Toetuse osalise tagasinõudmise otsus

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 10.12.2021 nr 214 Toetuse osalise tagasinõudmise otsus Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 3, kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 19 lõike 1 punkti 2 alusel ning kooskõlas kultuuriministri 22. juuni 2021. a käskkirjaga nr 106 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine““ (edaspidi taotluse rahuldamise otsus): 1. Teen otsuse nõuda Sportlik Eesti MTÜ-lt (edaspidi toetuse saaja) osaliselt tagasi projekti toetus summas 204 055 eurot. 2. Tuginedes määruse § 19 lõikele 7 tasaarveldan punktis 1 nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa sama projekti raames teise osamaksena väljamaksmisele kuuluva toetuse summaga ning tunnistan osaliselt, punktis 1 nimetatud summa ulatuses, kehtetuks taotluse rahuldamise otsuse punkti 1 alapunkti 1.2. 3. Toetuse tagasinõude faktiline ja õiguslik alus. Toetuse saaja esitas 5. aprillil 2021 Kultuuriministeeriumile taotluse projekti „Ironman Tallinn 2021“ (edaspidi projekt) elluviimiseks summas 700 000 eurot. Kultuuriministeerium vaatas taotluse läbi, tunnistas taotleja ja taotluses kavandatavad tegevused taotlusvooru tingimustele vastavaks ning rahuldas taotluse summas 700 000 eurot. Määruse § 17 lõike 2 kohaselt makstakse toetus välja osade kaupa. Kuni 75% toetusest makstakse ettemaksena toetuse saaja esitatud maksetaotluse ja ettemakse prognoosi alusel enne kulude abikõlblikkuse tõendamist. Ülejäänud osa toetusest makstakse tegelike kulude, toetuse saaja esitatud maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 4 kohaselt eraldab toetuse andja toetuse saajale 350 000 eurot määruse § 17 lõike 2 kohaselt ettemaksena ning 350 000 eurot maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist ja lõpparuande kinnitamist. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 4 kohaselt esitab toetuse saaja projekti lõpparuande koos kuludokumentidega ning projekti raames toetatud sündmuse majandusliku mõju analüüsiga hiljemalt 31. detsembril 2021.  Toetuse saaja esitas projekti lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi Kultuuriministeeriumile 30. novembril 2021. Määruse § 3 lõike 2 kohaselt peab toetuse andmise tulemusena riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu olema vähemalt võrdne toetuse 1,2 kordse suurusega. Toetuse saaja peab maksutulu tõendama majandusliku mõju analüüsi kaudu. Määruse § 3 lõike 1 kohaselt arvestatakse täiendavat maksutulu rahvusvaheliste kaaskorraldajate ja välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt ning välisosalejate ja väliskülastajate Eestis tehtud kuludelt. Toetuse saaja 30. novembril 2021 esitatud lõpparuande ja Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud majandusliku mõju analüüsi kohaselt olid välisosalejate ja nende kaaslaste tehtud kulud koos välisosalejate osavõtutasudega arvestuslikult 4 266 174 eurot. Välisriikide osalejate ja nende kaaslaste Eestisse toodud maksutulu oli arvestuslikult 595 134 eurot, mille kohaselt on võimalik projekti toetada 495 945 euroga. Määruse § 19 lõike 1 punkti 2 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks muu hulgas, kui määruse § 3 lõikes 2 nimetatud tulemust ei saavutata. 4. Toetuse saaja selgitused. Kultuuriministeeriumile esitatud lõpparuandes märgib toetuse saaja, et sündmusel osales 1436 välisvõistlejat 62 riigist. Kõige rohkem oli välisosalejaid Inglismaalt, Venemaalt ja Soomest. Kokku registreerus võistlusele 3673 inimest, kellest 2680 välismaalt. Suur osa välisriikide külastajaid ei saanud COVID-19 piirangute tõttu Eestisse reisida. Võistluseelsel ja -aegsel perioodil oli Eesti n-ö kollane ja oranž riik, mis seadis paljudele osalejatele koduriigist väljumiseks ning naasmiseks raskendatud tingimused ja piirangud. Näiteks suurim sihtturg Inglismaa oli võistluste ajaks kehtestanud piirangud, kus Eestist riiki naasnud kodanik pidi viibima 14 päeva eneseisolatsioonis riigi valitud hotellis. Kuna hotellis viibimise hind oli väga kallis, ei saanud mitmed osalejad seda endale lubada. Suur hulk osalejaid lükkas oma osaluse järgmisse aastasse. Kulutused seoses osalejatega olid selleks ajaks paraku juba tehtud. Kuna pealtvaatajate arv on otseselt seotud osalejate numbriga, kogunes ka välismaalastest pealtvaatajaid oodatust vähem. Nii jäi välismaalastest osalejate ja nende kaaslaste tekitatud käive Eesti ettevõtlussektorile planeeritust madalamaks ning makse laekus väiksemal määral. Sündmuse majanduslik mõju oli planeeritust madalam. Enne võistluse toimumist kehtinud piirangute tõttu jäi üritusega kaasnenud majanduslik mõju prognoositust väiksemaks. Taotluse esitamise ajal oli võistlusele registreerunud 2305 välismaalast, kes oleksid saabudes toonud riigile maksutulu hinnanguliselt 955 281 eurot, mis oleks olnud piisav eraldatud toetuse täismahus väljamaksmiseks. Võrreldes taotluse esitamise ajaga kasvas registreerunud välismaalaste arv võistluse päevaks veel 375 inimese võrra. Lõpuks saabus võistlusele 53% registreerunud välismaalastest. 5. Kultuuriministeeriumi seisukoht. Tulenevalt ülaltoodud asjaoludest ja tuginedes määruse § 19 lõike 1 punktile 2 vähendatakse toetuse osalise tagasinõudmise otsuse tegemisel toetust 204 055 euro ulatuses, tasaarveldades summa sama projekti raames teise osamaksena väljamaksmisele kuuluva toetuse summaga ning teise osamaksena makstakse toetuse saajale välja 145 945 eurot. Toetuse saaja on määruse § 14 lõike 2 kohaselt ära kuulatud ning vastuväiteid ei esitanud. 6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib käesoleva käskkirja peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 kalendripäeva jooksul, arvates käskkirja teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik