Kiri

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 20.12.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 13.10.2026 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8 Teabevaldaja: Keskkonnaministeerium Ministeeriumid 20.12.2021 nr 1-4/21/5105-2 Võsu-liivsibula püsielupaikade kaitsega seotud keskkonnaministri määruse ja Vabariigi Valitsuse määruse eelnõude kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Võsu-liivsibula püsielupaikade moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu koos seletuskirjaga ning Vabariigi Valitsuse määruse „Kiisa mikrokaitseala ja Tepripalu männiku (Võsu-liivsibula kasvukoht; looduslik mägisibula levikuala) kaitse alt välja arvamine“ eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar minister Lisad: 1. Võsu-liivsibula püsielupaikade määruse eelnõu 2. Võsu-liivsibula püsielupaikade määruse seletuskiri 3. Kiisa mikrokaitseala ja Tepripalu männiku (Võsu-liivsibula kasvukoht; looduslik mägisibula levikuala) kaitse alt välja arvamise määruse eelnõu 4. Kiisa mikrokaitseala ja Tepripalu männiku (Võsu-liivsibula kasvukoht; looduslik mägisibula levikuala) kaitse alt välja arvamise määruse seletuskiri Reet Reiman, 5689 3268 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Tallinn Kiisa mikrokaitseala ja Tepripalu männiku (võsu-liivsibula kasvukoht, looduslik mägisibula levikuala) kaitse alt välja arvamine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruste muutmine (1) Tartu rajooni TSN TK 9. septembri 1964. a otsuses nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonis” lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega objektid” punkt 81 „Looduslik mägisibula levikuala” (asukoht: Nõo k/n, Komnoore kol Tõravere veskist kirdes, 0,2 km Tepripalus) tunnistatakse kehtetuks. (2) Tartu rajooni TSN TK 29. novembri 1972. a otsuses nr 378 „Tartu rajooni kohaliku tähtsusega ajaloo-, arheoloogia-, arhitektuurimälestistele ning looduskaitselistele objektidele täiendavast kaitse kehtestamisest ning mõnede ajaloo-, arhitektuurimälestiste ning looduskaitseobjektide kaitse alt mahavõtmisest” lisa 1 „Tartu rajoonis täiendavalt kaitse alla võetud looduskaitse objektide kohta (kohaliku tähtsusega” punkt 5 „Tepripalu männik – võsumägisibula Sempervium soboliferum) looduslik kasvuala” tunnistatakse kehtetuks. (3) Viljandi maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määruses nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas” lisa 4 punkt 19, millega on kaitse alla võetud Kiisa liigikaitseala, tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse muutmise põhjendused Põhjendused määruse muutmise kohta on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas1. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 25. mai 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/254 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee. Erki Savisaar Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler  Kiisa mikrokaitseala ja Tepripalu männiku (võsu-liivsibula kasvukoht, looduslik mägisibula levikuala) kaitse alt välja arvamise eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määruse eesmärk on arvata kaitse alt välja Kiisa mikrokaitseala (KLO1000095) ja Tepripalu männik (KLO1000428) ning tunnistada kehtetuks nende alade kaitse alla võtmist käsitlevates õigusaktides vastavad punktid. Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 91 punktile 1 jäävad enne selle seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord kehtima kuni LKS alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks, kui 2023. a 1. maini. Kiisa mikrokaitseala ja Tepripalu männiku kaitsekorda ei ole seni uuendatud, lisaks on Kiisa mikrokaitseala keskkonnaregistrisse kantud ilma pindalalise objektita. Alad on kaitse alla võetud, et kaitsta võsu-liivsibulat. Alal registreeritud võsu-liivsibula kasvukohad arvatakse edaspidi vastavalt Tepripalu võsu-liivsibula püsielupaiga ja Kiisa võsu-liivsibula püsielupaiga koosseisu. Eelnõukohase määrusega tunnistatakse kehtetuks looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva kaitstava loodusobjekti piir ja kaitsekord. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Reet Reiman (tel 786 8369, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna liigikaitse büroo juhataja Marju Erit (tel 5649 6373, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna vanemjurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]) ja keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu Tartu rajooni TSN TK 9. septembri 1964. a otsuse nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonis” lisa 1 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega objektid“ punktiga 81 „Looduslik mägisibula levikuala” (asukoht: Nõo k/n, Komnoore kol Tõravere veskist kirdes, 0,2 km Tepripalus) on kaitse alla võetud Tepripalu männik. Samuti on Tepripalu männiku kaitse alla võtmine märgitud Tartu rajooni TSN TK 29. novembri 1972. a otsuse nr 378 „Tartu rajooni kohaliku tähtsusega ajaloo-, arheoloogia-, arhitektuurimälestistele ning looduskaitselistele objektidele täiendavast kaitse kehtestamisest ning mõnede ajaloo-, arhitektuurimälestiste ning looduskaitseobjektide kaitse alt mahavõtmisest” lisa 1 „Tartu rajoonis täiendavalt kaitse alla võetud looduskaitse objektide kohta (kohaliku tähtsusega” punktis 5 „Tepripalu männik – võsumägisibula Sempervium soboliferum) looduslik kasvuala”. Need punktid tunnistatakse kehtetuks ja kaitsealuste objektide nimekirjast arvatakse välja Tepripalu männik. Edaspidi kaitstakse alal leiduvaid võsu-liivsibulaid Tepripalu püsielupaiga koosseisus. Kiisa mikrokaitseala kaitse alla võtmine on märgitud Viljandi maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määruse nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas” lisas 4, mille punktiga 19 on kaitse alla võetud Kiisa liigikaitseala. Punkt tunnistatakse kehtetuks ja kaitsealuste objektide nimekirjast kustutatakse Kiisa mikrokaitseala. Keskkonnaregistris puudub Kiisa 1 mikrokaitsealal kaardiobjekt. Edaspidi kaitstakse piirkonnas registreeritud võsu-liivsibulaid Kiisa püsielupaiga koosseisus. Võsu-liivsibul kuulub Eestis kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku 2017. aasta hindamise järgi on võsu-liivsibul arvatud ohulähedaste liikide kategooriasse. Peamisteks ohuteguriteks on märgitud kasvukohtade kinnikasvamine ja tallamine. Leviku ulatus on püsinud enam-vähem stabiilne, isendite arvukus populatsioonides kohati väheneb. Võsu-liivsibula puhul on kaitstud umbes 40% teadaolevatest leiukohtadest. Looduskaitseseaduse § 48 lõike 2 järgi tuleb II kaitsekategooria liikide puhul tagada vähemalt 50% teadaolevate leiukohtade kaitse. Püsielupaikade moodustamisega on kaitstud 62% teadaolevatest leiukohtadest. Vastavalt LKS § 91 punktile 1 jäävad enne selle seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord kehtima kuni LKS alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2023. a 1. maini. Määruste nimetatud punktid tunnistatakse pärast võsu-liivsibula püsielupaikade moodustamist kehtetuks. Praegu kaitse all oleva Tepripalu männiku ala arvatakes osaliselt Tepripalu püsielupaiga koosseisu ja sellest väljapoole jääv praegu kaitse all olev ala arvatakse kaitse alt välja. Kiisa mikrokaitseala kohta puudub keskkonnaregistris kaardipilt, kuid vanade skeemide järgi on kindlaks tehtud, et kaitseala asus just selles piirkonnas, kuhu moodustatakse Kiisa püsielupaik. Püsielupaikade maa-ala on määratud terves ulatuses piiranguvööndisse, kus kehtestatakse võsu-liivsibula kasvukohtade säilimiseks ja kaitseks piisav kaitsekord. 