Kiri

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium 13.12.2021 nr 8-2/21/5247 Siseministeerium Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Statistikaamet Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks” muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Lisa 3. Seletuskiri Martti Martinson 735 0288 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 08.12.2021 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks” muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2021. a. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks“ muutmine „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ toetuse andmise tingimused Toetuse andmise tingimused kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel. Sisukord 1 Reguleerimisala ........................................................................................................................ 2 2 Rakendusasutus ja rakendusüksus ............................................................................................ 2 3 Elluviija ja partner .................................................................................................................... 2 4 Tegevuste abikõlblikkuse periood ............................................................................................ 2 5 Toetuse andmise eesmärk ......................................................................................................... 2 6 Toetatavad tegevused................................................................................................................ 2 7 Tulemused................................................................................................................................. 6 8 Sihtgrupp .................................................................................................................................. 6 9 Tulemus- ja väljundnäitajad ..................................................................................................... 7 10 Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele....................................................................... 10 11 Tegevuste eelarve ................................................................................................................... 10 12 Kulude abikõlblikkus .............................................................................................................. 13 13 Toetuse maksmise tingimused ja kord .................................................................................... 14 14 Elluviija ja partneri kohustused .............................................................................................. 14 15 Tegevuse elluviimise aruandlus .............................................................................................. 15 16 Tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine ............................................................... 15 17 Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele........................................................................ 16 18 Dokumentide säilitamine ........................................................................................................ 16 19 Vaiete menetlemine ................................................................................................................ 16  2 1 Reguleerimisala Tegevused viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna nr. 2 “Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” EL vahendite kasutamise eesmärgi nr. 7: “Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte seas” meetme 2.7 “Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu” tegevuse 2.7.1 „Ebavõrdsete olude mõju vähendamine, tõrjutuse ennetamine ja noorte tööhõivelisuse toetamine, sh lisatoe pakkumine NEET noortele“ täitmiseks. 2 Rakendusasutus ja rakendusüksus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr. 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3 Elluviija ja partner Käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi elluviija). Elluviija partner tegevuse 6.2.1. ellu viimisel on Vabaühenduste Liit (edaspidi partner) ning tegevuse 6.4. ellu viimisel Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. 4 Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 01.01.2015 kuni 31.08.2023. Kõiki punktis 6 nimetatud tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul 5 Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on noorte kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte seas. 6 Toetatavad tegevused Elluviija, tagades tõrjutusriskis noorte kaasamiseks ja noorte tööhõivevalmiduse parandamiseks tegevuste üldjuhtimise ja elluviimiseks vajaliku võimekuse asutuses, mh luues selleks vajalikud töökohad, tagab järgmiste tegevuste elluviimise: 6.1. Noorsootöö teenuste kättesaadavuse suurendamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine. Tegevuse eesmärgiks on noorsootöö teenuste jõudmine uute noorteni ning noorte noorsootöös osalemise võimaluste laiendamine. Eesmärgi saavutamiseks kaardistab elluviija noorsootöö teenuste piirkondliku kättesaadavuse ja loob vajadusel mitmest omavalitsusest koosnevaid koostöögruppe. Suuremat tähelepanu pööratakse neile omavalitsustele ja koostöögruppidele, kus noorte tõrjutusrisk on kõrgem ja noortel vähem osalemisvõimalusi. Noorsootöös osalemise võimaluste laiendamiseks ja noorte kaasamise suurendamiseks toetab elluviija noorsootöö teenuste (eelkõige avatud noorsootöö,  3 huviharidus ja -tegevus, noortelaagrid, ühistegevuse erinevad vormid, sh noorteühingute tegevus jms) osutamist noortele, nõustab omavalitsusi ja omavalitsuste koostöögruppe ning aitab neil välja töötada ja rakendada omavalitsuste põhiseid ja üleseid tegevuskavasid. Tegevuse tulemusel paraneb piirkonna omavalitsuste ja noorsootööd korraldavate asutuste ja ühingute koostöö. Omavalitsused on võimelised suuremal määral noori, sh tõrjutusriskis noori, noorsootöösse kaasama ning omavalitsuste üleselt paremini kasutama teenuste pakkujate võimalusi. Teenuste korraldajate ja osutajate leidmiseks viib elluviija läbi hanked. 