Kiri

Karmo Lillepõld AS Connecto Eesti Teie 17.02.2020 [email protected] Tuisu 19 Meie 10.03.2020 nr 15-2/20/8935-2 11314, Tallinn, Harju maakond Sideehitiste projekti VT1135 kooskõlastamine riigitee nr 15151 maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Järva vallas Järvamaal Täiendatud ja 05.03.2020 kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vahetada välja olemasolevad õhuliini mastid, ehitada ja paigaldada valguskaabel mikrotorustikus (edaspidi tehnovõrgud) riigitee nr 15151 Jootme – Koeru km 22,04-22,70 maaüksuste piires (teemaal) ja tee kaitsevööndis Karinu külas Järva vallas Järvamaal. Ühendus tehakse olemasolevast ELA SA sidetrassist ELA005. Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 15151 Jootme – Koeru maaüksuste piires (teemaal): - Km 22,39 tehnovõrkude (maakaablid) ristumine riigiteega kinnisel meetodil, kaitsehülsis; - Km 22,09, km 22,12 ja km 22,70 tehnovõrkude (õhukaablid) ristumine riigiteega; kõrgusgabariit sõiduteest 7,0 m tagatud; Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti esitatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME AS Connecto Eesti töö nr VT1135 „Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrk Karinu küla, Järva vald, Järva maakond“. Elektrilevi OÜ tellimus nr VT1135. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja - rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusväliste tööde loa väljastamiseks. 2. Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal ja kaitsevööndis tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile ([email protected]). Loa taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt, maakasutusõigust tõendav dokument (kirja p 1) ja see kooskõlastuskiri. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel, samuti materjalide ladustamine (sh metsamaterjal) sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud. 4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada, raietöödest jäänud kännud juurida ja utiliseerida (või freesida) ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 5. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides välistatud. 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi kasutusele võtmise järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 7. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks vajalike tegevusi. 8. Tehnovõrkude paigaldamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt. 9. Peale tööde lõppu tuleb Maanteeametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten juhataja taristu teenuste osakond Lisad: VT1135_seletuskiri_1.rar Arvo Veltri 3372691 [email protected] 2 (2) Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal. TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 947 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos Eesti Vabariigis Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, neljateistkümnendal mail kahe tuhande kahekümnendal aastal (14.05.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 08.05.2020 kell 15:03 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Viimsi vallas, Eesti Vabariigis, ja Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht ja postiaadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 08.05.2020 kell 15:04 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Avo Järv, isikukood 35611072736, kes on tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Laagri alevikus, Saue vallas, Eesti Vabariigis, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA ASJAÕIGUSLEPINGUD 1. Registrite seis ja lepingu ese 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 5519450 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 28203:004:0022, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 22188 Kambja-Kodijärve tee, Kullaga küla, Kambja vald, Tartu maakond, pindalaga 2,5600 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.  Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 6030350 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 71301:002:1481, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 14115 Voore-Levala tee, Voore küla, Mustvee vald, Jõgeva maakond, pindalaga 3,3900 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:  2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Avalikes huvides tasuta ja tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 13.09.2017 lepingu punktidele kolm üks (3.1.) kuni kolm kaks (3.2.), kolm kaheksa (3.8.) kolm kümme (3.10.) kuni kolm üksteist (3.11.) ja neli (4) ning lepingu lisaks olevale plaanile VI. 13.09.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 16.10.2017.  3) Isiklik kasutusõigus AS Emajõe Veevärk (registrikood 11044696) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus tehnorajatise omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 16.05.2019 sõlmitud lepingu punktidele 3.1., 3.2. ja 3.11. ning lepingu lisaks olevatele plaanidele (lisa 1.1., 1.2. ja 1.3.). 16.05.2019 kinnistamisavalduse, 17.05.2019 õienduse alusel sisse kantud 13.06.2019. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 10478050 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 72701:005:0755, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee, Koidu küla, Saue vald, Harju maakond, pindalaga 3,1100 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.  Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 1) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks AS Gaasivõrgud (registrikood 12503841) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus gaasitorustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 21.05.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm kümme (3.10) kuni kolm kaksteist (3.12) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 21.05.2018. a lepingu lisaks nr 4 oleval plaanil. Sisse kantud 4.06.2018. 16.01.2019 kinnistamisavalduse alusel muudetud 31.01.2019. 2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019 sõlmitud lepingu punktidele 3.5, 3.6 ja 4 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 28.03.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 23.04.2019. Kohtunikuabi Siiri Lend. 3) Isiklik kasutusõigus Saue vald kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 20.02.2020 lepingu punktidele kolm üksteist (3.11.), kolm kaksteist (3.12.) ja neli (4) ning lepingu lisaks nr kaheksa (8) ja nr üheksa (9) olevatele plaanidele. 20.02.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.02.2020. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.4. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 8425050 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 25702:004:0053, 2  majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 15151 Jootme-Koeru tee, Metsla küla, Järva vald, Järva maakond, pindalaga 8,0600 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.5. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2), lepingu esemeks 3 on lepingu punktis 1.3. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 3) ja lepingu esemeks 4 on lepingu punktis 1.4. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 4). Lepingu ese 1, lepingu ese 2, lepingu ese 3 ja lepingu ese 4 edaspidi koos nimetatud ka kui lepingu ese. Lepingu ese 1: 1.6. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 28203:004:0022 suhtes kehtivad järgnevad kitsendused:  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Kõrgemäe);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (530MPHK);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 89 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Kõrgemäe);  Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 25576 m²; nähtus: maantee (Kambja - Kodijärve);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Riiviko, Taadi);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi ();  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 766 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Luhasoo oja);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 39 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Niidumetsa);  Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 1182 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (PAALI II);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 352 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (Tartu - Maaritsa);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 45 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Kiivitaja);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 48 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Riiviko, Taadi);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 25576 m²; nähtus: maantee (Kambja - Kodijärve);  Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 413 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Luhasoo oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 224 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Luhasoo oja); 3   Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 805 m²; nähtus: elektriõhuliin 220- 330kV (Kõrgepingeliin) (Viru - Tsirguliina);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 348 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Vaino);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (MATSI:MAA);  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1314 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Peeda jõgi);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 376 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (MATSI:MAA);  Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 2101 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (PAALI II). 1.7. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 1 ei paikne mälestisi ega muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas. 1.8. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:  objekti koodi: KV67384;  valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;  volitatud asutus: Maanteeamet;  lisainfo: puudub;  kasutuslepingud: puuduvad. Lepingu ese 2: 1.9. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 71301:002:1481 suhtes kehtivad järgmised kitsendused:  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 123 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (F5);  Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 92 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Kullavere jõgi);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2609 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kullavere jõgi);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 292 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kullavere jõgi);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 304 m²; nähtus: maantee (Palamuse - Veia - Otsa);  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1374 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Voore paisjärv);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 312 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Voore paisjärv); 4  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Arro);  Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 709 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Voore paisjärv);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2445 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (Mustvee - Saare);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 73 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 31 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (ÕL M1 (10361));  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1263 m²; nähtus: elektriõhuliin 220- 330kV (Kõrgepingeliin) (Balti - Tartu);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 364 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (KULLAVERE JÕGI (Kullavere jõgi));  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2623 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (KULLAVERE JÕGI (Kullavere jõgi));  Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1259 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (KULLAVERE JÕGI (Kullavere jõgi));  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 239 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (KULLAVERE JÕGI (Kullavere jõgi));  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 165 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (ÕL M1 (10361));  Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 33906 m²; nähtus: maantee (Voore - Levala);  Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 3458 m²; nähtus: kinnismälestis (Roela mõisa park ja allee);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 33906 m²; nähtus: maantee (Voore - Levala);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 380 m²; nähtus: maantee (Kääpa - Levala - Putu);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 55 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 183 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Lepiku);  Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 3711 m²; nähtus: kaitseala (Roela mõisa park);  Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1345 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kullavere jõgi);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 15 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (SUUREMETSA);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA099);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 72 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA099);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 49 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA099); 5   Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 29 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA099);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA099);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA099);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA099);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 62 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 123 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA099);  Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 1086 m²; nähtus: puurkaev ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 72 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 54 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Survekanalisatsioon);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA099);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 82 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA099);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA099);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA099);  Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 133 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Kullavere jõgi);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 111 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 72 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 476 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 258 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (TORMA:SAA);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 407 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA099);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: ulatus: 7043 m²; nähtus: tiheasustusala (Saare valla üldplaneering). 1.10. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub: 1.10.1. mälestise nimi: Roela mõisa park ja allee;  mälestise registri number: 24057;  registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis;  määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 18, (RTL 1999, 122, 1667). 6 1.11. Lepingu eseme kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Roela mõisa park nähtub:  objekti nimetus: Roela mõisa park;  tüüp: kaitseala - kaitsealune park;  valitseja(d): Keskkonnaameti Lõuna regioon;  esmane kanne: 17.06.1964.a;  esmase kande alusdokument: Jõgeva rajooni TSN TK otsus nr. 94 "Looduse kaitsest Jõgeva rajoonis". 1.12. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:  objekti koodi: KV68900;  valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;  volitatud asutus: Maanteeamet;  lisainfo: puudub;  kasutuslepingud: nr LS19-2031, nr LS17-1867. Lepingu ese 3: 1.13. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 72701:005:0755 suhtes kehtivad järgnevad kitsendused:  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 13169 m²; nähtus: maantee ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 57 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 4316 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pääsküla jõgi);  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 8779 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pääsküla jõgi);  Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid (16466);  Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 21 m²; nähtus: geodeetilised märgid (1468);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1676 m²; nähtus: maantee ();  Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 6 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (LAAGRI 1-2);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (F1);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 57 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (KÜLMUTUSE I:LAA);  Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7167 m²; nähtus: elektriõhuliin 220- 330kV (Kõrgepingeliin) (Harku - Aruküla);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 422 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Korju tn JK);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 336 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (TOOMA:LAA);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 144 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 103 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); 7  Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 31098 m²; nähtus: maantee ();  Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 1311 m²; nähtus: maantee ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 153 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (TOOMA:LAA);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 74 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (KÜLMUTUSE II:LAA);  Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 15 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (LAAGRI 1-2);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 11637 m²; nähtus: maantee ();  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 5367 m²; nähtus: maantee ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 278 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (KOIDU:LAA);  Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid (1467);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 165 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Korju tn JK);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (KOIDU:LAA);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1261 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 44 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 331 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (KÜLMUTUSE II:LAA);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1691 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Harku);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7167 m²; nähtus: elektriõhuliin 220- 330kV (Kõrgepingeliin) (Harku - Kiisa);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2413 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2413 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);  Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 62 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 792 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 52 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);  Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 362 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (LAAGRI 1-2 (K-1));  Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 586 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (LAAGRI 1-2 (K-1)); 8   Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (LAAGRI 1-2 (K-1));  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 57 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 29 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);  Piiranguvöönd: ulatus: 4771 m²; nähtus: tiheasustusala (Saue valla üldplaneering);  Piiranguvöönd: ulatus: 548 m²; nähtus: tiheasustusala (Saue valla üldplaneering). 1.14. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 3 ei paikne mälestisi ega muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas. 1.15. Lepingu eseme 3 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:  objekti koodi: KV11403;  valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;  volitatud asutus: Maanteeamet;  lisainfo: puudub;  kasutuslepingud: nr LS19-1207, nr LS18-1417, nr LS17-1987, nr LS15-406, nr LS15-363, nr LS13-20223, nr LS13-15782. Lepingu ese 4: 1.16. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 25702:004:0053 suhtes kehtivad järgnevad kitsendused:  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 84 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (F-3);  Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 2151 m²; nähtus: kinnismälestis (Karinu mõisa park);  Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 136 m²; nähtus: kinnismälestis (Asulakoht);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 61 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (F-2);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1069 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA005);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 484 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 80488 m²; nähtus: maantee (Jootme - Koeru);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 885 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (Karinu:PKO);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 734 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (TUULIKU);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2661 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA005);  Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 2151 m²; nähtus: kinnismälestis (Karinu mõisa pargi piirdemüür);  Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 2151 m²; nähtus: kinnismälestis (Karinu mõisa peahoone); 9  Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 2151 m²; nähtus: kinnismälestis (Karinu mõisa allee);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 61 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 80639 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 64 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1499 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA005);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 647 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA005);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 571 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA005);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 80639 m²; nähtus: maantee (Jootme - Koeru);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 342 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA005);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 55 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 332 m²; nähtus: maantee (Järva- Jaani - Pikevere - Ebavere);  Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 3152 m²; nähtus: kinnismälestis (Asulakoht);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 182 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 473 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA005);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1785 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA005);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 75 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 36 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 57 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Uusküla);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 2151 m²; nähtus: kinnismälestis (Karinu mõisa kuivati);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 103 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); 10   Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 73 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA005);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 57 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (LAUDA);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 195 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (MILDERI);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 514 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA005);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 40 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 130 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (F-1);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1603 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA005);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 466 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 12006 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA005);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 28 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 113 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Küla);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 167 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 281 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (Karinu:PAJ);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 797 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA005);  Piiranguvöönd: ulatus: 12484 m²; nähtus: tiheasustusala (Järva-Jaani valla üldplaneering). 1.17. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub: 1.17.1. mälestise nimi: Karinu mõisa kuivati;  mälestise registri number: 14984;  registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis;  määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr. 4, (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086). 1.17.2. mälestise nimi: Karinu mõisa pargi piirdemüür;  mälestise registri number: 14983;  registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis;  määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr. 4, (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086). 11 1.17.3. mälestise nimi: Karinu mõisa allee;  mälestise registri number: 14982;  registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis;  määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr. 4, (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086). 1.17.4. mälestise nimi: Karinu mõisa park;  mälestise registri number: 14981;  registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis;  määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr. 4, (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086). 1.17.5. mälestise nimi: Karinu mõisa peahoone;  mälestise registri number: 14980;  registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis;  määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr. 4, (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086). 1.17.6. mälestise nimi: Asulakoht;  mälestise registri number: 9572;  registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis;  määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954). 