3. Menetluse kirjeldus Võsu-liivsibula püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanek ja väljatöötamise kavatsus saadeti 5.‒9. novembril 2020. aastal kõigile maaomanikele ja kohalikele omavalitsustele põhjendatud vastuväidete ja ettepanekute esitamiseks, milleks anti aega 14. detsembrini 2020. Kirjad saadeti ka neile, kellel seoses Tepripalu männiku kaitse alt välja arvamisega looduskaitselised piirangud kaovad. Kirjas oli öeldud, et kui vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitata, loetakse seda nõustumiseks. Nõustuva kirja saatsid Rõuge vallavalitsus (Hüti püsielupaik), Setomaa vallavalitsus (Kolodavitsa püsielupaik) ja maaomanik Irja Toots (Tepripalu püsielupaik). Kirjadele vastas kirjalikult kuus maaomanikku/valdajat. Keskkonnaamet vastas kõikidele päringutele kirjalikult. 4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Käesoleva määrusega arvatakse topeltkaitse vältimiseks kaitse alt välja Kiisa mikrokaitseala (KKR kaardiobjekt puudub) ja Tepripalu männik (KLO1000428) pindalaga 8,16 ha. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse kaitseala piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maksumäärast. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Seoses Tepripalu männiku osalise kaitse alt välja arvamisega suureneb Nõo valla maamaksutulu 2 ligikaudu 25 eurot, kuna kaitse alt välja arvatavate kinnistute omanikud hakkavad edaspidi maamaksu maksma vastavalt üldisele korrale. Määruse kehtestamine aitab kaasa II kaitsekategooria liigi elupaikade säilimisele. Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 3  EELNÕU KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Võsu-liivsibula püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Võsu-liivsibula püsielupaikade kaitse-eesmärk (1) Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 5 lõike 3 punkti 60 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva võsu-liivsibula (Jovibarba sobolifera) kasvukohad, mis asuvad väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid ning mida tuleb kaitsta selle liigi soodsa seisundi tagamiseks. (2) Võsu-liivsibula püsielupaikade (edaspidi püsielupaik) maa-ala kuulub tervenisti piiranguvööndisse. (3) Püsielupaigas tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Püsielupaikade asukohad (1) Järva maakonnas võetakse kaitse alla Sääsküla püsielupaik Järva vallas Sääsküla külas. (2) Tartu maakonnas võetakse kaitse alla Tepripalu püsielupaik Nõo vallas Tõravere alevikus. (3) Viljandi maakonnas võetakse kaitse alla Kiisa püsielupaik Viljandi vallas Pinska külas. (4) Võru maakonnas võetakse kaitse alla: 1) Hüti püsielupaik Rõuge vallas Hüti külas; 2) Koidula püsielupaik Setomaa vallas Koidula külas; 3) Kolodavitsa püsielupaik Setomaa vallas Kolodavitsa külas; 4) Osula püsielupaik Võru vallas Osula külas. (5) Püsielupaikade ja nende vööndi piirid on kantud kaartidele, mis on määruse lisas1. § 3. Püsielupaiga valitseja Püsielupaiga valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas2 on põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndipiiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk PÜSIELUPAIKADE KAITSEKORD § 5. Lubatud tegevus (1) Püsielupaigas on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) jahipidamine; 3) sõidukitega sõitmine teedel; 4) jalgrattaga sõitmine radadel; 5) käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, püsielupaiga valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel. (2) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on lubatud: 1) rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata ja püsielupaiga valitseja poolt tähistamata kohas; 2) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 3) uuendusraie, kusjuures püsielupaiga valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokkuveo ning puistu koosseisu ja täiuse kohta, mis on vajalikud kaitsealuste liikide kasvukohtade säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. § 6. Keelatud tegevus (1) Püsielupaiga valitseja nõusolekuta on keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba; 6) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 7) jahiulukeid lisasööta; 8) telkimine ja lõkke tegemine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas. (2) Püsielupaigas on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) raidmete ladustamine püsielupaika; 5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; 6) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine, välja arvatud rajatise püstitamine püsielupaiga valitseja nõusolekul. § 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab püsielupaiga valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit. (2) Kui tegevust ei ole püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud püsielupaiga valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevus õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk LÕPPSÄTTED § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 9. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 25. mai 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/254 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 10. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või Keskkonnaregistris. 