Kiri

Ministeeriumid Perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Siseministeerium esitab Riigikogule teadmiseks, ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse andmiseks perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Väljatöötamiskavatsusega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Palume ministeeriumitel kaasata oma valitsemisala allasutused arvamuse andmise protsessi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus 46 lehel Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kirikute Nõukogu RR Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit Andmekaitse Inspektsioon Notarite Koda Politsei- ja Piirivalveamet Õiguskantsleri Kantselei Teadmiseks: Riigikogu Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected] 2 (2)  01.11.2021 Perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus 1.1. Perekonnaseisutoimingute seaduse (edaspidi PKTS) üldine kaasajastamine Kehtiv PKTS on vastu võetud 2009. aastal. Seega on PKTS koostatud enam kui kümme aastat tagasi, pidades silmas toonast, valdavalt paberikeskset asjaajamist. Kaasaegne asjaajamine kasutab üha enam IT-valdkonna uuendusi: järjest enam luuakse avalikke e-teenuseid, kasutatakse automaatotsuste tegemist ning tehisintellekti. Seega tuleb ka perekonnaseisutoimingute kaasajastamisel ning õiguslike reeglite kehtestamisel nende arengutega arvestada. PKTS-i vastuvõtmisest alates on PKTS-is tehtud küll muudatusi, kuid need on olnud kindla probleemi lahendamise kesksed. Nende muudatuste puhul ei ole vaadatud perekonnasündmuste registreerimist tervikuna, ei ole analüüsitud, kas oleks vajalik ja võimalik menetlusi lihtsustada, kaasajastada ning nii inimese kui ka ametniku jaoks mugavamaks ja kiiremaks teha. Kuna plaanis on koostada uus PKTS, siis vaadatakse selle käigus üle ka rahvastikuregistr i seadus (edaspidi RRS) ning nimeseadus (edaspidi NS), et tuua võimaluse korral RRS-ist ja NS-ist erinevaid menetlusi puudutavad sätted üle uude PKTS-i. Seega jääks uus PKTS nn üldiseks rahvastiku toimingute valdkonna menetlusseaduseks. Näiteks on RRS-is menetlus i, mis sinna oma olemuselt ei sobitu: elukoha registreerimise menetlus ning isikukoodi andmise menetlus. Need menetlused on plaanis tuua üle uude PKTS-i. Kuna ka nimeseaduses on menetlussätteid, siis on plaanis viia ka nimeseaduses olevad menetlust reguleerivad sätted uude PKTS-i. Kui uus PKTS hakkab lisaks perekonnaseisutoimingute menetlustele sisaldama ka muid rahvastiku toimingute menetlusi, tuleks muuta ka selle nimetust. Nn uue menetlussead use nimetust ei ole veel aga kokku lepitud. Seega nimetatakse siinses VTK-s seda seadust uueks PKTS-iks. RRS-ist ja NS-ist uude PKTS-i kõikide valdkonna menetluste regulatsioonide üleviimise l oleksid need ühes menetlusseaduses koos ning ühetaolised. Praegu on erinevates seadustes menetlused erinevalt reguleeritud. RRS-is on näiteks reguleeritud isikule rahvastikuregistr i andmete väljastamine ning kehtivas PKTS-is perekonnasündmuse kohta tõendite väljastamine, samas on mõlemad oma olemuselt rahvastikuregistri väljavõtted. Seega võiks need olla üheselt reguleeritud ühes seaduses. Seda ideed toetab ka õigusloome vähendamise kava. 1 Seega jääksid edaspidi materiaalõigust sisaldavad sätted RRS-i ja NS-i ning menetluste läbiviimise regulatsioon sisalduks lisaks perekonnasündmustega seotud menetlustele uues PKTS-is. 1.2. PKTS-i menetluste sisuline ülevaatamine ja kaasajastamine Viimastel aastatel on ühiskonnas e-teenuste osutamisel leidnud aset väga suured ja kiired arengud. Lisandunud avaliku sektori e-teenused on vähendanud kliendikontakte, see on viinud aruteluni, kas ja kus on vaja ametnikke, kes inimesega näost näkku suhtlema peaks. Kuna järjest enam liigutakse paberivaba asjaajamise poole, tuleb leida lahendus, kas ja kuidas oleks võimalik teha perekonnaseisutoiming nii inimese kui ka ametniku jaoks veel lihtsa maks ja mugavamaks, seadmata samas ohtu teenuse kvaliteeti. Kuna kehtiv PKTS on koostatud paberipõhise menetluse alusel, tuleks kogu seadus vaadata üle selle pilguga, kas oleks võima lik menetlusi lihtsustada ning muuta need võimaluse korral veel paindlikumaks. Uue PKTS-i puhul soovitakse võimalikult suurel määral kasutada automaatotsuste tegemist. See on vajalik, et vähendada avaliku sektori kulusid, vabastada ametnik ülesannetest, mille ga saab hakkama arvuti ja kus ametnike sekkumine lisaväärtust ei anna, ning muuta inimese jaoks riigiga suhtlemine veelgi kiiremaks ja mugavamaks. 2. Sihtrühm PKTS-i rakendamisega on seotud järgmised sihtrühmad.  Perekonnaseisutoimingutega kokkupuutuvad asutused – Siseministeerium, valla- ja linnavalitsused, Eesti välisesindused ja Välisministeerium ning vaimulikud ja notarid Sihtrühmad Sihtrühma hinnanguline suurus Siseministeerium Rahvastiku toimingute osakond, kus töötab üle 20 ametniku, kellest 13 omavad perekonnaseisuametniku õigusi ja on seotud ka perekonnaseisutoimingute läbiviimise juhendamisega või järelevalvega Kohaliku 79 KOV-i, millest 16 on maakonnakeskuse kohaliku omavalits use omavalitsuse üksused üksused (edaspidi MK KOV). MK KOV PKTS-i tähenduses on (edaspidi KOV) kohaliku omavalitsuse üksus või tema õigusjärglane, kuhu kuulub loetelus nimetatud haldusüksus: 1) Haapsalu linn; 2) Hiiu vald (Kärdla linn); 3) Jõgeva linn; 4) Jõhvi vald (Jõhvi linn); 5) Kuressaare linn; 6) Narva linn; 7) Paide linn; 8) Põlva vald (Põlva linn); 9) Pärnu linn; 10) Rakvere linn; 11) Rapla vald (Rapla linn); 12) Tallinn; 13) Tartu linn; 14) Valga linn; 2  15) Viljandi linn; 16) Võru linn. MK KOV-ides on kokku 106 perekonnaseisuametniku õigustega ametnikku, kes viivad läbi erinevaid perekonnaseisutoiminguid. Ülejäänud 63 KOV-is on kokku 243 perekonnaseisuametnik u õigustega ametnikku, kes registreerivad perekonnasündmustest vaid sünde. Eesti välisesindused ja Eestil on teistes riikides u 50 välisesindust. Nii välisesindused kui ka Välisministeerium Välisministeerium teevad kandeid välisr iigi perekonnaseisudokumentidelt ja annavad väljavõtte id perekonnaseisuandmetest. Notarid 2021. aasta seisuga töötab kokku 87 notarit, kes viivad läbi abielu sõlmimise ja lahutamise menetlusi. Vaimulikud 2021. aasta mai seisuga on abielu sõlmimisega seonduvate perekonnaseisuasutuse ülesannete täitmise õigust omavaid vaimulikke 112.  Laiem sihtrühm on kogu Eesti elanikkond. PKTS reguleerib muu hulgas nii sünni, abielu, lahutamise kui ka surma registreerimist, nende sündmustega puutuvad inimesed elu jooksul ühel või teisel viisil kokku. Seega võib laiema sihtrühma suurus olla potentsiaalselt kogu Eesti elanikkond ehk 1 330 068 inimest (Statistikaameti kodulehe andmetel, 2021. aasta mai lõpu seisuga) ning lisaks kõik Eesti kodanikud, kes elavad välisriikides. Laiema sihtrühma alla võivad teatud juhtudel kuuluda ka välisr iigi kodanikud, kes ei ole Eesti elanikud. Seda näiteks juhul, kui nad tulevad Eestisse abielluma, saavad siin lapse või kui nende lähedane sureb Eestis. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Uue PKTS-i koostamisel lähtutakse järgmistest menetluste läbiviimise üldpõhimõtetest. 1. Automatiseerimine – luuakse e-teenused, mis on automaatsed nii palju, kui see on võimalik. Ametnikku kaasatakse vaid seal, kus on vaja, et tagada kvaliteetsed andmed ja viia erandjuhtudel läbi menetlusi. 2. Inimene ei pea üldjuhul kohale tulema – luuakse teenused, mis üldjuhul ei vaja teenuse kasutamiseks inimese kohale tulemist asutusse. 3. Paberivabadus – võimaluse korral jätkatakse paberdokumentidest loobumist, teavet kogutakse ja talletatakse rahvastikuregistris andmetena. Paberdokumentide esitamise nõue kehtib vaid näiteks välisriikide originaaldokumentide puhul. 4. Avatud ja toetav suhtumine sündmusteenuste arendamisse – toetatakse ideed luua sündmusteenuseid, mida inimesel on oma elusündmusest lähtuvalt mugav kasutada. Eesmärk 1. Luua kehtivast PKTS-ist selgem regulatsioon. Eesmärk on, et uus PKTS on selgem, sest nii väheneb praktikas tekkivate probleemide hulk, mis on tingitud õigusliku regulatsiooni puudulikkusest, ebaselgusest ja regulatsioo nis esinevatest vastuoludest. Võrreldes kehtiva PKTS-iga on eesmärgi täitmisel: 3   seaduse sätted on selged ja arusaadavad, näiteks on kasutatud sama konstruktsiooni ja sama terminit kohtades, kus on mõeldud sama asja;  seaduse tasandil on kindlaks määratud haldusorgani välispädevus;  haldusorganil on enam kaalutlusruumi, näiteks kättetoimetamise viisi valikul;  juhtudel, kus kehtiva PKTS-i kohaselt saab esitada vaid paberdokumente, on lisaks loodud võimalus edastada andmed muul viisil, näiteks elektrooniliselt;  õigusaktide tasemel ei ole kehtestatud vorme, kui piisab andmete loetelust, näiteks ei ole ministri määruse tasemel kehtestatud avalduste ja kannete vorme ning need on asendatud andmekoosseisu loeteluga;  HMS-i sätteid ei ole üle korratud;  andmekoosseisud on optimaalsed ning sisaldavad ainult menetluses vajalikku;  tehnilised detailid on seaduse tasemelt viidud üle juhenditesse;  taotluste esitamise viisid on menetluste puhul sarnased;  järelevalve põhimõtted ja pädevus on sätestatud selgelt ja üheselt mõistetavalt. Eesmärk 2. Kaasajastada PKTS-i menetlusi. PKTS-i menetlused vaadatakse üle ning need kaasajastatakse, muudetakse nii inimese kui ka ametniku jaoks lihtsamaks, kiiremaks ja mugavamaks, lähtudes eespool nimetatud uue PKTS-i loomise üldpõhimõtetest. Konkreetsed muudatused on esitatud VTK punktis 9 „Regulatiivsete võimaluste kirjeldus“. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Praegu reguleerivad olukorda järgmised õigusaktid: 1) perekonnaseisutoimingute seadus, RT I, 17.11.2017, 1; 2) „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“, RT I, 27.02.2020, 11; 3) „Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loetelu“, RT I, 28.06.2019, 34; 4) „Perekonnaseisuametniku koolituse ja eksami läbiviimise kord“, RT I, 15.12.2017, 6; 5) „Abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamise pädevuse saamiseks notarite atesteerimise kord“, RT I, 14.10.2014, 7; 6) riigilõivuseadus, RT I, 22.03, 2021, 13; 7) rahvastikuregistri seadus, RT I, 31.01.2020, 17; 8) nimeseadus, RT I, 22.12.2018, 15. Uue PKTS-i väljatöötamiskavatsuse koostamise vajadus on lisatud dokumenti „Ministeeriumide õigusloomeplaanide ülevaade 2021“ ja Siseministeeriumi tegevuskavasse. Uue PKTS-i VTK väljatöötamine aitab ellu viia ka Reformierakonna ja Keskerakonna valitsusliidu koostöölepingu 2021–2023 järgmisi põhimõtteid:  parandame elukeskkonna, teenuste ja toodete ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt; 4   kiirendame e-riigi ja digilahenduste edasiarendust. Teeme inimestele ja ettevõtetele suunatud digiteenused etteaimatavaks ja sündmuspõhiseks. Lähtume digiteenuste arendamisel personaalse riigi põhimõttest, küsime inimeselt andmeid vaid ühes kohas;  taotleme õigusloomes õigusselgust, et kehtiv õigus ja õiguskeel oleks inimeste le paremini arusaadav. Uue PKTS-i loomisel võetakse arvesse järgmisi dokumente. 1. Strateegia „Eesti 2035“ suundumused, mille kohaselt: „Avalike teenuste kujundamisel muudame kasutajakogemuse maksimaalselt lihtsaks ja inime st toetavaks (sh pakkudes kasutajatuge eesti ja vajadusel teistes enamlevinud keeltes). Viime teenused võimalikult palju taustal toimivaks ja etteaimavaks, kasutades seejuures kõiki riigil olemasolevaid andmeid turvaliselt ning arvestades inimese tahte ja põhiõigustega. Rakendame ühtse asjaajamiskoha põhimõtet nii füüsilises kui ka digiruumis. Arendame justiitssüsteemi ja tõhustame õiguste jõustamist lähtudes õigusriigi põhimõtetest.“ 2. Arengukava „Eesti digiühiskond 2030“. Arengukava üldeesmärk on toetada parimal moel digilahenduste abil majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis. Arengukavas seatakse visioon, põhimõtted, üldeesmärk ja valdkondlikud sihid, mõõdikud alg- ja sihttasemetega, peamised poliitikainstrumendid, juhtimiskorraldus ja maksumuse prognoos. Arengukavas tagatakse kooskõla riigi pikaajalise arengustrateegia ga „Eesti 2035“ ja teiste riigi ning rahvusvaheliste strateegiliste arengudokumentidega. 3. Digiteenuste disainimise põhimõtted. Kuna digiteenuste arendamisel on oluline järgida ühiseid põhimõtteid, siis kiitis avalike teenuste nõukogu 2021. aasta märtsikuus heaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud kümme käsku digiteenuste mõistlikuks arendamiseks. 4. Sidusa Eesti arengukava 2030 põhimõtteid. 5. Riigikontrolli 2020. aasta aruandes Riigikogule esitatud järgmisi tähelepanekuid: „Üheks avalike teenuste arendamise suunaks on e-lahenduste juurutamine. Mõned praegu ajutised (e)praktikad tulebki võib-olla püsivaks teha, näiteks kaugnõustamine perearstiabis, väikekoolis puuduva aineõpetaja asendamine suurkoolist antavate distantstundidega ja kolmanda sektori ulatuslikum kaasamine avalike ülesannete täitmisse. Riik saab tuumikametirühmade töötajate tegevust ka nutikate masinate ja arvutiprogrammide ga tõhustada, kuid tehnika ning tehnoloogia ei saa esmateenuste osutajaid täielikult või piisava lt asendada – nad peavad füüsiliselt kohal olema. Neil töötajatel on ülioluline roll ka selles, kuidas inimesed riiki, sellega kokkupuudet ja selle juhtimist tajuvad. Seepärast on muutused möödapääsmatud ja talutaval miinimumtasemel teenuse kriteeriumid tuleb uuesti läbi arutada ja kokku leppida. Tulevikus määrabki esmateenuste kättesaadavuse see, kas riik suudab teha läbimõeldud otsuseid. Rahvastiku ja tööjõu edasised trendid on võrdlemisi hästi teada, sestap on vaja reformida avalike teenuste korraldamise poliitikat tervikuna. Peaküsimus on, kuidas säilitada väikese rahvaarvuga ja regionaalselt ebaühtlase rahvastik u paiknemisega Eestis optimaalne tasakaal riigi võimaluste ja inimeste ootuste vahel.“ 5. Tehtud uuringud 5 Enne VTK koostamist viidi perekonnasündmuste registreerimist kasutanud inimestega läbi intervjuud, milles küsiti telefoni teel nende arvamust abielu sõlmimise ja abielu lahutamise menetluse kohta. Abielu sõlmimisega seotud intervjuus küsiti inimestelt intervjuu käigus küsimusi näiteks abiellumisavalduse esitamise, abielu sõlmija ning abielu tõendi kohta ning anti võimalus esitada ka ettepanekuid, mida võiks abielu menetluse puhul muuta. Inimesed olid üldjuhul menetluse ga rahul, kuigi näiteks toodi välja seda, et abiellumisavaldus võiks olla elektrooniliselt esitatav. Intervjuudest tuli välja ka see, et abielutõendil on inimestele oluline emotsionaalne väärtus, kuid praktikas ei ole üldjuhul olnud vajadust tõendit esitada, välja arvatud mõnel juhul välisriigis. Abielu lahutanud inimestelt küsiti intervjuu käigus küsimusi näiteks abielulahutuse avalduse esitamise, abielulahutuse vormistamise ning abielulahutuse tõendi kohta. Ka abielulahutuse puhul küsiti inimeste ettepanekuid menetluse muutmiseks. Üldiselt ei pidanud inimesed lahutuse menetlust keeruliseks ning pidasid formaalsusi pigem minimaalseks. Enamik vastanutest pooldas võimalust esitada abielulahutuse avaldus elektrooniliselt. Ka sündmusteenuste puhul on tehtud analüüsid abielu ja abielulahutuse menetluse kohta. Abielu sündmusteenuse analüüsi käsitlusalas olid järgmised abielu osateenused: abiellumisavalduse esitamine, abielu registreerimine, uue nimega dokumentide taotlemine ning abieluvaralepingu sõlmimine. Abielulahutuse sündmusteenuse käsitlusalas olid nime vahetamine ning lahutuse registreerimise osateenused. Abielu ja abielu lahutamisega seotud sündmusteenuse lõpparuandes on välja toodud näiteks järgmised põhimõttelised muudatused, mis tingivad PKTS-i muutmise: abieluavalduse ja lahutamisavalduse elektrooniline esitamine; andmete esitamise viisi muutumine – teenuse kasutaja ei sisesta andmeid, välja arvatud kontaktandmed; puudub vajadus ilmuda füüsiliselt abiellumis- ja abielu lahutamise avalduse esitamiseks perekonnaseisuasutusse; abikaasad valivad ise abiellumise ja lahutamise kuupäeva kalenderlahendusest, mille perekonnaseisuasutus on neile kättesaadavaks teinud. 6. Kaasatud pooled VTK koostamisse kaasati KOV-ide esindajad, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Notarite Koda ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT). 