Seljamäe kinnistu elamu projekteerimistingimuste kooskõlastamine

Projekteerimistingimused nr 2011802/05845 (eelnõu) Kuupäev 07.08.2020 Projekteerimistingimuste andja Saaremaa Vallavalitsus 77000306 Saaremaa vald, Kuressaare linn, Tallinna tn 10, 93819 Telefon 455 0530 , e-post [email protected] MARIA REIMAL arhitekt Seotud dokumendi andmed Liik Projekteerimistingimuste taotlus Number 2011002/08467 Kuupäev 21.07.2020 Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused 1/7 Allkiri ____________________  Projekteerimistingimused nr 2011802/05845 (eelnõu), 07.08.2020 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Elamu ja abihoonete püstitamine Projekteerimistingimuste andja Saaremaa Vallavalitsus Registrikood 77003065 21.07.2020. a projekteerimistingimuste taotlus nr 2011002/08467 Elamu ja abihoonete püstitamine Kallaste külas Seljamäe maaüksusel. ANDMED Seljamäe maaüksus (katastriüksus 71401:001:1274, suurusega 2,24 ha (millest 2,23 ha on metsamaa ja 0,01 ha muu maa)); maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Ehitisregistri andmetel on kinnistu hoonestamata. Taotleja on väljendanud soovi püstitada uus elamu ja kuni kolm abihoonet. SISU JA PÕHJENDUS Seljamäe maaüksusel kehtib Kihelkonna valla üldplaneering (kehtestatud Kihelkonna Vallavolikogu 26.05.2010 määrusega nr 8), mille kohaselt maa-alale juhtotstarvet määratud ei ole. Maaüksus asub hajaasustuses, detailplaneeringu kohustuseta alal. Ka ei tulene planeeringu koostamise vajadust planeerimisseadusest. Üldplaneeringus on hajaasustuses määratud elamumaa arendamise põhimõtted (asjakohased): •Kihelkonna valla külade ajaloolise struktuuri säilitamiseks ja taastamiseks soositakse elamute teket eelkõige endistele talukohtadele algses kohas ja kunagise talukoha tõendamine toimub kaardimaterjali alusel; ühe eluasemekoha võib rajada katastriüksusele, mille suurus on vähemalt 1 ha. Põhjendatud kaalutlusotsuse alusel (nt asustusstruktuurist tulenevalt) võib kohalik omavalitsus teha erandeid ja lubada eluasemekoha rajamist väiksematele katastriüksustele kui 1 ha; •väärtuslikku põllumaad, vabade põllumaade/metsamaadena erastatud maaüksusi üldjuhul ei hoonestata, va üksik eluasemekoht 1 ha suurusele katastriüksusele juhul, kui on olemas ajalooline taluõu või rajatavad hooned ja sinna juurde rajatav tee ei tükelda põllumaad ja ei kahanda põllumaa väärtust (hea harida). Soovitav on hoonete paigutamisel järgida kõlvikute piire, teede ja liinitrasside paigutust ning leida uushoonetele sobilik asukoht maastikus; •vajadusel on lubatud kõikidele olemasolevatele ja kavandavatele elamumaa juhtotstarbega maadele anda ärimaa ja üldkasutatavate hoonete maa kõrvalfunktsioon 20% ulatuses eesmärgiga soodustada piirkonnas väikeettevõtluse, avalike teenuste ja puhkemajanduse arengut ning töökohtade teket elukoha lähedal. Soovituslik suund on puhkemajandusliku teeninduse, toitlustuse või majutuse arendamine; •kvaliteetse elukeskkonna säilitamiseks ja tagamiseks ei tohi ärimaa kõrvalfunktsiooni arendades kaasneda olulist negatiivset mõju naaberaladele (nt liiklusvoogude suurenemine, müra, õhusaaste). Ärihoonete sobitamiseks keskkonda ei tohi äriliseks otstarbeks ehitatava hoone maht ületada väikeelamu mahtu ning rajatav hoone(d) peab sobima piirkonda ja moodustama ümbritsevate hoonetega ehitusliku terviku. Ärihooned peavad harmoneeruma eluhoonetega oma mahult ja arhitektuuriliselt lahenduselt; •juba hoonestatud külades ja traditsioonilise külamiljööga piirkondades tuleb uute hoonete ehitamisel järgida piirkonna/küla looduslikku eripära, maastikumustrit ning uued hooned paigutada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadi ja –tavaga. Järgida