Rahandusministeerium
Kultuuriministeerium
Justiitsministeerium
23.12.2021 nr 5-3/21/4831
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse "Sõjaajaloolise pärandi ning sõjahaudade
kaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord" eelnõu, määruse lisa ja seletuskirja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
Minister
Lisa: ESM toetused SK EIS.docx
ESM toetused EN EIS.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 25 .11 .2021 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Sõjaa jaloolise pärandi ning sõjahaudade kaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrus ega kehtestatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest sõjaajaloolise pärandi ja sõjahaudade kaitsesse panustavatele vabaühendustele tegevus- ja pro jektitoetuse (tegevus- ja projektitoetus edaspidi koos nimetatud toetus ) taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse maksmise ja tagasinõudmise tingimus ed ja kord. ( 2 ) Määruses reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust. ( 3 ) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus ) , artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 2. Mõisted (1) Tegevustoetus käesoleva määruse tähenduses on rahastamisliik, millega toetuse andja toetab sõjaajaloolise pärandi ja sõjahaudade kaitsesse panustava vabaühenduse tegevust ja arengut tervikuna. (2) Projektitoetus käesoleva määruse tähenduses on rahastamisliik, millega toetuse andja toetab kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja r uumis piiritletud, vabaühenduse peamiselt ühekordselt elluviidavat tegevust või tegevuste kogumit. (3) Vabaühendus käesoleva määruse tähenduses on mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing, samuti nendest moodustatud võrgustik. § 3 . Toetuse andja Toetuse andja on Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum (edaspidi muuseum ) . § 4. Toetuse an dmise eesmärk ja tulemus (1) T oetuse andmise eesmärk on arendada sõjaajaloolise pärandi kaitset ning tagada sõjahaudade hooldamine ja korrasolek. ( 2 ) Toe tuse andmise tulemusel on sõjaajaloolin e pärand kaitstu d ja sõjahau ad hoolda tud . § 5 . V ähese tähtsusega abi ( 1 ) Toetuse andmine võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks VTA määruse artikli 3 ning konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses . ( 2 ) Kui toetus loetakse VTA määruse tähenduses vähese tähtsusega abiks, kontrollib muuseum riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmisel ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot. ( 3 ) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas , kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab muuseum taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäära ületava summa võrra. (4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks isikuid, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 2. peatükk N õuded toetuse taotlejale ja taotlusele § 6 . Nõuded toetuse taotlejale ( 1 ) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik. (2) Taotleja tegevus peab panustama käesoleva määruse §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. ( 3 ) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal ei ole maksuvõlga või maksuvõla tasumine on ajatatud ning maksed on tasutud kokkulepitud ajakava järgi; 2) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust; 3) kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest , mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed teht ud tähtaegselt ja nõutud summas; 4 ) taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 5 ) taotlejal ei ole kulu- ja tegevusaruannete (edaspidi aruanne ), sealhulgas vahearuande esitamise võlga ega muid täitm ata kohustusi muuseumi ees; 6 ) taotleja esindajaks ei ole isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. § 7 . Nõuded projektitoetuse taotlusele (1) Taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning see peab panustama käesoleva määruse §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. ( 2 ) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmis t teavet : 1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed ; 2) taotletav summa; 3 ) taotleja põhikirjalised tegevused; 4 ) projekti lühikirjeldus tegevussuundade ja vajadusel ka allprojektide kaupa ; 5 ) projekti taotletav eesmärk, oodatav tulemus ja mõõtmiskriteeriumid; 6 ) projekti ajakava; 7 ) projekti abikõlblikkuse periood; 8 ) kaasfinantseerijad; 9 ) eelarve . (3) Taotlusele lisatakse volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. ( 4 ) Kui taotleja taotle b samal ajal või on varasemalt taotlenud sama projekti jaoks toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, tuleb taotluses esit ada vastav teave. § 8 . Nõuded tegevustoetuse taotlusele ( 1 ) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed ; 2) taotletav summa; 3 ) taotleja põhikirjalised tegevused; 4 ) toetusest rahastatava tegevuse lühikirjeldus; 5 ) tegevus e taotletav eesmärk, oodatav tulemus ja mõõtmiskriteeriumid; 6 ) kaasfinantseerijad; 7 ) eelarve . (2) Taotlusele lisatakse volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. ( 3 ) Kui taotleja taotle b samal ajal või on varasemalt taotlenud sama tegevuse jaoks toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, tuleb taotluses esit ada vastav teave. 3. peatükk Toetuse taotlemine § 9 . Taotlusvooru tähtaeg Järgmise kalendriaasta taotlusvooru eelarvest toetuse taotlemise tähtaeg on jooksva kalendriaasta 1. detsember. § 10 . Taotlusvooru avamine ( 1 ) Taotlusvooru avamisest teavitab muuseum , avaldades taotlusvooru avamise teate oma veebilehel vähemalt 30 kalendr ipäeva enne taotlemise tähtaega . ( 2 ) Taotlusvooru avamise teates esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotlemiseks nõutavad dokumendid ; 2) taotlusvooru eelarve ; 3) taotluse esitamise tähtaeg ja aadress. (3) Koos taotlusvooru avamise teat e ga avaldab muuseum t aotluse vorm i . § 1 1 . Täiendav taotlusvoor Muuseum võib kuulutada ühes kalendriaastas välja mitu taotlusvooru, kui eelarvejääk seda võimaldab. § 1 2 . Taotluse esitamine (1) Allkirjastatud t aotlus tuleb esitada e-posti teel käesoleva määruse § 10 lõike 2 kohaselt teavitatud tähtajaks muuseumi poolt avaldatud vormil. ( 2 ) Muuseum saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta e - posti teel . 4 . peatükk Projektitoetuse k ulu abikõlblikkus § 1 3 . Kulu abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on projekti tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, tasutakse toetuse saaja poolt ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas on: 1) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt; 2) tõendatud algdokumendiga; 3) t ehtud riigihangete seaduse põhimõtteid järgides ; 4) selgelt eristatavalt kirje l datud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. (3) Mitteabikõlblik kulu on : 1) organisatsiooni liikmemaks; 2) sularahas tasutud kulu; 3) kinnisvara soetamise ja renoveerimise kulu , välja arvatud mälestusmärgi või ausamba renoveerimise kulu ; 4) trahv, kohtukulu, viivis; 5) käibemaks, välja arvatud juhul , kui käibemaks ei ole käibema ksuseaduse alusel tagasisaadav; 6 ) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. § 1 4 . Abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal toetatavad tegevused algavad ja lõpevad ning tegevuste teostamiseks vajalik kulu teki b . (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist, kuid ei või reeglina kesta kauem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 31. detsemb rini, k.a . Pikem abikõlblikkuse periood on põhjendatud, kui taotluse esitamisel on taotlejale teada, et projekti eesmärgi saavutamiseks on vaja abikõlblikke tegevusi teha ka pärast taotlusvooru toimumise kalendriaasta lõppu. § 1 5 . Abikõlblikkuse p erioodi pikendamine ( 1 ) P rojekti abikõlblikkuse perioodi võib pikendada, kui : 1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja ettenägematud asjaolud; 2) projektitoetuse saaja on esitanud taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. ( 2 ) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks esitab projektitoetuse saaja taotluse e- posti teel. ( 3 ) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest teavitab muuseum projekti to etuse saajat e- posti teel 14 kalendri päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. ( 4 ) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pik endamise taotlus rahuldatakse , fikseeritak se uus abikõlblikkuse periood toetuse kasutamise lepingu muudatuse ga . 5 . peatükk Taotluse menetlemine § 1 6 . Taotluse menetlemise tähtaeg (1) Taotluse me netlemise tähtaeg on kuni 90 kalendri päeva pärast taotl use esitamise tähtaja lõppu . (2) T ähtajast hiljem esitatud taotlus jäetakse läbi vaatamata. Sellest teavitatakse taotlejat e posti teel. (3) K äesoleva määruse § 5 lõikes 4 toodud asjaolu ilmnemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. Sellest teavitatakse taotlejat e -p osti teel. § 1 7 . Taotluse läbivaatamine (1) Taotluse läbivaatamisel kontrollitakse, kas: 1) taotl eja vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 2) taotlus vastab taotlusvooru avamise teates , käesolevas määruses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele ; 3) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged. (2 ) Taotluse läbivaatamise käigus võib muuseum küsida taotlejalt selgitusi, lisainfo t , taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. ( 3 ) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab muuseum taotlejat sellest e- posti teel, määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaeg peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Puuduste kõrvaldamise aja ks peatub taotluse menetlemise tähtaeg. (4 ) Kui taotleja ei kõrvalda puudusi tähtajaks, jäetakse esitatud taotlus läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata. Taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat e- posti teel. § 1 8 . Taotl use hindamine (1) Taotlust hindab muuseumi direktori moodustatud vähemalt kolme liikmeline komisjon . (2) Projektitoetuse t aotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus taotlusvooru eesmärkidele, projekti vajalikkus ja põhjendatus – 20% maksimaalsest koondhindest; 2) projekti tegevusi kajastavate teavitustegevuste olemasolu ja läbimõeldus – 20% maksimaalsest koondhindest; 3) planeeritud kulutuste põhjendatus, kulu efektiivsus, selgitus ja vastavus taotlusvooru eesmärkidele – 20% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti tegevuste elluviimisega saavutatav mõju – 20% maksimaalsest koondhindest; 5) p rojekti valdkondlik mõju – 20% maksimaalsest koondhindest. (3) Tegevustoetuse taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 1) vabaühenduse tegevuse vastavus taotlusvooru eesmärkidele – 4 0 % maksimaalsest koondhindest; 2) vabaühenduse tegevusi kajastavate teavitustegevuste olemasolu ja läbimõeldus – 20% maksimaalsest koondhindest; 3) planeeritud kulutuste põhjendatus, kulu efektiivsus, selgitus ja vastavus taotlusvooru eesmärkidele – 20% maksimaalsest koondhindest; 4) vabaühenduse tegevusega saavutatav mõju – 20% maksimaalsest koondhindest. ( 4 ) Hindamine protokollitakse . § 1 9 . Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb hindamis protokolli alusel muuseumi direktor . (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile käesolevas määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele. (3) Taotluse võib taotleja nõusolekul rahuldada osaliselt, kui : 1) taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ; 2) taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat ja taotluses esitatud tegevusi ; 3) taotletav summa ületab vähese tähtsusega abina saadava summa ülempiiri . (4) Taotluse võib vajadusel rahuldada kõrvaltingimusega . (5) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave: 1) otsuse kuupäev; 2) otsuse tegija andmed; 3) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 4) toetuse summa; 5) toetuse andmise eesmärk; 6) viide otsuse vaidlustamise korra kohta. (6 ) Taotlejale edastatakse taotluse rahuldamise otsus e-posti teel. § 20 . Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1 ) Taotlust ei rahuldata , kui : 1) taotleja või taotlus ei vasta taotlusvooru avamise teates ja käesolev as määruses nimetatud nõuete le ; 2) taotleja on esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet; 3) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse läbivaatamist ; 4 ) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 5 ) komisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 6 ) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik toetust anda ; 7 ) taotleja ei ole nõus käesoleva määruse § 19 lõike s 3 nimetatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud tegevuste muutmise kohta. (2) Muuseumi direktor võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse läbivaatamise l kogutud teabe põhjal ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. (3 ) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) otsuse tegija andmed; 3) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) otsuse põhjendus; 5) viide otsuse vaidlustamise korra kohta . ( 4 ) Taotlejale edastatakse taotluse rahuldamata jätmise otsus e- posti teel. § 2 1 . Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne : 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne : 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. 6 . peatükk Toetuse kasutamise leping ning taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 2 2 . Toetuse kasutamise l epingu sõlmimine ja muutmine (1) Leping sõlmitakse taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse alusel 30 kalendripäeva jooksul pärast otsuse tegemist. ( 2) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemise korral sõlmitakse toetuse kasutamise leping 30 kalendripäeva jooksul pärast kõrvaltingimuse saabumist või nõuetekohast täitmist. (3) Lepingu mittetähtaegne sõlmimine võib olla aluseks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisele. (4) Tegevustoetuse kasutamise leping sõlmitakse üheks kalendriaastaks. Projektit oetuse kasutamise leping sõlmitakse projekti abikõlblikkuse perioodiks. (5 ) Tegevustoetuse kasutamise lepingus sätestatakse vähemalt: 1) toetuse saaja ja muuseumi andmed; 2) toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus ; 3) toetuse summa; 4) toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava; 5) toetatavate tegevuste tulemusnäitaja koos sihttasemega; 6) teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; 7) toetuse kasutamata jäägi tagastamise tähtaeg; 8 ) toetuse saaja õigused ja kohustused; 9 ) muus eu mi õigused ja kohustused; 10 ) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete , sealhulgas vahearuannete esitamise kord; 11 ) toetuse maksmise peatamise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 12 ) lepingu ülesütlemise alused. ( 6 ) Projektit oetuse kasutamise lepingus sätestatakse vähemalt: 1) toetuse saaja ja muuseumi andmed; 2) toetuse andmise eesmärk; 3) toetuse summa; 4) projekti kogumaksumus; 5 ) toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava; 6 ) toetatavate tegevuste tulemusnäitaja koos sihttasemega; 7 ) teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; 8 ) projekti abikõlblikkuse periood; 9) toetuse kasutamata jäägi tagastamise tähtaeg; 10 ) toetuse saaja õigused ja kohustused; 11 ) muus eu mi õigused ja kohustused; 12 ) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete , sealhulgas vahearuannete esitamise kord; 13 ) toetuse maksmise peatamise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 14 ) lepingu ülesütlemise alused. ( 7 ) Lepingu le lisatakse aruan de vorm. ( 8 ) Juhul , kui muuseum on otsustanud taotluse rahuldamise otsus t muut a või kehtetuks tunnista da , tuleb toetuse kasutamise lepingu muutmine või lõpetamine allkirjastada 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 2 3 . Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse muuseumi algatusel või toetuse saaja vastava kirjaliku avalduse alusel. (2) Projektitoetuse t aotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast toetatavate tegevuste lõppemist. (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt alates taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. ( 4 ) Muuseumil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. ( 5 ) Taotluse rahuldamise otsuse muutmi se otsustab muuseum 14 kalendri päeva jooksul pärast vastava avalduse saamist või võimalik ku muutmist tinginud asjaolu teada saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-posti teel . § 2 4 . Taotluse rahuldamis e otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks juhul, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimust ei täideta või kõrvaltingimus ei saabu ; 4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui lepingut ei sõlmita tähtaegselt. ( 3 ) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise korral tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates . 7 . peatükk Toetuse maksmise tähtaeg ja aruandlus § 2 5 . Toetuse maksmise tähtaeg ( 1 ) Kui toetuse kasutamise lepingus ei sätestata vahearuande esitamise kohustus t ja lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, makstakse toetus toetuse saajale välja 20 kalendripäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. (2) Kui toetuse kasutamise lepingus sätestata kse vahearuande esitamise kohustus ja lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, makstakse toetus toetuse saajale välja kahes võrdses osas järgmiselt: 1) esimene osa 20 kalendripäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist; 2) teine osa 20 kalendripäeva jooksul pärast vahearuande kinnitamist. § 2 6 . Toetuse kasutami sega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab muuseumile allkirjastatud projektitoetuse kasutamise aruande pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu 30 kalendripäeva jooksul aruande vormil. (2) Toetuse saaja esitab muuseumile allkirjastatud tegevustoetuse kasutamise aruande toetuse väljamaksmisele järgneva kalendriaasta 20. jaanuariks. ( 3 ) Aruande vormi kehtestab muuseumi direktor ( 4 ) Projektitoetuse a ruanne peab sisaldama vähemalt järgmis t teavet : 1) projekti ga taotletud eesmärk; 2) saavutatud tulemus ed ja mõõtmiskriteeriumi t e täitmi ne ; 3) projekti planeeritud ja tegelik ajakava; 4) projekti tegelik eelarve, andmed omaosaluse ja kaasfinantseeringute kohta; 5) ülevaade meediakajastustest ja projekti kohta ilmunud materjalidest nende olemasolul . ( 5 ) Tegevustoetuse aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) tegevused ja nende tegelik ajakava; 2) tegevuste tegelik eelarve , andmed omaosaluse ja kaasfinantseeringu te kohta; 3) tegevuste tulemus ja mõõtmiskriteeriumite täitmine. (6 ) Aruandele lisatakse kuludokumentide koopiad. § 2 7 . Aruande läbivaatamine (1) Muuseum vaatab aruande läbi 30 kalendripäeva jooksul aruande esitamisest arvates. (2) Kui aruandes on puudusi, teavitab muuseum sellest toetuse saajat e-posti teel ning annab talle puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 20 kalendripäeva . Puuduste kõrvaldamise ajal peatub aruande läbivaatamise tähtaeg. ( 3 ) Aruande läbivaatamisel kontrollitakse, kas: 1) aruanne on õigesti täidetud; 2) tehtud tegevus ja kulu vastavad taotlusele ning toetuse kasutamise lepingule; 3) esitatud andmed on täielikud ja õiged. (4) Muuseum kinnitab aruande, kui muuseum ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist, toetuse saaja on tagastanud muuseumile toetuse kasutamata jäägi lepingus sätestatud tähtajaks ning aruandes ei esine puudusi või toetuse saaja on puudused käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel antud tähtaja jooksul kõrvaldanud. (5) Aruande võib jätta kinnitamata juhul, kui: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase tähtaja jooksul ei ole puudusi kõrvaldatud; 2) esitatud on valeandmeid; 3) tehtud tegevused ja kulud ei vasta taotlusele ega toetuse kasutamise lepingule; 4) tegevuste elluviimine ei ole tõendatud. (6) Aruande kinnitamisest või kinnitamata jätmisest teavitatakse toetuse saajat e - posti teel. 8 . peatükk Toetuse tagasinõudmine ja - maksmine § 2 8 . Toetuse tagasinõudmine (1) Makstud toetuse võib osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) käesoleva määruse §-s 4 sätestatud eesmär ki ja tulemust ei saavutatud või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 7) aruannet ei ole tähtaegselt esitatud või esitatud aruanne on jäetud kinnitamata; 8) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 9) ilmneb asjaolu, mille korral aruanne oleks jäetud kinnitamata; 10) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus; 11 ) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta , kui: 1) puudus kõrvaldatakse või kohustus ja nõue täidetakse; 2) toetuse saaja avastas ja teatas muuseumile esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas toetuse. ( 3 ) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid muus eu mil ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. (4) Muuseumi direktor otsustab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. ( 5 ) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. ( 6 ) Kui toetust on eraldatud vähese tähtsusega abina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha 10 aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. ( 7 ) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi. § 2 9 . Toetuse tagasimaksmise tähtaeg Toetuse saaja peab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. § 30 . Toetuse tagasimaksmise ajatamine (1) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud ajatamis taotluse alusel, kui ühes osas maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (2) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks peab toetuse saaja esitama muuseumile hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamis taotluse, milles on esitatud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid. (3) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb muuseumi direktor otsuse 10 kalendripäeva jooksul ajatamistaotluse kätte saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (4) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab muuseum , võimalusel arvestades toetuse saaja esitatud soovitud ajatamiskava ga . Juhul, kui toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamis e kava ei ole võimalik arvestada, peab muuseum ajatamise perioodi määramist põhjendama. (5) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajale kätte e posti teel. (6) Kui toetuse saaja ei maksa toetust tagasi ajatamiskava järgi, võib ajatamise otsuse kehtetuks tunnistada. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest arvates. (7) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab muuseum tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete kohaselt. 9 . peatükk Poolte õigused ja kohustused § 3 1 . Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ning projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas : 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) esitab muus eu mile tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 3) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased; 4) säilitab toetuse ga seotud kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi; 5) säilitab toetuse ga seotud kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina; 6) annab muuseumile projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost viie kalendripäeva jooksul alates vastava nõud e esitamisest , ning võimaldab tal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 7) peab projekti abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 8) võimaldab muuseumil kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi; 9) teavitab muuseumi viivitamat ult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest või projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 10) järgib tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne või suurem kui 3000 euro t . Juhul , kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada vastav põhjendus; 11) tagastab toetuse kasutamata jäägi tähtaegselt ; 12) tagastab toetuse, kui muuseum esitab toetuse tagasinõud mise otsus e; 13) eksponeerib muuseumi ja Kaitseministeeriumi logo kõigil toetuse abil korraldatud sündmustel, sealhulgas nende reklaamil ja trükisel, ning koos aruandega esitab toetuse eest välja antud trükise ühe ek semplari. § 3 2 . Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus : 1) saada muuseumilt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega; 2) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses; 3 ) muuta muuseumit teavitamata taotluses toodud projekti eelarve kuluridasid kumulatiivselt kuni 30% ulatuses; 4 ) taotleda tingimustel, et toetuse kogusumma ei muutu, taotluses toodud projekti eelarve kuluridade muutmist, kui muudatus on käesoleva paragrahvi punktis 3 sätestatust suurema mahu ga . § 3 3 . Muuseumi kohustused Muuseum on kohustatud : 1) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 2) tagama vähese tähtsusega abi andmise korral andmete kandmise vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise; 3) säilitama vähese tähtsusega abi andmise korral toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid 10 aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 4) tegema muid käesolevas määruses, kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid. § 3 4 . Muuseumi õigused Muuseumil on õigus : 1) kontrollida toetuse saaja juures projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust toetuse kasutamise lepingule, käesolevale määrusele ja teistele õigusaktidele; 2) kontrollida projektitoetuse taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata . 10. peatükk Rakendussätted § 35. Määruse rakendamine Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud toetuse kasutamise lepingule, toetuse kasutamisega seotud aruandlusele, toetuse tagasinõudmisele ja - maksmisele ning täiendava taotlusvooru väljakuulutamisele kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud tingimusi ja korda. § 36. Määruse jõustumine Mää rus jõustub üldises korras . (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kusti Salm Kantsler
25 .11 .2021 Kaitseministri määruse „ Sõjaajaloolise pärandi ning sõjahaudade kaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus ja eesmärk Kehtestatav kaitseministri määrus „ Sõjaajaloolise pärandi ning sõjahaudade kaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord “ (edaspidi määrus ) reguleerib Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvelistest vahenditest sõjaajaloolise pärandi ning sõjahaudade kaits esse panustavatele juriidilistele isikutele vahendite saamise ning saadud vahendite kasutamise tingimusi ja korda. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel, mis sätestab, et minister kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Praegu jagatakse ajaloolise pärandi ja sõjahaudade kaitse alase tegevusega seotud toetus i kaitseministri 14. juuli 2015 . a käskkirjaga nr 277 kinnitatud „M ittetulundusühingutele, sihtasutustele ja äriühingutele riigieelarvelise toetuse andmise korra “ ja Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi direktori 13. veebruari 2015 . a käskkirjaga nr 9 kinnitatud „M ittetulundusühingutele ja sihtasutustele ajaloolise pärandi ning sõjahaudade kaitse alase tegevusega seotud riigieelarvelis t e toetus t e korra “ alusel. Toetuse andmise eesmärk on arendada sõjaajaloolise pärandi kaitset ja tagada sõjahaudade hooldamine ja korrasolek. Toetuse andmise tulemusel parane b sõjaajaloolise pärandi kaitstus ning sõjahauad on hooldatud . Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi nõunik ud Andres Siplane (
[email protected] ) ja Ele-Liis Jõgi (
[email protected] ) koostöös Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi esindajatega . Normitehnilise kontrolli tegi Kaitseministeeriumi nõunik Piret Põld (
[email protected] ). Määruse eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit (
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kümnest peatükist ja 3 6 paragrahvist. Eelnõu ülesehitus on järgmine: 1. peatükk. Üldsätted (§-d 1– 5 ) 2. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele (§-d 6 – 8 ) 3. peat ükk. Toetuse taotlemine (§-d 9–12 ) 4. peatükk. Projektitoetuse k ulu abikõlblikkus (§-d 13 – 15 ) 5 . peatükk. Taotluse menetlemine (§-d 1 6 – 21 ) 6 . pea tükk. Toetuse kasutamise leping ning taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (§-d 22 – 2 4 ) 7 . peatükk. Toetuse maksmise tähtaeg ja aruandlus (§-d 2 5 – 2 7 ) 8 . peatükk. Toetuse tagasinõudmine ja - maksmine (§-d 2 8–30 ) 9 . peatükk. Pool te õigused ja kohustused (§-d 31 – 3 4 ) 10. peatükk. Rakendussätted (§-d 35 ja 36) Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrus reguleerib Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest sõjaajaloolise pärandi ja sõjahaudade kaitsesse panustavatele vabaühendustele tegevus- ja projektitoetuse (tegevus- ja projektitoetus edaspidi koos nimetatud toetus ) taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse maksmise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda. Määrusega määratakse toetuse andjaks Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum (edaspidi ka muuseum ), kes on volitatud määruse kohaselt täitma kõiki toetuse andja ülesandeid. Kehtiva korra kohaselt on taotluste vastuvõtja ja menetleja küll muuseum , kuid toetuse andmise otsustab kaitseminister käskkirjaga. Käesolev muudatus väh endab Kaitseministeeriumi töö koormust ja viib kogu toetuse andmisega kaasneva vastutuse ühe haldusorgani pädevusse. Määruses reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS ). Need küsimused võivad muu hulgas puudutada näiteks tähtaegade ennistamist ning vaide esitamist ja menetlemist . Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1), (edaspidi VTA määrus ) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Paragrahvis 2 defineeritakse määruses kasutatavad mõisted. Tegevustoetus on määruse tähenduses rahastamisliik, millega toetuse andja toetab sõjaajaloolise pärandi ja sõjahaudade kaitsesse panustava vabaühenduse tegevust ja arengut tervikuna, eesmärgiga säilitada selle võimekust. Tegevustoetuse eesmärk on muu hulgas toetada igapäevase tegevuse korraldamist, arendamist, tutvustamist ja tegevuse jätkusuutlikkuse tagamist. Projektitoetus on määruse tähenduses rahastamisliik, millega toetuse andja toetab kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud, peamiselt ühekordset vabaühenduse elluviidavat tegevust või tegevuste kogumit. Sellised tegevused lähtuvad sõja a jaloolise pärandi ja sõjahaudade kaitse eesmärgist. Projektitoetust võib anda ühekordsetele innovaatilistele ettevõtmistele ning pilootprojektidele, aga ka regulaarsetele iga-aastast ele üritustele (nt kindral Joha n Laidoneri jooks). Vabaühendus on määruse tähenduses mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing, samuti nendest moodustatud võrgustik. Paragrahviga 3 sätestatakse, et toetuse andja on muuseum. Muuseum on volitatud määruse kohaselt täitma kõiki toetuse andja ülesandeid. Kehtiva korra kohaselt on taotluste vastuvõtja ja menetleja küll muuseum , kuid toetuse andmise otsustab kaitseminister käskkirjaga. Käesolev muudatus vähendab Kaitseministeeriumi töökoormust ja viib kogu toetuse andmisega kaasneva vastutuse ühe haldusorgani pädevusse. Paragrahviga 4 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse andmise eesmärk on arendada sõjaajaloolise pärandi kaitset ja tagada sõjahaudade hooldamine ja korrasolek. Toetuse andmise tulemusel parane b sõjaajaloolise pärandi kaitstus ja sõjahauad on hooldatud . Aktiivsed sõjaajaloolise pärandi kaitse, teadvustamise ja uurimise va ldk onnas tegutsevad juriidilised isikud aitavad kaasa valdkonna arengule ning seega on vajalik nende tegevust toetada ja tagada, et riigi - ja erasektor teeksid koostööd . Tihtipeale on sekkumist vajavaid situatsioone raske ette näha ning olukordade lahendamine on agiilselt teostatav just vabaühenduste kaudu. Samas võrsub kodaniku organisatsioonide tasandilt tihti algatusi, mis väärivad toetamist ja integreerimist üldisesse sõjaajaloo hoidmise ja uurimise narratiivi. Eraldi aspekt on ka see, et sõjahauad asuvad enamasti hajutatult erinevates piirkondades ning nende korrastamisel on optimaalsem teha koostööd kohalike organisatsioonidega. Toetuste andmise tulemusel paranevad sõjaajaloolise pärandi ja sõjahaudade kaitse valdkonna arenguvõimalused ja mõju ühiskonnas. Samuti võimaldab koo stöö erinevate eraõiguslike juriidiliste isikutega näha ning luua sõjaajaloolise pärandi kaitse ja uurimise korralduses selliseid perspektiive, mis üksnes muuseumi käsutuses olevate instrumentide kaudu võimalik ei ole. Paragrahviga 5 reguleeritakse vähese tähtsusega abi andmi st . Taotluste vastuvõtmisel on o luline esmalt kindlaks teha, kas toetuse andmisel on tegu vähese tähtsusega abi andmisega VTA määruse mõttes. Juhul , kui toetuse andmine kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, tuleb toetuse andjal kontrollida Rahandusministeeriumi peetavast riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmisel ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot. Kui taotluses taotletav summa on suurem , kui toetuse saaja on õigustatud saama, siis vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäära ületava summa võrra . Oluline on siinjuures ka asjaolu, et kui toetust taotlevad erinevad juriidilised isikud, kuid üks neist omab teises valitsevat mõju või on muudmoodi ettevõt e VTA määruse artikli 2 mõistes, tuleb nende puhul arvesse võtta, et neil on õigus vähese tähtsusega abi kokku saada kolme majandusaasta jooksul 200 000 eurot. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. See tähendab, et VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi võib kumuleerida komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni eelnimetatud määruses sätestatud ülemmäärani, mis on üldreegli kohaselt 500 000 eurot kolme majandusaasta jooksul. Samas abi võib kumuleerida vähese tähtsusega abi käsitlevate määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni VTA määruses sätestatud ülemmäärani, mis on 200 000 eurot kolme majandusaasta jooksul. Paragrahviga 6 kehtestatakse nõuded taotlejale. Samad nõuded kehtivad nii projekti- kui tegevustoetuse taotlejale. Taotleja ks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik. Eestis registreeringu nõue võimaldab kontrollida taotleja tausta liigse halduskoormuseta ja toetada Eestis tegutsevaid juriidilisi isikuid. Taotleja tegevus peab panustama sõjaajaloolise pärandi kaitsesse või sõjahaudade korrastamisse või muul moel kaitsesse. Taotleja peab vastama teatud nõuetele, mille alusel tuvastatakse, kas taotleja on usaldusväärne ja kas tal on olemas tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus, sealhulgas võime korrektselt asjaajamist korraldada ja oma kohustusi täita. Esiteks ei tohi taotlejal olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigi ees. Kui taotlejal on maksu- või maksevõl g , mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga. Infot maksuvõla olemasolu kohta saadakse Maksu- ja Tolliametilt. Maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 järgi on maksuvõla ja ajatatud maksuvõla andmed avalik teave, mida maksuhaldur võib igaühele avaldada maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta. Teiseks kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust . Juhul, kui selgub vastupidine, eeldatakse, et taotlejal puudub tegevuste elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti ja likvideerimise kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Kolmandaks sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne varasema toetuse kohta ja tagasinõudmise otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähta egselt tagasi makstud. Silmas on peetud kõiki riigieelarvelistest vahenditest makstavaid toetusi (mitte üksnes toetuse andja makstud toetusi) . Näiteks võetakse arvesse Kaitseministeeriumi või Euroopa Liidu makstavaid toetusi või muudest välisvahenditest makstavaid toetusi. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi maksma. Neljandaks sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise võlga. Majandusaasta aruannete tähtajaks esitam ata jätmine võib näidata toetuse andjale, et isikul on probleeme oma kohustuste täitmisega ja aruandlusega või välditakse aruannete esitamist tahtlikult. Viiendaks ei tohi taotlejal olla muid täitmata kohustusi toetuse andja ees, näiteks ei tohi isikul olla varasemast esitamata aruandeid või varasemaid täitmata lepinguid. Kuuendaks ei tohi taotleja esindajaks olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Paragrahvis 7 kehtestatakse nõuded projektitoetuse taotlusele. O luline on , et taotluses kirjeldatud projektil oleks turutõrge ning taotluses nimetatud projekt peab panustama sõjaajaloolise pärandi kaitsesse või olema seotud sõjahaua korrastamise või muul moel kaitsega. Turutõrge on olukord, kus taotle ja elluviidav projekt ei toimuks ilma avaliku sektori toetuseta või toimuks oluliselt väiksemas ulatuses. Üldine põhjus, miks riik majandustegevusse sekkub, on seotud turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid ei toimu normaalselt . Turutõrke olemasolu ja olemust peab riik mistahes toetuste puhul hindama ja taot lejal tuleb seda taotluses kirjeldada. Projektitoetuse t aotluse s peavad olema vähemalt ära toodud taotleja andmed, taotletav summa, taotleja põhikirjalised tegevused, projekti lühikirjeldus . K ui projekt jaguneb allprojektideks, siis peavad projekti tegevused kajastuma allprojektide kaupa . Samuti peab taotluses kajastuma p rojekti ga taotletav eesmärk, oodatav tulemus ja mõõtmiskriteeriumid. Lisaks tuleb taotlusesse märkida projekti elluviimise ajakava, projekti abikõlblikkuse periood, kaasfinantseerijad, kui neid on, ja eelarve. Taotlusele tuleb lisada volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. Samuti tuleb t aotlusesse lisada teave selle kohta, kas antud projekti jaoks on toetust taotletud mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused algavad ja lõpevad ning tegevuste teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood peab vastama määruse §-s 13 sätestatule, mille lõike 2 kohaselt projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist, kuid ei või reeglina kesta kauem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 31. detsemb rini, k.a . Pikem abikõlblikkuse periood on põhjendatud, kui taotlust esitades on taotlejal teada, et projekti eesmärgi saavutamiseks tuleb abikõlblikke tegevusi teha ka pärast taotlusvooru toimumise kalendriaasta lõppu. Taotlusele tuleb lisada volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. Paragrahvis 8 sätestatakse nõuded tegevustoetuse taotlusele. Tegevustoetuse taotluses peavad olema vähemalt ära toodud taotleja andmed, taotletav summa, taotleja põhikirjalised tegevused, toetusest rahastatava tegevuse lühikirjeldus, tegevuse taotletav eesmärk, oodatav tulemus ja mõõtmiskriteeriumid, kaasfinantseerijad, kui neid on, ja eelarve. Taotlusele tuleb lisada volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. Samuti tuleb t aotlusesse lisada teave selle kohta, kas toetust on taotletud mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. Taotlusele tuleb lisada volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. Paragrahvis 9 sätestatakse taotlusvooru tähtaeg. Järgmise aasta eelarvest toetuse taotlemise tähtaeg on jooksva aasta 1. detsember. Kõik peale nimetatud tähtaega laekuvad taotlused loetakse juba järgmise taotlusvooru taotlusteks. Paragrahvis 10 kehtestatakse taotlusvooru avami st puudutav ad tingimused . Ühest taotlusvoorust saab taotleda nii projekti- kui tegevustoetust. Muuseum t eavitab taotlusvooru avamisest , avaldades taotlusvooru avamise teate oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlus te laekumise tähtaega . K ehtiva korra kohaselt esitatakse järgmiseks kalendriaastaks toetuste saamiseks taotlused reeglina jooksva kalendriaasta 1. detsembriks . Kuna K aitseministeeriumi valitsemisala eelarve ei pruugi eelmise aasta 1. detsembriks kehtestatud olla, siis on vajalik võimaldada muuseumile paindlikkust ning teatud projektide puhul analüüsida taotlusi ja kujundada seisukohad enne eelarve kehtestamist . Oluline on siinkohal ka see, et paljud toetuste saajad tegutsevad aastaringselt ning vajavad toetust juba kalendriaasta alguses. Taotlusvooru avamise teates esitatakse vähemalt teave toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide kohta, taotlusvooru eelarve ning taotluste esitamise tähtaeg ja aadress. Koos taotlusvooru avamise teatega avaldab muuseum taotluse vorm. Taotluse vormi väljatöötamine on muuseumi pädevuses ja määrusega vormi ei kehtestata. Paragrahvis 11 kehtestatakse täiendav taotlusvoor. Toetuse andja võib juhul, kui eelarve jääk seda võimaldab, kuulutada kalendriaastas välja täiendava taotlusvooru. Üldjuhul on plaanis üks taotlusvoor kalendriaastas, kuid muuseum jäta b endale õiguse kuulutada välja veel üks voor juhul, kui esimesest voorust jääb alles vabu rahalisi vahendeid. Täiendava taotlusvooru väljakuulutamine toimub sarnaselt eelmises paragrahvis sätestatu ga . Paragrahvis 12 kehtestatakse taotluste esitami n e . Allkirjastatud t aotlus tuleb esitada taotleja esindusõiguslikul isikul määruse § 10 lõike 2 kohaselt teavitatud tähtajaks toetuse andja veebilehel avaldatud taotluse vormil . Etteantud vorm lihtsustab taotlejatel andmete esitamist. Samuti lihtsustab ühesugune vorm muuseumil toetuse saajate kohta andmete kogumist ning taotluste menetlemist . Toetuse andja saadab taotlejale e-posti teel kinnituse taotluse kättesaamise kohta. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Paragrahviga 1 3 sätestatakse projektitoetuse kulude abikõlblikkus . Kulu on abikõlblik, kui see on projekti tegevuse elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate t oeta ta vate tegevuste käig us, tasutakse toetuse saaja poolt ning on kooskõlas õigusaktidega. Sealhulgas peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid: kulu on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt, on tõendatud algdokumendiga, on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid ja on järgitud määruse § 30 punktis 10 sätestatud toetuse saaja kohustust, mille kohaselt toetuse saaja võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 3000 euroga või ületab seda. Juhul kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavamat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus. Lisaks peab olema kulu selgelt eristatavalt kirjeldatud raamatupidamises ja vastama Eesti finantsaruandluse standardile. K ulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus sõjaajaloolise pärandi kaitseks või sõjahaudade hooldamiseks või muul moel kaitseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. A bikõlblikuks ei loeta järgmisi kulusid: organisatsiooni liikmemaks , sularahas tasutud kulu, kinnisvara soetamise ja renoveerimise kulu (välja arvatud mälestusmärgi või ausamba renoveerimise kulu) , trahv, kohtukulu, viivis, käibemaksuseaduse alusel tagastatav käibemaks, kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. Paragrahviga 14 kehtestatakse abikõlblikkuse periood. A bikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal tegevused algavad ja lõpevad ning tegevuste teostamiseks vajalikud kulud tekivad. A bikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist, kuid ei või reeglina kesta kauem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 31. detsemb rini, k.a . Samas võib erandjuhtudel märkida taotluses abikõlblikkuse perioodiks kalendriaastast pikema perioodi. Näiteks on pikem abikõlblikkuse periood põhjendatud sõjaajaloolise pärandi kaitsega seotud f ilmide või seriaalide loomiseks või sõjahaua monumendi renoveerimiseks toetuse taotlemisel. Paragrahviga 15 kehtestatakse abikõlblikkuse perioodi pikendamine. Projektit oetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist , kui tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud ja ettenägematud asjaolud ning toetuse saaja on esitanud abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks peab toetuse saaja esitama kirjaliku taotluse, mille muuseum vaatab läbi . Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest teavitab muuseum projektitoetuse saajat e-posti teel 14 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui projekti abikõlblikkuse perioodi piken damise taotlus rahuldatakse , muudavad pooled toetuse kasutamise lepingut (edaspidi leping ) ja lepivad kokku uues abikõlblikkuse perioodis. Paragrahvis 1 6 reg uleeritakse taotluse menetle mise tähtaega, mi s on kuni 9 0 kalendripäeva pärast taotluse esitamise tähtaja lõppu. Kõiki tähtajaks saabunud taotlusi hakatakse menetlema pärast taotlusvooru sulgemist ehk toetuse andja kodulehel märgitud taotluse esitamise tähtaja möödumist. Vastavalt kaitseministri 10. juuli 2013. a määruse nr 41 „Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus ) § 7 punktile 7 määrab taotluste menetleja toetuse andja esindajana direktor. HMS § 41 järgi tuleb muus e umil juhul, kui tal ei ole võimalik taotlust menetleda ettenähtud aja jooksul, teha taotlejale viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning tuua ära tähtajast mittekinnipidamise põhjus. T aot lus jäetakse läbi vaatamata , kui taotlus on esitatud pärast toetuse andja kodulehel teatatud taotluse esitamise tähtaega või kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes ja taotlejale on kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot või rohkem. Taotluse esitamise tähtaega on toetuse andjal õigus enda algatusel või taotleja taotlu sel ennistada, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Vastavalt HMS § 34 lõikele 2 tuleb t ähtaja ennistamise põhjendatud taotlus esitada kahe nädala jooksul pärast taotluse esitamist takistanud asjaolu äralangemist. Tähtaega ei ennistata, kui taotluse esitamise tähtajast on möödunud rohkem kui üks aasta. Paragrahv 17 reguleerib toetuse taotluse läbivaatamist. Taotluse läbivaatamisel kontrollitakse, kas taotlus ja taotleja vastavad kõikidele käesolevas määruses toodud nõuetele ning kas taotleja esitatud andmed on täielikud ja õiged. Muuseumil on õigus küsida taotlejalt selgitusi, lisainfo t , taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ning kui taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. Kui taotluses esineb puudusi, teavitab muuseum taotlejat sellest e-posti teel, määrates tähtaja pu u duste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse vähemalt 14 kalendripäeva. Selleks ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Kuna kõiki ühes taotlusvoorus esitatud taotlusi hinnatakse samal ajal, siis tähendaks liiga pikk puuduste kõrvaldamise tähtaja andmine kogu hindamisprotsessiga ja toetuste maksmisega viivitamist. Teisalt võib eeldada, et juhul kui taotlejal on vajalik kogemus, tea ve ja suutlikkus, siis ei ole 14 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks tema jaoks ebamõistlikult lühike tähtaeg. Peamised puudused taotlustes on seni olnud seotud väärate aadressiandmetega, väärate arvelduskonto numbritega või näiteks statistika valesti tõlgendamisega. Taotlus jäetakse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui antud tähtajaks ei ole taotleja puudust kõrvaldanud või lisainfo t esitanud. Taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitab toetuse andja taotlejat kirjalikult koos põhjenduse ja vaid lustamise viitega e-posti teel. P aragrahv 1 8 sätestab taotluste hindamise korra. Taotlust hindab muuseumi direktori moodustatud vähemalt kolmeliikmeline hind amiskomisjon . Toetuse andjal on õigus moodustada nii ajutisi kui ka alalisi hindamiskomisjone. Vastavalt põhimääruse § 7 punktidele 1 ja 10 moodustab hindamiskomisjone muuseumi direktor käskkirjaga. Projektitoetuste t aotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel: projekti vastavus taotlusvooru eesmärkidele, projekti vajalikkus ja põhjendatus, projekti tegevusi kajastavate teavitustegevuste olemasolu ja läbimõeldus, planeeritud kulutuste põhjendatus, kuluefektiivsus, selgitus ja vastavus taotlusvooru eesmärkidele, projekti tegevuste elluviimisega saavutatav mõju ning kogu projekti valdkondlik mõju . Iga kriteeriumi osakaal on 20 protsenti maksimaalsest koondhindest. Tegevustoetuse taotluste puhul hinnatakse toetuse saajat peamiselt järgmiste kriteeriumite alusel: vabaühenduse tegevuse vastavus taotlusvooru eesmärkidele (40% maksimaalsest koondhindest) ning vabaühenduse tegevusi kajastavate teavitustegevuste olemasolu ja läbimõeldus ; planeeritud kulutuste põhjendatus, kulu efektiivsus, selgitus ja vastavus taotlusvooru eesmärkidele ; vabaühenduse tegevusega saavutatav mõju (iga kriteeriumi osatähtsus on 20% maksimaalsest koondhindest). Hindamiskomisjonil on õigus vajaduse korra l kaasata hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte. Sellised eksperdid võivad olla näiteks relvatööstuse eksperdid, ajaloolased, Kaitseväe esindajad jt. Hindamiskomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ja sõltumatust. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. Senises praktikas ei ole esinenud olukorda, kus komisjoni liige oleks pidanud ennast taandama, kuid teoorias võib juhtuda , et mõne hindamiskomisjoni liikme abikaasa on mõne ühingu juhatuse liige vmt. Hindamisprotsess protokollitakse. Paragrahvis 1 9 reguleeritakse ta otluse rahuldamise tingimused ja kord . Muuseumi direktor teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hindam isprotokolli alusel . Taotluse rahuldamise otsus tehakse, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses sätestatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. Seega peavad mõlemad punktid olema täidetud. Oluline on märkida, et kui kehtiva korra kohaselt otsustab toetuse andmise kaitseminister ja sellest tulenevalt on otsusega mittenõustumise korral õigus esitada vaie Kaitseministeeriumile, kuid samas ei ole Kaitseministeerium taotlusi hinnanud ja alati on vaja vaide kohta küsida seisukoht ka taotlust menetlenud haldusorganilt, siis määruse kohaselt hakkab nii taotluste menetlemine kui ka taotluste kohta otsuste tegemine toimuma samas haldusorganis ja selle tulemusel on vaiete menetlemine lihtsam ja vähem aeganõudev. Taotluse võib taotleja nõusolekul rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu ületamise tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, sealhulgas nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotletav summa ületab vähese tähtsusega abina saadava summa ülempiiri . Sellisel juhul esitatakse taotlejale hindamiskomisjoni ettepanek taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada üksnes taotleja kirjalikul nõusolekul, millega ta peab ühtlasi kinnitama, et taotluses toodud eesmär k on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. Toetuse andja jätab taotluse rahuldamata, kui taotleja ei kinnita, et taotluses toodud eesmär k on saavutatav taotluse osalise rahuldamise korral. Seega on ka taotluse osalise rahuldamise puhul oluline, et projekti või tegevus t e eesmärgid oleksid siiski saavutatavad. Tegu ei ole kaalutlusõiguse andmisega, vaid juhul, kui taotluses esitatud eesmär k ei ole taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav, peab toetuse andja jätma taotluse rahuldamata . Taotluse võib rahuldada ka kõrvaltingimusega juhul, kui mõni taotluse rahuldamiseks vajalik nõue ei ole taotluse menetlemise ajal täidetud, kuid on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus täidetakse kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse andja ette, mida toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu peab olema tõendatud ja millise aja jooksul. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Oluline on siinjuures märkida, et taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral ei teki toetuse saajal kohe õigust toetuse väljamaksmisele. Toetuse väljamaksmise õigus tekib lepingu sõlmimisega ning määruse § 21 lõike 2 kohaselt sõlmitakse leping 30 kalendripäeva jooksul pärast kõrvaltingimuse saabumist või nõuetekohast täitmist. Taotluse täieliku ja osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, otsuse tegija andmed, toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood, toetuse summa, toetuse andmise eesmärk ja viide otsuse vaidlustamise korra kohta. Taotlejale edastatakse taotluse rahuldamise otsus e-posti teel. Paragrahviga 20 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätes tatud nõuetele, taotleja on esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet, taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, taotleja ei võimalda teha enda või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele (n äiteks ei ole võimalik taotluse s kavandatud tegevuste abil saavutada taotluses märgitud eesmärk i) , taotlusvooru eelarve mahu ületamise tõttu ei ole võimalik toetust anda või siis, kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud tegevuste muutmise kohta . Lisaks on muuseumi direktoril õigus jätta taotlus rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise l kogutud teabe põhjal ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. Selline olukord võib esineda näiteks juhul, kui projekt või projekti tegevused kvalifitseeruvad toetust saama mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. Eelnimetatud olukorras tuleb toetuse andjal selgitada välja, kas taotlejal on vaja lisatoetust projekti eesmärgi saavutamiseks või ei ole toetuse andmine põhjendatud kuna tehtavad kulud ei oleks määruse mõttes abikõlblikud. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, otsuse tegija andmed, taotleja nimi, aadress ja registrikood, otsuse põhjendus ja viide ot suse vaidlustamise korra kohta. Taotlejale saadetakse taotluse rahuldamata jätmise otsus e-posti teel. Paragrahv 21 reguleerib taotleja ja toetuse saaja ärakuulamist. Määruses täpsustatakse HMS §-st 40 tulenevat menetlusosalise ärakuulamiskohustust. Sätte eesmärk on anda puudutatud isikule võimalus oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht haldusorgani esitatud dokumentide suhtes, mis puudutavad tema asja menetlemist. Taotlejale antakse võimalu s esitada oma seisukohad enne taotluse osalist rahuldamist ja taotluse rahuldamata jätmist. Taotluse rahuldamata jätmise korral võib jätta taotleja ärakuulamata, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Sellisel juhul loetakse ärakuulamiskohustus täidetuks lisateabe küsimisega. Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult. Samuti tuleb anda toetuse saajale võimalus oma seisukohtade esitamiseks enne toetu se tagasinõudmise otsustamist. Paragrahv 22 reguleerib lepingu sõlmimist ja muutmist . Kui otsuse alusel kuulub taotlus täielikult või osaliselt rahuldamisele, sõlmitakse leping 30 kalendripäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral sõlmitakse leping 30 kalendripäeva jooksul pärast kõrvaltingimuse saabumist või nõuetekohast täitmist. Lepingu sõlmivad toetuse saaja ja toetuse andja esindajad. Vastavalt põhimääruse § 7 punktile 7 on toetuse andja esindaja direktor või tema volitatud isik. Lepingu mittetähtaegne sõlmimine võib olla aluseks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisele. Siinkohal on oluline tähele panna, et lepingu mittetähtaegne sõlmimine ei pruugi alati automaatselt tähendada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Otsuse teeb toetuse andja sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Näiteks juhul, kui toetuse saaja tegevusetuse tõttu ei allkirjastata lepingut, võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine olla põhjendatud. Seevastu võib juhtuda ka, et muuseumi või toetuse saaja esindaja haigestus ning sellisel juhul ei oleks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine õigustatud. Tegevust oe tuse kasutamise leping sõlmitakse üheks kalendriaastaks. Projektitoetuse kasutamise l eping sõlmitakse projekti abikõlblikkuse perioodiks . Reeglina on projekti abikõlblikkuse periood üks kalendriaasta. Samas , kui taotluse esitamise ajal on taotlejal teada, et projekti eesmärgi saavutamiseks on vaja pikemat abikõlblikkuse perioodi, saab toetuse andja seda toetuse andmisel ja lepingu sõlmimisel arvestada. Erandjuhtudel võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist vastavalt määruse § -le 15 . Tegevustoetuse kasutamise lepingus sätestatakse vähemalt toetuse saaja ja toetuse andja andmed, toetuse andmise eesmärk, toetuse summa, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava, toetatavate tegevuste tulemusnäitaja koos sihttasemega (tulemusnäitaja on kriteerium, mille abil toetuse andja hindab eesmärgi saavutamist , ja sihttase on sisuliselt soovitud lõpp-tulemus, eesmärk. Tulemusnäitajad koos sihttasemetega lepitakse toetuse andja ja toetuse saaja vahel kokku lepingus) , teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega, toetuse kasutamata jäägi tagastamise tähtaeg, poolte õigused ja kohustused, toetuse maksmise aluseks ole vate dokumentide, teabe ning kulu- ja tegevus aruannete (edaspidi aruanne ) , sealhulgas vahearuannete esitamise kor d, toetuse maksmise peatamise, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ning lepingu ülesütlemise alused . Projektitoetuse kasutamise l epingus sätestatakse vähemalt toetuse saaja ja toetuse andja andmed, toetuse andmise eesmärk, toetuse summa, projekti kogumaksumus, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava, iga toetatava tegevuse tulemusnäitaja koos sihttasemega, teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega, projekti abikõlblikkuse periood, toetuse kasutamata jäägi tagastamise tähtaeg, poolte õigused ja kohustused, toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning aruannete , sealhulgas vahearuannete esitamise kord nin g toetuse maksmise peatamise, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja lepingu ülesütlemise alused . Lepingu le lisa takse aruande vorm. Aruande vormi väljatöötamine jääb sarnaselt taotluse vormile muuseumi ülesandeks ning määrusega vastavat vormi ei kehtestata. Toetuse andja peab silmas pidama, et juhul , kui on otsustatud taotluse rahuldamise otsus t muuta või kehtetuks tunnistada , tuleb leping u muutmine või lõpeta mine allkirjastada 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Paragrahv 2 3 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Toetuse andja võib taotluse rahuldamise otsust muuta nii omal algatusel kui toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel. Näiteks võib taotluse rahuldamise otsuse muutmine olla vajalik, kui on ilmnenud toetuse vähendamist tingivad asjaolud pärast vahearuande esitamist. Projekti toetuse t aotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ega tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud . Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamata ja otsuse muutmata, kui leiab, et muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. Vajadusel saab taotleda ka abikõlblikkuse perioodi pikendamist vastavalt määruse §- le 1 5 . Taotluse muutmise otsus tuleb vastavalt põhimääruse § 7 punktile 7 teha direktoril või tema volitatud isikul 14 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist või võimal ikku muutmist tinginud asjaolu teada saamist . Toetuse andja teavitab toetuse saajat tehtud otsusest e-posti teel . Paragrahv 24 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korda. Vahel võib ilmneda taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse menetlemisel taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise alus. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt, taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimust ei täideta või kõrvaltingimus ei saabu , või kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks. Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui lepingut ei sõlmit a tähtaegselt (vt selgitust § 2 2 juures). Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsustab kaalutlusõiguse alusel muuseum . Põhimääruse alusel esindab muuseumi direktor või tema volitatud isik. Toetuse saaja peab saadud toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates . Paragrahvis 25 sätestatakse toetuse maksmise tähtaeg . Juhul, kui pooled ei ole lepingus kokku leppinud vahearuande esitamist ning lepingus ei ole ka teist kokkulepet toetuse väljamaksmiseks, makstakse toetus toetuse saajale välja ühes osas 20 kalendripäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Seega võib l epingus kokku leppida toetuse väljamaksmise ka teisiti. Näiteks võib kokku leppida, et toetus makstakse välja määruses sätes tatust hiljem, kuna abikõlblik kulu tekib alles pärast mingi kindla sündmuse saabumist või tingimuse täitmist. Juhul, kui lepingus on vahearuande esitamise nõue, siis makstakse toetus toetuse saajale üldjuhul (ehk kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti ) välja kahes võrdses osas nii, et esimene osa makstakse 20 kalendripäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist ning teine osa 20 kalendripäeva jooksul pärast vahearuande kinnitamist. Seejuures on oluline tähele panna, et vahearuande esitamise tähtaeg lepitakse samuti kokku lepingus ning sarnaselt aruandega kinnitatakse ka vahearuanne 30 kalendripäeva jooksul vahearuande esitamisest arvates. Samas võib näiteks olukorras, kus taotlejal ei ole võimalik omavahenditest projekti etteulatuvalt finantseerida, teha väljamakse ühes osas ettemaksena määruses sätestatust erineva tähtaja jooksul. Paragrahv 26 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise korra. Toetuse saaja esitab muuseumile allkirjastatud projektitoetuse kasutamise aruande 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ja tegevustoetuse kasutamise aruande toetuse väljamaksmisele järgneva kalendriaasta 20. jaanuariks lepingu lisaks oleval vormil . Lepingus võib kokku leppida ka vahearuande esitamise nõude. Vahearuande vormile kohaldatakse aruande vormi sätteid ja v ahearuande menetlemine toimub aruande menetlemise sätete järgi. Projektitoetuse aruanne sisaldab vähemalt projekti ga taotletud eesmärki, saavutatud tulemusi ja teavet mõõtmiskriteeriumite täitmise oht, projekti planeeritud ja tegelik ku ajakava, projekti tegelik ku eelarve t , andme i d omaosaluse ja kaasfinantseeringute kohta, ülevaade t meediakajastustest ja projekti kohta ilmunud materjalidest nende olemasolul. Tegevustoetuse a ruann e sisaldab vähemalt teavet tegevuste ja nende tegeliku ajakava kohta, tegevuste tegelikku eelarvet, andmeid omaosaluse ja kaasfinantseeringute kohta, tegevuste tulemusi ja infot mõõtmiskriteeriumite täitmise kohta. Osapooled võivad lepinguga sätestada täiendavaid andmeid, mida aruandes esitatakse (nt fotod, joonised, transkriptsioonid vmt) . Aruandele tuleb lisada ka kuludokumentide koopiad. Paragrahv 2 7 reguleerib aruande, sealhulgas vahearuande läbivaatamist . Toetuse and jal on aega aruannet menetleda 3 0 kalendripäeva selle esitamisest alates. Kuna aruannete kontrollimine on ajamahukas, siis praktika on näidanud, et muuseum ei saa tagada aruannete menetlemist lühema tähtaja jooksul kui 30 kalendripäeva. Kui aruandes on puudusi (nii sisulisi kui ka vormilisi), võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 20 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks. Sel leks aja ks peatub ka aruande menetlemise aeg. Praktikas on aruannetes esinenud erinevaid puudusi. Näiteks on unustatud lisada kuludokumendid või on kuludokumendid valesti vormistatud, samuti on esinenud valearvutusi. Hinnatakse ka tehtud kulutuste sisulist põhjendatust. Näiteks , kui ühe arve peal on kulu, mis ei ole abikõlblik, saab paluda toetuse saajal aruannet vastavalt muuta. Aruande ja vahearuande menetlemisel kontrollitakse, kas see on õigesti täidetud, kas toetuse saaja tegevus vastab taotlusele ja lepingule ning kas esitatud andmed on täielikud ja õiged. Vastavalt põhimäärusele kinnitab aruande kas direktor või tema määratud isik , kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamisega seotud rikkumist, toetuse saaja on tagastanud tähtajaks toetuse kasutamata jäägi, aruandes ei esine puudusi või toetuse saaja on puudused tähtaja jooksul kõrvaldanud. Aruande võib jätta kinnitamata, kui määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud, esitatud on valeandmeid, tehtud tegevused ja kulud ei vasta taotlusele ja lepingule või tegevuste elluviimine ei ole tõendatud. Praktikas ei ole seni aruandeid kinnitamata jäetud, kuna kõik puudused on tähtaja jooksul kõrvaldatud. Otsus aruande kinnitamata jätmise kohta tehakse toetuse saajale teatavaks e-posti teel. Paragrahv 2 8 sätestab toetuse tagasinõudmist puudutava. Makstud toetuse võib osaliselt või täieliku lt tagasi nõud a , kui: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) käesoleva määruse §-s 4 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks või see jäeti kinnitamata ; 8) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 9) ilmneb asjaolu, mille korral oleks aruanne jäetud kinnitamata; 10) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus; 11 ) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse poolte vahel kokkulepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. Kui toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. Toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsustab muuseumi direktor. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmisest arvates. Võttes arvesse VTA määruses sätestatud liikmesriigi kohustusi, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist, kui toetust on eraldatud vähese tähtsusega abina. Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi. Paragrahv 2 9 sätestab, et toetuse saaja peab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Juhul, kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse määruse § 30 lõi k e 7 alusel tagasi võlaõigusseaduse 52. peatüki (§-d 1027–1042) ehk alusetu rikastumise sätete kohaselt. Paragrahv 30 reguleerib toetuse tagasimaksmise ajatamist. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud ajatamistaotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja makseraskustesse. Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamistaotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja tagasimaksmise soovitud ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid (näiteks kontoväljavõtted, laenulepingute koopiad, teenuseosutamise lepingud, muid tulusid-kulusid kajastavad lepingud). Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 1 0 kalendripäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab muuseum , arvestades võimaluse korral toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava ga . Kui esitatud tagasimaksmise ajatamiskava ei ole võimalik arvestada (näiteks on soovitud ajatamiskava esitatud ebamõistlikult pikale perioodile), peab toetuse andja ajatamise perioodi määramist põhjendama, kuna tegu võib olla toetuse saaja kahjuks tehtava otsusega. Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajale kätte e-posti teel. Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa toetust tagasi ajatamiskava kohaselt. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma kogu toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaegselt tagasi ei maksta, nõuab muuseum tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi võlaõigusseaduse 52. peatüki (§-d 1027–1042) ehk alusetu rikastumise sätete kohaselt. Paragrahv 3 1 sätestab toetuse saaja kohustused. Käesolevas paragrahvis sätestatakse toetuse saaja üldised kohustused, mis tagavad toetuse andmise vastavuse haldusmenetluse põhimõtetele , aitavad täita haldusorgani kohustusi toetuse saajate ees ning tagada toetuse andmise järelevalve. Toetuse saaja on kohustatud tagama määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaeg ade ja tingimuste kohaselt, seal hulgas kasutama toetust taotluses, lepingus ja määruses sätestatu järgi , esitama tähtajaks nõutud teabe ja aruandluse, järgima vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased , ning säilitama toetuse ga seotud kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi. Juhul , kui toetus anti vähese tähtsusega abina , tuleb eelnimetatud dokumente ja tõendeid säilitada kümme aastat toetuse saamisest arvates. Toetuse saajal on ka kohustus anda toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost viie kalendripäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest ning võimaldab tal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid. Lisaks tuleb toetuse saajal pidada eraldi arvestust projekti abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta. Toetuse saajal on ka kohustus võimaldada toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutada selleks igakülgset abi. Näiteks on toetuse andjal õigus kontrollida kohapeal taotluses kirjeldatud sõjahaudade korrasolekut, kui toetuse saaja on saanud toetust sõjahaudade korrastamiseks. Toetuse saaja peab muuse umit viivitamata teavitama asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist , sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele . Selline juhtum võib teoorias olla toetuse saaja esindaja surm. Praktikas ei ole selline olukord seni mõjutanud kohustuste täitmist, kuna uus esindaja on valitud piisavalt kiiresti. Lisaks tuleb toetuse saajal järgida tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtta vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 3000 euroga või ületab seda. Juhul , kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus. Toetuse saajal on kohustus tagastada toetuse kasutamata jääk tähtaegselt ning tagastada toetus, kui muuseum esitab toetuse tagasinõude. Kuna toetus antakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvelistest vahenditest, tule b toetuse saajal eksponeerida nii toetuse andja kui ka Kaitseministeeriumi logo kõigil toetuse abil korraldatud sündmustel, sealhulgas nende reklaamil ja trükisel. Koos aruandega tuleb toetuse saajal esitada üks toetuse eest välja antud trükise eksemplar. Paragrahv 32 sätestab toetuse saaja õigused. Toetuse saajal on õigus saada muuseumilt teavet ja nõu andeid , mis on seotud õigusaktides, taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega. See aitab tegevusi tulemuslikumalt ellu viia. Näiteks on toetuse saaja toetuse andjalt küsinud uuringuid, üldandmeid või statistikat, mis aitaks tegevusi konkreetsemalt planeerida. Juhul, kui planeeritakse üritust veteranidele, võib olla vaja teada, kui palju neid on, mis vanuses nad on ja millistes omavalitsusüksustes nad elavad. Lisaks on toetuse saajal õigus toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses, muuta toetuse andjat teavitamata taotluses toodud projekti eelarve kuluridasid kumulatiivselt kuni 30 protsendi ulatuses, mis tähendab, et muudatus kokku ei tohi olla suurem kui 30 protsenti toetuse summast. Lisaks on toetuse saajal õigus taotleda taotluses toodud kuluridade muutmist, kui muudatus on kumulatiivselt suurem kui 30 protsenti. Paragrahv 33 sätestab muuseumi kohustused. Muuseum on kohustatud teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest , tagama vähese tähtsusega abi andmise korral andmete kandmise vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise , säilitama vähese tähtsusega abi andmise korral toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ja teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, ning tegema muid määruses , kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid. Paragrahv 3 4 sätestab muuseumi õigused. Muuseumil on õigus kontrollida toetuse saaja juures projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust lepingule, käesolevale määrusele ja teistele õigusaktidele , ning kontrollida projektitoetuse taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata. Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas tegevuste toim umist ja projekti eesmärgi saavutamist, tegevuste kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse vajaduse korral ka toetuse abikõlblike kulude originaaldokumente . Paragrahvis 35 sätestatakse määruse rakendamine. Rakendussäte võimalda b sujuvamat üleminekut seni käskkirjaga kehtestatud põhimõtetelt määrusega kehtestatavatele uutele põhimõtetele ning anda aega vabaühendustele uue korraga tutvumiseks. Kuna ühtki toetuse taotlusvooru pooleli ei ole ega ühtki taotlust menetluses, siis sätestatakse, et enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud lepingule, toetuse kasutamisega seotud aruandlusele, toetuse tagasinõudmisele ja -maksmisele ning täiendava taotlusvooru väljakuulutamisele kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud tingimusi ja korda. Seni kehtinud tingimused ja kord tulenevad kaitseministri 14. juuli 2015. a käskkirjaga nr 277 kinnitatud „Mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja äriühingutele riigieelarvelise toetuse andmise korra st “ ja muuseumi direktori 13. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Mittetulundusühingutele ja sihtasutustele ajaloolise pärandi ning sõjahaudade kaitse alase tegevusega seotud riigieelarveliste toetuste korra st “ . Paragrahv 36 sätestab määruse jõustumise aja, milleks on 1. jaanuar 2022. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega asendatakse kehtiv ajaloolise pärandi ja sõjahaudade kaitse alase tegevusega seotud riigieelarvelise toetuse kord. Kehtiva korra kohaselt reguleerib ajaloolise pärandi ja sõjahaudade kaitse alase tegevusega seotud riigieelarvelise toetuse andmist kaitseministri 14 . juuli 2015 . a käskkirjaga kinnitatud „M ittetulundusühingutele, sihtasutustele ja äriühingutele riigieelarveliste toetuste andmise kord “ ja muuseumi direktori 13. veebruari 2015 . a käskkirjaga nr 9 kinnitatud „M ittetulundusühingutele ja sihtasutustele ajaloolise pärandi ning sõjahaudade kaitse alase tegevusega seotud riigieelarveliste toetuste andmise kord “ , mille kohaselt esitavad taotlejad toetuse saamiseks taotlused toetuse andjale, kuid toetuse andmise otsustab kaitseminister. M ääruse kohaselt hakkab taotlusi menetlema ja toetuse andmist otsustama muuseum . Määrusega tehtav muudatus muudab toetuste andmise süsteemi läbipaistvamaks ja selgemaks ning vähendab Kaitseministeeriumi töö koorm u st . Näiteks peab kehtiva korra kohaselt algselt toetuse andjale taotluse esitanud taotleja või toetuse saaja hiljem kaitseministri tehtud otsusega mittenõustumisel esitama vaide vastavalt HMS i sätetele Kaitseministeeriumile kui otsuse teinud haldusorganile, mis võib olla segadust tekitav. Määruse kohaselt hakkab olema toetuse andja pädevuses nii taotluste menetlemine kui toetuse andmise üle otsustamine, mis on selge ja mõistlik, kuna tihtipeale on otsuse tegemise aluseks enne otsustamist tehtud toimingud, ent kui toiminguid teeb üks haldusorgan ja otsuseid teine, võib olla vaidemenetluses väga raske tuvastada, milline haldusorgan on haldus akti adressaadi võimalikus õiguste rikkumises süüdi. M uudele valdkondadele ega riigieelarvele määruse rakendamine mõju ei avalda . Määruse kehtestamisega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse jõustumisel tuleb kehtetuks tunnistada kaitseministri 14. juuli 2015. a käskkirjaga nr 277 kinnitatud „Mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja äriühingutele riigie elarvelise toetuse andmise kord “ ja muuseumi direktori 13. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Mittetulundusühingutele ja sihtasutustele ajaloolise pärandi ning sõjahaudade kaitse alase tegevusega seotud riigieelarveliste toetust e kord “ . M ääruse rakendamine ei eelda täiendava kulu tegemist. Määruse alusel rahastatakse riigieelarveliste toetuste andmist ka edaspidi Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest ja taotlusvooru eelarve kinnitatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Määruse rakendamine ei too riigieelarvele tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . 7. Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitat akse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Vabaühenduste Liidule.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KAM/21-1646 - Kaitseministri määrus "Sõjaajaloolise pärandi ning sõjahaudade kaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord"
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 07.01.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/887d6b35-d150-4a90-9920-154dc1de3e54
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/887d6b35-d150-4a90-9920-154dc1de3e54?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main