Kiri

Justiitsministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium 22.12.2021 nr 1-11/2562-1 Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume kooskõlastust 28. detsembriks 2021. Palume esimeses kooskõlastusringis ka Justiitsministeeriumi kooskõlastust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel 2. Seletuskiri 8 lehel Sama: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Eesti Arhitektide Liit Eesti Sisearhitektide Liit Eesti Maastikuarhitektide Liit Eesti Kinoliit Eesti Kujundusgraafikute Liit Eesti Disainerite Liit Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit Eesti Näitlejate Liit Eesti Balletiliit Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Eesti Esitajate Liit Eesti Heliloojate Liit Eesti Interpreetide Liit Eesti Kirjanike Liit Eesti Kunstnike Liit Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing Eesti Lavastuskunstnike Liit Maria-Kristiina Soomre 628 2242, [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust (edaspidi ka LLS) ja täiendatakse seda sätetega, mis on vajalikud vabakutseliste loovisikute sotsiaalse kaitse tagamiseks COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirusega (edaspidi COVID-19 puhang) seotud piirangutest tingitud sotsiaalmajanduslikes oludes. Sarnased muudatused tehti seadusesse 22.04.2020 jõustunud muudatusega ning need kehtisid 2020. aastal väljakuulutatud eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu, samuti muudeti seadust 14.04.20211. Siinse eelnõu eesmärk on näha ette eriregulatsioon ka 2022. aastaks. COVID-19 puhangu jätkumise tõttu on ka 2021. aasta lõpus piiratud avalike ürituste korraldamist. Lisaks on oluliselt muutunud kultuuri tarbijate ja publiku käitumismustrid. Kultuurisektorile kehtinud piirangud on mõjutanud otseselt valdkonna hõivet ja ennekõike ilma konkreetse tööandjata vabakutseliste toimetulekut. Näeme, et sihtrühma olukord ei ole praeguseks paranenud. LLS kehtib 2005. aastast. Seadus on loodud vabakutselistele loovisikutele sissetuleku kaotamisel sotsiaalse ja majandusliku kindluse ajutiseks tagamiseks. Sissetuleku kaotanud vabakutseline loovisik saab taotleda kuue kuu pikkust loometoetust, mille suurus on riigis kehtiv miinimumpalk ning millega kaasnevad ravikindlustus ja teised sotsiaalmaksu regulaarsetest maksetest tulenevad hüved. 2020. aastal toetati riigieelarve korraliste vahendite ning Vabariigi Valitsuse täiendavalt eraldatud kriisiabi raames kokku 1372 loovisikut.2 Kriisiabi vahendid loovisikute toetamiseks lõppesid 2020. aasta septembri lõpus. 2021. aasta alguses uuesti kehtinud ulatuslike piirangute tõttu otsustas Vabariigi Valitsus eraldada loovisikute toetusteks veel täiendavalt vahendeid.3 2021. aasta lõpuks määratakse toetusi kokku üle 2000 loovisikule. 2021. aasta jooksul kehtisid edasi 2020. aastal eriolukorra raames tehtud leevendused loometoetuste taotlemiseks. Ajutiselt peatati seaduse piirang toetust juba saanud loovisikule mitte kahe aasta jooksul uuesti toetust anda. Samuti lubati ajutiselt loometoetuse kõrvale teenida veel kuni ühe miinimumpalga ulatuses tulu kuus. Eelnõuga soovime nimetatud leevendusi pikendada aastaks ehk kuni 31.12.2022. Selle peamine põhjus on tõsiasi, et näeme endiselt suurt toetusvajadust vabakutseliste loovisikute sihtrühmas. Võimalikest abivajajatest suur osa on aastatel 2020–2021 juba toetust saanud, mistõttu jääks leevenduste pikendamata jätmisel enamik reaalselt abi vajajaist keerulisel ajal toetusest ilma. Samal ajal peaks loomeliidud seadusest tulenevalt hoidma toetuse maksmiseks eraldatud summat aasta jooksul arvel, et see nõudluse puudumisel alles järgmisel aastal stipendiumidena välja maksta. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/117042021003 2 Summa põhineb Kultuuriministeeriumi kriisiabi meetme statistikal ja loomeliitude aruandlusel. 3 2020. aastal eraldas valitsus süsteemi täiendavalt 4,2 miljonit ja ministeerium lisas sellele septembris veel 100 000 eurot. 2021. aastal lisati 8,5 miljonit eurot, aasta lõpu seisuga muutis Kultuuriministeerium veel 455 000 euro kriisiabi sihtotstarvet, suunates need vahendid täiendavalt loometoetuste maksmiseks. 1 Lisaks eeltoodule tehakse LLS-is mõned püsiva iseloomuga muudatused, mille vajadus on tekkinud praktikast ja mille eesmärk on tagada õigusselgus. Tehniline parandus tehakse ka töövõimetoetuse seadusesse. Kultuuriministeerium valmistab ette loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsust, millega on vabakutseliste loovisikute toimetuleku toetamist kavas põhjalikumalt uuendada. Seetõttu on eelnõus plaanitud muudatused suunatud vaid hetkeolukorrast lähtuvaks leevenduste pikendamiseks ja seaduse üksikute tehniliste kitsaskohtade lahendamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp (tel: 628 2221; e-post [email protected]), kunstide osakonna kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre (tel: 628 2242; e-post: [email protected]) ning õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld (tel: 628 2347; e-post: [email protected]) ja õigusnõunik Siiri Pelisaar (tel: 628 2225; e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (tel: 628 2220; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ettevalmistamiseks ei ole väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni koostatud. Vabariigi Valitsuse 22.03.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu on seotud vajadusega tagada kiireloomuliselt vabakutseliste loovisikute täiendav sotsiaalne kaitse ning seaduse eesmärgipärane rakendamine abivajajate toetuseks. Vajadus lähtub COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tulenenud probleemidest kultuurivaldkonnas, millest lähtudes on kasvanud abivajavate vabakutseliste loovisikute hulk. Seadusega on vajalik ette näha õiguslik alus täiendavate rahaliste vahendite kasutamiseks. Riigikogu 12.11.2020 otsusega heaks kiidetud dokumendi „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ punkti 12.4 kohaselt peab järelhindamise osakaal õigusloomes suurenema. Sama dokumendi punkti 12.4.1 kohaselt kontrollitakse järelhindamise kaudu eesmärgi saavutamist esmajoones selliste eelnõude jõustumise järel, millel on oluline mõju. Alati nähakse järelhindamiskohustus ette siis, kui olulise mõjuga seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata. Vaatamata sellele, et eelnõu väljatöötamiskavatsus on kiireloomulisuse tõttu jäetud koostamata, ei ole olulise mõju puudumise tõttu järelhindamine siinse eelnõu puhul vajalik. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõukohase seadusega muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust redaktsioonis RT I, 17.04.2021, 7 ja töövõimetoetuse seadust redakstioonis RT I, 21.04.2020, 58. 2 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on lahendada COVID-19 puhanguga seotud piirangutest ja sellega seotud valdkondlikust majandussurutisest tugevalt mõjutatud sihtrühma – vabakutseliste loovisikute – probleem sotsiaalsete ja majanduslike tagatiste asjus sissetulekute ajutisel kadumisel. Sihtrühma abivajadus on tavaolukorraga võrreldes kordades kasvanud, vahepealsel perioodil ei ole olukord tööturul paranenud. Seadusega jätkatakse loometoetuse taotlemisele kehtivaid leevendusi aasta võrra ning täpsustatakse toetuste menetlemisega seotud tehnilisi üksikasju. Eelnõuga tehtavad muudatused on vajalikud, et loometoetuste maksmiseks suunatud vahendid jõuaks abivajajateni ning oleks tagatud kultuurisüsteemi terviklikkus ja jätkusuutlikkus. COVID-19 kriisi mõju sektorile, sh vabakutselistele, on eeldatavasti tuntav pikka aega. Ajutisena on kavandatud muudatus, millega pikendatakse 2021. aasta lõpuni kehtinud erisust ja kaotatakse 2022. aasta lõpuni nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda – seda põhjusel, et jätkuva kultuurisektori surutise tingimustes ei ole tõenäoline, et juba toetust saanud loovisikud saaksid praegu COVID-19 kriisi tõttu lihtsasti tööd leida. Samas on nende isikute abivajadus ja vajadus sotsiaalsete tagatiste järele kriisis pigem kasvanud. Samuti leevendatakse ajutiselt toetuse tingimusi taotlemisele eelnevalt ning toetuse saamise ajal teenitava summa kohta, et tagada vabakutseliste parem toimetulek. Eelnõu menetlus on kiireloomuline, et riigieelarveline toetus jõuaks abivajajateni. Sel põhjusel muudetakse vaid kõige vajalikumaid sätteid. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust, paragrahviga 2 muudetakse töövõimetoetuse seadust ning paragrahv 3 puudutab seaduse jõustumist. Eelnõu § 1 punktidega 1–3 muudetakse LLS-i § 16. Seaduse rakendamisel on tekkinud korduvalt küsimusi, et mis on loometegevusest saadav sissetulek ning mida mõistame võlaõigusliku lepingu alusel saadava tulu all. Samas on LLS-i §-s 16 loetletud tingimused aluseks loometoetuse taotlemisel ja maksmisel ning need peaksid olema arusaadavad ja selged nii taotlejale kui ka menetlejale. Seaduse mõte on olnud, et isikule võimaldatakse sotsiaalsed garantiid loometoetusena, kui tal puudub sissetulek loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ja ka loometoetuse maksmise ajal. Eelnõuga täpsustatakse loometoetuse taotlemise ja maksmise tingimusi. Vabakutselise loovisiku loometoetust on õigus saada vabakutselisel loovisikul, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool selle seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest kuus (eelnõu § 1 punkt 3). Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse sätte pealkirja ning punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks sätted, et vältida tarbetuid kordusi. Ülejäänud loometoetuse taotlemise tingimused jäävad kehtima. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse LLS-i § 19 lõiget 3. Vastava ettepaneku tegi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik 2021. aasta kevadel. Ettepanek oli järgmine: „/…/ pöördus voliniku poole väikelast kasvatav lapsevanem, kes väidetavalt taotles 2020.a suvel kultuuriministeeriumist vabakutseliste loovisikute loometoetust endale kui loomeliitudesse mittekuulujale. Pöörduja kirjelduse järgi sündis tal laps 2016.a augustis ja pärast lapse sündi oli ta lapsehoolduspuhkusel poolteist aastat. Selleks, et saada loometoetust, peab taotleja vastama seadusega kehtestatud tingimustele. Üheks kriteeriumiks on: "on kolme viimase aasta jooksul oma loomealal loonud ning teoseid sel ajal avaldanud või üldsusele suunanud autoriõiguse seaduse §- de 9 ja 10 tähenduses". Pöörduja osundas probleemile, et 3 loometegevus on objektiivsetel põhjustel perekondlike kohustuste täitmisega vanemapuhkuse ajal takistatud, millega ei arvesta LLS-i loometoetuste määramise tingimustes. Pöörduja poolt tõstetud probleem on õigustatud. Pöörduja poolt esitatud asjaolude pinnalt on volinikul tekkinud kahtlus, et LLS § 19 lõikes 3 sätestatud kolmeaastane periood võib olla vastuolus soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega ja sätte sisu osas saab eeldada perekondlikke kohustusi täitvate isikute diskrimineerimist. Leian, et lapse sünniga kaasneva väikelapse eest hoolitsemise kohustuse tõttu ei saa lapse sünnile vahetult järgneval perioodil eeldada loomingulist tegevust ega teoste avaldamist ajal, mil vanem ongi vastavalt vormistanud ennast perekondlike kohustustega hõlvatuks. Seetõttu teen ettepaneku seadust muuta nii, et seadus ei kohtleks teistest halvemini hiljuti sünnitanud naisi ega väikelaste kasvatamise kohustust täitvaid lapsevanemaid.