiseks, toitumis- ja pesitsemisalaks lindu ära ehmatanud. Lindu (viud) puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks ning mida paljudele linnuliikidele. võis näha välitööde tegemise ajal tegevus võib mõjutada? Kinnistu 84801:001:0395 on toitumislennul olemasolevate elupaigaks III- golfiradade kohal. Maastiku kaitsekategooria linnuliigile suurem liigestatus ning uued tiigid Pernis apivorus (herilaseviu). pakuvad suuremaid võimalusi liikidele, kes väldivad elupaigana tihedat ja läbipääsmatut roostikku. 14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Jah Ei on sise-, ranniku-, mere- või põhjavett, mida Nii rannikuvett kui ka põhjavett tegevus võib mõjutada? võidakse mõjutada kastmisvee süsteemide purunemise või muu kahjustuse tagajärjel. Arendamisest huvitatud isiku huvides on vastav kahjustus likvideerida võimalikult kiiresti. Risk on vähene. 15. Kas tegevuse asukohas on kõrge Jah Ei väärtusega maastikke või maalilise vaatega Atraktiivseimateks vaadeteks Pilliroo eemaldami-sega alasid, mida tegevus võib mõjutada? on rannaluitevallil kasvav rannikumadalikule kavandatud männimets, mis jäävad golfiradadega avatakse uusi otsesest arendustegevusest atraktiivseid vaateid merele. puutumata. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 28  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine 16. Kas tegevuse asukohas on teid või hooneid, Jah Jah mis on avalikus kasutuses puhke või muul Olemasolev golfikeskus, Eeldatavalt on golfikeskuse eesmärgil ning mida kavandatav tegevus võib Lottemaa teemapark, arendamisega kaasnevad mõjud mõjutada? ratsatalud, Jõulumäe positiivsed. Suureneb piirkonnas Tervisespordikeskus jne. võimalike spordialade tegemise mitmekesisus ja kvaliteet. 17. Kas tegevuse asukohas on teid, kus tekivad Ei Ei kergesti ummikud või mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning millele võib tegevus mõju avaldada? 18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav Ei Ei paljudele inimestele? 19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Jah Ei on ajaloolise või kultuurilise väärtusega paiku Terroriohvrite ühishaud või tunnuseid, mida tegevus võib mõjutada? 20. Kas tegevusega on kavas ellu viia Jah Ei piirkonnas, kus varem ei ole arendustegevust Suhteliselt kitsa roostikuriba toimunud ning kus tegevus toob kaasa likvideerimine ja muutmine haljastusala kadumise? kultuurmurualaks – golfiväljakuks, ei oma haljastuslikust seisukohast olulist tähtsust. Pigem võib eeldada, et golfiradade servaalade liigirikkus, liikide mitmekesisus ja visuaal-esteetiline väärtus võib isegi suureneda, kui likvideeritakse üheliigiline elupaik - roostik. 21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Jah Jah esineb maakasutust, nt kodud, aiad, muu Suureneb piirkonna üldine Sellest tulenevalt võib eeldada eravaldus, tööstus, kommertsettevõtted, atraktiivsus ja surve uute inimeste elama asumist puhkealad, kõigile avatud alad, kohalikud linnalähedaseks piirkonda ja suurenevaid võimalusi rajatised, põllumaad, metsandus, turism, elamupiirkonna tööhõives, suurenevaid võimalusi kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada? arendamiseks. Kavandatud valla eelarvesse, suuremat on ka supelranna rajamist rekreatiivset väärtust ja tuntust rannikualale. jne. 22. Kas tegevuse piirkonnas on kavandatud Ei Ei maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada? 23. Kas tegevuse asukohas on tiheasustus või Ei Jah on piirkond väga täis ehitatud ning kas tegevus Mõjutatakse pigem positiivselt! võib neid aspekte mõjutada? 24. Kas tegevuse asukohas on alasid, mis on Ei Ei tundliku kasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud rajatised, mida tegevus võib mõjutada? 