Lääne-Virumaa Haljala vald Sagadi küla Dendropargi ja Mõisateenijatemaja kinnistute parkla

HALJALA VALLAVALITSUS KORRALDUS Võsu 17. juuli 2020 nr 300 Projekteerimistingimuste väljastamine Haljala vallas Sagadi külas Dendropargi ja Mõisateenijatemaja katastriüksustele parklate rajamiseks 25. oktoobril 2017 moodustus Haljala valla ja Vihula valla ühinemise teel uus omavalitsusüksus Haljala vald, mis on ühinenud omavalitsuste üldõigusjärglane. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §141 lõike 41 alusel kehtivad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste õigusaktid kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Haljala valla õigusaktide kehtestamiseni selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil, kus need valdade ühinemiseni kehtisid. Kersti Lootus esitas 26.03.2020 Haljala Vallavalitsusele ehitisregistri kaudu projekteerimistingimuste taotluse nr 2011002/03671 Haljala vallas Sagadi külas Dendropargi katastriüksusele (katastritunnus 88702:001:0200) parkla ning Mõisateenijatemaja katastriüksusele (katastritunnus 88702:001:0262) parkla rajamiseks. Katastriüksuste omanik on Riigimetsa Majandamise Keskus. Keskkonnaamet on kooskõlastanud projekteerimistingimuste eelnõu 07.04.2020 oma kirjaga nr 7- 9/20/5233-2. Muinsuskaitseamet on projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastanud 24.03.2020 oma kirjaga nr 5.1-17.6/697-1. Maanteeamet on projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastanud märkuste 30.04.2020 oma kirjaga nr 15-2/20/10657-4. Säilitamisele kuuluv dokumentatsioon on kantud ehitisregistrisse. Ehitusseadustiku § 26 alusel ning lähtudes Haljala Vallavolikogu 20.02.2018 määrusest nr 11 „Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“ § 1 lõikest 1 ning Kesti Lootuse poolt 26.03.2020 esitatud projekteerimistingimuste taotlustest nr 2011002/03671 Haljala Vallavalitsus annab k o r r a l d u s e: 1. Väljastada projekteerimistingimused Haljala vallas Sagadi külas Dendropargi katastriüksusele (katastritunnus 88702:001:0200) parkla ning Mõisateenijatemaja katastriüksusele (katastritunnus 88702:001:0262) parkla rajamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt lisale. 2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 3. Korralduse peale võib esitada Haldusmenetluse seaduse alusel vaide Haljala Vallavalitsusele (asukohaga Mere tn 6, Võsu alevik) või Halduskohtumenetluse seadustiku alusel kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajasse (Kooli tn 2, Jõhvi) 30 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivar Lilleberg /allkirjastatud digitaalselt/ vallavanem Riina Must vallasekretär  Haljala Vallavalitsuse 17.07.2020 korralduse nr 300 „Projekteerimistingimuste väljastamine Haljala vallas Sagadi külas Dendropargi ja Mõisateenijatemaja katastriüksustele parklate rajamiseks“ Lisa PROJEKTEERIMISTINGIMUSED 17.07.2020.a. 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS parklate rajamine. 2. EHITAMISEGA HÕLMATAVA MAA-ALA ANDMED Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi katastriüksus (katastritunnus 88702:001:0200) ning Mõisateenijatemaja katastriüksus (katastritunnus 88702:001:0262) 3. TAOTLUSE ANDMED Kersti Lootus projekteerimistingimuste taotlus 26.03.2020 nr. 2011002/03671 4. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA Haljala Vallavalitsus, registrikood 75013144, Mere tn 6, Võsu alevik, Haljala vald, 45501; vallavanem Ivar Lilleberg 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU 5.1. Lähtuda kehtivast Vihula valla üldplaneeringust (kehtestatud endise Vihula Vallavolikogu 13. augusti 2003 määrusega nr 19); 5.1. Maaüksusele koostatav ehitusprojekt peab olema kooskõlas piirkonna ehitustraditsioonidega. 5.2. Asendiplaan esitada geodeetilisel alusplaanil M1:500; 5.3. Heakord, haljastus, teed, parkimine: näha ette projektis 5.4. Veevarustus ja kanalisatsioon: sadeveed immutada oma krundil; 5.5. Lähtuda Muinsuskaitseameti 24.03.2020 kirjas nr 5.1-17.6/697-1 toodud tingimustest; 5.6. Lähtuda Maanteeameti 30.04.2020 kirjas nr 15-2/20/10657-4 toodud tingimustest; 5.7. Lähtuda Keskkonnaameti 07.04.2020 kirjas nr 7-9/20/5233-2 toodud tingimustest; 5.8. Ehitusprojekti tuleohutuse osa koostamisel tuleb arvestada järgmiste õigusaktides ja tehnilistes normides toodud nõuetega: 5.8.1. Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; 5.8.2. EVS 812 seeria osad 2,3 ja 7. 6. EHITUSLOA SAAMISEKS ESITADA: 6.1. Ehitusloa taotlus esitada koos ehitusprojekti digitaalse vormistamise nõuetele vastava ehitusprojektiga läbi ehitisregistri (www.ehr.ee) Haljala Vallavalitsusele. 6.2. Ehitusloa taotlemisel tuleb eelnevalt täita Maanteeameti nõuded; ehitusprojekti kooskõlastused menetleda läbi Ehitisregistri, vajadusel taotleja hangib tarvilikud kooskõlastused ametkondadelt ja/või tehnovõrkude valdajatelt ning kannab kõik kulud. 6.3. Tasuda riigilõiv 150 eurot iga ehitusloakohustusliku hoone eest eraldi (Haljala Vallavalitsuse arvele SEB Pank EE291010502009480009 või Swedbank EE4922002210116010. Projekteerimistingimused koostas: /Allkirjastatud digitaalselt/ Ivar Lilleberg vallavanem Heldur Veidenbaum Haljala Vallavalitsus Teie 03.04.2020 [email protected] Mere 6 Meie 30.04.2020 nr 15-2/20/10657-4 Võsu alevik, Haljala vald, 45501, Lääne-Viru maakond Sagadi külas Dendropargi ja Mõisateenijatemaja kinnistutele kavandatavate parklate projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Sagadi külas Dendropargi (katastritunnusega 88702:001:0200) kinnistule osaliselt riigitee nr 17193 Sagadi mõisa tee km 1,34-1,56 kaitsevööndisse ulatuva parkla ja Mõisateenijatemaja (katastritunnusega 88702:001:0262) kinnistutele osaliselt riigitee nr 17188 Oandu – Sagadi km 2,9-3,25 kaitsevööndisse ulatuva parkla ning riigitee nr 17183 Karula – Vihula – Sagadi km 9,36-9,48 külgneva parkla projekteerimistingimuste eelnõu nr 2011802/02552. Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 2 p 1 ja 2 ning lg 3; § 71 lg 1 ja § 99 lg 3 kooskõlastame projekteerimistingimuste eelnõu nr 2011802/02552 tingimusel, et eelnõud täiendatakse alljärgnevate märkustega. 1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohased teekaitsevööndid. 2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla, vms) kaugus riigiteede äärmiste sõiduradade välimistest servadest. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Anname nõusoleku parklate rajamiseks riigiteede nr 17183, 17188 ja 17193 kaitsevöönditesse. 4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5. Dendropargi kinnistule (88702:001:0200) kavandatavale parklale on olemasolev (kuid mitte teeregistrisse kantud) juurdepääs riigiteelt nr 17193. Täiendavat juurdepääsu parklale mitte kavandada. Mõisateenijatemaja kinnistul (88702:001:0262) kavandada parkla juurdepääs orienteeruvalt eskiisis näidatud asukohta riigiteel nr 17188 ca km 3,19. 6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) ristumiskohtade nähtavuskolmnurgad ja riigiteede külgnähtavus ning vaba ruumi nõue vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabelid 2.14 ja 2.17 lähtetasemel rahuldav. 7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha. 8. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 9. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukord ja teostada läbilaskearvutused. 10. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Juhime tähelepanu, et kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid, nähtavuskolmnurgad, liikluslahendused, vm) peab jääma mõõdistatud alusele. 11. Projekt kooskõlastada meiega [email protected] või ehitusloa menetluses läbi EHR-i. Lähtudes EhS § 31 lõikest 5 palume meid informeerida juhul kui projekteerimistingimuste väljaandja jätab ülaltoodud märkused arvestamata. Lisa 1. 1936_ES_AS-4-01_joonisedSagadi Lisa 2. kaart Lisa 3. kaart_01 Lisa 4. Ristumiskohtade projekteerimise ja kõnnitee rajamise nõuded Riigiteede 17188 ja 17193 äärde projekteeritavad parklad ühendatakse riigiteedega ning parklad paiknevad osaliselt riigitee kaitsevööndis. Riigitee 17183 äärde kavandatud jalakäijate ala (kõnnitee) paikneb riigitee kaitsevööndis ning toob riigiteel kaasa muudatusi nii plaani- , vertikaal- kui liikluslahenduse osas. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks EhS § 99 lg 3 määrame ristumiskohtade (parklate mahasõitude) ühendamiseks riigiteedega ning kõnnitee rajamiseks, so tee ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded: 1. Ristumiskohad projekteerida orienteeruvalt eskiisis näidatud asukohtadesse (riigiteel nr 17188 ca km 3,19 ja riigiteel nr 17193 ca km 1,35). Ristumiskohtade asukohad täpsustada teeprojekti koostamise käigus. 2. Ristumiskoha ühendamiseks riigiteega ning kõnnitee kavandamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee) sh majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). 2 (5) 5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndi ulatust vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Projektis kirjeldada ristumiskoha asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 6. Anname teada, et meil on kavas riigiteele nr 17183 liikluse rahustamiseks kavandada kaks künnist (vt foto Lisa 4.1). Samuti on kavas muuta liikluskorraldust riigiteede nr 17188 ja 17183 ristumiskohal (nn kolmeharuline tee). Teehoiukavas on tööde toimumise ajaks kavandatud 2022. aasta. Riigitee nr 17183 osas tuleb eeltooduga arvestada, et tagada ühtne terviklik liikluskorralduse lahendus (näiteks jalakäijate riigitee ületamine tuleb ette näha künnisel, nn tõstetud teeületuskoht). 7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga: 7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ 7.2. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid sh truubid mahus, mis on vajalik veeviimaritele eelvoolu tagamiseks. Anda seletuskirjas hinnang olemasolevate veeviimarite ja truupide seisukorrast. 7.3. Mõõdistusala peab olema piisav projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 7.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse aktuaalne ( sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta). 8. Projekti koostamisel arvestada riigiteel nr 17188 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 122 sõidukit ning kehtiva kiiruspiiranguga 50 km/h, riigiteel nr 17183 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 270 sõidukit ning kehtiva kiiruspiiranguga 40 km/h ja riigiteel nr 17193 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 97 sõidukit ning kehtiva kiiruspiiranguga 50 km/h. Projekteerimise lähtetase rahuldav. 9. Ristumiskohtade plaanilahenduse koostamisel lähtuda meie tüüpjoonisest (valida sobiv), arvestades normides toodud põhimõtetega, et ristumiskoht tuleb projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all ja pöörderaadiuste määramisel tuleb lähtuda liikluskoosseisust (kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridorist). Kujutada pöördekoridorid joonistel. Juhime tähelepanu, et riigiteele nr 17188 kavandatud mahasõidu laius ca 15 m ei ole sobilik liiklusohutuse kaalutlustel. 10. Kõnnitee plaanilahenduse koostamisel tuleb arvestada asjaoluga, et riigiteel nr 17183 peab olema tagatud ühtlane laius. NB! Kõnnitee äärekivi tuleb paigaldada oma kinnistule, mitte riigitee alusele maale. 11. Parklates riigitee serva äärekive mitte ette näha. 12. Parklate valgusteid mitte kavandada riigitee alusele maaüksusele. 13. Projekteerida ristumiskohta asfaltkate (vähemalt ristumiskohta kasutava pikima sõiduki ulatuses). Esitada katendikonstruktsioon. 14. Riigitee nr 17183 äärsele kõnniteele projekteerida püsikate (sõelmed ei sobi). 15. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 16. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. 17. Ristumiskoha pikikalle ühildada riigitee põikkaldega 0,5-3,0% vähemalt ristumiskohta kasutava pikima sõiduki ulatuses. 18. Ristumiskoha projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee olemasoleva vertikaallahendusega. 19. Projekteerida ristumiskohas sademevete ärajuhtimine teede katetelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt (parklate sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maale). 20. Kõnnitee puhul esitada vertikaalplaneeringu lahendus, kus on näha, et on tagatud sademevete ärajuhtimine riigiteelt (eskiisis ei ole tagatud, tekivad lombid). Siduda projekteeritud vertikaallahendus riigitee olemasoleva vertikaallahendusega. 21. Koostada kõnnitee ristlõige seotuna riigiteega. 3 (5) 22. Põhjendatud juhul projekteerida sademevete ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada (või puhastada) kraavid eelvoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb põhjendada seletuskirjas. 23. Ristumiskohal tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7) ja külgnähtavus (tabel 2.14). Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 24. Lahendada liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 25. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Ristumiskoha ja kõnnitee ehitamisel taastada riigiteede katted, muldkeha nõlv, teepeenrad jms. 26. Kõnnitee kavandamisel riigitee alusele maaüksusele tuleb projekti koosseisus esitada isikliku kasutusõiguse (IKÕ) seadmise plaanid. Peale projekti kooskõlastust esitada taotlus meie teemaa osakonnale [email protected] riigitee aluse maa kasutamiseks. Selleks palume täita taotluse blankett „Riigivara kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). 27. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele (näiteks looduskaitseala, muinsuskaitse piirangud, maaparandusehitised), kelle poolt esitatud piirangud võivad mõjutada ristumiskoha asukohta. 28. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad riigitee täieliku sulgemiseta. 29. Ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik. 30. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. 31. Projekt esitada kooskõlastamiseks [email protected]. Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada meile vaie (Teelise 4, Tallinn, [email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtu-menetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond 4 (5) Lisa 4.1 Foto: orienteeruvad perspektiivsete künniste asukohad (sinised ringid) Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 5 (5) Heldur Veidenbaum Teie 03.04.2020 nr 210090 ehitusspetsialist Haljala Vallavalitsus Meie 07.04.2020 nr 7-9/20/5233-2 [email protected] Nõusoleku andmine projekteerimistingimuste väljastamiseks (Sagadi mõisa parklad) Austatud Heldur Veidenbaum Ehitisregistri kaudu saabusid Keskkonnaametile kooskõlastamiseks projekteerimistingimused Sagadi mõisa parklate ehitamiseks. Manetlusmaterjalid on Lootusprojekt OÜ koostatud põhiprojekti joonis ja parklate asukohakaardid1. Mõisateenijatemaja katastriüksusele (katastritunnus 88702:001:0262) rajatakse uus parkla koos kuivenduskraavi ja sissesõidu kergliiklusteega. Dendropargi katastriüksusel (katastritunnus 88702:001:0200) asuv parkla rekonstrueeritakse, rajatakse juurdesõidutee ja piire. Projekti piirkond paikneb Lahemaa rahvuspargis Mõisaparkide ja Sagadi piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja2 (edaspidi kaitse-eeskiri) § 23 lõige 2 punktide 2 ja 3 kohaselt on rajatiste püstitamine Mõisaparkide ja Sagadi piiranguvööndis lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Looduskaitseseaduse § 14 lõige 1 punkti 7 kohaselt ei või kaitsealal ilma kaitseala valitseja nõusolekuta väljastada projekteerimistingimusi. LKS § 14 lõigete 2 ja 3 alusel ei kooskõlasta kaitseala valitseja nõusolekut vajavat tegevust, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit või seab kooskõlastamisel kirjalikult tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse- eesmärgi saavutamist ega kaitseala seisundit. Mõisaparkide piiranguvööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme, kultuuripärandi, ajalooliselt kujunenud planeeringu, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete, loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning dendroloogia, esteetika ja puhkemajanduse seisukohalt väärtusliku puistu, pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine. Sagadi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas traditsioonilise asustusstruktuuri ja traditsioonilise pärandmaastiku, taluarhitektuuri, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) ei ole projekti alal ega vahetus läheduses registreeritud looduskooslusi, kaitsealuste liikide elupaiku ega kasvukohti. 1 Teade registreeriti Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 3.04.2020 numbriga 7-9/20/5233 2 Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määruse nr 18 Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 23.03.2020 kirjaga nr 7-9/20/3114-2 andis Keskkonnaamet seisukoha, et Sagadi parklate projekti elluviimine Lootusprojekt OÜ põhiprojekti (töö nr 1936) alusel ei kahjusta Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärke ega rahvuspargi seisundit. Täiendavalt tuleb projekti elluviimisel arvestada, et puude raie ei ole lubatud lindude kevad-suvisel pesitsusperioodil 01.04-31.07 ning vanade alleepuude hooldus- ja kujunduslõikus tuleb Keskkonnaametiga eraldi kooskõlastada. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks LKS § 14 lõige 1 punkti 7 annab Keskkonnaamet nõusoleku projekteerimistingimuste väljastamiseks Sagadi mõisa parklate ehitamiseks Mõisateenijatemaja (katastritunnus 88702:001:0262) ja Dendropargi (katastritunnus 88702:001:0200) katastriüksustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Vildak looduskaitse juhtivspetsialist Põhja regioon Riina Pomerants 325 8405 [email protected] 2 (2)  PROJEKTI�KOOSKÕLASTUS�NR�33469866 Kliendinumber 795319 Isikukood/Registrikood 10844791 Nimi OÜ�Lootusprojekt Kontaktisik Kersti�Lootus�telefon�5086653 e-post [email protected] Aadress OLEVIMÄGI�10-1,�TALLINN�10123,�HARJU MAAKOND Objekti�asukoht�ja�projekti Sagadi�küla,�Haljala�vald,�Lääne-Viru�maakond�: nimi Sagadi�mõisa�parklad Projekti/töö�nimetus Sagadi�mõisa�parklad Kooskõlastamisele�esitatud 1.�Geodeetiline Sagadi�mõisa�parkla dokumendid alusplaan geoalus�2007.dwg 2.�Projektjoonis 1936_PP_AS-4-01_joonised.dwg 3.�Projekti 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri.pdf seletuskiri Telia�Eesti�AS�(edaspidi�"Telia")�seisukohad�esitatud�dokumentide�kooskõlastamisel: Projekt�vastab�Telia�poolt�väljastatud�tehnilistele Jah tingimustele: Tööde�teostamisel�tuleb�lähtuda�sideehitise jah kaitsevööndis�tegutsemise�Eeskirjast: Töid�võib�teostada�ainult�Telia�volitatud�esindaja jah kirjaliku�tööloa�alusel: Info�tööloa�saamiseks�telefoninumbril: 3223199 Maa-alal�paikneb�Teliale�kuuluv�sideehitis: Kaablikanalisatsioon,�Side�maakaabel Kooskõlastus�kehtib�kuni�25.02.2021 Kooskõlastuse�võttis�vastu: Kooskõlastuse�andis: Kersti�Lootus Telia�Eesti�AS�volitatud�esindaja Raimond�Pihlak e-post:�[email protected] telefon:�3223199 Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Mustamäe�tee�3,�15033�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10283074 erakliendid�123 https://www.telia.ee/  PROJEKTEERIJA: OÜ Lootusprojekt Reg nr EP 10844791-0001 KM Reg nr EE100752083 MK tegevusluba E230/2005-P MK tegevusluba VS 136/2004-P Olevimägi 10-1, 10 123 Tallinn GSM +372 50 866 53 [email protected] SAGADI PARKLA PÕHIPROJEKT Kogu projekteeritav ala asub Lahemaa rahvuspargis, Mõisaparkide piiranguvöödis (KLO1000511) Parkla 2 sissesõit ja kergliiklustee (Mõisateenjatemaja kinnistul) jäävad Sagadi mõisa allee (15929) piiranguvööndisse. Mõisa esine kergliiklustee vahetus läheduses on Sagadi mõisa väravahoone (15929). OBJEKTI AADRESS Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi (88702:001:0200), Mõisateenijatemaja (88702:001:0262), Mõisa (88702:001:0259) ja 17183 Karula-Vihula-Sagadi tee (88702:001:1370) STAADIUM PP OSA Köide I - Välisruum TÖÖ NR / TÄHIS 1936 TELLIJA RMK tellija aadress Sagadi küla, Haljala vald, 45403 Lääne-Viru maakond reg. nr Reg. 700044590 tellija esindaja Jüri Orlov esindaja kontakt 521 6263 [email protected] PROJEKTEERIJA Lootusprojekt OÜ Kersti Lootus Kiur Lootus Siim Lootus Kadri Uusen Andrus Heno VASTUTAV Kersti Lootus SPETSIALIST Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 August 2020  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI KÖIDE 2 – VÄLISRUUM – KOOSSEIS A. SELETUSKIRI B. PLAANID Nimetus Mõõtkava Nr-Leht-Lehti Kuupäev Asendiplaan 1:500 AS-4-01 Lõiked 1:50 AS-4-02 Liiklus 1:500 AS-4-03 C. LISAD Projekteerimistingimused LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 2/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI Seletuskiri Seletuskiri ............................................................................................................................................................................................ 3 1. Üldosa ..................................................................................................................................................................................... 5 1.1 Projekteerimistöö piiritlus............................................................................................................................................. 5 1.2 Üldandmed ...................................................................................................................................................................... 5 1.2.1 Ehitise asukoht .................................................................................................................................................. 5 1.2.2 Kinnistul asuvad ................................................................................................................................................ 6 1.2.3 Ehitise lühikirjeldus ........................................................................................................................................... 6 1.2.4 Projekteerija ....................................................................................................................................................... 6 1.3 Alusdokumendid ............................................................................................................................................................ 7 1.3.1 Lähteandmed: .................................................................................................................................................... 7 1.3.2 Ehitusuuringud .................................................................................................................................................. 7 1.3.3 Normdokumendid ............................................................................................................................................. 8 2 Välisruum ............................................................................................................................................................................. 10 2.1 Olemasolev olukord ..................................................................................................................................................... 10 2.1.1 Olemasolev puistu .......................................................................................................................................... 10 2.1.2 Olemasolevad hooned ja rajatised .............................................................................................................. 10 2.1.3 Olemasolev reljeef .......................................................................................................................................... 10 2.1.4 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed ............................................................................ 10 2.1.5 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised ................................................................................................. 11 2.1.6 Kinnistu pinnase omadused ......................................................................................................................... 11 2.2 Asendiplaaniline lahendus.......................................................................................................................................... 11 2.2.1 Hoone(te) ja rajatis(te) paigutus .................................................................................................................. 11 2.2.2 Tehnilised andmed ......................................................................................................................................... 12 2.2.3 Ehitusetapid ..................................................................................................................................................... 13 2.3 Tehnovõrgud ................................................................................................................................................................. 13 2.4 Vertikaalplaneerimine.................................................................................................................................................. 13 2.4.1 Vertikaalplaneerimise lähteandmed ............................................................................................................ 13 2.4.2 Teede ja platside vertikaalplaneerimise lahendus .................................................................................... 14 2.4.3 Sademevee käitlemine ................................................................................................................................... 14 2.5 Liikluskorraldus ja parkimine ..................................................................................................................................... 14 2.5.1 Liikluskorraldus ............................................................................................................................................... 14 2.5.2 Liikluskorraldus ja parkimine krundil ........................................................................................................... 15 2.5.3 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused ................................................. 15 2.5.4 Liikluskorraldusvahendid ............................................................................................................................... 15 2.6 Teed, platsid ja väikevormid....................................................................................................................................... 18 2.6.1 Katendid............................................................................................................................................................ 18 2.6.1.1 Parkla 1 asfaltkatend olemasoleval kruusapinnal........................................................................................... 18 2.6.1.2 Parkla 1 asfaltkatend ............................................................................................................................................ 18 2.6.1.3 Parkla 2 Sissesõidutee ja busside parkla asfaltkatend .................................................................................. 18 2.6.1.4 Parkla 2 Sõiduautode parkla ühekihiline asfaltkatend.................................................................................... 18 2.6.1.5 Kergliiklustee asfaltkatend .................................................................................................................................. 19 2.6.1.6 Kergliiklustee munakivikatend mõisa ees......................................................................................................... 19 2.6.1.7 Munakivisillutisega parkla serv ........................................................................................................................... 19 2.6.1.8 Kraavi nõlvad .......................................................................................................................................................... 19 2.6.1.9 Kraavi nõlvad truubi otste juures ja kraavi põhi ............................................................................................... 19 2.6.1.10 Murualad........................................................................................................................................................... 19 2.6.2 Nõuded materjalidele ..................................................................................................................................... 20 2.6.3 Tööde kvaliteedinõuded ................................................................................................................................ 28 2.6.3.3 Dreenkihi rajamine................................................................................................................................................. 30 2.6.4 Teede kasutamine ja hooldamine................................................................................................................ 51 2.7 Haljastus ja heakorrastus ........................................................................................................................................... 51 2.7.1 Raied ning asendusistutus ............................................................................................................................ 51 LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 3/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI 2.7.2 Haljastuse hooldusnõuded ........................................................................................................................... 52 2.7.3 Ehitusaegne haljastuse kaitse ...................................................................................................................... 55 2.8 Valgustus ja elektriseadmed ...................................................................................................................................... 57 2.9 Keskkonnakaitse .......................................................................................................................................................... 59 2.9.1 Ehitusaegne haljastuse kaitse ...................................................................................................................... 59 2.10 Ehitusaegne jäätmekäitlus .................................................................................................................................. 62 2.11 Nõuded ehitustööle ............................................................................................................................................... 63 3 Mahtude tabel ..................................................................................................................................................................... 64 LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 4/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI 1. Üldosa 1.1 Projekteerimistöö piiritlus Projekt on koostatud Sagadi mõisa lähiümbrusesse kahe parkla ja parklaid mõisa südamega ühendava kergliiklustee rajamiseks. Lisaks lahendatakse mõisa esine jalakäijate liikumistee. Käesolevas projektis on antud  Asendiplaaniline lahendus  Vertikaalplaneerimine  Katete valik ja katendite lõiked  Liikluskorraldus (suunaviidad parklasse ja ülekäigukohad)  Valgustite tüüpide valik. Valgustuse tehniline lahendus tellida eraldi. Projektala piir on näidatud asendiplaanil. Kinnistule rajatakse kaks asfaltkattega parklat Projekti seletuskiri ja joonised täiendavad teineteist. Võimalike vastuolude esinemisel projekti erinevate osade vahel, lähtutakse majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile 1“ § 6 lg 2: vastuolude esinemisel sama staadiumi erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Projekti tuleb käsitleda koos kõikide tehniliste tingimuste ning erinevate projekteerijate poolt koostatud projektidega. Parklate rajamisega seotud ristumiskohtade projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik. 1.2 Üldandmed 1.2.1 Ehitise asukoht Lääne-Viru maakond - Haljala vald - Sagadi küla - Dendropargi, Mõisateenijatemaja, Mõisa ja 17183 Karula-Vihula-Sagadi tee. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 5/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI 1.2.2 Kinnistul asuvad Tabel 1 Väljavõte Ehitisregistrist Ehitisealune Ehitisregistri kood Ehitis Ehitise nimetus Kinnistu pind (m2) 108035031 Hoone kaalumaja Dendropargi 41 220524068 Rajatis einepaviljon Dendropargi 16 108035034 Hoone moonakate maja Mõisateenijatemaja 293 108043324 Hoone linnaserehi Mõisateenijatemaja 155 120864923 Hoone Teenijatemaja Mõisateenijatemaja 390 (kasutusest maas) 108035032 Hoone kuivatihoone Mõisateenijatemaja 196 108035033 Hoone küün Mõisateenijatemaja 526 108035014 Hoone mõisahoone Mõisa 966 220523385 Rajatis kaev Mõisa Sagadi mõisapargi 220613275 Rajatis välisvalgustus Mõisa 234,5 108035027 Hoone Laohoone-elamu-katlamaja Mõisa 126 108040083 Hoone garaaž-töökoda Mõisa 194 108035026 Hoone Hotell Mõisa 1 695 koolitus- 108040082 Hoone administratiivhoone Mõisa 267 108040084 Hoone jääkelder Mõisa 209 108035028 Hoone kasvumaja Mõisa 222 108035023 Hoone aednikumaja Mõisa 385 17183 Karula- 220725513 Rajatis fiiberoptiline sidekaabel Vihula-Sagadi tee 1 251,6 17183 Karula- 221279018 Rajatis Sidekanal kaevuga Vihula-Sagadi tee 1.2.3 Ehitise lühikirjeldus Rajatakse kaks asfaltkattega parklat. Põhjapoolsest parklast rajatakse asfaltkattega kergliiklustee mõisani ja ratastooliga liiklejatele metallist kaldtee. Mõisa ette rajatakse munakividest kergliiklustee jalakäijate turvalisema liiklemise võimaldamiseks ja autode parkimise takistamiseks mõisa esisel teepeenral. Lisaks lahendatakse jalakäijate teeületuskoht ja viidad parklatesse. 