Kiri

Ülevaade „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest I aruanne Periood 2017-2021 Sissejuhatus Vabariigi Valitsus kiitis kliimapoliitika visioondokumendi „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP) heaks 2016. aasta detsembris. Riigikogu võttis selle vastu 5. aprillil 2017. Kliimapoliitika põhialuste arengudokumendiga lepiti riiklikul tasemel kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja valdkonnaülestes poliitikasuundades, millega seati selge teekond kliimamuutuste leevendamiseks ehk kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamiseks ning ühtlasi kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Eesti riiklikuks eesmärgiks seati vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse KHG (KHG) heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 protsenti ja 2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. KPP vastuvõtmisel lepiti kokku, et Vabariigi Valitsus esitab alates 2019. aastast mitte harvem kui iga nelja aasta järel Riigikogule aruande kliimapoliitika põhialustega arvestamise kohta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate koostamisel ning nende elluviimisel. Samuti vaadatakse kliimapoliitika põhialused aastani 2050 üle ja vajaduse korral ajakohastatakse iga nelja aasta järel. Detsembris 2015 toimunud Pariisi kliimakonverentsil COP21 võtsid 195 riiki vastu ülemaailmse õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kokkuleppe, mis jõustus novembris 2016, põhieesmärgid on kliimamuutuste leevendamine ja heitkoguste vähendamine. Selle saavutamise viis on globaalse keskmise temperatuuri tõusu hoidmine tuntavalt alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2018. aasta eriaruandes, milles käsitletakse mõju, mis tuleneb üleilmsest soojenemisest 1,5 °C võrra üle tööstusajastueelse taseme ja sellega seotud üleilmseid kasvuhoonegaaside heitkoguste muutuse suundumusi, kinnitatakse, et kliimamuutuste mõju suureneb kiiresti vastavalt sellele, kuidas tõuseb üleilmne keskmine temperatuur, ning märgitakse, et juba 2 °C tõusu korral avaldaksid kliimamuutused maailmas väga suurt mõju. Aruande kohaselt tuleb selleks, et olla õigel teel piiramaks temperatuuri tõusu 1,5 °C-ga, saavutada CO2-neutraalsus maailmas umbes 2050. aastaks ja kõigi muude kasvuhoonegaaside heite neutraalsus veidi hiljem käesoleval sajandil. Euroopa Komisjon esitas oma visiooni kliimaneutraalsest EList1 2018. aasta novembris. Euroopa Ülemkogu toetas ELi-ülest kliimaneutraalsuse eesmärki 2019. aasta detsembris ja samal kuul avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Rohelise Kokkuleppe, mille eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja kaitsta keskkonda ning teha seda viisil, mis ei sea ohtu ühenduse majandust ega kahjusta kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe. Esimene Euroopa kliimamäärus võeti vastu 2021. aasta suvel ja see sätestab õiguslikult ambitsioonikad eesmärgid, et vähendada Euroopa Liidus netoheidet 2030. aastaks 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55 % ja saavutada kliimaneutraalsus ehk tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine 2050. aastaks. 14. juulil avaldas Euroopa Komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „Eesmärk 55“, et saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärk teel kliimaneutraalsuseni. 12. mail 2021. kiitis Riigikogu heaks Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“, milles lepiti kokku Eesti kliimaneutraalsuse eesmärgis aastaks 2050. Kliimaneutraalsuse eesmärk on ambitsioonikam, kui KPP-s kokkulepitud heite vähendamise eesmärk. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52018DC0773 2 Kasvuhoonegaaside heitkoguse trend Eesti koostab iga-aastaselt kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri. Viimane, 2021. aasta märtsis avaldatud kasvuhoonegaaside inventuur sisaldab infot perioodi 1990-2019 kohta. 2019. aastal vähenes kasvuhoonegaaside koguheide võrreldes eelneva aastaga ligikaudu 27%, kuigi Eesti majanduse kasv jätkus. Riigi koguheide oli 2019. aastal ligikaudu 14,7 miljonit tonni CO2-ekvivalenti (CO2-ekv) ilma maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorita. Koos LULUCFiga oli Eesti KHG netoheide ligi 14 miljonit t CO2-ekv. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 64% (Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Arvestades LULUCF sektorit, on vähenemine 63%. Jäätmed Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) 50 000 Põllumajandus Tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine 40 000 Transport Energeetika (va transport) KHG netoheide 30 000 kt CO2-ekv 20 000 10 000 0 -10 000 2001 2005 2009 2013 2017 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2002 2003 2004 2006 2007 2008 2010 2011 2012 2014 2015 2016 2018 2019 Joonis 1. Eesti KHG heide ja sidumine energeetika-, põllumajandus-, jäätme-, tööstuslike protsesside ning maakasutuse ja metsanduse sektorist perioodil 1990–2019. Suure languse taga 2019. aastal on heite oluline vähenemine põlevkivielektrijaamadest. Sellest hoolimata moodustas energeetikasektor (sh transport) 83,6% koguheitest. Transpordisektor moodustab 19,5% protsenti energeetikasektori heitkogusest ja 16,3% Eesti koguheitest. Sellele järgnesid põllumajandussektor (10,2%), tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise sektor (4,2%) ja jäätmesektor (2%). Ligikaudsete ja kinnitamata andmete järgi on 2020. aastal kasvuhoonegaaside koguheide vähenenud 72% võrreldes 1990. aastaga, peamiseks põhjuseks taas heite vähenemine põlevkivielektrijaamadest. 