Ministeeriumid
10.12.2021 nr 2-2/21-0487/7378
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse seaduse
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) eelnõu 9 lk;
2) seletuskiri 85 lk (rakendusaktide kavandid lisa 1, lisa 2 ja lisa 3).
Lisaadressaadid: Kaitsepolitseiamet
Välisluureamet
Rahapesu Andmebüroo
Politsei- ja Piirivalveamet
Maksu- ja Tolliamet
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Kaitsetööstuse Liit
Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet
AS Eesti Varude Keskus
Natalja Rüütel
639 7615
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
07.12.2021
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Käesolev seadus sätestab välisinvesteeringu tegemiseks loa kohustuse, välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamise ning kehtestatud nõuete üle riikliku järelevalve tingimused ja korra.
(2) Käesoleva seaduse eesmärk on välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega tagada
Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ning avalik kord.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud loamenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust,
arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 2. Välisinvesteering
(1) Välisinvesteering käesoleva seaduse tähenduses on tehing või omavahel seotud tehingud,
mille kaudu välisinvestor:
1) omandab otsese või kaudse olulise osaluse sihtettevõtjas;
2) saavutab otsese või kaudse kontrolli sihtettevõtja üle või
3) omandab sihtettevõtte.
(2) Olulist osalust käsitatakse väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses.
(3) Käesolevas seaduses nimetatud kontrolli ja kontrollitava ettevõtja määratlemisel lähtutakse
väärtpaberituru seaduse §-s 10 sätestatust.
§ 3. Välisinvestor
(1) Välisinvestor käesoleva seaduse tähenduses on:
1) füüsiline isik, kellel on kolmanda riigi kodakondsus, mitut kodakondsust omav füüsiline isik,
millest vähemalt üks on kolmanda riigi kodakondsus, või kodakondsuseta füüsiline isik;
2) ettevõtja, kes on asutatud kolmanda riigi õiguse alusel ja on selles riigis registreeritud;
3) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud füüsilise isiku või punktis 2 nimetatud ettevõtja
kontrollitav ettevõtja sõltumata tema asutamis- ja registreerimiskohast.
(2) Kolmas riik käesoleva seaduse tähenduses on riik, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik.
(3) Käesolevas seaduses käsitatakse ettevõtjat konkurentsiseaduse tähenduses.
§ 4. Sihtettevõtja ja sihtettevõte
(1) Sihtettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on:
1) elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse tähenduses;
1
2) riigi osalusega äriühing;
3) ettevõtja, kes toodab või tarnib strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või
kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud
tehnilist abi riigiasutustele, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva,
laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja;
4) üleriigilise televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse
osutaja meediateenuste seaduse tähenduses, samuti trükimeedias ja internetis ajalehtede ja
ajakirjade kirjastaja, kelle vastava tegevusega seotud käive eelneval kalendriaastal oli vähemalt
kolm miljonit eurot;
5) ettevõtja, kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis leiduva
Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva
toorme uurimiseks või kaevandamiseks;
6) ettevõtja, kellega on sõlmitud riigi tegevusvaru hoiuleping või delegeeritud varu leping;
7) ettevõtja, kes omab alalist riigikaitseobjekti riigikaitseseaduse tähenduses;
8) ettevõtja, kes omab riigiside toimimist tagavat või ringhäälinguprogrammide edastamiseks
vajalikku taristut;
9) raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteed raudteeseaduse tähenduses;
10) sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle käitatav lennuväli või
kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks, ning Tallinna
lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse osutaja
lennundusseaduse tähenduses;
11) üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluva Eesti meresadama pidaja vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist
käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT
L 348, 20.12.2013, lk 1–128) lisas II nimetatud sadamate nimekirjale.
(2) Sihtettevõte on ettevõte, käitis või vara, mis on tegutsemiseks vajalik käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud ettevõtjale.
2. peatükk
Välisinvesteeringu loamenetlus
§ 5. Välisinvesteeringu loa vajalikkus
(1) Välisinvesteeringuks on vajalik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti luba (edaspidi
välisinvesteeringu luba), mille andmisel hinnatakse välisinvesteeringu mõju Eesti või Euroopa
Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale.
(2) Käesoleva seaduse alusel loakohustusliku välisinvesteeringu lõpuleviimine on keelatud
enne välisinvesteeringu loa saamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei keela väärtpaberite avaliku pakkumise või
seeriatena väärtpaberitehingute, sealhulgas teisteks väärtpaberibörsil noteeritud väärtpaberiteks
konverteeritavate väärtpaberitega tehtavate tehingute läbiviimist, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile esitatakse viivitamata taotlus välisinvesteeringu loa saamiseks ning
välisinvestor ei kasuta kuni välisinvesteeringu loa saamiseni omandatava olulise osaluse või
saavutatava kontrolliga kaasnevaid õigusi, eelkõige hääleõigust.
§ 6. Välisinvesteeringu loa taotlemine
2
(1) Välisinvesteeringu loa saamiseks esitab välisinvestor (edaspidi ka taotleja) Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt taotluse koos lisadokumentidega käesoleva
seaduse §-s 13 nimetatud infosüsteemi kaudu pärast välisinvesteeringu aluseks oleva lepingu
sõlmimist või muu tehingu tegemist, kuid enne välisinvesteeringu lõpuleviimist.
(2) Kui sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele saab teatavaks, et välisinvestor ei
ole välisinvesteeringu luba taotlenud, teavitab ta sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametit, esitades temale kättesaadavad käeoleva seaduse §-s 7 nimetatud andmed.
(3) Välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline võib enne välisinvesteeringu
loa taotlemist või loamenetluses pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole
selgituste saamiseks, samuti küsida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõustamist,
kas välisinvesteering on loakohustuslik.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib taotlusega seotud andmeid töödelda üksnes
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise eesmärgil ning sihtettevõtja või välisinvestori
poolt käesoleva seaduse alusel esitatud andmete kontrollimiseks vajalikus ulatuses.
§ 7. Taotluses esitatavad andmed
(1) Taotluses esitatakse välisinvesteeringu kirjeldus ning andmed välisinvestori, sihtettevõtja ja
sihtettevõtte, nende omandistruktuuri, majandustegevuse, välisinvesteeringu väärtuse,
rahastamise allika ja tegemise ajakava kohta.
(2) Taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile viivitamata taotluses esitatud
andmete või dokumentide muutumisest.
(3) Taotluse andmekoosseisu, sellele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse esitamise korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 8. Teabe küsimine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda taotlejalt lisaks käesoleva
seaduse §-s 7 nõutud andmetele või dokumentidele täiendavate andmete või dokumentide
esitamist, kui need on vajalikud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda sihtettevõtjalt,
välisinvesteeringu muult osaliselt, isikult ja riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuselt
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist.
§ 9. Taotluse menetlemine ja menetlustähtajad
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab taotluse ja sellele lisatud dokumendid
välisinvesteeringukomisjonile (edaspidi komisjon) kooskõlastamiseks, määrates tähtaja.
(2) 30 kalendripäeva jooksul puudusteta taotluse esitamisest arvates Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet:
1) annab välisinvesteeringu loa;
2) keeldub välisinvesteeringu loa andmisest või
3) teatab taotlejale, et välisinvesteering ei ole käeoleva seaduse alusel loakohustuslik.
3
(3) Välisinvesteeringu mõju hindamiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega pikendada kuni 90 kalendripäeva võrra.
(4) Kui Euroopa Liidu liikmesriik või Euroopa Komisjon on teatanud oma kavatsusest esitada
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate
välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT LI 79, 21.3.2019, lk 1–14)
alusel märkused või arvamus, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pikendada
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega kuni 90 kalendripäeva võrra.
§ 10. Välisinvesteeringu hindamine
(1) Välisinvesteeringu mõju hindamisel Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja
avalikule korrale kaaluvad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja komisjon eelkõige
asjaolusid, mis seonduvad välisinvestoriga, sihtettevõtja või sihtettevõtte majandustegevuse
ning asjakohase majandusvaldkonnaga.
(2) Välisinvestoriga seonduvalt võetakse eelkõige arvesse:
1) millistes riikides ning millistes majandusvaldkondades välisinvestor tegutseb;
2) milline on välisinvestori omandistruktuur, sealhulgas kas see on läbipaistev ja arusaadav;
3) millisest allikast välisinvesteeringut rahastatakse ning kas raha päritolu on selgelt tuvastatav;
4) kas välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas
riigiasutus või relvajõud;
5) kas välisinvestor on seotud või olnud seotud Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut
või avalikku korda ohustavate tegevustega;
6) kas välisinvestor tegeleb, on tegelenud või on põhjendatud kahtlus, et ta hakkab tegelema
ebaseadusliku tegevusega;
7) kas välisinvestor või tema lõplik kasusaaja on või on olnud rahvusvahelise sanktsiooni
subjektiks.
(3) Sihtettevõtja või sihtettevõtte majandustegevusega seonduvalt võetakse eelkõige arvesse:
1) millises majandusvaldkonnas sihtettevõtja või sihtettevõte tegutseb ning tema olulisus selles
valdkonnas;
2) millises ulatuses rahastatakse sihtettevõtjat Euroopa Liidu vahenditest või muudest avalikest
vahenditest;
3) kas välisinvestor kavatseb teha muutust sihtettevõtja või sihtettevõtte majandustegevuses või
sihtettevõtja juhtimises;
4) kas sihtettevõtja tegeleb teadus- ja arendustegevusega ning millised intellektuaalse omandi
õigused talle kuuluvad;
5) kas sihtettevõtte koosseisu kuuluvad intellektuaalse omandi õigused.
(4) Sihtettevõtja või sihtettevõtte asjakohase majandusvaldkonnaga seonduvalt võetakse
eelkõige arvesse:
1) milline on üldine konkurentsiolukord ja kes on sihtettevõtja konkurendid;
2) asendustoodete või -teenuste olemasolu;
3) milline on välisinvesteeringu mõju sihtettevõtja või sihtettevõtte tegevusele
majandusvaldkonnas, sealhulgas tema suhetele tarnijate, varustajate ja klientidega.
4
§ 11. Välisinvesteeringu loa andmine, kõrvaltingimusega loa andmine ja andmisest
keeldumine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab välisinvesteeringu loa, kui
välisinvesteering ei ohusta Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub välisinvesteeringu loa andmisest, kui
välisinvesteering võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku
korda.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib anda välisinvesteeringu loa
kõrvaltingimusega, mis paneb välisinvestorile või sihtettevõtjale Eesti või Euroopa Liidu
liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise vältimiseks meetme täitmise kohustuse,
sealhulgas kohustuse sihtettevõtjas teatud suurusega osaluse võõrandamiseks, olemasolevate
toodete tarnimise või teenuste osutamise lepingute jätkamiseks. Kui meetmete osas on
välisinvestoriga vajalik pidada läbirääkimisi, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
pikendada käesoleva seaduse § 9 lõikes 2, 3 või 4 sätestatud tähtaega kuni 60 kalendripäeva
võrra.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda välisinvesteeringu loa andmisest,
kui:
1) on põhjendatud alus kahelda esitatud dokumentide ja andmete ehtsuses või nende sisu
õigsuses;
2) taotleja ei ole esitanud käesoleva seaduse § 7 lõike 1 alusel täiendavaid andmeid, mis võivad
mõjutada välisinvesteeringu loa andmist või sellest keeldumist;
3) välisinvesteering võib mõjutada Euroopa Liidule huvi pakkuvaid projekte või programme
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artikli 8 tähenduses.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 alusel antud haldusakti aluseks olevaid põhjendusi,
samuti menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas taotlejale, ulatuses, milles
see võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avaliku korra kaitset või
milles sellele kohaldub seaduses sätestatud juurdepääsupiirang.
§ 12. Välisinvesteeringu loa muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva seaduse § 11 lõike 3 kohaselt
antud välisinvesteeringu loa kõrvaltingimust muuta, kui loa aluseks olevad asjaolud on oluliselt
muutunud, mistõttu ei ole loas sätestatud meede enam tõhus.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnistada välisinvesteeringu loa
kehtetuks, kui:
1) taotleja ei täida käesoleva seaduse § 11 lõike 3 kohaselt määratud kõrvaltingimust;
2) taotleja on esitanud ebaõigeid või eksitavaid andmeid või dokumente, mis olid otsuse
tegemisel määravad;
3) ilmnevad uued asjaolud, millest teadmise või mille olemasolu korral loa menetluses oleks
selle andmisest keeldutud.
(3) Välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisel on välisinvestor, sihtettevõtja ja
välisinvesteeringu muu osaline viivitamata kohustatud tegema vajalikud toiminguid
välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks.
5
§ 13. Andmete kandmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi,
säilitustähtaeg
(1) Välisinvesteeringu loamenetluse andmed ja dokumendid kantakse Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis säilitatakse
välisinvesteeringu loamenetluse andmeid ja dokumente seitse aastat menetluse lõpetamisest
arvates.
3. peatükk
Välisinvesteeringukomisjon
§ 14. Komisjoni koosseis ja töökord
(1) Komisjon tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures ja sellesse kuuluvad
valitsusasutuste esindajad.
(2) Komisjoni moodustab ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 15. Komisjoni pädevus
(1) Komisjon täidab järgmisi ülesandeid:
1) hindab välisinvesteeringu mõju Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule
korrale ning kooskõlastab välisinvesteeringu loa taotluse või jätab selle kooskõlastamata;
2) teeb ettepaneku välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse kehtestamiseks ja annab
kõrvaltingimuse kohta hinnangu;
3) otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 alusel märkuste esitamise
ja koostab märkused.
(2) Komisjonil on ülesannete täitmisel õigus:
1) saada välisinvestorilt, muudelt isikutelt või asutustelt ja andmekogudest teavet
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalike asjaolude kohta;
2) teha koostööd teiste riikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega, seahulgas saada teiste riikide pädevatelt asutustelt, Euroopa Komisjonilt,
järelevalveasutustelt teavet.
4. peatükk
Koostöö Euroopa Liidus välisinvesteeringute menetlemisel
§ 16. Kontaktpunkt
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artiklis 11 nimetatud siseriikliku
kontaktpunkti ülesandeid täidab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes teeb määruses
nimetatud alustel ja tingimustel koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu
liikmesriikidega.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kogub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/452 artikli 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed ja edastab need Euroopa Komisjonile.
6
§ 17. Koostöö loamenetluses
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teatab viivitamata Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/452 kohaselt Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu
liikmesriikidele kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja välisinvesteeringust, mille suhtes
viiakse läbi loamenetlust, esitades määruse artikli 9 lõikes 2 nimetatud teabe.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastab viivitamata Euroopa Komisjoni või
Euroopa liidu liikmesriigi lisateabe taotlusele välisinvesteeringu kohta, nõudes vajadusel teavet
välisinvestorilt, sihtettevõtjalt või välisinvesteeringu muult osaliselt. Välisinvestor,
sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline on kohustatud nõutud teabe esitama
viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal kalendripäeval Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti taotluse saamisest arvates.
§ 18. Koostöö loamenetluse puudumisel
Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu liikmesriik esitavad taotluse teabe saamiseks
välisinvesteeringu kohta, millele ei kohaldu käesolevas seaduses sätestatud loamenetlus, küsib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvestorilt, sihtettevõtjalt või
välisinvesteeringu muult osaliselt taotlusele vastamiseks vajalikku Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/452 artikli 9 lõikes 2 nimetatud teavet ja edastab selle viivitamata
Euroopa Komisjonile ning teabe taotluse esitanud Euroopa Liidu liikmesriigile. Välisinvestor,
sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline on kohustatud nõutud teabe esitama
viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal kalendripäeval jooksul Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti taotluse saamisest arvates.
§ 19. Koostöö teise liikmesriigi välisinvesteeringu loamenetluses
(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab teate teises Euroopa Liidu liikmesriigis
alustatud välisinvesteeringu loamenetluse kohta, annab ta viivitamatult teabe edasi komisjoni
liikmetele käesoleva seaduse § 13 nimetatud infosüsteemi kaudu.
(2) Komisjoni liige esitab kümne kalendripäeva jooksul teabe saamisest arvates hinnangu, kas
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välisinvesteeringu osas on alust esitada põhjendatud
märkused. Hinnangus tuleb märkida, kas Eesti julgeolekule või avalikule korrale ohu olemasolu
või selle ulatuse paremaks hindamiseks ning põhjendatud märkuste esitamiseks on vajalik
taotleda lisateavet välisinvesteeringu kohta. Põhjendatud märkused Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/452 artiklis 6 sätestatud alustel ja korras koostab komisjon.
5. peatükk
Riiklik järelevalve
§ 20. Riikliku järelevalve teostaja
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on riikliku järelevalve teostamine
käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle.
7
§ 21. Riikliku järelevalve erimeede
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku
järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–51 sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 22. Teabe nõudmine välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse täitmise kontrollimiseks
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada välisinvesteeringu loa
kõrvaltingimuse täitmise kontrollimiseks välisinvestorilt või sihtettevõtjalt teavet ja
dokumente.
§ 23. Ettekirjutus loata välisinvesteeringu tegemise ja loa tingimuste rikkumise korral
(1) Kui loakohustuslik välisinvesteering on tehtud välisinvesteeringu loata, võib Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet teha välisinvestorile, sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule
osalisele ettekirjutuse, kohustades teda osaluse või sihtettevõtte võõrandama, tehingu tagasi
täitma või tegema muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks.
(2) Kui välisinvestor, välisinvesteeringu muu osaline või sihtettevõtja ei täida käesoleva
seaduse § 11 lõike 3 kohaselt määratud kõrvaltingimust või käesoleva seaduse § 12 lõikes 3
nimetatud kohustust, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha talle ettekirjutuse,
kohustades teda vastavalt kas kõrvaltingimuse täitmiseks või tehingu tagasitäitmiseks, osaluse
või sihtettevõtte võõrandamiseks või muu toimingu tegemiseks välisinvesteeringueelse
olukorra taastamiseks.
§ 24. Sunniraha ülemmäär
Riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses
sätestatud korras. Sunniraha ülemmääraks kehtestatakse 100 000 eurot.
6. peatükk
Rakendussätted
§ 25. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „sätestatud“ sõnadega
„ja välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusest tulenevate riikliku järelevalve
teostamisega seotud“.
§ 26. Seadme ohutuse seaduse muutmine
Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem on andmekogu
(edaspidi andmekogu), mille pidamise eesmärk on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega seonduvate toimingute ja menetlustega seotud
8
andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine, asjaomaste asutuste vahel vahetamine,
nende andmete alusel järelevalve teostamine ja ülevaadete koostamine, lubade ja tunnistuste
väljastamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine.“;
2) paragrahvi 12 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmuste andmestik, kuhu kantakse Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärusest tulenevate tegevusvaldkondadega seotud
sündmused;“;
3) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande ning tagatiste
andmestik.“.
§ 27. Tarbijakaitseseaduse muutmine
Tarbijakaitseseaduse § 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatavad andmed ja
dokumendid kantakse seadme ohutuse seaduse § 12 alusel loodud Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi.“.
§ 28. Turismiseaduse muutmine
Turismiseaduse § 152 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „tarbijakaitseseaduse
§-s 22“ sõnadega „seadme ohutus seaduse §-s 12“.
§ 29. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustiku § 12612 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna
„julgeolekukontrollis,“ sõnadega „välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks
välisinvesteeringu usaldusväärsuse seaduse tähenduses“.
§ 30. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. mail.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn „…“ …. 2022. a
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“…. 2022. a
9
07.11.2021
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõus reguleeritakse, millistel tingimustel ja korras hinnatakse välisinvesteeringu
usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra
seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlaksmääratletud sektorites
tegutsevasse ettevõtjasse. Julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks luuakse meede, mis annab
süsteemse vaate teatud majandussektorites tehtavatele välisinvesteeringutele, selle abil saab
koguda teavet ja analüüsida nende investeeringute mõju Eesti julgeolekule või avalikule korrale
ning välispoliitikale laiemalt. Eelnõuga kehtestatakse välisinvesteeringu hindamiseks olulised
elemendid, et välisinvestorile oleks arusaadav, millistes valdkondades, millise informatsiooni
alusel, millises ajaraamis, kelle poolt menetlus läbi viiakse.
1.2. Ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus-
ja tarbimiskeskkonna osakonna välisinvesteeringute nõunik Natalja Rüütel (telefon 639 7615,
e-post
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel osalesid Siseministeeriumi
sisejulgeolekupoliitika osakonna ametnikud (telefon 612 5056;
[email protected]).
Eelnõu väljatöötamisse olid samuti kaasatud Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi,
Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi, EAS Välisinvesteeringute
Keskuse, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti ja Riigikantselei esindajad.
Eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (telefon 715 3403, e-post anne-
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 23.02.2021 korraldusega nr 83 kinnitatud „Vabariigi
Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023“ eesmärgiga „III Tark majandus“ punktiga
„Atraktiivne ettevõtlus ja ärikeskkond„ alapunktiga 3.33. „Usaldusväärne finantssüsteem
eeldab rahapesu, investeerimispettuste jms vastase regulatsiooni arendamist. Õiguskuuleka
kliendi jaoks on Eesti finantssüsteem avatud, petturitel ja kurjategijatel ei ole siin kohta.“.
Eelnõu seondub Euroopa Liidu (EL) õigusega, sest sellega aidatakse kaasa Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruses (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (edaspidi määrus 2019/452)1, ettenähtud
liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahelise koostöömehhanismi tõhusale rakendamisele.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT LI 79, 21.3.2019, lk 1–14)
1
Vabariigi Valitsuse Julgeolekukomisjoni 18. novembri 2019. a otsusega tehti Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks viia läbi vajalikud ettevalmistused määruse
2019/452 rakendamiseks, sealhulgas kontaktpunkti loomiseks, ja asjaomase seaduseelnõu
väljatöötamiseks.
Enne eelnõu koostamist on seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus2 läbinud 2020. aasta suvel
kooskõlastusringi.
Samuti on Riigikantselei tellimusel koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga
valminud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE koostöös
Advokaadibüroo Sorainen AS-iga teostatud uuring „Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude
hindamine“ (edaspidi ka Tartu Ülikooli uuring).3
Eelnõuga muudetakse krediidiasutuste seadust (RT I, 02.06.2021, 26), seadme ohutuse seadust
(RT I, 30.12.2020, 10), tarbijakaitseseadust (RT I, 04.01.2021, 14), turismiseadust (RT I,
04.12.2020, 3) ja kriminaalmenetluse seadustikku (RT I, 08.07.2021, 9).
Kuna eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku, on Eesti Vabariigi põhiseaduse §
104 lg 2 p 14 järgi eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Dokumendi „Eesti julgeolekupoliitika alused“4 punkti 3.5 (majandusjulgeolek ja seda toetav
taristu) kohaselt põhineb Eesti majanduse käekäik stabiilsetele ja usaldusväärsetele turgudele
suunatud ekspordil, samuti usaldusväärsetel välisinvesteeringutel Eesti majandusse ja Eesti
ettevõtete suutlikkusel realiseerida oma potentsiaali, investeerides kasvuvõimalusi pakkuvatele
stabiilsetele turgudele. Riigi strateegiliste äriühingute jätkusuutlikuks arenguks ja kvaliteetsete
teenuste pakkumiseks (energia, transport, side ja infotehnoloogia) tuleb kindlustada nende
ettevõtete investeeringud.
Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat rahvusliku
majanduse arendamiseks ja suutlikkus seista vastu majanduslikule survele (nii välisriikidest
lähtuvale kui ka riigi enda täiesti suveräänsetest otsustest tulenevale). Eesti on väike, avatud
majandusega riik ning osa Euroopa ja maailma majandusest. Seega mõjutavad Eesti majandust
nii peamiste ekspordipartnerite majanduse olukord (st euroala ja Skandinaavia riigid) kui ka
üleilmne majandusareng, samuti see, mis toimub finantssüsteemis ning energia ja toorme
valdkonnas.5
Eesti julgeolekule on majandusjulgeoleku seisukohast üheks riskiks välisriikide majanduslik
surve ja riigi strateegiliste majandushuvide ebapiisav kaitstus, mis kahjustab ettevõtjaid ning
mõjutab negatiivselt Eesti majanduse käekäiku ja inimeste heaolu. Julgeoleku aspektist
2
Arvutivõrgus: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e825c112-d0ba-4dca-8a4e-024a35e4cd57
3
S. Espenberg, S. Mikli, K. Pulk, P. Künnap, A. Grünberg, N. Aas, U. Varblane (2021). Välisinvesteeringute
taustauuringu mõjude hindamine. Lõpparuanne. Tartu, Tallinn.
Arvutivõrgus: https://mkm.ee/sites/default/files/valisinvesteeringute_kontroll_uuringu_lopparuanne.pdf.
4
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf#.
5
Programm „Siseturvalisus 2022-2025“ (eelnõu), lk 65, Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/STAK/STAK2/siseturvalisus_2022-
2025_eelnou.docx
2
vaadatuna on Eesti strateegiliseks majandushuviks strateegilise transporditaristu sõltumatus
Euroopa Liidu välistest riikidest, energiaallikate varustuskindlus, vaba konkurents majanduses,
toimiv tollikontroll Euroopa Liidu välispiiril, finantssüsteemi stabiilsus ning elektroonilise side
ja teiste elutähtsate teenuste pakkumiseks vajaliku taristu hea tehniline seisukord ja sõltumatus
Euroopa Liidu välistest riikidest. Oluline on analüüsida strateegilistesse valdkondadesse
kavandatavaid investeeringuid ja nende päritolu.6
Välisinvesteeringud avaldavad Eesti majandusele positiivset mõju, näiteks edendades selle
konkurentsivõimet, aidates kiiremini suurendada innovatsiooni, tootlikkust, sissetulekuid, luua
töökohti, tuua sisse tehnoloogialahendusi ja oskusteavet. Seejuures on oluline arvestada ka
võimalusega, et lühiajalist kasu toov välisinvesteering võib kujuneda ohuks julgeolekule või
avalikule korrale, seda eelkõige juhtudel, kui investoriks on füüsiline isik või ettevõtja, kellele
rakendatakse rahvusvahelisi sanktsioone või kes tegeleb ebaseadusliku tegevusega. Tähelepanu
tuleb pöörata välisinvesteeringutele, mis kujutavad endast ohtu strateegilisele varale, olulisele
taristule ja tarneahelale, kui need on seotud Eesti julgeolekut kahjustada püüdvate riikidega.
Kaitsepolitseiameti ja tema koostööpartnerite ülesandeks on kõnealuseid riske sisalduvaid
välisinvesteeringuid tuvastada ja tõkestada, kuid nende ennetavad sekkumisvõimalused võivad
olla piiratud.
Arvestades viiruse COVID-19 pandeemiast tingitud globaalset majanduslikku haavatavust,
sealhulgas ressursside ja riikide omavaheliste jõujoonte ümberpaiknemist, võib eeldada, et
välisinvesteeringute kasutamine oma julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamiseks pigem
kasvab. Kriisiolukorras tugevasti mõjutatud Eesti väike ja avatud majandus on atraktiivne ning
haavatav sihtmärk geopoliitiliste ambitsioonide elluviimiseks, mistõttu vajalike meetmete
kasutuselevõtt välisinvesteeringute kontrolli läbiviimiseks on erakordselt oluline ja aktuaalne.
Ka dokumendis „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ tuuakse Eesti riigi strateegilistele
majandushuvidele ühe suurima ohuna välja julgeolekut ohustavad investeeringuid (lisaks
korruptsioonile, rahapesule, küberrünnakule, võõrriikide eriteenistuste tegevusele,
tööstusspionaažile).7 Majandusjulgeolekut puudutavate riskide maandamise meetmena
nimetatakse strateegilistesse majandusharudesse tehtavate investeeringute päritolu kindlaks
tegemist.8
Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eesmärgiks on reguleerida
kindlaksmääratud majandusvaldvaldkondades tegutsevatesse ettevõtjatesse tehtavate
investeeringute kontrolli, tagades süsteemse teabe saamise ja ohu hindamise kaudu Eesti
julgeolekule või avalikule korrale negatiivse mõju ärahoidmise. Selleks kehtestatakse
kohaldamisalasse kuuluvatele välisinvesteeringutele loakohustus, samuti nähakse ette meetmed
avaliku korra ja julgeoleku riskide kõrvaldamiseks.
Alates 11.10.2020. a rakendatakse määrust 2019/452, millega kehtestatakse üldine raamistik
Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuteks liikmesriikide poolt
julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel, samuti reeglid liikmesriikide vaheliseks ning
6
Programm „Siseturvalisus 2022-2025“ (eelnõu), lk 65, Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/STAK/STAK2/siseturvalisus_2022-
2025_eelnou.docx
7
Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (eelnõu), lk 29, kättesaadav:
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/STAK/STAK2/siseturvalisuse_arengukava_203
0_26.04.2021.pdf
8
Samas, lk 8.
3
liikmesriikide ja komisjoni vaheliseks koostööks seoses julgeolekut või avalikku korda
mõjutada võivate välisinvesteeringutega. Määruse 2019/452 preambuli punkti 8 kohaselt peaks
välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ja koostöö raamistik andma liikmesriikidele ja
Euroopa Komisjonile vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga julgeolekule või avalikule korrale
ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse
teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid,
võttes arvesse oma konkreetset olukorda ja riigisisest eripära. Otsus selle kohta, kas kehtestada
taustauuringumehhanism9 või teha konkreetsele välismaisele otseinvesteeringule taustauuring,
jääb asjaomase liikmesriigi ainuvastutusse.
Komisjoni teatise10 kohaselt on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 63 ette nähtud
kapitali vaba liikumine mitte ainult Euroopa Liidu piires, vaid ka Euroopa Liidu ja kolmandate
riikide vahel ning kõik piirangud peavad olema sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed avaliku
poliitika õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Sellised eesmärgid on asutamislepingus või
Euroopa Kohtu praktikas määratletud ülekaaluka üldise huvina. Sellised eesmärgid ei tohiks
olla puhtalt majanduslikud11. Avalikule korrale, avalikule julgeolekule ja rahvatervisele võib
tugineda üksnes juhul, kui on tõeline ja piisavalt tõsine oht mõnele ühiskonna põhihuvile12.
Välisinvestorite poolt strateegiliste varade turuvallutuslikul eesmärgil ostmise korral (nt
eesmärgiga piirata teatava kauba tarnimist liidu turule või teatava teenuse pakkumist turul) on
kõige asjakohasem põhjus erandi tegemiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 65
sätestatud „avalik kord või avalik julgeolek“. See võib näiteks õigustada piiravaid meetmeid,
mida on vaja varustuskindluse tagamiseks (näiteks energiavaldkonnas) või oluliste avalike
teenuste osutamiseks, kui vähem piiravad meetmed (nt reguleerivad meetmed, millega
kehtestatakse avalike teenuste osutamise kohustused kõigile teatavates sektorites tegutsevatele
ettevõtjatele) ei ole piisavad, et kõrvaldada tõeline ja piisavalt tõsine oht mõnele ühiskonna
põhihuvile.13
Määrus 2019/452 ei piira liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku ja avaliku korra
tagamise eest. Samuti ei mõjuta see määrus liikmesriigi õigust teha erandeid kapitali vabale
liikumisele vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 65 lõike 1 punktile b ehk võtta
tarvitusele meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt
(preambuli p 4).
Seega on välisinvesteeringute kontrolli õigusliku regulatsiooni loomine iga liikmesriigi enda
pädevuses ning otsus selle kohta, kas kehtestada välisinvesteeringute hindamiseks kord või
millised konkreetseid välisinvesteeringuid uurida, jääb asjaomase liikmesriigi ainuvastutusse.
Määrus 2019/452 annab üldised juhiseid kontrollimehhanismi peamiste elementide (artikkel 3)
9
Määruse 2019/452 artikli 2 punkti 4 kohaselt on taustauuringumehhanism üldkohaldatav meede nagu seadus või
määrus ning sellele lisatud haldusnõuded, rakendusnormid või -suunised, kus on esitatud tingimused ja
menetlused, et välismaiseid otsinvesteeringuid julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel hinnata, uurida, nende
tegemiseks luba anda, nende suhtes tingimusi kehtestada, nende tegemist keelata või neid tühistada.
10
Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele seoses välismaiste otseinvesteeringute, kolmandatest riikidest
kapitali vaba liikumise ja Euroopa strateegiliste varade kaitsega enne määruse (EL) 2019/452 (välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute määrus) kohaldumist“, ELT CI 99, 26. märts 2020, lk 1, p 4.
11
Euroopa Kohtu 27.02.2019 otsus nr C-563/17, Associação Peço a Palavra (ECLI:EU:C:2019:144), punkt 70.
12
Vt Euroopa Kohtu 14.03.2000 otsus nr C-54/99, Église de Scientologie (ECLI:EU:C:2000:124), punkt 17;
Euroopa Kohtu 04.06.2002 otsus nr C-503/99, komisjon vs. Belgia (ECLI:EU:C:2002:328), punkt 47 ja Euroopa
Kohtu 13.05.2003 otsus nr C-463/00 (ECLI:EU:C:2003:272), komisjon vs. Hispaania, punkt 72.
13
Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele seoses välismaiste otseinvesteeringute, kolmandatest riikidest
kapitali vaba liikumise ja Euroopa strateegiliste varade kaitsega enne määruse (EL) 2019/452 (välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute määrus) kohaldumist“ (ELT CI 99, 26. märts 2020, lk 1, p 4.
4
ning julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt arvestatavate tegurite osas (artikkel 4). Määruse
2019/452 artikli 3 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriikide välisinvesteeringute kontrollimisega
seotud normid ja menetlused olema läbipaistvad ega tohi põhjustada diskrimineerimist
kolmandate riikide vahel. Liikmesriikidel tuleb eelkõige ette näha asjaolud, mille olemasolul
välisinvesteeringu uuring algatatakse, samuti uuringu alused ja üksikasjalikud kohaldatavad
menetlusnormid. Samas soovitatakse liikmesriikidel, kes plaanivad kõnealuseid mehhanisme
kehtestada, võtta arvesse olemasolevate mehhanismide toimimist, kogemusi ja parimaid tavasid
(määruse 2019/452 preambuli p 4).
Erinevad välisinvesteeringute hindamise regulatsioonid on 2021. aasta keskpaiga seisuga
loodud 18 Euroopa Liidu liikmesriigis14, muudest riikidest näiteks ka USA-s, Jaapanis,
Austraalias, Kanadas, Norras ja Ühendkuningriigis. Euroopa Komisjoni aastaaruande15
kohaselt plaanivad tänasel päeval pea kõik ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid (väljaarvatud
Horvaatia, Küpros, Bulgaaria) vastavasisuliste õigusaktide kehtestamist.
Lisaks eelnimetatud üldistele juhistele, näeb määrus 2019/452 kolmandate riikide
välisinvestorite poolt tehtavate otseinvesteeringute osas ette koostöömehhanismi ning sätestab
infovahetuse korra nii Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka Euroopa Komisjoni vahel. Koostöö
raames vahetatav teave peab minimaalselt hõlmama välisinvestori ja sihtettevõtja
omandistruktuuri, äritegevuse kirjeldust, andmeid investeeringu väärtuse ja rahastuse kohta.
Seega, sõltumata siseriikliku välisinvesteeringu kontrolli olemasolust või selle puudumisest,
peavad kõik liikmesriigid määrusega 2019/452 kehtestatud koostöömehhanismis osalema.
Kuigi määruses sätestatud koostöömehhanism kolmandatest riikidest pärit otseinvesteeringute
puhul on otsekohalduv, on määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalik õigusselguse
ja tulemusliku rakendamise huvides uute normide kehtestamisega teha täiendused siseriiklikus
õiguses. Eestil puudub praegusel ajal selline õiguslik regulatsioon, mis võimaldaks
välisinvestorilt või välisinvesteeringut saavalt ettevõtjalt küsida määruses 2019/452 ettenähtud
teavet.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusega luuakse seega alused välisinvestorilt
ja välisinvesteeringut saavalt sihtettevõtjalt teabe küsimiseks, mis on vajalik nii määruses
2019/452 ettenähtud koostöös tõhusaks osalemiseks kui ka seaduse kohaldamisalasse jääva
investeeringu hindamiseks, arvestades muuhulgas teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja
Euroopa Komisjoni seisukohti.
Peamisteks kaitstavateks õigushüvedeks on riigi julgeolek, avalik kord või lisaks mõni avaliku
korra kaitstav spetsiifiline õigushüve (elutähtsa teenuse tagamine, taristu toimimine,
looduskeskkond, majandustegevus, rahvatervis jms).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu struktuur on järgmine:
1. peatükk. Üldsätted
14
Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Soome, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Itaalia, Portugal, Hispaania,
Holland, Rumeenia, Malta, Sloveenia, Slovakkia, Tšehhi. (14. juuli 2021. a seisuga) Allikas:
https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157946.pdf .
15
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule “Esimene aastaaruanne ELi välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute kohta”, lk 9, kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0714&from=EN
5
2. peatükk. Välisinvesteeringu loamenetlus
3. peatükk. Välisinvesteeringukomisjon
4. peatükk. Koostöö Euroopa Liidus välisinvesteeringute menetlemisel
5. peatükk. Riiklik järelevalve
6. peatükk. Rakendussätted
1. peatükk
Üldsätted
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
Paragrahvi 1 lõike 1 kohaselt reguleeritakse eelnõus välisinvesteeringu loa kohustuse,
välisinvesteeringu ja välisinvestori usaldusväärsuse hindamise menetlemise, riikliku
järelevalve tingimusi ja korda. Eelnõus määratletakse, millistel juhtudel toimub eelnõu
reguleerimisalasse kuuluva välisinvesteeringu loa taotlemine Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametilt, millised andmed tuleb taotluses esitada, loamenetluse läbiviimise
tingimused ja tähtajad, peamised asjaolud, mida välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel
arvesse võetakse, lähtudes eelnõu eesmärgist (§ 1 lg 2). Eelnõus sätestatakse ka
välisinvesteeringu loa taotlusele kooskõlastuse andva välisinvesteeringukomisjoni üldine
koosseis ja pädevus.
Vastavalt § 1 lõikele 2 on eelnõu eesmärk Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku ja
avalik korra tagamine välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise abil. Välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamisel uuritakse välisinvestori majandustegevust, käitumist,
omandistruktuuri, seoseid ja võimalikke riske, samuti tuvastatakse mõju sihtettevõtja või
sihtettevõtte majandustegevusele ning asjakohasele majandusvaldkonnale. Välisinvesteering
on usaldusväärne, kui see ei ohusta julgeolekut ja avalikku korda.
Mõiste „avalik kord“ on laiatähenduslik mõiste, ning sellel on rahvusvahelises era- ja avalikus
õiguses ning Euroopa Liidu õiguses erinev sisu. Avalikku korda ei defineeri otseselt ei Euroopa
Liidu esmane ega teisene õigus, samas on avaliku korra mõistet käsitletud kohtupraktikas.
Euroopa Kohus on sedastanud, et mõiste „avalik kord“ eeldab igal juhul lisaks ühiskondliku
korra häirimisele ehk igasugusele seaduserikkumisele ka seda, et esineb tõeline, vahetu ja
piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi16.
16
Euroopa Kohtu 11.juuni 2015 otsus nr C-554/13, Zh. ja O (EU:C:2015:377), punkt 60 ja seal viidatud
kohtupraktika direktiivi 2008/115 artikli 7 lõike 4 kohta; Euroopa Kohtu 24. juuni 2015 otsus nr C-373/13, H. T.
versus Land Baden‑Württemberg, (EU:C:2015:413), punkt 79 ja seal viidatud kohtupraktika, mis puudutab
artikleid 27 ja 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb
Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning
millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ,
72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158,
lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46, ning parandused ELT 2004, L 229, lk 35, ja ELT 2005, L 197, lk 34.
6
Kuigi määruses 2019/452 on palju rõhutatud avaliku korra kaalutlusi, ei sisaldu selles mõiste
määratlust. Euroopa Komisjoni koostatud määrust selgitava dokumendi17 kohaselt tuleb
kõnealust mõistet sisustada kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega, mis
tulenevad muuhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni Teenustekaubanduse üldlepingust,
kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutest, samuti Euroopa Liidu
toimimise lepingu (edaspidi ELTL) kolmandatest riikidest kapitali liikumist puudutavatest
artiklitest. Avaliku korra sisustamisel on viidatud Teenustekaubanduse üldlepingu artikli XIV
punktile a, mille kohaselt on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetel õigus rakendata
meetmeid avaliku korra hoidmiseks, kuid vastavale avaliku korra erandile võib toetuda üksnes
juhul, kui mõnda ühiskonna põhihuvi ähvardab tõeline ja piisavalt tõsine oht.
Eesti seadustes on avalik kord defineeritud nii rahvusvahelise eraõiguse seaduses (edaspidi
REÕS) kui ka korrakaitseseaduses (edaspidi KorS). REÕS § 7 mõistes hõlmab avalik kord Eesti
õiguse olulisi põhimõtteid. KorS-i § 4 kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on
tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus.18
Avaliku korra kaitseala hõlmab lisaks õigusaktidele ka kogu objektiivset õiguskorda, seejuures
mitte ainult õiguskorda kui õigusnormide süsteemi, vaid ka sellele üles ehitatud elukorraldust
tervikuna (isikute era- ja avalik-õiguslikud subjektiivseid õigusi, ühiskonna turvalisust ning
avaliku võimu ja avalike teenuste toimimist).19 Riigikohtu praktikas on avaliku korra mõistet
analüüsinud ja sellele sisu andnud eelkõige Riigikohtu kriminaalkolleegium. Seda on tehtud
näiteks karistusseadustiku §-des 262 ja 263 sätestatud süüteo koosseisude sisustamise
kontekstis. Avalikku korda selles tähenduses tuleb mõista kui kommete, normide või reeglitega
kinnistatud isikute vahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning
võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi.20
Seega on Eesti õiguses avaliku korra mõistel väga lai tähendus ja seda ka korrakaitseseaduses.
Samas ei ole välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks teostatavas loamenetluses vajalik
lähtuda korrakaitseseaduses ette nähtud vastava mõiste sisust, kuna tegemist ei ole riikliku
järelevalve menetlusega. Eelnõu kohaselt arvestatakse avaliku korra sisustamisel Euroopa
Liidu kohtupraktikaga ja lähtutakse avalikule korrale mõju hindamisel lisaks õigusnormidest
kinnipidamisele ja ebaseaduslikule tegevusele ka seda, kas välisinvestori tegevus laiemalt võib
kahjustada või ohustada mõnda ühiskonna põhihuvi või õiguskorraga kaitstavaid õigushüvesid
(elu, tervis, vabadus, vara, looduskeskkond).
Põhiseaduse kohaselt on riigi julgeolek riigi seisund, kus riigi suveräänsust ja tema
põhiseaduslike institutsioonide demokraatlikku toimimist ei rikuta põhiseadusega vastuolus
oleval viisil.21 Erialakirjanduse kohaselt hõlmab riigi julgeolek kõige avaramalt mõistetuna
poliitilise tegevuse institutsionaalseid tingimusi, protsesse, sisu ja tulemusi, mille eesmärgiks
on täita korra- ja kaitseülesandeid ühiskonna iga liikme hüvanguks ja avalikes huvides. Riigi
julgeolekuga seondub poliitiline, militaarne, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik, kultuuriline jne
kaitstus.22
17
Korduma kippuvad küsimused määruse (EL) 2019/452 kohta, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, lk 9, arvutivõrgus kättesaadav:
https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157945.pdf
18
Tartu Ülikooli uuring, lk 25.
19
Samas, lk 26.
20
M. Laaring. Avaliku korra mõiste põhiseaduses. Juridica 4/2021, lk 250.
21
Tartu Ülikooli uuring, lk 28.