2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnaametis. Minister Erki Savisaar Kantsler Meelis Münt Lisa: Võsu-liivsibula püsielupaikade kaardid  Keskkonnaministri määruse „Võsu-liivsibula püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas § 11 lõikega 1 on keskkonnaministril õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse II kaitsekategooriasse kuuluva võsu-liivsibula (Jovibarba sobolifera) kasvukohtade kaitseks seitse püsielupaika: Järva maakonnas Sääsküla külas, Tartu maakonnas Tõravere alevikus, Viljandi maakonnas Pinska külas ning Võru maakonnas Hüti, Koidula, Kolodavitsa ja Osula külas. Kiisa võsu-liivsibula püsielupaik on keskkonnaregistrisse kantud kui Kiisa mikrokaitseala, mis on kaitse alla võetud Viljandi maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määruse nr 413 „Loodushoiust Viljandi maakonnas” lisa 4 „Riikliku kaitse all olevate objektide nimekiri” punktiga 19, mis nimetab Kiisa liigikaitseala (Pärsti 0,03 ha). Tepripalu püsielupaiga ala on osaliselt kaitse all kui Tepripalu männik (looduslik mägisibula levikuala), mis on kaitse alla võetud Tartu rajooni TSN TK 9. septembri 1964. a otsusega nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonis” lisa 1 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega loodusobjektide loetelu” punktiga 81 „Looduslik mägisibula levikuala” (asukoht: Nõo k/n Komnoore kol. Toravere veskist kirdes, 0,2 km Tepripalus”). Püsielupaikade moodustamisega arvatakse kaitse alt välja Kiisa mikrokaitseala (keskkonnaregistri kood KLO9311569), pindalaline objekt puudub) ning Tepripalu männik (keskkonnaregistri kood KLO1000428) pindalaga 8,16 ha. Teised kavandatavad püsielupaigad seni kaitse all ei olnud. 2018. aastal inventeeris Pärandkoosluste Kaitse Ühingu botaanik Meeli Mesipuu valitud kuiva kasvukoha taimeliikide, sh võsu-liivsibula leiukohti, et analüüsida kasvukohtade kaitstust ja püsielupaikade moodustamise vajadust1. Tuginedes selle inventuuri tulemustele ja enda paikvaatlustele 2020. aastal, tegi Keskkonnaamet (edaspidi ka KeA) Keskkonnaministeeriumile (edaspidi ka KeM) ettepaneku võtta kaitse alla seitse võsu-liivsibula püsielupaika2. 2020. aasta lõpus toimunud kaasamise tulemusena korrigeeris Keskkonnaamet püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanekut ja väljatöötamise kavatsust ning esitas selle 25. märtsil 2021. aastal keskkonnaministrile määruse menetluse algatamiseks3. Keskkonnaminister algatas 25. mai 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/254 menetluse võsu-liivsibula püsielupaikade kaitse alla võtmiseks ja kaitse-eeskirja kehtestamiseks. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Reet Reiman (tel 786 8369, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna liigikaitse büroo juhataja Marju Erit (tel 5649 6373, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti 1 Pärandkoosluste Kaitse Ühing „Valikuliste kuiva kasvukoha taimede inventuur koos kaitsekorralduslike soovituste andmisega” 2019, aruanne kättesaadav Keskkonnaametist. 2 Registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 26.10.2020 nr 7-16/20/18026 all. 3 Registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 25.03.2021 nr 7-4/21/6411 all. õigusosakonna vanemjurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]) ja kaardid on kontrollinud Marika Arro (tel 673 6636, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Kadri Alasi (tel 626 2882, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7-25) ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) rakendamine. Võsu- liivsibula püsielupaikade moodustamise eelduseks on II kaitsekategooriasse kuuluva võsu- liivsibula haruldus ja ohustatus. Võsu-liivsibul kuulub Eestis kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku 2017. aasta hindamise järgi on võsu-liivsibul arvatud ohulähedaste liikide kategooriasse. Peamisteks ohuteguriteks on märgitud kasvukohtade kinnikasvamine ja tallamine. Leviku ulatus on enam-vähem stabiilne, isendite arvukus populatsioonides kohati väheneb. Võsu-liivsibul on steriilsete võrsetega püsik, mille lehed moodustavad tihedad rosetid. Taimed õitsevad juuli lõpust augusti lõpuni, seemned valmivad septembris ning idanevad kahe nädala jooksul ja seemnete idanemisvõime püsib kolm aastat. Kuiva kasvukoha taimede kaitse tegevuskava4 järgi on liigile kõige sobivamad kasvukohad männikunõlvad, kus lisaks teistele teguritele etendab tütarvõsude eraldumisel oma osa ka nende raskusjõud. Vananedes muutub taim vähem tundlikuks niiskuse suhtes, reageerib aga kergemini valguse intensiivsusele ja omadustele. Sageli on leiukohad tugeva inimmõjuga. Liigi põhilised kasvukohad on männikud leetunud liivmuldadel, lubjavaesed aruniidud kamar-leetmuldadel ja näivleetunud muldadel, kontinentaalsed liivad, kadastikud liivmuldadel, sarapuupõõsastikud, soostunud metsaservad ning lisaks veel pargid, surnuaiad, skväärid ja alleed, teede- ja põlluservad, raudteetammid ja karjäärid. Võsu-liivsibul on Eestis oma levila loode- ja põhjapiiril, kusjuures Euroopa floora atlase järgi on Eesti põhjapoolsemad leiukohad kultuurist metsistunud. Võsu-liivsibul on Eestis paigutise levikuga ja seda leidub sagedamini Kagu-Eestis. Keskkonnaregistrisse on 2021. aasta mai seisuga tehtud 35 võsu-liivsibula kasvukoha registrikannet, millest 14 asuvad osaliselt või täielikult kaitstavatel aladel. Valdavalt on kasvukohti hinnatud vähearvukaks ja neid ohustab kinnikasvamine. Võrreldes 2017. aasta andmetega on keskkonnaregistris arhiveeritud 17 leiukohta (2017. aastal oli registreeritud 52 leiukohta, 2021. aastal on neid 35). Peamiseks arhiveerimise põhjuseks on liigi kadumine (viimastel aastatel ei ole liiki leitud, kasvukoht on hävinud). 4 Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#soontaimed Kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgiks seatud võsu-liivsibula ökoloogilistest nõudlustest. Keskkonnaregistri järgi leiduvad moodustatavates võsu-liivsibula püsielupaikades veel mitme II ja III kaitsekategooria liigi kasvukohad. Kuiva kasvukoha taimede 2018. aasta inventuuri lõpparuande järgi väärivad erilisemat kaitset need kohad, kus lisaks võsu-liivsibulale leidub ka teisi kaitsealuseid liike või asub palu- või nõmmeniidulaadne kooslus. Oluline on võsu-liivsibulale sobivate valgus- ja kasvutingimuste säilitamine, mistõttu tuleb vajaduse korral elupaiga kooslust mingil määral kujundada. Sellega tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad võsu-liivsibula omadega. Koidula püsielupaiga alale ja ümbrusesse jäävad II kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide nõmmnelgi (Dianthus arenarius) ja palu-põisrohu (Silene chlorantha) ning III kaitsekategooria taimeliigi roomava öövilke (Goodyera repens) kasvukohad ning putukaliikide suur-kuldtiiva (Lycaena dispar) ja teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) elupaigad. Kolodavitsa püsielupaiga alale jäävad II kaitsekategooria taimeliikide hariliku käokulla (Helichrysum arenarium), palu-põisrohu ja nõmm-mailase (Veronica dillenii) kasvukohad ning III kaitsekategooria putukaliikide nõmme-tähniksinitiiva (Maculinea arion), suur-kuldtiiva ja teelehe-mosaiikliblika elupaigad. Osula püsielupaiga alale jääb III kaitsekategooria taimeliigi aas-karukella (Pulsatilla pratensis) kasvukoht. Tepripalu püsielupaiga alale jääb II kaitsekategooria taimeliikide kummeli-võtmeheina (Botrychium multifidum) ja sale haguheina (Koeleria macrantha) kasvukohad ning III kategooria taimeliikide aas-karukella ja karukolla (Lycopodium clavatum) kasvukohad. Kehtestatav kaitsekord tagab ühtlasi ka nende kaitsealuste liikide kasvukohtade ja elupaikade kaitse. Kiisa, Hüti ja Sääsküla püsielupaiga aladele teadaolevalt teiste kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku ei jää. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Keskkonnaregistris (seisuga mai 2021) on 35 võsu-liivsibula kasvukoha registrikannet, millest 14 asuvad osaliselt või täielikult kaitstavatel aladel. Võsu-liivsibula püsielupaikade kavandamisel on arvesse võetud liigi arvukust ja kasvukoha seisundit konkreetsel alal. Moodustatakse seitse uut püsielupaika kasvukohtadesse, kus võsu-liivsibula teadaolev arvukus(hinnang) on kõige suurem ning kasvukoha seisund hea ja seda on võimalik hõlpsasti parandada. Kaitse alla ei võeta vähearvukaid kasvukohti ja neid arvukaid kasvukohti, kus eeldatavasti on liik metsistunud, näiteks sattunud loodusesse kõrvalolevalt kalmistult. Vastavalt LKS § 48 lõikele 2 tagatakse kõikide II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide vähemalt 50% teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitse kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade moodustamisega. Võsu-liivsibula puhul on kaitstud umbes 40% teadaolevatest leiukohtadest. Püsielupaikade moodustamisega on kaitstud 62% teadaolevatest leiukohtadest. Looduskaitseseaduses ettenähtud minimaalsest nõudest suurem osakaal on vajalik ja põhjendatud. Võsu-liivsibula hääbumisohus olevate kasvukohtade säilimiseks on hädavajalik aktiivne kaitsetegevus. Seetõttu on liigi püsimajäämiseks ja Eesti asurkonna seisundi parandamiseks vaja kaitsta kõiki võsu-liivsibula arvukaid ja taastamispotentsiaaliga kasvukohti ning korraldada neis liigikaitselisi töid. Muudes kasvukohtades rakendub isendikaitse (LKS § 55 lõige 7), mis keelab neis kasvavaid võsu-liivsibula taimi kahjustada ja hävitada (sh välja kaevata, jätta täitepinnase või raidmete alla). 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kaitstava loodusobjekti tüübiks on valitud püsielupaik. Ala peamine väärtus on võsu-liivsibula kasvukohad, kus tuleb määrusega sätestada piirangud sellises ulatuses ja kaitsekorraga, mis tagavad selle liigi ja selle kasvukohtade soodsa seisundi. Keskkonnaregistri järgi on moodustatavates püsielupaikades registreeritud ka teisi II ja III kaitsekategooria taime- ja loomaliike, kuid nende levikuulatus ei ole nii laialdane, et see põhjendaks muu kaitstava ala tüübi (nt looduskaitseala) valikut. Püsielupaiga tüübi valiku korral on võimalik kohaldada optimaalse suurusega alal just seal leiduvate liikide, eelkõige võsu-liivsibula kaitseks vajalikke ja kohaseid piiranguid. 2.4. Püsielupaiga välis- ja vööndipiirid 2.4.1. Piiritlemise üldpõhimõtted Püsielupaiga piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et sinna on hõlmatud esinduslik võsu- liivsibula kasvukoht ulatuses, mis tagab liigi kasvukohtade kaitse ja säilimise. Kavandatavate püsielupaikade piiritlemisel on teadaolevale isendite leiukohale lisatud enamasti 20 m laiune puhver avamaal ja 30 m laiune puhver metsamaal, et tagada võimalus leviku laiendamiseks ja kasvukoha mikrokliima säilimiseks ning ennetada väljastpoolt püsielupaika tulenevate võimalike ohutegurite negatiivset mõju. Kui mingis suunas pole võimalik sobiva ulatusega puhvrit tagada (nt õuemaa, tee, põllumaa tõttu), on üldjuhul suurendatud puhvrit muus suunas (ilmakaares). Püsielupaiga piiritlemisel on võetud aluseks, et piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on võimaluse korral kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (teed, mõõdistatud maaüksused, rajatised jm põhikaardil eristuvad joonobjektid). Püsielupaiga piirile jäävad (raud)teed on püsielupaigast välja arvatud 2 m puhvriga (raud)tee telgjoonest. Selgepiirilise orientiiri puudumisel on kasutatud mõttelisi sirgeid koordinaatidega kirjeldatud punktide vahel. Koordinaadid on esitatud geograafiliste koordinaatidena. Püsielupaiga piirid on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti 2021. aasta põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid (seisuga aprill 2021). Määrusega moodustatakse seitse võsu-liivsibula püsielupaika, kogupindalaga 7,71 ha. Püsielupaigad on tsoneeritud kogu ulatuses piiranguvööndisse. Eraomand moodustab alast ligikaudu 46% (3,54 ha), munitsipaalomand 53% (4,11 ha) ja riigiomand 1% (0,05 ha). 2.4.2. Püsielupaikade välispiirid Hüti püsielupaik asub Võru maakonnas Rõuge vallas Hüti külas. Ala pindala on 0,59 ha. Püsielupaik moodustatakse leiukoha KLO9338214 alusel. 2016. aasta andmetel on leiukohas loendatud umbes 300 sibulat, mis kasvavad vahetult tee ääres veidi rohkem kui 100 m pikkusel lõigul. Üle tee lõuna pool on samuti esinduslik leiukoht (KLO9338213), mis jääb Koiva- Mustjõe maastikukaitsealale. Kuna maastikulised alused püsielupaiga piiritlemiseks puuduvad, on Hüti püsielupaik piiritletud mõtteliste sirgetena ligikaudu 30 m laiuse puhvriga keskkonnaregistris registreeritud kasvukoha ümber, va lõunaosas, kus püsielupaik piirneb teeservaga. Mõttelised sirged läbivad nelja käänupunkti geograafiliste koordinaatidega: 654 547,655 ja 6 387 097,955; 654 596,682 ja 6 387 088,584; 654 633,661 ja 6 387 094,106 ning 654 685,868 ja 6 387 046,418. Ala jääb tervenisti eramaale. Kiisa püsielupaik asub Viljandimaal Viljandi vallas Pinska külas. Ala pindala on 0,1 ha. Püsielupaik moodustatakse leiukoha KLO9311569 alusel. Praegu on kaitse all Kiisa mikrokaitseala, millel kaardiobjekt puudub, kuid 1990. aasta plaanide järgi on kaitseala moodustatud just selle leiukoha ümbrusesse. Kiisa mikrokaitseala kustutatakse keskkonnaregistrist. Püsielupaik on piiritletud kuni 20 m laiuse puhvriga ümber keskkonnaregistrisse kantud liigi kasvukoha, kus on 2017. a andmetel loendatud u 100 taime. Alast on välja arvatud põllumaa, kaasamise tulemusel kokkuleppel maaomanikuga ka tulevane elumaja koht püsielupaigast lõunas (2020. aasta ortofotol on näha vundamendiauk). Püsielupaiga piir kulgeb põhjaosas mööda Eesti Põhikaardile kantud põllumaa piiri, idaosas mõttelise sirgena katastripiirini, edasi mööda katastripiiri. Kuna püsielupaiga lääne- ja lõunaosas maastikulised alused püsielupaiga piiritlemiseks puuduvad, on see piiritletud mõtteliste sirgetena põlluserva ja katastripiiri vahel, kusjuures mõtteliste sirgete käänupunktide koordinaadid on 590 245,811 ja 6 470 605,952 ning 590 270,349 ja 6 470 593,316. Ala jääb tervenisti eramaale. Koidula püsielupaik asub Võrumaal Setomaa vallas Koidula külas. Ala pindala on 3,36 ha. Püsielupaik moodustatakse kahe leiukoha – KLO9315069 ja KLO9339913 – alusel. 2018. aasta andmetel on esimese puhul tegemist metsastuva-puhmastuva nõlvaga, kus on vaja tekitada häile ja koristada raiejäätmed. Teise puhul on keskkonnaregistrisse märgitud, et alal on u 140 sibulat väikeste kogumikena ligikaudu ühel ruutmeetril. Hõre võsa katab umbes 5 % ümbrusest. 2020. aasta vaatluse põhjal tuvastati, et ala on võsast puhastatud ja taimi oli rohkelt. Püsielupaik moodustatakse kahe leiukoha piiritlemisel üheks alaks, et tagada kasvukoha sidusus ja isendite paljunemise võimalus. Püsielupaik on piiritletud nii, et kasvukohti ümbritsev lageala on kaasatud püsielupaika ja metsas hõlmab püsielupaik ligikaudu 30 m puhvrit ümber keskkonnaregistrisse kantud kasvukoha. Püsielupaika on arvatud alal leiduvate II kaitsekategooria taimeliikide palu- põisrohu ja nõmmnelgi esinduslikud kasvukohad. Palu-põisrohi on Eesti punase nimestiku andmetel väljasuremisohus taimeliik, mille 19-st keskkonnaregistrisse kantud leiukohast on kaitse all vaid 8. Seega on oluline ja vajalik lisakasvukohtade kaitse alla võtmine. Koidula püsielupaika arvatud palu-põisrohu kasvukohad on esinduslikud, kuna isendeid on viimase vaatluse (2017) kohaselt ühes 119 ja teises koguni 754 ning need väärivad kaitse alla võtmist. Nõmmnelk on alates 2012. aastast II kaitsekategooriasse kuuluv liik, mis on hinnatud ohualtisse seisundisse. Koidula püsielupaiga alale jäävas leiukohas on 2018. aastal loendatud umbes 400 isendit. Kaasamisel vähendati püsielupaiga algselt kavandatud ulatust põhjaosas, et oleks võimalik osaliselt ellu viia detailplaneeringuga ette nähtud Koidula transpordikeskuse sõidukite ooteala perspektiivne laiendus. Püsielupaiga ulatust ei ole võimalik rohkem vähendada kaitstavate taimeliikide kasvukohtade kaitsevajaduse tõttu. Püsielupaiga alale jäävad olemasolevad ehitised (puurkaev, kaks tuletõrjeveemahutit, reoveepuhasti heitvee ja Koidula ooteala platsidelt kogutava sademevee väljalaskme toru ja väljalask). Eeldatavasti on võimalik leida sobiv asukoht veel kahele detailplaneeringuga ettenähtud tuletõrjeveemahutile püsielupaiga alal nii, et neid ei paigaldata II kaitsekategooria kaitsealuste taimede kasvukohta. Püsielupaik on piiritletud mööda katastripiire, piirdeaeda, teeservi, nendevahelisi mõttelisi sirgeid ja põhjaosas mõtteliste sirgetena, mis läbivad käänupunkti geograafiliste koordinaatidega 713 705,948 ja 6 416 719,614. Ala jääb kogu ulatuses munitsipaalmaale (eri kinnistud). Kolodavitsa püsielupaik asub Võrumaal Setomaa vallas Kolodavitsa külas. Ala pindala on 0,34 ha. Püsielupaik on moodustatud leiukoha KLO9335934 alusel. Keskkonnaregistrisse märgitud 2017. aasta hinnangu järgi on alal ohtralt taimi ja 2020. aasta kevadel tehtud välitööd kinnitavad neid andmeid. Tegemist on Niitsiku-Võmmorski tee ja Valga-Petseri raudtee vahele jääva alaga Kolodavitsa küla raudteeülesõidu juures. Ala on piiritletud põhjapoolt raudteeservaga (2 m raudtee telgjoonest) ning lääne ja lõunapoolt põhikaardile kantud maantee servaga. Idapiir on tõmmatud mööda katastripiiri ja selle pikendust nii, et püsielupaiga alale jääks II kaitsekategooria taimeliigi hariliku käokulla esinduslik kasvukoht. Harilik käokuld on Eesti punase nimestiku alusel ohualdis seisundis olev taimeliik, mille 39-st keskkonnaregistrisse kantud kasvukohast on vaid 16 kaitse all. Seetõttu on oluline lisakasvukohtade kaitse alla võtmine. Kolodavitsa püsielupaiga koosseisu arvatud hariliku käokulla kasvukoht on arvukas (2017. aasta andmetel 128 taime) ja väärib kaitset. Püsielupaik jääb eramaale (0,30 ha) ja riigimaale (0,05 ha). Osula püsielupaik asub Võrumaal Võru vallas Osula külas. Ala pindala on 1,12 ha. Püsielupaik on moodustatud leiukoha KLO9308452 alusel. Keskkonnaregistri andmetel pärinevad esimesed kirjed leiukohast juba aastast 1981, kui on märgitud, et tegemist on elujõulise alaga. 2017. aasta kirje märgib, et sibulaid leidub hajusalt nõlvadel ja need moodustavad ebamääraseid kogumikke. 2020. aasta kevadise välitöö käigus tuvastati alal rohkel sibulaid. Ala piiritlemisel on lisatud valdavalt 30 m laiune puhver keskkonnaregistrisse kantud kasvukohale. Idaosas on piiritlemise aluseks võetud teeserv, põhjaosas Eesti põhikaardile kantud nõlvaserv, kusjuures osaliselt ulatub piir mõtteliste sirgetena nõlvast kaugemale läbi käänupunkti, mille geograafilised koordinaadid on 667 624,312 ja 6 419 539,687, et arvata püsielupaika võsu-liivsibula nõlval asuv kasvukoht. Loodeosas on püsielupaiga piiriks katastripiir käänupunktide 667610,148 ja 6419546,359 ning 667586,995 ja 6419527,687 vahel ja mujal mõttelised sirged nii, et püsielupaigaga piirnevad ehitised jäävad püsielupaigast välja. Mõttelised sirged läbivad kolme käänupunkti koordinaatidega 667 590,688 ja 6 419 488,672; 667 614,410 ja 6 419 432,900 ning 667 641,233 ja 6 419 408,914. Kahe võsu-liivsibula kasvukoha vahel on puhver laiem kui 30 m, et kompenseerida piisava puhvri puudumist teeservas ja nõlval ning tagada kahe kasvukoha sidusus. Püsielupaik jääb eramaale (0,37 ha) ja munitsipaalmaale (0,75 ha). Sääsküla püsielupaik asub Järva maakonnas Järva vallas Sääsküla külas. Ala pindala on 0,34 ha. Püsielupaik on moodustatud leiukoha KLO9311156 alusel, mille kohta on keskkonnaregistris 2018. aastal märgitud, et loendatud on vähemalt paar tuhat sibulat, nõlva esine on niidetud ja nõlv ise on intensiivselt võsastuv. 2020. aasta kevade seisuga on osa võsa alalt eemaldatud. Püsielupaik on piiritletud keskkonnaregistrisse kantud kasvukohale avamaal ligikaudu 20 m ja piki seljandikku (liigi ajaloolises kasvukohas) kuni 50 m laiuse puhvri lisamisega. Põllumaa on püsielupaigast välja jäetud mööda Eesti põhikaardile kantud põllumaa kõlviku piiri ja püsielupaiga põhjapiir on tõmmatud katastripiirini. Mujal on ala piiritletud mõtteliste sirgetega läbi kahe käänupunkti geograafiliste koordinaatidega 597 781,231 ja 6 559 340,000 ning 597 809,357 ja 6 559 314,776. Ala jääb tervenisti eramaale. Tepripalu püsielupaik asub Tartu maakonnas Tõravere alevikus. Ala pindala on 1,85 ha ja see koosneb kahest lahustükist: lõunapoolne pindalaga 0,63 ha ja põhjapoolne pindalaga 1,22 ha. Püsielupaik on moodustatud leiukohtade KLO9340515 ja KLO9326064 alusel. Esimene jääb Tepripalu männiku kaitsealale, mis on moodustatud 1964. aastal võsu-liivsibula kaitsmiseks. Tepripalu männik arvatakse kaitse alt välja, kuna varasem ulatuslik levila on praeguseks mitu korda vähenenud, ning selle asemel moodustatakse püsielupaik. Keskkonnaregistri 2020. aasta andmetel on kasvukohas loendatud 131 vegetatiivset võsu 8 kogumikus 4 m2 suurusel alal. Vajalik on puude järelkasvu ja põõsaste eemaldamine, kevadsuvine niitmine koos niite eemaldamisega või põletamisega. Leiukoht KLO9326064 jääb olemasolevast kaitsealast välja. 