Kiri

KSH aruanne nõuetele vastavaks tunnistamisele 19.11.2021 /// Töö nr 20003670 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe Keskkonnamõju strateegilise hindamise ARUANNE Töö nr 20003670 Tallinn-Tartu 2021 Riin Kutsar KSH juhtekspert Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Sisukord LÜHENDID ................................................................................................................. 5 SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 6 1 ÜLEVAADE RAKENDUSKAVAST JA PARTNERLUSLEPPEST .......................... 7 2 KSH METOODIKA ................................................................................................ 11 3 VASTAVUSANALÜÜS .......................................................................................... 13 3.1 Nutikam Eesti ................................................................................................................................... 15 3.2 Rohelisem Eesti ............................................................................................................................... 23 3.3 Ühendatum Eesti ............................................................................................................................. 31 3.4 Sotsiaalsem Eesti ............................................................................................................................ 38 3.5 Inimestele Lähedasem Eesti ........................................................................................................... 49 3.6 Õiglane Üleminek ............................................................................................................................ 54 4 VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS .................................................................................. 60 4.1 Mõju looduskeskkonnale ................................................................................................................. 60 4.1.1 Kliimamuutustega seotud mõjud (välisõhu kvaliteet; üleujutused, tormid) ................................... 60 4.1.2 Mõju loodusressursside kasutusele (ressursi- ja maakasutus) ja jäätmetekke vähendamisele .. 64 4.1.3 Mõju elurikkusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikule ........................ 66 4.1.4 Mõju veekeskkonnale (põhja- ja pinnavesi; veekogumite seisundid; veeressursid, mida mõjutatakse) 68 4.2 Mõju inimesele/sotsiaalsele keskkonnale ........................................................................................ 69 4.2.1 Mõju ruumi ja elukeskkonna kvaliteedile ...................................................................................... 69 4.2.2 Mõju sotsiaalsele sidususele (sh lõimumisele) ja võrdsetele võimalustele (sh sooline võrdõiguslikkus) 83 4.2.3 Mõju inimese tervisele, tervisekäitumisele ................................................................................... 87 4.2.4 Mõju kultuuripärandile................................................................................................................... 91 5 ETTEPANEKUD RAKENDUSKAVA JA PARTNERLUSLEPPE TÄIENDAMISEKS, SOODSATE MÕJUDE VÕIMENDAMISEKS NING EBASOODSATE MÕJUDE LEEVENDAMISEKS. SEIRE. ................................................................................... 96 5.1 Ettepanekud/leevendavad meetmed ............................................................................................... 96 5.2 Seire ................................................................................................................................................ 97 6 ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST ........... 98 6.1 Ülevaade KSH protsessist ............................................................................................................... 98 6.2 KSH protsessi osapooled, kaasamine ............................................................................................. 99 6.3 KSH aruande sisu osas laekunud tagasiside ................................................................................ 102 6.4 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel ..................................................... 108 7 KOKKUVÕTE ...................................................................................................... 109 LISAD ..................................................................................................................... 111 Lisa 1. KSH programm koos lisadega (lisatud eraldi failikataloogina) ................................................ 111 Lisa 2. Laekunud seisukohad .............................................................................................................. 112 Lisa 3. KSH aruande avalikustamine ja avalik arutelu (lisatud eraldi failikataloogina) ........................ 128 3 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne LÜHENDID CLLD Kogukonna juhitud kohalik areng (Community-led local development) EL Euroopa Liit ERF Euroopa Regionaalarengu Fond ESF Euroopa Sotsiaalfond KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine MH mõjuhindamine SPD strateegiline planeerimisdokument TA teadus- ja arendustegevus TAI teadus- ja arendustegevus ning innovatsiooni TEN-T turvaline ja mitmeliigiline üleeuroopaline transpordivõrk VKE väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ÜF Ühtekuuluvusfond OÜF Õiglase ülemineku fond 5 6 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile (edaspidi SPD), milleks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe. Perioodi 2021–2027 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamise on algatanud Rahandusministeerium lähtuvalt 8. juuni 2017. aasta Vabariigi Valitsuse otsusest1. Perioodi 2021–2027 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamise vastutavaks ministeeriumiks on Rahandusministeerium. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisega samaaegselt korraldada ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. EL ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 KSH algatas rahandusminister 2020. aasta 6. jaanuaril käskkirjaga nr 1.1-4/1. a (vt Lisa 1). KSH ruumiline ulatus on lähtuvalt SPD eesmärgist vähemalt Eesti Vabariigi territoorium. KSH koostamisel lähtutakse arengukava üldistusastmest. 1 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6953510 www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 1 ÜLEVAADE RAKENDUSKAVAST JA PARTNERLUSLEPPEST Strateegiline planeerimisdokument koosneb kahest dokumendist: EL vahendite kasutamise partnerlusleppest ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakenduskavast ning nendes on neli ühtekuuluvuspoliitika fondi – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja Õiglase ülemineku fond (ÕÜF). EL vahendite kasutamise partnerluslepe on EL vahendite kasutamise aluseks olev Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitav kokkulepe, mille eesmärk on määratleda üldised suunad ja prioriteedid Euroopa Liidu eelarve vahendite kasutamiseks järgmise Euroopa Liidu finantsperioodi jooksul aastatel 2021–2027. Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide (ERF, ESF, ÜF, ÕÜF) rakenduskava eesmärk on määratleda struktuurivahenditest rahastatavad tegevused ning rahastamise mahud. Õigusakti eelnõu, millele tuginedes töötatakse välja poliitikaeesmärgid on „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad.“2 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fookuses on kuus üldist poliitikaeesmärki. Need on: ▪ PO1 „Nutikam Euroopa“ ▪ PO2 „Rohelisem Euroopa“ ▪ PO3 „Ühendatum Euroopa“ ▪ PO4 „Sotsiaalsem Euroopa“ ▪ PO5 „Inimestele lähedasem Euroopa“ ▪ Õiglane üleminek 2 Määrus 2021/1060 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1060&from=EN 7 8 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Üldiste poliitikaeesmärkide alusel töötati rakenduskavas välja poliitikaeesmärgid ja nende all omakorda erieesmärgid ja kavandatavad tegevused/meetmed. Täpsemad põhjendused on leitavad rakenduskavas ja hindamise aluseks oleva tööversiooni kirjeldused on leitavad peatükis 3. Esmane KSH aruanne koostati ajal, millal rakenduskava oli veel koostamisel ja sisustamisel ning poliitikaeesmärke koos eri-eesmärkide ja meetmetega alles kujundati. Hindamise alusdokumentideks ekspertrühmale oli Valitsukabineti nõupidamise memorandum (seisuga 02.03.2021) ja ÕÜF-i meetmete uuendatud ettepanek (seisuga 10.03.2021). Ühtlasi oli hindajatele kasutada rakenduskava esmane selgitustega versioon seisuga juuli 2020. Mõjuhindamise aruannet uuendatud poliitikaeesmärkide lõikes vaadati täiendavalt üle ja hinnati muudatuste valguses pärast KSH seisukohtade küsimise etappi ning enne KSH aruande avaliku väljapanekut. Avalikustamisele suunatud KSH aruannet on korrigeeritud rakenduskava 13.08.2021 tööversiooni alusel (mh on poliitikaeesmärkide 1 ja 2 tegevusi täpsustatud peatükis 3 jooksvalt Rahandusministeeriumilt saadud info alusel) ning dokumentides püsitatud eri-eesmärgid ja meetmed on kajastatud kokkuvõtlikult peatükis 3 poliitikaeesmärkide lõikes enne vastavusanalüüsi hindamistabeleid. Tabel 1-1. Seosed riiklike ja horisontaalsete arengudokumentidega Seosed muude riiklike arengudokumentidega Arengudokumentide kirjeldus Ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimise Arengustrateegia „Eesti 2035“ 3 alusena kasutatav arengustrateegia „Eesti 2035“ on riigi pikaajaline kõikehõlmav strateegia. Määrab kindlaks Eesti säästva arengu neli peamist eesmärki: kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal. Ülemaailmseid säästva arengu eesmärke ja Eesti riikliku säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ 4 Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ eesmärke viiakse ellu valdkondlike arengukavade ning tegevusplaanide kaudu. Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid integreeritakse kõikidesse valitsuse tasandi valdkondlikesse arengukavadesse. Lisaks on säästva arengu eesmärkidest lähtutud riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ koostamisel, mis seab Eestile 3 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 4https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/el_sa_strateegia_eesti_keeles.pdf www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seosed muude riiklike arengudokumentidega Arengudokumentide kirjeldus pikaajalised strateegilised sihid ja määrab nende saavutamiseks vajalikud muutused. Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava Tegevuskava annab juhised inimeste ja planeedi aastaks 20305 kaitseks ning heaolu saavutamiseks. Strateegilise dokumendi eesmärk on otstarbeka 6 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Kliimamuutuste horisontaalse, see tähendab pea kõiki majanduse valdkondi hõlmava mõõtme tõttu lähtutakse arengudokumendis seatud Kliimapoliitika põhialused aastani 20507 poliitikasuundadest edaspidi riikliku kliimapoliitika kujundamisel, rahvusvahelistel läbirääkimistel ja asjakohaste riiklike strateegiliste arengudokumentide koostamisel, uuendamisel ning elluviimisel. Arengudokumendis „Kliimamuutustega kohanemise Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani arengukava aastani 2030“ esitatakse 20308 tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala- Eesti keskkonnastrateegia aastani 20309 valdkondlikele arengukavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. 5 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content -editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf 6 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline -planeerimine/uleriigiline-planeering 7 https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf 8 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_0.pdf 9 https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ks_loplil_riigikokku_pdf.pdf 9 10 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Täpsem ülevaade seotud strateegilistest planeerimisdokumentidest esitatakse SPD-s ehk rakenduskavas ning seda siinkohal ei korrata. KSH eksperdi hinnangul on arvestamine teiste strateegiliste eesmärkidega olnud asjakohane ja piisav (vastavust hinnati peatükis 3). www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 2 KSH METOODIKA KSH protsessi läbiviimisel lähtutakse KeHJS-e nõuetest ning väljakujunenud praktikast. KSH eesmärk on muuta strateegiliste otsuste ehk SPD kvaliteeti paremaks. Selleks analüüsib KSH SPD põhimõtteid ja kavandatud tegevusi ning pakub välja meetmeid soodsate keskkonnamõjude võimendamiseks ning ebasoodsate mõjude vältimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks. Selleks, et KSH sisend SPD-sse oleks asjakohane, arvestatakse hindamisel ja ettepanekute esitamisel SPD üldistusastet. Lisaks sisulisele hindamisele on KSH-l oluline roll erinevate osapoolte täiendaval kaasamisel ning KSH protsessi korrektsel dokumenteerimisel. KSH aruande koostamisel on metoodilises mõttes eristatavad kolm erinevat hindamise etappi: I. VASTAVUSANALÜÜS Vastavusanalüüsiga selgitati välja, kas SPD-s välja pakutud erieesmärkid ja kavandatavate tegevuste saavutamiseks väljatöötatud lahendused aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste oluliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Lisaks hinnati vastavust sotsiaalsetele eesmärkidele lähtudes „Säästev Eesti 2021“ seatud säästva arengu eesmärkidest. Vastavalt KeHJS §-le 40 lõige 4 tuleb hinnata; 2) strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud. SPD seosed muude strateegiliste planeerimisdokumentidega on esitatud peatükis 3. Vastavusanalüüsis kasutatud keskkonnaeesmärgid ning vastavusanalüüsi tulemused on esitatud peatükis 4. II. VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS EHK KESKKONNAMÕJUDE PROGNOOSIMINE Välismõjude analüüsiga selgitati välja, kas rakenduskava eesmärkide saavutamiseks ja kavandatavate tegevuste teostamiseks väljatöötatud instrumendid avaldavad loodus- ja sotsiaalsele keskkonnale olulist ebasoodsat või soodsat mõju. 11 12 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Välismõjude analüüs on esitatud peatükis 5, kus on käsitletud SPD-de temaatikaga seotud eeldatavaid võimalikke mõjusid keskkonna valdkondade kaupa. Lähtutud on KeHJS §-s 40 ning KSH programmis nimetatud teemadest, tuues välja asjakohasemad võimalikud välismõjud, arvestades SPD üldistustaset ja sisu. Alapeatükkide alguses on esitatud ka olemasoleva olukorra kirjeldus, ulatuses, mis on asjakohane SPD-de mõjude hindamiseks. Seejuures tuleb tähele panna, et mõjusid on võimalik hinnata täpsusastmes, mis vastab SPD enda täpsusastmele – konkreetsemalt saab võimalikku mõju määratleda juhul, kui rakenduskavas nähakse ette konkreetseid tegevusi (projekte, meetmeid) kindlas asukohas. (St, teemades, mida SPD-ga ei reguleerita, ei ole käesoleva KSH käigus tõenäoliselt võimalik detailsemalt hinnata ka keskkonnamõjusid.) Mõjude hindamisel ei töötatud välja erinevaid rakenduskava mõjude hindamise alternatiive, vaid hinnati SPD koostamise käigus välja töötatavate eesmärkide ja kavandatavate tegevuste eeldatavalt kaasnevaid olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. Vajadusel tehti ettepanekuid ebasoodsate mõjude mõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks. III. KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE, ENNETAMISE JA LEEVENDAMISE MEETMED Vastavusanalüüsis leitud mittevastavuste parandamiseks ning välismõjude analüüsis leitud olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks pakuti välja keskkonna ja sotsiaalse arengu leevendusmeetmeid (vt ptk 5). Leevendavate meetmete all toodi vajadusel välja, kas ja mis juhtudel on vaja keskkonnamõju edaspidi (planeeringute, projektide, tegevusloa tasandil) üksikasjalikumalt hinnata. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 3 VASTAVUSANALÜÜS Vastavusanalüüsi eesmärk on välja selgitada, kas SPD-des sõnastatud poliitikaeesmärgid, nende all kirjeldatud erieesmärgid ja tegevused toetavad või ei toeta erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike keskkonnaeesmärkide saavutamist. EL-s on 2021. aastal oma määruses 2019/2088 sätestanud põhimõtte, et investeering on jätkusuutlik ainult siis, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (do no significant harm, DNSH) ühtegi nimetatud määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. Kuus keskkonnaeesmärki, mida määrus nimetab ja peaks hõlmama, on järgmised: kliimamuutuste leevendamine; kliimamuutustega kohanemine; vee ja mere elusressursside kestlik kasutamine ja kaitse; üleminek ringmajandusele; saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Vastavusanalüüsi läbiviimiseks seatud hinnatavad keskkonnaeesmärgid (peatükkides 3.1-3.6) ja nende hindamine katavad mh määruses 2019/2088 nimetatud keskkonna- või sotsiaalseid eesmärkide tagamise. Lisaks viiakse rakenduskava meetmetele läbi täiendav DNSH hindamine. Rakenduskava eesmärkide ja põhimõtete vastavusanalüüsis võrreldakse sama üldistustasemega teisi, kõnealuse valdkonna või sellega seotud asjakohaste strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärke. Vastavusanalüüsis kasutati eelkõige rahvusvahelisi ja Euroopa Liidu taseme strateegilisi dokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke (loetelu siinkohal pole ammendav ja leitav hinnangute juures): ▪ Euroopa roheline kokkulepe ja Eesti vastavasisulised raamkokkulepped ▪ Euroopa Liidu säästva arengu strateegia ▪ Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ▪ Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia ▪ Euroopa Liidu merestrateegia ▪ Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030 ▪ Säästev Eesti 21 ▪ Keskkonnastrateegia aastani 2030 13 14 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne ▪ Kliimapoliitika aastani 2050 ▪ Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnaeesmärgid ja nende saavutamise strateegiad on mh seatud eelnevas peatükis 1 välja toodud strateegilistes planeerimisdokumentides ja nende koostamise aluseks olevates direktiivides, siseriiklikes õigusaktides või muudes raamdokumentides, mida siinkohal ei korrata. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 3.1 Nutikam Eesti Tabel 3.1-1. Poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad Meede Peamised tegevused 1 Poliitikaeesmärk 1: Nutikam Eesti 1.1 Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine 1.1.1 Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) võimekuse suurendamine / Teadus- ja Ettevõtete TAI võimekuse tõstmine arendustegevuse ning innovatsiooni ühiskondliku Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm nõudluse tugevdamine Ettevõtte arenguprogramm (sh tootearendus toetus, tugi- ja arenduskeskuste toetus) Innovatsiooni- ja arendusosak Innovaatilised riigihanked 1.1.2 Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku teadus- ja arendustegevuse võimekuse sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades. suurendamine Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel. Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+). Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades 1.1.3 Valdkondlik teadus-ja arendustegevus Analüüsid ja uuringud (Eesti olulistele arenguvajadustele lahendusi pakkuvad). Tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks (uued lahendused, eksperimendid, prototüübid). Avaliku sektori teadus- arendus ja innovatsioonialase võimekuse tõstmine. (kõik tegevused kooskõlas nutika spetsialiseerumise raamistikuga) 15 16 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Meede Peamised tegevused 1 Poliitikaeesmärk 1: Nutikam Eesti 1.1.4 Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava TAI-võimekuse tugevdamine ühiskonnas ning seda soodustava poliitikakeskkonna loomine teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine 1.1.5 Teadussüsteemi järjepideva toimimise T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga kindlustamine 1.2 Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks 1.2.1 Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja IKT-arenduste ja lahenduste toetamine kasutuselevõtt avalikus sektoris Avalike teenuste ja riigivalitsemise digilahenduste edasiarendamine ja uute kasutuselevõtt (sh õiguskaare digitaliseerimine, rahvastikuregistri uusarendus) Avaliku sektori IKT füüsilise ja tarkvaralise taristu ja platvormide edasiarendamine ja uute kasutuselevõtt Küberriskide halduse kindlustamine Digiriigi juhtimise arendamine VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute 1.3 kaudu 1.3.1 Ettevõtluskeskkonna arendamine, Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordilaste kompetentside ja võimekuse arendamine) soodustamine Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtetele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud) Iduettevõtluse hoogustamine Maakondlike arenduskeskuste toetamine (nõustamisteenuse pakkumisel) Starditoetus Ettevõtte arenguprogramm light Ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE) Ettevõtlusteadlikkus, sh juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine 1.3.2 Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö Loomemajanduse toetamine ja rahvusvahelistumine 1.3.3 VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele VKEde konkurentsivõime tugevdamine Kagu-Eestis (kapitalile), sealhulgas piirkondades www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Meede Peamised tegevused 1 Poliitikaeesmärk 1: Nutikam Eesti 1.4 Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine 1.4.1 Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku Maakondlike arenduskeskuste toetamine (VKEde võimekuse kasvatamisel nutika ja ettevõtluse oskuste arendamine spetsialiseerumise, tööstuse kolmikpöörde ja ettevõtluse valdkonnas) 1.4.2 Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse ja ettevõtluse oskuste arendamine teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+) 1.4.3 Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku Arenguprogrammid ja arendusprojektid avaliku sektori innovatsioonialase võimekuse tõstmiseks. ja ettevõtluse oskuste arendamine 1.5 Digitaalse ühenduvuse suurendamine 1.5.1 Sideturu ja ühenduste areng Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamine; 5G arendamise toetamine Tabel 3.1-2. Poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi jaoks sõnastatud) täitmist Vähendada mõju kliimamuutustele (sh Eesmärgil 1.1 on potentsiaal panustada strateegilise eesmärgi saavutamisse läbi valdkondliku teadus- ja innovatsioonivõime arendamise ja ettevõtete teaduspotentsiaali kasvatamise. Erieesmärk on vastavuses ELi kliimamuutuste leevendamine, säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada osapoolte, sh eraettevõtete rolli teadustöö edendamisel, kliimamuutustega kohanemine) ja puhas tagamaks majandusarengu ja keskkonnakaitse omavahelist tugevdamist. Samuti on eesmärk 1.1 kui 1.2 potentsiaal panustada kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuse kohandamise keskkonnaeesmärkide energia elluviimisesse kui lisaks teadus- ja innovatsioonivõime arendamise kasvatamisele toetatakse ka tegevussuunda ja sellega seotud tegevusi, mis aitavad luua lisandväärtust keskkonnasõbralike tehnoloogiate, praktikate jmt teaduslike ja rakenduslike teadmiste parendamist ja loomist Eestis. Oluline on mh toetatada digilahenduste teket, mis võimaldaksid parendada seiresüsteemide arendamist, seireandmete ühtset süsteemi, jne. Järjepidevalt läbi viidav ja piisavas mahus keskkonnanäitajate seire võimaldab omakorda pikaajaliste aegridade pealt teha erinevaid keskkonnateadlikuimaid (sh poliitilisi) otsuseid. 17 18 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi jaoks sõnastatud) täitmist Erieesmärk on vastavuses: ELi Läänemere piirkonna strateegia ülesandega arendada heaolupiirkonda soodustades innovatsiooni ja teadustööd ning ettevõtlust; Säästva Eesti 21 eesmärgiga „heaolu kasv“ ja selle alaeesmärkidega ja eesmärgiga „sidus ühiskond“ ja selle alaeesmärkidega; EL säästva arengu strateegia valdkondade vahelise poliitikaga, mis aitab kaasa teadmistepõhisele ühiskonnale teadusuuringute ja arendustegevus toetamisega; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada teadmisi, haridust ja oskusi; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga „Teadusuuringute rakendamine ja innovatsiooni edendamine“; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga „haridus- ja koolitusvaldkonna kaasamine“ toetades tööjõul oskuste omandamist, arengut (konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et liikuda hääbuvatest sektoritest kasvavatesse sektoritesse. Säästev transport, piirkondade parema Võimalik kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam panustada selle eesmärgi ligipääsetavuse tagamine saavutamisse. Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke Enamus kavandatud erieesmärkidel puudub otsene mõju hinnatava keskkonnaeesmärgiga. Võimalik otsene positiivne mõju läbi valdkondliku teadus-ja arendustegevusse panustamisel, mille läbi toetatakse nutikat vähendamine, puhas ringmajandus) spetsialiseerumist ressursside väärindamise ja energiatehnoloogia valdkondades. Samuti on kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam panustada selle eesmärgi saavutamisse. Erieesmärgid 1.1 ja 1.3 toetavad kaudselt majandusliku heaolu kasvu läbi TAI-tegevuste olulisuse toetamise ettevõtete ärimudelites, infrastruktuuris, teenustes ja rahvusvahelistes koostööprojektides ja -võrgustikes. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Võimalik otsene ja kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam panustada selle eesmärgi saavutamisse. Toetatavate tegevuste raames toetatakse teadus- ja arendustegevust, riiklikku ja rahvusvahelist koostööd. Tervis ja elukvaliteet Mitmetel kavandatud eesmärkidel on nii otsene kui ka kaudne positiivne mõju tervisele ja elukvaliteedi tõusule terve Eesti kontekstis. Eesmärk 1.1 toetab innovatsiooni ettevõtluses ja teadusvõimekuse kasvu, mis eeldatavalt parandavad elukvaliteeti. Innovaatilised tehnoloogiad vähendavad eeldatavalt heiteid õhku jm häiringuid, mis kaudselt www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi jaoks sõnastatud) täitmist vähendab negatiivseid mõjusid tervisele. Innovaatilised tehnoloogiad võivad vähendada toorme-ja energiavajadust, mis kaudselt vähendavad keskkonnakoormust ja seeläbi hankivate harude mõju elukvaliteedile ja tervisele. Uued tervisetehnoloogiad mõjutavad tervist eeldatavalt ka otsesemalt (nt ravimeetodid/seadmed vms). Eesmärk 1.2. toetab e-riigi arendamist ja uuenduste väljatöötamist avalikes teenustes ja riigivalitsemises, millel on otsene positiivne mõju tervisele avalike teenuste (sh terviseteenuste, sotsiaalteenuste) ja andmete parema kättesaadavuse mõistes. E-riigi arendamise mõju võib olla ka kaudne: nt ehitamise/planeerimisega seotud e- teenuste arendamine, mis parandavad ruumiotsuste kvaliteeti ja toetavad seega kaudselt tervist ja elukvaliteeti. Erieesmärgid 1.1, 1.2 ja 1.3 edendavad küll laiemalt aga kaudselt samuti elanikkonna tervist ja parandavad inimeste elukvaliteeti, toetades kirjeldatud tegevustega kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet (juhid, ettevõtjad, ettevõtluse, teadus-, arendus- ja innovatsiooniga seotud töökohad, sh nt teadlased, insenerid), samuti tööhõivet nendes ettevõtetes ja konkreetselt VKEdes, kes pürgivad välisturgudele ja soovivad enda tooteid- teenuseid eksportida. Ettevõtete toetamine TAI tegevustes tõstab nende konkurentsivõimet (sh positsiooni väärtusahelas) ja pakub omakorda elanikkonnale, kogukonnas kõrgema lisandväärtusega töökohti. Kõrgema lisandväärtusega töökohtadel on sissetulekud kõrgemad, mis soodustab tõusu elukvaliteedis. Kõrge kvalifikatsiooniga koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum enda tervisest, oskab sellele tähelepanu pöörata ja seostada keskkonnariskide, -probleemidega; on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Kõrgemat tehnoloogiat nõudvad töökohad ja kõrgemat kvalifikatsiooni vajavad töökohad on suurema tõenäosusega tervislikumad ja säilitavad elukvaliteeti pikas perspektiivis (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk, tervislikumad ja keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt). KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Ühiskonnas on tendents selles suunas, et suureneb istuva tööga ja ekraani, monitori jt seadmete jälgimise, kontrollimise ning juhtimisega seotud töö osakaal, mille mõju tervisele ja elukvaliteedile on negatiivne. Järelikult on nende töövõtete ja -tehnoloogiate puhul vaja tähelepanu pöörata sellele, et kuidas oleks tagatud inimeste, töötajate normaalne liikumisaktiivsus. Samuti on neid riske ja ennetusviise vaja teadvustada ning õpetada haridussüsteemis. 19 20 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi jaoks sõnastatud) täitmist Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, Kõik seatud erieesmärgid ja valdav osa nende saavutamiseks kavandatud meetmetest ja regionaalne tasakaal ja tugev tegevussuundadest on ruumipimedad, st ei panusta eesmärgipäraselt Eesti regionaalse tasakaalustatuse, kodanikuühiskond) regioonide funktsionaalse seostatuse ja piiriülese sidususe strateegilistesse keskkonnaeesmärkidesse. Arvestades investeeringute tõenäoliste kasusaajate (TA asutuste, tugevamate TA mahukate ettevõtete) paiknemist, tugevdab erieesmärkide suunas liikumine Eesti seniste kasvukeskuste (Tallinna ja Tartu) eelisarengut. Regionaalselt tasakaalustava mõjuga tegevusuundadeks on meetme 1.3.1. tegevussuund „Maakondlike arenduskeskuste toetamine (nõustamisteenuse pakkumisel)“ ja meetme 1.3.3. tegevussuund „VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele“, mille sihtpiirkonnaks on Kagu-Eesti. Meetme 1.4. Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine raames kavandatud tegevused maakondlike arenduskeskuste toetamiseks VKEde võimekuse kasvatamisel nutika spetsialiseerumise, tööstuse kolmikpöörde ja ettevõtluse valdkonnas omavad lisaks tasakaalustavale mõjule ka regioonide funktsionaalset sidusust suurendavat mõju. Poliitikaeesmärgi raames rahastatavatest tegevustest moodustavad investeeringud nendesse tegevustesse siiski väikese osa (Kagu-Eesti VKE – 10,7 miljonit, MAK-ide toetamiseks eeldatavalt veel vähem – mitte üle 2% poliitikaeesmärgi investeeringute kogumahust). Tasakaalustava tegurina rakendatakse regionaalse abi puhul lisaks ka riigiabi reegleid, kus Ida- ja Kagu-Eesti ettevõtetele võib anda kõrgema määraga toetust kui ülejäänud Eestile. Rakenduskavas on kirjeldatud digilahenduste arendamise ja kasutuselevõtu (meetme 1.3.1.) raames võimalust kasutada investeeringuid piiriülese sidususe tugevdamiseks - digitaalsete lahenduste väljatöötamisel piiriülese äri halduskoormuse vähendamiseks. Samas, selget kohustust vastavate meetmete rahastamiseks ei ole võetud. Meetme 1.3.1. tegevuse „rahastamisvahendi pakkumine ettevõtetele“ osas on rakenduskavas kavandatud pakkuda regionaallaenu ehk allutatud laenu väljaspool Tallinna ja Tartut tegutsevatele ettevõtetele. Mõlemad kavatsused oleksid regionaalselt tasakaalustava mõjuga. Kaudset regionaalset tasakaalustavat mõju omavad ka erieesmärk 1.2. meetmed ja tegevussuunad digilahenduste kasutuselevõtuks avalikus sektoris – kui teenuste ühtlasemat kättesaadavust tagavad lahendused sõltumata elanike ja ettevõtete territoriaalsest paiknemisest. Digitaalse ühenduvuse erieesmärgi (1.5) tegevused on kavandatud regionaalse tasakaalustatuse mõjudes kahesuunaliselt. Ühelt poolt kavandatakse aidata vähemarenenud ja hajaasustusega turutõrke piirkondi järgi, suunates sinna toetusi lairibavõrgu arendamiseks. Teiselt poolt kavandatakse uuema 5G tehnoloogia www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi jaoks sõnastatud) täitmist kasutuselevõttu esmalt ja pigem keskustes, kus on suurem nõudlus. Viimane omab regionaalset tasakaalustamatust suurendavat mõju. KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Rakendada nutika spetsialiseerumise lähenemist (ka) kui Eesti sisese regionaalpoliitika meedet (regionaalsed kohapõhised ettevõtlikul avastusprotsessil ja CLLD mudelil põhinevad spetsialiseerumise strateegiad. 2. Täiendada teadmussiirde ettevõtetele suunatud meetmeid regionaalsete kriteeriumitega. 3. Kavandada jätkuvalt regionaalsete kriteeriumite rakendamist meetmete disainil. Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, Erieesmärgid 1.1 ja 1.3 toetavad majandusliku heaolu kasvu läbi TAI-tegevuste olulisuse toetamise ettevõtete ärimudelites, infrastruktuuris, teenustes ja rahvusvahelistes koostööprojektides ja -võrgustikes. turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus) Erieesmärgid 1.1, 1.2 ja 1.3 ja edendavad heaolu kasvu ühiskonnas, toetades kirjeldatud tegevustega kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet (juhid, ettevõtjad, ettevõtluse, teadus-, arendus- ja innovatsiooniga seotud töökohad, sh nt teadlased, insenerid, arendus- ja innovatsioonijuhid), samuti nende tööhõivet avalikus sektoris ja neis ettevõtetes ning konkreetselt VKEdes, kes pürgivad välisturgudele ja soovivad enda tooteid-teenuseid eksportida. Ettevõtete toetamine TAI tegevustes tõstab nende konkurentsivõimet (sh positsiooni väärtusahelas) ja pakub omakorda elanikkonnale, kogukonnas kõrgema lisandväärtusega töökohti. Kõrgema lisandväärtusega töökohtadel on sissetulekud kõrgemad, mis parandab elukvaliteeti ja kasvatab heaolu. Kõrge kvalifikatsiooniga koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Kõrgemat tehnoloogiat nõudvad töökohad ja kõrgemat kvalifikatsiooni vajavad töökohad on suurema tõenäosusega tervislikumad ja säilitavad elukvaliteeti pikas perspektiivis (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk, tervislikumad ja keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt). Tervelt elatud aastate suurenemine aitab kaasa heaolu kasvule. Laialdane teadmus- ja tehnoloogiasiire avaliku sektori ja erasektori tööturgudel loovad mitmekesiseid võimalusi koostööks ja jätkuvaks majandusarenguks. Järjepidev TAI tulemuste kasutamine ja ülekandmine ettevõtlusesse, tööstusesse, avalikku sektorisse jms toetab kõrgema kvalifikatsiooni ja suurema sissetulekuga töökohtade teket nii linna- kui maapiirkondades. Töökoht 21 22 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi jaoks sõnastatud) täitmist annab inimestele sissetuleku ja nii sotsiaalse kui majandusliku turvatunde. Kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Laiemalt paindlikumad töövormid (nt kaugtöö, platvormi töö), mitmekesised töösuhted (nt renditöö), paindlik osalemine tööturul toetab üldist heaolu kasvu, pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja tööhõives osaleda kõigile ühiskonnagruppidele. Erieesmärgid on vastavuses: EL säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada osapoolte, sh eraettevõtete rolli teadustöö edendamisel, tagamaks majandusarengu ja keskkonnakaitse omavahelist tugevdamist; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga kasutada programmi „Euroopa Horisont“ vahendeid teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks, sh eraettevõtluses; Säästev Eesti 21 eesmärgiga heaolu kasv, sh majanduslik jõukus, mis toetab siirdumist innovatsioonikesksesse majandusse; ELi Läänemere piirkonna strateegia heaolu piirkonna eesmärgiga, mis ühe tegevusena toetab teenuste innovatsiooni alast koostööd; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga suurendada teaduse ja innovatsiooni rolli andmete ja digitaristu kasutuselevõtu ja kättesaadavuse suurendamisel ja eesmärgiga kasutada programmi „Euroopa Horisont“ vahendeid VKE-de innovatsiooni arendamiseks, mida saab kasutusele võtta üleilmsetel turgudel. Eesti kultuuriruumi elujõulisus Eesti säästva arengu strateegias „Säästev Eesti 21“ on Eesti kultuuriruumi mõiste väga lai ning määratletud kui eesti traditsioonil ja keelel põhinev ühiskonnaelu korraldus. Kultuuriruum hõlmab eesti keelt, kultuuri (sh loometegevust ja rahvakultuuri), traditsioone, teadust ning selle kultuuri kandjaid (end eestlasena määratlevaid ja eesti keeles suhtlevaid inimesi). Eesti kultuuriruum eksisteerib seega nii Eestis kui mujal maailmas. Püsitatud eesmärgid 1.1, 1.3 ja 1.4 toetavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust pigem kaudselt: eeldusel, et mida toimivam ja targem on Eesti majandus, seda elujõulisem on Eesti ühiskond ja kultuuriruum; seda paremini toimetulevad on Eesti kultuuriruumi kandjad. Säästev Eesti 21 mõistes toetab eesmärk seega kultuuriruumi ulatuse alameesmärki. Ette nähtud eesmärgid toetavad otseselt Eesti teadust ja selle rahvusvahelistumist (nt eesmärk 1.1.5), seega nii Säästva Eesti 21 mõistes kultuuriruumi ulatuse kui ka funktsionaalsuse eesmärke. Samuti on otsene positiivne mõju Eesti kultuuriruumi teatud komponentidele: erieesmärk 1.2.1- digilahenduste arendamine avalikus sektoris, millel on otsene positiivne mõju avalikele teenustele (sh kultuuriteenustele) ja andmete parema kättesaadavuse mõistes (nt ehitatud kultuuriväärtusliku keskkonna andmed võimaldavad teha paremaid ruumiotsuseid) ning erieesmärk 1.3.2, mille peamiseks tegevuseks on loomemajanduse toetamine. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 3.2 Rohelisem Eesti Tabel 3.2-1. Poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad Meede Peamised tegevused 2 Poliitikaeesmärk 2: Rohelisem Eesti 2.1 Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 2.1.1 Toetus korterelamute rekonstrueerimiseks Korterelamute rekonstrueerimise toetamine; Korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine äärealadel 2.1.2 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia Üleminek säästvamale energiatarbimisele (energiatõhusus, taastuvenergia) soojuse tootmisel osakaalu suurendamine lõpptarbimises ja jaotamisel katlaüksuste ja soojustorustiku renoveerimise teel; Vananenud tahkekütuse-kütteseadmete asendamine keskkonnanõuetele vastavate kütteseadmetega tihedalt asustatud piirkondades ja ühendamine kaugküttevõrguga. 2.1.3 Inimkeskse tervishoiu arendamine Tervishoiuasutuste energiatõhusus 2.1.4 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises 2.1.5 Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine; kiirgusohutus Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine; Asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine 2.2 Taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega 2.2.1 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia Biometaani kasutuselevõtu soodustamine osakaalu suurendamine lõpptarbimises Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid 2.3 lähenemisviise 2.3.1 Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja Kombineeritud sadeveesüsteemid sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; Mitteheas kiirgusohutus seisundis veekogumite tervendamine; KOV kliimameetmed ja muud kohanemisemeetmed; Keskkonna-, ilma- ja tugisüsteemide arendamine 23 24 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Meede Peamised tegevused 2 Poliitikaeesmärk 2: Rohelisem Eesti 2.3.2 Eluslooduse kaitse ja kasutus Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks; Rohestamiskavad 2.3.3 Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine/ Päästevõimekuse suurendamine Kiire ja asjatundlik abi/Kindel sisejulgeolek 2.3.4 Kvaliteetne ja ohutu taristu Sadamate akvatooriumi kaitse Teeilmajaama seiresüsteemi uuendamine 2.4 Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine 2.4.1 Ringmajanduse korraldamine Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus; Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine; Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine; Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine; Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine 2.5 Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele 2.5.1 Liikuvuse korraldamine Tallinna trammiliikluse arendamine; Linnades ohutuse tagamiseks jalgrattateede põhivõrgustike ehitamine, sh hoiukohtade ja läbipääsutunnelite rajamine; Sõlmpunktide arendus, sh Pargi&Reisi parklate rajamine, reaalajatabloode paigaldus jne www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Tabel 3.2-2. Poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Vähendada mõju kliimamuutustele (sh Terviklikult on poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti all kavandatud tegevustel otsene mõju vähendamaks mõju kliimamuutustele ja tagamaks parem keskkonnahoid. Kõik kavandatud erieesmärgid on suunatud kliimamuutuste leevendamine, keskkonnahoiule ja selle parendamiseks, mis omab otsest positiivset mõju. kliimamuutustega kohanemine) ja puhas Erieesmärgi sekkumine-korterelamute rekonstreerimiseks (eesmärk 2.1.1 all) ja sellega seotud investeeringute energia tulemuseks on energiatõhususe märkimisväärne paranemine. Kavandatud eesmärgi ja meetme sekkumisvaldkonna olemus toetab otseselt kliimamuutuste leevendamise eesmärki. KSH tähelepanekud, ettepanekud: 1. Peamiste tegevuste juures on välja toodud vajadus soodustada korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamist äärealadel. Samas on korterelamufondi rekonstrueerimisel pikk vaade oluline, et riiklikud toetusmeetmed oleksid parimal viisil kujundatud. Hajapiirkondade kortermajades tuleks vaadata ühtlasi, kui jätkusuutlikud need investeeringud on, sest majad jäävad tühjaks ja seetõttu on eelnev jätkusuutlikkuse analüüs oluline. Rahandusministeeriumil on tühjenevate korterelamute projekt10. Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ettevalmistamisel (2021. aastal) tööriist11, et kaardistada Eesti tervikpilt, kus on pooltühjad või täiesti tühjad hooned. See annab kohalikule omavalitsusele ja riigile võimaluse täiendavaks analüüsiks. Täpsemate rahastus- ja toetusmeetmete jaotamisel tuleks lähtuda terviklikust ja pikaajalisest perspektiivist. 2. Oluline on tähelepanu pöörata, et korterelamute rekonstrueerimise puhul tagatakse kvaliteetsete ja keskkonnasõbralike/jätkusuutlikute materjalide kasutamine. Näiteks ehitistes soodustada ja kasutatada järjest enam kohaliku toormena kättesaadavat puitu. Seda toetab „Kliimapoliitika põhialused aastani 10 https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigivara/tuhjenevate -korterelamute-projekt 11 file:///C:/Users/Riin/Downloads/Kokkuv6te_Eluhoonete_energiat%C3%B5hususe_suurendamine_Rohelisem_Eesti%20(1).pdf 25 26 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist 2050“ toodud põhimõte- „Järjepidevalt edendatakse puidukasutust ning suurendatakse süsinikuvaru puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist. Arendatakse kodumaise puidu kasutust ja tootmist, näiteks suurendatakse puidu kasutust ehituses.“.Ebakvaliteetsete materjalide ja ehitusvõtete kasutamine võib tagada küll parema soojuslahenduse vanematele kortermajadele, kuid probleemiks võib saada inimese tervist säästva õhukvaliteedi tagamine ja ventilatsioonisüsteemide paigaldamise vajadus (viimane võib vanemates majades energiakulusid hiljem suurendada). Eesmärgi 2.1 all on ette nähtud meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ (2.1.2), mille all on tegevusena ette nähtud toetada kaugküttesüsteemide renoveerimist ning vananenud tahkekütuse-kütteseadmete asendamine keskkonnanõuetele vastavate kütteseadmetega tihedalt asustatud piirkondades ja ühendamine kaugküttevõrguga. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid. KSH tähelepanekud, ettepanekud: 1. Eesmärgi 2.1.2 toetavate tegevuste puhul tuleb toetusmeetme rakendamisel arvesse võtta, et igasugune taastuvate allikate kasutamine pole alati keskkonnasõbralik ning selle toetusmeetmete valesti rakendamise korral võib kaasneda mh potentsiaalne oluline ebasoodne mõju, seades ohtu nii elurikkuse säilimise kui kliima eesmärkide saavutamise. Alati tuleb lähtuda sellest, kuidas väärtuslikku ressurssi kõige efektiivsemalt kasutusele võtta. Kaugküttekatlamajade ja koostootmisjaamade valdavaks kütuseks on saanud õli või maagaasi asemel biomass, see tähendab valdavalt puitkütuseid. Taastuvate kütuste põletamine koos fossiilsetega on iseenesest mõistlik tegevus, ent sellisel juhul tuleb jälgida, et see toimuks kütust maksimaalselt säästes ja keskkonda hoides (nt vältida tuleb väärtusliku suuremahulise metsapuidu põletamist, mis avaldab ebasoodsat mõju, seades ohtu kliima ja elurikkuse eesmärkide tagamise). Selleks tuleks antud tegevuste abil soodustada lahendusi, mis toetaksid laiemalt keskkonda. Nii metsapuidu, rohtse biomassi kui biogaasi kasutamisel (sh tooraine varumisel ja põletamisel järele jääva materjali kasutamisel) peab kasutama keskkonda (vesi, muld, õhk, elurikkus) hoidvaid tehnoloogiaid ja praktikaid. Otsene positiivne mõju on eesmärgil 2.3.2, kus peamiste tegevustena on ette nähtud mh linnalise elurikkuse suurendamine ja rohestamiskavad. Nimetatud tegevused oleks otseselt vastavuses Kliimamuutustega www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist kohanemise arengukavas aastani 2030 seatud eesmärkidega kui ka Euroopa rohelise kokkuleppega tagada värske õhk, puhas vesi, terve muld ja bioloogiline mitmekesisus. Erieesmärk 2.5 toetab otseselt säästvat liikumist ja on suunatud eelkõige suurematele linnapiirkondadele. Säästev transport, piirkondade parema Tähelepanu pööratakse linnalise liikuvuse arendamisele, sh aktiivsete liikumisviiside, jalgrattateede ligipääsetavuse tagamine põhivõrgustiku arendamisele, sobiliku liikumisruumi kujundamisele ning multimodaalsete sõlmpunktide (Pargi&Reisi parklate lahendamine) ehitamisele, et suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu. Säästev tarbimine ja tootmine, (jäätmetekke Erieesmärk 2.4 toetab otseselt säästva tarbimise ja tootmise edendamist läbi ettevõtete ringmajandusele ülemineku soodustamise. Toetus suurendamaks ettevõtete teadlikkust ja tehnoloogilist võimekust vähendamine, puhas ringmajandus) ringmajanduse arendamiseks, sh pakendi ja jäätmetekke vähendamiseks, motiveerib ettevõtteid selles suunas tegutsema, samas toetab nende tegevuse lisandväärtuse kasvatamise võimalusi. Erieesmärk on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga edendada säästvaid tarbimis- ja tootmisviise ning suurendada ettevõtete vastutustunnet säästva tootmise saavutamisel; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga kaasata tööstust puhta ringmajanduse saavutamiseks. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Erieesmärk 2.3 toetab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist taastades halvas seisus olevad veekogud ja võimaldades sellega valdkondlikel ettevõtetel tegeleda sellistel veekogudel majandustegevusega, sh veekogu seisundit kahjustamata. Olulise otsese positiivse mõjuga on eesmärk 2.3. ja tegevus elupaikade taastamine (2.3.2). Sõltuvalt sellest kui taasakaalukalt. kasutatakse loodusressursse, avaldub mõju sellele, kui kalliks kujuneb ökosüsteemiteenuse hind erieesmärkide saavutamisel. Eeldatav positiivne mõju on eesmärgil 2.3 ja 2.4, kus peamiste tegevustena on ette nähtud mh linnalise elurikkuse suurendamine ja rohestamiskavad. Nimetatud tegevused oleks otseselt vastavuses Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 seatud eesmärkidega kui ka Euroopa rohelise kokkuleppega tagada värske õhk, puhas vesi, terve muld ja bioloogiline mitmekesisus. Tervis ja elukvaliteet Eesmärgid toetavad Säästev Eesti 21 eesmärki Heaolu kasv. Eesmärk 2.1. toetab elukvaliteeti korterelamute parendamise kaudu kui ka tervist ja elukvaliteeti kaudselt, kuna säästlikum energiatarbimine vähendab 27 28 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist õhuheiteid ja selle kaudu mõju tervisele. Kliimamuutustega kohanemise eesmärk (2.3) keskendub otseselt elukeskkonna ohutuse tõstmisele, kaudselt toetab tervist ja elukvaliteeti elupaikade taastamine. Erieesmärgid 2.3.1 ja 2.4.1 toetavad inimese tervise ja elukvaliteedi edendamist läbi säästva veemajanduse korraldamise ja ettevõtete ringmajandusele ülemineku soodustamise, mis eeldatavalt vähendab keskkonnakoormust. Säästev linnaline liikumine (2.5) toetab ühistranspordi arengut (tramm), jalgrattateede ja seda toetava võrgu kavandamist ning multimodaalsust. Tegevused toetavad Säästev Eesti 21 eesmärki Ökoloogiline tasakaal (saastumise vähendamise alameesmärki). Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, Kavandatud tegevusuundadest omavad otsest regionaalset mõõdet meetme 2.1.1. tegevussuund „Korterelamute regionaalne tasakaal ja tugev tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine äärealadel“ ning erieesmärgi 2.5. kodanikuühiskond) meetmed ja tegevused Eesti suuremate linnade ja linnapiirkondade säästva liikuvuse arendamiseks. Meetme 2.1.1. raames on kavandatud toetuseid kortermajade renoveerimiseks piirkondlike turutõrgete leevendajana sellisena, et “meedet rakendatakse kõikides regioonides, kuid toetusi diferentseeritakse selliselt, et suurem osa toetustest läheb madalama kinnisvarahinnaga piirkondadesse“. Eesmärgipärane olekski rakendada piirkondlikke erisusi meetme mõlema tegevussuuna – nii korterelamute rekonstrueerimise kui ka korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise – toetamisel. Erieesmärgi 2.5. tegevussuunad võivad soodsate projektivalikute (reisijaveo sõlmpunktide arendamine linnapiiridel, keskuslinnade kergliiklussõbralikkuse arendamine) korral toetada Tallinna, Tartu ja Pärnu (linna)regioonide liikuvusliku sidususe kvaliteeti. Veel mitmete kavandatud meetmete ja tegevusuundade puhul on kavandatud rakendada rakenduskava tööversioonides regionaalset arengut toetavaid kriteeriume asjakohastel juhtudel. Meetme 2.2.3. tegevussuuna „biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ raames tuuakse seoses ühistranspordi üleminekuga jätkusuutlikumale energiatarbimisele esile mõte suunata toetused nimelt perifeersematesse maakondadesse. Ringmajanduse erieesmärgi (2.4) tegevusi kavandatakse rakendada üle-Eestiliselt nii, et sekkumised parendavad regioone ja tööstusparke kõikjal, kuid võimalusel „eelistatakse vähemarenenud piirkondade projekte“. Piirkondlikke erisusi kavandatakse vähendada ka KOV-üksuste võimekuse tõstmisel ringmajanduse strateegilises juhtimises ja jäätmemajanduse korraldamisel. Meetmete välja töötamisel lubatakse arvestada ka piirkondade erinevaid võimekusi. Piiriülest (Eesti-Läti) koostööd jäätmemajanduses käsitletakse võimaluste ja võimalikkuse võtmes. Selliseid regionaalsele tasakaalustatusele suunatud kriteeriumeid on jätkuvalt vajalik www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist säilitada ka rakenduskava lõplikus versioonis ning hiljem meetmete disainil täpsustada selliselt, et vähemarenenud piirkondadesse ja „turutõrke piirkondadesse“ jõuaks ka tegelikult piisava regionaalse mõjuga investeeringuid. KSH ettepanekud/tähelepanek: 1. Erieesmärgid ja nende täitmise mõõtmiseks kasutavad indikaatorid ei oma regionaalset mõõdet ning see ei ole ka vajalik. Sisulises mõttes on kõige probleemsem linnapiirkondadele arendamiseks kohustuslikult eraldatavatest vahenditest (vähemalt 8% ERDF investeeringutest) suurema osa (73%) suunamine mitmeliigilise liikumiskeskkonna arendamiseks ning sellest omakorda olulise osa suunamine Tallinna ehk enim arenenud pealinnaregiooni trammivõrgustiku arendamisele. Kohapõhise, kohalike arenguvõimekuste tugevdamisel põhineva ja samas tasakaalustava regionaalpoliitika seisukohast on tegemist tugevalt probleemse valikuga. Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, Erieesmärk 2.3 toetab eesmärgi saavutamist läbi ettevõtluse arendamise, sest selle tegevused toetavad ettevõtete tehnoloogia ja teenuste arengut ringmajandusel põhineva ärimudeli arendamiseks, mis on oluline ettevõtete turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus) konkurentsivõime ja turundusstrateegiate parandamiseks rahvusvahelistel turgudel, arvestades üha nõudlikuma tarbija soove. Erieesmärgid 2.1, 2.3, 2.4 ja nende all kirjeldatud tegevused toetavad neid töökohti ja tööhõivet, kus on vaja keskkonnaalaseid teadmisi-oskusi ja kasutada uuemaid keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid (nt ehituses, ringmajanduses, energiasektoris, keskkonna valdkonnas sh nt keskkonnaspetsialistid). Uute keskkonnasäästlike tehnoloogiate ning materjalide kasutamisega nii ehituses, transpordis, energiasektoris, vee- ja elamumajanduses jne paraneb laiemalt töötajate ja elanike tervis ning elu- ja töökeskkond, millest omakorda paraneb laiemalt inimeste heaolu, ühiskonna rahulolu ja turvatunne. Päästevõimekuse tagamine heal tasemel avab paremad võimalused astuda vastu kliimamuutustele ka tööhõive vallas, kuna investoritel ja tööandjatel on suurem kindlustunne töökohtade loomiseks. Samuti suurendab päästevõimekuse kasv võimalike vahetute kahjude vähenemise kaudu kogu Eesti elanikkonna turvalisust Eesti kultuuriruumi elujõulisus Püsitatud eesmärgid 2.1 ja 2.3, 2.4 toetavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust kaudselt: mida energiatõhusam ja energiasäästlikum on Eesti elukeskkond ning mida paremini on toimunud kohanemine kliimamuutustega, seda 29 30 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist paremas ja turvalisemas keskkonnas eesti kultuuri kandjad tegutsevad. Eesmärgil on seega kaudne positiivne mõju Säästva Eesti 21 alameesmärgile „Eesti kultuuriruumi ulatus“. Eesmärk 2.4 (ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine) toetab majandussektorit ja elukeskkonda ning kaudselt seega Eesti kultuuriruumi elujõulisust. Eesmärgil on eeldatav positiivne kaudne mõju loodus- ja kultuurmaastikele, kuna esmase toorme vajaduse vähenemisel väheneb seeläbi surve mõju maastikele. Eesmärk toetab kaudselt Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärke „Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine“ ja „Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine“. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 3.3 Ühendatum Eesti Tabel 3.3-1. Poliitikaeesmärgi Ühendatum Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad Meede Peamised tegevused 3 Poliitikaeesmärk 3: Ühendatum Eesti Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) 3.1 arendamine 3.1.1 Kvaliteetne ja ohutu taristu TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine Säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse 3.2 arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine 3.2.1 Kvaliteetne ja ohutu taristu Raudteede arendamine ja rekonstrueerimine (sh Rail Balticu liini Tallinn-Ikla kohalikud peatused); Raudtee elektrifitseerimine 3.2.2 Regionaalareng KOV jalgratta- ja/või jalgteede ehitus Tabel 3.3-2. Poliitikaeesmärgi Ühendatum Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Vähendada mõju kliimamuutustele (sh Eesmärgil 3.1 puudub otsene mõju kliimamuutuste vähendamisele ja puhta energia ehk taastuvenergeetika suurendamisele. Samas on Eesti inimesed jätkuvalt suuresti sõltuvad isiklikust sõiduvahendist, seega seni kliimamuutuste leevendamine, kuni ei ole kasvanud inimeste keskkonnateadlikkus ja pole toimunud harjumuste muutust ühiskonnas, võib kliimamuutustega kohanemine) ja puhas antud meetme rakendamine suurendada autostumise kasvu maanteedel ja sellega võib kaasneda potentsiaalne kaudne ebasoodne mõju kliimamuutustele. energia Eesmärk 3.2 on suunatud keskkonnasäästliku transpordi arendamisele, kus suur osa kavandatud rahastusest on suunatud suurprojekti Rail Balticuga seotud tegevuste elluviimiseks. Koostatava 31 32 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist „Transpordi ja liikuvuse arengukava aastani 2021-2035“ kohaselt tuleb Rail Baltic kasutusvõimaluste suurendamiseks pidada silmas selle potentsiaali rajada ja kasutusele võtta trassil ette nähtud kohalikud peatused. Transpordi ja liikuvuse arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (Hendrikson&Ko 2021) tuuakse samas välja, et koostatavas arengukavas ja selle koostamise aluseks olnud uuringus12 rõhutatakse, et raudtee kasutusfookuse nihutamine rahvusvahelistelt ühendustelt siseriiklike vajaduste täitmise suunas võib kahjustada raudtee võimet täita rahvusvahelise reisijate ja kaubaveo eesmärke, seda enam et kavandatud kohalikud peatused on eemal suurematest asumitest. Oluline on tähele panna, et rongiühenduse puhul on suured energiakaod ja sellest tulenevad KHG heite kogused seotud just rongi pidurdamise ning sõitma hakkamisega. Seega juhul, kui kohalike peatuste lisamine hakkab takistama/pidurdama rahvusvahelise ühenduse kiirust, tõstab see eeldatavasti märkimisväärselt rongikasutuse ressursimahukust ja kaudselt läbi elektrienergia tootmise CO2 heitkoguseid, mis aga peaks olema üks peamine Rail Balticu kasutegur kliimamuutuste vähendamisel. Samas võimaldavad uued rongipeatused arendada säästvat liikuvust ning on olulised maapiirkondade elujõulisuse tagamisel. KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Eesmärgiga on lisaks ette nähud raudteetranspordi arendamine elektrifitseerimise suunas, arvestades, et tegemist on väikseima keskkonnajalajäljega olemasoleva lahendusega kütusega raudteeliikluse jaoks. Samas tuleb toetusmeetmete rakendamisel arvestada, et transpordiliigi kliimamõju silmas pidades on oluline see, millistest energiaallikatest on kasutatav elekter toodetud. Erieesmärgid on vastavuses: EL-i Läänemere piirkonna strateegia eesmärgiga tagada üleeuroopalisele transpordivõrgule juurdepääs; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärgiga suurendada hästi integreeritud asustuse ja transpordikorralduse planeerimist. Säästev transport, piirkondade parema Ühendatum Eesti alla kavandatud eesmärgid on valdavalt seotud transpordisektori investeeringutega, mis mõjutab ressursikasutust mitmeti – läbi fossiilsete kütuste tarbimise, transpordiinfrastruktuuri ehitamise ligipääsetavuse tagamine ning läbi maakasutuse transpordi infrastruktuuri tarbeks. Transporditaristu rajamiseks ja 12 The Future of passenger mobility and goods transaport in Estonia. International Transport Forum, June 2020. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist rekonstrueerimiseks kulub suurel hulgal taastumatuid loodusvarasid ja pinnast. Arengukavas, Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke „Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011-2020“, toodud hinnangu13 kohaselt kasutatakse vähendamine, puhas ringmajandus) Eestis suurem osa ehitusmaavaradest täitematerjalina, sellest omakorda 71% tee-ehituses ja 29% betooni valmistamiseks. Koostatava „Transpordi ja liikuvuse arengukava“ kohaselt tuleb taristut kavandada säästvalt - taristu arendamise eelduseks on põhjuste ja soovitavate eesmärkide analüüs. Seejuures on öeldud, et transpordisüsteemi arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel järgitakse esmajärjekorras 4- astmelist printsiipi, mille kohaselt võib hakata kaaluma uue taristu ehitamist kui alternatiivi alles siis, kui kolmes esimeses astmes kavandatud tegevused ei lahenda probleemi (nt kas oleks võimalik lahendada probleemi nõudluse mõjutamisega, taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate kohandamistega). Seejuures tuleb linnadevaheliste ühenduste arendamisel maanteearendusi vaadata koos raudteeühendusega ning võimalusel kasutada sekundaarseid materjale nagu aheraine ning ehitus- ja lammutusjäätmed. Nii kavandatud Ühendatum Eesti eesmärgid kui koostatav „Transpordi ja liikuvuse arengukava“ näeb samal ajal ette TEN-T maanteede väljaehitamist mitmes põhisuunas. Koostatavas arengukavas tõdetakse küll, et maanteede ehitamine ei toeta arengukava püüdluseid säästva transpordi arendamisel, kuid vajadust põhjendatakse TEN-T direktiivi nõuete täitmise vajadusega. Samas vastavalt arengukavale lähtutakse põhimaanteede arendamisel eelkõige liiklusohutusest ning nõudlusest, arvestades seejuures siiski ka nn 4-astmelist arendamise printsiipi. Viimane lause on aga juba sisemiselt vastuoluline, kuna 4-astmelise printsiibi esimene aste on nõudluse mõjutamine ning nõudlusest lähtumine ei vasta sellele14. Eesmärk 3.2 all kavandatud meetmed on suunatud mh Rail Balticu liini Tallinn-Ikla kohalike peatuste rajamiseks ja väljaehitamiseks. Uued rongipeatused võimaldavad arendada säästvat liikuvust ning on olulised maapiirkondade elujõulisuse tagamisel. Pargi-reisi parklate populaarsus just raudteepeatuste lähedal on siin heaks näitajaks. 13 Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetel 14 Transpordi ja liikuvuse arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, Hendrikson&Ko 2021 33 34 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Toetusmeetmete rakendamisel pöörata tähelepanu terviklikele taristulahendustele piirkondade elujõulisuse tagamiseks (nt Rail Balticu kohalikes peatustes hästi läbimõeldud pargi-ja reisi parklad, transpordiliikide vaheline ühenduvus), et võimendada positiivset mõju regionaalarengule. 2. Taristuehituse lahenduste valikul ja investeerimisotsuste tegemisel tagada, et maksimaalselt lähtutakse „Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2030“ nimetatud 4-astmelisest printsiibist ja mõjusid vaadatakse kompleksselt, mh viiakse enne otsustamist läbi alternatiivsete lahenduste keskkonnajalajälje hindamine. 3. Taristuobjektide rajamisel võimalusel kasutada maksimaalselt sekundaarseid materjale. Erieesmärgid on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga muuta transpordisüsteem ühiskonna majanduslikele vajadustele vastavaks; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga kiirendada üleminekut arukale liikuvusele, sh vähendada seisakuid transpordiühendustes; Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärgiga pikaajaliselt kavandada integreeritud transpordi arendamist; EL-i Läänemere piirkonna strateegia eesmärgiga tagada üleeuroopalisele transpordivõrgule juurdepääs; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärgiga suurendada hästi integreeritud asustuse ja transpordikorralduse planeerimist. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Transpordi- ja teedeinfrastruktuuri ehitamine vajab olulises mahus maad kui ressurssi ning võib mõjutada ebasoodsalt sellele alale ja selle mõjualasse jäävaid ökosüsteeme. Transport mõjutab elusloodust negatiivselt peamiselt elupaikade kao ja killustamise läbi, takistab liikide looduslikku levikut ja põhjustab loomade hukkumist teel. KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Kõigi selliste uute taristuobjektide rajamisega (ja olemasoleva taristu olulise laiendamisega) kaasnevaid mõjusid (sh bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikade sidususele) tuleb hinnata eriplaneeringute/projektide käigus lahenduste välja töötamisel, enne kui tehakse realiseerimisotsused. Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu pöörata koosmõjule ja kumulatiivsele mõjule teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate taristuobjektidega ning arvestada tee kui terviku mõju (mitte analüüsida vaid üksikuid projekteeritavaid lõike eraldi). www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist 2. Soovitatav on anda suunis hetkel kasutusel olevate teede projekteerimisnormide ülevaatamiseks maa kui ressursi ja biloogilise mitmekesisuse säilitamise vaatenurgast. Hetkel kasutusel olev praktika teede rekonstrueerimisel ja ehitamisel toodab üledimensioneeritud taristulahendusi, mille hooldusel ei kasutata looduspõhiseid lahendusi. 3. Mõjusid aitab oluliselt minimeerida see, kui transpordisüsteemi arendamisel peetakse tugevalt kinni eespool nimetatud 4-astmelisest printsiibist ehk uue taristu arendamist hakatakse kaaluma alles siis, kui kolm esimest varianti (nõudluse mõjutamine; olemasoleva taristu ja sõidukite tõhusam kasutus; olemasoleva taristu kohendamine) ei ole selgelt piisavad probleemi lahendamiseks. Tervis ja elukvaliteet TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine (eesmärk 3.1) parendab liiklusohutust ja aitab tagada parema sõidumugavuse. Samuti vähendab maanteede ehitus teekonna läbimiseks kuluvat aega ning võimaldab kvaliteetsema elukeskkonna toimimist ja tagamist (transiitliikluse asulatest eemale viimine). Siiski on TEN-T maanteede ehitusel ka kaudsed negatiivsed kõrvalmõjud tervisele ja elukvaliteedile läbi ühiskonna autokesksuse suurendamise. Vananevas ühiskonnas tuleks vältida individuaalset auto omamist ja juhtimisõigust eeldavaid taristulahendusi. Raudtee arendamine (eesmärk 3.2.1) vähendab samuti teekonnale kuluvat aega, võimaldades kvaliteetsema elukeskkonna toimimist. Raudteetranspordil on kaudne positiivne mõju tervisele – ühistranspordina võimaldab see vähenda õhuheiteid võrreldes individuaalse auto kasutamisega, mis mõjutab kaudselt inimese tervist. Eesmärgi 3.2 alla kuuluvad teemad tõstavad elukvaliteeti ja võimaldavad harrastada tervislikke liikumisviise. KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. KOV jalgratta- ja/või jalgteede kavandamise toetamisel pöörata tähelepanu kergliikluse mitmekesistumisele ja erinevate elulaadide toetamisele. Standardi järgi rahuldava või hea 35 36 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist tasemega taristulahendused ei pruugi olla piisavad erinevate kergsõidukite, liikumise abivahendite jms mahutamiseks teeruumi. 2. Soovitame eesmärki 3.2 ja selle all olevat regionaalarengu meetme 3.2.2 all ette nähtud toetatavat tegevust laiendada kui „KOV kergliiklustaristu ehitus“, mis on laiem käsitlus ja hõlmab mh parklaid, istepinke jmt. 3. Kergliiklustaristu arendamisel tuleb teadlikult toetada nii keskkonnasäästlikku puhkeotstarbelist kui ka sundliikumist ja teadvustada nende erinevaid vajadusi (nn liikumisringid, kus on eristatud kiiret rattasõitu võimaldavad rajad; laiemad kergliikluse „kiirteed“ radiaalidena töökohti koondavatesse keskustesse). Eesmärk toetab Säästev Eesti 21 eesmärki „heaolu kasv“ ja selle alameesmärke „turvalisuse kasv“ ja „võimaluste mitmekesisus“. Eesmärgil on otsene positiivne mõju elukvaliteedi tõstmisele (kiiremad ühendused, kergliiklusteed) ja tervisele (ohutuse tõstmise mõistes). Raudteetranspordi parendamine vähendab autokasutust ning seega vähendab õhuheiteid, mõjutades seeläbi kaudselt tervist. Jalgratta- ja/või jalgteede ehitus toetab ka igapäevast rattaga/jalgsi liikumist ja tervisesporti, millel on positiivne mõju tervisele. Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne Erieesmärgid toetavad sidusa ühiskonna edendamist läbi ettevõtlussektori võimaluste parandamise. TEN- tasakaal ja tugev kodanikuühiskond) T võrgustiku ja mitmeliigilise liikuvuse parandamine võimaldab ettevõtetel tõsta teenuse mahtu ja kvaliteeti ka maapiirkondades ja kaugemal suurematest transpordivõrkudest. Siiski eeldab sidus ühiskond iga ühiskonnaliikme maksimaalset võimalikku liikumisvabadust, mida toetab eelkõige erieesmärgis 3.2 kirjeldatu. TEN-T transpordivõrgustiku (3.1.) arendamise erieesmärk toetab esmajoones regioonidevahelise sidususe arengut ning Tallinna-keskse funktsionaalse asustussüsteemi tugevnemist, kuid teisejärguliselt pakuvad võimalusi ka regioonide sisese funktsionaalse sidususe tugevnemiseks, seda paranevate liikumisvõimalustega arengukoridoride ümber. See eeldab siiski teadlikku liikuvuse planeerimist ka kohalikul tasandil, et luua pealinnaga seotud põhimagistraale toetav süsteem. Erieesmärk on suunatud üleriigilise ja üle-Euroopalise ühendatuse suurendamisele. Positiivne mõju Eesti sisesele regionaalsele tasakaalustatusele on sekundaarne ja sõltuv üleriigilistest Tallinna-kesksetest ruumiseostest. TEN-T võrgule juurdepääsu erieesmärgi (3.2.) KOV jalgratta- ja/või jalgteede meede omab keskpikas perspektiivis nõrka positiivset mõju regionaalsele tasakaalustatusele tulenevalt sellest, et kergliiklus ei ole www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist ning kõige tõenäolisemalt ei muutu ka lähimal kümnendil Eestis oluliseks töö- ja õpirände liikumisviisiks ning sõltuvalt konkreetsete projektide valikust kuni tugevat positiivset mõju. Üksikute keskus-tagamaa funktsionaalsete regioonide jaoks võib soodsate tingimuste (nt liikumisvahendite tehniline areng, tööandjate soosiv poliitika) jalgratta- ja/või jalgteede ehitust täiendavate meetmete rakendamisel (teehooldus, mugavad parklad) saavutada ka tugevat positiivset koosmõju. Raudteede arendamise meetmega (3.2.1.) luuakse eeldused üle-eestiliste arenguvööndite tugevnemiseks raudteede (kohalike) peatuste ümbruses ning seega ka regionaalse tasakaalustatuse suurenemiseks. Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, turvalisuse Erieesmärgid 3.1 ja 3.2 toetavad majandusliku heaolu kasvu läbi ettevõtlustegevuse soodustamise, kuna transpordiühendused on kogu tarneahela, sh kaupade ja teenuste liikumiseks väga oluline faktor, mis tase ja võimaluste mitmekesisus) mõjutab ettevõtlussektori konkurentsivõimet tervikuna. Paranenud liiklusohutus tõstab turvalisuse taset. Suunatult ja läbimõeldult arendatav raudtee- ja kergliiklustaristu mitmekesistavad elu- ja töökohade asukohtade võimalusi kõikidele ühiskonna gruppidele ja pakuvad liikumisvabadust. Eesti kultuuriruumi elujõulisus Eesmärgid mõjutavad kultuuriruumi elujõulisust kaudselt läbi heaolu ja keskkonnakvaliteedi tõusu ning ühendatuma ühiskonna loomise, mis toetab mh erinevate kultuuriteenuste kättesaadavust ning seeläbi kultuurielus osalemise osatähtsust. Eesmärgid toetavad seega Säästev Eesti 21 alameesmärki „Eesti kultuuriruumi ulatus läbi kultuuriteenuste kättesaadavuse paranemise“. 37 38 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 3.4 Sotsiaalsem Eesti Tabel 3.4-1. Poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad Meede Peamised tegevused 4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste 4.1 sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu 4.1.1 Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete Kodude kohandamine kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine Kogukonnapõhiste teenusmajade loomine vanemaealistele Hoolekandeasutuste dementsussõbralikuks kohandamine Erihoolekande teenuskohtade loomine Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused Parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas 4.2 parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet 4.2.1 Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete Kogukonna ja kohalike omavalitsuste võimestamine sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine Ühtsete hindamissüsteemide ja –instrumentide kohandamine, loomine ja kasutusele võtmine pikaajalise hoolduse vajaduse tuvastamiseks Teadmistepõhise poliitika kujundamise toetamine Eestkostesüsteemi korrastamine Hoolekandeteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmine ja järelevalve edendamine Erinevate valdkondade integreerimine sotsiaalkaitseteenuste pakkumiseks, sh innovaatiliste lahenduste suurendamine sotsiaalkaitsesektoris Hoolduskoordinatsiooni mudeli katsetamine ja arendamine üle Eesti Dementsusega inimestele suunatud teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamine Toetavad meetmed hoolduskoormusega inimestele Meetmed sotsiaalkaitse sektori ja lastega töötavatele töötajatele Edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi 4.3 kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Meede Peamised tegevused 4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti 4.3.1 Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja Töötervishoiu ja –ohutuse teenuste kujundamine hoidmine/Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine Töökeskkonna ja töötingimustega tegelevate organisatsioonide, sh sotsiaalpartnerite ja ja inimeste piiriülest liikumist arvestava erialaorganisatsioonide võimekuse tõstmine sotskindlustussüsteemi kujundamine Püsiva töövõimekao ennetamine ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine Haiguste ennetusmeetmete, nõustamis-, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste kättesaadavuse parandamine inimeste konkurentsivõime tõstmiseks tööturul ja tööturule naasmiseks Pensionisüsteemi reformimine Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige 4.4 ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet 4.4.1 Eesti keele jätkusuutlikkuse tagamine/ Eesti keele õpe rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele formaalharidussüsteemis Eesti keele kui teise keele õpetamise tagamine ja Eesti keele õpe täiskasvanutele õppe toetamine 4.4.2 Kinnipeetavate lõimimine Kinnipeetavate lõimimine 4.4.3 Tõhus ja proaktiivne kohanemispoliitika Kohanemisprogramm ja uussisserändajate nõustamine Avalikkuse teavitamine rände-, kohanemis- ja lõimumisteemadel Uussisserändajate, sh tagasipöördujate, kohanemise toetamine kohalikul tasandil Keeleõppe- ja lõimumiskoolitused (sh tegevused keele praktiseerimiseks) Töövahendusprogramm keeleõppe eesmärgi Kogukondade vahelised kontaktid Side riigiga Sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamine 4.4.4 Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem Laste heaolu ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu/Lastele ja Teenused riskinoortele: Käitumisoskuste Mäng peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja 39 40 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Meede Peamised tegevused 4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti vastavad perede vajadustele//Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine 4.4.4 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine 4.4.6 Ennetav ja turvaline elukeskkond Teenused riskinoorteleja kohaliku tasandi võrgustikutööl põhinev koostöömudel 4.4.7 Kodanikuühiskonna mõju suurendamine Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine ja arengu toetamine Vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning 4.5 võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist 4.5.1 Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja Toidu ja/või esmatarbekaupade pakkumine (nt voucherite skeemi alusel) inimeste piiriülest liikumist arvestava sotskindlustussüsteemi kujundamine Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse 4.6 rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu 4.6.1 Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine Edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja 4.7 digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust 4.7.1 Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed / Kutsesüsteemi reform Õpivõimalused ja hariduse Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamine ning koolitusasutuste võimekuse korraldus suurendamine Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine Täienduskoolitussüsteemi kvaliteediarendus ning täiskasvanute õpiteede paindlikumaks muutmine Õppimisvõimaluste populariseerimine www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Meede Peamised tegevused 4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti Muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja 4.8 informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu 4.8.1 Õpivõimalused ja hariduse korraldus/Õpetajate Õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine ning haridus- ja noortevaldkonna järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - töötajate järelkasvu ja kvalifikatsiooni kindlustamine keskkonnad/Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed Õpivalikute suunamise meetmed kutse- ja kõrghariduses Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine 4.8.2 Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed IT hariduse ja digioskuste arendamine 4.8.3 Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse Avatud teadus ja teaduse populariseerimine kindlustamine 4.8.4 Õpivõimalused ja hariduse korraldus/Hariduse, Kõrgharidusõppe kvaliteet ja vastavus ühiskonna vajadustele ühiskonna ja tööturu seosed 4.9 Edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja - koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks 4.9.1 Noortevaldkonna arendamine Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks, NEET noortele tugimeetmete pakkumine, hariduse tugiteenused Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades 4.10 juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega 4.10 Õpivõimalused ja hariduse korraldus Koolivõrgu korrastamise jätkamine (haridusinfrastruktuuri arendamine kvaliteetse ja kaasava hariduse ning haridusasutuste vahelise koostöö toetamiseks) Kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimise arendamise tööriistakast kohalikele omavalitsustele ja haridusasutustele (investeeringud kooskõlas piirkondlike ja/või maakondlike arengudokumentidega ning arvestades regionaalset mõõdet) 41 42 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Tabel 3.4-2. Poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Vähendada mõju kliimamuutustele (sh Erieesmärgid 4.3, 4.4, 4.7, 4.8, 4.9 ja 4.10 panustavad kaudselt kliimamuutuste mõju vähendamisse ja puhta energia kasutamisse, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu kliimamuutuste leevendamine, riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja kliimamuutustega kohanemine) ja puhas noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi. energia Keskkonnateadlikkust ja keskkonnaharidust tuleb koolisüsteemis arendada varakult, järjepidevalt, toetades sellega laste-noorte keskkonda hoidvaid valikuid täiskasvanueas. Eesmärkide 4.6, 4.7 ja 4.8 elluviimisel tõstes iga töötaja, tööotsija konkurentsivõimet tööturul (taseme-, täiend- ja ümberõpe) paraneb sellest kaudselt keskkonna seisukord. Haritum ja koolitatud tööjõud on teadlikum ühiskonna keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Neil on selleks sobilikud digipädevused ja üld- ning erialased oskused. Seda eriti siis, kui keskkonnaharidus on loomulik osa kõigi erialade ja ainete õpetusest. Koostöö teadlaste ja ülikoolide, tööandjatega toetab innovatsiooni, uusi lahendusi valdkonnas ja seega panustab kliimamuutuste vähendamisse. Hariduse ja noorte valdkonna töötajad tunnevad kaasaegseid õpetamis- ja õppimismeetodeid (kvalifikatsioon) ja oskavad olulisi valdkondi (nt säästev areng) integreerida õppesse, õppekavadesse. Tihe koostöö erialaliitude, katusorganisatsioonide ja haridusasutuste vahel aitab uuendada õppekavu vastavalt ühiskonna strateegilistele eesmärkidele (säästev areng), aidates sellega täita strateegilisi kliimaeesmärke. Säästev transport, piirkondade parema Erieesmärgid ja kirjeldatud tegevused aitavad tööturu ja hariduse vaatest väga kaudselt kaasa säästva transpordi arengule ja piirkondade parema ligipääsetavuse tagamisele, tõstes õppijate, töötajate ja ligipääsetavuse tagamine tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimekaoga inimeste; hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi) ning teadmisi. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke Erieesmärgid 4.3, 4.4, 4.7, 4.8, 4.9 ja 4.10 panustavad kaudselt säästva tarbimise ja puhta energia kasutule võtmisesse, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh vähendamine, puhas ringmajandus) nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi. Keskkonnateadlikkust ja keskkonnaharidust tuleb koolisüsteemis arendada varakult, järjepidevalt, toetades sellega laste-noorte keskkonda hoidvaid valikuid täiskasvanueas. Eesmärgid 4.6, 4.7 ja 4.8, tõstes iga töötaja, tööotsija konkurentsivõimet tööturul (taseme-, täiend- ja ümberõpe) parandavad sellega kaudselt ka keskkonna seisukorda. Haritum ja koolitatud tööjõud on teadlikum ühiskonna keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Neil on selleks sobilikud digipädevused ja üld- ning erialased oskused. Aktiivselt end töiselt ja erialaselt täiendav tööotsija, töötaja on teadlikum ühiskonna väljakutsetest, sh kliimamuutuste negatiivsetest mõjudest. Seda eriti siis, kui keskkonnaharidus on loomulik osa kõigi erialade ja ainete õpetusest. Koostöö teadlaste ja ülikoolide, tööandjatega toetab innovatsiooni, uusi lahendusi valdkonnas ja seega panustab kliimamuutuste vähendamisse. Hariduse ja noorte valdkonna töötajad tunnevad kaasaegseid õpetamis- ja õppimismeetodeid (kvalifikatsioon) ja oskavad olulisi valdkondi (nt säästev areng) integreerida õppesse, õppekavadesse. Tihe koostöö erialaliitude, katusorganisatsioonide ja haridusasutuste vahel aitab uuendada õppekavu vastavalt ühiskonna strateegilistele eesmärkidele (säästev areng), aidates sellega täita strateegilisi kliimaeesmärke. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Erieesmärgid ja kirjeldatud tegevused aitavad tööturu ja hariduse vaatest väga kaudselt kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimekaoga inimeste, hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi), teadmisi. 43 44 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Tervis ja elukvaliteet Kõik erieesmärgid toetavad Eestis otsesemalt elukvaliteeti – võimalust osaleda ühiskonnaelus, tööturul, saada vajalikku hooldusabi jms. Otsesed positiivsed mõjud on töötervishoiu, haiguste ennetamise ja terviseedenduse eesmärkidel. Erieesmärgid 4.6-4.8 toetavad inimese tervise ja elukvaliteedi parandamist läbi paranevate võimaluste tööturul osaleda. Tööturu- ja haridussüsteemi täiendamist toetavad tegevused võimaldavad erinevatel ühiskonnagruppidel tõsta enda kvalifikatsiooni tööturule pääsemiseks ja väiksema töötusriskiga seal tegutseda, mis on oluline inimeste sissetuleku tagamiseks ja sellega elukvaliteedi parandamiseks. Haritum ja koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum enda tervisest, oskab sellele tähelepanu pöörata ja seostada keskkonnariskide, -probleemidega. Uued kaasaegsed keskkonnasäästlikud lahendused ja tehnoloogiad aitavad hoida inimeste, töötajate tervist (sh konkreetselt sotsiaal- ja tervishoiu- ja hooldusvaldkonnas). Töötajate haridustaseme ja oskuste taseme tõus aitab neil kauem ja tervena hõives püsida ja tõstab nende elukvaliteeti. Paranev töötervishoid ja tööohutus, kaasaegsed töötingimused panustavad tervislikemasse töökohtadesse ja toetavad pikka tööiga, -elu hõives. Parem eesti keele oskus võimaldab inimestel osaleda tööturul, kasutada kohalikke teenuseid sh tervishoiuteenuseid. Tööturu vajadustest lähtuva haridussüsteemi toimimine võimaldab ettevõtetel luua aktiivselt töökohti ja sellega toetada inimeste elukvaliteedi säilimist/parandamist. Erieesmärk 4.1.1 aitab kaasa elukvaliteedi ja tervise paranemisele nii neil, kellele teenused on mõeldud, kui ka nendega koos elavatel ja/või neile tuge või hooldust pakkuvatel inimestel. Tegevuste planeerimisel ja rahastamisel on oluline järgida regionaalset jaotust, et pakutud teenused ja lahendused ei koonduks üksikutesse keskustesse, vaid täidaksid eesmärki tuua teenused ja keskused inimestele lähemale, st saavutada parem regionaalne tasakaal teenuste pakkumisel ja saamisel. Erieesmärgid on vastavuses ELi säästva arengu strateegia eesmärkidega varustada ettevõtteid kvalifitseeritud tööjõuga ning Säästva Eesti 21 eesmärgiga tagada tööjõu kvaliteedi vastavus majanduse arenguvajadustele. Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, Erieesmärgid 4.6-4.8 toetavad sidusa ühiskonna saavutamist läbi tööturumeetmete ja tugiteenuste, mis on regionaalne tasakaal ja tugev suunatud tööturu nõudluse rahuldamisele läbi kõiki ühiskonnarühmi kaasavate tegevuste. Erieesmärgid kodanikuühiskond) toetavad haridussüsteemi ja tööturunõudluse vastavust ja elukestva õppe süsteemis osalemise võimalusi. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Erieesmärgid aitavad saavutada ettevõtete tegevuseks vajaliku tööjõu olemasolu, mis on oluline haritud, regionaalselt tasakaalustatud ja avalikku sektorit toetava ühiskonna kujunemisel. Üksnes erieesmärk 4.10. raames ja juures rõhutatakse regionaalset vaadet, täpsemalt funktsionaal- administratiivsete regioonide olulisust koolivõrgu korrastamisel - investeeringuid kavandatakse teha „kooskõlas piirkondlike ja/või maakondlike arengudokumentidega ning arvestades regionaalset mõõdet“. Lähtudes rakenduskavas kirjeldatust, ilmneb, et valdava osa erieesmärkide raames kavandatakse tegevusi, mille rakendamisel kasutatakse regionaalse mõjuga eristavaid kriteeriume. Tööturu edendamise erieesmärgi (4.6.) rakendamise põhimõttena kavandati välja töötada kohalikele ja piirkondlikele vajadustele vastavaid meetmeid. Tegevused tööjõu liikumise geograafiliste takistuste kõrvaldamisel võiksid suurendada regioonide funktsionaalset sidusust. Töö keskkonna kohandamise erieesmärgi (4.3.) tegevustes kavandati piirkondlike võimekuste tasakaalustamist KOV volikogu liikmete koolitustegevustega ning kohapõhise arengumudeli rakendamist tööturuteenuste kavandamise viimisel kohalikule ja piirkondlikule tasandile. Erieesmärgi (4.5.) raames taotletakse samuti regionaalset tasakaalustatust läbi teenuste (taseme) ühtlustamise ning KOV-üksuste nõustamise. Ka elukestva õppe võimaluste edendamise erieesmärgi (4.8.) üheks kavandatavaks tegevuseks on KOV-üksuste võimekuste tasakaalustamine valdkonda panustamisel. Samuti kavandatakse lähtuda piirkondliku majanduse ja tööturu vajadustest, sh ka mitte-eesti rahvastiku olulise osakaaluga piirkondade eripärasid arvestada. Eesti keele ja lõimumise erieesmärgi (4.4.) raames on kavandatud lähenemine eelmise erieesmärgiga sarnane – eristatakse vajadustest lähtuvalt peamised sihtpiirkonnad (Ida-Viru ja Harju), kuhu meetmeid eelistatult suunatakse, ning samaaegselt kavandatakse piirkondliku haldusvõimekuse tasakaalustatut arendamist. Integreeritud sotsiaalteenuste erieesmärgi (4.1.) raames kavandatakse tasakaalustatud regionaalset arengut toetavana arendada maakonnakeskustes integreeritud tervise- ja hoolduskeskusi ning võtta seejuures investeerimisel arvesse regionaalseid vajadusi. Põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi (4.10.) raames kavandatakse väikesemahulisi investeeringuid regionaalsesse koostöösse piirkondlike hariduskonsortsiumite partnerlusel põhineva kontseptsiooni alusel ning piirkondlikest vajadustest lähtuvalt toetab see regioonide funktsionaalse sidususe kasvu. Mitmed kavandatavad eesmärgid ja eri-eesmärgid toetavad hariduse ja tugiteenuste pakkumise jätkamist, toetavad selleks erinevate osapoolte koostööd ja suurendavad nii sotsiaalset kaasatust ja tugevamat 45 46 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist kodanikuühiskonda. Erieesmärgi 4.1.1 tegevused „Kogukonnapõhiste teenusmajade loomine vanemaealistele“ ning „Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused“ parandavad üldist hooldusteenuste kättesaadavust, sh kaasatakse teenuste pakkumisse kogukonnad. See aitab kaasa sidusama ühiskonna ja tugevama kodanikuühiskonna loomisele. Erieesmärgid 4.1-4.10 ja nende raames kirjeldatud tegevused edendavad sidusat ühiskonda erinevatele sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmete ja tugiteenustega, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi. Parem haridus ja teadmistele, oskustele (kvalifikatsioonile) vastav töökoht tagavad inimesele konkurentsivõimelise ja väärilise sissetuleku ning pakuvad eneseteostust. Need loovad võimalusi ka aktiivselt ühiskonna ja kogukonna elus osaleda. Kui tegevustes suudetakse järgida regionaalseid erinevusi ja kasutada ära just sellest tulenevaid võimalusi, siis on mõju keskkonnaeesmärgile positiivne. KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Rakenduskava regionaalsete kriteeriumite rakendamine on vajalik ning loob eeldused positiivsete regionaalsete mõjude saavutamiseks. Vastasel juhul võivad mõjud olla regionaalset tasakaalustamatust suurendavad või vähendavad. 2. Kaaluda läbivalt regionaalselt tasakaalustatumat lähenemist, st suure tööpuudusega ja kliimaeesmärkidest rohkem mõjutatud piirkonnad ja nende tööjõud võiks olla teravdatud tähelepanu all. Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, Eesmärgid 4.1-4.10 ja nende raames kirjeldatud tegevused kasvatavad ühiskonnas heaolu erinevatele sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmete ja tööturu tugiteenustega, sotsiaalhoolekandemeetmete ja turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus) sotsiaalteenustega, samuti õpivõimaluste ja haridusteenustega, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Kvaliteetse ja kättesaadava tasemeõppega ning paindliku täiend- ja ümberõppega paraneb erinevate ühiskonnagruppide (NEET noored, uussisserändajad ja ajutise töövõimetusega töötajad, hoolduskoormusega töötajad) konkurentsivõime ja võrdsed võimalused tööturul ning ühiskonnas. Meeldiv, eneseteostust, arengut ja väärilist sissetulekut pakkuv töökoht toetab inimese arengut ja soodustab tema osalemist ühiskonnaelus, kogukonnas, aidates seeläbi ka teisi ühiskonnaliikmeid. Haridusele vastav töökoht annab inimestele sissetuleku ja nii sotsiaalse kui majandusliku turvatunde. Tööjõu järjepidev hariduse, oskuste ja pädevuste tõus toetab kõrgema kvalifikatsiooni ja suurema sissetulekuga, vähem tervist kahjustavate töökohtade teket nii linna- kui maapiirkondades. Kõrgema hariduse ja kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Sellistel töökohtadel on vaja nii digioskusi, oskust koostööd teha kui teisi (sektoriti, valdkonniti, haruti) ülekantavaid nii erialaspetsiifilisi kui üldoskusi. Laiemalt paindlikumad töövormid (nt kaugtöö, platvormi töö), mitmekesised töösuhted (nt renditöö) ja paindlik osalemine tööturul toetavad üldist heaolu kasvu, pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja võimaldades tööhõives osaleda kõigil ühiskonnagruppidel. Erieesmärgid 4.6-4.8 toetavad heaolu kasvu, sh majandusliku jõukuse saavutamist, panustades haridussüsteemi muutmisele tööturu nõudlusele vastavaks. See on eriti oluline ettevõtetele kvalifitseeritud tööjõu olemasolu tagamiseks, mis omakorda on ettevõtlussektori konkurentsivõime üheks alustalaks. Erieesmärkides pakutud tegevused lahendavad otseselt või kaudselt ettevõtete tööjõu leidmisega seotud probleeme, tõstavad töötajate tööoskusi ning suurendavad seeläbi ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel konkureerida. KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Tööturumeetmeid disainides tuleb arvestada ka arengutega tööturul ning muuhulgas ka tööturgu varitseva pandeemilise kontekstiga, nagu kasvav kaugtöö ja kodukontori osakaal, platvormi töö, digivahendite (digitööriistade) suurem osakaal töös. Tööturumeetmed, tugiteenused peaks võtma arvesse ka muutuvat töö iseloomu ja erinevate töövormide, tööviiside paljusust. Inimese töösuhe ja töökoht võib olla korraldatud mitmel erineval viisil, sh mitme erineva tööandja juures. 47 48 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Eesti kultuuriruumi elujõulisus Erieesmärgid ja nende raames kirjeldatud tegevused aitavad tööturu ja hariduse vaatest kaudselt kaasa Eesti kultuuriruumi elujõulisusele, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade (sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimekaoga inimeste); hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi), teadmisi. Haritum ja koolitatud elanikkond teadvustab ja toetab enda tegevusega kogukonnas kultuuri, kultuuriruumi püsima jäämist. Eesmärgid mõjutavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust pigem kaudselt – hoitum ja tervem ühiskond, mis loob võrdsemaid ühiskonnaelus osalemise võimalusi, toetab kultuuriruumi elujõulisemaid kandjaid („Kultuuriruumi ulatuse“ eesmärki Säästev Eesti 21 mõistes). Otsene mõju on haridust puudutavatel eesmärkidel (4.7-4.10) kultuuriruumi elujõulisusele ja funktsionaalsusele. Samuti toetab kultuuriruumi elujõulisust eesmärk 4.4 läbi keeleõppe, kohanemis-ja lõimumistegevuste, mis on oluliseks osaks Eesti kultuuriruumis toimimisele ning omab positiivset mõju kultuuriruumi jätkusuutlikkusele. Sisserändajate ja teistest rahvustest elanike keeleõppe, lõimumise ja kohanemise toetamine suurendab eesti keele rääkijate ning eesti kultuuri kandjate hulka. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 3.5 Inimestele Lähedasem Eesti Tabel 3.5-1. Poliitikaeesmärgi Inimestele Lähedasem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad Meede Peamised tegevused 5 Poliitikaeesmärk 5: Inimestele lähedasem Eesti Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine 5.1 linnapiirkondades 5.1.1 Regionaalareng Suuremate linnapiirkondade arendamine (sh linnaruumi arendamine, targa linna pilootlahendused, elurikkuse suurendamine linnaruumis) (linnapiirkonnad Ida-Virus ja Tallinn, Tartu, Pärnu) Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku 5.2 soodustamine mujal kui linnapiirkondades 5.2.1 Regionaalareng Regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste toetamine (sh elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine, avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, investeeringud vee infrastruktuuri, KOV võimekuse tõstmine) Tabel 3.5-2. Poliitikaeesmärgi Inimestele Lähedasem Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Vähendada mõju kliimamuutustele (sh Erieesmärgil 5.1 on otsene positiivne mõju kliimamuutuste mõju vähendamisele eeldusel, et suuremate linnapiirkondade arendamise puhul on olemas vähemalt üks (tavaliselt mitu) strateegiline dokument, näiteks kliimamuutuste leevendamine, asjakohane strateegia, programm või tegevuskava, koos kindlate keskkonnaeesmärkidega. Peamised tegevused, 49 50 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist kliimamuutustega kohanemine) ja puhas mis on meetme 5.1.1. all ette nähtud - (targa linna pilootlahendused, elurikkuse suurendamine linnaruumis jne) on positiivse mõjuga vähendamaks mõju kliimamuutustele. Erieesmärgil 5.1 on otsene positiivne mõju energia suurendada linnalist elurikkust. Tegevused hõlmavad elurikkust suurendavate elementide ja projekteerimistehnikate kasutamist linnaplaneerimises, liigirikaste alade loomist, looduslike veeteede ehitamist Säästev transport, piirkondade parema jne. Rohealad pakuvad linnades kuumalainete ajal varju, et tagada mh inimeste tervise kaitse. Nimetatud tegevused on otseselt vastavuses Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 seatud ligipääsetavuse tagamine eesmärkidega. Oluline on siinkohal enne täpsemate meetmete rahastamist ja rakendamist analüüsida linnapiirkondade Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke vajadusi, mis on konkreetsemad linnaruumi probleemid ning mis lahendused aitavad tagada tulevikus vähendamine, puhas ringmajandus) rohelisema ja keskkonnasõbralikuma linnakeskkonna. Nt on Tallinna puhul oluliseks peetud tegevuste planeerimisel esmalt strateegiliste valdkondlike dokumentide vastuvõtmine ja kehtestamine (ja seal sätestatud Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine prioriteetsed tegevusvaldkonnad ja eesmärgid) ning peale tegevuste elluviimist ka strateegiatele vastavuse regulaarne hindamine. Parendamist vajavad ühistranspordi süsinikukoormus ning liiklusest ja tööstusest tingitud müra, mis on liiga kõrged. Tallinnal tuleb oluliselt vähendada mahajäämust olmejäätmete ringkasutusse võtmisel. Samuti tuleks kasuks, kui linnale kuuluv autopark kasutaks ainult rohelist energiat.15 Suurte linnapiirkondade arendamine vajab jätkuvat tähelepanu ning seal rakendatavad lahendused peaksid olemas keskkonna heaolu toetavad, nt looduspõhiste lahenduse kasutuselevõtt sademevee immutamiseks jms. Inimestele Lähedasema Eesti saavutamisel on kriitilisem maakondlike teenuskeskuste säilimise toetamine ja ääremaalistes piirkondades töökohtade tagamine, mis aitaks vähendada sundliikumisi. KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Erieesmärgi 5.2 puhul tuleks kaaluda ka regionaalsete eripärade arvestamist ja rõhutamist (nt vee infrastruktuuri toetamisel tugineda omavalitsuse üldplaneeringus määratud tiheasustusaladele). 2. Ääremaalistes piirkondades tuua erieesmärgi 5.2 puhul välja paindlikumad teenuslahendused (liigub teenusepakkuja, mitte tarbija). 15 https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2020/12/seitsme -euroopa-rohelise-pealinna-vordlus.pdf www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist 3. Rõhutada on vaja pealinnaregioonist ja suurematest linnadest kaugemale jäävate omavalitsuste koolitusvajadust. Erieesmärk 5.2 toetab avalike teenuste kättesaadavust, mis mh näeb ette investeeringuid puhtama linna- ja looduskeskkonna heaolu tagamisse, nt investeeringud vee infrastruktuuri, millel oleks oluline positiivne mõju Eesti veekogude seisundi parandamiseks. Tervis ja elukvaliteet Eesmärk 5.1.1 toetab tervist ja elukvaliteeti eelkõige suuremates linnapiirkondades, sh meetmete läbi, mis toetavad tervist mitmekülgselt (nt elurikkus linnaruumis toetab vaba aja veetmise võimalusi ning on kasulik tervisele). Linnaruumi arendamine ja targa linna lahendused aitavad eeldatavalt kaasa Säästva Eesti 21 eesmärgi „Heaolu kasv“ täitmisele, mh ruumi turvalisuse saavutamisele (inimeste tervisliku seisundi paranemine, kuritegevuse vähendamine). Eesmärk 5.2.1. toetab ettevõtluse (parem majanduslik sissetulek) ja avalike teenuste (nende kättesaadavuse ja kvaliteedi, sh infrastruktuuride kvaliteedi) kaudu elanike toimetulekut ja panustab Säästva Eesti 21 eesmärki „Heaolu kasv“. Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, Regionaalselt tasakaalustavat positiivset mõju omab poliitikaeesmärgi erieesmärkide vaheline ja sisene toetuste regionaalne tasakaal ja tugev ja investeeringute jaotus – nimelt see, et valdav osa on investeeringutest kavandatakse suunata erieesmärgi 5.2. kodanikuühiskond) „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ saavutamiseks (81%), mille raames on välistatud abikõlbulike piirkondade seast Eesti kõige arenenum regioon – Tallinna pealinnaregioon. Lisaks sellele, et piirkondliku arengu erieesmärgi (5.2.) sihtpiirkondade seast on välistatud Tallinna linnapiirkond, on kavas erilist tähelepanu suunata Kagu-Eesti ja Ida-Viru piirkondadele, mis mõlemad toetavad regionaalse tasakaalustatuse strateegilist eesmärki. Mõlema erieesmärgi tegevuste rakendamisel kavandatakse kasutada kohapõhise regionaalarengu kontseptsiooniga kooskõlaliselt maakondlikke strateegiaid, kus prioriteetide seadmine ja otsused projektide rahastamise osas võiks ideaalis jääda regionaalsele tasandile (täpsem rakendusmudel hetkel teadmata). Muuhulgas kavandatakse ka KOV-teenuste koostöös osutamise mudelite välja arendamist ja rakendamist ning regionaalsete võrgustike toimimist, mis toetavad regioonide funktsionaalse sidususe kasvu. 51 52 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Ettevõtetele suunatud tegevused kompenseerivad osaliselt PO1 (Nutikam Eesti) regionaalset ebavõrdsust suurendavaid mõjusid, seda eeldusel, et meetmete disainil pööratakse tähelepanu ka ettevõtete tegevuse teadmusmahukuse tõstmisele ning teadmussiirde jõudmisele väljapoole Tallinna ja Tartu linnaregioone. Linnapiirkondade arendamise erieesmärgi (5.1,) tegevuste regionaalselt tasakaalustav mõju on võimalikust oluliselt tagasihoidlikum, kuivõrd suurem osa kohustuslikust 8% ERDF investeeringust säästvasse linnalise arengusse on määratud kolme enim arenenud linnaregiooni liikuvuse arendamiseks ning väiksem osa jagatud 4 maakonna linnapiirkondadevahel, sh ka vähemaarenenud Ida-Viru linnapiirkonnad. Laiemas kontekstis tasakaalustab seda kahtlemata ÕÜF vahendite suunamine üksnes Ida-Virumaale. Linnapiirkondade arendamise erieesmärgi (5.1.1) tegevused keskenduvad muuhulgas targa linna pilootlahendustele, mille puhul on mõistlik kaaluda võrgustikupõhist lähenemist, kus lahendusi töötatakse välja kõigi linnapiirkondade koostöös. KSH tähelepanekud/ettepanekud: 1. MH aruande aluseks olevas rakenduskava tööversioonis puuduvad regionaalse arengu tasakaalustatuse ja regioonide funktsionaalse sidususe indikaatorid.. Ettepanek on sellised indikaatorid rakenduskavasse lisada. Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, Erieesmärgil 5.2 on potentsiaal toetada majandusliku heaolu kasvu läbi regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamise. Heaolu kasvule aitavad kaasa ka linnaruumi arendamismeetmed, mis tõstavad elukeskkonna turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus) atraktiivsust ja linnade konkurentsivõimet. Eesti kultuuriruumi elujõulisus Erieesmärgid 5.1 ja 5.2 toetavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust kaudselt, toetades elu- ja majanduskeskkonna parendamist nii suuremates linnapiirkondades kui ka nendest väljaspool, mis omakorda toetavad positiivselt kultuuriruumi ulatust läbi elujõulisemate kultuurikandjate. Eeldatavalt toetavad erieesmärgid 5.1 ja 5.2 kultuuriruumi elujõulisust ka otseselt, kuna nähakse ette kultuuri soodustamist linnapiirkondades ja mujal kui linnapiirkondades. Alameesmärk 5.1.1 toetab suuremate linnapiirkondade linnaruumi arengut, millel võib, kuid ei pruugi olla otsene positiivne mõju kultuuriruumi elujõulisusele materiaalse pärandi (nt ehituspärand) ja loodava uue ruumikvaliteedi (sh arhitektuuri, maastikuarhitektuuri) mõistes. Alameesmärk 5.1.2 toob välja, et meetmeid võib olla vajalik kombineerida investeeringutega avalikku linnaruumi, sh linnakeskuste rajamise ja www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist ehituspärandi taaskasutamisega, mistõttu väljaspool suuremaid linnapiirkondi võib mõju avalduda samuti loodava uue ruumikvaliteedi ja pärandi väärtustamise mõistes. 53 54 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 3.6 Õiglane Üleminek Tabel 3.6-1. Poliitikaeesmärgi Õiglane Üleminek kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad Meede Peamised tegevused 6 Poliitikaeesmärk 6: Õiglane Üleminek Erieesmärk: Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe 6.1 alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega 6.1.1 Tegevussuund 1- Majandus ja tööjõud Ida-Virumaa suurinvesteeringute toetus Ida-Viru ettevõtete teadmusmahukuse suurendamine Majanduse mitmekesistamist toetavad teenused Ida-Virumaa VKEde investeeringutoetus Õiglase ülemineku fondi tööturumeetmed Täiendusõppe, kutse- ja kõrghariduse pakkumise mahu suurendamine 6.1.2 Tegevussuund 2 - Keskkond ja sotsiaalne kaasatus Kaugkütte lahutamine põlevkivist Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tulenevate keskkonna- ja tervisemõjude leevendamine Inimeste heaolu suurendamine Ida-Virumaal Kohaliku omavalitsuse investeeringud õiglase ülemineku fondi toetusõiguslikele aladele Toetus piirkondlikele algatustele, mis võimendavad õiglast üleminekut www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Tabel 3.6-2. Poliitikaeesmärgi Õiglase Ülemineku Fond kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Vähendada mõju kliimamuutustele (sh Tegevussuunal 2 on otsene positiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele, kuna tegevussuuna kavandatud meetmeted aitavad regioonil muuta majandusmudelit ja tulla toime põlevkivisektori osakaalu vähendamisega. kliimamuutuste leevendamine, Sekkumine toetab investeeringuid kaugkütte lahutamiseks põlevkivist, sealhulgas biomassil põhinevate kliimamuutustega kohanemine) ja puhas soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamade ehitamist, taastuvatele energiaallikatele üleminekut jms. energia Strateegilisele keskkonnaeesmärgile aitavad kaasa erieesmärk 6.1.1, mis panustavad piirkonna majanduse, sh ettevõtete tegevuse tagamisele ja nende kohanemisele planeeritud muudatustega. Need tegevused toetavad ettevõtlussektori arengut kliimamuutustega kohanemisel. Suund on vastavuses „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ eesmärgiga soodustada kliimamuutuste mõjudega arvestavat ettevõtlust. Samas erieesmärgi tegevused toetavad majandusvaldkondi töötajatele uute oskuste omandamisel ja pakuvad inimestele vajalikke täienduskoolitusvõimalusi. Suund on vastavuses „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ eesmärgiga toetada haridusasutuste kliimamuutuste mõjuga kohanemist. Strateegilist keskkonnaeesmärki toetab kaudsemalt ka erieesmärk 6.1.1 laiemalt, edendades hariduses nii täiendkoolitust kui tasemeõppes (ja seda nii kutse- kui kõrghariduses) hariduse pakkumise mahtu. Täiendkoolituse mahu suurendamine toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate ning piirkonnale kasulike töökohtade loomist. Uued keskkonnale kasulikumad, „rohelisemad“ ja tervislikumad töökohad aitavad piirkonnas vähendada mõju kliimamuutustele ja elu- ning töökeskkonnale. Mõju kliimamuutustele vähendab ja puhta energia kasutamist toetab kaudselt ka tegevussuund 2, inspireerides hariduse ja oskuste aspektist piirkondlikke algatusi hariduse valdkonnas nt oskuste arendamiseks, digitaliseerimiseks, samuti keskkonnateadlikkuse kasvuks, keskkonnateemadest energiatõhususe, taastuvenergia ja ringmajanduse kogukondlikuks edendamiseks. Eelnev toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate töökohtade loomist. Uued keskkonnale kasulikumad, „rohelisemad“ töökohad aitavad piirkonnas vähendada mõju kliimamuutustele ja elu- ning töökeskkonnale. 55 56 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Haritum ja koolitatud tööjõud on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Neil on selleks sobilikud digipädevused ja üld- ning erialased oskused. Aktiivselt end töiselt ja erialaselt täiendav tööotsija, töötaja on teadlikum ühiskonna väljakutsetest, sh kliimamuutuste negatiivsetest mõjudest. Seda eriti siis, kui keskkonnaharidus on loomulik osa kõigi erialade ja ainete õpetusest. Säästev transport, piirkondade parema Tegevussuunal 2 on otsene positiivne mõju jäätmetekke vähendamisele ja elupaikade taastamise osas. Sekkumisega toetatakse mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamine ja/või nende ligipääsetavuse tagamine looduslikkuse taastamine ning kohalike ohtlike jäätmete töötlemise ja ringmajandusalase suutlikkuse parandamist. Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke Strateegilisi keskkonnaeesmärke toetab kaudselt erieesmärk 6.1.1., suurendades hariduses nii täiendkoolitust vähendamine, puhas ringmajandus) kui tasemeõppes (ja seda nii kutse- kui kõrghariduses) mahtu. Täiendkoolituse mahu suurendamine, uued tasemeõppe õppekavad toetavad tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate ning piirkonnale kasulike töökohtade loomist. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Tervis ja elukvaliteet Tegevussuunal 2 on positiivne mõju inimese tervise, elukvaliteedi ja heaolu vaates. Erieesmärk 6.1.2 ja selle alla kavandatud tegevusmeetmed – „Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tulenevate keskkonna- ja tervisemõjude leevendamine“ ning „Inimeste heaolu suurendamine Ida-Virumaal on suunatud otse inimeste ümbritseva elukeskkonna, tervise ja heaolu parendamiseks. Inimese tervise ja elukvaliteedi parandamist toetab erieesmärk 6.1.1. läbi ettevõtete tegevuse soodustamise, mis pakub kohalikele elanikele paremaid tööturu võimalusi ning atraktiivsema elukeskkonna edendamise. Tegevused toetavad keskkonnaeesmärgi saavutamist läbi uute ettevõtete ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomise, mis pakuvad paremaid töötamise võimalusi, sissetulekute kasvu ning seeläbi parandavad inimeste elukvaliteeti. Inimese elukvaliteedi parandamist toetab erieesmärk 6.1.1., pakkudes inimestele vajalikke täienduskoolitusvõimalusi ja muutes kohaliku haridussüsteemi, sh õppekavade sisu vastavalt kohalikele oludele. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, Õiglase ülemineku mehhanismi meetmetega kavandatakse vähemarenenud ja majanduskeskkonna muutusest regionaalne tasakaal ja tugev (EL roheleppest tulenevad eesmärgid) ohustatud piirkonda – Ida-Virumaale – investeerida 340 miljonit kodanikuühiskond) (lisaks, tehniline abi) eurot ettevõtluse ja elukeskkonna arendamiseks. Suurem osa investeeringutest kavandatakse suunata regiooni majandusstruktuuri uuenemise toetamiseks (80%), sh olulisena ka ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamisele. Sellel on oluline positiivne mõju Eesti regionaalse tasakaalustatuse strateegilisse eesmärki ning ka Ida-Viru kui funktsionaalse regiooni tugevnemisele arendustegevuse subjektina. Sidusa ühiskonna kujunemist toetavad tegevussuunad 1 ja 2, panustades ettevõtluse arengu soodustamisele ja tagades sellega regionaalset tasakaalu ülejäänud Eesti piirkondadega. Sidusa ühiskonna arengut toetab hariduse tasemeõppe aspektist erieesmärk 6.1.1., edendades hariduses nii täiendkoolitust kui tasemeõppes uute õppekavade loomet ja seda nii kutse- kui kõrghariduses aga ka kogukondliku algatusena. Töökoht ja sissetulek annavad inimesele majandusliku ja sotsiaalse turvatunde, võimaldades tegutseda aktiivse ühiskonnaliikmena kogukonnas. Meetmed aitavad vähendada ja pidurdada tööturu, tööhõive ja oskuste regionaalset tasakaalutust, toetades kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomet ning toetavad praeguse ja tuleviku tööjõu konkurentsivõimet tööturul. Kõrgema lisandväärtusega töökohtadel on keskmisest kõrgem palk, see parandab tööjõu ja piirkonna sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning heaolu. Ühe piirkonna sihistatud toetamine aitab parandada piirkonnas sotsiaalset sidusust ja regionaalset tasakaalu võrreldes teiste piirkondadega. Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, Majandusliku heaolu kasvu toetab erieesmärk 6.1.1., sest see on otseselt seotud Ida-Viru piirkondade ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku arengu edendamisega. Suund on vastavuses turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus) „Säästva Eesti 21“ eesmärgiga tõsta heaolu, sh majanduslikku jõukust läbi väljaõppe parandamise majanduse arengu alusena. Heaolu kasvu toetab erieesmärk 6.1.1., sest see on otseselt seotud Ida-Viru piirkondade haridusvõimaluste suurendamisega tõstes Ida-Viru taseme- ja täiendkoolituse mahtu . Suund on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada kvaliteetsest haridusest kõikidel haridustasanditel säästva arengu saavutamiseks; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada haridust ja oskusi; Säästva Eesti 57 58 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist 21 eesmärgiga tõsta heaolu, läbi haridussüsteemi ja väljaõppe parandamise majanduse arengu alusena; EL-i Läänemere piirkonna arengu strateegia eesmärgiga suurendada piirkonna atraktiivsust, eelkõige läbi hariduse. Täiendkoolituse mahu suurendamine, toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, digitaaloskusi, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate ning tervist vähem kahjustavate töökohtade loomist. Uued keskkonnale kasulikumad, „rohelisemad“ töökohad aitavad piirkonnas vähendada mõju kliimamuutustele ja elu- ning töökeskkonnale. Kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Sellistel töökohtadel on vaja nii digioskusi, oskust koostööd teha kui ka teisi (sektoriti, valdkonniti, haruti) ülekantavaid nii erialaspetsiifilisi kui üldoskusi. Laiemalt paindlikumad töövormid (nt kaugtöö, platvormi töö), mitmekesised töösuhted (nt renditöö), paindlik osalemine tööturul toetavad üldist heaolu kasvu, pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja tööhõives osaleda kõigile ühiskonnagruppidele. Suunad on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada kvaliteetset haridust kõikidel haridustasanditel säästva arengu saavutamiseks; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada teadmisi, haridust ja oskusi; Säästva Eesti 21 eesmärgiga tõsta heaolu, sh majanduslikku jõukust läbi haridussüsteemi ja väljaõppe parandamise majanduse arengu alusena; EL-i Läänemere piirkonna arengu strateegia eesmärgiga suurendada piirkonna atraktiivsust, eelkõige hariduse valdkonna meetmetega; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga „haridus- ja koolitusvaldkonna kaasamine“ toetades tööjõul oskuste omandamist, arengut (konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et tööjõul liikuda hääbuvatest sektoritest kasvavatesse sektoritesse; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 kogu majandust hõlmavate poliitikasuunistega kujundada ühiskonna teadlikkust kliimamuutuste leevendamisest ja mõjudega kohanemisest, kliimamuutuste temaatika käsitlemist kõigil haridustasemetel ja mitteformaalses keskkonnahariduses; Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 prioriteese valdkonna „ühiskond, teadlikkus ja koostöö“ alaeesmärgiga 6, „Teadlikkus kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja võimalustest on suurenenud“, kus teavitus- ja haridusmeetmete eesmärk on toetada koole, vabaharidusasutusi kliimamuutuste mõjuga kohanemisel ja pakkuda vajalikku tuge, et õppekavadesse lõimida kliimamuutuste mõjuga kohanemist. Eesti kultuuriruumi elujõulisus Õiglase ülemineku fond toetab Ida-Virumaal Säästev Eesti 21 alameesmärke – kultuuriruumi ulatust, funktsionaalsust (eesti keele kasutust) ja pidevust (jätkumist muutuvas ühiskonnas) – kaudselt läbi kvaliteetsema ja mitmekülgsema ettevõtlus- ja elukeskkonna. Näiteks eesmärk 6.1.1 toetab Ida-Viru ettevõtluse mitmekülgsust ja selle teadmusmahukust, suurinvesteeringuid ja väikeettevõtlust, mis tugevdab www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist kultuuriruumi tugevama ühiskonna ja toimivama majanduskeskkonna kaudu. Samuti toetab eesmärk hariduse (täiendkoolitus, ümberõpe) kaudu nii kultuuriruumi ulatust kui funktsionaalsust. 6.1.2 toetab eelkõige kultuuriruumi kandjaid keskkonna parenemise ja sotsiaalse kaasatuse läbi. Eesmärkide ja tegevuste otsesemat mõju kultuuriruumi teatud komponentidele saab välja tuua väikeettevõtluse toetuse juures (6.1.4), mis eeldatavalt toetab ka loomemajandust. Piirkondlike algatuste toetus (6.2.5) võib toetada mh piirkondlikku kultuuri innovatsiooni ning kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamist. Eesmärk 6.2.2 käsitleb põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamist, millega võib kaasneda positiivne mõju ka maastikele kui kultuuriruumi materiaalsetele kandjatele (kaevandusmaastike korrastamine, mis võimaldab maastike taaskasutust). 59  60 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 4 VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS 4.1 Mõju looduskeskkonnale 4.1.1 Kliimamuutustega seotud mõjud (välisõhu kvaliteet; üleujutused, tormid) Kliimamuutused ei ole tulevikustsenaarium, need toimuvad juba praegu. Lisaks looduslikele jõududele on inimese panus kliimamuutustesse märkimisväärne ning see võimendub ajas üha kasvava rahvaarvu ning tarbimise tulemusel. Me ei saa kliimamuutusi vältida, küll aga saame neid leevendada ja paremini kohaneda kliimamuutuste mõjudega16. Peamised inimtekkelise kliimamuutuse põhjustajad on fossiilkütuste - söe, nafta, gaasi, põlevkivi - põletamine energia tootmises. 2019. aastal pärines 83,5 % Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest (edaspidi: KHG) energeetika valdkonnast. Suurem osa energeetikasektori KHG heitkogustest – 99,8 %- pärineb kütuste põletamisest ja ainult 0,2% on hajusheide. Eestis põhjustab just põlevkivitööstus üle 70% kogu meie kasvuhoonegaaside heitest. Transpordisektor moodustab 19,5 protsenti energeetikasektori heitkogusest ja 16,3 protsenti Eesti koguheitest.17. Lisaks mõjutab kliimamuutusi põllumajandus (ennekõike ulatuslikum loomakasvatus ning lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamine), metsade maharaiumine ja turbamaade kuivandamine. Kliima soojenemise võimalikeks tagajärgedeks on muuhulgas äärmuslike ilmastikuolude sagenemine, üleujutusriski suurenemine ning ebasoodsad mõjud inimeste tervisele ja varale, aga ka jäitepäevade arvu kasv (perioodil 2020-2030 < 7 päeva). Aastaks 2041 on prognoositud sademete hulga suurenemist sõltuvalt stsenaariumist 10% või 14% ja aastaks 2100 16% või 19%. Oluliselt väiksemaks jääb prognooside kohaselt lumikattega päevade arv18. 24. veebruaril 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi uue strateegia „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine“ (edaspidi Kohanemise strateegia). Kohanemise strateegiaga seatakse pikaajaline eesmärk, et aastaks 2050 on 16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=SWD:2021:25:FIN&from=EN 17 https://old.envir.ee/et/eesmargid -tegevused/kliima/rahvusvaheline -aruandlus/kui -palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib 18 Sama, mis eelmine www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Euroopa Liit kliimamuutuste vältimatute mõjudega täielikult kohanenud ja kliimamuutustele vastupidav ühiskond. Strateegial on neli peamist suunda: muuta kliimamuutuste mõjuga kohanemine targemaks, kiiremaks ja süsteemsemaks ning tõhustada rahvusvahelisi meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks. Sellega täiendatakse 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärki ja viiakse ELi kohanemise strateegia kooskõlla Pariisi kliimakokkuleppega ja Euroopa kliimaseaduse ettepanekuga. Eestis on olulisemad kliimamuutusi käsitlevad dokumendid Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja Kliimapoliitika põhialused aastani 205019 (edaspidi KPP). Viimane neist sätestab Eesti pikaajalise eesmärgina üle minna vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Samas on KPP koostatud ning vastu võetud ajal (2017), mil nii Eesti kui ka EL ambitsioonid kliimamuutust pidurdada olid praegusest tunduvalt madalamad. Kui praegu on EL võtnud kohustuse saavutada süsinikuneutraalne majandus aastaks 2050 –eesmärk, mida on siseriiklikult kinnitanud ka Eesti valitsus, siis 2017. aastal vastu võetud KPP lähtub eesmärgist vähendada kollektiivset heidet 80% aastaks 2050, võrreldes 1990. aasta tasemega. Sarnaselt tugineb KPP praegu vahe-eesmärgile, et aastaks 2030 tuleb EL-is tervikuna vähendada heitmeid 40%, kuigi praeguseks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku tõsta see eesmärk 55%-ni. Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad tuleks ellu viia valdkondlike arengukavade ja nende uuendamisega. Eestis rakendatakse kliima- ja energiaeesmärke paljude valdkondlike arengukavade kaudu, kuid paraku tervikpilt puudub ja mitmed olulised arengukavad on vastu võetud ajal, mil nii Eesti kui ka EL ambitsioonid kliimamuutust pidurdada olid praegusest tunduvalt madalamad ja kooskõlas värskeimast teadusinfost tulenevate soovitustega, nt Energiamajanduse arengukava aastani 2030.20 Samuti on mitmed olulised arengukavad ja strateegiad jätkuvalt uuendamisel. Eestil oleks vaja selgust, kuidas ehk milliste meetmetega ja millistes valdkondades oleks KHG heitmete vähendamine kõige tõhusam21. Just nendes kokkulepetes pannakse paika meie laiemad suundumused edaspidiseks, seatakse riikidele selged eesmärgid ja piirid, millest lähtuda. Nendest peaksid juhinduma omakorda ettevõtted, omavalitsused, kodanikud jne. 19 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf 20 https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/KPP%26ENMAK%20avamise%20taotlus%20keskkonnauhendustelt.pdf 21 Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analü üs, SEIT 219 61 62 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne ➢ KSH juhib tähelepanu, et rakenduskava meetmete ja tegevuste kavandamisel tuleb ette näha, et toetusmeetmete jagamise hetkel peab arvestama parimat selle aja teaduslikku teadmist ja mitte soodustama kliimaneutraalsusele üleminekut mitte-tagavate tegevuste toetamist. ➢ KSH juhib tähelepanu ja soovitab, et Nutikam Eesti erieesmärgi - Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine all oleks võimalik toetada mh keskkonnasõbralikke tehnoloogiate, praktikate jmt teadusliku ja rakendusliku teadmise loomist Eestis ja välismaise (sh mudelite) täiendamist ja andmete kogumist Eesti-spetsiifilisi olusid arvesse võttes (mh seiremetoodikate ja – süsteemide arendamine). ➢ KSH juhib tähelepanu (ja soovitab), et suunatavate meetmetega peavad kaasnema tingimused, et poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti (ja ka muud toetusmeetmed) puhul rakendatakse järjest enam toodete ja teenuste hankimisel keskkonnahoidlike hankeid. Keskkonnahoidliku hanke eesmärk on läbi tarbimise mõjutada uudseid keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma. Kõige otsesemalt avaldavad positiivset mõju kliimamuutuste vähendamisele tegevused, mis on suunatud kliimamõjude vähendamiseks läbi energiatõhususe suurendamise, säästliku energiatarbimise ning kliimamuutustega kohanemise ja valmisoleku tõstmise. Sellesse panustab terviklikult poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti alla kavandatud eesmärgid ja meetmed. Kuna enamik KHG heitkogustest pärineb energeetikasektorist, on selles sektoris ka suurim potentsiaal heitkoguseid vähendada. Positiivne mõju KHG heitkoguste vähendamisele ja piiramisele on vähendada fossiilsete kütuste kasutamist, soodustada taastuvenergia osakaalu suurendamist lõpptarbimises ning biokütuste laialdasemat kasutamist. Kavandatavad ÕÜF tegevussuunad, mis panustavad Ida-Virumaa piirkonna tegevustele ja kohanemisele seoses planeeritud eesmärgiga väljuda põlevkivienergeetikast aitavad vähendada kliimamuutustega seotud mõjusid. Need tegevused toetavad nii otseselt kui ka kaudselt nii kohaliku ettevõtlussektori arengut kliimamuutustega kohanemisel kui laiemalt elukeskkonna paranemist (nt välisõhu kvaliteedi muutused). ➢ KSH juhib tähelepanu: Eesmärgi 2.1.2 toetavate tegevuste puhul tuleb toetusmeetme rakendamisel arvesse võtta, et igasugune taastuvate allikate kasutamine ei ole alati keskkonnasõbralik ning selle toetusmeetmete valesti rakendamise korral võib kaasneda mh potentsiaalne oluline ebasoodne mõju, seades ohtu nii elurikkuse säilimise kui kliima eesmärkide saavutamise. Alati tuleb lähtuda sellest, kuidas väärtuslikku ressurssi kõige efektiivsemalt kasutusele võtta. Kaugküttekatlamajade ja koostootmisjaamade valdavaks kütuseks on saanud õli või maagaasi asemel biomass, mis tähendab valdavalt puitkütuseid. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Taastuvate kütuste põletamine koos fossiilsetega on iseenesest mõistlik tegevus, ent sellisel juhul tuleb jälgida, et see toimuks kütust maksimaalselt säästes ja keskkonda hoides (nt vältida tuleb väärtusliku suuremahulise metsapuidu põletamist, mis avaldab ebasoodsat mõju, seades ohtu kliima ja elurikkuse eesmärkide tagamise). Selleks tuleks antud tegevuste abil soodustada lahendusi, mis toetaksid laiemalt keskkonda. Nii metsapuidu, rohtse biomassi kui biogaasi kasutamisel (sh tooraine varumisel ja põletamisel järele jääva materjali kasutamisel) peab kasutama keskkonda (vesi, muld, õhk, elurikkus) hoidvaid tehnoloogiaid ja praktikaid. ➢ KSH ettepanek on meetme 2.1.2 puhul välja tuua, mis tingimustel on toetusmeede kasutatav ja rakendatav. Selleks tuleks lisada tingimus, et elluviidavate tegevuste abil tuleb rakendada keskkonna hoidvaid tehnoloogiad, praktikaid ja lahendusi. Strateegia „Eesti 2035“ näeb ette KOV-ile suurema rolli andmist avalike teenuste sh keskkonnateenuste pakkumisel. Seega on oluline tegur KOV-i pädevus ja võimekus ning laiemalt kliimamuutuste mõjuga kohanemises pädevate spetsialistide olemasolu. Nii viimastes OSKA22 roheoskustega seotud uuringutes kui ka ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegiaga seotud kaasamisüritustel on probleemina välja toodud, et tuleb tugevdada ülikoolides vastavates õppekavades kliimamuutustega seotud õpet kui ka kiiremas tempos pakkuda koolitusi kliimamuutustega seotud teemadel. Nimetatud probleemidega aitab otseselt tegeleda poliitikaeesmärgi 2 – Rohelisem Eesti alla kavandatud teadlikkuse tõstmise tegevused (nt „Teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Kliimamuutuste alase teadlikkuse suurendamine kohanemist ja leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste, teabepäevade ja haridusprogrammide kaudu nii elanikkonna hulgas üldiselt kui ka kohalike omavalitsuste maakasutuse, planeerimisspetsialistide, planeerijate ja arhitektide hulgas”) ning kaudselt toetavad ja on positiivse mõjuga Sotsiaalsem Eesti alla kavandatud meetme 4.8.1 all toetatav tegevus „muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks“ ja Inimestele lähedasem Eesti meetme 5.2.1 regionaalareng all ette nähtud tegevus „KOV võimekuse tõstmine“. ➢ KSH soovitus: Kliimaneutraalse majanduskeskkonna saavutamist aitaks paremini tagada, kui läbivalt oleks poliitikaeesmärkide all välja toodud toetusmeetmete tegevused, mis panustaksid ja toetaksid muutusi antud teemaga paremini kohanemiseks, näiteks 22 OSKA digi- ja roheoskuste analüüs (koostamisel) 63  64 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne • tugevdada õppekavades kliimamuutustega ja rohetehnoloogiatega seotud õpet; • töötada välja metoodilised juhendmaterjalid (mh seiremetoodikad) kliimamuutustega kohanemise rakendamiseks riigi ja KOV tasandil. Säästvate transpordilahenduste soodustamine on positiivse mõjuga, näiteks Rohelisem Eesti meede (2.5.1) „liikuvuse korraldamine“, kus soositakse auto kasutamise asemel eelistama jalgratast ja paranenud ühistransporti, mis lisaks positiivsele kliimamõjule aitab kaasa ka paremale elukeskkonnale linnas, kus on vähem õhusaastet ja ummikuid. Samuti panustab säästva transpordilahenduste poole liikumisele Ühendatum Eesti alla kavandatud meetmed 3.2.1 ja 3.2.2. Samas on Ühendatum Eesti all ette nähtud meede (3.1) “TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine”, millel puudub otsene mõju kliimamuutuste vähendamisele ja puhta energia ehk taastuvenergeetika suurendamisele ning millega võib kaasneda potentsiaalne ebasoodne mõju looduskeskkonnale. Eesti inimesed on jätkuvalt suuresti sõltuvad isiklikust sõiduvahendist, seega seni kuni ei ole kasvanud inimeste keskkonnateadlikus ja pole toimunud harjumuste muutust ühiskonnas, võib antud meetme rakendamine suurendada autostumise kasvu maanteedel. ➢ KSH üldine ettepanek: meetmete elluviimisel, kui on hoomatav konkreetse tegevuse aeg, koht ja ulatus, siis vajadusel viia läbi keskkonnamõjude hindamine. Juba tegevuste planeerimisel arvestada ja minimeerida võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Kliimamuutustega kohanemisel ja elurikkuse säilimise poolest on oluline positiivne meede samuti 2.3.2 „elupaikade taastamine“. Näiteks on kliima seisukohast mõistlik mh turvasmuldade kuivendamiseks mõeldud kraavid kinni ajada ja need alad taas looduslikeks märgaladeks muuta. Sellisel juhul hakkaksid need alad süsiniku eraldamise asemel hoopis süsinikku siduma. 4.1.2 Mõju loodusressursside kasutusele (ressursi- ja maakasutus) ja jäätmetekke vähendamisele Mõju loodusressursside kasutusele kui ka jäätmeteke sõltub suurel määral majandusolukorrast, kaubanduse edenemisest ja tarbimisest (majanduskasvu ajal tarbimine suureneb, tekib rohkem jäätmeid, majanduslangus toob aga kaasa tarbimise ja jäätmete vähenemise). Oluline on siin teadlikkuse kasv, säästev tootmine ja tarbimine, terviklik tootearendus, tootjavastutus ning toote keskkonnamõju jälgimine kogu olelustsükli vältel ehk ringmajanduspõhimõtete soodustamine. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Alates 2003. aastast näitas jäätmeteke Eestis kasvutendentsi, jõudes 2007. aastal 21,2 miljoni tonnini. Jäätmete märgatav vähenemine toimus 2009. aastal, mil oli majanduskriis, langedes siis peaaegu 2002. aasta tasemele. Alates 2011. aastast on jäätmeteke olnud taas üle 20 miljoni tonni aastas. Kuni aastani 2014. oli jäätmeteke suhteliselt stabiilne, kuid alates 2015. aastast toimus kasv ning 2017. aastal oli jäätmeteke juba üle 25. miljoni tonni. Põlevkivitööstuse tootmismahud vähenesid 2018. aastal ja seetõttu tekkis jäätmeid, võrreldes eelneva aastaga, ka 6,8% võrra vähem. Ohtlike jäätmete osakaal jäätmete tekkes on suur. Viimasel viiel aastal keskmiselt 10 miljonit tonni aastas, moodustades kogu jäätmetekkest 43%. Põhjuseks on peamiselt põlevkiviõli ja -energia tootmise intensiivsus. Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest on keskmiselt 97% seotud põlevkivikeemia- ja energeetikatööstusega23. Üldine jäätmete taaskasutusmäär on kasvavas trendis, aga pole piisav (2000. a 13% versus 38% 2017. a), sest olmejäätmete ringlusesse võtmise osakaal oli 2017. a ainult 28%, ülejäänud olmejäätmetest 50% põletati energia tootmiseks ja 10% ladestati prügilatesse. Vähene ringlusse võtmine suurendab Eestis keskkonnakoormust. Ringmajandus on tõhus alternatiiv valitsevale lineaarsele majandusmudelile ehk „tooda-tarbi-viska minema“, mis vajab suurt kogust sisendit ning tekitab ühtlasi palju kasutuid jäätmeid, seega on otsene positiivne mõju poliitikaeesmärk 2 Rohelisem Eesti erieesmärgil 2.4 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“, milles nähakse ette ringmajanduse korraldamiseks vajalike tegevuste toetamist. Ringmajanduse eesmärk on majanduskasvu lahtisidumine esmase toorme kasutusest, luues võimalikult väikeste kadudega ringse tootmis- ja tarbimissüsteemi. Kaudset positiivset mõju võiks avaldada ka poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti alla kavandatud meetmed tõstmaks valdkondliku teadus- ja arendustegevuse taset, juhul kui soodustatakse ka kavandatud tegevusi ringmajanduse ja roheinnovatsiooni lahenduste väljatöötamiseks. ➢ KSH juhib tähelepanu, et ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtmise ning üldisemalt säästva tarbimise ja tootmise edendamise eelduseks ja eesmärkide elluviimiseks on oluline roll tootedisainil ning sellega seotud teadusliku ja rakendusliku teadmise loomisel. Seega soovitab KSH erieesmärgi 2.4 mh toetada nimetatud tegevusi püstitatud eesmärkide saavutamiseks. 23 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/jaatmed -1 65  66 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 4.1.3 Mõju elurikkusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikule Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga mitmekesine. Elurikkus on eluks hädavajalik. Loodus varustab meid toidu, ravimite ja materjalidega, pakub meile vaba aja veetmise võimalusi ning on kasulik meie tervisele ja heaolule. Elujõuline ökosüsteem filtreerib õhku ja vett, aitab hoida kliima tasakaalus, muudab jäätmeid tagasi ressurssideks, tolmeldab ja väetab põllukultuure ning toob palju muud kasu. Bioloogiline mitmekesisus ehk meie planeedil elavate erinevate liikide rikkus on viimastel aastatel vähenenud ohtlikul kiirusel, mille üheks peamiseks põhjuseks on inimtegevused - maakasutus, saaste ja kliimamuutused.24 Eestis on esindatud EL tasemel 60 ohustatud elupaigatüüpi ja 99 loodusdirektiivi lisadesse kantud liiki. Pooled elupaikadest ja kolmandik liikidest on ebasoodsas seisundis, mistõttu nende säilimine Eestis ei ole veel tagatud. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ei tähenda üksnes haruldaste taimede ja loomade kadumist. See tähendab, et terved ökosüsteemid muutuvad vähem tootlikuks ja väliste mõjurite suhtes haavatavamaks, nt viljakad mullad võivad hävineda. Temperatuuri ja sademete hulga muutused, mida kliimamuutused eeldatavasti endaga kaasa toovad, muudavad mulla üha tundlikumaks. Euroopa Komisjoni rohelise leppega25 seotud kohustustest on 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegial26 oluline osa. EL elurikkuse strateegia loob aluse ühtlasi EL uuele mullapoliitika strateegiale27. Ökosüsteemide elurikkuse hoidmine, sh terve muld, ja taastamine peab olema oluline osa kliimaeesmärkide saavutamisest, et säiliks ökosüsteemide võimekus süsinikku siduda. Elurikkuse osaks oleval mullal on oluline roll kogu maailma CO2-arvestuses ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmises. Enamus kavandatavaid meetmeid ja tegevusi on elurikkusele, sh mullale, neutraalse kui ka soodsa mõjuga, nagu uuringute ja analüüside läbiviimine, koolitused jmt, mida aitab ellu viia erieesmärk 1.1 (Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine). Olulise otsese positiivse mõjuga tegevused ja eesmärgid on näiteks Rohelisem Eesti alla kavandatud meetme (2.3.2) tegevused elupaikade taastamine ja linnapiirkondade elurikkuse 24 https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20200109STO69929/bioloogilise -mitmekesisuse-vahenemine -selle-ohtlikus-ja- pohjused 25 https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:b828d165 -1c22-11ea-8c1f-01aa75ed71a1.0009.02/DOC_1&format= PDF 26 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities -2019-2024/european -green-deal/actions-being-taken-eu/eu-biodiversity-strategy-2030_et 27 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52006DC0231 www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne suurendamine, meetme 2.3.1 kavandatud tegevus mitteheas seisundis veekogude taastamine ning Inimestele Lähedasem Eesti alla kavandatud tegevused nagu targa linna pilootlahendused ja elurikkuse suurendamine linnalistel aladel (meede 5.1.1). Samuti on otsene positiivne mõju elurikkuse taastamiseks ÕÜF-ga kavandatud tegevussuunal 2, kus on ette nähtud meede mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamiseks ja/või nende looduslikkuks taastamiseks. Ühendatum Eesti alla on kavandatud meetmeid ja tegevusi, mis on seotud maanteede ehitusega, raudteede rekonstrueerimisega, jalgratta- ja/või jalgteede rajamisega jne. Transpordi- ja teedeinfrastruktuuri ehitamine vajab olulises mahus maad kui ressurssi ning võib potentsiaalselt mõjutada ebasoodsalt sellele alale ja selle mõjualasse jäävaid ökosüsteeme. Transport mõjutab elusloodust negatiivselt peamiselt elupaikade kao ja killustamise läbi, takistab liikide looduslikku levikut ja põhjustab loomade hukkumist teel. Rakenduskava üldistusastmest tulenevalt ei ole käesolevas KSH-s võimalik detailselt hinnata ühegi konkreetse uue maismaainfrastruktuuri rajamisega kaasnevaid mõjusid. Tagamaks looduslike ökosüsteemide sidusus ja erineva tasemega rohevõrgustiku elementide (kaitsealad kui tugialad, koridorid) sidusus, on üle Eesti planeeringutega määratud rohevõrgustik. Maismaatransporti planeerides on vajalik tagada rohevõrgustiku toimimine ja vältida olulist mõju kaitstavatele loodusobjektidele. ➢ KSH juhib tähelepanu: Kui olulise ebasoodsa mõju tekke vältimine ei ole võimalik, sh rohevõrgustiku sidususele, tuleb transpordivajaduse rahuldamiseks leida teised lahendused. Oluliste mõjude selgitamine ja vajadusel leevendavate, sh vältivate meetmete kavandamine peab toimuma läbi keskkonnamõju hindamise/keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse, kus mh tuleb hinnata tegevuse kaudseid mõjusid elurikkusele. ➢ KSH ettepanek: Kõigi selliste uute taristuobjektide rajamisega (ja olemasoleva taristu olulise laiendamisega) kaasnevaid mõjusid (sh bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikade sidususele) tuleb hinnata eriplaneeringute/projektide käigus lahenduste välja töötamisel, enne kui tehakse realiseerimisotsused. Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu pöörata koosmõjule ja kumulatiivsele mõjule teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate taristuobjektidega ning arvestada tee kui terviku mõju (mitte analüüsida vaid üksikuid projekteeritavaid lõike eraldi). 67  68 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne ➢ KSH tähelepanek/soovitus: Soovitav on anda suunis hetkel kasutusel olevate teede projekteerimisnormide ülevaatamiseks maa kui ressursi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vaatenurgast. Hetkel kasutusel olev praktika teede rekonstrueerimisel ja ehitamisel toodab üledimensioneeritud taristulahendusi, mille hooldusel ei kasutata looduspõhiseid lahendusi. Rakenduskava ei hõlma samuti tulenevalt oma üldistustasemest ruumilisi/tehnilisi/ajalisi lahendusi ega tegevusi, mille puhul oleks võimalik Natura hindamist täpsemalt läbi viia. Praeguse rakenduskava seatud eri-eesmärgid on liiga üldised (sh ka TEN-T maanteede nimetamine), et hinnata nende rakendamisega kaasnevaid täpsemaid mõjusid ning seega puudub vajadus Natura (eel)hindamise läbi viimiseks. Rakenduskava täpsusastmest tulenevalt ei ole ette nähtud erieesmärke ja meetmeid, millel oleks igal juhul otsene ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele ning mille võimalikku mõju ei oleks sel juhul leevendavate meetmete abil võimalik välistada. ➢ KSH ettepanek (keskkonnameede): Toetuste andmise tingimuste juures tuleb ette näha, et Natura (eel)hindamise vajalikkust tuleb kaaluda rakenduskava elluviimise järgmistes etappides kui on hoomatavad tegevuse ruumiline ulatus ja aeg ning vajadusel näha ette keskkonnamõju (strateegiline) hindamine koos vajalikus täpsusastmes Natura hindamisega. Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu pöörata koosmõjule ja kumulatiivsele mõjule teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate taristuobjektidega ning arvestada tee kui terviku mõju (mitte analüüsida vaid üksikuid projekteeritavaid lõike eraldi). ➢ KSH ettepanek: Meetme tegevusi planeerides tuleb järgmistest etappides välistada ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning mitte toetada tegevusi millega kahjustatakse Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide täitmist. 4.1.4 Mõju veekeskkonnale (põhja- ja pinnavesi; veekogumite seisundid; veeressursid, mida mõjutatakse) Eestis on alates 2020. aasta aprillikuust eristatud pinnaveekogumeid 744: 635 vooluveekogudel, 93 seisuveekogudel ja 16 rannikumeres. 2000. a vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi põhieesmärk oli, et 2015. a saavutavad kõik veekogumid (jõed, järved, rannikumeri, põhjavesi) vähemalt hea keskkonnaseisundi. Paraku ei suudetud seda eesmärki saavutada ei Eestis ega ka Euroopas ning www.hendrikson.ee  Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne eesmärgi poole alles liigutakse ja seatakse uusi sihte28. 2019. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu kohaselt on Eesti 744 pinnaveekogumist veidi üle poole (55%) heas seisundis, kolmandik (31%) kesises seisundis, 14% halvas seisundis ning alla 1% väga heas (ainult kogum Lemmjõgi Hüpassaare ojast suudmeni) või väga halvas seisundis (kogumid Kloostri jõgi, Lehtma oja, Narva veehoidlast suudmeni, Pirita lähtest Sae paisuni).29 Põhilised seisundi mõjutajad on võõrliigid, kalade ülepüük, eutrofeerumine, saasteained ja mereprügi. Otsese olulise positiivse mõjuga meetmena saab välja tuua Rohelisem Eesti alla kavandatud meetmega 2.3.1 seonduvad tegevused sademeveesüsteemide paigaldus ja mitteheas seisundis veekogumite tervendamine. Samuti on ette nähtud meetmed kohalikule tasandile, nt meetme 5.2.1 alla kavandatud tegevus investeeringud vee infrastruktuuri. ÕÜF-iga on kavandatud meede - Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tulenevate keskkonna- ja tervisemõjude leevendamine, mille üks osa koosneb tegevusete toetamisest, mis aitab tegeleda mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamisega ja/või nende looduslikkuse taastamisega. Sellel meetmel on otsene positiivne mõju veekeskkonna parendamisele Ida-Virumaal. Hindamisel ei tuvastatud meetmeid millel oleks oluline ebasoodne mõju veekeskkonnale. 4.2 Mõju inimesele/sotsiaalsele keskkonnale 4.2.1 Mõju ruumi ja elukeskkonna kvaliteedile 4.2.1.1 Mõju regionaalse arengu tasakaalustatusele (sh heaolu tasakaalustatusele ning regioonide ja kohtade sisemise arenguvõime tasakaalustatusele) ning mõju avaliku sektori kvaliteedi ja ökonoomsuse kasvule Regionaalse arengu tasakaalustamatus on oluline probleem nii ELs tervikuna (siit ka ühtekuuluvuspoliitika vajadus, vt ka Territorial Agenda 203030) kui ka Eestis. Probleem on laiapõhjalise valdkondliku iseloomuga. Arengustrateegias Eesti 2035 kirjeldatakse regionaalse arengu ebavõrdsust Eestis seoses rahvastikuprotsessidega (kahanemise ja vananemise piirkondlikud 28 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/vesi -3 29 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite -seisundiinfo 30 https://territorialagenda.eu/home.html 69 70 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne mustrid, vt ka “Sidus Eesti 2030“ eelnõu31), majandusarenguga (ettevõtlusaktiivsuse, ettevõtete teadusmahukuse, kõrgema lisandväärtuse, investeeringute ja töökohtade koondumine 1-2 linnapiirkonda, vt ka TAIE strateegia eelnõu32), haridusliku ebavõrdsusega nii elukestvas õppes osalemise kui ka kättesaadavuse mõttes (vt ka Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eelnõu33). Spetsiifilised lähituleviku väljakutsed tulenevad kliimaneutraalsuse eesmärgi mõjudest süsinikumahuka Ida-Virumaa majandusele, kus need täiendavad juba välja kujunenud sotsiaal- majandusliku arengu probleemistikku. Asustussüsteemis eristuvad hajaasustusega piirkondade väljakutsed – teenuste ja töökohtade kesine kättesaadavus, traditsiooniliste transpordilahenduste ebaadekvaatsus (vt ka Üleriigiline planeering Eesti 203034). Laiemalt iseloomustab territoriaalse kättesaadavuse väljakutseid Eestis see, et ühendused kohtade vahel on jätkuvalt tagatud eelkõige kõrge keskkonnakoormusega liikuvuslahenduste poolt. Kokkuvõttes ongi oluline silmas pidada, et tegemist on süsteemsete väljakutsetega, mis nõuavad integreeritud valdkondlikult koordineeritud sekkumisi. Regionaalselt tasakaalustatud arengut eesmärgistatakse mitmetes kesksetes EL ja Eesti strateegilistes arengudokumentides. Euroopa Liidu Territoriaalne Agenda 203035 määratleb 2 üldeesmärki (Õiglane Euroopa ja Roheline Euroopa), mille raames omakorda eristatakse kokku kuut arenguprioriteeti. Alljärgneva EL ühtekuuluvuspoliitika fondide Eesti rakenduskavas ja partnerlusleppes kavandatud poliitikasekkumiste regionaalsete mõjude üldhinnangu sõnastamisel on võetud struktuurseks aluseks selle arengudokumendi need prioriteedid, mis seostuvad otseselt regionaalse arengu tavapärase käsitlusega – nimelt Õiglase Euroopa prioriteedid „tasakaalustatud regionaalareng“ ja „funktsionaalsed regioonid“ (piiriülese lõimumise problemaatikaga tegeletakse EL teiste poliitikasekkumistega (Interreg) ning seetõttu on teema kolmandajärgulisus rakenduskavas mõistetav ja õigustatud) ning Rohelise Euroopa prioriteet „säästvad ühendused“ (tervisliku keskkonna ja ringmajanduse prioriteedid leiavad käsitlust teiste teemade all). Strateegias Eesti 2035 riigi arengu aluspõhimõttena (kui elukohast sõltumatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks) määratletud tasakaalustatud regionaalarengusse panustab rakenduskava kolmes olulises aspektis. 31 https://www.kul.ee/kultuuriline -mitmekesisus-ja-loimumine/strateegilised -dokumendid/sidusa-eesti-arengukava-2021-2030 32 https://www.hm.ee/sites/default/files/1_taie_arengukava_2035_eelnou_riigikogusse_29.10.2020.pdf 33 https://www.hm.ee/et/kaasamine -osalemi ne/strateegiline -planeerimine-aastateks-2021-2035/eesti -haridusvaldkonna-arengukava 34 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 35 https://territorialagenda.eu/home.html www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Kõige otsesemalt omavad positiivset mõju regionaalsele tasakaalustatusele meetmed ja tegevussuunad, kus kavandatakse rakendada spetsiifilisi regionaalseid kriteeriume investeeringute suunamiseks üksnes või eelistingimustel vähemarenenud piirkondadesse. Tervikuna kuuluvad siia rühma ÕÜF investeeringud Ida-Virumaale. Märkimisväärse tasakaalustava mõjuga oleks ka Inimestele lähedasema Eesti üldeesmärgi raames kavandatu, mille alusel piirkondade konkurentsivõime erieesmärgi rakendamisel välistatakse Tallinna linnaregioon sihtregioonina. Spetsiifilisi vähemarenenud piirkondi positiivselt diskrimineerivaid kriteeriume kavandatakse rakendada ka üldeesmärkide Rohelisem Eesti ja Nutikam Eesti meetmetes ja tegevussuundades. Nii on Rohelisema Eesti meetme 2.1.1. raames kavandatud toetuste tingimusi kortermajade rekonstrueerimiseks piirkondlike turutõrgete leevendajana sellisena, et „meedet rakendatakse kõikides regioonides, kuid toetusi diferentseeritakse selliselt, et suurem osa toetustest läheb madalama kinnisvarahinnaga piirkondadesse“ ning eraldi toetusmeede äärealade korterelamute etapiviisiliseks renoveerimiseks. Meetme 2.1. tegevussuuna „biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ raames tuuakse seoses ühistranspordi üleminekuga jätkusuutlikumale energiatarbimisele esile mõte suunata toetused nimelt perifeersematesse maakondadesse. Ringmajanduse erieesmärgi (2.3) tegevusi kavandatakse rakendada üle-Eestiliselt nii, et sekkumised parendavad regioone ja tööstusparke kõikjal, kuid võimalusel „eelistatakse vähemarenenud piirkondade projekte“. Nutikam Eesti üldeesmärgi meetme 1.4.3. all on VKE kapitalile juurdepääsu parandamise spetsiifiliseks sihtalaks määratud Kagu-Eesti, millel on selge regionaalselt tasakaalustav mõju, kuivõrd selle piirkonna VKE tootlikkus vajab kõige enam järele aitamist. Erieesmärgi 1.4. tegevussuunaga „Ettevõtluse kasvu toetamine“ on kirjeldatud kavatsust pakkuda regionaallaenu ehk allutatud laenu väljaspool Tallinna ja Tartut tegutsevatele ettevõtetele. Selline meetme disain omaks positiivset mõju regionaalsele arengule. Regionaalselt tasakaalustava mõjuga on ka investeeringud üleriigiliste võrgustike välja arendamisesse ja toetamisesse. Üldjuhul omavad sellised tegevused piirkondliku tasakaalustatuse mõju maakondlikul tasandil – tugevnevad maakonnakeskused ja nende tagamaad. Nutikama Eesti üldeesmärgi raames on sellisteks tegevusteks „Maakondlike arenduskeskuste toetamine (nõustamisteenuse pakkumisel)“. Sotsiaalsema Eesti integreeritud erieesmärgi (4.1.) saavutamiseks kavandatakse arendada maakonnakeskustes integreeritud tervise- ja hoolduskeskusi ning põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi (4.10.) raames väikesemahulisi investeeringuid regionaalsesse koostöösse piirkondlike hariduskonsortsiumite partnerlusel põhineva kontseptsiooni alusel. 71 72 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Kolmandaks regionaalselt tasakaalustavaks lahenduseks rakenduskavas on KOV võimekuste edendamine. Vastavaid tegevusi kavandatakse läbivalt üldeesmärgi Inimestele Lähedasema Eesti erieesmärgi „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ all. Samuti leidub neid üldeesmärgi Rohelisem Eesti ringmajanduse erieesmärgi (2.3) raames - piirkondlikke erisusi kavandatakse vähendada KOV-üksuste võimekuse tõstmisel ringmajanduse strateegilises juhtimises ja jäätmemajanduse korraldamisel. Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi 4.2. sotsiaalteenuste meetme (4.2.1.) raames kavandatakse kogukondade ja kohalike omavalitsuste võimestamist ning hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamist üle Eesti, mille mõju võib olla regionaalseid võimekusi ühtlustav, kuid samuti on risk, et võimekamad KOV-üksused kasutavad toetusmeetmeid aktiivsemalt ning võimekuse erinevused suurenevad. Oluline on meetme rakendamise disain. Erieesmärk „Lapsed ja noored“ (4.5.) raames taotletakse regionaalset tasakaalustatust läbi teenuste (taseme) ühtlustamise ning KOV-üksuste nõustamise. Ka elukestva õppe võimaluste edendamise erieesmärgi (4.8.) üheks kavandatavaks tegevuseks on KOV-üksuste võimekuste tasakaalustamine valdkonda panustamisel. Selliste meetmete lõplikud regionaalselt tasakaalustavad mõjud sõltuvad loomulikult sellest, millised konkreetsed KOV-üksused meetmetes osalevad – kas üksnes võimekamad või suudetakse meetmete rakendamisel tagada ühtlane ja ideaalis isegi n-ö järele aitav osalus. Vähemarenenud regioonide positiivsel diskrimineerimisel põhinevate rakenduskava sekkumiste koondmõju sõltub nende piisavusest võrdluses olemasolevate ja regionaalse süsteemi n-ö loomulike arenguprotsesside tulemusel kujunevate arengueristuste määraga. Selles kontekstis on rakenduskava tasakaalustavad sekkumised ebapiisavad ja osalt ka vastassuunalised. Kõige olulisemana, valdav osa Nutikama Eesti poliitikaeesmärgi investeeringutest tugevdavad ilma lisatingimusteta Eesti seniste kasvukeskuste (Tallinna ja Tartu) sotsiaal-majandusliku arengu potentsiaali. ➢ KSH märgib, et regionaalse tasakaalustatuse huvides oleks vajalik anda nutika spetsialiseerumise ja teadmusiirde meetmetele regionaalpoliitiline dimensioon - spetsiifilised meetmed ja/või meetmete tingimused, mis motiveeriks osalema/kaasama ettevõtteid väljaspool Tallinna ja Tartu linnaregioone. ➢ KSH soovitab: Rakenduskava investeeringutes riikliku innovatsioonisüsteemi tugevdamiseks tuleb koht leida piirkondlikele kompetentsikeskustele. ➢ KSH märgib: Regionaalse tasakaalustatuse eesmärgi seisukohast on problemaatiline ka see, et säästva linnaarengu vahenditest eraldatakse suurem osa jõukamate linnapiirkondade (rohelistesse) transpordilahendustesse ning sellest omakorda oluline osa sihistatuna pealinnaregiooni. Investeeringud uute kohapõhiste arenguvõimekuste loomisesse (nt targa linna lahendused) saavad aga oluliselt vähem toetusi. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne ➢ KSH juhib tähelepanu: ÕÜF investeeringute mõjukuse hindamisel on asjakohane kõrvutada nende mahtu traditsioonilise süsinikumahuka põlevkivisektori poolt loodava väärtusega, mida need peaksid kompenseerima. Arvestades rahvamajanduse arvepidamise andmeid ning põlevkivisektori poolt tellitud analüüse moodustavad ÕÜF poolt 7 aasta jooksul investeeritavad vahendid mitte enam kui poole põlevkivisektori iga-aastaselt loodud majanduslikust lisandväärtusest. Funktsionaalsete regioonide tugevdamine on keskseks regionaalse arengu kontseptsiooniks üleriigilises planeeringus Eesti 2030. Rakenduskava sekkumised omavad positiivset mõju funktsionaalsete regioonide tugevnemiseks ja selle läbi eelduste loomiseks kohapõhiseks regionaalarenguks peamiselt kahel viisil. Esiteks on need meetmed, mille osaks on piirkondliku koostöö korralduslikud lahendused. Valdkonnaülesena kavandatakse KOV-üksuste piirkondlikku koostööd võimestada maakondlike strateegiate abil, mis peaksid olema aluseks üldeesmärgi Inimestele lähedasem Eesti mõlema erieesmärgi tegevuste täpsemal kavandamisel ja elluviimisel. Muuhulgas kavandatakse üldeesmärgi raames ka KOV-teenuste koostöös osutamise mudelite välja arendamist ja rakendamist ning regionaalsete võrgustike toimimist, mis toetavad regioonide funktsionaalse sidususe kasvu. Meetme 5.2.1. all kavandatud investeeringute puhul vee infrastruktuuri sisaldab tegevuse täpsustus ka tingimust, et toetused suunatakse üksnes piirkondlikele vee-ettevõtetele. Selle kriteeriumi rakendamine võib vee-ettevõtte tegevuspiirkonna ja funktsionaalse regiooni territooriumi kattumisel tugevdada regioonide funktsionaalset terviklikkust. Piirkondlikku koostööd edendavaid lahendusi sisaldavad ka mitmed üldeesmärgi Sotsiaalsem Eesti meetmed. Tööhõive erieesmärgi (4.6.) tegevused tööjõu liikumise geograafiliste takistuste kõrvaldamisel ning Töökeskkonna erieesmärgi (4.3.) tegevused kohapõhise arengumudeli rakendamiseks tööturuteenuste kavandamise viimisel kohalikule ja piirkondlikule tasandile võiksid suurendada regioonide funktsionaalset sidusust, samuti ka pikaajalise hoolduse korralduse erieesmärgi (4.2.) saavutamisel kavandatud kohapõhise regionaalarengu kontseptsiooniga kooskõlalise CLLD mudeli rakendamine projektide tasandil. Põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi (4.10.) raames räägitakse piirkondlikest hariduskonsortsiumite partnerluste kontseptsioonist, mille alusel investeeringutoetusi eraldada. Teiseks ja osaliselt kattuvana regionaalset tasakaalustatust vahetult edendavate üleriigiliste võrgustike arendamisega panustab funktsionaalsete regioonide arengusse nende regioonide keskuste tugevdamine riiklike võrgustike sõlmpunktidena. Lisaks maakondlike arenduskeskuste teenuse toetamisele Nutikama Eesti raames kavandatakse integreeritud sotsiaalteenuste erieesmärgi (4.1.) all 73 74 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne maakonnakeskustes arendada ka integreeritud tervise- ja hoolduskeskusi. Regioonide funktsionaalset sidusust toetavad ka keskus-tagamaa liikuvusvõimalusi parandavad taristulised investeeringud (vt säästvate ühenduste prioriteeti edendavad tegevused). Viimaste puhul tuleb arvestada, et mõjud saavutatakse üksnes eelduste tasandil. ➢ KSH märgib: Nendele eelnevalt välja toodud ja loodud eeldustele tuginedes tuleb luua asjakohased liikuvusteenused - rohkem regionaalseid rongiühendusi, keskus-tagamaa kergliikluse vajadusi rahuldav teehooldus jms. Laiemalt sõltub funktsionaalsete regioonide tugevdamiseks tehtavate investeeringute mõju sellest, kas paralleelselt astutakse Eestis samme ka haldustasandite (riik, KOV) ja valdkondade regionaalse koordinatsioonimudeli välja arendamisel ja kehtestamisel, millele rakenduskava asjakohaseid sekkumisi lõimida. Asjakohased probleemid - valitsemise valdkondlik „silotornistumine“, valitsemistasandite koostöö nõrkus, regionaalse koordinatsiooni kesisus - on riiklikes arengudokumentides teadvustatud. Ka EL Territoriaalne Agenda 203036 rõhutab mitmekihilise valitsemismudeli osadena sektoriülese ja valitsustasandite vahelise koostöö olulisust regionaalarengu eesmärkide saavutamisel. EL Territoriaalse Agenda 2030 säästlike ühenduste prioriteet on rakenduskava regionaalse arengu mõjude hindamise kontekstis esmatähtis territoriaalse kättesaadavuse ja piirkondade omavahelise seostatuse parandajana. Enim võiksid sellesse loomulikult panustada üldeesmärgi Ühendatum Eesti saavutamiseks kavandatud tegevused. Siiski, erieesmärgid on suunatud üleriigilise ja üle-Euroopalise ühendatuse suurendamisele ning positiivne mõju Eesti sisesele regionaalsele tasakaalustatusele on sekundaarne ja sõltuv üleriigilistest Tallinna-kesksetest ruumiseostest. Rakenduskava raames tehtavaid investeeringuid peavad täiendama siseriiklikud liikuvusvõrgustikke tihendavad lahendused. Vastasel juhul luuakse uut regionaalset ebavõrdust peamiste liikumiskoridoride lähedal paiknevate piirkondade ning siseperifeeriate vahel. Sama kehtib ka üldeesmärgi Nutikam Eesti raames kavandatud investeeringute osas IT-taristu ja e-teenuste arendamiseks. ➢ KSH märgib: Kuigi rohkem paremaid e-teenuseid peaks põhimõtteliselt vähendama teenuste asukohast sõltuvaid kättesaadavuse probleeme, võib IT-taristu ebaühtlane areng (viimase miili probleemid lairibavõrgu ühenduste loomisel hajaasustuses, 5G võrkude eelisarendamine kõrgema nõudlusega piirkondades) tekitada uut regionaalset ebavõrdsust. 36 https://t erritorialagenda.eu/home.html www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Kokkuvõtteks tuleb nentida, et, et Eesti regionaalse arengu tasakaalustatus on rakenduskavas selgelt teisejärguline. Rakenduskaval puudub süsteemne regionaalpoliitiline alus, mis pakuks lõimiva käitluse valdkondlikest sekkumistest ning näitaks, kuidas rakenduskava täiendab muid riiklike regionaalpoliitilisi sekkumisi. Ilma rakenduskava mõju teadliku suunamiseta on parimal juhul tulemuseks olemasoleva regionaalse ebavõrdsuse säilitamine. Seetõttu tuleb kõigis valdkondades suunatult tegutseda meetmete regionaalselt tasakaalustava mõju suurendamiseks. 4.2.1.2 Mõju ettevõtete konkurentsivõime kasvule (mh läbi tegevuse TAI mahukuse kasvu) Eesti riigi majandus on seotud Euroopa Liidu ühtse turuga ning sõltub rahvusvahelisest koostööst ja kokkulepetest. Kogu maailmas kasvavad tehnoloogilised ja digilahendusi hõlmavad arengud survestavad ka Eesti ettevõtteid järjest enam kasutusele võtma uusi lahendusi ja ärimudeleid, tänu millele on võimalik hakkama saada üha karmistuvas konkurentsis. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eelnõu kohaselt on ettevõtluskeskkond üldjoontes konkurentsivõimeline, kuid hõlmab olulisi arenguvõimalusi, mis tagaksid selle valmisoleku tulevikuks. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eelnõu ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 eelnõu37 kohaselt on Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasvu pidurdavateks teguriteks ebaühtlaselt jaotunud ja piiratud kasvutempoga tööjõu tootlikkus, digitehnoloogiate ja automatiseeritud lahenduste ebapiisav integreeritus äritegevustesse, ettevõtete TA-kulutuste madal osakaal, teadustöö tulemuste vähene rakendamine ettevõtluses, ettevõtlusaktiivsuse piirkondlik erinevus, uute, sh keskkonnahoidlike, tehnoloogiate ja ärimudelitega vähene kohanemine ja nende rakendamine, majanduse madal tulutase ja kesine koht rahvusvahelistes väärtusahelates, välisinvesteeringute vähene osakaal, jm. TAIE arengukava 2021–2035 eelnõus on seatud mõõtühikud ettevõtluse TA mahukuse ja konkurentsivõime kasvule vastavalt selles arenguskavas seatud sihtidele. Aastaks 2035 on eesmärk suurendada erasektori TA-kulutuste taset SKP-st 0,59%-lt 2%-ni, parandada riigi kohta Euroopa innovatsiooni tulemustabelis tugeva innovaatori asemel innovatsiooni liidriks, tõsta teadlaste ja 37 https://www.hm.ee/sites/default/files/1_taie_arengukava_2035_eelnou_riigikogusse_29.10.2020.pdf 75 76 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne inseneride arvu ettevõtlussektoris, parandada Eesti positsiooni Doing Business indeksi tabelis praeguselt 18-lt kohalt vähemalt 5 esimese sekka, kahekordistada kaupade ja teenuste eksporti ning tõsta väljaspool Harjumaad loodud SKP-d elaniku kohta. Eesti majanduse tugevdamist, uute ärimudelite kasutuselevõttu ja konkurentsivõime kasvu toetab eelkõige poliitikaeesmärk Nutikam Eesti, sh eriti nutika spetsialiseerumisega seotud eesmärk, mis toetab Eesti majanduse teadmistepõhist lähenemist, tingimuste loomist TA-tegevuse ja innovatsiooni arenguks, ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse kasvu ning edendab tipptehnoloogiate kasutuselevõttu. Poliitikaeesmärgi raames pakutakse ettevõtetele tuge rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi raames, vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ning parandatakse andmevahetust ja suhtlust ettevõtete ja riigi vahel läbi e-riigi arendamise ning parandatakse VKEde konkurentsivõimet ja finantseerimisvõimaluste kättesaadavust. Samuti toetatakse selle poliitikaeesmärgi raames VKEde rahvusvahelistumist läbi võrgustikes ja ühisüritustel osalemise ning ekspordi võimekuse arendamise. Keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõttu toetab eelkõige poliitikaeesmärk Rohelisem Eesti, sh eriti ringmajanduse ja roheinnovatsiooniga seotud eesmärgid. Need tegevused suurendavad vastutustundliku ettevõtluse arengut, sh ringmajanduse põhimõtetega arvestavat tootmistsükli rakendamist, ringlussevõtu suurendamist, jäätmetekke vähendamist, jmt. Ettevõtetele vajaliku väljaõppega tööjõu olemasolu toetab eelkõige poliitikaeesmärk Sotsiaalsem Eesti, sh eriti tööhõivega, elukestva õppe võimaluste edendamisega ning õppe tööturu vajadustega seostamisega seotud eesmärgid, mis soodustavad ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ja tööturule vajalike töötajate koolitamist. ➢ KSH juhib tähelepanu: Kokkuvõttes vajaks poliitikaeesmärkide seas rohkem tähelepanu ärikeskkonna parandamise ja tugevdamisega seotud tegevused nagu õigusaktide ja maksukeskkonna arendamine uute ärimudelite, töövormide ja vastutustundliku ettevõtluse rakendamiseks, sh bürokraatialike barjääride vähendamine, finantsturu arendamine ja majandusjulgeoleku tagamine. 4.2.1.3 Mõju tööturule ja tööhõivele (sh oskuste vajadusele) ning mõju haridusele, sh taseme- ja täiendõppele Eesti tööturgu mõjutavad demograafilised protsessid, sh rahvastiku vananemine ning madal sündivus. Kuna tuleviku tööturul jääb töökäsi vähemaks, tuleb leida võimalusi, kuidas tööturult nii vanuse ja pensionile siirdumise kui tööõnnetuste ja terviseprobleemide ning väheste oskuste või vananenud oskuste tõttu lahkuvaid inimesi asendada või nende tööturult eemale jäämist paindlikult pidurdada ja erinevate riskirühmade tööhõives püsimist toetada. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Kuigi prognooside järgi kahaneb töötajate (absoluut)arv tööturul, siis erinevate hõive kasvu toetavate poliitikatega on võimalik seda kompenseerida, sh nt haridustaseme tõusuga (uutel põlvkondadel on kõrgem haridus), pensioniea tõusuga (kasvab vanemealiste tööhõive), eduka lõimumispoliitikaga (mitte-eestlaste hõivemäär võrdsustub eestlaste hõivemääraga) ja parimate hõive- ja tööturupraktikate poliitikaga.38 Peamised väljakutsed Eesti tööturul on kvalifitseeritud tööjõu puudus, vananenud kvalifikatsioon ja teadmised-oskused, tööealise elanikkonna (eriti vanemaealiste) vähene osalemine elukestvas õppes, palgavaesus ning töötus- ja mitteaktiivsuslõksud (erinevad toetused, hüvitised, pensionid, mis aitavad tööturult ära olla), mitmekesiste töövormide ja paindlike tööaja kokkulepete ja mittepüsivate lepingute kasutamise vähene levik, tööjõu vähene Eesti-sisene mobiilsus, töötingimuste kollektiivse kujundamise ja sotsiaaldialoogi nõrkus (väike hõlmatus kollektiivlepingutega ja ametiühingutesse kuuluvus on madal). Palgavaesus on nt tugevalt seotud puuduva või madala hariduse ja kvalifikatsiooniga.39 Peamised väljakutsed hariduses on täiskasvanute madal osalus elukestvas õppes (eriti nt mehed, eesti keelest erineva emakeele ja madalama haridustaseme, oskustega inimesed), erialase hariduseta, madala haridustasemega või aegunud oskustega inimeste suur osakaal, taseme-, täiendus- ja ümberõpe ei vasta piisavalt ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele, tööandjate panus kutse- ja kõrgharidusse ning täiendusõppesse on ebapiisav, karjääri- ja ettevõtlusõppe tase ning võimalused tutvuda töömaailma ja erialade mitmekesisusega on ebaühtlased, formaalõppes ja kutse taotlemisel ei arvestata piisavalt mitteformaalses ja informaalses õppes ning töökogemuse kaudu omandatud teadmisi ja oskusi, hariduslike erivajadustega õppijate ebapiisav või ebaühtlane toetamine, koostöö erinevate haridustaseme ja –liikide vahel on ebapiisav, nüüdisaegne õpikäsitus ei ole planeeritud mahus teostunud, poiste kaks korda suurem väljalangevus põhikoolist võrreldes tüdrukutega, doktoriõppe madal atraktiivsus, Eesti üliõpilaste madal osalus õpirändes, digioskuste tase, areng on ebaühtlane kõikides eagruppides, kutseharidusega avanevad karjääriteed ei ole ühiskonnas väärtustatud40. 38 RITA-ränne projekt 2018, teema kokkuvõte #1, Eesti tööjõu prognoos: sisseränne vs hõivemuutus: https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/luhikokkuvote_1_toojou_pakkumine_sisseanne_ja_hoive_4_02.07.2018.pdf 39 Heaolu arengukava 2016-2023: https://www.sm.ee/et/hea olu-arengukava-2016-2023 40 Haridus- ja teadusministeerium. Haridusvaldkonna arengukava 2021 -2035: https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf 77 78 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Üldhariduses on katkestanute ja klassikordajate osakaal (mõlemal) õppijatest ca 1,5%41. 18-24- aastaste esimese taseme või madalama haridusega õpinguid mittejätkavate noorte osatähtsus 2020. aastal oli 7,6%42. Viimase viie aasta jooksul on näitaja märgatavalt paranenud. Kutseõppest väljalangenute osakaal on viimased viis aastat püsinud 23% juures43. Kõrgharidusest väljalangenute osakaal on viimase viie aasta jooksul langenud ja 2019. aastal oli see ca 15% (nähtavalt parem kui kutsehariduses)44. Tööealise elanikkonna (vanuses 15-74-eluaastat) hõivemäära näitajad on oluliselt madalamad esimese taseme või sellest madalama haridusega inimestel võrreldes kõrgema haridustasemega inimeste ning kogu hõivemääraga, ja vastavalt ligi kaks korda kõrgem on nende töötusemäär võrreldes kogu tööealise elanikkonna töötusemääraga45. Tööealise elanikkonna vanuses 25-64 eluaastat osalemine elukestvas õppes oli 2019. aastal 20,1%46, kuigi see on ajas paranenud. Veel kehvem on see näitaja meeste ning mitte-eestlastest meeste ja naiste seas47. See aitab kaasa tööturul vajalike oskuste, teadmiste vananemisele ning võimendab lõhet tööturul nõutavate ja toimetulekuks vajalike ning tööturul pakutavate oskuste-teadmiste ning kvalifikatsiooni vahel. Digipädevuste levikut elanikkonnas väljendab osakaal, mis näitab vähemalt baastasemel digipädevusega elanike osatähtsust 16–74-aastaste hulgas. Selle väärtus 2019. aastal oli 62%48. Ka siin saab toetusmeetmetega olukorda parandada. Riskirühmad tööturul on haridustee katkestanud ja erialase hariduse, oskusteta noored ja eriliselt NEET noored, kes ei õpi ega tööta. Põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate 18–24-aastaste noorte osatähtsus oli 2019. aastal 9,8%49. Vananeva elanikkonnaga Eestis on riskirühmaks tööturul ka vanemaealised, kelle tööhõive pärast pensioniikka jõudmist 41 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, haridus, üldharidus, HT140U: ÜLDHARIDUSE ÕPILASED, KATKESTAJAD JA KLASSIKORDAJAD SOO, ELUKOHA, EMAKEELE, KOOLIASTME JA ÕPPEKEELE JÄRGI, HALDUSJAOTUS SEISUGA 01.01.2018: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__haridus__uldharidus/HT140U/table/tableViewLayout1 42 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, tööturg, tööealise rahvastiku haridus, haridustase ja keeleoskus, TT0100: HARIDUSE PÕHINÄITAJAD SOO JÄRGI: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__rahvastiku -haridustase__haridustase-ja- keeleoskus/TT0100/table/tableViewLayout1 43 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, haridus, kutseharidus, HT60: KUTSEÕPPEST VÄLJALANGENUD ÕPPELIIGI JA ÕPPEVORMI JÄRGI: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__haridus__kutseharidus/HT60/table/table ViewLayout1 44 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, haridus, kõrgharidus, HT307: KÕRGHARIDUSEST VÄLJALANGENUD SOO, HARIDUSASTME JA EMAKEELE JÄRGI: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__haridus__kergharidus/HT307 45 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, tööturg, tööealise rahvastiku haridus, haridustase ja keeleoskus, TT109: 15 -74- NING 25- 64-AASTASTE HÕIVESEISUND SOO JA HARIDUSTASEME JÄRGI: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__rahvastiku - haridustase__haridustase-ja-keeleoskus/TT109/table/tableViewLayout1 46 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, kvaliteetne haridus: https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev -areng/4- kvaliteetne-haridus 47 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, tööturg, tööealise rahvastiku haridus, TT162: 25 -64-AASTASTE ELUKESTVAS ÕPPES OSALEMINE NELJA VIIMASE NÄDALA JOOKSUL | Näitaja, Rahvus, Sugu, Elukestvas õppes osalemine ning Aasta: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__rahvastiku -haridustase__eppes-osalemine -4-nadalat/TT162/table/tableView Layout1 48 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, kvaliteetne haridus: https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev -areng/4- kvaliteetne-haridus 49 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, kvaliteetne haridus: https://www.stat.ee/et/avas ta-statistikat/valdkonnad/saastev -areng/4- kvaliteetne-haridus www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne väheneb vanuse kasvuga üsna kiiresti. Seda põhjustavad nii vähene või aegunud kvalifikatsioon, tervisemured ja võimalikud tööõnnetused, mis vähendavad töövõimet ja samuti tööandjate eelarvamused nende suhtes. Kehvemas olukorras tööturul on ka muukeelsed elanikud ja uussisserändajad, kelle toimetulekut takistab otseselt vähene riigikeele oskus, mida töökohtadel sageli eeldatakse või nõutakse. Samuti ei tunne nad võrreldes kohalike elanikega riigi, KOVi, kogukonna toimimisloogikat, asjaajamiskultuuri jms. Väga oluline riskirühm on pikaajalised töötud. Pikaajalise töötuse määr 2019. aastal oli Eestis 0,9%50. Töötukassa statistika järgi oli veebruaris 2021 nende registreeritud töötute osakaal, kes on olnud tööta 12-23 kuud, ca 12% (6962 inimest) ja nende registreeritud töötute osakaal, kes on olnud tööta 24 ja enam kuud, ca 4% (2292 inimest)51. Viimane oluline sihtrühm, kelle töö- ja haridus- ning täiend- ja ümberõppe võimalusi tuleb toetada, on vähenenud töövõimega inimesed. Vähenenud töövõimega tööealiste inimeste hõive määr 2019. aastal oli 51,8 ja puudega inimeste tööhõive määr oli 31,5%52 (võrdluseks üldiselt 15-74-aastaste grupis oli tööhõive määr 68,4%53). Töötuse määr oli vähenenud töövõimega tööealiste inimeste seas 9,8% ja puudega inimeste töötuse määr oli 11,2%54 (võrdluseks üldiselt 15-74-aastaste grupis oli töötuse määr 4,4%55). Riskirühmad hariduses on erialase hariduseta ja madala haridustasemega inimesed, eakad ning hariduslike erivajadustega inimesed. Elukestva õppe tähtsus Eesti täiskasvanute elus on üha kasvanud. Samas, Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu kohaselt ei vasta täiendus- ja ümberõpe piisavalt ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele, kõikidel sihtrühmadel ei ole piisavat valmisolekut oma oskusi täiendada, tööandjate panus täiendusõppesse ebapiisav, sh töötajate digioskuste arendamisse, ning nutika spetsialiseerumise valdkondades ja ühiskonnas eelisarendamist vajavates valdkondades pakutakse vähe täiendus- ja ümberõppevõimalusi. Lisaks on täienduskoolituse tase Eestis ebaühtlase 50 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, tööhõive ja jätkusuutlik majandus: https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev - areng/8-toohoive-ja-jatkusuutlik-majandus 51 Eesti Töötukassa. Peamised statistilised näitajad. Registreeritud töötud . Registreeritud töötuse kestus: https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/registreeritud -tootud 52 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu. Tervis. Puudega inimesed. Puudega inimeste tööhõive. >> THV601: TÖÖEALISTE HÕIVESEISUND PUUDELISUSE JA TÖÖVÕIME NING VANUSERÜHMA JÄRGI , 2019: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega -inimesed__puue -tooheive/THV601/table/tableViewLayout1 53 Statistikaamet. Valdkonnad, tööelu, tööturg: https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg 54 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu. Tervis. Puudega inimesed. Puudega inimeste tööhõive. >> THV601: TÖÖEALISTE HÕIVESEISUND PUUDELISUSE JA TÖÖVÕIME NING VANUSERÜHMA JÄRGI , 2019: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega -inimesed__puue -tooheive/THV601/table/tableViewLayout1 55 Statistikaamet. Valdkonnad, tööelu, tööturg: https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg 79 80 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne kvaliteediga. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõus on seatud eesmärgiks baastasemest kõrgema taseme digioskused 16–74 a elanike seas seniselt 35%-lt 60%-ni. Toetusmeetmete positiivne ja otsene mõju tööturule, tööhõivele ja oskustele ning haridusele on kõige suurem ja selgem poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti puhul, samuti regionaalselt piiritletud ÕÜF puhul ja mõõdukas ning kitsama valdkonna põhine poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti puhul. Sotsiaalsem Eesti erieesmärgid ja kirjeldatud tegevused on kooskõlas praegu kehtiva Eesti Heaolu Arengukava 2016-2023 üldeesmärkide „Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu“ ja „Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus“ ning nende alaeesmärkidega; samuti praegu kehtiva ja toimiva „Haridus ja noorte-programm 2021- 2024“56 eesmärkide „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel“, „Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“, „Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“ ning nende meetmete ja tegevustega; Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 strateegiliste eesmärkidega ning Eesti keele arengukava 2021-2035 strateegiliste eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga „Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust“. Poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti toetusmeetmed kasvatavad ühiskonnas heaolu erinevatele sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmete ja tööturu tugiteenustega, sotsiaalhoolekandemeetmete ja sotsiaalteenustega, samuti õpivõimaluste ja haridusteenustega. Toetusmeetmed aitavad luua uusi töökohti ja ümber kohandada olemasolevaid töökohti. Kirjeldatud tegevused tõstavad õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi. Kvaliteetse ja kättesaadava tasemeõppe ning paindliku täiend- ja ümberõppega paraneb erinevate ühiskonnagruppide konkurentsivõime ja võrdsed võimalused tööturul ning ühiskonnas. Meeldiv, eneseteostust, arengut ja väärilist sissetulekut pakkuv töökoht toetab inimese arengut ja soodustab tema osalemist ühiskonnaelus, kogukonnas, aidates seeläbi ka teisi ühiskonnaliikmeid. Haridusele vastav töökoht annab inimestele sissetuleku ja nii sotsiaalse kui majandusliku turvatunde. Tööjõu järjepidev hariduse, oskuste ja pädevuste tõus toetab kõrgema kvalifikatsiooni ja suurema sissetulekuga, vähem tervist kahjustavate töökohtade (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk, 56 Haridus- ja noorte-programm 2021-2024: https://www.hm.ee/sites/default/files/haridus_ja_noorteprog ramm_2021_2024.pdf www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne tervislikumad ja keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt) teket nii linna- kui maapiirkondades. Kõrgema hariduse ja kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Sellistel töökohtadel on vaja nii digioskusi, oskust koostööd teha kui teisi (sektoriti, valdkonniti, haruti) ülekantavaid nii erialaspetsiifilisi kui üldoskusi. Poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti toetusmeetmed kasvatavad ühiskonnas TAI võimalusi ja võimekust ning aitavad juurde luua kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet, kõrgema lisandväärtusega töökohti ning toetavad ka olemasolevaid töökohti nutika spetsialiseerumise valdkondades. Laiemalt ettevõtete ja kitsamalt VKEde TAI tegevuste toetamine tõstab nende konkurentsivõimet (sh positsiooni väärtusahelas) ja pakub omakorda elanikkonnale, kogukonnas kõrgema lisandväärtusega töökohti. Kõrgema lisandväärtusega töökohtadel on sissetulekud kõrgemad, millest paraneb töötajate majanduslik toimetulek ja elukvaliteet. Nende toetusmeetmetega paraneb otseselt TAI-ga seotud tegevuste, valdkondade, sh nt nutika spetsialiseerumise valdkonna, valdkondliku teadus- ja arendustegevusega ning VKE-de innovatsiooni, rahvusvahelisusega seotud töötajate kvalifikatsioon, paranevad nende teadmised-oskused ja majanduslik toimetulek. Järelikult toetusmeetmetel on otsene positiivne mõju kõrgema kvalifikatsiooniga tööhõivele ja nende oskustele nutika spetsialiseerumise valdkondades ja kitsamalt valdkondlikus teadus- ja arendustegevuses ning tõenäoliselt kaudne nõrk positiivne mõju teistele eelnevaga seotud tegevustele, sfääridele. ÕÜFi toetusmeetmetel on positiivne koondmõju tööturule, uute ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomele, samuti tööhõive säilitamisele, töökohtade teisenemisele ja oskuste arendamisele, mitmekesistamisele ning inimeste hariduse taseme tõusule ja keskkonnahariduse ja –teadlikkuse kasvule. Konkreetsemalt, ÕÜFi toetusmeetmetel erieesmärgil 6.1.1. on otsene positiivne mõju tööturule, tööhõivele ning inimeste haridusele ja oskustele, mitmekesistades Ida-Viru majandus- ja ettevõtlustegevust, rikastades seda TAI tegevuste toetamisega, pakkudes selleks vajalikke tugiteenuseid, töötajatele täiend- ja ümberõpet ning luues sellega juurde kõrgema lisandväärtusega töökohti. Laialdane teadmus- ja tehnoloogiasiire teaduse (teadus- ja arendusasutused, haridus- ja õppeasutused) ning erasektori ettevõtete, ettevõtjate vahel toetab inimeste oskuste, teadmiste ning kvalifikatsiooni tõusu ning soodustab samuti kõrgema lisandväärtusega töökohtade teket. ➢ KSH märgib, et samas ei ole selge, millise kiirusega toimub teadmussiire ja kui hästi liigub see ühes taktis töökohtade loomega. Mitmekesist majandus- ja ettevõtlustegevust toidab inimeste haridustaseme tõstmine, koolitamine. 81 82 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne ➢ KSH märgib, et tegevustel on kindlasti tugev mõju lühiajaliselt, ent ei ole teada, mis saab nt pärast töölt-tööle liikumise toetust, kas kõik loodud töökohad säilivad, kuidas need lühiajaliselt või keskpikas vaates teisenevad; kuidas muutub inimeste, töötajate motivatsioon end uuel töökohal, uues sektoris proovile panna (rahulolu, kohanemise edukus, inimeste kohanemisvõime ja kiirus on väga erinev); uusi oskusi, teadmisi täiendavalt juurde õppida (elukestev täiend-, ümberõpe, tasemeõpe). Seda tuleb kindlasti ka edasi seirata. Üldiselt ÕÜFi toetusmeetmed aitavad vähendada ja pidurdada tööturu, tööhõive ja oskuste regionaalset tasakaalutust, toetades kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomet ning parandades praeguse ja tuleviku tööjõu konkurentsivõimet tööturul. Suure riski ja määramatusega on see, kui hästi õnnestub erieesmärgi 6.1.1. toetusmeetmeid õigesti ajastada, millised on täpsemad tegevused ja kui kiiresti peavad enne käivituma ning mõnede tegevuste puhul ei ole täpselt teada, sh millal nende kasutegur nt tööturule, tööhõivele ilmneb. Laiemalt paindlikumad töövormid (nt kaugtöö, platvormi töö, tööampsud), mitmekesised töösuhted (nt renditöö) ning igasugune paindlik osalemine tööturul toetab üldist heaolu kasvu, pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja tööhõives osaleda kõigile ühiskonnagruppidele (sh riskirühmadele). Vajalik on, et tööturumeetmed ja tööturu tugiteenused võtaks parimal võimalikul viisil arvesse ka arenguid tööturul ja töö muutuvat iseloomu. Inimese töösuhe ja töökoht võib olla korraldatud mitmel erineval viisil, sh mitme erineva tööandja juures ja isesuguste koormuste ning tööaegadega. ➢ KSH juhib tähelepanu: Lõhed traditsioonilise töösuhte ja kaasaegsele ühiskonnale iseloomulike erinevate töövormide, töösuhete vahel ei suureneks, vaid et kaasaja töövormide ja töösuhete sotsiaalne kindlustatus paraneks. Täiendus- ja ümberõppe ühiskonna ja tööturuvajadustele vastavaks viimist toetab poliitikaeesmärk Sotsiaalsem Eesti, eelkõige elukestva õppe võimaluste edendamisega ja õppe tööturu vajadustega seostamisega seotud eesmärgid. Nende tegevustega toetatakse õppekavade arendamist selliselt, et õppe maht ja sisu oleksid paremas kooskõlas tööturu ja ühiskonnavajadustega, õppe kvaliteedi ja mitmekesisuse parandamist, vajalike haridustöötajate järelkasvu, jm. Õppijate motivatsiooni ja valmisoleku suurendamist toetab poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti alaeesmärk elukestva õppe võimaluste edendamine, millega edendatakse õppimisvõimaluste populariseerimist ja täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemist. Digioskuste parandamist kõikides eagruppides toetab poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti alaeesmärk õppe seostamine tööturu vajadustega, millega arendatakse IT haridust ja digioskusi. Täienduskoolituse kvaliteedi tagamist ja ühtlustamist toetab www.hendrikson.ee  Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti alaeesmärk „elukestva õppe võimaluste edendamine“, mille raames toetatakse täienduskoolitussüsteemi kvaliteediarendust. ➢ KSH märgib, et poliitikaeesmärgid ei too eraldi alaeesmärkidena välja tööandjate motivatsiooni ja panuse suurendamise toetamist töötajate täiendus- ja ümberõppes osalemiseks (v.a õiglase ülemineku fondi eesmärgid, kus koolitustegevuste arendamine on eraldi välja toodud) ning täiendus- ja ümberõppevõimaluste parandamist nutika spetsialiseerumise ja ühiskonnas muudes eelisarendamist vajavates valdkondades (eelkõige oleks see seotud poliitikaeesmärgiga Nutikam Eesti). 4.2.2 Mõju sotsiaalsele sidususele (sh lõimumisele) ja võrdsetele võimalustele (sh sooline võrdõiguslikkus) Säästev Eesti 21 eesmärk „Heaolu kasv“ on jaotatud kolmeks komponendiks 1) majanduslik jõukus, 2) turvalisuse tase ja 3) võimaluste mitmekesisus eneseteostuseks, rekreatsiooniks, sotsiaalseks suhtlemiseks. Arengukavas on heaolu kasvu ohtudena välja toodud noorte lahkumine ja üldine elanikkonna vananemine, materiaalse heaolu vähenemine või ebapiisav tagamine, majandusarengu pidurdumine, tööhõive vähene kasv. Säästev Eesti 21 eesmärk „Sidus ühiskond“ on jaotatud kolmeks 1) sotsiaalne kaasatus, 2) regionaalne tasakaal ja 3) tugev kodanikuühiskond. Arengukavas on sidusa ühiskonna ohtudena välja toodud, et Eestis on suur majanduslik ebavõrdsus (Gini kordaja), jätkub regionaalne tasakaalustamatus leibkondade sissetulekutes, tööhõive määras, hariduses. Probleemiks on ka avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonna huvide esindamisel. Eesti 2035 arengukavas on „Sidusa ühiskonna“ alla koondatud teemad, mis tagavad Eestile sidusa ühiskonna ja inimestele võrdsed võimalused – majanduslik toimetulek ning ebavõrdsuse vähendamine ühiskonnas, sotsiaalkaitse, perepoliitika, tööturumeetmed. Peamiste probleemidena on kirjeldatud elanikkonna üldist vähenemist, elanikkonna vananemist, sündivuse vähenemist, suurenevat hoolduskoormust, puuetega inimeste osakaalu kasvamist, regionaalseid erinevusi suhtelises vaesuses elavate inimeste hulgas, soolist ja rahvuslikku palgalõhet. 83 84 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Arengukava „Sidus Eesti 2030“ 57 eesmärk „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ on sõnastatud järgmiselt - „Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri- , info ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele.“Peamiste probleemidena on välja toodud, et esineb piirkondlikku, sotsiaalset ja virtuaalset segregatsiooni, kohanemis- ja lõimumisteenused kohati dubleerivad üksteist ning sihtrühmad pole neist teadlikud, riigiasutustel on raske jõuda eesti keelest erineva emakeelega elanikkonnani, eri rahvusest ja erineva emakeelega inimesed suhtlevad omavahel vähe, tööturul esineb soolist ja keelepõhist segregatsiooni, mis väljendub palgalõhes ning ebavõrdsuses, paljud eesti keelest erineva emakeelega elanikud ei valda piisavalt hästi eesti keelt, kohanemis- ja lõimumisvaldkonna teenused pole piisavalt efektiivsed ning partnerite koostöö teenuste pakkumisel pole tõhus. Lõimuv Eesti 2020 arengukava eesmärk on luua tingimused, et Eesti ühiskond oleks lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja jagaksid omavahel demokraatlikke väärtusi. Peamised teemad arengukavas on: tugev ja usalduslik side Eestiga, tihedad inimeste- ja kogukondade vahelised kontaktid, sotsiaalmajanduslik toimetulek ja ettevõtlikkus, tõhus eesti keele omandamine, ühise infovälja loomine, koos õppimine. Lõimumiskava tegevused on suunatud nii eesti emakeelega inimestele, pikaaegselt Eestis elanud muu emakeelega inimestele kui ka senisest enam uussisserändajatele ja pagulastele, ning rahvuskaaslastele, kes elavad väljaspool Eesti riigi piire, ja tagasipöördujatele. Eesti heaolu arengukava 2016–202358 on samuti otseselt suunatud sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste loomiseks. Arengukavas on esitatud kaks peamist eesmärki: 1) tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu ning 2) sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Eesti keele arengukava 2021-203559 seab eesmärgiks samuti ühiskonna sidususe loomise läbi eesti keele kui rahvuse jätkusuutliku arengu aluse edendamise. Arengukava strateegiline eesmärk 3 tõstab esile eestikeelse koolihariduse olulisust, et kõik Eesti elanikud valdaksid eesti keelt, mis annab kõigile võrdse võimaluse osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Samuti vähendab võrdseid võimalusi edendav keeleõpe soolist ebavõrdsust hariduses ja tööturul. 57 https://www.kul.ee/kultuuriline -mitmekesisus-ja-loimumine/strateegilised -dokumendid/sidusa-eesti-arengukava-2021-2030 58 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016 –2023. https://www.sm.ee/sites/default/files/content - editors/eesmargid_ja_tegevused/heaolu_arengukava_eelnou_0.docx 59 Eesti keele arengukava 2021 -2035, https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_keele_arengukava_2021_2035_eelnou_9.07.2020.pdf www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Eestis esinevad suured sotsiaalsed erinevused nii soolises, rahvuslikus kui ka majanduslikus mõttes. Vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja sissetulekute ebavõrdsus on jätkuvalt suur. Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal Eestis absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% elanikest. Kõige suurem on suhteline vaesus üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusgrupis. Esineb ka piirkondlikke erinevusi, nii on suhtelise vaesuse määr suurem Hiiu (31,7%), Valga (30,3%) ja Ida-Viru (29,3%) maakonnas ning madalaim Harju (15,7%), Saare (19,2%) ja Lääne-Viru (19,6%) maakonnas. Materiaalses ilmajäetuses elavaid inimesi ehk neid, kes ei saa endale mitmeid ühiskonnas üldiselt levinud hüvesid lubada, oli 2020. aastal 6,5% Eesti elanikest. Eurostati andmetel oli 2019. aastal keskmiselt 21,1% ELi elanikest suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ning sissetuleku vaesuses 16,5% ELi elanikest. Tõsises materiaalses puuduses oli 2019. aastal 5,6% ELi elanikest. Eesti sooline palgalõhe on Eurostati andmetel ELi suurim, kuid siiski vähenenud viimase seitsme aasta jooksul 7,7 protsendipunkti (24,8% aastal 2013 ja 17,1% aastal 2019). Rahvusvähemuste seas on palgalõhe veelgi suurem.60 Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui meestel. Vene keelt kõnelevate naiste keskmine tunnitasu moodustab vaid 63% Eesti meeste keskmisest tunnitasust. ELi riikide palgalõhe oli 2019. aastal keskmiselt 14,1%.61 Üldine töötuse määr Eestis 2020. aastal Statistikaameti andmetel oli 6,8% (Kirde-Eestis 12,3% ja muudes piirkondades 6–7%, mitte-eestlaste töötuse määr on suurem kui eestlastel). Euroopa Liidus oli Eurostati andmetel töötuse määr sel aastal 7,3%. Eesti haridusnäitajad on võrreldes teiste riikidega küll valdavalt väga head, kuid õpitulemustes on märgatavad erinevused nii piirkondlikult kui ka eesti ja vene õppekeelega koolide vahel. Soolised erinevused esinevad ka üld-, kutse- ja kõrghariduses ja seda nii hariduses, oskustes kui ka hilisemas tööturu konkurentsivõimes. Hariduses on vahe tüdrukute kasuks. Poiste väljalangevus põhikoolist on tüdrukutest kaks korda suurem. Ka mitteõppivate noorte (18–24a) hulgas on noormehi kuni kaks korda rohkem kui neide. Poistest jätkab kutseõppes 36%, tüdrukutest pea kaks korda vähem ehk 19%. Gümnaasiumisse suundub 60% põhikooli lõpetanud poistest ja 78% tüdrukutest. Üliõpilaste hulgas on 60% naisi ja 40% mehi. Eri õppeastmetel ja –liikides on sooline jaotus suhteliselt sarnane. 60 Eesti võrdse kohtlemise võrgustik (2020). Ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks. https://humanrights.ee/app/uploads/2020/12/UPR_ET.pdf 61 Gender Pay Gap across EU. https://ec.europa.eu/eurostat/statistics -explained/pdfscache/6776.pdf 85 86 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Valdav enamus Eesti etnilisi vähemusi elab Ida-Virumaal ja Harjumaal, sh Tallinnas. Vähemused moodustavad 26% Eesti elanikkonnast, ent üksnes 4% vähemusrahvuste esindajatest elab mujal Eestis. Võrreldes teiste piirkondadega on halvimad integratsiooninäitajad Ida-Virumaal. Eesti ühiskonna üldine sidusus pole olulistes võtmevaldkondades (sh tööturg, haridus, rahvuste regionaalne paiknemine, eri kodukeelega inimeste omavaheline suhtlemine) oluliselt muutunud.62 Viimastel aastatel on vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal kasvanud, kuid vanemaealised, noored ja eesti keelest erineva emakeelega inimesed on keskmisest vähem aktiivsed. Üks peamisi poliitilisi vahendeid ebavõrdsuse vähendamiseks ja võrdsete võimaluste edendamiseks on investeerimine haridusse ja oskustesse. Palgaerinevustega võitlemiseks on parim võimalus täiendada madala kvalifikatsiooniga töötajate oskusi, et reageerida tehnoloogia arengust tulenevatele muutustele, ning luua rohkem töökohti. Lastele ja noortele aitab võrdsemaid võimalusi luua kvaliteetse hariduse kättesaadavus, olenemata nende taustast või asukohast. Sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisele aitab kaasa sobiv maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteem. Võimaluste kasvava ebavõrdsuse vastu saab võidelda kvaliteetsete sotsiaalteenuste pakkumisega (sh lapsehoid, hooldusteenused), aga ka investeerides transporti ja e-teenuste kättesaadavusse. Sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimalustega on peamiselt seotud neljas poliitikaeesmärk Sotsiaalsem Eesti. Samas võib kaudsemaid mõjusid leida ka teiste poliitikaeesmärkide alt. Erieesmärkidest on sotsiaalsete erinevuste vähenemisega seotud järgnevad: ▪ Sotsiaalse kaasatuse ja sidususe suurenemisele aitavad kaasa järgmised erieesmärgid – 4.2 Pikaajalise hoolduse korraldus, 4.4 Eesti keel ja lõimumine,; kaudsemalt erieesmärgid 6.2.3 Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine ning 6.2.4 Omavalitsuste ja keskvalitsuste investeeringud sotsiaalse sidususe suurendamiseks. ▪ Sotsiaalse sidususe regionaalsele tasakaalule aitavad kaudselt kaasa erieesmärgid 1.3.3 Regionaalareng , 1.4 Kiire internet, 2.1.1 Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond, 6.1.1 Majandus ja tööjõud, 6.2.5 Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks. ▪ Majandusliku heaolu paranemist toetavad erieesmärgid – 4.2 Pikaajalise hoolduse korraldus (kaudselt), 4.3 Töövõimereform II ja terviseedendus, 4.5 Lapsed ja noored, 4.6 Enim puudust kannatavad inimesed, 4.7 Tööhõive, 4.9 Õppe seostamine tööturu vajadustega. 62 https://www.kul.ee/kultuuriline -mitmekesisus-ja-loimumine/strateegilised -dokumendid/sidusa-eesti-arengukava-2021-2030 www.hendrikson.ee  Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne ▪ Võrdseid ja mitmekesiseid võimalusi toetavad erieesmärgid – 4.1 Sotsiaal ja tervishoiu taristu investeeringud, 4.2 Pikaajalise hoolduse korraldus, 4.3 Töövõimereform II ja terviseedendus, 4.6 Tööhõive, 4.7 Elukestva õppe võimaluste edendamine, 4.8 Õppe seostamine tööturu vajadustega, 4.10 Põhikoolivõrgu korrastamine. Täiendavalt: 1.2 E-riigi arendamine, 1.4 Kiire internet, 2.4 Suuremate linnapiirkondade säästev liikuvus, 3.1 Maanteetransport, 3.2 Keskkonnasäästlik transport. ▪ Soolise võrdõiguslikkuse parandamisele on kaudselt suunatud erieesmärk 4.6 Tööhõive. ▪ Lõimumise parandamisele on suunatud erieesmärgid 4.4 Eesti keel ja lõimumine ning kaudselt 4.7 Elukestva õppe võimaluste edendamine. Eelnevast on näha, et soolise võrdõiguslikkuse parandamisele ja lõimumisele on suunatud vaid üksikud erieesmärgid, teiste puhul pole soolise võrdõiguslikkuse aspekti või lõimumise toetamist eraldi välja toodud, kuigi kavandatavad tegevused võivad hiljem neile suunatud olla. 4.2.3 Mõju inimese tervisele, tervisekäitumisele Üleilmne Säästva arengu eesmärk „Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu“ on Eestis seotud järgmiste näitajatega: oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastad, liigne kehakaal, surmaga lõppenud õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, välditavad surmad, suremus kroonilistesse haigustesse, ohtlike viirustega nakatumine, enesetapud, psüühika- ja käitumishäired, alkoholi ja tubakatarbimine. Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8 aastat. Oodatav eluiga on tõusnud, kuid see jääb alla Euroopa Liidu keskmise: 2018.a andmetel oli EL’i meeste oodatav eluiga 78,3 aasta ja naistel 83,6 aastat63. Oodatav eluiga erineb nii sooliselt kui ka piirkondlikult: Kagu-Eestis on tervena elatud eluiga üle kümme aastat lühem võrreldes Põhja- ja Lääne-Eesti elanikega64. Oodatav eluiga sõltub paljudest teguritest (sh ümbritsev keskkond, tervishoiuteenuste kättesaadavus, tööohutus, inimeste elatustase ja terviseteadlikkus). Sooline erinevus tuleneb sellest, et mehed on sageli riskialtimad (sh tarvitavad enam alkoholi ja suitsetavad), 63 www.stat.ee 64 Strateegia Eesti 2035 87 88 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne hõivatud füüsilistel raskematel ja ohtlikematel töökohtadel. Tervisekäitumine sõltub ka haridustasemest. Tervena elavad mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat65, tervena elatud eluiga pole aga viimasel kümnel aastal pikenenud. Ülemäärase kehakaaluga inimeste arvu suureneb (2018.a oli liigse kehakaaluga 51% elanikkonnast), sh suureneb ülekaaluliste noorte arv. Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv on järjest vähenenud, kuid endiselt on meeste suremuskordaja neli korda suurem kui naistel. Vähenenud on suremus kroonilistesse haigustesse, välditavate surmade, HIV nakkuse, tuberkuloosi, B- ja C-hepatiidi uute juhtude esinemise ning enesetappude arv. Võrreldes aga Euroopa Liidu keskmiste näitajatega on Eestis endiselt kõrgem nii uute HIV-juhtude kui ka tuberkuloosi haigestumise arv. Ka enesetappe on Eestis rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumuskordaja Eestis suureneb, samuti on Eesti kõnealuse näitaja väärtus kõrgeim Euroopa Liidu võrdluses. Alkoholitarbijaid ja igapäevasuitsetajaid on Eestis samuti rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuigi Eesti-siseselt on alkoholi tarbijate ja igapäevasuitsetajate arv vähenenud.66 Rakenduskava ja partnerlusleppe elluviimisega kaasnev mõju tervisele ja tervisekäitumisele ning eeltoodud tervisenäitajatele on valdavalt kaudne ja kumulatiivne, kuigi teatud tegevuste mõju võib olla eeltoodud tervisenäitajatele ka otsene (nt teede ohutuse parendamisel surmaga lõppenud õnnetusjuhtude arvule; tööohutus ja töötervishoid). Poliitikaeesmärkide positiivne kumulatiivne mõju tervisele ja tervisekäitumisele avaldub läbi keskkonnaohutuse tõstmise ja keskkonnakoormuse vähendamise, liikluskeskkonna parendamise, hariduse ja teadlikkuse tõstmise ning teenuste kättesaadavuse parendamise. Keskkonnaohutuse tõstmist ja keskkonnakoormuse vähendamist toetavad kaudselt Nutika Eesti eesmärgid kui innovatiivsete tehnoloogiatega kaasneb vähem heiteid õhku ning väiksem toorme- ja energiavajadus. Rohelisem Eesti toetab keskkonnaohutust elamufondi parendamise kaudu ja säästlikuma energiatarbimise läbi, mis kumulatiivselt vähendavad õhuheiteid. Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid toetavad ohutumat keskkonda otsesemalt (nt sademeveelahendused, turvalisemad sadamate akvatooriumid jms). Päästevõimekuse suurendamine ning kvaliteetne ja ohutu taristu mõjutavad otseselt inimese elu ja tervist. Kliimamuutustega kohanemise tegevused parandavad elanike teadlikkust riskidest ja soodustavad kahjusid vältivat käitumist. Ringmajanduse 65 Statistikaamet, 2019.a andmed 66 Statistikaamet (2018) Säästva arengu näitajad www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne soodustamise eesmärgid toetavad samuti seda, et väheneb keskkonnakoormus. Keskkonnakoormuse vähendamist toetab ka säästva linnalise liikumise arendamine. Ühendatum Eesti toetab raudteetranspordi arengut, mis vähendab autokasutust ja seega õhuheiteid. Linnalise keskkonna parendamist toetab Inimesele Lähedasema Eesti linnapiirkondade eesmärk. Toodud suundade eesmärgid toetavad tervist nii otseselt kui ka kaudselt, vähendades kumulatiivselt keskkonnakoormust ja tõstes keskkonnaohutust. ➢ KSH märgib, et samas võib kavandatavate tegevustega kaasneda tervise seisukohast ka negatiivne mõju – nt Ühendatuma Eesti tegevusega TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine võib sõidukiiruse ja -mugavuse osas veelgi atraktiivsemaks muutuda autokasutus, mis suurendab keskkonnakoormust. Liikluskeskkonna parendamist toetavad Rohelisema Eesti säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna eesmärgid, mis toetavad aktiivsemaid liikumisviise (sh jalgsi ja rattaga), multimodaalsust ning seeläbi loovad autokasutusele atraktiivsemaid alternatiive. Ühendatum Eesti toetab ühenduste ohutust ning jalgratta- ja/või jalgteede ehitust, mis soodustab igapäevast rattaga/jalgsi liikumist ja ka tervisesporti. Säästva liikumise fookus on valdavalt aga suurtel linnapiirkondadel ning ka Tallinnal (kuna eesmärgist eeldatavalt suur osa on ette nähtud Tallinna trammi kavandamisele). Hariduse ja teadlikkuse kasv toimub valdavalt läbi Sotsiaalsema Eesti eesmärkide. Haritum ja koolitatum tööjõud on terviseteadlikum, võimekam terviseprobleemide seoste nägemisel ja lahenduste otsmisel. Töötajate haridustaseme ja oskuste taseme tõus aitab neil kauem ja tervena hõives püsida. Kvaliteetse ja kättesaadava tasemeõppe ning paindliku täiend- ja ümberõppega paraneb erinevate ühiskonnagruppide (osalise ja vähenenud töövõimega töötajad, terviseprobleemiga tööjõud, NEET noored, vähese hariduse ja erialase hariduseta tööjõud, uus sisserändajad jt) konkurentsivõime ja võrdsed võimalused tööturul ning ühiskonnas. Rahuldust ja väärilist sissetulekut pakkuv töökoht toetab inimese arengut ja vaimset heaolu ning soodustab osalemist ühiskonnas. Kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu toetavad Sotsiaalsema Eesti kõrval ka Nutika Eesti eesmärgid. Kõrgemat tehnoloogiat nõudvad töökohad ja kõrgemat kvalifikatsiooni vajavad töökeskkonnad on suurema tõenäosusega tervislikumad (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk, tervislikumad ja keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt). 89 90 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne ➢ KSH märgib, et samas võib kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtade arv tähendada ka, et kuigi väheneb tervist kahjustavate ja ohtlike töökohade osatähtsus, suureneb istuva kontoritöö osatähtsus, millega kaasnevad teised terviseriskid (nt väiksem kehaline aktiivsus, liigne kehakaal jms). Teenuste kättesaadavust toetavad erinevad eesmärgid erineval moel: digi lahendusi ja -ühendust toetavad Nutikama Eesti eesmärgid, füüsilist juurdepääsetavust läbi paremate ühenduste toetavad nii Ühendatuma Eesti kui ka Rohelisema Eesti eesmärgid. Teenuste valiku ja kättesaadavuse osas on otsene ja kaudne mõju tervisele Sotsiaalsema Eesti eesmärkidel, mis pööravad tähelepanu tervishoiutaristule, pikaajalisele hooldusele jms teenuste tagamisele. Inimesele lähedasem Eesti toetab teenuste kättesaadavuse tõstmist regionaalselt. ÕÜF eesmärgid toetavad Ida-Virumaa keskkonnaohutust ja keskkonnakoormuse vähendamist. Uued kaasaegsed keskkonnasäästlikud lahendused ja tehnoloogiad on eeldatavalt keskkonnaohutust arvestavad ja keskkonnakoormust vähendavad (nt vähem häiringuid ja õhuheidet, suurem ressursitõhusus). Fondi tegevussuund 6.2.2 on seotud ka füüsilise keskkonna probleemide lahendamisega ja tervisemõjude leevendamisega. Fondi eesmärgid toetavad hariduse ja teadlikkuse kasvu, edendades hariduses täiendusõppe, kutse- ja kõrghariduse pakkumise mahu suurenemist. Haritum ja koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum enda tervisest, oskab sellele tähelepanu pöörata ja seostada keskkonnariskide, - probleemidega. Täiendkoolituse mahu suurendamine toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate töökohtade loomist. Uued kaasaegsed keskkonnasäästlikud lahendused ja tehnoloogiad aitavad hoida inimeste, töötajate tervist. Samas on sarnaselt kogu ülejäänud Eestiga ka siin ohuks istuva töö osatähtsuse kasv ning kaasnevad terviseriskid. KSH aruande esmane versioon (mis esitati ametkondadele seisukohtade esitamiseks) juhtis tähelepanu, et liikluskeskkonna parendamist ÕÜF-st üheselt välja ei tule – nt jalgratta- ja/või jalgteede kavandamist (samuti ei olnud selge, kas Rohelisema Eesti eesmärk „suuremate linnade säästev liikumine“ katab Ida-Virumaa linnapiirkondi ). Rakenduskava tööversioonis (seisuga 13.08) on lisandunud vastava poliitikaeesmärk 5 juurde meede- „Ida-Viru linnapiirkonna taaselustamine linnades /… /“, kus on toodud välja, et Ida-Viru maakonna puhul on oluline jätkata linnakeskkonna arendamise toetamist, investeerides linnaruumi kasutamisse ja avaliku taristu (sh jalgrattataristu) renoveerimisse, et muuta linnapiirkondade elukeskkond atraktiivsemaks kvalifitseeritud tööjõule ja kohaneda rahvastikukaoga. Meetmel on positiivne mõju ning aitab hoida ja parendada inimeste ja töötajate tervist antud piirkonnas. www.hendrikson.ee  Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Kokkuvõtvalt võib eeldada, et SPD elluviimisel eespool toodud tervisenäitajad paranevad. Regionaalne mõõde on välja toodud teatud eesmärkide puhul (nt eelistatakse linnapiirkondi, eelistatakse ääremaid). Selgema regionaalse fookuse annab ÕÜF, mille elluviimisel eeldatavalt paranevad Ida-Virumaa tervisenäitajad. 4.2.4 Mõju kultuuripärandile Kultuuripärandi all mõistetakse käesolevas KSH-s eelkõige materiaalset ehk ainelist pärandit. Pärandi käsitlus tuleneb rakenduskava olemusest ja täpsusastmest67. Materiaalse kultuuripärandi valdkonda kuuluvad väga erinevad objektid ja alad: ehitised ja ehitatud keskkond, kultuurmaastikud, erinevat materiaalset pärandit kandvad objektid (nt arheoloogiamälestised, pärandkultuuriobjektid, looduslikud pühapaigad jms). Materiaalse pärandi hulka kuulub ka veealune pärand (nt vrakid). Materiaalne pärand on erinevalt väärtustatud – kaitstud õigusakti(de)ga riigi tasemel, kaitstud kohaliku omavalitsuse tasemel, väärtustatud maakonna ja/või kohaliku omavalitsuse arengudokumentides (tingimuste või soovituste kaudu) jms. Materiaalse pärandi väärtustamine on eesmärkidena toodud nii üleriigilises planeeringus Eesti 2030, strateegias Eesti 2035+, Säästev Eesti 21 ja Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030. Ehituspärand. Eesti ehituspärandist on osa kaitstud muinsuskaitseseadusega. Eestis on ehitismälestistena kaitse all 5274 objekti68, mille hulka kuuluvad nii hooned kui ka erinevad rajatised (nt piirdeaiad, teed jms objektid). Täiendavalt on Eestis ajaloomälestistena kaitse all 1273 ajaloomälestist, mille seas leidub samuti hooneid, aga sageli ka muid objekte (nt kalmistuid, ühishauad jms). Kuna kõiki objekte ei ole vajalik ega ka otstarbekas kaitse alla võtta, on paljud objektid väärtustatud omavalitsuste arengudokumentide (planeeringute) kaudu, kus seatakse nendele säilimise ja kasutamise tingimused. Sellisteks objektideks on nt XX sajandi arhitektuuripärandi objektid (1943 67 Pärand on aineline ja vaimne. Vaimse kultuuripärandi moodustavad nt suulised traditsioonid ja väljendusvormid; esituskunstid; kogukondlik tegevus, rituaalid ja pidulikud sündmused; looduse ja ilmaruumiga seotud teadmised ja tavad; traditsioonilised käsitööoskused jms. SPD valdavalt vaimse pärandi valdkondi ei suuna, v.a Õiglase ülemineku fondi kaudu kogukondlikke tegevusi. Samuti ei suuna SPD teisaldatava materiaalse pärandiga (nt maalid, skulptuurid, käsikirjad jms) seotud teemasid. 68 Allikas: register.muinas.ee, 25.03.2021 seisuga 91 92 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne objekti), maaehituspärandi objektid (nt rehemajad, vallamajad ja koolid, kokku 618 objekti), militaarpärandi objektid (348 objekti)69. Erinevaid hooneid ja rajatisi väärtustavad ka pärandkultuuriobjektid (39 146 objekti). Pärandkultuuriobjektid on väga erinäolised, need peegeldavad teatud perioodi elu- ja töökorraldust mõisakultuurist kuni Nõukogude perioodini (nt veskid, kõrtsid, taluhäärberid; mõisahooned jms). Strateegia Eesti 2035 toob välja, et kolmandik Eesti ehituspärandist70 on avariilises või halvas seisundis ning strateegilise suunana toob Eesti 2035 välja, et elukeskkonna kavandamine toimub pärandit hoidvalt; samuti on kultuuriruumi püsimiseks vajalik kultuuripärandi austamine. Koostatav Kultuuri arengukava 2021-203071 toob samuti välja, et kultuuripärandi pikaajaline säilimine pole piisavalt tagatud, see puudutab ka halvas või avariilises seisus arhitektuurimälestiste osakaalu. Rakenduskava eesmärgid ja tegevused toetavad väärtusliku ehituspärandi hoidmist ja säilimist minimaalselt. SPD täpsusastmes ehitispärandi otsest käsitlust välja tuua ei saa– mõju võib, kuid ei pruugi avalduda muu eesmärgi täitmisel kaasuva mõjuna (vt allpool). ➢ KSH märgib: Otsese käsitluse puudumist saab avariilise või halvas seisundis ehituspärandi mõistes lugeda ka negatiivseks mõjuks – planeerimisdokumendi elluviimisel pärandi seisund ei parane. Pärandile võib, aga ei pruugi olla positiivne mõju ÕÜF’i piirkondlike algatuste meetmel (6.2.5), mille raames on võimalik väärtustada tööstuspärandit. Väärtuslikule ehituspärandile võib, aga ei pruugi olla positiivset mõju antud eesmärgil: 2.1.1 Toetus korterelamute renoveerimiseks, mis toetab korterelamute rekonstrueerimist ning korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamist äärealadel. Samas ei ole eesmärk väärtusliku ehituspärandi keskne ning ehituspärandiga arvestamine võib olla juhuslik või ka puududa (nt toetus suunatakse nö tavalisse elamufondi, millel ehituspärandi mõistes märkimisväärne väärtus puudub). Mitmed poliitikaeesmärgid on suunatud majandus- ja elukeskkonna parandamisele, millel võib olla kaudne positiivne mõju ehituspärandile: kui eesmärkidega saavutatakse Eesti ühiskonna parem toimimine, elujõulise majanduskeskkonna ja elanikkonnaga, siis väärtustatakse ja korrastatakse eeldatavalt ka enam ehituspärandit kui osa kvaliteetsest elukeskkonnast. Samas toimib nii majandus- kui elukeskkonna paranemine käesoleva rakenduskava elluviimisel eeldatavalt Eesti lõikes selektiivselt – ühelt poolt seetõttu, et rakenduskava kavandatud eesmärgid on sageli üldised ja 69 Register.muinas.ee, andmed seisuga 25.03.2021 70 Strateegia ei täpsusta, kas mõeldud on ehitusmälestisi või ehituspärandit laiemalt. Eeldatavalt on viidatud ehitusmälestistele. 71 Käesoleva KSH koostamise ajal on kättesaadav arengukava raamdokument Kultuuri arengukava 2021 -2030 koostamise ettepanek (https://www.kul.ee/et/kultuur2030 www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne regionaalsete erieesmärkide/tegevusteta; teiselt seetõttu et võimekamad taotlejad on ruumiliselt koondunud suurematesse keskustesse. Antud järeldustele on jõudnud ka eelmise rahastusperioodi vahe- ja järelhindamised, mis toovad välja, et suur osa toetustest lähevad suurematesse keskustesse: Tallinnasse (laiemalt Harjumaale) ja ka Tartusse, mis tugevdavad veelgi suuremate keskuste suhtelist toimimist võrreldes väiksemate kohtadega72. Ehituspärandi kontekstis tähendab see, et ka majanduslik võimekus pärandit väärtustada ja korrastada koondub suurematesse keskustesse. Väljaspool suuremaid linnapiirkondi oleks ehituspärandi renoveerimisel eeldatavalt suurim mõju maakonnakeskustes ja väikelinnades (eelkõige kahanevates linnades), ruumiliselt eelkõige linnakeskustes. Väiksemate linnade keskustes ehituspärandi renoveerimise mõju ei piirne vaid renoveeritava hoonega. See parandab keskuse ja linna imagot, tõstab kesklinna atraktiivsust, tugevdades seega linnakeskust nii elu- kui ettevõtluskeskkonnana. ➢ KSH soovitab otsese positiivse mõju tekitamiseks ehituspärandi kontekstis töötada välja või siduda teatud eesmärk või tegevus ehituspärandiga: • Näiteks eesmärk 2.1.1 puhul lisada eesmärgile ehituspärandiks olevate korterelamute (kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade hoonestuse) renoveerimine; • Luua uus eesmärk/tegevus: Maakonnakeskuste ja väikelinnade märgiliseks hooneks73 oleva ehituspärandi (või kitsamalt ka ehitusmälestiste) rekonstrueerimine. ➢ Kaudse positiivse mõju suurendamiseks seada regionaalsed eesmärgid ja/või tegevused (vt ptk 4.2.1) Linnaehituslikud väärtuslikud alad. Ehitatud linnalises keskkonnas väärtustatakse teatud perioodi ehitus- ja planeerimistraditsioone hästi kandvaid piirkondi. Muinsuskaitseseadusega on kaitstud muinsuskaitsealad 11-s Eesti linnas, sh on Tallinna vanalinn ka UNESCO maailmapärandi objektiks. Kohalikud omavalitsused väärtustavad ehitatud keskkonna omanäolisi piirkondi miljööväärtuslike hoonestusaladena linnalistes asulates: linnades, alevites ja alevikes. Rakenduskavaga kavandatud eesmärkide mõju on linnalise keskkonna väärtustatud aladele kaudne: kui eesmärkidega saavutatakse Eesti ühiskonna parem toimimine, elujõulise majanduskeskkonna ja 72 Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 –2020 vahehindamine, Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus-ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine 73 Nt linna maamärgid, olulised ja sageli külastatavad hoon ed, vaatamisväärtuseks olevad hooned. 93 94 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne elanikkonnaga, siis hinnatakse ja korrastatakse eeldatavalt ka enam väärtuslikke linnapiirkondi osana elukeskkonnast. Otsene positiivne mõju on võimalik juhul, kui rakenduskava tegevuste elluviimisel paraneb ehitiste seisund linnalise ehituspärandi mõistes väärtustatud piirkondades. Positiivne mõju aladele võib olla seega eesmärgil 2.1.1 - Toetus korterelamute rekonstrueerimiseks. Samas on ka võimalik, et antud eesmärgi täitmisel ei arvestata eraldi väärtustatud linnaliste piirkondadega ning raha suunatakse pigem n-ö tavalisse elupiirkondadesse. ➢ KSH märgib, et väärtustatud linnapiirkondi toetaks eelpool toodud ettepanek: 2.1.1 puhul lisada eesmärgile ehituspärandiks olevate korterelamute (kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade hoonestuse) renoveerimine. Positiivne mõju väärtustatud linnapiirkondadele võib kaudselt kaasneda eesmärgiga 5.1 – „Linnapiirkondade areng“, mille tegevuseks on „Suuremate linnapiirkondade arendamine (sh linnaruumi arendamine)“. Linna avaliku ruumi areng tõstab piirkonna ruumi fookusesse, mistõttu sageli kaasneb sellega ka piirkonna hoonete korrastamine74. Eesmärk 5.2, mis on suunatud regionaalarengule ja muude piirkondade konkurentsivõime tugevdamisele, tuues välja, et piirkondlikult pööratakse tähelepanu Kagu-Eestile ja Ida-Viru piirkonnale. Väiksemate linnakeskuste rajamisel pööratakse erilist tähelepanu kultuuripärandi kaitse alla jäävatele keskustele. Eesmärk 5.2. toetab seega ka kultuuripärandi kaitset väiksemates keskustes. ➢ KSH soovitab lisada eesmärgile 2.1.1 ehituspärandiks olevate korterelamute (kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade hoonestuse) renoveerimine ning eesmärgile 5.2.1 linnaruumi arendamise maakonnakeskustes ja väikelinnades. Kultuurmaastikud. Eestis toimub kultuurmaastike kaitse ja säilitamine erinevaid meetmeid kasutades. Rangeima kaitsega on kultuurmaastikud, mis kuuluvad rahvusparkide või maastikukaitsealade koosseisu (sh looduspargid, arboreetumid, pargid) – need alad on kaitstud looduskaitseseadusega. Kultuurmaastikud võivad olla kaitse alla võetud ka kohaliku omavalitsuse tasemel. Kultuurmaastike säilitamine ja hoidmine toimub väärtuslike maastike kaudu – väärtuslike maastike sisendi annavad regionaalselt maakonnaplaneeringud, maastike piiride ja kasutustingimuste täpsustamine toimub omavalitsuste üldplaneeringutes. Kultuurmaastik võib olla üldplaneeringutes väärtustatud ka miljööaladena (nt miljööväärtuslikud karjamaad, kadastikud jms). Kultuurmaastikud 74 Analoogne positiivne kaudne mõju oleks ka üksikutele ehituspärandiobjektidele www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne väljaspool väärtuslikke maastikke või miljööalasid on eelkõige traditsiooniline hajaasustus, kus võib samuti paikneda erinevaid kultuuriväärtuslikke objekte, pärandkooslusi jmt. Maastike kui ressursi olulisuse (sh elukeskkonnana) toob välja Säästev Eesti 21 ja väärtuslike maastike hoidmise vajaduse üleriigiline planeering Eesti 2030+. Rakenduskava kavandatavate eesmärkide mõju erinevatele kultuurmaastikele võib olla nii kaudselt positiivne kui ka kaudselt negatiivne. Kaudne positiivne mõju saavutatakse erinevate kavandatavate eesmärkide koosmõjus eeldatavalt seeläbi, et kasvab ühiskondlik jõukus, toimetulek ja teadlikkus, mistõttu ka elanikkond väärtustab kultuurmaastikke kui olulist osa elukeskkonnast. ➢ Kaudne negatiivne mõju on tegevuste elluviimisel võimalik sel juhul, kui ettevõtluse areng (nt ka taastuvenergeetika) toimub maastikuväärtuste arvelt või maastikuväärtusi ebapiisavalt kaaludes – st maastikke ennast ei nähta ressursina, vaid ettevõtlust piirava faktorina. Eeldatav positiivne mõju maastikele on ringmajanduse arendamisel ja ressursitõhusal majandusel (eesmärk 2.3), mis vähendab primaarse ressursi vajadust ning seeläbi survet maastikele, samuti vähendab see jäätme ladestamiseks eeldatavalt vajaminevaid maa-alasid75. Piirkondlikult on eeldatavalt positiivne mõju Ida-Viru maastikele ÕÜF-l, eelkõige tegevussuunal 2., mis toetab 6.2.1. kaugkütte lahtisidumist põlevkivist ja 6.2.2 põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamist. Muu kultuuripärand. Rakenduskava ei käsitle veealasid, seega mõju veealusele pärandile puudub. Samuti ei käsitleta üldjuhul vaimse pärandi teemasid76. Mõjuhindamise osaks on ka soovituste andmine järgmise taseme tegevusteks – konkreetsete toetusmeetmete rakendamiseks. Toetusmeetmete rakendamisel on pärandi säilimise seisukohast kohane arvestada Euroopa Komisjoni tellitud ja Rahvusvahelise Mälestiste ja Pärandipaikade Nõukogu (ICOMOS) koostatud juhisega „Euroopa kvaliteedipõhimõtted EL-i rahastatud sekkumistele, millel on potentsiaalne mõju kultuuripärandile“ (2020). Juhis keskendub eelkõige ehitatud pärandile ja kultuurmaastikele ning sisaldab 40 peamist soovitust ja valikukriteeriume, et hinnata kultuuripärandit potentsiaalselt mõjutatavate projektide kvaliteeti77. 75 Kuna enim jäätmeid tekib põlevkivienergeetikas ja -tööstuses, oleks ringmajanduse maastikuline mõju oluline Ida -Virumaal. 76 SPD käsitleb eesti keele õpet, kuid mitte otseselt vaimse pärandi mõistes (nt Eesti piirkondlikud murrakud, kõnepruuk). 77 Dokumendi eesti ja inglise keelsed versioonid on leitavad Kultuuriministeeriumi kodulehelt: https://www.kul.ee/kultuurivaartused -ja-digitaalne -kultuuriparand/muinsuskaitse/rahastamine 95 96 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 5 ETTEPANEKUD RAKENDUSKAVA JA PARTNERLUSLEPPE TÄIENDAMISEKS, SOODSATE MÕJUDE VÕIMENDAMISEKS NING EBASOODSATE MÕJUDE LEEVENDAMISEKS. SEIRE. 5.1 Ettepanekud/leevendavad meetmed KSH poolt tehtud ettepanekud mõjude võimalikuks leevendamiseks ja soovitused soodsate mõjude võimendamiseks on konteksti säilitamiseks esitatud aruande sisupeatükkides läbivalt, vastavate teemakäsitluste juures, seda nii peatükis 3 (vastavusanalüüs) kui ka 4 (välismõjude analüüs). Peatükis 3 on need välja toodud eristatuna tekstist jaotusega- KSH tähelepanekud/ettepanekud, ning peatükis 4 samuti tähistatud välja toodud ettepanekuna ja/või soovitusena (mis võimaldab need lihtsasti leida vastava teemakäsitluse juures). Esitatud ettepanekuid ja soovitusi siinkohal ei korrata. Rakenduskavade rahastamise protseduurid peavad välistama olulise ebasoodsa keskkonnamõjuga projektide/tegevuste rahastamise. Seega KSH juhib tähelepanu, et rakenduskavas kirjeldatud eesmärkide ja meetmete elluviimisel ning rakendamisel peab olema tagatud läbivalt keskkonnahoid ja seega soovitab KSH lisada horisontaalse eeltingimuse ja /või temaatilised eeltingimused, et meetmed/toetatavad tegevused (projektid jmt) ei tohi olla vastuolus „keskkonnahoiu ja kliima“ eesmärgiga lähtudes kehtivatest asjakohastest dokumentidest (nt Euroopa Roheline kokkulepe; ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030; Eesti Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; jne). Rakenduskavaga seatud eesmärgid on pigem positiivse mõjuga ja nende elluviimine aitab kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Rakenduskavaga ei kavandata poliitikaeemärke, mille rakendumisel oleks ette näha tingimata ebasoodsat mõju või mõju suurenemist looduskeskkonna aspektidele võttes arvesse käesolevas KSH-s toodud ettepanekuid rakenduskava täiendamiseks või edaspidi meetme tingimuste väljatöötamisel). www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 5.2 Seire EL direktiivi 2001/42/EÜ artikkel 10 määratleb tegevuste järelevalve vajaduse ning toob välja, et selleks et varakult kindlaks määrata ettenägematu kahjulik mõju ning võtta kohaseid heastavaid meetmeid, peavad liikmesriigid korraldama järelevalve kavade või programmide rakendamisega kaasneva olulise keskkonnamõju üle. Eesti KeHJS § 40 lg 13 alusel peab KSH aruanne sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust. Kavandatavate seiremeetmete kinnitamise eesmärk on teha varakult kindlaks strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev oluline negatiivne keskkonnamõju ja rakendada seda mõju ennetavaid ja leevendavaid meetmeid (KeHJS § 42 lg 4). Perioodi 2021-2027 partnerlusleppes ning ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas ning nende dokumentide täpsusastmes ei seata eri-eesmärke ega meetmeid, mille rakendumisel oleks ette näha olulise mõju avaldumine ja ebasoodsa mõju suurenemine looduskeskkonna aspektidele. Seega KSH ekspertrühm ei näe ette täiendavaid seire meetmeid ebasoodsa keskkonnamõju hindamiseks ja minimeerimiseks. Eestis on mitmete keskkonnavaldkondade seire reguleeritud õigusaktidega ja nende läbiviimine toimub läbi riikliku keskkonnaseire ja/või valdkonnapõhiste arengukavade. Vastava valdkonna ametkond peab hoolitsema keskkonna eest oma haldusalal, ohjeldades kavandatavatest tegevusest tulenevaid ohte ja suunates uute projektide/tegevuste terviklikku ja keskkonnahoidlikku elluviimist. Oluline on, et keskkonnaseire oleks tagatud riiklikult ja/või ametkondade üleselt ning seiresüsteemid- ja nende andmestik oleks kõikidel tasandil toetusmeetme tegevuste Otsustajatele kättesaadav. 97 98 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 6 ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST 6.1 Ülevaade KSH protsessist KSH ja selle tulemuste avalikustamise ajakava on esitatud tabelis 4. Seejuures tuleb märkida, et ajakava võib protsessi vältel täpsustuda ja muutuda, vastavalt reaalsetele arengutele SPD ja KSH töös. Tabel 6.1-1. SPD ja KSH aruande koostamise orienteeruv ajakava EL vahendite Aeg KSH etapid ja tegevused Aeg/teostamine planeerimise etapp Partnerlusleppe ja rakenduskava Oktoober - KSH programmi nõuetele eelnõude täiendamine, Detsember 2020 detsember 2020 vastavuse kontroll läbirääkimised Euroopa Komisjoniga Avalik konsultatsioon, partnerlusleppe ja rakenduskava esmase versiooni heakskiitmine VV-s, Jaanuar - märts KSH aruande koostamine Veebruar - mai 2021 Euroopa Komisjoniga 2021 täiemahuline mitteametlik kooskõlastusmenetlus ja läbirääkimised KSH aruande kontroll ja Mai – juuli 2021 seisukohtade küsimine KSH aruande täiendamine töörühma poolt ning üle September-oktoober 2021 vaatamine ministeeriumi poolt Euroopa Komisjoniga KSH aruande avalik mitteametlik 01.november 2021 Aprill - detsember väljapanek ja avalik arutelu kooskõlastusmenetlus ja läbirääkimised 2021 KSH aruande kooskõlastamiseks esitamine ja KSH aruande nõuetele November-detsember 2021 vastavuse kontroll ja seiremeetmete kehtestamine KSH aruande nõuetele Detsember 2021 vastavaks tunnistamine www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne EL vahendite Aeg KSH etapid ja tegevused Aeg/teostamine planeerimise etapp Planeerimis- dokumentide ametlik esitamine Euroopa Komisjonile ja SPD ja KSH tulemusi Detsember 2021 Detsember 2021 läbirääkimised. tutvustav infopäev Rakenduskava heakskiit Euroopa Komisjoni poolt 6.2 KSH protsessi osapooled, kaasamine Strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja koostamise korraldaja Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn E-post: [email protected] Tel: (+372) 611 3558 SPD koostamise kontaktisik: Kadri Tali E-post: [email protected] Tel (+372) 611 3083 SPD KSH kontaktisik: Miryam Vahtra E-post [email protected] Tel 611 3047 KSH koostajad: Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 8, 51004 Tartu E-post: [email protected] Kontaktisik: Riin Kutsar 99 100 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne E-post: [email protected] Tel: (+372) 5269962 Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (RAKE) Lossi 36, 51003, Tartu Kontaktisik: Veiko Sepp E-post: [email protected] Tel: (+372) 516 0975 KSH ekspertrühm koosneb tabelis 5 toodud järgmistest liikmetest. Tabel 6.2-1. KSH ekspertrühma liikmed ja nende vastutusvaldkonnad Nimi Roll ja vastutusvaldkond Asutus Projektijuht ja töörühma juht, suhtlemine Hankijaga KSH juhtekspert: KSH töökoosolekud, Hendrikson & Ko Riin Kutsar suhtlemine vajadusel asjaomaste asutuste ja OÜ avalikkusega, avalike arutelude läbiviimine. Looduskeskkonnamõjude analüüs, Natura hindamine Hendrikson & Ko Jaak Järvekülg KSH ekspert OÜ KSH ekspert, sh taristuobjektide, energeetika, Hendrikson & Ko Pille Metspalu transport jmt valdkonnas. Sotsiaalsete mõjude OÜ analüüs Sotsiaalsete mõjude hindamise spetsialist, Hendrikson & Ko Ann Ideon sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude analüüs OÜ Analüütik ja metoodik sotsiaalteaduslike rakendusuuringute laias valdkonnas, sh Veiko Sepp RAKE regionaalse majandusarengu ning TA&I teemade analüüsil Analüütik sotsiaalteaduslike rakendusuuringute Kaidi Nõmmela RAKE laias valdkonnas, sh TA&I teemade analüüsil Analüütik ja metoodik sotsiaalteaduslike Merli Aksen rakendusuuringute laias valdkonnas, sh sotsiaal ja RAKE tööhõivepoliitika analüüsil www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Nimi Roll ja vastutusvaldkond Asutus Analüütik sotsiaalteaduslike rakendusuuringute Aivi Themas laias valdkonnas, sh sotsiaalne sidusus (sh RAKE lõimumine) ja võrdsed võimalused Käesoleva KSH aruande dokumendi allkirjastamisega KSH juhtekspert Riin Kutsar kinnitab, et vastab KeHJS § 34 lg 4 punktides 1–5 esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. Kaasamine Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle SPD vastu, on: ▪ Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamise juhtrühm ▪ Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamises osalevate töörühmade liikmed ▪ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium ▪ Keskkonnaamet ▪ Valitsusvälised (ettevõtlusega ja keskkonnakaitsega tegelevad) organisatsioonid (sh Eesti Keskkonnaühenduste Koda) ja kodanikeühendused ▪ Laiem avalikkus. Mõjutatud ja huvitatud osapoolte teavitamine KSH protsessi etappidest ja tulemustest toimub vastavalt KeHJS-e nõuetele. Vastavalt seadusele teavitatakse KSH dokumentatsiooni avalikustamisest laiemat avalikkust kuulutusega ajalehes, arengukava koostaja veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded; huvitatud või mõjutatud institutsioone elektrooniliselt. Avalikkuse kaasamisega KSH ja SPD protsessis tegeleb SPD koostamise korraldaja, kelleks on Rahandusministeerium. 101 102 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 6.3 KSH aruande sisu osas laekunud tagasiside KeHJS-i § 401 kohaselt peab Otsustaja enne keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist KSH aruande sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. KSH osas esitasid omapoolsed seisukohad ja ettepanekud KSH aruande kui ka rakenduskava täiendamiseks Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Asjaomastelt asutustelt laekunud seisukohad/ettepanekud ja nendega arvestamisega seotud vastused on koondatud Lisas 2 tabelisse 1. Kõik laekunud seisukohad kirjadena on leitavad eraldi failikataloogist, lisa 2). KSH aruande avalik väljapanek toimus perioodil 08.10-01.11.2021. Avalikust väljapanekust teavitati Ametlikes Teadaannetes, päevalehes Postimees ja Rahandusministeeriumi kodulehel. Lisaks teavitati asjaomaseid asutusi e-kirja teel. KSH aruande avalik arutelu toimus 01.11.2021 Rahandusministeeriumis ja veebikeskkonnas Teams. Avalikul arutelul KSH aruandega seonduvaid küsimusi, arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. Avalikustamisel laekunud ettepanekud on kokkuvõtvalt leitavad tabelis 6.3-1. Kõik avalikustamisega seotud dokumendid, sh avalikustamisel laekunud kirjad, on leitavad aruande lisas 3. Tabel 6.3-1. Avalikustamisel laekunud ettepanekud ja vastused Seisukoht Seisukohaga arvestamine Keskkonnaamet, 01.11.2021 nr 6-5/21/15262-4 KSH aruande lk 8 kohaselt: Mõjuhindamise Strateegilise planeerimisdokumendi aruannet uuendatud poliitikaeesmärkide lõikes (SPD) koostamine on koostöös Euroopa vaadati täiendavalt üle ja hinnati muudatuste Komisjoniga jooksev protsess, millele valguses pärast KSH seisukohtade küsimise etappi paralleelset koostatakse keskkonnamõju ning enne KSH aruande avaliku väljapanekut. strateegiline hindamine. Lisaks on KSH 1 Avalikustamisele suunatud KSH aruannet on peamine väärtus selles, et korrigeeritud rakenduskava 13.08.2021 keskkonnaaspekte arvestatakse poliitika tööversiooni alusel.“ Rakenduskava tööversioon kujundamise (SPD koostamise) käigus, kannab kuupäeva 01.10.2021. Kuna KSH käigus mitte tagantjärele. Toome veelkord välja, hinnatakse rakenduskava rakendamise keskkonna et selguse huvides on viidatud KSH mõju, siis KSH aruandes märkida ära, et KSH aruande eelnõus, mis alusdokumentidele www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine aruandes toodu vastab ka rakenduskava viimasele tuginedes on hinnangud antud, et vältida versioonile (sisu osas, mida KSH käigus tuleb konkreetsete sõnastuste muudatuste üle hinnata kui nii oli) hilisemaid vaidlusi ja kommentaaride laekumist. Ühtlasi on KSH aruandes välja toodud, et teatud poliitikaeesmärkide kirjeldus on jooksvalt KSH aruandes täiendatud SPD koostaja poolt, et aruandes oleks kajastatud võimalikult viimane SPD seis ja sellele antud mõjuhinnangud. Palume üle vaadata KSH aruande ptks 4.1.3 mõju Rakendukaval puudub selge ruumiline hindamine Natura 2000 võrgustikule. KSH aruande väljund siiski osas milliseid TEN-T lk 67 kohaselt rakenduskava ei hõlma tulenevalt maanteelõike täpselt kavandatud oma üldistustasemest ruumilisi/tehnilisi/ajalisi meetmetest finantseeritakse. lahendusi ega tegevusi, mille puhul oleks võimalik Piiridevahelist ja rahvusvahelist koostööd Natura hindamist täpsemalt läbi viia või mille hõlmava meetme all on eraldi mainituna rakendamisel võiks ilmneda eeldatavalt ebasoodne toodud Via Baltica maantee lõik seetõttu, mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse et see nõuab eeldatavat piiriülest eesmärkidele või terviklikkusele. Kõrvutades KSH lähenemist. aruannet rakenduskavaga, siis ei saa väita, et Seega on KSH aruandes toodud, et rakenduskaval puudub täielikult ruumiline väljund 2 rakenduskava täpsusastmest tulenevalt ei nt TEN T osas). Nõustume, et KSH aruandes ei ole ole ette nähtud erieesmärke ja meetmeid, võimalik viia läbi tavapärast objekti ja alapõhist millel oleks igal juhul otsene ebasoodne Natura hindamist, kuid KSH võimaldaks tuua mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse- olemasolevast teabe alusel välja võimalikud eesmärkidele ning mille võimalikku mõju konfliktolukorrad, samuti Natura 2000 võrgustiku ei oleks sel juhul leevendavate meetmete sidususe tagamise üldisi põhimõtted ja abil võimalik välistada. Maanteede leevendavad meetmed jmt. Keskkonnaamet näeb võimalikud trassikoridorid on võimaliku konfliktolukorrana ViaBaltica Pärnu strateegilisel tasandil paika pandud Ikla lõigu rekonstrueerimist (mida on maakonna vastavate rakenduskava punktis 2.1.3.1 märgitud) Luitemaa teemaplaneeringutega, millega luuakse linnu ja loodusalaga ning Uulu Võiste loodusalaga eeldused rahvusvaheliste ja regionaalsete piirneval lõigul. Palume KSH aruanne selles osas 103 104 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine üle vaadata. Kui väita, et ebasoodne mõju puudub ühenduste pidamiseks ja planeeringualaks Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärkidele on riigi põhimaantee trassikoridor nii nagu või terviklikkusele, siis seda tuleb põhjendada. ka Via Baltica korral. Rapla maakonnaplaneeringut täpsustava Leiame, et võimaliku riski võimalikult varajases teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 staadiumis tuvastamine võimaldab sellega ka (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) arvestada tegevuste järgmiste etappide trassi asukoha täpsustamine km 44,0– kavandamisel (sh rahastuse mahu või ajalise 92,0“ ning Pärnu maakonnaplaneeringut raamistiku kavandamisel). täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu– Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ keskkonnamõju strateegilise hindamistega on jõutud järeldusele, et võimalikud maantee laiendamisega kaasnevad mõjud Natura ala kaitse- eesmärkidele on läbi leevendavate meetmete võimalik välistada. Käesolevas KSHs on välja toodud olulise ettepanekuna, et „toetuste andmise tingimuste juures tuleb ette näha, et Natura (eel)hindamise vajalikkust tuleb kaaluda rakenduskava elluviimise järgmistes etappides kui on hoomatavad tegevuse ruumiline ulatus ja aeg ning vajadusel näha ette keskkonnamõju (strateegiline) hindamine koos vajalikus täpsusastmes Natura hindamisega“. Keskkonnaameti ettepanekust tulenevalt oleme lisanud ettepaneku juurde lisaks: „Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu pöörata koosmõjule ja kumulatiivsele mõjule teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate taristuobjektidega ning arvestada tee kui www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine terviku mõju (mitte analüüsida vaid üksikuid projekteeritavaid lõike eraldi).“ Keskkonnamõju hindamise ja KSH aruandes toodud soovitustega on keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 43 p 1 rakenduskava koostamise vältel jooksvalt kohaselt tuleb rakenduskava koostamisel arvesse arvestatud ja muudatused juba kajastatud, võtta KSH tulemusi. Mõistlik oleks rakenduskava arvestame Keskkonnaameti ettepanekuga tekstis selgelt välja tuua, missuguste KSH aruandes rakenduskava teksti viimistlemisel, et toodud soovitustega on arvestatud ja missugustega seos soovitustega paremini esile tuleks. ei arvestatud koos põhjendustega). Nt KSH Mõned soovitused on suunatud hilisemaks aruande ptk-s 5 nimetatud ettepanekute/ rakendamisel arvestamiseks, nt toetuse 3 leevendavate meetmetega arvestamine. andmise tingimuste koostamisel. KSH aruande vastuvõtmise järgselt koostatakse soovitustega arvestamise koondtabel, kus määratletakse edasise soovitustega arvestamise tegevuskava, et soovitused õigel hetkel kasutusele võtta. Soovitustega arvestamise koondtabeli avalikustatakse kodulehel KSH aruande juures. Maaleluministeerium, 01.11.2021 nr 4.1-5/1857-1 Maaeluministeerium oponeerib KSHs toodud Ettepanekust tulenevalt on aruannet vastusega ühele meie varasematest KSH aruandele täiendatud ptk-s 3.2 ja 4.1.3. Peatükis esitatud olulistest seisukohtadest ja leiab jätkuvalt, 4.1.3 mõju elurikkusele on toodud et dokumendis peab olema kajastatud ka mõju selgemalt välja mulla olulisus elurikkuse mullale. Muld on vee ja õhu kõrval hädavajalik ühe osana ja esitatud mõjuhinnangud 1 taastumatu ressurss ja võtmetähtsusega EL kehtivad ka mullale . KSH ekspertrühm rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. ei oponeeri vajadust hinnata mõju Muld pakub lahendusi ja aitab seeläbi kaasa mullale, vaid oleme välja toonud, et KSH kliima, elurikkuse jt EL eesmärkide saab hinnata mõjusid samas täpsusastmes saavutamisele. Me ei saa nõustuda, et kui on SPD-d. keskkonnamõju hindavas dokumendis on muld 105 106 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine ning seda käsitlevad strateegilised Eesti ja EL Peatükis 3.2 ja hindamistabelis 3.2-2 on planeerimisdokumendid tähelepanuta jäetud. /.../ asjakohaste keskkonnaeesmärkide all toodud välja, millel on positiivne mõju Kokkuvõtteks rõhutame, et Maaeluministeeriumi keskkonnaeesmärkide saavutamisel ning vaatest peab antud KSH kajastama ka mullaga seosed Euroopa rohelise kokkuleppega seotud mõjusid. tagada värske õhk, puhas vesi, terve muld ja bioloogiline mitmekesisus. Kultuuriministeerium, e-kiri 2.11.2021 Toetame KSH teatud järeldusi (lk 93 ja 94) selle kohta, et siduda meede 2.1.1 (korterelamute renoveerimine) ehituspärandi renoveerimisega (lisada eesmärgile ehituspärandiks olevate korterelamute (kultuurimälestiste, 1 muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade - hoonestuse) renoveerimine); luua uus eesmärk/tegevus: Maakonnakeskuste ja väikelinnade märgiliseks hooneks oleva ehituspärandi (või kitsamalt ka ehitusmälestiste) rekonstrueerimine). LK 69 asendada Rahvastiku ja sidusa ühiskonna Ettepaneku alusel on arunnet arengukava 2030 eelnõu arengukava uue eelnõu korrigeeritud. nimetusega – arengukava „Sidus Eesti 2030“ eelnõu. 2 Palume muuta ka samal lehel olevat joonealust viidet nr 31. Õige link - https://www.kul.ee/kultuuriline-mitmekesisus-ja- loimumine/strateegilised-dokumendid/sidusa- eesti-arengukava-2021-2030 LK 83 lõik „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna Ettepaneku alusel on arunnet arengukava 2030 eesmärk „Sidus Eesti“ on korrigeeritud. 3 sõnastatud järgmiselt – „Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info[1]ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile inimestele.“ asendada lõiguga „Arengukava „Sidus Eesti 2030“ eesmärk „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ on sõnastatud järgmiselt - „Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info[1]ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele.“ Samuti palun muuta sama lehe joonealust viidet nr 57– õige link https://www.kul.ee/kultuuriline- mitmekesisus-ja-loimumine/strateegilised- dokumendid/sidusa-eesti-arengukava-2021-2030 LK 84 Lõimuv Eesti 2030 asendada Lõimuv Eesti Ettepaneku alusel on arunnet 4 2020, sest siin on viidatud viimasele arengukavale korrigeeritud. ja selleks on Lõimuv Eesti 2020. LK 85 muuta joonealust viidet nr 61 – õige oleks Ettepaneku alusel on arunnet Arengukava „Sidus Eesti 2030“, korrigeeritud. 5 https://www.kul.ee/kultuuriline-mitmekesisus-ja- loimumine/strateegilised-dokumendid/sidusa- eesti-arengukava-2021-2030 107 108 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 6.4 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel 1. Ajagraafikust tingitud probleemid ▪ Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamist raskendas rakenduskava koostamise venimine pikemaks esialgu planeeritud aja- ja tegevuskavast ning sellest tulenev hindamisele kuluv aeg protsessis. Rakenduskava valmimist takistasid valitsuse vahetumine ja COVID-19 tingitud probleemid. 2. Rakenduskava osas puudusid tervikdokumendid ▪ Asjaolu, et rakenduskava töödokumente koostati ja puudusid terviklikud SPD dokumendid hindamise aluseks, sh kavandatud eesmärke ja meetmeid alles kujundati, seadis strateegilise keskkonnamõju hindamisele omad raamid. Seega sai hindamisrühm tugineda infole, mis oli hindamise aluseks olevates dokumentides ja üldistustasemele selleks ajahetkeks. 3. Rakenduskava täpsusaste ▪ Samuti tuleb silmas pidada seda, et SPD-ga kavandatavad eesmärgid, meetmed ja toetatavad tegevused ei avalda otsest mõju senikaua, kuni need ei realiseeru. Eeltoodust tulenevalt on käesoleva SPD keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis suhteliselt suur määramatuse tase ning üldistusaste, võrreldes nt muude ruumiliste SPD-de ja objektipõhiste keskkonnamõju hindamistega. ▪ Rakenduskava elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju saab täpsemalt hinnata konkreetse tegevuse elluviimisel, kui see on planeerimise protsessi järgmisel detailsusastmel asetunud konkreetsesse aeg-ruumi ning omab konkreetseid tegevuse ja mõjude parameetreid. Rakenduskavas toodud meetmetele ja toetatavatele tegevustele, millel on konkreetne asukoht ja suurus, saab vajadusel läbi viia objektipõhise keskkonnamõjude hindamise enne tegevuse elluviimist. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 7 KOKKUVÕTE Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile, milleks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe. Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide (ERF, ESF+, ÜF, ÕÜF) rakenduskava eesmärk on määratleda struktuurivahenditest rahastatavad tegevused ning rahastamise mahud. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fookuses on viis üldist poliitikaeesmärki. Need on: PO1 „Nutikam Euroopa“, PO2 „Rohelisem Euroopa“, PO3 „Ühendatum Euroopa“, PO4 „Sotsiaalsem Euroopa“, PO5 „Inimestele lähedasem Euroopa“ ja Õiglane Üleminek. Üldiste poliitikaeesmärkide alusel töötati rakenduskavas välja poliitikaeesmärgid ja nende all omakorda erieesmärgid ja kavandatavad tegevused/meetmed. Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise raames viidi läbi vastavusanalüüs, mille käigus hinnati rakenduskava eelnõus väljatöötatud poliitikaeesmärkide, erieesmärkide, kavandatavate tegevuste ja meetmete vastavust ning kooskõla riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega ning välismõjude analüüs, mille käigus hinnati rakenduskavas sätestatud erieesmärkide ja nende kavandatavate tegevuste elluviimiseks väljatöötatud meetmetega kaasneva eeldatava keskkonnamõju (nii soodsa kui ka ebasoodsa mõju) avaldumist. Vastavusanalüüsil ei tuvastatud, et rakenduskava oleks otseselt vastuolus mõne muu sarnase taseme strateegilise dokumendi eesmärgiga, kuid tõi välja ettepanekud/tähelepanekud, mille puhul tuleks KSH ekspertrühma hinnangul koostatava rakenduskava eelnõu täiendamisel ja elluviimisel tähelepanu pöörata – vt täpsemalt peatükk 3. Peatükis 4 läbiviidud välismõjude analüüsil selgus, et rakenduskava poliitikaeesmärkidel, erieesmärkidel ja nende elluviimiseks kavandatud tegevustel on valdavalt otsene või kaudne soodne mõju looduskeskkonnale ning samuti inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale läbi soodsate muutuste looduskeskkonna seisundis. Sarnaselt vastavusanalüüsile toodi välismõjude analüüsis välja ettepanekud võimaliku ebasoodsa mõju leevendamiseks ja soovitused positiivsete mõjude võimendamiseks. KSH poolt tehtud ettepanekud mõjude võimalikuks leevendamiseks ja soovitused soodsate mõjude võimendamiseks on konteksti säilitamiseks esitatud aruande sisupeatükkides läbivalt, vastavate 109 110 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne teemakäsitluste juures, seda nii peatükis 3 (vastavusanalüüs) kui ka 4 (välismõjude analüüs). Peatükis 3 on need välja toodud eristatuna tekstist jaotusega- KSH tähelepanekud/ettepanekud, ning peatükis 4 samuti tähistatud välja toodud ettepanekuna ja/või soovitusena (mis võimaldab need lihtsasti leida vastava teemakäsitluse juures). Esitatud ettepanekuid ja soovitusi siinkohal ei korrata. Rakenduskavade rahastamise protseduurid peavad välistama olulise ebasoodsa keskkonnamõjuga projektide/tegevuste rahastamise. Seega KSH juhib tähelepanu, et rakenduskavas kirjeldatud eesmärkide ja meetmete elluviimisel ning rakendamisel peab olema tagatud läbivalt keskkonnahoid ja seega soovitab KSH lisada horisontaalse eeltingimuse ja /või temaatilised eeltingimused, et meetmed/toetatavad tegevused (projektid jmt) ei tohi olla vastuolus „keskkonnahoiu ja kliima“ eesmärgiga lähtudes kehtivatest asjakohastest dokumentidest. Kokkuvõttes võib öelda, et rakenduskava rakendamisega kaasnevad mõjud keskkonnale on tervikuna eeldatavalt pigem soodsad. Rakenduskava sisaldab poliitikaeesmärke ja erieesmärke, mille järgimisel on võimalik liikuda keskkonnatingimuste parandamise ning ebasoodsate keskkonnamõjude vältimise ja vähendamise suunas. KSH hindamisel ilmnenud peamine raskus oli tingitud rakenduskava suurest üldistustasemest, millest lähtuvalt said ka hinnangud ning soovitused jääda samale tasemele. Rakenduskava elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju saab täpsemalt hinnata konkreetse tegevuse elluviimisel, kui see on planeerimise protsessi järgmisel detailsusastmel asetunud konkreetsesse aeg-ruumi ning omab konkreetseid tegevuse ja mõjude parameetreid. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne LISAD Lisa 1. KSH programm koos lisadega (lisatud eraldi failikataloogina) 111 112 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Lisa 2. Laekunud seisukohad Tabel 1. Laekunud seisukohtade ja nendega arvestamise koondtabel (kirjad lisatakse eraldi failikataloogina) Seisukoht Seisukohaga arvestamine Keskkonnaamet, 03.08.2021nr 6-5/21/15262-2 KSH aruande lk 8 kohaselt: „Käesoleva KSH aruande hindamine teostati ajal, millal rakenduskava oli veel koostamisel ja sisustamisel ning poliitikaeesmärke koos eri-eesmärkide ja meetmetega alles kujundati. /…/ Mõjuhindamise aruannet uuendatud poliitikaeesmärkide lõikes vaadatakse täiendavalt üle ja hinnatakse Strateegilise planeerimisdokumendi muudatuste valguses pärast KSH seisukohtade koostamine on koostöös Euroopa küsimise etappi ning enne KSH aruande avaliku Komisjoniga jooksev protsess, mille väljapanekut.“ Keskkonnamõju hindamise ja paralleelset koostati keskkonnamõju keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)§ 40 strateegiline hindamine. Selguse huvides lg-te 1 ja 2 kohaselt KSH aruanne on strateegilise viidati seisukohtadele esitatud KSH planeerimisdokumendi juurde kuuluv dokument, aruande eelnõus, mis alusdokumentidele 1 mis sisaldab KeHJS § 40 lg-tes 2–4 nimetatud tuginedes on hinnangud antud. teavet. KSH-l peab selgitama, kirjeldama ja Arvestame, et hilisemas etapis, kui hindama strateegilise planeerimisdokumendi muudatustest lähtuvalt on elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja Keskkonnametil olulsii ettepanekuid ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja täiendusi, tuleb nendega KSH protsessis ülesandeid, arvestades strateegilise arvestada. planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Sellest tulenevalt peab KSH aruanne käsitlema ka rakenduskavas tehtavaid võimalikke muudatusi/täiendusi ning mitte piirduma rakenduskava varasemate versioonide hindamisega. Seetõttu tuleb Teil ka arvestada, et täiendavad ettepanekud KSH aruande kohta võivad www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine laekuda KSH aruande menetluse järgmistes etappides. KSH aruande lk 19 (ja 29), bioloogilise mitmekesisuse säilitamine: tähelepanu alt jääb välja asjaolu, et see, kui tasakaalukalt kasutatakse 2 loodusressursse, avaldab otsest mõju sellele, kui Ettepanekuga arvestatud kalliks kujuneb ökosüsteemiteenuse hind erieesmärkide saavutamisel. Teeme ettepaneku see asjaolu KSH aruandesse lisada. KSH aruande lk 26 (p 2.4.1) ja lk 28 (eesmärk 2.4): Juhime tähelepanu, et tootedisain on ringmajanduse tootmis-ja tarbimismudelite kasutuselevõtmise ning üldisemalt säästva KSH aruannet on ettepaneku alusel 3 tarbimise ja tootmise edendamise eelduseks ning täiendatud peatükis 4.1.2. sellele eelnev samm, mida meetmete ja tegevustega toetades erieesmärke saavutada. Palume KSH aruandesse lisada ka tootedisaini etapis teostatavad tegevused või soovitus nende osas. KSH aruande lk74 kohaselt: „Rakenduskava ei hõlma samuti tulenevalt oma üldistustasemest ruumilisi/tehnilisi/ajalisi lahendusi ega tegevusi, mille puhul oleks võimalik Natura hindamist täpsemalt läbi viia või mille rakendamisel võiks ilmneda eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 Ettepanekust lähtuvalt on aruannet 4 võrgustiku alade kaitseeesmärkidele või täpsustatud. terviklikkusele. Praeguse Rakenduskava seatud eri-eesmärgid on liiga üldised (sh ka TEN-T kavandatud maanteed), et hinnata nende rakendamisega kaasnevaid mõjusid ning seega puudub vajadus Natura (eel)hindamise läbi viimiseks. ➢Natura (eel)hindamise vajalikkust 113 114 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine tuleb kaaluda rakenduskava elluviimise järgmistes etappides kui on hoomatavad tegevuse ruumiline ulatus ja aeg ning vajadusel näha ette keskkonnamõju (strateegiline) hindamine koos vajalikus täpsusastmes Natura 2000 mõjude hindamisega.“ Teeme ettepaneku KSH aruandes anda rakenduskava täpsusastmes üldhinnang rakenduskava meetmete sobivuse kohta Natura 2000 võrgustikumvõtmes (nt kas rakenduskavas pakutud suunad toetavad Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide täitmist) ja märkida järeldusena, et tegevusi planeerides tuleb välistada ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. KSH aruande ptk-s 4.1.4 on pinnaveekogumite seisundite hinnangu kirjeldamisel kasutatud 2017. a andmeid. Keskkonnaagentuuri (KAUR) kodulehelon olemas andmed 2019.aastast1, samuti KSH aruandes on veekogude seisundi info 5 ei ühti KSH aruande tekstis toodud info uuendatud ja teksti vastavalt pinnaveekogumite kohta KAUR-i kodulehel korrigeeritud. olevaga. Teeme ettepaneku KSH aruandes kasutada kõige uuemaid ehk 2019. Aandmeid (seisundi hinnanguid). Teeme ettepaneku tulenevalt KeHJS § 40 lg 4 p-st 13 KSH aruandes välja tuua rakenduskava Ettepaneku alusel on KSH aruannet elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju 6 täiendatud ning lisatud eraldi alapeatükk seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate 5.2. indikaatorite kirjeldus. Kui antud juhul ei ole seire vajalik, siis see KSH aruandes ära märkida. Maaeluministeerium, 06.08.2021 nr 4.1-5/1401-1 www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Ühe üldisema tähelepanekuna märgiksime, et Strateegilise dokumendi (edaspidi SPD) dokumendis ei leia kajastamist rakenduskava mõju täpsusastmest ja selles kavandatud mullale (pinnasele), mida seaduse kohaselt peab tegevustest lähtuvalt on võimalik KSH aruanne sisaldama (§ 40 lg 4 p 6), va üks kujundada keskkonnamõju strateegilise seisukoht 2.3.2-s turvasmuldade kohta. Tõsi, seda hindamise täpsusaste. KSH programmis ei ole kavandatud ka antud KSH programmis. on seega välja toodud, et mõju erinavatele Palume võimalusel seda siiski aruandes kajastada, keskkonnaeelementidele hinnatakse 1 kuna Maa üks kõige kriitilisemaid ressursse on just üldistatumalt ja mõju mullale on seega muld. Muldade hea seisund on võtmetähtsusega käsitletud peatükis 4.1 Mõju rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. looduskeskkonnale läbivalt, kus Samas peame väga oluliseks, et tõite lk 36 kujundatud meetmetega seosed. soovitustes välja maa (ja omalt poolt täiendatuna Rakenduskavaga ei kavandata meetmeid, mulla) kui olulise taastumatu ressursi säilitamise mis eeldatavalt avaldaksid ebasoodsat vajaduse küsimuse taristuobjektide rajamise juures. mõju muldade seisundile. Lk 28 ja 69-70 on toodud küsitav väide: „Juhul kui katelseadmetes jätkatakse väärtusliku suuremahulist metsapuidu põletamist, avaldab see ebasoodsat mõju, seades ohtu kliima ja elurikkuse eesmärkide tagamise.“. Palume kontrollida, kas ametlikud andmed kinnitavad, et katelseadmetes Märkuse alusel on KSH aruandes esitatud 2 toimub just väärtusliku metsapuidu suuremahuline seisukohti täpsustatud ja sõnastust põletamine ning vajadusel seda lauseosa muudetud. korrigeerida. Hea oleks ka täpsustada, mida hindaja väärtusliku puiduna käsitleb. Lisaks märgime, et meie hinnangul on oluline, et igasuguse biomassi kasutamisel tuleb jälgida, et selle juures hoitakse ka keskkonda. Teeme 115 116 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine ettepaneku KSH tähelepaneku sõnastust muuta, kuna meie arvates ei ole asjakohane soovitada keskkonda laiemalt soodustavate lahendustena biomassi, biogaasi jmt lahendusi (ei saa öelda, et metsapuidu põletamise asemel toetavad laiemalt keskkonda biomassi, biogaasi jm lahendused). Kõigi mainitute, nii metsapuidu, rohtse biomassi kui biogaasi kasutamisel (sh tooraine varumisel ja põletamisel järele jääva materjali kasutamisel) peab kasutama keskkonda (vesi, muld, õhk, elurikkus) hoidvaid tehnoloogiaid ja praktikaid. Lahendused võiks adresseerida terviklikku tarneahelat, näiteks: 1) taimekasvatuseks mittevajalik biomass (hein) võiks olla niidetud põllumajandustootmisega võrreldes hiljem, soodustades nii põllulindude pesitsemist ja tolmeldajaid; 2) biogaasi tootmisel üle jääv digtestaat kui väärtuslik väetusaine tuleks muuta tahkemaks, mis võimaldaks vähendada selle kasutamisel transpordikulusid ja tekkida võivat vee- ning mullareostust. Tervitame struktuurifondide raames kavandatavaid Linnapiirkondade tasandi toetused on tegevusi elurikkuse suurendamiseks linnaruumis leitavad poliitikaeesmärgi 5 Inimestele nagu looduslikud veealad, arhitektuur, liigirikkad lähedasem Eesti all, kus läbi alad. Linnalise elurikkuse suurendamise linnastrateegia või tegevuskava on soovitusena võiks eraldi välja tuua ka taimede vastavad tegevused toetavad, kui 3 valiku olulisuse linnahaljastuses, eelistades nt sidusrühamad seda prioritiseerivad tolmeldajatele sobivaid liike. Sama ettepanek sobib vajalike tegevustena. Teie poolt esitatud tabeli 3.5-2 (Inimestele Lähedasem Eesti) ettepanek väljub strateegilise bioloogilise mitmekesisuse säilitamise eesmärgi planeerimidokumendi ja selle juurde. mõjuhindamise detailsusastmes. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Ekspertrühmana tunnustame ja toetame teie ettepanekut. KSH juhib tähelepanu, et rakenduskava meetmete ja tegevuste seadmisel tuleb ette näha, et toetusmeetmete jagamise hetkel peab arvestama parimat selle aja teaduslikku teadmist ja mitte Täname ettepaneku eest, nõustume, et soodustama kliimaneutraalsusele üleminekut oluline on toetada ka mittetagavate tegevuste toetuste soodustamist. keskkonnasõbralikke tehnoloogiate, Leiame, et KSH aruandes oleks asjakohane välja praktikate jmt teaduslike ja rakenduslike 4 tuua, et toetama peab ka selle teadusliku ja teadmiste parendamist ja loomist Eestis. rakendusliku teadmise loomist Eestis ja välismaise KSH on ettepaneku alusel aruannet (sh mudelite) täiendamist ja andmete kogumist korrigeerunud ja sellele tähelepanu Eesti-spetsiifilisi olusid arvesse võttes. Samuti on juhtinud. oluline viia järjepidevalt läbi piisavas mahus keskkonnanäitajate seiret, mille pikaajaliste aegridade pealt on võimalik teha erinevaid (sh poliitilisi) otsuseid. Meie hinnangul ei ole korrektne teha punkti 4.1.3 juures vahet maakasutustüübi poolest tähtsamatel ja vähem tähtsatel elupaikadel, mistõttu palume lause sellises sõnastuses „Tähtsamateks elupaikadeks on metsad, mis moodustavad ligi poole Eesti territooriumist, rohumaad ja sood.“ Märkuse alusel on nimetatud lause 5 eemaldada või asendada sobilikumaga. Näiteks on eemaldatud. viimasel ajal tähelepanu pööratud põllumajandusmaa (selle liigendatus jm) kui olulise biotoobi ja paljudele liikidele (tolmeldajad, põllulinnud jt) vajaliku elupaiga seisundile. Erinevatel liikidel on erinevad elupaigalised vajadusel ja eelistused. 117 118 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Punkti 2.3.2 „elupaikade taastamine“ juures, kus Täname ettepaneku eest, soovitav on käsitletakse looduslike märgalade taastamist, kasutada vesiviljeluse põhimõtteid 6 teeme ettepaneku mainida ka märgalaviljeluse märgalade taastamisel juhul, kui võimaluste arendamist. tegevused on ÜFist rahastamiskõlblikud. Dokumendis „Prioritized Action Framework for the Multiannual Financial Framework for period Täname ettepaneku eest, rahastatavad 2021 – 2027“ (eelisjärjestatud tegevuskava e tegevused on Vabariigi Valitsuse tasandil lühidalt PAF) on toodud erinevad tegevused, mida otsustatud 4.03 ja Euroopa Komisjoni kavandatakse rahastada Euroopa Regionaalarengu 7 esialgse heakskiidu saanud, mistõttu Fondi vahendite toel. Ühtekuuluvusfondide tänase seisuga ei ole enam täiendavaid rakenduskavas on toodud neist üks – elupaikade tegevusi piiratud eelarve tingimustes taastamine. Teeme ettepaneku lisada ÜF võimalik lisada. rakenduskavasse ka teisi PAFis toodud ning ERF vahendite toel kavandatud tegevusi. Teeme ettepaneku täiendada KSH aruande lk 24 toodud lauset: „Oluline on tähelepanu pöörata, et korterelamute rekonstrueerimise puhul tagatakse kvaliteetsete ja keskkonnasõbralike/jätkusuutlikute materjalide kasutamine“, lauseosaga „ning ehitistes kasutatakse järjest enam (kohaliku toormena kättesaadavat) puitu“. Riigikogu otsuses KSH aruande sõnastust on korrigeeritud ja 8 „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ punktis teksti täiendatud. 26 on toodud „Järjepidevalt edendatakse puidukasutust ning suurendatakse süsinikuvaru puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist. Arendatakse kodumaise puidu kasutust ja tootmist, näiteks suurendatakse puidu kasutust ehituses.“. Teeme ettepaneku täiendada aruande eelnõu tabelit KSH aruannet on täiendatud ja üldisel 3.1-2 strateegilise keskkonnaeesmärgi „Vähendada tasandil viidatud, et TA meetmed ning 9 mõju kliimamuutustele (sh kliimamuutuste digilahendustele suunatud meetmed leevendamine, kliimamuutustega kohanemine) ja võiskid hõlmata ka seiresüsteemide puhas energia“ real järgmise tähelepanekuga: www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Eesmärkide 1.1 all toetatakse avaliku sektori väljatöötamist ja vastavate andmebaaside teadus- arendus ja innovatsioonialase võimekuse haldamist. tõstmist, ent ei ole ette nähtud vajalike Samas juhime tähelapanu, et juba hetkel seiremetoodikate ja –süsteemide arendamist. on rakenduskavaga teie poolt viidatud Arengudokumendis „Kliimamuutustega tegevused kaetud. Kavandatud on kohanemise arengukava aastani 2030“ punktis investeeringutoetused keskkonna-, 3.3.2 on toodud, et „Riskide ennetamiseks ja eluslooduse-, ilmaseire ja tugisüsteemide tagajärgede leevendamiseks tuleb käigus hoida ja arendamisse, mis suurendavad otseselt arendada randade seiremetoodikaid ja -süsteeme, Eesti riigi võimekust looduskatastroofide identifitseerida olulised ohustatud objektid.“. ennetamisel. Esimeses etapis 2022-2024 Arvestades hiljutisi üleujutusi Kesk-Euroopas on plaanis ellu viia investeeringud oleks vajalik analüüsida näiteks ka, kas Eesti radarivõrku. Teises etapis 2025-2029 vooluveekogude hüdroloogilise (kvantitatiivsete investeeritakse eluslooduse ja näitajate) seisundi seire ja selle seirevõrgustik ning keskkonnaseire arendamisse ning sellega seotud eelhoiatussüsteemid kliimamuutuste tugisüsteemide rekonstrueerimisse. kontekstis vastavad muutunud või muutuvatele Siinkohal ehk on oluline, et me rahastame vajadustele. Võimalike sademete hulga kasvu ja seiresüsteemide arendamist ka 2014-2020 äärmuslike sündmuste, näiteks üleujutuste perioodil ja seda just eelkõige esinemistõenäosuse ja selle ulatuse prognoosimise meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire täpsuse parandamiseks oleks vajalik tagada jätkusuutlikkuse tagamiseks (meetme kliimamuutuste kontekstile vastavate tegevus 8.2.1 „Meteoroloogiliste ja seiremetoodikate ja –süsteemide arendamine ka hüdroloogiliste näitajate seire arendamine vooluveekogudel. kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks (2014-2020.8.2.1)“. 2023 a eesmärgiks on 60% hüdrometeoroloogia seirevõrgust ära uuendada, mis tänaseks on juba saavutatud. Siseministeerium, 06.08.2021 nr 14-13.1/62-2 Lehekülje 31 veeru „SPD erieesmärgid, meetmed 1 ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada Ettepanekuga arvestatud. strateegilise keskkonnaeesmärgi täitmist“ esimesel 119 120 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine real palume asendada kaks viimast lauset järgnevaga: „Päästevõimekuse tagamine heal tasemel avab paremad võimalused astuda vastu kliimamuutustele ka tööhõive vallas, kuna investoritel ja tööandjatel on suurem kindlustunne töökohtade loomiseks. Samuti suurendab päästevõimekuse kasv võimalike vahetute kahjude vähenemise kaudu kogu Eesti elanikkonna turvalisust.“. Leheküljel 95 (lõigus, mis käsitleb keskkonnaohutuse tõstmist ja keskkonnakoormuse vähendamist) palume lisada täiendus järgnevas sõnastuses: „Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid toetavad ohutumat keskkonda otsesemalt (nt 2 Ettepanekuga arvestatud. päästevarustuse uuendamisest tulenev vahetu kahju vähenemine keskkonnale, varale, elule ja tervisele; elanike teadlikkuse suurenemine riskidest ja kahjusid vältivast käitumisest; üleujutusohu vältimine; sademeveelahendused; turvalisemad sadamate akvatooriumid jms).“. Kultuuriministeerium, 11.08.2021 nr 9-1/1533-2 Teeme ettepaneku lisada keskkonnamõju Strateegilise dokumendi (edaspidi SPD) strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande ptk täpsusastmest ja selles kavandatud 4.2.1 Ruumi ja elukeskkonna kvaliteeti käsitleva tegevustest lähtuvalt on võimalik punkti sõnastusse vajaduse kvaliteetse ruumi kujundada keskkonnamõju strateegilise 1 aluspõhimõtete elluviimise ja Davosi hindamise täpsusaste. KSH programmis kvaliteedisüsteemi järgimise kohta. on varasemalt kokku lepitud, mis on KSH On tervitatav, et Eesti ruumilises arengus aruande hindamise fookuses. Nõustume pööratakse järjest enam tähelepanu kahanemisega teie poolt välja toodud tähelepankutega, kohandamisele ja territoriaalsele kuid peame tõdema, et hetkel on www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine tasakaalustatusele. Üldsõnalisusest ja üldistest rakenduskava piisavalt üldine ega loosungitest edasi liikumiseks tuleb ka riiklikes võimdalda selliselt hinnata olulist osa kavades, samuti KSHs sõnastada kvaliteetse ruumi põhimõttetest. Ühtlasi kvaliteedikriteeriumid, mida ruumilise arengu on KSH kohutus keskenduda toetamisel ja elukeskkonna arendamisel silmas keskkonnamõju hindamises peetakse. Eesti kultuuriministergi allkirjastas Keskkonnamõju hindamises ja Davosi deklaratsiooni 2018. a jaanuaris koos teiste keskkonnajuhtimissüsteemis toodud Euroopa kultuuriministritega, mistõttu on hea keskkonnaaspektidel ning veenduda, et tugineda deklaratsiooni-järgses protsessis kavandatava tegevusteja ei kaasne oluline koostatud Davosi kvaliteedikriteeriumitele, kus ebasoodne keskkonnamõju. tuleb üheaegselt silmas pidada kaheksat aspekti. Nendeks on kõrgetasemeline haldus (governance), ruumilahenduste otstarbekus (functionality), majanduslik mõõde (economy), keskkonnamõõde (environment), kontekst (sh pärandi küsimused), mitmekesisus (diversity), kohatunnetus (sense of place) ja esteetika (beauty). Teeb murelikuks, et KSH aruande punkt 4.2.1 Mõju ruumi ja elukeskkonna kvaliteedile kõneleb väga paljust muust (4.2.1.2 Mõju ettevõtete konkurentsivõime kasvule (mh läbi tegevuse TAI mahukuse kasvu; 4.2.1.3 Mõju tööturule ja tööhõivele (sh oskuste vajadusele) ning mõju haridusele, sh taseme- ja täiendõppele), aga otseselt mõju ruumi ja elukeskkonna kvaliteedile käsitletakse põgusalt või üldse mitte. Eesti peaks kvaliteetse elukeskkonna eesmärke ellu viies rakendama parimat praktikat, mis tänaseks välja töötatud, kuid praeguses KSH aruandes käsitletakse teemat ebapiisavalt. Näiteks jääb selgusetuks, millistest kvaliteetidest käib jutt, samal ajal kui meil oleks võimalik aluseks võtta k.a maikuus publitseeritud ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud Davosi kvaliteedisüsteem ehitatud 121 122 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine keskkonna kohta, https://davosdeclaration2018.ch/quality-system. Ingliskeelne dokument on lisatud käesolevale kirjale. 2019. a tegutsenud ministeeriumitevahelises töörühmas lepiti kokku kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, mille leiab nii Kultuuriministeeriumi veebilehelt (https://kul.ee/kunstid- jaloomemajandus/arhitektuur) kui ka Rahandusministeeriumi planeerimise veebilehelt (https://planeerimine.ee/juhendid-ja- uuringud/ligipaasetavus). Nendeski on välja toodud põhiaspektid (ruumilahenduste aja- ja asjakohasus, otstarbekus, kohandatavus, säästlikkus ja tõhusus, kliimakohasus ja keskkonnasõbralikkus, ohutus ja tervislikkus, ligipääsetavus, sotsiaalne sidusus, mitmekesisus, eristatavus ja kohataju, pärandisõbralikkus, esteetika), millele kvaliteetne ruumiloome tugineb. Lisame kirjale ka kvaliteetse ruumi elluviimiskava, mida saab eesmärkide ja tegevuste osas KSH puhul orientiiriks võtta, kuivõrd nimetatud aluspõhimõtete rakendamiseks tuleb need lõimida erinevatesse ruumiloome otsustusprotsessidesse. Üldise selgitusena palume peatükk 4.2.1 sõnastusse lisada: „Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine 2 Vt eelnev vastus (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus. Leiame, et KSH aruanne täidab kultuuripärandi osas eesmärki muuta strateegiliste otsuste kvaliteeti paremaks. KSH järeldab, et kuna kultuuripärandile keskenduvad otsesed eesmärgid puuduvad, on strateegiliste otsuste mõju pärandile pigem juhuslik või kaudne. Samas on KSH-s tehtud ettepanekuid tekitada positiivset mõju kultuuri-, täpsemalt ehituspärandile (ptk 4.2.4), mille olukord Eestis on hetkel halb. On oluline, et lisaks elujõulise majanduskeskkonna tagamisele ühiskonnas (mis avaldab pelgalt kaudset mõju pärandile), on tehtud ka konkreetsed ettepanekud otsese mõju tekitamiseks. Nõustume KSH 3 Ettepanekutega arvestatakse. ettepanekuga otsese positiivse mõju tekitamiseks ehituspärandile ja teeme ettepaneku ptk 4.2.4 sõnastuse täpsustamiseks järgmiselt: - lk 99 täiendada järgmiselt (kursiivkirjas): „Näiteks eesmärk 2.1.1 puhul lisada eesmärgile ehituspärandiks olevate korterelamute (kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade hoonestuse) renoveerimine“; - lk 100 muuta ja täiendada järgmiselt: „Luua uus eesmärk/tegevus: Maakonnakeskuste ja väikelinnade märgiliseks hooneks oleva ehituspärandi (või kitsamalt ka kultuurimälestiste, 123 124 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade hoonestuse) rekonstrueerimine. Põhjendus: kultuurimälestised, muinsuskaitsealad ja miljööväärtuslike alade hoonestus on vastavalt riikliku ja kohaliku tasandi kaitse all olev ehituspärand. See on see osa ehituspärandist, millele on õigusaktidega seatud säilitamise tingimused ning mille säilimine on seega oluline kas riiklikul või kohalikul tasandil. Kuna väikelinnades on ehitismälestisi pigem vähe, on põhjendatud laiendada ettepanekut miljööväärtuslikele hoonetele või veelgi laiemalt märgilistele hoonetele (kõigis omavalitsustes ei ole miljööväärtuslikke alasid planeeringuga kehtestatud, mis ei tähenda nagu puuduks neis linnades väärtuslik ehituspärand). Täiendavalt teeme ettepaneku tuua KSH-s sisse viide Euroopa Komisjoni tellitud ja Rahvusvahelise Mälestiste ja Pärandipaikade Nõukogu (ICOMOS) koostatud juhisele „Euroopa kvaliteedipõhimõtted EL-i rahastatud sekkumistele, millel on potentsiaalne mõju kultuuripärandile“ (2020). Tegu on soovitusliku juhendiga liikmesriikidele. See sisaldabsoovitusi ja 4 valikukriteeriume, et hinnata kultuuripärandit Ettepanekutega arvestatakse. potentsiaalselt mõjutavate projektide kvaliteeti. Muu hulgas ütleb juhend, et liikmesriigid peavad kaasama programmide ettevalmistamisse riiklikud kultuuripärandiga tegelevad (haldus)asutused alates kavandamise ja läbirääkimiste etapi algusest kuni järgnevate etappide lõpuni, sh mõju hindamisel. Kuigi strateegilistes otsustes kultuuripärandile keskenduvad otsesed eesmärgid puuduvad, võib siiski avalduda mõju www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine kultuuripärandile – näiteks investeeringukomponendiga meetmetes. Oleme varasemalt seoses ehituspärandiga juhtinud meetmete rakendajate tähelepanu nii võimalikele negatiivsetele mõjudele (nt lammutamise toetamine) kui ka lihtsatele võimalustele positiivse mõju suurendamiseks (nt lisapunktide andmine hindamisel, kohustusliku omafinantseeringu vähendamine). Lisame juhendi kokkuvõtte eesti keeles. Täispika versiooni inglise keeles leiab Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt https://www.kul.ee/kultuurivaartused-ja- digitaalne- kultuuriparand/muinsuskaitse/rahastamine. Keskkonnaministeerium, 10.08.2021 nr 7-12/20/220-6 Teeme ettepaneku muuta sõnastust lk 25 olevas tabelis: Tabel 3.2-1. Poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad - meetme 2.2.4 Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus tegevus "Elamute liitumine Poliitikaeesmärkide kirjeldused on kaugküttevõrkudega" tuleb sõnastada ümber kaasajastatud 13.08.2021 rakendukava 1 "Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel tööversioonile tuginedes, mh on kütusel põhineva kütteseadme uuendamine" muudetud esile tõstetud meetme vastavalt seisukoha päringu manuses saadetud sõnastust. 16.06.2021 seisu kajastava rakenduskava tööversioonile (OP EE ENG 6072021.pdf). Seoses selle muudatusega tuleb lisada ka KSH aruandesse meetme otsene positiivne mõju inimese tervisele ja elukvaliteedile. 125 126 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Pöörame tähelepanu, et lk 67 viidatud KHG inventuuri andmeid uuendatakse igal aastal. Nt hetkel kinnitatud viimased andmed on 2019. aasta KSH aruandes on KHG andmeid 2 kasvuhoonegaaside inventuuri kohta, mis on uuendatud. leitavad siit: https://old.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui- palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib Palume täpsustada, mida mõeldakse elupaigana lk 72 KSH punktis 4.1.3 Mõju elurikkusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikule, kus on märgitud: "Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga Nimetatud lause on eemaldatud ja 3 mitmekesine. Tähtsamateks elupaikadeks on vastavalt aruannet korrigeeritud. metsad, mis moodustavad ligi poole Eesti territooriumist, rohumaad ja sood." Eestis on metsamaad pool territooriumist, mille alla käivad nt nii Natura elupaigad kui ka majandusmetsad ja lageraielangid. Täpsustame sama punkti lk 73: "Eestis on esindatud EL tasemel 60 ohustatud elupaigatüüpi ja 100 loodusdirektiivi lisadesse kantud liiki. Pooled elupaikadest ja kolmandik liikidest on 4 ebasoodsas seisundis, mistõttu nende säilimine Sõnastust on korrigeeritud. Eestis ei ole tagatud." Eestis on liike loodusdirektiivi lisadesse kantud 99. Lisaks võib sõnastust täiendada "... mistõttu nende säilimine Eestis ei ole veel tagatud." Täiendame punkti lk 74 4.1.4 Mõju veekeskkonnale ÕÜF-iga on kavandatud meede - (põhja- ja pinnavesi; veekogumite seisundid; Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest veeressursid, mida mõjutatakse) võttes arvesse ka tulenevate keskkonna- ja tervisemõjude 5 Õiglase Ülemineku Fondist kavandatud leevendamine, mille üks osa koosneb investeeringuid põlevkivi kaevandamise ja tegevusete toetamisest, mis aitab tegeleda töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks ja mahajäetud tööstusalade (sh www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine vähendamiseks, sh jääkreostusobjektide veeökosüsteemid) saastest puhastamisega ohutustamist ning Kurtna järve veerežiimi ja/või nende looduslikkuse taastamisega. taastamist. Lisaks loob tegevussuund 6.2.2 Vastava info alusel on KSH aruannet Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud täiendatud. keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine meetmest Ida- Virumaa ühisveevärgi varustuskindluse uuring eeldused veeressursside jätkusuutlikumaks kasutamiseks tulevikus, sest uuringuga antakse hinnangud alternatiivsete veeressursside kasutuselevõtuks ja selleks vajalikeks investeeringute mahtudeks. Haridus- ja Teadusministeerium, e-kiri 9.08.2021 Hindamisdokumendis välja toodud soovitused HTMi sekkumistele on üldjuhul asjakohased ja arvestatavad, seda aga mitte alati rakenduskava tasandil. Kuna soovitused lähtuvad vanast rakenduskava versioonist, on mõned neist vananenud ja pole enam asjakohased. Nt kriitika koolivõrgu investeeringute aadressil: "Põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi 1 olulisemad investeeringud lähtuvad rakenduskava Ettepanekuga arvestatud. 31.07.2020 versioonist lähtuvalt ressursitõhususe ja õppekvaliteedi kriteeriumitest ning selle elluviimisel põhihariduse regionaalne kättesaadavus eeldatavalt halveneb, esmajoones hajaasustusega piirkondade elanike jaoks." Nimelt viimases rakenduskava versioonis on koolivõrgu sekkumise regionaalset mõõdet oluliselt tugevdatud. 127 128 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Lisa 3. KSH aruande avalikustamine ja avalik arutelu (lisatud eraldi failikataloogina) www.hendrikson.ee  Erki Savisaar Keskkonnaministeerium Meie 01.12.2021 nr 9.2-4.3/21- [email protected] 27/01/8511-1 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamine Austatud minister Käesolevaga palume Teil kooskõlastada „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerlusleppe“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruanne. KSH eesmärk on aidata kaasa tasakaalustatud, Euroopa Liidu (EL) ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas olevate perioodi 2021-2027 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamisele. „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerluslepe“ on Euroopa Liidu vahendite kasutamise aluseks olev Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitav kokkulepe, mille eesmärk on määratleda prioriteedid Euroopa Liidu eelarve vahendite kasutamiseks järgmise Euroopa Liidu finantsperspektiivi jooksul aastatel 2021-2027. Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgiks on määratleda struktuurivahenditest rahastatavad tegevused ning rahastamise mahud. Lisainfo on leitav struktuurivahendite planeerimise kodulehelt - https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/2021- 2027-planeerimine. Rahandusministeerium on „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“ koostamisel läbivalt võtnud arvesse KSH soovitusi ja seisukohtade esitamisel ning avalikustamisel välja toodud tähelepanekuid ja strateegilisi planeerimisdokumente vastavalt täiendanud. KSH aruande vastuvõtmise järgselt koostab strateegilise planeerimisdokumendi koostaja eraldi dokumendina järeltegevuste koondtabeli, et võtta arvesse ka neid soovitusi, mis on suunatud hilisemale rakendamisele - toetuste andmise tingimuste koostamisel arvestamiseks. Järeltegevuste tabel avalikustatakse KSH aruande juures. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 KSH algatati rahandusministri 6. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 1.1-4/1. Partnerlusleppe ja rakenduskava keskkonnamõju hindamise aluseks on „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ § 33 lõige 1 ja § 35 lõiked 1 ja 2 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine“. KSH programm valmis jaanuaris 2021 ja tunnistati nõuetele vastavaks 15.01.2021 rahandusministri käskkirjaga nr 12. KSH viidi läbi kooskõlas nõuetele vastavaks tunnistatud programmiga. KSH avalikustati 8.10.2021 ja avalik arutelu toimus 1.11.2021. Suur tänu KSH protsessi vältel esitatud tähelepanekute ja ettepanekute eest. Esitatud tähelepanekud ja nendega arvestamise selgitused on toodud aruande peatükis 6.3 ja lisas 2. KSH avaliku arutelu protokolli leiab struktuurivahendite kodulehelt KSH alajaotusest - https://rtk.ee/hindamine#keskkonnamoju- 2021-2027. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled on: 1) koostamise algataja on Rahandusministeerium, kontaktisik Kadri Tali, e-post: [email protected], 611 3083; 2) koostamise korraldaja on Rahandusministeerium, kontaktisik Kadri Tali, e-post: [email protected], 611 3083; 3) koostaja on OÜ Hendrikson&Ko (Raekoja plats 8, 51004 Tartu, kontaktisik KSH juhtekspert Riin Kutsar, [email protected], telefon 7409807); 4) kehtestaja on Rahandusministeerium, kontaktisik Kadri Tali, e-post: [email protected], 611 3083. Palume Teil oma kooskõlastus KSH aruandele esitada 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 30. detsembriks 2021. a saates need aadressile [email protected]. Võimalusel palume Teil oma kooskõlastus esitada varem kui 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisa: Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne Miryam Vahtra, 611 3047, [email protected] Kadri Tali, 611 3083, [email protected] 2 Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kaitseministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaamet 3 Saatja: Kärt Kallion </O=RMV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=USER91F05033> Saaja: Miryam Vahtra Teema: „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamine Tere Kultuuriministeerium kooskõlastab „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. Võimalusel palume arvestada alloleva märkusega. 1. Lk 45 on … sh ka mitte-eesti rahvastiku olulise osakaaluga piirkondade eripärasid arvestada. Eesti keele ja lõimumise erieesmärgi (4.4.)… „Mitte-eesti rahvastiku“ asemel palun kirjutada „erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste“ olulise osakaaluga … Ilusat vana aasta lõppu ja põnevat uut! Kärt Kallion Välisvahendite juht Kultuuriministeerium [email protected] 628 2248| 513 7953 Suur-Karja 23 |15076 Tallinn |Eesti www.kul.ee