Kiri

Ministeeriumid Meie 17.12.2021 nr 1.2-2/171-1 Eelnõu kooskõlastamine Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: 1) eelnõu 2) seletuskiri 3) seletuskirja lisa Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Ühenduste Liit Õiguskantsleri Kantselei Eesti Töötukassa MTÜ Kuldliiga Riigikontroll Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit Keemikute Ametiühing Eesti Raudteelaste Ametiühing Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Metsatöötajate Ametiühing Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing Eesti Teatriliit Sotsiaalkindlustusamet Liidia Soontak 6269 236 [email protected]  Lisa VTK kooskõlastustabel Kooskõlastaja või arvamuse andja ning esitatud märkus Vastus esitatud märkusele Eesti Ametiühingute Keskliit Täname arvamuse küsimise eest soodustingimustel vanaduspensionide Täname samuti ametiühinguid ja erialaliite väga konstruktiivsete seaduse SVPS ja väljateenitud aastate pensioni seaduse VAPS muutmise kohtumiste eest. Peame meie koostööd väga väärtuslikuks. seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Samuti täname eelnevate kohtumiste eest valdkondlike ametiühingutega, mis on oluliselt parandanud väljatöötamiskavatsuse kvaliteeti eelnevate sarnaste dokumentidega võrreldes. 1. Valitsus on pikaajalise tegevusetusega jätnud nimekirjad Selgitame. Soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud kaasajastamata ning nimekirjade täielik kaotamine omakorda ei lahenda aastate pensionitega seotud probleemid ei laheneks ka siis, kui eksisteerivaid probleeme (paljude isikute olukord ei ole muutunud). ametialade nimekirja uuendataks. Sama ametinimetusega töökohtadel võivad riskid olla väga erinevad. Riskide ulatus sõltub tööandja kasutusele võetud ohutusmeetmetest ning töötaja väljaõppest ja hoolsusest. Seetõttu ei ole ohutusmeetmete kasutusele võtmisel ja hüvitiste määramisel mõistlik lähtuda ametinimetusest, vaid iga ametikoha riskidest ja tegelikust mõjust inimese tervisele. 2. Põhjendamatu on VTK eeldus, et pensionide maksmine viib tööjõuturult Selgitame. Sooduspensione ei maksta, kui inimene jätkab eemale suure hulga sooduspensionäre (väike pension jmt). töötamist soodustusele õigust andval töökohal. See tingib sageli inimese tööturult lahkumise. Soodustingimustel vanaduspensionäride tööhõive määr (kõik vanused) oli 2020. aastal 24,7%, samal ajal soodustuseta vanaduspensionäride tööhõivemäär oli 21,1%. Kuni 64-aastaste soodustingimustel vanaduspensionäride töötamise osakaal oli 2020. aastal 59,1%, samal ajal kõikide erialade 55-64-aastaste 1  tööhõivemäär oli aga 71,8%, see näitab, et soodustingimustel vanaduspension viib nooremad, kui vanaduspensioniealised tööturult eemale. 3. Eelarvemuudatused täies ulatuses läbi kaalumata, matemaatiliselt Arvestamata. Selgitame, et VTK-s on räägitud keskmisest võimatu säästa 30 – 40 mil eurot, keskmine pensionilisa 130- 140 eurot pensionilisast 140 eurot aastas (mitte kuus). kuus. Eelarvemuudatused on läbi kaalutud, täiendava kuluna on arvestatud pensionikulu tööealistele ning pensionikulu suurendus nimekirja 1 alusel, kokku 43,6 milj eurot aastas, mis 1. alternatiivi puhul aasta-aastalt vähenevad kuni aastani 2068, mil sooduspensioni saajad on vanaduspensionieas. 4. Reformi eesmärk kulude kokkuhoiuks on saavutatav ennekõike Selgitame. Reformi eesmärk ei ole hoida kulusid kokku, vaid terviseohtude minimiseerimisega töökohtades ja elukestva õppe muuta pensionisüsteem õiglasemaks ning inimeste tegelikest soodustamisega. riskidest lähtuvaks. Riik on teinud olulisi pingutusi elukestva õppe soodustamiseks ja terviseohtude vähendamiseks. Eestis on tasemeharidus tasuta. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kutsekoolide kaudu on võimalik tasuta osaleda sadadel koolitustel üle Eesti. Aastast 2017 on Eesti Töötukassa toel võimalik õppida ka inimestel, kes pole töötuks jäänud, kuid kelle oskused on aegunud. Nende meetmete toel on võrreldes 1990ndatega elukestvas õppes osalemise määr drastiliselt tõusnud. Alates 2009. aastast on elukestvas õppes osalemise määr olnud kõrgem kui 10%, 2015. aastal osales elukestvas õppes 12,2% täiskasvanutest (25–64 a). 