2020. aasta andmetel on leiukohas loendatud 1539 vegetatiivset ja 1 generatiivne võsu. Ala ümbrust on niidetud-rohitud 2020. aasta juuli keskpaigani kahel korral. Ala vajab jätkuvat valguskonkurentide eemaldamist. Põhjapoolne lahustükk on piiritletud kuni 100 m puhvriga liigi kasvukohast, et võimaldada liigil levida ajaloolisse kasvukohta. Püsielupaigast on välja jäetud põllu- ja õuemaa mööda Eesti põhikaardile kantud kõlvikupiiri. Püsielupaiga kagupiir on piiritletud mööda liinitrassi serva (10 m elektriliinist) ja lõunapiir pärast kaasamist kohaliku omavalitsuse ettepanekul tee telgjoonest 5 m põhjapool. Püsielupaiga läänepiir kulgeb mõtteliste sirgetena teeservast õuemaa nurgani, kusjuures sirgete käänupunkt paikneb katastripiiride nurgapunktis. Kirdepiir kulgeb õuemaa nurgast põlluservani. Lõunapoolne lahustükk on piiritletud keskkonnaregistrisse kantud kasvukohale kuni 55 m laiuse puhvri lisamisega lääne- ja põhjaosas, et kompenseerida piisava puhvri puudumist kagu- ja lõunaosas, kus püsielupaigast on välja jäetud põhikaardijärgsed õuemaa ja haritava maa kõlvikud. Püsielupaiga idapiiriks on teeserv, lääne- ja põhjaosas mõttelised sirged läbi käänupunkti geograafiliste koordinaatidega 644 391,533 ja 6 459 922,702. Püsielupaik jääb tervenisti eramaale. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud püsielupaigas leiduvate võsu-liivsibula ja teiste ohustatud liikide kasvukohti ja elupaiku. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab püsielupaigas kasvavate kaitsealuste liikide soodsa seisundi ja on proportsionaalne muude huvide suhtes (sh maaomanike huvid). Määrusega seatakse kitsendused Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 31 tulenevale ettevõtlusvabadusele ja §-st 32 tulenevale omandiõigusele. Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste (II ja III kaitsekategooria taimeliigid) säilimine. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega nende liikide elupaigad ja kasvukohad säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Metsamajandus-, kaevandamis- ja kinnisvaraarendusealase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse- eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud. Kaitse-eeskirjaga ei reguleerita pilliroo varumist, kalapüüki, lautri ja paadisilla püstitamist ja laiendamist ega veesõidukitega sõitmist ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, kuna püsielupaikade alal puuduvad veekogud, ei leidu roostikku. Piiranguvööndis ei saa reguleerida inimeste viibimist, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist, mistõttu neid kaitse-eeskirjas ei nimetata ning need ja muud nimetamata tegevused on lubatud. 2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted Püsielupaigas kehtivad kaitsekorra üldpõhimõtted on kooskõlas looduskaitseseadusega, samas on määruses sätestatud mõningaid leevendavaid ja kitsendavaid erisusi. Püsielupaigas on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisusi. Võsu- liivsibulad eelistavad kasvada teatud inimmõjuga aladel, seega pole majandustegevuse täielik keelamine põhjendatud ja keelatud on üksnes liiki ohustavad konkreetsed tegevused. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on püsielupaikades lubatud majandustegevus. Püsielupaigas on lubatud jahipidamine. Jahi käigus püsielupaigas viibimine on eeldatavasti juhuslik ega põhjusta olulist tallamist. Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Teed käsitletakse ehitusseadustiku paragrahvi 92 järgi, mille kohaselt on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Seega ei saa lugeda autodega sõitmise käigus tekkinud roopaid rajatud pinnasteeks. Püsielupaikade teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Muudel juhtudel on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, püsielupaiga valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel ning muudel kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sh olemasolevate rajatiste hooldustöödel. Muudel tingimustel pole väljaspool teid (sh radadel ja sõitmise käigus kujunenud pinnasteedel) sõitmine lubatud, sest see kahjustab püsielupaikadesse jäävat valdavalt tallamisõrna pinnast. Püsielupaiga valitseja nõusolekul on lubatud rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja püsielupaiga valitseja poolt tähistamata kohas. Ettevalmistatud ja tähistatud kohad rahvaürituse korraldamiseks võsu-liivsibula püsielupaikades puuduvad ning püsielupaikade väikest pindala arvestades pole nende rajamine põhjendatud. Kuna võsu- liivsibula püsielupaikades on tegemist kuivemapoolsete hõreda taimestikuga (kamardumata) aladega, on rahvaürituse korraldamine lubatud liigse tallamise ja olulise pinnasekahjustuse tekke vältimiseks üksnes püsielupaiga valitseja nõusolekul põhjendatud juhtudel (nt liigi tutvustamine konkreetses kasvukohas vms üritused, mida on vajalik tingimata korraldada liigi kasvukohas). Moodustatavad püsielupaigad on pindalalt väga väikesed ja seega pole muudel juhtudel vajalik püsielupaiga territooriumil rahvaüritust läbi viia. Püsielupaiga valitseja nõusolekul on lubatud koosluste kujundamine vastavalt kaitse- eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Koosluste kujundamine (peamiselt puistu harvendamine, põõsaste ja võsa eemaldamine, niitmine koos niite eemaldamisega, vajaduse korral rohimine kamardumise vähendamiseks) on vajalik liigi elupaiganõudluse säilimiseks. Koosluste kujundamise käigus võib lubada ka lõkke tegemist raiejäätmete põletamiseks väljaspool liigi kasvukohta, kuid võimaluse korral tuleb eelistada lõkke tegemist väljaspool püsielupaika. Raidmed tuleb alati kas põletada või püsielupaigast eemaldada. Püsielupaiga valitseja nõusolekul on lubatud uuendusraie, kusjuures püsielupaiga valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokkuveo ning puistu koosseisu ja täiuse kohta, mis on vajalikud kaitsealuste liikide kasvukohtade säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. Uuendusraie ei mõjuta negatiivselt liigi kasvukoha tingimusi, kui tagatakse piisav hulk säilikpuid ning vajaduse korral tehakse uuendusraie aegjärkse raiena, et valgustingimusi ei muudetakse liiga kiiresti ja ala ei hakkaks võsastuma. Väga oluline on vältida ala raiejärgset võsastumist, mistõttu tuleb sõltuvalt metsa kasvukohatüübist valida sobiv raieviis ja vajaduse korral teha raiejärgsetel aastatel võsaraiet. Raiet tuleb teha väljaspool liigi vegetatsiooniperioodi, mis kestab juuli algusest oktoobri lõpuni. Lisaks tuleb jälgida, et raie käigus ei sõidetaks masinatega isendite kasvukohas, ei langetataks sinna puid ega ladustataks püsielupaika raidmeid. Isendite kasvukohas tuleb raied teha käsitsi või kergetehnikaga. Kõik raidmed tuleb raie käigus püsielupaigast eemaldada või raiejäätmed püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud kohas põletada. Püsielupaigas on keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, välja arvatud rajatise püstitamine püsielupaiga valitseja nõusolekul. Püsielupaiga valitseja võib lubada püsielupaika uue rajatise, näiteks maakaabelliini, loodushariduslikke eesmärke täitva rajatise (infotahvli) või muu rajatise rajamist, kui sellega ei hävitata võsu-liivsibula isendeid ega halvendata võsu-liivsibula kasvukoha seisundit (eeskätt valgustingimusi, aga ka näiteks potentsiaalselt sobiva kasvukoha pindala, kuhu liik saaks levida). Lisaks on püsielupaigas keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, maavara kaevandamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. Need tegevused vähendavad otseselt nii võsu-liivsibula kui ka teiste püsielupaigas kasvavate kaitsealuste taimede kasvukohtade pindala ja halvendavad kasvukohatingimusi. Kuigi mõned võsu-liivsibula kasvukohad jäävad õuemaade lähedusse (nt Kiisa), pole põhjendatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ega väetise kasutamise lubamine, kuna need võivad kahjustada võsu-liivsibula isendeid (biotsiidid, taimekaitsevahendid) või põhjustada taimestiku vohamist ja edaspidist kamardumist liigi kasvukohas või leviku laiendamiseks sobivas asukohas (väetised). Telkimine ja lõkketegemine püsielupaiga valitseja nõusolekuta selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on keelatud, kuid lõket võib olla vaja teha liigikaitselistel töödel tekkinud raiejäätmete põletamiseks, mistõttu saab seda vajaduse korral lubada metsakoosluste kujundamise käigus. Samas on püsielupaiga alad nii väikese pindalaga, et tõenäoliselt on võimalik telkimiseks ja lõkke tegemiseks leida sobiv koht ka väljaspool püsielupaiga maa-ala. Telkimiseks sobivaid paiku on moodustatavates püsielupaikades keeruline leida, kuna alad on väiksed (nt Kiisa püsielupaik pindalaga 0,1 ha) või on nende asukoht telkimiseks sobimatu (nt Hüti püsielupaik asub vahetult tee servas). Kiisa püsielupaiga alale jääb erakasutuses olev lõkkekoht, kus maaomanik võib ka edaspidi lõket teha, muuhulgas püsielupaigas raiutud võsa põletamiseks. Keelatud on raidmete ladustamine püsielupaika, kuna see vähendab liigile sobiva kasvukoha pindala ning takistab taimede kasvamist, mistõttu tuleb raidmed püsielupaigast koristada kõikide raiete, sh trassiraiete järel, või püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud kohas põletada. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine püsielupaiga valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole vaja püsielupaiga valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Püsielupaiga valitseja nõusolekuta on püsielupaikades keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist ning jahiulukeid lisasööta. Püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab püsielupaiga valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada püsielupaiga kaitse-eesmärkide saavutamist või püsielupaiga seisundit. Kui tegevust ei ole püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud püsielupaiga valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitstavatel aladel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse- eeskirjas lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 3. Menetluse kirjeldus Võsu-liivsibula püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanek ja väljatöötamise kavatsus saadeti 5.‒9. novembril 2020. aastal kõigile maaomanikele ja kohalikele omavalitsustele põhjendatud vastuväidete ja ettepanekute esitamiseks, milleks anti aega 14. detsembrini 2020. Kirjad saadeti ka neile, kellel seoses Tepripalu männiku kaitse alt välja arvamisega looduskaitselised piirangud kaovad. Kirjas oli öeldud, et kui vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitata, loetakse seda nõustumiseks. Nõustuva kirja saatsid Rõuge vallavalitsus (Hüti PEP), Setomaa vallavalitsus (Kolodavitsa PEP) ja maaomanik Irja Toots (Tepripalu PEP). Lisaks saadeti kiri AS-le Paldiski Sadamad, kuna kogu transpordikeskuse maa-ala, mis jääb osaliselt kavandatava Koidula püsielupaiga alale, on Setomaa vallavalitsuse poolt antud AS-le Paldiski Sadamad kasutada 50-aastase hoonestusõigusega ning alale on 2012. aastal kehtestatud detailplaneering. Tabelis 1 on kaasamise käigus esitatud huvigruppide ettepanekute ja vastuväidete ning Keskkonnaameti kirjalikult saadetud seisukohtade lühikokkuvõte. Selgitavate kirjade saatmise järel rohkem vastuväiteid ega ettepanekuid ei laekunud. Tabel 1. Maaomanike ja kohalike omavalitsuste vastuväited ja ettepanekud väljatöötamise kavatsuse tutvustamisel Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus Kiisa võsu-liivsibula püsielupaik (edaspidi ka PEP) Kiisa-Jüri 1. 04.12.2020 saadetud kiri: toetab PEPi moodustamist, aga ei nõustu 1. Maaomanikule selgitati püsielupaiga piiritlemise üldisemaid (89801:001:0367) PEP-i laiendamisega lõunaosas Mustijärve kinnistule, kuna kavandatud põhimõtteid ning erinevate tegevuste võimalikkust püsielupaiga alal ja ja Mustijärve piiranguala ulatub maa-alale, kuhu on planeeritud ehitada elamu. Alal on vahetus läheduses. KeA nõustus maaomaniku ettepanekuga piiri maaüksuste kehtivad projekteerimistingimused, koostatud on õueplaanid ning nende vähendamiseks, kuid pakkus välja endapoolse, selgemalt piiritletud PEPi (89801:001:0368) alusel on rajatud ligipääsutee ja muid rajatisi. Teeb ettepaneku vähendada välispiiri. omanik liigi leiukohale määratud puhverala ulatust vastavalt kirjale lisatud 2. KeA korrigeeris veel kord PEP-i piiri nii, et sellest jääks välja tulevane joonisele. elumaja, kuid jättis PEP-i idaosas piiri muutmata, et tagada liigi 2. 13.12.2020 saadetud kirjaga esitab maaomanik omapoolsed kasvukohale vajaliku puhverala säilimine. korrektuurid PEP piiri vähendamise kohta. 3. 15.10.2020 kirjaga tänab KeA-t mõistliku kompromissi eest. Kolodavitsa võsu-liivsibula PEP Transpordiamet 1. 27.11.2020 kirjaga küsivad täpsustusi, millised tegevused on KeA selgitas püsielupaiga piiritlemise põhimõtteid ning alal vajalike ja (Maanteeamet) püsielupaiga moodustamisel teemaa osas lubatud ja millised keelatud võimalike tegevuste läbiviimist. Selgitati, et niitmine on lubatud ja PEP-i (niitmine, kraavide rajamine). Juhivad tähelepanu, et ametil on kohustused valitseja nõusolekul on lubatud uute rajatiste, sh üksikkraavide rajamine. korraldada riigimaanteedel teemaa- ja tee kaitsevööndi ulatuses teehoidu Püsielupaiga valitseja ei anna nõusolekut kraavide rajamiseks, kui see ning tagada liiklusohutus. võib kahjustada võsu-liivsibula isendeid või kasvukoha seisundit. Samuti 2. 30.12.2020 kirjaga on nõus PEP-i moodustamisega. täpsustati kavandatavat kaitsekorda: sõidukitega on lubatud sõita väljaspool teid ka kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. Näiteks, kui püsielupaiga valitseja annab nõusoleku üksikkraavide rajamiseks püsielupaiga alale, siis võib nende rajamiseks kasutada ka sõidukeid. Tepripalu võsu-liivsibula PEP Nõo vald Tepripalu männikut läbib Tepripalu‒Tiksu tee, mis on määratud avalikult KeA nõustus esitatud ettepanekuga ja Tepripalu püsielupaiga idapoolse kasutatavaks teeks. Kaitse alla võtmise ettepaneku kohaselt on Tepripalu lahustüki piiri nihutati 5 m tee telgjoonest põhjapoole. püsielupaiga lõunapiir kavandatud mööda teeserva. Tee ebaühtlase laiuse tõttu vajab tee kohati laiendamist ning mõnes kohas ka teepervede eemaldamist. Lähtudes eeltoodust, teevad ettepaneku nihutada kavandatava Tepripalu püsielupaiga idapoolse lahustüki lõunapiiri tee servast 5 m kaugusele eemale või alternatiivse lahendusena pakuvad välja lõunapiiri kulgemise 5 m kauguselt Tepripalu‒Tiksu tee teljelt. AS Valga Puu Teevad ettepaneku vähendada liigi leiukoha ümber määratud puhverala KeA ei nõustunud esitatud ettepanekuga. Ettepaneku esitajale selgitati suurust 30 meetrilt 20 meetrile. Arvavad, et PEP-i moodustamine seab püsielupaiga moodustamise ja piiritlemise põhimõtteid ning tulevast piiranguid metsamajandamisele, mis on kõnealuses piirkonnas varem liigi kaitsekorda. Arvestades, et tegemist on varem kaitse all olnud Tepripalu levikule positiivset mõju avaldanud. männiku kaitsealaga, mille ulatust püsielupaiga moodustamisega oluliselt vähendatakse, on põhjendatud säilinud võsu-liivsibula kasvukohtade Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus tõhus kaitse piisava puhveralaga. Kavandatava kaitsekorra järgi on püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud ka uuendusraied, seega olulisi piiranguid metsamajandamisele PEP-i moodustamisega ei kaasne. Koidula võsu-liivsibula PEP Setomaa vald 26.11.2020 kirjaga paluvad võimaluse korral võsu-liivsibula PEP viia KeA nõustus ettepanekuga osaliselt ja selgitas, miks ei saa 2012. aastal kokku kehtivas detailplaneeringus (Koidula transpordikeskuse ooteala) kehtestatud detailplaneeringut (DP) praegu täies ulatuses realiseerida. näidatuga, et vältida huvide konflikti tekkimist (ärihuvi vs. liikide kaitse). KeA selgitas, et võimalik on hooldada kõiki olemasolevaid ehitisi PEP-is Setomaa vald on kogu transpordikeskuse ala andnud 50-aastase ning paigutada PEP-i kaks sinna DP-ga kavandatud täiendavat tuletõrje hoonestusõigusega AS-le Paldiski Sadamad, kes võib kehtiva veemahutit, kuid valdavas ulatuses pole võimalik rajada Koidula detailplaneeringu alusel igal ajal alustada parkla laiendamisega. transpordikeskuse sõidukite ooteala perspektiivset laiendust. Sama kiri 11.01.2021 kirjaga teavitavad, et praegusel ajal on vähe tõenäoline, et saadeti ka AS-ile Paldiski Sadamad, et nad saaksid esitada oma transpordikeskuse alal hakatakse parklat laiendama, kuid pikemas seisukoha. perspektiivis on vastuolu siiski olemas. AS Paldiski Soovivad lisaselgitusi, kas kavandatav kaitsekord võimaldab KeA selgitas kavandatavat kaitsekorda ja sellest tulenevaid piiranguid. Sadamad olemasolevaid ehitisi vajadusel rekonstrueerida. Samuti soovivad, et Samuti selgitati, et olemasolevate ehitiste hooldustööd on PEP-s lubatud. kaitsekorras oleks fikseeritud olemasolevate hoonete ja rajatiste Kavandatavat kaitsekorda täpsustatakse nii, et kaitse-eeskirjaga lubatud teenindamiseks sõidukitega sõitmise võimalus väljaspool olemasolevaid töödel on lubatud sõidukitega sõitmine ka väljaspool olemasolevaid teid. teid. Juhiti tähelepanu, et ehitiste hooldamise ja rekonstrueerimisega seotud tegevuste käigus välditaks võimaluse korral kaitsealuste taimeliikide isendite olulist tallamist, pinnasekahjustuste teket ja raidmete, ehitusmaterjali vm esemete ladustamist kaitsealuste taimeliikide kasvukohta. 4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilimisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikule omavalitsusele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Kohalikud omavalitsused pidid Keskkonnaametile teada anda kavandatava püsielupaiga kaitsekorra vastuolust kehtestatud või menetluses olevate planeeringutega ja edastama teabe nende planeeringutega kavandatu kohta. Setomaa vallavalitsus teatas, et Koidula püsielupaiga ala kattub Koidula transpordikeskuse ooteala detailplaneeringuga. Vastava hoonestusõiguse omanik AS Paldiski Sadamad ei avaldanud vastuseisu püsielupaiga moodustamisele ega piiritlemisele. Käesoleva määrusega moodustatakse võsu-liivsibula kaitseks seitse püsielupaika pindalaga kokku 7,71 ha, mis kõik kuulub piiranguvööndisse. Eraomand moodustab alast ligikaudu 46% (3,54 ha), munitsipaalomand 53% (4,11 ha) ja riigiomand 1% (0,05 ha). Võsu-liivsibula püsielupaikade moodustamisega arvatakse kaitse alt välja Kiisa mikrokaitseala (kaardiobjekt puudub) ja Tepripalu männik pindalaga 8,16 ha. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse püsielupaikade piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maksumäärast. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Püsielupaiga koosseisu arvatava maa pindala on kokku 7,71 ha ning see ei too maamaksu laekumistes kohalikele omavalitsustele märkimisväärseid muudatusi, kuid seoses Tepripalu männiku osalise kaitse alt välja arvamisega suureneb Nõo valla maamaksutulu ligikaudu 25 eurot, kuna kaitse alt välja arvatavate kinnistute omanikud hakkavad edaspidi maamaksu maksma vastavalt üldisele korrale. Püsielupaikades kavandatakse piiranguvööndi režiimi, kusjuures teatud tingimustel on lubatud uuendusraie, kavandatavates püsielupaikades puuduvad hoonestamata kinnisasjad, mis on elamumaa, ärimaa või tootmismaa sihtotstarbega, ning puuduvad mäetööstusmaa sihtotstarbega kinnisasjad. Eelnevat arvestades ei teki kooskõlas looduskaitseseaduse ja vastava määrusega5 riigil kohustust eramaade riigile omandamiseks, kuna piiranguvööndi režiim ei takista maa sihtotstarbelist kasutamist. Püsielupaikade moodustamise ja valitsemisega seotud kulutused kavandatakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarves. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 5 Vabariigi Valitsuse 8. juuli2004. a määrus nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” 6. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-1634 - Kiisa mikrokaitseala ja Tepripalu männiku (võsu-liivsibula kasvukoht, looduslik mägisibula levikuala) kaitse alt välja arvamine ja Võsu-liivsibula püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/32086507-5d40-471e-b5a4-e862d98ebeab Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/32086507-5d40-471e-b5a4-e862d98ebeab?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main