15. juunil 2021. aastal toimus uue PKTS-iga seotud arutelu Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning KOV-ide esindajatega. KOV-idest olid sinna kutsutud Tartu, Viimsi, Kuusalu, Viljandi ja Rapla esindajad. Arutelul osalesid ka Eesti Linnade ja Valdade Liidus esindajad. Arutelul tutvustas Siseministeerium uue PKTS-i koostamise plaani ning andis ülevaate ideest vähendada sünde registreerivate KOV-ide arvu. Koosolekul nende ideede vastu keegi ei olnud. 17. juunil 2021. aastal tutvustati Skype’i vahendusel VTK teemasid KOV-idele. Näiteks osalesid seal Tallinna, Tartu, Pärnu, Rakvere, Saue, Audru, Kanepi ja paljude teiste KOV-ide registripidajad ja perekonnaseisuametnikud. Ka sellel koosolekul tutvustas Siseministeer ium uue PKTS-i koostamise plaani ning andis ka teavet selle kohta, et plaanis on sünde 6 registreerivate KOV-ide arvu vähendada. Mõned KOV-id olid idee poolt, aga mõned tõid välja probleemkohti, kui sünde registreerivate KOV-ide arv väheneb. Samuti kaasati laiemat sihtrühma ehk inimesi, kes olid hiljuti PKTS-i menetlustega kokku puutunud. Neilt küsiti küsimusi abielu sõlmimise ja abielu lahutamise menetluse kohta. Intervjuusid viisid 2021. aasta mais telefoni teel läbi Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunikud. Notarite Kojaga toimus kohtumine 13. septembril 2021. aastal. Siseministeerium tutvustas Notarite Koja esindajatele uue PKTS-i koostamise plaane ning arutleti selle üle, kellel oleks edaspidi pädevus abielusid sõlmida ja lahutada. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Uue regulatsiooni loomine JAH 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs 1. Mitte-midagi-tegemine Tähendab seda, et kehtivat regulatsiooni ei muudeta. Selliselt ei ole võimalik kõiki esilekerkinud probleeme lahendada ega püstitatud eesmärke saavutada, kuna osa probleemide põhjus on kehtiva PKTS-i puudulik ning praegustele vajadustele mittevastav regulatsioo n. PKTS on praeguseks kehtinud üle kümne aasta. See on piisav aeg, et eristada probleeme, mis seonduvad kõnesoleva regulatsiooni puudustega, ning olla kindel, et praegu kehtivat PKTS-i on vaja muuta ja täiendada. Samuti soovivad inimesed järjest enam, et suhtlus riigiga oleks lihtne, kiire ja paberivaba. Kehtiv regulatsioon seda alati ei toeta. 2. Senise regulatsiooni parem rakendamine Senise regulatsiooni parem rakendamine ei kõrvalda Siseministeeriumi hinnangul kõiki seaduse kitsaskohti ega võimalda probleeme terviklikult lahendada. Kuna enamasti on probleemiks kehtiva regulatsiooni jäikus ning PKTS-i sätete puudulikkus, ebatäpsus või ebaselgus, siis ei ole probleemi võimalik lahendada ainult olemasoleva regulatsiooni parema rakendamise ga. Samuti ei saaks sellisel juhul PKTS-i üldiselt korrastada ja kaasajastada. Lisaks esineb probleeme, mida regulatsiooni parema rakendamisega ei ole võimalik vältida ega lahendada , näiteks kehtivas PKTS-is sätestatud kohaletulekunõue teatud menetlustes või väga detailsed andmekoosseisud, mida inimestelt menetlustes küsitakse. Senise regulatsiooni parem rakendamine on poolik lahendus, sellega tegelevad seaduse rakendajad iga päev, kuid probleemid on endiselt päevakorral. 3. Uue regulatsiooni koostamine 7 Lähtudes asjaoludest, et kehtiv terviktekst on vananenud, seaduse rakendamisel esineb probleeme, on vaja muuta seaduse ülesehitust ning kuna kavandatavate muudatuste maht on suur, on kõige mõistlikum lahendus kehtestada uus regulatsioon. Näiteks on kehtiv PKTS liiga paberdokumentide keskne, ei ole arvestatud sellega, et suurem osas menetlustest tehakse e- teenuses ning rahvastikuregistris on küsitavad andmed juba olemas ja seetõttu ei ole vaja neid andmeid inimeselt uuesti küsida, menetluskohtade planeerimisel on lähtutud põhimõttest, et inimesed tulevad ise kohale, kuigi praegu see üldjuhul enam nii ei ole jne. Regulatsioo ni täiendamine ja uute sätete loomine võimaldab terviklikult lahendada probleemid, mille põhjustab kehtiv regulatsioon või selle puudumine või regulatsiooni jäikus. Seega on uue regulatsiooni loomine püstitatud eesmärkide saavutamiseks parim lahendus. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Kuna avalikkuse teavitamine ning rahastuse suurendamine ei aita praegusel juhul kõiki PKTS-i probleeme lahendada, siis neid lahendustena ei kaalutud. Probleemide lahendamiseks kaaluti kolme eespool käsitletud lahendust, kõige tulemuslik um neist on uue regulatsiooni kehtestamine, kuna teiste variantidega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Probleemi lahendamiseks on uue õigusliku regulatsiooni loomine ainuõige viis, kuna on vaja muuta PKTS-i alusel läbiviidavaid menetlusi. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Praegu ei ole VTK koostamisel kavas analüüsida välisriikide regulatsioone. Kui eelnõu koostamisel peaks see vajadus tekkima, siis tehakse seda jooksvalt eelnõu ja seletuskirja koostamisel. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Eespool kirjeldatu tõttu kavandatakse välja töötada PKTS-i uus terviktekst, millega muudetakse PKTS nii inimese kui ka ametniku jaoks mugavamaks ja lihtsamaks. PKTS-i menetlused vaadatakse sisuliselt üle ning vajaduse korral need kaasajastatakse, muudetakse nii inimese kui ka ametniku jaoks lihtsamaks, kiiremaks ja mugavamaks, lähtudes eespool nimetatud uue PKTS-i loomise üldpõhimõtetest. Sünni registreerimine - Sündide e-teenusena registreerimise osakaal peaks jääma vähemalt samale tasemele, nagu see on praegu (85% kõikidest sündidest). - Isikud, kes praegu sünni registreerimiseks KOV-i kohale tulevad, kuid kellel selleks kohustust ei ole, kasutaksid pigem võimalust registreerida sünd e-teenuses (13%). - Soov on leida alternatiivseid lahendusi nende erandite osas, mille puhul inimesed praegu erinevatel põhjustel peavad sünni registreerimiseks tingimata KOV-i kohale tulema (2%). 8  - Kuna suurem osa sündidest (85%) registreeritakse e-teenuses ning üldjuhul ei käi inimesed enam sündi kohapeal registreerimas, siis ei ole otstarbekas kasutada sündide registreerimiseks nii palju kohaliku omavalitsuse üksusi. Tulevikus peaksid kohale tulema vaid need inimesed, kellel ei ole mingil põhjusel võimalik e-teenuses sündi registreerida. Kuna neid inimesi ei ole palju, tuleks vähendada kohti, kus inimesed ise KOV-i kohale tulles sünni registreerida saaks. See tagab sünni registreerimise kvaliteed i ja ametnike kompetentsuse, samuti vähendab koolitus- ja ülalpidamiskulusid. Kehtiva PKTS-i kohaselt saab sündi registreerida kõikides KOV-ides (79), kuid edaspidi on plaanis seda numbrit vähendada, näiteks alguses 16-le MK KOV-ile. Edaspidi analüüsitakse võimalust, kas saaks sündi registreerivate asutuste arvu veelgi vähendada, st sündi jääks registreerima vähem kui 16 MK KOV-i. Sellisel juhul on plaanis analüüsida ka seda, kuidas oleks võimalik kasutada nn abistatud e-teenust. Praegu on idee, et inimesele kõige lähemal olev KOV (elukohajärgne KOV) võiks teatud juhtudel inimest abistada, kui inimesel on vaja menetluse käigus menetlust läbiviiva MK KOV- iga suhelda. Kui sünde registreeriks vähem kui 16 MK KOV-i, siis võib menetlust läbiviiv MK KOV olla inimesest kaugel. Sel juhul oleks inimesel mugavam ja lihtsa m, kui ta ei pea ise MK KOV-i kohale minema ning osa toimingutest saaks menetluse jaoks ära teha oma elukohajärgsest KOV-ist lahkumata, näiteks videosilla vahendusel. - Otsitakse võimalusi laiendada e-teenuse kasutusvõimalusi, näiteks kaalutakse e-teenuse kasutamise võimaluse loomist kodusünnituse korral, analüüsitakse, kas ja kuidas saaks piiratud teovõimega vanemad kasutada e-teenust, samuti peaks põlvnemise välista mist saama teha e-teenuses. - Vangide puhul võiks kasutada ka edaspidi näiteks konvoiga perekonnaseisuasutusse toomist või notari kaasamist, uue võimalusena ka näiteks mingil kujul nn abistatud e-teenust. - Analüüsime, kas sünni registreerimiseks vajaliku informatsiooni lapse isa ja hooldusõiguste kohta saaks rahvastikuregistrile edastada tervishoiuteenuse osutaja koos meditsiinilise sünnitõendiga digitaalselt rasedakaardilt. See eeldaks vanemate poolt selle info kinnitamise võimalust digitaalsel rasedakaardil. Riigi jaoks oleks selle info edastamisega lapse sünd registreeritud ning vanemad saavad lapsele nime panna hiljem. Surma registreerimine - Uue PKTS-i regulatsiooniga registreeritakse kõikide Eestis surnud isikute surm Eesti rahvastikuregistris (välja arvatud tundmatud surnud). Kehtiva PKTS-i alusel registreeritakse surm Eestis automaatselt, kui surma tuvastanud arstile on teada lahkunu isikukood. Kui arst lahkunu isikukoodi ei tea või isikul pole Eesti isikukoodi (nt turistid), tuleb surma registreerimiseks pöörduda maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusesse surma registreerimise avaldusega. Samas võib välismaa lase surma registreerida Eesti arstliku surmateatise alusel hoopis välisriigis ja sel juhul Eestis surma ei registreerita. Tulevikus hakatakse surma põhjuse tuvastamisel väljastama matmiskinnitust, asendamaks surmatõendi esitamise vajadust. Vältimaks olukorda, kus isik on Eestis surnud ja ta on matmiskinnituse alusel tuhastatud või maetud kuid juriidiliselt on surm registreerimata, on otstarbekas registreerida kõik surmad Eesti rahvastikuregistris. Eesmärgiks on surma registreerimise menetlus viia automaatse maks ja süsteemsemaks. - Erandite puhul, kui tervishoiuteenuse osutaja ei saa surmateatise koostamisel automaatselt surma registreerimiseks PKTS-i § 32 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmeid rahvastikuregistrile edastada, ei ole näiteks tulevikus vaja enam surma registreerimiseks kirjalikku avaldust esitada. 9  - Kui surmafakti andmeid ei saa automaatselt rahvastikuregistrile edastada ja ei toimu automaatset surmakannet, sisestab või kannab surmafakti andmed käsitsi registr isse näiteks üks asutus senise 16 asutuse asemel. - Kui Eestis sureb inimene, kellel ei ole isikukoodi, saadab surma fakti tuvastanud asutus (meditsiiniasutus) surma info rahvastikuregistrisse. Surma registreeriv asutus kontrollib täiendavalt isikukoodi puudumist. Isikukoodi olemasolu korral seob asutus surmaandmed isikuga ning registreerib surma. Isikukoodi puudumise korral moodustab ametnik surnud isikule surma registreerimise käigus isikukoodi. - Kui Eesti kodanik või elanik sureb välisriigis ja surm ei ole välisriigis registreeritud, siis saadab lähedane välisriigi meditsiinilise tõendi postiga sellesse asutusse, kes surma registreerib. KOV, notar ja Eesti välisesindus saavad teha meditsiinilisest surmatõend ist koopia ning ise selle vastavale surma registreerivale asutusele saata. Kui tegemist on dokumendi kinnitatud koopiaga, siis saab ka inimene ise kinnitatud koopia surma registreerivale asutusele edasi saata. - Avalikku ülesannet täitvad asutused saavad andmed rahvastikuregistrist, neil ei ole vaja inimese käest surma tõendamiseks tõendit küsida ja seega ei ole inimesel tõendit üldjuhul vaja. Küll on seda praegu vaja alati selleks, et isik matta või tuhastada. Samas lähtutakse välja töötamisel oleva surma põhjuse tuvastamise seaduse eelnõu järgi põhimõttest, et matmiseks ei ole vaja surmatõendit. Viidatud eelnõu kohaselt piisab surnud isiku või surnult sündinu kalmistuseaduses sätestatud tingimustel ja korras matmiseks või tuhastamiseks tervishoiuteenuse osutaja väljastatud matmiskinnituse st ehk surma põhjuse olemasolu kinnitusest. Seega ei ole matmise jaoks surmatõend i olemasolu tulevikus enam vajalik. Küll võib isikul olla vajalik esitada surmatõend it eraõiguslikule isikule surma tõendamiseks või välisriiki, mistõttu väljastatakse edaspidi surmatõendid vaid soovi avaldamisel. Tõend väljastatakse vastavalt soovile kas posti teel, e-teenuses või surma registreerivas asutuses kohapeal. Selle muudatuse üheks eesmärgiks on nügida inimesi looduma tõendist, kui neil seda vaja ei ole ning nad soovivad tõendit vaid igaks juhuks või emotsionaalsetel põhjustel. Tõendit saab taotleda nii e-teenusest, surma registreerivast asutusest kohapeal kui ka Eesti välisesindusest. Isaduse omaksvõtt pärast lapse sünni registreerimist - Kui isaduse omaksvõtt toimub pärast lapse sünni registreerimist, siis kehtiva PKTS i kohaselt ainuke võimalus esitada isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avaldus perekonnaseisuasutusele isiklikult kohapeal. Uue PKTS-i regulatsiooniga sätestataks, et pärast lapse sünni registreerimist saab isaduse omaksvõtu avalduse esitada nii perekonnaseisuasutuses kohapeal kui e-teenuses. Nii paberavalduse vormil kui e-teenuses on esitatud selgitused isaduse omaksvõtuga kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta, millest aru saamist inimene kinnitab. Sellega täidetakse ametniku selgitamiskohustus ja ametnik ei pea enam inimesele eraldi selgitusi jagama, kui inimene just menetluse käigus ise teavet juurde ei küsi. Kui isikul puudub võima lus kasutada e-teenust ja avaldaja ei saa minna perekonnaseisuametniku juurde kohapeale (välisriigis viibivad isikud, vangid jne), on võimalik esitada hilisemat isaduse omaksvõtu avaldust ka sel moel, et notar või Eesti konsulaarametnik kinnitab selgitustega paberavaldusel avaldaja allkirja õigsust. Ka sellisel juhul puudub notaril ja konsulaarametnikul selgitamiskohustus isaduse omaksvõtuga kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta. Laiendatakse nende asutuste hulka, kus saab esitada avalduse hilisemaks isaduse omaksvõtuks. See tehakse sarnaseks enne lapse sünni registreerimist esitatava isaduse omaksvõtu avaldusega. Abielu sõlmimine 10  - Sündmusteenuste loomisega seoses koostas Siseministeerium nii abielu kui ka lahutuse sündmusteenusega seotud seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse, mis kooskõlastati huvirühmadega 2021. aasta märtsis. Väljatöötamise kavatsuses esitati muudatus, mille kohaselt tulevikus on võimalik esitada abiellumise avaldus elektroonselt e-teenuses. Kooskõlastamisel sellele vastuväiteid ei esitatud. Hetkel on koostamisel kehtiva PKTS-i muutmise eelnõu, millega võimaldatakse turvalises veebikeskkonnas digitaalallkirjaga kinnitatult abiellumisavaldust esitada. - Alustatakse analüüsiga, mille käigus otsustatakse, kas abielu sõlmimise pädevus peaks jääma ka notaritele või peaks see pädevus jääma vaid MK KOV-idele ja vaimulikele. - Samuti otsustatakse abieluga seotud analüüsi käigus, kas abielu registreerimisel tuleks eristada abielu sõlmimist (jah-sõna andmist) ning abielu rahvastikuregistrisse kandmist. - Kui abielu sõlmimine otsustatakse jagada kaheks osaks, siis analüüsitakse ka seda, kas peaks olema lubatud nn litsentsiga abielu sõlmijad ehk jah-sõna küsijad, kes ise ei kanna abielu registrisse, ning milline võiks sel juhul see süsteem välja näha. Abielu lahutamine - Sündmusteenuste loomisega seoses koostas Siseministeerium nii abielu kui ka lahutuse sündmusteenusega seotud seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse, mis kooskõlastati huvirühmadega 2021. aasta märtsis. Väljatöötamise kavatsuses esitati muudatus, mille kohaselt tulevikus on võimalik esitada abielu lahutamise avaldus elektroonselt e-teenuses. Kooskõlastamisel sellele vastuväiteid ei esitatud. Hetkel on koostamisel PKTS-i muutmise eelnõu, millega võimaldatakse turvalises veebikeskkonnas digitaalallkirjaga kinnitatult abielu lahutuse avaldust esitada. - Alustatakse analüüsiga, mille käigus otsustatakse, kas abielulahutuse pädevus peaks olema vaid notaril ja kohtul ning kas MK KOV-id ei peaks abielusid enam edaspidi lahutama. - Kui MK KOV-idel enam abielulahutuse pädevust ei ole, siis peab otsustama ka seda, kas abielulahutuse menetlus jääb perekonnaseisutoiminguks PKTS-is. Andmehõived - Analüüsitakse võimalust, et notarid edaspidi välisriigi dokumentidelt andmehõiveid ei tee, vaid nad edastavad välisriigi dokumendi andmehõivekandeks MK KOV-i. Välisministeerium teeb ka edaspidi välisriigi dokumentidelt andmehõivekandeid. - Arhiivsetelt aktidelt andmehõivekande tegemise pädevus jääb näiteks vaid Siseministeeriumile, sest alates 1926. aastast koostatud kõikide perekonnaseisuak tide andmed on tänaseks rahvastikuregistrisse kantud, samas võib kvaliteeditööde käigus olla vaja sisestada üksikute aktide andmeid. Tõendid - Uues PKTS-is ei eristata enam esmase ja korduva tõendi mõistet. - Kohe pärast perekonnasündmuse kohta kande tegemist antakse inimesele tasuta vaid elektrooniline eestikeelne tõend. PKTS-i kohaselt on perekonnasündmus sünd, surm, abielu sõlmimine, abielu lahutamine või muu rahvastikuregistris registreer ita v perekonna- või nimeõiguslik muudatus. Kaalume võimalusi, kas elektrooniline tõend on võimalik saata inimesele e-posti aadressil või teha talle kättesaadavaks portaalis rahvastikuregister.ee. - Pabertõendi saab inimene alati vaid riigilõivu eest. Samuti tuleb riigilõivu tasuda elektroonilise tõendi eest, kui selle väljastamist soovitakse näiteks teises keeles või muus vormis. 