2019. a oli Eesti elukestvas õppes osalemise määr aga juba 20,2%, COVID-19 kriisi ajal ning piirangutega seoses langes see 2020. aastal ning oli 17,1%. 2019. a Eurostati andmete järgi oli Eesti oma näitajaga Euroopas 6. kohal (EL liikmesriikide seas 4. kohal), meist ees vaid Põhjamaad. Viimase kümnendi jooksul on märgatavalt tõusnud madala haridustasemega ehk keskhariduseta inimeste osalus õppes — kui 2010. a osales põhihariduse või madalama haridustasemega 25‒64-aastastest elukestvas õppes vaid 1,9%, siis 2019. a oli neid juba 9,1%. 2  Samuti on muutunud töökeskkonna nõuded võrreldes 1990. aastatega oluliselt rangemaks. 1999. aastal jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööandja ülesanne hinnata töökeskkonna riske ja nende mõju töötaja tervisele ning võtta kasutusele meetmed riskide maandamiseks. Erinevatel töödel on erinevad riskide ja ka nende võimalik mõju töötajate tervisele on erinev. Tööandja ülesanne on seda arvesse võtta ja vastavalt vajadusele sobivad ennetusmeetmeid rakendada. Töökeskkonna nõuded on ka viimasel ajal muutunud rangemaks – näiteks on alates 2021. aastast tööandjatel kohustus esitada riskianalüüsid Tööinspektsioonile, mis võimaldab neid kontrollida elektrooniliselt ja varasemast suuremas mahus. 5. Erinevatele sihtrühmadele pakutud lahendusettepanekud: Tööandjapensioni kasutamine (lennujuhid) Arvesse võetud. Nõustume, et tööandjapensioni maksmist tuleb senisest rohkem soodustada. Tööandjapensioni kogumist soodustavad ettepanekud esitame Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi 2022. aastal valmivas pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsis. Täiendavasse kogumispensionisse saavad töötajad ja tööandjad juba praegu maksusoodustusega vabatahtlikke sissemakseid teha. Karjäärivahetusprogramm (kõik sihtrühmad) Arvesse võetud. 2022. aastal kavandatava tööturuteenuste ja - toetuste seaduse uuendamise raames vaadatakse tööturuteenuste paketid, grupid ja sihtrühmad üle. Töötust ennetavad meetmed ehk nn „Tööta ja õpi“ teenused on mõeldud töötavatele inimestele, kes vajavad oskustega seotud tuge töökoha vahetamisel või tööl püsimisel. Seejuures on üheks selgeks lähtealuseks anda võimalus karjääripöördeks ning ennetavates meetmetes osalemise eelduseks on ka töötukassa kaudu karjäärinõustamisel osalemine. Eriti selgelt joonistub karjääripöördele suunatus välja tasemeõppes osalemise toetuse puhul, mille disainis on muuhulgas toetatavad olukorrad, kus 3  inimene on omandanud tasemeõppes eriala vähemalt 15 aastat tagasi või on terviseseisundi tõttu sunnitud eriala vahetama (nimetatud toetus disainiti just sooduspensionäride sihtrühma silmas pidades). Tervise tõttu vabastamine võrdsustada koondamisega (kõik sihtrühmad, Osaliselt arvesse võetud. va artistid) TLS paragrahv 91 lg 3 alusel (töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund //…..// ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd) lõppenud töösuhte puhul ei teki inimesel töötuna arvele võtmisel õigust töötuskindlustushüvitisele. Leiame, et töötuskindlustushüvitise maksmine olukorras, kus inimene peab oma senisest tööst loobuma tervise tõttu, on vajalik, kuid täpsed tingimused tuleb läbi rääkida sotsiaalpartnerite ja töötukassaga (nt kuidas ja kelle poolt toimub töötaja terviseseisundi hindamine, infosüsteemide muudatused jne). Sotsiaalministeerium esitab eraldi eelnõu töötuskindlustuse seaduse muutmiseks 2022. aastal. Üleminekusissetulek 5 aastat (kõik sihtrühmad) Arvestamata. Selgitame, et töötuks jäämisel makstakse inimesele töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist kuni aasta jooksul. Üleminekusissetulek oleks meie arusaamist mööda töötuskindlustushüvitise erijuhtum, mida makstaks vaid teatud ametialade esindajatele. Leiame, et hüvitise nii pika perioodi jooksul maksmine ei ole mõistlik. Tegu on väga kuluka meetmega, mis eeldaks töötuskindlustusmakse olulist tõstmist. Samuti toome välja, et töötuskindlustushüvitis on olemuselt solidaarne kindlustussüsteem, millesse panustamise ja kasu saamise tingimused