6.2. Noorte konkurentsivõime tõstmine ja noorte tööeluga kokkupuute suurendamine, mis kavandatakse ja viiakse ellu viies grupis: 6.2.1. Kogukonna arengut toetavad tegevused, mille raames partner (Vabaühenduste Liit) viib ellu tegevused, mis pakuvad noortele võimalusi tutvuda vabaühenduste tegevusega ja osaleda nende töös, täites mõnd noorele jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku ülesannet kogukonnas. Tegevuse raames nõustatakse koole, omavalitusi ja teisi praktikakohti pakkuvaid vabaühendusi ning motiveeritakse neid kogukonda arendavates tegevustes osalema. Partner levitab kogukonnapraktika koolide ja vabaühenduste koostöömudelit, juhendab osalevaid vabaühendusi ja kogukonnaellu panustavate noorte juhendajaid, korraldades selleks võrgustikukohtumisi, teavitab noori osalemisvõimalustest, haldab kogukonnapraktika võimalusi pakkuvate vabaühenduste andmebaasi, analüüsib tegevuste tulemusi ja korraldab tulemustest teavitamise. 6.2.2. Noorte töösuvi, mille raames tagab elluviija noortemalevate tegevuse läbiviimise. Malevas osalemine pakub noortele võimalusi saada esmane töökogemus ja tutvuda erinevate tööaladega, muuhulgas suureneb noorte teadlikkus tööalasest seadusandlusest. Elluviija ülesandeks on arendada noortemalevate kvaliteeti ning koordineerida malevategevuse kättesaadavust üle Eesti. Elluviija korraldab uute malevakohtade loomiseks olemasolevate ja potentsiaalsete tööandjate ja malevakorraldajate teavitamise ning koostöö. Malevakorraldajate pädevuse ning võimekuse suurendamiseks ning noorte töötamise korraldamiseks vastavalt tööseadusandlusele korraldab elluviija koostöös malevakorraldajate ja tööandjatega vajalikud koostöövõrgustiku- ja arendustegevused. Elluviija tagab info jõudmise noorteni malevates pakutavatest töökohtadest ja osalusvõimalustest. Maleva korraldajate ja läbiviijate leidmiseks viib elluviija läbi vajalikud hanked. 6.2.3. Kutseid ja ameteid tutvustavad laborid, mille rakendamiseks valib elluviija laborite vahendusel tutvustatavad kutsed ja ametid ning koostab tutvustamise kava. Elluviija korraldab laborite valmimise ja kättesaadavuse. Vajadusel viib elluviija läbi hanked laborite ideede teostuse, materjalide, seadmete, juhendmaterjalide ja muu laborite toimimiseks ja rändluseks vajaliku tagamiseks. Elluviija viib läbi vajalikud teavitustegevused (sh messidel osalemine) ning korraldab kutseid ja ameteid tutvustavate laborite rändluse (tutvustamine erinevates piirkondades), mille kaudu tagatakse kutsete ja ametitega tutvumise võimalused nii noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele (sh noorsootöö asutustes, koolides, infomessidel jms) kui ka erinevate erialade esindajatele.  4 6.2.4. Noorte omaalgatuse toetamine, mille eesmärgiks on pakkuda noortele koostöös omavalitsustega, noorsootöö organisatsioonide ja ühingutega võimalusi viia ellu omaalgatusel põhinevaid tegevusi. Elluviija korraldab noorte omaalgatusi toetavaid tegevusi ise või viib vajadusel läbi hanked leidmaks organisatsioone ja ühinguid, kes aitavad noortel omaalgatusprojekte kavandada ja ellu viia. Elluviija korraldab noorte ideede ja algatuste leidmiseks teabepäevi ja koostöökohtumisi. Omaalgatuslikud projektid võimaldavad noortel omandada oskusi ja kogemusi ideede väljatöötamisel, projektide elluviimisel ning omandatud oskuste ja teadmiste väärtustamisel. Elluviija korraldab teostatud projektide tulemustest teavitamise ja parimate kogemuste jagamise. 6.2.5. Noorteinfo kättesaadavuse tagamiseks korraldab elluviija koostöös sidusvaldkondade spetsialistidega erinevate noorte sihtrühmade vajadustele vastavate infomaterjalide väljatöötamise, levitamise ja/või noorteinfosündmus(t)e (sh rahvusvaheliste) korraldamise, mh tutvustamaks noorsootöö võimalusi. Noorte vajadustele vastava info levitamine aitab parandada noorte ja nende vanemate teadlikkust valikuvõimalustest, sh noorsootöö teenustest ja tugimeetmetest, tööellu siirdumisest ja seal toimetulekut toetavatest teenustest ning ühiskonnas osalemise ja osalustakistuste ületamise võimalustest, vähendades selle kaudu noorte tõrjutusriski ja toetades nende tööhõivevalmidust. Elluviija korraldab noorte, sh vastava sihtrühma vabatahtlike kaasamise sisuloomesse ning tagab noorteinfo jõudmise noorteni, kasutades selleks nii olemasolevaid kui ka uusi meediavorme ja -kanaleid, sündmusi ning uuenduslikke ja noortepäraseid viise. Täiendavalt töötab elluviija vajadusel välja ja rakendab uusi kasutajasõbralikke infoedastuse vorme. Tegevuse elluviimiseks korraldab elluviija vajadusel hangete läbiviimise. 6.3. Raskemates oludes (NEET) 1 noorte jaoks tugimeetmete käivitamine, mille raames kavandab ja käivitab elluviija noorsootööasutustele tuginedes lisatuge pakkuvad teenused noortele, kes ei osale õpinguis ega tööturul (NEET). Noorsootöö ja teiste toetavate teenuste eesmärk on pakkuda raskemates oludes noortele selliseid tegevusi ja tuge, mis toetavad nende naasmist õpingutesse või tööle – NEET noorte ülesse leidmine, motiveerimine ja aktiivsetesse tegevustesse kaasamine ning individuaalse toe pakkumine selleks, et toetada nende tagasipöördumist haridusse või tööellu. Kõige keerulisemates oludes noortele pakutakse pikemaajalisi individuaalseid tugitegevusi. Tegevuse elluviimiseks korraldab elluviija vajadusel hangete läbiviimise. 