1.18. Lepingu eseme 4 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:  objekti koodi: KV73957;  valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;  volitatud asutus: Maanteeamet;  lisainfo: puudub;  kasutuslepingud: puuduvad. 2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks neli (1.4) toodud kinnistusraamatute seis ei ole muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), neid ei ole kellelegi võõrandatud. 2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata piiranguid. 2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada kaasvaldust kasutusõiguse alade suhtes. 12 2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut. Ei ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist kinnistusraamatusse. 2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 31.03.2020.a käskkirjaga nr 1-2/20/272 ja 06.04.2020.a käskkirjaga nr 1-2/20/296. 2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik tegutseb mh elektrituruseaduse alusel. Õigustatud isik on jaotusvõrgu võrguteenuse (avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeks 1, lepingu esemeks 2 ja lepingu esemeks 3 olevate kinnistute teeninduspiirkonnas ja vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele. Isikliku kasutusõiguse 4 kaudu pakutakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. 2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest. 2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve. 2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve. 2.3.2. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-4), millistelt on näha kasutusõiguse alad. 13 2.3.3. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:  Lepingu punktides 1.1. kuni 1.4. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusregistri registriosade päringute alusel.  Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.  Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel.  Asjaolu, et Õigustatud isik on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja ja isikliku kasutusõiguse 4 kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust asjaõigusseaduse § 1581, elektroonilise side seaduse § 2 p 68 ja elektrituruseaduse § 65 lg 1 tähenduses - majandustegevuste registrist tehtud päringu (https://mtr.mkm.ee), konkurentsiameti kodulehelt http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18025 tehtud päringu ja Õigustatud isiku esindaja suulise avalduse alusel. 3. Isiklike kasutusõiguste seadmine 3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektrituruseaduse ja elektroonilise side seaduse kohaselt. 3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus kinniselt kaitsetorus olevate elektri maakaabelliinide paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 1). 3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest 1 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 1). 3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav isiklik kasutusõigus 1 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha. 3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus kinniselt kaitsetorus oleva elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2). 3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest 2 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 2). 3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav isiklik kasutusõigus 2 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. 3.8.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 3 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri madalpinge maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 3). 3.9. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 3 selle lepingu alusel seatud isiklikust 14  kasutusõigusest 3 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuteks lisadeks nr 3 olevatel plaanidel tähistatud punase värviga viirutatud aladena (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 3). 3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 3 seatav isiklik kasutusõigus 3 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. 3.11. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 4 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus side maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 4). 3.12. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 4 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest 4 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks nr 4 oleval plaanil tähistatud kollase värviga viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 4). 3.13. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 4 seatav isiklik kasutusõigus 4 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha. Kasutusõiguse ala 1, kasutusõiguse ala 2, kasutusõiguse ala 3 ja kasutusõiguse ala 4 eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1, isiklik kasutusõigus 2, isiklik kasutusõigus 3 ja isiklik kasutusõigus 4 koos nimetatud isiklik kasutusõigus. 4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta; 4.1.2. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha; 4.1.3. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid; 4.1.4. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega; 4.1.5. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks; 4.1.6. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 4.1.7. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks võrkude korrashoidu ja/või ohustaks võrkude toimimist; 15 4.1.8. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule; 4.1.9. pärast kasutusõiguse aladel teostatud võrkude ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi; 4.1.10. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 4.1.12. Õigustatud isik kohustub hoidma võrgud oma vahenditega ja omal kulul korras; 4.1.13. Õigustatud isik kohustub kandma võrkude kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg; 4.1.14. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest; 4.1.15. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ja taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku; 4.1.16. kasutusõiguse alad jäävad Õigustatud isiku ja Omaniku kaasvaldusesse ning Omaniku valdus ei ole kasutusõiguse aladel mingil viisil piiratud. 4.2.Pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asuvad kasutusõiguse alad ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu; Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.2 toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 1 5.1.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt kooskõlastatud Elektritsentrum AS tööle nr EL 062020 „Reinu KÜ päikeseelektrijaama liitumine“. 6. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 2 6.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt kooskõlastatud Elektritsentrum AS tööle nr EL022020 „Konnapõllu, Konnamaa, Konnapargi kü päikeseelektrijaama liitumine elektrivõrguga“. 16 7. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 3 7.