22
J. Jäätma. Julgeoleku mõiste. Juridica 2/2020, lk 72.
7
Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja
riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus.23 Eesti
julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitusel – arusaam julgeolekust kui riigi ja selle
rahva võimest kaitsta endale omaseid sisemisi väärtusi ja eesmärke mitmesuguste väliste
poliitiliste, sõjaliste, majanduslike ja ühiskondlike ohtude ja riskide ning nende koosmõjude
eest ja saavutada nende ohtude ja riskide tasalülitamine24. Esmane eesmärk on tagada riigi
julgeolek mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil25. Välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamine on üks mittesõjalistest ennetavatest vahenditest, mille kaudu on
võimalik ennetada ja tõkestada majanduse kaudu Eesti suveräänsusesse sekkumist.
Eesti julgeolekupoliitika peaeesmärki silmas pidades, on olulisteks tegevussuundadeks
muuhulgas turvalisus ja põhiseadusliku korra kaitse, majandusjulgeolek ja seda toetav taristu,
küberjulgeolek, elukeskkonna kindlus.26
Siseturvalisuse arengukava27 aastateks 2020-2030 näeb ette majandusjulgeolekut puudutavate
riskide maandamise. Muuhulgas strateegiliste majandusharude sõltumatuse suurendamise ja
neisse tehtavate investeeringute päritolu kindlakstegemise. Riigikaitse arengukava aastateks
2017-202628 näeb ette, et riigikaitse peamised tegevussuunad on riigi ja ühiskonna toimivuse
tagamine elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise kaudu, strateegilise
kommunikatsiooni arendamine, sisejulgeoleku tagamine, sõjaline kaitse ja tsiviilsektori toetus
sõjalisele kaitsele. Kontrolli rakendatakse eelkõige selliste välisinvesteeringute puhul, mis
võiksid negatiivset avaldada mõju eelnevalt nimetatud julgeolekupoliitika ja riigikaitse
peamistele tegevussuundadele. 29
Võttes arvesse Euroopa Liidu liikmesriikide turgude, omavahel ühendatud tarneahelate ja
liikmesriikide ühiste taristute tihedat lõimitust, võib välisinvesteering kujutada endast ohtu
julgeolekule või avalikule korrale ka väljaspool seda liikmesriiki, kuhu investeering tehakse.
Ühes liikmesriigis asutatud ettevõtja pakutav sisend, teenus või tehnoloogia võib olla teise
liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra või liidule huvi pakkuva projekti jaoks olulise
tähtsusega.30 Määrus 2019/452 annab Euroopa Liidule raamistiku ja ühised kriteeriumid
võimalike ohtude tuvastamiseks ning sisaldab liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö
raamistikku, mis hõlbustab välisinvesteeringute hindamist liikmesriikides ja aitab
sihtliikmesriigil lõplikku otsust langetada. Ilma Euroopa Liidu koostööraamistikuta oleksid
välisinvesteeringu piiriülese mõju tuvastamise võimalused ebapiisavad. Liikmesriik saab
koostööjuhistes ettenähtud korras esitada põhjendatud märkused, kui Eesti sihtettevõtjaid
puudutav välisinvesteering võib avaldada negatiivset mõju selle riigi avalikule korrale ja
julgeolekule.
23
Julgeolekupoliitika alused lk 2.
24
Julgeolekupoliitika alused lk 2.
25
Julgeolekuasutuste seadus § 2.
26
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf#
27
Siseturvalisuse arengukava 2020-2030. Arengukava avalik osa. Kättesaadav:
https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030
28
Riigikaitse arengukava 2017-2026. Arengukava avalik osa. Riigikantselei, 2017. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/sisulehed/eesmargid_tegevused/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf.
29 Vastav soovitus sisaldus ka Tartu Ülikooli uuringus (lk 29).
30
Korduma kippuvad küsimused määruse (EL) 2019/452 kohta, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, lk 3, arvutivõrgus kättesaadav:
https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157945.pdf
8
Välisinvesteeringute usaldusväärsust, nende mõju julgeolekule ja avalikule korrale ning
võimalikke riske hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi, võttes aluseks konkreetse
välisinvesteeringuks oleva tehingu konteksti ja sellega seotud asjaolusid.
Tartu Ülikooli uuringu kohaselt on Eesti atraktiivsus välisinvesteeringute sihtriigina üsna
kõrge, seejuures on eriti suur otseinvesteeringute kasv Eestisse toimunud 2019. aastal.
Võrreldes teiste Kesk-Ida, Balti- ning Skandinaavia riikidega on Eesti saanud keskmisest
märksa rohkem otseseid välisinvesteeringuid.31 Jätkuvalt on oluline, et Eesti oleks edukas
välisinvesteeringute sihtriigina ning säiliks avatud ja ligimeelitav investeerimiskeskkond.
Eelnõuga reguleeritakse võimalike julgeoleku ja avaliku korra ohtude väljaselgitamine ja teatud
välisinvesteeringutest põhjustatud riskide ärahoidmine, sealhulgas näiteks kõrvaltingimusena
seatavate meetmete abil, ilma et see vähendaks Eesti avatust investeeringutele või piiraks
välisinvestorite tegevust Eestis. Eelnõu koostamisel lähtutakse vajadusest säilitada Eesti
atraktiivsust välisinvesteeringutele ja tagada konkurentsieelis, mistõttu arvestatakse ka
lähiriikide32 välisinvesteeringute kontrolli meetmetega.
Samuti ei seata määruse 2019/452 rakendamisega kahtluse alla Euroopa avatust
välisinvesteeringutele, kuid määrusel on oluline roll nende erandjuhtumite puhul, mil
välisinvestorid soovivad omandada Euroopa Liidu liikmesriikide huvide seisukohast olulisi
varasid või kontrolli liidu ettevõtjate üle, kelle tegevus mõjutab tehnoloogiat, taristut, sisendeid
või tundlikku teavet, mis on oluline rohkem kui ühe liikmesriigi või liidule huvi pakkuva
projekti jaoks. Tänu määrusele 2019/452 on liikmesriikidel ja komisjonil palju parem ülevaade
liitu tehtavatest välisinvesteeringutest.33
Eelnõu § 1 lõige 3 alusel kohaldatakse välisinvesteeringu loamenetlusele haldusmenetluse
seaduse sätteid, arvestades seaduses sätestatud erisusi. Haldusmenetluse üldseadusena
kohaldatakse ka välisinvesteeringu loamenetluse läbiviimisel haldusmenetluse seadust.
§ 2. Välisinvesteering
Paragrahvi 2 lõikes 1 määratletakse välisinvesteeringu mõiste sisu. Välisinvesteeringuteks
loetakse eelnõu kohaselt kolme liiki tehinguid, mille kaudu välisinvestor omandab otsese või
kaudse olulise osaluse sihtettevõtjas, saavutab otsese või kaudse kontrolli sihtettevõtja üle või
omandab sihtettevõtte. Sealhulgas on välisinvesteeringu mõistega hõlmatud nii tehingud
ühingute osade ja aktsiatega, kui ka varatehingud (näiteks sihtettevõtte, st sihtettevõtjale
vajaliku ettevõtte, käitise või vara, omandamine), samuti erinevad muud tehingud, mis
võimaldavad kontrollida sihtettevõtja juhtorganite koosseisu või otsuseid, sealhulgas
hääletuskokkulepped, mille tulemusena osaluse omaja isik ise formaalselt ei muutu (näiteks
aktsionäride või osanike vaheline leping).
§ 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt on välisinvesteeringuga tegemist juhul, kui välisinvestor omandab
otsese või kaudse olulise osaluse sihtettevõtjas. Olulise osaluse sisustamisel lähtutakse
väärtpaberituru seaduse (edaspidi VPTS) §-s 9 sätestatust, mis tähendab, et oluline on osalus
äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või
31
Tartu Ülikooli uuring, lk 85.
32
Läti, Leedu ja Soome.
33
Korduma kippuvad küsimused määruse (EL) 2019/452 kohta, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, lk 3, arvutivõrgus kättesaadav:
https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157945.pdf
9
osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis
võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle (VPTS § 9 lg 1). Oluline osalus on otsene,
kui isik omab või teostab seda isiklikult (VPTS § 9 lg 2), kaudne on osalus juhul, kui
välisinvestor omab või teostab seda mitte vahetult, vaid ühe või mitme tema kontrollitava
äriühingu kaudu (läbi vaheühingu), seal hulgas kokkuleppel kolmanda isikuga, või loetakse
hääleõigus muul põhjusel kaudselt isikule kuuluvaks (VPTS § 9 lg 3).
Omandamisel kasutatav vaheühing võib välisinvestoril juba varasemalt olemas olla, aga kaudse
omandamise juhtumiks on ka see, kui välisinvestor asutab üksnes konkreetse tehingu tarbeks
Eestisse või mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki eriotstarbelise valdusühingu34, mille kaudu ta
kavatseb tulevikus osalust kontrollima ja valitsema hakata. Omandamistehingute tegemine läbi
selliste eriotstarbelist valdusühingute on omandamistehingute tegemise praktikas äärmiselt
levinud nii Eestis kui teistes riikides.
Kaudne oluline osalus on võimalik omandada ka selliselt, et välisinvestor omandab kontrolliva
osaluse ettevõtjas olulist osalust omavas või teostavas isikus või kui välisinvestor omandab
kontrolliva osaluse mitmes isikus, kes kaudselt üheskoos omavad või teostavad olulist osalust
sihtettevõtjas. Alljärgnevalt on toodud mõningad tüüpilisemad näited kaudse olulise osaluse
omandamisest, mis eeldavad välisinvesteeringu luba:
1) välisinvestor omandab enamusosaluse sihtettevõtja osanikus, kellel on vähemalt 10-
protsendiline osalus sihtettevõtjas, või mõnes tema emaühingus, tehingu tagajärjena
moodustab välisinvestor kaudne osalus vähemalt 10 protsenti sihtettevõtja osakapitalist;
2) välisinvestor, kelle otsese või kaudse kontrolli all juba on üks sihtettevõtja osanik, kellel
on sihtettevõtjas 8-protsendiline osalus, omandab kontrolli sihtettevõtja teise osaniku
üle, kellel on sihtettevõtjas 2-protsendiline osalus, või sellise osaniku mõne emaühingu
üle, tehingu tagajärjena moodustab välisinvestori kaudne osalus vähemalt 10 protsenti
sihtettevõtja osakapitalist.
Kõige sagedasemaks olulise osaluse omandamise tehinguks on osa või aktsiate ostu-
müügilepingu tulemusel vähemalt 10-protsendilise osaluse saamine osa- või aktsiakapitalis.
Samas on võimalik vastava suurusega osalus saada ka ühinemise või jagunemise tulemusena.
Kolmandaks küllaltki tüüpilise tehinguna on võimalik välja tuua osanike või aktsionäride
lepingu sõlmimine, mille tulemusena saab välisinvestor otsustada (näiteks temaga
kooskõlastamise kohustuse või talle antud veto-õiguse tõttu) vähemalt 10 protsenti osa- või
aktsiakapitali, seda väljendavate õiguste või häälte üle.
Investeeringu määratlemiseks vähemalt 10-protsendilisele hääleõigusele vastava osaluse
kasutamine on väga levinud. Näiteks Eesti lähiriikide (Soome ja Läti) välisinvesteeringute
hindamisel lähtutakse samuti põhimõttest, et olulise osaluse omandamise miinimumlävendiks
on vähemalt 10-protsendilise osaluse omandamine kontrolli kohaldamisalasse kuuluvas
ettevõtjas.
§ 2 lõike 1 punkti 2 alusel loetakse välisinvesteeringuks otsese või kaudse kontrolli
saavutamist sihtettevõtja üle. Kontrolli sisustamisel on aluseks VPTS §-s 10 sätestatu, aga selle
erisusega, et kui väärtpaberituru seadus reguleerib kontrolli saavutamist üksnes kitsalt
äriühingutes, siis eelnõu järgi laienevad samad põhimõtted ka kontrolli saamisele selliste
sihtettevõtjate üle, kes ei tegutse äriühingu vormis. Vastavalt eelnõu paragrahvidele 3 ja 4
lähtutakse nii välisinvestori kui ka sihtettevõtja mõiste sisustamisel laiemalt ettevõtja mõistest
34
Inglise keeles special purpose entity (SPE) või special purpose vehicle (SPV).
10
(vt järgnevaid selgitusi eelnõu § 3 ja 4 kohta). Seega välisinvesteeringu sihtettevõtjateks võivad
eelnõu kohaselt olla kõik üksused, mis on hõlmatud ettevõtja mõistega ja tegutsevad mõnes
eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatud majandusvaldkonnas, sealhulgas näiteks sihtasutused, kellest
mitmed on eelnõu §-ga 4 hõlmatud 35.
Äriühinguks mitteoleva üksuse, näiteks sihtasutuse puhul seisneb kontrolli saamine üldjuhul
tema juhatuse, nõukogu või seda asendava organi üle püsiva kontrolli saamises, milleks
tavaliselt tuleb muuta sihtasutuse põhikirja või omandada kontroll asutajaõigusi teostava(te)
isiku(te) üle.
Kokkuvõtlikult on kontrolli saamiseks erinevad võimalused: 1) isikule kuulub enamik aktsiate
või osadega esindatud häältest; 2) osalust omaval isikul on õigus nimetada või tagasi kutsuda
nõukogu või juhatuse liikmete enamikku; 3) osalust omav isik kontrollib enamikku juht- või
juhtimisorgani häältest vastavalt teiste osanike, aktsionäride, liikmete või muude otsustusõigust
omavate isikutega sõlmitud kokkuleppele; 4) isik omab teise isiku üle muul viisil valitsevat
mõju või kontrolli või tal on võimalus seda teostada.
Kontrolli omamise eriliigiks on negatiivne kontroll, mille tagajärjena ei ole võimalik võtta
juhtimisotsuseid vastu ilma välisinvestori või tema poolt määratud isikuteta. Näiteks on
välisinvestoril negatiivne kontroll juhul, kui tal on osanike koosolekul või aktsionäride
üldkoosolekul ühingu majandustegevust või juhtorganite koosseisu puudutavate otsuste
vastuvõtmisel veto-õigus või -õigused, samuti siis, kui juhatuse või nõukogu otsuse
vastuvõtmine eeldab välisinvestori või tema poolt määratud juhatuse või nõukogu liikmete
nõusolekut. Sarnaselt olulisele osalusele on kontrolli saavutamine ettevõtja üle võimalik nii
otsese kui kaudsena. Otsese kontrolli saamisega on tegemist siis, kui välisinvestor teeb
investeeringu vahetult. Kaudne kontroll tekib aga siis, kui välisinvesteering tehakse ühe või
mitme kontrollitava ühingu kaudu või kui omandatakse kontroll sihtettevõtja üle kontrolli
teostavas isikus.
§ 2 lõike 1 punktis 3 on ette nähtud, et välisinvesteeringuks võib olla ka sihtettevõtte
omandamine. Eestis on praktikas küllaltki levinud viia kontrolli omandamise tehinguid läbi
mitte osaluste omandamise kaudu, vaid hoopis vara või äritegevuse omandamisena (tavaliselt
toimub see ettevõtte või käitise omandamise teel). Eestis on sellised varatehingud üsna levinud,
kuna neid on lihtne sõlmida ja üldjuhul on need vormivabad, välja arvatud juhtumid, kus
võõrandatava vara omandiõiguse üleandmine eeldab teatud vorminõuete täitmist (näiteks
kinnisvara puhul on tehingu notariaalse tõestamise nõue).
Varatehingu kasuks otsustatakse ilmselt ka siis, kui sihtettevõtja õiguslik vorm ei ole osaluse
võõrandamiseks sobilik, näiteks kui isikul ei ole mitte osaluste omajad vaid liikmed või kui
muul põhjusel ei ole sihtettevõtja üksuse osalus või kontroll lihtsasti üleantav. Ka näiteks
sihtasutuse vormis tegutseva sihtettevõtja puhul võib välisinvestor eelistada just varatehingu
kaudu äritegevuse ja selleks vajaliku vara omandamist.
Üheks ajendiks varatehingu kasuks otsustamisel võib olla ka see, et välisinvestor võib soovida
omandada ainult osa sihtettevõtja majandustegevusest või üksnes teatud osa tema varast või
töötajaskonnast. Näiteks on täiesti mõeldav, et välisinvestorile pakub huvi ainult
kaitsetööstusettevõtja tootearendusega seotud meeskonna ja tehnoloogia, sh seonduvate
35
Näiteks on eelnõu § 4 lg 1 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajateks teatud haiglad, kellest paljud on
sihtasutused.
11
intellektuaalomandiõiguste omandamine, kuid mitte tootmistegevus. Samuti võib välisinvestor
olla huvitatud ainult teatud kliendigrupist ja sellele teenuste osutamisega seotud varast,
töötajatest ja lepingutest, mis võib tõusetuda päevakorda elutähtsate teenuste osutajate puhul.36
Eeltoodut illustreerib selgelt Konkurentsiameti ettevõtjate koondumise kontrolli praktika,37
kellele esitatud koondumise teadetest moodustasid näiteks 2020.a tehingud ettevõtjate osadega
ca 25%. Kolmandaks võibki välisinvesteering seetõttu toimuda otseselt või kaudselt
sihtettevõtte, so sihtettevõtjale vajaliku ettevõtte, käitise või vara omandamise teel
välisinvestori poolt.
Eelnimetatud olulise osaluse omandamine, kontrolli saavutamine või sihtettevõtte omandamine
võib toimuda ka mitme omavahel seotud tehinguga, mis eraldiseisvalt ei too kaasa olulise
osaluse omandamist, ettevõtja üle kontrolli saavutamist ega sihtettevõtte omandamist, kuid
millel on kogumis vastav majanduslik eesmärk või sisuline tagajärg. See kohaldub ka olukorras,
kus vastavate tehingute osapooled ei kattu, aga nad kuuluvad sama ettevõtja koosseisu
(erinevad tütarettevõtjad). Olukorras, kus olulise osaluse või kontrolli saamine toimub mitme
tehingu omavahelises koosmõjus, loetakse asjakohased tehingud eelnõu tähenduses üheks
tehinguks. Näiteks on tootmisüksust võimalik omandada seadmete kaupa ning võimatu pole
ka olukord, kus vara kooseisu kuuluvad üksikud varad, õigused ja kohustused omandavad
erinevad isikud, kes on tegelikkuses ühe ja sama välisinvestori kontrolli all. Samuti on olulise
osaluse omandamiseks või kontrolli saavutamiseks võimalik selliste hääletuskokkulepete
sõlmimine, kus välisinvestori kontrolli all olevad erinevad sihtettevõtja osanikud või
aktsionärid saavad mitme tehingu abil erinevaid õigusi seoses hääletamisega, mis kogumis
toovad kaasa olulise osaluse või kontrolli lävendi ületamise.
Tehingute majandusliku seotuse tuvastamiseks tuleb tehingute sisu ja sõlmimise asjaolusid
hinnata igakülgselt ja kogumis, sealhulgas on asjakohane lähtuda nii tehinguosaliste
omavahelistest seostest, tehingute majanduslikust sisust, kui tehingute tegemise protsessiga
seotud ajalistest seostest. Näiteks võib tehingute seotust järeldada sellest, kui need põhinevad
ühel raamkokkuleppel või ühiste kavatsuste protokollil, neid räägitakse läbi samaaegselt,
samade isikute poolt või samade nõustajate abil, kui tehingute kaudu omandatakse ükshaaval
sama ettevõtte, käitise või vara, sama sihtettevõtja erinevad ettevõtted, käitised või varad, või
kui eeltoodu toimub samade isikute vaheliste tehingute tulemusena sõlmitavate tehingute seeria
abil.
Näiteks on Euroopa Liidu kohtupraktikas järeldusi tehingute seotuse kohta tehtud sellest, et
lepingud sõlmiti sama notari juures samaaegselt, tehingud olid majanduslikult seotud ja üks
osapool kinnitas tehingute seotust.38
Seega jääb välisinvestori tegevus loamenetluse rakendusalasse olulise osaluse omandamise või
kontrolli saavutamise erinevate viiside korral. Seejuures on välisinvestoril, kes juba omab
olulist osalust eelnõu §-s 4 nimetatud valdkonnas tegutsevas sihtettevõtjas, vajalik taotleda luba
36
Näiteks Danske Bank A/S Eesti filiaali väljumisel Eesti turult võõrandas ta 2019.a kõigepealt AS-le LHV Pank
eraisikutest klientide laenu- ja liisingulepingud koos neid teenindava ettevõttega ja seejärel 2020.a ettevõtjate ja
avaliku sektori krediidiga, sh eelkõige laenu-, kapitali- ja kasutusrendi- ja garantiilepingutega, seotud ettevõtte.
Pangakontori asukohaks olnud ärihoone võõrandas ta aga hoopis KEK Arendus OÜ-le.
37
https://www.konkurentsiamet.ee/et/konkurentsijarelevalve-koondumised/koondumised/koondumiste-teated-ja-
otsused.
38
Euroopa Esimese Astme kohtu 23.02.2006 otsus asjas T-282/02, Cementbouw vs. Komisjon
(ECLI:EU:T:2006:64), punkt 127 ja järgnevad.
12
ka siis, kui ta soovib minna oluliselt osaluselt üle kontrollivale osalusele, see tähendab
suurendada oma senist olulist osalust üle kontrolliva osaluse lävendi. Sama kehtib ka olukorras,
kus välisinvestor juba omab sihtettevõtjale vajalikku ettevõtet, käitist või vara ning soovib
omandada sihtettevõtjalt täiendavalt muu sihtettevõtte määratluse alla paigutatava ettevõtte,
käitise või vara.
§ 2 lõikes 2 määratletakse viiteliselt olulise osaluse sisu. Nagu eelnevalt märgitud, on oluline
osalus VPTS § 9 lg 1 tähenduses otsene või kaudne osalus ühingu aktsia- või osakapitalis, mis
on vähemalt 10 protsenti aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või
kõigist häältest või mis võimaldab olulist mõju juhtorganite üle.
§ 2 lõike 3 kohaselt lähtutakse välisinvesteeringuks oleva kontrolli ja kontrollitava ettevõtja
määratlemisel viiteliselt VPTS §-s 10 sätestatust. Nagu eelnevalt selgitatud, võib kontrolli
saavutamine sihtettevõtja üle toimuda üle 50-protsendilise hääleõigusele vastava osaluse
omandamisega, aga ka siis, kui välisinvestor, omamata enamust hääleõigusest, omab lepingu
alusel või näiteks põhikirjast tulenevalt õigust määrata juhtorganite koosseisu enamust.
Täiendavalt on kontrolli võimalik siduda ka laiemalt valitseva mõju omamisega ettevõtja üle
(VPTS § 10 lg 1 p 2). Valitsev mõju on sisustatud näiteks konkurentsiseaduse § 2 lõikes 4 ning
selle kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või
mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või
põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda
õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või
kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.
Kontrolli alaliigiks on ka negatiivne kontroll, mis seisneb võimaluses osaluse suuruse või häälte
arvu abil, samuti hääletuskokkulepete kaudu blokeerida teatud ostuste vastuvõtmist.
Kuna eelnõus lähtutakse ettevõtja mõistest, mis on oma sisult äriühingu mõistest laiem, siis
kontrolli saavutamist hinnatakse laiema isikute ringi osas, kui seda on ette nähtud
väärtpaberituru seaduses.
§ 3. Välisinvestor
Paragrahvi 3 kohaselt määratletakse isikud, kelle poolt tehtavad tehingud kuuluvad eelnõu
alusel hindamisele.
§ 3 lõike 1 kohaselt on välisinvestor eelnõu tähenduses:
1) füüsiline isik, kellel on kolmanda riigi kodakondsus, mitut kodakondsust omav füüsiline isik,
millest vähemalt üks on kolmanda riigi kodakondsus, või kodakondsuseta füüsiline isik;
2) ettevõtja, kes on asutatud kolmanda riigi õiguse alusel ja on selles riigis registreeritud;
3) eelnimetatud punktides 1 ja 2 nimetatud füüsilise isiku või ettevõtja kontrollitav muu
ettevõtja sõltumata tema asutamis- ja registreerimiskohast.
Füüsiliste isikute puhul on eelnõu § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt isiku päritolu määratlemisel
oluline tema kodakondsus.
Veidi üle poole Euroopa Liidu liikmesriikidest lubab mitut kodakondsust, kuid valdavalt väga
piiratud juhtudel (näiteks kui see kandub üle erineva kodakondsusega vanematelt, eeskätt ius
soli ja ius sanguinise põhimõtete segamise korral). Peale Eesti on ka Austria, Taani, Saksamaa,
13
Läti, Leedu, Luksemburg, Sloveenia ja Hispaania seadnud naturalisatsiooni tingimuseks
varasemast kodakondsusest loobumise. Mitme kodakondsusega kaasnevad julgeolekumõjud on
osalt laiapõhjalised ja kaudsemad, osalt kitsapiirilisemad ja otsesed. Oluliste laiapõhjaliste
julgeolekumõjude lähtekohaks on asjaolu, et mitme kodakondsusega isikud on õigustatult
avatud oma kõigi kodakondsusjärgsete riikide poliitilistele ja sotsiaalsetele mõjutustele. Mitme
kodakondsusega isikud on õigustatult avatud oma kõigi kodakondsusjärgsete riikide
seisukohtadele ja võtavad need eeldusena omaks. Nimetatu on problemaatiline, kui
kodakondsusjärgsetel riikidel on vastandlikud huvid. Kuivõrd lojaalsus riigile on reaalselt
jagamatu, tekib vääramatult lojaalsuskonflikt, kui teisel kodakondsusjärgsel riigil on
teistsugused huvid.
Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega ennetatakse ja tõkestatakse erineva
väärtusruumiga kolmandatest riikidest lähtuvat ohtu julgeolekule ja avalikule korrale.
Välisinvestorina vaadatakse ka füüsilist isikut, kellel on mitu kodakondsust, millest vähemalt
üks on kolmanda riigi kodakondsus. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus julgeolekule ohtu
kujutav kolmanda riigi kodanik pääseb loamenetlusest tänu Euroopa Liidu liikmesriigi mitme
kodakondsuse omamisele. Samuti võimaldaks see välisel osapoolel kasutada ära mitme
kodakondsusega isikuid oma eesmärkide saavutamiseks. Lisaks eelpool kirjeldatud mitme
kodakondsusega isikute puhul esinevale lojaalsuskonfliktile, on kodanikel põhiseaduslikud
kohustused oma riigi ees. Osade kolmandate riikide eesmärgid võivad kujutada ohtu Eesti
julgeolekule. Osad erineva väärtusruumiga kolmandad riigid on võimelised kodanike
kohustuste täitmist erinevatel viisidel ka nõudma.
Välisinvestorina vaadeldakse ka kodakondsuseta füüsilisi isikuid, kuivõrd nende puhul pole
selge, kellele nad on lojaalsed. Kui nad pole valinud Eesti või mõne muu sama väärtusruumi
kodakondsust, siis võib järeldada, et mingil põhjusel nad ei soovi jagada selle riigi põhimõtteid,
mis on kirjas põhiseaduses ning nad on avatud muudele väärtustele. Sellistel isikutel on
võimalus valida endale meelepärane kodakondsus aga nad pole seda mingil põhjusel teinud.
Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et Eestis elavad kodakondsuseta isikud saavad kasutada
eeliseid, mida neil kolmanda riigi kodanikena pole, näiteks viisavaba piiriületus ning vaba
liikumine. Samas soovivad nad samu eeliseid ka liikumiseks kolmandasse riiki. Kuivõrd
kodakondsuseta isikuid ei saa käsitleda kodanikena, siis käsitletakse neid välisinvesteeringute
sõelumise seaduses võrdselt kolmanda riigi kodanikega. Sellist isikute gruppi hõlmamata võib
tekkida võimalus seaduse mõttest möödaminemiseks. Mittesõbralikud kolmandad riigid võivad
saada võimaluse hakata enda huvides ära kasutama kodakondsuseta isikuid. Sellised võimalusi
ei soovita loodava regulatsiooniga luua.
§ 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt on välisinvestori mõistega hõlmatud kõik ettevõtjad, kes on
asutatud kolmanda riigi õiguse alusel ja on seal registreeritud. Üldjuhul asutamis- ja
registreerimiskoht kattuvad, see tähendab registri asukoht, kus ettevõtja on registreeritud ja
mille kaudu määratletakse tema õigusvõime, määrab ära ka selle, millise riigi õiguse alusel ta
on asutatud. Kolmandateks riikideks on eelnõu tähenduses kõik riigid, mis asuvad väljaspool
Euroopa Liitu.
§ 3 lõike 1 punkti 3 alusel laiendatud välisinvestori mõistet kogu kontrolli kaudu seotud
üksusele ja välisinvestori olemasolu saab välja selgitada kogu sellise ettevõtjate grupi lõikes.
Kuna olulise osaluse omandamine või kontrolli saavutamine võib olla ka kaudne, siis tuleb
lugeda välisinvestoriks ka ettevõtjat, kes on kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja kontrolli
all, sh isegi siis, kui see ettevõtja ise on asutatud ja registreeritud Euroopa Liidus. Vastasel
korral oleks Euroopa Liidus ühingu asutamise teel äärmiselt lihtne kõrvale hoiduda
14
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisest. Kontroll annab isikule võimaluse korraldada
teise ühingu juhtimist ja suunata nii tema igapäevaseid kui strateegilisi otsuseid, mis
kontsernide puhul hõlmab kogu kontrolli kaudu omavahel seotud ettevõtjate gruppi. Teiste
sõnadega, kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja, kelle kontrolli all on kontserni emaühing,
omab selle kaudu kontrolli ka kõikide viimase tütarühingute üle ning võib eeldada, et kontrolli
teostamisel seab ta esiplaanile kontserni kui terviku strateegilised huvid. Sisuliselt on kontrolli
kaudu seotud ettevõtjate näol seetõttu tegemist ühe ja sama majandusüksusega, mis koosneb
mitmetest isikutest, kus selle sisemine jagunemine eraldiseisvateks ühinguteks või üksusteks
on pelgalt kontserni siseküsimus. Seetõttu on § 3 lg 1 punktis 3 hõlmatud ettevõtja mõistega
kõik välisinvestori kontrolli all olevad ettevõtjad, olenemata nende asu- või
registreerimiskohast. Sõltumata, milline konkreetne kontserni kuuluvatest ühingutest
investeeringu teeb, lähtutakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel sellest, kas
välisinvesteeringu aluseks oleva tehingu tegija on otseselt või kaudselt mõne kolmanda riigi
füüsilise isiku või ettevõtja kontrollitav.
§ 3 lõikes 2 määratletakse eelnõu tähenduses kolmandad riigid, millest pärit välisinvestoritele
võib laieneda investeeringust teatamise ja loa taotlemise kohustus. Kolmandast riigiks loetakse
eelnõus riike, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid.
Otsus, millistele investeeringutele, lähtudes investori päriolust, kontrolli kohaldada on iga riigi
pädevuses ning ka liikmesriigid on kõnealust aspekti reguleerinud erinevalt ning hõlmatav
isikute ring on varieeruv.39 Seejuures võivad ka siseriikliku regulatsiooniga olla loakohustusele
allutatud ka investeeringud, mida teevad Euroopa Liidus asuvad isikud või üksused piirides,
mida annavad Euroopa Liidu toimimise lepingu asutamisõiguse ja kapitali liikumine artiklid
(art 52 ja art 65 lõike 1 punkt b), mis võimaldavad säilitada avaliku korra või julgeoleku huvides
vajalikke meetmeid. Oluline on silmas pidada, et välisinvesteeringute hindamise siseriiklikud
regulatsioonid ei tohiks põhjustada diskrimineerimist kolmandate riikide vahel (määruse
2019/452 art 3 lg 2).
Määruses 2019/452 tähenduses käsitatakse välisinvestorina Euroopa Liidu väliseid füüsilisi
isikuid ja ettevõtjaid ning selles ettenähtud koostööreeglistik kohaldub üldjuhul kolmandatest
riikidest pärit otseinvesteeringutele, aga ka näiteks investeeringutele, mille puhul kontrolli
vahetumine on kaudne40. Samuti on määruses 2019/452 ette nähtud suunis liikmesriikidele, et
need võtaksid meetmeid, mis peaks takistama kontrollimenetlustest kõrvalehoidumist.
Seejuures peaksid need meetmed hõlmama investeeringuid, mis tehakse liidusiseselt kunstlike
skeemide kaudu, mis ei kajasta majanduslikku tegelikkust ja võimaldavad kõrvale hoida
taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest, kui
39
Lätis ja Leedus kuuluvad kontrollimisele kõik julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulisteks määratud
sektorite ettevõtjaid puudutavad tehinguid, sõltumata investori päritolust.
Soomes on seaduse alusel välisomanikuks piiritletud järgnevalt: a) välisriigi kodanik, kelle alaline elukoht ei ole
EL-i või Euroopa Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) liikmesriigis; b) organisatsioon või sihtasutus, mille alaline
asukoht ei ole EL-i või EFTA liikmesriikides; c) organisatsioon või sihtasutus, mille alaline asukoht on EL-i või
liikmesriikides, kuid mille puhul punktis a osutatud välisriigi kodanik või punktis b osutatud organisatsioon või
sihtasutus kontrollib vähemalt kümnendikku piiratud vastutusega äriühingu häälte koguarvust või kellel on valitsev
mõju teise organisatsiooni või ettevõtja üle.
Austrias, Ungaris, Portugalis, Saksamaal (v.a kaitsetööstuse sektor), Taanis (v.a kaitsetööstuse sektor) kuuluvad
siseriikliku korra alusel hindamisele EL-i ja EFTA väliste isikute ja üksuste investeeringud.
Prantsusmaal, Sloveenias ja Slovakkias hinnatakse teistest riikidest (sealhulgas EL) pärit investorite tehinguid.
40
Määruse kohaldamisalasse kuuluvad investeeringud, mille puhul sihtettevõtja omanik või kontroll selle üle
muutub seda kontrolliva üksuse omaniku või kontrolli muutumise tulemusel ka siis, kuid vaheüksusteks on EL-i
liikmesriigi ettevõtja.
15
investorit omab või kontrollib kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja. See ei piira Euroopa
Liidu toimimise lepingus sätestatud asutamisvabadust ja kapitali vaba liikumist (preambuli
punkt 10). Kunstlike skeemide kaudu tehtavad liidusisesed välisinvesteeringud on erandkorras
samuti määruse kohaldamisalas.
Seega on põhjendatud kohaldada eelnõus ette nähtud välisinvesteeringu loakohustust kõikide
väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike pärit välisinvestorite tehingute korral. Hoidmaks ära
kunstlike skeemide kasutamist ja muul viisil loakohustusest kõrvale hoidmisi, on eelnõu § 3
lõikes 1 punktis 3 täpsustatud, nagu on märgitud eespool, et välisinvestoriks on ka kolmanda
riigi füüsilise isiku või ettevõtja kontrolli all olev muu ettevõtja sõltumata tema asutamis- ja
registreerimiskohast ning välisinvesteeringuks loetakse ka kaudse olulise osaluse omamine ja
kontrolli saavutamine. Selliselt ei sõltu tehingu välisinvesteeringuna käsitlemine mitte kitsalt
tehinguosaliste kodakondsusest või registreerimiskohast, vaid sellest, kas investori
omandistruktuuris tervikuna esineb kolmandate riikide isikuid ja kas need isikud omavad
kontrolli. Kuna kontroll annab füüsilisele isikule või emaettevõtjale võimaluse mõjutada
kontrollitavate ettevõtjate juhtorganite koosseisu, strateegilisi otsuseid ning selle kaudu
tegevust tervikuna, mistõttu kontrollitav ettevõtja ei ole oma tegevuses sõltumatu. Selliselt ei
ole õigustamatus ulatuses piiratud liidusiseste ettevõtjate tegevust, vaid nende tehtavad poolt
tehingud võivad olla allutatud välisinvesteeringu loakohustusele üksnes juhul, kui neid
kontrollib kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja.
Eelnimetatud viisil välisinvestori määratlemine võimaldab tulemuslikult täita määruse
2019/452 koostööjuhiseid, sest eelnõukohane välisinvestoriks peetavate isikute ja ettevõtjate
ring on kooskõlas määruses sätestatuga ega põhjusta diskrimineerimist kolmandate riikide
vahel. Eelnõu kohaselt kattuvad määruse 2019/452 tähenduses siseriiklikult uuritavad
välisinvesteeringud tulenevalt investori päritolust võimalikult suures ulatuses, mistõttu saab
nende investeeringute kohta teavet jagada ka teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga.
§ 3 lõikes 3 on sätestatud, et eelnõus kasutatakse mõistet „ettevõtja“ konkurentsiseaduse
tähenduses.
Ettevõtja mõiste on leidnud defineerimist mitmetes seadustes. Definitsioonid omavad küllaltki
suurt ühisosa, kuigi pole täiesti identsed. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
(edaspidi MSÜS) järgi on ettevõtja majandustegevust alustav või seda teostav füüsiline või
juriidiline isik (MSÜS § 5 lg 1). Võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) loetakse ettevõtjaks isikut,
sealhulgas avalik-õiguslikku juriidilist isikut, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva
majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6). Äriseadustik (edaspidi ÄS)
defineerib ettevõtjat kui füüsilist isikut, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning
kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning äriseadustikus sätestatud
äriühingut (ÄS § 1).
Konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) ettevõtja mõiste on kõige laiem, omades kõikide
eeltoodutega märkimisväärset ühisosa. Ettevõtjaks konkurentsiseaduse tähenduses loetakse
äriühingut, füüsilisest isikust ettevõtjat või muud majandus- või kutsetegevuses osalevat isikut
või juriidiliseks isikuks mitteolevat ühendust või ettevõtja huvides tegutsevat isikut (KonkS §
2 lg 1), kusjuures kui riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu
haldusülesandeid täitev isik osaleb kaubaturul, kohaldatakse ka talle ettevõtja kohta käivaid
sätteid (KonkS § 2 lg 2). Konkurentsiõigusliku ettevõtja mõiste sisustamisel on olemas
arvestataval määral Euroopa Liidu kohtupraktikat.
16
Ettevõtja konkurentsiõiguslik mõiste tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja selle sisustamisel
kasutatakse Euroopa kohtute konkurentsiõiguse valdkonnas tehtud lahendeid. Väljakujunenud
Euroopa kohtute praktika kohaselt hõlmab ettevõtja mõiste mistahes majandustegevusega
tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.41 Ettevõtja
mõistega on hõlmatud nii äriühingud kui ka kasumi teenimisele mitte-orienteeritud üksused,
samuti avalikku võimu teostavad asutused ja organisatsioonid, mis tegelevad
majandustegevusega. Näiteks Euroopa kohtute konkurentsiõiguse praktikas on ettevõtjaks
loetud nii mittetulundusliku iseloomuga Saksamaa Punane Rist42 kui ka Saksamaa Föderaalne
Tööturuamet 43. Euroopa kohtute järjepideva praktika kohaselt asjaolu, et avaliku võimu kandja
põhiülesanne on avaliku võimu teostamine mingis valdkonnas, ei välista tema lugemist
ettevõtjaks44. Täiendavalt on Euroopa Kohtu praktikas selgitatud, et ettevõtja on
majandusüksus, isegi kui see koosneb mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust.
Eelnõu koostajatele teadaolevalt kavatsetakse konkurentsiseaduses ettevõtja mõistet seoses
ECN+ direktiivi 45 ülevõtmisega muuta suuremas ulatuses vastavaks Euroopa kohute praktikas
kasutatavale määratlusele. Uues sõnastuses plaanitakse määratleda ettevõtjaks
majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja
rahastamisviisist.
Eelnõus sisalduva ettevõtja mõiste sisustamiseks ongi asjakohane lähtuda just ettevõtja
konkurentsiõiguslikust tähendusest, kuna see on kõige laiem ja hõlmab kontrollimist vajavate
investeeringute tegijate ringi ära igakülgselt.
Ka määruses 2019/452 kasutatakse mõistet „ettevõtja“ ning selle sisu ei ole eraldi defineeritud,
mistõttu on asjakohane lähtuda olemasolevast kohtupraktikast. Sel viisil on välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamisele allutatud piisavalt lai isikute ring.
Oluline on tähele panna ka seda, et konkurentsiõiguses ei piirdu ettevõtja mõiste ühe isikuga,
vaid lähtutakse nn ühtse majandusüksuse põhimõttest, mis tähendab seda, et sama isiku või
samade isikute kontrolli all olevad üksused loetakse üheks ettevõtjaks. Eeltoodud põhimõte
kohaldub tavaliselt ema- ja tütarühingu vahelistes suhetes (seal hulgas kaudse kontrolli
puhul46). Samas on Euroopa kohtute praktikas hinnatud ka olukordi, kus ühing on mitme isiku
ühiskontrolli all ning on loetud vastav ühisettevõtja koos mõlema emaühinguga üheks
ettevõtjaks47. Eelnimetatud ühtse majandusüksuse põhimõtte praktiliseks väljundiks seoses
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega on see, et eelnõus reguleeritud loamenetlust
ei ole võimalik kuidagi vältida sellega, kui välisinvestor teeb välisinvesteeringu mitme endaga
seotud isiku kaudu, näiteks omandab mitmeid osalusi sihtettevõtjas paljude erinevate enda
41
vt nt Euroopa Kohtu 05.06.2005 otsust kohtuasjades C-189/02 P, C-202/02 P, C-205/02 P – C-208/02 P ja
C-213/02: P Dansk Rørindustri jt vs. Komisjon (ECLI:EU:C:2005:408), punkt 112; Euroopa Kohtu 10.01.2006
C-222/04: Cassa di Risparmio di Firenze jt (ECLI:EU:C:2006:8), punkt 107; Euroopa Kohtu 11.07.2006 otsus
C-205/03 P: FENIN vs. Komisjon (ECLI:EU:C:2006:453), punkt 25.
42
Euroopa Kohtu 25.10.2001 otsus nr C-475/99: Ambulanz Glöckner v Landkreis Südwestpfalz (EU:C:2001:588),
punktid 19-22.
43
Euroopa Kohtu 23.04.1991 otsus nr C-41/90: Höfner and Helsner (EU:C:1991:161), punkt 22.
44
Euroopa Kohtu 24.10.2002 otsus nr C-82/01: Aeroports de Paris v Commission (EU:C:2002:617), punkt 81.
45
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide
konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu
nõuetekohane toimimine (ELT L 11, 14.1.2019, lk 3–33).
46
Euroopa Kohtu 08.05.2013 otsus nr C-508/11: Eni Spa v Commission (EU:C:2013:289), punkt 48.
47
Euroopa Üldkohtu 02.02.2012 ostus nr T-77/08: Dow Chemical v Commission (EU:C:2013:605), punkt 58.
17
kontrolli all olevate ühingute kaudu, ületades vastavate osalustega kogumis olulise osaluse või
kontrolli lävendi.
Kuna hõlmatud on nii otsene kui ka kaudne omandamine või kontrolli saamine, siis võib
välisinvestor olla ise välisinvesteeringu aluseks oleva tehingu pooleks või teha seda ühe või
mitme tema kontrollitava ettevõtja kaudu. Viimasel juhul võib investeering eelnõu
kohaldamisalas olla ka siis, kui tehingu alusel otseseks omandajaks on Euroopa Liidu
liikmesriigi (sh Eesti) ühing, kes on kolmanda riigi ühingu või füüsilise isiku otsese või kaudse
kontrolli all.
§ 4. Sihtettevõtja ja sihtettevõte
Paragrahvi 4 lõikes 1 on määratletud välisinvesteeringute sihtettevõtjad, kellesse
investeeringute tegemine on eelnõu alusel hinnatav, sest see võib avaldada mõju julgeolekule
ja avalikule korrale. Seaduse kohaldamisala selgeks piiritlemiseks on toodud loetelu
strateegilistes majandusvaldkondades tegutsevatest ettevõtjatest, kes Eesti oludes tagavad
elutähtsate teenuste toimepidevust majandusvaldkonnas, tagades elutähtsate teenuste
toimepidevuse ja kaupade kättesaadavuse ning omades selleks vajalikku taristut.
Määrus 2019/452 annab liikmesriikidele soovituslikud mitteammendavad juhised, kehtestades
loetelu teguritest, mida võiks võtta arvesse, kui määratakse kindlaks, kas välismaine
otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda. Määruse artikkel 4 nimetab
selliste teguritena, mis aitaksid liikmesriikidel hinnata välisinvesteeringu toimet, muuhulgas
näiteks mõju elutähtsale füüsilisele või virtuaalsele taristule48, elutähtsatele tehnoloogiatele ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 428/200949 artikli 2 punktis 1 määratletud kahesuguse kasutusega
kaupadele50, energia või toorainetega varustamisele, samuti toiduga kindlustatusele,
juurdepääsule tundlikule teabele51 või meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele. Seega on
riikidel üsna laiad võimalused, arvestades riigisiseseid eripärasid ja vajadusi, määratleda need
majandussektorid, milles tegutsevad ettevõtjad on tuleviku perspektiivis välisinvesteeringute
kontrolli rakendamisel prioriteetse tähtsusega. Samas ei ole eelnimetatud mõjuvaldkonnad
järgimiseks kohustuslikud ning iga liikmesriik saab otsustada, milliseid valdkondi, ettevõtjaid
või taristuid loetakse riigi eripära ja tingimusi arvestades julgeoleku ja avaliku korra vaates
tähtsateks. Sellest tulenevalt laieneb ka määruses ettenähtud liikmesriikide ja komisjoni
vaheline koostöömehhanism selles määratletud investeeringutele kõikides sektorites, mis
liikmesriikides sõelumise alla kuuluvad.
Euroopa Liidu liikmesriigid on oma välisinvesteeringute kontrolli regulatsiooni kohaldamisala
sektorite piiritlemisel kasutanud erinevat lähenemist, seejuures võib loetelu olulistest sektoritest
48
Sealhulgas energia-, transpordi-, vee-, tervishoiu-, side-, meedia-, andmete töötlemise või säilitamise, kosmose-
, kaitse-, valimiste või finantstaristu, tundlikud rajatisted ning maa ja kinnisvara, mis on sellise taristu kasutamiseks
elulise tähtsusega.
49
Nõukogu määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade
ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1—269).
50
Sealhulgas tehisintellekt, robootika, pooljuhid, küberturvalisus, kosmose-, kaitse- ja energia salvestamise
tehnoloogiad, kvant- ja tuumatehnoloogiad ning nano- ja biotehnoloogiad.
51
Sealhulgas isikuandmetele või suutlikkusele sellist teavet kontrollida.
18
olla piiritletud nii väga üldsõnaliselt52, jättes riigile sekkumiseks palju paindlikkust, kui ka väga
täpselt ja ammendavalt, nimetades nii tegevusvaldkonnad kui ka konkreetsed sihtettevõtjad53.
Eelnõu koostamisel on võetud arvesse vajadust tagada kohaldamisala osas selgus ja
ettenähtavus, mistõttu on mõjutatud oluliste majandusvaldkondade ettevõtjate osas piiritletud
ettenähtavalt, kitsalt ja ammendavalt. Lähtekohaks on siin põhimõte, et eelnõu kohaldamisalas
on keskendutud julgeoleku tagamiseks või avaliku korra säilitamiseks olulistele sisenditele,
mille katkemisel, häirel, kadumisel või hävimisel oleks Eestile märkimisväärne mõju.
Riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt loetakse oluliseks järgmised välisinvesteeringute
sihtettevõtjad:
1) elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse tähenduses;
2) riigi osalusega äriühing;
3) ettevõtja, kes toodab või tarnib strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või
kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud
tehnilist abi riigiasutustele, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva,
laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja;
4) üleriigilise televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse
osutaja meediateenuste seaduse tähenduses; samuti trükimeedia ja interneti ajalehtede ja
ajakirjade kirjastaja, kelle vastava tegevusega seotud majandusaasta käive on vähemalt 3
miljonit eurot;
5) ettevõtja, kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis leiduva
Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme uurimiseks või
kaevandamiseks;
6) ettevõtja, kellega on sõlmitud riigi tegevusvaru hoiuleping või delegeeritud varu leping;
7) alalise riigikaitseobjekti omanik riigikaitseseaduse tähenduses;
8) ettevõtja, kes omab riigiside toimimist tagavat või ringhäälinguprogrammide edastamiseks
vajalikku taristut;
9) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed raudteeseaduse tähenduses;
10) sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle käitatav lennuväli või
kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks, ning Tallinna
lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse osutaja
lennundusseaduse tähenduses;
11) üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluva Eesti meresadama pidaja vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist
käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT
L 348, 20.12.2013, lk 1–128) lisas II nimetatud sadamate nimekirjale.
Välisinvesteeringute sihtettevõtjate loetelu piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et
välisinvesteeringud nendesse ettevõtjatesse võivad negatiivselt mõjutada Eesti või muu
Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda. Mõni sihtettevõtja võib tulenevalt
52
Näiteks Soome välismaiste omandamiste sõelumise seaduse (soome keeles Laki ulkomaalaisten yritysostojen
seurannasta; inglisekeelne tekst kättesaadav:
https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157939.pdf) kohaselt kohaldatakse kontrolli, kui investor
omandab osaluse kaitsetööstusettevõtjas, ettevõtjas, mis toodab või tarnib ühiskonna julgeoleku seisukohalt
kesksetele Soome ametiasutustele nende seadusest tulenevate ülesannete seisukohalt kriitilisi tooteid või teenuseid
või ettevõtjas, keda oma tegevusala, äritegevuse või kohustustest tulenevalt tuleb pidada tervikut hinnates
ühiskonna elutähtsate funktsioonide tagamise seisukohalt kriitilistena. Viimasesse kategooriasse kuuluvad
ettevõtjad ei ole kindlaks määratud, vaid seda hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi.
53
Näiteks kuulub Läti välisinvesteeringute kontrollimise kohaldamisalasse 25 riigi julgeoleku seisukohalt olulist
äriühingut, kes tegutsevad ühes kuuest kindlaksmääratud sektoris. Lätikeelsed andmed kättesaadavad:
https://www.ur.gov.lv/lv/specializeta-informacija/nacionalajai-drosibai-nozimigas-komercsabiedribas/
19
oma tegevusvaldkonnast või muudest tunnustest vastata mitmes loetelu punktis nimetatud
tingimustele. Näiteks esineb kattuvusi riigi osalusega äriühingute ja muude tunnuste alusel
määratletud sihtettevõtjate vahel. Juhul, kui riik otsustab ühel hetkel sellises ettevõtjas osalusest
loobuda, siis kuulub ettevõte tulenevalt oma tegevusvaldkonna olulisusest endiselt
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise kohaldamisalasse.
§ 4 lõike 1 punkt 1 määratleb, et loamenetluse kohaldamisalasse kuuluvad hädaolukorra
seaduses sätestatud elutähtsate teenuste osutajad.
Elutähtsate teenuste haavatavust vähendada peetakse tähtsaks ka Eesti julgeolekupoliitika
peaeesmärgi saavutamisel.54 Julgeoleku ja turvalisuse seisukohalt on oluline elutähtsate
teenuste toimepidevus. Suur osa elutähtsatest teenustest on erasektori omandis, mistõttu on riigi
ja erasektori koostöö tugevdamine elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel prioriteetne.
Elutähtsate teenuste osutamine ei sõltu ainult riigisisestest teguritest, vaid seda mõjutab ka
maailmas ja maailmamajanduses toimuv, millega tuleb nende teenuste toimepidevuse
plaanimisel arvestada.55
Hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 2 lõike 4 alusel on elutähtsaks teenuseks on teenus,
millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste
elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust
käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali,
varu ja muu sellisega.
Elutähtsateks teenusteks HOS § 36 alusel loetakse järgmised teenused: 1) elektriga
varustamine; 2) maagaasiga varustamine; 3) vedelkütusega varustamine; 4) riigitee sõidetavuse
tagamine; 5) telefoniteenus; 6) mobiiltelefoniteenus; 7) andmeside teenus; 8) elektrooniline
isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine; 9) vältimatu arstiabi toimepidevuse tagamine;
10) makseteenuste tagamine; 11) sularaharingluse tagamine; 12) kaugküttega varustamine; 13)
veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine ja 14) kohaliku tee sõidetavuse tagamine.
Tartu Ülikooli uuringus leitakse, et kuigi hädaolukorraseadus ei tegele riigi julgeoleku või
põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtudega, on siiski elutähtsa teenuse regulatsioon
olemasolu oluline ka riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise aspektist, mida peaks omakorda
toetama välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise regulatsioon.56
HOS § 38 lõigete 1 ja 3 kohaselt loetakse elutähtsa teenuse osutajaks (edaspidi ka ETO)
elutähtsat teenust osutav ettevõtjana tegutsev isik, kui ta vastab eriseadustes kindlaksmääratud
tingimustele.
Tabel 1. Elutähtsad teenused ja elutähtsa teenuse osutajatele eriseadustest tulenevad
tingimused.57
54
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 7. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
55
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 17. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
56
Tartu Ülikooli uuring, lk 37.
57
Tartu Ülikooli uuring, lk 38-44
20
Elutähtis
Tingimused elutähtsa teenuse
teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest
osutajale
(HOS § 36)
Elektriga Teenus, mis seisneb tarbijate ETO on ELTL § 211 kohaselt: Näiteks Elektrilevi OÜ,
varustamine elektrienergiaga varustamises Elering AS, VKG
1) tootja, kelle elektrijaama
Eesti territooriumil ning mille Elektrivõrgud OÜ, AS
(HOS § 36 lg 1 netovõimsus on suurem kui 200
toimimiseks on vajalik Imatra Elekter.
p 1) MW;
katkematu elektrienergia
tootmine, põhivõrgu (sh 2) liinivaldaja, kelle riigipiiri
ühendused teiste riikide ületava elektriliini ülekandevõimsus
võrkudega) ja jaotusvõrgu on suurem kui 100 MW;
toimimine.
3) põhivõrguettevõtja;
4) võrguettevõtja, kelle
jaotusvõrguga on ühendatud üle 10
000 tarbija.
Maagaasiga Teenus, mis seisneb tarbijate ETO on MGS § 22 lg 15 kohaselt: Näiteks AS Gaasivõrgud.
varustamine maagaasiga varustamises Eesti
1) ettevõtja, kes osutab gaasivõrgus
territooriumil ning mille
(HOS § 36 lg 1 ülekandeteenust;
toimimiseks on vaja piisavas
p 2)
koguses maagaasi, selle 2) ettevõtja, kelle jaotusvõrguga on
ülekandmiseks rõhu ühendatud üle 10 000 tarbija.
olemasolu ning võrgu
katkematut toimimist.
Vedel- Teenus, mis seisneb ETO on VKS § 3 lg 7 kohaselt Näiteks AS Olerex,
kütusega vedelkütuse kättesaadavuse kütuse müüja, kes omab kümmet Neste Eesti AS, Circle K
varustamine tagamises tarbijatele Eesti või enamat tanklat ja kelle tanklad Eesti AS, Alexela Oil
territooriumil ning mille asuvad vähemalt kolmes AS, Jetoil AS, AS
(HOS § 36 lg 1
osutamiseks on vajalik maakonnas. Krooning, Sevenoil Est
p 3)
kütusetanklate katkematu OÜ, AS Tartu Terminal.
toimimine ja vedelkütuse varu
olemasolu vedelkütusevaru
seaduse tähenduses.
Riigitee Teenus, mis seisneb ETO on EhS-i § 97 lg 7 kohaselt 17 erinevat ettevõtjat,
sõidetavuse tingimuste tagamises riigiteid korrashoidev ettevõtja. kellega Maanteeamet on
tagamine transpordi ja inimeste ohutuks sõlminud riigiteede
liikumiseks ja liiklemiseks korrashoiu lepingu.
(HOS § 36 lg 1
Eesti maanteedel (sh Näiteks AS Eesti Teed,
p 4)
kõrvalmaanteedel) ning mille AS Trev-2 Grupp, Sakala
osutamiseks on tagatud Teed OÜ, LEONHARD
maanteede ja vajalike rajatiste WEISS VIATER
korrashoid ning vajaduse EHITUS AS, AS
korral tehtud parandustöid. Tariston. Nimekiri
Elutähtsa teenuse osana ei nendest ettevõtjatest
käsitata maanteede ehitamist avaldatud maakondade
ja projekteerimist. kaupa MKM-i
koduleheküljel58. Nende
korrashoiutööde osas,
mis ei tulene riigiteede
korrashoiu lepingust,
täidab riigiteede
sõidetavuse tagamisel
58 Teehooldajad. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/teehoole/teehooldajad
21
Elutähtis
Tingimused elutähtsa teenuse
teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest
osutajale
(HOS § 36)
ETO ülesandeid
Maanteeamet.59
Telefoni- Üldkasutatav elektroonilise ETO on ESS-i § 87 lg 4 kohaselt Näiteks Telia Eesti AS,
teenus side teenus, mis võimaldab teenuse osutaja, kelle teenust tarbib Elisa Eesti AS.
lõppkasutajatel riigisiseste ja vähemalt 10 000 lõppkasutajat.
(HOS § 36 lg 1
rahvusvaheliste kõnede
p 5)
tegemist ning vastuvõtmist
Eesti või rahvusvahelisse
numeratsiooniplaani kuuluva
numbri abil ning mille
osutamiseks on vajalik
telefonivõrgu katkematu
toimimine.
Mobiil- Üldkasutatav elektroonilise Näiteks Telia Eesti AS,
telefoni- side teenus, mis võimaldab Tele2 Eesti AS, Elisa
teenus lõppkasutajatel kindlaks Eesti AS.
määramata asukohas
(HOS § 36 lg 1
riigisiseste ja rahvusvaheliste
p 6)
kõnede tegemist ja
vastuvõtmist Eesti või
rahvusvahelisse
numeratsiooniplaani kuuluva
numbri abil raadioside
loomise teel ning mille
osutamiseks on vajalik
mobiiltelefonivõrgu
katkematu toimimine.
Andmeside- Üldkasutatav elektroonilise Näiteks Telia Eesti AS,
teenus side teenus, mis võimaldab Elisa Eesti AS, Tele2
lõppkasutajatel edastada Eesti AS, STV AS.
(HOS § 36 lg 1
informatsiooni
p 7)
pakettkommutatsiooni abil
ning mille osutamiseks on
vajalik elektroonilise
sidevõrgu katkematu
toimimine.
Elektrooni- Teenus, mis võimaldab ETO on ITDS-i § 93 lg 31 kohaselt Näiteks SK ID Solutions
line isiku- elektroonilises keskkonnas isikut tõendavate dokumentide AS.
tuvastamine tõendada isikut ja kontrollida seaduse alusel välja antud
ja digitaalne isikusamasust ning anda dokumentidele kantud sertifikaadiga
all- digitaalallkirja ning mille digitaalset tuvastamist ja digitaalset
kirjastamine osutamiseks peab katkematult allkirjastamist võimaldava
toimima ja olema kättesaadav sertifitseerimisteenuse osutaja.
(HOS § 36 lg 1
isikutuvastamise ja
p 8)
digitaalallkirjastamise
sertifikaatide
kehtivuskinnituse teenus.
Teisisõnu peab olema
59 Vt majandus- ja taristuministri 09.01.2018 määrus nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee
sõidetavuse tagamisel“ § 1 lg 2.
22
Elutähtis
Tingimused elutähtsa teenuse
teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest
osutajale
(HOS § 36)
võimalik digitaalse
isikutuvastamise (autentimise)
või allkirjastamise käigus
kontrollida, kas selleks
kasutatavad sertifikaadid on
sellel ajahetkel kehtivad.
Vältimatu Teenus, mida osutatakse Eesti ETO on TTKS-i § 17 lg 11 kohaselt ETO-de hulka kuuluvad
arstiabi territooriumil ja mis seisneb kiirabibrigaadi pidaja. kõik haiglad, mis on
(HOS § 36 lg abi andmises olukorras, kus Samuti tervisehoiuteenuse Vabariigi Valitsuse 2.
2) abi edasilükkamine või selle korraldamise seaduse § 55 lg 1 aprilli 2003. aasta
andmata jätmine võib alusel kehtestatud haiglavõrgu määruses nr 105
põhjustada abivajaja surma haigla (TTKS § 22 lg 41). „Haiglavõrgu
või püsiva tervisekahjustuse, arengukava“ loetelus:
samuti eluohtliku 1) SA Põhja-Eesti
haigestumise, vigastuse või Regionaalhaigla;
mürgistuse esmases 2) SA Tartu Ülikooli
diagnoosimises ja ravis, Kliinikum;
vajaduse korral abivajaja 3) SA Tallinna
transportimises haiglasse ja Lastehaigla.
ravimises ööpäev ringi 4) AS Ida-Tallinna
haiglas. Vältimatu abi Keskhaigla;
toimimiseks on vaja vastava 5) AS Lääne-Tallinna
väljaõppega personali, Keskhaigla;
kiirabiautode, varustuse, 6) SA Ida-Viru
vahendite, ravimite olemasolu Keskhaigla;
ning vereteenistuse toimimine. 7) SA Pärnu Haigla;
8) AS Järvamaa
Haigla;
9) Kuressaare Haigla
SA;
10) SA Läänemaa
Haigla;
11) AS Rakvere Haigla;
12) AS Lõuna-Eesti
Haigla;
13) SA Narva Haigla;
14) SA Viljandi Haigla;
15) AS Valga Haigla;
16) SA Hiiumaa
Haigla;
17) AS Põlva Haigla;
18) SA Raplamaa
Haigla;
19) SA Jõgeva Haigla;
20) SA Haapsalu
Neuroloogiline
Rehabilitatsiooni-
keskus.60
Makseteenus Teenus, mis seisneb ETO on KAS-i § 3 lg 2 kohaselt Eesti Panga Presidendi
maksetehingu täitmises, krediidiasutus ja välisriigi 13.07.2018.a määruse nr
(HOS § 36 lg 3
sealhulgas raha ülekandmises krediidiasutuse filiaal, kui on 7 „Makseteenuse ja
p 1)
makseteenuse pakkuja juures sularaharingluse
avatud maksekontole ning kui kirjeldus ja
60 Vt Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määrus nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ § 2.
23
Elutähtis
Tingimused elutähtsa teenuse
teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest
osutajale
(HOS § 36)
raha on makseasutuse täidetud vähemalt üks järgmistest toimepidevuse nõuded“ §
kliendile antud laenuna, tingimustest: 2 lg 1 kohaselt:
maksetehingu täitmises
1) tema osutatava teenuse 1) AS SEB Pank;
telekommunikatsiooni-,
katkemine või lõpetamine mõjutab 2) Swedbank AS;
digitaalse või
märkimisväärselt Eesti finantsturu 3) Luminor Bank AS;
infotehnoloogilise seadme
stabiilsust ning makse- ja 4) AS LHV Pank.
abil. Makseteenuse
arveldussüsteemi järjepidevat
osutamiseks on vajalik
toimimist;
telekommunikatsiooni võrgu,
infotehnoloogilise süsteemi 2) tema klientide arv moodustab
või muu sellesarnase võrgu, märkimisväärse osa Eestis
maksekaartide või muu finantsteenuseid kasutavate
samasuguste vahendite klientide arvust;
katkematu toimimine, mis
3) tema Eestis kaasatud hoiuste
võimaldab täita makseid.
turuosa ületab kümmet protsenti
krediidiasutuste kaasatud hoiuste
Sularaha- Teenus, mis seisneb sularaha
kogumahust.
ringlus sissemaksete tegemises
maksekontole ja sularaha
(HOS § 36 lg 3
väljavõtmises maksekontolt
p 2)
ning mille osutamiseks on
vajalik ehitiste, seadmete
(näiteks pangaautomaatide,
pangakontorite jne) või muu
taolise, sealhulgas sularahaveo
katkematu toimimine, mis
võimaldab tarbijatel Eesti
territooriumil sularaha kätte
saada.
Kaugküttega Teenus, mis seisneb ETO on KKütS-i § 7 lg 3 kohaselt: Näiteks Tallinna linnas
varustamine kaugküttega liitunud tarbijate AS Utilitas Tallinn, OÜ
1) soojuse tootja, kelle tootmise
soojusega varustamises Eesti Utilitas Tallinna
(HOS § 36 lg 4 prognoositav maht aastas on
territooriumil ning mille Elektrijaam, Enefit
p 1) vähemalt 50 000 MWh, kes tegutseb
osutamiseks on vajalik soojuse Green AS Iru
võrgupiirkonnas, mille aastane
katkematu tootmine, elektrijaam, Adven Eesti
müügimaht on vähemalt 50 000
kaugküttevõrgu kaudu soojuse AS.61
MWh, ja kes osutab teenust
jaotamine ning tarbijate
vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku Samuti näiteks ka
soojuse ja sooja veega
omavalitsuse üksuses; Fortum Eesti AS.
varustamiseks tehniliste
vahendite, seadmete ja 2) võrguettevõtjatest
nendega seotud ehitiste soojusettevõtjad, mis tegutseb
katkematu toimimine. võrgupiirkonnas, mille aastane
müügimaht on vähemalt 50 000
MWh, ja kes osutab teenust
vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku
omavalitsuse üksuses.
Kohaliku tee Teenus, mis seisneb ETO on EhS-i § 97 lg 8 kohaselt Näiteks Tallinna linnas
sõidetavuse tingimuste tagamises kohalikke teid korrashoidev Tänavapuhastuse AS, AS
tagamine transpordi ja inimeste ohutuks ettevõtja, mis tegutseb Eesti
liikumiseks ja liiklemiseks tiheasustusalal vähemalt 10 000 Keskkonnateenused,
valla teedel, linnas, alevis või Tallinna
61
Elutähtsa teenuse osutajad, nende ülesanded ja kontaktandmed Tallinna linnas. Kättesaadav:
https://www.tallinn.ee/est/Elutahtsate-teenuste-osutajad,-nende-ulesanded-ja-kontaktandmed
24
Elutähtis
Tingimused elutähtsa teenuse
teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest
osutajale
(HOS § 36)
(HOS § 36 lg 4 alevikus paiknevatel teedel elanikuga kohaliku omavalitsuse Kommunaalteenused
p 2) ehk tänavatel ning mille üksuses. OÜ, Tallinna Teede AS.
toimimiseks tuleb tänavad ja
valla teed hoida korras, tagada
teede nõuetekohane
tähistamine, teha vajaduse
korral parandustöid jne.
Elutähtsa teenuse osana ei
käsitata tänavate ja valla teede
ehitamist ja projekteerimist.
Veega Teenus, mis seisneb liitunud ETO on ÜVVKS-i § 7 lg 11 kohaselt Näiteks Tallinna linnas
varustamine tarbijate varustamises vee-ettevõtja, mis osutab teenust AS Tallinna Vesi, Esmar
ja kanalisat- joogiveega ühisveevärgi vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku Vesi OÜ, Tehnovõrkude
sioon kaudu ning reovee, omavalitsuse üksuses ning kes ehituse OÜ, Pääsküla
sademevee, drenaaživee ning osutab teenust ühisveevärgi- ja Vesi OÜ.
(HOS § 36 lg 4
muu pinnase- ja pinnavee kanalisatsioonisüsteemi kaudu,
p 3) Samuti näiteks AS
ärajuhtimises millega on ühendatud vähemalt 10
Viimsi Vesi OÜ, AS
ühiskanalisatsiooni, sealhulgas 000 elanikku.
Valga Vesi.
sademeveekanalisatsiooni
kaudu ning mille osutamiseks
peab toimima pinna- või
põhjavee haaretest
veevõtmine, pinna- või
põhjavee puhastamine,
veesurve tagamine ja
ühisveevärgi ja
ühiskanalisatsiooni taristu
toimimine ning ärajuhitud
reovee puhastamine
reoveepuhastis.
Tulenevalt eriseadustes sätestatud kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest tingimustest pakub ETO
teenust, mille katkemisel võivad olla väga pikaajalised ja rasked tagajärjed, mistõttu on
äärmiselt oluline tagada, et ETO tegevus välisinvesteeringu tegemise tulemusel ei saaks
ohustatud. Välisinvesteeringu hindamisel uuritakse, kas ETO-ks olevas ettevõtjas olulise
osaluse omandamine, ETO üle kontrolli saavutamine või ETO tegevuseks vajaliku ettevõtte või
muu vara (näiteks kaugküttevõrgu, elektritootmisüksuse, mobiilsidevõrgu vms) omandamine
välisinvestori poolt võib mõjutada elutähtsa teenuse toimepidevust või tekitada selles häireid
ning negatiivse mõju korral võib olla tegemist ohuga julgeolekule või avalikule korrale.
Elutähtsa teenuse toimepidevus on elutähtsa teenuse osutaja järjepideva toimimise suutlikkus
ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust (HOS § 2 lg 5).
Kuigi krediidiasutuste puhul on olulise osaluse ja kontrolli omamine allutatud ka
krediidiasutuste seadusest tulenevale kontrollile, ei asenda vastav finantsjärelevalvealane
kontrollimenetlus eelnõust tulenevat välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamist. Eesti Panga
Presidendi 13.07.2018 määruse nr 7 “Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja
toimepidevuse nõuded” § 2 lõike 1 kohaselt on Eestis tegutsevatest krediidiasutustest antud
ETO staatus neljale krediidiasutusele: Swedbank AS, AS SEB Pank, Luminor Bank AS ja AS
LHV Pank. Krediidiasutustest ETO-de lõikes teostab Finantsinspektsioon järelevalvet üksnes
AS-i LHV Pank üle tulenevalt ühtsest järelevalvemehhanismist (euroala pangandusjärelevalve
süsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euroala riikide järelevalveasutused), mille
25
kohaselt on Euroopa Keskpanga otsese järelevalve all euroala olulised krediidiasutused. 2020.
aastal vastasid Eesti ETO-dest AS SEB Pank, Swedbank AS ning Luminor Bank AS
ülalviidatud euroala olulisuse kriteeriumidele62. Seega siseriikliku tasandil teostatakse osaluste
omandamisega seonduvat finantsjärelevalvet, mis tuleneb krediidiasutuste seadusest ja
vastavatest Euroopa Liidu regulatsioonidest, üksnes ühe krediidiasutusest ETO osas (AS LHV
Pank) neljast. Kuna eelnõu eesmärgiks on võimaldada Eesti riigil hinnata ETO-de osas
välisinvestorite usaldusväärsust lähtuvalt peamiselt just Eesti avaliku korra ja julgeoleku
kaalutlustest, siis vastavat riigipoolset tegevust ei ole põhimõtteliselt võimalik asendada ühegi
väljaspool Eesti Vabariiki asuva institutsiooni poolse järelevalvega, mille järelevalvealase
tegevuse eesmärk on Eesti riigi julgeolekuhuvidest erinev. Samuti tuleb arvesse võtta, et
välisinvesteeringute loamenetlusega kaasneb koostöö teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja
Euroopa Komisjoniga vastavalt määrusele 2019/452. Euroopa Keskpank vastavasse
koostööraamistikku ei kuulu.
Krediidiasutuste osaluste omandamisega seonduv loamenetlus on lisaks kantud eesmärgist
tagada Euroopa pangandussüsteemi turvalisus ja usaldusväärsus ning suurendada
finantslõimumist ja -stabiilsust. Nimetatud loamenetlusel ei ole seetõttu esiplaanil mitte niivõrd
Eesti riigi ega Euroopa Liidu liikmesriikide julgeoleku ja avaliku korra kaalutlused, vaid
pangandussektori kui sellise toimimine, st loamenetluse fookuses on peamiselt majanduslikud
aspektid. Eelnõus ettenähtud loamenetlus on aga oma spetsiifilise avaliku korra ja julgeoleku
alase eesmärgi ja hindamisesemega, mis eristub seeläbi krediidiasutuste seaduses sätestatud
osaluse omandamisega kaasnevast loamenetlusest. Eelnõu seega ei dubleeri finantssektori
õigusakte, vaid tegemist on täiendava loamenetlusega. Tuleb arvestada sedagi, et erinevalt
finantsjärelevalve alasest kontrollimenetlusest ei rakendu eelnõus sätestatud loamenetlus mitte
kõikidele (oluliste või kontrollivate) osaluste omandamisetele, vaid üksnes olukordades, kus
otsese või kaudse osaluse omandav välisinvestor pärineb kolmandast riigist. Võib eeldada, et
välisinvesteeringu usaldusväärsuse loamenetlusega paralleelselt hakkab kulgema mitmeid
muid loamenetlusi nii Eestis kui muudes Euroopa Liidu liikmesriikides, näiteks koondumise
kontrolli menetlused. Asjaolu, et teatud tehinguteks võib tehinguosalistel olla vaja hankida
erinevaid lube ja kooskõlastusi, ei ole kuidagi erakorraline, vaid see on ka muudes
liikmesriikides tavapärane praktika.
Eestis peetakse ETO-de üle arvestust tsiviiltoetuse registris ja nende arv võib muutuda, kuid
praegusel ajal on elutähtsa teenuse osutajana määratletud ligikaudu 170 toimijat.
Lähisriikidest on nii Lätis kui ka Leedu välisinvesteeringute kontrolli regulatsiooniga hõlmatud
ettevõtjad, kes vastavad Eesti elutähtsa teenuse osutajaga sarnastele tunnustele. Lätis on näiteks
riikliku julgeoleku seisukohalt oluline äriühing nimekirjas63 märkimisväärset turuosa omav
ning tariifi- ja kuluarvestuse regulatsioonile allutatud elektroonilise side ettevõtja, maagaasi
edastamiseks, jaotamiseks või ladustamiseks litsentsi või põhivõrguga ühendatud veeldatud
maagaasi rajatist omav ettevõtja, üle 50MW tootmise võimsusega elektri- või
soojusenergiatootja, üle 100 km pikkust soojusenergia ülekande- ja jaotusvõrku omav ettevõtja,
elektrienergia edastamise litsentsi omav ettevõtja. Leedus on majandustegevuste, mida peetakse
riigi julgeoleku tagamiseks strateegiliselt oluliste majandussektorite osaks, loetelusse64 kantud
muuhulgas näiteks elektritootmine vähemalt 100 MW elektritootmisega tegeleva rajatisega,
62
https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/uhtne-pangandusjarelevalve-euroopas
63
Lätikeelsed andmed kättesaadavad: https://www.ur.gov.lv/lv/specializeta-informacija/nacionalajai-drosibai-
nozimigas-komercsabiedribas/.
64
Inglise keeles kättesaadav: https://investmentpolicy.unctad.org/investment-laws/laws/247/lithuania-economic-
sectors-of-strategic-importance-resolution .
26
elektrienergia jaotamine vähemalt 10000 kasutajale, elektrivarustus vähemalt 1000 mitte-
kodutarbijale ja/või vähemalt 10000 kodutarbijale, maagaasi transport maagaasi
ülekandesüsteemi kaudu vähemalt 10000 kliendile, soojusenergia tarnimine vähemalt 10000
tarbijale, traadiga ja traadita sideteenused ning makseteenused.
Soomes on välisinvesteeringute sõelumise kohaldamisalas muuhulgas ettevõtjad, keda loetakse
kriitilisteks ühiskonna põhifunktsioonide tagamiseks. Seaduse alusel võidakse kontrollida
välisinvesteeringut ettevõtjasse, kes tegutseb sektoris, millel on varustuskindluse või muude
elutähtsate funktsioonide jaoks võtmeroll. Hinnang, milline ettevõtja kõnealuse kategooria alla
kvalifitseerub, antakse juhtumipõhiselt ning selleks on abiks Soome valitsuse avaldatud
tarnekindluse ja riikliku julgeoleku avalikud juhenddokumendid65.
§ 4 lõike 1 punkti 2 alusel on loamenetluse kohaldamisalas riigi osalusega äriühingud.
Riigivaraseaduse § 3 lg 1 punkti 2 määratluse kohaselt on riigi osalusega äriühing aktsiaselts
või osaühing, milles riigile kuulub vähemalt üks aktsia või osa.
Vastavalt Eesti Vabariigi osaluspoliitika põhimõtetele lähtub Vabariigi Valitsus äriühingutes
osalemise otsustamisel peamistest eesmärkidest, milleks on avaliku teenuse osutamine
(avalikust huvist lähtuv eesmärk), strateegilise huvi kaitsmine (strateegiline eesmärk) ja
täiendava tulu teenimine (finantseesmärk). 66
Riigi osalemine ettevõtluses on õigustatud reeglina vaid avalikust huvist lähtuva või
strateegilise eesmärgi puhul, kui tegu on kas turutõrkega (loomulik monopol tegutseb
alareguleeritud õigusruumis ja/või riiklik järelevalveorgan pole piisavalt võimekas), avalike
funktsioonide teostamisega ja/või seotud strateegiliste huvidega (osutab avalikke või riigile
strateegiliselt tähtsaid teenuseid, mida erasektor ei ole valmis pakkuma) või riigi funktsioonide
täitmisega, mis tulenevad nt ressursipoliitikast (olulisemate/väärtuslikemate loodusressursside
kasutamine vms), rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustustest või julgeolekukaalutlustest
(varustuskindlus ehk elutähtsa taristu toimimise või teenuse pakkumise tagamine vms). Tulu
teenimine osaluse omamise põhieesmärgina on põhjendatud vaid erandjuhtudel või
lühiajaliselt. Sellise olukorra kujunemise eelduseks on üldjuhul riigi muude eesmärkide ära
langemine.67
Riigi osalusega äriühinguteks on 31.01.2021.a seisuga avaldatud andmete68 kohaselt 28
tegutsevat äriühingut, sealhulgas on riik ainuomanik 23 äriühingus: AS Eesti Vanglatööstus,
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, AS A.L.A.R.A., AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Loots,
AS Eesti Post, AS Eesti Raudtee, AS Operail, AS Metrosert, AS Saarte Liinid, AS Tallinna
Lennujaam, AS Teede Tehnokeskus, AS Eesti Varude Keskus, Elering AS, AS
Lennuliiklusteeninduse, OÜ Rail Baltic Estonia, AS Nordic Aviation Group, OÜ Transpordi
65
Valitsuse otsus varustuskindluse eesmärkide kohta (1048/2018), inglise keeles kättesaadav:
https://cdn.huoltovarmuuskeskus.fi/app/uploads/2019/04/08092304/Government-Decision-on-the-Objectives-of-
Security-of-Supply.pdf; Ühiskonna julgeolekustrateegia (valitsuse otsus 2.11.2017) inglise keeles kättesaadav:
https://turvallisuuskomitea.fi/wp-content/uploads/2018/04/YTS_2017_english.pdf
66
Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) põhimõtted 16.01.2020, lk 4, kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/osaluspoliitika_pohimotted_20200116.pdf .
67
Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) põhimõtted 16.01.2020, lk 4, kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/osaluspoliitika_pohimotted_20200116.pdf .
68
Andmed riigi osalusega äriühingute kohta on kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehel:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/riigi_osalusega_ariuhingud_jaanuar_2021.pdf
27
Varahaldus, AS Vireen, Eesti Energia AS, Riigi Kinnisvara AS, AS Eesti Loto, AS
Hoolekandeteenused. 5 äriühingus on riigi osalus väiksem kui 100 protsenti: AS Kredex
Krediidikindlustus, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS, AS Tallinna Sadam, AS
Ökosil, AS Levira.
Eelmärgitud äriühingud tegutsevad väga erinevates majandusvaldkondades. Strateegiliselt
olulistena väärivad esiletoomist näiteks taristuettevõtjad (AS Eesti Raudtee, AS Tallinna
Sadam), taristut teenindavad ettevõtjad (AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam ), teatud
teenuste osutajad (AS Eesti Loots, Lennuliiklusteeninduse AS, AS Teede Tehnokeskus, AS
Eesti Liinirongid ), riigi tegevusvarude haldaja (AS Eesti Varude Keskus).
Riigi osaluspoliitika näeb ette, et riigi tegevuse eesmärgistatuse ja põhjendatuse tagamiseks
peavad osaluste valitsejad iga äriühingu puhul hindama riigi osaluse omamise jätkuvat
vajalikkust regulaarselt vähemalt kord kolme aasta jooksul. Ühtlasi peab hindama, kas riigi
osalusega äriühingu vormis tegutsemine võimaldab kõige efektiivsemat ressursikasutust või on
parem tulemus võimalik saavutada läbi alternatiivsete tegevusvormide, omandisuhete,
regulatsioonide või maksupoliitika. Kui turg toimib ja erasektoris valitseb piisav konkurents
avalikes huvides vajalike teenuste osutamisel, siis ei ole üldjuhul vajalik nende osutamist läbi
omandisuhte riigi otsese kontrolli all hoida.69
Riigi osalus äriühingutes on langustrendis, mis on põhjustatud nii muutuvatest vajadustest ja
majandussektorite arengutest, samuti arvestades muuhulgas avalikku huvi ja julgeoleku
tagamist.70
Riigivara võõrandamist reguleerib riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 30, kus on sätestatud, et
vara võõrandamine toimub avalikul enampakkumisel, valikpakkumisel või otsustuskorras.
Riigivara võõrandamise otsustab üldjuhul riigivara valitseja, erandjuhtudel toimub see
Vabariigi Valitsuse nõusolekul (RVS § 37). RVS § 36 kehtestab, et riigivara ei saa omandada
isik, kelle suhtes seadus sätestab omandamise kitsenduse. Loodav välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamise regulatsioon loob ühe nimetatud kitsendustest, mis piirab riigivara
omandamist kui tegemist ei ole usaldusväärse välisinvestoriga. See on eriti oluline olukorras,
kus võõrandamine toimub enampakkumise teel. Välisinvesteeringule on vajalik eelnev luba,
sest paljudel juhtudel need äriühingud sihtettevõtjatena täidavad ülesandeid ja osutavad
teenuseid, millel on oluline kaal ühiskonnale ja suur mõju elanike heaolule, mis omakorda
seondub julgeoleku tagamise vajadusega.
Lätis, Leedus ja Soomes ei ole riigi osalusega äriühingud eraldiseisva välisinvesteeringute
kontrolli regulatsioonis välja toodud. Riigi osalusega äriühingud võivad juba olla hõlmatud
muude riigi julgeoleku seisukohalt oluliste sektorite või konkreetsete tegevusvaldkondadega.
§ 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt määratletakse avaliku korra ja julgeoleku seisukohalt oluliseks
ettevõtja, kes toodab või tarnib strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või
69
Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) põhimõtted 16.01.2020, lk 4, kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/osaluspoliitika_pohimotted_20200116.pdf .
70
Näiteks tegi Vabariigi Valitsus 27.04.2021.a kabinetinõupidamisel rahandusministri ettepanekul põhimõttelise
otsuse ASi Enefit Green erakapitali kaasamise, AS Operaili mittestrateegilise osa ja AS Teede Tehnokeskuse
erastamise kohta. AS Levira riigile kuuluva 51% võimaliku erastamise tingimuste ja etappide ettevalmistamine
viiakse lõpuni 2021. aasta lõpuks. Rahandusminister: valitsus soovib ettevõtluses riigi osa vähendada,
https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/rahandusminister-valitsus-soovib-ettevotluses-riigi-osa-
vahendada
28
kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud
tehnilist abi riigiasutustele, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva,
laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja.
Sisuliselt on tegemist kaitsetööstuse valdkonnas tegutseva ettevõtjaga. Kaitsetööstust eristab
teistest tööstusharudest kindel spetsiifika, mida iseloomustab tihe koostöö riigi ja ettevõtjate
vahel, mis seab mõlemale kõrgendatud nõuded (näiteks toodangu piiratud kasutajate ring,
erandlik ekspordirežiim, erandlik müügikeskkond, kõrgendatud tööstusspionaažioht ja
kõrgendatud turvanõuded).
Kõnealuse ettevõtja mõiste täpsemaks sisustamiseks on võetud aluseks kauba liik (sõjaline või
kahese kasutusega kaup). Strateegilise kauba seaduse (edaspidi StrKS) § 2 lg 2 kohaselt on
sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend, seade, süsteem, nende osad, nendega seotud varustus
ja spetsiaalsed komponendid, tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud,
määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel
või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas. Täpsem nimekiri on kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisas 1
(Sõjaliste kaupade nimekiri). StrKS § 2 lg 8 alusel loetakse kahesuguse kasutusega kaubaks
kaupa, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogiat, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel
otstarbel, nii rahuotstarbelisel eesmärgil kui ka abivahendina tuumarelvade või muude
tuumalõhkeseadmete tootmisel nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse
ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja
transiidi kontrollimiseks71, tähenduses. Eelnimetatud määruse lisa 1 sisaldab kahesuguse
kasutusega kaupade loetelu.
Kõnealuste sihtettevõtjatesse tehtavate välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisel on
oluline nii varustuskindluse tagamise kui ka riigikaitseline aspekt ja need mõlemad seonduvad
vajadusega tagada riiklik julgeolek ja avalik kord. Sellest tulenevalt on oluline hõlmata
loakohustusega just need ettevõtjad, kes on strateegiliseks partneriks riigiasutustele, omades
lepingut vastava kauba tarnimiseks või sellega seotud tehnilise abi teenuse osutamiseks.
Peamiselt puudutab see eelnimetatud tingimustele vastava kauba Eestis tootjaid ja tarnijaid,
kellel on välisinvesteeringu tegemise ajal sõlmitud leping näiteks Kaitseministeeriumi,
Kaitseväe, Kaitseliidu, Välisluureameti, Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja
Piirivalveametiga.
Seaduse kohaldamisala võimalikult kitsaks piiritlemiseks on kaitsetööstuse valdkonna
ettevõtjate puhul hõlmatud kitsalt sõjalise ja kahese kasutusega kauba müük ja selle kaubaga
seotud tehnilise abi72 osutamine ning välja on jäetud laiemalt muud vahendusega seotud
teenused (nt abi läbirääkimiste pidamisel, tehingute korraldamine).
Relvaseaduse 111. ptk 2. jaos on reguleeritud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona
käitlemisega tegeleva ettevõtja aktsiate ja osade ning ettevõtja omandamine, sealhulgas olulise
osaluse või ettevõtja omandamise näol. Eelnimetatud relvaseaduse alusel menetlus on oma
olemuselt sarnane eelnõus olevaga, kuid laieneb füüsilistele ja juriidilistele isikutele sõltumata
71
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A32009R0428
72
StrKS § 4 lg 6 kohaselt on tehniline abi igasugune tehniline tugi, mis on seotud strateegilise kauba arendamise,
tootmise, komplekteerimise, katsetamise, parandamise, transportimise, hooldamise ja muu asjakohase teenusega
ning mida võib muu hulgas osutada juhendamise, koolitamise, oskusteabe või tehniliste andmete edastamise või
nõuandeteenuse teel.
29
nende päritolust. Seetõttu ei kohaldu eelnõu kõnealuste sõjaliste kaupade käitlemisega
tegelevale ettevõtjale.
Kuigi kaitsetööstusettevõtja mõiste sisustamine võib riigiti erineda, on need ettevõtjad
kõrgendatud tähelepanu all ja välisinvesteeringute kontrollimeetmetega hõlmatud enamikes
liikmesriikides, kus vastav regulatsioon on kehtestatud. Samuti on kaitsetööstusettevõtjatega
seotud välisinvesteeringutest teatamisele mitmetes riikides (nt Saksamaal, Soomes, Austrias)
kehtestatud rangemad nõuded, mis võivad seisneda nii osaluse suuruses kui ka
kontrollikohustusega hõlmatud välisinvestorite ringi laiendamises. Näiteks on Soomes üldiselt
piiritletud kontrolli teostamine nende kaitsetööstusettevõtjate osas, kes toodavad või tarnivad
kaitsevarustust või muid sõjaliseks kaitseks olulisi teenuseid või kaupu, sealhulgas kahesuguse
kasutusega kaupade tootjad, ning täiendavalt on laiendatud kontrollialuste isikute ringi ka
Euroopa Liidust pärit investoritele. Samuti kuulub Leedus seaduse kohaselt sõjatehnika
valdkond riikliku julgeoleku tagamiseks strateegiliselt oluliste majandussektorite hulka ning
välisinvesteeringute kontroll kohaldub sõjavarustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, kes
sealhulgas tegelevad sõjatehnika tootmise, kaubanduse, hoolduse ja remondiga.
Eesti Kaitsetööstus Liidu andmetel73 on näiteks kaitsevaldkonna tulu deklareerinud ligikaudu
70 ettevõtjat. Strateegilise Kauba Komisjoni hinnangul võib erinevate taotluste ja päringute
põhjal teha üldistatud järelduse, et vastavas valdkonnas (sõjaline kaup ja kahese kasutusega
kaup) tegutsevaid ettevõtjaid on üle 70. Samas ei ole paljud valdkonnas tegutsevad ettevõtjad
valitusasutuste lepingupartneriks, mistõttu tegelik eelnõuga mõjutatud sihtettevõtjate arv on
oluliselt väiksem.
§ 4 lõike 1 punkti 4 alusel on loamenetluse kohaldamisalasse hõlmatud üleriigilise
televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja
meediateenuste seaduse tähenduses, samuti trükimeedia ja interneti ajalehtede ja ajakirjade
kirjastaja, kelle vastava tegevusega seotud käive eelneval kalendriaastal oli vähemalt kolm
miljonit eurot.
Meediateenuste seadus (edaspidi MeeTS) § 5 kohaselt on meediateenuse osutajaks juriidiline
või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia või raadioteenust, kellel
on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise järjestuse ning
edastamise viisi.
Meediateenuse osutaja tegevusulatus on määratletud Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve
Ameti tegevusloaga74. Üleriigilise televisiooniteenus või raadioteenuse levipiirkonnaks on
piirkond, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast (MeeTS § 33 lg 2 p 2, § 34 lg 2 p 2, §
35 lg 2 p 2).
Üleriigiliseks raadioteenuse osutamiseks on mai 2021 seisuga tegevusluba näiteks Postimees
Grupp AS-il (Raadio Kuku, Raadio Elmar, Raadio MyHits), Northstar Meedia OÜ-l (Relax
FM), AS-il Mediainvest Holding (Star FM, Power Hit Radio), Taevaraadio OÜ-l (Sky Plus,
Rock FM, Retro FM, Russkoje Raadio), Ring FM Media OÜ-l (Tre Raadio), Äripäeva AS-il
(Äripäeva Raadio).
73
„Defence Estonia“ klastri strateegia 2019-2023, lk 17, kättesaadav: https://new.defence.ee/wp-
content/uploads/2020/10/klastri-visioon-strateegilised-eesmargid-ja-tegevussuunad02.pdf
74
Kehtivate tegevuslubade nimekiri on kättesaadav:
https://www.ttja.ee/ariklient/ametist/load-ja-riigiloivud/meediateenuste-tegevusluba
30
Tingimusjuurdepääsuga üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusluba omavad näiteks
Duo Media Networks OÜ (Kanal 2, Kanal 11, Kanal 12, MyHits), All Media Eesti AS (TV3,
TV6), osaühing ALO-TV (ALO-TV), OÜ Kids Network Television (Duo 3, Duo 6, Kidzone
TV, Kidzone Plus, Filmzone, Filmzone+, Smartzone), OÜ Orsent (Orsent TV), Elisa
Teleteenused AS (Elisa telekanal), TV Play Baltics AS (TV3 Sport Open), Telia Eesti AS
(Inspira).
Tellitavad audiovisuaalmeedia teenused on kättesaadavad olenemata konkreetsest
levipiirkonnast, hõlmates sageli ka väljaspool Eestit asuvaid riike. Tellitav audiovisuaalmeedia
teenus võib põhimõtteliselt olla mõjult sama oluline, kui televisiooniteenus, seejuures on suund
tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajaskonna suurenemisele. Ka tellitav
audiovisuaalmeedia teenus võib sisaldada päevakajalisi ja avalikku arvamust oluliselt
mõjutavaid saateid, samuti filme, lastesaateid jms. Tellitav audiovisuaalmeedia teenuse
tegevusluba omavad Telia Eesti AS (Telia TV videolaenutus), Elisa Teleteenused AS (Elisa
videolaenutus), TV Play Baltics AS (Go3).
Eesti julgeolekupoliitika alustes on välja toodud, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning
meedia abil saab inimeste informeeritust üha tõhusamalt mõjutada. Pinged rahvusvahelistes
suhetes, teatud rühmade radikaliseerumine ning ühiskonna sidususe kahjustamine on ühed
tegelikkust moonutava infovälja negatiivsetest mõjudest. Informatsiooniga manipuleerimist ja
valeteabe levitamist, seda ka riigi tasandil, kasutatakse laialdaselt ka konfliktide
eskaleerimiseks. Küberruumi kuritarvitamine suureneb, sealhulgas terrorirühmituste ja
organiseeritud kuritegevuse ühenduste poolt. Ründeid panevad toime ka üksikisikud ja
grupeeringud, kelle tegevust pahatihti toetavad või suunavad riigid.75
Kehtiv meediateenuste regulatsioon ei võimalda pakkuda programmi, mis takistab või ohustab
muuhulgas avaliku korra kaitset ning avalikku julgeolekut, sh riigi julgeoleku ja kaitse tagamist,
millisel juhul on järelevalveasutusel õigus teha Euroopa Liidu liikmesriigist pärit taasedastajale
programmikataloogi pakkumise lõpetamise ettekirjutus (MeeTS § 52 lg 2).76
Näiteks juhul, kui välisinvesteeringu tegemise tulemusel meediateenuse osutajasse hakatakse
televisioonis, raadios või muul tellitaval audiovisuaalmeedia teenust pakkuval platvormil
õhutama vihkamist soo, rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel,
alavääristatakse õiguskuulekat käitumist või kutsutakse üles õigusrikkumistele (nt
terrorikuritegude ja massirahutuste toimepanemisele), võib oluliselt kahjustada saada
ühiskonna turvalisus tervikuna. Samuti võib osaluse või kontrolli omamine meediateenuse
osutajas tingida propaganda, sealhulgas libauudiste laialdasemat levikut. Seda ennekõike
olukorras, kus vastaval meediateenuse osutajal on üleriigiline levik, mil nt üleskutse
õigusrikkumise toimepanemiseks võib ohustada nii riigi julgeoleku kui ka riigikaitse tagamist.77
Eeltooduga samal eesmärgil on loamenetlusele allutatud ka välisinvesteeringud, mille puhul on
sihtettevõtjaks trükimeedias ja internetis ajalehtede ja ajakirjade kirjastajad. Nimetatud
ettevõtjad on välisinvesteeringu loakohustusega hõlmatud, kuna ka nemad osalevad
informatsiooni levitamises avalikkusele ning seetõttu on avaliku korra ja riigi julgeoleku
huvides vaja tagada, et nende poolt levitatav ühiskonnale vajalik informatsioon oleks
75
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 5. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
76
Tartu Ülikooli uuring, lk 55.
77
Tartu Ülikooli uuring, lk 55.
31
kättesaadav ja moonutustevaba. Samal ajal ei ole põhjendatud hõlmata loakohustusega kõik
trüki- ja internetimeedia ettevõtjad, vaid ainult sellised, kelle puhul on julgeoleku või avaliku
korra kahjustamise võimalus piisavalt reaalne. Nimetatud eesmärk ei ole täidetud ei väikese
tiraažiga kohalike trükimeedia väljaannete kirjastajate ega väikese jälgijate ja/või lugejate
arvuga veebiväljaannete kirjastajate puhul, mistõttu on kirjastaja olulisuse määratlemiseks
lisatud seadusesse kohalduv käibekriteerium.
Kriteeriumi valikul osutus määravaks kriteeriumi kontrollimise lihtsus ja teabe kättesaadavus
sihtettevõtjale ja tema kaudu potentsiaalsele välisinvestorile. Objektiivseks kriteeriumina, mille
kaudu määratleda kirjastaja olulisust, saanuks teoreetiliselt vaadelda ka tellijate või lugejate
arvu, kuid majandusaasta käive on siiski kriteeriumina sobivaim. Tellijate ja lugejate arvu
määramine võib kohati olla küllaltki keeruline, eriti internetimeedia korral ja seda iseäranis
olukorras, kus väljaanne on täielikult või osaliselt kättesaadav kõikidele internetikasutajatele.
Käibenumbri kindlakstegemine on aga oluliselt lihtsam, kuna selleks saab kasutada nii ettevõtja
majandusaasta aruannet (eriti kui kirjastustegevus ongi ettevõtja põhiline tegevus või on vastav
ärisegment aruandes eraldi välja toodud) kui ka tema raamatupidamisandmeid.
Selleks, et tagada ettevõtja tegevuse puutumust piisaval määral just trüki- ja internetimeedia
alase kirjastamistegevusega, on käibekriteerium seotud ära vastava tegevusvaldkonnaga. Kui
lähtuda üksnes ettevõtja kogukäibest, läheksid loakohustuse alla ka kõik need ettevõtjad, kelle
jaoks kirjastamine on tegelikult juhuslik kõrvaltegevus. Näiteks ka kaubanduse, tootmise või
teenindamise valdkonnas blogi pidamine internetis või sellises valdkonnas tegeleva ettevõtja
info- või uudiskirja väljaandmine või pabertrükiste levitamine on põhimõtteliselt hõlmatud
kirjastustegevusega. Eelnõu eesmärk ei ole selliseid ettevõtjaid hõlmata, vaid üksnes neid, kelle
tegevusest oluline osa seondub uudiste kirjastamisega laiemale avalikkusele. Vähemalt 3
miljoni euro suurune käibepiir on paika pandud arvestusega, et kindlasti oleks loakohustusega
hõlmatud kõige suuremad trüki- ja internetimeedia ettevõtjad Eestis, so Postimees Grupp AS,
AS Ekspress Meedia, Äripäev AS ja Õhtuleht Kirjastus AS.
Käibekriteeriumi täitmist hinnatakse kõikide tulude järgi, mida ettevõtja kirjastamise
valdkonnas tegutsemisega seoses teenib. Trükimeedia puhul koosneb asjakohane müügitulu nii
trükiväljaannete müügilt teenitavast tulust (sh otsemüük tellijatele, samuti müük edasimüüjate
kaudu) kui reklaamituludest, mis seonduvad reklaami avalikustamisega trükistes.
Internetimeedia puhul koosneb müügitulu internetireklaami tulude kõrval aga peamiselt
tuludest, mis seonduvad juurdepääsu võimaldamisega veebiväljaandes avaldatavale
informatsioonile (sh digilehtede tellijate poolt perioodiliselt makstavad tasud, samuti juhuslike
lugejate poolt makstavad tasud neile huvipakkuvale veebisisule ühekordse juurdepääsu eest).
Välistatud pole ka muude tulude arvesse võtmine, kuna oluline on, et arvesse võetaks kõik
tulud, mis on piisavalt seostatavad kirjastamistegevusega. Käibekriteeriumi täitmist
kontrollitakse eelkõige välisinvesteeringu tegemisele eelneva kalendriaasta
raamatupidamisandmete alusel. Kui käibeinformatsioon sisaldub piisava detailsusega ettevõtja
finantsaruannetes, on võimalik kasutada ka finantsaruannetes sisalduvat teavet vastavate
müügitulude kohta, vajadusel taandades andmed 12 kuu peale (näiteks kui majandusaasta
pikkus erineb kalendriaastast).
Lätis on välisinvesteeringute kontrolli kohaldamisalasse riigi julgeoleku seisukohast olulise
äriühinguna hõlmatud meediateenuse osutaja, kelle levipiirkond on vähemalt kas 60 protsenti
või 95 protsenti Läti territooriumist, sõltuvalt sellest, millist konkreetset teenust pakutakse.
32
§ 4 lõike 1 punkti 5 alusel on välisinvesteering loakohustusega, kui sihtettevõtjaks on ettevõtja,
kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis leiduva Euroopa Liidu
kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme uurimiseks või kaevandamiseks.
Maapõuepoliitika põhialuste dokumendis on märgitud, et maailma elanikkonna arvukuse kiire
kasv, intensiivne linnastumine ja inimeste ootus elamistingimuste paranemisele tingib üha
suureneva nõudluse ka maavarade järele. Ka Euroopa Liidus on üha süvenev kohalike toormete
nappus ja majandus sõltub järjest rohkem imporditavatest maavaradest.78 Majandusjulgeoleku
vaates Eesti on majandus osa maailma ja Euroopa majandusest ning mõjutatud üleilmses
finantssüsteemis ning energia- ja toormemajanduses toimuvast.79
Maapõue kasutamine on aluseks paljudele majandustegevuse harudele, kuid sellega kaasneb
tihti märgatav keskkonnahäiring. Maavarasid kaevandatakse, põhjavett ja maasoojusenergiat
tarbitakse maapõuest, mis omakorda on toeks ehitistele ning võib keskkonnaohtlike elementide,
ainete ja protsesside (maalihked ja vajumised, üleujutused, reostus) lähteallikana mõjutada
elukeskkonda. Maapõueressursside teaduspõhine, kestlik ja riigi majanduskasvu edendamisele
suunatud haldamine on seega kompleksne ülesanne.80 Seetõttu on tähtis, et välisinvesteering
maavarasid kaevandavas äriühingus ei mõjutaks negatiivselt maavarade kättesaadavust,
kvaliteeti ega ümbritsevat elukeskkonda, mis sageli on ise olulises osas sõltuv maavarade
kaevandamise tulemusel pakutavatest teenustest (ennekõike elektrienergia tootmise
kontekstis).81
Eestil on erinevaid maapõueressursse, mille järele on nii täna kui ka tulevikus nõudmine.
Varasema geoloogilise kaardistamise ja uurimistööde alusel on teda, et Eestil on
konkurentsivõimelisi maapõueressursse, millest saab valmistada tooteid, mille järele on nii
praegu kui ka perspektiivis riigi sees ning maailmaturul nõudlus82. Täna kaevandatakse Eestis
üksnes põlevkivi, turvast ning looduslikke ehitusmaterjale nagu liiv, kruus, lubja- ja dolokivi
ning savi.
Julgeolekupoliitika ühe osana majandusjulgeoleku raames on oluline tagada
energiajulgeolekut. Energiaallikate impordist sõltuvuse vähendamiseks on Eesti jaoks
esmatähtis suurendada energiatõhusust. Energia varustuskindlusele loob soodsa keskkonna
Euroopa Liidu strateegia võtta maksimaalselt kasutusele ja arendada oma sisemisi
energiaressursse, mis Eesti puhul tähendab põlevkivi ja turba võimalikult ratsionaalset
kasutamist ning taastuvenergia tehnoloogiate laialdasemat kasutuselevõttu.83 Seega on
põlevkivi kaevandamine ka edaspidi veel oluline riigi julgeoleku seisukohast energiaallikate
mitmekesisuse ja sõltumatuse kontekstis, kuigi üldine Eesti suund on toota nii elektrit kui ka
soojusenergiat taastuvatest energiaallikatest.
78
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, lk 2, kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf
79
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 14. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
80
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, lk 2, kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf
81
Tartu Ülikooli uuring, lk 60.
82
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, lk 4, kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf
83
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 15. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
33
Samas lisaks eelnimetatud kasutatavatele toormetele leidub Eestis tähelepanuväärses koguses
Euroopa Liidu kriitiliste toorainete nimekirja84 kuuluvaid ressursse85, mida veel ei kaevandata,
kuid mille kasutuspotentsiaali ja -tingimuste uurimisega aktiivselt tegeletakse86. Kriitilisteks
toormeteks on loodusressursid, mis on Euroopa Liidu majanduse jaoks strateegiliselt tähtsad
ning kõrge varustuskindluseriskiga. Maailma rahvaarvu kasv ning ühiskonna pidev areng
toetub üha enam kriitiliste toormete kättesaadavusele. Maapõues peituvad kriitilised toormed
on hädavajalikud keskkonnasäästlike ja moodsate tehnoloogiate väljatöötamiseks ja
rakendamiseks, need on esmatähtsad digi – ja rohemajanduse eesmärkide elluviimiseks ja
nende osas on Euroopa Liit on sõltuv kolmandatest riikidest. Euroopa Liidu kriitiliste toorainete
nimekiri on muutuv ning see vaadatakse üle iga kolme aasta järel. 2020. aasta loetelu sisaldab
30 materjali87 (võrreldes 14 materjaliga 2011. aastal, 20 materjaliga 2014. aastal ja 27
materjaliga 2017. aastal.).
Maapõueseadus § 42 lg 2 kohaselt tohib üldjuhul kaevandada ainult maavara, mis on aktiivse
tarbevaruna arvele võetud või aktiivse reservvaruna kaevandatavaks ja kasutatavaks
tunnistatud. Täiendavate uuringute teostamisel on võimalik Eestis leiduvate strateegilise
tähtsusega toormete ressursside ümberhindamine aktiivseks tarbe- või reservvaruks ja
kasutuselevõtt. Kuigi käeoleval ajal tegeleb geoloogiliste uuringutega Eesti Geoloogiateenistus,
on tõenäoline, et positiivsete uuringute tulemuste korral pakutakse ka lähitulevikus ettevõtjatele
võimalus osaleda uurimisprotsessis. Strateegilistel ressurssidel põhineva majandusharu käekäik
saab toetuda üksnes usaldusväärsetel välisinvesteeringutel Eesti majandusse, mistõttu riigi
strateegiliste ressurssidega seotud äriühingute jätkusuutlikuks arenguks ja kvaliteetsete teenuste
pakkumiseks (toormed digi- ja rohemajanduse tarbeks) tuleb kindlustada nende ettevõtjate
investeeringud. Ka maapõuepoliitika põhialustes on ette nähtud, et maapõue valdkonna ja
majanduse arengu ergutamiseks vajalike investeeringute toomiseks tutvustab riik aktiivselt
Eesti maapõueressursse ning nendega seotud andmeid ja uuringuid potentsiaalsetele
investoritele.88
Eelnimetatud põhjustel on oluline rakendada välisinvesteeringute hindamist ja loamenetlust
nende ettevõtja puhul, kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis
leiduva Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme uurimiseks või
kaevandamiseks.
Äriregistri andmetel tegutsevad käesoleval ajal on kategoorias põlevkivi kaevandamine KKT
Oil OÜ (Alexela Group OÜ kontserni ettevõtja) ja VKG Kaevandused OÜ (Viru Keemia Grupp
AS-i konterni ettevõtja), lisaks veel Enefit Power AS (Eesti Energia AS kontserni ettevõtja) ja
väikeses osas ka AS Kunda Nordic Tsement (HeidelbergCement Groupi kontserni).
84
Komisjoni teatis „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja
kestlikkuse poole“, 03.09.2020, Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0474&from=EN
85
Näiteks graptoliitargilliit (sisaldab vanaadiumi), fosforiit (sisaldab fosforit ja märkimisväärsetes kogustes
haruldasi muldmetalle, nagu näiteks tseerium, praseodüüm, neodüüm, düsproosium ja terbium). (Allikas:
https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/kriitilised_toormed_veeb.pdf
86
Vt näiteks: https://keskkonnatehnika.ee/eestis-on-kaimas-neli-maavarade-uuringut/
87
Antimon, hafnium, fosfor bariit, kerged haruldased muldmetallid, rasked haruldased muldmetallid, skandium,
berüllium, ränimetall, vismut, indium, tantaal, boraat, magneesium, volfram, koobalt, looduslik grafiit, vanaadium,
koksisüsi, looduslik kautšuk, boksiit, fluoriit, nioobium, liitium, gallium, plaatinarühma metallid, titaan,
germaanium, fosfaatmaak, strontsium.
88
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, lk 5, kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf
34
Lätis, Leedus ja Soomes ei ole konkreetselt maavarade kaevandamisega tegelevad äriühingud
välisinvesteeringute kontrolli regulatsiooni kohaldamisalasse hõlmatud.
§ 4 lõike 1 punkti 6 alusel loetakse julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluliseks ettevõtja,
kellega on sõlmitud riigi tegevusvaru hoiuleping või delegeeritud varu leping.
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega89 on
ette nähtud, et elanikkonna varustuskindluse tagamiseks toimub riigi tegevusvaru
moodustamise ja hoiustamise valmisolek läbi AS-i Eesti Varude Keskuse (edaspidi EVK)
loomise alates 2021. a juulist. EVK hakkab lisaks kütuse valdkonna varu haldamisele tegelema
ka muu riigi tegevusvaru seisukohalt olulise varu moodustamise ja haldamisega (nt toidu,
käsimüügiravimite (sh retseptiravimite) ja meditsiinitarvikute, isikukaitsevahendite varu). EVK
on AS-i Eesti Vedelkütusevaru Agentuur õigusjärglane, kellel oli eelnev pikaajaline kogemus
riigi vedelkütusevaru hoiustamisel, hankimisel, roteerimisel ja järelevalve korraldamisel ning
vedelkütuseturu seire teostamisel. EVK hakkab vastutama varu moodustamise, hoiustamise,
kvaliteedikontrolli teostamise, uuendamise ning kasutusele võtmise ja jaotamise logistika
korraldamise eest. Lisaks seirab EVK varuga seotud majandussektorite toimepidevust.
EVK peab varu moodustamisel ja haldamisel tagama muuhulgas, et varu paikneks Eesti riigi
territooriumil, oleks igal ajal ligipääsetav, kontrollitav ja kasutatav ehk vastama
kvaliteedinõuetele.
EVK-l on varu moodustamiseks kaks põhilist viisi. Parema varustuskindluse tagamiseks
ostetakse teenuse pakkujalt kaupade suuremat riigisisest laoseisu, olles ise varu omanik, või
tagades, et EVK-l on nende kaupade omandamise osas eelisostuõigus. Otsuse varu
moodustamiseks, kas väljaostetud varuna või delegeeritud varuna, teeb EVK, sealhulgas
arvestades Vabariigi Valitsuse otsustes ja valdkondlikes seadustes tooduga.90
Pärast varu moodustamist, kas füüsilise või delegeeritud varuna, toimub varu haldamine kuni
selle kasutusele võtmiseni. Varu haldaja hoiab enda omandis olevat varu ise või annab varu või
selle osa hoiule juriidilisele isikule hoiulepingu alusel. Varu hoiulepingu põhiliste tingimuste
kohaselt peab olema võimalik igal ajahetkel kontrollida varu olemasolu ja kvaliteeti, samuti
tuleb kirjeldada, kuidas tehniliselt toimub varu väljastamine ja milline on väljastamise
võimekus ja seda piiravad tegurid. Varu peab vastama igal ajahetkel kokkulepitud tingimustele,
et seda oleks võimalik kasutusele võtta.91
Sarnaselt hoiulepinguga peab delegeeritud varu leping andma kindluse, et igal ajahetkel oleks
võimalik kiire varu omandamine ning varu vastaks nõuetele. Varu maksumuse kujunemine
selle eelisõigusega väljaostmisel peab olema lepingus kokku lepitud, et vältida delegeeritud
varu hoidja võimalust hinnaga manipuleerimiseks suurenenud nõudluse olukorras.92
89
Seadus Riigikogus vastu võetud 02.06.2021. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/83ceef99-af26-46d5-a2cf-
90b91032d02e/H%C3%A4daolukorra%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20
seaduste%20muutmise%20seadus
90
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega eelnõu 350 SE
seletuskiri, kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/83ceef99-af26-46d5-a2cf-
90b91032d02e/H%C3%A4daolukorra%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20
seaduste%20muutmise%20seadus, lk 15.
91
Samas, lk 15.
92
Samas, lk 16.
35
Eelnevast tulenevalt on ettevõtjatel, kellega sõlmitakse riigi tegevusvaru hoiulepingud või
delegeeritud varu lepingud, kaalukas roll tagamaks Eesti elanikkonna vajadusi arvestades
selliste tähtsate kaupade nagu vedelkütuse, toidu, käsimüügiravimite (sh retseptiravimite) ja
meditsiinitarvikute, isikukaitsevahendite varustuskindluse ja kättesaadavuse tagamisel. Seega
on põhjendatud lugeda kõnealuseid ettevõtjaid julgeoleku ja avaliku korra seiskohalt olulisteks,
ning neis olulise osaluse omandamine või nende üle kontrolli saavutamine on eelnõu alusel
loakohustusega hõlmatud.
Varu moodustamise täpne ajakava, varu kogus ja moodustamise viis lepitakse kokku EVK
juhtkonna tasandil, lähtudes Vabariigi Valitsuse, valdkondlikest seadustest, valdkondlike
töörühmade ettepanekutest ning varu moodustamist käsitlevatest riskianalüüsidest ja riigi
kaitsetegevuse kavast saadud sisenditest. Võimalike hoiu- või delegeeritud varu lepingute
sõlmimise üle otsustamisel on tähtis leida tasakaal kulu ja pakkujate mitmekesisuse ning
hoiukohtade katvuse osas riigisiseselt. Hinnanguliselt võib EVK lähiaastatel kõnealuseid
lepinguid sõlmida 30-40, millest tulenevalt on ka võimalike mõjutatud ettevõtjate arv ligikaudu
40.
§ 4 lõike 1 punkti 7 kohaselt kuuluvad välisinvesteeringu loamenetluse kohaldamisalasse
ettevõtjad, kes on alaliste riigikaitseobjektide omanikud.
Riigikaitseobjektid piiritleb riigikaitseseadus (edaspidi RiKS). Riigikaitseobjekt võib olla maa-
ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht
riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada
riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või
elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist (RiKS § 83
lg 1). Riigikaitseobjektid võivad olla nii alalised kui ka ajutised, küll aga on välisinvesteeringute
kaitse regulatsiooniga planeeritud hõlmata üksnes alalised objektid.
Alalisteks riigikaitseobjektideks on määratud need objektid, mille kahjustamine või hävimine
häirib oluliselt riigikaitse ja julgeoleku tagamist ning strateegilist juhtimist, samuti riigi
seisukohast olulise ja riigikaitseks vajaliku teenuse osutamist võimalikus kriisiolukorras.
Teisisõnu moodustavad alalised riigikaitseobjektid riigi funktsioneerimiseks kriitilise
tähtsusega taristu93. Alalised riigikaitseobjektid jagunevad alljärgnevalt:
1) avaliku võimu organi kasutuses olevad riigikaitseobjektid – nende hulka kuuluvad Eesti
Vabariigi toimimise seisukohast olulised riigiasutuste objektid, sh objektid, milles asuvad
strateegilise tasandi juhtimisega seotud asutused (näiteks Vabariigi Valitsuse hoone,
Siseministeeriumi hoone jms) või muud hooned, mida kasutatakse strateegilise tasandi otsuste
tegemisel või nende heakskiitmisel (näiteks Riigikogu hoone);
2) elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektid – objektid, mille ründamine
võib olulisel määral kahjustada elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada selle lakkamise;
3) avaliku korra tagamiseks olulised riigikaitseobjektid, sealhulgas objektid, mille
kahjustamise või hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja
ühiskonna turvatunde kahjustamise oht - siin kategoorias on tegemist n-ö pehmete
sihtmärkidega, mille ründamise eesmärk ei ole riigiasutuste ja ametnike vastane rünnak, vaid
võimalikult suure inimkahju või varalise kahju tekitamine hirmutamise eesmärgil (s.o
klassikaline terroristlik tegevus). Muuhulgas on selles kategoorias võimalik hõlmata ka
ehitised, milles hoitakse erinevaid riigikaitseülesanneteks vajalikke varusid;
93
Vabariigi Valitsuse korralduse „Alaliste riigikaitseobjektide määramine“ eelnõu nr 17-0143 seletuskiri, lk 1.
36
4) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud riigikaitseobjektid, sealhulgas riigikaitselised
ehitised ehitusseadustiku tähenduses;
5) julgeolekuasutuse kasutuses olevad riigikaitseobjektid, sealhulgas julgeolekuasutuse
ehitised ehitusseadustiku tähenduses;
6) sisejulgeoleku tagamisega seotud riigikaitseobjektid. 94
Ülaltoodud kategooriate alusel liigitatud konkreetsed maa-alad, ehitised ja seadmed on kindlaks
määratud Vabariigi Valitsuse 06.04.2017. a korralduse nr 96 „Alaliste riigikaitseobjektide
määramine“ lisades. Küll aga ei ole nimekirjad nendest konkreetsetest riigikaitseobjektidest
avalikkusele vabalt kättesaadavad, kuivõrd see teave on tunnistatud piiratud tasemel
riigisaladuseks.
Riigikaitseobjekti mõiste hõlmab elutähtsa teenuse osutamist, mille kaitse on hõlmatud eelnõus
§ 4 lg 1 p 1. Samas pole kaetud avaliku võimu organi kasutuses olevad ja avaliku korra
tagamiseks olulised riigikaitseobjektid, sõjalise riigikaitse toimimisega seotud
riigikaitseobjektid, sealhulgas riigikaitselised ehitised ehitusseadustiku tähenduses,
julgeolekuasutuse kasutuses olevad riigikaitseobjektid, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitised
ehitusseadustiku tähenduses ning sisejulgeoleku tagamisega seotud riigikaitseobjektid, mistõttu
ongi välisinvesteeringu usaldusväärsuse seaduse eelnõu § 4 lg 1 p 7 eraldi välja toodud
ettevõtja, kes on alalise riigikaitseobjekti omanik. Riigiasutused ning nende tegevused ei ole
käsitletud elutähtsa teenusena hädaolukorra seaduse mõistes. Füüsiline keskkond, millena võib
vaadelda riigikaitseobjekti, mõjutab oluliselt riigi teenuste osutamist. Seega on oluline hõlmata
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisse ka investeeringud, mis võivad mõjutada seda
keskkonda.
Avaliku korra ja julgeoleku huvides on tagada riigikaitseobjektide toimepidevus. Esineb
olukordi, kus riigikaitseobjekti omanik on ettevõtja. Samuti on võimalik, et edaspidi riigi roll
omanikuna väheneb ning kasvab ruumide rentimine, kus riik korraldab oma toimimist,
sealhulgas riigi funktsioneerimiseks kriitilisi tegevusi. On võimalik, et välisinvesteeringu
sihtettevõtjaks on ettevõtja, kes üürib riigile hoone, kus tegutseb mõni valitsusasutus.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise raames on oluline ennetada olukorda, kus
eelnimetatud ettevõtja üle omandaks kontrolli või omandaks ettevõtjas osaluse välisinvestor,
kes võib kujutada ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Hoone või kinnistu omanik saab
olulisel määral mõjutada ja kujundada lepingute sisu, samuti hoone või kinnistu kasutamisega
seotud tingimusi. On võimalik olukord, kus Eesti suhtes vaenulikult meelestatud riigi kontrolli
all olev välisinvestor omandab strateegilistel kaalutlustel ettevõtja, kes on hoone omanik, mida
üürib Eesti valitsusasutus ning kus tegeletakse riigi funktsioneerimiseks kriitiliste ülesannetega.
Sel juhul ei pea riigikaitseobjekti kaitsma ainult klassikalises vaates välise ründe vastu vaid
ennetama olukorda, kus sama tagajärg saavutatakse läbi muude meetmete. Teisisõnu tuleb
ennetada olukorda, kus mittesõbraliku riigi päritolu omanik saaks takistada riigi tavapärast
toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa
teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Näiteks võib
tekkida olukord, kus riigi sisejulgeoleku tagamist korraldava Siseministeeriumi tööruumide
omanikettevõtja on ebasõbraliku kolmanda riigiettevõtja kontrolli all.
§ 4 lõike 1 punkti 8 kohaselt on sihtettevõtja riigiside toimimist tagavat või
ringhäälinguprogrammide edastamiseks vajalikku taristut omav ettevõtja.
94
Vabariigi Valitsuse 06.04.2017. a korraldus n 96 „Alaliste riigikaitseobjektide määramine“ § 2; Riigikaitseseaduse 772 SE
seletuskiri, lk 84. (Kättesaadav 31.05.2021 seisuga: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3-5b34-424d-
bea0-2b211bb1a8b9)
37
Näiteks osutab § 4 lõike 1 punkt 8 kirjeldatud teenuseid AS Levira, kellelt Eesti
Rahvusringhääling ostab edastusteenust. Tänu kõrgete mastide võrgule on signaaliga kaetatud
enamus Eesti territooriumist. Lisaks kasutavad AS Levira sidemaste nende kõrguse tõttu kõik
Eesti sideettevõtjad, Eestis edastatavad telekanalid, enamik raadiokanaleid, turvaettevõtjad,
erinevad riigi- ja teadusasutused. Mastide toimimisel on oluline mõju elutähtsate teenuste
toimepidevuse tagamisel.
Eesti elanikkonnale, liitlastele ja välismaailmale strateegilise kommunikatsiooni edastamine
ning operatiivraadioside toimimine kriisiolukorras on olulise tähtsusega riigikaitseülesanded.
Näiteks mistahes riigi suveräänsust ohtu seadva olukorra algfaasis on kriitilise tähtsusega
edastada objektiivset pilt toimuvast, mis aitab omakorda leida toetust olukorra lahendamiseks.
Samuti on oluline, et riigisidet kasutavad operatiivüksused saaksid ohule operatiivselt
reageerida.
§ 4 lõike 1 punkti 9 alusel on sihtettevõtja raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab
avalikku raudteed raudteeseaduse tähenduses.
Eesti julgeolekupoliitika alustes95 on välja toodud, et transporditaristu puhul on esmatähtis
rekonstrueerida või välja ehitada üleeuroopalisse transpordivõrgustikku kuuluvad sadamad,
lennujaamad ning raudtee- ja maanteevõrk. Vastuvõtva riigi toetuse seisukohalt on
transporditaristul tähtis riigikaitseline roll. Transpordisüsteemi toimepidevuse kindlustamisel
ja kaitsel rakendatakse rahvusvaheliste standardite kohaseid julgeoleku- ja ohutusnõudeid96.
Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine on üks meetmeid, millega tagada eelpool
kirjeldatud tingimustele vastavate sadamate, raudteede ja lennuväljade julgeolekunõudeid.
Maantee-, raudtee-, vee- ja lennutranspordis nähakse ka rahvusvaheliselt kriitilist tähtsust riigi
ja Euroopa Liidu vastupanuvõime tagamisel. Ka määruse 2019/452 artikli 4 järgi võivad
liikmesriigid ja komisjon hinnata välisinvesteeringu mõju julgeolekule ja avalikule korrale
muuhulgas transporditaristu puhul.
Euroopa Parlamendis ja nõukogus on arutluse all direktiivi97 (direktiiv kriitilise tähtsusega
üksuste vastupidavusvõime kohta) kehtestamine, mille kohaselt on eeltoodud valdkonnad
vastupidavusvõime seisukohalt kriitilise tähtsusega. Eestis puudub käesoleval ajal ühtne
regulatsioon, kus oleks määratletud kriitiline taristu või kriitilise tähtsusega üksuste määratlus
vaid seda on tehtud valdkondade põhiselt eriseadustes. Kõige rohkem on riigi vastupanuvõime
seisukohalt kriitilisi teenuseid kirjeldatud elutähtsate teenuste kaudu.
Maanteetaristu on hõlmatud välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisse elutähtsa teenuse
kaudu, milleks see liigitub HOS § 36 lg 4 p 2 järgi. Enne 01.07.2017 jõustunud hädaolukorra
seaduse muudatust olid ka raudtee-, vee- ja lennutransport elutähtsad teenused. Raudtee-, vee-
ja lennutranspordi teenused pole eelnõu tegemise hetkel elutähtsate teenustena hõlmatud, küll
aga moodustavad nad ühiskonna toimimise ja riigi julgeoleku tagamise seisukohalt kriitilise
taristu, mida tuleb kaitsta. Vastavat taristut ja teenuseid haldavaid ettevõtteid võidakse rünnata
95
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
96
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 16. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
97
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta
kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020PC0829&from=EN
38
või kasutada vahendina mõjuvõimu saavutamiseks. Kaasaegses maailmas kombineeritakse
vastavalt võimalustele, vajadustele ja eesmärkidele sõjalisi, küber- ja majanduslikke meetmeid.
Viimase hulka liigituvad ka võimalikud julgeolekule ohtu kujutavad välisinvesteeringud
kolmandatest riikidest.
Käesoleval ajal on Eestis kaks avalikku raudteed majandavat infrastruktuuriettevõtjat. Nendeks
on riigi osalusega AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee AS.
Huvi kolmandatel riikidel Eestiga seotud raudteetaristusse investeerida ilmestab Helsingi-
Tallinna raudteetunneli projekt, mille ehitamisse ja rahastamisse oli kaasatud Hiina ettevõtted
China Railway Group Limitedi ja TouchStone Capital98. Vajadust hinnata investeeringutega
seotud ohte tuleb Hiina Rahvavabariigi senistest tegevustest ja strateegilistest eesmärkidest.
§ 4 lõike 1 punkti 10 on sihtettevõtjana nimetatud sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku
käitaja, kelle käitatav lennuväli või kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks
lennuliikluseks, ning Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava
aeronavigatsiooniteenuse osutaja lennundusseaduse tähenduses. Kõnealuste ettevõtjate
hõlmamise vajadus ja põhjused on samad, mis punktis 9 nimetatud
raudteeinfrastruktuuriettevõtjate puhul.
Lennundusseaduse alusel sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle käitatav
lennuväli või kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks on AS
Tallinna Lennujaam, kelle koosseisu kuuluvad lisaks Tallinna lennujaamale ka regionaalsed
lennujaamad, mis asuvad Pärnus, Tartus, Kärdlas ja Kuressaares ning Kihnu ja Ruhnu
lennuväljad. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1315/2013 lisa II kohaselt kuuluvad
üleeuroopalisse transpordivõrku (Trans-European Transport Network, TEN-T) Tallinna,
Pärnu, Tartu, Kärdla ja Kuressaare lennujaamad. Üleeuroopaline transpordivõrk on nimetatud
Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/212699 lisas liidule huvi pakkuva projektina
määruse 2019/452 artikli 8 lõikes 3 tähenduses.
Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse
osutaja on näiteks Lennuliiklusteeninduse AS.
§ 4 lõike 1 punkti 11 alusel loetakse sihtettevõtjaks üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluva
Eesti meresadama pidaja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1315/2013
üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega
tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1–128) lisas II
nimetatud sadamate nimekirjale.
Sadamaseaduse kohaselt on sadama pidaja isik, kes korraldab sadama tegevust tervikuna.
Sadama pidaja on sadama puhul kõige olulisem isik, sest temast sõltub, kas ja kuidas sadama
tegevus tervikuna toimib.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1315/2013 lisa II kohaselt kuuluvad
üleeuroopalisse transpordivõrku järgmised Eesti sadamad: Vanalinna sadam (Vanasadam),
Paldiski Lõunasadam ja Muuga sadam (sadama pidaja AS Tallinna Sadam), Sillamäe Sadam
98
https://arvamus.postimees.ee/7251363/iverson-ng-talsinki-tunneli-punane-kapital
99
Komisjoni 29. septembri 2021 delegeeritud määrus (EL) 2021/2126, millega muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 (millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute
raamistik) lisa (ELT L 432, 3.12.2021, lk 1).
39
(sadama pidaja AS Sillamäe Sadam), Pärnu Sadam (sadama pidaja Pärnu Sadam AS), Kuivastu,
Virtsu, Rohuküla, Heltermaa sadamad (sadama pidaja AS Saarte Liinid). Ka kõnealuste
ettevõtjate välisinvesteeringu hindamise regulatsiooniga hõlmamise vajadus ja põhjused on
samad, mis punktis 9 nimetatud raudteeinfrastruktuuriettevõtjate puhul. Samuti on seoses
Euroopa Liidule huvi pakkuva projektiga oluline eelnimetatud sadamate pidajatesse tehtavate
välisinvesteeringute võimalike mõjude hindamine julgeoleku või avaliku korra seisukohast.
Välisinvesteeringutega seotud ohte veetranspordi ja sadamataristule ilmestab 2018. aastal
ilmsiks tulnud „Ariston Helmi100“ kaasus Soomes. Vene Föderatsiooni taustaga ettevõte
omandas Turu saarestikus asuva riigikaitseobjekti ümbrusesse mitmeid kinnistuid sügava veega
rannikupiirkondades, kuhu oli saadud ulatuslikud õigused teha süvendamistöid ning ehitada
näiteks sadamaid ja helikopterite maandumisplatse. Lisaks julgeoleku seisukohalt
strateegilistele paikadele omandas Ariston Helmi turismiprojekti varjus ka sõjaväelise
otstarbega laevu.
§ 4 lõikes 2 määratletakse sihtettevõtte mõiste, milleks loetakse ettevõte, käitis või vara, mis
on tegutsemiseks vajalik eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatud ettevõtjale. Seega on
välisinvesteeringuks vaja taotleda luba enne sihtettevõtte omandamist, siis kui välisinvestor
võtab üle (sealhulgas näiteks tema kontrolli all oleva ühingu kaudu) julgeoleku ja avaliku korra
seisukohalt oluliste ettevõtjate majandustegevuse ilma nendes osalust või nende üle kontrolli
omandamata. § 4 lõike 1 loetelusse kuuluvad ettevõtjad, kelle majandustegevus on ühiskonna
põhihuvide tõhusat toimimist ning muid asjakohaseid aspekte arvesse võttes tähtis. Seda, kas
konkreetsel juhul on ettevõte, käitis või vara sihtettevõtjale määratletud valdkonnas
tegutsemiseks vajalik, tuleb igal üksikjuhtumil eraldi hinnata. Vajalikuks tuleb lugeda eelkõige
selline ettevõte, käitis või vara, millega seotud või mille abil toimuv toodete tootmine, müük
või teenuste pakkumine moodustab märkimisväärse osa ettevõtja majandustegevusest riigi
julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulistes majandusvaldkondades. Kriteerium on
täidetud sõltumata sellest, kas sihtettevõttele on omistatav turukäive. Isegi kui otsene turukäive
puudub (näiteks põhjusel, et vastav ettevõte, käitis või vara teenib ettevõtjat ennast, või ta muul
põhjusel ei tekita müügitulu, sh kui tema ainus eesmärk on varustada ettevõtjat mõne olulise
sisendiga), tuleb seda sellegipoolest lugeda märkimisväärseks, kui ilma selleta on ettevõtjal
keeruline või võimatu riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohalt oluliste toodete tootmine,
müük või teenuste osutamine. Ettevõtte, käitise või vara puhul, mis on alles loodud, omandatud
või käivitatud, lähtutakse vajalikkuse hindamisel sellest, milline on vastava ettevõtte, käitise
või vara eeldatav või kavandatav tähtsus sihtettevõtja riigi julgeoleku või avaliku korra
seisukohalt olulises valdkonnas toimuvale majandustegevusele.
2. peatükk
Välisinvesteeringu loamenetlus
§ 5. Välisinvesteeringu loa vajalikkus
Paragrahvi 5 lõike 1 kohaselt on välisinvesteeringuks vajalik Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti luba, mille andmisel hinnatakse välisinvesteeringu mõju Eesti või Euroopa
Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale.
100
https://yle.fi/uutiset/osasto/news/yle_examines_russian_businessman_behind_turku_firm_suspected_of_money_
laundering/10424822
40
Eelnõus määratletud välisinvesteeringule tuleb taotleda eelnev välisinvesteeringu luba, mille
andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringukomisjoni
kooskõlastuse alusel (eelnõu § 9 lõige 1). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet täidab
põhimääruse101 kohaselt tema pädevuses olevaid ülesandeid infoühiskonna, tarbimis-, tehis- ja
ettevõtluskeskkonna tegevusvaldkondades. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
väljastab mitmetes valdkondades erineva sisuga tegevus- ja kasutusõigusi ning -lube (näiteks
tööstus-, ehitus- ja raudteeohutus, meedia, elektroonilise ja raadioside valdkondades)102. Samuti
teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riiklikku järelevalvet mitmetes
valdkondades (sh tööstusohutus, ehitusvaldkond, energiatõhusus, raudteeohutus, elektrooniline
side ja meediateenused, raadiosageduste kasutamine, tarbijaõigused). Seega on Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil juba olemas laialdane kompetents ja pikaaegne kogemus erinevate
lubade väljaandmisel ning riikliku järelevalve läbiviimisel, mistõttu on põhjendatud ja
otstarbekas täiendada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil pädevust
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise ja asjakohaste lubade väljastamisega.
Kõnealune ülesanne on laiemalt seotud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
ettevõtluskeskkonna valdkonna ülesannetega.
Välisinvesteeringu luba annab õiguse lõpule viia loataotluses kirjeldatud välisinvesteeringuks
olev tehing, mis välisinvestori jaoks tähendab võimalust realiseerida tehingust tulenevad
õigused ja kohustused ulatuses, mille järel saab välisinvesteeringu lugeda tehtuks. Tegemist ei
ole tegevusloaga majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse mõistes. 103
Täpsemad hindamiskriteeriumid ja asjaolud, mida välisinvesteeringu loa taotluse menetlemisel
julgeolekule ja avalikule korrale mõju hindamisel arvesse võetakse, on sätestatud eelnõu § 10.
§ 5 lõikes 2 on sätestatud keeld eelnõu alusel loakohustusliku välisinvesteeringu
lõpuleviimiseks enne Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt välisinvesteeringu loa
saamist. Tehingu lõpuleviimise keelu rikkumine ei eelda siiski tehingu kõikide õiguste ja
kohustuste lõplikku realiseerimist, so tehingu täielikku täitmist, kuna mitte kõik tehingust
tulenevad õigused ja kohustused ei pruugi olla seostatavad eelnõu § 2 lg-s 1 sätestatud
tagajärgede saabumisega. Näiteks on täiesti võimalik, et välisinvesteeringuga kaasnevad lisaks
osaluste või kontrolli tekitamisele või suurendamisele ka erinevad muud, sealhulgas püsiva
iseloomuga õigused ja kohustused (näiteks kokkulepped seonduvalt sihtettevõtja edasise
juhtimise ja kontrollimisega või talle tulevikus teenuste osutamisega või temalt kaupade
ostmisega). Samuti võib välisinvesteering seonduda muude ettevõtjatega kui sihtettevõtjaga,
sealhulgas teistest riikides asuvatega, mis on iseäranis tõenäoline välisinvesteeringute puhul,
mis tehakse väljaspool Eestit. Kõnealuse keelu eesmärgiks ei ole takistada osaluste saamist ega
kontrolli omandamist ettevõtjate üle, kes ei ole eelnõu §-ga 4 hõlmatud, eeldusel, et nende osas
on tehingu täitmine piisavalt eraldatav eelnõuga hõlmatud välisinvesteeringust. Eeltoodu
101
Majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määrus nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
põhimäärus“.
102
Lisaks kavandatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile anda õigus väljastada sidevõrgus
kasutatava riist- ja tarkvara kasutusluba, seejuures oleks kasutusloa menetluses arvamuse andjateks muuhulgas
julgeolekuasutused ning kooskõlastajaks küberjulgeolekunõukogu. (Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse
nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ ja Vabariigi Valitsuse 11. detsembri
2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seisuga
16.08.2021, kättesaadav eelnõude infosüsteemis, toimik 20-1187).
103
Sarnased load on ette nähtud näiteks krediidiasutuste seaduses pangas võib olulise osaluse omandamiseks, selle
suurendamiseks ning panga üle kontrolli saavutamiseks, hasartmänguseaduses hasartmängukorraldajas olulise
osaluse omandamiseks või osaluse suurendamiseks või hasartmängukorraldajas kontrollitavaks ühinguks
muutumist, konkurentsiseaduses koondumiseks.
41
tähendab kokkuvõtlikult seda, et tehingu lõpuleviimise keeld puudutab ennekõike just nende
tehingust tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist, mille tulemusena saab lugeda mõni eelnõu
§ 2 lõikes 1 sätestatud õiguslik tagajärg saabunuks sihtettevõtja või sihtettevõtte osas.
Enne välisinvesteeringu hindamist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja komisjoni
poolt ning sellele loa saamist ei tohi seega välisinvesteeringu aluseks olevat tehingut lõpule viia
ning astuda mistahes samme ja teha toiminguid, mis annaksid võimaluse olulise osaluse
omandamisest, kontrolli saavutamisest või ettevõtja osa omandamisest tulenevaid õigusi
kasutama hakata104. Sarnane põhimõte kehtib ka näiteks konkurentsiseaduses sätestatud
koondumiste kontrolli menetluste puhul105, mille aluseks on omakorda nõukogu määruse
139/2004106 artikkel 7(1)107. Euroopa Liidu kohtupraktikas108 on selgitatud, et kõnealune
koondumise lõpuleviimise keeld (nn stand-still kohustus) ei piirdu kontrolli lõpliku
üleminekuga vastavalt koondumise tehingule, vaid hõlmab endas kõiki toiminguid, mis
eraldiseisvana või kogumis võimaldavad kontrolli üleminekut. Seega ka ettevõtja osaluse
omandajale antavad ajutised õigused, mis on laiemad, kui on vaja omandatava ettevõtja
väärtuse säilitamiseks ajaperioodil alates koondumisest teatamisest kuni loa saamiseni, seal
hulgas näiteks võimalused ettevõtja igapäevase majandustegevuse mõjutamiseks või ulatusliku
juurdepääsu andmine omandatava ettevõtja valduses olevale tundlikule ärialasele teabele, on
vastuolus koondumise peatamise keeluga. Koondumistega analoogsetest tehingu lõpuleviimise
keelu põhimõtetest on kohane lähtuda ka välisinvesteeringu puhul.
Välisinvesteeringu lõpuleviimisega seonduvate keelatud toimingute täpsem määratlemine ei
ole eelnõus võimalik ega põhjendatud, kuna see sõltub välisinvesteeringu üksikasjadest.
Seetõttu on otstarbekas sätestada välisinvesteeringu lõpuleviimise keeld abstraktselt ning
tuvastada keelu võimalik rikkumine, kui sellekohane kahtlus on tekkinud, igakordse
juhtumipõhise analüüsi teel. Tuleb arvestada ka sellega, et välisinvesteering ei pruugi üldse
toimuda Eesti õiguse alusel.
Kõnealune tingimus on seotud eelnõu §-ga 23, mille kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametil on õigus kõnealuse keelu rikkumise korral teha ettekirjutus välisinvestorile,
sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele, kohustades teda osaluse või sihtettevõtte
võõrandamiseks, tehingu tagasitäitmiseks või tegema muid toiminguid välisinvesteeringu-eelse
olukorra taastamiseks võimalikult suures ulatuses.
104
Näiteks, kui välisinvesteering toimub väärtpaberina aktsiate omandamise kaudu, siis oluline ei ole ainuüksi
aktsiate ostu-müügilepingu allkirjastamise fakt. Ostu-müügilepingu allkirjastamine ei tähenda veel seda, et isik
saab teostada kontrolli ühingu üle, seda põhjusel, et üksnes aktsiate omandamine ei anna isikule võimalust oma
aktsionäriõigusi teostada ja aktsiaseltsi tegevust mõjutada. Arvestades äriseadustiku § 229 lg 4 teises lauses
sätestatut, saab isik teostada oma aktsionäriõigusi arvates hetkest, mil ta on kantud aktsionärina Eesti väärtpaberite
registri peetavasse aktsiaraamatusse (Koondumiste kontrolli kohta tehtud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
07.12.200.a 7 otsuse nr 3-1-1-84-07 p 9 ja selles viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.11 2003. a otsus asjas
nr 3-2-1-113-03 - RT III 2003, 34, 353, p 16). Küll aga on enne aktsiaraamatu kannet võimalik aktsionäriõigusi
kasutada näiteks aktsiaraamatusse kantud isikuga sõlmitud hääletuskokkuleppe alusel. Sarnane põhimõte kehtib
ka osaühingu osade puhul, mil osanike õigusi saab hakata teostama juhatuse poolt osanike nimekirja muutmisel
või Eesti väärtpaberite registris registreeritud osade (osanike nimekirja peab register) korral vastavate kannete
muutmisel.
105
KonkS § 27 lg 6 kohaselt on keelatud koondumise aluseks oleva tehingu jõustamine enne loa saamist.
106
EL Nõukogu määruse 139/2004/EÜ kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24,
29.01.2004, lk 1–22).
107
Nõukogu määruse nr 139/2004 artiklis 7(1) on sätestatud, et artiklis 1 määratletud ühenduse seisukohalt olulist
koondumist või koondumist, mille komisjon peab läbi vaatama vastavalt artikli 4 lõikele 5, ei viida ellu enne sellest
teatamist ega enne, kui see on kuulutatud ühisturuga kokkusobivaks artikli 6 lõike 1 punktile b või artikli 8 lõigetele
1 või 2 vastava otsusega või artikli 10 lõikes 6 sätestatud eelduse alusel.
108
Euroopa Liidu Üldkohtu 21.09.2021 otsus asjas nr T-425/18, Altice vs Komisjon (ECLI:EU:T:2021:607), p-d
51-169.
42
§ 5 lõige 3 reguleerib olukorda, kus välisinvesteeringuna olulise osaluse omandamine või
kontrolli saavutamine toimub väärtpaberite avaliku pakkumise kaudu või väärtpaberiturul
tehtavate tehingute, sealhulgas tehingute seeria tagajärjena. Kuna mitmed sihtettevõtjatest või
nende emaühingud on börsiettevõtjad, takistaks antud erandi puudumine oluliselt väärtpaberite
käivet väärtpaberiturgudel. Selleks, et loamenetluse ajaraamistik ei takistaks väärtpaberiturul
toimuvate tehingute läbiviimist, leevendatakse selliste olukordade tarbeks välisinvesteeringu
peatamise kohustust, lubades väärtpaberitehingu küll kohe läbi viia, kuid samas kohustades
välisinvestorit esitama viivitamatult välisinvesteeringu loa taotluse ning keelates omandatud
osalusega kaasnevate õiguste kasutamise kuni loa saamiseni. Välisinvesteeringu loa taotluse
viivitamatu esitamine tähendab seda, et taotlus tuleb esitada esimesel võimalusel peale
väärtpaberitehingu tegemist, mille tulemusel saab olulise osaluse või kontrolli künnis ületatud.
Samaaegselt ei ole lubatud osaluse omandamisega saadud õiguste kasutamine kuni loa
saamiseni. Seega faktiliselt võivad väärtpaberitest tulenevad õigused, näiteks hääleõigused küll
välisinvestorile üle minna, kuid seadus piirab vastavate õiguste kasutamist senikaua, kuni on
välisinvesteeringu luba antud.
§ 6. Välisinvesteeringu loa taotlemine
Paragrahvi 6 lõikes 1 on sätestatud, et Välisinvesteeringu loa saamiseks esitab välisinvestor
(edaspidi ka taotleja) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt taotluse
koos lisadokumentidega käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud infosüsteemi kaudu pärast olulise
osaluse, kontrolli või sihtettevõtte omandamise aluseks oleva lepingu sõlmimist või muu
tehingu tegemist, kuid enne välisinvesteeringu lõpuleviimist.
Taotluses esitatavad andmed on täpsemalt kirjeldatud eelnõu § 7 lõikes 1 ja eelnõu § 7 lõike 4
alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses. Loamenetlusega seonduva
halduskoormuse vähendamiseks ja menetluse tõhustamiseks lähtutakse põhimõttest, et
dokumentide edastamise toimub elektroonselt selleks loodud infosüsteemi kaudu, kus taotleja
täidab vajalikud andmeväljad ja laeb üles dokumendid. Kõnealuse infosüsteemi juurde luuakse
vastav menetluskeskkond, mille abil saab luua ühendus kõikide huvitatud osapoolte vahel, et
tagada kiire, sujuv ning korrektne menetlus. Kõnealuse infotehnoloogilise lahenduse kaudu on
võimalik vähendada halduskoormust ja muuta kogu menetlusprotsess kiiremaks ning
tõhusamaks.
Seaduse kohaldamisalasse kuuluvale välisinvesteeringule loa taotlemise kohustus on üldjuhul
välisinvestoril. Taotluse võib esitada nii otsene investor, kes ise omandab olulise osaluse või
saavutab kontrolli sihtettevõtja üle, kui ka kaudne, kes omab investori üle otsest või kaudset
kontrolli (lõplik kontrolliv üksus, inglise keeles ultimate controlling entity), või ka mõlemad.
Välisinvesteeringu tegemise aluseks olevate tehingute lõpuleviimine ei ole seetõttu lubatav
enne vastava loa saamist, sealhulgas on keelatud kõik tegevused ja toimingud, mis toovad kaasa
selle, et enne loa saamist ületab välisinvestori osalus kontrollimisele kuuluva olulise osaluse
või kontrolli lävendi, või varatehingu puhul läheb enne loa saamist omand ettevõtja oluliseks
osaks olevale ettevõttele, käitisele või varale välisinvestorile üle. Praktikas tuleb
välisinvestoritel sätestada eelnõus ettenähtud loa saamine välisinvesteeringu aluseks olevate
tehingute täitmise ühe eeltingimusena109.
109
Sarnaselt toimub see ka muudes loamenetlustes, näiteks konkurentsiseaduse kohaselt on teatud tingimuste
täitmisel vajalik Konkurentsiameti koondumise luba, mis on koondumise jõustamisel selliseks eeltingimuseks, või
Finantsinspektsiooni luba krediidiasutuse seadus alusel olulise osaluse omandamiseks või kontrolli saavutamiseks.
43
§ 6 lõikes 2 sätestatakse, et kui sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele saab
teatavaks, et välisinvestor ei ole käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud välisinvesteeringu
luba taotlenud, teavitab ta sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, esitades temale
kättesaadavad eelnõu §-s 7 nimetatud andmed.
Juhul, kui välisinvestor on mistahes põhjusel jätnud eelnõus nimetatud välisinvesteeringule loa
taotlemata, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit välisinvesteeringust informeerida
ka välisinvesteeringu sihtettevõtja ise või või välisinvesteeringu muu osaline (kontrolli, osaluse
või ettevõtja osa üleandja), kellele loa vajalikkus on teatavaks saanud. Käesolev nõue on oluline
sellepärast, et välisinvestor võib nii teadmatusest kui tahtlikult jätta seadusest tuleneva
loakohustuse täitmata, kuid välisinvesteeringu hindamine on kohustuslik, et tuvastada ja vältida
investeeringust tulenevat võimalikku ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Arvestades, et
sihtettevõtja on kohalik ettevõtja, kes peab olema teadlik siseriiklike õigusaktidega kehtestatud
nõuetest, siis tagab kõnealune kohustus, et komisjon saab võimalikult operatiivselt teavet
välisinvesteeringust, mis vajab kontrollimist.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamisel esitatakse ühtlasi kõik sihtettevõtjale
või välisinvesteeringuks oleva tehingu teisele osalisele kättesaadavad andmed
välisinvesteeringu kohta, ennekõike need andmed, mille esitamist nõuab välisinvestorilt eelnõu
§ 7. Selliselt on tagatud, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on võimalik hinnata
välisinvesteeringuga seotud asjaolusid ning pöörduda välisinvestori poole, et teha talle
ettepanek esitada taotlus. Vajadusel, kui see on tehingu toimumise asjaolusid ja välisinvestori
asukohta arvestades tulemuslik, saab teha ettekirjutuse korrakaitseseadusest tulenevate nõuete
täitmiseks ja taotluse esitamiseks.
§ 6 lõike 3 alusel võib välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline enne
välisinvesteeringu loa taotlemist või loamenetluses pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti poole selgituste saamiseks, samuti küsida Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti nõustamist, kas välisinvesteering on loakohustuslik.
Nii välisinvestoril, tehingu teisel osalisel (näiteks olulise osaluse või kontrolliva osaluse
üleandjal, hääletuskokkuleppe osapoolel, sihtettevõtte võõrandajal jne) kui ka sihtettevõtjal on
võimalik igal ajal küsida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti selgitusi nii
välisinvesteeringuks loa saamise vajalikkuse, taotluse sisu kui loamenetluse üksikasjade kohta,
samuti välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse kohaldamise kohta.
Selgitusi on võimalik küsida nii loamenetluse kestel kui ka juba enne loamenetluse algust.
Menetluseelne konsulteerimine ja nõustamine on vajalik muuhulgas juhul, kui investeeringu
tegijal puudub kindlus, kas investeering vajab luba. Näiteks, kui ei ole selge, kas sihtettevõtja
on hõlmatud eelnõu § 4 lõikega 1, kas investeeringu tagajärjeks on olulise osaluse või kontrolli
saamine sihtettevõtja üle või kui on ebaselge, kas omandamisel olev vara on ettevõtja oluliseks
osaks.
Eelnõu § 6 lõike 3 abil kindlustatakse ühest küljest loamenetluse tõhusus ja kvaliteet ning
hoitakse ära riigi ressursside kulutamine investeeringute uurimiseks, mis seda tegelikult ei vaja.
Teisalt aitab säte muuta komisjoni tegevuse võimalikult läbipaistvaks ning annab
välisinvestorile võimaluse esitada korrektne loataotlus, mille menetlemine on võimalikult kiire.
44
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab selgitusi, sõltuvalt päringu sisust,
haldusmenetluse seaduse (eelkõige HMS § 36) või märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise
ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel.
§ 6 lõikes 4 on sätestatud, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib taotlusega seotud
andmeid töödelda üksnes välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise eesmärgil ning
sihtettevõtja või välisinvestori poolt käesoleva seaduse alusel esitatud andmete kontrollimiseks
vajalikus ulatuses. Seega ei ole andmete kogumise ega töötlemise eesmärgiks saada teavet
muude menetluste jaoks.
Isikuandmete osas arvestatakse isikuandmete kaitse üldmääruses110 sätestatud põhimõtteid,
sealhulgas eesmärgikohasust, mille kohaselt isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt
kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda viisil, mis on nende
eesmärkidega vastuolus. Muude andmete töötlemise suhtes kehtib üldine haldusmenetluse
seaduse § 7 lõikest 4 tulenev eesmärgipärasuse põhimõte.
§ 7. Taotluses esitatavad andmed
Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt koosneb välisinvesteeringu loa taotlus välisinvesteeringu
kirjeldusest ning andmetest välisinvestori, sihtettevõtja ja sihtettevõtte, nende
omandistruktuuri, majandustegevuse, välisinvesteeringu väärtuse, rahastamise allika ja
tegemise ajakava kohta.
Välisinvesteeringu hindamiseks on üldiselt vajalik saada andmeid välisinvesteeringu,
sihtettevõtja või sihtettevõtte ja välisinvestori kohta ning esitatavate andmete täpsem koosseis
on sätestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses. Välisinvesteeringu kohta on oluline
lisaks selle kirjeldusele saada muuhulgas andmeid selle ligikaudse väärtuse, tehingu
lõpuleviimise kavandatava aja, rahastamise allika, välisinvestori äristrateegia kohta seonduvalt
tehinguga, välisinvestori finantsilise suutlikkuse kohta tagada sihtettevõtja või sihtettevõtte
järjepidevus ja nõuetekohane toimimine, välisinvestori osalemise kohta sihtettevõtja osa- või
aktsiakapitalis enne tehingut ja tehingu tulemusena, välisinvesteeringu mõju Euroopa Liidule
huvi pakkuvatele projektidele või programmidele määruse 2019/452 artikli 8 tähenduses.
Sihtettevõtja kohta tuleb lisaks kontaktandmetele muuhulgas esitada sihtettevõtjas olulise
osaluse või kontrolli omandamise viisi kirjeldus, majandustegevuse kirjeldus, sealhulgas
asjakohased Eurostati klassifikaatori NACE koodid ja pakutavate toodete ja teenuste kirjeldus
enne ja pärast tehingut, Euroopa Liidu liikmesriikide loetelu, kus sihtettevõtja tegeleb
majandustegevusega tütarettevõtjate filiaalide kaudu, samuti saadavate asendustoodete või -
teenuste ja peamiste konkurentide loetelu, andmed patentide või muud intellektuaalomandi
õiguste kohta sihtettevõtja omandistruktuuri kirjeldus, sealhulgas teave lõpliku kontrolliva
üksuse, osanike või aktsionäride kohta enne välisinvesteeringut, viimase majandusaasta käive
eurodes, töötajate koguarv. Sihtettevõtte kohta esitatakse taotluses selle koosseisu kuuluva
ettevõttest, käitise või vara kirjeldus, loetelu sihtettevõtte koosseisus olevate
intellektuaalomandiõiguste kohta, pakutavate toodete ja teenuste kirjeldus, andmed
sihtettevõtte toodete ja teenuste asendatavuse ning peamiste konkurentide kohta. Välisinvestori
kohta tuleb lisaks kontaktandmetele esitada muuhulgas näiteks tehingus osalemise kirjeldus
(kas tegemist on otsese või kaudse investoriga), omandistruktuuri kirjeldus ja tegelik kasusaaja,
majandustegevuse lühikirjeldus ning Euroopa Liidu liikmesriikide loetelu, kus on
110
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88).
45
majandustegevus, peamiste konkurentide loetelu, viimase majandusaasta käive eurodes,
töötajate koguarv, selgitus, kas tema või tema kontrollitav ühing on rahvusvahelise sanktsiooni
subjektiks.
Loetelu andmetest on koostatud eesmärgiga tagada, et komisjonil oleks võimalikult terviklik
ülevaade välisinvestorist ja temaga seotud isikutest, välisinvesteeringu majanduslikust
eesmärgist ja välisinvestori kavatsustest, samuti investeeringuks kasutatud rahaliste vahendite
päritolust. Vastav andmestik võimaldab hinnata välisinvesteeringu mõjusid julgeolekule ja
avalikul korrale, sealhulgas identifitseerida investeeringuga kaasnevaid riske eelnõu §-s 4
lõikes 1 nimetatud ettevõtjate tegutsemisvaldkondade. Küsitavate andmete loendi puhul on
arvesse võetud määruse 2019/452 artiklis 9 nimetatud teave, mis on täpsustatud liikmesriikide
ja Euroopa Komisjoni poolt kokkulepitud välisinvesteeringutest teavitamise vormis111, mille
jagamine liikmesriikide ja komisjoni vahel on määruses ettenähtud koostöökorra täitmiseks
vajalik.
Kuigi eelnõu (ja ministri määruse kavand) näeb ette küllaltki suure hulga teabe esitamist
taotluses, ei põhjusta infokohustuse täitmine välisinvestorile ülemäärast koormust, kuna võib
eeldada, et vastavad andmed on tal juba olemas või talle suhteliselt lihtsalt kättesaadavad.
Oluline osa nõutavast informatsioonist käib välisinvestori enda kohta, mille esitamine ei
valmista talle raskust. Andmed, mis puudutavad sihtettevõtjat või sihtettevõtet on aga ilmselt
kas kättesaadavad avalikest allikatest (näiteks andmed müüdavate toodete ja teenuste ning
konkurentide kohta) või on välisinvestorile olnud vajalikud välisinvesteeringu tegemise
otsustamisel ja tehingute ettevalmistamisel (näiteks milliseid
intellektuaalomandiõigusi omatakse või millise tootearendusega tegeletakse). Isegi juhul, kui
kogu informatsioon ei ole välisinvestorile kohe kättesaadav, siis arvestades, et
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamine on kohustuslik ja kõik tehingu osalised on
eelduslikult huvitatud loa saamisest, on võimalik ka välisinvesteeringu üheks eeltingimuseks
seada selle, et tehingu kõik osapooled aitavad taotluse koostamisele kaasa, sealhulgas annavad
vajadusel enda valduses olevaid andmeid.
On oluline, et välisinvestoril oleks taotluse esitajana igakülgse kaasaaitamise kohustus,
tagamaks, et komisjon otsustab loa andmise täieliku ja tõese informatsiooni alusel. See on
vältimatu, arvestades kindlaksmääratud tähtaegu välisinvesteeringule hinnangu andmiseks.
HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks
tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid ning selle kohustuse
täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata.
Kuivõrd välisinvesteeringu loa andmise menetlus toimub välisinvestori huvides, kes taotleb
endale soodustava haldusakti andmist, siis on tähtis, et see isik teeks kiiret ja igakülgset
koostööd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja välisinvesteeringukomisjoniga
hindamiseks tähtust omavate asjaolude selgitamiseks.
§ 7 lõikes 2 on sätestatud nõue, et taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
viivitamata tema poolt varem esitatud andmete või teabe muutumisest. Nimetatud kohustus on
vajalik selleks, et komisjon saaks loa andmisel lähtuda võimalikult täpsest ja ajakohasest
informatsioonist, kuna loa andmise aluseks olevate uuringute, hinnangute ja analüüside
tulemused peavad olema loa andmise seisuga täpsed ja tõesed. Näiteks, kui menetluse kestel
111
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määruse (EL) 2019/452 (millega kehtestatakse
Raamistik Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuteks ) artikli 6 kohaste teadete
vorm, vormi B osa on kättesaadav: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2021/april/tradoc_159530.pdf
46
toimub oluline muutus välisinvestori tegelikus kasusaajas või välisinvestoriga seotud isikute
sekka tekib uusi ettevõtjaid, isikuid või mõne välisriigi asutusi või organisatsioone, on see
kahtlemata oluline investeeringu hindamise kontekstis.
§ 7 lõikes 3 on sätestatud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile taotluses sisalduva
andmekoosseisu, sellele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse esitamise korra
kehtestamiseks. Seaduses ei ole otstarbekas sätestada põhjalikku nimekirja andmetest ja
dokumentidest, mida välisinvesteeringu hindamisel arvesse võetakse. Samuti tuleb andmete
küsimisel arvestada määruse 2019/452 alusel koostööks ettenähtud välisinvesteeringu
teavitamise vormi, mis võib ka ajas muutuda. Seega on otstarbekam reguleerida teabe
esitamisega seotud aspektid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruses.
§ 8. Teabe küsimine
Paragrahvi 8 lõike 1 alusel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda
taotlejalt lisaks eelnõu §-s 7 nõutud andmetele või dokumentidele täiendavate andmete või
dokumentide esitamist, kui need on vajalikud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks.
Seega ei ole komisjon hinnangu andmisel seotud taotluses esitatud andmete ja dokumentidega,
vaid komisjonil on võimalik vajaduse korral nõuda taotlejalt §-s 7 nimetatud andmete
täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid. Kuna välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamine eeldab välisinvestori tausta ja tegevuse, välisinvesteeringu sisu ja selle mõju
igakülgset analüüsimist, siis võib eeldada, et paljudel juhtudel ei piisa selleks üksnes taotluse
ja sellele lisatud andmete läbivaatamisest, vaid komisjonil tekib menetluse käigus täiendavaid
küsimusi, mis vajavad selgitamist. Seetõttu on komisjonil võimalik menetluse kestel paluda
taotlejal esitada andmeid ja dokumente juurde, sealhulgas ka konkreetselt taotluses esitatud
faktiliste asjaolude ja väidete kontrollimiseks.
Kuna välisinvesteeringu hindamise menetluse läbiviimine toimub kindlates eelnõu §-s 10
sätestatud ajalistes raamides (30 kalendripäeva + 90 kalendripäeva), siis on oluline, et otsuse
langetamiseks oleks olemas kogu vajalik teave ning samuti piisav aeg teabe hindamiseks.
Samas tuleb ka arvestada, et täiendava teabe esitamise tähtaeg peab olema mõistliku pikkusega,
kuid ei tohi kaasa tuua menetluse põhjendamatut venimist ning see peab mahtuma
menetlustähtaja sisse.
Kuna välisinvesteeringu loamenetlus toimub välisinvestori huvides ning tal on kohustus kaasa
aidata oluliste asjaolude selgitamisele, siis juhul, kui taotleja ei ole esitanud Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil küsitud täiendavaid andmeid, mis võivad mõjutada
välisinvesteeringu loa andmist või sellest keeldumist, võib eelnõu § 11 lg 4 punkti 2 alusel
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keelduda välisinvesteeringu loa andmisest.
§ 8 lõike 2 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda sihtettevõtjalt,
välisinvesteeringu muult osaliselt, samuti riigi- või kohaliku omavalistuse asutustelt ning
muudelt isikutelt välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalike andmete ja
dokumentide esitamist. Antud säte on vajalik selleks, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet saaks asjakohast teavet ja dokumente küsida lisaks taotlejale ka kõigilt muudelt isikutelt
ja asutustelt, kelle puhul võib eeldada, et neil võib antud välisinvesteeringu hindamiseks
vajalikku teavet olla. Kõnealune säte täiendab HMS § 38 lõiget 1, andes Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile selge aluse piiritletud eesmärgil küsida välisinvesteeringu
loamenetluses teavet ja dokumente kõigilt isikutelt ja asutustelt, kellel võiks asjakohast teavet
47
olla. Samuti on teabe küsimine tagatud õigusega teabe esitamata jätmise korral teha ettekirjutus
(KorS § 28 lg 1 alusel) ning selle mittetäitmisel määrata sunniraha (eelnõu § 24).
§ 9. Taotluse menetlemine ja menetlustähtajad
Paragrahvi 9 lõike 1 kohaselt edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saadud
taotluse ja sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringukomisjonile (edaspidi ka komisjon)
kooskõlastamiseks, määrates tähtaja. Eelnõu § 13 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon tegutseb
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures ja sellesse kuuluvad ministeeriumite ja teiste
valitsusasutuste esindajad. Komisjoni kuuluvate valitsusasutuste koosseis määratakse kindlaks
Vabariigi Valitsuse määrusega (eelnõu § 14 lg 2), sealhulgas võivad komisjoni kuuluda näiteks
Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi,
Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti, Politsei- ja
Piirivalveameti esindajad.
Komisjoni kooskõlastus on välisinvesteeringu lubatavuse üle otsustamisel vajalik. Eelnõu § 9
lg-s 1 sätestatud kooskõlastuse andmisel lähtutakse HMS §-st 16. HMS § 16 lõike 1 eesmärk
on käsitleda kooskõlastusi ja arvamusi kui asutuste vahelist asjaajamist enne põhiasjas sisulise
otsuse langetamist, mitte kui menetlusosalistele suunatud (eel-)haldusakte112. Kooskõlastuse
õiguslik tähendus seisneb selles, et kooskõlastus on konkreetses asjas põhiorganile jaatava või
eitava seisukoha väljendamine. Täpsemalt on komisjoni ja välisinvesteeringu taotluse
kooskõlastamise protsess reguleeritud eelnõu § 14 lõike 2 alusel kehtestatavas Vabariigi
Valitsuse määruses.
§ 9 lg 2 alusel kestab loamenetlus üldjuhul 30 kalendripäeva, arvates puudusteta taotluse
esitamisest arvates. Kui esitatud taotluses on puuduseid, siis lähtutakse nende kõrvaldamisel
HMS §-st 15. Menetlustähtaegade algust ja lõppu reguleerib HMS § 33. 30 kalendripäeva
jooksul võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti anda nii sisulise hinnangu
välisinvesteeringule, kui ka leida, et välisinvesteering ei kuulu seaduse kohaldamisalasse.
Esiteks, kui kõik asjas tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud ja ei tuvastata loa andmisest
keeldumise aluseid ning komisjon on kooskõlastanud välisinvesteeringu loa taotluse, annab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringu loa (eelnõu § 9 lg 2 p 1).
Välisinvesteeringu hindamisel arvesse võetavad asjaolud ja alus loa andmiseks sisalduvad
eelnõu vastavalt §-s 10 ja § 11 lõikes 1.
Teiseks keeldub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringu loa andmisest
(eelnõu § 9 lg 2 p 2), kui komisjon on põhjendatult jätnud välisinvesteeringu loa taotluse
kooskõlastamata ning eelnõu § 10 kohase hindamise järel on tuvastatud loa andmisest
keeldumise alused vastavalt eelnõu § 11 lõigetele 2 ja 4 ning vastavate asjaolude esinemine on
piisavalt selge, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil puudub vajadus põhjalikuma
analüüsi ja ohuhinnangu läbiviimiseks.
Kolmandaks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teatada taotlejale, et
välisinvesteering ei ole eelnõu alusel loakohustuslik (eelnõu § 9 lg 2 p 3). Välisinvesteeringuks
ei ole vaja luba kuna näiteks sihtettevõtja ei kuulu eelnõu §-s 4 loeteletud julgeoleku või avaliku
korra seisukohalt oluliste ettevõtjate hulka, samuti kui omandatav sihtettevõte ei ole seotud
112
Aedmaa, A., Lopman, E., Parrest, N., Pilving, I., Vene, E. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli
kirjastus 2004, lk 144.
48
määratletud majandusvaldkonnaga või pole vajalik selles valdkonnas tegutsemiseks. Tegemist
on sisuliselt olukorraga, kus välisinvestor on ekslikult esitanud taotluse välisinvesteeringu loa
saamiseks olukorras, kus ta seda ei vaja.
§ 9 lõike 3 annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õiguse pikendada 30-
kalendripäevast tähtaega kuni 90 kalendripäeva võrra, kui on vaja hinnata täiendavalt
välisinvesteeringu mõju, et selgitada julgeolekule ja avalikule korrale ohu olemasolu või selle
puudumine. Kui välisinvesteeringu mõjudele on vajalik teostada põhjalikum analüüs, siis algne
menetlusaeg võib osutuda liiga lühikeseks, et kujundada lõplik seisukoht investeeringu
mõjudele, iseäranis kui on vajalik saada rohkem teavet välisinvestori tausta, tegevuse või
investori tulevikuplaanide kohta, samuti näiteks kontrollida investeeringu rahastamisallikaid.
Taotlejat teavitatakse menetlustähtaja pikendamisest ning vastav teade saadetakse infosüsteemi
kaudu.
§ 9 lõike 4 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pikendada 30-kalendripäeva
pikkust tähtaega 90 kalendripäeva võrra, kui Euroopa Liidu liikmesriik või Euroopa Komisjon
on teatanud oma kavatsusest esitada kooskõlas määruse 2019/452 artikliga 6 märkused või
arvamuse. Nimetatud juhul on menetluse pikendamine vajalik ainuüksi põhjusel, et
liikmesriigil on märkuste ja Euroopa Komisjonil arvamuse esitamiseks ette nähtud aeg pikem
kui see on sätestatud eelnõu § 9 lõikes 1. Määruses sätestatud koostööjuhised kohalduvad juhul,
kui kolmanda riigi välisinvestor teeb investeeringu liikmesriigi sihtettevõtjasse. Liikmesriik
peab Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele eelnimetatud investeeringust teatama,
misjärel on neil määruse 2019/452 artikli 6 lg 6 alusel 15 kalendripäeva aega teatada
kavatsusest esitada märkusi või arvamuse, samuti võib sihtriigilt taotleda välisinvesteeringu
kohta täiendavat teavet. Liikmesriikide märkused või Euroopa Komisjoni arvamus saadetakse
välisinvesteeringu loamenetlust läbiviivale liikmesriigile mitte hiljem kui 35 kalendripäeva
pärast investeeringu kohta teabe kättesaamist või hiljemalt 20 kalendripäeva pärast täiendava
teabe kättesaamist (määruse 2019/452 art 6 lg 7). Seega on menetlustähtaja pikendamine oluline
liikmesriikide märkuste ja Euroopa Komisjoni arvamuse kättesaamiseks ja nende dokumentide
sisuliseks läbivaatamiseks ning vajadusel ka konsultatsioonide pidamiseks. Samas, kuna
juhtumid, mil teised liikmesriigid või Euroopa Komisjon soovivad sekkuda siseriiklikkusse
välisinvesteeringute menetlusse esinevad tõenäoliselt harva, siis ei ole ette näha, et seda alust
oleks põhjust sageli kasutada.
§ 10. Välisinvesteeringu hindamine
Eelnõu § 10 eesmärgiks on kirjeldada asjaolusid, mida välisinvesteeringu hindamisel tuleks nii
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil kui ka komisjonil arvesse võtta, et otsustada, kas
ja kui, siis milliseid negatiivseid mõjusid avalikule korrale ja julgeolekule välisinvesteering
omab.
Hindamiskriteeriumite kirjeldamisel on muuhulgas arvestatud määruse 2019/452 artikli 4
lõikeid 1 ja 2, pidades silmas, et määrusesse on koondatud üldistatud kujul välisinvesteeringute
kontrolli rakendatavate liikmesriikide parim praktika. Välisinvesteering või omada eeldatavat
mõju julgeolekule ja avalikule korrale, kui puudutab kindlaksmääratud valdkondades
varustuskindlust ja olulisi sisendeid, sealhulgas elutähtsatele teenustele, kriitilist taristut,
mistõttu on vajalik silmas pidada välisinvesteeringu võimalikku toimet nii sihtettevõtjale (ka
sihtettevõttele) ning vastavale majandusvaldkonnale tervikuna. Samuti on tähtis arvesse võtta
välisinvestoriga seotud asjaolusid. Hindamisasjaolude detailsema loetelu kehtestamine aitab
suurendada välisinvesteeringu loamenetluse läbipaistvust ja ettenähtavust ning tagab
49
välisinvestorile õiguskindluse. Andmed, mille alusel vastav ohuhinnang teha, saadakse suures
osas taotlusega ning sellele lisatud dokumentidest.
Eelnõu § 10 lõikes 1 on nimetatud seetõttu põhilised hindamisasjaolude rühmad, millega
seonduvat mõju avalikule korrale ja julgeolekule Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja
komisjon välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel peab kaaluma. Vastavad asjaolud
seonduvad välisinvestoriga, sihtettevõtja või sihtettevõtte majandustegevuse ning asjakohase
majandusvaldkonnaga.
Eelnõu § 10 lõigetes 2-4 sätestatakse järgnevalt iga hindamiskriteeriumi rühma kohta
näidisloetelu olulisematest hindamisteguritest, mida on võimalik arvesse võtta kaalutletud
otsuse tegemiseks välisinvesteeringu lubamise või keelamise kohta. Tegemist on
mitteammendava näidisloeteluga, kuna asjaolud, mida on asjakohane konkreetse
välisinvesteeringu hindamisel kaaluda, on tihedalt seotud hinnatava välisinvesteeringuga ja
selguvad seetõttu loamenetluse käigus. Oluline on märkida ka seda, et lisaks sellele, et
hindamiskriteeriumid on mitteammendavad, ei ole ühelgi hindamiskriteeriumil eraldiseisvat
tähendust, vaid välisinvesteeringu lubamise või keelamise otsuse tegemisel hinnatakse
hindamiskriteeriume kogumis ja omavahelises koosmõjus.
§ 10 lõikes 2 on toodud näidisloetelu välisinvestoriga seotud asjaoludest, mille hindamine võib
loamenetluses osutuda vajalikuks.
§ 10 lõike 2 punkt 1 sätestab olulise välisinvestorit iseloomustava asjaoluna tema
majandustegevuse ulatuse, seal hulgas selle, millistes riikides ja majandusvaldkondades ta
tegutseb. See teadmine võib anda olulist informatsiooni välisinvestori tegevusplaanide,
kavatsuste ja motiivide kohta, seal hulgas selle kohta, kui tõenäoline on, et välisinvestor on
suuteline ja motiveeritud sihtettevõtja või sihtettevõtte tegevuses osalema ulatuses ja viisil, mis
avalikku korda ja julgeolekut ei kahjusta. Näiteks, kui välisinvestori majandustegevus seondub
üksikute Eestist väga kaugel asuvate kolmandate riikidega ja iseäranis, kui tema senine tegevus
seondub valdkondadega, mis ei kattu ega ole lähedased sihtettevõtja või sihtettevõtte
tegevusalaga, annab see märku sellest, et välisinvesteeringu usaldusvääruse ja avalikule korrale
ja julgeolekule mõjude hindamine vajab põhjalikumat analüüsimist.
§ 10 lõike 2 punktis 2 on sätestatud, et oluliseks hindamist vajavaks asjaoluks on see, kas
välisinvestori omandistruktuur on selge ja läbipaistev. Kui näiteks ilmneb, et tema
omandistruktuur on põhjendamatult keeruline või läbipaistmatu ning see raskendab arusaamist,
kes välisinvestori tegevust kontrollivad ja rahastavad, kes on tegelikud kasusaajad või kuidas
toimub välisinvestori, samuti tulevikus sihtettevõtja või sihtettevõtte juhtimine ja juhtimisega
seonduv otsustusprotsess, seab see välisinvesteeringu usaldusväärsuse kahtluse alla.
§ 10 lõike 2 punkt 3 keskendub välisinvesteeringu rahastamise allikatele ja rahaliste vahendite
päritolule. Välisinvesteeringu hindamisel tuleb probleemseks lugeda nii olukordasid, kus
välisinvestorit rahastab kolmanda riigi valitsus, valitsusasutus või relvajõud, kui ka see, kui
rahastajaks on terroristlikud organisatsioonid või mõni kuritegelik ühendus, samuti kui raha on
hangitud kuritegelikul teel, seal hulgas on toimunud eelnevalt või toimub välisinvesteeringu
tegemisel rahapesu. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, kui
rahastamise allikas või päritolu ei ole lõpuni selge. Rahastamine võib seisneda nii toetuste või
soodustuste andmises, laenu või krediidi võimaldamises, kui rahaliste vahendite kättesaadavaks
tegemises majanduslikult ebamõistlike tehingute vahendusel (näiteks turuhinnast erineva
maksumusega tehingute tegemises). Rahastamist tuleb antud juhul mõista laiemalt ja hõlmata
50
analüüsi esemega ka rahastamisega seotud tagatised. Näiteks kui välisinvesteeringuks vajalikud
rahalised vahendid on välisinvestor küll hankinud krediidi- või laenutehinguga usaldusväärselt
finantseerimisasutuselt, kuid laenu või krediidiga seonduva tagatise on andnud mõni
eelnimetatutest, vajavad tagatise andmisega seonduvad kokkulepped ja muud asjaolud
põhjalikumat analüüsi, et välistada tagatise andnud isiku või üksuse ebasoovitav mõju
välisinvestori või tema tegevuse üle.
§ 10 lõike 2 punkti 4 kohaselt arvestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel, kas
välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas riigiasutus või
relvajõud. Eelnimetatud kontroll võib näiteks tuleneda omandistruktuurist või toimuda olulise
rahastamise kaudu. Kõnealune aspekt, mis seondub välisinvestori isikuga ja tema seostega
kolmanda riigi valitsusasutusega, on tähtis just julgeolekukaalutlustel.
Kiire tehnoloogia areng ja poliitiliste trendide muutumine on toonud kaasa uued riskid Euroopa
majandusele ja liikmesriikide julgeolekule. Majandus ja julgeolek on aina rohkem omavahel
seotud ning on osa geopoliitilisest rivaliteedist. Tehnoloogilised uuendused loovad riigi
toimimise seisukohalt uusi haavatavusi kriitilises taristus ja teenustes ning avavad uksi välistele
ohtudele. Tänaseks on küberrünnete ohvriks langenud enamik majandusvaldkondadest.
Kriitilises valdkonnas teenuse osutamisega kaasneb küsimus, kellele saab riik usaldada oma
teenuste toimimise tagamise ülesanded. Mõnede kolmandate riikide väärtused erinevad
oluliselt Euroopa Liidu ja teiste lääneriikide omadest. Nende strateegiline eesmärk on
lähipiirkondades aga ka maailmas laiemalt majanduslikult ja sõjaliselt domineeriva positsiooni
kindlustamine ning konkureerivate rahvusvaheliste jõudude kõrvaletõrjumine. Samuti on teada,
et mõjuvõimu saavutamiseks kasutatakse aina enam erinevaid meetmeid omavahel
kombineerituna ehk hübriidselt. Selle klassikalised osad on küberründed, desinformatsiooni
levitamine, sõjalised manöövrid, mõjutustegevus, majanduslikud meetmed jne. Majanduslike
sõltuvussuhete loomine on nende riikide üks teadlik eesmärk, et läbi selle saavutada võimekus
mõjutada teise riigi otsuseid või need endale allutada.
Välisluureameti 2021. aasta raporti kohaselt on Venemaa järjekindlalt püüdnud poliitiliste,
majanduslike ja sõjaliste mõjutushoobade abil takistada oma lähiregioonis olevate riikide
lõimumist ja suhete arendamist euroatlantiliste organisatsioonidega113. Samuti tuuakse välja, et
Hiina juhtkonna strateegiline eesmärk on maailmas sõltuvuse tekitamine oma tehnoloogiast.
Hiina Kommunistilik Partei (HKP) ja eraettevõtlus on Hiinas tihti otsesemalt või kaudsemalt
seotud. Huawei näiteks rõhutab, et ettevõte kuulub töötajatele, mida juhib Huawei ametiühingu
nõukogu. Kõik Hiina ametiühingud kuuluvad aga Ülehiinalisse Ametiühingute Föderatsiooni,
mille juht on HKP parteisekretär. Praegune parteisekretär on ühtlasi Hiina parlamendi
aseesimees.114
Seega Eesti riigi toimimise seisukohalt olulisse valdkonda investeeriv ettevõtja ei pruugi
toimida traditsioonilise äriloogika alusel vaid teenida kolmanda riigi huve, mis võivad olla
vastuolus Eesti julgeolekuhuvidega.
§ 10 lõike 2 punkti 5 järgi arvestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel ka seda,
kas välisinvestor on välisinvesteeringu tegemise ajal seotud või on varem olnud seotud Eesti
või Euroopa Liidu liikmesriigi avaliku korra või julgeoleku ohustamisega. Tegemist on oma
sisult laia kriteeriumiga, mille puhul on vaatluse all välisinvestori varasem tegevus. Näiteks on
113
Välisluureameti avalik raport 2021, lk 6, kättesaadav https://www.valisluureamet.ee/doc/raport/2021-et.pdf
114
Välisluureameti avalik raport 2021, lk 77, kättesaadav https://www.valisluureamet.ee/doc/raport/2021-et.pdf
51
Eesti oludes võimalik kõnealusel juhul arvestada isiku võimalikke tegevusi riigivastaste
süüteokoosseisude valguses, st kas välisinvestor on osalenud selliste kuritegude
toimepanemisel, kas välisinvestor on õhutanud, õhutab või on põhjendatud alus arvata, et võib
õhutada rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist või vägivalda. Samas, kui aga
konkreetse välisinvestori puhul otsene viide sellistele süüteokoosseisudele puudub, tuleb
hinnata temast lähtuvat ohtu tema riigi julgeolekule laiemalt115. Samuti võib arvestada
füüsilisest isikust välisinvestori puhul seda, kas ta on olnud välisriigi relvajõududes
tegevteenistuses, lepingulises teenistuses või on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi
relvajõududes, on töötanud, töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta on töötanud või töötab
välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või selle kasuks. Kuna avaliku korra kaitseala on
objektiivne õiguskord ning kogum kollektiivsetest ja individuaalsetest õigushüvedest, siis ka
avalikule korrale mõju hindamisel võetakse seisukoha kujundamisel arvesse, kas välisinvestori
tegevus on ohustanud õiguskorraga kaitstavaid õigushüvesid (näiteks elu, tervis, vabadus, vara,
looduskeskkond). Oluline on silmas pidada ühiskonna turvalisust, mida määratletakse kui
kollektiivsete õigushüvede kogumit, mille olemasolu on vajalik organiseeritud ühiskondlikuks
eluks, siia kuuluvad nt elutähtsaid avalikke teenuseid osutavate institutsioonide kaitse ja
toimimine (nt liikluse toimimine, vee- ja elektrivarustus ning muud kommunikatsioonid),
avalike teabevahendite toimimine, rahvatervise kaitse jne116.
Sisendi selle kohta, mil viisil on välisinvestor olnud seotud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide
julgeolekut või avalikku korda ohustavate tegevustega, saavad anda asjakohased liikmesriigid
määruse 2019/452 koostööreeglitega ettenähtud korras.
Ka see asjaolu on oluline julgeoleku kaalutlusel, kuna usaldusväärseks ei pruugi saada lugeda
välisinvestorit, kes on varasemalt käitunud avalikku korda või julgeolekut kahjustaval viisil või
näiteks teeb seda mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis välisinvesteeringu tegemise ajal.
§ 10 lõike 2 punktis 6 võetakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel arvesse, kas
välisinvestor tegeleb, on tegelenud või on põhjendatud kahtlus, et ta hakkab tegelema
ebaseadusliku tegevusega. Nimetatud teguri puhul uuritakse välisinvestori seadusekuulekust
ning õigusnormidest kinnipidamist, mis moodustab ühe osa avaliku korra kaitsealast. Seejuures
omab tähtsust nii välisinvestori varasem ebaseaduslik tegevus kui ka tegevus investeeringu
hindamise ajal.
Igasugune ebaseaduslik tegevus ei viita kohe võimalusele, et välisinvestor võib ohustada
avalikku korda eelnõu tähenduses. Väiksemat tüüpi rikkumiste (sh väärtegude) ja teistes
riikides haldusõigusrikkumiste toimepanemine ei ole üldjuhul piisav, et tuvastada
märkimisväärne mõju avalikule korrale. Tartu Ülikooli uuringus on märgitud, et tihti on
konkreetse isiku puhul oht avalikule korrale tuvastatud juhul, kui ta on varasemalt toime pannud
kuriteo.117 Näiteks on Riigikohus pikaajalise elaniku välja saatmise puhul leidnud, et kuriteo
toimepanemine ja selle asjaolud on üheks minevikusündmuseks, mis on olulise tähtsusega ka
isikust lähtuva jätkuva ohu olemasolu üle otsustamisel, mistõttu on kuriteo toimepanemise fakt
avalikule korrale ja seeläbi riigi julgeolekule eksisteerivat ohtu kinnitavaks asjaoluks.118
Riigikohus on nõustunud, et teatud kuritegude olemust ja raskust ning kõrget
ühiskonnaohtlikkust arvestades (ennekõike sõltuvuskuritegude puhul), võib eeldada
115
Tartu Ülikooli uuring, lk 28.
116
Korrakaitseseaduse eelnõu 49 SE seletuskiri, lk 20., kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-bd9e11a940c4/Korrakaitseseadus,
117
Tartu Ülikooli uuring, lk 26.
118 Riigikohtu 27.11.2017 otsuse nr 3-3-1-1-14, p 17.
52
võimalikku ohtu avalikule korrale ka tulevikus.119 Samuti tuleks arvesse võtta isiku korduvat
karistatust. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda
on ka varem kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud, ning eeskätt nende kuritegude puhul,
mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika järgi suur.120 Välisinvestori seotus
kuritegevusega on lihtsamatel juhtudel tuvastatav andmete hankimisega välisinvestori
varasemate süüdimõistmiste või karistamiste kohta Eestis või Euroopa Liidu liikmesriikides.
Keerulisematel juhtudel võib välisinvestori seos kuritegevusega olla aga kaudne, näiteks
seisneda juhtorganite liikmete seotuses kurjategijatega. Ilmselgeks näiteks avaliku korra
ohustamise kohta on olukord, kus välisinvestori puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on toime
pannud inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid, samuti välisinvestori kuulumine
kuritegelikku ühendusse.
§ 10 lõike 2 punktis 7 on üheks hinnatavaks teguriks, kas välisinvestor või tema lõplik
kasusaaja on või on olnud rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon
välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist
julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse
järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise
välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist (RSanS § 3 lg 1). Rahvusvahelise
sanktsiooniga võib keelata rahvusvahelise sanktsiooni subjekti riiki sisenemise, piirata
rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi
(RSanS § 3 lg 3).
Välisinvesteeringu usaldusvääruse ja välisinvestori tegevuse hindamise raames on eelkõige
olulised finantssanktsioonid RSanS § 14 tähenduses, mis avaldavad kõige suuremat mõju isiku
majandustegevusele ja võimekusele oma majandusressursse kasutada. Seejuures võib
finantssaktsiooniga olla muuhulgas keelatud finantssanktsiooni subjektile rahaliste vahendite
kättesaadavaks tegemine, rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud
tingimustel väärtpaberitehingud või investeerimine.
On äärmiselt tõenäoline, et kõnealusele tõsisele rahvusvahelisele meetmele allutatud isik ei
pruugi olla soovitud ega usaldusväärne investor strateegiliselt olulistesse ettevõtjatesse.
Sarnane on olukord ka siis, kui sanktsioonialuseks isikuks on või on olnud välisinvestor või
tema lõplik kasusaaja. Ainuüksi rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks olemise või sanktsiooni
alla sattumise fakt annab tõsise signaali välisinvestori võimaliku ebasobivuse kohta avaliku
korra või julgeoleku seisukohalt olulises valdkonnas tegutsemiseks ja seda isegi siis, kui
välisinvesteeringu tegemine mõnda kehtivat sanktsiooni ei riku.
Eelnõu § 10 lõige 3 esitab näidisloetelu asjaoludest, mis annavad seoses sihtettevõtja või
sihtettevõtte majandustegevusega olulist informatsiooni välisinvesteeringu usaldusväärsuse
kohta. Vastavate asjaolude hindamise ja muude loamenetluses tuvastatud asjaoludega
kõrvutamise abil on võimalik teha järeldusi selle kohta, millised on välisinvesteeringu
tõenäolised mõjud sihtettevõtja ja sihtettevõtte tegevusele.
§ 10 lõike 3 punkti 1 kohaselt on välisinvesteeringu hindamisel võimalik arvesse võtta seda,
kui olulises või majanduslikult haavatavas valdkonnas sihtettevõtja või sihtettevõte tegutseb ja
119
Riigikohtu 27.11.2017 otsuse nr 3-3-1-1-14 p 19.
120
Samas, p 20.2 ja selles viidatud kohtupraktika.
53
kui suur on tema tähtsus vastavas valdkonnas. Sihtettevõtja pakutav sisend, toode, teenus või
tehnoloogia, samuti tema valduses olev potentsiaalselt tundlik teave võib olla olulise tähtsusega
riigi ja ühiskonna toimimiseks tervikuna, aga näiteks võib see olla vajalik muudele ettevõtjatele
tegutsemiseks, sest sihtettevõtjal on vastavas tarneahelas või elutähtsa teenuste toimepidevuse
tagamisel oluline roll. Sihtettevõtja tegevusvaldkonna kõrval on samavõrra oluline võtta
arvesse sihtettevõtja või sihtettevõtte osatähtsust vastavas valdkonnas, kuna ka see mõjutab
otseselt välisinvesteeringu mõju hindamist avalikule korrale ja julgeolekule. Juhul, kui esineb
oht, et välisinvestor hakkab sihtettevõtja või sihtettevõtte strateegilise tegevuse suunamisel
käituma avaliku korra või riigi julgeolekuhuvide vastaselt, siis riigile olulises valdkonnas on
tagajärjed tõsisemad ja pikaajalisemad, kui väiksema tundlikkusega valdkondades. Sama
põhimõte kehtib ka sihtettevõtja või sihtettevõtte olulisuse kohta valdkonnas, see tähendab,
mida suurem on sihtettevõtja või sihtettevõtte tähtsus mingis majandusharus, seda raskem ja
aeganõudvam on probleemide korral tema asendamine ja meetmete tarvitusele võtmine
välisinvestorist tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks.
§ 10 lõike 3 punktis 2 on olulise asjaoluna nimetatud seda, kas ja millises ulatuses rahastatakse
sihtettevõtja või sihtettevõtte tegevust Euroopa Liidu fondidest või muudest avalikest
vahenditest, kuna välisinvesteeringu järgselt võivad vastavad rahalised vahendid minna
välisinvestori kontrolli alla, seal hulgas hakata soodustama välisinvestori avalikku korda või
julgeolekut kahjustavat tegevust.
§ 10 lõike 3 punkti 3 järgi on võimalik välisinvesteeringu hindamisel võtta arvesse seda, kas
ja milliseid muutuseid võib välisinvesteering tuua kaasa sihtettevõtja või sihtettevõtte
majandustegevuses või sihtettevõtja juhtimises. Välisinvestori võimalused kahjustada avalikku
korda või julgeolekut on teinekord otseselt seotud just sellega, kas tal on üldse võimalik
sihtettevõtja või sihtettevõtte majandustegevuses muudatusi teha. Näiteks kui välisinvesteering
seisneb küllaltki väikese olulise osaluse omandamises, millega ei kaasne võimalust hakata
mõjutama sihtettevõtja või sihtettevõtte igapäevast tegevust, ei pruugi vastava
välisinvesteeringu keelamine olla vajalik ega põhjendatud. Samas ei tähenda võimaluse
puudumine majandustegevuse otseseks mõjutamiseks alati ilmtingimata seda, et
välisinvesteeringul puuduvad avaliku korra või julgeoleku seisukohalt negatiivsed tagajärjed.
Näiteks kui sihtettevõtja valdab riigi julgeoleku seisukohalt olulist informatsiooni, võib
julgeoleku või avaliku korra kaitseks olla vajalik just juurdepääsu takistamine vastavale
informatsioonile, millisel juhul ei pruugi pelgalt omandatava osaluse suurus omada hinnangu
andmisel otsustavat tähendust.
§ 10 lõike 3 punktis 4 on sätestatud olulise hinnatava asjaoluna see, kas ja millise teadus- ja
arendustegevusega sihtettevõtja või sihtettevõte tegeleb või milliseid intellektuaalse omandi
õigusi omab. Juhul kui välisinvesteering toob kaasa vastava teadus- või arendustegevuse tulemi
või intellektuaalse omandi ülemineku välisinvestorile või näiteks annab talle võimaluse
mõjutada tulevast teadus- ja arendustegevust, võib see sõltuvalt välisinvestori isikust ja
eeldatavatest tulevikuplaanidest omada avaliku korra või julgeoleku seisukohalt negatiivseid
tagajärgi. Negatiivseteks tagajärgedeks ei pruugi olla üksnes teadus- või arendustegevuse
tulemi või intellektuaalse omandi õiguste vahetu üleminek välisinvestorile, vaid ka võimalus,
et välisinvestor annab selle omakorda edasi, samuti see, kui välisinvestor saab käimasoleva
teadus- või arendustegevuse lõpetada või muuta selle sisu.
Eelnõu § 10 lõikes 4 tuuakse asjaolude rühmana välja sihtettevõtja või sihtettevõtte asjakohase
majandusvaldkonna. Vastav majandusvaldkond on oluline selleks, et mõista sihtettevõtja või
sihtettevõtte äritegevuse ulatust ja olulisust ning vajadusel seda arvesse võtta.
54
§ 10 lõike 4 punktis 1 on nimetatud, et ühe asjaoluna saab arvesse võtta üldist
konkurentsiolukorda kaubaturul, kus sihtettevõtja või sihtettevõte tegutseb, samuti seda, kes ja
kui tugevad on konkurendid. Näiteks kui tegemist on konkurentsitiheda turuga ja sihtettevõtja
või sihtettevõtte osakaal turul ei ole sellise suurusega, mis muudaks ta asendamatuks
turuosaliseks, on välisinvesteeringu mõju avalikule korrale või julgeolekule väiksem, kui see
on sellise sihtettevõtja või sihtettevõtte puhul, kes on turuliider ning kelle puhul probleemide
ilmnemisel või muul põhjusel on keeruline asendada uue toote või teenuse pakkujaga.
§ 10 lõike 4 punktis 2 on olulise asjaoluna nimetatud asendustoodete või -teenuste olemasolu
hindamine. Sarnaselt eelnõu § 10 lõike 4 punktis 1 nimetatule iseloomustab ka antud asjaolu
seda, kui suur on sihtettevõtja või sihtettevõtte majanduslik mõju ning millised on võimalused
tema asendamiseks probleemide ilmnemise korral. Asendatavust on võimalik hinnata nii
nõudluse kui pakkumise seisukohalt, võttes arvesse rikkalikku konkurentsiõiguse praktikat
antud küsimuses.
§ 10 lõike 4 punkti 3 alusel on võimalik hinnata välisinvesteeringu mõju sihtettevõtja või
sihtettevõtte tegevusele majandusvaldkonnas tervikuna, sealhulgas tema suhetele tarnijate,
varustajate ja klientidega. Antud asjaolu võib iseäranis oluliseks osutuda siis, kui ta on teiste
sihtettevõtjate oluliseks lepingupartneriks (tarnijaks, kliendiks või varustajaks) või kui ta omab
olulist mõju mõnes teistele sihtettevõtjatele olulises tarneahelas, samuti kui ta osaleb muus
olulises tarneahelas, mille toimimist on vaja tagada avaliku korra või julgeoleku seisukohalt.
Antud asjaolu raames on võimalik võtta arvesse ka taristute, seal hulgas virtuaalsete taristute
omamist või opereerimist, mille toimimine on teistele sihtettevõtjatele oluline.
Eelnimetatud § 10 lõigete 2–4 loetelu on mitteammendav ning välisinvestoriga, sihtettevõtja
või sihtettevõtte majandustegevuse ning asjakohase majandusvaldkonnaga seotud asjaolud ei
piira muude asjaolude arvestamist välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel Eesti või
Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale ja julgeolekule. Hinnates välisinvesteeringu
usaldusväärsust ja selle võimalikku mõju julgeolekule ja avalikule korrale võib arvestada nii
eelnõu § 10 lõigetes 2-4 nimetatud tegureid, aga ka muid asjakohaseid tegureid, mis omavad
toimet julgeoleku ja avaliku korra tagamisele. Seaduses ei ole võimalik ammendavalt ette näha
kõiki potentsiaalseid aspekte, mis võivad kujutada ohtu julgeolekule ja avalikule korrale.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja välisinvesteeringukomisjonile peab vastavate
õigushüvede kaitseks jääma õigus piisavaks paindlikkuseks, et arvestada nii pidevas
muutumises olevat julgeolekukeskkonda kui ka muid konkreetse aja ja olukorra eripärast
tulenevaid tähtsust omavaid asjaolusid. Seega on arvesse võetavate asjaolude loetelu
mitteammendav ning see, milliseid omavad tähtsust just konkreetses välisinvesteeringu
loamenetluses, sõltub iga konkreetse juhtumi asjaolude kontekstist.
§ 11. § 11. Välisinvesteeringu loa andmine, kõrvaltingimusega loa andmine ja andmisest
keeldumine
Paragrahvi 11 lõikes 1 on sätestatud, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab
välisinvesteeringu loa, kui välisinvesteering ei ohusta Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi
julgeolekut ja avalikku korda. Kui välisinvesteeringu eelnõu § 10 alusel läbiviidud hindamise
tulemusel on komisjon jõudnud seisukohale, et välisinvesteering on usaldusväärne ja puudub
negatiivne mõju julgeolekule ja avalikule korrale, kooskõlastab komisjon välisinvesteeringu
loa taotluse. Sisendi selle kohta, kas välisinvesteering võib mõjutada Euroopa Liidu liikmesriigi
julgeolekut või avalikku korda, saavad anda teised liikmesriigid määruse 2019/452
55
koostööreeglitega ettenähtud korras. Kui teine liikmesriik ei ole määruse 2019/452 artikli 6
alusel oma põhjendatud märkusi esitanud, siis võib eeldada, et välisinvesteeringul kõnealune
mõju teises liikmesriigis puudub. Komisjoni kooskõlastust arvesse võttes saab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet anda välisinvesteeringu loa.
Vastavalt § 11 lõikele 2 keeldub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringu
loa andmisest, kui välisinvesteering võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi
julgeolekut või avalikku korda. Julgeoleku ja avaliku korra mõistete sisustamisel tuleb
arvestada erinevaid asjaolusid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja
välisinvesteeringukomisjon välisinvesteeringu loataotluse kooskõlastajana, peavad neid
asjaolusid iga üksikjuhtumi puhul hindama eraldiseisvalt, rakendades kaalutlusõigust. Nagu oli
märgitud eelnõu § 1 lõiget 2 selgitavas osas, on eelnõu kohaselt avalikule korrale ohu
hindamisel vaatluse all nii õigusnormidest kinnipidamine kui ka laiemalt see, kas
välisinvesteering võib kahjustada mõnda ühiskonna põhihuvi. Julgeoleku tagamise aspektist on
oluline teha kindlaks, kas välisinvesteering võib avaldada mõju eelnevalt nimetatud
julgeolekupoliitika, siseturvalisuse ja riigikaitse peamistele tegevussuundadele.
Ohuhinnang on prognoosotsus. Näiteks julgeoleku puhul selleks, et tegemist oleks ohuga, ei
pea esinema juba negatiivne mõjutus või tegelik rikkumine, mis julgeolekut kahjustab, vaid
piisab ka sellest, kui esineb julgeoleku kahjustamise oht. Arvesse tuleb võtta nii mineviku ja
oleviku kogemust kui ka võimalikke tuleviku ohte.121 Tartu Ülikooli uuringus viidatud
Riigikohtu praktika kohaselt teeb ohu hindamisel (kas ja milline) pädev haldusorgan tõendatud
asjaolude põhjal prognoosi isiku käitumise kohta tulevikus. Seega hõlmab ohuhinnang nii
tõendite hindamist kui ka asjakohaste määratlemata õigusmõiste sisustamist.122 Ohu
tuvastamisel on abiks eelnõu § 10 nimetatud välisinvesteeringu hindamiseks kasutatavad
tegurid.
Välisinvesteeringukomisjon kuuluvad lisaks ministeeriumite esindajatele ka julgeolekuasutuste
ja korrakaitseorganite esindajad. Välisinvesteeringu hindamise ja taotluse kooskõlastamise
raames lähtub komisjon ohu esinemise või puudumise kaalumisel muuhulgas ka vastavate
komisjoniliikmete ohuhinnangutest, mis tuginevad nende pädevustest lähtuvalt kogutud
teabele.
Sisendi selle kohta, kas välisinvesteering võib mõjutada Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut
või avalikku korda, saavad anda nii teised liikmesriigid kui ka Euroopa Komisjon. Selleks
esitab teine liikmesriik oma põhjendatud märkused määruse 2019/452 artikli 6 alusel , näidates
ära, kuidas menetletav välisinvesteering tema julgeolekut või avalikku korda negatiivselt
mõjutab. Ka Euroopa Komisjon võib esitada oma arvamuse Eestile, kui leiab, et hinnatav
välisinvesteering, mõjutab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda rohkem kui ühes
liikmesriigis. Seejuures peab Euroopa Komisjon sellise arvamuse esitama juhul, kui vähemalt
üks kolmandik liikmesriikidest on oma märkustes väljendanud välisinvesteeringu negatiivset
mõju nende julgeolekule või avaliku korrale. Kõnealune säte annab muuhulgas aluse võtta teiste
liikmesriikide märkusi ja Euroopa Komisjoni arvamust arvesse ning põhjendatud juhul
välisinvesteeringu loa andmisest keelduda.
§ 11 lõikes 3 on reguleeritud kõrvaltingimusega välisinvesteeringu loa andmine. Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet võib anda välisinvesteeringu loa kõrvaltingimusega, mis paneb
121
J. Jäätma. Julgeoleku mõiste. – Juridica 2/2020, lk 77.
122
Riigikohtu 19.02.2019 otsuse 3-17-1545 p 26.
56
välisinvestorile või sihtettevõtjale Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku
korra ohustamise vältimiseks meetme täitmise kohustuse, sealhulgas kohustuse sihtettevõtjas
teatud suurusega osaluse võõrandamiseks, olemasolevate toodete tarnimise või teenuste
osutamise lepingute jätkamiseks. Kõrvaltingimuse seadmise kaudu saab paindlikult lahendada
võimalikke välisinvesteeringuga kaasnevaid riske ilma välisinvesteeringut keelamata, mis on
välisinvestori jaoks kindlasti vähem koormava mõjuga. Seda, kas võimaliku ohu ärahoidmiseks
on sobilikke meetmeid ning kas meetmete kohaldamine võiks olla tulemuslik, hinnatakse eraldi
iga juhtumi asjaolusid arvestades. Sõltuvalt konkreetsest kaasusest võivad kõnealused
lisatingimused olla erinevad, näiteks osaluse omandamisel on teatud isikute keeld kuuluda
äriühingu juhtorganitesse või teatud teabele juurdepääsu piiramine, kohustus võõrandada teatud
suurusega osalus ühingust, samuti kohustus ettevõtjale jätkata teatud toodete tarnimist või
teenuste osutamist etteantud mahtudes või kvaliteediga, kui sellest võib sõltuda näiteks
elutähtsate teenuste toimepidevus. Tingimused võivad näiteks olla seotud ajaliste piirangutega,
kuniks leitakse uued tarnekindlust tagavad ettevõtjad.
Võimalikke tõhusaid ja sobilikke kõrvaltingimusi kaalub ka välisinvesteeringu loa taotlusele
kooskõlastuse andmisel välisinvesteeringukomisjon, tehes Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile kooskõlastamisel vastavasisulise ettepaneku. Kui meetmete osas on
välisinvestoriga vajalik pidada läbirääkimisi, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
pikendada eelnõus ettenähtud menetlustähtaega kuni 60 kalendripäeva võrra.
Kõnealune võimalus loob aluse mõistlike kompromisside ja kokkulepete saavutamiseks
välisinvestori või sihtettevõtja huvide ja riigi julgeoleku või avaliku korra riskide maandamise
vajaduste vahel. Ka Tartu Ülikooli uuringus on ühe sobiliku regulatiivse meetmena
potentsiaalsete riskide maandamiseks ja seejuures välisinvestori halduskoormuse
leevendamiseks nimetatud loast keeldumise asemel seaduse tasandil kõrvalkohustuste
sätestamine.123 Sarnaste riske vähendavate või kõrvaldavate meetmetega loa andmise
tingimuse kohaldamine või neid kokku leppimine on laialdaselt levinud praktika
välisinvesteeringute kontrolli rakendavates riikides124.
§ 11 lõikes 4 on ette nähtud täiendavad välisinvesteeringu lao andmisest keeldumise alused.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda välisinvesteeringu loa andmisest, kui
on põhjendatud alus kahelda esitatud dokumentide ja andmete ehtsuses või nende sisu õigsuses
(§ 11 lg 4 p 1). Tegemist on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaalutlusõigusega,
mille puhul saab loa jätta andmata juhul, kui on esitatud põhjendatud kahtlusega võltsitud või
ebaõiged dokumendid ning need andmed on olulise tähendusega välisinvesteeringu hindamisel.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib menetluses nõuda andmete esitajalt nende
kontrollimiseks dokumendi originaali või alternatiivses elektroonilises formaadis esitamist.
Samuti võib sisulises õigsuses veendumises küsida asjakohaseid täiendavaid andmeid.
Kõnealune loast keeldumise alus on seotud taotleja kohustusega aidata kaasa menetluses
oluliste asjaolude väljaselgitamisele. Kui isik on menetluses tegutsenud vastupidiselt
eelnimetatud nõudele ning eksitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja
välisinvesteeringukomisjoni või raskendanud sellega nende tööd, siis on täiendavalt põhjust
kahelda ka välisinvestori usaldusväärsuses.
123
Tartu Ülikooli uuring, lk 151.
Näiteks Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Taanis, Hispaanias, Soomes, Prantsusmaal, Itaalias, Leedus, Maltal,
124
Rumeenias, Sloveenias ja Slovakkias.
57
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab keelduda välisinvesteeringu loa andmisest, kui
taotleja ei ole esitanud eelnõu § 7 lõike 1 alusel täiendavaid andmeid, mis võivad mõjutada
välisinvesteeringu loa andmist või sellest keeldumist (§ 11 lg 4 p 2). Sarnaselt eelneva
punktiga, kui taotleja on rikkunud kohustust aidata kaasa menetluses oluliste asjaolude
väljaselgitamisele, siis on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus keelduda
välisinvesteeringu loa andmisest.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda välisinvesteeringu loa andmisest, kui
välisinvesteering võib mõjutada Euroopa Liidule huvi pakkuvaid projekte või programme
määruse 2019/452 artikli 8 tähenduses (§ 11 lg 4 p 3).
Vastavalt määruse 2019/452 artikli 8 lõikele 3 on liidule huvi pakkuvad projektid ja
programmid need, millega on seotud märkimisväärne summa või oluline osa liidu rahalistest
vahenditest või mida reguleerib liidu õigus, mis käsitleb elutähtsat taristut, olulise tähtsusega
tehnoloogiaid või olulise tähtsusega sisendeid, mis on julgeoleku või avaliku korra seisukohast
olulised. Liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide loetelu on esitatud komisjoni
delegeeritud määruse (EL) 2021/2126125 lisas126. Sisendi, kas välisinvesteering võib
negatiivselt mõjutada julgeoleku või avaliku korra seisukohast Euroopa Liidule huvi pakkuvaid
projekte või programme, annab Euroopa Komisjonile määruses 2019/452 ettenähtud korras.
Euroopa Komisjoni arvamust saab siseriiklikus loamenetluses arvesse võtta ning põhjendatud
juhul välisinvesteeringu loa andmisest keelduda.
§ 11 lõikes 5 on sätestatud, et välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise otsuse aluseks
olevaid põhjendusi, samuti menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas
taotlejale, ulatuses, milles see võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut
või avaliku korra kaitset või milles sellele kohaldub seaduses sätestatud juurdepääsupiirang.
125
Komisjoni 29. septembri 2021 delegeeritud määrus (EL) 2021/2126, millega muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 (millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute
raamistik) lisa (ELT L 432, 3.12.2021, lk 1).
126
1. Euroopa GNSS-programmid (Galileo & EGNOS);
2. Copernicuse programm;
3. ELi uue riikliku satelliitside programmi ettevalmistamist käsitlev ettevalmistav meede;
4. Kosmoseprogramm;
5. Programm „Horisont 2020“, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185 kohased teadus- ja
arendusprogrammid ning ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt loodud ühisettevõtted või muud struktuurid;
6. Programm „Euroopa horisont“, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185 kohased teadus- ja
arendusprogrammid ning ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt loodud ühisettevõtted või muud struktuurid;
7. Euratomi teadus- ja koolitusprogramm (2021–2025);
8. Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T);
9. Üleeuroopaline energiavõrk (TEN-E);
10. Üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud;
11. Euroopa ühendamise rahastu;
12. Programm „Digitaalne Euroopa“
13. Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm;
14. Kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede;
15. Euroopa Kaitsefond;
16. Alaline struktureeritud koostöö;
17. ITERi Euroopa ühisettevõte;
18. Programm „EL tervise heaks“.
58
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja kaitse korras on loetletud riigisaladuse
põhimõtted ja alused. Riigisaladuseks on näiteks julgeolekuasutuse koosseis, hangitud teave,
selleks kasutatud meetodid ning ka analüüsitud ja sünteesitud teave. Välisinvesteeringute
hindamiseks avaldatud teave võib luua võimalusi riigisaladusega kaitstud meetodite
paljastumiseks. Välisinvesteeringute hindamise regulatsiooni keskmes on kolmandate riikidega
seotud asjaolud ning osades sellistes riikides on oluliselt erinev lähenemine inimõiguste
kaitsele. Teabe vale käitlemise korral võivad ohtu sattuda inimelud või teabe kogumise
meetodid, mille tagajärjel võib kahjustuda riigi kaitsevõime ja võime koguda teavet muude
julgeolekuohtude ennetamiseks. Sarnaselt on kaitstud salajased kaastöötajad ja infokogumise
meetodid ka kriminaalmenetlustes. Väiksemgi kahtlus võib luhata pikaajalise salajase
operatsiooni ning halvimal juhul seada ohtu inimeste elud.
§ 12. Välisinvesteeringu loa muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Paragrahvi 12 lõike 1 kohaselt võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muuta
välisinvesteeringu loa tingimusi, kui on muutnud loa aluseks olevad asjaolud, mis muudavad
loa tingimused ebatõhusaks. Vajadust loa tingimuste muutmiseks otsustatakse
juhtumispõhiselt.
Loa tingimuste muutmine toimub HMS 2. osa 4. peatüki 4. jao sätete alusel, sealhulgas
vormistatakse loa muutmise kohta eraldi haldusakt.
§ 12 lõige 2 sätestab tingimused välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisele. Loa kehtetuks
tunnistamine on võimalik kui:
1) taotleja ei täida välisinvesteeringu loa kõrvaltingimust;
2) taotleja on esitanud ebaõigeid või eksitavaid andmeid või dokumente, mis olid otsuse
tegemisel määravad;
3) ilmnevad uued asjaolud, millest teadmise või mille olemasolu korral loamenetluses oleks
välisinvesteeringu loa andmisest keeldutud.
Esimesel juhul on välisinvesteeringu luba väljastatud koos lisatingimustega, milleks on
meetmed võimalike riskide maandamiseks, mis võivad kaasneda julgeoleku ja avaliku korra
ohuga (näiteks teatud toodete või teenuste tarnimise jätkamine etteantud mahus või teatud
kvaliteediga kindlaksmääratud ajaperioodi jooksul, keeld teatud isikute kuulumiseks äriühingu
juhtorganitesse vms), mille täitmine on eelduseks, et vastav välisinvesteering sai algselt lubava
otsuse. Juhul, kui vastavaid tingimusi ei täideta, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametil õigus väljastatud luba kehtetuks tunnistada.
Teiseks, saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaaluda loa kehtetuks tunnistamist
juhul, kui selgub, et taotlemisel on lubava otsuse tegemiseks olnud määravad ebaõiged või
eksitavad andmete või dokumendid. Kõnealuste andmete (sealhulgas näiteks võltsitud
dokumendi) esitamisel muutub välisinvesteeringu loa aluseks olnud informatsioon sisult
samaväärseks § 11 lõike 4 punktis 1 nimetatud alusega loa andmisest keeldumiseks. See
tähendab, et kui menetluse jooksul oleks tulnud ilmsiks, et esitatud on ebaõigeid või eksitava
sisuga andmeid, oleks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saanud kaaluda sõltuvalt
andmete olulisusest loa andmisest keeldumist.
Kolmandaks, on ette nähtud alus, et loa kehtetuks tunnistamist võib kaaluda uute asjaolude
ilmnemisel, mis viitaksid võimalikule ohule julgeolekule ja avalikule korrale, mis menetluses
oleks põhjustanud loa andmisest keeldumist. Seejuures ei pruugi olla tegemist välisinvestorist
59
tingitud asjaoludega, vaid laiemalt igasuguste teguritega, mis võiksid avaldada
välisinvesteeringu hindamisele mõju ning uue teabe valguses oleks olnud alus teha teistsuguse
sisuga otsus.
Ka loa kehtetuks tunnistamine toimub haldusmenetluse seadus 2. osa 4. peatüki 4. jao sätete
alusel, sealhulgas vormistatakse selle kohta eraldi haldusakt.
§ 12 lõikes 3 ettenähtud kohustuse eesmärgiks on välisinvesteeringu tegemisele eelneva
olukorra taastamine juhul, kui välisinvesteering on lõpule viidud, kuid selle aluseks olev luba
on tunnistatud eelmise lõike alusel kehtetuks. Arvestades, et olukorra taastamine ei pruugi
sõltuda üksnes välisinvestorist (näiteks kui osutub vajalikuks tehingute muutmine või
täiendavate tehingute tegemine, võib see vajada ka muude tehinguosaliste nõusolekut ja/või
osalemist), on taastamiskohustus määratletud laiemana, pannes olukorra taastamise kohustuse
kõikidele välisinvesteeringu aluseks oleva tehingu osapooltele. Samuti on kohustatud isikute
ringi kaasatud sihtettevõtja. See on vajalik eelkõige juhul, kui olukorra taastamine eeldab
temapoolseid toiminguid või tehinguid. Näiteks, kui välisinvesteeringu tegemise järgselt on
toimunud muudatused sihtettevõtja tegevuses või talle kuuluvate varade koosseisus tulenevalt
välisinvesteeringu järgselt välisinvestorile kuuluvate õiguste kasutamisest, siis võib endise
olukorra taastamine nõuda vastavate muude tehingute võimalikult suures ulatuses
tagasipööramine vajada sihtettevõtja abi. Sihtettevõtja osalemine olukorra ennistamises on
vajalik ka siis, kui välisinvesteering seondus sihtettevõtte omandamises, kuna sellisel juhul
tuleb olukorra taastamiseks tagastada sihtettevõte võimalikult terviklikul kujul selle endisele
omanikule.
Kuna olukorra taastamine ei pruugi täies ulatuses olla võimalik, eelkõige juhul, kui
välisinvesteeringu lõpuleviimisest on möödunud mitu aastat, siis peab olukorra taastamine
toimuma asjaolusid arvestades võimalikult suure ulatuses. Samuti tuleb silmas pidada, et võib
esineda selliseid õiguslikke ja faktilisi muudatusi, mille taastamine ei ole mõistlikult võimalik.
Näiteks, kui sihtettevõtte omandamise tulemusena on mõne välisinvestorile üle läinud töötajaga
töösuhe lõpetatud, siis pole võimalik nõuda vastava endise töötajaga uue töölepingu sõlmimist,
kui ta ise sellest enam huvitatud pole. Kui välisinvesteering seisnes osaluse omandamises
sihtettevõtjas, siis üldjuhul piisab olukorra taastamiseks sellest, kui omandatud osalus antakse
tagasi osaluse üleandjale. Samuti võib olla vajalik lõpetada osaluse omandamise kõrval
sõlmitud muud kokkulepped. Juhul, kui endisele üleandjale pole osaluse tagastamine aga mingil
põhjusel võimalik, siis on variandiks ka osaluse võõrandamine mõnele seaduse nõuetele
vastavale kolmandale isikule.
§ 13. Andmete kandmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi,
säilitustähtaeg
Paragrahvi 13 lõike 1 kohaselt välisinvesteeringu loamenetluse andmed ja dokumendid
kantakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi.
Välisinvesteeringu loa menetlustoimingutega seonduv teave või dokumendid ning kogu
infovahetus loa taotleja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti,
välisinvesteeringukomisjoni liikmete vaheline elektrooniline teabevahetus ja andmete
töötlemine toimub infosüsteemi kaudu ning need andmed kantakse ja säilitatakse vastavas
andmekogus. Põhimääruse kohaselt on andmekogu nimi tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve
infosüsteem ning selle vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes
kasutab andmekogu oma ülesannete ja toimingutega seotud andmete kogumiseks ja
süstematiseerimiseks ning nende põhjal oma tegevuse planeerimiseks.
60
§ 13 lõikes 2 on sätestatud andmekogus välisinvesteeringu loamenetluse kohta töödeldavate
andmete ja dokumentide säilitamise tähtajaks 7 aastat menetluse lõpetamisest arvates. Andmete
ja dokumentide säilitustähtaja määratlemisel lähtutakse nende kasutamise vajalikkusest,
eesmärgikohasusest ning aktuaalsusest. Välisinvestoril, kes on algselt omandanud olulise
osaluse sihtettevõtjas, on võimalus hiljem oma osalust suurendada (saavutades kontrolli),
mistõttu võivad eelneva loamenetluse andmed ja dokumendid olla vajalikud ja asjakohased ka
hilisemas loamenetluses, kus neid võib olla võimalik ja vajalik kasutada. Samuti võib
kõrvaltingimusega antud välisinvesteeringu loas olla ette nähtud tähtaeg kohustuse täitmiseks,
lisaks on oluline võetud kohustuse täitmise üle kontrolli teostamine. Kuna eelnõuga on ette
nähtud ka võimalus teatud tingimustel välisinvesteeringu luba muuta või kehtetuks tunnistada,
siis on vajalik, et vastava menetluse dokumendid oleksid piisava ajaperioodi jooksul aktiivse
kasutuse võimalusega. Näiteks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaaluda loa
kehtetuks tunnistamist, taotleja on esitanud ebaõigeid või eksitavaid andmeid või dokumente,
mistõttu on oluline ja otstarbekas küllaldase perioodi jooksul alusdokumente säilitada.
Välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise puhul tuleb arvestada haldusakti
vaidlustustähtaega ja sellega seotud võimalike kohtumenetluse kestusest.
7-aastane säilitustähtaeg on võrreldav ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti muude
sarnaste menetluste andmete ja dokumentide säilitamise ajaga.
3. peatükk
Välisinvesteeringukomisjon
§ 14. Komisjoni koosseis ja töökord
Paragrahvi 14 lõike 1 kohaselt tegutseb välisinvesteeringukomisjon Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti juures ja sellesse kuuluvad ministeeriumite ja teiste valitsusasutuste
esindajad. Komisjoni alalised liikmed osalevad kõikide eelnõuga määratletud kohaldamisalaga
hõlmatud välisinvesteeringute hindamisel ja välisinvesteeringu loa taotluse kooskõlastamisel.
Vastavalt § 14 lõikele 2 moodustab komisjoni ja kehtestab töökorra Vabariigi Valitsus
määrusega. Komisjonis alaliste liikmetena osalevate valitusasutuste valikul tuleks lähtuda
vajadusest tagada teadmised ja oskusteave välisinvesteeringu hindamiseks ning võimekus ka
vastavalt pädevusele teabe kogumiseks, kuna komisjoni liige kooskõlastuse andmise protsessis
esitab hinnangu välisinvesteeringu loa taotluse kohta vastavalt oma pädevusele, lähtudes
esindatavale asutusele teada olevast teabest.
§ 15. Komisjoni pädevus
Paragrahvi 15 lõikes 1 on sätestatud komisjoni ülesanded, mis seonduvad välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamisega ja välisinvesteeringu loa taotluse kooskõlastamisega.
Komisjon hindab välisinvesteeringu mõju Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja
avalikule korrale ning kooskõlastab välisinvesteeringu loa taotluse või jätab selle
kooskõlastamata (§ 15 lg 1 p 1). Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel peab komisjon
kaaluma vastava tehingu mõju avalikule korrale ja julgeolekule ning tuvastama võimalikud
riskid. Komisjoni liige võib lisaks välisinvesteeringu loamenetluses esitatule kasutada
esindatava asutuse põhiülesannete täitmise käigus kogutud teavet, kui see on vajalik komisjoni
liikme ülesannete täitmiseks, otsustades selle kasutamise võimalikkuse üle välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamise menetluses. Teabe kasutamist tuleb kaaluda proportsionaalsuse
61
printsiibist lähtuvalt. Kui teabe kasutamine võib tuua suurema kahju, kui konkreetse
välisinvesteeringuga kaasnev oht, siis pole mõistlik seda teavet kasutada. Samas on kriminaal-
ja teabehankemenetluste eesmärk tagada riigi avalik kord ja julgeolek ning kui olemasolev
teave võimaldab seda teha välisinvesteeringute kontekstis, siis saab seda teavet kasutada. Tuleb
vältida stsenaariumi, kus saaks realiseeruda oht avalikule korrale või riigi julgeolekule, samal
ajal, kui on olemas teave, et seda ära hoida.
Komisjon teeb julgeoleku või avaliku korra ohu vältimiseks ettepaneku välisinvesteeringu loa
kõrvaltingimuse kehtestamiseks, annab kõrvaltingimuse kohta hinnangu (§ 15 lg 1 p 2).
Välisinvesteeringu loa andmise võimalikke kõrvaltingimusega ning sobilikke ja tõhusaid
meetmeid kaalub komisjon, arvestades konkreetse välisinvesteeringu asjaolusid. Samuti
otsustab vajadusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artikli 6 ja artikli 7
alusel märkuste esitamise ja koostab märkused (§ 15 lg 1 p 3).
§ 15 lõikes 2 on nimetatud komisjoni õigused seoses välisinvesteeringu usaldusvääruse
hindamiseks vajalike andmete saamisega. Komisjonil on ülesannete täitmisel õigus saada
välisinvestorilt, muudelt isikutelt või asutustelt ja andmekogudest teavet välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamiseks vajalike asjaolude kohta (§ 15 lg 2 p 1). Andmete küsimist saab
teostada komisjoni nimel ja välisinvesteeringu hindamiseks vajalike asjaolude kohta. Samuti
võib komisjon teha koostööd teiste riikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja
rahvusvaheliste organisatsioonidega, seahulgas saada teiste riikide pädevatelt asutustelt,
Euroopa Komisjonilt, järelevalveasutustelt teavet (§ 15 lg 2 p 2). Välisinvesteeringute
hindamisel on väga oluline saada vajalikku teavet ka teistest riikidest, sest globaliseerunud
maailmamajanduse tingimustes on tihe rahvusvaheline koostöö vältimatuks eelduseks
välisinvesteeringute kontrollimiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
Täiendavalt komisjonile osalevad ka selle liikmed teabe vahetamises välisriikide,
rahvusvaheliste organisatsioonide ja järelevalveasutusega vastavalt oma pädevusele.
5. peatükk
Koostöö Euroopa Liidus välisinvesteeringute menetlemisel
§ 16. Kontaktpunkt
Paragrahvi 16 lõikes 1 määratakse seadusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
täitma määruse 2019/452 artikli 11 nimetatud siseriikliku kontaktpunkti ülesandeid
koostöömehhanismi alusel. Kuna määrus 2019/452 jõustus 11.10.2020. a, siis kuni
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse jõustumiseni täidab kontaktpunkti
kohustusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsuse
Julgeolekukomisjoni 18. novembri 2019. aasta otsuse alusel.
Kontaktpunkt vastutab infovahetuse korraldamise eest teiste liikmesriikidega ja Euroopa
Komisjoniga, sealhulgas konfidentsiaalse teabe nõuetekohane käitlemise tagamise eest, mis
aitab teha tulemuslikku koostööd määruses nimetatud alustel ja tingimustel. Arvestades
Euroopa Liidu liikmesriikide turgude, omavahel seotud tarneahelate ja riikidevaheliste ühiste
infrastruktuuride suurt lõimumist, võib välisinvesteering kujutada endast ohtu julgeolekule või
avalikule korrale väljaspool liikmesriiki, kus investeering tehakse. Sisend, teenus või
tehnoloogia, mida osutab ühes liikmesriigis asutatud äriühing, võib olla kriitilise tähtsusega
teise liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra või liidule huvi pakkuva projekti jaoks. Määruse
2019/452 kohaselt on oluline tagada õiguskindlus julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel
tehtavate liikmesriikide taustauuringute mehhanismidele ning tagada üleliiduline
62
koordineerimine ja koostöö seoses nende välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute
tegemisega, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda (preambuli punkt 7).
Määrusega ettenähtud välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ja koostöö raamistik
peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga
julgeolekule või avalikule korrale ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas
liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel
välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid, võttes arvesse oma konkreetset olukorda ja
riigisisest eripära (preambuli punkt 8). Koostööraamistiku puudumisel võetaks liikmesriigi
välisinvesteeringu kontrollimenetluses arvesse üksnes riske selle liikmesriigi julgeolekule või
avalikule korrale, kus investeering on kavandatud või lõpule viidud, mistõttu on määruse abil
liikmesriikidel ja komisjonil palju parem ülevaade välisinvesteeringutest Euroopa Liidus.
§ 16 lõike 2 kohaselt kogub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määruse 2019/452
artikli 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed ja edastab need Euroopa Komisjonile.
Euroopa Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse
2019/452 rakendamise kohta. Selleks, et Euroopa Komisjon saaks eelmärgitud koondaruannet
koostada on vajalik liikmesriikide sisend, mis hõlmab eelnevat kalendriaastat ja sisaldab
koondteavet nende territooriumil tehtud välismaiste otseinvesteeringute kohta neile
kättesaadava teabe alusel ning samuti koondteavet teistelt liikmesriikidelt taotluste kohta.
Täiendavalt peavad liikmesriigid, kes on kehtestanud taustauuringumehhanismid, esitama ka
koondteabe oma kontrollimeetmete kohaldamise kohta. Sättega täpsustatakse määrusega antud
ülesannete siseriiklikku täitmist.
§ 17. Koostöö loamenetluses
Paragrahvi 17 lõike 1 alusel teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata
määruse 2019/452 kohaselt välisinvesteeringust Euroopa Komisjonile ja teistele
liikmesriikidele kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja välisinvesteeringust, mille suhtes
viiakse läbi loamenetlust, esitades eelnimetatud määruse artikli 9 lõikes 2 nimetatud teabe.
Kõnealune säte täpsustab määruse 2019/452 artikli 6 esimest lõiget.
Nagu oli eelnevalt märgitud, siis määruses 2019/452 sätestatud koostöömehhanism kohaldub
peamiselt juhul, kui kolmanda riigi välisinvestor teeb otsese investeeringu liikmesriigi
sihtettevõtjasse. Erandiks on olukorrad, kus mõne liikmesriigi ettevõtjat, kellel endal puudub
majandustegevus (valdusettevõtja), kasutatakse välisinvesteeringu uurimisest
kõrvalehoidumiseks. Seejuures ei ole piiranguid investeeringuks loetavate tehinguga
omandatava osaluse suuruse ega majandussektorite (ettevõtjate liikide) osas, see tähendab et,
teatamiskohustusega on hõlmatud kõik tehingud ja mistahes majandussektorites tegutsevad
sihtettevõtjad, kui need kuuluvad liikmesriigis kehtestatud välisinvesteeringute kontrolli
regulatsiooni kohaldamisalasse. Peamiseks täpsustavaks kriteeriumiks on nõue, et
välisinvestoriks peaks määruse tähenduses olema kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja, kes
teeb otseinvesteeringu ehk loob otsese püsiva seosese kõnealuse välisinvestori ja sihtettevõtja
vahel. Seega teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastavalt ettenähtud
koostööreeglitele välisinvesteeringust, kui Eestis taotletakse luba kolmanda riigi füüsilise isiku
või ettevõtja poolt eelnõus määratletud julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt tähtsa ettevõtja
olulise osaluse otseseks omandamiseks või otseselt selle ettevõtja üle kontrolli omandamiseks.
Selleks, et täita teatamiskohustust võimalikult kiiresti, on oluline, et Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet saaks juba välisinvesteeringu loa taotlusega kõik vajalikud andmed.
63
Täiendavalt on teabevahetuse tõhustamiseks ja sujuvamaks muutmiseks liikmesriikide ja
Euroopa Komisjoni poolt määruse 2019/452 rakendamiseks paika pandud teavitusvorm127.
Kokkuleppel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga võib vastava vormi täita ka
välisinvestor ise. Amet lisab sellele muud vajalikud andmed ja saadab seejärel edasi.
§ 17 lõikes 2 reguleeritakse lisateabe kogumist. Määruse 2019/452 artikli 6 lõike 6 kohaselt
võivad teised liikmesriigid või Euroopa Komisjon hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul pärast
välisinvesteeringu kohta teate saamist esitada taotluse määruse alusel märkuste või arvamuse
koostamiseks vajalikuks lisateabe saamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib
küsitud lisateabe saamiseks omakorda pöörduda välisinvestori, sihtettevõtja või
välisinvesteeringu muu osalise poole, kes on kohustatud nõutava teabe esitama põhjendamatu
viivitusete, kuid mitte hiljem kui viie kalendripäeva jooksul vastavat taotluse saamisest.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab lisateabe viivituseta teabe taotluse esitanud
liikmesriigile ja Euroopa Komisjonile, millest arvates hakkab kulgema 20-kalendripäevane
tähtaeg välisinvesteeringu kohta märkuste või arvamuse esitamiseks.
Juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei saa erandlikel asjaoludel teise
liikmesriigi või Euroopa Komisjoni taotluses küsitud lisateavet, lahendatakse olukord määruse
2019/452 artikkel 9 lõike 5 alusel.
§ 18. Koostöö loamenetluse puudumisel
Paragrahvis 18 on ette nähtud välisinvesteeringu kohta teabe saamine olukorras, kus vastavale
välisinvesteeringule ei ole eelnõu alusel luba vaja. Määruse 2019/452 artiklis 7 on sätestatud,
et teised liikmesriigid ja Euroopa Komisjon võivad juhul, kui välisinvesteering mõjutab
tõenäoliselt julgeolekut ja avalikku korda, esitada märkused või arvamuse ka siis, kui
investeeringu sihtriigis selle osas loamenetlust läbi ei viida. Samuti võivad teised liikmesriigid
ja Euroopa Komisjon küsida välisinvesteeringu sihtriigist teavet, mis on neil vajalik seisukoha
kujundamiseks. Seetõttu on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus, saades sellise
välisinvesteeringu kohta teabe taotluse, küsida vajalikku informatsiooni välisinvestorilt,
sihtettevõtjalt või välisinvesteeringu muult osaliselt. Kõnealusele Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti teabe taotlusele on välisinvestor või muu adressaat kohustatud vastama
viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie kalendripäeva jooksul vastutava ministeeriumi taotluse
saamisest arvates.
Sarnaselt eelnõu eelnevale paragrahvile, kohaldub juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet ei saa erandlikel asjaoludel teise liikmesriigi või Euroopa Komisjoni taotluses
küsitud lisateavet, määruse 2019/452 artikkel 9 lõige 5.
§ 19. Koostöö teise liikmesriigi välisinvesteeringu loamenetluses
Vastavalt § 19 lõikele 1 annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet komisjonile
välisinvesteeringu loamenetluse infosüsteemi kaudu viivitamata edasi määruse 2019/452 alusel
saadetud teabe teises liikmesriigis alustatud välisinvesteeringu loamenetluse kohta. Komisjoni
liikmed, olles tutvunud edastatud teabega, hindavad vastavalt oma pädevusele, kas teises
liikmesriigis uuritav välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda Eestis.
§ 19 lõikes 2 on täpsustatud, et komisjoni liikmed esitavad 10 kalendripäeva jooksul teabe
saamisest arvates hinnangu, kas teises liikmesriigis uuritava välisinvesteeringu osas on alust
127
Kättesaadav: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2021/april/tradoc_159530.pdf
64
esitada põhjendatud märkused. Määruse 2019/452 artikli 6 lõike 2 kohaselt võib teisele
liikmesriigile esitada märkused juhul, kui uuritav välisinvesteering mõjutab tõenäoliselt Eesti
julgeolekut või avalikku korda või kui Eestil on välisinvesteeringu uuringu jaoks olulist teavet,
mis peaks aitama sihtliikmesriigil hinnata välisinvesteeringu mõju julgeolekule või avalikule
korrale. Mõlemal eelnimetatud juhul peavad märkused olema põhjendatud. Vajadusel tuleb
hinnangus märkida, kas Eesti julgeolekule või avalikule korrale ohu olemasolu ja ulatuse
paremaks hindamiseks ning põhjendatud märkuste esitamiseks on vajalik taotleda lisateavet
välisinvesteeringu kohta. Juhul, kui vastavalt komisjoni liikmete hinnangutele esineb alus
märkuste esitamiseks, koostab põhjendatud märkused teisele Euroopa Liidu liikmesriigile
määruse 2019/452 artiklis 6 sätestatud korras. Kontaktpunktina edastab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet teisele Euroopa Liidu liikmesriigile ja Euroopa Komisjonile
määruse 2019/452 artiklis 6 sätestatud korras teate kavatsusest esitada välisinvesteeringu kohta
märkusi või taotluse lisateabe saamiseks. Kõnealune teade tuleb esitada hiljemalt 15
kalendripäeva jooksul pärast teise liikmesriigi välisinvesteeringu kohta teavituse saamist.
Põhjendatud märkused edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringu
sihtliikmesriigile ja Euroopa Komisjonile määruse 2019/452 artiklis 6 lõikes 7 sätestatud
tähtaegade jooksul.
5. peatükk
Riiklik järelevalve
§ 20. Riikliku järelevalve teostaja
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõus sätestatud nõuete täitmise üle
on riikliku järelevalve teostajaks määratud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Nagu
oli eelnevalt märgitud, teostab juba praegu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
riiklikku järelevalvet mitmetes valdkondades (sh tööstusohutus, ehitusvaldkond,
energiatõhusus, raudteeohutus, elektrooniline side ja meediateenused, raadiosageduste
kasutamine, tarbijaõigused), mistõttu on ametil juba olemas laialdane kompetents ja pikaaegne
kogemus riikliku järelevalve menetluste läbiviimisel.
§ 21. Riikliku järelevalve erimeede
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib riikliku järelevalvet läbi korrakaitseseaduses
sätestatud alusel ja korras ning võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–51
sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Vastavad paragrahvid viitavad järgnevatele
meedetele: küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse
tuvastamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus. Eelnimetatud
erimeetmete rakendamise kaudu saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tõhusalt
teostada järelevalvet nii eelnõus ettenähtud välisinvesteeringu loakohustuse täitmise üle.
§ 22. Teabe nõudmine välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse täitmise kontrollimiseks
Paragrahvis 22 on ette nähtud täiendav alus välisinvestorilt või sihtettevõtjalt teabe küsimiseks
olukorras, kus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on vajalik kontrollida
välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse täitmist. Korrakaitseseaduses alusel küsitlemine ja
muude meetmete rakendamine eeldab, et rikutud on avalikku korda, mis hõlmab peamiselt
õigusnormide (st üldaktidest tulenevaid norme) täitmist. Välisinvesteeringu luba koos selles
lisatingimusena sätestatud kohustusega on haldusakt ja üksikaktina ei kuulu korrakaitseseaduse
tähenduses avaliku korra mõiste alla, mistõttu on vajalik selgelt ette näha lisatingimusega
65
välisinvesteeringu loa antud, siis võiks seaduses olla eraldi õiguslik alus128, mis võimaldab
nõuda teavet selle kohta, kas loa tingimust täidetakse või mitte.
§ 23. Ettekirjutus loata välisinvesteeringu tegemise ja loa tingimuste rikkumise korral
Avalik-õiguslike meetmete kasutamine on oluliseks vahendiks, kuidas kindlustada eelnõus
sätestatud nõuete täitmine. Meetmete valikul on vajalik järgida proportsionaalsuse põhimõtet
valides kohustatud isiku jaoks vähem koormav ja sobivam variant, mis tagaks ka taotletava
eesmärgi saavutamise. Kuivõrd välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise sihiks on
julgeoleku ja avaliku korra tagamine, siis on tähtis, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet saaks vajadusel võtta tarvitusele meetmeid julgeolekule ja avaliku korrale ohu
ärahoidmiseks ja kõrvaldamiseks.
Haldusaktiga välisinvesteeringuks oleva tehingu osalistele õigusaktides määratud nõuete
rikkumise eest kohustusliku meetme rakendamise õigus on pädevale asutusele ette nähtud
mitmete Euroopa Liidu liikmesriikide asjakohastes seaduses, sealhulgas näiteks Taanis,
Saksamaal, Soomes.
Paragrahvi 23 lõike 1 alusel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus riikliku
järelevalve üldmeetmena ettekirjutusega kehtestada kohustus teha kindlaksmääratud tegu, kui
loakohustuslik välisinvesteering on tehtud välisinvesteeringu loata. Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet võib välisinvestorile, sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele
teha ettekirjutuse, kohustades teda osaluse või sihtettevõtte võõrandamiseks, tehingu
tagasitäitmiseks või tegema muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks.
Vastavalt eelnõu § 5 lõikele 2 on eelnõukohase loakohustusliku välisinvesteeringu
lõpuleviimine keelatud enne välisinvesteeringu loa saamist. KorS § 28 on riikliku järelevalve
üldmeetmena õiguse teha ettekirjutus muuhulgas ka korrarikkumise kõrvaldamiseks. Kui isik
on jätnud eelnõu alusel välisinvesteeringule luba taotlemata, siis saab teda ettekirjutusega
kohustada esitama taotluse KorS § 28 alusel (sest loakohustuse täitmata jätmise näol tegemist
on avaliku korra rikkumisega korrakaitseseaduse tähenduses). Kõnealuses paragrahvis on
tegemist KorS §-s 28 sätestatud ettekirjutuse üldvolituse täpsustamisega, mistõttu tüüpolukord
ja selle osas rakendatavad tüüpkohustused on õigusliku alusena eriseaduses reguleeritud. Kuna
tegemist on isikute õigusi olulisel määral riivava meetmega, siis on põhjendatud selge erinormi
loomine. Ettekirjutusega kehtestatud kohustus peab olema vajalik loata tehtud
välisinvesteeringu tagajärgede tõhusaks kõrvaldamiseks ja proportsionaalne. Hinnang, millise
sisuga ettekirjutus on kohane, sõltub konkreetse välisinvesteeringu kontekstist ja sellega seotud
asjaoludest. Näiteks juhul, kui investeeringueelse olukorra taastamine ei ole täies ulatuses
võimalik või õiguslikke ja faktilisi muudatusi silmas pidades mõistlik, saab nõuda taastamist
asjaolusid arvestades võimalikult suure ulatuses.
§ 23 lõikes 2 on täiendavalt sätestatud veel kaks alust, mille esinemisel on Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil õigus ettekirjutusega kehtestada kohustus teha kindlaksmääratud
tegu. Ettekirjutuse võib välisinvestorile, välisinvesteeringu muule osalisele või sihtettevõtjale
teha juhul, kui ei täideta välisinvesteeringu loa kõrvaltingimust või välisinvesteeringu loa
kehtetuks tunnistamise korral kohustust teha vajalikud toiminguid välisinvesteeringueelse
128
Näiteks Sarnane alus sisaldub ka konkurentsiseaduses § 57 lg-s 1, mis võimaldab Konkurentsiametil nõuda
kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse
üksustelt ning nende ametiisikutelt teavet muuhulgas koondumise loa tingimuste täitmise kontrollimiseks (punkti
6).
66
olukorra taastamiseks. Sarnaselt eelnevale on tegemist KorS § 28 täpsustava sättega, mille
alusel võib amet kohustada välisinvestorit, välisinvesteeringu muud osalist või sihtettevõtjat
kõrvaltingimuse täitmiseks, samuti tehingu tagasitäitmiseks, osaluse või sihtettevõtte
võõrandamiseks või tegema muude toimingute tegemiseks välisinvesteeringueelse olukorra
taastamiseks. Nagu eelkirjeldatud lõike puhul, tuleb arvestada, et kehtestatav kohustus oleks
tõhus ja proportsionaalne rikkumine kõrvaldamaks.
§ 24. Sunniraha ülemmäär
Riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet rakendada sunniraha kuni 100 000 eurot asendustäitmise ja
sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär võimaldab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametil tõhusalt sekkuda eelnõus ettenähtud nõuete rikkumisel. Sunniraha
määramisel amet peab hindama, millises määras sunniraha rakendamine on Eesti kontekstis
proportsionaalne.
6. peatükk
Rakendussätted
§ 25. Krediidiasutuste seaduse muutmine
KaS-i §-s 88 on määratletud pangasaladuse termin ning reguleeritud pangasaladuse avaldamise
tingimusi. Eelnõu §-ga 25 täiendatakse krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkti 11selliselt,
et lisaks tarbijakaitseseaduses sätestatud ülesannete täimiseks peab krediidiasutus Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ametile avaldama pangasaladuse kirjalikus või elektroonilises vormis
esitatud järelepärimise vastusena ka välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusest
tulenevate riikliku järelevalve teostamisega seotud ülesannete täitmiseks. Eelnev on vajalik
selleks, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saaks vajadusel andmeid arveldus- ja
väärtpaberikontodel toimunud tehingute kohta, sealhulgas tehingute tegemisel kasutatud või
välisinvestori kasutuses olevate rahaliste vahendite päritolu kohta. Samuti on Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil võimalik saada juurdepääs krediidiasutuste poolsete
hoolsusmeetmete kohaldamise käigus kogutud andmetele välisinvestori, tema tehingute ning
välisinvestori lõplike kasusaajate kohta, samuti, kui krediidiasutus on välisinvestoriga
keeldunud kliendisuhte loomisest, siis keeldumise põhjuste kohta.
§ 26. Seadme ohutuse seaduse muutmine
Seadme ohutuse seaduse (edaspidi ka SeOS) ja tarbijakaitseseaduse (edaspidi ka TKS)
muudatused on peamiselt seotud Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi
andmekogu volitusnormi viimisega ühte seadusesse. Andmekogu loomiseks ei ole vaja
volitusnormi nii seadme ohutuse seaduse kui ka tarbijakaitseseaduse alusel. Tehnilise
Järelevalve Ameti andmekogu on välja kasvanud Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogust,
mis loodi seadme ohutuse seaduse alusel, seetõttu on mõistlik andmekogu volitusnorm jätta
seadme ohutuse seadusesse.
§ 26 punktiga 1 täiendatakse SeOS § 12 lg-t 1 tekstiosaga, mis sisaldus varem TKS § 22 lg-s
1. TKS § 22 lg 1 kohaselt oli Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogu, mille
pidamise eesmärk on ameti õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega seonduvate
toimingute ja menetlustega seotud andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine,
asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine ja
67
ülevaadete koostamine. SeoS § 12 lg 1 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
andmekogu pidamise eesmärk seaduses sätestatud juhtudel riikliku järelevalve teostamise
hõlbustamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine. SeOS § 12 lg 1
ja TKS § 22 lg 1 ühisosa puudutab järelevalve teostamist, muus osas on andmekogude
eesmärgid sõnastatud erinevalt, mistõttu on mõistlik TKS § 22 lg 1 sõnastus viia üle seadme
ohutuse seadusesse ning täiendada lubade ja tunnistuse väljastamisega, kuna see osa oli varem
puudu, vaatamata sellele, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanne on väljastada
lube ja tunnistusi. Seega on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogu eesmärk
ameti õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega seonduvate toimingute ja menetlustega
seotud andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine, asjaomaste asutuste vahel
vahetamine, nende andmete alusel järelevalve teostamine ja ülevaadete koostamine, lubade ja
tunnistuste väljastamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine.
§ 26 punktiga 2 täpsustatakse 12 lg 4 p 4 sõnastust, et tagada parem ülevaade sündmustest,
mida andmestikus edaspidi kajastatakse. Kehtiva § 12 lg 4 p 4 sõnastusest, mille kohaselt
kantakse andmekogusse ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmused, ei selgu, milliste
sündmuste andmed andmekogus kajastatakse. Seetõttu täpsustatakse, et sündmuste
andmestikku kantakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärusest tulenevate
tegevusvaldkondadega seotud sündmused, näiteks õnnetused, mis on seotud kaevandamise,
lõhkematerjalide või raudteega, samuti raadiohäirete teated. Selline viide Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruses toodud tegevusvaldkondadele on tingitud asjaolust,
et ameti tegevusvaldkonnad võivad ajas muutuda ning sellest tingituna võivad muutuda ka
sündmuste andmed, mida järelevalveasutusele edastatakse, mistõttu ei ole mõistlik lisada
ammendav sündmuste loetelu.
§ 26 punktiga 3 täiendatakse § 12 lg 4 punktiga 9, mille kohaselt kantakse edaspidi
andmekogusse pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruannete ning
tagatiste informatsioon. Muudatus on tingitud andmekogu volitusnormi toomisest seadme
ohutuse seadusesse, mistõttu tuli ka TKS § 22 lg 3 p 5 säte, mis puudutab turismiseaduse § 152
(pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruanne) andmete esitamist, viia üle
seadme ohutuse seaduse.
§ 27. Tarbijakaitseseaduse muutmine
Paragrahvi 27 punktiga 1 muudetakse ja sõnastatakse ümber §-i 22 tekst. Paragrahvi 22
kohane Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi regulatsiooni
dubleerimine nii TKS-is kui SeOS-is lõpetatakse ja kogu infosüsteemi regulatsioon sätestatakse
SeOS §-s 12 ning TKS-i § 22 jääb üksnes viide, mille kohaselt tarbijakaitseseaduse alusel
Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Ametile esitatavad andmed ja dokumendid kantakse
SeOS § 12 alusel loodud Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Ametile andmekogusse.
§ 28. Turismiseaduse muutmine
Turismiseaduse § 152 lg-s 1 asendatakse viide tarbijakaitseseaduse §-le 22 viitega seadme
ohutuse seaduse §-le 12, kuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogu
volitusnorm, andmekogus sisalduv andmestike loetelu info asub seadme ohutuse seaduse
eelnimetatud paragrahvis. Seega turismiseaduse § 152 lg 1 eeslause kohaselt esitab
turismiseaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutsev reisiettevõtja andmed Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile seadme ohutuse seaduse §-s 12 nimetatud järelevalve
infosüsteemi kaudu.
68
§ 29. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustiku §12612 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et jälitustoiminguga
saadus andmeid oleks lubatav ka välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks.
Kehtiv KrMS § 12612, mis reguleerib jälitustoimikute ja jälitustoiminguga kogutud
teabetalletuste säilitamist, kasutamist ja hävitamist, võimaldab lõike 3 alusel jälitustoiminguga
saadud andmeid kasutada teises jälitustoimingus, teises kriminaalmenetluses,
julgeolekukontrollis ning seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamiseks, isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku
seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Seega kehtiv regulatsioon võimaldab
jälitustoimingutega kogutud teavet kasutada sätestatud juhul laiemalt kui ainult
kriminaalmenetluslikel eesmärkidel. Jälitustoimingutega kogutud teabe kasutamiseks
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks on vajalik see õigus sätestada KrMS § 12612
lõikes 3. Jälitusteabe kasutamise eesmärk ei ole olemuslikult vastuolus välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamise eesmärgiga. Pigem teenivad mõlemad sama eesmärki, milleks on
vastavalt eelnõu § 1 lõikele 2, Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku ja avalik korra
tagamine.
Välisinvestori puhul hinnatakse muu hulgas kolmanda riigi kodaniku või selle kontrollitava
ettevõtjaga seotud asjaolusid. Võib esineda olukordi, kus varasema jälitustoiminguga kogutud
andmed on asjakohased. Kuritegevus muutub üha rahvusvahelisemaks ning on võimalik, et
rahvusvahelise haardega kuritegudes osaleb kolmandate riikide isikuid ja ettevõtjaid. Samuti
on oluline arvestada Eesti geograafilist asukohta ja piiriülest kuritegevust. Raske ja
organiseeritud kuritegevus on latentne ning avalikku infot on vähe, mistõttu on
jälitustoimingutel oluline roll. Samuti kasutab siseriiklik julgeolekuasutus kriminaalmenetlust
ja jälitustoiminguid vastavalt uurimisalluvusele, kus suure tõenäosusega sisaldub ka kolmanda
riigi element. Näidetena saab tuua vaadelda terrorismi toetamist, rahastamist ja terrorikuritegu,
riigireetmist, sanktsiooni rikkumist, korruptsioonikuritegusid, põhiseadusliku korra vastaseid
süüteod jne. Politsei- ja Piirivalveameti ning Maksu- ja Tolliameti uurimisalluvuses on näiteks
narkokuritegevus, rahapesu või muud majanduskuriteod, mis tihti on rahvusvahelise mõõtmega
ning tõenäosus, et jälitustoimingutega koguneb teavet kolmandate riikide isikute kohta, on
märkimisväärne. Samuti võib näiteks riigireetmise kuriteo uurimise käigus jälitustoiminguga
kogutud teabest nähtuda kolmanda riigi kodaniku seosed Eestile vaenuliku riigi eriteenistusega.
Ei saa välistada, et sama isik võib hiljem olla välisinvestori rollis. Mitmetes riikides on levinud
praktika, et endised eriteenistuse töötajad asuvad juhtima riigi või erasektori ettevõtjaid, kellest
võivad saada ka investorid. Sellisel juhul on Eestil varasem teave isiku kohta olemas ja seda
on oluline kasutada konkreetse investori ja investeeringu usaldusväärsuse hindamisel, et
ennetada ohte.
Kolmanda riigi kodanik võib olla Eestis ettevõtja ja panna toime maksukuritegusid ning
karistuse vältimiseks Eestist põgeneda. Aastate möödudes võib sama isik soovida uuesti
Eestisse investeerida. Kuriteo uurimiseks kasutatud jälitustoimingutega kogutud teabest võib
saada olulist infot isiku tausta kohta, mida avalikult pole teada aga mis võib olla keeldumise
aluseks. Ka Eestis aset leidnud korruptsioonikuritegudega on olnud seotud kolmandate riikide
isikud ja ettevõtjad.
Kogutud jälitusteabele pääseb ligi ainult seda kogunud asutus, kes otsustab selle kasutamise üle
ning kujundab sellele tuginedes oma ohuhinnangu. Käimasoleva jälitusmenetluse osas tehakse
otsus koostöös prokuratuuriga kaaludes uuritava kuriteo raskust ja mõju ning
69
välisinvesteeringuga kaasneva ohu mõju sarnaselt teiste KrMS §12612 eranditega. Teistele
välisinvesteeringukomisjoni liikmetele tutvustatakse keeldumise aluseks olevat teavet
proportsionaalselt sellises mahus, mis on vajalik kõrvaltingimuse seadmiseks või
välisinvesteeringu loa taotluse kooskõlastamata jätmiseks. Välisinvesteeringu loa andmisest
keeldumise põhjendamisel peab olema võimalik kasutada andmeid, millele tuginedes on vastav
hinnang tekkinud. Teistel välisinvesteeringukomisjoni liikmetel peab olema vastav
riigisaladuse juurdepääsu luba. Kui tegemist on tundliku teabega ning teistel
välisinvesteeringukomisjoni liikmetel puudub teadmisvajadus, saab teabe valdaja teavitada
neid ainult keeldumisest üldiselt ning teha vastava riigisaladuse tasemega dokumendi
keeldumise põhjendamiseks. Sellega on õigus tutvuda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
ameti esindajal, kes vormistab sellele tugineva välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise.
Vaidlustamise korral saab teabega tutvuda vastavat riigisaladuse luba omav halduskohtunik.
Välisinvestorile riigisaladust ei avaldata.
§ 30. Seaduse jõustumine
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse seaduse jõustumine on kavandatud 2023. aasta 1. maiks.
Enne seaduse jõustumist on vajalik teha infotehnoloogilised arendused Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi täiendamiseks ning menetluskeskkonna
loomiseks. Samuti on vajalik anda ettevõtjatele piisav aeg seaduse regulatsiooniga tutvumiseks
ja kohanemiseks.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud järgmiste dokumentidega:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19.03.2019 määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu
tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ
kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
5. Seaduse mõjud
Tartu Ülikooli uuringus on suures mahus analüüsitud eelnõu võimalikke majanduslikke
mõjusid ning on kokkuvõtlikult jõutud järeldusele, et välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamise meetme, mille raames kontrollitakse, et välisinvesteeringuga ei kaasneks ohtu
julgeolekule ja avalikule korrale, rakendamine ei põhjusta Eestis suurt muutust otseste
välisinvesteeringute voos alljärgnevatel põhjustel.
1. Arvestades laiemat majanduskeskkonda, võib investeerimiskliima ootamatult muutuda.
Seda ilmestas näiteks hiljutine tervisekriis ja majanduslik haavatavus, mille tagajärjel
välisinvesteeringud ajutiselt langesid. Kui kogu Euroopa muutub mingil põhjusel
investorite silmis vähem atraktiivseks, siis on sellest mõjutatud ka Eesti, vaatamata
riigis sisse viidud muudatustele. Seega on makromajanduslikud mõjurid oluliselt
suuremad kui välisinvesteeringu kontrollimeetme rakendamisest tulenevad mõjud
otseste välisinvesteeringute voogude prognoosimisel.
2. Muud majanduslikud faktorid (näiteks riigi asukoht, turu suurus, innovatsioonivõime,
tööjõu kättesaadavus, finantsilised põhjused) on olulisemad otseste välisinvesteeringute
mahtude determineerijad kui regulatiivsed piirangud.
70
3. Kavandatavad meetmed ei ole seotud sektoritega, mis moodustaksid märkimisväärse
osa Eesti otsestest välisinvesteeringutest, arvestades vaid kolmandatest riikidest pärit
välisinvesteeringuid. Kui arvestada ka Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit
investeeringuid, siis puudutab kavandatav meede enam teatud sektoreid. Kõige
selgemalt tuleb see aspekt ilmselt esile panganduse sektoris. Samas Eestis väliskapitalil
põhinevas finants- ja kindlustustegevuse sektoris on konkurentsisituatsiooni
muutumiseks vähem ajendeid, kuna sektorisse sisenemine on kapitalimahukas ning
turul on suuremate ettevõtjate kliendid stabiilsed, mistõttu pole see majandussektor
lähiajal mõjutatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise meetmest.
4. Julgeoleku kaalutlustel tehtud välisinvesteeringute kontroll ei tõsta otseste
välisinvesteeringute piirangute indeksit. See tähendab, kui tegemist on vaid julgeoleku
tagamise meetmega, siis indeksi järgi ei ole sellel olulist mõju Eesti otseste
välisinvesteeringute mahtudele. Sama järeldus kehtib ka juhul, kui hinnatakse Euroopa
Liidu liikmesriikidest pärit välisinvesteeringuid.129
Eelnõuga mõjutatud ettevõtjate arv, keda loetakse julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt
oluliseks, on ligikaudu alljärgnev:
1) elutähtsa teenuse osutajad 170
2) riigi osalusega äriühingud 28
3) kaitsetööstusvaldkonna ettevõtja < 30
4) televisiooni-, raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia osutaja < 20
5) põlevkivi kriitilise tähtsusega toorainete nimekirja kuuluva toorme uuringu või
kaevandamisluba omavad ettevõtjad <5
6) riigi tegevusvaru hoiu- või delegeeritud varu lepingut omavad ettevõtjad < 40
7) alaliste riigikaitseobjektide omanikud < 20
8) riigiside toimimist tagavat taristut omavad ettevõtjad <3
9) avalikku raudteed majandavad raudteeinfrastruktuuriettevõtjad 2
10) sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja Tallinna lennuinfopiirkonnas
lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse osutajad 2
11) üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvate Eesti meresadamate pidajad <5
Tartu Ülikooli uuringus nimetatud järeldusi arvesse võttes on eelnõu mõjud alljärgnevad.
1. Kavandatav meede Luuakse üldine õiguslik raamistik välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamiseks, kui välisinvestorid soovivad
teha välisinvesteeringuid eelnõu kohaldamisalas
määratletud julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt
olulistesse sihtettevõtjatesse (välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamine)
Mõju valdkond Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
1.1. Mõju sihtrühm Valitsusasutused
Eesti ja EL-i liikmesriikide elanikud
129
Tartu Ülikooli uuring, lk 10-11, 180.
71
1.1.1. Mõju kirjeldus Avaliku võimu kandjad saavad veenduda välisinvesteeringuid
tegevate ettevõtjate usaldusväärsuses, tuvastades julgeolekule ja
avalikule korrale ohu puudumise, nii enne välisinvesteeringu
tegemist kui ka välisinvesteeringu tegemise järgselt.
Eelnõul tõenäoliselt ei ole mõju riigi välissuhetele, kuna
kohaldamisala hõlmab valdavalt majandussektoreid, kuhu
välisinvesteeringuid ei tehta väga sageli.
Eelnõu mõjub kuritegevuse tasemele vähendavalt ja kitsendab
inimeste võimalusi ja valmisolekut kuriteo toimepanemiseks.
Eelnõu mõjutab õiguskaitseorganite tööd, sealhulgas võimaldab
ennetada kuritegude toimepanemist näiteks seoses riigi jaoks
olulistesse äriühingutesse investeerimiseks kasutatava raha
kuritegeliku päritolu tõkestamisega. Veel mõjutab eelnõu
laiemalt riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitset. Eelnõuga
viiakse ellu Eesti julgeolekupoliitikat, millega muuhulgas
soovitakse kaitsta majandusjulgeolekut. Ohud võivad seisneda
nii majanduskeskkonna ebakindluses, esineda küberruumis ja
selles toimuvas kui ka olla seotud tehnoloogia arenguga.130
Järelikult ei saa ka välisinvesteeringute tegemisel riigile
olulistes sektorites, valdkondades või ettevõtjates välistada
võimalikku ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule.
Eelnõuga luuakse mehhanism ohu avalikule korrale ja
julgeolekule ennetamiseks ja kõrvaldamiseks.
Eelnõu ei mõjuta isikute õigusi kriminaalmenetluses vms
menetluses, sest välisinvestorile on tagatud kõik tavapärased
menetluslikud õigused. Sealhulgas on tagatud võimalus
vaidlustada välisinvesteeringut keelavat otsust, mis on haldusakt
ning seega kontrollitav halduskohtu poolt.
Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine eeldab
täiendavate ressursside eraldamist vastavatele ametkondadele.
Vastupidisel juhul võib see negatiivselt mõjutada teiste
sisejulgeoleku seisukohalt oluliste ülesannete täitmist.
Riigi üks peamisi ülesandeid on oma elanikele turvalisuse
tagamine. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise
regulatsiooni kaudu saab riik ennetada ja tõkestada asjaolusid,
mis seda turvalisust kahjustavad ja riigi julgeolekut ohustavad.
Sellest tulenevalt on loodaval regulatsioonil positiivne mõju
Eesti ning EL-i julgeolekule ning elanike turvalisusele ja
stabiilsusele.
Nii Eestis, kui lääne väärtustruumis on mõistetud vajadust
välisinvesteeringute kaudu tekkivatele julgeoleku ohtudele
vastu seista. Õigusriigis on selliste olukordade ennetamiseks ja
tõkestamiseks vaja selgeid seaduses sätestatud volitusi, mida
130Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 14-15, Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf#.
72
kavandatava regulatsiooniga ka kehtestatakse. Riigi kasutuses
olevad meetmed julgeoleku tagamiseks peavad käima ajaga
kaasas ning võimaldama maandada uusi ohte.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise regulatsioonil on
laiem, preventiivne ja heidutav mõju. Halbade kavatsustega
välisinvestor võib oma kavatsustest loobuda, kui teab, et riigis
on kehtiv regulatsioon, mis võimaldab nende tegevust
julgeoleku tagamiseks tõkestada. Seega positiivne mõju riigi
julgeolekule saabub juba ainuüksi regulatsiooni olemasolust,
mõjub heidutusena. Selle tulemusena säilib Eestis ja Euroopa
Liidus turvaline ja õigusriigile omane ühiskond.
1.1.2. Mõju olulisus Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise regulatsiooni
loomine tähendab, et kontrollitakse välisinvesteeringuid riigi
jaoks olulistesse valdkondadesse. Samas ei ole tegemist laia
kohaldamisalaga hindamismenetlusega ning sihtettevõtjate arv
on piiritletud. Kuna kehtivas õiguskorras sarnane
usaldusväärsuse hindamine puudub, siis võimaldab
kontrollikohustuse loomine julgeolekut ja avalikku korda
mõjutavate välisinvesteeringute tegemist vältida ja ennetada
ning kaitseb Eesti investeerimiskliimat. Meede annab süsteemse
ülevaate puudutatud valdkondade ettevõtjatesse tehtavatest
välisinvesteeringutest ja suurendab seotud valitsusasutuste
koostööd.
Mõjutatud sihtrühm valitsusasutuste osas on väike, puudutades
eelkõige neid asutusi, kelle esindajad hakkavad kuuluma
välisinvesteeringukomisjoni (v.t 1.3). Mõju ulatus on väike,
kuna asutuste tegevuses ei ole märkimisväärseid muutusi ette
näha.
Mõjutatud sihtrühm Eesti elanikud on suur, kuid mõju
avaldumine on pigem kaudne üldise julgeolekuolukorra
tagamise kaudu. Mõju ulatus keskmine. EL-i liikmesriikide
elanikele samuti kaudne, kuna puudutab vaid neid üksikuid
juhtumeid, kus Eestis toimuv investeering võib omada toimet
mõne teise liikmesriigi julgeolekule, ja seega mõju ulatus on
väike.
Ebasoovitavat mõju julgeoleku vaates ei ole.
Eeltoodust tulenevalt on meetmel pigem oluline mõju.
Mõju valdkond Majanduslikud mõjud,
alavaldkond: mõju leibkondade toimetulekule ja
majanduslikele otsustele, mõju ettevõtluskeskkonnale ja
ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele.
1.2. Mõju sihtrühm A Välisinvestorid, kes soovivad teha investeeringu
seaduseelnõu kohaldamisalas olevatesse
sihtettevõtjatesse.
73
B Ettevõtjad, kes soovivad müüa osalust või
sihtettevõtet, ning sihtettevõtjad
1.2.1 Mõju kirjeldus Eelnõu peamine mõju leibkondade majanduslikele otsustele
tuleneb võimalike elutähtsate teenuste hindade tõusust tingitud
muudatustest. Analüüsi tulemusena leiti, et hindade kasvu
tõenäosus on minimaalne, seega on ka tõenäosus, et leibkonnad
enda käitumist eelnõu tulemusena muudavad, väike.
Muudatusel ei ole mõju tarbimise, säästmise ja investeerimise
vahekorrale, kuna puudutab välisinvesteeringuid, mitte
siseriiklike tehinguid. Seega, kuna peamine mõju seisneb
võimalikus hindade tõusus, siis võime järeldada, et mõju
leibkondande majanduslikele otsustele on väike.
Kavandatav meede mõjutab välisinvestoreid ja võib muuta
investeeringute tegemise Eesti teatud majandussektoritesse
mõnevõrra kallimaks. Eelnõu võib kaasa tuua lisakulusid (nii
ajalisi kui ka rahalisi) investorile, ning lisanduvad kulud võivad
mõjutada investeerimisotsust. Välisinvestorid peavad taotlema
välisinvesteeringu luba, esitades selleks ettenähtud andmeid,
mis on selgelt piiritletud ega põhjusta märkimisväärset aja- ega
ressursikulu selle kogumiseks ja sisestamiseks. Uuringu
tulemusena leitakse, et olulise mõju avaldumine seejuures on
väheldane, kui loakohustuse süsteemi on korraldatud
efektiivselt (on selgelt ja täpselt piiritletud, millal on vajalik
välisinvesteeringu luba; loamenetlust viiakse läbi tulemuslikult
kindlates ajalistes raamides). Kavandatav meede vastab
eelnimetatud tingimustele.
Kavandatav meede mõjutab Eesti ettevõtluskeskkonda ning
ettevõtjate tegevust rahastamisstruktuuride (ehk raha kaasamise
võimaluste) muutumise kaudu. Peamine välisinvesteeringu
sihtettevõtjate mõjur seega on finantseerimisvõimaluste
võimalik vähenemine või nende kallinemine. Uuringu
tulemusena leiti, et tõenäosus nende riskide realiseerumiseks on
väike. Esiteks ei ole suurem osa välisinvesteeringutest seotud
kohaldamisala majandussektoritega ning teiseks on meetme
kehtestamine pigem väheoluline majanduslik faktor
välisinvestori poolt investeeringuotsuste tegemisel. Seega on
ettevõtluskeskkonna ning ettevõtjate tegevuse muutuse mõju
avaldumise tõenäosus väike.
Ei ole tõenäoline, et meede mõjutaks kehtestatud maksusid,
tasusid või ettevõtlustoetusi otseselt või kaudselt, kuna
avaldumise tõenäosus on väike. Meede ei põhjusta muutusi
äritegevuse suunitluses. Meede mõjutab eelkõige elutähtsa
teenuse osutajate tegevussektoreid. Ei ole tõenäoline, et
muudatus mõjutaks ettevõtjate vahelist konkurentsi, uute
74
ettevõtjate pääsu turule, turu koondumistaset või ettevõtjate
konkurentsimeetodite kasutamist.
Eelnõu pigem ei mõjuta väikeettevõtjaid või äritegevust
alustavaid ettevõtjaid või teisi majanduslikult
vähemkindlustatud ettevõtjaid, kuna mõjualaga hõlmatud
majandussektorites on tegemist kapitalimahukate aladega.
Eelnõu meetme tulemusena ei ole tõenäoline, et innovatsiooni
toimumine saab mõjutatud. Sarnaselt ei ole tõenäoline, et
eelnõus ettenähtud meede mõjutab ettevõtjate vahelist koostööd,
kuna mõjutab investeeringud, mitte koostöövõimalusi.
Eelnõu ei mõjuta maaettevõtlust.
Mõju halduskoormusele on käsitletud järgnevalt alapunktis
3.2.1.
1.2.2 Mõju olulisus Mõju ulatus on välisinvestorite suhtes väike, sest ei ole kuigi
tõenäoline, et üsna väheoluline majanduslik faktor väga palju
majandusotsuseid muudaks. Siiski võivad sihtrühma käitumises
teatavad muudatused kaasneda, kuid nende esinemise tõenäosus
on väike. Kuna mõju ulatus on välisinvestorite vaates väike, siis
on ka mõju ulatus sihtettevõtjate seas väike.
Mõju avaldumise sagedus on välisinvestori vaatevinklist
varieeruv. Valdav osa välisinvesteeringutest ei ole seotud
kohaldamisalasse jäävate majandussektoritega, meetmega
hõlmatud sihtettevõtjate arv on väike (paarsada sihtettevõtjat).
Seega ei puuduta vastav muudatus enamikke välisinvestoreid
üldse. Samas need vähesed välisinvestorid, kes soovivad
suuremahuliselt sisenda vaatlusalusesse sektorisse, on kindlasti
muutusest puudutatud. Ei ole välistatud, et üleminekuperioodil
võivad hindamismehhanismi rakendamisel investoritele
kaasneda kohanemisraskused, mis on seotud uue regulatsiooni
nõuete täitmise teadvustamise ning uue olukorraga
arvestamisega. Mõju avaldub tehingu tegemisel, mis on eelnõus
ette nähtud valdkondi arvestades pigem harv.
Seega võib öelda, et mõju avaldumise sagedus on keskmine.
Ettevõtjad, kes soovivad müüa osalust või sihtettevõtet, ning
sihtettevõtja vaates on mõju avaldumise sagedus madal. Mõju
avaldub tehingu tegemisel, mis on eelnõus ette nähtud valdkondi
arvestades (kõikidest sektoritest) harv.
Kavandatav meede ei ole seotud sektoritega, mis moodustaksid
märkimisväärse osa Eesti kolmandatest riikidest pärit
välisinvesteeringutest, ning mõjutatud Eesti sihtettevõtjate
hulka (ligikaudu 300), mistõttu on mõjutatud sihtrühmad A ja B
väiksed, arvestades sihtgruppidesse kuuluvate ettevõtjate arvu
ja neisse seni tehtavate investeeringute mahtu.
75
Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk on väike.
Meede puudutab ainult väikest osa kõikidest aspektidest, mida
välisinvestor riiki sisenedes vaatab, seega on ka teiste
negatiivsete kõrvalmõjude esinemise tõenäosus väike, kui
välisinvestorite käitumine ei muutu.
Eeltoodust tulenevalt ei ole kavandataval meetmel olulist
majanduslikku mõju.
Mõju valdkond Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
1.3 Mõju sihtrühm Valitsusasutused:
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Muud valitsusasutused, kelle esindajad kuuluvad
välisinvesteeringukomisjoni, sealhulgas: Justiitsministeerium,
Kaitseministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,
Siseministeerium, Välisministeerium, Kaitsepolitseiamet,
Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet, Politsei- ja
Piirivalveamet.
Komisjon võib oma töösse kaasata teiste ametiasutuste
esindajaid ja eksperte.
1.3.1 Mõju kirjeldus Avaliku võimu kandjad saavad veenduda välisinvesteeringuid
tegevate ettevõtjate usaldusväärsuses ning julgeolekule ja
avalikule korrale ohu puudumises nii enne välisinvesteeringu
tegemist kui ka välisinvesteeringu tegemise järgselt.
Välisinvesteeringute usaldusvääruse hindamiseks luuakse
välisinvesteeringukomisjon, kes annab kooskõlastuse
välisinvesteeringu loa taotlusele Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile välisinvesteeringu loamenetluses.
1.3.2 Mõju olulisus Mõjutatud sihtrühm valitsusasutuste osas on väike, puudutades
eelkõige neid asutusi, kelle esindajad hakkavad kuuluma
välisinvesteeringukomisjoni (kuni 13) ning Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametit. Mõju ulatus on kas keskmine või
väike, kuna asutuste tegevuses ei ole märkimisväärseid muutusi
ette näha. Mõju sagedus on pigem väike, sest prognoositavate
välisinvesteeringute loamenetlusete arv aastas jääb ilmselt alla
paarikümne, millest omakorda keerulisemate ja põhjalikumat
hindamist vajavate juhtumite arv on veel oluliselt väiksem.
Mõju ulatus on väike, sest asjakohased asutused ei pea tegema
märkimisväärseid muudatusi töökorralduses. Mõju ametnike ja
töötajate liikuvusele asutuste vahel on väike. Asutustest on
meetmel olulisem mõju Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve
Ametile (vt punkti 3.3).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on meetme
kohaldamise algusperioodil keskmine, arvestades reaalset
võimalikku töökoormuse lisandumist ning praktilise
76
rakendamisega seonduvaid oletatavaid raskusi. Samas risk
peaks ajapikku muutuma madalamaks.
Kokkuvõttes on meetmel väike mõju.
2. Kavandatav meede Luuakse välisinvesteeringukomisjon
Mõju valdkond Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
2.1. Mõju sihtrühm Valitsusasutused
Välisinvesteeringukomisjoni võivad muuhulgas kuuluda
Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi,
Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti,
Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti, Politsei- ja
Piirivalveameti ja muude valitsusasutuste esindajad. Komisjoni
koosseis määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega.
Komisjon võib oma töösse kaasata teiste ametiasutuste
esindajaid ja eksperte.
Komisjoni juhib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
peadirektor.
2.1.2 Mõju kirjeldus Eelnõu mõjutab valitsusasutuste tööd julgeoleku seisukohast,
kuna seaduse rakendamiseks luuakse
välisinvesteeringukomisjon, kelle kooskõlastus
välisinvesteeringu loa taotlusele on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile oluline välisinvesteeringu loa andmiseks.
Lisaks määratakse määruses 2019/452 ettenähtud
koostöömehhanismist siseriikliku kontaktpunkti ülesandeid
täitma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Eelnõu kohaselt hindab komisjon välisinvesteeringu mõju Eesti
või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale
ning kooskõlastab välisinvesteeringu loa taotluse või jätab selle
kooskõlastamata, teeb ettepaneku välisinvesteeringu loa
kõrvaltingimuse kehtestamiseks ja otsustab määruse 2019/452
alusel märkuste esitamise ning koostab vajadusel märkused.
Komisjon või teha koostööd välisriikide pädevate asutuste,
Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Koostöö ning teabevahetuse hõlbustamine mõjutab asjakohaste
valitsusasutuste võimet ennetada ja hoida ära võimalikku ohtu
avalikule korrale ja julgeolekule, sealhulgas võimalikke
õigusrikkumisi.
Pädevuse jaotamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti vahel ja välisinvesteeringu komisjoni vahel tagab ka
77
määruse 2019/452 tuleneva koostööreeglite tulemusliku
täitmise.
2.1.3 Mõju olulisus Mõjutatud sihtrühma suurust on kajastatud punktis 2.1 (kuni 13
asutuse esindajat). Mõju ulatus on väike, sest sihtrühma
(valitsusasutuste) töökorralduses ja käitumises erilisi muudatusi
ei toimu ning puudub oluline tarvidus muutustega kohanemiseks
suunatud tegevustele. Mõni asutus (nt Kaitsepolitseiamet) on
planeerinud ka täiendavate ametikohtade loomise, seoses
ohuhinnangute andmisega seotud võimalike lisaülesannete
täitmisega. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine ja
nendega seonduvate tõenäoliste julgeolekule (ja avalikule
korrale) mõjude olemasolu või puudumise tuvastamine peab
otseselt või kaudselt seonduma komisjoni liikmeteks olevate
asutuste töö ja pädevusvaldkondadega, mistõttu ei ole ette näha
kaalukaid muudatusi asjakohaste valitsusasutuse tavapärases
tegevuses ja korralduses.
Mõju ulatus on pigem väike väike, kuna asutuste tegevuses ja
töökorralduses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha.
Mõju avaldumise sagedus on väike kuni keskmine.
Prognoositavate välisinvesteeringute loamenetlusete arv aastas
jääb ilmselt alla paarikümne, millest omakorda keerulisemate ja
põhjalikumat hindamist vajavate juhtumite arv on veel oluliselt
väiksem. Määruse 2019/452 alusel teise EL-i liikmesriikide
välisinvesteeringute teavituste läbivaatamisega seotud
töökoormus ei ole suur, sest keskmine kuus edastatud teavitatud
juhtumine arv on ligikaudu mõnikümmend, millest võib Eestiga
hindamisväärset puutumust olla vaid mõnel üksikul juhul.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on meetme
kohaldamise algusperioodil madal kuni keskmine, arvestades
reaalset võimalikku töökoormuse lisandumist ning praktilise
rakendamisega seonduvaid oletatavaid raskusi. Samas risk
muutub ajapikku madalaks.
Seega on meetme olulisus pigem väike.
Mõju valdkond Mõju riigiasutustele
2.2.Mõju sihtrühm C Välisinvesteeringukomisjon
Komisjoni võivad kuuluda Justiitsministeeriumi,
Kaitseministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi,
Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti,
Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti ning Politsei- ja
Piirivalveameti esindajad. Komisjoni koosseis määratakse
kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega.
Komisjon võib oma töösse kaasata teiste ametiasutuste
esindajaid ja eksperte.
78
Komisjoni juhib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
peadirektor.
2.2.1 Mõju kirjeldus Eelnõu mõjutab riigiasutuste sisemist töökorraldust ja
ülesannete hulka, kuna tekib täiendav vajadus kooskõlastust
andva komisjoni järgi. Välisinvesteeringukomisjoni kuuluvad
valitsusasutused määravad komisjoni oma esindajad, kellele
lisanduvad vastavad ülesanded seoses välisinvesteeringute
hindamise protsessis osalemisega. Välisinvesteeringukomisjoni
kuuluvad erinevate valitusasutuste esindajad saavad anda
hinnangu välisinvesteeringu loa taotluse kohta vastavalt oma
pädevusele, lähtudes esindatavale asutusele teada olevast
teabest, mis kindlustab välisinvesteeringu loa taotluse
kooskõlastamisel võimalikult mitmekülgse ja põhjaliku sisendi.
Eelnõu mõjutab vähesel määral asutuste vahelisi suhteid, (sh
riigiasutuste omavahelisi pädevussuhteid ja koostööd) või
riigiasutuste omavahelist tööjaotust ja koostööd.
Meetmel pole mõju omavalitsuste töökoormusele, sest
küsimused lahendatakse riigi tasandil.
Riigi poolt seisnevad suurimad kulud algse õigusliku
regulatsiooni loomise ja välisinvesteeringu loamenetluse
infosüsteemi loomisega. Loakomisjoni, kuhu kuuluvad 8-13
erineva valitsusasutuse esindajad. Komisjoni töö korraldamise
ja tehnilise teenindamise tagab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet.
Meetme loomisel on arvestatud seaduse kohaldamisala kitsa ja
selge piiritlemisega (strateegiliselt tähtsates valdkondades
tegutsevate sihtettevõtjate ning välisinvesteeringuks olevate
tehingute loend). Eelnõuga hõlmatud sihtettevõtjate arv on
väike (ligikaudu 300), mistõttu ei ole ette näha ka loamenetluste
suurt arvu (eeldatavasti jääb see aastas alla 10).
Välisinvesteeringu loa taotluste menetlus on teabe ja
dokumentide elektroonilise esitamise ja infosüsteemi
kasutamise tõttu tõhus ning toimub kiirelt kindlates ajalistes
raamides. Välisinvesteeringukomisjoni töökord
välisinvesteeringu loa taotluste kooskõlastamisel on lihtne,
menetlusprotsess läbipaistev ja tulemuslik.
Komisjoni liikmel on samuti juurdepääs teiste liikmesriikide
määruse 2019/452 tehtud teavitustele (ja muudele
dokumentidele) välisinvesteeringute kohta, mille kaudu saab
kasulikku teavet teistes liikmesriikides toimuvate tehingute ja
võimaliku mõju kohta Eesti avalikule korrale ja julgeolekule.
Keskmine kuus edastatud teavituste arv on 20-30, millest
puutumus Eestiga võib olla mõnel üksikul juhul.
2.2.2 Mõju olulisus Mõju ulatus on väike, sest valitsusasutuste senine toimimine ei
muutu.
79
Mõju välisinvesteeringukomisjoni töö regulaarsusele ja
sagedusele on pigem väike, arvestades kohaldamisala
piiritlemist ja menetluse olemust. Kavandatava meetme toime
asjakohaste valitsusasutuste töökorraldusele ja ülesannete
hulgale ei ole ulatuslik, ega eelda kohanemiseks suunatud ja
planeeritud tegevusi pikema perioodi jooksul. Võttes arvesse, et
aastas läbiviidavate loamenetluste arv, milles on vajalik
välisinvesteeringukomisjoni kooskõlastus, on väike, samuti
teiste liikmesriikide määruse 2019/452 alusel saadetud teistes
liikmesriikides toimuvaid Eestiga seost omada võivate
välisinvesteeringute vähesust, siis on kavandatava meetme mõju
asjakohaste valitusasutuste üldisele töökoormusele väike.
Olulist töökoormuse kasvu ette näha ei ole.
Mõju sihtrühmale C on väike, sest eelduslikult osaleb igast
valitsusasutustest loakomisjoni töös 1-2 inimest (nn põhiliige ja
asendusliige). Võimalike menetluste arvu silmas pidades on
osavõtt komisjonist osalise koormusega töö. Täiendavate
ametikohtade loomise vajaduse on ära märkinud
Kaitsepolitseiamet.
Arvestades reaalset võimalikku töökoormuse lisandumist ning
praktilise rakendamisega seonduvaid oletatavaid raskusi, on
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on meetme kohaldamise
algusperioodil madal kuni keskmine, kuid risk muutub ajapikku
madalaks.
Kokkuvõtlikult on mõju olulisus pigem väike.
3. Kavandatav meede Välisinvesteeringu usaldusväärust hinnatakse Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ameti loamenetluses
Mõju valdkond Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
3.1. Mõju sihtrühm A Välisinvestorid, kes soovivad teha investeeringu
seaduseelnõu kohaldamisalas olevatesse
sihtettevõtjatesse:
B Ettevõtjad, kes soovivad müüa osalust või sihtettevõtet.
C Valitsusasutused (Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet)
3.1.1 Mõju kirjeldus Kavandatav loamenetlus mõjutab nii sihtrühmi A, B kui ka C.
Mõju sihtrühmale A ja B on, et enne välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamist loamenetluse läbimise kaudu ei ole
neil võimalik soovitud välisinvesteeringuks olevat tehingut
lõpuni viia.
Loamenetluse sätestamine võib piirata kolmandatest riikidest
pärinevate füüsiliste isikute ja ettevõtjate välisinvesteeringute
80
tegemist Eesti äriühingutesse. Kui välisinvesteeringu tegija ei saa
investeeringu tegemiseks loamenetluses Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti heakskiitu, siis ei ole tal võimalik
investeeringut teha. Seega on üldine loamenetluse mõju
julgeolekule see, et investeerimiskeskkond muutub
kindlaksmääratud sektorite osas läbipaistvamaks ning takistatud
on avalikku korda või julgeolekut ohustavad investeeringud.
Oluline kaalutlus on välisinvesteeringu hindamise abil julgeoleku
ja avaliku korra tagamine, mis võib põhjustada täiendava aja- ning
rahalise kulu välisinvestoritele. Samas on eelnõus arvestatud
kohaldamisala selge ja kitsa piiritlemise vajadusega, samuti
loamenetluse tõhususe ja tulemuslikkusega.
Mõju välissuhetele samameelsete ja Eestiga samu väärtusi
jagavatele riikidele on positiivne, kuivõrd nad saavad kindlust, et
Eestis on turvaline majanduskeskkond ning riigil on olemas
meetmed ja kaitse majandusväliste manipulatsioonide eest, mida
võivad taotleda riigid, kes ei jaga Eestiga samu väärtusi, andes
õiguse vajadusel piirata investeeringuid julgeoleku kaalutlustel.
3.1.2 Mõju olulisus Kavandatav meede ei ole seotud sektoritega, mis moodustaksid
märkimisväärse osa Eesti kolmandatest riikidest pärit
välisinvesteeringutest, ning mõjutatud Eesti sihtettevõtjate hulka
(ligikaudu 300), mistõttu on mõjutatud sihtrühmad A ja B
väiksed, arvestades sihtgruppidesse kuuluvate ettevõtjate arvu ja
neisse seni tehtavate investeeringute mahtu. Mõju ulatus on
keskmine nende välisinvestorite hulgas, kellele rakendatakse
tehtava välisinvesteeringu olulise osaluse suurusest või kontrolli
saavutamisest tulenevalt loakohustust. Mõju sagedus avaldub
välisinvesteeringust tulenevalt alati, kui välisinvesteering vastab
seaduseelnõu kohaldamisalas loetletud tingimustele. Mõjutatud
isikute sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk on väike, rakendamisega ja loa taotlemisega
seotud probleemid on võimalik lahendada, kasutades
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõustamist.
Mõju ulatus sihtrühmale C on väike kuni keskmine,
suuremahulisi muudatusi töökorralduses sõltuvalt loamenetluste
regulaarsusest pigem ette näha ei ole. Loamenetluste
prognoositav arv aastas ei ole suur (kuni paarkümmend juhtumit
aastas), mistõttu mõju sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk pigem madal, sest loamenetluses annab
välisinvesteeringu julgeolekule mõju hindamises olulise panuse
kooskõlastuse kaudu välisinvesteeringukomisjon.
Seega on meetmel keskmiselt oluline mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele.
Mõju valdkond Mõju majandusele
81
3.2 Mõju sihtrühm A Välisinvestorid, kes soovivad teha investeeringu
seaduseelnõu kohaldamisalas olevatesse
sihtettevõtjatesse
B Ettevõtjad, kes soovivad müüa osalust või sihtettevõtet.
3.2.1 Mõju kirjeldus Eelnõu kohaselt on taotluse esitamise kohustus pandud
välisinvestorile. Peamine mõju välisinvestoritele seisneb
ressursikulus välisinvesteeringu loa taotluse esitamiseks ning
ajakulus välisinvesteeringu loa menetlemiseks. Samas ei ole
taotluse esitamise ja infokohustuse täitmisega seotud toimingud
koormavad, sest vajalik teave on välisinvestoril olemas või on see
kergelt kättesaadav. Võimalikud lisanduvad rahalised kulud loa
saamiseks võivad välisinvestorile kaasneda kohalike nõustajate
palkamise näol, kuid nõustajate kasutamine on taoliste osaluste,
kontrolli või vara omandamiste puhul tavapärane praktika, ega ole
otseselt seotud eelnõu meetmega. Kuna investeeringuga võib
kaasneda tavapärases protsessis ka muid loakohustusi või muude
tehingu eeltingimuste täitmisi, siis ei pruugi välisinvesteeringu
loamenetlus tehingu lõpuleviimise ajakava märkimisväärselt
mõjutada. Seega ei põhjusta kokkuvõttes kavandatav meede
välisinvestoritele ebamõistlikke kohustusi ning mõju
halduskoormusele on pigem väike.
Lisaks kaasnevatele kuludele võib välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamise menetluse läbiviimise aeg oluliselt
mõjutada nii riigile kui ka ettevõtjatele tekkivat halduskoormust.
Välisinvesteeringu loa taotlus tuleb esitada enne tehingu täitmist,
mistõttu välisinvestori jaoks tekib teatud ooteaeg. Loakomisjon
teeb välisinvesteeringu kohta otsuse üldjuhul 30 kalendripäeva
jooksul. Vajadusel võib menetlustähtaega pikendada 90
kalendripäeva võrra.
3.2.2 Mõju olulisus Kuna meede ei ole seotud sektoritega, mis moodustaksid
märkimisväärse osa Eesti kolmandatest riikidest pärit
välisinvesteeringutest, ning mõjutatud Eesti sihtettevõtjate hulka
(ligikaudu 300), siis on mõjutatud sihtrühmad A ja B väiksed,
arvestades sihtgruppidesse kuuluvate ettevõtjate arvu ja neisse
seni tehtavate investeeringute mahtu.
Mõju ulatus, arvestades menetlemise kiirusest ning kulu
ettevõtjale, on väike kuni keskmine (menetlustähtajad on täpselt
fikseeritud ega põhjusta ebamõistlikke viivitusi, kulu ei tulene
otseselt meetmest).
Mõju avaldumise sagedus on pigem harv, sest kõikidest
välisinvesteeringutest on hõlmatud vaid kindlaksmääratud
ettevõtjatega seotud piiritletud hulk tehingud.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal kuni keskmine,
arvestades reaalset võimalikku lisanduvat halduskoormust
ettevõtjatele ja hindamise regulatsiooni reaalset tõhusat toimimist
(eelkõige meetme rakendamise algusperioodil). Samas on
82
välisinvestoril võimalik rakendamisega ja loa taotlemisega seotud
probleemid on võimalik lahendada, kasutades Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti nõustamist.
Seega on eelnõu meetmel keskmiselt oluline mõju.
Mõju valdkond Mõju riigiasutustele
3.3.Mõju sihtrühm Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
3.3.1 Mõju kirjeldus Eelnõu mõjutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
korraldust, kuna välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise
ja loataotluste menetlemine on täiendav ülesanne, mistõttu
lisanduvast töökoormusest tulenevalt kasvavad ka kulud.
Eelkõige võib töökoormus suureneda uue õigusliku regulatsiooni
rakendamise eel ning mõne aja jooksul sellele järgnevalt, sest
võib olla vajalik teha selgitus- ja teavitustööd.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega kaasnevad
mõjud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töökoormuse
suurenemisena seoses juhtumipõhise hinnangu andmisega
kindlate tähtaegade jooksul. Samas on välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamisel oluline roll ka
välisinvesteeringukomisjonil, kelle kooskõlastus on vajalik
välisinvesteeringu loa andmiseks või sellest keeldumiseks.
Arvestades eelnõu piiritletud kohaldamisala ja sellest tulenevat
võimalikku lisanduvat töökoormust on planeeritud täiendavalt
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koosseisu 2-3
ametnikku, kelle ülesandeks on nii välisinvesteeringu loa
taotluste menetlemine, välisinvesteeringu komisjoni abistamine
ning eelnõus sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve
teostamine. Samuti täidavad ametnikud määruse 2019/452 alusel
kontaktpunkti ülesandeid, sealhulgas teiste liikmesriikide ja
Euroopa Komisjoni teavitamine välisinvesteeringust, teiste
liikmesriikide välisinvesteeringute kohta tehtud teavituste
läbivaatamine, teabe taotlustele vastamine. Seega on peamine
kulu 2–3 liikmelise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
meeskonna palgakulu. Lisaks seonduvad meetme rakendamisega
ühekordsed infosüsteemi arendamise kulud, millele edaspidi
lisanduvad halduskulud.
Samas on meetme loomisel arvestatud vajadusega seaduse
kohaldamisala kitsaks ja selgeks piiritlemiseks, mistõttu
välisinvesteeringu loa taotluste menetluste arv aastas on
tõenäoliselt väike.
3.3.2 Mõju olulisus Mõju ulatus on keskmine. Vaatamata asjaolule, et Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti toimimine ja sisemine korraldus
märkimisväärselt ei muutu, eeldab uue funktsiooniga kohanemine
ja selle rakendamine suunatud ja planeeritud tegevusi pikema
perioodi vältel.
Mõju Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töö
regulaarsusele ja sagedusele on meetme rakendusaja algul ilmselt
83
intensiivsem, hiljem võib sagedus olla keskmine, arvestades
kohaldamisala piiritlemist, menetlusprotsessi, muid lisandunud
ülesandeid.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on keskmine, mis võib
väljenduda töökoormuse kasvus oodatust suuremas ulatuses,
mille tagajärjel võib halveneda muude ülesannete kvaliteet.
Kokkuvõtlikult on mõju olulisus keskmine.
6. Seaduse eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamine ei too kaasa tulusid.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile lisandub 3 töökoha kulu (2 menetleja ja 1 IT toe
ametikoht). Kuna välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine toimub kindlaks
määratletud tähtaegade jooksul, tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tagada
protsessi katkematu toimimine (nii IT lahenduse töökindluse kui ka isikkoosseisu näol). Samuti
tuleb kindlustada ka määruses 2019/452 ettenähtud kontaktpunkti ülesannete täitmine ning
määruse artikkel 11 punkti 2 alusel Euroopa Komisjoni poolt kontaktpunktide vahelise koostöö
ja teabevahetuse toetamiseks loodud süsteemi toimimine Eestis.
Välisinvesteeringu loamenetluse infosüsteemi loomiseks on vajalik teha IT arendus ja välja
töötada vastava turvatasemega IT lahendus.
2022. a alguse seisuga lisanduvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile täiendavad kulud alljärgnevad:
1) IT lahenduse (välisinvesteeringu loamenetluse infosüsteemi ) loomise ühekordne kulu –
390 000 EUR;
2) tarkvara halduskulu – 60 000 EUR (iga-aastane);
3) personalikulu 180 000 EUR (iga-aastane).
Siseministeeriumi hinnangul toovad eelnõuga kehtestavad uued ülesanded
Kaitsepolitseiametile kaasa eelarvevajaduse seoses uute ametikohtade mehitamisega - 2 uue
ametikoha loomine. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise menetluste puhul tuleb
arvestada Kaitsepolitseiametile lisanduva täiendava koormusega, mis seisneb investeeringu
vastavuse hindamises ning vajaliku informatsiooni kogumises ja töötlemises. Eelarvevajadus
tuleb katta riigieelarvest. Juhul, kui Kaitsepolitseiametile riigieelarvest vahendeid ei eraldata,
siis ei ole võimalik Euroopa Liidu õigusaktist tulenevat kohustust täita.
Personalikulu võib kaasneda ka muudele välisinvesteeringukomisjoni alaliselt kuuluvatele
valitsusasutustelele seoses 2 esindaja osalise tööajaga komisjoni töös osalemisega.
7. Seaduse rakendusaktid
Eelnõu alusel tuleb kehtestada kaks uut määrust ning muuta ühte kehtivat määrust:
84
- eelnõu § 7 lõike 3 alusel kehtestatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus
„Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “ (kavand seletuskirja lisa 1);
- eelnõu § 14 lõike 2 alusel kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrus
„Välisinvesteeringukomisjoni moodustamine ja töökord“ (kavand seletuskirja lisa 2);
- tarbijakaitseseaduses tehtava muudatuse tõttu muudetakse majandus- ja taristuministri
19. märtsi 2020. aasta määrust nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/124032020010
(kavand seletuskirja lisa 3).
8. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2023. aasta 1. mail.
9. Seaduse kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele
ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Välisluureametile, Politsei- ja
Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile, Rahapesu Andmebüroole, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Mittetulundusühingule Eesti Väike- ja
Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule,
Eesti Kaitsetööstuse Liidule ning AS-ile Eesti Varude Keskus.
85
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse
eelnõu seletuskirja lisa 1
KAVAND
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord
Määrus kehtestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 7 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse välisinvesteeringu loa taotluse (edaspidi taotlus)
andmekoosseis, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse esitamise kord.
2. peatükk
Taotluse sisu
§ 2. Välisinvesteeringu andmed
Välisinvesteeringu kohta esitatakse taotluses järgmised andmed:
1) välisinvesteeringu kirjeldus;
2) välisinvesteeringu ligikaudne väärtus;
3) tehingu lõpuleviimise kavandatav aeg;
4) välisinvesteeringu rahastamise allikas;
5) välisinvestori äristrateegia kirjeldus seonduvalt tehinguga;
6) andmed välisinvestori finantsilise suutlikkuse kohta tagada sihtettevõtja või sihtettevõtte
järjepidevus ja nõuetekohane toimimine;
7) osaluse või kontrolli omandaja ja tema lõpliku kontrolliva üksuse osalemine sihtettevõtja
osa- või aktsiakapitalis ning talle kuuluvad õigused ja hääled enne tehingut ja tehingu
tulemusena;
8) selgitus, kas osaluse suurus ja talle kuuluvad õigused ja hääled võimaldavad tõhusalt osaleda
ühingu juhtimises;
9) välisinvesteeringu mõju Euroopa Liidule huvi pakkuvaid projektidele või programmidele
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate
välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT LI 79, 21.3.2019, lk 1–14),
artikli 8 tähenduses;
10) koondumise kontrolli kohaldumine EL Nõukogu määruse 139/2004/EÜ, kontrolli
kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.01.2004, lk 1–22) alusel või
liikmesriigis;
11) rahvusvahelised sanktsioonid, mille subjektiks on ühingud, kelles välisinvesteeringu kaudu
välisinvestor saavutab otsese või kaudse kontrolli;
12) muu hindamise, loamenetluse või järelevalvemenetluse kohaldumine Euroopa Liidu
liikmesriigis või kolmandas riigis, sh usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve, valdkondlik
tegevusluba või sertifitseerimine.
1
§ 3. Sihtettevõtja ja sihtettevõtte andmed
(1) Sihtettevõtja ja tema kontrollitavate ühingute kohta esitatakse taotluses järgmised andmed:
1) nimi;
2) aadress, registrijärgne asukoht, elektronposti ja veebilehe aadress, telefoninumber;
3) registrikood;
4) Euroopa Liidu käibemaksukohustuslasena registreerimise number;
5) tehingus osalemise kirjeldus, sealhulgas sihtettevõtjas olulise osaluse omandamise või tema
üle kontrolli saavutamise viis;
6) majandustegevuse valdkonna lühikirjeldus, sealhulgas asjakohased Eurostati klassifikaatori
NACE koodid;
7) majandustegevuse, sealhulgas pakutavate toodete ja teenuste kirjeldus enne ja pärast
tehingut;
8) asendustoodete või -teenuste loetelu;
9) peamiste konkurentide loetelu, sealhulgas nii riiklikud, Euroopa kui ka ülemaailmsed
konkurendid;
10) patendid või muud intellektuaalomandi õigused, mis võivad olla olulised julgeoleku või
avalikule korrale mõju hindamisel;
11) sihtettevõtja omandistruktuur, sealhulgas teave lõpliku kontrolliva üksuse, osanike või
aktsionäride kohta enne ja pärast välisinvesteeringut;
12) Euroopa Liidu liikmesriigid, kus sihtettevõtja tegeleb majandustegevusega tütarettevõtjate
filiaalide kaudu, sealhulgas tütarettevõtjate filiaalide nimekiri;
13) välisinvesteeringule eelneva majandusaasta käive eurodes;
14) töötajate koguarv;
15) Euroopa Liidu huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest saadud rahalised vahendid,
samuti andmed projektide või programmide kohta, milles osalevad ühingud, kelles
välisinvesteeringu kaudu välisinvestor otseselt või kaudselt omandab olulise osaluse või kelle
üle saavutab kontrolli;
16) väärtpaberibörs, kus ühingute, kelles välisinvesteeringu kaudu välisinvestor otseselt või
kaudselt omandab olulise osaluse või kelle üle saavutab kontrolli, väärtpaberid on noteeritud
ning asjakohane kauplemiskood või aktsia sümbol.
(2) Kui lõike 1 punktis 11 nimetatud omandistruktuur on keeruline, võib esitada andmed lõpliku
kontrolliva üksuse ja oluliste vaheühingute kohta. Võimaluse korral võib teabe esitada ka
diagrammina või skeemina.
(3) Sihtettevõtte kohta esitatakse taotluses järgmised andmed:
1) sihtettevõtte koosseisu kuuluva ettevõtte, käitise või vara kirjeldus ning registreerimisele
kuuluvate esemete puhul registriandmed;
2) loetelu sihtettevõtte koosseisus olevate intellektuaalomandiõiguste kohta, mis võivad olla
olulised julgeolekule või avalikule korrale mõju hindamisel;
3) sihtettevõtte tooted, teenused ja majandustegevuse kirjeldus, sealhulgas ülevaade olulistest
kavandatavatest muudatustest, mis välisinvesteeringu tulemusel toimuvad;
4) asendustooted ja teenused ning nende pakkujad.
§ 4. Välisinvestori andmed
(1) Välisinvestori ja oluliste teda kontrollivate üksuste kohta esitatakse taotluses järgmised
andmed:
2
1) nimi;
2) registrikood ja asutamise kuupäev;
3) aadress, registrijärgne asukoht, elektronposti ja veebilehe aadress, telefoninumber;
4) riik, mille seaduse alusel ettevõtja on asutatud ja registreeritud;
5) füüsilise isiku kodakondsus või kodakondsused;
6) tehingus osalemise kirjeldus ja roll välisinvesteeringus;
7) omandistruktuuri kirjeldus, sealhulgas teave ettevõtja kohta, kelle üle omab kontrolli ja kes
omab tema üle kontrolli (sealhulgas tema lõplik kontrolliv üksus);
8) tegelik kasusaaja;
9) majandustegevuse valdkonna lühikirjeldus, sealhulgas asjakohased Eurostati klassifikaatori
NACE koodid;
10) peamised konkurendid;
11) Euroopa Liidu liikmesriigid, kus tegeleb olulises ulatuses äritegevusega, sh tütarettevõtjate
või filiaalide nimed;
12) välisinvesteeringule eelneva majandusaasta käive eurodes;
13) töötajate koguarv;
14) selgitus, kas tema või tema kontrollitav ühing on või on olnud rahvusvahelise, sealhulgas
finantssanktsiooni subjektiks;
15) väärtpaberibörs, kus tema või tema kontrollitava ettevõtja väärtpaberid on noteeritud ning
asjakohane kauplemiskood või aktsia sümbol.
(2) Kui lõike 1 punktis 7 nimetatud omandistruktuur on keeruline, võib esitada andmed
lõppomaniku ja oluliste vaheühingute kohta. Võimaluse korral võib teabe esitada ka
diagrammina või skeemina.
(3) Taotleja võib taotlusele lisada käesoleva määruse §-s 4, § 5 lõigetes 1 ja 3, § 6 lõikes 1
nimetamata olulist ja asjakohast teavet.
3. peatükk
Taotluse esitamine
§ 5. Taotluse esitamine ja tähtaeg
(1) Välisinvesteeringu loa saamiseks esitab välisinvestor (edaspidi ka taotleja) Tarbijakaitse-
ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse koos lisadokumentidega elektrooniliselt Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi kaudu.
(2) Taotlus esitatakse eesti keeles. Taotlusele lisatud ingliskeelse dokumendi võib esitada ilma
tõlketa. Taotlusele lisatud muus võõrkeeles dokument esitatakse koos vandetõlgi kinnitatud
eesti- või ingliskeelse tõlkega.
(3) Välisinvestor võib infosüsteemis täita inglise keeles kättesaadava Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/452alusel ettenähtud teavitusvormi.
(4) Taotlusele lisatakse järgmiste dokumentide taotleja kinnitatud ärakirjad:
1) registriväljavõtted teiste riikide registritesse kantud juriidiliste isikute kohta;
2) välisinvesteeringu aluseks olevad dokumendid;
3) taotluse esitaja volitusi tõendav dokument;
4) välisinvestori ja sihtettevõtja majandusaasta aruanded, kui need pole kättesaadavad
äriregistrist;
3
5) muud asjakohased dokumendid.
(5) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet võib dokumendi halva kvaliteedi ja
loetamatuse tõttu või dokumendi ehtsuse kontrollimiseks nõuda dokumendi originaali või
alternatiivses elektroonilises formaadis esitamist.
(6) Taotlus loetakse esitatuks selle Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve
infosüsteemi sisestamise kuupäeval, mis on märgitud Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve
Ameti dokumendiregistris.
4. peatükk
Rakendussäte
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2023. aasta 1. mail.
4
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse
eelnõu seletuskirja lisa 2
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Välisinvesteeringukomisjoni moodustamine ja töökord
Määrus kehtestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 14 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Välisinvesteeringukomisjoni moodustamine
§ 1. Välisinvesteeringukomisjoni moodustamine
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega seotud küsimuste arutamiseks ja
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks moodustatakse välisinvesteeringukomisjon
(edaspidi komisjon), kes tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures.
§ 2. Komisjoni koosseis
(1) Komisjoni liikmeks määravad oma esindaja Justiitsministeerium, Kaitseministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium,
Välisministeerium, Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet, Politsei- ja
Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet ning Riigikantselei. Komisjon võib oma töösse kaasata
teiste asutuste esindajaid ja eksperte.
(2) Komisjoni esimees (edaspidi esimees) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
peadirektor, kes juhib komisjoni tööd ja kirjutab alla komisjoni koostatud dokumentidele, kuid
ei oma hääleõigust välisinvesteeringu loa taotluse kooskõlastamisel. Kui Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril ei ole võimalik komisjoni töös osaleda, määrab ta
enda asendajaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametniku.
(3) Lõikes 1 sätestatud valitsusasutused nimetavad komisjoni liikmeks vähemalt kaks esindajat,
kellest üks on asendusliige. Komisjoni liikme ja asendusliikme volitus on tähtajatu. Asjaomane
minister või valitsusasutuse juht võib komisjoni liikme volituse igal ajal tagasi võtta või
komisjoni liikme välja vahetada.
(4) Komisjoni liige ja asendusliige on asjaomase ministeeriumi või valitsusasutuse ametnik,
kelle tööülesanded seonduvad välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega.
(5) Komisjoni liikmel ja asendusliikmel peab olema vähemalt salajase tasemega riigisaladusele
juurdepääsuõigus.
§ 3. Komisjoni töö tagamine
Komisjoni töö korraldamise ja tehnilise teenindamise tagab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet.
2. peatükk
Komisjoni liikme pädevus
§ 4.Komisjoni liikme pädevus
(1) Komisjoni liige osaleb komisjoni töös isiklikult.
(2) Komisjoni liige esitab hinnangu välisinvesteeringu loa taotluse kohta vastavalt oma
pädevusele, lähtudes esindatavale asutusele teada olevast teabest.
(3) Teabe saamiseks suhtleb komisjoni liige Eesti ja välisriigi pädevate ametiasutustega, algatab
konsultatsioone ning esitab järelepärimisi oma valdkondliku pädevuse piires.
(4) Kui komisjoni liikmel ei ole võimalik komisjoni tööst osa võtta, asendab teda asendusliige,
kellel on komisjoni liikme õigused.
(5) Komisjoni liige ja asendusliige on kohustatud viivitamata teatama komisjonile, kui ta on
isiklikult otseselt või kaudselt seotud arutamisele tuleva taotlusega, mistõttu ta
välisinvesteeringu osas oma hinnangut ei esita. Hinnangu esitab sama valitsusasutuse teine
komisjoni liige.
3. peatükk
Komisjoni töökorraldus
§ 5. Esmase hinnangu esitamine infosüsteemi kaudu
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab välisinvesteeringu loa saamiseks
esitatud taotluse (edaspidi taotlus) ja sellele lisatud dokumendid viivitamata Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi kaudu hinnangu esitamiseks komisjoni liikmetele ja
määrab vastamise tähtaja.
(2) Komisjoni liige esitab määratud tähtaja jooksul infosüsteemi kaudu välisinvesteeringu kohta
oma esmase hinnangu.
(3) Kui kõigi komisjoni liikmete esitatud esmase hinnangu kohaselt välisinvesteering ei ohusta
Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, kooskõlastab komisjon
taotluse.
(4) Kui vähemalt ühe komisjoni liikme esmase hinnangu kohaselt võib välisinvesteering
ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, kutsub esimees
kokku komisjoni koosoleku.
§ 6. Komisjoni koosolek
(1) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosolekut juhatab esimees või tema poolt määratud
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikust komisjoni liige (edaspidi komisjoni
esimehe asendaja).
(2) Koosoleku teatis koos päevakorra ja lisadokumentidega edastatakse infosüsteemi kaudu
komisjoni liikmetele vähemalt kolm tööpäeva enne koosolekut.
(3) Komisjoni koosoleku võib läbi viia, kui sellest võtab osa üle poolte komisjoni liikmetest ja
komisjoni esimees või komisjoni esimehe asendaja.
(4) Kui komisjoni liige või asendusliige ei saa komisjoni koosolekul osaleda, esitab ta
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile oma kirjaliku põhjendatud hinnangu päevakorras
oleva küsimuse kohta hiljemalt koosoleku toimumisele eelneval tööpäeval.
(5) Komisjoni koosolekul võivad osaleda esimehe või komisjoni esimehe asendaja loal teiste
asutuste esindajad.
(6) Komisjoni koosolekul kuulatakse ära kõigi komisjoni liikmete hinnangud ning tutvutakse
kirjalikult esitatud põhjendatud hinnangutega.
(7) Komisjoni koosolekul kaalutakse, kas välisinvesteeringu loa saab anda kõrvaltingimusega
ning milline meede oleks tulemuslik Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku
korra ohustamise ärahoidmiseks.
§ 7. Välisinvesteeringu loa taotluse kooskõlastamine või kooskõlastamata jätmine
(1) Komisjon kooskõlastab välisinvesteeringu loa taotluse kõrvaltingimusega või jätab selle
põhjendamatult kooskõlastamata peale komisjoni liikmete põhjendatud arvamuste
ärakuulamist.
(2) Kui komisjoni hinnangul on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku
korra ohustamise vältimiseks võimalik anda välisinvesteeringu luba kõrvaltingimusega, siis
kooskõlastab komisjon taotluse, määrates, milliseid meetmeid tuleb kohaldada.
(3) Kui vähemalt üks komisjoni liige on põhjendatud arvamusel, et välisinvesteering võib
ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ja ohustamist ei
ole võimalik kõrvaltingimusega vältida, jätab komisjon välisinvesteeringu loa kooskõlastamata.
§ 8. Komisjoni koosoleku protokoll
(1) Komisjoni koosolek protokollitakse. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku
juhataja ja protokollija.
(2) Protokolli tekst peab võimaldama taastada küsimuste arutamise käiku. Komisjoni koosoleku
protokolli kantakse vähemalt järgmised andmed:
1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
2) koosolekul osalenud komisjoni liikmete ja kutsutud isikute nimekiri;
3) koosoleku päevakord;
4) koosoleku päevakorrapunktide üle toimunud arutelu lühike kokkuvõte;
5) koosolekule kutsutud isiku sõnavõtu lühike kokkuvõte;
6) muud tähtsust omavad asjaolud;
7) koosoleku juhataja ja protokollija nimi.
(3) Protokoll koostatakse kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni koosoleku toimumist ning
saadetakse infosüsteemi kaudu kõikidele komisjoni liikmetele. Protokollile lisatakse koosoleku
päevakorrapunktide juurde esitatud lisamaterjalid.
(4) Allkirjastatud protokolle säilitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
infosüsteemis.
(5) Kui komisjoni istungil käsitletakse riigisaladust või salastatud välisteavet, salastatakse
istungi protokoll või selle osa riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
4. peatükk
Rakendussäte
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2023. aasta 1. mail.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse
eelnõu seletuskirja lisa 3
KAVAND
Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. aasta
määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi
põhimäärus“ muutmine
Määruse preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.“
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/21-1544 - Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 03.01.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ca46cc59-f985-4d9f-88be-fad87ed9941d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ca46cc59-f985-4d9f-88be-fad87ed9941d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main