Kiri

OTSUS Vaidlustusasja number 161-20/223289 Otsuse tegemise aeg 26.08.2020 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus AS-i Teede Tehnokeskus vaidlustus Maanteeameti riigihankes „Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmis- ja arvutusmetoodika täiendamise uuring“ (viitenumber 223289) enda pakkumuse tagasilükkamise, ERC Konsultatsiooni OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise ning tema kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes Vaidlustuse läbivaatamine Istung 17.08.2020 Istungil osalejad Vaidlustaja, AS-i Teede Tehnokeskus esindajad Margus Kõiva ja Marek Truu Hankija, Maanteeameti esindajad Andry Palu, Kai Randlaine ja Janek Hendrikson Kolmas isik, ERC Konsultatsiooni OÜ esindajad Tiit Kaal ja Meelis Hiob RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 4, RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta AS-i Teede Tehnokeskus vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista AS-ilt Teede Tehnokeskus ERC Konsultatsiooni OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 365,33 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta AS-i Teede Tehnokeskus tasutud riigilõiv ja lepinguliste esindajate kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 08.06.2020 avaldas Maanteeamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris hanketeate avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes „Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmis- ja arvutusmetoodika täiendamise uuring“ (viitenumber 223289, edaspidi riigihange) ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh vastavustingimused. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse ERC Konsultatsiooni OÜ ja AS Teede Tehnokeskus. 2. Maanteeameti teehoiu arendamise osakonna juhtaja 17.07.2020 korraldusega nr 1-23/20/593 (edaspidi Korraldus) tegi Hankija hankemenetluses järgmised otsused: - tunnistas ERC Konsultatsiooni OÜ pakkumuse vastavaks (Korralduse p 1.1); - lükkas tagasi AS-i Teede Tehnokeskus pakkumuse (Korralduse p 1.2 ja selle alapunktid); - tunnistas edukaks ERC Konsultatsiooni OÜ pakkumuse (Korralduse p 2.1); - jättis edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ERC Konsultatsiooni OÜ kõrvaldamata ja kvalifitseeris. 3. 27.07.2020 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i Teede Tehnokeskus (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus, milles taotletakse Korralduse kehtetuks tunnistamist osades, milles lükati tagasi Vaidlustaja pakkumus, tunnistati edukaks ERC Konsultatsiooni OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus ning jäeti Kolmas isik kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. Vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil väitis Vaidlustaja, et tema eesmärk oli vaidlustada ka Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus, kuid sellist taotlust vaidlustuses esitatud ei ole. Vaidlustaja on vaidlustuse 12.08.2020 täiendustes väitnud, et kuna hankija tõlgendusele vastavat metoodikadokumenti ei eksisteeri, ei saanud ka kolmas isik tõendada sellisele vastavustingimusele vastavust, kuid nimetatud väitest ei saa teha järeldust, et Vaidlustaja on vaidlustanud ka Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse. Veelgi enam - vaidlustuse täiendamine uute taotlustega on lubatud juhul, kui need on vaidlustuskomisjonile laekunud kaks tööpäeva enne istungi toimumiseks määratud päeva, kusjuures iga nõue peab olema esitatud, järgides RHS §-s 189 sätestatud tähtaegu (RHS § 191 lg 1). Käesoleval juhul on Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus tehtud 17.07.2020 Korraldusega, st viimane päev otsuse vaidlustamiseks oli 27.07.2020. 27.07.2020 esitatud vaidlustuses Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust vaidlustatud ei ole, mistõttu kõik Vaidlustaja sellesisulised hilisemad väited tuleb jätta tähelepanuta. MENETLUSOSALISTE SEIUKOHAD 4. AS Teede Tehnokeskus põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Vastavustingimuste p-s „Ekspert“ kehtestati nõuded hankelepingu täitmisel kasutatavale eksperdile. Nimelt peab eksperdiks esitatud isik olema osalenud vastutava isikuna või eksperdina viimase kümne aasta jooksul, perioodil (06/2010-05/2020), vähemalt ühe uurimistöö lepingu täitmisel, mis käsitles teekatendi tugevuse hindamist mittepurustavate meetoditega, mille tulemusel on avaldatud vähemalt üks teadusartikkel (vastab ETIS klassifikaatoritele 1.1, 1.2, 2.5 või 3.1) ja/või väitekiri ja/või monograafia või vähemalt ühe uurimistöö lepingu täitmisel, mille käigus loodi uus või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil või on olnud samal perioodil vastutav isik vähemalt ühes teadustöös, sh teaduskraadi omandamise raames, mille käigus loodi uus või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil. (Vabas vormis dokument). 