11  - Kohe pärast perekonnasündmuse kohta kande tegemist väljastatava tõendi puhul ei saa valida keelt ega vormi, näiteks tõendit inglise keeles, CIEC1 kujul või koos mitmekee lse standardvormiga. Seda seetõttu, et Eesti perekonnaseisuasutuses perekonnasünd muse registreerimisel antakse kohe pärast kande tegemist tõend vaid Eesti vormil ja eestikeelsena, mida CIEC ja mitmekeelne standardvorm ei ole. - Analüüsitakse, kas tõendite puhul on vaja kehtestada kehtivusaeg, nagu see on kehtivas PKTS-is abieluvõimetõendil. - Laiendatakse tõendite väljastamise viise, näiteks saadetakse tõend inimesele soovi korral postiga. Täiendavat analüüsime, kas soovi korral oleks võimalik inimesele saata postiga tõend ka välisriiki. Soo andmete muutmine - Praegu on sooandmete muutmise regulatsioon sätestatud PKTS-is. Siiski vajab analüüsimist, kas soo andmete muutmisel on tegemist perekonnaseisutoiminguga või vaid soo andmete muutmisega rahvastikuregistris. Keskseks küsimuseks on perekonnaseisuametniku roll soo andmete muutmisel – kas ametnik peab tegema soo andmete muutmisel sisulisi otsuseid või fikseerib ta pelgalt toimunud muudatuse. Analüüsist tulenevalt saab otsustada, kas soo andmete muutmine reguleeritakse perekonnaseisutoiminguna või hoopis rahvastikuregistrisse kantud andmete muutmisena. 10. Regulatiivsete võimaluste Eesti Vabariigi põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Põhiseaduslikud raamid Õigus korraldusele ja menetlusele Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 14 sätestab seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustuse tagada inimestele nende õigused ja vabadused. Sellest sättest on Riigikohus tuletanud põhiõiguse korraldusele ja menetlusele: „PS §-s 14 on tagatud üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele – menetluslik põhiõigus, mille eesmärk on avada tee isiku põhiõiguste teostamiseks.“ (Riigikohtu 20. märtsi 2014. aasta lahendi nr 3-4-1-42-13 punkt 43) „Põhiõigus korrale ja menetlusele seab esmajärjekorras seadusandjale kohustuse luua õigusaktidega põhiõiguse kaitset tagava menetluse eeldused. Samas kohustab see täitevvõ imu ja kohalikke omavalitsusi viima reaalselt ellu menetlusi, mis vastavad haldusmenet luse kvaliteedikriteeriumiks sätestatud „kohasuse“ nõudele – menetlus peab olema eesmärgipära ne, isiku jaoks üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi vältiv.“ (Riigikohtu 19. aprilli 2010. aasta otsuse nr 3-3-1-4-10 punkt 12; Riigikohtu 9. märtsi 2009. aasta otsuse nr 3-3-1-94-08 punkt 19) Võrdsuspõhiõigus 1 Eesti on ühinenud CIEC-i (International Commission on Civil Status Conventions) perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise 1976. aasta Viini konventsiooniga. Seega võib konventsiooniga ühinenud riikidesse esitada konventsioonikohast tõendit (antakse sünni, surma ja abielu kohta), mis on mitmekeelne ja mid a ei pea seetõttu enam tõlkima ega apostillima. 12 PS-i § 12 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse – igaüks on seaduse ees võrdne. Teenuste loomise l tuleb tagada, et juurdepääs teenustele on tagatud objektiivsetel alustel ning et teenust saab kasutada võimalikult suur hulk soovijaid. Kõiki peab kohtlema võrdselt. Kedagi ei tohi diskrimineerida. Regulatsiooni muutmisel ei tohi välistada ühtegi rühma, sest kõigil peab ühel või teisel viisil säilima võimalus teenuseid kasutada. Põhiõigus vabale eneseteostusele PS-i § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Inimväärikus Inimväärikust on Riigikohus käsitlenud kui kõigi isiku põhiõiguste alust ning põhiõiguste kaitse eesmärki (Riigikohtu 22. märtsi 2006. a lahendi nr 3-3-1-2-06 punkt 10). Inimväärikuse nõue seab avalikule võimule kohustuse kohelda inimesi riigivõimu subjekti, mitte objektina. Hea halduse põhimõte Hea halduse põhimõtte kohaselt tuleb inimesele tagada menetluse käigus muu hulgas vajalik teave, anda talle piisavalt selgitusi, et võimaldada inimesel teostada oma õigusi ja vabadusi. Samuti tuleb regulatsiooni loomisel arvestada PS-i §-ga 154 Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-id, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. KOV-ile võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-iga. Seadusega KOV-ile pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Uus PKTS ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu ega rahvusvahelise õigusega. Need on Eesti riigisisesed küsimused, st nendest ei pea teistele riikidele või organisatsioonidele teada andma ega nende tegemisel konsulteerima. Põhimõtted, mis tulevad Euroopa Liidu õigusest ning mis peavad olema PKTS-is reguleeritud, jäävad ka edaspidi sellesse seadusesse, näiteks tõendi väljastamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel jne. Kavandatav regulatsioon ei ole vastuolus PS-i, Eesti suhtes kehtivate rahvusvaheliste ega Euroopa Liidu õiguse normidega. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Muudatus 1. Kehtiva PKTS-i regulatsioon muutub selgemaks. Mõju sihtrühm: KOV-id, sealhulgas MK KOV-id Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus väike Sihtrühma suurus keskmine olulisus Sagedus suur Ebasoovitavate väike mõjude risk KOV-id on sellest muudatusest mõjutatud seetõttu, et PKTS-i kohaselt registreerivad valla- ja linnavalitsused sünde ja väljastavad esmaseid sünnitõendeid. MK KOV registreerib sünde ja surmasid, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist, muudab ja parandab 13 perekonnaseisuandmeid, teeb andmehõivekandeid perekonnaseisuaktide, kohtulahend ite, rahvusvahelise kaitse andmise otsuste ja välisriigi perekonnaseisudokumentide alusel, annab väljavõtteid perekonnaseisuandmetest ja ärakirju perekonnaseisudokumentidest, teeb nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid ning seaduses sätestatud juhtudel muid perekonnaseisutoiminguid. MK KOV juhendab ka vaimulikke perekonnaseisutoimingute tegemise küsimustes. Selle muudatuse mõju avaldumise sagedus on KOV-idele suur, allpool on mõju avaldamise sageduse näitlikustamiseks esitatud andmed erinevate menetluste ja teenuseosutajate kohta (vt tabelid 1–3). Tabel 1. Välisriigi dokumentide andmehõivekanded Teenus ja Sündmuste Sündmuste Sündmuste teenuseosutaja arv arv arv 2018. aastal 2019. aastal 2020. aastal Saatkonnad 1 639 1 571 1 798 MK KOV (16) 9 682 11 220 9 570 Notarid 80 59 91 Välisriigi dokumentidelt andmehõiveid kokku 11 401 12 850 11 459 Tabel 2. Abielude sõlmimine Teenus ja Sündmuste Sündmuste Sündmuste teenuseosutaja arv arv arv 2018. aastal 2019. aastal 2020. aastal Vaimulikud 552 460 407 MK KOV (16) 4 776 4 868 4 588 Notarid 621 563 634 Abielusid kokku 5 949 5 891 5 629 Tabel 3. Abielulahutused Teenus ja Sündmuste Sündmuste Sündmuste teenuseosutaja arv arv arv 2018. aastal 2019. aastal 2020. aastal Kohus 569 448 513 MK KOV (16) 2 139 2 064 1 982 Notarid 406 468 490 Lahutusi kokku 3 114 2 980 2 985 14 Nagu on eelnevatest tabelitest näha, siis puutuvad perekonnaseisuametnikud muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt ehk igal tööpäeval. Suur osa perekonnaseisuametnikest viivad üldjuhul igal tööpäeval läbi eespool nimetatud PKTS-i menetlusi. Kui PKTS on selge ja kaasaegne, siis on loodetavasti uue PKTS-i regulatsiooni kohta vähem küsimusi ning see hoiab perekonnaseisuametnike tööaega kokku selleks, et tegeleda keerulisemate juhtumite lahendamisega. Kui PKTS-i rakendamisega ei teki enam nii palju probleeme, sest seadus on selgemalt kirja pandud, siis on perekonnaseisuametnikel vaja vähem Siseministeeriumilt sisulist või SMIT-ilt tehnilist juhendamist küsida ning perekonnaseisuametnikud saavad menetlusi kiiremini läbi viia. Mõjutatud sihtrühm on KOV-ides töötavad perekonnaseisuametnikud. Ainult perekonnaseisuametnikel on õigus viia läbi PKTS-i menetlusi. PKTS-i selgemaks muutmisega seotud muudatuse mõju ulatus KOV-idele on väike, sest perekonnaseisuametnike käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutus te ga kohanemisele suunatud tegevusteks. Perekonnaseisuametnikel on vaja uus regulatsioon vaid ühel korral selgeks õppida ning siis edaspidi sellest lähtuda. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk KOV-idele selle muudatusega on vähene või puudub üldse. Tegemist on positiivse mõjuga muudatusega. Kui PKTS-i regulatsioon on selgem, siis loodetavasti vähendab see lihtsamate küsimuste selgitamise vajadust ning annab rohkem aega keerulisemate juhtumitega tegelemiseks. Negatiivse mõjuna võib välja tuua vaid selle, et uue PKTS-i jõustumise järel võib alguses inimestelt rohkem küsimusi tulla, sest seadus on uus. Mõju sihtrühm: notarid Mõju valdkond A: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus väike Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude väike risk Notareid puudutab see PKTS-i muudatus seetõttu, et notarid täidavad avalikku ülesannet. Notar täidab abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid notariaadiseaduses ja perekonnaseaduses sätestatud erisustega. Notarid teevad ka välisr iigi dokumentidelt andmehõivekandeid. Selle muudatuse mõju avaldumise sagedus notaritele on väike, sest notarite abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud menetluste arv on notarite koguarvu arvestades suhteliselt väike, seega on nende kokkupuude muudatusega enamasti harv ja ebaregulaarne. Välisriigi dokumentide andmehõivekannete ja abielude sõlmimise arvud 2018.–2020. aasta kohta näitlikustavad seda, et notarite menetluste arv on võrreldes KOV-idega väiksem. Võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga ning KOV-ides ja MK KOV-ides töötavate perekonnaseisuametnike arvuga on mõjutatud sihtrühma suurus väike. 2021. aasta seisuga töötab kokku 87 notarit. Selle muudatuse mõju ulatus notaritele on väike, sest notarite käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Notaritel on vaja uus regulatsioon vaid ühel korral selgeks õppida ning siis edaspidi sellest lähtuda. 15 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk notaritele on väike, sest tegemist on positiivse muudatusega. Kui PKTS-i tekst on selgem ning kaasaegsem, siis on ka notaritel lihtsam ja mugavam oma tööd teha. Mõju sihtrühm: vaimulikud Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus keskmine Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude väike risk Vaimulikke puudutab see PKTS-i muudatus seetõttu, et vaimulik täidab abielu sõlmimise ga seonduvaid perekonnaseisuasutuse ülesandeid, kui valdkonna eest vastutav minister on talle PKTS-i § 17 kohaselt sellise õiguse andnud. Selle muudatuse mõju avaldumise sagedus vaimulikele on väike, sest vaimulikud sõlmivad vaid abielusid ning vaimulike tehtud menetluste arv võrreldes KOV-ide ja notaritega on väiksem. Seega on nende kokkupuude muudatusega enamasti harv ja ebaregulaarne. Võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga ning KOV-ides ja MK KOV-ides töötavate perekonnaseisuametnike arvuga on mõjutatud sihtrühma suurus väike. 2021. aasta mai seisuga on 112 vaimulikku, kellel on abielu sõlmimisega seonduvate perekonnaseisuasutuse ülesannete täitmise õigus. Selle muudatuse mõju ulatust vaimulikele võib pidada keskmiseks, sest vaimulike käitumises võib toimuda muutusi ning võib tekkida tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Vaimulikud peavad ühel korral tutvuma uue PKTS-iga, uued reeglid endale selgeks tegema ja seejärel nende järgi käituma. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk vaimulikele on väike, sest tegemist on positiivse mõjuga muudatusega. Kui PKTS-i tekst on selgem ning kaasaegsem, siis on ka vaimulike l lihtsam ja mugavam oma tööd teha. Mõju sihtrühm: Siseministeerium Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus väike Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus suur Ebasoovitavate mõjude väike risk Siseministeeriumi puudutab see PKTS-i muudatus seetõttu, et Siseministeerium juhendab perekonnaseisuasutusi perekonnaseisutoimingute tegemise küsimustes, muudab ja parandab perekonnaseisuandmeid, annab väljavõtteid ja ärakirju perekonnaseisudokumentidest, teeb andmehõivekandeid perekonnaseisudokumentide ja kohtulahendite alusel ning nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, säilitab Siseministeeriumile üleantud perekonnaseisudokumente, teeb surmakandeid PKTS-i kohaselt ja PKTS-is sätestatud juhtudel muid perekonnaseisutoiminguid. Siseministeerium korraldab perekonnaseisuametnike 16 koolitamist ja eksami tegemist ning lahendab perekonnaseisutoimingute tegemise kohta esitatud vaideid. Muudatuse mõju ulatust Siseministeeriumile võib hinnata väikseks, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisrask us i. PKTS-i menetlused jäävad üldjoontes samaks, kuid PKTS-is tehakse teatud muudatused, mis muudavad nii inimese kui ka ametnike elu lihtsamaks ja mugavamaks. Selle muudatuse mõju avaldumise sagedus Siseministeeriumile on suur, sest Siseministeer iumi rahvastiku toimingute osakonna ametnikud puutuvad muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt ehk igal tööpäeval. Rahvastiku toimingute osakond peab tagama PKTS-i menetluste kvaliteedi. Kui PKTS on selge ja kaasaegne, siis on loodetavasti menetluste läbiviijatel ning inimestel, kelle suhtes menetlusi läbi viiakse, uue PKTS-i tõlgendamise ja regulatsiooni kohta vähem küsimusi. See hoiab kokku Siseministeeriumi ametnike tööaega ning võimaldab neil tegeleda keerulisemate juhtumite lahendamisega. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnas töötab veidi üle 20 ametniku. Võrreldes KOV-ides töötavate perekonnaseisuametnike arvu ning kogu Eesti elanikkonna arvuga on sihtrühm väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Siseministeeriumile on väike või puudub üldse. Muudatusel on positiivne mõju. Kui PKTS-i regulatsioon on selgem, siis loodetavasti vähendab see lihtsamate küsimuste selgitamise vajadust ning annab rohkem aega keerulise mate juhtumitega tegelemiseks. Negatiivse mõjuna võib välja tuua selle, et uue PKTS-i jõustumise järel võib alguses tulla rohkem küsimusi, sest seadus on uus. Tõenäoliselt väheneb küsimuste arv varsti pärast seaduse jõustumist. Mõju sihtrühm: Eesti välisesindused ja Välisministeerium Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus väike Sihtrühma suurus keskmine olulisus Sagedus väike Ebasoovitavate väike mõjude risk Muudatus mõjutab Eesti välisesindusi, sest PKTS-i kohaselt teeb Eesti välisesindus kandeid välisriigi perekonnaseisudokumentide alusel ja annab väljavõtteid perekonnaseisuandmete st. Kehtiva PKTS-i ja konsulaarseaduse kohaselt teevad andmehõiveid välisriigi dokumentide lt välisesindustes töötavad konsulid, konsulaarsekretärid ning vastava pädevus ega Välisministeeriumi ametnikud. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Eesti välisesindustele ja Välisministeer iumi ametnikele on vähene või puudub üldse. Muudatusel on positiivne mõju. Kui PKTS-i regulatsioon on selgem, siis loodetavasti vähendab see lihtsamate küsimuste selgita mise vajadust ning see annab rohkem aega keerulisemate juhtumitega tegelemiseks. Negatiivse mõjuna võib välja tuua selle, et uue PKTS-i jõustumise järel võib alguses inimestel rohkem küsimusi olla, sest seadus on uus. Tõenäoliselt väheneb aga küsimuste arv varsti pärast uue seaduse jõustumist. Muudatuse mõju avaldumise sagedus Eesti välisesindustele ja Välisministeeriumile on väik e. Mõju võib avalduda sagedamini nendes välisriikides, kus elab rohkem eestlasi, sest nendes riikides tehakse rohkem andmehõiveid välisriikide dokumentidelt ning inimesed võivad uue PKTS-i tõttu küsida uue regulatsiooni kohta rohkem teavet. 17 Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga väike. Eestil on teistes riikides alla 50 füüsilise välisesinduse. Selle muudatuse mõju ulatus Eesti välisesindustele ja Välisministeeriumile on väike, sest nende käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Ametnikud peavad ühel korral tutvuma uue PKTS-iga, uued reeglid endale selgeks tegema ja seejärel nende järgi käituma. Mõju sihtrühm: inimesed, kes PKTS-i menetlustega kokku puutuvad Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus väike Sihtrühma suurus suur olulisus Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude väike risk Mõju sihtrühm on teoreetiliselt suur, sest ühel või teisel viisil võivad PKTS-i menetlus te ga kokku puutuda kõik Eesti elanikud, keda Statistikaameti kodulehe andmetel (2021. aasta mai lõpu seisuga) on 1 330 068 inimest. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna mõjutatud inimene ei puutu muudatuse mõjuga kokku regulaarselt ega tihti. Üldjuhul tuleb PKTS-is sätestatud menetlusi inimese elus harva ette, näiteks abiellumisel, lahutamisel, lapse sünni puhul. Üldjuhul ei puutu inimesed PKTS-i regulatsiooniga kokku iga päev. Mõju ulatus on väike, sest muudatusega ei kaasne sihtrühmale kohanemisraskusi ega põhjusta sihtrühma käitumises erilisi muutusi. Inimesed peavad ühel korral tutvuma uue PKTS-iga, uued reeglid endale selgeks tegema ja seejärel nende järgi käituma. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk inimestele on vähene või puudub üldse. Muudatusel on positiivne mõju. Kui PKTS-i regulatsioon on selgem, siis on inimestel lihtsam seadusest aru saada ja selle järgi käituda. Tõenäoliselt on vähe juhtumeid, kus inimesed peavad seadusest arusaamiseks ametnike käest seaduse tõlgendamisel abi paluma, sest seaduse tekst ja ülesehitus võimaldavad sellest üheselt aru saada. Muudatus 2. PKTS-i menetluste sisuline kaasajastamine 2.1. Sünd Kuna KOV-is kohapeal registreeritavaid sünde jääb järjest vähemaks, siis seetõttu vähendatakse sündi registreerivate KOV-ide arvu. Sünde registreerib 16 MK KOV-i. Mõju sihtrühm: KOV-id Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus suur Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus väike/keskmine Ebasoovitavate keskmine/ mõjude risk suur 18 Tabel 4. Sündide arv KOV-ide ja MK KOV-ide seas kokku Teenus ja Sündide arv Sündide arv Sündide arv teenuseosutaja 2018. aastal 2019. aastal 2020. aastal MK KOV (16) 9 603 9 260 8 302 KOV (63) 4 667 4 619 4 825 Sündide arv 14 270 13 879 13 127 kokku Tabel 5. Sündide arv 2020. aastal KOV-ide kaupa Maakond Asutus Sündide arv 2020. aastal Harjumaa Tallinna 4573 Perekonnaseisuamet Keila Linnavalitsus 97 Loksa Linnavalitsus 11 Maardu Linnavalitsus 108 Anija Vallavalitsus 51 Harku Vallavalitsus 155 Jõelähtme Vallavalitsus 69 Kiili Vallavalitsus 71 Kose Vallavalitsus 92 Kuusalu Vallavalitsus 63 Lääne-Harju Vallavalitsus 114 Raasiku Vallavalitsus 63 Rae Vallavalitsus 381 Saku Vallavalitsus 114 Saue Vallavalitsus 286 Viimsi Vallavalitsus 216 Hiiumaa Hiiumaa Vallavalitsus 59 Ida- Kohtla-Järve Linnavalitsus 25 Virumaa Narva Linnavalitsus 369 Narva-Jõesuu Linnavalitsus 21 Sillamäe Linnavalitsus 53 Alutaguse Vallavalitsus 37 Jõhvi Vallavalitsus 278 Lüganuse Vallavalitsus 59 Toila Vallavalitsus 27 Jõgevamaa Jõgeva Vallavalitsus 113 Mustvee Vallavalitsus 34 Põltsamaa Vallavalitsus 76 Järvamaa Paide Linnavalitsus 89 Järva Vallavalitsus 99 Türi Vallavalitsus 100 Läänemaa Haapsalu Linnavalitsus 122 Lääne-Nigula Vallavalitsus 72 19  Vormsi Vallavalitsus 5 Lääne- Rakvere Linnavalitsus 164 Virumaa Haljala Vallavalitsus 41 Kadrina Vallavalitsus 48 Rakvere Vallavalitsus 45 Tapa Vallavalitsus 107 Vinni Vallavalitsus 70 Viru-Nigula Vallavalitsus 44 Väike-Maarja Vallavalitsus 53 Põlvamaa Kanepi Vallavalitsus 39 Põlva Vallavalitsus 120 Räpina Vallavalitsus 45 Pärnumaa Pärnu Linnavalitsus 484 Häädemeeste Vallavalitsus 42 Kihnu Vallavalitsus 10 Lääneranna Vallavalitsus 34 Põhja-Pärnumaa 70 vallavalitsus Saarde Vallavalitsus 38 Tori Vallavalitsus 127 Raplamaa Kehtna Vallavalitsus 33 Kohila Vallavalitsus 85 Märjamaa Vallavalitsus 62 Rapla Vallavalitsus 130 Saaremaa Muhu Vallavalitsus 14 Ruhnu Vallavalitsus 0 Saaremaa Vallavalitsus 300 Tartumaa Tartu Linnavalitsus 1125 Elva Vallavalitsus 152 Kambja Vallavalitsus 177 Kastre Vallavalitsus 68 Luunja Vallavalitsus 60 Nõo Vallavalitsus 55 Peipsiääre Vallavalitsus 53 Tartu Vallavalitsus 156 Valgamaa Otepää Vallavalitsus 59 Tõrva Vallavalitsus 66 Valga Vallavalitsus 133 Viljandimaa Viljandi Linnavalitsus 147 Mulgi Vallavalitsus 51 Põhja-Sakala Vallavalitsus 81 Viljandi Vallavalitsus 152 Võrumaa Võru Linnavalitsus 96 Antsla Vallavalitsus 38 Rõuge Vallavalitsus 35 Setomaa Vallavalitsus 26 Võru Vallavalitsus 90 KOKKU 13 127 20 2021. aasta I kvartali seisuga registreeriti umbes 85% sündidest e-teenusega. Tabel 6. Sündide arv 2021. aasta I kvartalil Sündide arv 2021. aasta I 2021. aasta I 2021. aasta I kvartalil e- kvartalil e- kvartalil teenuse kaudu teenuse kaudu kokku esitatud esitatud sünniavaldused sünniavalduste protsent 3170 2685 u 85% 1,9% kõikidest sünni registreerimistest (2020. aasta seisuga) peab praegu tegema KOV-is kohapeal. Need on erandid, mille puhul ei ole võimalik e-teenust kasutada, näiteks kui üks vanem on alaealine või kodussünnitajate puhul, kelle lapsel ei ole isikukoodi ja elektroonilist meditsiinilist sünnidokumenti. Ülejäänud 13% sünni registreerimistest tehakse KOV-is kohapeal, kuid nende juhtumite puhul ei ole teada, miks inimesed e-teenust ei kasutanud ning läksid sündi registreerima perekonnaseisuasutusesse. Nende 13% puhul oleks inimestel olnud võimalik e-teenust kasutada. Seega u 85% sündidest registreeritakse e-teenusena. Menetluses on ka RRS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt võimaldatakse e-teenuses automaatselt sündi registreerida, st ametniku vahetu sekkumiseta. Eeldatavasti väheneb KOV-ide koormus sünni registreerimisel veelgi. Juba praegu on KOV-e, kus sünde registreeritakse harva, näiteks vähem kui 50 korral aastas, ning seetõttu ei ole ametnikel piisavat praktikat, et säilitada sünni registreerimise menetluse läbiviimise kompetents. Arvesse tuleb võtta ka seda, et edaspidi tehakse e-teenuses osa sündide registreerimistest ilma ametniku sekkumiseta (automaatkanded). Vaadates tabelit 5 ning võttes arvesse, et edaspidi väheneb sünni registreerimiste arv automatiseerimise tõttu veelgi, siis ei pruugi teatud KOV-ides toimuda aasta jooksul ühtegi menetlust või on vaid mõni üksik menetlus. Seega mõju avaldumise sagedus oleneb KOV-ist. Kui Tallinna Perekonnaseisuamet registreeris 2020. aastal 4573 sündi, siis näiteks Setomaa Vallavalitsus vaid 26 sündi aastas. Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga väike. Muudatus mõjutab KOV-ides sünde registreerivaid perekonnaseisuametnikke. Muudatuse mõju ulatus KOV-idele on suur, sest KOV-ides sündi registreerivate perekonnaseisuametnike senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärse lt muutuda ning eeldab KOV-idelt sihiteadlikku ümberkohanemist. Kuna esimeses etapis plaanitakse sündide registreerimine senise 79 KOV-i asemel viia 16 MK KOV-i (kohaliku omavalitsuse üksus või tema õigusjärglane, kuhu kuulub loetelus nimetatud haldusüks us : Haapsalu linn; Hiiu vald (Kärdla linn); Jõgeva linn; Jõhvi vald (Jõhvi linn); Kuressaare linn; Narva linn; Paide linn; Põlva vald (Põlva linn); Pärnu linn; Rakvere linn; Rapla vald (Rapla linn); Tallinn; Tartu linn; Valga linn; Viljandi linn; Võru linn), siis kõik ülejäänud KOV-id, kus praegu sünde registreerida saab, ei täida edaspidi enam seda riiklikku ülesannet. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk võib olla teatud KOV-idele suur, sest KOV-id ei pruugi tahta sündide registreerimisest loobuda. Samas võib olla ka KOV-e, kellel ei ole huvi hoida ühe või kahe sünni registreerimiseks nädalas eraldi perekonnaseisuametnikku. KOV-ide jaoks on tegemist koormava ja piirava mõjuga muudatusega. Muudatus on läbi räägitud Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, kes seda muudatust toetab. 21 KOV-id, kes edaspidi enam sünde ei registreeri, peavad leidma selles KOV-is sünde registreerivale perekonnaseisuametnikule uued ülesanded. Samas teevad paljudes KOV-ides ametnikud perekonnaseisuametniku tööd vaid osakoormusega oma tööst ning täidavad juba praegu perekonnaseisuametniku töö kõrval ka teisi KOV-i tööülesandeid. Seega ei pruugi KOV-ide jaoks olla probleemiks anda ametnikule muid ülesandeid. Samas ei saa välistada, et osa KOV-ide puhul võib see tähendada ametnike koondamist, sest neile ei ole uusi ülesandeid anda. Samas kui kõik 79 KOV-i ei pea enam sünde registreerima, saavad need KOV-id, kes enam edaspidi sünde ei registreeri, suunata soovi korral sünni registreerimise ülesande täitmise arvelt vabanevad ametnikud tööle KOV-i teistesse valdkondadesse, kui KOV-il on nende ametnike palgal hoidmiseks raha. Mõne KOV-i jaoks ei pruugigi olla mõistlik hoida tööl ametnikku ja koolitada teda üksikute toimingute jaoks, eriti kui lähedal on mõni MK KOV, kus on üldjuhul palju menetlusi ja pädevad ametnikud. Seega saaks inimesed suunata e-teenust kasutama või lähimasse MK KOV-i ning igas väikeses KOV-is, kus aastas võib olla vaid paar üksikut sünni registreerimist, ei peaks olema selle jaoks eraldi ametnikku. Mõju sihtrühm: MK KOV-id Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus keskmine Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus suur Ebasoovitavate mõjude väike risk Nagu eelmises punktis mainitud, registreeritakse suurem osa sünde e-teenuse vahenduse l. Pärast menetluste automatiseerimist registreeritakse tõenäoliselt suur hulk e-teenuses toimuvatest sünni registreerimistest ilma ametniku sekkumiseta. Kui vaadata sündide arvu 2018.–2020. aastal, siis juba praegu registreeritakse MK KOV-ides (16) kokku kaks korda nii palju sünde kui kõikides ülejäänud KOV-ides (63) kokku. Seega koondub juba praegu suur hulk sündide registreerimisest MK KOV-idesse. Kuna suurem osa inimestest saab kasutada e-teenust ning KOV-ides kohapeal registreer ima peab vaid u 1,9% sündidest, siis tõenäoliselt ei suurene MK KOV-ide töökoormus olulise lt. Tulevikus registreeritakse paljud sünnid automaatselt ning ametnikul ei ole vaja nendesse sekkuda. PKTS-i VTK teemalisel kohtumisel tõid KOV-id välja ühe kitsaskoha – kuigi sünd registreeritakse enamasti e-teenuse vahendusel, siis ei tähenda see, et ametnikud ei peaks nende sündide registreerimisel tööd tegema. Eriti terava probleemina toodi välja inimeste vähest digivõimekust. Ametnikud ütlesid, et inimesed küsivad e-teenuse kasutamisel palju selgitusi ja nõu. Seega on muudatuse mõju MK KOV-idele keskmine, võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi, sest ka praegu registreeritakse sünde MK KOV-ides. Seega ei ole see nende perekonnaseisuametnike jaoks uus ülesanne. Muudatusena võib välja tuua selle, et osas MK KOV-ides võib töökoormus kasvada ning nad võivad vajada rohkem perekonnaseisuametnikke sündide registreerimise ülesannet täitma. Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga väike. Muudatus mõjutab 16 MK KOV-is sünde registreerivaid perekonnaseisuametnikke. 22 MK KOV-is töötavad perekonnaseisuametnikud puutuvad muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt ehk igal tööpäeval. Suur osa MK KOV-i perekonnaseisuametnikest viivad sünni registreerimise menetlusi üldjuhul läbi igal tööpäeval, näiteks Tartu Linnavalitsus registreer is 2020. aastal 1125 sündi, Tallinna Perekonnaseisuamet 4573 ja Pärnu Linnavalitsus 484 sündi. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. MK KOV-ide töökoormus võib suureneda, kuid mitte oluliselt, sest suurem osa sünde registreeritakse juba praegu e-teenuse kaudu. Kui arvestada ka tulevikus lisanduvate automaatsete sünni registreerimistega, siis menetluste arv MK KOV-ides ei ole väga suur. Samas annab sündide registreerimise automatiseerimine MK KOV-idele võimaluse pühendada rohkem aega keerulisematele juhtumitele ning neisse rohkem süüvida, et need oleks võimalik inimese jaoks kiiresti ja mugavalt ära lahendada. Muudatusel on ka positiivne pool, sest MK KOV-ides on juba praegu rohkem menetlusi ning need perekonnaseisuametnikud puutuvad juba praegu keerulisemate juhtumitega rohkem kokku. Seega neil on suurem kogemus erinevate juhtumite lahendamisel. Seetõttu ei pea nad nende juhtumite lahendamiseks nii palju Siseministeeriumilt juhendamist küsima ning saavad iseseisvalt menetlused kiirelt ja korrektselt tehtud. Muudatusel võib olla ka kaudne positiivne mõju. Väikestes KOV-ides elavad inimesed ei pruugi soovida läbida pikka vahemaad ja sõita MK KOV-i sünni registreerimiseks, seetõttu võivad nad kasutada sünni registreerimiseks hoopis e-teenust. Umbes 13%-l juhtudest ei peaks sündi registreerima kohapeal, kuid inimesed teevad seda mingil põhjusel praegu siiski kohapeal. Nende juhtumite puhul võivad inimesed tulevikus eelistada e-teenust ning neist juhtumitest osa võidakse kanda rahvastikuregistrisse automaatselt ilma ametniku sekkumiseta . See omakorda hoiab kokku ametnike tööaega, et ametnikud saaksid tegeleda keerukamate juhtumitega. Mõju sihtrühm: Siseministeerium Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus väike Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus suur Ebasoovitavate mõjude väike risk Siseministeeriumi puudutab see muudatus seetõttu, et Siseministeerium juhendab perekonnaseisuasutusi perekonnaseisutoimingute tegemise l. Siseministeerium korraldab ka perekonnaseisuametnike koolitamist ja eksami tegemist ning lahendab perekonnaseisutoimingute tegemise kohta esitatud vaideid ja teeb järelevalvet. Muudatuse mõju ulatus Siseministeeriumile on väike. Kuigi võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, ei kaasne nendega eeldatavalt kohanemisraskusi, sest sünni menetlus jääb üldjoontes samaks, kuid muutuvad kohad, kus sündi registreeritakse. Kuna sünni registreerimise kohti jääb vähemaks, siis jääb vähemaks ka ametnikke, keda Siseministeer ium sünni registreerimise menetluse läbiviimiseks koolitab ja juhendab. Selle muudatuse mõju avaldumise sagedus on Siseministeeriumile suur, sest Siseministeer iumi rahvastiku toimingute osakonna ametnikud puutuvad muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt ehk igal tööpäeval. Rahvastiku toimingute osakond peab tagama PKTS-i menetluste, sealhulgas sünni registreerimise menetluse kvaliteedi. Kui sünde registreeritakse vaid 16 MK KOV-is, siis loodetavasti on nendel ametnikel rohkem menetlusi, seega ka rohkem praktikat ning nad on kompetentsemad iseseisvalt keerulisemaid juhtumeid lahendama. See 23 hoiab Siseministeeriumi ametnike tööaega kokku selleks, et tegeleda harva ettetulevate ja keerulisemate juhtumite lahendamisega. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnas töötab veidi üle 20 ametniku. Võrreldes KOV-ides töötavate perekonnaseisuametnike arvu ning kogu Eesti elanikkonna arvuga on sihtrühm väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Siseministeeriumile on vähene või puudub üldse. Muudatusel on positiivne mõju. Kui MK KOV-i ametnikel on rohkem juhtumeid ning suurem kompetentsus nende lahendamiseks, siis vähendab see Siseministeeriumi vajadust nõustada ning annab rohkem aega keerulisemate juhtumitega tegeleda. Negatiivse mõjuna võib välja tuua selle, et muudatuse jõustumise järel võib alguses tulla rohkem küsimusi, sest seadus on uus. Tõenäoliselt varsti pärast seaduse jõustumist küsimuste arv väheneb ning nii inimesed kui ka ametnikud harjuvad uute reeglitega kiiresti. Mõju sihtrühm: sündi registreerivad inimesed Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus keskmine Sihtrühma suurus suur olulisus Sagedus väike Ebasoovitavate keskmine mõjude risk Mõju sihtrühm on teoreetiliselt suur, sest ühel või teisel viisil võivad elu jooksul sünni registreerimise menetlustega kokku puutuda kõik Eesti elanikud, keda Statistikaameti kodulehe andmetel (2021. aasta mai lõpu seisuga) on 1 330 068 inimest. Statistikaameti graafikult on näha, et suurem osa emadest on sünnitades 25–34-aastased. Joonis 1. Sündide osatähtsus ema vanuse järgi 1927.–2017. aastal Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna inimene ei puutu sünni registreerimisega kokku regulaarselt ega tihti, üldjuhul tuleb seda inimese elus harva ette. Inimesel ei ole üldjuhul vaja iga päev sünni registreerimise regulatsiooniga kokku puutuda. Näiteks Statistikaameti info kohaselt „Keskmiselt on ühel Eestis elaval emal 1,9 last. Kõige madalam on see näitaja Ida- Virumaal ja Harjumaal ning kõige kõrgem Jõgevamaal ja Järvamaal.