1.2.4 Projekteerija Lootusprojekt OÜ – Olevimägi 10-1, 10123 Tallinn; Reg. 10844791; MTR. EP10844791- 0001; LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 6/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI Tel: +372 5086653; [email protected] Vastutav spetsialist: Kersti Lootus (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7) Asendiplaani osa vertikaalplaneerimine, liikluskorraldus liikluskorraldus ja katendid Lootusprojekt OÜ – Olevimägi 10-1, 10123 Tallinn; Reg. 10844791; MTR. EP10844791- 0001; Tel: +372 5086653; [email protected] Projektijuht: Kersti Lootus GSM +373 5086653, Volitatud maastikuarhitekt- ekspert, tase 8, 155389 Arhitekt: Kiur Lootus Maastikuarhitekt: Kadri Uusen Projekteerija: Siim Lootus Teedeinsener: Andrus Heno, Tel: +372 58876659; [email protected], Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 129222 1.3 Alusdokumendid Projekt on lahendatud vastavalt Tellija poolt väljastatud lähteülesandele, tehnovõrkude valdajate (edaspidi Võrguettevõte) tehnilistele tingimustele, projekteerimiskoosolekute protokollidele ning teiste projekteerijate poolt koostatud lähteandmetele. 1.3.1 Lähteandmed:  Tellija lähteülesanne 1.3.2 Ehitusuuringud  Sõmeru maamõõdubüroo poolt koostatud Maa-ala geoalus (02.04.2019). Töö nr 4877  Sõmeru maamõõdubüroo poolt koostatud Maa-ala geoalus (16.01.2020). Töö nr 5149 LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 7/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI 1.3.3 Normdokumendid Normdokumendid, mida on järgitud projekti osade koostamisel ja projektlahenduste kavandamisel, on esitatud seletuskirja vastavates peatükkides. Üldreeglina on juhindutud seisuga jaanuar 2020 kehtivatest Eesti standarditest. Projekteerimistööd on teostatud vastavalt Eestis kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele. Tööde kvaliteeditingimuste määramisel on aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome Vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Tallinna linna koostatud määrused on soovituslikud järgida.  Eesti Vabariigi Ehitusseadustik, jõustunud alates 01.07.2017.  Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 (17.07.2015) "Nõuded ehitusprojektile"  MaaRyl 2010  Eesti Standard EVS 843:2016, “Linnatänavad”  Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“  RT 89-10639-et „Õuealade haljastustööd “  Nõuded liikumis-, nägemise- ja kuulmispuuetega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutavates ehitistes (MKM 28.11.2002 määrus nr 14);  "Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele. Projekteerimisjuhend" (Eesti Pimedate Liit, 2016.a  Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTm 02.07.2015.a määrus nr 82; RT I, 03.07.2015, 29).  Tee projekteerimise normid (MTm 05.08.2015.a määrus nr 106; RT I, 07.08.2015, 14) lisa Maanteede projekteerimisnormid.  EVS-EN 1340:2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja kaitsemeetodid. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 8/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  EVS-EN 1340:2003+AC:2006/AC:2014 Betoonist äärekivid. Nõuded ja kaitsemeetodid.  EVS-EN 1338:2003+AC:2006 Betoonist sillutuskivid. Nõuded ja katsemeetodid.  Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis 2016 (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a. käskkiri nr 0001).  Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2015 (Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a. käskkiri nr 0314).  Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012 (Maanteeameti peadirektori 22.11.2016. a. käskkiri nr 0215).  Teetööde tehnilised kirjeldused MA 2019-XXX (Maanteeameti peadirektori 18.02.2019. a. käskkiri nr 1-2/19/096).  Elastsete teekatendite projekteerimise juhend MA 2017-003 (Maanteeameti peadirektori 29.03.2017. a. käskkiri nr 0088).  Tööde tegemisel jälgida lisaks eeltoodud dokumentidele alljärgnevaid:  Omanikujärelevalve tegemise kord (MTm 02.07.2015 määrus nr 80).  Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTm 03.08.2015 määrus nr 101).  Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MTm 13.07.2015. a. määrus nr 90; RT I, 15.07.2015, 5; jõustumine 18.07.2015). Tööde tegemisel jälgida lisaks eeltoodud dokumentidele alljärgnevaid:  Omanikujärelevalve tegemise kord (MTm 02.07.2015 määrus nr 80).  Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTm 03.08.2015 määrus nr 101). Kohaliku omavalitsuse määrused:  Haljala valla jäätmehoolduseeskiri Vastu võetud 21.02.2017 nr 67  Haljala valla heakorraeeskiri Vastu võetud 18.09.2018 nr 36  Soovituslik - Tallinna Linnavalitsuse määrus nr 13 „Tallinna haljastute hoolduse nõuded“ LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 9/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Soovituslik - Tallinna Linnavalitsuse määrus nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ Kõigi õigusaktide, normdokumentide ja eeskirjade on kinni peetud käesoleval ajahetkel kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja eeskirjadest. Käesolevas projektis määratud materjale võib asendada tehniliste ja visuaalsete omaduste poolest samaväärsetega, kui see ei vähenda tehnilisi, esteetilisi või muulaadseid kvaliteediomadusi. Kõik valitud materjalide asendused ja teised muudatused tuleb kooskõlastada projekti maastikuarhitektiga. 2 Välisruum 2.1 Olemasolev olukord 2.1.1 Olemasolev puistu Projektalale jääb vana mõisaallee ja mõned üksikud puud, põhiliselt kraavi kaldal ja olemasoleva parkimisplatsi servas. Peamisteks liikideks on saared vahtrad ja pärnad. 2.1.2 Olemasolevad hooned ja rajatised Olemasolev hoonestus jääb parklatest eemale. Mõisa esine korrastatav kergliiklustee piirneb mõisa piirdeaia ja väravahoonega. 2.1.3 Olemasolev reljeef Olemasolev kinnistu on küllaltki reljeefne. Parkla 1 juures jäävad kõrgused vahemikku 61.8...61.20. Parkla 2 juures jäävad kõrgused vahemikku 62.00...60.20. Kergliiklustee ääres 62.00...65.00 Mõisa väravahoone ees 65.00...65.25 Ala on täidetud ka orgaanilise prahiga: lehed, oksad jms. 2.1.4 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Sagadi mõisa ja selle lähiümbruse juurde pääseb mööda:  17183 Karula-Vihula-Sagadi tee LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 10/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  17188 Oandu-Sagadi tee  17193 Sagadi mõisa tee 2.1.5 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised Kogu projekteeritav ala asub Lahemaa rahvuspargis, Mõisaparkide piiranguvöödis (KLO1000511) Parkla 2 sissesõit ja kergliiklustee (Mõisateenjatemaja kinnistul) jäävad Sagadi mõisa allee (15929) piiranguvööndisse. Mõisa esine kergliiklustee vahetus läheduses on Sagadi mõisa väravahoone (15929). 2.1.6 Kinnistu pinnase omadused Geoloogilisi uuringuid käesoleva projektiga tehtud ei ole. 2.2 Asendiplaaniline lahendus 2.2.1 Hoone(te) ja rajatis(te) paigutus Parklate ja teede asukohad vt AS-4-01 Asendiplaan. Liikluskorraldusvahendite asukohad ja nähtavuskolmnurgad vt AS-4-03. Parkla 1 Dendropargi kinnistul asuv kruusakattega sõiduautodele mõeldud parkla ehitatakse ümber asfaltkattega parklaks. Parkla piiritletakse H=0 cm äärekiviga. Sadeveed juhitakse kalletega platsilt eemale. Parkivate autode ohutuse tagamiseks piiritletakse parkla palkidest „Lasipuuga“. Jalakäijate liiklemise ohutumaks muutmiseks märgistatakse ülekäigurada. Ala servast likvideeritakse 3 puud. Alal painevad suuremad kivid asetatakse haljaspindadele. Parkla 2 Mõisateenjatemaja kinnistule rajatakse busside ja sõiduautode parkla. Parkla asfaltkate piiritletakse H=0cm kõrguse äärekiviga et, sadevett asfaltkattelt eemale juhtida. Sadevete eemalejuhtimiseks ja pinnasesse immutamiseks rajatakse parkla ümber kraav. Vajadusel saab kraavi torudega pikendada kuni samal kinnistul asuva tiigini. Kraavide nõlvad tugevdatakse erosioonitõkkemattidega. Parkivate autode ohutuse tagamiseks piiritletakse parkla palkidest „Lasipuuga“. Parklast idas asuv kraav puhastatakse ja likvideeritakse kraavi tugimüüri lõhkuvad isetekkelised puud 14. Olemasoleva kraavi põhi puhastatakse. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 11/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI Olemasolevat tugimüüri lahendust mitte muuta. Parkla sissesõidutee kohale ja olemasoleva kraavi ühendamiseks vanaga, paigaldatakse plasttruubid. Truupide sisse ja väljaviigud ning kraavi põhi vooderdatakse munakividega. Parkla serv, kuhu vertikaaliga suunatakse sadeveed rajatakse pinna kindlustamiseks munakividest vaheriba. Parkla osad eraldatakse omavahel munakivisillutisega. Parkla alalt likvideeritakse 3 viljapuud. Projektis esitatakse ka võimalikud valgustite ja pargiinventari asukohad. Valgustite elektriprojekt ei kuulu käesoleva töö mahtu. Parklast kuni maanteeni rajatakse kergliiklustee. Suure kõrguste vahe tõttu rajatakse ka trepp. Võimaldamaks ratastooliga liiklejate pääsu mõisani, paigaldatakse kergliiklustee äärde metallist kaldtee. Jalakäijate liiklemise ohutumaks muutmiseks rajatakse ülekäigurada. Õhuliinide postide asukohti ei muudeta. Valguskaabel paigaldatakse truubiga ristumise kohal ja kergliiklustee kohal hülssi vastavalt Telia „TÜÜPSITUATSIOONID KAEVETÖÖDEL JA KAITSEMEETODID SIDEEHITISTE SÄILITAMISEKS“ juhendile. Mõisa piirdeaia esine ala Mõisa esine, maantee äärne parkla likvideeritakse ja sinna rajatakse munakividest kergliiklustee. Olemasolev asfaltkattega parkla on ohtlik ja sageli takistavad seal peatuvad masinad maanteel liiklejaid. Kergliiklustee ja sõidutee vahele paigaldatakse graniidist äärekivi H=10 cm. Munakivitee ja mõisa piirdeaia vahel olevat mururiba ei muudeta. Mururiba ja tee vahele paigaldatakse maapinnaga tasa metall-lehest teeääris 2.2.2 Tehnilised andmed Parkla 1  Aadress: 88702:001:0200, Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi  Nimetus Parkla  Kasutusotstarve: 24129 Muu nimetamata spordi- või puhkerajatis  Ehitusalune pindala 1504 m2  Pikkus 58,6 m LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 12/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Laius 27,9 m Parkla 2  Aadress: 88702:001:0262, Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Mõisateenijatemaja  Nimetus: Parkla  Kasutusotstarve: 24129 Muu nimetamata spordi- või puhkerajatis  Ehitusalune pindala: 2201m2  Pikkus 59,2 m  Laius 35,4 m 2.2.3 Ehitusetapid Ehitustegevus on kavandatud ühes etapis. 2.3 Tehnovõrgud Mõisa teenjatemaja kinnistul asub Telia valguskaabel (69950580), Elektrilevi elektriõhuliin 1- 20 kV (K1985224) ja Elektrilevi elektriõhuliin alla 1 kV (M26700727). Tehnovõrke ei muudeta. Krundil asuv elektri õhuliin paigaldatakse maasse. Elektrikaablite projekt ei ole käesoleva projekti mahus ja lahendatakse eraldi. Seni kuni õhuliini ei ole teisaldatud ei tohi parkimiskohti õhuliinide all tähistada ja parkijate tevitamiseks tuleb panna sildid, et on jäite kukkumise oht õhuliinide all. Telia kaablid pannakse ülesõidu ja truupide ristumise kohtades kaitsetorusse. 2.4 Vertikaalplaneerimine 2.4.1 Vertikaalplaneerimise lähteandmed Vertikaalplaneerimise koostamisel on arvestatud piirnevate teede, kavandatavate juurdepääsuteede ja säilitatava haljastusega. Tööprojektiga täpsustatakse vertikaalplaneerimislahendust. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 13/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI Reljeef on tasane ja kaetud peamiselt pinnasega. Vertikaalplaneerimine on esitatud joonisel AS-4-01. Kõik kõrgusmärgid kontrollida ehituse käigus. 2.4.2 Teede ja platside vertikaalplaneerimise lahendus Vertikaalplaneeringu koostamisel on arvestatud olemasolevate juurdepääsuteede, olemasoleva ja säiluva kõrghaljastusega. Kinnistusiseste sõiduteede ja parkimisalade keskmine kalle on 1...2,5%. Kõnniteede kalle on alla 5%. Vihmaveed sissesõiduteedel ja parkimisaladel juhitakse kallete abil kraavi või immutatakse murupindadel, haljasaladel. Ehitustööde käigus arvestada töömaa piiri kõrval olevate katendite ja pindade kõrgustega. Pinnad tuleb sujuvalt kokku viia ümbritseva maapinnaga ja põhjendamatuid astmeid ja kaldeid (üle 6%) ei tohi rajada. Haljaspindadele teede ja kraavide ääres võib rajada kuni 1:1,5 nõlvi kooskõlastades need eelnevalt projekteerija ja tellijaga. Erisuste korral projektis ja tegelikus olukorras, peatada koheselt tööd ja vajadusel täpsustada lahendust projekteerijaga. 2.4.3 Sademevee käitlemine Sadeveed juhitakse murupindadele ja kuivenduskraavidesse ning immutatakse maapinda. 2.5 Liikluskorraldus ja parkimine 2.5.1 Liikluskorraldus Projekti koostamisel on arvestatud riigiteel nr 17188 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 122 sõidukit ning kehtiva kiiruspiiranguga 50 km/h, riigiteel nr 17183 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 270 sõidukit ning kehtiva kiiruspiiranguga 40 km/h ja riigiteel nr 17193 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 97 sõidukit ning kehtiva kiiruspiiranguga 50 km/h. Projekteerimise lähtetase rahuldav. Projekteeritud lahendus tagab tööde teostamise riigitee täieliku sulgemiseta. Dendropargi parklasse sissepääs säilib olemasoleval asukohal riigiteelt nr 17193. Juurdepääsuvõimalus läbi Mihkli kinnistu suletakse. Mõisateenijatemaja parklasse on projekteeritud juurdepääs riigiteelt nr 17188 km 3,19. Sagadi mõisa peavärava esisele senisele parkimisalana kasutatavale mõisa kinnistul asuvale alale rajatakse kõnnitee. Sellega likvideeritakse seal võimalikke liiklusohtlikke olukordi tekitav (tagurdamine riigiteele) sõidukite parkimine. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 14/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI Parklatesse sissesõitude ristumiskohtade projekteerimisel on arvestatud ristumikoha tüüpjoonisega II, mis on kohandatud olukorrale vastavaks. Mõisa peavärava ette kavandatud kõnnitee jääb täielikult kinnistu piiridesse. Äärekivi joon on kinnistu piirist tagasiastega, mis tagab riigiteel 17183 sõidutee ühtlase laiuse. Projektis on arvestatud riigiteel 17183 Maanteeameti poolt perspektiivselt rajatavate künnistega, millest johtuvalt on jalakäijate ülekäigurada paigutatud perspektiivse künnise asukohale. Ristumiskohtadel on üldjoontes tagatud nähtavus majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7) ja külgnähtavus (tabel 2.14) lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi., mistõttu tuleb piirata kohati võsa, kärpida hekke ja kärpida puude alumisi oksi. Liiklusskeem näeb ette täiendavate liiklusmärkide paigaldamise juhtimaks sõidukeid projekteeritud parklatesse. Selleks kasutatakse suurendatud püstmõõtmetega märke 575a „Parkla”, mille allosal on näidatud tahvleid asendav asjakohane teave. Olemasolevad liiklusmärgid säilivad. Uute liiklusmärkide paigutumisel olemasolveale märgipostile, asendatakse märgipost pikemaga. Ülekäigurajad tähistatakse vastavalt ülekäiguraja märkidega 543 ja 544. 2.5.2 Liikluskorraldus ja parkimine krundil Parkimislahendus on esitatud asendiplaanil ja liiklusskeemil. 2.5.3 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused Mõlemasse parklasse on planeeritud inva parkimiskohad (2+2 tk). Parklast nr 1 rajatakse kergliiklustee ja metallist kaldtee mõisa esise teeni. Kergliiklustee ja kaldtee kalded ei ületa 5%. 2.5.4 Liikluskorraldusvahendid Parkimiskohad tuleb tähistada vastava liiklusmärgiga. Rajatav parkla tuleb varustada liikluskorraldusvahenditega. Katenditel tuleb markeerida parkimiskohad. Liikluskorraldusvahendid on esitatud joonisel AS-4-01. Ala lähiümbrus varustatakse parklasse suunavate liiklusmärkidega. Kõrgepinge trassi all olevaid parkimiskohti ei tohi enne kõrgepinge trassi demonteerimist tähistada (liinidelt kukkuv jäide võib kahjustada parkivaid autosid). LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 15/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud.  Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri määrusele nr 43,13.07.2018 ” Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”.  Liiklusmärkide paigaldamisel ja kvaliteedil juhinduda Maanteeameti juhisest „Riigiteede liikluskorralduse juhis. Nõuded liikluse korraldamisele, liikluskorraldusvahenditele ja nende kasutamisele“  Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.  Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega.  Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest.  Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne).  Liiklusmärgid paigaldatakse ja tõstetakse ümber vastavalt asendiplaanile. Liiklusmärgi asukoha valikul tuleb arvestada asjaoluga, et märki ei varjutaks olemasolevad puud, hekk, võsa või muud looduslikud takistused, vastavalt vajadusele näha ette puude, võsa, heki kärpimine või märgi minimaalne nihutamine.  Kõik märgid peavad asuma joonisel näidatud kohtades. Enne märgipostide paigaldamist peab omanikujärelvalve (või Tellija) kiitma heaks märkide täpse asukoha, suuna ja kõigi märkide omavahelise kauguse. Märgipostide paigaldus ei tohi põhjustada maa-aluste kommunikatsioonide vigastamist.  Tööde teostusel peavad olema täidetud standardi EVS 613:2001 ja EVS 613:2001/A1:2008 nõuded. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 16/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Liiklusmärgipostide vundamendid ehitatakse selliselt, et vastu seista EN 12899- 1:2007 toodud koormustele. Liiklusmärkide postide valikul tuleb tuulekoormused arvutada vastavalt EN 1991-14, tuulekoormusklass WL-6, löökkoormus lumekoristusest DSL2 ja koormuste varutegur PAF1.  Betoonvundamentide ehitamisel peab kasutama betooni C35/45 XF4 KK4. Töövõtja peab tagama liiklusmärkide püsivuse.  Liiklusmärkide suurusgrupid on 0 ja I (parklas 0 ja mujal asulas 1).  Märkidel ja viitadel kasutatakse alumiiniumpõhjal vähemalt II klassi valgust peegeldavat kilet. Liiklusmärkide ja viitade aluse materjalina tuleb kasutada alumiiniumplekki. Kinnitusdetailid peavad olema tsingitud.  Liiklusmärkide paigalduskõrguseks sõidutee katte servast peab olema 2,0m (+- 5cm), kõnnitee/kergliiklustee kohale paigaldatavad märgid tuleb paigaldada 2,5 m kõrgusele katte pinnast.  Töövõtja vastutab nõutava posti pikkuse kindlaksmääramise eest, mis annab märkide õige vertikaalse vahe. Postid tuleb välitingimustes lõigata saega ning lõikeotsad katta korrosioonivastase värviga.  Sõiduteel ja mahasõitudel asuvad teekattemärgised tehakse termoplastikuga. Liikluskorralduslikule joonisele on kantud kattemärgistus koos märgistuse numbritega. Märgistuse pinnale peab lisama klaaskuule vähemalt 300gr/m2.  Katte märgistus peab vastama EVST 614:2008 ja Maanteeameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud nõuetele.  Parkimiskohad markeerida valge värviga, parkimist ja peatumist keelavad jooned märkida kollase värviga ja invaparklad sinise värviga.  Elektri õhuliinide kaitsevööndis olevaid parkimiskohti mitte tähistada enne, kui on teostatud elektriliinide maasse paigaldamise projekt (lahendatakse eraldi projektiga). Parkla kasutajaid teavitada viitadega, jäite kukkumise ohust õhuliinidelt. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 17/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI 2.6 Teed, platsid ja väikevormid 2.6.1 Katendid Kaesoleva tööga on kavandatud kinnistule uued katendid vastavalt asendiplaanile AS-4-01. Tulenevalt projekteerimise lähteülesandest, tehnilistest normidest, Tellija soovidest ning arhitektuursest lahendusest on projektlahenduses kasutatavad katendi konstruktsioonid järgnevad: 2.6.1.1 Parkla 1 asfaltkatend olemasoleval kruusapinnal  Jooned - Pintlinea; 3 kihiline akrüülvaikkate Supersoft; krunt Softbase  asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (100% tardkivi) - 6 cm  killustikalus, 2 kihis (E>170MPa) - 25 cm kiilutult fr 16/32 kiilutakse fr 8/16 kulu 25 kg/m² LA35  dreenkiht keskliivast (Kt=0,98; Kf>2m/ööp) - 20 cm  olemasolev aluskihi (kruusliiv/jämeliiv) pealispind profileerida ja tihendada täiendavalt (Kt=0,98) 2.6.1.2 Parkla 1 asfaltkatend  Jooned - Pintlinea; 3 kihiline akrüülvaikkate Supersoft; krunt Softbase  asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (100% tardkivi) - 6 cm  killustikalus, 2 kihis (E>170MPa) - 25 cm kiilutult fr 16/32 kiilutakse fr 8/16 kulu 25 kg/m² LA35  dreenkiht keskliivast (Kt=0,98; Kf>2m/ööp) - hmin= 20 cm  täide liivast (Kt=0,98; Kf> 0,5m/ööp) - min 35cm  olemasolev pinnas (Kt=0,95) 2.6.1.3 Parkla 2 Sissesõidutee ja busside parkla asfaltkatend  Jooned - Pintlinea; 3 kihiline akrüülvaikkate Supersoft; krunt Softbase  asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (100% tardkivi) - 4 cm  asfaltbetoon AC 20 base 70/100 LA30 (100% paekivi) - 6 cm  killustikalus, 2 kihis (E>170MPa) - 25 cm kiilutult fr 16/32 kiilutakse fr 8/16 kulu 25 kg/m² LA35  dreenkiht keskliivast (Kt=0,98; Kf>2m/ööp) - hmin= 20 cm  täide liivast (Kt=0,98; Kf> 0,5m/ööp) - 25 cm  olemasolev pinnas 2.6.1.4 Parkla 2 Sõiduautode parkla ühekihiline asfaltkatend  Jooned - Pintlinea; 3 kihiline akrüülvaikkate Supersoft; krunt Softbase  asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (100% tardkivi) - 6 cm  killustikalus, 2 kihis (E>170MPa) - 25 cm kiilutult fr 16/32 kiilutakse fr 8/16 kulu 25 kg/m² LA30  keskliivast dreenkiht (Kt=0,98; Kf>2m/ööp) - hmin=20 cm  täide liivast (Kt=0,98; Kf> 0,5m/ööp) – min 25 cm  olemasolev pinnas (Kt=0,95) LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 18/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI 2.6.1.5 Kergliiklustee asfaltkatend  asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 - 5 cm  killustikalus, 2 kihis (E>140MPa) - 20 cm kiilutult fr.16/32 kiilutakse fr.8-16 kulunormiga 25 kg/m²LA30  keskliivast dreenkiht (Kt=0,98; Kf>2m/ööp) - hmin= 20 cm  täide liivast (Kt=0,98; Kf> 0,5m/ööp) - vastavalt asukohale  olemasolev pinnas (Kt=0,95) 2.6.1.6 Kergliiklustee munakivikatend mõisa ees  munakivisillutis (vuugid täita vuugibetooniga)- 15 cm  muldniiske betoon 1/3 kivi kõrgusest -10cm  killustikalus, 2 kihis (E>140MPa) - 20 cm kiilutult fr 16/32 kiilutakse fr 8/12 kulu 25 kg/m²  olemasolev konstruktsioon olemasoleva konstruktsiooni pealispind profileerida ja tihendada täiendavalt (Kt=0,98) 2.6.1.7 Munakivisillutisega parkla serv  munakivisillutis (betoonvuuk)- 15 cm  muldniiske betoon 1/3 kivi kõrgusest (C20/25) -10cm  killustikalus, 2 kihis (E>170MPa) - 20 cm kiilutult fr 16/32 kiilutakse fr 8/16 kulu 25 kg/m² LA35  dreenkiht keskliivast (Kt=0,98; Kf>2m/ööp) - hmin=20 cm  täide liivast (Kt=0,98; Kf> 0,5m/ööp) - min 25 cm  olemasolev pinnas (Kt=0,95) 2.6.1.8 Kraavi nõlvad  Erosioonitõkkematt 100% kookoskiud, siduselemendiks on PP-võrk, mass 350 g/m²  Kasvumuld 5cm  Olemasolev aluspinnas (Kt =0.95) 2.6.1.9 Kraavi nõlvad truubi otste juures ja kraavi põhi  Munakivid D=15...30 cm  II klassi geotekstiil  Olemasolev aluspinnas (Kt =0.95) 2.6.1.10 Murualad  Murukülv  Kasvumuld 15 cm (mõisa ees), mujal (7cm)  Olemasolev aluspinnas (Kt =0.95) LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 19/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI 2.6.2 Nõuded materjalidele 2.6.2.1 Munakivi Munakivid peavad olema standardite EVS-EN 1342 ja SFS 7017 nõuete kohased. Kivid peavad olema sellise kujuga, et oleks võimalik välimuselt tasase pinna ladumine. Iga tarnepartii munakivide suurust kontrollitakse enne paigaldamist.  Munakivid kraavi põhjas ja truupide juures peavad olema suurusega 150...300 Munakivisillutis vastavalt MaaRYL2010-le:  Munakividena sillutises kasutatakse peamiselt kumeraid umbes 100...150 mm suurusi looduskive.  Muud soovitatavad suurused on 70 ...120 mm ja 150...250 mm.  Autoliiklusega või mehaaniliselt hooldatavate alade munakivide suurus peab olema üle 150 mm.  Kivid paigaldatakse sillutisse muldniiske betooniga.  Kivi suurusena mõistetakse kivi suurimat läbimõõtu. 2.6.2.2 Asfaltisegud Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud dokumendis: „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga 0314“.  Nõuded asfaltbetoon AC 8 surf (70/100) jämetäitematerjalil: Gc85/20, LA30, F2, FI 25. Esitatud purunemiskindluse nõuded kehtivad põhifraktsiooni 10/14 mm kohta. Alternatiivsete meetoditega määratud fraktsioonide 4/8 mm (või 4/6,3 mm) ja 8/11 mm purunemiskindlused võivad olla vastavalt 5% ja 2% võrra suuremad.  Nõuded asfaltbetoon AC 16 surf (70/100) jämetäitematerjalil: Gc90/15, LA30, An19, FNaCl4, FI20. Täitematerjal tuleb valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 20/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI AC surf segudes kasutatavate täitematerjalide purustatud ja ümardunud pindade kategooria (C) ning peenosiste sisalduse kategooria (f) on kirjeldatud EVS 901-3 tabelis 1.  Nõuded asfaltbetoon AC20 base jämetäitematerjalil: Gc90/15, C50/30, LA30, F2, FI 20, f4. MÄRKUSED:  Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2009 toodud vastava segulehe tingimusi.  Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2009 peatüki 5 nõudeid.  Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-1:2009 tabelis 12. Sõiduosa asfaltkatendite konstrueerimisel on normkoormuseks valitud A koormusgrupi veoauto (Elastsete teekatendite projekteerimise juhend Tabel T9.1). Arvutusliku veoauto staatiline koormus üksikteljele on 100 kN, keskmine arvutuse erisurve teepinnale on 0,6 MPa ja rattajälje läbimõõt on 37 cm. Katend kontrollitud. 2.6.2.3 Killustikalus Teede killustikalused rajada vastavalt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhendile" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 nr. 0215, Tabel 1 Nr 4 ja nr 6). Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama alljärgnevale juhisele ja selles viidatud standarditele, arvestades projektis toodud nõudeid:  sõidetaval alal: vähemalt Gc80/20, C90/3, LA30, F4, Fl20, f4.  kõnnitee alal: vähemalt Gc80/20, C50/10, LA35, F4, Fl35, f4. 2.6.2.4 Dreenkiht  Dreenkihi ning pealis- ja aluspind planeeritakse ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,98. Dreenkihi materjalina võib kasutada liiva (v.a peenliiv), LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 21/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI kruusliiva, sõelmeid, kruusa või killustikku, millede Kf ≥ 2m/ööp, kui tee asub 2. paikkonnas. Dreenkihina võib kasutada looduslikku kruusliiva, kui see sisaldab kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0,063mm ja liiva või sõelmeid, mille massist vähemalt 90% läbib sõela 2mm; märgsõelumisel võib looduslik liiv sisaldada kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0,063mm.  Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata vastavalt EVS 901-20:2013 „Tee ehitus. Katsemeetodid.osa 20: Filtrat sioonimooduli määramine.“  Dreenkihi peamiseks ülesandeks on ülaltpoolt s.o läbi teekatte ja läbi aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse. Dreenkihi ülesandeks pole kapillaartõusu katkestamine. 2.6.2.5 Täitematerjal  Nõlvade täiteks kasutada mineraalne täitepinnast: kruus või liiva ja kruusa segu.  Pinnase suurim osakeste läbimõõt on 2/3 ühe korraga tihendatava kihi paksusest.  Täitematerjal tuleb tihendada vähemalt 95% tiheduseni.  Sobiva olemasoleva pinnase korral võib kasutada seda täitematerjalina. 2.6.2.6 Äärekivi Projektis kasutatakse: Graniitäärekivi (h=10cm) mõisa ees. 150x300x1000/500 mm Nõuded materjalidele:  Graniidist äärekivid peavad vastama EVS-EN 1343:2012 „Looduskivist äärekivid välissillutiseks. Nõuded ja katsemeetodid“.  Parklates kasutada tardkivikillustiku baasil sõiduteede ääres kasutamiseks toodetud äärekive, mis on vastupidavad teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m². LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 22/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Sirge ääretoe soovitatav pikkus, sealhulgas liitmikud, on 1 m ja ülesõidukohtade kivide pikkus 0,5 m. Graniitäärekivide külmakindlus peab vastama klass 1 ja mark F1 nõuetele (EN 1343:2001 tabel 5), testitud 48 tsükliga vastavalt EN 12371 . Graniitäärekivide esikülg, pealispind ning faas peavad olema põletatud pinnatöötlusega 2.6.2.7 Metallääris Metallserv peab olema 100mm kõrge ja 5mm paksune terasleht, mille külge keevitada ca iga 0,4m tagant (kaarte kohapeal tihedamalt) armatuurvarras –D=10mm L=300mm. Armatuurvarras keevitada ca 50 mm lehe pealispinnast allapoole. 2.6.2.8 Kasvumuld  Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%.  Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0), ei tohi sisaldada taimede kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid.  Ei tohi kasutada külmunud pinnast.  Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada, tasandada niidukõlblikuks. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustiku jms.  Võib kasutada ka ehitustöödel ülejäävat kasvumulda, kui see on eraldi kogutud umbrohuvaba ja sõelutud. 2.6.2.9 Muruseeme Muru kvaliteediklass mõisa piirdemüüri ääres A2 - Tarbemuru ja parklate juures A3. Projekteeritud on haljastusmuru Siemen „Extra“, universaalne haljastussegu, vastupidav põuale, tallamis- ja talvekindel. Koostis: võsundiline punane aruhein 65%, aasnurmikas 25%, karjamaa raihein 10%. Tabel 2 Maanteameti teetööde tehniline kirjeldus – Maastikukujundus tööd Muruklassid Muruklassid I II III IV (niidumuru) LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 23/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI -1 -3 -1 Kasvualuse 15 10 5-7 või või paksus cm Füüsikalise savi 10-20% 10-20% 10-50% -3 sisaldus mullas ( sl ) ( sl ) ( sl - ls3 ) -3 Külvisenorm 20-25 15-20 10-20 5-10 või seemneid g/ Nõlvadel 20-25 Nõlvadel 20-25 m2 Niitmiskõrgus 4-8 6-15 Umbes 30 -3 cm Hooldustase 5- Kõrge (5) Keskmine(5-4) Madal (3-1) Madal (3-1) 1 -2 -2 4 -2 -3 Väetamine 300- või kg/ha 1 Ainult olemasolev, 25 cm paksune taimekasvuks ja juurte kinnitumiseks sobiv kobe kiht kasvumullast (nõuded vt tabel 1) ja nt moreenist (vm settest), mis ei paikne kaljukivil (nt paekivil). 2 Mullaanalüüsi järgi 3 Projekti järgi 4 Pikatoimeline või ureaformi (pikatoimeline N) sisaldav N:P2O5:K2O väetis 17- 23:5- 22:5-10 +2MgO+mikroelemendid. 2.6.2.10 Nõlva täitematerjal  Nõlvade täiteks kasutada mineraalne täitepinnast: kruus või liiva ja kruusa segu.  Pinnase suurim osakeste läbimõõt on 2/3 ühe korraga tihendatava kihi paksusest.  Täitematerjal tuleb tihendada vähemalt Kt=0.95 tiheduseni. Sobiva olemasoleva pinnase korral võib kasutada seda täitematerjalina. 2.6.2.11 Erosioonitõkkematt  Erosioonitõkkematt 100% kookoskiud, siduselemendiks on PP-võrk, mass 350 g/m². 2.6.2.12 Geotekstiil Lähtuda Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 264 (29.12.2006) kinnitatud „teehoiutööde tehnoloogolised juhised geosünteetide kasutamise juhis“-st. Kasutada II klassi geotekstiili. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 24/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Geotekstiil peab olema termiliselt ühendatud, olema põimimata või põimitud, bioloogiliselt mittelagunevast sünteetilisest kiudainest ning olema piisavalt vastupidav.  Geotekstiili omadused peavad vastama standardile EN 13249:2001. ”Geotekstiilid ja geotekstiilidega seotud tooted. Teede ja muude liiklusalade (v.a raudteed ja asfaldikihid ehitamisel kasutamiseks vajalikud karakteristikud”.  Geotekstiil peab vastama alltoodud tabeli. nõuetele(II klassi geotekstiili nõuded). Tabel 3 Maanteameti juhiste tabel nr 4 Tunnusjoon Maksimaalne 95%-lisele usaldatavuse vahemikule 3 tolerants vastavad nõutavad väärtused Spetsifikatsiooniprofiilid (klassid) 2 Minimaalne tõmbetugevus (kN/m), -10% 10 Fa, 95 Minimaalne venivus -20% 20 maksimumkoormusel (%), εa,95 Maksimaalne diameeter +20% 36 raskustestis (mm) Minimaalne energia indeks (kN/m), 2,1 Ra, 95 3 - Minimaalne voolukiiruse indeks (10 30% 3 3 m/s) Maksimaalne pooriavasuurus, ±30% 0,2 O90 (mm) Maksimaalne tolerants ühikkaalu puhul ±12% Maksimaalne tugevus staatilises torketestis -10% 3 Tolerants kehtestatakse tootja poolt, käesolevas tabelis antakse maksimaalne lubatav tolerants CE- vastavusmärgistuse saatedokumendis. 3 Tolerantse ei lisata nõutavatele väärtustele. Nominaalväärtused ± tolerants vastavad nõuetele. 3 CE märgistuses on antud kiirusindeks. Suhe läbilaskvuse (K) ja kiirusindeksi (VIH50) vahel: VIH50=K·50/t, kus t tähistab geotekstiilide paksust millimeetrites. See suhe kehtib vaid laminaarvooluga läbilaskvustesti puhul. 2.6.2.13 Truup  Kasutada SN8 rõngasjäikusega polüpropüleentoru (PP toru). Dn=218mm  Kasutada musta värvi truupi LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 25/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI 2.6.2.14 Muldniiske betoon Vastavalt MaaRYL 2010-le:  Paigaldusbetoonina kasutatava muldniiske betooni tsemendisisaldus on 250 kg/m³.  Kivimaterjali lõimis on 0/8 mm.  Paigaldusbetooni peab tarbima 2 tunni jooksul selle valmistamisest ja see peab olema piisavalt niiske.  Betoneerimisel kasutatava betooni tugevusklass olema soolatatavates lõikudes vähemalt C15/20 ning lõikudes, kus talihoolduseks soolatamist ei kasutata C8/10. Muldkuiva betoonisegu töödeldavusklass on S1 (koonuse vajum 10…40 mm).  Korrosiooniklass X0, keskkonnaklass KK4. 2.6.2.15 Betoon (trepp)  Betooni keskkonnaklass XC4/XD3/XF4; tugevusklass C35/45.  kaitsekihid: ülemisel pinnal 55mm, muud pinnad 40mm 2.6.2.16 Armatuur  Armatuurterase tugevusklass B500B, kaitsekihid: ülemisel pinnal 55mm, muud pinnad 40mm 2.6.2.17 Isolatsiooniplaat XPS  Plaadi veeimavus pikaajalisel (28- päevalisel) vette sukeldamisel < 0.2 % (EN 12087);  Plaadi veeimavus pikaajalisel difusioonil, sõltuvalt plaadi paksusest < 0.5-3 % (EN 12088);  Plaadi veeimavus külmumis-sulamistsüklitel < 1% (EN 12091)  Lühiajaline (90-päevaline) nimisurvetugevus 10%-sel deformatsioonil: 250 kN/m² (EN 826); LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 26/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Pikaajaline (50 aastat) surveroome 2%- sel deformatsioonil: 90 kN/m² (EN 1606) - võetakse arvesse konstruktsiooni kandevõime arvutamisel. 2.6.2.18 Teraskonstruktsioonid  Kasutada vähemalt S235 terasprofiile, Z275 kuumtsingitud teraslehte.  Keskkonnatingimuste klass on vastavalt Eesti Standardile EVS-EN 1090- 2:2008+A1:2011/AC:2014 on C3 ja kestusklass H (+15 a) ja värvi koormusklass RL 12 (MaalritöödeRYL 2012).  