Kiri

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.11.2021 C(2021) 7953 final KOMISJONI SOOVITUS, 10.11.2021, kultuuripärandi ühise Euroopa andmeruumi kohta ET ET  KOMISJONI SOOVITUS, 10.11.2021, kultuuripärandi ühise Euroopa andmeruumi kohta EUROOPA KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292, ning arvestades järgmist: (1) Digitehnoloogia toob kaasa suuri muutusi ja loob uusi võimalusi kogu ühiskonnale, sealhulgas kultuuripärandiasutustele. See tehnoloogia annab kultuuripärandiasutuste käsutusse vahendid kultuuripärandvara digiteerimiseks ja laiema publikuni viimiseks. See avab üldsusele rohkem võimalusi kultuurivaradele juurdepääsuks, nende avastamiseks, uurimiseks ja kasutamiseks. See pakub uusi vahendeid, mille abil saab kultuurivarasid kasutada uut laadi loovteenuste ja -toodete pakkumiseks teisteski valdkondades nagu muud kultuuri- ja loomesektorid ning turism. (2) Teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“1 on rõhutatud, et digitehnoloogia on nüüd hädavajalik töötamiseks, õppimiseks, suhtlemiseks, meelelahutuseks ja juurdepääsuks kõigele alates tervishoiuteenustest kuni kultuurini. (3) COVID-19 pandeemia, mis on toonud ilmsiks kultuuripärandisektori tugevad ja nõrgad küljed, on osutanud vajadusele digiüleminekut kiirendada, et selle pakutavaid võimalusi veelgi paremini ära kasutada. Paljudele kultuuriasutustele on pandeemia põhjustanud suurt rahalist kahju ja osa on lausa pidanud tegevuse lõpetama. Kuid hoolimata pandeemia põhjustatud finantsprobleemidest suutsid paljud neist oma publiku säilitada või seda koguni laiendada. Sellega tulid toime need, kes laiendasid digiteenuseid näiteks publiku kaasamiseks ja kogude kasutavaks tegemiseks ning hakkasid pakkuma digitaalseid vahendeid. See näitab taas kord digiteenuste kasulikkust kogu ühiskonna ja Euroopa majanduse jaoks. (4) Lisaks sellele, et kultuuripärand on ühistel väärtustel põhineva Euroopa identiteedi olulisim element, annab see ka suure panuse Euroopa majandusse, edendades innovatsiooni, loovust ja majanduskasvu. Nii näiteks moodustab kuni 40 % kogu Euroopa turismist kultuuriturism2, millest suur osa on suunatud just kultuuripärandile. Kultuuripärandvara kompleksdigiteerimise ja nii saadud sisu taaskasutamisega saab luua uusi töökohti nii kultuuripärandisektoris kui ka muudes kultuuri- ja loomesektorites, näiteks videomängu- ja filmitööstuses. Kultuuri- ja loomemajandus annab 3,95 % ELis loodavast lisaväärtusest (477 miljardit eurot) ja pakub tööd 8,02 miljonile inimesele. Selles majandusharus tegutseb 1,2 miljonit ettevõtet, millest 99,9 % on VKEd3. (5) Kultuurimaterjali digiteerimist, sellele sidusjuurdepääsu tagamist ja selle digitaalset säilitamist käsitleva komisjoni soovituse (2011/711/EL) täitmise analüüsimise 1 COM(2021) 118 final. 2 UNWTO report on Tourism and Culture Synergies. 3 SWD(2021) 351 final. ET 1 ET  tulemusel4 leiti, et kultuuripärandisektoris esineb ikka veel samu probleeme kui kümme aastat tagasi. Nii näiteks pole kuhugi kadunud pakiline vajadus parandada Euroopa kultuuripärandi, eriti aga ohustatud kultuuripärandi kaitsmist ja säilitamist. Samas tunnistati, et kultuuripärandimaastik on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud ning tekkinud on uusi vajadusi ja eelkõige uusi võimalusi, mis kokkuvõttes võimaldavad suurendada kultuuripärandi panust Euroopa majandusse. Seega tuleks teostada poliitikat, mis vastab kultuuripärandisektori, kultuuri- ja loomesektori ning kogu ühiskonna uutele vajadustele ja ootustele. (6) Käesolevas soovituses tehakse liikmesriikidele ettepanek kehtestada sobivad raamistikud kultuuripärandi sektori taastumise ja ümberkujundamise edendamiseks ning kultuuripärandiasutuste toetamiseks nende võimekuse ja vastupidavuse suurendamisel. Eesmärk on parandada digiteerimise, taaskasutamise ja digitaalse säilitamise kvaliteeti kogu ELis, mis avaldaks ka ülekanduvat mõju muudele Euroopa majanduse olulistele sektoritele, nagu turism ja teadusuuringud ning kultuuri- ja loomesektorid. (7) Liikmesriikidel on kultuuripärandile erinevad lähenemisviisid, mis vastavad kultuuripärandiasutuste eripärale ja vajadustele erinevalt määral. Kultuuripärandisektoril peaks aga olema igakülgne digistrateegia, mis sisaldaks selget ja konkreetset visiooni ning kõige asjakohasemaid vahendeid selle rakendamiseks. See aitaks parandada poliitika tulemuslikkust ja tugevdaks kogu sektorit. Digipöörde teostamise, kindlustunde suurendamise ja koostöö edendamise huvides peaksid liikmesriigid kaasama strateegia ettevalmistamisse kõik sidusrühmad. (8) Tipptasemel digitehnoloogia, nagu 3D, tehisintellekt, masinõpe, pilvandmetöötlus, andmetehnoloogia, virtuaalreaalsus ja liitreaalsus pakuvad ennenägematuid digiteerimise, sidusjuurdepääsu ja digitaalse säilitamise võimalusi. Tipptasemel digitehnoloogia võimaldab tõhustada protsesse (nagu automaatne metaandmete loomine, teadmuskaeve, automaattõlge, tekstituvastus optiliste märgituvastussüsteemide abil) ja toota kvaliteetsemat sisu. Digitehnoloogia võimaldab uuendada kunstiloome vorme ning avab uusi digitaalseid võimalusi kultuurisisuga tutvumiseks ja selle kasutamiseks, nagu väljapanekute ühine kavandamine ja kujundamine ning kollektiivne panustamine, kus saab osaleda ka üldsus. Uurida tuleb ka tehisintellekti, plokiahela ja muu tipptehnoloogia võimalusi ebaseaduslikult müüdavate kultuuriväärtuste automaatseks avastamiseks. Sellise tipptehnoloogia kasutuselevõtt avaldab märkimisväärset mõju Euroopa majanduse taastumisele ja kasvule pärast COVID-19 pandeemiat ning liikmesriigid peaksid seda sobivate meetmetega toetama. (9) Liikmesriigid ja kultuuripärandiasutused peaksid kasutama ka tipptasemel digitehnoloogia pakutavaid enneolematuid võimalusi edendada kliimameetmeid ning toetada ELi üleminekut keskkonda säästvamale ja kestlikumale majandusele vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele5. Nii näiteks võib kolmemõõtmeliselt digiteeritud kultuuripärandvara pakkuda teavet kliimamõju, kliimamuutustele vastupidavuse ning nendega kohanemise võime kohta, sest 3D-kujutise abi saab objekte analüüsida, vaadelda kahjustusi ning saada restaureerimiseks, säilitamiseks jms vajalikku teavet ilma objekte rikkumata. Digitaalsed kaksikud ja Maa seire tehnoloogiad aga võimaldavad märkimisväärselt suurendada vastupidavust kliimamuutusele ning toetavad kultuuripärandisse kuuluvate mälestiste, hoonete ja paikade ennetavat 4 SWD(2021) 15 final. 5 COM(2019) 640 final. ET 2 ET  säilitamist. Seega annab digiteerimine asjatundjatele olulist abi võitluses keskkonnakuritegudega kohapeal. (10) Liikmesriigid peaksid jätkama kultuuripärandvara digiteerimist6 ja digitaalset säilitamist. Digiteerimine ja säilitamine peaks põhinema vajaduste analüüsil ning selgetel ja objektiivsetel kriteeriumidel, mis võimaldaks seada konkreetseid eesmärke ning saada konkreetseid ja mõõdetavaid tulemusi. See on eriti oluline ohustatud kultuuripärandi puhul. Sellistel juhtudel võib näiteks säilitamiseks ja restaureerimiseks olla vajalik võimalikult detailne 3D-digiteerimine. Seda tuleks eelistada isegi siis, kui kahjustamise ja hävimise oht on väike, sest kultuuripärandvara saaks digiteeritud kujul väga edukalt taaskasutada näiteks uuelaadsete elamuste pakkumiseks ja turismi kestlikkuse suurendamiseks. See toetaks majanduse üldist taastumist ja vastupidavust kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega. Lisaks peaksid liikmesriigid laiendama digiteerimist seal, kus seda on seni vähe tehtud, näiteks hoonete, mälestiste ja vaatamisväärsuste ning vaimse kultuuripärandi alal. (11) Lisaks säilitamisele ja restaureerimisele võib 3D-tehnoloogia laiendada kultuuripärandiasutuste võimalusi pakkuda laiemale publikule süvaelamusi, näiteks virtuaalset külastust paigusse, kuhu tavaliselt ei pääse (nagu veealused vaatamisväärsused) või mis on ajutiselt suletud, ning jõuda nägemispuudega inimesteni, näiteks pakkudes puutemeelel põhinevaid lahendusi. Seega keskendumine ohustatud kultuuripärandi ning enim külastatud kultuuripärandi, mälestiste, hoonete ja paikade 3D-digiteerimisele aitaks suurendada kultuuripärandi väärtust ja potentsiaali. See oleks kooskõlas ka 2019. aasta aprillis vastuvõetud koostöödeklaratsiooniga kultuuripärandi digiteerimise edendamise kohta,7 milles liikmesriigid lubasid suurendada jõupingutusi ja teha koos rohkem edusamme kultuuripärandisse kuuluvate esemete, mälestiste ja paikade 3D-digiteerimise üleeuroopalise algatuse raames. (12) Digiteerimine iseenesest ei tarvitse tähendada digitaalset säilitamist. Selleks et digiteeritud varad oleksid kasutatavad ka kauges tulevikus, peavad liikmesriigid varade digitaalset säilitamist hoolikalt kavandama ja teostama, võttes arvesse pikaaegseid finants-, organisatsioonilisi ja tehnilisi tegureid. Digitaalse säilitamise eesmärke võib kehtestada prioriteetselt digiteeritava kultuuripärandvara (näiteks ohustatud vara, enimkülastatavad mälestised ja paigad ning vähedigiteeritud valdkondadesse kuuluv vara) kui ka juba digiteeritud vara jaoks. (13) Praeguse finantsraamistiku kohaselt on liikmesriikidel enneolematuid võimalusi kasutada erinevaid rahastamisvooge, et oluliselt laiendada digiteerimist ja säilitamist ning märkimisväärselt suurendada kultuuripärandi sektori suutlikkust. Liikmesriigid peaksid suurendama sektoris tegutsejate teadlikkust rahastamisvõimalustest, mida pakuvad programmid „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“8, ühtekuuluvuspoliitika fondid9, REACT-EU10, tehnilise toe instrument11 ning taaste- ja vastupidavusrahastu12, et toetada investeeringuid sektori taasteks ja digipöördeks, 6 Sealhulgas 2D-digiteerimine. 