6.4. Teadmiste suurendamine noortest ja noortele suunatud tegevuste mõjust: Noorte tõrjutusriski põhjustest parema teadmise saavutamiseks korraldab elluviija noorteseire raames andmete kogumise noorte ja neid mõjutavate tegurite olukorrast, tagab andmekasutuseks vajalike toimivate veebi- ja analüüsikeskkondade olemasolu. Tagab noortele, sh tõrjutusriskis noortele suunatud teenuste kättesaadavuse ja mõju analüüsi suurendamiseks tegevuste elluviimise nutika noorsootöö kontseptsiooni raames. 1 NEET– not in employment, education or training  5 Vähemalt kord aastas tagab elluviija noorteseire andmetele tuginedes analüüsi koostamise ja avalikustamise noorte, sh tõrjutusriskis noorte olukorrast ja seisundist Eestis. Noortele, sh tõrjutusriskis noortele suunatud tegevuste mõju hindamiseks ja noortega, sh tõrjutusriskis noortega töötavate spetsialistide analüüsivõimekuse toetamiseks korraldab elluviija noorsootöö kvaliteedi ja mõju hindamise meetodite ja hindamisinstrumentide piloteerimise, jätkusuutliku arendamise ja rakendamise ning juhendab hindamisinstrumentide kasutajaid noorsootöö mõju ja kvaliteedi hindamisel. Teadmistepõhise lähenemise suurendamiseks teenuste pakkumisel noortele ja nende mõju hindamisel ning noorsootöö teenuste osutajate ja korraldajate võimekuse tõstmiseks arendatakse teadmistepõhiseid teenuseid. Viiakse läbi tegevusi noorte- ja noorsootöö uurimuste populariseerimiseks ning kvaliteedi toetamiseks. Noorsootöö teenuste osutajate ja korraldajate võimekuse arendamiseks viiakse läbi tegevusi andmeteadlikkuse ja - kirjaoskuse suurendamiseks. Elluviija korraldab vajadusel teisi analüüsi-, koolitus- ja teavitustegevusi, teenuste tulemuslikkust ja mõju nähtavust toetavaid tegevusi, kavandab ja arendab selleks vahendeid või hangib litsentse vajalike instrumentide osas. Tegevuse elluviimiseks korraldab elluviija vajalikud hanked. Tegevuse elluviimisel on elluviija partnerid Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Statistikaamet. Haridus- ja Teadusministeerium korraldab väljatöötatava noortevaldkonna seire- ja analüüsimudeli raames analüüside ja uuringute läbiviimist, osaleb seireks vajalike näitajate arendamises, korraldab kvaliteedi ja mõju hindamise instrumentide väljatöötamist, piloteerimist ja arendamist ning viib ellu teenuste tulemuslikkust ja mõju nähtavust toetavaid tegevusi. Ülikoolid töötavad välja ja piloteerivad noortevaldkonnas pakutavate teenuste arendamise mudeleid kolmes valdkonnas: noorte tõrjutusriski ennetamine ja leevendamine, noorte osaluse suurendamine ja noortekeskse lähenemise suurendamine ning osalevad noorte- ja noorsootöö uurimuste populariseerimise ning nende kvaliteedi toetamisega seonduvate tegevuste läbiviimisel. Statistikaamet tagab noorte kohta andmete kogumise, kättesaadavuse ja analüüsi ning osaleb näitajate arendamises. 6.5. Kommunikatsiooni ja teavitustegevus Toetatava tegevuse raames toimub meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja muul moel järjepidev teavitamine TAT tegevustest, pakutavatest teenustest ja tulemustest. Samuti partneri ja hangete võitjate nõustamine kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel. 6.6. Digitaalse noorteinfo teenuse sisuline ja tehniline arendamine noorteinfo kättesaadavuse suurendamiseks Digitaalse noorteinfo teenuse arendamiseks koordineerib elluviija siduspartneritega (sh erinevad ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, MTÜ-d, jt) ning 7–26-aastaste noortega koostööd, mille raames tagatakse noorte infovajadustele tugineva eesti- ja venekeelsete infomaterjalide loomine ja levitamine, kampaaniate ja/või noorteinfosündmus(t)e (sh rahvusvaheliste) korraldamine, mh tutvustamaks noorsootöö võimalusi.  6 Arendatakse üleriigilist noorteinfoportaali Teeviit 7–26-aastaste noorte informeerituse toetamiseks vastavalt teaduspõhistele andmetele (uuringud, seired, analüüsid, raportid), sh kasutatakse noorteinfo edastamiseks noortele atraktiivseid sotsiaalmeediaplatvorme, meedia- ja digilahendusi ning füüsilisel kujul toimuvaid tegevusi (nt töötoad, seminarid, konsultatsioonid). Arendatakse ja turundatakse juba toimivaid kohaliku tasandi noorteinfo rakendusi ning tõstetakse eri osapoolte (nt KOV-id, haridus- ja noorsootööasutused, noored, lapsevanemad jt) teadlikkust olemasolevatest noorteinfo lahendustest ja nende kasutamise võimalustest. Elluviija edendab noortesõbralike infoteenuste arendamist, toetab info- ja meediakirjaoskuse arengut ning korraldab Euroopa noorteinfo harta 2 põhimõtete tutvustamise läbi võrgustikutegevuste üleriigilisel ja kohalikul tasandil (sh kampaaniad, infotunnid, seminarid). Elluviija rakendab noorteinfo teenuse arendamisel koosloomel põhinevaid teenusedisaini põhimõtteid, meetodeid ja tööriistu, sh korraldab noorte, sh vastava sihtrühma vabatahtlike kaasamise sisulistesse tegevustesse (planeerimine, sisu loomine, sotsiaalmeedia rakendamine, sündmuste korraldus, analüüs ja seire). Arendustegevusteks korraldab elluviija vajadusel hangete läbiviimise. 7 Tulemused Tegevuste tulemusel on kättesaadavad sihtgrupi vajadustele vastavad noorsootöö teenused, mis aitavad tõsta noorte konkurentsivõimet, vähendada noorte tõrjutusriski ja tõrjutuse mõju ning pakuvad vajalikku lisatuge raskemates oludes noortele. Olemas on parem teadmine noorte olukorrast, tõrjutusriski põhjustest ja mõjuritest. Teadmine on aluseks tegevuse mõju hindamisele ja kvaliteedi tõstmisele. 8 Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupiks on noored vanuses 7–26 eluaastat, noortevaldkonna töötajad, sh noortevaldkonna asutused ja ühingud ning nende töötajad (sh vabatahtlikud), seotud valdkondade asutused, ühingud ja nende töötajad (sh vabatahtlikud), koolituste ja uuringute teostajad, koolituste ja metoodikate arendajad, ametnikud, tööandjad. 