Pinnasega ja betooniga kokkupuutuvatel pindadel C4 ja RL13(MaalritöödeRYL 2012).  Pinna välimusklass Pu2(MaalritöödeRYL 2012).  Kõik terasosad peavad olema kuumtsingitud – tsingikiht peab pulbervärvitud pinna all olema vähemalt 275 g/m2, värvimata pindadel minimaalselt 350 g/m2.  Värvikihi paksus vähemalt 80 μm.  Pinna ettevalmistusklass enne kaitsetöötlust P3 (vastavalt EVS-EN ISO 8501-3:2008 ja EVS-EN ISO 12944-4:2018).  Metallosade kuumtsinkimine teostada vastavalt keskkonnaklassile ja kaitsetöötluse paksuse nõue RT 39- 11037 Sinkitys, RakMK B7 kohaselt.  Teras-, alumiinium- ja kuumtsingitud pindade koormusklassid on esitatud standardis EVS-EN ISO 12944- 2 „Värvi ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osa 2: Keskkondade liigitus.“  Kinnitusvahendite keskkonna klass on sama kinnitatava pinnaga. Kinnititena kasutada austeniitterasest (happekindlast terasest) kuumtsingitud polte ja kruvisid või roostevabu A4 kinniteid.  Terasmaterjalide koostis, mõõdud ja tolerantsid peavad vastama neile esitatud standardi nõuetele.  Keevitamisel kasutatav elektrood peab vastama põhimaterjalile. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 27/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Keevise kõrgus valida vastavalt keevitatavate elementide minimaalsele (õhema elemendi) paksusele.  Keevised puhastada enne viimistlust räbust. Pinnad puhastada roostest ja õlidest mehhaanilisel teel (liivapritsiga). 2.6.2.19 Puitkonstruktsioonid  Puidu riskiklass HC3 -Ilmastikule avatud ja maa ja vee kontaktita puitdetailide immutusklassid.  Kasutada sügavimmutatud männipuitu. Klass AB; Läbistavus vastavalt EVS-EN 351- 1:2007 „Puidu ja puittoodete vastupidavus. Kaitsevahendiga immutatud täispuit. Osa 1: Kaitsevahendi läbitavuse ja sissejäävuse liigitus“ P8. (kogu maltspuit)  Puidu kestusklass 3 (15-20 aastat).  Puitpinnad viimstleda ilmastikukindla valge peitsi või puiduõliga. (Nt Uula puidõli – toon valge).  Hooldada kord aastas.  Puidu kvaliteediklass A1. Lahtiseid oksakohti ei tohi olla. Vaigupesad peavad olema välja lõigatud ja plommitud. 2.6.3 Tööde kvaliteedinõuded 2.6.3.1 Raadamis ja ettevalmistustööd  Projektis eemaldamisele kuuluvad puud langetatakse, laasitakse ja tükeldatakse. Tarbepuud langetatakse võimalikult madalalt. kännu kõrgus peaks olema umbes 0,1 m. Olemasoleva kraavi pervel olevate puude kännud freesida.  Töö ajal tuleb puidujäätmete omanikule antakse võimalus puidujäätmed endale jätta. Kui omanik seda võimalust ei kasuta, peab ehitaja puidujäätmed eemaldama.  Ehitusplatsile ei tohi jääda käitlemata taimejäätmeid. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 28/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI 2.6.3.2 Kaeve ja mullatööd Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt Omanikujärelevalve tegemise kord (MTm 02.07.2015 määrus nr 80) ja Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTm 03.08.2015 määrus nr 101) esitatud nõuetele. Samuti tuleb tööde teostamisel jälgida Teetööde tehniline kirjeldus MA 2016-016 (Maanteeameti peadirektori 26.12.2016. a. käskkiri nr 0234) juhendeid.  Kui tööde käigus selgub, et kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega.  Kaevetöödel tuleb juhinduda Haljala valla heakorra eeskirjast.  Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdajad ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsetsoonis. Kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses ja ulatuses kohtades, kus on see olemas ning vajalik projektlahendi realiseerimiseks.  Katendi kihtkonstruktsioonide rajamisel peab vältima olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist.  Et töid saaks teostada kuivades oludes peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad veevabad hoidma. Töövõtja peab rajama ajutised äravoolud, voolusängid või dreenid vete juhtimiseks ja vajadusel pumpama sealt ka vett välja Töövõtja poolt rajatud veekogumiskohtadesse. Ajutisi kraave võib rajada ainult töötsooni piires.  Pinnase kaevandamine sisaldab ka pinnase vedu. Kui ühes kaevendis on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, siis tuleb need kaevandada eraldi, vältides pinnaste segunemist. Kõlblik kasvumuld ladustatakse või veetakse reservi ning kasutatakse hiljem haljastuse tegemisel. Esialgselt kõlbmatu kasvupinnas valikuliselt sorteeritakse ja sõelutakse ning sobilik muld ladustatakse reservi. Võimalusel tuleb kasutada väljakaevatavat pinnast pargiala täitmisel.  Mullete pinnasmaterjalid ei tohi sisaldada kahjulikul määral saasteaineid. Mullete materjal ei tohi sisaldada lund, jääd ega külmunud kamakaid või materjale.  Muldkeha laiendus teha kõikjal astmetega ja lähtuda tööristlõigetel toodust. Muldkeha laiendused rajada materjalist, mis vastab mulde materjalile esitatud LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 29/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI nõuetele. Mulde tihendustegur kuni mulde ülakihini peab olema vähemalt Kt=0.95, mulde ülakihi (0,5 m katendi alla) tihendustegur vähemalt Kt=0,98.  Raskete vibrorullide kasutamine kommunikatsioonide, vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsetsoonis, haljastuses murupinna rajamisel pole lubatud.  Süvendite (sh. kooritud kasvupinnase põhi) ja mullete pealispind ning nõlvad planeeritakse projektis ette antud kalletega.  Mullatööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas.  Kasvupinnas kooritakse täielikult sissesõiduteede, platside, kergliiklusteede- ja kõnniteede muldkehade alt. Taaskasutuskõlblik kasvumuld ladustatakse tee maa- alal ja kasutatakse võimalusel hilisematel haljastustöödel.  Sobiv pinnas on pinnas, mis oma omadustelt kõlbab kasutada rajatavas muldkehas. Sobiv pinnas ladustatakse tee maa-alale reservi või veetakse kohe mahapanekukohta.  Saadavat pinnast võib kasutada mulde töökihi alaosas (juurdeveetava dreenkihi all) tingimusel, et selle filtratsioonimoodul Kf=0,5 m/ööp. Paigaldatud materjal planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini Kt=0,98 sõidetaval alal. Täidete tihendustegur haljasala all vähemalt Kt=0.96. Liivaluse rajamisel tuleb võtte proove vastavalt „Kontroll ja vastuvõtu toimingute loetelu“ (Maanteeameti peadirektori käskkiri 04.12.2016.a. nr 0230) .  Projektlahendi kohased täited ja muldkehad ehitatakse välja materjalidest, mis vastavad mulde materjalidele püstitatud nõuetele. Tagasitäide teha peenliivast. 2.6.3.3 Dreenkihi rajamine  Sõltumata dreenkihi konstruktsioonist, peab dreenkihi põhja põikkalle olema ≥4%  Täidete rajamisel teekonstruktsiooni alla tuleb kasutada dreenivat pinnast, mille filtratsioonimoodul standardi EVS 901-20 järgi on peale paigaldamist ja tihendamist LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 30/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI vähemalt 2 m/ööp, haljasala all vähemalt 0,5 m/ööp (Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis 2016, Maanteeameti peadirektori käskkiri 05.01.2016. a. käskkiri nr 0001).  Liivaluse tihendustegur peab olema sõidetaval alal ja mujal teekonstruktsioonide alal vähemalt Kt=0.98, haljasala all vähemalt Kt=0.96. Vajadusel peab kasutama tihendamisel ka vett.  Dreenkihi minimaalseks paksuseks on 20 cm.  Liivaluse rajamisel tuleb võtte proove vastavalt „Kontroll ja vastuvõtu toimingute loetelu“ (Maanteeameti peadirektori käskkiri 04.12.2016.a. nr 0230) . o Dreenkihi ristprofiili kontrollitakse iga 25 meetri järel. Kontrollitakse: telje kõrguse vastavust projektile; laiust ja paiknemist tee telje suhtes; põikkaldeid; nõlvust. o Dreenkihi ristprofiili suurimad lubatud hälbed projektist on: telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; dreenkihi serva kaugus tee teljest –5 cm / +10 cm; põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,3%. Elastsusmoodul Vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“, tuleb katendikihid tihendada ning tagada ehitatud kihi pinnal elastsusmoodul/kandvus mõõdetuna INSPECTOR- või LOADMAN-tüüpi seadmega järgmiselt:  Dreenkiht - ≥65 MPa Aluse tihendatust kontrollitakse vastavalt määruses „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ kirjeldatule. Sõidutee aluse või jalgtee (mida kasutatakse teenindava transpordi jaoks) aluse tihenduse vastavust nõuetele võib kontrollida ka plaatkoormuskatsega (EVS 934) ning sellisel juhul peab elastsusmoodul EV2 tihendatud kihi pinnal olema ≥ 150 MPa ning EV2/EV1 suhe peab olema ≤ 2,5. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 31/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI 2.6.3.4 Killustikaluse rajamine Teede killustikalused rajada vastavalt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhendile" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 nr. 0215).  Killustikalus peab olema kattest vähemalt 25 cm laiem, äärekivi korral peab ulatuma äärekivist 10 cm kaugemale.  Killustikalus parkimisalal rajada kiilumismeetodil kahekihilisena. Aluse killustik fr 16...32 kiilutud killustikuga fr 8...12, kulunormiga 25 kg/m² vastavalt Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTm 03.08.2015 määrus nr 101).  Killustikalus betoonkivikattega kõnniteel tuleb rajada ja asfaltkattega parkimisalal võib rajada sideainega töötlemata sidumata segust 0/63 (lisa 10 pos 4) vastavalt Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTm 03.08.2015 määrus nr 101). Väljavõte Lisa 10 (RT I, 07.08.2015, 1) Sidumata segude terastikuline koostis Sõela ava mõõt, mm Pos Segu Kasutus 80 63 40 31,5 20 16 8 4 2 1 0,5 0,06 Läbib sõela, massi-% 4 0/63 Sideainega 100 85- - 63- - 33- 21- 14- 9- - - 0-5 Töötlemata 99 77 52 38 27 20 alus Killustik alus tehnovõrkude juures  Killustikalus sadeveetoru all rajada kiilumismeetodil kahekihilisena. Aluse killustik fr 16...32 kiilutud killustikuga fr 8...12, kulunormiga 25 kg/m² vastavalt Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTm 03.08.2015 määrus nr 101). Killustikule laotada sadeveetoru alla geotekstiil (II klass). Vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“: Paigaldatud kihi vastavust projektile kontrollitakse iga 25 meetri järel. Lubatud suurimad hälbed projektist on järgmised:  tee telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;  aluse serva kaugus tee teljest –0/+10 cm; LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 32/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0,5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0,3%;  tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%, üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm;  suurim lubatud ebatasasus 3 meetri pikkuse lati all on optimaalse terastikulise koostisega segukillustike kasutamisel tee piki- ja põiksuunas 15 mm, fraktsioneeritud killustike kasutamisel 20 mm;  tihendatud aluse mis tahes punktist võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7% osiseid, mis on väiksemad kui 0,063 mm. Elastsusmoodul Vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“, tuleb katendikihid tihendada ning tagada ehitatud kihi pinnal elastsusmoodul/kandvus mõõdetuna INSPECTOR- või LOADMAN-tüüpi seadmega järgmiselt:  Sõiduala killustikalus - ≥170 MPa  Kergliikluse killustikalus Segu nr.4 - ≥140 MPa Aluse tihendatust kontrollitakse vastavalt määruses „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ kirjeldatule. Sõidutee aluse või jalgtee (mida kasutatakse teenindava transpordi jaoks) aluse tihenduse vastavust nõuetele võib kontrollida ka plaatkoormuskatsega (EVS 934) ning sellisel juhul peab elastsusmoodul EV2 tihendatud kihi pinnal olema ≥ 150 MPa ning EV2/EV1 suhe peab olema ≤ 2,5. 2.6.3.5 Asfaltkatendi rajamine Asfaldist katendikihid rajada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhendile“ " (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314). Paigaldatud kihi vastavust projektile kontrollitakse iga 25 meetri järel. Lubatud suurimad hälbed projektist on järgmised:  tee telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 33/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  aluse serva kaugus katendi servast –0/+10 cm;  põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0,5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0,3%;  tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%, üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm;  suurim lubatud ebatasasus 3 meetri pikkuse lati all on optimaalse terastikulise koostisega segukillustike kasutamisel tee piki- ja põiksuunas 15 mm, fraktsioneeritud killustike kasutamisel 20 mm;  tihendatud aluse mis tahes punktist võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7% osiseid, mis on väiksemad kui 0,063 mm. Lisaks:  Asfaldisegu tuleb paigaldada puhtale ja kuivale aluspinnale. Parema nakke saavutamiseks tuleb aluspind kruntida bituumenemulsiooni või vedeldatud bituumeniga norm 0,5...0,8 l/m² bituumenit või 0,7...1,2 l/m² bituumenemulsiooni. Krunditud alalt ei tohi sõita üle liiklusvahendid.  Pikivuugid eri laotamiskordade vahel tuleb liimida. Ülakihi pikivuugi liimimisel kasutada TOK-PLAST või sarnast liimi kulunormiga 20g/m katendi paksuse iga cm kohta.  Peale asfaltkatte paigaldamist töödeldakse katte piki- ja põikivuugid 0,2 m laiuselt bituumenemulsiooniga BE 50R kulunormiga 0,3 kg/m² ja puistatakse üle liivaga või puistatakse üle tardkivimist toodetud peentäitematerjaliga või fraktsioneerimata täitematerjaliga (mille D<= 5 mm) (nn mannatatakse).  Asfaltbetoonkattel peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja tasasus ning põikkalle. Katte tihedus peab olema piisav – sõidu ja kõnniteel tihendustegur ≥ 0,97 ja jäävpoorsus 1...6%. Sõidutee vuukides vastavalt ≥ 0,92 ja ≤ 8,5 ning kõnnitee vuukides ≥ 0,94 ja ≤ 8,0. Valmis kattel ei tohi olla rullimisjälgi ega pragusid, katte paani laiuse ulatuses peab katte pind olema ühtlase faktuuriga ja bituumenilaikudeta. Pärast vihma ei tohi asfaltkattele jääda loike ja ta peab kuivama ühtlaselt. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 34/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia soojal ja kuival perioodil.  Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama Maanteeameti poolt esitatud nõuetele (Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis 2016 (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a. käskkiri nr 0001); Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2015 (Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a. käskkiri nr 0314); Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016- 012 (Maanteeameti peadirektori 22.11.2016. a. käskkiri nr 0215)).  Teekihitkonstruktsioonides ja katendis kasutatavad materjalid peavad olema tõendatavad (Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord Mtm 22.09.2014 nr.74). 2.6.3.6 Munakivisillutise rajamine Tööde kirjeldus vastavalt MaaRYL 2010-le:  Kivid paigaldatakse muldniiskele betoonile.  Betoonkihi paksus olema 100 mm ± 20 mm.  Muldniiskest betoonist paigaldusaluse vajalik niiskus säilitatakse kas valu katmise või kastmisega.  Kivid laotakse lapiti külg-külje kõrvale nii, et saadakse tasane pind.  Kivide paigaldamisel tuleb arvestada tihendumisvaru ja kivid paigaldatakse tulevasest pinnast või ääretoest 10...30 mm kõrgemale.  Munakivide vuukide ülapind on ääretoe pealispinnast 5...10 mm kõrgemal.  Muldniiskele betoonile paigaldatud laotist ei tohi koormata enne, kui nii kandev plaat kui ka betoonalus on saavutanud piisava tugevuse.  Sillutis tuleb vuukida samasuguse muldniiske betooniga, mida kasutati aluse tegemiseks. Valmis sillutis vastavalt MaaRYL 2010-le:: LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 35/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Sillutises ei ole struktuurilt ega välimuselt häirivaid kive.  Materjalide pinnad on puhtad ning kivides ei ole murdeid ega pragusid.  Valmis sillutises on lubatud järgmised hälbed, kui need ei halvenda tarindi toimivust või välimust: tarindi osade asukoht ja kõrgus ± 20 mm InfraRYL29  Munakivide puhul (P214324) raames reeglina 10-15 cm kividest sillutise ehitamise. Ülesõidetavale alale, tuleb sillutis paigaldada vähemalt 50% kivi kõrgusest muldniiske betooni sisse (250 kg tsementi m3 kohta, 0/8 kivimaterjal). Ehitusprotsessis tuleb arvestada, et betoon säilitab paigalduseks vajaliku konditsiooni lühikest aega, seega on töö tsükliline. Lisaks (Muinsuskaitseameti juhendi nõuded ja soovitused):  Munakiviteed ei tohi rajada lõhestatud kividest – need on ohtlikud sillutise kasutajatele.  Kivid peab olema paigaldatud alati vertikaalselt: kivi horisontaalne, tee sõidusuunaga ristuv pealispind olgu väiksem kui pinnasesse jääv külg.  Lapikut kivi ei tohi paigaldada horisontaalselt, sest selline „plaaditud“ teelõik laguneb väga kiiresti.  Ülikergesti tulevad teepinnast lahti ka munaja alumise otsaga kivid, kuna neid on keeruline teiste kivide vahele kinni kiiluda.  Kive ei tohi panna teravama otsaga üles, sest nii tekib jalakäija jaoks väga ebamugav teekate.  Kivid tuleb sättida võimalikult tihedalt üksteise kõrvale – mingis punktis peab iga kivi olema kõigi kõrvalolevate kividega kontaktis.  Kivid peavad olema üksteise vahele kinni kiilutud. Ka lõpuni täitmata vuukide puhul ei tohiks olla võimalik ühtegi kivi üksikuna teekattest välja võtta. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 36/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Tööd alustatakse üldjuhul sillutise servade (vajaduse korral ka tee telje) loomisest suuremate kividega. Edasine sillutamine peaks kulgema võimalikult korrapäraselt tee sõidusuunaga ristuvate tööfrontidena alates tee servast telgjoone poole.  Kivid paigaldatakse sängituskihti sõltuvalt nende suurusest umbes neljandiku kuni kolmandiku sügavuselt. Sängituskiht peab olema piisavalt paks selleks, et ka suurimad kivid ei ulatuks sellest läbi. Iga kivi lüüakse vasaraga eraldi paika ja tambitakse tampuriga kinni (tambi raskus 20–30 kg). Alles pärast seda täidetakse kividevahelised vuugid lõpuni 2.6.3.7 Äärekivi paigaldamise kvaliteedinõuded: Paigaldatakse vastavalt Majandus- ja taristuministeri määrusele „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ Vastu võetud 03.08.2015 nr 101.  Äärekivid paigaldatakse muldniiskele betoonalusele C16/20. Sängitus betoon peab olema toodetud EVS-EN 206-1 nõuetele.  Sängitusbetooni kihi paksus sõidutee äärekivi all vähemalt 6 cm, betoonist toetuskiht äärekivi taga vähemalt 2/3 ulatuses äärekivi kõrgusest.  Äärekivi muldniiske betooni tugi väljaspool katendit peab olema vähemalt 100 mm  Äärekivi aluse killustikukihi paksus peab olema vähemalt 15 cm.  Äärekivid paigaldatakse killustikust või kruusast alusele ja betoonist sängituskihile ning toestatakse betooniga viisil, mis ei takista teiste konstruktsioonielementide paigaldamist ja ehitamist.  Äärekivi paigaldatakse nii, et see toetub kogu pikkuses ja laiuses hoolikalt tambitud muldniiskele betoonile. Ka toe kõrvale tulev muldniiske betoon tihendatakse tampimisega. Äärekivide lubatud paigaldushälbed vastavalt määrusele on:  Äärekivi väljaulatuvus üle sõidutee katte tasapinna võrreldes projektiga ±10 mm;  Äärekivide vaheliste vuukide laius sirgetel ei tohi ületada 5 mm ja kõveratel 10 mm. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 37/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI NB! Kõikide sõidutee-äärsete äärekivide paigaldusala otstes tuleb äärekivi otsad viia kokku olemasoleva äärekiviga või kahe äärekivi ulatuses sujuvalt kokku maapinnaga. 2.6.3.8 Metallehe paigaldamine  Metallääris/metallpiirded paigaldada asendiplaanil näidatud kohtadesse.  Nendega piiritletakse munakivisillutist..  Armatuurvarrastega ankurdada leht maasse. Lehe ülemine serv jätta sillutisega tasa.  Lehtede jätkukohad ühendada täiskeevitusega.  Teravad nurgad, servad ja keeviste kohad ümardada.  Vajadusel toetada metall-leht betooniga.  Kui joonpaisumiste tõttu metallleht hakkab „looklema“, siis tuleb lõigata tükk vahelt välja ja otsad ühendada keevitamisega.  Tehnoloogiliselt võib alguses paigaldada maa külge vardad ja lehe selle külge painutada. Liiga kõrgele jääv varda osa lõigata madalamaks. Seejärel ühendada varras ja leht keevitamise teel. Sillutiskivide vahele paigaldatavate metall-lehtedel arvestada, et armatuurvarras tuleb keevitada allapoole, et see ei jääks sillutist segama. Vajadusel kasutada kõrgemat lehte. Vajadusel metall-leht toestada betooniga.  Kõik detailid ühendada täiskeevitusega! Metall-leht peab liibuma ühtlaselt vastu rajatud sillutist. Sirged lõigud peavad olema sirged ja kaared ühtlased. Visuaalsel vaatlusel ei tohi paista laineid ega lookeid. Vajadusel metall-lehed eelpainutada.  Võib kasutada ka pakutavat valmis toodet, nt vt Pilt 1. Toodetel kasutada üleminekul spetsiaalseid vahetükke ja kinnitamiseks spetsiaalseid ankruid. Paigalduslahendus kooskõlastada tootjaga. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 38/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI Pilt 1 Paigaldusjoonis 2.6.3.9 Kasvualus  Haljastaja peab kontrollima kasvumulla sobivust MaaRyl 2010 järgi, võtma vajaduse korral mullaproovid ja tellima analüüsid. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 39/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI Tabel 4 MaaRYL 2010 Tabel 3511:T1. Kasvualuse normatiivne toitainetesisaldus. Allikas: Viherympäristöliitto 2009. 1) Määruse 12/07 kohases tootekirjelduses esitatakse juhtivus (mS/m), mille väärtus on võrreldes juhtivusega (10 x mS/cm) mitmekordne, sageli 5...6 kordne. 2) Mõeldakse tarnimisaja niiskust. 3) Rajamisel võivad vastvalminud kasvualuse väärtused olla kõrgemad kui tabelis esitatud. Teisel kasvuperioodil peavad väärtused olema tabeli kohased. 4) Mangaani lahustuvus oleneb pH-st. Eesmärkväärtuses on pH-tasemega arvestatud.  Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada võõraid esemeid, prahti, kive ega mitmeaastaste juurumbrohtude juuri. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 40/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Kasvumuld ei tohi olla külmunud, liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Kui kasvumullas puuduvad istikule vajalikud seeneniidistik ja mikroorganismid, tuleb kasvumulda lisada biostimulante.  Istutamisel tuleb eemaldada taimede ümbrised ja pärast istutamist ohtralt kasta.  Kasvupinnase mahumass peab olema 800-950 kg/m3, poorsus 40%.  Kasvupinnas ei tohi sisaldada mitmeaastaste umbrohtude juuri ja võõraid esemeid, ei tohi olla külmunud ega sisaldada suuri kive.  Kasvualuse ettevalmistamisel ja rajamisel juhinduda MAARYL 2010st ja soovituslikult Tallinna Linnavalitsuse määrusest 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“.  Kasvualuse ruumala määramisel arvestatakse ümbritsevat pinnast ja taimi.  Taimerühmade kasvualus rajatakse ühtsena.  Kasvualuse kõrgusest ei lahutata kattekihi paksust.  Kasvualuse pind kujundatakse nii, et sellesse ei jääks vett koguvaid vajumeid.  Kasvualustel ja pinnal ei tohi olla seisvat vett.  Valmis kasvualus peab olema projektdokumentatsiooni kohane ja taimede juurdumiseks piisavalt niiske.  Kasvualus peab olema ühtlaselt tihendatud sama tihedusastmeni ka kasvualuse ja sillutise ning muude tarindite liitumiskohtades.  Kasvualus ei tohi olla taimede kasvu seisukohast liigselt tihenenud.  Kasvualus peab olema projekteeritud taimeliigile sobiv.  Täitepinnaseks tuleb kasutada liiva, kruusa ja/või selle segu ning projekteeritavad aluspinnased ja kasvupinnas rajada selle peale. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 41/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI 2.6.3.10 Muru rajamine  Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab.  Muruseemnesegu tuleb külvata vastavalt 2-2,5 kg/100 m².  Seemnesegu tuleb külvata ühtlaselt, kas käsitsi või masinaga.  Tärkamata ja halvasti tärganud kohtade avastamisel tehakse koheselt remontkülvid.  Külv tuleb katta 1 cm paksuselt mullaga ( nt rehitseda mulda) ja rullida.  III klassi murukülvi nõlvadel, mis on eelnevalt vaostatud, ei rehitseta.  Nõlvade katmisel erosioonitõkkemattidega tuleb muru külv sooritada enne erosioonitõkkematerjali paigaldamist. Külvamiseks võib kasutada ka hüdrokülvi meetodit. võrke ei kaeta pealt mullaga.  Muruseemne ja mullaparandusainete kvaliteet peab olema tarnija poolt dokumentaalselt tõendatud.  Kui muru on niidetud õigel viisil ja õige sagedusega, siis peab muru katvusprotsent esimese kasvuperioodi lõpuks olema järgmine: I klassi murul 70%, II klassi murul 60%, III klassi murul 50%. Mittetärganud laigud murus tuleb üle külvata.  Erosioonitõkkematerjalist läbi kasvav muru peab garantiiaja lõppedes olema sarnane külvatud muruga ning vastama omaduste poolest projektis määratud muruklassile. 2.6.3.11 Betoontrepi rajamine  Betoonpindade kvaliteediklass A vastavalt BÜ4-le. Betoonpindade viimistluseks on sile vormipind.. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 42/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Kõik nähtavad pinnad töödelda hüdrofoobse betoonilakiga, mis kaitseb pinda määrdumise ja orgaanika eest. Pinnatöötlus tuleb teostada ehitustööde käigus. Hilisem hooldus on kulukas. Pinnatöötlus ei tohi muuta pinna tooni ja ei tohi läikida.  Raketistes kasutada pinnatud filmipinnaga kase või segavineeri. (Vastavalt BY4 2010 juhendile)  Betooni plastsus ja tihendamismeetodid tuleb valida nii, et betooni tihedus ning kvaliteedinõuded oleks täidetud kogu mahus ühtlaselt. Tagada tuleb betooni minimaalne mahukahanemine. Kontroll betooni omaduste üle peab vastama kehtivatele nõuetele. Värsket betoonisegu tuleb hoida leondumise ja läbikülmumise eest. Külma ilma korral tuleb betoonis kasutatav täiteaine ja vesi soojendada temperatuurini, mis tagab kasutatava betoonimassi temperatuuri vähemalt +50C. Talvised betoonitööd  Betooni kivinemise kiirus sõltub temperatuurist.  Betooni jahtudes temperatuurini 0°C kivinemisprotsess peatub.  Külmaks perioodiks betoonitööde seisukohalt loetakse aega, mil ööpäeva keskmine temperatuur langeb alla +5°C. Sellel perioodil peab kasutama talviseid betoneerimismeetodeid.  Mõistlik on maksimaalselt ära kasutada tehases betoonisegusse pandud soojus ning betooni kivinemisel eralduv soojus.  Parim moodus selleks on kivineva konstruktsiooni kaitsmine külma ja tuule eest (näiteks raketise katmine villa ja kilega).  Paigaldatud betooni temperatuur ei tohi langeda alla 0°C enne, kui see on saavutanud survetugevuse 5 Mpa.  Tootjalt saab täpsemat teavet betooni kivinemise kiiruse kohta olenevalt temperatuurist.  Vaata ka Betooniühingu lihtjuhiseid: http://www.betoon.org/juhendid/ Betoneerimine palava ilmaga LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 43/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Vettimavad aluspinnad on soovitav kasta.  Temperatuuri tõusuga suureneb betooni kivinemiskiirus ja seeläbi väheneb töödeldavus - oluline on segu kiiresti paigaldada.  Valatavat konstruktsiooni peab kaitsma otsese päikese ja tuule eest.  Järelhooldusele tuleb pöörata erilist tähelepanu Järelhooldus  Vältida või vähendada vee haihtumist betooni pinnalt. Arvestada ilmastikutingimustega: tuul, niiskus ja temperatuur. Suvisel perioodil kasta pinda (ei sobi talvel ja kiiresti kivinevatele betoonidele). Talvisel perioodil katta pind kohe peale valu. Kile ühenduskohad teipida.  Kasutada tuulekaitset tuule kiiruse vähendamiseks ja päikesekaitset temperatuuri vähendamiseks.  Järelhooldust tuleb alustada õigeaegselt, haihtumistingimustes kohe betooni laotamise järel, kasutades vee pihustamist või eeljärelhooldusainet. Jätkata järelhooldusainega või veega kastes, kaetakse vähemalt nädalaks.  Külmades tingimustes kasutada kiiresti tarduvaid betoone.  Vältida tardumist aeglustavaid lisaaineid, iseäranis külmades tingimustes, muuhulgas mõned plastifikaatorid. Isolatsiooniplaat  Külmakergete vältimiseks isoleertiakse trepi alune pind XPS soojustusplaadiga. Sarrus  Sarruse fikseerimine betoneerimisel tuleb teostada nii, et vajalik betoonkaitsekihi paksus ja nõuded betoonpindadele oleksid tagatud. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 44/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Sarrusvarraste toetamiseks raketises kasutatakse spetsiaalseid tugesid ja vardad seotakse omavahel sellise tihedusega, mis tagab pärast betooni paigaldamist sarruse paiknemise projektijärgses kohas (arvestades lubatud hälbeid). 2.6.3.12 Parkla piirete rajamine Parklad piiratakse puidust “lasipuudega”. Lasipuu joonis vt AS-4-01. Vt. ka Nõuded materjalidele vt. ka ptk. 2.6.2.18 2.6.2.18Teraskonstruktsioonid ja 2.6.2.19 Puitkonstruktsioonid 2.6.3.13 Parkla nr 2 ääres oleva kraavi korrastamine Olemasolev kraav puhastada ja likvideerimisele määratud kraavi tugimüüri lõhkuvad puud eemaldada. Kraavi tugimüür on kuivmüürina laotud müür. Ei ole otseselt kaitse all, kuid soovitatav on müür korrastada, kasutades sama paksusega kive ning samu müüriladumise võtteid, mis ajalooliseltki. Sissepööramise koht parklasse on vertikaalplaneerimisega tõstetud, seega vanad müürid peavad tee ehituse all säilima. Käesolev sissepöörde koht on kõige rohkem ajaloolisi müüre säästev, sest vastasel juhul oleks tulnud teha nii sisse kui ka väljapööramise koht ning müür oleks suuremas ulatuses teekonstruktsiooni alla jäänud. Antud lahenduse puhul on nii algus kui ka lõpp nähtavad ning ka müüri ajalooline kulg hoomatav. Olemasoleva kraavi põhi puhastatakse ja truupide otsad vooderdatakse munakividega. Kraavi põhja süvendatakse ca 25...30cm. Juhul kui projektis ei ole määratud teisiti peab Normide kohaselt puhastatud kraavi pikikalle olema vähemalt 0,3%. Kraavides, truupides ja dreentorudes tuleb tagada tõhus vete ärajuhtimine, takistamaks vee kogunemist teepinnale. Kraavist eemaldatud pinnas tuleb asetada kraavi välisservale ning ära vedada. Kraavist eemaldatud pinnase ladustamisel ei tohi halvendada ümbritseva ala vee režiimi. Töövõtja eemaldab ja veab ära kogu umbrohu, põõsad, puud, kännud, juured, üle 10 cm diameetriga kivid, prahi ja jäätmed, mis asuvad kraavides ja nõlvadel. Ehitustöödest kraavi ja mõisaallee juures teavitada kaitseala valitsejat (Lahemaa Rahvuspark) ja Muinsuskaitseametit. Tööde teostamiseks taodelda luba ja vajadusel kohale kutsuda ka vastava ameti inspektorid ja kooskõlastada tegevus nendega. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 45/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI 2.6.3.14 Kraavide rajamine Kraavide rajamisel lähtuda rmk maaparandussüsteemide tüüplahendustest ja mullatööde peatükis esitatust.  Pinnas kooritakse. sobiv pinnas kasutatakse kraavi nõlvade rajamiseks.  Suuremad orgaanikaosad ja kivid eemaldatakse  Erosioonitõkkemati alla paigaldada huumusmulla kiht, millele külvata muruseemet.  Matid lõigata ~60 cm pikemad, kui on nõlva pikkus, Esialgu kinnitada matt ülaserva pidi kraavi pervele ja rullida lahti.  Piki nõlva paigaldatavate mattide küljed peavad olema 10-20 cm ülekattega  Põiki nõlva ülekate peab olema 20-30 cm.  Erosioonitõkkematt kinnitada puuvaiadega (keskmiselt 5 tk/m²) selliselt, et kogu mati pind toetuks ühtlaselt pinnasele.  Arvutuslikust (munakivide piirist) veeseisust allapoole matte mitte paigaldada.  Materjal vastavalt materjali ptk. nõuetele LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 46/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI 2.6.3.15 Truupide rajamine  Truupidele antakse 1% lang voolu suunas.  Truubi rajamisel tutvuda ka maanteeameti truubi tüüplõike lahendusega. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/pohitee_truup_150824-a3_madal_mulle.pdf  Truubid ehitatakse vastavalt tüüp- või projektjoonistele. Truubi paigaldamiseks kaevatud kaevik peab olema külgedelt kerge kaldega, et vältida pinnase varisemist kaeviku põhja ning hilisemaid deformatsioone katte pinnal.  Ehitustööde teostamisel sh kaeviku rajamisel, toestamisel ja tagasitäitmisel tuleb arvestada EVS-EN 1610 nõuetega.  Põhitee ja mahasõidu truupide kivimaterjalist alus tihendatakse vähemalt keskmise tihendustegurini 0,95, loadman või inspector seadmega mõõtes minimaalselt 130 MPa.  Tihendamine viiakse läbi katsetihendamise põhjal määratud meetodit kasutades. Katsetihendamist kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, milline on vajalik kihipaksus tihendamisel, veesisaldus ja tihendusmeetod.  Teras- või plasttruupide all ei tohi olla tera suurus üle 10% truubi toru siseläbimõõdust.  Soonühendused kaetakse väljastpoolt 20 cm laiuse bituumenpapiga.  Olevate voolusängide põhjakõrgused võivad kraavide setete tõttu aasta jooksul muutuda.  Kaevikute nõlvakaldeid võib vastavalt pinnase stabiilsusele kohandada. Kui töövõtja kaevab liiga suure truubikaeviku, täidab ta tühimiku inseneri poolt heaks kiidetud materjaliga omal kulul kuni ettenähtud kõrguseni.  Tagasitäide tihendatakse kihi kaupa selliselt, et truubi toru ei tõuse üles ega nihku paigast. Täitematerjali ei tohi valada toru ümbrusesse otse kallurilt. Juhul kui LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 47/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI truubitoru sisemine läbimõõt on väiksem kui 0,6 m, ei tohi tagasitäite esimese kihi paksus tihendatuna ületada poolt truubi läbimõõdust.  Pärast esimese tagasitäite kihi paigaldamist tihendatakse täiendav tagasitäite materjal 20…30 cm horisontaalsete kihtidena samaaegselt truubitoru mõlemal poolel (kihtide paksus sõltub kasutatavast tehnikast). Katendikihtide tihendamine raske tehnika abil ja ehitustehnika liiklus toru kohal on lubatud siis, kui täite paksus teras- või plasttoru harjast vähemalt 50 cm. Teras- või plasttoru tootja poolt peab olema saadud kinnitus minimaalse nõutava kihi paksuse kohta iga kasutatava toru tüübi harja kohal. Vaatamata neile tingimustele vastutab töövõtja nende tööde eest ja kõrvaldab nende tagajärjel tekkinud kahjud. Lõplik tagasitäide on täide peale toru harja pealset tagasitäidet. Olenevalt truubitoru asukohast paigaldatakse tagasitäitele mulde pinnas või ehitatakse katendi kihid. Olenevalt lõpliku tagasitäite pinnase asukohast tihendatakse see mulde pinnase või katendi kihi tihendusastmeni.  Paigaldussügavust mõõdetakse toru (profiili) harjalt. Teras- või plasttorust valmistatud põhitee truupide tagasitäide tihendatakse selliselt, et pärast paigaldamist ja tee avamisest ühe aasta jooksul läbi viidud järeltihendamist on truubi vertikaalne läbimõõt 95…110% ümmarguse truubitoru esialgsest läbimõõdust. Truubi deformatsiooni kontrollitakse visuaalselt truubitoru otsast ja vajadusel vertikaalse ja horisontaalse läbimõõdu mõõtmise teel 2-meetrise intervalliga. Pilt 2 Truubi otsa munakivikindlustus LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 48/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI 2.6.3.16 Metallist kaldtee Panduse rajamisel lähtud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusest (Vastu võetud 29.05.2018 nr 28) Puuetega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele“.  Kaldtee rajada metallmoodulitest ja toetatakse maapinnale kruvivaiadega.  Kaldtee kõrgusmärgid on antud asendiplaanil.  Kaldtee arvestuslik kalle on 5%.  Kaldtee piiratakse ühelt poolt kaheastmelise käsipuuga.  Kaldtee teine serv on piiratud 50…70 mm kõrguse äärega.  kaldtee rest peab olema selline, et ei taksitaks ratastooli või kepiga käijat. Panduse ja metallrestide kandevõime peab olema vähema 220kg.  Vaba käigutee laius peab olema vähemalt 1,2m.  Kaldtee ja kergliiklustee vaheline vuuk ei tohi olla laiem kui 5mm.  Nõuded materjalidele vt. ka ptk. 2.6.2.18 2.6.2.18Teraskonstruktsioonid  Kaldtee pikkus 40 jm  kaldtee tellida vastavalt spetsiaalselt tootjalt. (nt. http://www.visarimetall.ee/kaldteed/; http://www.otis.ee/ vms. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 49/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI Pilt 3 Kaldtee ja kruvivai 2.6.3.17 Pargiinventar Töös on esitatud inventari (pinged, prügikastid jms)potensiaalsed asukohad. Käesolevas töös inventari ei lahendata. 2.6.3.18 Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis  Parkla nr 2 a asub elektrilevi elektripostid. Tööde tegemisel tuleb arvestada Elektrilevi ettekirjutustega. Postid kaitsta ja lisatoestada ehitustööde ajal.  Hooneväliste sideehitiste, kaablite jms ehitamisel ning hooldus- ja remonditöödel kasutatakse standardites EVSEN 61386 ja SFS 5608 kirjeldatud materjale ja LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 50/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI tehnoloogiaid. Tööde tegemisel tuleb arvestada Telia ettekirjutustega. Rajatiste alla jäävad kaablid paigaldada hülssi.  Sidekaablite kaitsevööndis ehitustööde teostamisel paigaldada tee alla jääv ja truubiga ristuvale sidekaablile poolitatav PEH või PVC kaitsehülss.  Ristumisel side maakaablitega nähakse vajadusel ette kaablite kaitsmine poolitatavate kaablikaitsetorudega > 1,5 m mõlemale poole sidega ristuva rajatise teljest ning teemaa piirist väljapoole kauguseni > 1,0 m.  Kaeviku tagasitäitmisel paigutatakse kaablikanalitorude või side maakaablite kohale ülemisest torude korrusest või maakaablist > 150 mm kõrgemale hoiatav märkelint.  Täpsemad juhised vt. Telia „TÜÜPSITUATSIOONID KAEVETÖÖDEL JA KAITSEMEETODID SIDEEHITISTE SÄILITAMISEKS“ Kehtiv alates: 01.12.2018. https://www.telia.ee/images/documents/juhendid/est/tyypsituatsioonid_ja_kaitsem eetodid.pdf 2.6.4 Teede kasutamine ja hooldamine Teede seisundi tagamisel ja tee korrashoiul, tee kasutamisel ja tegevusel tee kaitsevööndis juhinduda järgmiste õigusaktidega kehtestatud nõuetest, lähtudes kehtivatest redaktsioonidest:  Liiklusseadus (RT I 2010, 44, 261, jõustunud 01.07.2011)  Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded (MTM 01.07.2015 määrus nr 73)  Tee seisundinõuded (MTM 18.07.2015 määrus nr 92)  Tee ehitamise ja korrashoiu terminid (MTM 10.08.2015 määrus nr 102) 2.7 Haljastus ja heakorrastus 2.7.1 Raied ning asendusistutus Projektalal likvideeritakse 20 puud. Puude langetamise müra peab olema võimalikult väike. Raiejäätmed tuleks suunata taaskasutusse. Puid langetatakse ka elektri õhuliinide kaitsevööndis. Tööd kooskõlastada õhuliini valdajaga. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 51/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI Parklat piirab maantee poolt ajalooline alleepuude rida, mis on kaitse all. Parklasse pääsu leidmisel on arvestatud ajaloolise puudereaga ja see maksimaalselt säilitatud. Alleepuude ritta reas üks halvas tervislikus seisundis harilik vaher on ette nähtud kõrvaldada. Samuti tuleb kõrvaldada ajaloolise kraavi tugimüüri palistav, ise kasvama hakanud ja nüüd juba müüri lõhkuv puuderida (13 puud). Kuna allee on veel muljet avaldav, siis mingeid allee taastamisvõtteid ette nähtud ei ole. Mõlemal pool teed kasvavatele vanadele puudele tuleks teha hoolduslõikus. Tuleb tagada teel ja parklas liiklejate ohutus. Ehitustööde algusest kraavi ja mõisaallee juures teavitada kaitseala valitsejat (Lahemaa Rahvuspark) ja Muinsuskaitseametit. Tööde teostamiseks taodelda luba ja vajadusel kohale kutsuda ka vastava ameti inspektorid, projekteerija ja kooskõlastada tegevus nendega. 2.7.2 Haljastuse hooldusnõuded Haljastuse hooldamisel soovituslikult juhinduda Tallinna Linnavalitsuse määrusest nr 13 „Tallinna haljastute hoolduse nõuded“. Haljastuse hooldustöid peavad tegema vastava kvalifikatsiooniga spetsialistid. Üldised soovitused istutus- ja haljasalade hooldamisel: Puude hoolduslõikusega võib tegeleda ainult arboristi haridusega spetsialist. Lehtpuude lõikus: Võra kujunduslõikusega peaks alustama kui puu on veel noor ning regulaarset lõikamist ei tohi jätta katki. Noores eas korralikult ja jätkuvalt lõigatud puu vajab vanemas eas vähem korrigeerimist ja toestamist. Noores eas tehtud lõikekohad on väiksemad ja kahjustavad puud vähem, kui vanemas eas tehtud suurest võra korrigeerimise vajadusest tingitud suured lõikehaavad. Liigiti on puudel üsna erinev hooldusvajadus – mõnede puhul ei pea praktiliselt üldse sekkuma, teisi on vaja rohkem jälgida ja suunata. Kujunduslõikus algab juba puukoolis ning sõltub lisaks liigile ka puu tulevasest asukohast ja funktsioonist. Võrasid saab hooldada kahel viisil: eesmärgiga saavutada võimalikult loomulik või vormitud võrakuju. Lõikamise põhireeglid:  alati tuleb olla kindel lõikamise eesmärgis; LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 52/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  pikaealiste ja ohutute puude vormimine võtab aega puu esimesed 25 eluaastat;  puu juured ja võra peavad olema tasakaalus, sega ei tohi võra ühe korraga rohkem kui 30% võrra vahendada;  lõigata tuleb vähe korraga ja regulaarselt;  lõiked tuleb teha võimalikult väikesed ja siledad, tüükaid ei tohi jätta;  alati tuleb kasutada kvaliteetseid ja puhtaid tööriistu;  noored juurevõsud tuleb eemaldada, nad hakkavad põhipuu üle domineerima, eriti kui tegemist on poogitud puuga.  ühtegi oksa ei tohi ilma põhjuseta ära lõigata. Enamasti on lõikamise eesmärgiks: o võrakuju korrigeerimine ja sobiva, liigile omase kuju saavutamine – kuivanud okste eemaldamine, puu kuju muutmine või parandamine, rikkalikuma õitsemise või viljumise ergutamne jne;  võrdse konkurentsi tagamine -puud peavad olema tasakaalus teiste maastikukomponentide, inimese ja tema varaga; Puu seisukohalt on parim lõikamise aeg aktiivne kasvuperiood, kui lehed on täiskasvanud (tumerohelised). Suvise lõikamise muudavad probleemseks näiteks linnupesad, võra halb vaadeldavus. Parimaks lõikamise ajaks on märts ja aprill, vahetult enne lehtimist, kui võra joonistub selgelt välja. Periood vahetult peale pungade puhkemist on puu seisukohast kõige ebasobivam, kuna uute kasvude ja lehtede kasvamisse on puu väga palju energiat panustanud. Väikeste okste lõikamine sobib siiski igasse aastaaega. Puud reageerivad suvistele lõikehaavadele operatiivsemalt kui talvistele, mil taim on uinunud ega kasvata haavu kohe kinni. Talvised madalad temperatuurid võivad põhjustada kambiumi kahjustusi. Lõikekohtade juurde ilmuvad koorelõhed. Lõikamist tuleks vältida vahetult enne lehtede langemist ja selle ajal, kuna puu püüab sel ajal hakata energiat kokku hoidma ning talvel kui temperatuurid on langenud alla -5 C. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 53/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI Rohke mahlajooksuga puid on kasulik pigem suvel lõigata. Erinevas vanuses puude hooldamine:  Täiskasvanud puud on oma kõrguse saavutanud, puu kasvab nüüd pigem laiusesse. Täiskasvanud puid võiks lõigata iga 10-20 aasta tagant, lõigatavad oksad võiksid jääda alla 5-10cm.  Vana puu kasv aeglustub, aastate jooksul oksatipud kuivavad, oksad kahjustuvad haiguste tõttu või lõigatakse need muudel põhjustel välja. Puu hakkab ise oma võra vähendama, kuna ei suuda või ei saa kahjustunud juurekava tõttu enam suurt oksamassi ära toita. Kuna puu muutub nõrgemaks, siis muutub ta ka tormihellemaks. Kui sellist puud õigesti tasakaalustada võib ta veel aastakümneid vastu pidada.  Vanu puid tuleks iga 5-10 aasta tagant lõigata. Lõikehaavad peaksid 5-10 cm piiresse jääma. Mõni kord tuleb siiski ka jämedamaid oksi kõrvaldada. Vanade puude oksa lõikehaavad paranevad aeglasemalt. Juurte kärbumine põhjustab puu teise osade suremise ning suurte okste lõikamine toob endaga kaasa ka juurte kängumise. Põõsaste võra tihendamiseks vajab põõsas iga-aastast lõikamist. Lõikamisel tuleb arvestada, et on liigid, mida tuleb lõigata kevadel enne õitsemist – ja liigid, mida tuleb lõigata peale õitsemist. Põõsaste hooldamine on märkimist väärivalt lihtsam ja selle tegija ei pea ilmtingimata arboristi haridusega olema, küll aga aednik II. Vajalikud tööliigid on kastmine, umbrohutõrje, kahjurite tõrje, lõikamine, väetamine NPK väetisega, multšimine jms. Vt soovituslikult Tallinna Linnavalitsuse määrus nr 13 „Tallinna haljastute hoolduse nõuded“. Murude hooldamisel niites keskmiselt kõrgusega 70-100mm tihedusega 1 kord nädalas tuleb murusid kevadel või suve alguses väetada vastavalt konkreetse kasvukoha mulla analüüsile. Kuival alal vajab dekoratiivmuru süstemaatilist kastmist. Kasta tuleks pärast lõunat, et vesi ei aurustuks enne maasse imbumist. Kasta tuleks 1 kord nädalas 10-20 m3/ha. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 54/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI Murude hooldamisel vajalikud tööliigid on: niitmine, väetamine, kastmine, multšimine, õhutamine, tasandamine (mulla lisamine, muruseemne külv, rullimine), umbrohutõrje, haiguste ja kahjurite tõrje. Vt soovituslikult ka Tallinna Linnavalitsuse määrus nr 13 „Tallinna haljastute hoolduse nõuded“. Murupindade hooldus on üks suuremaid kuluartikleid. 2.7.3 Ehitusaegne haljastuse kaitse Kõik projektiga alles jätmisele kuuluvad puud, põõsad või mistahes taimed tuleb jätta objektile kasvama. Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Tsoon tuleb piiritleda fikseeritud (latt- või plast-)taraga. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste haljastustööde valmimiseni. Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib haljastusliku hinnangu koostanud dendroloogi nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Kärpimisi ja võra kujundust tohib teha ainult arboristi kutsetunnistust omav inimene. Ehitusobjekti kohta tuleb ehitajal koostada plaan, kus on määratud masinate ja inimeste liiklemisteed ning pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamiskohad. Kõik nimetatud tegevused peavad jääma väljapoole puu(de) kaitsetsooni. Kui ruumipuudus siiski sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse puu alune pind ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Vajalik on siiski võimaluse korral vältida ladustamist 2m raadiuses ümber puu tüve. Ehituse lõppedes tuleb kaitsekiht koristada. Kui puu(de) kaitsetsoonis masinate liiklemine on vältimatu, tuleb ala katta puidust laastude või killustikust multšiga või paigaldada liiklemiseks sillad, et vältida mulla kokkusurumist juurestiku ümber. Multš tuleb paigaldada geotekstiilile 15-30 cm paksuse kihina. Ajutised LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 55/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI sillad (nt tugedele paigaldatud terasplaat) jaotavad masinate kaalu suuremale alale ning suruvad mulda kokku kontsentreeritult vaid tugede all. Kui puu kaitsetsoonis on muld ja pinnas liigselt tihenenud, tuleb seal pinnas 45 cm paksuselt välja vahetada või seda õhustada spetsiaalsete masinate ja võtetega. Puu kaitsetsoonis võib kaevetöid teha vaid projektikohaselt käsitsi! Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui see on siiski vältimatu, tuleb juured läbi lõigata teravalt (järsult) – lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Paljastunud juured tuleb katta nii ruttu kui võimalik mulla, multši või niiske kangaga. Läbilõigatud puujuuri kaitstakse järgmiselt: kaevise sein toestatakse maasse taotud vaiade vahele tõmmatud võrgu ja kotiriidega (kõdunev kotiriie jäetakse maasse) ning juurte ja kaevise seina vahe täidetakse liiva- ja turbasegust kihiga, kuhu peale kaevetööde lõppu kasvavad juured. Kui kaevist hoitakse pikemalt lahti, kaetakse kaevise puupoolne serv kilega, mis ei lase kastmisveel välja nõrguda ning puud kastetakse iga päev. Kaevise kinniajamisel säilitada turba ja liivasegu kinnihoidev kangas, kile eemaldada. Kui puude juured saavad pinnasetöödel siiski ulatuslikke kahjustusi, tuleb juurte hulga vähenemise kompenseerimiseks harvendada puude võrasid. Maapinna kõrguse muutmisel vältida pinnase tõstmist või langetamist puu kaitsetsoonis. Ümbritseva maapinna taseme alandamisel tuleb moodustada puu kaitsetsooni (võimalusel kaugemale) ümber tugisein mulla paigal hoidmiseks. Maapinna tõstmise korral taluvad puud 10-15 cm paksuse kihi lisamist maapinnale, kuid sel juhul tuleb kasutada poorset täidet (1:1:1 vahekorras muld, jämeda fraktsiooniga liiv ja purustatud puukoor). Paksem kiht nõuab keerukamaid meetmeid - spetsiaalset õhutussüsteemi, tugimüüride ehitamist. Pinnase täitmisel juurestiku lähedal ei tohi kasutada mulla happesust muutvaid materjale – paasi, aluselisi savisid, betooni. Puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus (mulla kuhjamine juurekaelale vastu tüve hävitab puu) või näha ette selle säilitamine ehituslike abinõudega (tugimüürid). Üksikute puude langetamisel võib tekkida vajadus kasutada erimeetodeid. Üksik puu tuleb vajadusel juurida, freesida või langetada tõstukit kasutades. Üksikpuud tuleb ära vedada ja eemaldatud puu ümbrus koristada ja korrastada. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 56/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI Nähtavust segavad ja ohutusgabariite mitte tagavad puuvõrad tuleb piirata. Võra piiramisel ei tohi puudele tekitada jäädavaid kahjustusi. Puude võrade piiramine kooskõlastada haljastusliku hinnangu koostanud dendroloogiga. Mahalõigatud oksad veetakse ära ja koristatakse tekkinud lõikamisjäägid. Võra tuleb lõigata vastava eriala koolitusega spetsialisti – arboristi poolt professionaalselt. Puudele ei tohi tekitada jäädavaid kahjustusi. Üle 5cm läbimõõduga oksa tuleb saagida kolme lõikega: esimene saagimine oksa harunemiskohast 30 cm kauguselt suunaga alt üles (poole oksa läbimõõduni), teine saelõige ülalt alla tuleb teha veel 2,5 cm kaugemalt, ning alles viimane lõige õigelt kohalt, jättes alles oksakrae ning oksa ja tüve vahelise kooreharja. Ära lõigata ei tohi oksi, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 sellest oksast või tüvest kuhu nad kinnituvad. Puude oksi ei või lõigata kevadel pungade puhkemise ajal, lehtede langetamise ajal ja tugevate külmakraadidega. Kaski, vahtraid ja hobukastaneid tugeva mahlajooksu tõttu kevadel ei lõigata, nende sobiv lõikusaeg on juuli-august. Lehtpuude (v.a põlispuud) latva võib erandjuhul ära lõigata kuni esimese sobiva tugeva oksaharuni, mille läbimõõt ei tohi olla väiksem kui 1/3 äralõigatust. Okaspuu oksa lõikamisel tuleb alles jätta okastega oks vähemalt 2/3 ulatuses, sest ilma okasteta oksaosa kuivab. Kuuse, männi vm okaspuu latva ära lõigata ei tohi. Hooldus- ja kujundlõikust tehakse võradest kuivanud, haigete ja murdunud okste eemaldamiseks ning võrade kujundamiseks. Kujundlõikuse nõuded sõltuvad puu- või põõsaliigist. Mulde piiridest väljapoole jäävaid puid ja põõsaid, mis vastavalt joonistele kuuluvad säilitamisele, tuleb kaitsta ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste ning otsese hävimise eest. Ehitaja peab tagama naaberkinnistutel ehitusmaaga vahetult külgnevate puude ehitusaegse kaitse. 2.8 Valgustus ja elektriseadmed Antud peatükis on valitud ainult väliala valgustitüübid. Elektriprojekt ei ole käesoleva projekti mahus.  Valgusti konstruktsiooni eest vastutab valgusti tootja. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 57/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Keskkonnaklass C3 (Keskmise saastega ja vähese soolasisaldusega keskkonnad. Linnad, vähese tööstusega piirkonnad - Eestis tüüpiline).  Kõik terasosad peavad olema kuumtsingitud ja alumiiniumosad anodeeritud.  Kasutusiga H (>15 aastat).  Leedvalgustitel peab olema vähemalt 5-aastane tehasegarantii.  Paigaldada vastavalt tootja juhistele.  Kinnitamisel betoonvundamendi külge kasutada roostevabu A4 kinniteid(keskkonnaklass C3).  Leedvalgustid peavad omama xxx-sertifikaati ja vastama standarditele EVS-EN 62722-1:2016 „Valgustite toimivusnäitajad. Osa 1: Üldnõuded“ ja EVS-EN 62717:2017/A2:2019 „Üldvalgustuse leedmoodulid.  Toimivus ja nõudedLeedmoodulid ja elektrilised komponendid peavad olema vahetatavad.  Lubatud maksimaalne valgusvärvsus on 3000K. Projekteeritud on Icon Mini Opal. (LED 3000K, Class II, MATT reflector, side mounted, )  Vandalismiklass minimaalselt IK06.  Ilmastikukindlus min IP66  Toon hõbedane standardtoon (postil ja valgustil)  Post paigaldada 0,5 m kaugusele tee serva.  Posti kõrgus 4,5m  Post ja valgusti sama värvi. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 58/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI Pilt 4 2.9 Keskkonnakaitse 2.9.1 Ehitusaegne haljastuse kaitse  Kõik projektiga alles jätmisele kuuluvad puud, põõsad või mistahes taimed tuleb jätta objektile kasvama.  Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Tsoon tuleb piiritleda fikseeritud (latt- või plast-)taraga. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste haljastustööde valmimiseni.  Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib linnaaedniku nõusolekul kärpida puu alumisi LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 59/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Kärpimisi ja võra kujundust tohib teha ainult arboristi kutsetunnistust omav inimene.  Ehitusobjekti kohta tuleb ehitajal koostada plaan, kus on määratud masinate ja inimeste liiklemisteed ning pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamiskohad. Kõik nimetatud tegevused peavad jääma väljapoole puu(de) kaitsetsooni. Kui ruumipuudus siiski sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse puu alune pind ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Vajalik on siiski võimaluse korral vältida ladustamist 2m raadiuses ümber puu tüve. Ehituse lõppedes tuleb kaitsekiht koristada.  Kui puu(de) kaitsetsoonis masinate liiklemine on vältimatu, tuleb ala katta puidust laastude või killustikust multšiga või paigaldada liiklemiseks sillad, et vältida mulla kokkusurumist juurestiku ümber. Multš tuleb paigaldada geotekstiilile 15-30 cm paksuse kihina. Ajutised sillad (nt tugedele paigaldatud terasplaat) jaotavad masinate kaalu suuremale alale ning suruvad mulda kokku kontsentreeritult vaid tugede all. Kui puu kaitsetsoonis on muld ja pinnas liigselt tihenenud, tuleb seal pinnas 45 cm paksuselt välja vahetada või seda õhustada spetsiaalsete masinate ja võtetega.  Puu kaitsetsoonis võib kaevetöid teha vaid projektikohaselt käsitsi! Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui see on siiski vältimatu, tuleb juured läbi lõigata teravalt (järsult) – lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Paljastunud juured tuleb katta nii ruttu kui võimalik mulla, multši või niiske kangaga. Läbilõigatud puujuuri kaitstakse järgmiselt: kaevise sein toestatakse maasse taotud vaiade vahele tõmmatud võrgu ja kotiriidega (kõdunev kotiriie jäetakse maasse) ning juurte ja kaevise seina vahe täidetakse liiva- ja turbasegust kihiga, kuhu peale kaevetööde lõppu kasvavad juured. Kui kaevist hoitakse pikemalt lahti, kaetakse kaevise puupoolne serv kilega, mis ei lase kastmisveel välja nõrguda ning puud kastetakse iga päev. Kaevise kinniajamisel säilitada turba ja liivasegu kinnihoidev kangas, kile eemaldada. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 60/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI  Kui puude juured saavad pinnasetöödel siiski ulatuslikke kahjustusi, tuleb juurte hulga vähenemise kompenseerimiseks harvendada puude võrasid.  Maapinna kõrguse muutmisel vältida pinnase tõstmist või langetamist puu kaitsetsoonis. Ümbritseva maapinna taseme alandamisel tuleb moodustada puu kaitsetsooni (võimalusel kaugemale) ümber tugisein mulla paigal hoidmiseks. Maapinna tõstmise korral taluvad puud 10-15 cm paksuse kihi lisamist maapinnale, kuid sel juhul tuleb kasutada poorset täidet (1:1:1 vahekorras muld, jämeda fraktsiooniga liiv ja purustatud puukoor). Paksem kiht nõuab keerukamaid meetmeid - spetsiaalset õhutussüsteemi, tugimüüride ehitamist. Pinnase täitmisel juurestiku lähedal ei tohi kasutada mulla happesust muutvaid materjale – paasi, aluselisi savisid, betooni. Puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus (mulla kuhjamine juurekaelale vastu tüve hävitab puu) või näha ette selle säilitamine ehituslike abinõudega (tugimüürid).  Üksikute puude langetamisel võib tekkida vajadus kasutada erimeetodeid. Üksik puu tuleb vajadusel juurida, freesida või langetada tõstukit kasutades. Üksikpuud tuleb ära vedada ja eemaldatud puu ümbrus koristada ja korrastada.  Nähtavust segavad ja ohutusgabariite mitte tagavad puuvõrad tuleb piirata. Võra piiramisel ei tohi puudele tekitada jäädavaid kahjustusi. Puude võrade piiramine kooskõlastada haljastusliku hinnangu koostanud dendroloogiga. Mahalõigatud oksad veetakse ära ja koristatakse tekkinud lõikamisjäägid.  Võra tuleb lõigata vastava eriala koolitusega spetsialisti – arboristi poolt professionaalselt. Puudele ei tohi tekitada jäädavaid kahjustusi. Üle 5cm läbimõõduga oksa tuleb saagida kolme lõikega: esimene saagimine oksa harunemiskohast 30 cm kauguselt suunaga alt üles (poole oksa läbimõõduni), teine saelõige ülalt alla tuleb teha veel 2,5 cm kaugemalt, ning alles viimane lõige õigelt kohalt, jättes alles oksakrae ning oksa ja tüve vahelise kooreharja. Ära lõigata ei tohi oksi, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 sellest oksast või tüvest kuhu nad kinnituvad.  Puude oksi ei või lõigata kevadel pungade puhkemise ajal, lehtede langetamise ajal ja tugevate külmakraadidega. Kaski, vahtraid ja hobukastaneid tugeva mahlajooksu tõttu kevadel ei lõigata, nende sobiv lõikusaeg on juuli-august. Lehtpuude (v.a LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 61/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI põlispuud) latva võib erandjuhul ära lõigata kuni esimese sobiva tugeva oksaharuni, mille läbimõõt ei tohi olla väiksem kui 1/3 äralõigatust.  Hooldus- ja kujundlõikust tehakse võradest kuivanud, haigete ja murdunud okste eemaldamiseks ning võrade kujundamiseks. Kujundlõikuse nõuded sõltuvad puu- või põõsaliigist.  Mulde piiridest väljapoole jäävaid puid ja põõsaid, mis vastavalt joonistele kuuluvad säilitamisele, tuleb kaitsta ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste ning otsese hävimise eest. Ehitaja peab tagama naaberkinnistutel ehitusmaaga vahetult külgnevate puude ehitusaegse kaitse. 2.10 Ehitusaegne jäätmekäitlus Ehitusjäätmete käitlus toimub vastavalt Haljala valla Jäätmehoolduseeskirjale  Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid).  Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitusel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile).  Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuetele teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete kohta, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik.  Ehitus- ja lammutusjäätmed, mida ei taaskasutata või kõrvaldata tekkekohas, tuleb käitlemiseks üle anda vastavat õigust omavale isikule.  Ehituse ja lammutuse ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut veoki rataste abil teedele ja tänavatele. LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 62/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI Ehitus- ja lammutusjäätmed koguda eraldi: puit-, metall- ja püsijäätmed (näiteks tellised) ning muu ehituspraht. Need tuleb viia jäätmejaama või anda üle jäätmekäitlejale. Kõik tekkiv jääde viia nt Pääsküla jäätmejaama. 2.11 Nõuded ehitustööle 1. Plaan märkida loodusesse digitaalse projektplaani alusel. 2. Kõikide toodete ja materjalide näidised kooskõlastada Arhitekti ja Tellijaga. Projekti koostamisel on arvestatud ehituskirjelduses nimetatud toodetega; tooteid võib asendada analoogidega vaid põhjendatuse korral ja juhul, kui analoog on tehniliste ja visuaalsete omaduste poolest võrdväärne, kui see ei vähenda tehnilisi, esteetilisi või muulaadseid kvaliteediomadusi. Toote muutus toob kaasa projekti muudatuse ja tuleb kooskõlastada Maastikuarhitekti ja Tellijaga projekti järelvalve käigus enne muudatuse tegemist. Vastutus vahetuse eest jääb ehituse töövõtjale. 3. Välialade ehitustöödele tellida vastava eriala ehitusjärelvalve! LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 63/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI 3 Mahtude tabel Mahud on ligikaudsed ja võivad täpsustuda. Ehitaja peab kontrollima mahte. Kõikide ostutoodete puhul arvestada ka nende transpordi, vundamentide rajamise, värvimise eritellimise, installeerimise ja installatsioonitarvikute jms.-ga. Kõik valitud tooted on osa arhitektuursest terviklahendusest ja neid võib asendada vaid kvaliteedilt ja esteetiliselt paremate toodete vastu. NIMETUS KOGUS ÜHIK MÄRKUS Tööprojekti koostamine 1 objekt Tellib töövõtja Parkla 1 3 Olemasoleva teekatte 440 m Võimalusel kasutada olemasoleva eemaldamine kinnistupiires pinn tasandamiseks 3 Olemasoleva pinnase 1100 m Võimalusel kasutada olemasoleva eemaldamine rajatava asfaltkatte kinnistupiires pinn tasandamiseks all 2 Parkla 1 asfaltkatend koos 880 m aluskihtidega olemasoleval kruusapinnal 2 Parkla 1 asfaltkatend 646 m Teekattemärgistus 1 kmpl parkimisjooned + 2 invakohta. Valgustid 7 tk K Lasipuu 145 jm 2 Taastatav murupind 1080 m Parkla 2 3 Olemasoleva pinnase 1800 m Võimalusel kasutada olemasoleva eemaldamine kinnistupiires pinn tasandamiseks 2 Sissesõidutee ja bussideala parkla 1260 m 2 Autode parkla 1060 m 2 Munakivisillutis 60 m Teekattemärgistus 1 kmpl parkimisjooned + 2 invakohta. Valgustid 8 tk K Lasipuu 182 jm Metallääris munakivi sillutise 100 jm ääres 2 Taastatav murupind 1100 m Kraavid Olemasoleva kraavi puhastamine 70 jm Põhi puhastada ja lagunenud või kadunud ja tasandamine kivid asendada. Müüri kõrgus ca 0,6h 2 Olemasoleva kraavi tugiseina 70 m taastamine 2 Olemasoleva kraavi põhja ja truubi 115 m otsa rajatavad munakivid ja geotekstiil II kl + 2 Oleva kraavi erosioonitõkkematt + 50 m kasvualus+ muruseeme Uue kraavi rajamine 150 jm ca 240 m3 LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 64/65  SAGADI PARKLA, PP; TÖÖ NR: 1936 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Dendropargi, Mõisateenijatemaja Mõisa ja Karula-Vihula- Sagadi tee KÖIDE 1 - VÄLISRUUM SELETUSKIRI NIMETUS KOGUS ÜHIK MÄRKUS 2 Uue kraavi erosioonitõkkematt + 450 m kasvualus+ muruseeme 2 Uue kraavi põhja ning truubi 200 m otstesse rajatavad munakivid ja geotekstiil II kl Truubitorud SN8 Dn=218mm 19+16 jm + paigalduskihid + täited Sidekaabli kaitsehülsid 28 jm Täpsustub vastavalt Telia märkustele Kergliiklustee parklast nr2 kuni teeni 3 Olemasoleva pinnase 1800 m Võimalusel kasutada olemasoleva eemaldamine kinnistupiires pinn tasandamiseks Kergliiklustee asfaltkatend 75 m2 Betoontrepp 1 kmpl Munakivitee 2 Munakivi + aluskatendid 230 m 2 Taastatav asfaltkate 100 m Graniidist äärekivi 75 jm Metallleht muru ja sõelmetee 65 jm vahele 2 Taastatav I kl murupind 125 m Liikluskorraldus Ülekäigurada + 2 posti 4 tk (suurusgrupp 1) Parkla suunaviidad (suurusgrupp 9 ( võimalusel kasutada olemasolevaid 1)+ postid poste) Invakoht + 4 posti 4 tk suurusgrupp 0 Ülekäigurada 2 kmpl Kollane parkimise peatumise keelu 75 jm joon Parkla liikluskorraldus + 2 posti 2 tk suurusgrupp 1 Kersti Lootus 21. august 2020 LOOTUSPROJEKT OÜ, vastutav spetsialist Kersti Lootus 1936_PP_AS-3-01_seletuskiri_2020-07-31.doc.pdf 65/65  Parkla 1 Parkla 2 21 KAITSEALUSED OBJEKTID (hallid nimetused 23 Jrk.nr. NIMETUS REG. nr 20 1 15928 8 2 15929 3 15930 4 15931 5 15932 6 15933 7 15934 valitsejamaja 8 15935 9 15936 BUSS 10 15937 19 11 15938 aednikumaja x=6602000 12 15939 13 15940 14 15941 15 15942 16 15943 17 15944 18 15945 19 15946 moonakate-maja 1 20 15947 moonakate-maja 2 21 15948 22 15949 23 15950 3 gadi tee andu-Sa 16 17188 O 37.90 1718 3 Kar ula-V 6 ihula- Saga di tee 4 2 10 23 Arv: Muutja: Muudatuse sisu: - - - - - projekt: projekti nr: staadium: 1936 PP tellija: RMK AS - 4 - 01 aadress: joonise formaat: reg. 10844791 Tallinn, 10 123 MK TL VS 136/2008-P GSM 50 866 53 Dendropargi (88702:001:0200) ja ISO FULL BLEED A1 (841.00 X E 230/2008-P [email protected] M 1:500 594.00 MM) joonis: 1936_pp_as-4-01_joonised.dwg vastutav spetsialist: Kersti Lootus fail: teliasse\1936_pp_as-4-01_joonised.dwg autor: Kersti Lootus, Kiur Lootus, Kadri Uusen, Parkla 05.08.2020 muudatus: 21.08.2020  projekt: projekti nr: staadium: 1936 PO tellija: RMK AS - 4 - 02 aadress: joonise formaat: reg. 10844791 Tallinn, 10 123 MK TL VS 136/2008-P GSM 50 866 53 Dendropargi (88702:001:0200) ja ISO FULL BLEED A2 (594.00 X E 230/2008-P [email protected] M 1:500 420.00 MM) joonis: 1936_pp_as-4-01_joonised.dwg vastutav spetsialist: Kersti Lootus fail: teliasse\1936_pp_as-4-01_joonised.dwg autor: Kersti Lootus, Kiur Lootus, Kadri Uusen, 05.08.2020 Arv: Muutja: Muudatuse sisu: - - - - - muudatus: 21.08.2020  Parkla 1 Parkla 2 21 KAITSEALUSED OBJEKTID (hallid nimetused 23 Jrk.nr. NIMETUS REG. nr 20 1 15928 2 15929 3 15930 4 15931 5 15932 6 15933 7 15934 7 valitsejamaja 8 15935 9 15936 10 15937 19 11 15938 aednikumaja x=6602000 12 15939 13 15940 14 15941 15 15942 361 8 16 15943 17 15944 361 18 15945 19 15946 moonakate-maja 1 20 15947 moonakate-maja 2 21 15948 22 15949 23 15950 BUSS 3 1 22 gadi tee 221 andu-Sa 221 16 17188 O 821 361 361 1718 3 Kar ula-V 6 ihula- Saga di tee 4 2 10 821 361 23 Arv: Muutja: Muudatuse sisu: - - - - - projekt: projekti nr: staadium: 1936 PP tellija: RMK AS - 4 - 03 aadress: joonise formaat: reg. 10844791 Tallinn, 10 123 MK TL VS 136/2008-P GSM 50 866 53 Dendropargi (88702:001:0200) ja ISO FULL BLEED A1 (841.00 X E 230/2008-P [email protected] M 1:500 594.00 MM) joonis: 1936_pp_as-4-01_joonised.dwg vastutav spetsialist: Kersti Lootus fail: teliasse\1936_pp_as-4-01_joonised.dwg autor: Kersti Lootus, Kiur Lootus, Kadri Uusen, Liiklus 05.08.2020 muudatus: 21.08.2020 Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 26.08.2020 09:14 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Vastus infopäringule seonduvalt Sagadi mõisa parklate projekteerimisega Manused: image001.png; 1936_PP_Sagadiparklad.asice; 1936_PP_AS-4-01_joonised.dwg From: Siim Lootus <[email protected]> Sent: Friday, August 21, 2020 11:22 AM To: [email protected]; [email protected] Cc: Andrus Heno <[email protected]> Subject: Fwd: Vastus infopäringule seonduvalt Sagadi mõisa parklate projekteerimisega Tervist. Saadan Teile vastavalt projekteerimistingimustele täiendatud projekti (Meie 30.04.2020 nr 15-2/20/10657-4) kooskõlastamiseks. Lugupidamisega Siim Lootus OÜ Lootusprojekt Olevimägi 10, Tallinn GSM 56496984 Skype siim.lootus1 ---------- Forwarded message --------- Saatja: Herkki Rõõm <[email protected]> Date: T, 24. märts 2020 kell 15:24 Subject: Vastus infopäringule seonduvalt Sagadi mõisa parklate projekteerimisega To: [email protected] <[email protected]> Tere, Olete esitanud Maanteeametile infopäringu vormis tutvumiseks Lääne- Viru maakonnas Haljala vallas Sagadi külas „Sagadi mõisa parklad“ projekti. Projekteeritav ala hõlmab riigiteed 17183 Karula-Vihula-Sagadi km 9,36-9,48, riigiteed 17188 Oandu- Sagadi km 3,15-3,27 ning riigiteed 17193 Sagadi mõisa tee km 1,33- 1,37 Antud projekti puhul on tegemist kahe erineva haldusmenetluse toiminguga:  Rajatavate parklate osas väljastab tingimused projekteerimiseks kohalik omavalitsus  Riigitee ja selle teemaaga seotud tegevuste osas väljastab nõuded projekteerimiseks Maanteeamet. Antud projekti koostamise protsessi ei ole Maanteeametit kahjuks varasemalt kaasatud ning ei ole küsitud ka nõudeid projekteerimiseks. Kuna projekteeritavad lahendused puudutavad otseselt riigiteed ja selle alust maad, siis esmalt tuleb taotleda tingimused projekti koostamiseks. Tingimuste taotlus tuleb esitada e-posti aadressile [email protected] Nõuetega vastavusse viidud projekt tuleb esitada meile kooskõlastamiseks. Projekt tuleb vormistada põhiprojekti koosseisus. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS-i kohane pädevus ( teedeinsener tase 7 ). Hetkel projekti vaadates on juba näha, et siin on mitmeid vastuolusid, mis mõjutavad nii riigitee toimivust kui ka selle hooldusega seonduvaid küsimusi. Käesolev infopäringu vastuskiri ei ole haldusakt s.t. et mõlemale kirja osapoolele ei teki õigusi ega kohustusi. Lugupidamisega, Herkki Rõõm Peaspetsialist Taristu teenuste osakond Tel. 521 9446