“ Kultuuriministeerium toetab seda ettepanekut, lisades leevenduse ka ajateenistuses viibinud isikutele. Eelnõu sätestab, et kui vabakutseline loovisik on viimase kolme aasta jooksul olnud lapsehoolduspuhkusel või saanud vanemahüvitist või viibinud ajateenistuses, pikendatakse kolmeaastast perioodi vanemahüvitise saamise või lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuses viibimise perioodi võrra selle järgi, milline periood oli pikem. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse LLS-i § 20 lõiget 3. Kehtiva seaduse kohaselt on vabakutseline loovisik kohustatud tagastama valeandmete esitamise tulemusena saadud loometoetuse. Praktikas on tekkinud küsimus, kuidas käituda olukorras, kui loovisik on saanud loometoetust LLS-i § 16 tingimustele mittevastates (nt isik saab siiski loometoetuse maksmise perioodil sissetulekut) ja maksmine lõpetatakse. Kehtiv seadus võimaldab tagasi küsida valeandmete esitamise tulemusena makstud toetuse. Muudatuse kohaselt saab alusetult makstud loometoetuse tagasi nõuda lisaks valeandmete esitamisele ka olukorras, kus loovisik ei vasta LLS-i §-s 16 sätestatud tingimustele. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse seadust §-ga 234, tuues sisse COVID-19 põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud erisuse loometoetuse maksmisel 2022. aastal. Lõike 1 kohaselt ei kohaldata COVID-19 põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud olukorra tõttu LLS-i 2022. aasta ___ vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest kuni 2022. aasta 31. detsembrini loovisiku suhtes LLS-i § 18 lõike 7 teises lauses sätestatud nõuet. Seega ei kohaldata loovisiku suhtes nõuet, mille kohaselt peab vabakutselise loovisiku toetuse korduvaks taotlemiseks eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt kaks aastat. Seda nõuet leevendatakse endiselt keerulise olukorra tõttu kultuurivaldkonnas, mistõttu toetust saanud isikutel ei ole tingimata tekkinud võimalusi töö leidmiseks, kuid vajadused sotsiaaltagatiste järele võivad olla säilinud või süvenenud. Leevendus loob võimaluse, et COVID-19 kriisi tingimustes on loometoetus kättesaadav ka nendele kõige haavatavamatele sihtrühmadele, kes on äsja toetust vajanud ning kes ilmselt ei ole veel majanduslikult kohaneda suutnud. Lõike 2 kohaselt on LLS-i 2022. aasta ____ vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest kuni 2022. aasta 31. detsembrini vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul või loometoetuse maksmise perioodil saanud LLS-i § 16 lõike 2 punktis 3 nimetatud tulu või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni kuni ühe selle seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses kuus. 4 Seega on vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul või loometoetuse maksmise perioodil saanud kuni ühe LLS-i § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses tulumaksuga maksustatavat tulu (v.a riiklik pension või välisriigi makstav pension või vanemahüvitis) või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni. Tingimuste ajutise leevendusega soovitakse tagada, et kriisist väljudes oleksid kultuuriprofessionaalid võimelised loometegevusega jätkama. Ajutised täiendavad teenimisvõimalused kuni ühe miinimumpalga ulatuses aitavad loovisikutel kriitilistes oludes toimetulekut ja loomevõimekust paremini tagada. Eelnõu §-ga 2 muudetakse töövõimetoetuse seadust. 14.04.2021 vastu võetud LLS-i muutmisega jäi tegemata parandus töövõimetoetuse seaduse § 12 lõike 1 punktis 11. Kehtiva töövõimetoetuse seaduse kohaselt on osalise töövõimega isikul õigus töövõimetoetusele, kui ta saab loomeliidu määratud loometoetust. LLS-i lisandus 14.04.2021 vastuvõetud muudatusega loometoetuse maksjaks ka Kultuuriministeerium. Eelnõuga tehakse täiendus, et tagada seaduse korrektne rakendamine ning lisatakse töövõimetoetuse seaduse § 12 lõike 1 punkti 11 loometoetuse määrajana Kultuuriministeerium. Eelnõu § 3 kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad leevendada vabakutseliste loovisikute toimetulekut, mis on tingitud COVID-19 kriisist lähtuvatest põhjustest. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik, et muudatused jõustuksid võimalikult kiiresti. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduseelnõu ei sisalda uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub puutumus Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõju Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Sihtrühm 1: vabakutselised loovisikud. Praxise andmetel4 tegutseb Eestis 10 200 vabakutselist loovisikut. Uuringu lähtekoht on olnud LLS-is sätestatust laiem definitsioon ehk kõik nendest isikutest ei kvalifitseeruks praegu loometoetusele LLS-i alusel. Arvestatav osa kultuurivaldkonna professionaalsetest loovisikutest kuulub loomeliitudesse. LLS-i alusel on tunnustatud 17 loomeliitu. Nendesse kuulub 2021. aasta 1. veebruari seisuga 5620 loovisikut; neist mõned mitmesse liitu korraga, mistõttu loomeliitude liikmeid loetakse kokku 6049.5 Hinnanguliselt on umbes 5000 isikut, kes LLS-i §-s 2 loetletud loomealadel tegutsevad, aga loomeliitudesse ei kuulu. See hinnang põhineb 2020. aastal kriisiabi saanud loovisikute jaotumisel umbes pooleks – pisut enam kui pooled täiendavat toetust saanud isikud olid loomeliitude liikmed ja pisut alla poole loomeliitudesse ei kuulunud. Kõik eelkirjeldatud loovisikud ei ole vabakutselised. Kultuuriministeerium hindab, et vabakutselisi loovisikuid, kes vastavad LLS-i § 3 tingimustele, võib Eestis tegutseda umbes 5000 – seda nii loomeliitude liikmete kui ka mitteliikmete seas. Ka see hinnang põhineb kriisiabi statistikal ja on ligikaudne. 4 Koppel, K., Masso, M., Arrak, K., Michelson, A. (2021). Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus. Mõttekoda Praxis. 5 Loomeliitude andmekogu andmed, uuendatud 01.02.2021 seisuga. 5 2021. aastal sai loometoetust kokku enam kui 2000 loovisikut (andmed täpsustuvad 2022. a veebruaris). Loomeliitudesse kuulumine on vabatahtlik. Seega on küllalt neid loominguliselt aktiivseid loovisikuid, kes ei ole ühegi loomeliidu liikmed. Vabakutseliste arvu nii loomeliitude liikmete kui ka mitteliikmete seas on keeruline hinnata, sest see sõltub valdkonna toimimispõhimõtetest. Näiteks teatris on palju palgalisi näitlejaid, kuid ka väga palju vabakutselisi. Eesti Balletiliidu liikmete seas 2020. aasta kevadel aga abivajavaid vabakutselisi ei leidunud. Samal ajal kujutava kunsti ja kirjanduse loomealadel palgalisi töökohti loovisikutele peaaegu ei olnud ja abivajadus oli nendel aladel 2020. aastal märgatav. Loometoetuse suurus ei muutu. Toetusele kvalifitseeruv isik (vabakutseline loovisik, kes on ajutiselt kaotanud sissetuleku) saab õiguse kuue kuu pikkusele toetusele, mille suurus on üks töötasu alammäär (2022. aastal 654 eurot) kuus. Toetuse lõppemise eel on isikul võimalus esitada toetuse pikendamise taotlus, kui tema toimetulek ei ole paranenud. 2022. aasta lõpuni kehtivad leevendused toetusele kvalifitseerumiseks on suunatud vabakutseliste toimetuleku üldisele parandamisele ja nende jätkusuutlikkuse tagamisele kriisi tingimustes. Lähtudes Praxise tehtud uuringust, loomeliitude liikmete koguarvust, senisest loometoetuste taotlemise praktikast, tõsiasjast, et COVID-19 puhangu tõttu on loometoetuste vajadus hüppeliselt kasvanud, ning arvestades kriisi prognoositavat endiselt laia mõju kogu kultuurivaldkonnale, hindame vabakutseliste suurema toetusvajaduse jätkumist. Tavaoludes on loometoetust makstud aastas u 120 isikule, 2020. aastal sai toetust kokku 1372 vabakutselist loovisikut, 2021. aastal ületab toetust saanute koguarv ilmselt 2000 piiri. Kui osaliselt võib abivajaduse kasvu kanda ka parema teavitustöö arvele, siis valdavalt oli taotlejate puhul tegemist isikutega, kes varem toetusi ei vajanud, kuid kelle sissetulekud eriolukorra ja piirangute tõttu kohe katkesid. Enamiku kultuurivaldkondade jaoks ei ole senine turg ja teenimisvõimalused taastunud – näiteks teatud uuema kujutava ja tarbekunsti teoste müük pärast turismi sisulist katkemist on valdkonna spetsialistide sõnul otsustavalt kahanenud. Ka publikule suunatud etenduskunstide ja muusika valdkondades ei ole olukord paranenud. See tähendab, et sissetulekute katkemisele lisaks ei ole valdkonna vabakutselistel ka ligipääsu sotsiaaltagatistele, sh ravikindlustusele. Kuna praeguseks on kriis kultuurivaldkonnas kestnud juba üle 1,5 aasta ning vabakutselised loovisikud, kes võivad 2022. aastal abi vajada, on tõenäoliselt seda abi saanud ka varem, on vajalik seaduse tingimuste ajutisi leevendusi jätkata. Leevenduste jätkamisel on sihtrühmale positiivne mõju, sest seadusega ette nähtud riigieelarveline toetus jõuab nii laiema hulga tegelike abivajajateni. Sotsiaalsed mõjud 1) Mõju kultuurile Meetme lühiajaline mõju kultuurile ja kultuurielule seisneb võimaluses säilitada kriisi jätkudes kultuuri mitmekesisus ning kriisist väljudes kiiresti „jalule“ tõusta ja jätkata kultuurielu arendamisega võimalikult laia hulga kultuuriprofessionaalide osalusel. Jätkusuutlikkusel on ka pikaajalisem mõju kultuuri mitmekesisusele ja riskide maandamisele – aidata võimalikult palju loovisikuid kriisist üle, vältida inimeste loobumist, läbipõlemist, valdkonnast lahkumist. 2) Mõju võrdsetele võimalustele Eelnõuga eemaldatakse vastuolu soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega ja perekondlikke kohustusi täitvate isikute diskrimineerimine. Muudatuse kohaselt ei kohelda teistest halvemini 6 hiljuti sünnitanud naisi ega väikelaste kasvatamise kohustust täitvaid lapsevanemaid. Lisatakse leevendus ka äsja ajateenistuses viibinud isikutele. Mõju majandusele 1) Leibkondade toimetulek Leevendused vabakutselistele loovisikutele loometoetuse saamiseks tagavad neile toetuse saamisel sotsiaalsed garantiid ja töötasu alammäära suuruse sissetuleku. Lisaks kindlustundele annavad need võimaluse olla COVID-19 kriisi möödudes valmis täisväärtuslikult kultuuriellu panustama. Toetusega kaasnev ravikindlustus loob tagatised selleks, et ka keerulistel aegadel tervishoiu mõistes on vabakutseliste loovisikute sihtrühmal ligipääs vajalikele tervishoiuteenustele ning maandatud on tervisekindlustuse puudumisega kaasnevad riskid. Sissetuleku säilimine aitab loovisikul täita vajalikke kohustusi ja leevendab COVID-19 kriisi tõttu ära jäänud sissetulekuid. Mõju majandusele on kaudne, tagades toetust saava sihtrühma panuse esmatarbekaupade turul, võimalik ka, et nende võimekuse teenindada finantskohustusi ja tasuda rendimakseid. Leibkondade toimetulekule on otsene mõju kõigi toetuse saajate kaudu – toetus ongi suunatud otseselt isiku toimetuleku tagamiseks ja puuduse all kannatamise vältimiseks. 2) Loovisikute halduskoormus Loometoetust taotlevate vabakutseliste loovisikute halduskoormus jääb samaks. Taotlemisel tuleb endiselt esitada avaldus ja nõutud andmed. Sihtrühm 2: tunnustatud loomeliidud Eelnõus ette nähtud leevendustega ei tekitata loomeliitudele täiendavat koormust. Sihtrühm 3: Kultuuriministeerium Mõju töökoormusele: Muudatusel ei ole ministeeriumi töökorraldusele olulist mõju ning ülesanded täidetakse olemasoleva personali ja vahenditega. Tänu loometoetuse maksmise tingimuste täpsustamisega vähenevad ka tõlgendamisega seotud vaidlused. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Muudatus on vajalik olemasolevate eelarvevahendite eesmärgi- ja vajaduspõhiseks kasutamiseks. Praegu ei ole täiendavate lisavahendite taotlemist ette näha. Teisi täiendavaid kulusid seaduse rakendamisega ei kaasne. 8. Rakendusaktid Rakendusakte ei ole vaja kehtestada. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad leevendada vabakutseliste loovisikute toimetulekut, mis on tingitud COVID-19 kriisist lähtuvatest põhjustest. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik, et muudatused jõustuksid võimalikult kiiresti. 7 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse andmiseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule ja loomeliitudele. 8  EELNÕU Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus § 1. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine 1) paragrahvi 16 pealkirja täiendatakse pärast sõna „taotlemise“ sõnadega „ja maksmise“; 2) paragrahvi 16 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest kuus;“; 4) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui vabakutseline loovisik on viimase kolme aasta jooksul olnud lapsehoolduspuhkusel või saanud vanemahüvitist või viibinud ajateenistuses, pikendatakse kolmeaastast perioodi vanemahüvitise saamise või lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuses viibimise perioodi võrra selle järgi, milline periood oli pikem.“; 5) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui loometoetuse maksmine lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud alustel, on vabakutseline loovisik kohustatud alusetult makstud loometoetuse tagastama.“; 6) seadust täiendatakse §-ga 234 järgmises sõnastuses: „§ 234. COVID-19 põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud erisus loometoetuse maksmisel 2022. aastal (1) COVID-19 põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud olukorra tõttu ei kohaldata käesoleva seaduse 2022. aasta ___ vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest kuni 2022. aasta 31. detsembrini loovisiku suhtes käesoleva seaduse § 18 lõike 7 teises lauses sätestatud nõuet. (2) Käesoleva seaduse 2022. aasta ____ vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest kuni 2022. aasta 31. detsembrini on vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul või loometoetuse maksmise perioodil saanud käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 3 nimetatud tulu või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni kuni ühe käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses kuus.“. § 2. Töövõimetoetuse seaduse muutmine Töövõimetoetuse seaduse § 12 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) saab loomeliidu või Kultuuriministeeriumi määratud loometoetust;“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)