on üle sihtrühmade sarnased, st erandite tegemine suurendaks süsteemi killustatust ja tekitaks ebavõrdse kohtlemise probleeme. Ettepanekut luua üleminekusissetulek põhjendatakse vajadusega omandada uus eriala. Nagu varasemalt selgitasime, on Eestis 4  loodud meetmed elukestvas õppes osalemiseks ka töötamise kõrvalt. Töötamise kõrvalt õppimine on piisava motivatsiooni korral võimalik, seda ka soodustingimustel pensioni ja väljateenitud aastate pensioni ametite puhul. Eesti üliõpilastest töötab õpingute kõrvalt 68%, 30+ vanuses üliõpilastest teeb seda isegi 76%. Seejuures on 65% 30+ vanuses üliõpilastest ka lapsevanemad. Tööst põhjustatud haiguse hüvitis, kiire menetlus (hooldus, ühistransport, Arvestamata ja selgitatud. Kuivõrd sihtrühmade hulgas oli mäetööstus, energeetika, põlevkivitööstus, keemiatööstus, raudtee, ülekaalus ootus saada sooduspensione pikemalt, siis valisime radioloogia, nakkushaigused tervishoius) enamusele soodsama alternatiivi 1. Riik ei saa võtta enda kanda dubleerivat kulu. Rohepöörde erand nimekirja uuendamisega Arvestamata ja selgitatud. Rohepöördest enim mõjutatud Ida-Viru tööstusharudele on suunatud teised tööturumeetmed: sh tööturukoolitus koolituskaardiga ilma palga piiranguta Ida- Virumaa põlevkivisektori töötajatele ja piirkondlik töökoha loomise toetus, aga ka Õiglase Ülemineku Fondist kavandatav täiendav koolitusmeede ja töölt tööle liikumise toetus. Lisaks on tõenäoline, et kaduvate ja ümberkujundatavate töökohtade kõrval tekib rohepöörde käigus ka uusi töökohti. 6. Kutsuda kokku kolmepoolsed läbirääkimised reformikava loomiseks Arvestatud. Oleme sooduspensionite reformi ametiühingute ja tööandjate esindajatega korduvalt väga sisuliselt arutanud ning võtnud mitmeid ettepanekuid arvesse. Oleme valmis reformi arutama ka edaspidi. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO 1. Kaasajastada seaduste sisu viisil, mis vastaks toimunud ja eeldatavatele Selgitame. Soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud tööturu muutustele aastate pensionitega seotud probleemid ei laheneks ka siis, kui ametialade nimekirja uuendataks. Sama ametinimetusega töökohtadel võivad riskid olla väga erinevad. Riskide ulatus sõltub tööandja kasutusele võetud ohutusmeetmetest ning töötaja väljaõppest ja hoolsusest. Seetõttu ei ole ohutusmeetmete kasutusele võtmisel ja hüvitiste määramisel mõistlik lähtuda 5  ametinimetusest, vaid iga ametikoha riskidest ja tegelikust mõjust inimese tervisele. 2. Säilitada VAPS pension artistidele Arvestamata. Pensionisüsteemi ja pensionite maksmiseks kogutava sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa eesmärk on tagada inimestele vanaduse ja toitjakaotuse korral sissetulek. Nimetatud riskide katteks kogutava sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasutamine töövõimeliste tööealiste inimeste (täiendava) sissetuleku tagamiseks ei ole eesmärgipärane. Seetõttu valiti väljatöötamisekavatsuse alternatiividest eelnõusse ka paljude sihtrühmade eelistatud valik – koguda veel 9-15 aastat sooduspensionite staaži ning sooduspensionite maksmise jätkamine ka pärast staaži kogumise perioodide lõppemist. Eesti Balletiliit 1. Kõiki kutsealasid koheldakse VTKs samaväärselt, lähtumata Selgitame. Olenemata töö spetsiifikast ei ole vanaduse ja spetsiifikast toitjakaotuse riski korral asendussissetuleku tagamiseks kogutavast sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast töövõimelistele tööealistele inimestele (täiendava) sissetuleku tagamine eesmärgipärane. Tööealised ja töövõimelised inimesed peaksid olema tööturul aktiivsed. Soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionitega seotud probleemid ei laheneks ka siis, kui ametialade nimekirja uuendataks. Sama ametinimetusega töökohtadel võivad riskid olla väga erinevad. Riskide ulatus sõltub tööandja kasutusele võetud ohutusmeetmetest ning töötaja väljaõppest ja hoolsusest. Seetõttu ei ole ohutusmeetmete kasutusele võtmisel ja hüvitiste määramisel mõistlik lähtuda ametinimetusest, vaid iga ametikoha riskidest ja tegelikust mõjust inimese tervisele. 