2 Euroopa noorteinfo harta: European_Youth_Information_Charter_2018_EE_A4_v1.pdf (entk.ee)  7 9 Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2013 a 2018 a 2023 a RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJAD Tulemusnäitaja Osakaal 86% 87,5% 89% Rakenduskava EL noortemeetmest vahendite kasusaajatest, kes on kasutamise sihtgrupile suunatud eesmärgi tegevused läbinud “Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas” tulemusnäitaja. Tulemusnäitaja Tugimeetmetes 36% 40% 50% Rakenduskava EL osalenud NEET vahendite noorte (vanuses 15– kasutamise 26) osakaal, kes 6 eesmärgi kuud peale “Kaasamine ja tegevusest tööhõivevalmiduse parandamine lahkumist on noorte, sh väljunud NEET tõrjutusriskis noore staatusest noorte, seas” tulemusnäitaja.  8 Näitaja nimetus Algtase Sihttase 2018 a Sihttase 2020 a Sihttase 2023 a TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) 1.Tulemusnäitaja Noorsootöö tegevusele: teenustes 0 130 000 noort, 198 000 noort, sh 198 00 noort, sh Ebavõrdsete olude osalejate sh 8600 NEET 15 000 NEET 15 000 NEET mõju vähendamine, koguarv, noort noort sh noort tõrjutuse ennetamine teenust saanud ja noorte NEET noorte tööhõivelisuse arv (vanuses toetamine, sh lisatoe pakkumine NEET 15–26a) noortele TEGEVUSE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD 1.1.Väljundnäitaja Tegevusse tegevusele kaasatud 0 40 Vähemalt 50% Vähemalt 50% 6.1.Noorsootöö omavalitsuste omavalitsustest omavalitsustest teenuste arv kättesaadavuse suurendamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine 1.2.Väljundnäitaja Noorte tegevusele konkurentsi- 0 3000 12 000 12 500 6.2.Noorte võimet ja konkurentsivõime tööeluga tõstmine ja noorte kokkupuudet tööeluga kokkupuute suurendavatesse suurendamine tegevustesse kaasatud noorte arv  9 1.3.Väljundnäitaja Teenust saanud tegevusele NEET noorte 0 8600 15 000 15 000 6.3.Raskemates (vanuses 15– oludes (NEET) noorte 26a) arv jaoks tugimeetmete käivitamine 1.4.Väljundnäitaja Välja on tegevusele töötatud 0 1 1 1 6.4.Teadmiste terviklik noorte suurendamine ja noortest ja noortele noortevaldkonna suunatud tegevuste seire- ja mõjust analüüsisüsteem. 1.5.Väljundnäitaja Loodud ja tegevusele elluviidud Puudub Jah Jah Jah 6.5.Kommunikatsioo kommunikatsi ni ja teavitustegevus ooni strateegia 1.6. Väljundnäitaja Noorte arv, 0 0 0 5000 tegevustele kes on osa 6.6 Noorteinfo saanud teenuste sisuline ja noorteinfo tehniline teenusest. arendamine noorteinfo kättesaadavuse suurendamiseks  10 10 Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Kavandatud tegevused omavad mõju regionaalarengule, toetades piirkondlikke erisuste arvestamist noorsootöö teenuste kättesaadavuse kavandamisel. Prioriteediks on suurendada noorsootöö kättesaadavust ja arendada valdkonna asutuste ja töötajate võimekust ning koostööd sidusvaldkondadega, eelkõige neis piirkondades, kus noorte võimalused on väiksemad ja tõrjutusrisk suurem. Tegevused aitavad tasakaalustada erinevate teenuspakkujate võimekust ning toetavad piirkonnas noorsootööteenuste sidusust ja teenuste korralduse terviklikkust. Infoühiskond Tegevus omab mõju ja toetab infoühiskonna arengut noorteinfo teenuse sisulise arendamise ja infotehnoloogiliste võimaluste laialdasema ja tõhusama kasutamise kaudu. Tegevuste elluviimisel toetatakse noorte vajadustele vastava noorteinfo kättesaadavust noorte elu puudutavatest valikuvõimalustest, sh pakutavatest noorsootöö teenustest. Keskkond- ja kliima Otsene mõju puudub. Võrdsed võimalused Tegevused omavad mõju naiste ja meeste võrdõiguslikkusele, puuetega ja mitte-eestlastest noorte kaasamisele. Noortevaldkonna arengukava 2014– 2020 üheks läbivaks põhimõteteks on võrdsete võimaluste tagamine noortele – arvestada noorte soost, rahvusest, kultuurist, tervislikust seisundist, elukohast, sotsiaalmajanduslikust olukorrast jm tulenevate erisustega. Ebavõrdsuse ning tõrjutuse vähendamine noorte seas on üks arengukava viiest põhifookusest, millega arvestamist eeldatakse kõigis arengukava täitmiseks elluviidavates tegevustes. Toetatavate tegevuste elluviimisel arvestatakse vajadusega tagada noorsootöö kättesaadavus sõltumata noorte rahvuslikust, keelelisest, usulisest jms kuuluvusest. Riigivalitsemine Tegevus toetab ühtse riigivalitsemise arengut aktiivse ja otsustusprotsessidesse kaasatud kodanikkonna kujundamise kaudu. Tegevused toetavad noorte kaasamist otsustusprotsessidesse valitsemise igal tasandil. Samuti kaasatakse noori nende vajadustest lähtuvate teenuste kujundamisse sh noorsootööasutustes nagu huvikoolid, noortekeskused ning noorteühingud jm. 11 Tegevuste eelarve Toetatavate tegevuste kogumaksumus on 16 344 845 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 13 893 118 (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 2 451 727 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest).  