“ Allpool on esitatud Statistikaameti joonis „Emad laste arvu järgi, 2020“, mis näitab, et enamasti puututakse sünni registreerimisega elu jooksul kokku vaid mõned korrad elus. 24 Joonis 2. Emade arv laste arvu järgi 2020. aasta seisuga Mõju ulatus on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Edaspidi ei saa inimesed enam sündi kõigis 79 KOV-is registreerida, seda saab teha vaid 16 MK KOV-is ning tulevikus on plaanis neid kohti veelgi vähendada. Seega peab osa inimesi sõitma suurema vahemaa juhul, kui nad soovivad edaspidi sünni registreerida KOV-is kohapeal. Mõju ulatus on kõige suurem nende inimeste puhul, kes elavad keskustest kaugel ning peavad kaugemale sõitma. Kuid nagu öeldud, enamasti ei puutu inimesed sünni registreerimise menetlusega kokku iga päev, seega peaks pikema vahemaa läbima väga harva. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk inimestele on keskmine. Muudatusel võib olla inimestele koormav mõju, sest nad on sunnitud kohapeal sünni registreerimiseks läbima suurema vahemaa MK KOV-i sõitmiseks, praegu saaksid nad soovi korral registreerida sünni oma elukohajärgses KOV-is. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suurem nende inimeste puhul, kes ei saa e-teenuses sündi registreerida (u 1,9% kõikidest sünni registreerimistest 2020. aastal). Need inimesed peavad sünni registreerimiseks MK KOV-i kohale sõitma, sest neil ei ole teist võimalust. Samas näitab 2021. aasta esimese poolaasta statistika, et 84% sündidest registreeritakse e-teenuse vahendusel. E-teenuse vahendusel sünni registreerimise puhul ei ole ametniku füüsiline asukoht oluline. Justiitsministeeriumis oli 2021. aasta suvel kooskõlastamisel eelnõu, mille kohaselt registreeritaks osa sünde automaatselt, kui ametnik oma tegevusega konkreetsesse juhtumisse lisaväärtust ei loo. Seega on e-teenuse kasutuselevõtt juba praeguseks loonud olukorra, kus ametniku asukoht ei anna teenuse saajale lisaväärtust ning planeerita v muudatus seoses automatiseerimisega võimendab seda veelgi. 2021. aasta tasandus- ja toetusfondiga eraldati KOV-idele raha riiklike teenuste osutamiseks, 36 KOV-i puhul oli toetuse summa alla 1000 euro sündide registreerimise eest. 25 KOV-i registreerivad vähem kui ühe sünni nädalas, st alla 52 sünni aastas. Sellise väikese koormuse juures on nende perekonnaseisuametnike koolitusele kuluv aeg ning eksamite sooritamine ebaproportsionaa lne osutatava teenuste hulgaga. Muudatusel võib inimestele olla ka emotsionaalne mõju. Kui inimesed on harjunud oma elukohajärgses KOV-is ametnikuga suhtlema ning menetlusi seal tegema, siis edaspidi peab osa inimesi minema MK KOV-i, kus nad ei pruugi ametnikku tunda. See võib mõne inimese jaoks olla emotsionaalselt raske. Samas kui arvestada sellega, sünni registreerimise menetlusega puututakse elu jooksul kokku harva, siis ei saa inimesel tekkida harjumust kindlas kohas sündi registreerida. 25 Selle muudatuse positiivne aspekt inimeste jaoks on see, et kui sünni registreerimise menetlusega tegeleb MK KOV-i ametnik, on tal tõenäoliselt rohkem kogemusi ja ta on kompetentsem. Seega võib menetlus muutuda inimese jaoks kiiremaks, sest ametnik ei pea menetluse läbiviimiseks juhendamist küsima ning saab kande rahvastikuregistrisse kiiresti ära teha. Muudatuse puhul peab silmas pidama ka seda, et enamasti sünnitatakse Eestis sünnitushaiglates, mis asuvad suuremates keskustes, seega ei pea inimene sünni registreerimiseks kaugele sõitma. Lapse sünni saab MK KOV-is registreerida näiteks kohe sünnitusmajast lahkumise järel. 2.2. Surm Kõik Eestis toimunud surmad registreeritakse Eestis (välja arvatud tundmatud surnud) ühes asutuses. Mõju sihtrühm: MK KOV-id Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus väike Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude väike risk Tabel 7. Surmade registreerimiste arv 2020. aastal Surma registreerimine 2020. aastal registreeritud surmade arv Rahvastikuregistri vastutava töötleja kanne rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutajalt surmateatise saamisel 15 690 MK KOV (16) 31 Surmad kokku 15 721 Tabel 8. Surmade registreerimiste arv 2020. aastal MK KOV-ide kaupa MK KOV 2020. aastal registreeritud surmade arv Tallinn 25 Ida-Virumaa 1 Lääne-Virumaa 1 Pärnumaa 1 Tartumaa 2 Viljandimaa 1 KOKKU 31 26 Praegu registreeritakse surm üldjuhul automaatkandena tervishoiuteenuse osutaja edastatud surmaandmete alusel ning üksnes erandjuhtudel registreeritakse surm MK KOV-is. 2020. aastal registreeritud 15 721 surmast registreeriti see MK KOV-is vaid 31 korral. Eespool kajastatud andmetes ei ole arvesse võetud juhtumeid, kus inimene on küll Eestis surnud, kuid tema surm on registreeritud välismaal. Tulevikus registreeritakse kõikide Eestis surnud isikute surm Eestis (välja arvatud tundmatud surnud). Kui isikul on Eesti isikukood, siis saab ka edaspidi nende isikute surma registreer ida automaatselt tervishoiuteenuse osutaja koostatud elektroonilise surmateatise alusel. Isiku puhul, kelle isikukood ei ole tervishoiuteenuse osutajale teada või seda ei ole, siis need juhtumid liiguvad perekonnaseisuasutusse surma registreerimiseks. Surma registreerimiseks planeeritakse edaspidi vaid ühte perekonnaseisuasutust, sest perekonnaseisuasutusse jääb vaid väike osa surmade registreerimistest, seega surmade registreerimine ei puuduta tulevikus enam kõik MK KOV-e nagu see on praegu. Seega sihtrühma suurus on väike, see tähendab puudutab edaspidi vaid ühte asutust. Kui Eestis sureb isik, kellel ei ole Eesti isikukoodi, siis tervishoiuteenuse osutaja saadab selle surma kohta info rahvastikuregistrile ning see asutus (tõenäoliselt üks MK KOV), kes jääb surmasid registreerima, kontrollib, kas isikul on tegelikult Eesti isikukood juba olemas. Kui on, siis seob MK KOV selle surnud isikuga ning registreerib surma. Kui ei ole, siis loob ametnik isikukoodi ja registreerib seejärel surma. Seega ka välismaalased, kellel ei ole Eesti isikukood i, saavad tulevikus surma registreerimiseks Eestis omale Eesti isikukoodi. Kehtiva PKTS-i kohaselt ei saa endale Eesti isikukoodi välismaalased, kes surevad Eestis, aga kelle surma Eestis ei registreerita. Mõju ulatus on MK KOV-idele väike, MK KOV-i käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Juba praegu registreer ivad MK KOV-id surmasid väga harva, mõnel MK KOV-ile ei olnud 2020. aastal ühtegi surma registreerimist. Seega kui surma registreerimised jäävad vaid ühte kohta, siis on sellel muudatusel oluline mõju vaid sellele asutusele. Ülejäänud MK KOV-ide puhul on mõju ulatus väike, sest 2020. aastal registreeriti MK KOV-ides kokku vaid 31 surma. Kuna edaspidi registreeritakse kõikide Eestis surnud isikute surmad Eestis (välja arvatud tundmatud isikud), siis võib mõnevõrra kasvada selle ühe asutuse töökoormus, kes surmasid hakkab registreerima, sest surmade registreerimise arv võib mõnevõrra suureneda. Eeldatavasti ei ole see suur muutus. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest MK KOV-ide kokkupuude surmade registreerimise ga on ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Ainuke asutus, kus on teiste MK KOV-idega võrreldes märkimisväärselt rohkem surmade registreerimist, on Tallinna Perekonnaseisuamet. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. See on kergendava mõjuga muudatus. Negatiivne mõju MK KOV-idele puudub või on vähene. Üks negatiivne aspekt on see, et alguses võidakse surma registreerimiseks pöörduda ka kõikide MK KOV-ide poole, sest inimesed on harjunud seda tegema. Eeldatavasti aja jooksul selgitamiskohustus MK KOV-ides väheneb, kui inimesed suunatakse õige asutuse poole ning tekib harjumus uue regulatsioo ni järgi käituda. Positiivne on see, et kui kõik MK KOV-id ei pea enam hoidma paari surma registreerimiseks oma asutuses tööl eraldi ametnikku, kes on kompetentne surma registreerima, siis saavad MK KOV-id seda ametnikku kasutada muude ülesannete täitmiseks. Ametnikud, kes töötavad selles asutuses, kuhu jääb surma registreerimise pädevus, saavad aga paremini hoida oma kvalifikatsiooni, sest neil on aasta jooksul suurem arv surmade registreerimisi ning nad saavad seda teha regulaarselt. 27 Mõju sihtrühm: Siseministeerium Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus väike Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus keskmine Ebasoovitavate mõjude väike risk Siseministeeriumi puudutab see muudatus seetõttu, et Siseministeerium juhendab perekonnaseisuasutusi perekonnaseisutoimingute tegemise l. Siseministeerium korraldab ka perekonnaseisuametnike koolitamist ja eksami tegemist ning lahendab perekonnaseisutoimingute tegemise kohta esitatud vaideid. Muudatuse mõju ulatust Siseministeeriumile on väike, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises. Eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi, sest surmamenetlus jääb üldjoontes samaks, kuid muutub koht, kus surm registreeritakse. Kuna surma registreerimise kohti jääb vähemaks, siis jääb vähemaks ka ametnikke, keda Siseministeer ium surma registreerimise menetluse läbiviimiseks peab koolitama ja juhendama. Selle muudatuse mõju avaldumise sagedus Siseministeeriumile on keskmine, sest Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna ametnikud puutuvad muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt, aga mitte igal tööpäeval. Rahvastiku toimingute osakond peab tagama PKTS-i menetluste kvaliteedi, sealhulgas surma registreerimise menetluse. Kui surmad registreeritakse ühes asutuses, siis loodetavasti on selle asutuse ametnikel rohkem menetlusi, seega ka rohkem praktikat ning nad on kompetentsemad iseseisvalt juhtume id lahendama. See hoiab aga kokku Siseministeeriumi ametnike tööaega selleks, et tegeleda keerulisemate juhtumite lahendamisega. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnas töötab veidi üle 20 ametniku. Võrreldes KOV-ides töötavate perekonnaseisuametnike arvu ning kogu Eesti elanikkonna arvuga on sihtrühm väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Siseministeeriumile on vähene või puudub üldse. Muudatusel on positiivne mõju. Kui surmasid registreeriva asutuse ametnikel on rohkem juhtumeid ning suurem pädevus nende lahendamisel, siis vähendab see Siseministeer iumi koormust lihtsamate küsimuste selgitamisel ning annab rohkem aega keerulisemate juhtumite ga tegelemiseks. Samuti on positiivne see, et kui on vähem ametnikke, siis saab ametnike koolitamisel igale ametnikule rohkem individuaalselt läheneda. See omakorda aitab tagada ametnikele paremad teadmised ja vähendada vigu menetlustes. Negatiivne mõju on see, et muudatuse jõustumise järel võib alguses tulla uue regulatsiooni tõttu rohkem küsimusi. Tõenäoliselt see aga väheneb varsti pärast muudatuse jõustumist ning nii inimesed kui ka ametnikud harjuvad uute reeglitega kiiresti. Muudatusega planeeritakse laiendada ka isikute ringi, kelle surm Eestis registreeritakse. Seetõttu võib alguses tulla Siseministeeriumile sel teemal rohkem küsimusi ning on vaja selgitada, kelle surm Eestis registreeritakse. Mõju sihtrühm: Eesti välisesindused ja Välisministeerium Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta 28  Mõju Ulatus väike Sihtrühma suurus keskmine olulisus Sagedus väike/keskmine Ebasoovitavate väike mõjude risk Muudatus mõjutab Eesti välisesindusi, sest PKTS-i kohaselt teeb Eesti välisesindus kandeid välisriigi perekonnaseisudokumentide alusel ja annab väljavõtteid perekonnaseisuandmete st. Kehtiva PKTS-i ja konsulaarseaduse kohaselt teevad andmehõiveid välisriigi dokumentide lt välisesindustes töötavad konsulid, konsulaarsekretärid ning vastava pädevus ega Välisministeeriumi ametnikud. Kuna uue regulatsiooni kohaselt planeeritakse Eestis registreerida kõikide Eestis surnud isikute surm, siis see tähendab, et Eestis registreeritakse ka näiteks Eestis turismireisil olevate isikute surm. Kuna Eestis surnud välismaalaste omaksed ei pruugi olla teadlikud Eestis kehtivast regulatsioonist surma registreerimisel, siis võidakse teabe saamiseks pöörduda Eesti välisesinduse poole, näiteks üldiselt teabe saamiseks või ka suma registreerimist tõendava dokumendi saamiseks, sest surnu omastel ei pruugi olla Eestiga seost ning nad ei pruugi olla ise Eestis, et seda Eestis teha. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Eesti välisesindustele ja Välisministeer iumi ametnikele on väike. Negatiivse mõjuna võib välja tuua selle, et uue PKTS-i jõustumise järel võib välismaalastelt tulla Eesti välisesindustele rohkem küsimusi Eestis surma registreerimise kohta. Selle muudatuse mõju avaldumise sagedus Eesti välisesindustele ja Välisministeeriumile on väike, sest eeldatavasti ei pöörduta selle muudatuse tõttu Eesti välisesinduste poole iga päev ja tihti. Mõjutatud sihtrühma suurus on kogu Eesti elanikkonnaga võrreldes väike. Eestil on teistes riikides alla 50 füüsilise välisesinduse. Selle muudatuse mõju ulatus Eesti välisesindustele ja Välisministeeriumile on väike, sest nende käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Ametnikud peavad ühel korral tutvuma uue PKTS-iga, uued reeglid endale selgeks tegema ja seejärel nende järgi käituma. Mõju sihtrühm: surma registreerivad inimesed Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus väike/keskmine Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude väike risk Kehtiva PKTS-i kohaselt registreeritakse surm üldjuhul automaatkandena tervishoiutee nuse osutaja edastatud elektroonilise surmateatise alusel ning inimene ei pea MK KOV-i pöörduma. Praegu on surma registreerimise pädevus kõigil 16 MK KOV-il. Kuna muudatuse kohaselt hakkab surmasid registreerima vaid üks asutus, siis see võib tähendada inimese jaoks suuremat transpordi- ja ajakulu, kui ta peab surma registreerimiseks sõitma kohale ühte konkreetsesse asutusse. Samas kui tervishoiuteenuse osutaja ei saa ise surma registreerida näiteks põhjusel, et surnud isikul puudub Eesti isikukood, siis edaspidi edastab tervishoiuteenuse osutaja ise rahvastikuregistrile teabe selle surma kohta ning inimene ei pea oma lähedase surma 29 registreerimiseks kirjalikku avaldust esitama. Seega peab inimene oma lähedase surma korral sellesse konkreetsesse asutusse kohale minema vaid erandlikel juhtumitel, kui on vaja esitada näiteks täiendav originaaldokument või soovitakse saada kohapeal surma tõendavat dokumenti. Samas saavad välismaal elavad lähedased kasutada dokumentide edastamisel ka Eesti välisesinduste abi. Seega üldjuhul ei muutu Eesti isikukoodiga isiku puhul surma registreerimise regulatsioon, ka edaspidi registreeritakse üldjuhul surm automaatselt. Muudatusi võib tulla ette vaid siis, kui tervishoiuteenuse osutaja ei saa mingil põhjusel surmaandmeid edastada ning surma registreerimine tehakse surma registreerivasse perekonnaseisuautusse. Seega on sellel muudatusel suurem mõju nendele juhtumitele, kus isikul ei ole Eesti isikukoodi, näiteks Eestis turismireisil viibivad välismaalased, kelle surm registreeritakse Eestis. Muudatuse mõju ulatus on suurem nendele isikutele, kelle lähedase surma ei registreer ita automaatselt ning surma registreerimine on erandjuhtum. Sellisel juhul võib olla lähedasel vaja minna perekonnaseisuasutusse kohapeale. Üldiselt on mõju ulatus keskmine, võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid muudatustega ei kaasne eeldatavalt kohanemisrask us i. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest üldjuhul inimeste kokkupuude lähedase surma registreerimisega on ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Mõjutatud sihtrühma suurust on väike, sest ka edaspidi registreeritakse surmad automaatse lt ning inimesed ei pea perekonnaseisuasutusse minema. Seega mõjutab muudatus vaid väikest hulka inimesi, näiteks Eestis ilma Eesti isikukoodita elavaid inimesi ning turismireisil olevaid välismaalasi, kelle surma ei saa tervishoiuteenuse osutaja ise registreerida. 