Taotlus riigipreemiale

RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi Arvo Valton Vallikivi (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) Selgitus aastapreemia kategoorias kandideerimise juurde (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või isik OÜ Muš Nadii (ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või (16130012) põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Kontakttelefon 53467499 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Nadezda Pchelovodova (OÜ Muš Nadii) 15.12.2021 NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.  Esitan ettepaneku Eesti Vabariigi Kultuuripreemia komisjonile ettepaneku määrata elutööpreemia kirjanik Arvo Valton Vallikivile. Põhjendus Nimetan Arvo Valtoni mahukast loomingust vaid mõned enim tähelepanu pälvinud tähtteosed. Tema paljudest ilmunud novellikogudest tekitas eelmise sajandi 60-ndatel enim vastukaja „Kaheksa jaapanlannat”. Sellest kogust eraldi nimetamist väärib „Rohelise seljakotiga mees”, mis on tõlgitud väga paljudesse keeltesse ja mille põhjal on Soomes tehtud samanimeline film. Oma novellide eest on Valton kahel korral saanud Tuglase novelliauhinna. Arvo Valtoni romaani „Teekond lõpmatuse teise otsa” nimetas Linnart Mäll parimaks Idamaid käsitavaks teoseks eesti kirjanduses. Romaani „Masendus ja lootus” nimetas kriitik Maie Kalda oma arvustuses küüditamise entsüklopeediaks ja see romaan on saanud Tammsaare nimelise kirjanduspreemia. Vilde preemia pälvinud kuuest lühiromaanist koosnevast tsüklist „Üksildased ajas” on eriti populaarsed olnud „Õndsusesse kulgev päev” ja „Loomise iga”. Arvo Valton ise peab oma raamatutest üheks parimaks neljast lühiromaanist koosnevat „Pildikesi filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust”. Suur osa nõukogude ajal tagasi lükatud lugudest ilmus raamatus „Rännak giidi saatel”, mis pälvis Smuuli nimelise auhinna. Eesti kultusfilmiks on saanud Arvo Valtoni stsenaariumi järgi loodud film „Viimne reliikvia”. Arvo Valtoni hilisemast loomingust on tähelpanuväärsed ajalooteemalised romaanid nagu • Krossi preemiaga pärjatud „Märjamaa legend. Lugu sündmustest, mis toimusid Läänemaal Liivi sõja ajal aastatel 1560–1574”, • „Ülemiste vanake”, „Üks päev Ivo Schenkenbergi elust”, • „Maa jääb paigale. Lugu Põhjasõja sündmustest Tartumaal”, • romaanid „Noppeid maisest teest”, „Noppeid taevasest teest” ja „Noppeid vaevasest teest”, mida on triloogiaks nimetatud. Oma lemmikžanriks on Valton pidanud miniatuure, milliseid on tal ilmunud mitme raamatu jagu. Tema mahukas aforismilooming on populaarne rahva hulgas, Valtoni aforismid on tõlgitud ka udmurdi keelde. Eesti Kultuurkapitali andmetel on eesti kirjanikest Arvo Valton üks enim võõrkeeltesse tõlgitud autor. Rohket vastukaja on leidnud tema teoste tõlked Ungaris ja Venemaa soome-ugri rahvaste hulgas. Arvo Valtoni tõlketegevuse fenomeni uurisin ma oma magistritöös. Tuntud eesti kirjanikuna kuulub Arvo Valton sünteetiliste loovisikute hulka. Jüri Talveti sõnul on „oma kultuuris silma paistnutel märksa lihtsam ka tõlketeost lasta välja paista ja „nähtavaks teha“. Valton on tutvustanud eesti lugejale 1 bulgaaria, 2 handi, 11 ersa, 7 ingerisoome, 1 inglise, 1 karjala, 3 mansi, 29 mari, 14 mokša, 3 neenetsi, 20 permikomi, 1 poola, 1 soome, 27 sürjakomi, 153 udmurdi, 8 ungari, 10 vene, 11 vepsa kirjaniku luulet. Ta alustas oma tõlketegevust aastal 1963. Ühe või teise teose tõlkimiseks valimise põhjuseks on sageli Valtoni sõprus originaali autoriga ning huvi sõbra loomingu vastu. Samuti võib olla põhjuseks ka teksti lähedus Valtonile. Näiteks Welma Vallise „Kaks vana naist“ romaani tõlkimise põhjusest ütleb Valton nii: „Seda soovitas minu Rootsis elav kirjandusagent. Teos meeldis mulle kohe. Küllap mõjus siin ka see, et tegemist oli rasketes tingimustes elava väikerahva probleemiga. Ning võib olla ka sellega, et ise olen kunagi nooruses Siberis asumisel olles kokku puutunud külma ja näljaga. Ka tahtsin proovida inglise keelest tõlkimist“. Arvo Valtoni tegevus Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni presidendina tõi Valtoni ellu uued tutvused, uued sõbrad ja uued tekstid. Arvo Valtoni eestvedamisel hakkasid 1990ndatel aastatel Eestis ilmuma soome-ugri kirjandusi tutvustavad raamatusarjad: • soome-ugri luuleantoloogiate sari „Soome-ugri rahvaste luuleklassikat“,  • soome-ugri klassikute luuleraamatute sari „Väikeste rahvaste suur kirjandus“, • soome-ugri naisluule sari, • soome-ugri noorte luuletajate neljakeelne raamatusari, • soome-ugri lühiproosa raamatusari, • soome-ugri ajalooliste romaanide raamatusari. Valtoni hilisemast tõlketegevusest väärib ekstra mainimist nelja soome-ugri suurteose, udmurdi eepose „Kõldõsini aeg”, mari eepose „Jugorno”, komi eepose „Biarmia” ning mansi eepose „Jangal-Maa” tõlkimist eesti keelde. Arvo Valtoni sõnul on Venemaa soome-ugri rahvaste kirjandusteoste tõlkimine tema missioonitundest sündinud tegevus, „aga ka omamoodi on see järjeks poliitilisele veendumisele, et meie hõimlased peaksid samuti nagu meie kunagi iseseisvusele jõudma. Aga et selleks oli kujunenud olukorras vähe lootust, siis on oluline, et need rahvad vähemasti säilitaksid oma keele ja kultuuri. Selleks on kindlasti palju abi faktist, et neid maailmas tähele pannakse, nendest kirjutatakse ning ka nende kirjandust tõlgitakse. Sest kirjandus on praegu üks olulisemaid tegureid, mis aitab neil oma keelt ja kultuuri elus hoida.“ Kindlasti on Arvo Valton väärt kultuurialast elutööpreemiat. Muš Nadii  CV Nimi: Arvo Vallikivi (kirjanikunimi Arvo Valton ) Sünniaeg: 14. 12. 1935. Sünnikoht: Märjamaa alev, Eesti Vabariik Rahvus: eestlane Aadress: Koidula 17-11, Tallinn 10125, Eesti Telefon: 372-6013074; 5110794 E-aadress: [email protected] Perekonnaseis: abielus, abikaasa Tiina Vallikivi Lapsed: Helen-Vesta 1967, Hannes 1974, Mari 1975, Laur 1978, Maarja 1978, Hando 1984 Haridus: kõrgem; koolid: keskkool lõpetatud Susumanis Magadani oblastis Venemaal (küüditatud koos perega 1949, tagasi Eestis 1954); Tallinna Polütehniline Instituut 1959 mäeinsenerina, Üleliiduline Kinoinstituut Moskvas 1967 filmidramaturgina; kunstiõpe rahvaülikoolis 1961, ingliskeele kursusi 1975-79. Töö: mäeinsener Maardu Keemiakombinaadis 1959-61; insener-tehnoloog Tallinna Mõõduriistade Tehases 1961-68; filmidramaturg Tallinnfilmis 1975-88; filmiametnik Kultuurikomitees 1988-89; aseesimees Eesti Kirjanike Liidus 1989-1992, projektijuht Eesti Lastekaitseliidus 1992 (ka selle liidu asutajaliige); Eesti Komitee liige 1990-91; Eesti Vabariigi Riigikogu liige 1992-95, Tallinna Volikogu liige 1999-2002, soome-ugri kirjanduste lektor Tallinna Ülikoolis 2005-st, vabakutseline kirjanik (aastatel 1968-75 ja 1995-st). Keeled: eesti, vene – valdamine; inglise, soome, saksa – kesktasemel; ungari – passiivne. Eesti Kirjanike Liidu liige 1965.-st, korduvalt olnud selle juhatuses, Kirjanike klubi „Pegasus“ president 1985-92. Eesti Kinoliidu liige 1970.-st, korduvalt olnud juhatuses; Kinoliidu esimees 2000-2004. Eesti Punase Risti asepresident 1992-94. Soome-ugri Kirjanduste Assotsiooni president 1996.-st kuni tänaseni. Kirjanduslik tegevus: eesti keeles avaldanud 56 raamatut (romaane, novelle, luulet, näidendeid, filmistsenaariume, miniatuure, aforisme, lasteraamatuid), Valitud teosed, Kogutud teosed; teoseid tõlgitud teoseid rohkem kui 30 keelde; tõlkinud ilukirjandust vene, inglise ja ungari keeltest, lisaks vahendkeelte abil komi, mari, udmurdi, ersa , mokša , neenetsi, handi, mansi keelest – tõlkeraamatuid ilmunud üle 40. Autasud: Valgetähe III järk, Riigivapi III järk, Prantsuse Kirjanduse ja Kunstide ordeni rüütlijärk, Udmurdi teeneline kultuuritegelane, Akadeemia Nord audoktor. CV Name : Arvo Vallikivi ( writers name Arvo Valton ) Date of birth : 14.12.1935. Birthplace : Märjamaa, Estonia Nationality : Estonian Address : Koidula 17-11, Tallinn, Estonia Telephone : 372-6013074; 372-5110794 E-mail: [email protected] Marital status : married , wife Tiina Vallikivi Children : Helen-Vesta – b. 1967, Hannes – b. 1974, Mari – b. 1975, Laur – b. 1978, Maarja – b. 1978, Hando – b. 1984 Education : 1) Technical University of Tallinn, 1959, mining engineer ; 2) Film-Institut of Moscow , 1967, filmdramatist Employment : engineering , 1959-1968, free-lance writer 1968-1975, filmdramatist in Tallinnfilm 1975-1988, vice-chairman of Estonian Writers Union 1988-1992, member of Estonian Parlament 1992-1995, free-lancer writer from 1995 Languages : Estonian, Russian , German, Finnish , Hungarian Public activity : member of board of Writers Union and Film Union of Estonia – repeatedly , chairman of Film Union 2000-2004; president of Association of Finno-Ugric Literatures , from 1996, member of City Council of Tallinn 1999-2002 Authorship : over 50 books in Estonian, translated to 35 languages , over 10 films ( as scenarist ), translating from others languages over 20 books Saatja: Nadi Mush <[email protected]> Saadetud: 16.12.2021 00:12 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: Ettepanek elutööpreemia Manused: 171207_kultuuripreemia_taotlusvorm_Arvo_Valton.asice Tere, esitan ettepaneku tunnustada elutööpreemiaga Arvo Valton Vallikivi. Lugupidamisega Nadezda Pchelovodova tel 53467499