11 TULEMUS- VÄLJUND- TEGEVUSED ja Abikõlblike Sh partnerite NÄITAJA NÄITAJA kindlaksmääratud kulude/toetatavate (HTM,VÜL, TÜ, tegevuste eelarve TLÜ, STAT) kulukohad kokku kulud ja toetatavad tegevused 1.1. Tegevusse 6.1 Noorsootöö 5 760 819 kaasatud teenuste omavalitsuste arv kättesaadavuse suurendamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine Sh Otsene 759 676 personalikulu 5 001 143 sh Muud kulud 1.2. Noorte 6.2 Noorte 2 293 361 215 241 konkurentsivõimet konkurentsivõime ja tööeluga tõstmine ja noorte kokkupuudet tööeluga suurendavatesse kokkupuute tegevustesse suurendamine kaastaud noorte Otsene 653 132 170 727 arv Sh personalikulu Noorsootöö Sh Muud kulud 1 640 229 44 514 teenustes osalejate koguarv sh 1.3. Teenust saanud 6.3 4 791 571 teenust NEET (vanuses 15–26a) noorte Raskemates oludes saanud (NEET) noorte arv NEET jaoks tugimeetmete (vanuses 15– käivitamine3 26a) noorte arv Sh Muud kulud 4 791 571 3 Suuna koordineerimisega seotud otsesed personalikulud on kajastatud peamiselt punkti 6.2 all.  12 1.4. Välja on töötatud 6.4 2 326 423 1 245 736 Teadmiste terviklik noorte ja noortevaldkonna suurendamine seire- ja noortest ja analüüsisüsteem. noortele suunatud tegevuste mõjust Sh Otsene 1 215 642 662 291 personalikulu Muud kulud 1 110 781 583 445 1.5 Loodud ja 6.5 Kommunikatsiooni 128 230 elluviidud ja teavitustegevus kommunikatsiooni Muud kulud strateegia 1.6 Noorte, sh 6.6 Digitaalse 374 339 tõrjutusriskis noorteinfo teenuse noorte arv, kes on sisuline ja tehniline osa saanud arendamine digitaalsest noorteinfo noorteinfo kättesaadavuse teenusest suurendamiseks Otsene 30 000 Sh personalikulu Muud kulud 344 339 Horisontaalne tegevus Otsene 235 943 personalikulu Projekti kaudsed 434 159 124 953 kulud, sh Vabaühenduste Liit, Statistikaamet, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja HTM (ühtse määra alusel 15%) KOKKU PROJEKTI 16 344 845 1 585 930 EELARVE  13 12 Kulude abikõlblikkus 12.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse perioodil ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. 12.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusega nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja korrast. 12.3. Abikõlblikud on järgmised punkti 6 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.3.1. hindamiste, uuringute ja analüüside koostamise korraldamise ja levitamise ning kontseptsioonide loomise ning levitamise kulud; 12.3.2. standardite, raamistike, juhend- ja koolitus- ning õpimaterjalide tõlkimise, väljatöötamise või soetamise kulud, sh litsentsi- ja autoritasud ning levitamise kulud; 12.3.3. toetusskeemi eesmärke puudutavate (sh rahvusvaheliste) koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside, õppereiside, kursuste ja muude ürituste ettevalmistamise, läbiviimise (sh toitlustus- ja transpordikulud) ning tulemuste levitamise kulud, sh kolmandate osapoolte osalemisega seotud kulud; 12.3.4. suulise ja kirjaliku tõlke kulud; 12.3.5. tegevuse raames läbi viidavate konkursside, sh õpilas- ja üliõpilastööde konkursside korraldamise kulud, sealhulgas kulud auhindadele; 12.3.6. toetusskeemi eesmärke puudutavate horisontaalse ning alasuundade raames kommunikatsiooni-, turundus-, reklaami- ja konsultatsiooniteenused ja kampaaniate (sh kulud auhindadele), teavitustegevuste ja esitluste kavandamise ja läbiviimise kulud, toetuse kasutamise ja avalikustamisega seotud teavituskulud; kujundus- ja trükiteenused, sisuloome, meenete ja muude turundusmaterjalide tootmiskulud; tele- ja raadiosaadete väljatöötamise, tootmise ja avaldamisega seotud kulud; tegevuse elluviimiseks vajalike infotehnoloogiliste lahenduste (näiteks widget'id, veebilehed, app'id, veebinarid, podcast´id, videod jms) loomine, arendamine, tegevuse elluviimisel loodud ja tegevuse elluviimiseks kasutatavate veebilehtede ja muude infotehnoloogiliste lahenduste, majutus- ja muud sarnased teenused; 12.3.7. vabatahtlike kaasamise ja nende tegevusega (sh vabatahtlike ettevalmistamisega ning vabatahtlike tööga üritustel) seotud kulud; 12.3.8. toetatavate tegevuste elluviijate personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; 12.3.9. kaudsed kulud, mis on loetletud ühendmääruse § 9 lg-tes 5 ja 6 hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti otsestest personalikuludest; 12.3.10. tulumaksuseaduse § 48 lg 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetavate tegevuse abikõlblike kulude puhul; 12.3.11. muud toetava tegevusega otseselt seotud ja elluviimiseks vajalikud kulud. 12.4. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse ühendmääruse §-s 4 sätestatud mitteabikõlblikud kulud. 12.5. Juhul, kui elluviija või partner teenib projekti elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse § 5 lg-s 6 sätestatud tingimusi.  14 13 Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11–15. 13.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 p-le 1 ning ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lg-tele 1 ja 4 rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse e-toetuse keskkonna vahendusel. 13.3 Elluviija esitab riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral maksetaotluse tekkinud ja makstud abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 13.4 Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele ja ühendmääruse § 11 lg-le 4 ning § 15 lg-le 1. 13.5 Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat 13.6 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.7 Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14 Elluviija ja partneri kohustused 14.1 Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 toetuse saajale sätestatud kohustused. 14.2 Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1 koostama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmisel kalendriaastal 20. detsembriks. Elluviija poolt koostatud iga-aastase eelarve ja tegevuskava kinnitab rakendusasutus; 14.2.2 esitama punktis 14.2.1 (aasta eelarve ja tegevuskava) nimetatud dokumendid 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele; 14.2.3 rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 14.2.4 esitama rakendusasutuse nõudmisel eelarve ning selle jagunemise aastate ja kulukohtade lõikes; 14.2.5 esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule; 14.2.6 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase eelarve kinnitamist; 14.2.7 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. Haridus- ja Teadusministeeriumi kui  15 partneri puhul kehtestatakse partneri eelarve ja tegevuskava Haridus- ja Noorteameti peadirektori käskkirjaga. 