2 (11) Vaidlustaja ekspert M.T. vastab tingimustele ja Hankija luges õigusvastaselt Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks põhjendusega, et pakkumus tugineb lepingutele, mis ei käsitle kitsalt teekatendi seisukorra hindamise metoodikat. 4.2. Vaidlustaja esitas pakkumuse koosseisus vabas vormis andmed nelja lepingu kohta, mille täitmisel M.T. on osalenud, sh esitas Vaidlustaja kõigi nelja referentslepingu kohta tellija (Maanteeameti) kinnitused, et M.T. on osalenud nendes lepingutes kontaktisiku ja projektijuhina. 4.3. 06.07.2020 esitas Hankija Vaidlustajale küsimuse, paludes selgitada, kas esitatud lepingute nimekirja alusel on pakkuja soovinud tõendada M.T. osalemist vastutava isikuna uurimistöö lepingu täitmisel, mille käigus loodi uus või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil. Jaatava vastuse korral palus Hankija Vaidlustajal esitada täiendavalt: 1) konkreetsed viited vähemalt ühe valminud töö aruande lehekülgedele või punktidele, millest nähtub, et antud töö tulemusel loodi uus või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil; ja 2) selgitada detailselt, milline oli selle töö tulemusel loodud uus teekatendite seisukorra hindamise metoodika teedevõrgu tasandil või olemasoleva teekatendite seisukorra hindamise metoodika täiendus teedevõrgu tasandil. Vaidlustaja vastas 09.07.2020. 4.4. Hankija esitas 06.07.2020 päringus nõude esitada täiendavaid andmeid ja dokumente, mille esitamist ei ole riigihankes nõutud. Sellegipoolest edastas Vaidlustaja 09.07.2020 täiendavad selgitused kahe lepingu - „Asfaltkatteid mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamine“ ning „Kattekihtide paksuste mõõtmise mittepurustavate meetodite ülevaade koos mõõtmismetoodika koostamisega ja testimisega pilootobjektidel teostamine“ - kohta. Vaidlustaja selgitas lepingu „Asfaltkatteid mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamine“ kohta, et selle uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli täiendada olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat „Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“1. Hankija ei ole otsuses asunud seisukohale, et dokumendi „Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“ täiendamisel ei ole lähtutud Vaidlustaja viidatud uurimistöö lepingu täitmisel antud soovitustest. 4.5. Leping „Asfaltkatteid mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamine“ 4.5.1. Dokument sisaldab tasasusindeksite mõõtmist, haardeteguri mõõtmist, teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmist, jäävpoorsuse mõõtmist maaradariga ja ohutusnõudeid sõidukile ja mõõtjale. Seega reguleerib antud dokument Maanteeameti poolt hallataval teedevõrgul teede seisundi hindamiseks teostatavaid mõõtmisi ning selles sisalduva metoodika alusel on võimalik mõõtmisi teostada nii konkreetsete tee-ehituse objektide vastuvõtmiseks kui nende seisundi hindamiseks pärast vastuvõtmist. 1 Kättesaadav: https://www.mnt.ee/sites/default/files/contenteditors/Failid/Juhendid/ehitus/riigiteede_vastvotukatsetel_mootmis te_metoodika_22_11_16.pdf, vt muuhulgas dokumendi sissejuhatust, mis näitab, et dokumendi koostamisest võttis osa M. T. 3 (11) 4.5.2. Asjaolu, et dokumendi („Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“) pealkirja kohaselt on tegemist tee-ehituse objektide pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodikatega, ei muuda asjaolu, et dokumendis sisalduv mõõtmise ja kontrolli metoodika ja selle nõuded on sobivad kasutamiseks nii konkreetsetele tee-ehituse lepingutele tingimuste/nõuete kehtestamisel Maanteeameti poolt, nende tee-ehituse objektide (teede) vastuvõtmisel teede nõuetele vastavuse kontrollimisel kui ka tee-ehituse objektide vastuvõtmise järgselt kasutuses olevate teede jätkuva seisundinõuetele vastavuse hindamise kontrollimisel. Nimetatud dokumendi alusel hinnatakse ka pärast tee vastuvõtmist selle vastavust garantiitingimustele ning mõõdetakse kasutuses oleva tee seisundit eesmärgiga teha kindlaks, kas on vajalik teha uusi investeeringuid tee ehitusse. 4.5.3. Metoodika on kasutatav kogu teedevõrgu tasandil ja reguleerib Maanteeameti poolt hallataval teedevõrgul seisundi hindamiseks teostatavaid mõõtmisi. Hankija on vastavustingimustes kehtestanud kriteeriumi, et teekatendi seisukorra hindamise metoodika loodi või täiendati teedevõrgu tasandil. Teedevõrk moodustub üksikutest teelõikudest ja objektidest ning teedevõrgu tasandi andmed moodustuvad nende andmete kogumina. Eestis ei ole koostatud ega kehtestatud sellist metoodikat, mis käsitleks eraldiseisvalt ainult teedevõrgu tasandil teekatendi seisukorra hindamist. Olukorras, kus M.T. töö tulemusena valminud ettepanekud on kasutatavad ja kasutusel ka üldisemal tasemel, ei saa Vaidlustaja pakkumust tagasi lükata põhjendusega, et Hankija ei ole sellist üldisemat kõikehõlmavat metoodika-dokumenti teedevõrgu tasandi tarbeks koostanud. 4.5.4. Konkreetsed teed on osa teedevõrgust, mistõttu on põhjendamatu asuda seisukohale, et nende suhtes kasutatav metoodika ei ole käsitletav teedevõrgu tasandil kasutatava metoodikana. Puudub alus väita, et mingile osale kogumist koostatud hindamismetoodika ei ole osa kogu kogumi metoodikatest. Vaidlustaja uurimislepingu tulemused on kasutatavad nii teedevõrgu kui konkreetsete teede seisundi hindamisel. Hankija ei ole põhjendanud, milles täpselt seisneb teedevõrgu tasandil tee seisundi hindamise erinevus võrreldes teedevõrgu osaks olevate teede seisundi hindamisega nii nende vastuvõtmisel kui pärast seda ning mis osas täpsemalt ja miks ei ole Vaidlustaja osalusel koostatud metoodika teedevõrgu tasandil kasutatav. 4.5.5. Hankija on põhjendanud pakkumuse tagasilükkamist ka asjaoluga, et leping käsitles ainult asfaltkatete hindamist, kuid see on vastavalt Majandus- ja taristuministri poolt 05.08.2015 määrusega nr 106 kehtestatud „Tee projekteerimise normidele“ vaid üks osa katendist. Hankija seisukoht on väär. Vastavustingimuste kohaselt piisas sellest, kui Vaidlustaja ekspert on osalenud uurimistöö lepingu täitmisel, mille käigus täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat. Teekatendite seisukorra hindamise metoodika täiendamine ei pidanud toimuma tervikuna kogu teekatendi seisukorra hindamise metoodika muutmise või täiendamise vormis. Ühe konkreetse katendi osaks oleva kihi (antud juhtumil asfaltkate) ulatuses metoodika täiendamine on käsitletav olemasoleva teekatendi seisundi hindamise metoodika täiendamisena. Kuna teekate moodustab osa teekatendist, siis täiendatakse teekatte seisukorda käsitleva metoodika väljatöötamisel või täiendamisel ka laiemat teekatendi seisukorda käsitlevat metoodikat. Vaidlustaja ekspert M.T. osales seega vastutava isikuna uurimistöö lepingu täitmisel, mille käigus loodi uus või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat (vastavustingimus). 4.5.6. Puudub üks konkreetne dokument, mis oleks käsitletav ühtse teekatendi kui terviku 4 (11) seisukorra hindamise metoodikana. Teekatendi kui terviku seisukorra hindamise metoodika koosneb paljude selle osade (sh teekatendi erinevate kihtide, teedevõrgu osaks olevate teede jne) suhtes rakendatavatest mõõtmise metoodikatest ning dokumentidest, kus iga osa kohta on käsitletud mingeid nõudeid ja hindamismetoodikaid. Hankija ei ole riigihankes konkretiseerinud, et vastavustingimuste täitmiseks peab pakkuja ekspert olema tingimata koostanud mingi konkreetse dokumendi, vaid piisab sellest, kui eksperdi uurimistöö lepingu tulemuste alusel on teekatendi seisundi hindamise osaks olevat metoodikat täiendatud. Hankija on ka Otsuses hoidunud selgelt välja toomast, missuguse konkreetse teekatendite seisukorra hindamise metoodika dokumendi koostamine või täiendamine pidi toimuma eksperdi osalusel teostatud uurimislepingu täitmise tulemusena. 4.6. Leping „Kattekihtide paksuste mõõtmise mittepurustavate meetodite ülevaade koos mõõtmismetoodika koostamisega ja testimisega pilootobjektidel teostamine“2 4.6.1. Nimetatud uuring oli tellitud Maanteeameti poolt eesmärgiga selgitada kattekihtide paksuse mõõtmise võimalusi mittepurustavalt, hinnates selliste meetodite funktsionaalsust, rakendatavust jne ning koostada sobiv mõõtmismetoodika ja testida selle toimivust reaalsetel ehitusobjektidel. Töö käigus koostatud kattekihtide mittepurustava mõõtmise metoodika on kasutatav teekatte seisundi hindamisel, kusjuures metoodika on rakendatav kõigi asfalt- ja tsementbetoonist katte ja alusekihtide ning muude seotud või sidumata kihtide paksuse määramiseks. Hankija ei ole asunud seisukohale, et Vaidlustaja ei ole lepingu alusel metoodikat täiendanud. 4.6.2. Hankija väitel ei täida leping vastavustingimustes kehtestatud nõudeid, sest ehkki töö käigus koostati elektromagnetilise seadmega katete paksuste mõõtmise metoodika, on Hankija hinnangul metoodika kasutatav vaid üksikute kihtide paksuse määramisel, sest teekatte paksuse puhul on tegemist vaid ühe teekatendi kihti kirjeldava parameetriga. Lisaks leidis Hankija, et uurimistöö keskendus ehitusaegsele tööde kvaliteedi hindamisele, mitte juba valmis ja ekspluatatsioonis oleva tee konstruktsioonide seisukorra hindamisele. 4.6.3. Lepingu täitmisel loodud metoodika on käsitletav olemasoleva teekatendite seisundi hindamise metoodika täiendamisena, sest selle alusel on täiendatud teekatendi kui terviku osaks oleva teekatte (ja sõltuvalt katendi paksusest ka kogu teekatendi) paksuste mõõtmise metoodikat, mis on kasutatav teedevõrgu tasandil. Hankija rakendab praktikas nimetatud metoodikat teekatendi seisundi hindamiseks3, kuid nimetatud dokument ei ole kuidagi piiratud objekti tasandil kasutamisega. 4.6.4. Teekatte seisundit iseloomustavad näitajad (sh paksus) iseloomustavad ka tee enda seisundit. Seega on ka teekatte kui teekatendi ühe kihi parameetrite mõõtmise metoodika kujundamisel tegemist teekatendi seisundi mõõtmise metoodika täiendamisega. Sama metoodika on kasutatav sõltumata sellest, kas mõõtmise eesmärgiks on tuvastada teede seisundit konkreetsete investeeringuvajaduste kindlakstegemiseks, tee-ehitustööde objektidele nõudeid kehtestada ja nõuetelevastavust kontrollida või kontrollida ekspluatatsioonis olevate 2 Kättesaadav:https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/161130_katte_paksuse_metoodika_uuring_2016_ar uanne.pdf 3 Muuhulgas on seda tehtud järgmistel riigi teedevõrku kuuluvatel teedel: (i) 2019: maantee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa km 142.2 - 146.9; (ii) 2018: maantee nr 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru km 157.3 -159.0; (iii) 2018: maantee nr 22 Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva km 25.93 – 30.00; (iv) 2018: maantee nr 13114 Kalma-Mustvee mnt km 4.96-7.15. 5 (11) teede seisundi jätkuvat vastavust seisundinõuetele pärast ehitustööde vastuvõtmist. 4.6.5. Hankija eksib leides otsuses, et dokument käsitleb vaid ühe teekatendi kihi – täpsemalt teekatte – paksuse mõõtmist. Uurimistöö metoodikaga saab mõõta sügavamalt, sh kogu teekatendi paksust, ning hinnanguid saab anda kogu teedevõrgu kohta. 4.7. Vaidlustaja ekspert vastab riigihankes kehtestatud vastavustingimuste nõuetele ning puudub alus pakkumuse tagasilükkamiseks. Hankija põhjendused uurimistööde mittearvestamisel lähtuvad kriteeriumitest, mida ei olnud riigihankes ette nähtud. Hankija on asunud tagantjärgi alusetult kitsendama riigihankes kehtestatud nõudeid. 4.8. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine, Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimine Kui Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta tunnistatakse kehtetuks, tuleb tunnistada kehtetuks ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Samal põhjusel on õigusvastased ka Kolmanda isiku kui riigihankes õigusvastaselt edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused, sest need on loogilises järgnevuses kolmanda isiku pakkumuse õigusvastase edukaks tunnistamise otsusega. 5. Maanteeamet vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Vaidlus on selle üle, kas M.T. osales vastutava isikuna või eksperdina lepingu täitmisel, mille käigus loodi: - kas uus teekatendite seisukorra hindamise metoodika või - täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat ja - kas seda tehti teedevõrgu tasandil. Vaidlustaja poolt pakkumuses esitatud ühegi lepingu raames ei loodud uut teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil ega täiendatud olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil. 5.2. Ebaõige on Vaidlustaja väide, et Hankijal puudus õigus küsida selgitusi seoses eksperdi kogemuse tõendamiseks esitatud referentslepingutega. Hankijal on kohustus kontrollida pakkumuse vastavust sisuliselt. 5.3. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et teekatend on sama, mis teekate. Vastavalt Majandus- ja taristuministri poolt 05.08.2015 määrusega nr 106 kehtestatud „Tee projekteerimise normidele“ on katend mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle muldkeha pinnasele ning koosneb kattest, alusest ja vajadusel dreenkihist (põhikihid) ning lisakihtidest. Kate on katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu transpordivahenditelt tuleva koormuse. Hankija poolt vastavustingimuste punktis oli selgelt välja toodud mõiste teekatend. 5.4. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et „Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“ puhul on tegemist teekatendite seisukorra hindamise metoodikaga. Tegemist on riigiteede pealiskatete (vaata mõistet kate) mõõtmise metoodika ja mõõteseadmete nõuetega, mitte teekatendite seisukorra hindamise metoodikaga. Seejuures asjaolu, kas lepingu 6 (11) „Asfaltkatteid mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamine“ tulemuste põhjal eelnimetatud riigiteede pealiskatete mõõtmise metoodikat ja mõõteseadmete nõudeid täiendati, ei ole relevantne. 5.5. Dokumendi „Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“ sissejuhatuses on sõnastatud, et dokument on koostatud tagamaks riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel kasutatavate IRI, FWD, haardeteguri ja maaradariga jäävpoorsuse mõõtemetoodikate ja katseseadmete seaduslikkus, luua ühtlased tingimused kõikidele Maanteeameti tee-ehituse objektide vastuvõtuks ning sarnased konkurentsitingimused kõigile turul osalejatele. Seega on dokumendis selgelt sõnastatud selle eesmärk, milleks on vastuvõtukatsete mõõtemetoodikate ja katseseadmete seaduslikkuse tagamine tee-ehituse objektide vastuvõtul ning dokument määratleb selgelt ehituskvaliteedi hindamist ehitusobjektide vastuvõtmiseks, mitte teedevõrgu tasandil nagu väidab Vaidlustaja. Lisaks ei ole kuskil selles dokumendis sätestatud, et see reguleerib teekatendite seisukorra hindamismetoodikat. Dokument reguleerib ehituskvaliteedi hindamist ehitustööde vastuvõtmisel. 5.6. Teedevõrgu tasandil teekatendi seisukorra hindamise erinevus objekti tasandil seisukorra hindamisega võrreldes seisneb asjaolus, et teedevõrgu tasandi metoodika vaatleb teedevõrku kui tervikut ehk erinevate teekonstruktsioonidega teelõikude kogumit. Arvestades käesoleva hanke eesmärki on oluline, et metoodika võtaks arvesse mitte ainult konkreetset osa teedevõrgust (teelõiku) vaid käsitleks teedevõrku tervikuna, kui erinevate teekonstruktsioonidega teelõikude kogumit. 5.7. Kuna Vaidlustaja esitatud lepingud sisaldasid üksnes katete (riigiteede pealiskatete, kattekihtide paksuste) uurimis ja mõõtmistöid (ainult üks kiht ehk osa teekatendist), siis ei saanud Hankija Vaidlustaja pakkumust vastavaks tunnistada. 5.8. Vastavustingimuste seadmisel lähtus Hankija hanke eesmärgiks olevast tööst. Teekatendi kui terviku seisukorra hindamist on võimalik teostada näiteks läbi tugevuse hindamise, põhjusel et teekatend kui üksikutest kihtidest koosnev tervik töötab tervikuna koormust vastu võttes. Oluline ei ole hinnata ühte kihti ja/või selle omadusi vaid terviku toimimist. Hankija ei piiranud samas vastavustingimustes seiskorra hindamist vaid kandevõime hindamisega vaid andis võimaluse kasutada ka muu referentsi kasutamist, kuid seejuures peab see hõlmama siiski kogu teekatendit, mitte selle üksikut osa. Hankija ei viidanud vastavustingimustes mingitele konkreetseetele dokumentidele ega andnud ette konkreetse dokumendi nimetust, mida ta vastavustingimustena aktsepteerib. Hankija andis läbi vastavustingimuste võimaluse esitada selleks mistahes töö, mis samas peab vastama vastavustingimuste sõnastuses tooduga. Pakkuja ei pidanud tuginema vaid Eestis teostatud töödele. 5.9. „Asfaltkatteid mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamine“ ja „Kattekihtide paksuste mõõtmise mittepurustavate meetodite ülevaade koos mõõtmismetoodika koostamisega ja testimisega pilootobjektidel teostamine“ töödega on mõõdetud ainult ühte osa teekatendist ehk ainult teekatet ja seetõttu ei vasta need Hankija poolt sätestatud tingimustele. Samuti ei ole nende tööde tulemusel loodud uut või täiendatud olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil. 6. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud ERC Konsultatsiooni OÜ selgitab järgmist. 