tuleb väljakujunenud hoonestuse tihedust ja struktuuri – hoonete (hoonegruppide) paigutust maastikus ja hoonete omavahelist kaugust ning traditsioonilist (külale iseloomulikku) kõrvalhoonete arvu, samuti ehitusmahtusid ja arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne). Ehitusmahtusid ja arhitektuurseid lahendusi tuleb järgida ka olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel ja renoveerimisel; •teede ja liinide rajamisel kasutada eelkõige olemasolevat teedevõrku, trasse ja sihte ning arvestada vajadusega tagada juurdepääs naaberkinnistutele. Väljakujunenud maastikuilme säilitamiseks vältida arendustegevuse käigus olemasolevate ajalooliste teede õgvendamist; 2/7 Allkiri ____________________  Projekteerimistingimused nr 2011802/05845 (eelnõu), 07.08.2020 •piiretena tuleb eelistada kivi-, hirs-, latt- ja lipikaedu; •metsas või pool-looduslikel kooslustel ehitamisel ei tohi õuemaa või krundi hoonestusala ületada 10% katastriüksuse pindalast; •uushoonestus ei tohi häirida vaateid merelt või merele; •hajaasustusega külades toimub veevarustus salv- ja puurkaevudel ning heitveed juhitakse kogumiskaevudesse või omapuhastitesse. Hajaasustuses ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine suurte kulude tõttu majanduslikult põhjendatud ja vajalik. Suurema reostuskoormusega ettevõtete puhul, nt puhkekompleksi väljaarendamisel või tootmisel, on vajalik omapuhastite rajamine. Üldplaneeringu järgi asub Seljamäe maaüksus rohevõrgustikus. Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt moodustab Saare maakonnas rohelise võrgustiku: Natura 2000 võrgustik, mis koosneb kaitsealadest, hoiualadest ja püsielupaikadest. Koos rahvusvahelise ja rahvusliku tähtsusega tuumaladega moodustavad need võrgustiku tugialad (kõige olulisemad ja tõhusamalt toimivad elemendid). Mere rand piiranguvööndi ulatuses – üldjuhul 200 meetrit, millele korduva üleujutusega randadel lisandub üleujutatava ala laius. Jõgede ja ojade kaldad piiranguvööndi ulatuses. Tugialasid ühendav nn mikrovõrgustik, mis koosneb valdavalt metsaaladest ning pool-looduslikest kooslustest. Kihelkonna vallas ei ole konfliktalasid, kus rohelise võrgustiku sidusus on ohus ning vajab tugevdamist. Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks kehtestab üldplaneering järgmised maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodud tingimused ja soovitused: •vältida olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist; •et vältida rohelise võrgustiku „hiilivat” killustamist, on ebasoovitav katastriüksuste jagamine elamuehituse eesmärgil va Maakatastriseaduse paragrahv 18 lõikele 7 ja 8-le vastaval juhul; •planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus; •teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; •õhuliinidele eelistada maakaableid; •puhkealade kasutamine korraldada nii, et looduskeskkond ei saaks kahjustatud - piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine ja prügimajandus, rajada telkimis- /puhke-/lõkkekohad, käimlad, õppe- ja matkarajad; •mere ranna ja jõgede ning ojade kallaste kui koridoride sidususe tagamiseks tuleb võimalikult säilitada seal asuvad looduskooslused ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju – olulisim argument ehituskeeluvööndit vähendada on olemasolev või ajalooline asustus, kusjuures arvestada tuleb piirangu- ja ehituskeeluvööndi laiuse määramisel korduva üleujutusega aladega; •maakasutuse muutuste mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele selgitatakse vajadusel keskkonnamõju (strateegilise) hindamisega ja/või Natura hindamisega; •rohelise võrgustiku aladel, kus eesmärgiks on koosluste ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tuleb