14.3 Partner peab täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 15 Tegevuse elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele struktuuritoetuse registris kehtestatud vormil vahearuande järgneva aasta 15. jaanuariks ning poolaastaaruande rakendusüksuse nõudmisel 15. augustiks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 15.1.1. punktis 9 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega näitaja ala- või ületäitmise kohta; 15.1.2. ülevaade tegevuste elluviimisest; 15.1.3. hinnang tegevuste tulemuslikkusele; 15.1.4. ülevaade esinenud probleemidest ja ettevõetud abinõudest. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16 Tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis ja edastab muutmise eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja elluviijale. 16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse §-s 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.5. Elluviija muudab punkti 14.2.1. alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega, muudatuse kinnitab rakendusasutus. Juhul kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest  16 teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 16.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 17 Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele 17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule. 18 Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19 Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.  Seletuskiri haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks” muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Eelnõu on kehtestatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel. Eelnõu reguleerib toetuse andmist rakendusasutusele tõrjutusriskis noorte kaasamiseks ja noorte tööhõivevalmiduse parandamiseks (edaspidi eelnõu või TAT). Tegevus „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kuulub ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.7 „Noorte tööhõivelisuse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ tegevuste hulka. TATis sätestatud tegevuse eesmärgiks on kättesaadavad ja sihtgrupi vajadustele vastavad noorsootöö teenused, mis aitavad tõsta noorte konkurentsivõimet, vähendada noorte tõrjutusriski ja tõrjutuse mõju. Keerulisemates oludes noored saavad vajalikku täiendavat tuge. On olemas parem teadmine noorte olukorrast, tõrjutusriski põhjustest ja mõjuritest, toimib tegevuste mõju ja kvaliteedi hindamine. Tegevuse tulemusel paraneb noorte vajadustele vastavate noorsootöö teenuste kättesaadavus, mis aitab tõsta noorte konkurentsivõimet, vähendada tõrjutusriski ja tõrjutuse negatiivset mõju, keerulisemates oludes noored saavad vajalikku tuge ning paraneb teadmine noorte olukorrast, tõrjutusriski põhjustest ja mõjuritest, mis on aluseks tegevuste mõju hindamisele ja kvaliteedi tõstmisele. TAT aitab saavutada noortevaldkonna arengukava 2021-2035 strateegilist eesmärki KINDLUS - noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil ja haridus- ja noorteprogrammi tegevuse 4.4 noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud meetme eesmärki vähendada vaesusest tulenevat mõju haridus- ja karjäärivalikutele, ennetada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja tööturuprobleemide tekkimist ja toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist koos prioriteetse suuna 2: Sotsiaalse kaasatuse suurendamine, eesmärgi 7: Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas tegevustega 2.7.3., 2.7.4 ja 2.7.5. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna noorteseire juht Martti Martinson ([email protected], 735 0288) ning peaeksperdid Katrin Siider ([email protected], 7350216) ja Aare Vilu ([email protected], 7350 218), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected], 737 0279), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder ([email protected]; 735 0234) ja Haridus- ja Noorteameti noorteosakonna programmijuht Riina Haljasoks ([email protected]). 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirjaga muudetakse TATi lisa 1 ja kehtestatakse see uues sõnastuses ning tagamaks tegevuste kvaliteetne rakendamine elluviija poolt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2021. a. Käskkirja lisas 1 tehakse järgmised muudatused: Punktis 6.4. täpsustatakse tegevuse noorsootöö kvaliteedi ja mõju hindamise instrumentide väljatöötamise, piloteerimise ja arendamisega seonduvat sõnastust, sh korrigeeritakse tegevuste loetelu, mida instrumentide loomisega seonduvalt on vajalik ellu viia. Lisaks sellele täiendatakse tegevussuuna raames elluviidavate tegevuste loetelu ja lisatakse tegevused noorte- ja noorsootöö uurimuste populariseerimiseks ning uurimuste kvaliteedi toetamiseks ja noorsootöö teenuste osutajate ning korraldajate andmeteadlikkuse ja - kirjaoskuse suurendamiseks. Tegevuste lisamine on vajalik nii tegevussuuna eesmärgi kui meetme üldeesmärgi saavutamiseks. Tegevuste lisamine aitab muuhulgas adresseerida COVID-19 pandeemiast tulenevaid mõjusid – noored on COVID-19 pandeemia kontekstis üheks enim mõjutatud sihtgrupiks ning nende mõjude uurimine, sh magistri- ja doktoritööde raames, on oluliseks eelduseks teadmuse tekkimisele, mis võimaldavad noortele, sh tõrjutusriskis noortele suunatud tegevusi noorte muutunud vajadustele vastavaks muuta. Andmeteadlikkuse kasvu olulisust on võimendanud COVID-19 pandeemia ajal hoogustunud valeinformatsiooni levik, mis tingib vajaduse senisest enam ellu viia tegevusi, mis toetavad andmeteadlikkuse kasvu noorsootöötajate ja