Kiri

Pr Keit Pentus-Rosimannus Teie 04.11.2021 nr 1.1-10.1/7751-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 01.12.2021 nr 1-12/2164-2 Eelarveklassifikaator Lugupeetud proua minister Esitasite ministeeriumidele kooskõlastamiseks rahandusministri määruse „Eelarveklassifikaator“ eelnõu. Kultuuriministeerium ei kooskõlasta kõnealust eelnõu järgmistel põhjustel. Määrusega reguleeritakse tegevuspõhise eelarvestamise ja seire detailsuse põhimõtteid, mis meie hinnangul vajaksid aga eelkõige täiendavat analüüsi ja ümberkujundamist. Praegune versioon määruse eelnõust suurendab kuluarvestuse tarkvara KAIS-i ülesehituse (kohustuslikud moodulid), finantsarvestuse ja kodeerimise detailsust ning aastasisest eelarveandmete muutmisvajadust. Seda vajadust ei ole Rahandusministeerium (edaspidi RaM) siiani põhjendanud. Info kogumise ja seire suurendamise asemel peaks RaM analüüsima ja põhjendama, missuguseid andmeid millal ja kellele on vaja. Asutustel on väga suur koormus KAIS-is kohustuslike elementide ja eelarveklassifikaatorist tulenevate finantsandmete tunnuste kasutamisel, mis aga ei taga asutuse tasandil terviklikke ning tegelikult seireks ja juhtimiseks vajalikke finantsandmeid. Praegune regulatsioon ja süsteem tagab KAIS-is vaid konsolideeritud riigieelarve täitmise andmed (RETA). Samas ei ole keegi riigiüleselt hinnanud, kas kohustuslikest moodulitest üldse saadakse vajalikud andmed kokku. Samuti ei seira RaM andmeid kulumudeli moodulite struktuuri alusel. Olulise osa määrusest moodustavad erinevate liikide ja kontode teisendusreeglid, mis on vajalikud riigiüleselt andmete konsolideerimiseks. Konsolideeritud andmete kasutamine kuluarvestuse algandmetes tähendab juba asutuste tasandil RETA koostamist. Konsolideerimine asutuste kulumudelites toob kaasa asutuse tasandil andmekadu ning tegelik juhtimisinfo finantsandmete ja eelarve kohta on vaid raamatupidamisarvestuse tarkvaras SAP. Toome välja ka konkreetsed sätted, mille tõttu ei ole võimalik eelnõu kooskõlastada. - § 7. Eelarve konto § 7. Eelarve konto kaudu loodav välistoetuste planeerimise põhimõte: konto 358 kaasrahastuse ühekordne planeerimine. Oleme nõus kaasrahastuse tulupoole eelarves mitteplaneerimisega, kuid leiame, et riigiasutuste puhul on toetuste infot tegelike laekumiste ja kulude osas hädavajalik ka KAIS-is näha. Asutuse tasandil moodustavad eelarve kõik finantseerimisallikad: kaasfinantseering, omafinantseering ja ka välistoetuse põhiosa. Ühte neist komponentidest ei saa arvestusest välja jätta, sest asutuse juht vastutab eelarve täitmise eest tervikuna, mistõttu peab tal olema ka ülevaade kõikidest komponentidest. Kordame Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  eespool esitatud seisukohta, et asutusel peab olema võimalus jälgida terviklikku eelarveinfot ning finantsandmete konsolideerimise peab RaM tegema teises etapis riigiüleses vaates. - § 9. Toetus Leiame, et välistoetuste kodeerimine on keerukas, loob kulumudelis täiendavaid andmeridasid ja tunnuseid, mida asutusetasandil vaja ei ole. Kuna koodis on RaM-i ette nähtud elementidega koodi kõik tähemärgid ära kasutatud, ei saa ka asutuse tasandi infot lisada. Seetõttu ei saa nõustuda, et statistilise grandi koodis peab kasutama koodi viimast tunnust „rakendusskeemi number“, sest statistilise grandi planeerimisel ei pruugi rakendusskeem veel teada olla. Sellisel tasemel planeerimine toob kaasa muudatusi, täiendavaid koode (kui rakendusskeemi muudetakse) ja ebamõistlikku käsitsitööd, sest koodi all tuleb eraldi tunnustega planeerida ka toetuse põhiosa, kaasfinantseering, kulud, investeeringud. Määruse eelnõus toodud regulatsioon suurendab valitsemisalade töömahtu, kuid eelnõu seletuskirjas ei ole RaM põhjendanud, miks on sellist detailsust vaja ning kus ja kui sagedasti andmeid analüüsitakse ja kes infot kasutab. Leiame, et statistilise grandi viis viimast kohta peavad jääma valitsemisala andmevajaduse jaoks. Järgnevalt toome välja punktid, mille kohta soovime eelnõus täpsemaid kirjeldusi ja/või selgitusi: - § 6. Eelarve liik Eelarve liik 42 kaotamise selgitus on ebaselge. Palume põhjendada selle kaotamise vajadust ja asendamist liik 43-ga. - Määruse eelnõus on toodud arvestusobjektide kodeerimise põhimõtted (lisa 1), kuid puudub rollide jaotus kodeerimise rakendamisel (uue koodi tellimine (sh planeerimistasandite koodid) ja arvestuse pidamine) ehk kes ja kus ning milliste arvestusobjektide üle arvestust peab; kus on näha viimane seis jne. Praegu on info SAP BO-s vaid raamatupidamisarvestuses kasutatavate arvestusobjektide kohta, kuid puudub selge ülevaade strateegilise raamistiku koodidest. - Üldiselt leiame, et eelnõu dokumentidest on keeruline tervikinfot leida. Regulatsioonid ja nende selgitused on mittesüsteemselt jagatud eelnõu, selle lisade ja seletuskirja vahel. Lisaks on loodud „Tuludest sõltuvate kulude juhend“. Palume, et vaataksite eelnõu, selle lisad ja seletuskirja veelkord üle ning tooksite regulatsiooni ja selle selgituse välja süsteemselt. - Juhendis kasutatakse umbisikulist tegumoodi: „tehakse“, „viiakse vastavusse“, „tuleb“ jne. Leiame, et vastutus ja rollid tuleb RaM-i ja valitsemisalade vahel selgelt läbi rääkida ja kokku leppida, et protsessid kulgeksid edaspidi sujuvalt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Merju Künnapuu 628 2269 [email protected]