Kiri

KORRALDUS 26.08.2020 nr DM-110497-9 Keskkonnaloa nr KL-509237 andmise korraldus I. ASJAOLUD GRK Infra AS (edaspidi ka loa taotleja või ettevõte) esitas 07.06.2020 Keskkonnaametile veekeskkonnariskiga tegevuste registreeringu taotlused Pärnu jõele (keskkonnaregistrikood VEE1123500) Kruusiaugu ja Kükita silla rajamiseks Järva maakonnas Paide linnas Tarbja külas. Kirjad on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.06.2020 nr 14-6/20/74 ja 14 6/20/75 all. Vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) §196 lg 2 p 4 peab veekeskkonnariskiga tegevuse registreerima kui ehitatakse tee või raudtee koosseisu kuuluvat silda või truupi avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul. GRK Infra AS registrikood on 12579850, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Riia tn 142, 50411. Ettevõtte põhitegevus on infrastruktuuride ehitamine. Keskkonnaamet kontrollis esitatud taotluste alusel veeloa või registreeringu omamise vajadust ning esitatud taotluse vastavust nõuetele. Kükita ja Kruusiaugu sildade rajamisel on kavandatud Pärnu jõge mõlema silla juures õgvendada ehk muudetakse jõe kaldajoont, mistõttu on VeeS § 187 lg 17 alusel vajalik taotleda veeluba. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) järgi menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusaktiga on sätestatud eraldi andmekoosseisud veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringule ja keskkonnaloale ja antud juhul erinevad tegevused nõuavad mõlemat. Registreeringu võib hõlmata loaga, kui registreeringu nõuded sisuliselt täidetakse. See ei ole vastuolus haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Seda tõlgendust toetab ka ühtse keskkonnaloa põhimõte. Lähtuvalt asjaolust, et Kükita silla asukohas oli märgitud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel II kaitsekategooriaga liik ning, et sildade rajamine ja jõe õgvendamine on omavahel ruumiliselt ja tehnoloogiliselt seotud (töö piirkond kokku ca 120 m lõigul), pidas Keskkonnaamet vajalikuks menetleda nii Kükita ning Kruusiaugu sildade rajamist kui ka jõe õgvendamist koos, st veeloa taotlusena. Seega vajab jõe õgvendamine veeluba ning Keskkonnaamet arutas veekeskkonnariskiga tegevuse ja veeloa tegevuse seotust telefoni teel korduvalt ning teavitas veeloa taotlemise vajadusest taotlejat 26.06.2020 kirjaga nr 14-6/20/74-2. GRK Infra AS esitas 29.06.2020 Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andja) keskkonnaloa taotluse nr T/KL- 1004258 vee erikasutuseks (edaspidi taotlus), mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) 29.06.2020 kirja nr DM-110497-1 all. Keskkonnaluba taotletakse Kükita ja Kruusiaugu sildade rajamisel pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu kaldajoone muutmiseks. Lähtuvalt eeltoodust, on taotluses kajastatud ka veekeskkonnariskiga tegevuste registreeringu alla minevad tegevused ehk tee koosseisu kuuluva silla ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul ning veekogu põhja 5–100-kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamiseks (ajutised pinnastammid). VeeS § 2 lg 2 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 koostoimes on tegemist vee erikasutuse keskkonnaloaga, mida edaspidi nimetatakse antud korralduses keskkonnaloaks või lühidalt veeloaks. Veeluba on vajalik kui muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu (VeeS § 187 p 17). Käesoleval juhul annab veeloa Keskkonnaamet (VeeS § 191 lg 1). Keskkonnaamet kontrollis veeloa taotluse vastavust õigusaktides esitatud nõuetele (KeÜS § 42, VeeS § 190, keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 1, 12). Keskkonnaamet teavitas 01.07.2020 ettevõtet veeloa taotluses esinenud puudustest kirjaga nr DM-110497-2, määrates puuduste kõrvaldamise tähtajaks 14.07.2020. GRK Infra AS esitas täiendatud taotluse nr T- KL/1004258-2 02.07.2020 (registreeritud KOTKAS kirja nr DM-110497-3 all). Keskkonnaamet pidas esitatud materjale piisavaks ja teavitas 06.07.2020 kirjaga nr DM-110497-5 ettevõtet keskkonnaloa taotluse menetluse algatamisest ning 06.07.2020 kirjaga nr DM-110497-6 edastas taotluse Paide Linnavalitsusele arvamuse saamiseks (KeÜS § 43 lg 1 ja 2 alusel). Samuti teavitati taotluse menetlusse võtmisest piirinaabrit 06.07.2020 kirjaga nr DM-110497-4 (KeÜS § 46 lg 1 p 1 alusel). 03.08.2020 korraldusega nr 368 on Paide Linnavalitsus andnud nõusoleku GRK Infra AS-ile veeloa andmiseks (registreeritud KOTKAS 03.08.2020 kirja nr DM-110497-7 all). II. KAALUTLUSED Loa andja võttis keskkonnaloa taotluse menetluses aluseks HMS, KeÜS, VeeS ja selle alamaktide sätted. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju ning vajalike leevendavate meetmete tagamise võimalikkust, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks taotlusele aluseks ka olemasolevad registriandmed ja lähtuti ka järgmistest kättesaadavatest dokumentidest: 1. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021[1] (edaspidi Lääne-Eesti vesikonna VMK) ja selle juurde kuuluv meetmeprogramm[2] ning tegevuskava[3]; 2. Seletuskirja „Eesti pinnaveekogumite seisundi a ajakohastatud vahehinnangu kohta“ lisatabeli „Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2018. a ajakohastatud hinnang“[4] (edaspidi veekogumite seisundiinfo 2018). Veeloa taotlus sisaldab kahte objekti˗ Kükita ning Kruusiaugu sild. Tööd Kruusiaugu ja Kükita sillal ei toimu samaaegselt. Sillad rajatakse vastavalt Maanteeametiga sõlmitud lepingule. Kruusiaugu sillaga kavandatud tööd jäävad 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kinnistu piiresse (katastritunnus 56701:001:0575, volitatud asutus Maanteeamet). Tegevuskoha koordinaadid on X=6535102 Y=592791. Kruusiaugu silla ehitamine on kirjeldatud projektis „E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Võõbu-Mäo teelõigu km 68,0-85,0 põhiprojekti koostamine. Kruusiaugu sild“ (projekti nr 2016_001, OÜ Maanteed). Kruusiaugu sillaga lahendatakse Kruusiaugu tee (kogujatee) eritasandiline ristumine Pärnu jõega. Silla ristumisnurk Pärnu jõega on ~98˚. Projekti kohaselt on Kruusiaugu sild projekteeritud monoliitsest raudbetoonist integraalse viltuste otstega plaatsillana. Kruusiaugu sild on viltusild. Silla otsad on tekiplaadi ristsuunast 10,0 kraadise nurga all. Peaava pikkus on 11,0 m ja mõlemas silla otsas on konsool pikkusega 1,50 m. Silla pikkus on 14,0 m, kasulik laius 5,5 m. Sillale jalg- ja jalgrattateed ette nähtud ei ole. Põikkalle on sõiduteel kahepoolne 2,50%. Silla alla kallasradasid ette nähtud ei ole. Silla vundamentideks on nelinurkse ristlõikega lintvundamendid. Silla sammasteks on ringristlõikelised postid. Silla pealisehitus rajatakse monoliitsest raudbetoonist. Sillal on sademevee äravool tagatud sõidutee piki- ja põikkalletega. Projektiga on ettenähtud silla asukohas Pärnu jõesängi õgvendamine. Tööd viiakse läbi ekskavaatoriga kalda pealt esmalt ühel kaldal ning seejärel teisel. Jõesängi õgvendamisel kasutatakse eelkõige kohalikku pinnast (savikas kruusliiv) ning silla tsoonis kindlustakse kaldad munakividega. Selleks, et teostada silla sammaste ehitustööd vooluveest eraldatult, on planeeritud ajutiselt mõlemale kaldale kaitsetammid vooluveega mitte kaasakanduvast kohalikust pinnasest (savikas kruusliiv). Veevooluga kokkupuutes olevad küljed kindlustatakse liivakottidega. Ajutine vee ümbersuunamine toimub loa saamisest kuni 15.03.2021, kogu järjestikulise kestvusega mitte rohkem kui 60 kalendripäeva. Kruusiaugu silla rajamisel ja jõe õgvendamisel on piirinaabriteks järgmised kinnistud: 1. Kükita (katastritunnus 56701:001:0573) Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond. Omanik on eraisik, keda on loa taotlusest teavitatud. 