7 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/eu-member-states-sign-cooperate-digitising-cultural- heritage 8 https://ec.europa.eu/info/horizon-europe_et. 9 https://ec.europa.eu/regional_policy/et/2021_2027/. 10 https://ec.europa.eu/regional_policy/en/newsroom/coronavirus-response/react-eu. 11 https://ec.europa.eu/info/overview-funding-programmes/technical-support-instrument-tsi_et. 12 https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/recovery-coronavirus/recovery-and-resilience- facility_et. ET 3 ET  kultuurile laiema juurdepääsu võimaldamiseks ning kohalike kogukondade toetamiseks. (14) Euroopa kultuuripärandi digiteerimine nõuab palju raha. Kultuuripärandiasutused teevad koostööd erasektori osalejatega, mis võimaldab jagada rahalist koormat ja kiirendab kultuuripärandi üldsusele kättesaadavaks tegemist. Kuid paljude koostöölepingutega on ainuõigused antud erasektori partneritele. Direktiiviga (EL) 2019/1024 on kehtestatud taaskasutamise miinimumnormid ja kord, millega hõlbustatakse liikmesriikide avaliku sektori asutuste valduses olevate olemasolevate dokumentide taaskasutamist. Eelkõige tuleb kultuuripärandiasutustel (nagu muuseumid, arhiivid, raamatukogud), kelle suhtes direktiivi kohaldatakse, järgida direktiivi artiklit 12 ainuõiguste kohta. Selleks et juurdepääs kultuuripärandvarale oleks kaasav ja kõigi jaoks õiglane, peaksid artiklis 12 sätestatud põhimõtetest kinni pidama kõik erasektoriga koostööd tegevad kultuuripärandiasutused, ka need, kes eespool nimetatud direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu. (15) Nagu on rõhutatud Euroopa oskuste tegevuskavas,13 on COVID-19 pandeemia digioskuste nappust veelgi suurendanud, ning kuna paljudel spetsialistidel ei ole töökohal nõutavaid digioskusi, on ebavõrdsus süvenenud. See kehtib ka kultuuripärandisektori kohta, kus digilõhe jätab raskemasse olukorda väikesed asutused, näiteks muuseumid, sest neile on tipptehnoloogia, nagu kolmemõõtmeline digiteerimine ja tehisintellekt, raskemini kättesaadav. Seepärast peaksid liikmesriigid kooskõlas Euroopa oskuste tegevuskava ja selle esimese juhtalgatuse – oskuste paktiga – toetama Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava14 ning seadma konkreetseid eesmärke kultuuripärandi spetsialistide täiend- ja ümberõppeks. Samal ajal rajab kultuuri- ja loomemajandus, mis on üks 14st ühtse turu strateegias nimetatud ökosüsteemist, kultuuripärandi oskuste ühenduse (CHARTER) kaudu ulatuslikku oskuste arendamise partnerlust, mis peaks oskuste paktiga ühinema. (16) Kultuuripärandiasutused on puutunud kultuuripärandi digiteerimisel ja kasutatavaks tegemisel kokku mitmesuguste autoriõigusest tulenevate takistustega, nagu õiguste omandamise kulukus, kultuuripärandi töötajate autoriõigusealaste teadmiste vähesus, asutuste piiriülese koostöö piiratus. ELi tasandil on nende probleemide lahendamiseks võetud konkreetseid meetmeid. Näiteks direktiivis (EL) 2019/790 15, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul, on sätteid, millega ajakohastatakse autoriõiguse raamistikku, mis reguleerib kultuuripärandiasutuste tegevust digitaalses keskkonnas. Üks olulisemaid direktiiviga tehtud muudatusi on selge raamistik, mille alusel digiteeritakse ja levitatakse selliseid kultuuripärandiasutuste kogudes olevaid teoseid, mida enam ei turustata. Lisaks ühtlustati direktiiviga erandeid, mis on ette nähtud säilituskoopiate tegemisele kultuuripärandiasutustes ning teadusuuringute raames toimuvale teksti- ja andmekaevele. Õiguskindluse huvides on direktiivis täpsustatud ka üldkasutatavate kujutava kunsti teoste staatust. Eelkõige aitavad uued autoriõiguse eeskirjad kultuuripärandiga tegelevatel asutustel täita oma peamist avalikes huvides täidetavat ülesannet, kuna need võimaldavad parandada kultuuripärandi säilitamist, laiendavad selle kättesaadavust ning võimaldavad palju lihtsamini kasutada Euroopa kultuuri ja kõigi kodanike hüvanguks selliseid teoseid, mida enam ei turustata. Seega selleks, et kultuuripärandiasutused saaksid täielikult kasu autoriõiguse raamistikust, mida on 13 COM(2020) 274 final. 14 COM(2021) 102 final. 15 ELT L 130, 17.5.2019, lk 92–125. ET 4 ET  ajakohastatud eelkõige direktiiviga (EL) 2019/790, peavad liikmesriigid seisma hea selle eest, et ELi autoriõigust käsitlevaid õigusakte rakendataks ja kohaldataks. (17) Piiriülese, ELi ja muu maailma koostöö ja standardimistegevuse tugevdamisel on mänginud väga olulist rolli Europeana – Euroopa digitaalne raamatukogu16. Euroopas ja rahvusvaheliselt on kultuuripärandi sektoris laialdaselt kasutusele võetud digitaalse sisu ja metaandmete veebis jagamise standardsed raamistikud, eelkõige Europeana andmemudel,17 õiguste deklaratsioonid18 ja Europeana avaldamisraamistik19. Nii näiteks võimaldab Europeana andmemudel Europeanas standardsel kujul esitada eri vormingutes andmeid, mille on lisanud eri valdkondade kultuuripärandiasutused. RightsStatements.org raamistik teeb kättesaadavaks standardseid õiguste deklaratsioone, mille abil kultuuripärandiasutused saavad teavitada üldsust digiobjektidega seotud autori- ja taaskasutusõigustest. Koostalitlusvõime tagamiseks on vaja, et digitaalse sisu ja metaandmete vormingute ja standarditega tehtaks pidevalt tööd, olgu tegemist näiteks kolmemõõtmeliste objektide või semantilise koostalitlusvõime tagamiseks kasutatavate kontekstikirjelduste ja normkirjetega. 2019. aasta aprillis vastuvõetud koostöödeklaratsiooniga kultuuripärandi digiteerimise edendamise kohta lubasid liikmesriigid digiteerimisalgatuste koostalitlusvõime standardeid ja raamistikke jõudsamalt edasi arendada ning nende kasutamist laiendada. Seepärast peaksid liikmesriigid ja kultuuripärandiasutused andmete jagamise ja taaskasutamise laiendamiseks suurendama jõupingutusi asjaomaste standardite ja raamistike toetamiseks ning nende järgimise parandamiseks. (18) Kultuuripärandi ühise Euroopa andmeruumi loomine annab kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga20 kultuuripärandiasutustele võimaluse ära kasutada ühtse turu suurust. Suur turg soodustab infosisu taaskasutamist ja ergutab loovust erinevates sektorites ning sellel on väärtust kogu majanduse ja ühiskonna jaoks. Eelkõige saab andmeruumis pakkuda kvaliteetset sisu ning tõhusat, usaldusväärset ja lihtsat juurdepääsu digitaalsele Euroopa kultuuripärandvarale. See aitab edendada koostööd ja partnerlust andmepartnerite võrgustike (nt kogu Euroopa muuseumid, galeriid, raamatukogud, arhiivid) ning digitaalse kultuuripärandi valdkonnas töötavate agregaatorite ja ekspertidega. Andmeruum tugineb praegusele Europeana 2020.–2025. aasta strateegiale,21 millega toetatakse digipööret kultuuripärandiasutustes. (19) Europeana pakub praegu juurdepääsu 52 miljonile kultuuripärandvara objektile, millest 45 % saab taaskasutada muudes sektorites. Neist objektidest on 97,5 % pildid ja tekst ning vaid 2,47 % audiovisuaalsisu ja 0,03 % 3D-sisu. Kui lisada rohkem kvaliteetseid digiteeritud varasid, näiteks 3D-objekte, aitaks see edendada innovatsiooni ja loometegevust, kuna digiteeritud kultuuripärandvara saaks kasutada ja taaskasutada sellistes olulistes valdkondades nagu haridus, arukad linnad ja keskkonna modelleerimine, kestlik turism ning kultuurilooming. Kui andmeruumis teha kättesaadavaks veel 40 miljonit kvaliteetset digiteeritud erisugust objekti, oleks veebis pakutav aines veelgi rikkalikum. Ühtlasi aitaks see populariseerida Euroopa kultuuripärandit. Objektide arvu suurenemine võimaldaks laiendada taaskasutamist ning seega luua uusi teenuseid ja rakendusi. On oluline, et kultuuripärandiasutused osaleksid andmeruumis innukalt ning liikmesriigid peaksid neid selles toetama. 16 COM(2018) 612 final. 17 https://pro.europeana.eu/page/edm-documentation. 18 https://rightsstatements.org/. 19 https://pro.europeana.eu/post/publishing-framework. 20 COM(2020) 66 final. 21 https://op.europa.eu/s/pjHV. ET 5 ET  (20) Riiklikel ning valdkondlikel ja temaatilistel agregaatoritel on kultuuripärandimaastikul oluline roll: nad loovad nii oma riigis kui ka Euroopa tasandil sildu kultuuripärandi sektori eri osalejate vahele ja sektorist väljapoolegi. Nii koondavad ja rikastavad riikide agregaatorid Europeana sisu, pakuvad juurdepääsu oma riigi kultuuripärandvarale ja populariseerivad seda ning koondavad kultuuripärandisektori jaoks väärtuslikke ressursse ja teadmisi. Kuigi enamikul agregaatoritel kogu ELis on oma tegevuse jaoks ametlik alus, on ka palju selliseid, kellel seda veel ei ole ning kellel on raskusi ressursside piisavuse ja järjepidevusega ning organisatsioonilise toe saamisega. Liikmesriigid peaksid neid probleeme lahendama, tugevdades agregaatorite rolli, pakkudes neile piisavat abi ja toetades nende osalemist kultuuripärandi ühises Euroopa andmeruumis. (21) Kuna digitaalvarade arv ja keerukus eeldatavasti suureneb, on selliste andmekogumite töötlemiseks, neile juurdepääsu võimaldamiseks ja nende haldamiseks vaja turvalisi, vastupidavaid, tõhusaid ja kestlikke pilvepõhiseid lahendusi. Digiteeritud kultuuripärandvarale juurdepääsu edendamiseks peaksid liikmesriigid toetama22 Euroopa servtöötlustaristu ja -teenuste ühendust. (22) Käesolev soovitus tugineb soovitusele 2011/711/EL ning asendab selle, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE: I PEATÜKK ÜLDSÄTTED Eesmärk ja kohaldamisala 1. Käesoleva soovituse eesmärk on valmistada ette kultuuripärandi ühise Euroopa andmeruumi (edaspidi „andmeruum“) loomist, et aidata kultuuripärandiasutustel kiirendada oma digiteerimis- ja säilitamistegevust ning kasutada ära digipöörde käigus tekkivad võimalused. Käesolevas soovituses innustatakse liikmesriike kehtestama raamistikke, mis toetaksid sektori taastumist ja ümberkujundamist ning aitaksid suurendada kultuuripärandiasutuste vastupidavust. 2. Soovitus hõlmab igat liiki kultuuripärandit (materiaalne, vaimne, looduslik, digitekkeline), sealhulgas igat liiki ohustatud kultuuripärandit. Mõisted 3. Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „kultuuripärandvara“ – järgmine vara: (a) materiaalne kultuuripärand, nagu mälestised, arheoloogilised paigad, heli- ja audiovisuaalsed salvestised, raamatud, ajakirjad, ajalehed, fotod, museaalid, arhivaalid; (b) vaimne kultuuripärand; (c) looduspärand, nagu maastik ja looduslikud vaatamisväärsused vastavalt ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni23 artiklile 2; (d) digitekkeline pärand; 22 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/towards-next-generation-cloud-europe. 23 16. novembril 1972 Pariisis sõlmitud UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon. ET 6 ET  (2) „vaimne kultuuripärand“ – tavad, esitus- ja väljendusvormid, teadmised, oskused ja nendega seotud tööriistad, esemed, artefaktid ja kultuuriruumid, mida kogukonnad, rühmad ja mõnel juhul üksikisikud tunnustavad oma kultuuripärandi osana vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni24 artikli 2 tähenduses; (3) „digitekkeline“ – digitaalselt loodud vara, näiteks digitaalkunst, animatsioonid, virtuaalmuuseumid, mida analoogkujul ei ole olemas, ja kultuurisisu, mis ei ole loodud kultuuripärandiasutustes, vaid näiteks sotsiaalmeedias või mängutööstuses; (4) „kultuuripärandiasutus“ – avalik raamatukogu, muuseum, arhiiv või filmi- ja audiopärandi säilitamisega tegelev asutus, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2019/790 artikli 2 punktis 3; (5) „digiteerimine“ – analoogvara muutmine digitaalseks; (6) „digipööre“ – protsess, mis kasutab digitehnoloogiat organisatsiooni toimimise ümberkorraldamiseks ja väärtuse loomiseks, ning selle protsessi tulemus. (7) „digitaalne säilitamine“ – tegevus, millega tagatakse, et digitaalseid objekte saab tulevikus leida, esitada, kasutada ja mõista. II PEATÜKK KULTUURIPÄRANDI KOMPLEKSDIGITEERIMINE JA DIGITAALNE SÄILITAMINE 4. Selleks et kiirendada digipööret sektoris, peaksid liikmesriigid kehtestama igakülgsed tulevikku suunatud üleriigilised või piirkondlikud kultuuripärandi digistrateegiad ja/või olemasolevaid strateegiaid korrapäraselt ajakohastama. Liikmesriigid peaksid digistrateegia ettevalmistamiseks tegema või organiseerima koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmade/osalejatega, nagu kultuuripärandiasutused ja pädevad asutused, ning pakkuma strateegia rakendamiseks ressursse ja tuge. 5. Riiklikus strateegias tuleks esitada meetmed, millega toetatakse kultuuripärandiasutusi sellise tipptehnoloogia kasutuselevõtul nagu 3D- digiteerimine, tehisintellekt, liitreaalsus, pilvandmetöötlus, andmetehnoloogia ja plokiahel, et muuta digiteerimisprotsess ja digitaalne säilitamine tõhusamaks, parandada sisu kvaliteeti ning laiendada juurdepääsu, kasutamist ja taaskasutamist. 6. Digistrateegias tuleks seada selged digiteerimise ja digitaalse säilitamise eesmärgid. Need eesmärgid peaksid põhinema objektiivsetel ja selgetel kriteeriumidel ning hõlmama: (a) ohustatud kultuuripärandit, (b) enimkülastatud kultuuripärandit ja mälestisi, hooneid ja paiku ning (c) neid kultuuripärandvara liike, mida on vähe digiteeritud. Aastaks 2030 peaksid liikmesriigid kolmemõõtmelisena digiteerima kõik punkti a alla kuuluvad mälestised ja paigad ning 50 % punkti b alla kuuluvaid mälestisi ja paiku. 2025. aastaks peaksid liikmesriigid digiteerima 40 % 2030. aasta kogueesmärgist. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed punkti 6 alapunktides a, b ja c osutatud digiteeritud kultuurivara digitaalse säilitamise tagamiseks. 24 17. oktoobril 2003 Pariisis sõlmitud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon. ET 7 ET  7. Liikmesriigid ja kultuuripärandiasutused peaksid digiteerimist kavandama terviklikult. Seejuures tuleks arvesse võtta näiteks digiteerimise eesmärki, sihtkasutajarühmi, kõrgeimat taskukohast kvaliteeti ning digiteeritud kultuuripärandvara digitaalse säilitamise nõudeid, sealhulgas vormingut, talletamist, tulevast migreerimist, pidevat hooldust ning pikas perspektiivis vajalikke rahalisi ja inimressursse. Digistrateegia peaks andma riiklikele ja piirkondlikele agregaatoritele selge ja täpselt määratletud õiguse teha koostööd kultuuripärandiasutustega, et muuta digiteeritud kultuuripärandvara kättesaadavaks Europeana ja andmeruumi kaudu. Eelkõige peaksid liikmesriigid tugevdama agregaatorite rolli Europeana ja kultuuripärandiasutuste vahendajatena ning innustama neid osalema andmeruumis. 8. Liikmesriigid peaksid toetama kultuuripärandisektori partnerlust muude sektoritega, nagu kõrgharidus, kutseharidus ja -koolitus, loomemajandus ja kestlik kultuuriturism, et stimuleerida uute teenuste ja rakenduste loomiseks vajalikku innovatsiooni. 9. Liikmesriigid peaksid hõlbustama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasamist, et toetada digipööret kultuuripärandisektoris, eelkõige digiteerimist ja andmepõhist innovatsiooni. 10. Kultuuripärandiasutused, kes sõlmivad partnerlussuhteid erasektoriga, peaksid tagama, et digiteeritud varade taaskasutamise tingimused oleksid selged ja õiglased ning kooskõlas konkurentsieeskirjade ja direktiiviga (EL) 2019/1024, asjakohastel juhtudel eelkõige selle direktiivi artikli 12 normidega ainuõiguslike kokkulepete kohta. 11. Liikmesriigid peaksid analüüsima digioskuste nappust sektoris ning võtma meetmeid, et kultuuripärandiasutused oleksid võimelised täielikult rakendama tipptasemel digitehnoloogia pakutavaid võimalusi. Eelkõige peaksid liikmesriigid seadma ambitsioonikad eesmärgid 2030. aastaks kultuuripärandi valdkonna spetsialistide, sealhulgas andmehalduse ja analüüsi, tehisintellekti, kompleksdigiteerimise ja liitreaalsuse tehnoloogiate asjatundjate täiend- ja ümberõppeks. 12. Selleks et hõlbustada kultuuripärandiasutuste üleminekut digitehnoloogiale, laiendada juurdepääsu kultuuripärandile ja kultuuripärandit populariseerida, soovitatakse liikmesriikidel täielikult ära kasutada praeguse autoriõiguse raamistiku pakutavaid võimalusi. Selleks tuleb: (a) rakendada õigesti ja tulemuslikult asjakohast ELi autoriõigust, eelkõige direktiivi (EL) 2019/790; (b) tagada, et kõik osalejad täidaksid siseriiklikke rakenduseeskirju; (c) jälgida tähelepanelikult riiklikke rakenduseeskirju, et saaks edukalt täita; (d) toetada kultuuripärandi spetsialiste autoriõigust ja litsentsimist käsitlevate oskuste omandamisel ning pakkuda autoriõiguse alaseid eksperditeadmisi. 13. Lisaks UNESCO ja Euroopa Nõukogu meetmetele peaksid liikmesriigid edendama kultuuripärandiasutuste piiriülest koostööd ja rahvusvahelist partnerlust, et leida ühiseid lahendusi ühistele kompleksdigiteerimise ja säilitamise probleemidele, vahetada head tava ning tutvustada ja populariseerida Euroopa kultuuri, väärtusi ja edulugusid. 14. Digiteerimis- ja säilitamistegevuse kiirendamiseks peaksid liikmesriigid täielikult ära kasutama kõik Euroopa tasandi ja riigisisesed rahastamisvõimalused. ET 8 ET  III PEATÜKK KULTUURIPÄRANDI ÜHISE EUROOPA ANDMERUUMI PÕHIMÕTTED 15. Euroopa tasandil koostalitlusvõime tagamiseks peaksid kultuuripärandiasutused järgima asjakohaseid standardeid ja raamistikke, näiteks neid, mida kasutatakse Europeana algatuses digitaalse sisu ja metaandmete ühiskasutamiseks, sealhulgas Europeana andmemudel, RightsStatements.org ja Europeana avaldamisraamistik. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid selliste olemasolevate ja tulevaste standardite ja raamistike järgimise laiendamiseks ning tegema selle nimel andmeruumis Euroopa tasandil koostööd. 16. Liikmesriigid peaksid innustama kultuuripärandiasutusi andma oma panuse andmeruumi, tehes digiteeritud varasid kättesaadavaks Europeana kaudu kooskõlas punktis 15 osutatud standardite ja raamistike ning 1. ja 2. lisas esitatud soovituslike eesmärkidega. 17. Punkti 16 kohane kultuuripärandiasutuste panus peaks eelkõige seisnema kultuuripärandvara 3D-digiteerimises, et populariseerida Euroopa kultuuri pärle ning suurendada taaskasutamisvõimalusi sellistes laiades valdkondades nagu sotsiaal- ja humanitaarteadused, kestlik kultuuriturism ning kultuuri- ja loomesektorid. Lisaks aitaks see avastada ebaseaduslikult müüdavaid kultuuriväärtusi. 18. Liikmesriigid peaksid oma poliitikaga tagama, et andmed, mis luuakse avaliku sektori rahastatud digiteerimisprojektidega, jäävad nende ühiskasutuse laiendamise huvides digitaalse taristu (sealhulgas andmeruumi) kaudu alatiselt leitavaks, juurdepääsetavaks, koostalitlusvõimeliseks ja taaskasutatavaks. 19. Kultuuripärandvara tulevaste digiteerimisprojektide riiklik rahastamine peaks toimuma tingimusega, et digiteeritud sisu tehakse kättesaadavaks Europeana ja andmeruumi kaudu, nagu on osutatud punktis 16. 20. Liikmesriigid peaksid muu hulgas õppematerjalide abil toetama ja laiendama Europeana tutvustamist üldsusele, eelkõige haridussektoris ja koolides. 21. Liikmesriigid peaksid digiteeritud kultuuripärandvara talletamise, haldamise ja sellele juurdepääsu andmise laiendamise usaldama Euroopa servtöötlustaristu ja - teenuste ühendusele. IV PEATÜKK SOOVITUSTE ALUSEL VÕETUD MEETMED ET 9 ET  Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni käesoleva soovituse põhjal võetud meetmetest 24 kuud pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seejärel iga kahe aasta järel. Brüssel, 10.11.2021 Komisjoni nimel komisjoni liige Thierry BRETON ET 10 ET  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.11.2021 C(2021) 7953 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Komisjoni soovitus kultuuripärandi ühise Euroopa andmeruumi kohta ET ET  I LISA Europeanasse ja andmeruumi infosisu lisamise 2030. aasta soovituslikud eesmärgid liikmesriikide kaupa1 A B C D E F Kvaliteetsete Kvaliteetsete Uute Kirjete kirjete 3D- Kirjete arv kvaliteetsete koguarv seisuga kirjete arv2 koguarv digitaalvarad kirjete arv 2030. 2030. 2030. 1. veebruar seisuga 2030. aastaks 2021 1. veebruar aastaks3 aastaks4 aastaks [= A+C] 2021 [= B+C] Austria 2 372 357 1 106 942 1 002 892 3 375 249 2 109 834 401 157 Belgia 2 499 646 2 247 432 1 215 817 3 715 463 3 463 249 486 327 Bulgaaria 94 447 62 647 329 454 423 901 392 101 131 782 Horvaatia 67 357 5 456 235 877 303 234 241 332 94 351 Küpros 30 959 1 858 71 466 102 425 73 324 28 586 Tšehhi 881 263 369 602 889 329 1 770 592 1 258 931 355 732 Taani 1 032 422 662 712 676 884 1 709 306 1 339 596 270 754 Eesti 648 205 486 024 99 825 748 030 585 849 39 930 Soome 1 093 297 960 899 548 428 1 641 725 1 509 327 219 371 Prantsusmaa 3 860 232 1 779 567 6 381 064 10 241 296 8 160 631 2 552 426 Saksamaa 5 536 786 4 107 742 8 924 266 14 461 052 13 032 008 3 569 707 Kreeka 661 593 383 327 642 175 1 303 768 1 025 502 256 870 Ungari 732 033 571 425 637 732 1 369 765 1 209 157 255 093 Iirimaa 86 765 44 424 856 780 943 545 901 204 342 712 Itaalia 2 150 207 687 421 5 119 900 7 270 107 5 807 321 2 047 960 Läti 128 505 113 341 117 705 246 210 231 046 47 082 Leedu 224 359 182 337 209 875 434 234 392 212 83 950 Luksemburg 65 600 1 325 145 567 211 167 146 893 58 227 Malta 50 310 1 006 46 013 96 323 47 019 18 405 Madalmaad 9 126 499 7 554 003 1 992 463 11 118 962 9 546 466 796 985 Poola 3 040 221 936 996 2 477 819 5 518 040 3 414 815 991 127 Portugal 203 044 138 963 727 333 930 377 866 297 290 933 Rumeenia 135 213 84 549 1 209 889 1 345 102 1 294 438 483 956 Slovakkia 15 106 453 341 636 356 742 342 089 136 654 Sloveenia 598 310 382 081 166 799 765 109 548 880 66 720 Hispaania 2 960 596 1 228 351 3 851 622 6 812 218 5 079 973 1 540 649 Rootsi 4 307 321 3 047 430 1 098 975 5 406 296 4 146 404 439 590 EL 27 42 602 653 27 148 311 40 017 586 82 620 239 67 165 896 16 007 034 1 Liikmesriikide soovituslikud eesmärgid on proportsionaalsed iga liikmesriigi rahvaarvuga, mida on korrigeeritud vastavalt liikmesriigi SKP-le elaniku kohta (ostujõu standardi alusel) 2 Kvaliteetne kirje on kirje, mis vastab Europeana avaldamisraamistiku 2. taseme või sellest kõrgema taseme (2+ tase) ning selle metaandmed A-taseme või sellest kõrgema taseme nõuetele. Nende standardite järgimine on vajalik erinevatel eesmärkidel taaskasutamise võimaldamiseks. 3 Liikmesriike kutsutakse üles parandama ka 1. tasandi kirjete kvaliteeti, mistõttu võib kvaliteetsete kirjete koguarv veelgi suureneda. 4 40 % uutest kirjetest peaks kajastama 3D-digitaalvarasid Europeanas on praegu kättesaadav väga vähe 3D- digitaalvara. ET 1 ET  II LISA Europeanasse ja andmeruumi infosisu lisamise 2025. aasta vahe-eesmärgid liikmesriikide kaupa A B C D E F Kvaliteetsete Kvaliteetsete Kirjete Kirjete arv kirjete kirjete arv5 Uusi kirjeid koguarv 3D-varasid seisuga 2025. koguarv 2025. seisuga 2025. 1. veebruar 2025. 1. veebruar aastaks6 aastaks aastaks 8 2021 [= A+C] aastaks7 2021 [= B+C] Austria 2 372 357 1 106 942 401 157 2 773 514 1 508 099 60 174 Belgia 2 499 646 2 247 432 486 327 2 985 973 2 733 759 72 949 Bulgaaria 94 447 62 647 131 782 226 229 194 428 19 767 Horvaatia 67 357 5 456 94 351 161 708 99 807 14 153 Küpros 30 959 1 858 28 586 59 545 30 444 4 288 Tšehhi 881 263 369 602 355 732 1 236 995 725 333 53 360 Taani 1 032 422 662 712 270 754 1 303 176 933 465 40 613 Eesti 648 205 486 024 39 930 688 135 525 954 5 989 Soome 1 093 297 960 899 219 371 1 312 668 1 180 270 32 906 Prantsusmaa 3 860 232 1 779 567 2 552 426 6 412 658 4 331 993 382 864 Saksamaa 5 536 786 4 107 742 3 569 707 9 106 493 7 677 448 535 456 Kreeka 661 593 383 327 256 870 918 463 640 197 38 530 Ungari 732 033 571 425 255 093 987 126 826 518 38 264 Iirimaa 86 765 44 424 342 712 429 477 387 136 51 407 Itaalia 2 150 207 687 421 2 047 960 4 198 167 2 735 381 307 194 Läti 128 505 113 341 47 082 175 587 160 423 7 062 Leedu 224 359 182 337 83 950 308 309 266 287 12 593 Luksemburg 65 600 1 325 58 227 123 827 59 552 8 734 Malta 50 310 1 006 18 405 68 715 19 411 2 761 Madalmaad 9 126 499 7 554 003 796 985 9 923 484 8 350 988 119 548 Poola 3 040 221 936 996 991 127 4 031 348 1 928 124 148 669 Portugal 203 044 138 963 290 933 493 977 429 897 43 640 Rumeenia 135 213 84 549 483 956 619 169 568 504 72 593 Slovakkia 15 106 453 136 654 151 760 137 107 20 498 Sloveenia 598 310 382 081 66 720 665 030 448 800 10 008 Hispaania 2 960 596 1 228 351 1 540 649 4 501 245 2 769 000 231 097 Rootsi 4 307 321 3 047 430 439 590 4 746 911 3 487 019 65 938 EL 27 42 602 653 27 148 311 16 007 034 58 609 687 43 155 345 2 401 055 5 Kvaliteetne kirje on kirje, mis vastab Europeana avaldamisraamistiku 2. taseme või sellest kõrgema taseme (2+ tase) ning selle metaandmed A-taseme või sellest kõrgema taseme nõuetele. Nende standardite järgimine on vajalik erinevatel eesmärkidel taaskasutamise võimaldamiseks. 6 Vahe-eesmärk: 40 % 2030. aasta soovituslikust eesmärgist 7 Liikmesriike kutsutakse üles parandama ka 1. tasandi kirjete kvaliteeti, mistõttu võib kvaliteetsete kirjete koguarv veelgi suureneda. 8 3D-digitaalvarade vahe-eesmärk: 15 % 2030. aasta eesmärgist ET 2 ET  EUROPEAN COMMISSION Brussels, 10.11.2021 C(2021) 7953 final COMMISSION RECOMMENDATION of 10.11.2021 on a common European data space for cultural heritage EN EN  COMMISSION RECOMMENDATION of 10.11.2021 on a common European data space for cultural heritage THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 292 thereof, Whereas: (1) Digital technologies have been changing our lives at a fast pace, providing new opportunities for society, including cultural heritage institutions. Digital technologies offer cultural heritage institutions more effective tools with which they can digitise cultural heritage assets and reach broader audiences. This creates more ways for the public to access, discover, explore and enjoy cultural assets and creates more possibilities for reusing cultural assets for innovative and creative services and products in various sectors, such as other cultural and creative sectors, as well as tourism. (2) As the Communication ‘2030 Digital Compass: the European way for the Digital Decade’1 underlines, digital technologies have become, more than ever, essential to working, learning, socialising, enjoying entertainment and accessing a wide range of services and products from health services to culture. (3) The COVID-19 pandemic has highlighted the strengths and vulnerabilities of the cultural heritage sector and the need to accelerate its digital transformation to make the most of the opportunities provided. Many cultural institutions incurred a major financial loss or had to close. Nonetheless, despite the financial challenges created by the pandemic, many also managed to retain or even expand their audiences by increasing their digital services (e.g. engaging with audiences, sharing collections, offering digital tools), demonstrating once more their high value to society and to the European economy. (4) Cultural heritage is not only a key element in building a European identity that relies on common values but also an important contributor to the European economy, fostering innovation, creativity and economic growth. For example, cultural tourism represents up to 40% of all tourism in Europe2 , and cultural heritage is an essential part of cultural tourism. Advanced digitisation of cultural heritage assets and the reuse of such content can generate new jobs not only in the cultural heritage sector but also in other cultural and creative sectors, including for instance the video game and film industries. Cultural and creative industries contribute to 3.95% of EU value added (EUR 477 billion), employ 8.02 million people and involve 1.2 million firms of which 99.9% are SMEs3. 1 COM(2021) 118 final 2 UNWTO report on Tourism and Culture Synergies 3 SWD/2021/351 final EN 1 EN  (5) The evaluation4 of the Commission Recommendation on the digitisation and online accessibility of cultural material and digital preservation (2011/711/EU) concluded that several of the challenges faced by the cultural heritage sector 10 years ago are still present today, such as the urgent need to protect and preserve European cultural heritage, and, in particular, endangered cultural heritage. However, the evaluation also acknowledged that the cultural heritage landscape had changed significantly over the past years, with new needs, but, above all, with new opportunities that could further increase cultural heritage’s contribution to the European economy. It is therefore necessary to ensure a policy response that meets these new needs and expectations of the cultural heritage sector, of the cultural and creative sectors and of society in general. (6) This Recommendation encourages Member States to put in place appropriate frameworks to enhance the recovery and transformation of the cultural heritage sector and to support cultural heritage institutions in becoming more empowered and more resilient in the future. This will lead to higher quality digitisation, reuse and digital preservation across the EU, and have spillover effects in other key sectors of the European economy, such as tourism, research, and other cultural and creative sectors. (7) Member States have various approaches to cultural heritage, addressing the specific characteristics and needs of cultural heritage institutions to a varying extent. A comprehensive digital strategy for the cultural heritage sector, setting up a clear and concrete vision and the most appropriate means for implementing it, would ensure a more effective policy response and make the sector stronger. In order to achieve an effective digital transformation, establish confidence and strong cooperation, Member States should involve all the relevant stakeholders in preparing the strategy. (8) The development of advanced digital technologies, such as 3D, artificial intelligence, machine learning, cloud computing, data technologies, virtual reality and augmented reality, has brought unprecedented opportunities for digitisation, online access and digital preservation. Advanced digital technologies lead to more efficient processes (e.g. automated generation of metadata, knowledge extraction, automated translation, text recognition by optical character recognition systems) and higher quality content. They allow innovative forms of artistic creation, while opening up new ways of digitally engaging with and enjoying cultural content through co-curation, co-design and crowdsourcing, empowering public participation. Artificial intelligence, blockchain and other advanced technologies can also be explored for automatically identifying cultural goods that are illicitly trafficked. The uptake of such advanced technologies has a significant impact on European recovery and growth following the COVID-19 pandemic, and Member States should support it by taking appropriate measures. (9) Moreover, Member States and cultural heritage institutions should make use of the unprecedented opportunities provided by the advanced digital technologies to drive climate action and support transition to a greener and more sustainable EU economy, as set out in the European Green Deal5 . For instance, cultural heritage assets digitised in 3D can be a source of relevant knowledge on climate-related impact, adaptation and resilience (e.g. 3D allows non-destructive analysis of assets, visualisation of damages and information for restoration, conservation, etc.). Likewise, digital twins and Earth observation technologies may be of key importance in increasing resilience to climate 4 SWD(2021)15 final 5 COM(2019) 640 final EN 2 EN  change and supporting preventive conservation of cultural heritage monuments, buildings and sites. In this context, digitisation is also a driver to support experts to fight environmental crime on specific sites. (10) It is important that Member States continue their efforts to digitise6 and digitally preserve cultural heritage assets. Setting up specific goals for digitisation and preservation, based on an assessment of the needs and on clear and objective criteria, would lead to concrete and measurable results. This would be particularly important for cultural heritage at risk. In such cases, 3D digitisation with the highest level of detail may even be a necessity, for example for conservation and restoration purposes. However, even where the risk of deterioration or destruction is low, it should be a priority given the high reuse potential of digitised cultural heritage assets, such as for innovative experiences and sustainable tourism, to support the overall recovery and resilience of the economy, in line with the goals of the European Green Deal. Moreover, Member States should strengthen their efforts for under digitised domains, such as buildings, monuments and sites, and intangible cultural heritage. (11) In addition to serving preservation and restoration purposes, 3D technologies may also provide increased opportunities for cultural heritage institutions to reach wider audiences with more immersive experiences that include virtual access to places which are normally inaccessible (e.g. underwater) or temporarily closed, or to reach persons with visual impairments by offering, for example, accessible tactile experiences. Therefore, a particular focus on 3D digitisation of cultural heritage at risk and of the most visited cultural and heritage monuments, buildings and sites would enhance the value and the potential of cultural heritage. This would also be in line with the Declaration on ‘Cooperation on advancing digitisation of cultural heritage’ of April 20197, where Member States agreed to step up efforts and pursue progress together, under the pillar of a pan-European initiative for 3D digitisation of cultural heritage artefacts, monuments and sites. (12) Nonetheless, digitisation does not entail digital preservation by default. To ensure access to the digitised assets in the long term, Member States need to carefully plan and carry out the digital preservation of their assets, considering all the relevant financial, organisational and technical challenges over the long term. The digital preservation goals may include not only the cultural heritage assets that are considered a priority for digitisation (e.g. assets at risk, most visited monuments and sites, or under digitised domains) but also previously digitised assets. (13) The current financial framework provides unprecedented opportunities for Member States to use different funding streams in order to significantly boost digitisation and preservation and build significantly more capacity in the cultural heritage sector. Member States should increase awareness among the sector’s players about the funding opportunities that Digital Europe, Horizon Europe8, the Cohesion policy Funds9, REACT-EU10, the Technical Support Instrument11 and the Recovery and 6 Including 2D digitisation. 7 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/eu-member-states-sign-cooperate-digitising-cultural- heritage 8 https://ec.europa.eu/info/horizon-europe_en 9 https://ec.europa.eu/regional_policy/en/2021_2027/ 10 https://ec.europa.eu/regional_policy/en/newsroom/coronavirus-response/react-eu 11 https://ec.europa.eu/info/overview-funding-programmes/technical-support-instrument-tsi_en EN 3 EN  Resilience Facility12 provide to support the investments needed for the sector’s recovery and digital transformation, to give wider access to culture and to have a positive impact on local communities. (14) Digitising Europe’s cultural heritage requires significant financial resources. In order to share the financial efforts and at the same time speed up public access to cultural heritage, cultural heritage institutions are cooperating with private actors. Yet, many of these cooperation arrangements grant exclusive rights to the private partners. Directive (EU) 2019/1024 establishes a set of minimum rules governing reuse and lays down practical arrangements to make it easier to reuse existing documents held by public sector bodies of the Member States. In particular, it requires the cultural heritage institutions falling under its scope (e.g. museums, archives, libraries) to comply with specific provisions on exclusive arrangements, as laid down in Article 12 of the Directive. In order to facilitate fair and non-discriminatory access for all to cultural heritage assets, cultural heritage institutions partnering with the private sector, including those not falling under the scope of the above-mentioned Directive, should aim to apply the principles laid down in said Article 12. (15) As underlined in the European Skills Agenda13, the COVID-19 pandemic has widened the already existing digital skills gap, while new inequalities have been emerging, as many professionals do not have the required level of digital skills that are needed at the workplace. This is also valid for the cultural heritage sector, where the digital divide leaves small institutions (e.g. museums) in particular struggling to make use of advanced technologies, such as 3D or artificial intelligence. Therefore, in line with the European Skills Agenda and its first flagship initiative, the Pact for Skills, and in support of the European Pillar of Social Rights action plan14, Member States should set specific targets for upskilling or reskilling cultural heritage professionals. Complementary to this, and building on the Blueprint Alliance for cultural heritage (CHARTER), the cultural and creative industries, as one of the 14 eco-systems identified by the single market strategy, are currently building a large-scale partnership for skills development that should join the Pact for Skills. (16) Cultural heritage institutions have encountered different copyright-related obstacles when digitising and sharing cultural heritage, such as the costs associated with clearing rights, lack of sufficient copyright expertise among cultural heritage professionals, limitations to cross border cooperation between institutions. Specific measures have therefore been taken at the EU level to address such challenges. For instance, Directive (EU) 2019/79015 on copyright and related rights in the digital single market lays down various provisions modernising the copyright framework that governs how cultural heritage institutions operate in the digital environment. One of the most important changes introduced by the Directive is a clear framework for the digitisation and dissemination of out-of-commerce works that cultural heritage institutions have in their collections. Moreover, the Directive introduces harmonised and mandatory exceptions for making preservation copies by cultural heritage institutions and for text and data mining for scientific research. Finally, the Directive clarifies the status of works of visual art in the public domain with the objective to increase legal certainty. In particular, the new copyright rules will facilitate a core 12 https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/recovery-coronavirus/recovery-and-resilience- facility_en 13 COM/2020/274 final 14 COM(2021) 102 final 15 OJ L 130, 17.5.2019, p. 92–125 EN 4 EN  public interest mission of cultural heritage institutions by enhancing the preservation and availability of cultural heritage and by significantly facilitating the use of works that are no longer commercially available for the benefit of European culture and of all citizens. Member States must therefore ensure an effective implementation and application of EU copyright legislation so that cultural heritage institutions can fully benefit from the copyright framework, as updated in particular by Directive (EU) 2019/790. (17) Europeana16 has been key in strengthening cooperation and standardisation activities across borders, in the EU and beyond. Its standardised frameworks for sharing digital content and metadata online, in particular, the Europeana Data Model 17 , Rights Statements18 and the Europeana Publishing Framework19 have been taken up widely in the cultural heritage sector in Europe and internationally. For instance, the Europeana Data Model allows a standardised representation of data delivered in Europeana by cultural heritage institutions from different domains using different formats. The RightsStatements.org framework provides a set of standardised rights statements that can be used by cultural heritage institutions to communicate the copyright and re-use status of digital objects to the public. However, interoperability remains a continuous effort in terms of formats and standards for digital content and metadata, such as in the case of 3D or the use of contextual entities and authority files for semantic interoperability. In the Declaration on ‘Cooperation on advancing digitisation of cultural heritage’ of April 2019, Member States agreed to step up their efforts to further develop and promote interoperability standards and frameworks in digitisation initiatives. Member States and cultural heritage institutions should therefore strengthen their efforts to support or adhere to the relevant standards and frameworks in order to accelerate sharing and reuse of data. (18) The creation of a common European data space for cultural heritage will give the cultural heritage institutions the possibility to build on the scale of the single market, in line with the European data strategy20. It will foster the reuse of content and spur creativity in various sectors, with value for the whole economy and society. In particular, it will provide high quality content and efficient, trusted and easy-to-use access to European digital cultural heritage assets. It will enhance further collaborations, partnerships and engagement with the network of data partners (e.g. museums, galleries, libraries, archives across Europe), aggregators and experts working in the field of digital cultural heritage. The data space will build on the current Europeana strategy for 2020-202521, whose aim is to empower cultural heritage institutions in their digital transformation. (19) Europeana currently gives access to 52 million cultural heritage assets, 45% of which can be reused in various sectors. Images and text make up 97.5% of the assets, with only 2.47% audiovisual content and 0.03% in 3D. Increased contributions of high quality digitised assets, such as in 3D, would enhance innovation and creation through the use and reuse of the digitised cultural heritage assets in various key domains (e.g. education, smart cities and environmental modelling, sustainable tourism and cultural creative sectors). Bringing an additional 40 million, high quality, digitised and 16 COM/2018/612 final 17 https://pro.europeana.eu/page/edm-documentation 18 https://rightsstatements.org/ 19 https://pro.europeana.eu/post/publishing-framework 20 COM/2020/66 final 21 https://op.europa.eu/s/pjHV EN 5 EN  diversified types of assets through the data space would add to the richness of the material available online, while further promoting our European cultural heritage. This increase would also allow enhanced reuse and therefore potential new services and applications. It is important that cultural heritage institutions make significant contributions to the data space, with the support of the Member States. (20) National and domain or thematic aggregators have a key role in the cultural heritage landscape, building bridges between the various players within the cultural heritage sector and beyond, at national and European level. For instance, national aggregators aggregate and enrich content for Europeana, give access to and promote the cultural heritage assets of their country and pool valuable resources and knowledge for the cultural heritage sector. However, although most of the aggregators across the EU have an official mandate for their activities, there are still many others needing one and struggling to ensure sufficient and sustainable resources or organisational support. Member States should address this challenge by strengthening the role of the aggregators, providing adequate support and supporting their contribution to the common European data space for cultural heritage. (21) The expected increase in the number and complexity of digital assets will require secure, resilient, efficient and sustainable cloud-based solutions for processing, accessing and managing such data sets. Therefore, Member States’ support22 for the European federation of cloud-to-edge infrastructure and services will be key for an effective access to digitised cultural heritage assets. (22) This Recommendation builds on and replaces Recommendation 2011/711/EU. HAS ADOPTED THIS RECOMMENDATION: CHAPTER I GENERAL PROVISIONS Purpose and scope 1. The purpose of this Recommendation is to pave the way for a common European data space for cultural heritage (‘data space’), thereby helping cultural heritage institutions to accelerate their digitisation and preservation efforts, and to seize the opportunities created by the digital transformation. This Recommendation encourages Member States to put in place appropriate frameworks to enhance the sector’s recovery and transformation and to help cultural heritage institutions become more resilient in the future. 2. This Recommendation covers all types of cultural heritage (tangible, intangible, natural, born digital), including all the categories of cultural heritage at risk. Definitions 3. For the purposes of this Recommendation, the following definitions apply: (1) ‘cultural heritage assets’ means assets of: (a) tangible cultural heritage, such as monuments, archaeological sites, sound and audiovisual material, books, journals, newspapers, photographs, museum objects, archival documents; (b) intangible cultural heritage; 22 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/towards-next-generation-cloud-europe EN 6 EN  (c) natural heritage, such as landscapes and natural sites, as defined in Article 2 of the Convention concerning the protection of the world cultural and natural heritage23; (d) born digital heritage. (2) ‘intangible cultural heritage’ means practices, representations, expressions, knowledge, skills – as well as the instruments, objects, artefacts and cultural spaces associated therewith – that communities, groups and, in some cases, individuals recognise as part of their cultural heritage, within the meaning of Article 2 of the Convention for the Safeguarding of the Intangible Cultural Heritage24. (3) ‘born digital’ means assets created in a digital form, such as digital art or animation, virtual museums, without an analogue equivalent, or cultural content created outside cultural heritage institutions, such as on social media or the gaming industry. (4) ‘cultural heritage institution’ means a publicly accessible library or museum, an archive or a film or audio heritage institution, as defined in Article 2, point (3) of Directive (EU) 2019/790. (5) ‘digitisation’ means converting assets from an analogue format to a digital one. (6) ‘digital transformation’ means both the process and the result of leveraging digital technologies to transform how an organisation operates and delivers value. (7) ‘digital preservation’ means a set of activities necessary to make sure digital objects can be located, rendered, used and understood in the future. CHAPTER II ADVANCED DIGITISATION AND DIGITAL PRESERVATION OF CULTURAL HERITAGE 4. Member States should provide for and/or regularly update a comprehensive and forward-looking digital strategy for cultural heritage at the relevant national or regional level to accelerate the sector’s digital transformation. Member States should collaborate with or make arrangements for the collaboration of all the concerned stakeholders/parties, such as cultural heritage institutions and competent authorities, to prepare the digital strategy and should provide resources/support for its implementation. 5. The national strategy should contain measures to support the cultural heritage institutions in taking up advanced technologies, such as 3D, artificial intelligence, extended reality, cloud computing, data technologies and blockchain, to ensure a more efficient process of digitisation and digital preservation and a higher quality content for a wider access, use and reuse. 6. The digital strategy should set clear digitisation and digital preservation goals. Those goals should be based on objective and clear criteria, including: (a) cultural heritage at risk, (b) the most physically visited cultural and heritage monuments, buildings and sites and 23 UNESCO Convention concerning the protection of the world cultural and natural heritage, Paris, 16 November 1972. 24 UNESCO Convention for the Safeguarding of the Intangible Cultural Heritage 2003, Paris, 17 October 2003. EN 7 EN  (c) the low level of digitisation for specific categories of cultural heritage assets. By 2030, Member States should digitise in 3D all monuments and sites falling under (a) and 50% of those falling under (b). By 2025, Member States should digitise 40% of the overall 2030 targets. Member States should take the necessary measures to ensure that all digitised cultural assets referred to in point 6 (a), (b) and (c) are also digitally preserved. 7. When planning digitisation, Member States and cultural heritage institutions should take a holistic approach. Such an approach should, for instance, consider the purpose of the digitisation, the target user groups, the highest quality affordable, the digital preservation of the digitised cultural heritage assets, including aspects such as formats, storage, future migrations, continuing maintenance and the necessary long- term financial and staffing resources. The digital strategy should provide for a clear and well-defined mandate for national or regional aggregators to collaborate with the cultural heritage institutions to make digitised cultural heritage assets available through Europeana and the data space. In particular, Member States should strengthen the role of the aggregators as intermediaries between Europeana and cultural heritage institutions and encourage their active contribution to the data space. 8. Member States should support partnerships between the cultural heritage sector and other sectors, such as higher education and vocational education and training, creative industries and sustainable cultural tourism, to stimulate innovation for new services and applications. 9. Member States should facilitate the involvement of small and medium-sized enterprises to support the digital transformation of the cultural heritage sector, in particular towards digitisation and data-driven innovation. 10. Where cultural heritage institutions enter into partnerships with the private sector, they should ensure that clear and fair conditions for reusing the digitised assets are laid down, in line with competition rules and with Directive (EU) 2019/1024, and in particular with the rules on exclusive arrangements laid down in Article 12 of that Directive, where relevant. 11. Member States should take the necessary measures to assess the digital skills gap in the sector so that cultural heritage institutions are able to fully exploit the opportunities offered by advanced digital technologies. In particular, Member States should set ambitious objectives to be achieved by 2030 to upskill and reskill cultural heritage professionals, including on data management and analytics, artificial intelligence, advanced digitisation and extended reality technologies. 12. In order to facilitate the digital transformation of cultural heritage institutions and to help widen access to and promote cultural heritage, Member States are recommended to take full advantage of the opportunities offered by the current copyright framework by: (a) ensuring correct and effective implementation of the relevant EU copyright provisions, in particular those laid down by Directive (EU) 2019/790, (b) accompanying all parties in the efficient practical application of the national implementing rules, EN 8 EN  (c) closely monitoring national implementing rules in order to guarantee their successful application and (d) supporting cultural heritage professionals in acquiring copyright and licensing related skills and by providing copyright expertise. 13. In order to find shared responses to common challenges to advanced digitisation and preservation and to exchange best practices, to showcase and promote European culture, values and success stories, Member States should encourage cross-border collaboration and partnerships with cultural heritage institutions at international level, in complementarity with the actions promoted by UNESCO and the Council of Europe. 14. Member States should make full use of all funding possibilities at European and national level to accelerate the digitisation and preservation efforts. CHAPTER III GUIDING PRINCIPLES FOR A COMMON EUROPEAN DATA SPACE FOR CULTURAL HERITAGE 15. Cultural heritage institutions should adhere to relevant standards and frameworks, such as those used by the Europeana initiative for sharing digital content and metadata, including the Europeana Data Model, RightsStatements.org, and the Europeana Publishing Framework, to achieve interoperability at European level. Member States should take the necessary measures to promote and facilitate the adherence to such existing and future standards and frameworks and collaborate at the European level to expand them in the context of the data space. 16. Member States should actively encourage cultural heritage institutions to make their digitised assets available through Europeana and thus contribute to the data space, in line with the standards and frameworks referred to in point 15 and with the indicative targets provided in Annex 1 and Annex 2. 17. Contributions from cultural heritage institutions, referred to in point 16, should include, in particular, 3D digitised cultural heritage assets to promote European cultural jewels, enhance the potential reuse in important domains such as social sciences and humanities, sustainable cultural tourism, cultural and creative sectors, or help identify cultural goods that are illicitly trafficked. 18. Member States should ensure that, as a result of their policies, data resulting from publicly funded digitisation projects become and stay findable, accessible, interoperable and reusable (‘FAIR principles’) through digital infrastructures (including the data space) to accelerate data sharing. 19. All public funding for future digitisation projects of cultural heritage assets should be made conditional upon making digitised content available in Europeana and the data space, as referred to in point 16. 20. Member States should take all the necessary measures to support and raise awareness of Europeana among the general public and particularly in the education sector and schools, including through educational materials. 21. Member States should exploit the European federation of cloud-to-edge infrastructure and services in order to scale up the storage, management and access to digitised cultural heritage assets. EN 9 EN  CHAPTER IV FOLLOW-UP TO THE RECOMMENDATION Member States should inform the Commission 24 months from the publication of this Recommendation in the Official Journal of the European Union, and every 2 years thereafter, of actions taken in response to the Recommendation. Done at Brussels, 10.11.2021 For the Commission Thierry BRETON Member of the Commission EN 10 EN  EUROPEAN COMMISSION Brussels, 10.11.2021 C(2021) 7953 final ANNEXES 1 to 2 ANNEXES to the Commission Recommendation on a common European data space for cultural heritage EN EN  ANNEX I Indicative targets for content contribution to Europeana and the data space by 2030 per Member State1 A B C D E F Total Number of Total Number of New high number of high quality number of 3D digital records on 1 quality high quality records2 on records by records by assets by February records by 1 February 2030 20304 2021 2030 20303 2021 [= A+C] [=B+C] Austria 2.372.357 1.106.942 1.002.892 3.375.249 2.109.834 401.157 Belgium 2.499.646 2.247.432 1.215.817 3.715.463 3.463.249 486.327 Bulgaria 94.447 62.647 329.454 423.901 392.101 131.782 Croatia 67.357 5.456 235.877 303.234 241.332 94.351 Cyprus 30.959 1.858 71.466 102.425 73.324 28.586 Czechia 881.263 369.602 889.329 1.770.592 1.258.931 355.732 Denmark 1.032.422 662.712 676.884 1.709.306 1.339.596 270.754 Estonia 648.205 486.024 99.825 748.030 585.849 39.930 Finland 1.093.297 960.899 548.428 1.641.725 1.509.327 219.371 France 3.860.232 1.779.567 6.381.064 10.241.296 8.160.631 2.552.426 Germany 5.536.786 4.107.742 8.924.266 14.461.052 13.032.008 3.569.707 Greece 661.593 383.327 642.175 1.303.768 1.025.502 256.870 Hungary 732.033 571.425 637.732 1.369.765 1.209.157 255.093 Ireland 86.765 44.424 856.780 943.545 901.204 342.712 Italy 2.150.207 687.421 5.119.900 7.270.107 5.807.321 2.047.960 Latvia 128.505 113.341 117.705 246.210 231.046 47.082 Lithuania 224.359 182.337 209.875 434.234 392.212 83.950 Luxembourg 65.600 1.325 145.567 211.167 146.893 58.227 Malta 50.310 1.006 46.013 96.323 47.019 18.405 Netherlands 9.126.499 7.554.003 1.992.463 11.118.962 9.546.466 796.985 Poland 3.040.221 936.996 2.477.819 5.518.040 3.414.815 991.127 Portugal 203.044 138.963 727.333 930.377 866.297 290.933 Romania 135.213 84.549 1.209.889 1.345.102 1.294.438 483.956 Slovakia 15.106 453 341.636 356.742 342.089 136.654 Slovenia 598.310 382.081 166.799 765.109 548.880 66.720 Spain 2.960.596 1.228.351 3.851.622 6.812.218 5.079.973 1.540.649 Sweden 4.307.321 3.047.430 1.098.975 5.406.296 4.146.404 439.590 EU 27 42.602.653 27.148.311 40.017.586 82.620.239 67.165.896 16.007.034 1 The indicative targets per Member State are proportional to the population of each Member State, adjusted to the Member State’s GDP per capita (in PPS) 2 High quality records adhere to the requirements of Tier 2 or above (Tier 2+) of the Europeana Publishing Framework for content, and to the requirements of Tier A or above for metadata. These standards are required to foster reuse for various purpose. 3 Member States are encouraged to improve the quality of Tier 1 records, therefore the total number of high quality records may increase further. 4 40% of the new records should be for 3D digital assets. The number of 3D digital assets currently available in Europeana is considered negligible. EN 1 EN  ANNEX II Intermediate targets for content contribution to Europeana and the data space by 2025 per Member State A B C D E F Number of Total Total Number of high quality New records number of number of Assets in 3D records on 1 February records5 on by 2025 6 records by high quality by 2025 8 1 February 2025 records by 2021 2021 [= A+C] 20257 Austria 2.372.357 1.106.942 401.157 2.773.514 1.508.099 [=B+C] 60.174 Belgium 2.499.646 2.247.432 486.327 2.985.973 2.733.759 72.949 Bulgaria 94.447 62.647 131.782 226.229 194.428 19.767 Croatia 67.357 5.456 94.351 161.708 99.807 14.153 Cyprus 30.959 1.858 28.586 59.545 30.444 4.288 Czechia 881.263 369.602 355.732 1.236.995 725.333 53.360 Denmark 1.032.422 662.712 270.754 1.303.176 933.465 40.613 Estonia 648.205 486.024 39.930 688.135 525.954 5.989 Finland 1.093.297 960.899 219.371 1.312.668 1.180.270 32.906 France 3.860.232 1.779.567 2.552.426 6.412.658 4.331.993 382.864 Germany 5.536.786 4.107.742 3.569.707 9.106.493 7.677.448 535.456 Greece 661.593 383.327 256.870 918.463 640.197 38.530 Hungary 732.033 571.425 255.093 987.126 826.518 38.264 Ireland 86.765 44.424 342.712 429.477 387.136 51.407 Italy 2.150.207 687.421 2.047.960 4.198.167 2.735.381 307.194 Latvia 128.505 113.341 47.082 175.587 160.423 7.062 Lithuania 224.359 182.337 83.950 308.309 266.287 12.593 Luxembourg 65.600 1.325 58.227 123.827 59.552 8.734 Malta 50.310 1.006 18.405 68.715 19.411 2.761 Netherlands 9.126.499 7.554.003 796.985 9.923.484 8.350.988 119.548 Poland 3.040.221 936.996 991.127 4.031.348 1.928.124 148.669 Portugal 203.044 138.963 290.933 493.977 429.897 43.640 Romania 135.213 84.549 483.956 619.169 568.504 72.593 Slovakia 15.106 453 136.654 151.760 137.107 20.498 Slovenia 598.310 382.081 66.720 665.030 448.800 10.008 Spain 2.960.596 1.228.351 1.540.649 4.501.245 2.769.000 231.097 Sweden 4.307.321 3.047.430 439.590 4.746.911 3.487.019 65.938 EU 27 42.602.653 27.148.311 16.007.034 58.609.687 43.155.345 2.401.055 5 High quality records adhere to the requirements of Tier 2 or above (Tier 2+) of the Europeana Publishing Framework for content, and to the requirements of Tier A or above for metadata. These standards are required to foster reuse for various purpose. 6 Intermediate target: 40% of indicative targets by 2030 7 Member States are encouraged to improve the quality of Tier 1 records, therefore the total number of high quality records may increase further. 8 Intermediate target for 3D digital assets: 15% of 2030 targets EN 2 EN Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 21.1.1/21-1327 - C(2021) 7953 KOMISJONI SOOVITUS, 10.11.2021, kultuuripärandi ühise Euroopa andmeruumi kohta Seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 10.12.2021 resolutsioonile. Osapooled: Kultuuriministeerium Tähtaeg: 17.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/40e11282-a155-4b7f-91b2-eaa32967f8b2 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/40e11282-a155-4b7f-91b2-eaa32967f8b2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Kultuuriministeerium / / ; Riigikantselei / / 4-2/21-02778 Resolutsiooni teema: Kultuuripärandi andmeruumi soovitus Adressaat: Kultuuriministeerium Ülesanne: Tulenevalt 08.12.2021 EL koordinatsioonikogu otsusest palun esitada seisukohad Euroopa Komisjoni poolt avaldatud soovituse kohta: KOMISJONI SOOVITUS, 10.11.2021, kultuuripärandi ühise Euroopa andmeruumi kohta, C (2021) 7953. EISi toimiku nr: 21-1327 Tähtaeg: 17.01.2022 Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Kultuuriministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud soovituse kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 07.01.2022 Lisainfo: Seisukohti on kavas arutada 19.01.2022 EL Koordinatsioonikogus. Lähtuvalt esitatud seisukohtadest otsustab EL koordinatsioonikogu seisukohtade esitamise Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 17.01.2022. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 10.12.2021 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201