3 Kasvuhoonegaaside heitkoguse prognoos Eestis koostatakse KHG heite prognoose kuni aastani 2050 vähemalt iga kahe aasta tagant. Kuigi ligikaudsete ja kinnitamata andmete järgi oli juba 2020. aastal KHG koguheide vähenenud 72%, siis 2021. aasta märtsis valminud prognooside tulemused näitavad, et nii olemasolevate kui ka kavandatavate meetmetega jääb Eesti riiklikult seatud 2030. a heite vähendamise eesmärgi saavutamisest veidi puudu, saavutades ca 69% vähenemise (Joonis 2). Samuti jääb veidi puudu 2050. aastaks seatud eesmärgi saavutamisest. 45 000 40 000 35 000 30 000 kt CO2-ekv 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0 1998 2048 1990 1992 1994 1996 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040 2042 2044 2046 2050 Teljetiitel KHG heide va LULUCF KHG heide sh LULUCF KPP eesmärgid Olemasolevate meetmetega prognoos, va LULUCF Kavandatavate meetmetega prognoos, va LULUCF Olemasolevate meetmetega prognoos, sh LULUCF Kavandatavate meetmetega prognoos, sh LULUCF Joonis 2. Eesti KHG heite prognoos aastani 2050 Seega tuleb eesmärkideni jõudmiseks rakendada täiendavaid meetmeid. 4 Euroopa Liidu kliimaeesmärgid ja Eesti panus Eestil ei ole 2020. aastaks riiklikult kehtestatud KHG heite vähendamise eesmärki. Euroopa Liidu ülene eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 20 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Euroopa Liit täidab võetud eesmärgi, sest Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heide oli esialgsete kasvuhoonegaaside inventuuriandmete kohaselt 2020. aastal 1990. aastaga võrreldes 31% väiksem. 2019. aasta oli Euroopa kliimameetmete jaoks oluline verstapost. Euroopa Ülemkogu kiitis detsembris heaks otsuse muuta EL vastavalt Pariisi kokkuleppele 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Euroopa Parlament oli sellele eesmärgile heakskiidu andnud juba märtsis vastu võetud resolutsiooniga kliimamuutuste kohta. Et tagada kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks, esitles komisjon Euroopa rohelist kokkulepet, mis on rohelise ja õiglase ülemineku põhjalik valdkondade-ülene tegevuskava. Põhimõtteliselt peaksid kõik ELi meetmed ja kogu poliitika toimima koos selle nimel, et ELil oleks võimalik saavutada edukas ja õiglane üleminek kestlikule tulevikule. Esimene Euroopa kliimamäärus võeti vastu 2021. aasta suvel ja see sätestab õigusliku aluse ambitsioonikatele eesmärkidele, et vähendada KHG netoheidet 2030. aastaks 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55 % ja saavutada kliimaneutraalsus ehk tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine 2050. aastaks. 14. juulil avaldas Euroopa Komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „Eesmärk 55“ eelnõu, et saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärk. Heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks Euroopa Liidus on kehtestatud kaks liidu meedet: EL-ülene KHG heitkogustega kauplemise süsteem (EL HKS) ja EL HKSi välistes sektorites eraldi liikmesriikidele seatud eesmärgid. KHG heitkogustega kauplemise süsteem on ELi peamine meetod kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks suurtes käitistes, peamiselt energia- ja tööstussektoris ning ka lennundussektoris. HKS on EL-i kliimapoliitika nurgakivi, sest siiani on see kõige efektiivsem ja kulutõhusam meetod käitiste KHG heitkoguste vähendamiseks. Eesti heitkogused Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (EL HKS) Eestis kuulub EL HKSi 2021. aastal 44 elektri-, sooja-, põlevkiviõli-, tsemendi-, paberi- ja pabermassitootja, telliste-, lubja- ja klaasitootjat. EL HKSi kuuluvates Eesti käitistes on viimastel aastatel CO2-heide märkimisväärselt kahanenud. Kui 2018. aastal oli EL HKSi ettevõtetest heide 13,9 mln tonni CO2, siis 2019. aastal langes see 8,5 mln ja 2020. aastal 5,6 mln tonnini. Elektrijaamade CO2-heite vähenemise tingis peamiselt kõrgel püsinud lubatud heitkoguse ühiku turuhind. Kui 2018. aastal oli ühiku turuhind keskmiselt 15,6 eurot, siis 2019. ja 2020. aastal vastavalt 24,6 eurot ja 24,5 eurot. 2021. aasta suvel tõusis hind üle 50 euro ning kohati ületas juba ka 60 euro piiri. Tööstuskäitisi lubatud heitkoguse ühiku kõrge turuhind nii palju ei mõjuta, sest need saavad suure osa oma vajaminevatest lubatud heitkoguse ühikute kogusest tasuta. Joonis 3 on näha, et enamik EL HKS sektori KHG heitest tuleb põlevkivielektri tootmisest, põlevkiviõli tootmisest tulenev osakaal on ajas kasvanud. 