2. 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (katastritunnus 56502:001:0560, volitatud asutus Maanteeamet), seal toimub Kükita silla ehitustegevus. Kükita sillaga kavandatud tööd jäävad 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kinnistu piiresse (katastritunnus 56701:001:0540, 56701:001:0572, 56502:001:0560, volitatud asutus Maanteeamet). Tegevuskoha koordinaadid on X=6535091 Y=592746. Olemasolev Kükita sild nähakse ette demonteerida, uus Kükita sild asendab osaliselt praeguse kasutuses oleva autosilla ning kuna maantee läheb laiemaks, siis laieneb ka sild olemasolevast sillast allavoolu suunas. 2(7) Kükita silla ehitamine on kirjeldatud projektis „E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Võõbu-Mäo teelõigu km 68,0-85,0 põhiprojekti koostamine. Kükita sild“ (projekti nr 2016_001, OÜ Maanteed). Kükita sillaga lahendatakse põhimaantee E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa eritasandiline ristumine Pärnu jõega. Silla ristumisnurk Pärnu jõega on ~76˚. Kükita sild on projekteeritud monoliitsest raudbetoonist integraalse viltuste otstega plaatsillana. Kükita sild on viltusild. Silla otsad on tekiplaadi ristsuunast 14,0 kraadise nurga all. Sild on projekteeritud üheavalisena. Peaava pikkus on 13,0 m ja mõlemas silla otsas on konsool pikkusega 2,0 m. Silla pikkus on 17,0 m, kasulik laius 24,8 m. Sillale jalg- ja jalgrattateed ette nähtud ei ole. Põikkalle on sõiduteel kahepoolne 2,50 %. Kõrgusgabariit silla all kallasradade kohal on minimaalselt 1,7 m. Silla vundamentideks on nelinurkse ristlõikega lintvundamendid. Silla sammasteks on ringristlõikelised postid. Silla pealisehitus rajada monoliitsest raudbetoonist. Sillal on sademevee äravool tagatud sõidutee piki- ja põikkalletega. Projektiga on ettenähtud silla asukohas Pärnu jõesängi õgvendamine. Tööd viiakse läbi ekskavaatoriga kalda pealt esmalt ühel kaldal ning seejärel teisel. Jõesängi õgvendamisel kasutatakse eelkõige kohalikku pinnast (savikas kruusliiv) ning silla tsoonis kindlustakse kaldad munakividega. Uue silla gabariit ühtib olemasoleva maanteesillaga, seega autoliikluse säilitamiseks tuleb uus sild ehitada kahes etapis. I etapis teostatakse jõesängi õgvendus olemasolevast maanteesillast alates kuni projektis kirjeldatud õgvenduse lõppu. Seejärel paigutatakse pinnastammid (savikas kruusliiv) ja teostatakse uue silla ehitus. Pärast I etapi ehitustööde lõppu pinnasetammid eemaldatakse. II etapis on autoliiklus suunatud I etapis valmis ehitatud sillale. Demonteeritakse olemasolev maanteesild. Teostatakse õgvendus ja paigaldatakse pinnasetammid sammaste ehituseks. Pärast II etapi ehitustööde lõppu eemaldatakse pinnasetammid, mis rajati II etapi ehituseks. Ajutine vee ümbersuunamine toimub loa saamisest kuni 15.03.2021, kogu järjestikulise kestvusega mitte rohkem kui 60 kalendripäeva. Kükita silla rajamisel ja jõe õgvendamisel on piirinaabriteks järgmised kinnistud: 1. Kükita (katastritunnus 56701:001:0538) Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond. Omanik on eraisik, keda on loa taotlusest teavitatud. 2. Pardi (katastritunnus 56701:001:0571) Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond. Omanik Omanik on eraisik, keda on loa taotlusest teavitatud (sama isik, kes Kükita kinnistu omanik). 3. 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (katastritunnus 56502:001:0189), volitatud omanik Maanteeamet. Õgvendamis maht on kokku ca 180 m3 , ajutiste pinnastammide maht ca 120 m3 . 2.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1). KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral (olulise keskkonnamõjuga tegevused) algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lg 3). Ettevõtte taotletav tegevus (sildade rajamine ja jõe õgvendamine) ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 ega KeHJS § 6 lg-s 21 nimetatud tegevuste nimistusse, seega KMH ei ole kohustuslik hinnata. KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg-s 21 viidatud tegevuse korral tuleb anda eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle (KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja 4). KeHJS § 6 lg 2 loetelu on KeHJS § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224). Ettevõtte taotletav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p-s 18 nimetatud valdkonda (vee erikasutus). Määrus nr 224 § 11 p 4 kohaselt tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda tõkestus- või muu rajatise ehitamisel veeseaduse § 32 4 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse lisades 1–3 nimetatud veekogumitele või looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse nimistus olevatele veekogudele, välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktis 21 nimetatud juhul. Käesoleval ajal on määruse nr 224 § 11 p 4 kooskõlla viimata kehtiva veeseadusega, ent Pärnu jõe veekogum „Pärnu lähtest Tarbja paisuni“, millele kavandatavad ehitustööd jäävad, on nimetatud ka uues pinnaveekogumite määruses (keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“). Seega sisuliselt määruse nr 224 § 11 p 3(7) 4 rakendub käesoleval juhul. Määrus nr 224 § 11 p 5 kohaselt tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda silla rajamisel, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala. Kuna Pärnu jõe sängi muudetakse mõlema silla asukohas ca 120 m lõigul sirgemaks ning sildade tsoonis kindlustakse kaldad munakividega, muutub ka veekogu ristlõige. Tulenevalt eelnevast ning KeHJS § 61 lg 3 annab otsustaja käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu taotluses esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses ning annab eelhinnangu selle kohta, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte, ning otsustab KMH algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 11 lg 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes eelhinnangust (vt lisa 1) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt p 2.5.2.). KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg-te 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (lisa 1), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 1. Ehitustegevuse mõju on lühiajaline ja lokaalne, keskkonnataluvus ei ole ületatud; 2. Pärnu jõe vooluhulkasid sillad ei muuda, kuna sillasambad asuvad kaldal (peale õgvendamist); 3. Pärnu jõe ristlõike pindala olulises mahus ei muutu; 4. Tegu on liiklusohutuse tagamiseks vajaliku tegevusega; 5. Kaladele on läbipääs tagatud, uut rändetõket ei teki; 6. Elupaiku ei hävi ning tegevus ei ohusta looduskaitselisi objekte; 7. Eeldatavalt ei ole sildade rajamine Lääne-Eesti vesikonna VMK ega meetmeprogrammi mõistes veemajanduse eesmärke ohustav tegur; 8. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse ja piiriülese mõju puudumine; 9. Tegevusega ei kaasne heiteid vette, pinnasesse ega õhku; ehitustegevusega kaasnev müra, vibratsioon on lokaalse mõjuga, ei kaasne valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust; 10. Ei seata ohtu inimese tervist, heaolu ega kultuuripärandit (Kükita kivisild on säilitamiskohustusega); 11. Vastavalt ehitusprojektile ja nõuetele vastavalt ehitamise korral on avarii-olukordade esinemine vähetõenäoline. Täiendavad keskkonnameetmed ja –uuringud ei ole Keskkonnaameti hinnangul vajalikud. Arvestades keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2, märgib Keskkonnaamet, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. 2.2. Vee erikasutuse tingimuste seadmine arvestades veemajanduskava eesmärke Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks on iga vesikonna kohta koostatud veemajanduskavad (edaspidi VMK) ning nende juurde meetmeprogramm, mis on VMK lahutamatu osa. Perioodi 2015‒2021 kohta koostatud Lääne-Eesti vesikonna VMK ja meetmeprogramm kinnitati Vabariigi Valitsuses 07.01.2016. Meetmeprogramm sisaldab vee kasutamise ja kaitse meetmeid, mille elluviimine aitab saavutada veepoliitika raamdirektiivis sätestatud põhieesmärki: säilitada ja parandada vesikeskkonda, kehtestades maismaa pinnavee, üleminekuvee, rannikuvee ja põhjavee kaitse raamistiku. Pärnu jõgi asub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonnas. Veekogumite seisundiinfo 2018 on Pärnu jõe veekogumi Pärnu_1 (Pärnu lähtest Tarbja paisuni), kus tegevust planeeritakse, seisund „kesine“. Mittehea seisundi põhjuseks on paisud Pärnu jõel. Meetmeprogrammi kohaselt tuleb veekogumil Pärnu_1 tagada veekogu ökoloogiline vooluhulk ja veerežiim paisutatud jõelõigul (loatingimuste seadmine ja järelevalve Tarbja paisuga seoses). Veekasutusele Lääne-Eesti vesikonna VMK-st ja meetmeprogrammist lähtuvate piirangute seadmisel tuleb otsustusprotsessis lähtuda kvaliteedielementidest, millega seotult konkreetse veekogumi seisund ohustatud on. Veekogumi Pärnu_1 koormus on seotud meetmeprogrammi kohaselt paisutamisega. Taotletud tegevustega uusi paisurajatisi ei rajata ning jõe ristlõige ei muutu olemasoleva olukorraga võrreldes kaladele ebasoodsamaks. Seega Lääne-Eesti vesikonna VMK meetmeprogramm kavandatavale tegevusele meetmeid ei sea. Seega lähtuda sildade rajamisel ja jõe õgvendamisel järgmisest: Jõe õgvendamise, sildade rajamise, ajutiste kaitsetammide rajamise ja eemaldamise käigus peab loa kehtivuse ajal 4(7) tööperioodil igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti ning võimaliku reostuse korral võtma viivitamatult veeproov vastavalt reostuse olemusele (nt heljum, naftasaadused, fenoolid). Ajutiste pinnastammide rajamisel, veekogu kallaste, nõlvade heakorrastamisel tohib kasutada pinnast, mis on ehitustööde käigus vee erikasutuse asukohast välja kaevatud vaid juhul, kui see vastab keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ toodud piirväärtustele. Vee erikasutuse piirkonnas tuleb teostada ehitusmasinatega tööd kaldalt. Kasutada masinaid ja mehhanisme, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt, samuti ei tohi tehnika tankimine toimuda veekogule lähemal kui 10 m (soovituslikult 50 m). Ajutiste rajatiste ehituse juures tuleb kasutada materjale, mis ei ole veevooluga kaasakantavad ja on hiljem veekogu põhjast lihtsalt eemaldatavad. Mistahes täite- ja/või puisteainese kasutamisel peab olema tagatud selle stabiilsus vooluveekogu voolusängi suhtes ja välditud selle vooluga ärakanne. Ehitusprahi veekogusse sattumisel tuleb see koheselt voolusängist eemaldada. Selleks, et viia heljumi levik tööde teostamise piirkonnast allavoolu miinimumini, tuleb tööala vooluveest eraldada sobivate vahenditega. Vajadusel tuleb tööde teostamise piirkonnast allavoolu paigaldada suurema heljumikoguse allavoolu kandumise vältimiseks vastavad ekraanid. Setete allavoolu kandumine tööde teostamise piirkonnast ei ole lubatud. Voolava vee tsoonis pole tööde teostamine ega ehitustehnikaga liikumine lubatud. Tööpiirkonna tehnoloogilised- ja laotsoonid peavad olema piiratud vallide või kanalitega eesmärgiga takistada ja lokaliseerida avarii korral võimaliku kütuse või muu keemilise aine levikut ning selle veekogusse sattumist. Juhul, kui tööde käigus tekib lokaalne pinnase- ja/või veereostus ehitusmehhanismides kasutatavate naftatoodetega, tuleb see katta absorbendiga ja utiliseerida vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Töid tuleb teostada maksimaalselt keskkonnanõudeid arvestades. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tööpiirkonna vooluveekogu nõlvade ja kallaste kaitsele ja korrashoiule. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida kõik ajutised rajatised ja korrastada kogu ehitustöödest mõjutatud ala. Jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud. Ehitusega rikutud ala tuleb taastada vähemalt tööeelse seisukorrani. 2.3. Keskkonnaloa kehtivus VeeS § 189 lg 1 kohaselt on veeluba tähtajatu, välja arvatud juhul, kui luba taotletakse tähtajaliselt või esinevad muud juhud tuginedes VeeS §189 lg 1 p 2-5. Tööde läbiviimine on planeeritud ajavahemikul veeloa saamisest kuni 16.08.2021, seega Keskkonnaamet määrab loa kehtivuseks 16.08.2021. 2.4. Täiendavad nõuded Vee erikasutusega kaasnevad üldised kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehel[5]. Registreeringuga seotud tegevused (sildade rajamised, tahkete ainete uputamine) ei nõua aastaaruande esitamist. Kui objektiivsel visuaalsel hinnangul, seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel algatada veeloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus veeluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid. 2.5. Kaasamine Keskkonnaloa taotlus vaadatakse läbi avatud menetluses, välja arvatud seadusega sätestatud juhul (KeÜS § 44). 2.5.1. Taotluse teatavaks tegemine ja seisukohtade ärakuulamine Keskkonnaamet avalikustab teate veeloa taotluse menetlusse võtmise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded[6] ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata jätta, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnarisk või keskkonnahäiring on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaamet ei pea teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes vajalikuks. Keskkonnaamet teavitas 06.07.2020 kirjaga nr DM-110497-5 ettevõtet keskkonnaloa taotluse menetluse algatamisest ning 06.07.2020 kirjaga nr DM-110497-6 edastas taotluse Paide Linnavalitsusele arvamuse saamiseks (KeÜS § 43 lg 1 ja 2 alusel). Samuti teavitati taotluse menetlusse võtmisest piirinaabrit 06.07.2020 kirjaga nr DM-110497-4 (KeÜS § 46 lg 1 p 1 alusel). Piirinaaber ei ole teavitanud soovist olla kaasatud loa taotluse menetlusesse. Keskkonnaloa taotlus on avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.07.2020. Igaühel on õigus 5(7) esitada loa andjale avalikkusele tutvumiseks välja pandud keskkonnaloa taotluse kohta seisukohti ja küsimusi loa andja määratud tähtaja jooksul (KeÜS § 48 lg 4). Ettepanekuid ja vastuväiteid loa taotluse avalikustamise käigus ei esitatud. 