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt kooskõlastatud OÜ Stromtec tööprojektile nr 19-71 „Jõevere tee 4 kinnistu elektriliitumine“. 8. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 4 8.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud AS Connecto Eesti poolt koostatud projektile nr VT1135 „Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrk K arinu küla , Järva vald, Järva maakond“. 9. Asjaõiguslepingud 9.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 5519450 kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks kinniselt kaitsetorus olevate elektri maakaabelliinide paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 14.05.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3, 4.1 ja 5 ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 9.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 6030350 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks kinniselt kaitsetorus oleva elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 14.05.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.5, 3.6, 4.1 ja 6 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 9.3.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 3 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 10478050 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks elektri madalpinge maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 14.05.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.8, 3.9, 4.1 ja 7 ning lepingu lisadeks nr 3 olevatele plaanidele. 9.4.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 4 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 8425050 kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks side maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 14.05.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.11, 3.12, 4.1 ja 8 ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile. 17 9.5. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses. 10. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 10.1. Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine. 10.2. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2). 10.3. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud kinnisasja vilju. 10.4. Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228). 10.5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta. Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema notariaalselt tõestatud. 10.6. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 10.7. Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. 10.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 10.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 10.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või - rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud 18  korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 10.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused, mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139 lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS § 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid. 10.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 10.13. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. 10.14. Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. 10.15. EhS § 77 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 10.16. EhS § 78 kohasel on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. 19  Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 10. peatükis käsitletud sideehitist. Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis. 10.17. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee. 10.18. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee. 10.19. Ehitusseadustiku § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa- ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. 10.20. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. 10.21. MuKS § 37 kohaselt lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile. 10.22. Ametit teavitatakse ette: 1) kõrghaljastuse rajamisest mälestise kaitsevööndisse; 2) raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisest arheoloogiamälestise, ajaloolise loodusliku pühapaiga, ajaloomälestisest kalmistu ja kirikuaia ning ehitismälestisest pargi kaitsevööndis; 3) maapinna ettevalmistamisest metsaseaduse tähenduses arheoloogiamälestise ja ajaloolise loodusliku pühapaiga kaitsevööndis. 10.23. Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel: õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala ja supelrand ja supluskoht. 20  Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa- ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine veeseaduse §118 lg 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, v.a veeseaduse §-s120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja põõsarinde raie veeseaduse § 118 lõike 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, v.a maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 l-s 1 nimetatud registreeringuta; 5) ehitamine, v.a juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 l- 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Kui puu- ja põõsarinde raieks taotletakse nõusolekut Läänemere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve ning Võrtsjärve; teistel järvede, jõgede, ojade, allikate, kanalite, peakraavide ja maaparandussüsteemide avatud eesvoolude veekaitsevööndis ja raieks on metsaseaduse kohaselt vajalik metsateatis, antakse nõusolek raieks metsaseaduse kohaselt metsateatise menetlemise käigus metsateatise osana. Kui vee kaitseks on kehtestatud kaks või enam tegevuspiirangut, kohaldatakse neist rangeimat. 10.24. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:  reoveesette laotamine;  matmispaiga rajamine;  jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas;  maavara kaevandamine;  mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 10.25. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene:  hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse;  tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;  kalda kindlustusrajatisele;  supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele;  maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;  olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;  piirdeaedadele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud:  pinnavee veehaarde ehitisele;  sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele;  ranna kindlustusrajatisele;  hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele;  kalakasvatusehitisele;  riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; 21   tehnovõrgule ja -rajatisele;  sillale;  avalikult kasutatavale teele ja tänavale;  raudteele. 10.26. Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid:  kaitsealad (s.o. rahvuspargid; looduskaitsealad; maastikukaitsealad);  hoiualad;  kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;  püsielupaigad;  kaitstavad looduse üksikobjektid;  kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 10.27. LKS § 14 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:  muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;  koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;  väljastada metsamajandamiskava;  kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;  anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;  anda projekteerimistingimusi;  anda ehitusluba;  rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta ülalnimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitstava loodusobjekti valitseja võib ülalnimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kui ülalnimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud LKS paragrahvi 14 lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. 10.28. LKS § 15 kohaselt on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal:  kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja esindajal seoses loodusobjekti valitsemise või kaitse korraldamisega;  teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi. 10.29. Vastavalt LKS § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet:  loodusobjekti tüüp ja nimetus; 22   loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi;  viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele. 10.30. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. 11. Originaal ja ärakirjade väljastamine 11.1.Notariaalakt on koostatud ja digitaalsel allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. 11.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti tõestamist ja selle osalejate ning notariaalakti tõestaja poolt digitaalset allkirjastamist e-notaris tehinguosalised, kes saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse digitaalsele originaaldokumendile. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja paberkandjal. 11.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalse originaaldokumendi kinnistusosakonnale. 12. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 12.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 12.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 12.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata. Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmisel 42,00 eurot (tehinguväärtus 2 556,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹). Notari tasu kokku 62,00 eurot. Käibemaks 12,40 eurot. Koos käibemaksuga 74,40 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d 14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%): A4 formaat A3 formaat 23  digitaalne originaaldokument tasuta tasuta portaalis eesti.ee paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk digitaalärakiri ametiasutusele 15,3 eurot + 0,23 eurot / lk 15,3 eurot + 0,37 eurot / lk Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele ekraanil tutvumiseks ning läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisadeks olevad plaanid on osalejatele videosilla vahendusel videokõne ajal esitatud enne notariaalakti ja selle lisade digitaalselt allakirjastamist ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on plaanides sisalduvate andmetega nõus. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt koos selle lisadeks olevate plaanidega on videosilla vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Omaniku esindaja Mati Meeliste /digitaalselt allkirjastatud/ Õigustatud isiku esindaja Avo Järv /digitaalselt allkirjastatud/ Tallinna notar Sirje Velsberg /digitaalselt allkirjastatud/ 24 Liiklusvälise tegevuse luba Tuginedes liiklusseaduse §7² lg 3 ning esitatud taotlusele annab Maanteeamet loa allpool toodud tingimustel: Tee omanik Maanteeamet (edaspidi MA) Registrikood 70001490 Aadress Teelise 4 10916 Tallinn E-post [email protected] Loa taotleja Nimi AS CONNECTO EESTI Registri- või isikukood 10722319 Aadress TUISU 19 TALLINN 11314 Telefon 5105463 E-post [email protected] 1. Loa väljastamise aluseks olev loa taotlus on registreeritud MA-s Kuupäev 26.08.2020 Registreerimise nr 19-3/20/39366-1 2. Tegevuse asukoht Tee nr Tee nimi Algus km Lõpp km 151 51 Jootme -Koeru 22,39 22,39 3. Tegevuse läbiviimiseks nõutud dokumendid Leping kasutusõiguse kohta. MTA projekti kooskõlastus Ajutise liikluskorralduse skeem Ajutise liikluskorralduse skeem 4. Tegevuse läbiviimise aeg Alguse kuupäev 4.09 .2020 Lõpu kuupäev 2.10 .2020 5. Esindajad Liikluskorralduse eest vastutab Nimi Peeter Pärn Telefon 5112022 E-post [email protected] Töövõtja esindaja Nimi Jaanus Jentson Telefon 5105463 E-post [email protected] MA esindaja Nimi Hardi Kalm Telefon 5061085 E-post Hardi.Kalm @mnt.ee 6. Töövõtja kohustused 6.1 Enne töödega alustamist informeerida: Liiklusjuhtimiskeskust : [email protected] (Lisa 1 ) 6.2 Järgib Liiklusseadust ja Ehitusseadustikku ning nende alusel kehtestatud õigusakte 6.3 Ehitab vastavalt MA poolt kooskõlastatud projektile 6.4 Juhindub MA poolt kooskõlastatud ehitusaegse liikluskorralduse joonisest 6.5 Luba (koopia) peab olema tegevuse asukohas viibiva esindaja käes ja see tuleb esitada järelevalve õigust omavale ametiisikule 6.6 Loa lõpetamise tingimusteks on digitaalsete teostusjooniste esitamine ja korrastatud teemaa üleandmine MA esindajale (Lisa 2) Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn, [email protected] ) haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. 7.Loa väljastaja Allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ Nimi: Hardi Kalm Amet: Korrashoiu projektijuht Telefon: 5061085 E-post: Hardi.Kalm @mnt.ee Kuupäev: 27 .08 .2020 Me rinu Ka tsl kü a t la ee 21 50 m NR .1 58 58 .1 Me rinu NR Ka tsl kü a t la 50 ee m T-1 25 155 1J oo tm e- Ko eru Objekti töödeaegne ja tööde vaheaegne liikluskorraldus, OÜ RoadWolf töökohtade tähistamine ja sellekohane töö objektil toimub juhendi Uuekalda 6a, Tammiste küla, MÄRKUSED: "Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks Tori vald, Pärnumaa riigiteede ehitus- ja korrashoidutöödel" alusel, mis on Kavandatav tegevus ei mõjuta tee läbisõidu laiust - T-15151 - ajutiselt paigaldatud liiklusmärk kinnitatud Maanteeameti peadirektori 14.11.2018 käskkirjaga Objekti nimetus Jootme-Koeru alt on toru juba läbi puuritud. nr 1-2/18/458. Karinu küla ELA SA trassi plastkaevu paigaldus - 686 märgid Alaline kiiruspiirang objekti alal 50 km/h. - Liikluskorraldusvahendid paigaldada vastavalt EVS 613 Joonise nimetus - töömaa sätestatud nõuetele. Ajutine liikluskorraldus Ohutusruumi külgvahe ≥ 0.5m, pikivahe ≥ 5m. - Ajutise liikluskorraldusega vastuollu minevad märgid tühistada, Projekteeris Joonise nr. peale tööde lõppu taastada algne olukord. Kristo Proosväli RW-2020-26 - Olemasolevaid kiiruspiiranguid ei tohi tõsta. Kontrollis Joonise teostamine Jane Sälik august 2020