5  18 000 16 000 14 000 12 000 kt CO2ekv 10 000 8 000 6 000 4 000 2 000 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Tööstuslikud protsessid Muud sektorid (avalikus ja erasektoris kütuste põletamisel) Töötlev tööstus ja ehitus (kütuste põletamisel) Põlevkiviõli tootmine Avalik elektri- ja soojustootmine Joonis 3. EL HKS kuuluvate käitiste heitkogused sektorite kaupa 2013-2020 Eesti 2013. aastast kuni 2020. aastani lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistel teenitud tulu ületab 534 mln eurot, kusjuures sellest ligi 80% teeniti aastatel 2018-2020. Vastavalt atmosfääri kaitse seaduse § 161 lõikele 4 kasutati või kavatsetakse kasutada 50% tulust kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks, millega toetatakse rohepööret.Eesti heitkogused väljaspool EL HKS-i EL HKSi-välistest sektoritest pärinev heide, välja arvatud LULUCFiga seotud heide ja/või sidumine, näiteks transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmesektori heide, on hõlmatud nn jõupingutuste jagamist käsitlevate ELi õigusaktidega. Jõupingutuste jagamise otsuses2 on sätestatud liikmesriikide heite vähendamise eesmärgid 2020. aastaks, väljendatuna protsentuaalse muutusena 2005. aasta taseme suhtes. Eesti pidi tagama, et neis sektorites ei suureneks heitkogus 2020. aastaks üle 11%. Perioodiks 2013-2020 oli igaks aastaks määratud heite piirmäär teatud paindlikkuse võimalusega, näiteks on võimalik heitetaseme ülejäägi kandmine järgmisesse aastasse või teistele riikidele. Eesti on kasutanud võimalust kanda kasutamata heitetaseme osa järgmistesse aastatesse. Arvestades seniseid kinnitatud andmeid ja 2020. aasta ligikaudseid inventuuriandmeid, siis suudab Eesti otsusega seatud eesmärgi täita. Tabel 1. Jõupingutuste jagamise otsuse kohased heite piirmäärad, heite tase ja kumulatiivne ülejääk kt CO2 ekv Aasta 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Aastane heitetase 6 297 6 321 6 346 6 370 5 929 5 961 5 992 6 024 Kinnitatud heitkogused (2013- 5 753 6 083 6 144 6 218 6 205 6 122 6 208 5964 2019), ligikaudsed andmed 2020 Kumulatiivne ülejääk 544 782 983 1 135 859 698 482 542 2 Otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 6 Jõupingutuste jagamise määruses3 on sätestatud liikmesriikide heite vähendamise eesmärgid 2030. aastaks. Eesti peab võrreldes 2005. aasta tasemega vähendama sektori heitkogust 13%. Sealjuures on perioodiks 2021-2030 igaks aastaks määratud heite piirmäär. Sarnaselt perioodiga 2013-2020 võimaldatakse paindlikkust kanda heitetaseme ülejääk järgmistesse aastatesse või teistele riikidele. Jooniselt nähtub, et kohustusperioodi esimestel aastatel on prognoositud heitkogus väiksem. Arvestades kogu perioodiks ette nähtud heitetaseme eelarvet (ca 57,5 mln t CO2-ekv), siis paindlikkusi arvestades saavutab Eesti eesmärgi mõlema stsenaariumi korral, sest olemasolevate meetmetega stsenaariumi korral on perioodi 2021-2030 heide kokku 56,6 mln t CO2-ekv ja kavandatavate meetmetega stsenaariumi korral 55,9 mln t CO2-ekv. Uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „Eesmärk 55“ ettepanek näeb ette veelgi ambitsioonikamat eesmärki neile sektoritele, mis tähendab, et eesmärgi muutmisel tuleb rakendada täiendavaid meetmeid eesmärgi saavutamiseks. 7 000 6 000 5 000 kr CO2-ekv 4 000 3 000 2 000 1 000 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 KHG heitkogused (2013-2019) Olemasolevate meetmetega arvestavad prognoosid Kavandatavate meetmetega arvestavad prognoosid Jõupingutuste jagamise määruse kohane heite piirmäär (2021-2030) Joonis 4. Jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorite heitkogused aastatel 2013-2019, ligikaudne heitkogus aastal 2020, prognoos 2021-2030 ja heite piirmäär 3 Määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused. 7 Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) LULUCFi sektor võib süsinikdioksiidi atmosfäärist eemaldada, aga seda ka sinna juurde paisata olenevalt metsade ja maa kasutusest. ELi 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistik hõlmab LULUCF sektori heidet ja sidumist alates 2021. aastast. Kehtiva LULUCFi määruse4 kohaselt peab iga liikmesriik tagama, et sektorist tulenev arvestuslik heide kompenseeritaks sektori siseselt täies ulatuses sama koguse CO2 sidumisega atmosfäärist. Periood 2021-2030 on jagatud kaheks arvestusperioodiks, 2021-2025 ja 2026-2030. Vastavalt prognoosidele ületab arvestusperioodil 2021-2025 arvestuslik sidumine heitkoguse ja Eesti täidab määrusega kehtestatud eesmärgi. Teise perioodi kohta ei ole veel sarnast prognoosi tehtud, sest metsamaa võrdlustase, millega hiljem tegelikku heitkogust või sidumist võrreldakse, ei ole veel teiseks perioodiks kokku lepitud ning uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „Eesmärk 55“ alusel tehtud ettepanek näeb ette LULUCFi eeskirjade lihtsustamist ja LULUCF sektori riiklike eesmärkide seadmist aastateks 2026-2030. Uus ettepanek näeb ette, et 2030. aasta Eesti riiklik eesmärk LULUCF sektori sidumisele on -2 545 kt CO2-ekv. Vastavalt prognoosidele on hinnatud 2030. a sektori sidumiseks -765 kt CO2-ekv. See tähendab, et sellise eesmärgi korral on vajalik teha lisapingutusi eesmärgi täitmiseks või kasutada määrusega võimaldatud paindlikkusi nagu heite täiendav vähendamine teistes sektorites või ühikute ostmine teistest ELi riikidest. 4 Määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku. 8 Riiklikud arengud ja algatused Ülevaade kliimapoliitika põhialustega arvestamise kohta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate koostamisel ja nende elluviimisel on koostatud vastavalt KPP struktuurile. KOGU MAJANDUS 12. mail 2021 kiitis Riigikogu heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“. Arengustrateegia ühe aluspõhimõttena on kirjas, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Koostamisel on „Keskkonnavaldkonna tegevuskava 2030“ (KEVAD). Keskkonnavaldkonna arengukava koostamise ettepaneku kiitis Vabariigi Valitus heaks 11. märtsil 2021. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamise eesmärk on toetada dokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP) kavandatut. 19. detsembril 2019 kinnitas Vabariigi Valitsus „Eesti riikliku energia- ja kliimakava“ (REKK) aastani 2030. REKK 2030 koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende täitmiseks välja töötatud 71 meedet. REKKi vaadatakse regulaarselt üle. Ajakohastatud REKKi kavand valmib 30. juuniks 2023. aastal. Avaliku sektori head eeskuju näidatakse keskkonnakorralduslike meetmete abil, sealhulgas keskkonnajuhtimise ja keskkonnahoidlike hangete rakendamisega riigiasutustes. Ühtlasi tunnustatakse parimate praktikate loojaid ja kasutajaid. 2019. aastal loodi Keskkonnaministeeriumi algatusel vesiniku töörühm. Töörühma eesmärgiks on anda sisend vesiniku teekaardi loomiseks. Keskkonnaministeeriumi eesvedamisel koostatakse 2021. aasta lõpuks ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava, mis pakub tegevussuunad ringmajandusele üleminekuks ning seab eesmärgiks, et aastaks 2035 oleks Eestis juurdunud ringmajandusel baseeruv ettevõtlus. Eesti panustab piiriüleselt kliimamuutuste leevendamisse ja nende mõjudega kohanemisse arengukoostöö raames, kaasates Eesti parimat oskusteavet. Alates 2018. aastast on võetud suund toetada Eesti ettevõtteid ja MTÜsid kliimaalaste tehnoloogiate ja teadmiste viimiseks arenguriikidesse. Selleks välja töötatud meetme raames on viidud läbi 3 avatud taotlusvooru. Samuti jätkatakse erinevatesse kliimafondidesse panustamisega. Algatatud on erinevaid toetusmeetmeid kliima ja energia teemade edendamiseks kohalikes omavalitsustes, eesmärgiga aidata kaasa kohaliku tasandi kliima- ja energiaeesmärkide mõtestamisele, seadmisele ja nende saavutamisele. Valminud on õiglase ülemineku territoriaalse kava eelnõu, mis on esitatud avalikule konsultatsioonile. Selles on ette nähtud tegevused Ida-Virumaa kõiki ühiskonnagruppe õiglaselt kohtlevaks sujuvaks üleminekuks CO2-neutraalsele majandusele. ENERGEETIKA JA TÖÖSTUS Kehtiv energiamajanduse arengukava kiideti heaks Vabariigi Valitsuse poolt 20.10.2017 ja see arvestab KPP2050 kokkulepitud KHG vähendamise eesmärkidega. Algatatud on „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ koostamine, mis lähtub Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest aastani 2050 ja strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast. Arengukava koostamise ettepanek on ülevaate kirjutamise hetkel koostamisel. Energiamajanduse arengukava ettepanek ei käsitle tähtaegu põlevkivielektri tootmise ja põlevkivi kasutamise energeetikas tervikuna lõpetamiseks. 9 Viimastel aastatel on märkimisväärselt vähenenud põlevkivi kasutamine elektri tootmiseks ja sellega kaasnev kasvuhoonegaaside heide (vt ülal Joonis 3). 2020.a oli Eesti elektrijaamade elektritoodang (bruto) 5 516 GWh, millest põlevkivielektrijaamade toodang oli 2 225 GWh ning seega põlevkivielektri osakaal elektribilansis oli 40%. Võrdluseks võib tuua 2016.a, kui põlevkivist toodetud elekter moodustas suurema osa, 79% (9 623 GWh). Selle põhjuseks on peamiselt Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis osalemine ja selle toimimine. Taastuvenergia Eesmärkide täitmiseks tegeleb Eesti põlevkivipõhise energiasüsteemi ümberkujundamisega, suurendades taastuvenergia osakaalu nii elektri- kui soojatootmises. Riik on panustanud taastuvenergia osakaalu kasvu läbi toetuste ning teadus- ja arendustegevustega seotud meetmete. Eesti on seadnud 2030. aasta eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 42%-ni summaarsest energia lõpptarbimisest5. 2020. a energia lõpptarbimise eesmärk oli Eestil 25%, mis täideti juba 2011. aastal. 2019. aastal moodustas taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest juba 31,9%.6 Taastuvenergia osakaal transpordisektoris oli 5,15% ja soojusmajanduses 52,28%. Taastuvenergia enampakkumised on olnud edukad. 2019. aastal toimus esimene taastuvenergia vähempakkumine 5 GWh elektrienergia soodsaks tootmiseks kavandatud vähempakkumisest. 2020. aastal toimus teine taastuvenergia vähempakkumine 5 GWh elektrienergia tootmiseks. Järjest on paigaldatud uusi päikesejaamu ja 2020. aasta juulis sai taastuvenergiatoetust juba 3000 päikeseenergia tootjat. Valminud on Eesti mereala planeeringu eelnõu ja sõlmitud on Läti Vabariigiga memorandum meretuuleparkide ala(de) ühiseks arendamiseks. Kohalikele omavalitsustele on menetlusprotsesside hõlbustamiseks koostatud tuule- ja päikeseenergia käsiraamat. Tänaseks tegutseb Eestis kokku 17 biogaasijaama, neist 5 põllumajanduslikku biogaasijaama, 7 reoveepuhastus- ja tööstusreovee käitlusjaama ning 5 prügilagaasi tootmisüksust. 