Kiri

Kultuuriministeerium Teie 06.12.2021 nr 8-3/2418-1 [email protected] Suur-Karja 23 Meie 16.12.2021 nr 1.1-16/17-0426/7233-2 15076, Tallinn Spordipoliitika põhialuste aastani 2030 ülevaate sisendi saatmine Edastame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sisendi Spordipoliitika põhialuste aastani 2030 ülevaatesse. Täidetud tabel on kirja lisas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Lisa: MKM sisend spordipoliitika aruandesse (xlsx fail) Kristel Järve 6397619 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Eesmärgid ja tegevused Eesti spordipoliitika põhialustest aastani 2030 5. Valdav osa elanikest liigub ja spordib. 5.1. Eestimaalastest liigub praegu iga kolmas inimene, eesmärk on jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, mis tähendab vähemalt kahe kolmandiku elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga. Selleks tuleb kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused. 5.2. Elukestva liikumis- ja spordiharrastuse alused luuakse ea- ja vajaduskohase liikumisõpetuse abil lasteaedades ja koolides, õpetades eluks vajalikke põhioskusi ja innustades sportimisest rõõmu tundma. Õpetajakoolitus on kohandatud liikumise ja sportimise lõimitud õpetamiseks. 5.3. Inimesed on teadlikud liikumise ja sportimise mõjust tervisele, sellealased hoiakud, teadmised ja oskused on omandatud haridussüsteemis, neid täiendatakse eneseharimise ning kampaaniate kaudu. Liikumist ja sportimist mõjutavate erialade töötajatele korraldatakse regulaarselt koolitusi. Inimeste liikumis- ja sportimisharjumusi seiratakse ning tulemusi kasutatakse tegevuste ja poliitika kujundamisel. 5.4. Elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks teevad eri valdkonnad sisulist koostööd. Osalemine liikumisüritustel ja vajaduspõhine tervisekontroll on kättesaadav kõigile. 5.6. Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi lahutamatu osana. Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav. 6. Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja. 6.2. Kaardistatakse liikumise ja spordiga seotud majandustegevus ja tööhõive, töötatakse välja sporditeenuste majandusliku mõju hindamise meetodid, mille abil saadud tulemusi arvestatakse tõenduspõhiste toetusmehhanismide väljatöötamisel ja rakendamisel, sporditeenuste ning -toodete arendamisel ja töökohtade loomisel. 6.6. Riik ja spordiorganisatsioonid panustavad ühiselt liikumist ja sporti korraldavate inimeste väljaõppesse ja regulaarsesse täiendamisse ning seotud elukutsete väärtustamisse. 7. Liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja. 7.1. Sportimine eeldab kokkulepitud reeglite täitmist, lugupidamist kaaslaste ja konkurentide suhtes, oskust ausalt võita ja väärikalt kaotada. Lugupidamine konkurentide suhtes loob ühiskonnas aluse positiivsete väärtushinnangute kujunemisele. Sport on tõhus kasvatus- ja kaasamisvahend, mille mõjul saab laiendada ühistegevust ja ühiskonna lõimumist. 7.2. Olümpismi, spordikultuuri ja -eetika põhimõtteid tutvustatakse ja õpetatakse koolides ning spordiklubides õppe- ja treeningprotsessi lahutamatu osana. Spordiajaloo pärandit ja spordisangarite eeskuju rakendatakse sportlike väärtuste ja spordikultuuri propageerimisel. 7.3. Spordi korraldamisel pakutakse tegevusi, mis on kõigile avatud ja atraktiivsed ning aitavad luua kontakte, olenemata inimeste sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. 7.4. Spordikultuuris on oluline roll vabatahtlikul tegevusel. Vabatahtlike paremaks kaasamiseks luuakse nende koolituse, motiveerimise ja tunnustamise süsteem. 7.5. Pööratakse enam tähelepanu spordivõistluste pealtvaatajate identiteedi, ühtekuuluvustunde ja käitumiskultuuri edendamisele. 