eelistada ajalooliste asustusalade taaskasutust või mõningast laiendamist; •leevendava meetmena tuleb elamumaade kavandamisel võimalikult säilitada kõiki looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, nagu ka puuderivisid, hekke, kiviaedu- ja kuhilaid, kraave jne olenemata konkreetsest liigilisest koostisest, maakasutusest või maaomandist. Leevendavaks meetmeks võib olla ka rajatav haljastus. Lisaks maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodud tingimustele ja soovitustele sätestab käesolev üldplaneering järgmised maade arendamise tingimused ja põhimõtted rohelise võrgustiku aladel: •rohelise võrgustiku alal on uue kompaktse asustuse põhimõttel kavandatava elamuala rajamine üldjuhul keelatud, lubatud on üksiku eluasemekoha rajamine; •Rohelise võrgustiku aladel on lubatud üksiku eluasemekoha rajamine katastriüksusele, mille suurus on vähemalt 1 ha, kusjuures metsaga kaetud aladel tuleb vähemalt 90% alast jätta metsamaaks. Aiaga piiratav õueala ei tohi olla suurem kui 0,4 ha ja aedade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 400 m. Nii tagatakse hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine; •rohelise võrgustiku alal üksiku eluasemekoha rajamisel ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust; 3/7 Allkiri ____________________  Projekteerimistingimused nr 2011802/05845 (eelnõu), 07.08.2020 •jõgede ja ojade kaldad hoida põllumajanduslikus kasutuses ja niita peale jaanipäeva, kui enamus linde on pesitsenud. Kinnistul asub Pidula-Veere maantee nr 21114 kaitsevöönd. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Arvestades teelt lähtuvaid ohtlikke mõjusid (müra, saaste) projekteerida hooned soovituslikult väljaspoole teekaitsevööndit. Ehitiste projekteerimisel tuleb tagada riigitee külgnähtavus ning vaba ruumi nõue vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisale „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid), seetõttu hooned projekteerida vähemalt 16,0 m kaugusele sõidutee äärest. Ehitusseadustiku (EhS) § 31 lõike 1 kohaselt ei ole kavandataval tegevusel olulist keskkonna- mõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 mõistes. Keskkonnamõju eelhinnangut ei koostata, kuna tegevus jääb väljapoole KeHJS § 6 lõikes 2¹ reguleerimisala ning lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalade piirväärtusi. Projekteerimistingimuste andmist ei ole vaja korraldada avatud menetlusena EhS § 27 alusel, kuna antud alal puudub detailplaneering. Kuna projekteerimistingimuste väljastamine ei too kaasa piiranguid naaberkinnistute kasutamisel ning kavandatava tegevuse mõju hõlmab suuresti üksnes Seljamäe kinnistut, ei ole projekteerimistingimuste väljastamise osas vajalik küsida arvamust teistelt isikutelt. Kuna aga kinnistul asub maanteekaitsevöönd, oleme küsinud arvamust Maanteeametilt EHR-i menetluses nr 222476, millele on vastatud ning esitanud omapoolsed nõuded kirjalikult. Maanteeameti … kiri nr … selles sisalduvate nõuetega on käesolevate projekteerimistingimuste lahutamatu osa. Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks ehitusseadustiku § 26 lõiked 1, 2, 3 ja 4, § 28, § 31 lõike 2, § 33 lõike 1 ning Saaremaa vallavolikogu 22.02.2018 määruse nr 10 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine“ § 4 punkti 1 väljastada projekteerimistingimused uue elamu ja kahe abihoone projekteerimiseks Kallaste külla Seljamäe maaüksusele: ASENDIPLAANILISED TINGIMUSED •Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. •Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla, vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. •Metsaga kaetud alal tuleb vähemalt 90% alast jätta metsamaaks. Aiaga piiratav õueala ei tohi olla suurem kui 0,4 ha ja aedade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 400 m. •Hoonete kaugus naaberkinnistu piiridest võib minimaalselt olla pool kavandatava hoone piiripoolsest kõrgusest, kuid mitte vähem kui 4 m (pool tulekaitsekuja) kui naaberkinnistu omanikuga ei ole kokku lepitud teisti. •Projekti asendiplaanil näidata mahasõit, teede ja platside asukoht, mõõdud, katendid jm asjakohane arvestades normide kohaseid pöörderaadiusi jms. Parkimine lahendada kinnistul vastavalt kehtivale Eesti Standardile EVS 843. •Projektiga lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee immutamine või ärajuhtimine. •Maaüksuse pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui 5 m ja võrreldes naabermaaüksusega kõrgemale kui 0,5 m tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt, mis tuleb piirinaabriga kooskõlastada enne kohalikule omavalitsusele 4/7 Allkiri ____________________  Projekteerimistingimused nr 2011802/05845 (eelnõu), 07.08.2020 esitamist. •Järgida piirkonna/küla looduslikku eripära, külamustrit ning hoone laiendus kavandada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadi ja –tavaga. •Hoonete asukohavalikul tuleb silmas pidada kinnistul kehtivaid kitsendusi ning eplaneeritav lahendus peab olema kooskõlas kitsendustest tulenevate seadustega. •Asendiplaanile märkida kõik kujad, kaitsetsoonid ja hooldusalade piirid. •Asendiplaanil näidata jäätmemahuti asukoht, millele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmekäitlusveokile. •Hoone asukohavalikul ja paigutamisel arvestada väljakujunenud asustusstruktuuri. Samuti arvestada looduslike tingimustega (liigniisked alad, päikese liikumine, valitsevad tuuled ja selle eest kaitset pakkuv kõrghaljastus jmt). •Hooned paigutada kompaktselt kokku, et tekiks üks hooviala. ARHITEKTUURILISED TINGIMUSED •Keelatud on kasutada tehislikke ja imiteerivaid materjale. •Hooned projekteerida viilkatusega, katusekalle 35-45°. •Kavandatav elamu koos abihoonetega peab moodustama ühtse arhitektuurse terviku. •Ehitusmaterjalina kasutada looduslähedasi materjale nagu näiteks puit ning looduslik kivi välisseintes; sokliosa looduslikust kivist või betoonis jne. •Hoonete kavandamisel järgida külale iseloomulikku hoonete algupärast arhitektuuri (hoonete arv õuel, mahud, ehitusalune pind, kõrgus, akende ja uste kuju, ruudujaotus ning asend, katuse kuju jmt). •Projekteerimisel arvestada kontaktvööndi arhitektuurilisi lahendusi, sobitades hooned mahult ja välisviimistluselt. Järgida tuleb väljakujunenud hoonestuse tihedust ja struktuuri - hoonete (hoonegruppide) paigutust maastikus ja hoonete omavahelist kaugust, samuti ehitusmahtusid ja arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne). •Välisviimistluses kasutada naturaalseid materjale ja värvitoone. •Projektis määrata välisviimistluse värvitoonid. •Kavandatav elamu võib olla maksimaalselt 200 m² suuruse ehitisealuse pindalaga, ühe- või kahekorruseline (katusekorrusega), hoone maksimaalse kõrgusega maapinnast harja tippu 8 meetrit. Elamu ja kuni kolme abihoone ehitisealunepind võib olla maksimaalselt 400 m². •Planeeritavad abihooned kavandada elamuga sobivas arhitektuurikeeles, soovitavalt elamust madalamad ja väiksema mahuga. Eskiislahendus on soovitatav enne ehitusloa taotluse esitamist kooskõlastada Saaremaa vallavalitsuse arhitektiga. TEHNOVARUSTUSE TINGIMUSED •Situatsiooniskeemil näidata lähim tuletõrje veevõtukoht. Vajadusel lahendada tuletõrje veevarustus lokaalselt. •Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada lokaalselt. •Uue puurkaevu rajamise esimeseks sammuks vallavalitsusele puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse esitamine (https://www.saaremaavald.ee/puurkaevu-rajamine1 ). •Reovee kohtkäitluse kavandamisel võtta aluseks reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas (https://www.riigiteataja.ee/akt/412062019008), aktsepteeritud on nii kogumismahuti kui ka omapuhasti paigaldamine. •Kui kinnistu kasutus on hooajaline/ebaühtlane ning reoveetekke iseloom ei võimalda reoveepuhasti tõrgeteta tööd, tuleb eelistada reovee kogumismahuti paigaldamist. •Omapuhasti kavandamisel lähtuda alljärgnevast: 1) omapuhasti kavandamisel ühendada sellega kõik kinnistu hooned, milles on kavandatud reoveeteke; 2) põhikaardile tuginedes puudub kinnistul või selle vahetus läheduses veekogu, mis võiks osutuda sobilikus heitveesuublaks. Seega tuleb omapuhasti rajamisel eeldatavasti suublana kõne alla pinnas; 3) omapuhasti väljavoolu pinnasesse immutamisel tuleb omapuhasti tehnoloogilise 5/7 Allkiri ____________________  Projekteerimistingimused nr 2011802/05845 (eelnõu), 07.08.2020 lahenduse valikul arvesse võtta piirkonna põhjavee kaitstus. Kinnistu asub keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Kui suublaks on pinnas, võib keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal pinnasesse immutada mehhaaniliselt puhastatud reovett kuni 5m3/ööpäevas ning üle 5m3/ööpäevas eelnevalt bioloogiliselt puhastatud reovett . Pinnasesse immutamisel on vajalik naabermaaüksuste kooskõlastus ehitusprojektile juhul, kui pinnasesse immutamisega kaasnev imbsüsteemi 50m raadiusega kitsendus kaevu/puuraugu või kaevu/puuraugu sanitaarkaitse-või hooldusala suhtes ulatub naabermaaüksusele; 4) omapuhasti rajamiseks on vajalik projekt-dokumentatsioon: soovitav on esitada see hoone ehitusprojekti raames. KESKKONNAKAITSELISED TINGIMUSED •Kavandataval tegevusel ei ole olulist mõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 mõistes. •Jäätmekäitlus vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale. •Projekti lisana esitada jäätmekava koos juhistega ehitajale (jäätmekava näidis ja juhised: http://www.saaremaavald.ee/ehitus-ja-lammutusjaatmed). Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid säilitada vähemalt kuni kasutusloa saamiseni. •Projektis kirjeldada haljastuse ja heakorra põhimõtted. •Elamu projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada veevarustuse ja reoveepuhastuse vastavus keskkonnanõuetele. ÜLDTINGIMUSED •Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. •Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele häiringute mõju vähendavad meetmed, sealhulgas meetmed keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. •Projekt kooskõlastada Maanteeametiga [email protected] või ehitusloa menetluses läbi EHR- i. •Ehitusprojekt koostada eelprojekti staadiumis. Ehitusprojekti sisu ja vormistus peab vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 17.07.2015.a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ nõuetele. Projekti asendiplaan tuleb koostada litsentseeritud geodeedi poolt koostatud geodeetilisele alusplaanile mõõtkavas 1:500 koordinaatsüsteemis L-EST 97 ja kõrgussüsteemis EH 2000. •Projekti tuleohutuse osa peab vastama Tuleohutusseadusele ning Siseministri 30.03.2017.a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ja vajadusel hooneväline tuletõrje veevõtukoht vastavalt Eesti Standard EVS 812-6:2012 „Tuletõrje veevarustus“. •Vastavalt ehitusseadustiku § 40 lg 1 esitada ehitusloa taotlus koos digitaalse ehitusprojekti ja muude seonduvate dokumentidega Saaremaa Vallavalitsusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu https://www.ehr.ee. Digitaalne ehitusprojekt peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja elamuvaldkonna juhendmaterjalidele „Ehitusprojekti dokumentide vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel“ https://ww.mkm.ee/et/lepingute-koostamise-juhendid-ja-näidised. •Ehitusprojekti asendiplaan esitada vallavalitsusele täiendavalt ka dgn- või dwg-formaadis. •Ehitusseadustiku § 65 kohaselt projekteerimisel tagada üle 50 m² suuruse ehitusaluse pindalaga elamu energiatõhusus ning § 66 kohaselt vastavus energiatõhususe miinimumnõuetele tõendada energiamärgisega. 6/7 Allkiri ____________________  Projekteerimistingimused nr 2011802/05845 (eelnõu), 07.08.2020 Projekteerimistingimused kehtivad 5 aastat. Vaidlustamisviide Projekteerimistingimusi võib vaidlustada 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest, esitades vaide Saaremaa Vallavalitsusele või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajja haldusmenetluse seaduse sätestatud korras. Ehitise andmed Ehitise nimetus Elamu Ehitise liik hoone Ehitustegevus Ehitise püstitamine või rajamine Ehitise asukoht Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress 71401:001:1274 Saare maakond, Saaremaa vald, Kallaste küla, Seljamäe Esitatavad dokumendid Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus Projekteerimistin gimuste_taotlus _Nr_2011002/08 Projekteerimistin 467_Koondvaad gimuste taotlus 2011002/08467 e.pdf 21.07.2020 Asukoht kaardil kaart.png Muu lisa 21.07.2020 7/7 Allkiri ____________________  Saaremaa Vallavalitsus Teie 21.08.2020 EHR-i menetlus nr 222476 [email protected] Tallinna 10 Meie 27.08.2020 nr 15-2/20/38787-2 Saaremaa vald, 93819, Kuressaare, Saare maakond Seljamäe kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 222476) Saare maakonna Saaremaa valla Kallaste küla Seljamäe kinnistule (katastritunnus 71401:001:1274) elamu ja abihoonete püstitamiseks. Kinnistu asub riigitee nr 21114 Pidula-Veere km 2,14-2,21 kaitsevööndis. Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 kooskõlastame projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud korrigeeritakse ja täiendatakse järgnevate märkuste alusel. 1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. 2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, tehnovõrk, vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Lähtudes EhS § 70 lg 3 võib riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul kui see ei vähenda riigitee ohutust. Antud riigitee lõigu teekaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse. Hooned projekteerida väljapoole teekaitsevööndit. Lähtudes eelnevast korrigeerida projekteerimistingimuste eelnõu lk 4 olevat vastavat lõiku. 4. Juurdepääs kavandada riigitee km 2,231 olemasoleva, Seljaku kinnistu ristumiskoha kaudu, uusi ristumiskohti riigiteelt mitte projekteerida. Projektile lisada Seljaku kinnistu (katastriüksus 71401:001:1272) omaniku kooskõlastus. 5. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada ristumiskoha nähtavuskolmnurk ja riigitee külgnähtavus ning vaba ruumi nõue vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7, tabelid 2.14 ja 2.17 lähtetasemel rahuldav. 6. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha. 7. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 8. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet ja seisukorda ning teostada läbilaskearvutused. 9. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid, liikluslahendused, vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa-ameti kaardi väljavõtet. 10. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Lähtudes EhS § 31 lõikest 5 palume Maanteeametit informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: PT_eelnõu_Nr_2011802-05845.pdf Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] 2 (2)