25. Kas tegevuse asukohas on alasid, millel Ei Ei leidub olulisi, kvaliteetseid või nappide varudega ressursse, nt põhjavett, pinnavett, metsa, põllumaad, kalavarusid, turismi, maavarasid mida tegevus võib mõjutada? 26. Kas tegevuse asukohas on alasid, kus Ei Ei keskkond on juba saastunud või kahjustatud ning millele võib tegevus mõju avaldada? 27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada Jah Ei maavärinad, vajumised, maanihked, erosioon, Rannikutuuled ning Arendaja huvides on rannikule üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud murdlainetusega seonduv rajatavate golfiradade kliimatingimused, nt temperatuuri kõikumine, erosioon kindlustamine murdlainetuse udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada kahjustava tegevuse eest. keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse käigus? Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 29  Tahkuranna golfikeskuse laienduse planeeringuga kaasneda võivate keskkonnamõjude eelhindamine 7. ETTEPANEK KSH ALGATAMISE VÕI ALGATAMATA JÄTMISE KOHTA Käesolev keskkonnamõjude eelhindamine (KE) on läbi viidud Golfer OÜ ning Keskkonnaagentuur Viridis OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel, eesmärgiga selgitada Tahkuranna golfikeskuse arendusega kavandatud kahe uue golfiväljaku rajamisega kaasneda võivaid mõjusid ning analüüsida keskkonnamõju hindamise või täiendavate uuringute läbiviimise vajadust. Töö on koostatud toetudes keskkonnamõjude eelhindamise heale tavale ning silmas pidades planeerimise ja looduskaitse alaseid seaduseid. Keskkonnamõjude eelhindamisel selgitati ja kirjeldati kavandatud tegevustega kaasnevatest muutustest tingitud eeldatavat otsest ja kaudsest mõjust kavandatud lähiala keskkonnale, analüüsiti võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise võimalusi ja tehti ettepanekuid sobivaimate lahendusvariantide elluviimiskeks läbi edasise projekteerimise. Töö täitmiseks tutvuti ja analüüsiti olemasolevaid piirkonna kohta käivaid baasdokumente/planeeringuid/uuringuid ja koostati kavandatud tegevuste eelhindamine vastavalt Euroopa Komisjoni 2005. a juhendile „Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend” („Guidance on EIA, Screening”). Eelhindamise kontrollküsimuste kohaselt ei ole vajalik läbi viia täismahus keskkonnamõjude hindamist. Eelhindamise tulemusena leiti, et kavandatud tegevuste, st. kahe uue golfiväljaku rajamise elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese tervisele, ei ületata piirkonna looduskeskkonna ökoloogilist koormustaluvust ega tekitata piiriülest keskkonnamõju. Suurimat negatiivset mõju avaldatakse golfiväljakute rajamisel suhteliselt kitsa roostikuriba likvideerimisega (likvideeritakse suhteliselt liigivaene roostik, mis ei oma haljastuslikust seisukohast olulist tähtsust kuid võib olla elu- ja pseitsusüpaigaks mõnedele linnuliikidele ja muudetakse kultuurmurualaks – golfiväljakuks. Positiivselt mõjutatakse kavandatud tegevustega Reiu küla ja Häädemeeste valla üldisemat sotsiaal-majanduslikku elukeskkonda, suurendatakse piirkonna rekreatiivset väärtust ja luuakse atraktiivsemad võimalused ning eeldused piirkonna edasiseks arenguks. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja kavandatud golfiradade sihipärase kasutamisega seonduvat olulise keskkonnamõju kaasnemist. Tuginedes keskkonnamõjude eelhindamises esitatud argumentidele ei pea keskkonnamõju eelhinnangut koostanud ekspert vajalikuks algatada Tahkuranna golfiradade arendusele täismahulist keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protsessi juhul, kui edasisel detailplaneeringu koostamisel arvestatakse KE-s esitatud informatsiooniga ning järgitakse ekspertide poolt tehtud ettepanekuid golfiradade rajamise teostamisel. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 30  欀 攀栀琀 椀瘀愀搀攀琀 愀椀氀 瀀氀愀 渀攀攀爀 椀渀最甀樀 爀最椀 瀀爀漀樀 攀欀琀 攀攀爀 椀琀 愀瘀樀 愀攀栀椀 琀愀琀 愀瘀愀 氀愀 搀攀琀 愀椀氀 瀀氀愀 渀攀攀爀 椀琀 愀瘀愀 氀愀