2017. aastal loodi Eestis päritolutunnistuste süsteem ka biometaani tootmise ja kasutamise tõendamiseks. Energiatõhusus Eesti riiklik energia- ja kliimakava seab 2030. aasta soovituslikuks eesmärgiks hoida energia lõpptarbimine tasemel 32 TWh/a ja vähendada primaarenergia tarbimist kuni 14% võrreldes 2013. aasta tipuga, ehk jõuda 2030. aastaks primaarenergia tarbimisega tasemele 60 TWh/a. Energiatarbimise kasvu peatamiseks tuleb senisest enam teha, sest kuigi põlevkivi kasutus on oluliselt vähenenud (2019. a vähenes see veerandi võrra võrreldes 2018. a), siis kasvanud on puitkütuste riigisisene kasutus ning ka transpordikütuste kasutus on pigem kasvu- kui kahanemistrendis. 2019. aastal kehtestati uued hoone energiatõhususe miinimumnõuded. 2020. aastal valmis „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“, mille üheks keskseks põhimõtteks on kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine – strateegia aitab kaasa hoonefondi süsinikumahukuse vähenemisele ja kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, näeb ette rekonstrueerimise meetmed elu- ja mitteeluhoonetele (sh ärikinnisvara) ning toob välja regionaalsete eripärade ja tasakaalu arvestamise olulisuse. 5 Summaarne energia lõpptarbimine sisaldab erinevalt energia lõpptarbimisest lisaks ka elektri ja soojuse tootmisseadmete omatarvet ning kadusid energiavõrkudes. 6 Eurostat https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_ind_ren/default/table?lang=en 10 TRANSPORT „Riiklik transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 2021. aasta juunis. Arengukava üheks põhimõtteks ja tegevussuunaks on kasvuhoonegaaside heite ning sellega transpordivahendite keskkonnajälje vähendamine. Arengukavas on seatud kvantitatiivne kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk – vähendada transpordisektori CO2heidet 1750 kilotonnini aastaks 2035. See tähendab heite vähendamist ligikaudu 27% võrreldes 2019. aasta tasemega. Viimastel aastatel on suurenenud vähese kasvuhoonegaaside heitega kütuste ja ühistranspordi kasutamine. Säästlike alternatiivkütuste toetamiseks on kehtestatud biogaasile, sh biometaanile aktsiisivabastus. Eesti eesmärk on saavutada 10%-line biokütuste osakaal transpordisektoris tarbitud koguenergiast aastaks 2021. Alates aastast 2022 on see osakaal 7%, mis tuleneb esimese põlvkonna biokütuste osakaalu piiramisest, et edendada turul säästlikumaid biokütuseid ja taastuvelektrienergiat. Kütuste tarnijatele on kehtestatud nõue vähendada kalendriaastas tarbimisse antud kütuseportfelli kasvuhoonegaaside mahukust 6% võrra võrreldes kütuse alusstandardiga 94,1 gCO2/MJ aastast 2010. Ka see nõue survestab transporti andma enam keskkonnasõbralike kütuseid nagu biokütused ja taastuvelekter. 2019. aastal alustati biometaani kasutamisega transpordis. 2020. aastal sõitis Eesti linnades kokku juba 200 (sh pooled Tallinnas) biometaani kasutavat bussi. Enne COVID-19 pandeemiat suurenes märkimisväärselt rongireisijate arv - 4,4 miljonilt (2012) 8,4 miljonini (2019). Seda aitas saavutada raudteeveeremi uuendamine ja kiiruste tõstmine. Seda poliitikat jätkatakse. Lisaks on planeeritud olulised investeeringud raudtee nullheitele viimiseks ning uute rongide soetamiseks ja kiiruste tõstmiseks. Tarbija teavitamiseks sõiduautode kütusekulust ja CO2 heitest on alates 2017. aastast kasutusel sõiduautode energiamärgis. Edendatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis soodustavad teadlikkuse suurenemist säästva transpordi ja liikuvuse arendamisel ning näidisprojektide elluviimisel. Näiteks 2019. a detsembris alustas tööd Tallinna Tehnikaülikooli Targa Linna tippkeskus, mille üheks fookuseks on tark liikuvus. PÕLLUMAJANDUS „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa) kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 2021. aasta aprillis. Arengukavas on võetud arvesse nii kestliku arengu kui ka kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuste mõjudega kohanemise eesmärke. Arengukavas on seatud eesmärk kliimamuutuste negatiivset mõju vähendada ja positiivset mõju suurendada - nt vähendada kasvuhoonegaaside heidet põllumajandustoodangu väärtuse kohta. Samuti lepiti kokku, et kasvuhoonegaaside heite ohjamise eesmärki, mõõtmismetoodikaid ja mõõdikut täpsustatakse kas 2022. aastal või PõKa vahehindamise (2023) järel, kui vastavad uuringud on läbi viidud ning uuringute tulemused seda võimaldavad. Väärtusliku mullastikuga põllumajandusmaa kaitseks on välja töötatud uuendatud seaduse eelnõu, mille kohaselt tagatakse väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmete elluviimine üldplaneeringute kaudu. METSANDUS JA MAAKASUTUS „Metsanduse arengukava aastani 2030“ on koostamisel ja selle üldeesmärgiks on, et metsade kasutamine on võimalikult mitmekülgne, vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele, aitab 11 leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda ning tagab sotsiaalselt tasakaalustatud elu- ja majanduskeskkonna ning metsaökosüsteemide soodsa seisundi. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärk on põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru säilitamine või kasv. Selleks, et süsiniku sidumist suurendada, soodustatakse senise metsamaa säilimist. Eesti metsadest 13,2% on range kaitse all, lisaks 11,4% osalise kaitse all. Süsinikku siduvate püsirohumaadena majandatakse ligi 40 000 ha poollooduslikke kooslusi. Lisaks on kaitse all veel üle 150 000 ha sookooslusi kuivendamata turvasmuldadel, kus süsinikuvaru pidevalt kasvab. Taastatud on rohkem kui 6000 ha kuivendatud sooala veerežiim ja sellega ka süsiniku sidumise võime. Koostöös teadusasutustega on tehtud uuringuid, millised võimalused on tulevikus süsiniku sidumiseks. Samuti jätkub töö alternatiivsete puidukasutusviiside leidmiseks. Selleks, et edendada puidukasutust ja suurendada süsinikuvaru puittoodetes ja ehitistes, on planeeritud ehitada Keskkonnamaja, mis võiks olla nii Eestis kui rahvusvaheliselt puidust referentshoone. 12 Kliimamuutuste mõjudega kohanemine Riigikogu kiitis 2. märtsil 2017 heaks „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ (KOHAK) ja selle juurde kuuluva rakendusplaani aastateks 2017-2020. Arengukava koostamise ning elluviimise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Kaasvastutavad on Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning teised ministeeriumid. Arengudokumendis esitatakse tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Arengukava koostamise aluseks olid põhjalikud uuringud ja analüüsid (https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti- tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava), mille käigus selgitati välja kliimamuutuste mõju prioriteetsetele valdkondadele ning kohanemismeetmed. Arengukavas on seatud alaeesmärgid vastavalt kaheksale prioriteetsele valdkonnale. Joonis 5. Kliimamuutuste mõjudega kohanemise kaheksa prioriteetset valdkonda 2019. a lõpus kutsuti kokku KOHAKi juhtkomisjon ning alustati KOHAKi lõppeva perioodi rakendusplaani seirega ja uue tegevuskava koostamisega aastateks 2021-2025. 2020. aastal koostati koostöös ministeeriumite ja ametitega perioodi 2021-2025 kohta uus tegevuskava, milles olevate tegevuste elluviimine toimub läbi valdkondlike tulemusprogrammide. Keskkonnaministeerium koostab 2021. aasta lõpuks KOHAK esimese perioodi (2017-2020) tulemusaruande. KOHAK on planeeritud liita uue „Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030“ (KEVAD) koosseisu. Keskkonnaministeerium on KEVADe koostamisega alustanud ning jõustuma on see planeeritud 2023. aasta esimeses pooles. Riikliku pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetes on kokku lepitud, et Eestis peab olema tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Kliimamuutustega kohanemine on horisontaalse teemana lisatud erinevatesse valdkondlikesse arengukavadesse. 13 „Siseturvalisuse arengukavas 2020-2030“ on kliimamuutusi käsitletud ühe olulise suundumusena, mis mõjutab siseturvalisuse valdkonda. Arengukava kohaselt on senisest enam vaja pöörata tähelepanu laialdaste tulekahjude ennetamisele, nende tekke seiramisele ning puhkenud tulekahjude võimalikult ökonoomsele ja kiirele kustutamisele. Kuna kliimamuutused põhjustavad ekstreemsete ilmastikuolude (sh üleujutused ja tormid) sagenemist ja võivad kaasa tuua ka laialdasi kriise, muutub sellisteks kriisideks valmistumine elanikele ja riigile senisest olulisemaks. „Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030“ üheks alaeesmärgiks on tervist toetav keskkond, milleni jõudmise ühe eeldusena on välja toodud valmisolek ja paindlikkus arvestada kliimamuutuste mõjudega tervisele. Arengukava kohaselt tuleb arvestada sellega, et kliimamuutustest (nt talvisel ajal sagenevad tormid ja üleujutused ning suvisel ajal kuumaperioodid) on kõige enam ohustatud vähekindlustatud inimesed, kuna neil võivad puududa vahendid ja võrgustik neile vahetult avalduva kliimamuutuste mõju puhverdamiseks või kliimariskide maandamiseks. Seetõttu võivad äärmuslikud ilmastikunähtused ebavõrdsust ühiskonnas suurendada. Kliimamuutustest põhjustatud tervisemõjud avalduvad eelkõige lastel, eakatel ja krooniliselt haigetel ning korraga mitme terviseprobleemiga inimestel. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030“ eesmärgid ja tegevussuunad arvestavad nii kestliku arengu kui ka kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise vajadustega. Arengukavas on ka nenditud, et kliimaprognooside kohaselt võib meie piirkond olla üks vähestest, kus tootmistingimused ajas pigem paranevad, ehkki on arvatud, et ilmastik võib muutuda senisest äärmuslikumaks ja ettearvamatumaks. Samas aga soodustavad kaubanduse globaliseerumine ja kliimamuutus uute taimekahjustajate ja loomataudide levikut. „Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035“peetakse oluliseks väljakutseks perioodil 2021-2025 noorte teadlikkuse ning valmisoleku kasvatamist tuleviku väljakutsete, sh kliimamuutusega kaasnevate probleemide lahendamisse. Tõdetakse, et kliima- ja keskkonnateemad on noorte jaoks olulised kõikjal maailmas, sh Eestis, kus on juba selleteemalisi noorte kodanikuliikumisi ning kliimamuutuse teemaga tegeletakse erinevates õppevormides, mh mitteformaalses õppes ja noorsootöö tegevustes. „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021-2035“ on kirjas, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus on olulise rolliga ühiskonna ees seisvate proovikivide ületamiseks ning ühiskonna heaolu ja sidususe kasvuks, olgu tegu kliimamuutuste mõju leevendamise ja selle mõjuga kohanemise, terviseprobleemide lahendamise või vaesusega võitlemisega. Kliimamuutuste mõjudega kohanemisega ja nende leevendamisega on vaja tegeleda, suurendamaks riskiennetusvõimet ja katastroofidele vastupidavust. Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ nimetatakse kliimamuutusi olulise ruumilise mõjuga üleilmseks probleemiks. Lisaks sellele käsitletakse kliimamuutusi energeetika ja rohelise võrgustiku kontekstis. Eesmärgiks on seatud negatiivse mõju vähendamine kliimaprotsessidele taastuvenergia osakaalu suurendamisega. Loodusliku kohanemisvõime parandamisena nähakse rohetaristu arendamist. „Metsanduse arengukava aastani 2030“ on koostamisel ja selle ettepanekus on nenditud, et senisest enam tuleb arvestada võimalike kliimamuutuste mõjuga metsandusele. Koostamisel on ka „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“, mille läbivaks teemaks on kliima ja keskkonnahoid. Koostatav „Kultuuri arengukava 2021-2030“ käsitleb rohepöörde ja kliimaeesmärkide saavutamist kultuuri- ja loomesektoris ning lisaks rändemustrite muutumist. Kliimapaguluse temaatikat käsitleb koostatav „Sidusa Eesti arengukava 2030“. 14 KPP ajakohastamise vajadus 12. mail 2021 kiitis Riigikogu heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, milles lepiti kokku Eesti kliimaneutraalsuse eesmärgis aastaks 2050. „Eesti 2035“ tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti. Need eesmärgid on ambitsioonikamad, kui kehtivas KPP-s seatud sihid. Kliimaneutraalsuse eesmärk tähendab, et inimtekkelistest allikatest pärinev kasvuhoonegaaside heide ja sidumine tasakaalustatakse hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendatakse selleks ajaks netoheide nullini. Jäätmed Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) Põllumajandus 45 000 Tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine 40 000 Transport 35 000 Eesti 2035 eesmärgid 30 000 KHG netoheide kt CO2ekv 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0 -5 000 -10 000 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 Joonis 6. Kasvuhoonegaaside heitkoguste trend ja „Eesti 2035“ eesmärgid7 Selleks, et välja selgitada Eesti võimalus saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks, tellisid 2019. aasta alguses Riigikantselei ja Keskkonnaministeerium koostöös uuringu „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“8. Uuringu käigus selgitati välja, milliste tõenäoliste meetmete ja meetmetega kaasnevate mõjudega on võimalik praegu Eestis kehtivast KHG heite vähendamise eesmärgist -80% aastaks 2050 jõuda eesmärgini -100% ehk saavutada kliimaneutraalsus. Uuringu põhjal selgus, et analüüsitud meetmete elluviimisel on Eestil võimalik jõuda kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks. Seejuures tekiks 2050. aastal kõige suurem KHG heide põllumajandusest (1,2 miljonit tonni CO2-ekv, vt Joonis 7) ja tööstusest (0,6 miljonit tonni CO2- ekv). Teiste sektorite KHG heide jääks uuringu kohaselt alla 0,2 miljoni tonni CO2-ekv. KHG heidet omakorda tasakaalustab maakasutuse ja metsanduse sektor, kus on võimalik täiendavate meetmetega saavutada täiendav süsiniku sidumine 1,6–2,3 miljonit tonni CO2-ekv. Sellele sidumispotentsiaalile lisanduvad eeldatavalt 2040. aastatel turule tulevad süsiniku kinnipüüdmise, säilitamise ja kasutamise (Carbon Capture Utilisation and Storage, CCUS) tehnoloogiad, mis võimaldavad Eesti KHG netoheite viia nullini. 7 2020. aasta andmed on ligikaudsed ja täpsustuvad 15.03.2022. Netoheite hinnangut ei ole, kuna ligikaudsed andmed ei sisalda LULUCF sektori hinnangut. 8 https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/ 15  20 000 Sidumine (looduslik ja tehnoloogiline) Jäätmed 15 000 Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) Põllumajandus 10 000 Tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine kt CO2ekv Transport 5 000 Energeetika (va transport) 0 -5 000 2019 2050 Joonis 7. Kasvuhoonegaaside heite ja sidumise osakaalud 2019. aastal KHG inventuuri järgi ja 2050. aastal kliimaambitsiooni tõstmise uuringu järgi Uuringus väljapakutud meetmete paketi hinnanguline maksumus vahemikul 2021-2050 on kokku ligikaudu 17,3 miljardit eurot, millest ligi 4,5 miljardit eurot on avaliku sektori kanda ning ülejäänu (ligi 12,8 miljardit eurot) jääb erasektorile. Need iga-aastased investeeringud panustaksid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide kõrval ka teiste oluliste eesmärkide saavutamisse, nt ergutaksid teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning tootmise ja teenuste uuendamist, ning moodustaksid uuringu kohaselt suhtena sisemajanduse kogutoodangusse (SKPsse) järgmisel kümnendil ligi 4%, perioodil 2031–2040 ligi 2% ja perioodil 2041–2050 vähem kui 1%. 