2020. aastal registreeriti MK KOV-ides 31 surma. Liites sellele arvule need Eestis toimunud välismaala ste surmad, mis registreeriti välismaal, jääb surmade registreerimiste arvu suurusjärk siiski samaks . Neid ei ole aasta jooksul palju. Ebasoovitavad mõjud võivad kaasneda inimestele seetõttu, et piiratakse kohtade arvu, kuhu nad saaksid lähedase surma korral pöörduda. See mõju on küll negatiivne, kuid väike, sest üldjuhul ei puututa lähedase surmaga kokku tihti ja regulaarselt, seega on muudatuse mõju harv. Samas ei avalda muudatus suurele osale inimestele mõju, sest kõik toimib samamoodi edasi, nagu on surma registreerimisel seni olnud. Samas on positiivne see, et erandjuhtumite korral ei nõuta lähedastelt surma registreerimiseks enam kirjalikku avaldust, tervishoiuteenuse osutaja ise edastab teabe rahvastikuregistr ile. Samas ei saa välistada, et teatud juhtudel on inimestel siiski vaja minna kohale perekonnaseisuautusse, kus surmasid registreeritakse, või edastada asutusele näiteks posti teel vajalikud originaaldokumendid või kasutada selleks Eesti välisesinduste abi. 2.3. Hilisem isaduse omaksvõtt Kui isaduse omaksvõtt toimub pärast lapse sünni registreerimist, siis kehtiva PKTS i kohaselt ainuke võimalus esitada isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avaldus perekonnaseisuasutusele isiklikult kohapeal. Uue PKTS-i regulatsiooniga sätestataks, et pärast lapse sünni registreerimist saab isaduse omaksvõtu avalduse esitada nii perekonnaseisuasutuses kohapeal kui e-teenuses. Mõju sihtrühm: MK KOV-id Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Ulatus keskmine Sihtrühma suurus väike 30  Mõju Sagedus keskmine Ebasoovitavate mõjude väike olulisus risk Tabel 9. Isaduse omaksvõtt pärast lapse sünni registreerimist Isaduse omaksvõtt pärast lapse Sündmuste Sündmuste Sündmuste sünni registreerimist arv arv arv 2018. aastal 2019. aastal 2020. aastal MK KOV-ides (16) 275 220 215 Tabel 10. Isaduse omaksvõtt pärast lapse sünni registreerimist 2020. aastal KOV-ide kaupa Isaduse omaksvõtt Sündmuste pärast lapse sünni arvud registreerimist 2020. aastal Tallinna 90 Perekonnaseisuamet Hiiumaa Vallavalitsus 1 Narva Linnavalitsus 21 Jõhvi Vallavalitsus 20 Jõgeva Vallavalitsus 4 Paide Linnavalitsus 4 Haapsalu Linnavalitsus 4 Rakvere Linnavalitsus 10 Põlva Vallavalitsus 7 Pärnu Linnavalitsus 16 Rapla Vallavalitsus 3 Saaremaa Vallavalitsus 0 Tartu Linnavalitsus 23 Valga Vallavalitsus 4 Viljandi Linnavalitsus 5 Võru Linnavalitsus 3 KOKKU 215 Kui isaduse omaksvõtt toimub pärast lapse sünni registreerimist, siis esitatakse kehtiva PKTS-i kohaselt isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avaldus perekonnaseisuasutusele isiklikult kohapeal. Praegu on kooskõlastamisel rahvastikuregistr i seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille ga sätestatakse, et kui isadus võetakse omaks pärast lapse sünni registreerimist, esitatakse isaduse omaksvõtu avaldus, samuti isaduse omaksvõtuks ettenähtud nõusolek perekonnaseisuametnikule isiklikult või notariaalselt tõestatud vormis. Uue PKTS-i regulatsiooniga sätestataks, et pärast lapse sünni registreerimist saab isaduse omaksvõtu avalduse esitada nii perekonnaseisuasutuses kohapeal kui e-teenuses. Nii paberavalduse vormil kui e-teenuses on esitatud selgitused isaduse omaksvõtuga kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta, millest aru saamist inimene kinnitab. Sellega täidetakse ametniku 31 selgitamiskohustus ja ametnik ei pea enam inimesele eraldi selgitusi jagama, kui inimene just menetluse käigus ise teavet juurde ei küsi. Kui isikul puudub võimalus kasutada e-teenust ja avaldaja ei saa minna perekonnaseisuametniku juurde kohapeale (välisriigis viibivad isikud, vangid jne), on võima lik esitada hilisemat isaduse omaksvõtu avaldust ka sel moel, et notar või Eesti konsulaarame tnik kinnitab selgitustega paberavaldusel avaldaja allkirja õigsust. Ka sellisel juhul puudub notaril ja konsulaarametnikul selgitamiskohustus isaduse omaksvõtuga kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta. Selgitustega paberavalduse puhul kinnitab notar või Eesti välisesind us avaldusel avaldaja allkirja õigsust ning neil puudub selgitamiskohustus isaduse omaksvõtuga kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta. Nii saab hilisemat isaduse omaksvõtu avaldust esitada ka siis, kui puudub võimalus kasutada e-teenust ja avaldaja ei saa minna perekonnaseisuametniku juurde kohapeale (välisriigis viibivad isikud, vangid jne). Isaduse saab edaspidi omaks võtta kohapeal sünde registreerivates MK KOV-ides, samas võimaldatakse isaduse omaksvõttu ka nii e-teenuses kui ka paberavaldusega, kuhu on lisatud selgitused. infotekstidega, mille osas inimene kinnitab, et ta on selgitustest aru saanud. Paberavaldus täidab sama eesmärki, mis ametniku suuliselt jagatud selgitused isaduse omaksvõtu menetluse käigus. Inimene saab avalduselt selgitused läbi lugeda ning allkirja ga kinnitada, et ta on teabega tutvunud ning on sellega nõus. Seega tulevikus saab pärast lapse sünni registreerimist kasutada isaduse omaksvõtu avalduse eitamiseks ka e-teenust. Selgitamiskohustus täidetakse e-teenuses selgitavate nupukestega ning paberavaldusel selgitavate punktidega avalduse vormil. MK KOV-ide jaoks on see keskmise mõju ulatusega muudatus, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Kuna pärast sünni registreerimist isaduse omaksvõtu avalduse esitamine on planeeritud samadesse MK KOV-idesse, kus toimub ka sünni registreerimine, siis ei ole nende MK KOV-ide jaoks tegemist uue ülesandega, sest ka praegu on MK KOV-idel see ülesanne. Kui inimene esitab pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu avalduse e-teenuses või paberavalduse, kus on täidetud selgitustega vorm, siis MK KOV-id ei pea enam inimesele eraldi selgitus i jagama, kui inimene just menetluse käigus ise teavet juurde ei küsi. Muudatuse mõju avaldumise sagedus on keskmine, see tähendab, et MK KOV-ide kokkupuude pärast sünni registreerimist isaduse omaksvõtuga on regulaarne, aga mitte igapäevane. 2020. aastal oli pärast sünni registreerimist toimunud isaduse omaksvõtte kokku 215. Üldjuhul on neid MK KOV-ide lõikes aastas vähe, välja arvatud Tallinna Perekonnaseisuametis, kus neid oli eelmisel aastal kokku 90 korral. Kuid isegi Tallinna Perekonnaseisuametis ei olnud neid nii palju, et neid tuleks ette igal tööpäeval. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest see puudutab vaid neid MK KOV-i perekonnaseisuametnikke, kes tegelevad pärast sünni registreerimist isaduse omaksvõtu avaldustega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Muudatusel on MK KOV-idele positiivne mõju, sest neilt võetakse teatud juhtudel ära kohustus selgitada isaduse omaksvõtuga seotut. See tehakse ära e-teenuses või loetakse tehtuks, kui inimene kinnitab avaldusel, et ta on selgitustega tutvunud ja neist aru saanud. Samas võib muudatuse negatiivne mõju avalduda siis, kui inimene e-teenuses või avalduse vormil olevatest selgitustest aru ei saa ning soovib MK KOV-ilt lisaselgitusi või tuleb hilje m MK KOV-i ning ütleb, et ta ei saanud aru, millele ta alla kirjutas ning soovib olukorda muuta. 32 Siis peab MK KOV andma selgitusi, mida inimene saab teha ja kuhu peab olukorra muutmiseks pöörduma. Mõju sihtrühm: notarid Mõju valdkond A: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus väike Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude väike risk Nagu varem juba öeldud, kui isaduse omaksvõtt toimub pärast lapse sünni registreerimist, siis esitatakse kehtiva PKTS-i kohaselt isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avaldus perekonnaseisuasutusele isiklikult kohapeal. Praegu on kooskõlastamise l rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega sätestatakse, et kui isadus võetakse omaks pärast lapse sünni registreerimist, esitatakse isaduse omaksvõtu avaldus, samuti isaduse omaksvõtuks ettenähtud nõusolek perekonnaseisuametnikule isiklikult või notariaalselt tõestatud vormis. Uue PKTS-i kohaselt ei pea notar täitma enam isaduse omaksvõtuga seotud selgitamiskohustust. Notari ülesanne on edaspidi pärast lapse sünni registreerimist esitatud isaduse omaksvõtu avaldusel allkirja kinnitamine. Seega on muudatuse mõju ulatus keskmine, võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises. Eeldatavalt ei kaasne muudatuse ga kohanemisraskusi, sest notarite jaoks ei ole allkirja kinnitamine uus ülesanne, nad teevad seda ka teiste ülesannete käigus. Kuna notarid peavad pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu avalduse puhul vaid allkirja õigust kinnitama, mitte enam avaldust tõestama, siis saavad seda ülesannet edaspidi täita ka välisriigi notarid. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. 2021. aasta seisuga töötab Eestis kokku 87 notarit, lisanduvad välisriigi notarid, kes võiksid pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu avaldusel allkirja kinnitada. Mõju avaldumise sageduse on väike. Notarite kokkupuude pärast sünni registreerimist esitatud isaduse omaksvõtu avaldusel allkirja kinnitamisega on ebaregulaarne, juhuslik ja harv. 2020. aastal oli kokku 215 isaduse omaksvõtu avaldust, eeldatavasti jääb see arv ka edaspidi samasse suurusjärku. Kuna suurem osa juhtumitest jäävad MK KOV-ide teha, siis eeldatavasti ei suurene notarite töökoormus oluliselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, võivad kaasneda negatiivsed mõjud, kuid need ei ole eeldatavasti suured. Kui notarid ei tõesta enam avaldust, neil ei ole selgitamiskohustust ning nad kinnitavad vaid allkirja õigsust, siis peavad inimesed ise hoolsamalt vormil olevaid selgitus i lugema. Notarid ei täida enam nn kontrollifunktsiooni, kas inimesed ka tegelikult aru said, millele nad alla kirjutavad ja kuidas nad selgitustest aru said. See võib tähendada, et teatud juhtudel ei pruugi inimesed selgitusi läbi lugeda ning võivad teha hooletusest vigu. Positiivne on see, et notaritel jääb aega üle teiste tööülesannete täitmiseks, sest nad ei pea enam täitma selgitamiskohustust (sisulisi selgitusi isaks olemise õiguslike tagajärgede, lapse nimevaliku ja hooldusõiguse muutmise kohta). Edaspidi on notaritel vaid allkirja õiguse kinnitamise kohustus, see on kiirem toiming kui selgitada inimesele isadusega seotud õiguslikke küsimusi. 33 Mõju sihtrühm: Eesti välisesindused ja Välisministeerium Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus väike Sihtrühma suurus keskmine olulisus Sagedus suur Ebasoovitavate väike mõjude risk Eesti välisesinduses kinnitatakse pärast lapse sünni registreerimist esitatud isaduse omaksvõtu avaldusel vaid allkirja õigsust. Eesti välisesindustel ei ole selgituskohustust. Eesti välisesindustele on selle muudatuse mõju ulatus väike, Eesti välisesinduste kui terviku käitumises suuri muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Ametnikel on vaja vaid uue regulatsiooniga tutvuda ning edaspidi sellest lähtuda. Muudatuse mõju avaldumise sageduse on väike, sest Eesti välisesinduste kokkupuude muudatusega on ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, Eestil on teistes riikides alla 50 füüsilise välisesinduse. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Negatiivne mõju puudub üldse või on vähene. Välisesindustele võib tulla uue regulatsiooni tõttu küsimusi, kuid eeldatavasti aja jooksul küsimuste arv väheneb. Samas ei tule selliseid juhtumeid Eesti välisesindustes ette tihti. Need juhtumid on pigem erandlikud. Eesti välisesinduse ametnikele on positiivne see, et nemad ei pea tagama seda, et inime ne isaduse omaksvõtu selgitustest aru saaks. See ei ole nende kohtustus. Eesti välisesind used peavad vaid tagama selle, et õige inimene avaldusele alla kirjutaks. Mõju sihtrühm: Siseministeerium Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus väike Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus keskmine Ebasoovitavate mõjude väike risk Siseministeeriumi puudutab see muudatus seetõttu, et Siseministeerium juhendab perekonnaseisuasutusi perekonnaseisutoimingute tegemise küsimustes. Siseministeer ium korraldab ka perekonnaseisuametnike koolitamist ja eksami tegemist ning lahendab perekonnaseisutoimingute tegemise kohta esitatud vaideid. Muudatuse mõju ulatus Siseministeeriumile on väike, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Selle muudatuse mõju avaldumise sagedus on Siseministeeriumile keskmine, sest Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna ametnikud puutuvad muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt, aga mitte igal tööpäeval. Rahvastiku toimingute osakond peab tagama PKTS-i menetluste kvaliteedi, sealhulgas pärast lapse sünni registreerimist tehtava isaduse omaksvõtu menetluse puhul. 34 Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnas töötab veidi üle 20 ametniku. Võrreldes KOV-ides töötavate perekonnaseisuametnike arvu ning kogu Eesti elanikkonna arvuga on sihtrühm väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Siseministeeriumile on vähene. Negatiivse mõjuna võib välja tuua selle, et muudatuse jõustumise järel võib alguses tulla uue regulatsiooni kohta rohkem küsimusi. Tõenäoliselt varsti pärast muudatuse jõustumist küsimuste arv väheneb ning nii inimesed kui ka ametnikud harjuvad uute reeglitega kiiresti. Samas võib muudatus kaasa tuua ka selle, et inimesed küll näevad e-teenuses või avalduse vormil selgitusi, kuid nad ei loe neid läbi ning avastavad hiljem, millele nad tegelikult nõusoleku andsid. Seejärel võivad need inimesed pöörduda Siseministeeriumi poole abi saamiseks. See võib tähendada Siseministeeriumile lisatööd, et inimest suunata või aidata. Samuti toob muudatus Siseministeeriumile kaasa selle, et välja tuleb töötada avalduse vorm, kus selgitused on piisavalt selged ja arusaadavad, et inimestel ei tekiks palju küsimusi ning nad saaksid ka tegelikult aru, mida pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu avalduse esitamine tähendab ja mida see inimese jaoks kaasa toob. Samuti tuleb Siseministeeriumil tegeleda e-teenuse arendamisega, et seda menetlust oleks võimalik e-teenuses läbi viia. See tähendab Siseministeeriumi jaoks täiendavaid kulusid IT- arendustele ning SMIT-ile lisatööd. Mõju sihtrühm: isaduse omaksvõtu avalduse esitajad Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus suur Sihtrühma suurus suur olulisus Sagedus väike Ebasoovitavate keskmine/ mõjude risk suur Mõju sihtrühm on teoreetiliselt suur, sest ühel või teisel viisil võivad elu jooksul isaduse omaksvõtuga seotud menetlusega kokku puutuda paljud, kuid peamiselt puudutab see muudatus emasid ja nende kaaslasi, kes on lapsesaamise eas. Tegelikkuses puudutab see menetlus vaid väikest osa elanikkonnast, näiteks 2020. aastal esitati pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtt 215 korral. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna inimene ei puutu pärast sünni registreerimist isaduse omaksvõtu menetlusega kokku regulaarselt ega tihti, üldjuhul tuleb seda inimese elus harva ette kui üldse. Mõju ulatus on suur, sest inimeste senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärselt muutuda ning eeldab inimeste sihiteadlikku ümberkohanemist. Kui varem said inimesed rohkem ametniku peale lootma jääda, et ametnik neile kõik väga hästi ära seleta ks ning nõu annaks, siis edaspidi peavad inimesed ise suuremat hoolsust üles näitama ning endale menetlusega seotud selgitusi lugedes asja selgeks tegema. Samas ei tähenda see seda, et inimesed ei saaks ametniku käest lisaselgitusi küsida. See võimalus jääb neile alati, kuid see tähendab, et inimene peab ise initsiatiivi näitama. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk inimestele võib olla teatud juhtudel suur, näiteks kui inimene e-teenuses või avalduse vormil selgitusi läbi ei loe ning võtab isaduse omaks. Samas võib see juhtuda ka ametniku juures, kus inimene ei mõtle oma tegusid enne läbi ning hilje m avastab, et ta peab lapse eest ka hoolt kandma hakkama ning isaduse omaksvõtuga kaasnevad 35 kohutused lapse ees. See võib inimese jaoks tähendada seda, et kuigi ta ei pruugi olla selle lapse isa, siis on ta kohustatud selle lapse eest hoolitsema ning ta ei saa seda menetlust niisama lihtsa lt tagasi keerata. Sel juhul on ainuke võimalus minna isaduse vaidlustamiseks kohtusse, kuid see on inimese jaoks juba keerulisem protsess. Teatud inimestele on muudatusel ka positiivne mõju. Kui isa teab isaduse omaksvõtuga seotud tagajärgi ning ta soovib seda menetlust teha, siis saab pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu menetluse teha selle isa jaoks kiiremaks ja lihtsamaks, sest ta saab isaduse omaksvõtu avalduse esitada e-teenuses või avalduse vormil, kus on esitatud ka selgitused. Samas ei tähenda see muudatus seda, et inimesed ei saaks seda menetlust enam ametniku juures läbi viia – inimestele jääb ka see võimalus. Muudatusega on kavas lisada viise, kuidas oleks võimalik pärast lapse sünni registreerimist isadust omaks võtta. 