7 (11) 6.1. Kolmandale isikule jääb kogu vaidlustus arusaamatuks. Vaidlustaja taotluse kohaselt pidi Hankija Kolmanda isiku hankest kõrvaldama, kuid Vaidlustaja ei ole toonud välja ühtegi alust, millisele tuginedes pidanuks Kolmanda isik hankelt kõrvaldada. 6.2. Kolmandale isikule ei ole avaldatud piisavat informatsiooni vaidlustuse faktiliste asjaolude kohta, kuid vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuses väljatoodud asjaolud ei anna alust vaidlustust rahuldada. 6.3. Vaidlustaja pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus 7.1. Vastavustingimuste p-s „Ekspert“ on vaidlusalune vastavustingimus sõnastatud järgmiselt: ekspert peab olema osalenud vastutava isikuna või eksperdina viimase kümne aasta jooksul, perioodil (06/2010-05/2020), vähemalt ühe uurimistöö lepingu täitmisel, mis käsitles teekatendi tugevuse hindamist mittepurustavate meetoditega, mille tulemusel on avaldatud vähemalt üks teadusartikkel (vastab ETIS klassifikaatoritele 1.1, 1.2, 2.5 või 3.1) ja/või väitekiri ja/või monograafia või vähemalt ühe uurimistöö lepingu täitmisel, mille käigus loodi uus või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil või on olnud samal perioodil vastutav isik vähemalt ühes teadustöös, sh teaduskraadi omandamise raames, mille käigus loodi uus või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil. (Vabas vormis dokument) 7.2. Kui ekspert osales vastutava isikuna või eksperdina uurimistöö lepingu täitmisel, pidi pakkuja esitama vastavustingimuse täitmise tõendamiseks tellija kinnituse [---]. Vaidlustaja esitas pakkumuses eksperdi M.T. kohta vastavustingimuse täitmise tõendamiseks Maanteeameti 25.06.2020 kinnituskirja nr 17-3/20/29548-1, milles kinnitatakse M.T. osalemist lepingulise kontaktisiku ja projektijuhina järgmistes uurimistöö lepingutes: - leping nr 17-00120/014 „Mulde kandevõime ja tihendusnõuete kontrollimetoodikate arendamine kasutamiseks riigimaanteede rekonstrueerimisel ja ehitamisel I osa“; - leping nr 16-00118/298 „Kattekihtide paksuste mõõtmise mittepurustavate meetodite ülevaade koos mõõtmismetoodika koostamisega ja testimisega pilootobjektidel teostamine“; - leping „A/b ülekatte alla paigaldatavate asfaldivõrkude mõju hindamine olemasolevas kattes esinevate pragude vähendamisele“; - leping nr 14-00148/011 „Asfaltkatteid mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamine“. 7.3. 06.07.2020 palus Hankija Vaidlustajal esitada konkreetsed viited vähemalt ühe valminud töö aruande lehekülgedele või punktidele, millest nähtub, et antud töö tulemusel loodi uus või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil ja selgitada detailselt, milline oli selle töö tulemusel loodud uus teekatendite seisukorra hindamise metoodika teedevõrgu tasandil või olemasoleva teekatendite seisukorra hindamise metoodika täiendus teedevõrgu tasandil. 7.3.1. Vaidlustaja väitel on Hankija nõudnud täiendavaid andmeid ja dokumente, mida 8 (11) RHAD-is nõutud ei olnud ja mille nõudmiseks tal õigus puudus. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga. Hankija järelepärimine on selgelt seotud RHAD-is esitatud vastavustingimusega ja Hankija kohustusele kontrollida pakkumuse vastavust vastavustingimustele (RHS § 114 lg 1) vastab pakkuja kohustus vajadusel selgitada, kuidas tema poolt esitatud andmed vastavustingimuse täidavad. Kui pakkuja hankija nõutud (asjakohaseid) selgitusi ei esita, võib hankija pakkumuse RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükata. 7.3.2. Käesoleval juhul selgitas Vaidlustaja vastuseks Hankija 06.07.2020 järelepärimisele kahe pakkumuses esitatud lepingu sisu: „Kattekihtide paksuste mõõtmise mittepurustavate meetodite ülevaade koos mõõtmismetoodika koostamisega ja testimisega pilootobjektidel teostamine“ ja „Asfaltkatteid mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamine“. Vaidlustaja on otsustanud ülejäänud kahe lepingu vastavust vastavustingimustele mitte selgitada, st, et RHS-i mõttes on nõutud selgitused esitamata. Hankija on Käskkirjas muuhulgas põhjendanud, miks lepingud „Mulde kandevõime ja tihendusnõuete kontrollimetoodikate arendamine kasutamiseks riigimaanteede rekonstrueerimisel ja ehitamisel I osa“ ja „A/b ülekatte alla paigaldatavate asfaldivõrkude mõju hindamine olemasolevas kattes esinevate pragude vähendamisele“ Hankija arvates vastavustingimust ei täida ning Vaidlustaja nende põhjenduste üle ka ei vaidle. Seega Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on vale, kui vähemalt üks lepingutest, millele Vaidlustaja on pakkumust esitades tuginenud ja mille vastavust Hankija on kontrollinud, sh palunud Vaidlustajal selgitada, vastab vastavustingimustele. 7.4. Vaidlust ei ole selles, et olemasolev metoodika, mida vastavustingimuse täitmiseks lepingute täitmisel täiendati, peaks olema dokumendis „Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 28.11.2016 käskkirjaga nr 0223) (edaspidi Nõuded) ning mõlemad Vaidlustaja nimetatud lepingud: 1) on mõeldud täitma vastavustingimust eksperdile, mille kohaselt peab ekspert olema osalenud vähemalt ühe uurimistöö lepingu täitmisel, mille käigus [---] täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil; 2) täiendavad teekatte kihi (kihtide) mõõtmise metoodikat (mõõtemetoodikat). Samuti ei ole vaidlust selles, et M.T on esitatud lepingutega Nõuetes sisalduvat mõõtemetoodikat täiendanud. 7.5. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vastavustingimuse täitmiseks peab M.T. olema vähemalt ühe uurimistöö lepingu täitmisel teinud samaaegselt alljärgnevat: - täiendanud olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat; - teinud seda teedevõrgu tasandil. Vaidlustuse lahendamisel ei pea vaidlustuskomisjon vajalikuks esitatud vaidlusaluste lepingute eraldi käsitlemist, kuna need mõlemad täiendavad Vaidlustaja kinnitusel olemasolevat metoodikat, mis asub dokumendis Nõuded. 7.5.1. Hankija väitis vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil, et Nõuded ei sisalda teekatendite seisukorra hindamise metoodikat, kuna mõõtmise metoodikast ei tulene hinnanguid teekatendite seisukorrale (mõõtmiste tegemine pole hindamise metoodika). Vaidlustaja esindaja kinnitas vaidlustuse läbivaatamisel, et mõõtmise metoodika hindamist (hinnangute andmist mõõtmistulemustele) ei sisalda, kuid väitis, et seisukorra hindamine on metoodikate komplekt ning Nõuete kohaselt mõõtmine on selle üks komponent. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui Nõuded teekatendite (ega ka teekatete) seisukorra 9 (11) hindamise metoodikat ei sisalda, ei saa seal olla ka metoodikat, mida Vaidlustaja ekspert pidi olema vastavustingimuse täitmiseks uurimistöö lepingu täitmisel täiendanud. 7.5.1.1. Dokumendi Nõuded sissejuhatusest nähtuvalt on dokument koostatud eesmärgil, et tagada riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel kasutatavate IRI, FWD, haardeteguri ja maaradariga jäävpoorsuse mõõtemetoodikate ja katseseadmete seaduslikkus, luua ühtlased tingimused kõikidele Maanteeameti tee-ehituse objektide vastuvõtuks ning sarnased konkurentsitingimused kõigile turul osalejatele. Seega dokumendi eesmärk on tagada teatud olukordadeks ühetaoline mõõtemetoodika, kuid mõõtemetoodika ühetaolise kohaldamise tulemusi selle dokumendi alusel ei hinnata, samuti ei hinnata selles dokumendis teekatendite (ega ka teekatete) seisukorda. Vaidlustuskomisjon leiab, et üksnes mõõtemetoodika (kuidas ja mida ühetaoliselt mõõta) ei ole iseenesest teekatendite seisukorra hindamise metoodika ja isegi juhul, kui viidatud mõõtmise metoodika oleks teekatendite seisukorra hindamise metoodika üks komponent, millele Hankija istungil vastu vaidles väites, et Nõuetes kirjeldatud mõõtemetoodikat ei kasutata teekatendite seisukorra hindamiseks, peab vastavustingimuse täitmiseks olema tõendatud, et Nõuete kohane mõõtmise metoodika on käesoleval juhul teekatendite seisukorra hindamise metoodika (vastavustingimuse saab täita üksnes teekatendite seisukorra hindamise metoodika täiendamine) Käesoleval juhul ei nähtu Nõuetest, et sellel oleks Vaidlustaja väidetud sisend teekatendite seisukorra hindamise metoodikasse, rääkimata sellest, et Nõuete kohane mõõtmise metoodika, mida Vaidlustaja ekspert esitatud lepingute kohaselt täiendas, oleks üheselt mõistetavalt teekatendite seisukorra hindamise metoodika. Tulenevalt eespooltoodust leiab vaidlustuskomisjon, et kuna Nõuded ei sisalda olemasoleva teekatendite seisukorra hindamise metoodikat, siis vaatamata sellel, Vaidlustaja ekspert on Nõudeid eespoolviidatud lepingutega täiendanud, ei ole vastavustingimuses esitatud nõue olemasoleva teekatendite seisukorra hindamise metoodika täiendamisele täidetud. Kuna Nõuded olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat ei sisalda, siis asja lahendamisel ei oma sisulist tähtsust, millega Vaidlustaja poolt loetletud lepingute täitmise käigus Nõudeid täiendati. 7.5.1.2. Metoodika tavatähenduses on korrastatud lähenemine suuremale tegevusele (mingi tegevuse, töö sooritamise meetodite kogum4)). Metoodika jaotab protsessi osadeks, püstitab osadele eesmärgid ning sedastab meetodid eesmärkide saavutamiseks. Seega tulenevalt ka metoodika tavatähendusest ei saaks mõõtemetoodika iseenesestmõistetavalt olla vastavustingimuses nõutud teekatendite seisukorra hindamise metoodika, kuna selle kasutamine vastavalt Nõuetele ei püsita ega saavuta mingeid teekatendite seisukorra hindamisega seotud eesmärke. 7.5.2. Vaidlustuskomisjon nõustub ka Hankija põhjendustega, mille kohaselt ei saa lepingud täita vastavustingimust ka põhjusel, et eksperdi poolt täiendatud mõõtmise metoodika eesmärk on hinnata teekatendi ehituslikku kvaliteeti ehitusobjektidel (keskendutud on ehitusaegse töö kvaliteedi hindamisele), mitte hinnata juba valmis ja ekspluatatsioonis olevate teede konstruktsioonide seisukorda (teedevõrgu tasandil). Nõuetest nähtuvalt ei ole mõõtemetoodikate koostamise eesmärk ekspluatatsioonis olevate teede teekatendite (konstruktsioonide) seisukorra hindamine mis tahes Hankija poolt soovitaval ajahetkel (pärast tee-ehituse objektide vastuvõtmist) vaid vastupidi – Nõuete eesmärk on tagada ühtlased tingimused kõikide Maanteeameti tee-ehituse objektide vastuvõtuks [---], st enne, kui 4 Eesti keele seletav sõnaraamat 2009 10 (11) teed ekspluatatsiooni lähevad. Vaidlustaja väitel võib Hankija, kui ta tahab, Nõuete kohast mõõtmise metoodikat kasutada ka hiljem teekatendite seisukorra hindamiseks. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et asjaolu, et Nõuetes sisalduvat mõõtemetoodikat võib teoreetiliselt kasutada veel millekski, milleks kasutamise eesmärk Nõuetest ei nähtu, ei muuda mõõtmismetoodikat olemasoleva teekatendite seisukorra hindamise metoodikaks teedevõrgu tasandil. Seega Hankija on õigesti leidnud, et Nõuete eesmärk on teekatendi ehitusliku kvaliteedi hindamine ehitusobjektidel, mitte teedevõrgu tasandil. 7.6. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on Käskkirja p-s 1.2 õigesti leidnud, et Vaidlustaja poolt pakkumuse vastavuse tõendamiseks esitatud lepingutega „Kattekihtide paksuste mõõtmise mittepurustavate meetodite ülevaade koos mõõtmismetoodika koostamisega ja testimisega pilootobjektidel teostamine“ ja „Asfaltkatteid mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamine“ ei ole eksperdile esitatud vastavustingimuse täitmine osas [---] täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil [---] tõendatud ning Hankija on õigesti Vaidlustaja pakkumuse sellele mittevastavuse tõttu kooskõlas RHS § 114 lg 2 esimese lausega tagasi lükanud. 8. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ning tema kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused Vaidlustusest nähtuvalt on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ja sellele järgnevad eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused vaidlustatud põhjusel, et Vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistamisel oleks Vaidlustaja pakkumus olnud hindamise kriteeriumide kohaselt edukas (Vaidlustaja pakkumuse maksumus oli soodsam kui Kolmanda isiku pakkumuse maksumus). Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta on õiguspärane, on õiguspärane ka Hankija otsus, millega tunnistati Kolmanda isiku pakkumus edukaks. 9. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, jäävad Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud ja tasutud riigilõiv Vaidlustaja kanda (RHS § 198 lg 3). Hankija ei ole kulude väljamõistmist taotlenud, küll aga on seda teinud Kolmas isik, kellele tuleb kulud välja mõista RHS § 198 lg 8 alusel. Kolmas isik on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 460 eurot käibemaksuta (5 tunni ja 45 minuti õigusabiteenuse osutamise eest, sh istungil osalemine 2 tundi). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku kulud ei ole tervikuna põhjendatud vaidlustuskomisjoni istungil osalemise aja eest. Vaidlustuskomisjoni istungi elektroonilisest väljavõttest nähtuvalt algas istung kl 14.03 ja lõppes kell 15.14 (istungi kestvus 1 tund ja 11 minutit). Seega Vaidlustajalt kuulub väljamõistmisele Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud summas 365,33 eurot (käibemaksuta) 4 tunni ja 34 minuti õigusabi osutamise eest. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 11 (11)