2. Säilitada erandina väljateenitud aastate pension balletiartistidele, Selgitame. Pensionisüsteemi ja pensionite maksmiseks kogutava vokaalsolistidele ja puhkpillimängijatele. sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa eesmärk on tagada Kultuuri arengukava 2021 – 2030” valdkondlike teemalehtede inimestele vanaduse ja toitjakaotuse korral sissetulek. Nimetatud Etenduskunstide lehel seisab, et “Eraldi tähelepanu pööratakse riskide katteks kogutava sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 6 liikumispõhiste etenduskunstide professionaalidele, pakkudes neile kasutamine töövõimeliste tööealiste inimeste (täiendava) mitmekülgset tuge (sh ümberõpe, nõustamine, väljateenitud aastate sissetuleku tagamiseks ei ole eesmärgipärane. Seetõttu valiti pension jm) pärast karjääri lõpetamist.” (“Kultuur 2030”, Lisa 5, lk 6, pktväljatöötamisekavatsuse alternatiividest eelnõusse ka paljude 3) sihtrühmade eelistatud valik – koguda veel 9-15 aastat sooduspensionite staaži ning sooduspensionite maksmise jätkamine ka pärast staaži kogumise perioodide lõppemist. 3. Lahendus 1.1. ei paku lahendusi tulevikuks Lahendused on välja töötatud eelnevate etappidena (tööturuteenused, -toetused ja -hüvitised, elukestev õpe, töötervishoiu ja tööohutuse parandamine jne). Väga pika üleminekuajaga sooduspensionite kaotamine on eelnevalt võetud meetmete viimane etapp. 4. Lahendus 1.2. vastuolus praegu ametis olevate inimeste õigustatud Arvestatud, lahendust eelnõus ei kasutata. ootustega, ei pruugi olla õiglane 5. Tööandjapensioni kasutuselevõtmine võib olla arutlusteema, vastutust ei Nõustume, et tööandjapensioni maksmist tuleb senisest rohkem tohi panna kollektiivlepingutele. soodustada. Tööandjapensioni kogumist soodustavad ettepanekud esitame Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi 2022. aastal valmivas pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsis. Täiendavasse kogumispensionisse saavad töötajad ja tööandjad juba praegu maksusoodustusega vabatahtlikke sissemakseid teha. Rahvusooper Estonia 1. VAPS pension ei peagi tagama tööohutust ega motiveerima töötajaid Selgitame. Nõustume, et VAPS pension ei pea tagama tööohutust järgima tööohutusreegleid. Arusaamatu on seos töötajale väljateenitud ega motiveerima töötajaid järgima tööohutusreegleid. Tööohutus aastate pensioni maksmise ja töökeskkonna ohutuse vahel. on reguleeritud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Täpsemalt selgitatud järgmisel real. 2. VTKs heidetakse teravalt ette, et kui inimene on 20+ aastat tegutsenud Selgitame, et tööandja ülesanne on töötervishoiu ja tööohutuse tantsija, laulja või pillimehena, siis ta võib olla tervem kui mõne muu ameti seadusest tulenevalt hinnata töökeskkonna riske ja nende mõju peal töötaja ning seetõttu ei peaks ta väljateenitud aastate penisoni saama. töötaja tervisele ning võtta kasutusele meetmed riskide Artistide töö on oma loomult tervist kahjustav. maandamiseks. Erinevatel töödel on erinevad riskide ja ka nende võimalik mõju töötajate tervisele on erinev. Tööandja ülesanne on seda arvesse võtta ja vastavalt vajadusele sobivad ennetusmeetmeid rakendada. 7  Juhul kui töötaja tervis saab töö tõttu kahjustada ning tal diagnoositakse kutsehaigus, on töötajal õigus nõuda tööandjalt kahju hüvitamist. Töötajatel, kes ei saa enam oma senisel töökohal töötamist jätkata, on võimalik saada tööturuteenuseid. 3. Kutsehaigustoetus ei asenda samaväärselt väljateenitud aastate pensioni. Arvestatud, eelnõus seda lahendust ei kasutata. Kutsehaigustoetus hõlmab väikest sihtrühma, välistatakse valdav enamus inimestest, kes hetkel väljateenitud aastate pensionit saaksid. Rahvusooperile jääb arusaamatuks, miks peab võrdsustama balletiartistid, lauljad ja puhkpillimängijaid osalise või puuduliku töövõimega kutsehaigustoetuse taotlejatega. Taoline käsitlus on väga alandav kõrge kvalifikatsiooniga artistide suhtes, kelle tööelu on erialal lõppenud elueast tulenevate kehaliste muutuste tõttu. 