2.4. Andmehõived Notarid edaspidi välisriigi dokumentidelt andmehõiveid ei tee, kuid Välisministeerium jääb ka edaspidi välisriigi dokumentidelt andmehõiveid tegema. Mõju sihtrühm: MK KOV-id Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus väike Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus suur Ebasoovitavate mõjude väike risk Tabel 11. Andmehõivekanded Andmehõived Sündmuste Sündmuste Sündmuste arv arv arv 2018. aastal 2019. aastal 2020. aastal Kohtuotsuste 3 501 3 536 4 080 andmehõivekanded MK KOV (16) Arhiivsete aktide 546 440 7 andmehõivekanded MK KOV (16) Parandamine KOV (63) MK KOV (16) 5 075 6 294 4 805 notarid 14 26 75 Eesti välisesindused 113 81 23 Välisriigi dokumentide 11 401 12 850 11 459 andmehõivekanded MK KOV (16) 9 682 11 220 9 570 notarid 80 59 91 Eesti välisesindused 1 639 1 571 1 798 36 2020. aastal tehti välisriigi dokumentidelt kokku 11 459 andmehõivekannet, millest 9570 tehti MK KOV-ides, 91 notarite juures ja 1798 Eesti välisesindustes. Edaspidi notarid enam välisr iigi dokumentidelt andmehõivekandeid ei tee ning need jagunevad edaspidi MK KOV-ide vahel. Notarid teevad aastas umbes 0,8% kõigist välisriigidokumentide andmehõivekannetest ja seega ei suurene MK KOV-ide töökoormuses palju. Seega muudatuse mõju MK KOV-idele on väike, sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu. Puudub tarvidus muutus te ga kohanemisele suunatud tegevusteks, sest ka praegu tehakse MK KOV-ides välisr iigi dokumentidelt andmehõivekandeid, see ei ole nende perekonnaseisuametnike jaoks uus ülesanne. Võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Muudatus mõjutab 16 MK KOV-is andmehõivekandeid tegevaid ametnikke. MK KOV-i andmehõiveid tegevad ametnikud puutuvad muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt ehk igal tööpäeval. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. MK KOV-ide töökoormus võib suureneda. Kuigi suurem osa välisriigi dokumentidelt andmehõiveid tehakse juba praegu MK KOV-ides, siis suureneb MK KOV-del kindlasti vajadus anda selgitusi, sest kui notaris ei saa enam välisriigi dokumendilt andmehõivekannet teha, siis võivad hakata inimesed MK KOV-i käest selle teema kohta rohkem küsimusi küsima. Muudatusel on ka positiivne mõju, sest MK KOV-ides on juba praegu rohkem menetlusi ning need ametnikud puutuvad juba praegu keerulisemate juhtumitega rohkem kokku. Seetõttu on neil suurem kogemus nende juhtumite lahendamiseks, seega ei pea nad nende juhtumite lahendamiseks nii palju Siseministeeriumilt juhendamist küsima ning saavad iseseisva lt menetlused kiirelt ja korrektselt tehtud. Kuna notaritel on aastas vähe välisriigi dokumentide lt andmehõivekandeid ning need jaotuvad 87 notari vahel, siis jääb igale notarile neid aastas väga vähe. Mõju sihtrühm: Siseministeerium ja SMIT Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus keskmine Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus keskmine Ebasoovitavate mõjude väike risk Siseministeeriumi puudutab see muudatus seetõttu, et Siseministeerium koolitab notareid välisriigi dokumentidelt andmehõivekandeid tegema. Seega peab Siseministeerium koolitama notareid aastas vaid umbes 100-lt välisriigi dokumendilt andmehõivekande tegemiseks. Muudatuse mõju ulatus Siseministeeriumile on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisrask us i. Siseministeeriumil jääb notarite koolitamise arvelt aega üle muude ülesannete täitmiseks. Selle muudatuse mõju avaldumise sagedus Siseministeeriumile on keskmine, sest Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna ametnikud puutuvad muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt. Praegu küsivad notarid Siseministeeriumilt välisr iigi dokumentidelt andmehõivekannete tegemisel tihti juhendamist. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnas töötab veidi üle 20 ametniku, kellest välisriigi dokumentidelt andmehõivekannete tegemise 37 teemaga puutuvad iga päev kokku paar ametnikku. Võrreldes KOV-ides töötavate perekonnaseisuametnike arvu ning kogu Eesti elanikkonna arvuga on sihtrühm väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Siseministeeriumile on vähene. Negatiivse mõjuna võib välja tuua selle, et muudatuse jõustumise järel võib alguses tulla uue regulatsiooni kohta rohkem küsimusi. Tõenäoliselt see väheneb varsti pärast muudatuse jõustumist ning nii inimesed kui ka ametnikud harjuvad uute reeglitega kiiresti. Notarite vähese praktika tõttu tekib neil välisriigi dokumentidelt andmehõivekandeid tehes mitmeid vigu. See tähendab järelevalvega tegelevatele ametnikele tavapärasest suuremat ajakulu juhtumite kontrollimisel, vigu parandatakse koostöös SMIT-iga. Seega kui notarid enam välisriigi dokumentidelt andmehõivekandeid ei tee, siis ei ole vaja andmehõivekande id välisriigi dokumentidelt enam nii pingsalt jälgida, sest MK KOV-i ametnikel on suurem praktika ning neil on ka rohkem kogemusi, seega ka vähem vigu, mida peaks parandama. Mõju sihtrühm: notarid Mõju valdkond A: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus väike Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude väike risk Kehtiva PKTS-i kohaselt teevad notarid andmehõiveid välisriigi dokumentidelt, kui see on vajalik nende läbiviidavate abiellumise või abielu lahutamise menetluse tõttu. Uue PKTS-i kohaselt notarid enam andmehõiveid ei tee. Notarid saavad edaspidi saata vajalikud dokumendid andmehõive tegemiseks perekonnaseisuasutusse. Seega on muudatuse mõju ulatus keskmine. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, sest notarite jaoks ei ole andmehõivete tegemine peamine ülesanne. Notarid on teinud andmehõive id välisriigi dokumentidelt siis, kui neile on abiellumise või abielu lahutamise menetluse käigus esitatud dokumente, millelt on vaja teha andmehõiveid. Edaspidi ei saa notarid oma menetluste käigus andmehõiveid perekonnaseisudokumentidelt teha. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. 2021. aasta seisuga töötab Eestis kokku 87 notarit. Mõju avaldumise sagedus on väike. 2020. aastal tegid notarid välisriigi dokumentide lt andmehõivekandeid kokku 91 korral. Seega teeb see aastas iga notari kohta umbes 1 andmehõivekande, kompetentsi hoidmiseks on seda liiga vähe. Osa notareid ei pruugi mitme aasta jooksul ühtegi sellist kannet teha. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, võivad kaasneda negatiivsed mõjud, kuid need ei ole eeldatavasti suured. Kui notarid ei tee enam välisriigi dokumentidelt andmehõivekandeid, siis peab selle ülesande täitmise andma MK KOV-ile. Seega võib see tähendada, et võib pikeneda välisriigi dokumendi andmehõive tegemise ooteaeg. Positiivne on see, et notaritel jääb aega üle teiste tööülesannete täitmiseks, sest nad ei pea enam tegema välisriigi dokumentidelt andmehõivekandeid. Mõju sihtrühm: inimesed, kes soovivad dokumendilt andmehõivekande tegemist Mõju valdkond: sotsiaalne mõju 38 Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus väike Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude väike risk Mõju sihtrühm on teoreetiliselt väike. Kuigi ühel või teisel viisil võivad elu jooksul välisr iigi dokumentidelt andmehõivekannetega kokku puutuda paljud, siis notarid teevad välisr iigi dokumentidelt andmehõiveid vaid siis, kui see andmehõive on seotud nende enda läbiviida vate abiellumise või abielu lahutamise menetlusega. Seega tegelikult puudutab see menetlus vaid väikest osa elanikkonnast, näiteks 2020. aastal tehti välisriigi dokumentide lt andmehõivekandeid 11 459 korral, millest notarid tegid vaid 91. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest suurem osa inimesi ei registreeri perekonnasünd mus i välisriigis ja seega ei esita nad neid dokumente rahvastikuregistrisse kandmiseks. Mõju ulatus on väike, sest kõigist välisriigi dokumentide andmehõivetest teevad notarid 0,8% kanntest. Kuna 2020. aasta andmed näitavad, et notarite juures tehti väga väike hulk andmehõivekandeid, siis ei tohiks see inimesi palju mõjutada, sest juba praegu tehakse suurem osa andmehõivekannetest MK KOV-ides. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk inimestele on väike. Võib kaasneda vähene negatiivne mõju, sest notarid ei saa edaspidi enam välisriigi dokumentidelt andmehõivekandeid teha. See võib inimese jaoks tähendada ajalist viivitust andmete rahvastikuregistrisse kandmisel, kuid eeldatavasti ei ole ajakulu pikenemine oluline ega suur. Kui peaks juhtuma, et MK KOV-is on korraga palju välisriigi dokumente, millelt tuleb teha andmehõivekanne, siis võib pikeneda andmehõive tegemise ooteaeg ning inimene peab kauem ootama, et andmed rahvastikuregistrisse jõuaksid. Kannete parandamine jääb nii, nagu kehtivas PKTS-is on, kuid arhiivsetelt aktidelt andmehõivekannete tegemine jääb vaid Siseministeeriumi pädevusse. Andmehõiveka nded arhiivsetelt aktidelt tähendab enne 1. jaanuarit 2006. aastal Eesti perekonnaseisuasutuses koostatud perekonnaseisuaktidelt andmehõivekannete tegemist. Mõju sihtrühm: Siseministeerium Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus keskmine Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus keskmine Ebasoovitavate mõjude väike risk Siseministeeriumi puudutab see muudatus seetõttu, et ainult Siseministeerium hakkab edaspidi tegelema arhiivsetelt aktidelt andmehõivekannete tegemisega, praegu täidavad seda ülesannet MK KOV-id. Muudatuse mõju ulatus Siseministeeriumile on keskmine, võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Kuna ka praegu on Siseministeeriumil teadmised, kuidas arhiivsetelt aktidelt andmehõikekannete tegemine 39 käib, siis ei ole selle kohta vaja midagi juurde õppida. Selle ülesande tõttu võib aga mõnevõrra suureneda Siseministeeriumi ametnike töökoormus. Selle muudatuse mõju avaldumise sagedus on Siseministeeriumi arhiivsete aktidega tegelevatele ametnikele keskmine, sest Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna ametnikud puutuvad muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnas töötab veidi üle 20 ametniku, kellest praegu tegelevad arhiivsete aktidega iga päev vaid mõned ametnikud. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Siseministeeriumile on vähene. Negatiivse mõjuna võib välja tuua selle, et Siseministeeriumi ametnike töökoormus võib mõnevõrra suureneda. Samas kui praegu teevad arhiivsetelt aktidelt andmehõivekandeid MK KOV-id, kes Siseministeeriumilt selle kohta nõu küsivad, siis edaspidi jääb selgitamiskohustuse osa ära ning vaja on vaid aktid sisestada. Vaadates arhiivsetelt aktidelt tehtud andmehõivekannete arve, siis on näha vähenemise trendi. 2018. aastal oli 546 arhiivsete aktide andmehõivekannet, 2019. aastal 440 ja 2020. aastal vaid 7. Sellest võib järeldada, et Siseministeeriumi töökoormus ei suurene märgatavalt ning kuna Siseministeeriumis on selle teema kohta ametnikel teadmised juba olemas, siis ei ole neil selle kohta vaja juurde õppida, vaid nad saavad kasutada olemasolevaid teadmisi. Kuna Siseministeerium on olnud see asutus, kes arhiivsetelt aktidelt andmehõivekannete tegemises teisi koolitab, siis võib eeldada, et selgitamiskohustuse arvelt on ka andmehõivekande tegemine kiirem ja kvaliteetsem ning hiljem on vaja vähem vigu parandada. Mõju sihtrühm: MK KOV-id Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus väike Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus väike Ebasoovitavate keskmine mõjude risk 2020. aastal tehti MK KOV-ides arhiivsetelt aktidelt 7 andmehõivet, edaspidi MK KOV-id seda ülesannet enam ei täida. Kui vaadata arhiivsete aktide andmehõivekannete arvu, siis võib muudatuse mõju MK KOV-idele hinnata väikeseks. Samas on MK KOV-ide ametnikud harjunud seda ülesannet täitma, seega on neil vaja harjuda uue olukorraga, et selleks ülesandeks neil edaspidi enam pädevus ei ole. Seega peavad ametnikud kohanema uue olukorraga. Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga väike. Muudatus mõjutab 16 MK KOV-is arhiivsetelt aktidelt andmehõiveid tegevaid ametnikke. MK KOV-i andmehõivekandeid tegevad ametnikud puutuvad muudatuste tagajärgedega kokku ebaregulaarselt ja harva, sest 2020. aastal oli arhiivsete aktidega seoses vaid 7 andmehõivekannet. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on keskmine. MK KOV-ide töökoormus võib selle ülesande arvelt väheneda, kuid see ei mõjuta töökoormust oluliselt. Muudatuse tõttu võib vähemalt algselt suureneda MK KOV-idel selgitamisvajadus, sest MK KOV-id ei saa enam arhiivsetelt aktidelt andmehõivekandeid teha. 40 Muudatusel on ka positiivne mõju. Kuna arhiivsete aktide andmehõivekandeid on vähe, siis ei pea MK KOV-i ametnikud selle väikese arvu menetluste pärast hoidma oma kvalifikatsioo ni. Kui seda tegevust ei tule tihti ette, siis ei pruugi ametnik mäletada, kuidas täpselt peab toimima ning võib vajada Siseministeeriumi juhendamist. 2.5. Tõendid Kohe pärast perekonnasündmuse kohta kande tegemist väljastatakse inimesele tasuta vaid elektrooniline eestikeelne tõend. Kui inimene soovib pabertõendit, siis saab ta selle riigilõ ivu eest. Mõju sihtrühm: MK KOV-id Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus suur Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus suur Ebasoovitavate keskmine mõjude risk Tabel 12. Korduvate tõendite ja abieluvõimetõendite väljastamine Korduvate tõendite ja Sündmuste arv Sündmuste arv Sündmuste arv abieluvõimetõendite 2018. aastal 2019. aastal 2020. aastal väljastamine Eesti välisesindus 575 478 578 MK KOV (16) 11 264 11 416 8 726 KOKKU 11 839 11 894 9 304 Kehtiva PKTS-i kohaselt on kõik esmased tõendid tasuta ning neid väljastatakse vastavalt inimese soovile elektrooniliselt või paberil. Korduvate tõendite puhul tuleb kehtiva PKTS-i kohaselt tasuda riigilõiv ning neid on võimalik taotleda nii elektrooniliselt kui ka paberil. Korduvat tõendit on praegu võimalik taotleda e-teenuses, tasudes seal kohe ka riigilõivu, või MK KOV-is kohapeal. Viimasel juhul on riigilõivu kogujaks vastav MK KOV ning riigilõ ivu saab maksta sularahas, pangaülekandega või teatud MK KOV-ides ka kaardimaksena. MK KOV on kohustatud pidama selle üle arvestust ning esitama kord kuus Siseministeeriumile kogutud riigilõivu kohta aruande. Tulevikus ei eristata enam uues PKTS-is esmase või korduva tõendi mõisteid. Sisulise lt öeldakse, et kohe pärast perekonnasündmuse kohta kande tegemist, näiteks sünni registreerimine, abielu registreerimine jne, väljastatav riigilõivuta tõend on vaid elektrooniline ja eesti keeles. Kui inimene soovib saada pabertõendit või tõendit teises keeles või vormil, siis peab ta selle eest alati tasuma riigilõivu. Selle muudatuse eesmärk on nügida inimesi eelistama elektroonilist tõendit pabertõendile, sest üldjuhul vajadust pabertõendi esitamiseks ei ole ning pigem soovitakse seda emotsionaalse te l põhjustel. Eestis peavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning teised avaliku ülesande täitjad lähtuma rahvastikuregistrisse kantud andmetest ning ei tohi nõuda tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte esitamist. 41 Kui inimesel on vaja pabertõendit, siis enamasti välisriiki esitamiseks. Lisaks on sellisel juhul enamasti vaja saada tõend võõrkeeles või rahvusvahelisel vormil, näiteks CIEC. Ka kehtiva PKTS-i kohaselt ei saa võõrkeelseid ja muudel vormidel tõendeid menetluse järel ilma riigilõivuta. Seega tegelikult võõrkeelse või rahvusvahelisel vormil tõendi saamise puhul tulevikus muudatust ei tehta, jätkuvalt tuleb tasuda sellise tõendi eest riigilõiv ehk MK KOV-idel ei ole vaja selle reegli puhul ümber harjuda. Kuna edaspidi väljastatakse pabertõend alati vaid riigilõivu eest, siis saab inimene ka valida millises keeles või vormil ta seda soovib. Kehtivas PKTS-is saab inimene paberil esmase tõendi vaid eesti keeles. Selle muudatuse mõju ulatus MK KOV-idele on suur, sihtrühma senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärselt muutuda ning eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist. Nii ametnikud ise kui ka inimesed peavad harjuma, et kohe perekonnasündmuse kohta kande tegemise järel väljastatakse tõendid vaid elektrooniliselt ning vajaduse korral saab pabertõendit taotleda ainult riigilõivu eest. Kindlasti on selle muudatuse tõttu vaja ametnikel teha palju selgitustööd, sest inimesed on harjunud paberit saama. Algselt võivad inimesed oma pahameele ka ametnike peal välja elada. Võib suureneda riigilõivu eest väljastatavate pabertõendite hulk, sest inimesed arvavad, et neil läheb seda ikkagi vaja või soovitakse seda emotsionaalse te l põhjustel. Seega võib suureneda nii tõendi tellimise e-teenuse kasutamine kui ka pabertõendite taotlemine MK KOV-is kohapeal. See omakorda suurendab MK KOV-ide koormust riigilõ ivu kogumisel ning aruandluse pidamisel. Mõju avaldumise sagedus on suur, sest sihtrühm puutub muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja tihti, näiteks igal tööpäeval, sest MK KOV-ides on mitme id menetlusi, kus tuleb menetluse järel väljastada inimesele tõend. Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga väike. Muudatus puudutab vaid neid ametnikke MK KOV-ides, kes perekonnasündmuste tõttu menetlusi läbi viivad ja nende kohta tõendeid väljastavad. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on keskmine. MK KOV-i ametnikud peavad uue olukorraga harjuma. Nad peavad inimestele selgitama, et menetluse järel saab tasuta vaid elektroonilise tõendi. See võib esile kutsuda inimeste pahameele ning MK KOV-i ametnikud peavad sellega toime tulema. Kuna iga uue asjaga harjumine võtab aega, siis regulatsioo ni muutmise järel on MK KOV-i ametnikel kindlasti suurem selgitamiskoormus. Kui inimene soovib pabertõendit, siis peab ta selle eest riigilõivu maksma ning on suurem võimalus, et tõend ei jää perekonnaseisuasutusse ootama, vaid sellele tullakse ka peatselt järele. Lisaks kui elektrooniliste tõenditega harjutakse, siis pikas perspektiivis MK KOV-ide ametnike koormus pabertõendite taotlemise menetluste puhul väheneb. Elektrooniliste tõendite puhul võib inimestel tekkida ka rohkem tehnilisi küsimusi. Kui pabertõend antakse inimesele üle käest kätte, siis elektroonilise tõendi kättesaadavuse puhul tuleb arvestada ka inimese digivõimekust ja seadmete omamist. Selleks et inimene saaks elektroonilist tõendit kasutada, peab ametnik suutma teda vajaduse korral tehnilistes küsimus tes aidata. Samas ei ole see ametniku jaoks uus ülesanne, sest ka praegu väljastatakse elektroonilis i tõendeid ning inimesed küsivad ka praegu selles abi. Kui kohe menetluse järel väljastatakse riigilõivuvabalt vaid elektrooniline tõend, siis võib inimeste tehniliste küsimuste arv suureneda. Mõju sihtrühm: inimene, kellele väljastatakse tõend Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta 42  Mõju Ulatus suur Sihtrühma suurus suur olulisus Sagedus väike Ebasoovitavate keskmine mõjude risk Mõju sihtrühm on teoreetiliselt suur, sest ühel või teisel viisil võivad PKTS-i menetlus te ga kokku puutuda kõik Eesti elanikud, keda Statistikaameti kodulehe andmetel (2021. aasta mai lõpu seisuga) on 1 330 068 inimest. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna mõjutatud inimene ei puutu muudatuse mõjuga kokku regulaarselt ega tihti. Üldjuhul tuleb neid PKTS-is sätestatud menetlusi inimese elus harva ette, näiteks abiellumisel, lahutamisel, lapse sünni puhul. Inimesel ei ole üldjuhul vaja iga päev PKTS-i regulatsiooniga kokku puutuda ning tõendeid taotleda. Mõju ulatust võib hinnata suureks. Sihtrühma senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärselt muutuda ning eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist. Inimesed on harjunud igas perekonnasündmusega seotud menetluses saama või küsima pabertõendit, isegi kui neil ei ole vaja seda kuhugi esitada. Pabertõend võetakse igaks juhuks või emotsionaalsel põhjusel, näiteks mälestuseks. Kuna inimesed on harjunud pabertõendit saama, siis võib see muudatus olla inimesele alguses raske. Samas ei võeta uue PKTS-iga inimeselt ära võimalust pabertõend saada. Ka edaspidi on võimalik pabertõendit taotleda, aga inimene peab selle eest tasuma riigilõivu. See muudatus nügib inimesi mõtlema, kas neil ka tegelikult pabertõendit vaja on. Üldjuhul ei ole Eestis pabertõendit vaja, avalikku ülesannet täitvad asutused saavad andmed rahvastikuregistrist ning neil ei ole vaja inimese käest pabertõendit küsida. Positiivne on muudatuse juures see, et pabertõendi puhul saab inimene edaspidi kohe ka tõendi keelt ja vormi valida. Kuna pabertõendeid vajatakse enamasti välisriiki esitamiseks, siis taotletakse neid teises keeles või rahvusvaheliselt kasutataval vormil. Praegu saab küll inime ne kohe menetluse järel soovi korral tasuta pabertõendi, kuid see on eesti keeles ning välisr iik i esitamiseks tekib ikkagi vajadus taotleda korduv tõend näiteks inglise keeles või CIEC-i vormil. Ebasoovitav mõju inimese jaoks on pabertõendi eest riigilõivu maksmine. See on inimese jaoks täiendav väljaminek, kui ta edaspidi soovib pabertõendit. Samas ei ole üldjuhul inimesel väga tihti neid tõendeid vaja ning see väljaminek on ühekordne ja ei ole väga suur. Muudatused tõendite väljastamise viisides: tõendeid saab edaspidi väljastada elektroonilise lt ning paberil. Pabertõendeid saab inimese nõusolekul saata inimesele postiga koju lihtkirja ga, samas on inimesel võimalik minna tõendile asutusse kohapeale järele. Mõju sihtrühm: MK KOV-id Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus suur Sihtrühma suurus väike olulisus Sagedus suur Ebasoovitavate keskmine mõjude risk Mõju ulatus on suur. Sihtrühma senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärse lt muutuda ning eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist. Inimesed on harjunud saama 43 perekonnasündmuse kohta kohe kande tegemise järel pabertõendi ning muudatuse järel võidakse seda ka MK KOV-idelt küsida. Uue PKTS-i kohaselt peavad inimesed pabertõendit eraldi taotlema ja selle eest riigilõivu maksma ning MK KOV-i ametnikud peavad seda inimesele selgitama. Kindlasti toob see muudatus kaasa olukorra, et inimesel võib tekkida rohkem küsimusi, sest on harjutud, et tõendite puhul saab ise valida, kas soovitakse elektroonilist või pabertõendit. Inimesed ei pruugi uue regulatsiooni puhul kohe teada või märgata, et tõenditega seotud sätted on muutunud. Mõjutatud sihtrühma suurus on kogu Eesti elanikkonnaga võrreldes väike. Muudatus puudutab vaid neid MK KOV-ide ametnikke, kes perekonnasündmuste tõttu menetlusi läbi viivad ja nende kohta tõendeid väljastavad. Mõju avaldumise sagedus on suur, sest sihtrühm puutub muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja tihti, näiteks igal tööpäeval. MK KOV-ides on mitme id menetlusi, kus tuleb menetluse järel inimesele tõend väljastada. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on keskmine. MK KOV-i ametnikud peavad uue olukorraga harjuma. Nad peavad inimestele selgitama, milliseid tõendeid on võimalik inime se l saada ja kuidas. See võib esile kutsuda inimeste pahameele ning MK KOV-i ametnikud peavad sellega toime tulema. Kuna iga uue asjaga harjumine võtab aega, siis on regulatsiooni muutmise järel MK KOV-i ametnikel kindlasti suurem selgitamiskoormus. Positiivne on see, et ametnikud saavad inimesele tõendeid saata lihtkirjaga, nad ei pea selleks tegelema tähitud kirja saatmisega, mis nõuab rohkem aega. Mõju sihtrühm: inimene, kellele väljastatakse tõend Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Mõju Ulatus suur Sihtrühma suurus suur olulisus Sagedus väike Ebasoovitavate keskmine mõjude risk Mõju sihtrühm on teoreetiliselt suur, sest ühel või teisel viisil võivad PKTS-i menetlus te ga kokku puutuda ning nende menetluste kohta tõendit soovida või vajada kõik Eesti elanikud, keda Statistikaameti kodulehe andmetel (2021. aasta mai lõpu seisuga) on 1 330 068 inime st. Tegelikult on tegemist väiksema sihtrühmaga, näiteks 2020. aastal väljastati kokku 9304 korduvat tõendit ning abieluvõimetõendit. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna inimene ei puutu muudatuse mõjuga kokku regulaarselt ega tihti. Üldjuhul tuleb neid PKTS-is sätestatud menetlusi inimese elus harva ette, näiteks abiellumisel, lahutamisel, lapse sünni puhul. Inimesel ei ole üldjuhul vaja iga päev PKTS-i regulatsiooniga kokku puutuda ning nende menetluste kohta tõendeid esitada. Mõju ulatus on suur. Sihtrühma senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärse lt muutuda ning eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist. Inimesed on harjunud, et nad saavad perekonnasündmuse kohta kohe kande tegemise järel pabertõendi. Uue PKTS-i kohaselt peavad nad seda eraldi taotlema ning selle eest riigilõivu maksma. Samas on inimese jaoks edaspidi pabertõendi kättesaamisel suurem valikuvõimalus. Inimene saab tõendi endale lihtkirjaga ka postiga tellida ning ei pea tingimata tõendi kättesaamiseks ise asutusse kohale tulema. 44 Tõend saadetakse lihtkirjaga, kui inimene soovib tõendit saada posti teel. Kui inimene valib, et ta soovib tõendit postiga, siis loetakse see isiku nõusolekuks see tõend lihtkirjaga saada. See tähendab, et inimene peab teadvustama endale, et lihtkirjaga tõendit tellides võib see tõend postis kaduma minna ning sellel ei ole eraldi kirja jälgimise numbrit ning allkirja vastu kätte toimetamist. Kui inimene tõendit posti teel ei soovi, siis on tal võimalik pabertõendile ise asutusse järele minna. Muudatusel on inimese jaoks ka positiivne mõju, sest inimene saab soovi korral pabertõendi kättesaamisel kohaletuleku aja arvelt aega kokku hoida ja transpordikulu tõendi kättesaamiseks oleks tõenäoliselt suurem kui tõendi posti teel saatmise kulu. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Plaanitu kohaselt inimese jaoks üldiselt halduskoormus väheneb, näiteks planeeritakse luua uusi e-teenuseid, näiteks pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtuks, et vähendada inimese kohustust perekonnaseisuasutusse menetluseks kohale minna. Kui inimene saab kasutada e-teenuseid, siis saab talle kuvada juba registris olevaid andmeid, seega ei pea inime ne neid andmeid uuesti avaldusega esitama, kui andmed just muutunud ei ole. Samuti ei pea inimene e-teenuse kasutamiseks kulutama aega ja raha, et minna perekonnaseisuasutusse kohale. Lisaks planeeritakse vähendada andmekoosseise, mida inimese käest menetluste läbiviimiseks küsitakse. Seega plaani kohaselt väheneb andmete hulk, mida inimene peab menetluse käigus esitama, seega väheneb halduskoormus ka selles osas. Kuna uue PKTS-i puhul on üks eesmärkidest see, et uus seadus oleks lihtsam ja selgem, siis peaks plaani kohaselt vähenema ka inimese vajadus küsida seaduse tõlgendamiseks ametnike lt selgitusi. Kui seaduse tekst on selge, siis peaks inimene seadust lugedes mõistma, mida ta tegema peab. Seega selles osas loodetavasti inimese halduskoormus väheneb. Teatud juhtudel loobutakse inimeselt kirjaliku avalduse esitamise nõudest, näiteks surma registreerimise menetluses, ka see vähendab inimese halduskoormust. Samas võivad teatud juhtudel inimese kulud suureneda, näiteks kui inimene ei soovi e-teenust kasutada ning soovib perekonnaseisuasutusse siiski ise kohale minna ; samuti juhul, kui inime ne peab perekonnaseisuasutusse kohale minema, näiteks kui selleks konkreetseks menetluseks ei ole e-teenust või inimesel on kohustus menetluseks ise kohale minna. Kuna teatud menetluste puhul, näiteks sünni registreerimisel, vähendatakse kohtade arvu, kus saab menetlust kohapeal läbi viia, siis võib inimese transpordikulu kaugemale sõitmise arvelt suureneda. Samas on kaalutakse mõtet võtta teatud juhtudel kasutusele nn abistatud e-teenus ehk aidata inime se l e-teenust kasutada kui sünde registreeritakse vähem kui 16 MK KOV-is. Eesmärk on, et inimene ei peaks igal juhul perekonnaseisuasutusse ise kohale minema, vaid saaks kodust menetlust läbiviiva asutusega suhelda ning vajaduse korral e-teenuses oma toimingud ära teha. Kuigi inimese kulud võivad eespool nimetatud põhjustel mõnevõrra suureneda, siis peab silmas pidama, et üldjuhul ei puutu inimene perekonnaseisutoimingute menetlustega kokku iga päev. Näiteks on keskmiselt ühes Eesti peres kaks last, seega elu jooksul tuleb sellel perel sünd registreerida kahel korral. Ka abiellutakse üldjuhul korra, teatud juhtudel paaril korral elus. Seega ei suurene inimese kulud oluliselt ning need ei ole igapäevased kulud, vaid lisanduvad üldjuhul vaid mõnel korral elu jooksul. Samas on inimesel üldjuhul võimalik kasutada e-teenust, sellisel juhul kulusid transpordile ei kaasne. 45 Inimese kulud võivad suureneda ka seetõttu, et uue PKTS-iga planeeritakse muudatust, mille kohaselt peab inimene pabertõendi eest tasuma riigilõivu. Samas ei ole enamasti isikul vaja riigisiseselt perekonnasündmuse tõendamiseks tõendeid esitada, sest Eestis saab andmeid kontrollida registritest ning üldjuhul ei ole vaja inimese käest tõendit küsida. Tõendeid võib inimesel olla vaja näiteks välisriiki esitamiseks. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Toetus- ja tasandusfondiga kaetakse KOV-i kulud seoses riiklike teenuste osutamise ga. KOV-ide kuluarvestus on suuresti tükipõhine, see tähendab seda, et kulud hüvitatakse osutatud teenuste arvu järgi. Seega kui osutatavaid teenuseid hakkab osutama MK KOV, mitte KOV (näiteks sünd), siis riiklikud kulud sellest ei vähene ega suurene. Kulud muutuvad, kui teenuseid enam ei osutata või neid lisandub. 14. Edasine mõjude analüüs Edasist mõjude analüüsi teha ei plaanita. Kui mõne muudatuse puhul osutub vajalikuks mõjusid täiendavalt hinnata, siis kajastatakse neid mõjusid uue PKTS-i seletuskirjas. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Valitud lahendused on menetluste kaupa esitatud VTK eesmärke käsitlevas punktis 3 ning neid ei hakata siin punktis üle kordama. 15.1. Töötatakse välja uus x 15.2. Muudatused tehakse senise seaduse tervikseadus struktuuris 15.3. Kuna muudatuste maht on suur, on kõige mõistlikum lahendus kehtestada Selgitus uus regulatsioon. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid 1. Perekonnaseisutoimingute seadus RT I, 18.12.2019, 5 2. Regionaalministri 3. mai 2010. aasta määrus nr 8 „Perekonnaseisuasutus e le esitatavate avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loetelu“, 3. RT I, 28.06.2019, 34Regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määrus nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“, RT I, 27.02.2020, 11 4. Siseministri 11. detsembri 2017. aasta määrus nr 43 „Perekonnaseisuametnik u koolituse ja eksami läbiviimise kord“, RT I, 15.12.2017, 6 46 5. Vabariigi Valitsuse 13. mai 2010. aasta määrus nr 58 „Abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamise pädevuse saamiseks notarite atesteerimise kord“, RT I, 14.10.2014, 7 6. Riigilõivuseadus, RT I, 25.06.2021, 5 7. Rahvastikuregistri seadus, RT I, 31.01.2020, 17 8. Nimeseadus, RT I, 22.12.2018, 15 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Nii VTK koostamisel kui ka hiljem eelnõu koostamisel kaasatakse kindlasti KOV-id (nende esindajad), Eesti Linnade ja Valdade Liit, Notarite Koda, Justiitsministeerium, Andmekaitse Inspektsioon. Pooled kaasatakse vajaduse kohaselt, näiteks kohtumiste või meilide teel. Lisaks saab nii VTK kui ka eelnõu kohta arvamust avaldada avaliku kooskõlastamise käigus. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi eraldi ei koostata, mõjusid hinnati VTK koostamise käigus ning hiljem eelnõuga seotud seletuskirjas. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 Kontseptsiooni ei ole kavas koostada. lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku Avalik konsultatsioon on koos konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg kooskõlastamisega. Avalikkusel on võimalik eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel eelnõuga tutvuda ja soovi korral oma arvamus Siseministeeriumile esitada. 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Eeldatavalt jõustuvad muudatused 2024. aastal. 22. Vastutavate ametnike nimed ja Enel Pungas kontaktandmed ([email protected]) Mairis Kungla ([email protected]) Terje Maurer ([email protected]) Annika Nõmmik Aydin ([email protected]) 47 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/21-1538 - Perekonnaseisutoimingute seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei; Riigikogu Kooskõlastamise tähtaeg: 03.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1e279b25-7f59-49b4-8423-897951e51159 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1e279b25-7f59-49b4-8423-897951e51159?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main