2.5.2. Eelnõu teatavaks tegemine ja seisukohtade ärakuulamine Haldusorgan peab enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1). Enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 2). Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid (HMS § 49 lg 1). Tähtaeg ei või ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates (HMS § 49 lg 2). Vastavalt HMS § 40 lg 1 saatis loa andja 11.08.2020 kirjaga nr DM-110497-8 keskkonnaloa eelnõu ja keskkonnaloa andmise korralduse eelnõu loa taotlejale, kohalikule omavalitsusele, Maanteeametile ning Muinsuskaitseametile tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks tähtajaga kaks nädalat alates eelnõude kättesaamisest (kuni 25.08.2020). Nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid ja arvamusi ei esitatud. Loa andja paneb keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu avalikkusele tutvumiseks välja HMS §-s 48 sätestatud korras kavandatava tegevuse asukoha järgse valla, linna või muu asula vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas, keskkonnaloa andja asukohas või kavandatava tegevuse asukohas. Loa andja määrab väljapaneku asukoha, arvestades kavandatava tegevuse keskkonnahäiringu võimalikku ulatust ja suurust (KeÜS § 48 lg 1). Keskkonnaloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu ei panda avalikkusele tutvumiseks välja, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selleks puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 48 lg 2). Keskkonnaloa eelnõu oli elektrooniliselt kättesaadav alates 11.08.2020 keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Loa andja tegi 11.08.2020 kooskõlas HMS §-dega 48, 49 ja KeÜS § 48 lg 4 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks keskkonnaloa eelnõu ning keskkonnaloa andmise korralduse eelnõu. Avalikustamisel ettepanekuid ega vastuväiteid eelnõudele ei laekunud. III. OTSUSTUS Lähtudes eeltoodust, GRK Infra AS taotlusest, VeeS § 2 lõike 2, § 187 p 17, § 191 lg 1, § 196 lg 2 p 2, 4, KeÜS § 41 lõike 1, § 53 ja § 58 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 7.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205 „Regioonide põhimääruste kinnitamine ” lisa 3 „Põhja regiooni põhimäärus” punktidele 2.2 ja 3.5.8. otsustan: 3.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine GRK Infra AS (registrikood 12579850) vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud, samuti kavandatava tegevuse erisused ja keskkonnameetmed muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks; 3.2. Anda GRK Infra AS-ile keskkonnaluba nr KL-509237, kehtivusega 16.08.2021 järgmisteks tegevusteks Järva maakonnas Paide linnas Tarbja külas 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kinnistul (Kruusiaugu sild katastritunnusel 56701:001:0575, koordinaatidel X=6535102 Y=592791; Kükita sild katastritunnustel 56701:001:0540, 56701:001:0572, 56502:001:0560, koordinaatidel X=6535092 Y=592747): 3.2.1. Pärnu jõe kui pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu kaldajoone muutmiseks; 3.2.2. tee koosseisu kuuluvate Kruusiaugu ja Kükita sildade ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul; 3.2.3. muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine (ajutised tõkketammid sillasammaste ehituseks). 3.3. Avalikustada keskkonnaloa nr KL-509237 andmise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3.4. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest GRK Infra AS-ile. Keskkonnaluba on kantud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) registreerimisnumbriga KL-509237. Käesolev korraldus on keskkonnaloa nr KL-509237 lahutamatu osa. VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. [1]Keskkonnaministeerium, Lääne-Eesti veemajanduskava 2015-2021, URL: 6(7) https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf [2]Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, meetmeprogramm 2015-2021, http://www.envir.ee/sites/default/files/meetmeprogramm.pdf [3]Keskkonnaamet, veemajanduskava rakendamise tegevuskava 2020-2021, https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/veemajanduskavad/tegevuskavad-ja- ulevaated/tegevuskava-2020-2021 [4] Keskkonnaagentuur, veekogumite seisundiinfo 2018. URL: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo [5]Keskkonnaamet, keskkonnakaitseloa omaja meelespea. URL: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid- tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea [6] Ametlikud Teadaanded, URL: www.ametlikudteadaanded.ee (allkirjastatud digitaalselt) Karina Laasik keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. eelhinnang.docx Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Paide Linnavalitsus Geidi Rõõm 384 8741 [email protected] 7(7)  Keskkonnaluba Keskkonnaloa registrinumber KL-509237 Loa omaja Ärinimi / Nimi GRK Infra AS andmed Registrikood / Isikukood 12579850 Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee Pärnu jõega andmed ristumiskoht Tarbja külas Paide linnas Järvamaal Tegevuskoha aadress Riia tn 142, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond Katastritunnus 79505:003:0011 Territoriaalkood EHAK 8151 Käitise territoorium X: 6535110, Y: 592783 X: 6535088, Y: 592785 X: 6535083, Y: 592743 X: 6535094, Y: 592735 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima 26.08.2020 periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev 16.08.2021 Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel kasutada atesteeritud laborit, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. 2/7 Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha Seire nimetus kood nimetus kood kood nimetus kood koordinaadid (L‑Est) Seiratavad Proovi võtmise Proovi näitajad sagedus võtmise aeg Pärnu jõgi VEE1123500 Pärnu jõgi Kruusiaugu ja Kükita Heljum Vajadusel sildade ehitustööde piirkond Nafta Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Jõe õgvendamise, sildade rajamise, ajutiste kaitsetammide rajamise ja eemaldamise käigus peab loa kehtivuse ajal tööperioodil igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti ning vajadusel (pinnavee läbipaistvuse halvenemisel, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) võtta pinnavee proov tööde piirkonnas (sõltuvalt reostuse iseloomust) heljumi ja nafta määramiseks. Proovide võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine 3/7 V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Pärnu jõgi Veekogu kood VEE1123500 Pinnaveekogumi nimetus Pärnu lähtest Tarbja paisuni Pinnaveekogumi kood 1123500_1 Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Vooluveekogu Kaadamisala nimetus Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6535102, Y: 592791 X: 6535091, Y: 592746 Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise Muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine vajaduse põhjendus (ajutised tõkketammid sillasammaste ehituseks) Kükita ja Kruusiaugu sildade ehitamise ajaks. Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis ajutiste tõkketammidena Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ kohalik pinnas savikas kruusliiv 120 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise Ajutiste pinnastammide rajamisel, veekogu kallaste, nõlvade heakorrastamisel tohib kasutada pinnast, mis on ehitustööde käigus nõuded vee erikasutuse asukohast välja kaevatud vaid juhul, kui see vastab keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ toodud piirväärtustele. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning 4/7märgala ja kaldajoonega seotud tegevused V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Veekogu nimetus Pärnu jõgi Veekogu kood VEE1123500 Pinnaveekogumi nimetus Pärnu lähtest Tarbja paisuni Pinnaveekogumi kood 1123500_1 Tegevuse tüüp Kaldajoone muutmine Planeeritava tegevuse põhjendus ja kirjeldus Pärnu jõe kui pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu kaldajoone muutmine õgvendamise näol Kruusiaugu ja Kükita silla ehitamise võimaldamiseks. Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6535102, Y: 592791 X: 6535092, Y: 592747 Rajatava veekogu mõõtmed maht ca 180 m3. Laiendatava veekogu mõõtmed Pärnu jõe ca 120 m lõigu õgvendamine, mahuga ca 180 m3. Veekogu ristlõike pindala oluliselt ei muutu. Joonised projektides „E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Võõbu-Mäo teelõigu km 68,0-85,0 põhiprojekti koostamine. Kruusiaugu sild“ ja „E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Võõbu-Mäo teelõigu km 68,0-85,0 põhiprojekti koostamine. Kükita sild“ (projekti nr 2016_001, OÜ Maanteed). Kavandatava tegevuse graafiline lisa (fail) Lisa 1: skeem 1 Kruusiaugu õgvendamine.pdf Lisa 2: skeem 3 Kükita õgvendamine.pdf V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 5/7 V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski vähendamise 1.Tööd teostada võimalikult madalveeperioodil. tööperioodil meetmed 2. Õgvendamistöid ei teostata ja tahkeid aineid ei tohi uputata jõkke kalade aktiivsel kude- ja rändeajal (ca 15 märts kuni 31 mai). 3. Jälgida visuaalselt vee kvaliteeti, tehnika korrasolekut, tankida tehnikat kaugemal kui 10 m, soovituslikult 50 m veekogu kaldast. 4. Tööpiirkonna tehnoloogilised- ja laotsoonid peavad olema piiratud vallide või kanalitega eesmärgiga takistada ja lokaliseerida avarii korral võimaliku kütuse või muu keemilise aine levikut ning selle veekogusse sattumist. 5. Kõik tekkivad jäätmed utiliseerida vastavalt kehtestatud nõuetele. 6. Kasutada tehnikat, mis on korras, et vältida kütuse ja õli reostust. 2. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse 1. Ajutiste rajatiste ehituse juures ja mistahes täite- ja/või puisteainese kasutamisel tuleb kasutada materjale, mis ei tööperioodil mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale ole veevooluga kaasakantavad ja ajutised rajatised on hiljem veekogu põhjast lihtsalt eemaldatavad. igapäevaselt 2. Ehitusprahi veekogusse sattumisel tuleb see koheselt voolusängist eemaldada. 3. Tööala tuleb vooluveest eraldada sobivate vahenditega. 4. Voolava vee tsoonis pole tööde teostamine ega ehitustehnikaga liikumine lubatud. 3. Toimingud avarii korral 1. Lokaalne pinnase- ja/või veereostus ehitusmehhanismides kasutatavate naftatoodetega, tuleb see katta olukorra absorbendiga ja utiliseerida vastavalt kehtivatele õigusaktidele. tekkimisel 2. Reostuse korral võtma viivitamatult veeproov vastavalt reostuse olemusele (nt heljum, naftasaadused, fenoolid). viivitamata 3. Avarii ja reostuse tekkimisel teavitada Keskkonnaametit. 4. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1. Kavandatav tegevus ei tohi põhjustada Pärnu jõe veekvaliteedi halvenemist ega kahju keskkonnale. tööperioodil 2. Ehitustööde lõppedes tuleb jõe kaldad korrastada ja haljastada. 5. Tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- Likvideerida kõik ajutised rajatised ja korrastada kogu ehitustöödest mõjutatud ala. ehitustööde ja keskkonnakaitsemeetmed lõpetamisel V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe nr esitamise sagedus 1. Teave meetmete Juhul kui tööde käigus selgub, et tekitatakse kahju keskkonnale, on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist või luba peatada. Tööde koheselt rakendamise käigus tekkivatest muudatustest s.h muudatustest tööde teostamise tehnoloogias või vee erikasutusega seotud andmete muutumisest, informeerida kirjalikult kohta Keskkonnaametit. 2. Muu vajalik Koheselt tuleb teavitada Keskkonnaametit kõikidest elus ja eluta looduse olulistest muutustest või märkidest muutuste toimumise kohta, mis ilmnevad töödega koheselt informatsioon piirneval alal. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 6/7 7/7  EELHINNANG Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL - 509237 andmiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine GRK Infra AS esitas 02.07. 2020 Keskkonnaametile keskkonnaloa nõuetekohase taotluse nr T-KL/1004258-2 vee erikasutuseks, mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.07. 2020 kirja nr DM-110497 -3 all. Veeseaduse (edaspidi VeeS ) § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS ) § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuse aluseks vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba ). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 6 lg 1 kohaselt ei ole kavandatav t egevus olulise keskkonnamõjuga. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 18 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi määrus nr 224 ). Määrus nr 224 § 11 p 4 kohaselt tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda tõkestus- või muu rajatise ehitamisel veeseaduse § 3 24 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse lisades 1–3 nimetatud veekogumitele või looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse nimistus olevatele veekogudele, välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktis 21 nimetatud juhul. Käesoleval ajal on määruse nr 224 § 11 p 4 kooskõlla viimata kehtiva veeseadusega, ent Pärnu jõe veekogum „ Pärnu lähtest Tarbja paisuni“, millele kavandatavad ehitustööd jäävad, on nimetatud ka uues pinnaveekogumite määruses (keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „ Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“). Seega sisuliselt määruse nr 224 § 11 p 4 rakendub käesoleval juhul. Määrus nr 224 § 11 p 5 kohaselt tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda silla rajamisel, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala. Kuna Pärnu jõe sängi muudetakse mõlema silla asukohas sirgemaks ning sildade tsoonis kindlustakse kaldad munakividega, muutub ka veekogu ristlõige. Tulenevalt eelnevast ning KeHJS § 6 1 lg 3 annab otsustaja käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu taotluses esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses ning annab eelhinnangu selle kohta, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte, ning otsustab KMH algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 6 1 lg 5 kohaselt kehtestatakse käesoleva seaduse § 6 lg-tes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31 ). Vastavalt määruse nr 31 § 5 lg 1 peab eelhinnang sisaldama käesoleva määruse §-de 2–4 alusel antud järeldust kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega. Varasemalt on Keskkonnaamet 08 .04.2009 kirjaga nr 6-7/6949-2 heaks kiitnud “E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Võõbu (km 40,0-68,0) ja Võõbu-Mäo (km 68,0-85,0) teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruande. 