7.6. Soodustatakse vähemuste ühiskonda sulandumist ja erivajadustega inimeste kaasamist spordi mitmekülgsete võimaluste kaudu. 7.7. Spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse ning turvalisuse ja ohutu keskkonna nimel võideldakse kompromissitult dopingu kasutamise, sporditulemustega manipuleerimise ja pealtvaatajate vägivaldse käitumise vastu, täites vastavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, täiendades riigisisest õiguslikku regulatsiooni ja edendades koostööd riigi sees ning riikide vahel. 7.8. Lastele ja noortele tagatakse sportimiseks eakohased ning turvalised olud. 7.9. Spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. 7.10. Spordiorganisatsioonides järgitakse hea juhtimistava reegleid. 8. Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud. 8.1. Eestit tuntakse spordisaavutuste poolest. Eesmärk on selle tuntuse hoidmine ning kasvatamine inimeste spordiharrastuse, rahvuslike ja rahvusvaheliste saavutuste, spordivõistluste korraldamise ning rahvusvahelisel tasemel esindatuse kaudu. 8.3. Riik väärtustab laste ja noorte sihipärast sporditegevust ning toetab seda valdkonda süsteemselt. Luuakse ja arendatakse piirkondlikke ning üleriigilisi õppe- ja treeningkeskusi. 8.4. Tippsaavutustele orienteeritud sportlastele luuakse kõrgkoolides ja jõustruktuurides tingimused rahvusvahelisel tasemel konkureerimiseks, soodustatakse tööandjate poolt paindlike töötingimuste rakendamist. 8.6. Tippspordi konkurentsivõime tagamiseks toetavad riik ja spordiorganisatsioonid spordivaldkonna teadus- ja arendustegevust, spordimeditsiini ja taastusteenuseid ning kaasavad selleks parimaid spetsialiste. 8.8. Majandust ja elanikkonna spordihuvi mõjutavate rahvusvaheliste spordivõistluste ja -ürituste korraldamine Eestis on riigi ja spordiorganisatsioonide jaoks olulise tähtsusega, seda tehakse koostöös turismi-, reklaami- ja teiste ettevõtete ning organisatsioonidega ning selle tarbeks ajakohastatakse sporditaristu.  Nimetage ja kirjeldage lühidalt teie ministeeriumi valitsemisalas rutiinseid tegevusi või pikaajalisemaid projekte, mis aitavad kaasa strateegias nimetatud tegevuste täitmisele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on antud ajavahemikus vastu võetud Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 keskkonnajalajälje vähendamine, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. ja 2050. aastaks, st sellise liikuvuskeskkonna ja taristu Aktiivsete ja loodussäästlike liikumisviiside soodustamine on prioriteet, mille eelduseks on läbimõeldud ning omavahel ühendatud võrgustik ja tänavaruum. Tegevustena tähendab see, et soodustame ja loome lahendusi, mis toetavad igapäevasel liikumisel säästv jalgrattaga tööle- ja kooli liikumist ning aktiivsete liikumisviiside kombineerimist ühistranspordi ja autoga, et vähendada inimeste sõ selle arvelt säästlike liikumisviiside kasutust. Nimetatud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on hetkel meie valitsemisalas olemas üldised kohalike teede toetusmeetmed, kergliiklusteid. Sellele lisaks oleme ette valmistamas algava Euroopa Liidu struktuurfondide rahastusperioodi 2021-2027 meetmeid investeeringuid toetamaks terviklike rattataristute ja trammiteede rajamist ning multimodaalsete sõlmpunktide arendamist. Eelnimetatud strateegilistest eesmärkidest lähtub oma tegevuses ka riiklik Transpordiamet, mis on vastu võtnud ameti liikuvuse ko jalgsi- ja jalgrattaga liikumise suundumusi, neid mõjutavaid tegureid ja välja töötama terviklahendusi, mis muudavad jalgsi ja jalgra andmed on teadmisepõhiste otsuste tegemise eelduseks, mistõttu oleme koostöös Transpordiametiga sellele suunale ka rõhku pan saavutamist toetavad pehmed tegevused, nt iga-aastane Euroopa Liikuvusnädala kampaania, mille Eesti poolne partner ministeeriu arendama säästvaid liikumisviise. Spordihoonetele kohaldub hoonete energiatõhususe direktiiv ja sellele vastav siseriiklik energiatõhususe regulatsioon MKM on välja töötanud "Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetusese", mille raames toetatakse läbi EASi kultuuri- ja spordisündmusi, meetme reaames on tehtud otsuseid kogumahus 3 045 000,54 eurot (kokku 55 projekti) ning rahvusvaheliste suursündmuste toetusest 1 990 296 eurot (kokku 10 projekti, suursündmustes 1 projekt = kolmel järjestikusel aastal sama sündmuse toetamine). 2014-2020 SF perioodi meede: https://www.eas.ee/teenus/rahvusvaheliste-spordi-ja- kultuurisundmuste-toetus/ MKM on välja töötanud "Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetusese", mille raames toetatakse läbi EASi kultuuri- ja spordisündmusi, meetme reaames on tehtud otsuseid kogumahus 3 045 000,54 eurot (kokku 55 projekti) ning rahvusvaheliste suursündmuste toetusest 1 990 296 eurot (kokku 10 projekti, suursündmustes 1 projekt = kolmel järjestikusel aastal sama sündmuse toetamine). 2014-2020 SF perioodi meede: https://www.eas.ee/teenus/rahvusvaheliste-spordi-ja- kultuurisundmuste-toetus/  Lisa Nimetage ja kirjeldage lühidalt teie ministeeriumi valitsemisalas perioodil 01.01.2021 kuni 31.12.2021 elluviidud uusi tegevusi, projekte, algatusi, mis aitavad kaasa strateegias nimetatud tegevuste täitmisele u võetud Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035. Arengukava eesmärk on transpordivahendite ja -süsteemi . ja 2050. aastaks, st sellise liikuvuskeskkonna ja taristu aredamist, mis toetaks tervislikke ja kestlikke eluviise. e eelduseks on läbimõeldud ning omavahel ühendatud võimalikult kasutajasõbralik ning ohutu kergliiklusteede me lahendusi, mis toetavad igapäevasel liikumisel säästvate ja aktiivsete liikumisviiside kasutamist, sh jalgsi ja mist ühistranspordi ja autoga, et vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto kasutamisest ning suurendada isalas olemas üldised kohalike teede toetusmeetmed, mille abil on võimalik rekonstrueerida teetaristut, sh ruktuurfondide rahastusperioodi 2021-2027 meetmeid säästva linnalise liikuvuse edendamiseks, kust kavandame ning multimodaalsete sõlmpunktide arendamist. ranspordiamet, mis on vastu võtnud ameti liikuvuse kontseptsiooni. Sellega hakkab Transpordiamet mh seirama ka töötama terviklahendusi, mis muudavad jalgsi ja jalgrattaga igapäevase liikumise atraktiivsemaks. Kvaliteetsed oostöös Transpordiametiga sellele suunale ka rõhku pannud. Vähemolulised ei ole strateegiliste eesmärkide ädala kampaania, mille Eesti poolne partner ministeerium on ning mille eesmärk on suunata kohalikke omavalitsusi 2021. a kvaliteetse elukeskkonna arengudokumendi koostamise lähteanalüüsi hanke koostamine, sh Euroopa Komisjoniga lähteülesande täpsustamine. Hanke tellija on komisjon ja hanke tähtaeg 2022. a 12. jaanuar. Analüüs valmib 2023. Riiklik Transpordiamet on välja töötanud Teehoiukava raames nn Liikuvusmeetme, millega toetatakse KOVides puuduvate jalg-ja jalgrattateede lõikude ehitamist oluliste sihtkohtade vahel. MKM-s arendamisel ehitiste süsinikujalajälje mõõtmispõhimõtete analüüs, mis kohalduks vajadusel ka sporditaristu objektidele. Sündmuste ja konverentside toetamisega on plaanis jätkata ka uuel SF perioodil, aga täpsemat mahtu ei oska hetkel välja tuua Sündmuste ja konverentside toetamisega on plaanis jätkata ka uuel SF perioodil, aga täpsemat mahtu ei oska hetkel välja tuua