4. Oli arutusel, et isikule, kellel oleks väljateenitud aasate pensioni õigus, Selgitame. Töötukassa kaudu on karjäärinõustamine kõigile pakutakse alternatiivina vähemalt aastast sissetuleku säilitamist soovijatele tasuta kättesaadav, tööturukoolitus või tasemeõppes võimalusega saada korralik ümberõpe ja karjäärivahetuse tugi. Eelnõu ei osalemise toetus (suuruses 50% alampalgast) on kogu nominaalse sisalda. õpinguperioodi vältel juba täna olemasolevad teenused ning väljateenitud aastate pensioni õigusega inimestele kättesaadavad. Lisaks on inimesel õigus töötuskindlustushüvitisele 180-360 kalendripäeva (sõltub töötamise staažist) kui ta on töötuna arvele võetud ja esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse. Lisaks peab inimesel olema töötuna arvele võtmisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži ja ta ei ole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud enda algatusel (välja arvatud töölepingu seaduse § 37 lg 5, § 91 lg 2 ja § 107 lg 2 nimetatud juhtudel), kokkuleppel tööandjaga (töölepingu seaduse § 79) või enda süülise käitumise tõttu (töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3-8, avaliku teenistuse seaduse § 94). 5. Juhul, kui riik kaalub näiteks valdkondliku tööandja pensioni Selgitame. Tööandjapensioni kogumist soodustavad ettepanekud kehtestamist, siis tuleb ette näha ka riigi poolt rahastatavate esitame Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi 2022. etendusasutuste tulude suurendamine tööandja pensioni sissemaksete aastal valmivas pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsis. tasumiseks. 8 6. Väide, et 2020. aastal oleks soodustingimustel pensionit saavate isikute Selgitame. Riik peab teatud sotsiaalsete riskide puhul tagama arvelt saanud maksta vanaduspensionäridele 140 EUR juurde, on äärmiselt inimesele asendussissetuleku. Üheks neist on vanadus, milleks solvav. Väga paljude asjade teisiti tegemisel oleks saanud 2020. aastal kogutakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa. Sotsiaalmaksu maksta vanaduspensionäridele 140 EUR juurde. Küll aga ei peaks see raha pensionikindlustuse osa kasutamine töövõimelistele tööealistele tulema nende inimeste arvelt, kes on kehtiva süsteemi kohaselt ausalt ja inimestele varajase pensioni maksmiseks vähendab võimalusi oma tervise hinnaga töötanud 20+ aastat professionaalina ja oma vanaduspensionäride pensioni tõstmiseks. valdkonna tipptegijana Eesti kultuuri hüvanguks. 7. Ametialade loetelud on aegunud ja sisutühjad, oleks tulnud korrastada. Selgitame. Soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud Eelnõu projekt on oma käsitluses abstraktne ning ei sisalda sisulist Eelnõu aastate pensionitega seotud probleemid ei laheneks ka siis, kui sihtgrupi analüüsi ega tegelikku mõju sihtgrupile. Eelnõu projektis ametialade nimekirja uuendataks. Sama ametinimetusega käsitletakse üldiselt isikuid, kellele SVPS ja VAPS hetkel kohaldub, ent töökohtadel võivad riskid olla väga erinevad. Riskide ulatus sõltub puudub sisuline analüüs, millised ametikohti ja kuidas kehtiv olukord ja tööandja kasutusele võetud ohutusmeetmetest ning töötaja Eelnõu projekt mõjutab. Nii on Eelnõu projektis üldiselt võrdsustatud väljaõppest ja hoolsusest. Seetõttu ei ole ohutusmeetmete kõik töötajad ja tööandjad, kellel on SVPSiga ja VAPSiga kokkupuude. kasutusele võtmisel ja hüvitiste määramisel mõistlik lähtuda ametinimetusest, vaid iga ametikoha riskidest ja tegelikust mõjust inimese tervisele. Eesti Teatriliit ja Näitlejate Liit 1. Väljateenitud aastate pension pärast karjääri lõpetamist kindlustab Selgitame. Uue eriala omandamiseks on töötukassas ettenähtud minimaalse sissetuleku ja teeb võimalikuks viie aastase perioodi jooksul teised hüvitised ja teenused. 2022. aastal kavandatava omandada uus eriala tööturuteenuste ja -toetuste seaduse uuendamise raames vaadatakse tööturuteenuste paketid, grupid ja sihtrühmad üle. Töötust ennetavad meetmed ehk nn „Tööta ja õpi“ teenused on mõeldud töötavatele inimestele, kes vajavad oskustega seotud tuge töökoha vahetamisel või tööl püsimisel. Seejuures on üheks selgeks lähtealuseks anda võimalus karjääripöördeks ning ennetavates meetmetes osalemise eelduseks on ka töötukassa kaudu karjäärinõustamisel osalemine. Eriti selgelt joonistub karjääripöördele suunatus välja tasemeõppes osalemise toetuse puhul, mille disainis on muuhulgas toetatavad olukorrad, kus inimene on omandanud tasemeõppes eriala vähemalt 15 aastat tagasi või on terviseseisundi tõttu sunnitud eriala vahetama 9  (nimetatud toetus disainiti just sooduspensionäride sihtrühma silmas pidades). 