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht Veeloa taotlus kajastab kahte objekti˗ Kükita ning Kruusiaugu sild a . Tööd Kruusiaugu ja Kükita sillal ei toimu samaaegselt. Sillad rajatakse Tallinn-Tartu neljarealise tee ehitamise koosseisus. Kruusiaugu sillaga kavandatud tööd jäävad 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kinnistu piiresse (katastritunnus 56701:001:0575, volitatud asutus Maanteeamet). Tegevuskoha koordinaadid on X=6535102 Y=592791. Kruusiaugu silla ehitamine on kirjeldatud projektis „E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Võõbu-Mäo teelõigu km 68,0-85,0 põhiprojekti koostamine. Kruusiaugu sild“ (projekti nr 2016_001, OÜ Maanteed). Kruusiaugu sillaga lahendatakse Kruusiaugu tee (kogujatee) eritasandiline ristumine Pärnu jõega. Silla ristumisnurk Pärnu jõega on ~98˚. Projekti kohaselt on Kruusiaugu sild projekteeritud monoliitsest raudbetoonist integraalse viltuste otstega plaatsillana. Kruusiaugu sild on viltusild. Silla otsad on tekiplaadi ristsuunast 10,0 kraadise nurga all. Peaava pikkus on 11,0 m ja mõlemas silla otsas on konsool pikkusega 1,50 m. Silla pikkus on 14,0 m, kasulik laius 5,5 m. Sillale jalg- ja jalgrattateed ette nähtud ei ole. Põikkalle on sõiduteel kahepoolne 2,50%. Silla alla kallasradasid ette nähtud ei ole. Silla vundamentideks on nelinurkse ristlõikega lintvundamendid. Silla sammasteks on ringristlõikelised postid. Silla pealisehitus rajatakse monoliitsest raudbetoonist. Sillal on sademevee äravool tagatud sõidutee piki- ja põikkalletega. Projektiga on ettenähtud silla asuk ohas Pärnu jõesängi õgvendamine . Tööd viiakse läbi ekskavaatoriga kalda pealt esmalt ühel kaldal ning seejärel teisel. Jõesängi õgvendamisel kasutatakse eelkõige kohalikku pinnast (savikas kruusliiv) ning silla tsoonis kindlustakse kaldad munakividega. Selleks, et teostada silla sammaste ehitustööd vooluveest eraldatult, on planeeritud ajutiselt mõlemale kaldale kaitsetammid vooluveega mitte kaasakanduvast kohalikus t pinnasest (savikas kruusliiv) . Veevooluga kokkupuutes olevad küljed kindlustatakse liivakottidega. Ajutine vee ümbersuunamine toimub loa saamisest kuni 15.03.2021, kogu järjestikulise kestvusega mitte rohkem kui 60 kalendripäeva. Kükita sillaga kavandatud tööd jäävad 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kinnistu piiresse (katastritunnus 56701:001:0540, 56701:001:0572, 56502:001:0560, volitatud asutus Maanteeamet). Tegevuskoha koordinaadid on X=6535091 Y=592746. Olemasolev Kükita sild nähakse ette demonteerida, uus Kükita sild asendab osaliselt praeguse kasutuses oleva autosilla ning kuna maantee läheb laiemaks, siis laieneb ka sild olemasolevast sillast allavoolu suunas. Kükita silla ehitamine on kirjeldatud projektis „E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Võõbu-Mäo teelõigu km 68,0-85,0 põhiprojekti koostamine. Kükita sild“ (projekti nr 2016_001, OÜ Maanteed). Kükita sillaga lahendatakse põhimaantee E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa eritasandiline ristumine Pärnu jõega. Silla ristumisnurk Pärnu jõega on ~76˚. Kükita sild on projekteeritud monoliitsest raudbetoonist integraalse viltuste otstega plaatsillana. Kükita sild on viltusild. Silla otsad on tekiplaadi ristsuunast 14,0 kraadise nurga all. Sild on projekteeritud üheavalisena. Peaava pikkus on 13,0 m ja mõlemas silla otsas on konsool pikkusega 2,0 m. Silla pikkus on 17,0 m, kasulik laius 24,8 m. Sillale jalg- ja jalgrattateed ette nähtud ei ole. Põikkalle on sõiduteel kahepoolne 2,50 %. Kõrgusgabariit silla all kallasradade kohal on minimaalselt 1,7 m. Silla vundamentideks on nelinurkse ristlõikega lintvundamendid. Silla sammasteks on ringristlõikelised postid. Silla pealisehitus rajada monoliitsest raudbetoonist. Sillal on sademevee äravool tagatud sõidutee piki- ja põikkalletega. Projektiga on ettenähtud silla asuk ohas Pärnu jõesängi õgvendamine . Tööd viiakse läbi ekskavaatoriga kalda pealt esmalt ühel kaldal ning seejärel teisel. Jõesängi õgvendamisel kasutatakse eelkõige kohalikku pinnast (savikas kruusliiv) ning silla tsoonis kindlustakse kaldad munakividega. Uue silla gabariit ühtib olemasoleva maanteesillaga, seega autoliikluse säilitamiseks tuleb uus sild ehitada kahes etapis. I etapis teostatakse jõesängi õgvendus olemasolevast maanteesillast alates kuni projektis kirjeldatud õgvenduse lõppu. Seejärel paigutatakse pinnastammid (savikas kruusliiv) ja teostatakse uue silla ehitus. Pärast I etapi ehitustööde lõppu pinnasetammid eemaldatakse. II etapis on autoliiklus suunatud I etapis valmis ehitatud sillale. Demonteeritakse olemasolev maanteesild. Teostatakse õgvendus ja paigaldatakse pinnasetammid sammaste ehituseks. Pärast II etapi ehitustööde lõppu eemaldatakse pinnasetammid, mis rajati II etapi ehituseks. Pinnasest kaitsetammide maht on 60 m 3 . Ajutine vee ümbersuunamine toimub loa saamisest kuni 15.03.2021, kogu järjestikulise kestvusega mitte rohkem kui 60 kalendripäeva. Taotluse põhjal on otsustajal piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata. 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Asukohajärgne kohalik omavalitsus on Paide linn. „Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegia aastateks 2020-2023“ on arvestatud, et aastal 2022 valmib Tallinn Mäo neljarealine teelõik, millega muutub liiklemine turvalisemaks ja aegruumiliselt toob pealinna Paidele lähemale. Tegemist on Paide linna jaoks võimalusega kasvatada elanike arvu ja tõsta sissetulekuid. Paide linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses on toonitatud Järvamaa ühte arengueelist, milleks on kiire ja hea ühendus Tallinnaga mööda Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa 2+2 sõidurajaga I klassi maanteed . Põhiliseks konfliktivööndiks rohevõrgustikes on siiani Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, mis lõikab maakonna piires viit rohekoridori. Maantee Kose–Võõbu ja Võõbu–Mäo teelõikude eelprojektiga on kavandatud Võõbu ulukite ülekäigukoht ja Puiatu ökodukt. Konfliktikohtadena võib välja tuua ka rohelise võrgustiku elementide lõikumine (kokku 10 kohas) Pärnu–Paide–Rakvere maanteega kui teise suurema liiklustihedusega teega. Järvamaa maakonnaplaneeringu kohaselt on Järvamaa ruumilise arengu üks eesmärke Järva maakonda läbiva Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa põhimaantee trassi ehitamine 2+2 sõidurajaga I klassi maanteeks; Paide Linna valitsus nõustus vee loa andmisega 03.08 .2020 korraldusega nr 368 . Paide linna üldplaneer ingu lähteseisukohade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses ning Järvamaa maakonnaplaneeringus on otsustajal piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata. 