Kiri

V abariigi Valitsuse korralduse „ „ Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja “ kinnitamine “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Euroopa Liidu (edaspidi EL ) programmperioodi 2014–2020 struktuuri vahendite kasutamise korraldamiseks on Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2014. a vastavalt perioodi 2014–20 20 struktuuritoetuse seadusele välja andnud korralduse „ Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” ( edaspidi meetmete nimekiri ). Meetmete n imekiri on koostatud lähtuvalt „ Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi ÜKP rakenduskava ) eesmärkidest, rahastamiskavast ja toetatavatest tegevustest. Meetmete nimekiri sisaldab rakenduskava elluviimiseks vajalikke meetmeid, meetme tegevusi, tulemuste hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise eest vastutavaid asutusi. Eelnõuga kehtes tatakse uus meetmete nimekiri 30 . septembri 2021. aasta Vabarii gi Valitsuse korraldusega nr 337 kinnitatud nimekirja asemel. Meetmete n imekiri kajastab seejärel struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumi d elt laekunud muudatus ettepanekuid. Samuti on meetmete nimekirjas vähendatud meetme tegevuste eelarveid 2021. aastal Vabariigi Valitsuse reservist kaetud finantskorrektsiooniotsuste võrra, mistõttu rakenduskava ülebroneering väheneb 4 034 619,35 euro võrra, 63 732 756 eurolt 59 698 137 eurole. Seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Piret Loorand ( piret.loorand @fin.ee, 611 3 213 ) ning juriidilise ekspertiisi viis läbi õigusosakonna jurist Virge Aasa ( virge.aasa @fin.ee , 611 3549 ). Eelnõu eesmärk Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri ning tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 30 . septembri 2021. aasta korraldus nr 337 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. Eelnõu sisu 3.1 Eelnõu punktiga 1 kinnitab Vabariigi V alitsus meetmete nimekirja . Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga allpool toodud teksti- ja eelarvemuudatused. Otstarbek a s on vaadata seletuskirjas välja toodud muud atusi koos seletuskirja lisaga 1 , milleks on heakski itmiseks esitatud eelnõu lisa koos välja toodud muudatustega. Vabariigi Valitsuse reservist kaetud finantskorrektsiooniotsused Vastavalt rahandusministri … detsembri 2021 käskkirjale nr … kaetakse Vabariigi Valitsuse reservist finantskorrektsiooniotsuseid kogusummas 4 034 619,35 eurot EL toetust. Vabariigi Valitsuse reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. Meetme tegevuste eelarved vähenevad proportsionaalselt meetmesse kavandatud riikliku kaasfinantseeringu ning omafinantseeringu võrra. Korrektsioon puudutab meetme tegevus i 1.2.1; 1.3.1; 1.5.3; 2.2.2; 2.4.2; 2.7.1; 2.7.4; 3.2.1; 4.1.1; 4.1.2; 4.1.3; 4.1.4; 4.1.5; 4.2.1; 4.2.4; 4.4.1; 5.1.2; 5.1.5; 5.3.1; 5.4.1; 5.4.3; 6.1.1; 6.2.2; 6.3.1; 7.1.1; 7.2.2; 8.1.1; 10.2.4; 11.2.1; 12.3.1; 13.1.1 ja 13.1.2. Rakendusasutuste muudatusettepanekud Haridus- ja teadusministeeriumi ( edaspidi HTM ) meetme tegevuse 1.2.1 „ Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus “ EL toetus väheneb 19 007 230 eurolt 19 006 892 eurole, riiklik kaasfinantseering 3 354 217 eurolt 3 354 157 eurole ning kogumaksumus 22 505 297 eurolt 22 504 897 eurole. Vabariigi Valitsuse ( edaspidi VV ) reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. HTM meetme tegevuse 1.3.1 „ Uuendusliku e-õppevara arendamine üld - ja kutsehariduses. E-hindamisvahendite arendustegevus ja kasutuselevõtt. Uuenduslike õppevaralahenduste soetamine ja ühiskasutuse korraldamine “ EL toetus väheneb 33 954 525 eurolt 33 954 331 eurole, riiklik kaasfinantseering 5 991 975 eurolt 5 991 941 eurole ning kogumaksumus 39 946 500 eurolt 39 946 271 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. HTM meetme tegevu s e 1.5.1 "Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine" EL toetust suurendatakse 4 536 896 eurolt 4 728 146 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 800 629 eurolt 834 379 eurole ning kogumaksumust 5 337 525 eurolt 5 562 525 eurole. Vahendite lisandumisel pikendatakse tegevuste elluviimise aega kuni 31. juuli 2022 , et tagada analüüside ja prognooside järjepidevus ning võimekus riiklikult vajalike ks , seni katmata uuringuteks . Oskuste analüüsi- ja prognoosisüsteemi olemasolu on järgmise perioodi ex ante tingimus. Eelarve suurendamine on võimalik meetme tegevuse 1.5.3 "Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel" vähendamise arvelt . HTM meetme te gevuse 1.5.2 „ Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine “ EL toetus suureneb 29 329 499 eurolt 29 624 973 eurole, riiklik kaasfinantseering suureneb 5 175 792 eurolt 5 227 935 eurole ning kogumaksumus 34 505 291 eurolt 34 852 908 eurole tegevuse 1.5.5 eelarve arvelt . Lisanduv ad vahendid suunatakse toetatavasse tegevusse "Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses", kus nõudlus on väga suur. Toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi pikendatakse kuni 31. detsember 2022. HTM meetme tegevuses 1.5.3 "Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel" EL toetus väheneb 10 273 355 eurolt 10 081 444 eurole, riiklik kaasfinantseering 1 812 945 eurolt 1 779 078 eurole ning kogumaksumus 12 086 300 eurolt 11 860 522 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus summas 661,20 eurot suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks , ülejäänud toetus suunatakse meetme tegevusse 1.5.1. HTM meetme tegevu se 1.5.5 „ Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul “ EL toetus väheneb 695 221 eurolt 399 747 eurole, riiklik kaasfinantseering 122 688 eurolt 70 545 eurole ning kogumaksumus 817 909 eurolt 470 292 eurole seoses avatud taotlusvoor u sulg emisega 1. oktoobril 2021. Taotlusvooru eelarve jääk suunatakse tegevuse 1.5.2 toetatavasse tegevusse "Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses ". HTM meetme tegevuse 1.6.1 „ Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine “ EL toetus väheneb 5 049 000 eurolt 4 926 759 eurole, riiklik kaasfinantseering 891 000 eurolt 869 428 eurole ja kogumaksumus 5 940 000 eurolt 5 796 187 eurole seoses avatud taotlusvooru lõppemisega. E elarve jääk suunatakse tegevuse 1.6.2 katteks . HTM meetme tegevuse 1.6.2 „ Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks “ EL toetus suureneb 25 878 250 eurolt 26 000 491 eurole, riiklik kaasfinantseering 4 566 750 eurolt 4 588 322 eurole ning kogumaksumus 30 445 000 eurolt 30 588 813 eurole. E elarve suureneb t egevuse 1.6.1 avatud taotlusvooru eelarve jää gi arvelt, kuna nõudlus tegevuse järele on suur. Sotsiaalministeeriumi ( edaspidi SOM ) meetme tegevuse 2.1.1 „Hoiuteenuste ning hoius, hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist võimaldavate tugiteenuste (tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine suure hooldusvajadusega ning raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele ning tööandjate töö-, pere- ja eraelu ühildamise alase teadlikkuse tõstmine“ EL toetust vähendatakse 47 441 590 eurolt 47 167 233 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 10 265 998 eurolt 10 217 582 eurole ning kogumaksumust 57 707 588 eurolt 57 384 815 eurole. Antud meetme tegevuses antakse toetust järgmiste toetuse andmise tingimuste käskkirjade (edaspidi TAT) alusel: „Puudega laste tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“, mille EL toetuse/kaasfinantseeringu proportsioon on 85/15 ja „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“, mille EL toetuse/kaasfinantseeringu proportsioon on 69,07/30,93. V ahendid suunatakse ümber TATst proportsiooniga 85/15, mistõttu on põhjendatud EL toetuse osakaalu muutus meetme tegevuse kogumaksumusese 0,0157% võrra. Vahendite ü mbersuunamise põhjuseks meetme tegevusse 2.2.2. on peresõbraliku tööandja märgise programmi rahastuse vähendamine seoses uute organisatsioonide vastuvõtmise lõpetamisega. Lisaks ei toetata alates 2023. aastast ka raske ja sügava puudega lastele tugiteenuseid, sest tegemist on KOV teenustega, mille rahastamine läheb KOVidele üle. SOM meetme tegevuse 2.1.2 „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele“ EL toetust vähendatakse 4 706 371 eurolt 4 603 669 eurole ning kogumaksumust 6 351 973 eurolt 6 213 361 eurole. Toetus suunatakse ümber meetme tegevusse 2.2.2 ja ümbersuunamise põhjuseks on lõpetatud projektidest tekkinud eelarveliste vahendite jääk. SOM meetme tegevuse 2.2.2 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja asendushoolduse vormide mitmekesistamine tugiteenuste ja järelhoolduse arendamise kaudu“ EL toetust suurendatakse 5 848 847 eurolt 6 225 582 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 1 032 150 eurolt 1 098 633 eurole ning kogumaksumust 6 880 997 eurolt 7 324 215 eurole. Vahendid suurenevad meetme tegevuste 2.1.1 ja 2.1.2 vähenduste arvelt. Meetme tegevuse lisavahendite vajadus tuleneb eelkõige 2022. aastal kolme tegevussuuna jätkamise vajadusest: oluline on jätkata koolitustega nii perepõhise asendushoolduse kui asutusepõhise asendushoolduse osas ja nimetatud koolituste pakkumine asendushooldusel teenust vahetult osutavatele isikutele on seadusest tulenev kohustus. Vajalik on jätkata ka asendushoolduse tugiteenustega nii perepõhise kui asutusepõhise asendushoolduse osas. Tugiteenuste osutamine on eeldus perepõhise hoolduse osakaalu kasvuks ning tervikuna asendushoolduse kvaliteedi tagamiseks. Erihoolduspere ja kriisihoolduspere teenuseid saab vahendite lisandumisega katsetada suuremas mahus, et laiendada perepõhist kriisihooldusperede (turvakodu asemel) võrku ning luua eeldused ESF-st väljumisel kriisihooldusperede võrgustiku olemasoluks. Samas väheneb meetme tegevuse EL toetus summa finantskorrektsiooni tagajärjel, mille mitteabikõlblikku toetuse osa katte vajadus küsitakse tagasi Vabariigi Valitsuse reservist. Tegemist on alla 1 000 - eurose rikkumisega, mida pole toetuse saajalt sisse nõutud. Vabariigi Valitsuse reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. SOM meetme tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“ EL toetust vähendatakse 100 263 926 eurolt 100 263 514 eurole , riiklikku kaasfinantseeringut 578 708 eurolt 578 706 eurole ning kogumaksumust 134 268 567 eurolt 134 268 015 eurole . Põhjuseks on projekti „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele“ finantskorrektsioon, mille mitteabikõlblikku toetuse osa katte vajadus küsitakse tagasi Vabariigi Valitsuse reservist. Tegemist on alla 1 000 - eurose rikkumisega, mida pole toetuse saajalt sisse nõutud. Vabariigi Valitsuse reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. Kultuuriministeeriumi ( edaspidi KUM ) meetme tegevuse 2.6.2 „Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine“ EL toetust vähendatakse 6 120 365 eurolt 5 991 001 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 1 080 064 eurolt 1 057 235 eurole ning kogumaksumust 7 200 429 eurolt 7 048 236 eurole, kuna tegevuse eesmärgid saab täita väiksema eelarvega. Vabanevad vahendid suunatakse meetme tegevusse 2.6.3. KUM meetme tegevuse 2.6.3 „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“ EL toetust suurendatakse 1 412 826 eurolt 1 542 190 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 249 322 eurolt 272 151 eurole ning kogumaksumust 1 662 148 eurolt 1 814 341 eurole. Täiendavad vahendid on vajalikud, et toetada avaliku-, era- ja kolmanda sektori organisatsioone uussisserändajatele suunatud tegevuste või teenuste pakkumisel. KUM meetme tegevuse 2.6.4 „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ EL toetust suurendatakse 1 932 156 eurolt 1 953 870 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 340 969 eurolt 344 801 eurole ning kogumaksumust 2 273 124 eurolt 2 298 670 eurole. Täiendavad vahendid on vajalikud COVID-19 pandeemiast ning ebastabiilsest rahvusvahelisest olukorrast (Valgevene, Afganistan) tingitud vajadusest pakkuda jätkuvalt nõustamisteenust. KUM meetme tegevuse 2.6.5 „Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine“ EL toetust vähendatakse 5 930 666 eurolt 5 923 402 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut suurendatakse 962 086 eurolt 962 145 eurole ning kogumaksumust vähendatakse 6 977 254 eurolt 6 968 709 eurole, kuna eesmärgid on võimalik saavutada väiksema eelarvega. Vahendid suunatakse meetme tegevusse 2.6.4. Meetme tegevuse 2.6.4 ja 2.6.5 vahelise tõstega suureneb võrreldes kehtiva meetmete nimekirjaga riikliku kaasfinantseeringu vajadus 1340,88 euro võrra, sest meetme tegevuses 2.6.5 on lõppenud partnerite tegevused ning täpsustunud on lõplik omafinantseeringu summa. Meetme tegevuse toetuse saaja partnerite eelarve viiakse vastavusse tegelike kuludega ja nende jaotusega rahastajate vahel. Partnerite vähem kasutatud eelarve tähendab väiksemat omafinantseeringut. Kuna toetuse saajal endal omafinantseeringu nõuet ei ole, siis toetuse saaja elluviidavate tegevuste rahastamiseks on vajalik suurendada riiklikku kaasfinantseerimist. 30.09.2021 meetmete nimekirja muudatusega riiklikku kaasfinantseeringut vähendati 15747 euro võrra, eeldades et partnerid kasutavad kogu eelarve ära, kuid nüüd on partnerite tegevused lõppenud ja riikliku kaasfinantseeringut on juurde vaja 1340,88 eurot. Kokkuvõttes on meetme tegevuste 2.6.4 ja 2.6.5 riikliku kaasfinantseeringu vajadusel vähenenud aga 14 406,19 võrra. KuM meetme tegevuse 2.6.6 „Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused“ EL toetust vähendatakse 637 178 eurolt 622 728 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 112 443 eurolt 109 893 eurole ning kogumaksumust 749 621 eurolt 732 621 eurole, kuna eesmärgid saab täita väiksema eelarvega. Vabanevate vahendite arvelt suureneb meetme tegevuse 2.6.4 eelarve. HTM meetme tegevuse 2.7.1 „ Ebavõrdsete olude mõju vähendamine, tõrjutuse ennetamine ja noorte tööhõivelisuse toetamine, sh lisatoe pakkumine NEET noortele “ EL toetus väheneb 13 893 118 eurolt 13 718 273 eurole, riiklik kaasfinantseering 2 451 727 eurolt 2 420 872 eurole ning kogumaksumus 16 344 845 eurolt 16 139 145 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. Siseministeeriumi meetme tegevuse 2.7.4 „ Riskikäitumise ennetamine ning võrgustikutöö meetodil riskis olevate perede probleemide väljaselgitamine ja lahendamine ning turvalise elukeskkonna arendamine “ EL toetus väheneb 1 982 698 eurolt 1 982 598 eurole, riiklik kaasfinantseering 349 889 eurolt 349 871 eurole ning kogumaksumus 2 332 587 eurolt 2 332 470 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. SOM meetme tegevuse 3.2.1 „Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste pakkumine“ EL toetust vähendatakse 51 787 861 eurolt 51 779 812 eurole ning meetme tegevuse kogumaksumust 60 926 895 eurolt 60 917 425 eurole. V V reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. HTM meetme tegevuse 4.1.1. „Institutsionaalne arendusprogramm TA asutustele ja kõrgkoolidele“ EL toetust vähendatakse 115 518 783 eurolt 113 819 036 eurole , riiklikku kaasfinantseeringut 13 590 445 eurolt 13 390 475 eurole ning kogumaksumust 135 733 217 eurolt 133 697 818 eurole. Tegevuses on tekkinud eelarve ülejääk erinevatel põhjustel, sh COVIDi mõjud (tegevuste läbiviimine veebis vs. füüsilist kohalolekut nõudvad seminarid), juba lõppenud projektide jääkide ja projektides tehtud väiksemate tagasinõuete tõttu. ASTRAs tekkinud jääk suunatakse Mobilitas Plussi, et struktuurivahendeid võimalikult otstarbekalt teaduse valdkonna sisulisteks tegevusteks ära kasutada , VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. HTM meetme tegevuse 4.1.2 „ Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel “ EL toetus väheneb 25 170 919 eurolt 25 170 484 eurole, riiklik kaasfinantseering 2 961 285 eurolt 2 961 234 eurole ning kogumaksumus 29 612 846 eurolt 29 612 334 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. HTM meetme tegevuse s 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ suurendatakse EL toetust 57 759 090 eurolt 58 513 713 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 7 325 191 eurolt 7 504 945 eurole ning kogumaksumust 69 609 817 eurolt 70 588 544 eurole. Mobilitas Pluss on vajadus tagasipöörduvate ja järeldoktorite grantide rahastamiseks suurem, kui esialgu toetuse andmise tingimuste raames oli eelarves selleks planeeritud. Mobilitas Plussi kavandamisel võeti aluseks eelmise perioodi sama tegevuse kogemus. Mobilitas + planeerimisel ei osatud aga arvestada niivõrd suurt huvi grantide taotlemise vastu. Lisaks toetuse taotlemise suurele huvile on praeguseks ka projektide lõpetamise protsent märksa parem kui eelmisel perioodil, mistõttu on tekkinud vajadus eelarves teha muudatusi ja suunata vabanevad vahendid järeldoktorite ja tagasipöördujate grantidesse. Välja on antud 180 granti ning praeguseks on lõppenud juba 127 granti. Vahendid selleks suunatakse ümber Astra ja Kõrghariduse erialastipendiumide tegevusteks , väljaarvatud VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus summas 2064,69 eurot, mis suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. HTM meetme tegevuse 4.1.4 „ Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks “ EL toetus väheneb 34 667 259 eurolt 34 665 690 eurole, riiklik kaasfinantseering 4 078 501 eurolt 4 078 316 eurole ning kogumaksumus 40 785 011 eurolt 40 783 164 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. HTM meetme tegevuse 4.1.5 „ Teaduse populariseerimine “ EL toetus väheneb 5 699 692 eurolt 5 699 627 eurole, riiklik kaasfinantseering 660 290 eurolt 660 282 eurole ning kogumaksumus 6 643 855 eurolt 6 643 780 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. HTM meetme tegevuse 4.2.1 „ Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine “ EL toetus väheneb 25 954 351 eurolt 25 954 148 eurole, riiklik kaasfinantseering 2 619 352 eurolt 2 619 332 eurole ning kogumaksumus 31 486 133 eurolt 31 485 887 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. HTM meetme t egevuse s 4.2.2 „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ vähendatakse EL toetust 21 274 724 eurolt 20 327 824 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 3 754 363 eurolt 3 587 263 eurole ning kogumaksumust 25 029 087 eurolt 23 915 087 eurole , kuna alategevuses stipendiumite eraldamine kõrghariduse kolmandal astmel on tekkinud eelarve ülejääk. Selle alategevuse eesmärgiks on olnud toetada ja motiveerida doktorante valima doktoritöö teema NS valdkonnas ja tegema koostööd ettevõtetega. Kahjuks ei ole tegevus loodetud kujul piisavat huvi taotlejates tekitanud ning seetõttu ei ole tegevus loodetud kujul ellu rakendunud. Seatud doktorantide sihttase jääb saavutamata, sest NS valdkonnas ettevõtetega koostööd tegevaid ja toetuse andmise tingimustele vastavaid huvilisi ei ole piisavalt olnud. Projektis seatud sihttase: stipendiumi saavate üliõpilaste arv kõrghariduse kolmandal astmel - 640 - jääb saavutamata, praeguseks on saavutatud tase 342 üliõpilast. Viimaste aastate taotlusvoorud on olnud alatäidetud ning doktorantide taotlusvoore enam ei avata (õpingute pikkus vähemalt 4 aastat), järk-järgult jõuavad toetatud doktorandid eduka lõpetamiseni. Seetõttu on otstarbekas tegevuses üle jääv summa 1 114 000 suunata Mobilitas + sisutegevustesse. HTM meetme tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade“ El toetust suurendatakse 34 395 241 eurolt 34 695 241 eurole ja kogumaksumust 50 068 832 eurolt 50 368 832 eurole. T oetuse andmise tingimuste „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames on olnud viimases taotlusvoorusettevõtete huvi toetust saada väga suur. Selleks on muudetud ja parandatud toetuse taotlemise tingimusi. Meetme tingimuste muutmise põhjuseks oli ettevõtete leige huvi antud toetusmeetme vastu ning tingimuste muutmise ja meetme intensiivse tutvustamise tõttu kasvas ettevõtete huvi 2019. aastaks märgatavalt. Kui esimese kolme taotlusvooru puhul jäi taotlusvooru mahust suur osa vahendeid kasutamata, siis viimase, IV taotlusvooru lõpuks oli ettevõtete huvi kasvanud sedavõrd, et taotletud toetus ületas olulisel määral vooru mahu jääki. Arvestades asjaolu, et mitmed juba toetust saanud projektid ei kasuta neile eraldatud vahendeid täielikult ära ning samuti asjaolu, et vahendite ülejääk võib tekkida ka mitmest teisest meetmest, otsustati rakendusuuringute projekte rahastada täiendavalt enam kui 1,1 miljoni euro eest ehk võeti kohustusi üle meetme tegevuse mahu. 2021. aasta novembri seisuga on meetme EL vahendite miinus vähenenud ligikaudu 660 000 euroni, kuna osa vahepeal lõppenud projektidest ei kasutanud oma vahendeid ära täies mahus. Osa rahastatud 78-st projektist on seisuga november 2021 veel pooleli (viimased projektid lõppevad alles 2023.aastal) ning senise kogemuse põhjal on alust arvata, et kõik lõppevad projektid ei kasuta täies mahus ära neile eraldatud vahendeid ning miinus meetme eelarves väheneb selle arvelt veelgi. Hinnanguliselt on meetme eelarvesse hetkel siiski vaja vähemalt 300 000 eurot EL toetust, et katta ära juba võetud kohustused. Selleks suunatakse ümber sama meetme tegevuse 4.2.2 vabanevad vahendid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ( edaspidi MKM ) tegevuse 4.2.4 „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid (näiteks klastritele ja tehnoloogiaarenduskeskustele)“ EL toetust suurendatakse 79 996 664 eurolt 80 133 407 eurole ning kogumaksumust 135 574 600 eurolt 135 806 367 eurole. Meetme tegevuse eelarvet suurendatakse meetme tegevuste 4.2.5 ja 4.2.6 eelarve vähendamise arvelt. Vahendid suunatakse rakendusuuringute ja tootearenduse lisaprojektide rahastamiseks , väljaarvatud EL toetus summas 919,18 eurot, mis suunatakse VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev a toetus ena valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. MKMi tegevuse 4.2.5 „Nõudluspoole poliitikad (riik innovaatilistele lahenduste tellijana)“ eelarve toetuste rea (meetmete nimekiri rida 86) EL toetust suurendatakse 1 657 299 eurolt 1 877 299 eurole ning kogumaksumust 2 649 157 eurolt 2 998 363 eurole. Meetme tegevuse toetuse eelarvet suurendatakse meetmete tegevuse omategevuste rea eelarve vähendamise arvelt (meetmete nimekiri rida 87). Vahendid suunatakse Tallinna Strateegiakeskuse taotluse rahuldamiseks ja täiendavaks ideekonkursiks 2022 1. kvartalis. MKMi tegevuse 4.2.5 „Nõudluspoole poliitikad (riik innovaatilistele lahenduste tellijana)“ eelarve omategevuste rea (meetmete nimekiri rida 87) EL toetust vähendatakse 1 005 500 eurolt 651 500 eurole ning kogumaksumust vähendatakse 1 005 500 eurolt 651 500 eurole. Meetme tegevuse omategevuse rea eelarvet vähendatakse meetmete tegevuse 4.2.5 toetuste eelarve rea suurendamiseks ja meetme tegevuse 4.2.4 all olevate rakendusuuringute programmi ja tootearenduse lisaprojektide rahastamiseks. Omategevuste eelarvet vähendatakse, sest tulenevalt varasemast 2021 sügisel toimunud toetuste rea eelarve vähendamisest on vähenenud vajadus ka omategevuste rahastamise tarbeks. MKMi tegevuse 4.2.6 „Start- up ettevõtluse hoogustamine“ eelarve EL toetust vähendatakse 10 000 000 eurolt 9 996 338 eurole ning kogumaksumust vähendatakse 10 000 000 eurolt 9 996 338 eurole. Meetme tegevuse eelarvet vähendatakse meetme tegevuse 4.2.4 all olevate rakendusuuringute programmi ja tootearenduse lisaprojektide rahastamiseks. Vabad ümbersuunatavad vahendid on meetme tegevuse 4.2.6 eelarves tekkinud tagasinõudest. Keskkonnaministeeriumi ( edaspidi K E M ) meetme tegevuse 4.3.1 „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ EL toetust vähendatakse 67 821 743 eurolt 67 573 379 eurole ning kogumaksumust 135 643 486 eurolt 135 146 758 eurole, kuna vajalikud eesmärgid saab täita väiksema eelarvega ning investeeringuid ei ole võimalik enam täiendavalt perioodi lõpuni ajalise piirangu tõttu teha. Vahendid lisatakse meetme tegevuse 4.3.4 eelarvesse. KEM meetme tegevuse 4.3.4 „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ EL toetust suurendatakse 693 485 eurolt 941 849 eurole ning kogumaksumust 1 386 970 eurolt 1 883 698 eurole, kuna eesmärgi saavutamiseks on vajalik lisarahastamine lihtsustatud kulude hüvitamise alusel. Auditite tegemine on eeldus suuremate investeeringute tegemiseks (sh RRF), mistõttu on nende toetuste rakendamine väga oluline. Kuna uue struktuuritoetuste perioodi käivitamine venib, siis on vajalik auditeid asuda toetama juba käimasoleval perioodil edasi, et mitte seada ohtu vajalike investeeringute venimine järgmise perioodi lõppu. Vahendid saadakse meetme tegevusest 4.3.1. MKM meetme tegevuse 4.4.1 „ Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete arendustegevused “ EL toetus väheneb 81 000 000 eurolt 80 956 679 eurole ning kogumaksumus 167 586 204 eurolt 167 496 575 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabane v toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks SOM meetme tegevuse 4.6.1 „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ EL toetust ja kogumaksumust vähendatakse 21 990 726 eurolt 21 954 610 eurole. Põhjuseks on asjaolu, et projekt on lõppenud ja osa toetust jäi kasutamata. M KM meetme tegevuse 5.1.2 „ Starditoetus “ EL toetus väheneb 9 581 747 eurolt 9 495 904 eurole ning kogumaksumus 11 977 183 eurolt 11 869 879 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks . M KMi tegevuse 5.1.5 „Turisminõudluse suurendamine“ eelarve EL toetust suurendatakse 44 190 504 eurolt 44 294 169 eurole, kaasfinantseeringu eelarvet ei muudeta, omafinantseeringu eelarvet suurendatakse 3 674 898 eurolt 3 697 654 eurole ning kogumaksumust suurendatakse 53 865 402 eurolt 53 991 823 eurole. Meetme tegevuse eelarvet suurendatakse meetme tegevuse 5.1.7 eelarve vähendamise arvelt. Vahendid kasutatakse rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetusteks , v.a. EL toetus summas 55,01 eurot, mis suunatakse VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev a toetus ena valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks . MKMi tegevuse 5.1.7 „Turismiettevõtete ärimudelite arendamine“ eelarve EL toetust vähendatakse 9 836 600 eurolt 9732 935 eurole ning kogumaksumust vähendatakse 9 836 600 eurolt 9732 935 eurole. Vahendid suunatakse ümber meetme tegevusse 5.1.5 ja vahendite suunamise põhjuseks on lõppenud projektidest tekkinud jäägid. K U M meetme tegevuse 5.3.1 „Loomemajanduse inkubatsiooni arendamine“ EL toetust vähendatakse 1 740 742 eurolt 1 740 689 eurole ning kogumaksumust 2 320 989 eurolt 2 320 918 eurole, kuna projektid on lõppenud ja tulemused saavutatud. Vabanevad vahendid suunatakse kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu te katteks ning meetme tegevusse 5.3.7. K U M meetme tegevuse 5.3.7 „Loomemajanduse taristu ja tehnoloogilise võimekuse arendamine" EL toetust suurendatakse 4 056 161 eurolt 4 056 162 ning kogumaksumust 5 070 202 eurolt 5 070 203 eurole vastavalt meetme tegevuse 5.3.1 vähendamisele. Täiendavad vahendid on vajalikud loomemajanduse taristu ja tehnoloogilise võimekuse arendamiseks. Rahandusministeeriumi ( edaspidi RAM ) meetme tegevuse 5.4.1 „Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine“ EL toetust vähendatakse 9 481 851 eurolt 9 050 715 eurole ning kogumaksumust 11 155 118 eurolt 10 647 899 eurole seoses kasutamata jäägiga. Vahendid suunatakse meetme tegevuse 5.4.2. täiendavaks rahastamiseks , v.a. EL toetus summas 1914,52 eurot, mis suunatakse VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabaneva toetusena valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. RAM meetme tegevuse 5.4.2 „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks“ (edaspidi PATEE) EL toetust suurendatakse 11 100 000 eurolt 14 088 162 eurole ning kogumaksumust 13 058 823 eurolt 16 574 308 eurole, kuna PATEE projektidel on tekkinud täiendav toetuse vajadus muutunud majanduskeskkonna vajadustest lähtuvalt. Näiteks on tekkinud uued vajadused täiendavate teemade käsitluse järgi : keskkonnateadlikkuse tõstmise, rohepöörde, ringmajanduse, uute tehnoloogiate arenduste toetamiseks. RAM meetme tegevuse 5.4.3 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade loomine)“ EL toetust vähendatakse 121 427 723 eurolt 119 641 701 eurole ning kogumaksumust 142 856 144 eurolt 140 754 941 eurole seoses lõpetatud ja katkestatud projektidega. EL toetus summas 1 785 225 eurot suunatakse meetme tegevuse 5.4.2. täiendavaks rahastamiseks ning El toetus summas 797,12 eurot suunatakse VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabaneva toetusena valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks . RAM meetme tegevuse 5.4.4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade ja teenuste kättesaadavuse parandamine)“ EL toetust vähendatakse 15 600 000 eurolt 14 828 199 eurole ning kogumaksumust 18 352 941 eurolt 17 444 940 eurole seoses lõpetatud ja katkestatud projektidega. Vahendid suunatakse meetme tegevuse 5.4.2. täiendavaks rahastamiseks. MKM meetme tegevuse 6.1.1 „ Korterelamute rekonstrueerimise toetamine “ EL toetus väheneb 148 036 496 eurolt 148 012 457 eurole ning kogumaksumus 379 580 759 eurolt 379 519 120 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. MKM meetme tegevuse 6.2.2 „ Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine ja/või uue soojatorustiku rajamine “ El toetus väheneb 29 446 052 eurolt 29 444 945 eurole ning kogumaksumus 58 892 104 eurolt 58 889 889 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. MKM meetme tegevuse 6.3.1 „ Tänavavalgustuse taristu renoveerimine “ EL toetus väheneb 43 535 000 eurolt 43 512 687 eurole ning kogumaksumus 58 046 666 eurolt 58 016 916 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. K E M meetme tegevuse 7.1.1 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide, sh joogiveepuhastite ja reoveepuhastite ehitamine ja rekonstrueerimine ühisveevärkides ja reoveekogumisaladel“ EL toetust suurendatakse 132 509 898 eurolt 132 884 943 eurole ning kogumaksumust 155 893 998 eurolt 156 335 227 eurole. EL toetust suurendatakse 821 542 euro ulatuses, kuna vajalik on anda eraisikute liitumiseks lisaraha ( RÜle esitatud taotluste toetamiseks). Vahendid (821 542 eurot) lisatakse meetme tegevusest 7.2.3, kus eesmärgid saadakse väiksema summa eest teostatud. EL toetust vähendatakse 446 497,30 euro ulatuses, kuna VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus tuleb suunata valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks . Kokku suurendatakse EL toetust 375 198 euro ulatuses. K E M meetme tegevuse 7.2.2 „Saastunud alade ja maastikupilti risustavate ohtlike ehitiste likvideerimine ning ohtlike ainetega saastunud veekogude ja nende kaldaalade korrastamine“ EL toetust vähendatakse 43 573 742 eurolt 42 067 941 eurole , riiklikku kaasfinantseeringut 1 796 471 eurolt 1 732 285 eurole ning kogumaksumust 51 263 226 eurolt 49 491 695 eurole, kuna VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus tuleb suunata valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks . K E M meetme tegevuse 7.2.3 „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“ EL toetust vähendatakse 3 936 214 eurolt 3 114 672 eurole ning kogumaksumust 4 630 840 eurolt 3 664 320 eurole, kuna vajalikud eesmärgid saab täita väiksema eelarvega. Vahendid lisatakse meetme tegevuse 7.1.1 eelarvesse. K E M meetme tegevuse 8.1.1 „Kaitstavate elupaikade taastamine“ EL toetust vähendatakse 25 227 486 eurolt 25 109 481 eurole ning kogumaksumust 29 679 437 eurolt 29 540 608 eurole. EL toetust vähendatakse 75 776 eurot, kuna vajalikud eesmärgid saab täita väiksema eelarvega. Vahendid lisatakse meetme tegevuste 8.1.2 ja 8.1.4 eelarvetesse. EL toetust vähendatakse 42 229 euro ulatuses ning riiklikku kaasfinantseerimist 7 452 euro ulatuses, kuna VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus tuleb suunata valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks . Kokku vähendatakse EL toetust 118 005 euro ulatuses. KEM meetme tegevuse 8.1.2 „Pool-looduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud“ EL toetust suurendatakse 12 516 826 eurolt 12 568 445 eurole ning kogumaksumust 14 725 677 eurolt 14 786 406 eurole, kuna loodusdirektiivi elupaikade säilitamiseks on vajalik teha lisainvesteeringuid. Vahendid tulevad meetme tegevusest 8.1.1. KEM meetme tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“ EL toetust suurendatakse 4 690 126 eurolt 4 714 283 eurole ning kogumaksumust 5 517 795 eurolt 5 546 214 eurole, meetme tegevuse 8.1.1 eelarve vähendamise arvelt. Vahendid on vaja rohkem ning seda on vajalik suunata täiendavate kaitsealade külastuskorralduslike objektide rahastamiseks. Vajadus on tingitud külastussurve hüppelisest kasvust. RAM meetme tegevuse 9.1.1 „Säästva linnalise liikuvuse ning inim - ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine“ EL toetust suurendatakse 37 100 000 eurolt 37 105 648 eurole ning kogumaksumust 43 647 058 eurolt 43 653 703 eurole säästva liikuvuse projektide täiendavaks rahastamiseks. RAM meetme tegevuse 9.1.2 „Uue lapsehoiu ja alushariduse infrastruktuuri loomine“ EL toetust vähendatakse 27 719 149 eurolt 27 713 501 eurole ning kogumaksumust 32 610 764 eurolt 32 604 119 eurole seoses lõpetatud projektide odavnemisega. Vahendid suunatakse meetme tegevuse 9.1.1 täiendavaks rahastamiseks. MKM meetme tegevuse 10.2.4 „ Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamine ja parandamine “ El toetus väheneb 32 341 999 eurolt 32 272 079 eurole, riiklik kaasfinantseering 1 034 314 eurolt 1 032 078 eurole ning kogumaksumus 40 099 345 eurolt 40 012 655 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunata kse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks . MKMi tegevuse 11.1.1 „Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine“ eelarve EL toetust vähendatakse 40 361 506 eurolt 40 261 506 eurole, omafinantseeringut vähendatakse 7 122 618 eurolt 7 107 618 eurole ning kogumaksumust vähendatakse 47 484 124 eurolt 47 369 124 eurole. Vahendid suunatakse ümber meetme tegevusse 11.2.1 ja vahendite suunamise põhjuseks on lõppenud projektidest tekkinud jäägid MKMi tegevuse 11.2.1 „E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine“ eelarve EL toetust suurendatakse 32 013 764 eurolt 32 104 773 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 5 649 488 eurolt 5 647 901 eurole ning kogumaksumust suurendatakse 37 663 252 eurolt 37 752 674 eurole. Meetme tegevuse eelarvet suurendatakse meetme tegevuse 11.1.1 vähendamise arvelt. Vahendeid kasutatakse baastaristu kulude katteks sujuvama ülemineku tagamiseks uue perioodi vahendite kasutamisele , v.a. EL toetus summas 8991,36 eurot, mis suunatakse VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev a toetus ena valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks . RAM meetme tegevuse 12.1.4 „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“ sees tehakse ümbertõste, millega avatud taotlusvoorude realt tõstetakse 22 550 eurot EL toetust ja 26 529 eurot kogumaksumust koolitus- ja arendustegevuste reale ning koolitus- ja arendustegevuste real suurendatakse riiklikku kaasfinantseeringut 3979 eurot võrra. Ümbersuunamise põhjuseks on avatud taotlusvoorude lõpetatud projektidest tekkinud jääk. Riigikantselei meetme tegevuse 12.2.6 „Õ iguse revisjon “ EL toetust vähendatakse 1 237 197 eurolt 1 214 247 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 218 328 eurolt 214 278 eurole ning kogumaksumust 1 455 525 eurolt 1 428 525 eurole. Meetme tegevusse 12.2.7 tõstetakse ümber õiguse revisjoni tegevustest alles jääv eelarve jää k summas 5 711 eurot ning 30.11.2021 tehtud finantskorrektsioon summas 21 289 eurot . Riigikantselei meetme tegevuse 1 2.2.7 „Õ igusloome arendami n e “ EL toetuse osa suureneb 318 775 eurolt 341 725 eurole, riiklik kaasfinantseering 16 842 eurolt 20 892 eurole ning kogumaksumus 375 029 eurolt 402 029 eurole meetme tegevuse 12.2.6 arvelt. Õigusloome arendamise alla luuakse EL õiguse ülevõtmise ja rakendamise analüüside tegevus, mis aitab tõsta õigusloome kvaliteeti ning ministeeriumide analüüsivõimekust ning on osa õigusloome arendamisest. Kogu ümbertõstetav summa suunatakse EL õiguse ülevõtmise ja rakendamise analüüside tegevusele. MKM meetme tegevuse 12.3.1 „ Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs) “ EL toetus väheneb 102 210 907 eurolt 102 209 653 eurole, riiklik kaasfinantseering 18 037 219 eurolt 18 036 998 eurole ning kogumaksumus 120 248 126 eurolt 120 246 651 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabane v toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks . RAM meetme tegevuse 13.1.1 „ Tehniline abi (ERF) “ EL toetus väheneb 64 067 347 eurolt 64 067 126 eurole, riiklik kaasfinantseering 11 306 003 eurolt 11 305 964 eurole ning kogumaksumus 75 373 350 eurolt 75 373 090 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks . RAM meetme tegevuse 13.1.2 „ Tehniline abi (ÜF) “ EL toetus väheneb 39 308 998 eurolt 39 308 873 eurole, riiklik kaasfinantseering 6 936 882 eurolt 6 936 860 eurole ning kogumaksumus 46 245 880 eurolt 46 245 733 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks . Vastavalt 29.04.2021 Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsusele, mille raames otsustati kiita heaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Sihtasutuse KredEx ühinemine, ja 03.06.2021 Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsusele, millega kiideti heaks selle ühinemise tegevuskava, täiendada järgmistes prioriteetsetes suundades „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“, Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“, „Energiatõhusus“ ja „COVID-19 kriisiga võitlemine“ nimetatud rakendusüksuste Sihtasutus KredExi või Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse teksti järgmiselt: „või Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA “. Alates liitumise hetkest võtab rakendusüksuse funktsiooni üle Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Sihtasutus KredExi liitmise tulemusel moodustatud õigusjärglane. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013, 17. detsembrist 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroop a Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469) ning perioodi 2014–20 20 struktuuritoetuse seadusega ( RT I, 13.03.2019, 111 ) . 5. Eelnõu mõju Eelnõuga kinnitatavates dokumentides sätestatakse a bifondi ja E L ühtekuuluvuspoliitika fondide ( Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond ning REACT-EU vahendite) kasutamise täpsem siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused. Meetmete nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste ning fondide vahel on aluseks vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves. 6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud ÜKP rakenduskava rahastamiskava kogumaht on 4 877 857 233 eurot (sh EL toetus 3 672 454 795 eurot). Meetmete nimekirjas ÜKP vahendite maht on 3 732 116 815 eurot EL toetus, 226 185 653 eurot riiklik kaasfinantseering, 1 088 798 761 eurot omafinantseering ning 5 046 776 180 eurot kogumaksumus. Ülebroneeringu kogusumma 59 698 137 eurot EL toetus jaotub fondide vahel järgmiselt: 5 581 327,65 eurot EL toetus (ESF), 45 613 492,18 eurot EL toetus (ERF), 8 503 316,82 eurot EL toetus (ÜF). Ü lebroneeringud lubati ja kinnitati meetmete nimekirja muudatusena 13. augusti 2020. aasta Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 278 ja 19. novembri 2020. aasta Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 415 ning 29. aprilli 2021. aasta Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 165. Ülebroneeringut vähendatakse käesoleva meetmete nimekirja muudatusega rahandusministri … detsembri 2021 käskkirja nr … alusel Vabariigi Valitsuse reservist kaetavate finantskorrektsiooniotsuste maksumuse võrra. Meetmete nimekirja kogumaht (ÜKP vahendid ja abifond) on 5 060 690 329 eurot ( 3 744 618 841 eurot EL toetus, 227 597 776 eurot riiklik kaasfinantseering, 1 088 798 761 omafinantseering). Eesti nõutav minimaalne kaasrahastamise maht EL struktuurivahendite kasutamiseks kaetakse vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor, mittetulundussektor jne) omafinantseeringust. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves. 7. Eelnõu jõustumine ÜKP r akenduskava raames meetmete nimekirja alusel kavandatud EL vahendite kasutamine on ühissätete määruse artikli 65 punkti 2 kohaselt abikõlblik al ates 1. jaanuarist 2014. aastal, REACT-EU vahenditel alates 01. veebruarist 2020 . 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Riigikantselei ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Majandus- ja Meie 10.12.2021 nr 1.1-10.1/8812-1 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine (2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri) Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu ja kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust nelja tööpäeva jooksul. Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis kajastab „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ muutmisest (2021. aastal) tulenevaid muudatusi, sh rakenduskava ülebroneeringu vähendamist 2021. a Vabariigi Valitsuse reservist kaetud finantskorrektsioonide võrra ja muid struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumitelt laekunud ettepanekuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisa(d): 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 3. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu lisa „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” 4. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1. 30.09.2021 kinnitatud VV korralduse nr 337 lisa „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” võrdlus kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga Piret Loorand 611 3213 [email protected] 2 Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Riigikantselei Riigi Tugiteenuste Keskus 3  EELNÕU 10.12.2021 KORRALDUS 2021 nr „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel: 1. Kinnitada „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“. 2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite veebilehel. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 30. septembri 2021. a korraldus nr 337 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-1545 - „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.12.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8802ba00-231f-4a4d-856d-df20bd1c7e15 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8802ba00-231f-4a4d-856d-df20bd1c7e15?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main