noorte seas. Seoses uute tegevuste lisamisega täpsustatakse ülikoolide ülesandeid ning tuuakse välja, et Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool osalevad noorte- ja noorsootöö uurimuste populariseerimise ning uurimuste kvaliteedi toetamisega seonduvate tegevuste läbiviimisel. See on kooskõlas ülikoolidele kõrgharidusseaduse § 20 lõikega 2 antud ülesannetega edendada teadusi ja kultuuri ning osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja loometegevusel põhinevaid teenuseid, toetades teadus-, arendus- ja loometegevusega ühiskonna arengut. Ühtlasi viiakse Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis läbi noorsootöötajate kõrgharidustaseme õpet (Tallinna Ülikoolis rakenduskõrghariduse ja magistritasemel ning Tartu Ülikoolis bakalaureusetasemel), mistõttu on eesmärgipärane ülikoolide ülesannete täpsustamine vastavalt ülal väljatoodule. Täiendavalt, seoses ülikoolide poolt välja töötatavate noorsootöö teenuste arendamise mudelitega lisatakse ülikoolidele uue ülesandena mudelite piloteerimine, mis võimaldab väljatöötatud mudelite rakendatavust paremini hinnata. Tulenevalt Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ning Haridus- ja Noorteameti vahelise noortepoliitika kujundamise ja rakendamisega seotud ülesannete jaotuse muutumisele selliselt, et HTM-i roll toetuse andmise tingimuste elluviimisel võrreldes senisega suureneb, täpsustatakse HTM-i ülesandeid tegevussuuna 6.4. partnerina. HTM saab muudatusega uue ülesande, st kvaliteedi- ja mõju hindamise instrumentide väljatöötamisel osalemise asemel on HTM-i uueks ülesandeks korraldada kvaliteedi- ja mõju hindamise instrumentide väljatöötamist, piloteerimist ja arendamist. Täiendava ülesandena lisatakse HTM-i kui partneri ülesannete kirjeldusse ka noorsootöö teenuste tulemuslikkust ja mõju nähtavust toetavate tegevuste elluviimine, millega antakse partnerile ülesandeks läbi viia täiendavaid tegevusi, mille ulatus ja maht täpsustatakse toetuse andmise tingimuste tegevuskavas. 2 Punkti 6.6. lisatakse tegevussuund “Digitaalse noorteinfo teenuse sisuline ja tehniline arendamine noorteinfo kättesaadavuse suurendamiseks“. Tegevussuuna lisamise vajadus tuleneb tegevuse 6.2. „Noorte konkurentsivõime tõstmine ja noorte tööeluga kokkupuute suurendamine“ indikaatori täitumisest ning alategevuse 6.2.5. „Noorteinfo kättesaadavuse tagamine“ sisutegevuste uuendamise vajadusest vastavalt noorte infotarbimise harjumuste muutustele. COVID-19 pandeemia on näidanud, kui oluline on, et noortel oleks juurdepääs kallutamata, usaldusväärsele ja kontrollitud informatsioonile, sh digitaalsel kujul kättesaadavale infole 1. Noorte vajadustel põhineva ja neile artaktiivsete kanalite kaudu (sh digitaalselt) info levitamine aitab parandada noorte, lastevanemate ja/või hooldajate teadlikkust, sh noorsootöö teenustest ja tugimeetmetest, tööellu siirdumisest ja seal toimetulekut toetavatest teenustest ning ühiskonnas osalemise ja osalustakistuste ületamise võimalustest. Analüüsid2 on näidanud noorteinfo olulisust, sh noorte tõrjutusriski vähendamisel ning noorte tööhõivevalmiduse toetamisel ja iseseisva elu paremal korraldamisel. Sealjuures tuuakse välja, et noorteni võib info küll jõuda, kuid valel ajal, mistõttu on olulised jätkusuutlikud, süsteemsed ja läbimõeldud infoteenused ja kommunikatsioon noortele. Elluviija koordineerib digitaalse noorteinfo teenuse arendamiseks ning selle aja- ja asjakohastamiseks koostööd nii erinevate koostööpartnerite kui noortega. Suuremate partneritega sõlmitakse tähtajatud ja tasustamata koostöökokkulepped, mis aitab tagada järjepidava infovoo ja riigiinfo jõudmise noorteni digitaalsel kujul. Praegu on sellised koostöökokkulepped sõlmitud näiteks Transpordiametiga ja MTÜ-ga Peaasjad. Lisaks sellele korraldab elluviija noorte kaasamise noorteinfo sisuloomesse, seda nii otssuhtluse kui veebipõhiste lahenduste kaudu. Tegevussuuna raames tagatakse noorte infovajadustele tugineva eesti- ja venekeelsete infomaterjalide loomine ja levitamine ning kampaaniate ja/või noorteinfosündmus(t)e (sh rahvusvaheliste) korraldamine. Elluviija käivitas venekeelse noorteinfo vahendamise 2021. aasta veebruaris ning see tegevussuund vajab täiendavat tähelepanu ja ressursse, sh tõlketeenuse ja venekeelse sisu loomise jaoks Täiendavalt planeerib elluviija noorte seas läbi viia noorteinfo teenuste kättesaadavuse ja kasutajamugavuse tõstmise kordusanalüüsi (eelmine analüüs tehti 2016 aastal), mis aitab kohalikul ja üleriigilisel tasandil suunata noorteinfo teenustega seotud arenguid, sh keskenduda kitsaskohtade lahendamisele ja erinevate võimaluste rakendamisele (nt olemasolevad platvormid, keskkonnad ja info). Lisaks, elluviija korraldab, koordineerib ja vastutab noorteinfo platvormide minuidee.ee ja infohunt.ee sisuliste ja tehniliste arendustegevuste eest ning suhtleb aktiivselt kohalike omavalitsustega, et nimetatud platvormide võimalusi tutvustada. Noorteinfo tegevustega pööratakse ühtlasi rohkem tähelepanu nooremas eas noortele (s.o 7–12- aastased noored), kuna nende informeerituse toetamiseks ei ole üleriigilisel tasandil eakohaseid infoedastuse lahendusi järjepidevalt ja jätkusuutlikult korraldatud. Sealjuures pööratakse infoteenusega tähelepanu isikliku heaolu ja turvalisusega seotud küsimustele. Näiteks uuringutest3 teame, et paljudel alla 13-aastastel noortel on mõnes sotsiaalmeedia kanalis kasutajakonto, seda vaatamata sellele, et enamus sotsiaalmeediaplatvorme keelavad alla 13- aastastele platvormi kasutamise. Kuna sotsiaalmeedia kanalite vahendusel levib palju 1 Towards a better understanding of the impact of Covid-19 on the youth sector (2020) 2 Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs (2020) ja Noorteinfo teenuse kättesaadavuse ja kasutajamugavuse tõstmise analüüs: https://www.hm.ee/sites/default/files/ey_htm_noorteinfo_aruanne_12.10.16.pdf 3 Eesti koolilaste sotsiaalmeedia kasutuse uuring (2020) 3 kallutatud ja/või valeinfot, siis on oluline digitaalse noorteinfo teenusega nooremale eagrupile rohkem tähelepanu pöörata ning neile usaldusväärset, kvaliteetset ja kontrollitud infot luua ning noorte meedia- ja infokirjaoskust toetada. Veel infoteenuse sisulise korralduse kõrval arendatakse ja koordineeritakse tehnilisi lahendusi noorteinfo kättesaadavuse toetamiseks. Noorteinfoportaali Teeviit juurde luuakse virtuaalne assistent (vestlusrobot), mille eesmärk on juhatada noor soovitud infoni kiiremini ja süsteemsemalt. Sealjuures keskendutakse noortele suunatud tugiteenuste ja -meetmete teemalise info vahendamisele. Samuti arendatakse jätkuvalt noorsootöötajatele suunatud infot noorteinfo teenuse korraldamiseks ning isikliku töö planeerimiseks. Täiendatakse olemasolevaid materjale (infolehed, käsiraamatud, videod, koolitused) ning korraldatakse sündmusi ja luuakse juurde täiendavaid teavikuid (veebinarid, noorteinfo harta teemaline sotsiaalmeedia kampaania, järjepidev noorteinfo teema kajastamine uudis- ja infokirjades jne). Peatükki 9 lisatakse tegevussuuna 6.6. „Digitaalse noorteinfo teenuse sisuline ja tehniline arendamine noorteinfo kättesaadavuse suurendamiseks“ tegevuse spetsiifiline väljundnäitaja sõnastuses „Noorte arv, kes on osa saanud noortenfo teenusest“. Väljundnäitaja algtase on 0, 2018 sihttase 0 ja 2023 sihttase 5000 noort. Näitajas sisaldub veebinaridel, töötubades, ideekorjetel, häkatonidel ja kohtumisel osalevate noorte arv. Peatükis 11 muudetakse tegevuste eelarvet järgmiselt (Tabel 1): Eelarve muudatused: - Vähendatakse tegevuse 6.1. eelarvet 150 000 euro võrra, sellest 110 951,85 euro võrra tulenevalt rakendusüksuse 12.11.2021 finantskorrektsiooni otsusest nr 11.4-12/1395. - Vähendatakse toetuse andmise tingimuste tegevuse 6.2. alategevuse 6.2.5. eelarvet 220 000 euro võrra, mis viiakse üle uuele tegevussuunale 6.6. - Vähendatakse toetuse andmise tingimuste tegevuse 6.3. eelarvet 4 339,70 euro võrra seoses rakendusüksuse poolt tehtud finantskorrektsiooni otsusega. - Vähendatakse tegevuse 6.4 otsese personalikulude eelarvet 344 678 euro võrra, seoses personalikulu üleviimisega Partnerite personalikulusse. - Vähendatakse tegevuse 6.4 muude kuulude eelarvet 514 145 euro võrra, seoses muude kulude üleviimisega Partnerite muude kulude alla. - Eelarve suurendused: - Suurendatakse toetuse andmise tingimuste tegevuse 6.6 eelarvet 374 339 euro võrra. - (sh 344 339 muud kulud, 30 000 otsene personalikulu) seoses peatükis 6 punktis 6.6 kirjeldatud uue tegevussuuna lisamisega. - Suurendatakse toetuse andmise tingimuste tegevuse 6.4 Partnerite personalikulu eelarvet 344 678 euro võrra tegevuse 6.4 otseste personalikulude arvelt; - Suurendatakse tegevuse 6.4 Partnerite muude kulude eelarvet 514 145 euro võrra tegevuse 6.4 muude kuulude arvelt. 4 Toetuse andmise tingimuste kogueelarveks jääb vastavalt VV korraldusele 16 344 845 eurot. Tabel 1 TEGEVUSED ja Abikõlblike Eelarve Eelarve Abikõlblike kindlaksmääratud kulude/toetatava vähendus suurendus kulude/toetav kulukohad te tegevuste ate tegevuste eelarve kokku eelarve kokku 6.1. Noorsootöö teenuste kättesaadavuse suurendamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine 5 910 819 -150 000 5 760 819 Sh otsene personalikulu 759 676 759 676 Sh muud kulud 5 151 143 -150 000 5 001 143 6.2. Noorte konkurentsivõime tõstmine ja noorte tööeluga kokkupuute suurendamine 2 513 361 -220 000 2 293 361 Sh partneri (VÜL) otsene personalikulu 170 727 170 727 Sh partneri (VÜL) muud kulud 44 514 44 514 Sh otsene personalikulu 512 405 -30 000 482 405 Sh muud kulud 1 785 715 -190 000 1 595 715 6.3. Raskemates oludes (NEET) noorte jaoks tugimeetmete käivitamine 4 795 910 -4339 4 791 571 6.4. Teadmiste suurendamine noortest ja noortele suunatud tegevuste mõjust 2 326 423 2 326 423 Sh partnerite (TÜ, TLÜ, STAT, HTM) otsene personalikulu 317 613 +344 678 662 291 Sh partnerite (TÜ, TLÜ, STAT, HTM) muud kulud 69 300 +514 145 583 445 Sh otsene personalikulu 898 029 -344678 553 351 Sh muud kulud 1 041 481 -514 145 527 336 6.5. Kommunikatsiooni ja teavitustegevus 128 230 128 230 6.6 Digitaalse noorteinfo teenuse sisuline ja tehniline arendamine kättesaadavuse suurendamiseks +374 339 374 339 Sh otsene personalikulu +30 000 30 000 Muud kulud +344 339 344 339 Horisontaalne tegevus 670 102 670 102 otsene personalikulu 235 943 235 943 Projekti kaudsed kulud (sh VÜL, TÜ, TLÜ, STAT, HTM ühtse määra alusel 15%) 434 159 434 159 KOKKU 16 344 845 -1 233 162 +1 233 162 16 344 845 5 3. Eelnõu terminoloogia Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega on seotud eespool kirjeldatud uued tegevused ning selleks vajalikud kulud summas 16 344 845 eurot, millest 15% moodustab riiklik struktuuritoetus ja 85% Euroopa Liidu toetust struktuurivahenditest. Kuna tegemist on 100% toetusega, siis täiendavat omaosalust ei lisandu. TAT raames ei planeerita tulu teenimist. 6. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2021. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Noorteametile, Statistikaametile, Tartu Ülikoolile ja Tallinna Ülikoolile. Riin Tamm noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/21-1555 - Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.12.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c110b059-b421-4469-8f02-87bfc5b7c773 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c110b059-b421-4469-8f02-87bfc5b7c773?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main