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kasutatakse projektidega ette nähtud materjale. Ajutiste pinnastammide rajamisel kasutatakse vooluveega mitte kaasakanduvast kohalikust pinnasest (savikas kruusliiv ) . Projektidega on ettenähtud silla asukohas Pärnu jõesängi õgvendamine. Õgvendamis maht on kokku ca 180 m 3 , ajutiste pinnastammide maht ca 120 m 3 . Sildade ümbruses kindlustakse kaldad munakividega. Kasutatavate ressursside kohta on otsustajal piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata. 1.4. Tegevuse energiakasutus Energiat kasutatakse võimalikult optimaalselt. Üleliigset elektri ja kütuse raiskamist tuleb vältida. Elektri- ja küttekulu muutub väiksemaks õigete elektrikasutusviisidega, töötamisel tervete töövahenditega, hästi planeeritud objekti valgustusega ning lülitades mittekasutuses olevad elektrivahendid välja. Efektiivsemad kütuse kokkuhoiu meetodid on masinate seiskamine (mitte tühikäigul töötamine), õigete töövõtete kasutamine ning õigeaegselt korrektsete materjalide kasutamine. Otsustajal on energiamahukuse kohta piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata. 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Sildade aluses osas aheneb ajutiselt jõesäng. Ehitustöödega kaasneb häiringuid˗ müra, vibratsioon, tolm, võimalik heljumi tõus vees. Kavandatava tegevusega ei kaasne vee, pinnase või õhu saastamist, valgus- ja soojusreostust, kiirgust ega lõhnahäiringut. On võimalus, et objektil töötaval seadmel võib ilmneda tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse või vette. Sel juhul tuleb töö koheselt peatada ning reostus likvideerida. Sildade kasutamisel nimetatud tegureid ei esine. Otsustajal on ehitustegevusega kaasnevate tegurite kohta piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata. 1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Ehitustöödega olulist jäätmete teket ette näha ei ole. Tekkivateks jäätmeteks on ehituspraht ning see käideldakse vastavalt kehtivale seadusandlusele. Otsustajal on tekkivate jäätme kohta piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Avariiolukordade esinemise võimalikkus on minimaalne, kui kasutatav tehnika on tehniliselt korras ning kui tehnika korrasolekut kontrollida igapäevaselt. Ehitamisel kasutatavad masinad ja mehhanismid ei tohi lekkida õli, kütust ega muid kemikaale. Otsustajal on avariiolukordade esinemise võimalikkuse kohta piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata. 1.8. Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Kruusiaugu sild tuleb ehitatavale kogujateele (selles asukohas varem silda ei ole olnud). Rajatav Kükita sild asendab osaliselt praeguse kasutuses oleva autosilla ning kuna maantee läheb laiemaks siis laieneb ka sild olemasolevast sillast allavoolu suunas. E i ole näha tegureid, mis võiksid mõjutada sildadest allavoolu jääva jõelõigu veerežiimi või maa-ala kasutust. Maakasutuse osas on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Sil lad asu vad Pärnu jõel, mis on kalastikuliselt liigirikas jõgi. Lõhejõe osa ( Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre ) algab ca 3,8 km tööpiirkonnast allavoolu. Sillad asuvad veekogumil Pärnu_1 (Pärnu lähtest Tarbja paisuni), mis on „kesises“ seisundis , põhjuseks paisutamine. Veekogumi Pärnu_1 koormus on seotud paisutamisega. Taotletud tegevustega uusi tõkestusrajatisi ei rajata, jõe ristlõige õgvendamisel ei muutu olemasoleva olukorraga võrreldes kaladele ebasoodsamaks. Tööpiirkonnas on puu- ja põõsarinne. Töö iseloomust lähtuvalt ei kasuta ta alal esinevaid loodusvarasid peale ümberpaigutatava pinnase jõe õgvendamisel ja ajutiste pinnastammide rajamiseks. Jõesängi ja maastiku osas on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Muid loodusvarasid taotletav tegevus ei mõjuta. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Kükita silla juures kavandatav a tegevuse asukohas oli keskkonnaregistri andmetel II kaitsekategooria kaitse all olev loodusobjekt- hane ojaputk - taimeliik, mis kasvab jõgede, kraavide kaldavees, eriti allikavees ning on levinud Eestis vaid paiguti, peamiselt Hiiumaal, Saaremaal ja Järvamaal. Keskkonnaameti spetsialistid on külastanud k eskkonnaregistris olevat leiukohta (KLO9310264) 19. juulil 2016. aastal. Toona Kükita silla ümbruse vee- ja kaldataime stikku üle vaadates selgus, et k eskkonnaregistris oleva leiukoha piiritlus vajab korrektuuri, kuna otse silla all ja läheduses seda liiki pole. Kontrolliti veel oja-haneputke võimalikku kasvuala, mis jääb planeeritavast sillaavast väljapoole (40 m läänepoole allavoolu). Mõningase veetaseme tõusu ja kesisemate valgustingimuste tõttu polnud seal liik kindlalt tuvastatav, sest oja-haneputke taimed ei olnud veel veepealsesse kasvufaasi jõudnud. Keskkonnaregistris piiritletud leiukoht hõlma s juulis 2020 endiselt Kükita silla alust ja lähiümbrust. Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialist käis 30.07.2020 Kükita silla juures oja-haneputke otsimas, kuid ka seekord ei leitud ühtegi kõnealust taime ning info saadeti registriparanduseks (leiukoha arhiveerimiseks) Keskkonnaagentuuri. Pärnu jõel on looduskaitseline väärtus- Pärnu jõe hoiuala (KLO2000025) ning Pärnu jõe loodusala (EE0040345) , see algab ca 8 km tööalast allavoolu. Tulenevalt eelhinnangu p-s 2.2. kirjeldatust, Lääne-Eesti vesikonna VMK meetmeprogramm kavandatavale tegevusele meetmeid ei sea. Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse kohaselt on Kükita kivisild (kultuurimälestiste registris koodiga 15090) ehitismälestis. Kivisild jääb rajatava Kruusiaugu silla ja ümber ehitatava Kükita silla vahele. Kükita kivisild kuulub säilitamisele ning selle all jõe õgvendamine on minimaalne . Ehitismälestis kuulub säilitamisele, Natura 2000 alad jäävad tööpiirkonnast 8 km allavoolu ning kaitsealuseid liike tööpiirkonnas ei tuvastatud. Otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Sil dade läheduses ei paikne eluhooneid, seega ehitustegevus kohalikke elanikke otseselt ei häiri. Kavandatu ei halvenda jõekallaste juurdepääsetavust ning avalikku kasutust, sh kanuuga sõitmist. Paide Linnavalitsuse hinnangul muudab maantee ümberehitamine liikluse oluliselt ohutumaks, kuna neljarealise maantee korral kaovad ohtlikud möödasõidud autokolonnidest. Seega muudab maantee valmimine liiklejal Paidest Tallinnasse ja vastupidi liikluse ohutuks, mugavaks ja kiireks. Tegevuse elluviimise võimaliku mõju kohta inimese tervisele ja heaolule on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Sildade ehitamise ajal on kõrgenenud risk setete sissekande ning kütuse˗ ja õlireostuste tekkimisele. Ehitustöödega kaasneb häiringuid˗ müra, vibratsioon, tolm, kuid parima võimaliku töökorralduse puhul ei saa neid häiringuid pidada väga olulisteks. Võimalik mürahäiring on lühiajaline ja piirdub vahetu töökoha ja selle lähiümbrusega. Ehitustöödega mõjutatavateks kinnistuteks on eelkõige need kinnistud, mis on otseselt seotud ka ehitustegevusega. Silla läheduses ei paikne eluhooneid, mille tõttu ehitustegevus kohalikke elanikke otseselt ei häiri. Ehitustöödega võib kaasneda heljumi väljakanne. Selle tulemusena muutub vesi häguseks ja halveneb vee läbipaistvus (vee füüsikaliste omaduste halvenemine). Muutus on lokaalne ja ajutine, st ei haara Pärnu jõge tervikuna, vaid hõlmab lokaalset seotud piirkonda ning taandub pärast tööde lõppu. Lõhejõe osa ( Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre ) algab ca 3,8 km tööpiirkonnast allavoolu, seega eeldatavalt lõhelistele oluline negatiivne mõju puudub. Lühiajaline ehitustegevus ning sil dade kasutamine ei mõjuta keskkonna vastupanuvõimet ega oma olulist ebasoodsat mõju jõe elustikule. Eelnevast lähtudes ei kaasne tegevusega olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid. 3.1. Mõju suurus Ehitusaegne mõju (müra, tolm jms) elamuteni tõenäoliselt ei jõua. Masinate tööga kaasnev häiring (vibratsioon, müra, tolm) on ajutine. Ehitustööde tulemusena muutub Pärnu jõe ristprofiil püsivalt ca 120 m ulatuses, kui jõge õgvendatakse, sildade tsoonis kindlustakse kaldad munakividega. Kuna kaitstavaid loodusobjekte tööpiirkonnas ega selle vahetus läheduses ei ole ( ei tuvastatud 2016. a ega 2020. a objekti kontrollimise käigus) ning jõe ristlõike pindala olulises mahus ei muutu, ei mõjuta jõe õgvendamine ega sildade ehitamine jõe elustikku ja taimestikku oluliselt. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Tööpiirkond on ca 120 meetrisel jõelõigul. Sildade ehitamisest tingitud häiringute mõjuala on lokaalne, elanikkonda ei mõjutata. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Müra, tolmu ja vibratsiooni esinemise tõenäosus on suur, kuid tööpiirkonna vahetus läheduses ei ole Maa-ameti kaardirakenduse andmetel elamuid. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Sildade ehitamise mõju (müra, tolm, vibratsioon) on lühiajaline, ühekordne tegevus ja mööduv (st sillad saavad valmis). Jõe ristlõike muutus on püsiv. 3.5. Mõju piiriülesus Tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Käsitletud punktis 2.3. Kruusiaugu ja Kükita sillad ei asu kaitstaval loodusobjektil ega selles vahetus läheduses˗ Pärnu jõe hoiuala (KLO2000025) ning Pärnu jõe loodusala (EE0040345) algab ca 8 km tööalast allavoolu. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Tööpiirkond asub transpordimaal, maakasutus ei muutu. Eelnevast tulenevalt puudub kavandataval tegevusel koosmõju. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Kalade läbipääs ei tohi olla raskendatud ega takistatud. Tööde tegemisel jälgida, et kalad ei jääks lõksu ja oleks tagatud kalade ohutu liikumine. Ehitustööde tegemisel kaasatakse vajadusel vee-elustiku/kalastikuekspert. Töid vees ei tohi teostada kalade aktiivsel kudeperioodil (15. märts – 30. mai). Jälgida, et ehituse faasis ega ekspluatatsioonil ei lisanduks veekogumile uut koormust, mis muudab oluliselt veekogu hüdromorfoloogiat või veerežiimi. Tuleb veenduda ja tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks. Võimalikud on ajutised ehitusaegsed ebasoodsad mõjud keskkonnale, nagu võimalik heljumisisalduse tõus veekogus ehitustööde ajal. Mõju aitab leevendada ja vältida õiged töövõtted— vältida kallastelt huumus- ja mineraalpinnase vette sattumist, kasutada maksimaalselt olemasolevaid teid Setete sissekande vähendamiseks tuleb pinnasetööd teostada jõe madalseisu ajal ning vältida töid jõesängis. Kõigile objektil töötavatele inimestele tuleb tutvustada objekti objektijuhi poolt. Tutvustuses käia läbi ka objekti kvaliteedi-, tööohutuse- ja keskkonnaalased nõuded ja kohustused. Peatöövõtja esindaja peaks vähemalt korra nädalas tegema objektil üldkontrolli, millega hinnatakse objekti ohutustaset ja seisukorda. Üldkontrolli käigus vaadatakse üle ja vajadusel tehakse märkmeid keskkonda puudutavatel teemadel. Tööde ajal rajatud veetõkke tammide püsivust tuleb jälgida pidevalt, avastatud lekke korral tuleb leke koheselt likvideerida. Jälgida tuleb pidevalt kaitsetammide seisukorda veetaseme muutumisel ja eriti veetaseme kiirel tõusul. Kaitsetammid tuleb lammutada alavee poolt ülavee poole. Kütuseavarii oht veekogule esineb juhul kui masinaid tangitakse veekogus või selle kaldal. Veekogu kütusega saastumise riski vähendamiseks tuleb vältida tankimist veekogus. Kütuse hoiustamine peab toimuma ühes konkreetses kohas, mis asub kõrgemal kui on maksimaalne veetase. Kütuse hoiustamiskohas peab olema absorbent lekete likvideerimiseks. Tööde tsoonis (mitte voolavas vees) võib tankimiseks kasutada kanistreid või spetsiaalset autot. Kütuse säilitamiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud konteinereid või vaate. Konteinerite seisukorda tuleb kontrollida kaks korda nädalas. Eriti defektne (mõlkis) konteiner/vaat ei täida enam oma otstarvet ning tuleks välja vahetada viivitamatult uue vastu. Reostuste ennetamiseks tuleb hoiduda kütuste ja õlide käitlemisest ümberehitataval sillal ja selle vahetus läheduses. Tuleb tagada, et kasutatavad ehitusmaterjalid ei kanduks jõevooluga kaasa. Samuti tuleb käidelda masinate pesuvett. Tagatud peavad olema ajutised platsid seadmete ümberladustamiseks näiteks veetaseme tõusu korral. Teiste kemikaalide ladustamisel tuleb nõuda valmistaja poolseid juhendeid. Keskkonnakahjude võimalust saab vähendada hoides objektil ainult vajalikku kogust kemikaale. Tulekahju vältimiseks hoitakse kergestisüttivad ained üksteisest eraldi ja selleks ette nähtud kohas. Kergestisüttivad ained peavad olema nõuetekohaselt märgistatud. Töödele järgnevad kavandatavad korrastusmeetmed teostatakse vastavalt projektile. Maa-alad koristatakse ehitusprahist ning planeeritakse ja haljastatakse. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse hindamiseks eelhinnangu tegemisel menetlusi liidetud ei ole. Keskkonnaameti hinnangul puudub Järva maakonnas Paide linnas Tarbja külas Pärnu jõel 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kinnistul (katastritunnus 56701:001:0575, 56701:001:0540, 56701:001:0572, 56502:001:0560) Kükita ja Kruusiaugu sildade ehitamisel oluline keskkonnamõju, kuna: Ehitustegevuse mõju on lühiajaline ja lokaalne, keskkonnataluvus ei ole ületatud; Pärnu jõe vooluhulkasid sillad ei muuda, kuna sillasambad asuvad kaldal (peale õgvendamist); Pärnu jõe ristlõike pindala olulises mahus ei muutu; Tegu on liiklusohutuse tagamiseks vajaliku tegevusega; Kaladele on läbipääs tagatud, uut rändetõket ei teki; Elupaiku ei hävi ning tegevus ei ohusta looduskaitselisi objekte; Eeldatavalt ei ole sildade rajamine Lääne-Eesti vesikonna VMK ega meetmeprogrammi mõistes veemajanduse eesmärke ohustav tegur; Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse ja piiriülese mõju puudumine; Tegevusega ei kaasne heiteid vette, pinnasesse ega õhku; ehitustegevusega kaasnev müra, vibratsioon on lokaalse mõjuga, ei kaasne valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust; Ei seata ohtu inimese tervist, heaolu ega kultuuripärandit (Kükita kivisild on säilitamiskohustusega); Vastavalt ehitusprojektile ja nõuetele vastavalt ehitamise korral on avarii-olukordade esinemine vähetõenäoline. Täiendavad keskkonnameetmed ja –uuringud ei ole Keskkonnaameti hinnangul vajalikud. Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 27.08.2020 09:16 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Manused: DM-110497-9.pdf.bdoc From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, August 26, 2020 5:45 PM To: [email protected] Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-110497-9 Keskkonnaloa nr KL- 509237 andmise korraldus. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/32870- 8e907a7a71dee81352d52f8cdee2172945c09a844a5e2a92739e59bd40544710 KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist