Kiri

EESTI VABARIIGI VALITSUS Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161 Meie 082/16.12.2021 Kiire! Allakirjutanud Eesti tööstusettevõtete ja esi erial aliitude esindajad leiavad, et Vabariigi Valitsus ei peaks kinnitama istungi päevakorda lisatud viisil Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 rakenduseeskirjad seoses teatavate plastist ühekordselt kasutatavate pakendite tarbimise vähendamise arvutamise, kontrollimise ja aruandlusega ning liikmesriikide poolt rakendatud tarbimise vähendamise meetmete kohta. Milles on põhiline probleem? Valitsuse päevakorda lisatud seisukohtade kohaselt ei toeta Eesti E uroopa Komisjoni rakendusotsuse eelnõu, sest see jätab liiga paindliku võimaluse Ühekordse plasti direktiivi (SUP direktiivi) lisas A loetletud pakendite (eelkõige ühekordsed joogitopsid ja kiirtoidu pakendid, aga ka ühe inimese söögikorra pakendis tooted nt pähklid, võileivad, jogurtid, salatid ja soojad valmistoidud, puu- ja köögiviljad ) turule laskmise vähendamise aruandluse korraldamiseks. Meie suureks üllatuseks tahab Eesti valitsus Komisjoni ettepanekust palju jäigemat lähenemist, kus erinevalt seni jäätmemajanduses ja tootjavastutuse põhimõtetes rakendatud kaalupõhisest aruandlusest loobutaks sootuks ja mindaks üle bürokraatlikumale ühikupõhisele aruandlusele . Komisjoni eelnõu aga jätaks liikmesriikide otsustada, kas aruandlus oleks ühikupõhine või kaalupõhine. Arvestades, et tegemist on täiesti uut tüüpi andmete kogumisega, tuleks Eestil oma seisukoha kujundamisel konsulteerida oma ettevõtjatega – mida ka otsuse seletuskirja kohaselt tehtud ei ole. Suure kahjutundega peame nen tima , et sarnaselt SUP direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse ei järgi Keskkonnaministeerium elementaarseid Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) nõudeid ei formaalselt (puuduvad väljatöötamiskavatsused, partnereid ei informeerita, kaasata ega arvestata) ega sisuliselt. Sarnaselt SUP direktiiviga põhjendatakse HÕNTEga vastuollu minekut kiireloomulisusega, mõjuanalüüs puudub sootuks – mis mõju avaldab sellise äraspidise aruandlusloogika sisseviimine ühekordse plasti vähendamise sammudele tänastes tööstustes jms (keda selline poliitika motiveerib naasma enam plasti sisaldavate pakendite juurde) . Sisulisemalt: Meile täiesti arusaamatutel põhjustel on Keskkonnaministeerium teinud ettepaneku esitada viidatud aruandlus ühikupõhiselt , kuna ainult nii olevat võimalik tagada ühekordse plasti kasutamise keskkonnamõju vähendamist. Põhjenduseks väidab ministeerium , et kui pakendiettevõtted vähendavad pakendite kaalu, siis vaatamata turule lastava ühekordse plastpakendi koguse vähenemisele ei taga see nende keskkonnamõju vähendamist. See eirab tegelikku toote- ja pakendiinnovatsiooni arengut – plasti kasutamise vähendamisel grammides on ilmselt võimalik astuda kõige suuremad sammud, mida tööstused keerulises pakendivaldkonnas astuda saavad (ja paljud Eesti ettevõtjad on ka juba teinud ja teevad ). Erialaliidud ei poolda pakendite tükipõhist arvestust ja soovitavad kasutada selle asemel massipõhist aruandlust järgmistel põhjustel: Negatiivset keskkonnamõju põhjustab eelkõige looduskeskkonda sattuva plasti kogus mõõdetuna massipõhiselt ehk tonnides. Keskkonna seisukohast ei oma tähtsust mitmest müügiühikust see plastikogus koosneb. Pakendid on teatavasti väga erineva kaaluga. Seetõttu pole võimalik pelgalt müügiühikute põhjal adekvaatselt hinnata, kas plasti tegelik keskkonnamõju on kasvanud, kahanenud või püsib muutumatuna. Müügiühikutel põhinev aruandlus ei arvesta pakendite innovatsiooni ja tehnoloogia arenguga. Pakendid muutuvad reeglina aja jooksul kergemaks, seetõttu väheneb ka loodusse sattuva plasti hulk ja sellest tingitud negatiivne keskkonnamõju. Müügiühikutel põhinev arvestusmeetod ei ole seetõttu vastavuses SUP direktiivi peamise eesmärgiga, milleks on loodusse sattuva plasti koguse ja sellest tingitud keskkonnamõju vähendamine. Müügiühikutes arvestatav pakendite turule laskmise vähendamine on võimalik ainult turupiirangute jõustamise kaudu. Turupiirangud aga võivad sattuda vastuollu EL ühisturu kaupade vaba liikumise põhimõttega. Samas müügiühikute vähendamine ei pruugi vähendada keskkonda sattuva plasti hulka ning mitte täita SUP direktiivi keskkonnahoiu eesmärke. Jäätmearuandlus ja selle osaks olev pakendijäätmete aruandlus toimivad massipõhiselt. TKO-de pakendiettevõtetest kliendid esitavad andmed pakendite turule laskmise kohta massipõhiselt. TKO-d omakorda esitavad andmed PAKIS-ele massipõhiselt, nagu ka individuaalsed pakendikohustuse täitjad ettevõtted. Jäätmefirmad esitavad taaskasutuse andmeid PAKIS-ele massipõhiselt nagu ka Keskkonnaametile mineva jäätmearuande. Pakendite tükilise arvestuse juurutamine eeldab nii ettevõtetelt kui TKO-delt aruandlussüsteemide muutmist koos sellest tingitud halduskoormuse kasvu ja täiendavate IT arenduskuludega. Pakendiettevõtteid olulisel määral puudutav otsus ei ole läbi arutatud erialaliitudega ja on järjekordne näide sihtrühma ebarahuldavast kaasamisest seadusloome kujundajate poolt. Kokkuvõttes soovitame SUP direktiivi aruandluse juurutamisel lähtuda massipõhisest aruandlusest ja arutada pakendiettevõtjaid puudutavad regulatsioonid nendega aegsasti läbi. Käesoleval juhul ei ole ühtegi ettevõtlusorganisatsiooni nimetatud seisukohtade kujundamisse kaasatud – seletuskiri toob vaid esile, et otsuse kiireloomulisuse tõttu ei ole seda võimalik teha, küll aga kaasati seletuskirja kohaselt ettevõtjaid 2018. (!!!) aastal, kui toimus avalik konsultatsioon Ühekordse plasti direktiivi endal teemal (ja mitte käesoleval teemal, mis on poliitika päevakorras täiesti uus) Lugupidamisega, Sirje Potise pp Roomet Sõrmus Eesti Toiduliidu juhataja Eesti Põllumajandus – Kaubanduskoja juhatuse esimees