16 Kasutatud allikad „Eesti 2035“. https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid Euroopa Komisjon. Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52018DC0773 Euroopa Komisjon. Roheline kokkulepe. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52019DC0640 Euroopa Komisjon. „Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021DC0550 Haridus- ja Teadusministeerium. „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“. [www] https://www.hm.ee/et/noortekava-2035 Haridus- ja Teadusministeerium. „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“. [www] https://www.hm.ee/et/noortekava-2035 Haridus- ja Teadusministeerium. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ eelnõu [www] https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/strateegiline-planeerimine-aastateks-2021- 2035/eesti-haridusvaldkonna-arengukava Keskkonnaministeerium. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [www] https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 Keskkonnaministeerium. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ettepanek. [www] https://envir.ee/kevad Keskkonnaministeerium. Metsanduse arengukava aastateks 2021-2030 ettepanek. [www] https://old.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks- 2021-2030 Keskkonnaministeerium. Eesti riiklik kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuriaruanne aastateks 1990–2019 [www] https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline- aruandlus#kasvuhoonegaaside-in Keskkonnaministeerium. Ligikaudsed inventuuriandmed 2020. aasta kohta. [www] https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus#kasvuhoonegaaside-in Keskkonnaministeerium. Kasvuhoonegaasidega seotud poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlev lõimitud aruandlus. [www] https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline- aruandlus#kasvuhoonegaaside-he Maaeluministeerium. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. [www] https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani- 2030 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Eesti energiamajandus aastal 2020. [www] https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_energiamajandus_2020.pdf 17 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. „Riiklik transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ [www] https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/transport/transpordi-ja- liikuvuse-arengukava-2021 Rahandusministeerium. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ [www] https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering Siseministeerium. „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ [www] https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 Sotsiaalministeerium. „Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030“. [www] https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) Finantsakadeemia OÜ. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs. [www] https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/) Kultuuriministeerium „Kultuuri arengukava 2021-2030“ eelnõu [www] https://www.kul.ee/kultuur2030 Siseministeerium „Sidusa Eesti arengukava 2030“ eelnõu [www] https://www.siseministeerium.ee/et/rahvastiku-ja-sidusa-uhiskonna-arengukava-2021-2030 18  Ministeeriumid 09.12.2021 nr 12-3/21/6061 "Ülevaate "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" elluviimisest" esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja vajadusel täiendamiseks „Ülevaate „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest“. Riigikogu võttis 5. aprillil 2017 vastu „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, milles lepiti esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis ja teekonnas selle poole liikumisel. Strateegiadokumendi terviktekstiga on võimalik tutvuda Riigi Teataja kodulehel1. Ühtlasi otsustas Riigikogu, et Vabariigi Valitsus esitab alates 2019. aastast mitte harvem kui iga nelja aasta järel Riigikogule aruande kliimapoliitika põhialustega arvestamise kohta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate koostamisel ning nende elluviimisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar minister Lisa: Ülevaade „Keskkonnapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest Anne Mändmets, 626 2818 [email protected] 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001 Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-1537 - Ülevaade „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.12.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4ea1664-3f50-470d-b3b2-5f70380de153 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4ea1664-3f50-470d-b3b2-5f70380de153?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main