2. Tantsijad ja muusikud alustavad erialast õpet 6aastaselt, ja nende Selgitame. Koolituskaart kuni aastasteks tasuta karjäär lõpeb reeglina 38-45aastaselt. Nad peavad oma erialase karjääri tööturukoolitusteks ja tasemeõppes osalemise toetus lõppedes konkureerima tööturul võrdselt nendega, kes alustasid pikemaajaliseks ümberõppeks on töötukassa kaudu kättesaadavad kvalifitseeritud spetsialistidena tööelu kohe peale ülikooliõpinguid. nii töötavatele inimestele kui töötutele inimestele. Tasemeõppes 20-25 aasta pikkune igapäevane töökoormus teatris ei võimalda osalemise toetuse disainis on spetsiaalselt arvestatud sellega, et ka samaaegselt uue ameti omandamist, et asuda kohe pärast teatrikarjääri siinkohal viidatud tantsijad ja muusikud kvalifitseeruksid lõpetamist uuele töökohale. Selleks ei ole teatritöö korralduse tõttu – toetusele, mis vastab tingimusele, et vähemalt 15 aastat on möödas hommikuste proovide, hilisõhtul lõppevate etenduste ning ka perekonna erialase hariduse omandamisest või ei ole terviseseisundi tõttu ja laste kõrvalt võimalust. samal töökohal võimalik jätkata. Toetuse (50% alampalgast) eesmärgiks on motiveerida õppimist ning katta õppimisega seotud täiendavad kulud ehk näiteks võimaldada vajadusel vähendada tööaega ning kompenseerida seeläbi vähenenud töötasu või katta pereelu ümberkorraldusega seotud kulu. 3. Palume lisaks Ida-Virumaa tööstuse töötajatele pidada oluliseks eelpool Selgitame. Pensionisüsteemi ja pensionite maksmiseks kogutava loetletud teatrierialade esindajaid, kes hoiavad eluvõimelisena Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa eesmärk on tagada muusika- ja balletikultuuri, ning säilitada neile väljatöötatud aastate inimestele vanaduse ja toitjakaotuse korral sissetulek. Nimetatud pension. riskide katteks kogutava sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasutamine töövõimeliste tööealiste inimeste (täiendava) sissetuleku tagamiseks ei ole eesmärgipärane. Seetõttu valiti väljatöötamisekavatsuse alternatiividest eelnõusse ka paljude sihtrühmade eelistatud valik – koguda veel 9-15 aastat sooduspensionite staaži ning sooduspensionite maksmise jätkamine ka pärast staaži kogumise perioodide lõppemist. 4.Tööandjapensionid oleks lahenduseks, kuid sel on puudused – Selgitame. Tööandjapensioni ja võimalikke soodustavaid madalapalgalistel sissemaksete raskused III sambasse, riigi poolt ettepanekuid analüüsime 2022. aasta pensionisüsteemi rahastatud etendusasutuste tulubaasi suurendamine sissemaksete jätkusuutlikkuse analüüsis. tasumiseks, kuid puudub kindlus – Kultuuriministeeriumi eelarve osakaal riigieelarves on aastast 2002 (mil tal oli 3,84% riigieelarvest), langenud 2,1%-ni 2022. aastal. Tööandjapensionis kokku leppimine kollektiivlepingutega on ebakindel. 10  Kultuuriministeerium Kultuuriministeerium mõistab ühelt poolt reformi eesmärke, kuid peame Selgitame. Lähtume eelnõus paljude sihtrühmade eelistatud hädavajalikuks rahvuskultuuriliselt traditsiooniliselt oluliste kultuuri alternatiivist 1, mis ei sisalda erandeid. erialade töötajatele samasuguse erandi loomist, nagu planeeritakse regionaalsetel ja majanduslikel põhjustel Ida-Virumaale. Juhul kui VTK-s kirjeldatud reformi puhul liigutakse edasi eranditeta Arvestatud. Eelnõu lähtub eranditeta alternatiivist. lahendusega, millega kaotatakse ära kõik SVPS-i ja VAPS-i alusel sätestatud pensionid (sh Ida-Virumaa erisus), pooldab Kultuuriministeerium VTK-s välja toodud lahendusvariantidest esimest ehk SVPS-i ja VAPS-i alusel sätestatud pensionide üleminekuajaga kaotamist, kuid selle juures tuleb silmas pidada reformi suurt mõju kultuurivaldkonnale. Artistidel ei ole oma aastakümnete pikkuse karjääri jooksul, mil Selgitame. Töötamise kõrvalt õppimine on piisava motivatsiooni keskendutakse loomingulisele kõrgvormile, võimalik omandada uut või korral võimalik, seda ka soodustingimustel pensioni ja kõrvaleriala. väljateenitud aastate pensioni ametite puhul. Eesti üliõpilastest töötab õpingute kõrvalt 68%, 30+ vanuses üliõpilastest teeb seda isegi 76%. Seejuures on 65% 30+ vanuses üliõpilastest ka lapsevanemad. Usume, et ka artistid leiavad uue või kõrvaleriala omandamiseks võimalusi ja kasutavad selleks toetavaid tööturuteenuseid. Väljateenitud aastate pensioni saades ei ole need inimesed tingimata Selgitame. Koolituskaart kuni aastasteks tasuta kitsas tähenduses töövõimet kaotanud, kuid nende võimalus senises tööturukoolitusteks (täiend- või ümberõpe) ja tasemeõppes ametis jätkata või erialast tööd teha on kadunud, kuivõrd sellele kehtivad osalemise toetus pikemaajaliseks ümberõppeks on töötukassa kõrged professionaalsed nõudmised ning see on sel määral füüsiliselt kaudu kättesaadavad nii töötavatele inimestele kui töötutele koormav, et teatud vanuses ei ole võimalik sama tööd jätkata. Pension on inimestele. Tasemeõppes osalemise toetuse (50% alampalgast) neile isikutele olnud toeks kas mõnel külgneval erialal vabakutselisena eesmärgiks on motiveerida õppimist ning katta õppimisega seotud jätkamiseks või uut eriala omandades elatustaseme ja motivatsiooni täiendavad kulud. säilitamiseks. Mööname, et karjääri lõpuga kohanemise ja ülemineku toetamine ei pruugi olla pensionisüsteemi vaates põhjendatud eesmärk, kuid kultuuripoliitika vaates on praeguse süsteemi kujul tegemist reaalset probleemi leevendava lahendusega. 11 Eriala valides on VAPS-iga pakutav turvalisus oluliseks argumendiks – Selgitame. Pensionisüsteemi ja pensionite maksmiseks kogutava karjääri ajaline piiratus on teada selle alguses. Järelkasvu puudumine on sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa eesmärk on tagada madalate palkade ja koormava töö tõttu juba praegu valdkonnas inimestele vanaduse ja toitjakaotuse korral sissetulek. Nimetatud arvestatav probleem. Sotsiaalsete garantiide nõrkus ja sellekohaste riskide katteks kogutava sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa väljavaadete ebakindlus süvendab seda tendentsi tulevikus ilmselt kasutamine töövõimeliste tööealiste inimeste elatustaseme ja oluliselt. motivatsiooni säilitamiseks ei ole eesmärgipärane. Mõttekoda Praxis on vabakutseliste olukorda analüüsinud uuringus Selgitame. Töötukassa pakub tasuta karjäärinõustamist kõigile poliitikasoovitusena välja toonud muu hulgas loomevaldkonna soovijatele ning kultuurivaldkonna professionaalidele on spetsiifiliste nõustamiste mahu kasvatamise Töötukassas. Hindame, et töötukassa kaudu kättesaadav nii tasuta tööturukoolitus täiend- või reformi elluviimisel tuleks vähem kui 10-aastase staažiga ümberõppeks kui ka tasemeõppes osalemise toetamine artistide sihtrühma puhul (kes n-ö üleminekuajast hoolimata juba praegu ümberõppeks toetusena kogu õpingute nominaalaja vältel. teadaolevalt VAPS-i pensionist ilma jäävad), välja töötada sihtrühma Töötavate inimeste koolituste toetamisel on eelduseks oskuste, eripärade ja vajadustega arvestav teenuste pakett, mis sisaldaks karjäärinõustamise läbimine. nii nõustamist, koolitusi kui ka vastavaid toetusmeetmeid. VTK-s rõhutatakse tööturuteenuseid: „õppimise ja ümberõppe all peetakse silmas eelkõige uue kutseala omandamist, Haridus- ja Teadusministeeriumi meetmeid, elukestva õppe strateegiat ning tasemekoolitusi täiskasvanutele, samuti VÕTA (ehk varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) võimalusi.“ Samas VTK-st ei selgu, et kultuurivaldkonna professionaalide ümberõppe spetsiifilistele küsimustele oleks praegu eksisteerivaid kergesti kättesaadavaid lahendusi, mis tagaks sihtrühma toimetuleku ja sujuva ümberõppe. Parimad lahendused saavutatakse eeldatavalt seeläbi, kui ümberõppes rakenduvad seni omandatud oskused. VTK-s on ühe lahendusena välja pakutud uue tööõnnetus-kutsehaiguse Arvestatud. Eelnõus on lähtutud alternatiivist 1. toetuste süsteemi loomine. Töövõime hindamine ei ole meie kirjeldatud sihtrühma jaoks lahendus, sest põhimõtteliselt on 25-aastase tööstaažiga artistid praeguse töövõime hindamise põhimõtete alusel endiselt töövõimelised, kuid neil ei ole võimalik jätkata professionaalselt omandatud erialal. Üleminekuajaga reformi korral on välja pakutud poole väljateenitud staaži Arvestatud. Eelnõus lähtutud alternatiivist 1. puhul seni kehtiva õiguse tagamine (variant 1.1, lk 14). Selline üleminek 12 on meie hinnangul hädavajalik, sest üle 10 aasta etendusasutuses töötanud artistide jaoks oleks soodustuse kaotamine ootamatu ning nad jääksid reformi hammasrataste vahele, sest on ilmselt juba arvestanud pensioni kui kompenseeriva sissetulekuga karjääri lõppedes. Üleminekuaeg annab võimaluse töötada välja toetuste ja meetmete pakett kõigile ülejäänutele, mille rakendamine lühema etteteatamisega ei oleks võimalik. Loomepalkade (seni kirjaniku- ja kunstnikupalga) hulga suurendamine ja Täname jagamast loomepalkade süsteemi laiendamise kaalumise valdkondlik laiendamine – hinnanguline maksumus 1 miljon eurot aastas. infot. Näeme, et peaksime kaaluma süsteemi laiendamist seni katmata loomealadele (sh VAPS-i alusel pensioni saavatele isikutele), et võimaldada meie institutsionaalselt töölt lahkuvatele tippudele jätkamist kultuurivaldkonnas, sh näiteks balletiartistide ümberprofileerumist koreograafideks või kaasaegse tantsu valdkonnas tegutsejateks. Kultuurivaldkonna huvi on hoida kogenud tipud aktiivses loometöös. Seda võimaldaks loomepalkade süsteem. Maksumus on arvestatud 45 loomepalga maksmiseks sektoriüleselt. Artistidele pikaajalise turvatunde pakkumiseks tasub kaaluda tulevikku Toetame lahendusi, mis toovad pensionisüsteemi vahendeid vaatava hüve süsteemi sisseseadmist, võttes aluseks näiteks praegu juurde ja tagavad vanaduspensionieas inimestele suuremad toimiva tööandjapensioni süsteemi, mis võimaldab tööandjal teha pensionid. Näiteks tehakse riigisektoris tööandja sissemakseid sissemakseid töötaja vabatahtlikku pensionifondi või tasuda täiendava vanglaametnike III pensionisambasse. kogumispensioni kindlustuslepingu sissemakseid. Kultuuripoliitika sees ei ole võimalik teha erandit ameti- või loomealade lõikes. Peale VAPS-i alusel kehtestatud pensionide kadumist puudub eranditeks seni kehtinud seaduslik alus. Seega oleks ainus võimalus seada sisse tööandjapension kõigile riigilt palka saavatele kõrgharidusega kultuuritöötajatele. Kõrgharidusega kultuuritöötaja tööandjapensioni sisseviimine kultuurisektoris – hinnanguline maksumus 3 miljonit eurot aastas. Rahalise arvestuse aluseks on 5% kõrgharidusega kultuuritöötajatele makstavast palgafondist. Täiendavad loomevaldkonna spetsiifilised tööturuteenused Selgitame. Töötukassa kaudu pakutavad töötust ennetavad (loomeettevõtluse alane täiendkoolitus, erialase ümberprofileerumise meetmed ehk nn „Tööta ja õpi“ teenused on mõeldud töötavatele teemalised nõustamised) – maksumust keeruline hinnata. Meede tuleks inimestele, kes vajavad oskustega seotud tuge töökoha 13 käivitada hiljemalt viie aasta pärast. VTK-s ei ole arvestatud kuludega, vahetamisel või tööl püsimisel. Teenused ei ole mõeldud vaid mis tekivad riigieelarvele juhul, kui isik ei ole suutnud edukalt vahetada kultuurivaldkonnale, kuid nende disainis on arvestatud karjääri või läbida ümberõpet. Kultuurivaldkonnale spetsiifilisi teenuseid kultuurivaldkonna vajadustega, et need sobiksid ka Töötukassa praegu ei paku, kuid teenuste parem sihtimine, teenusesaajate kultuurivaldkonnale. Rõhutame, et eelnõusse valitud pika oskustele paremini tuginev nõustamine ning koolitused, mis peaksid üleminekuajaga sooduspensionite ärakaotamise alternatiivi puhul sihtrühmale kättesaadavad olema juba enne töökaotuse realiseerumist, on on artistidel võimalik soodusstaaži juurde teenida 2036. aasta reformi elluviimisel võtmetähtsusega. lõpuni, pärast mida makstakse artistidele veel aastakümneid varaseid sooduspensione. Seega määratakse artistidele sooduspensione veel järgmised 15 aastat. Maaeluministeerium Puudutab "Põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava aastani Selgitame. Väljatöötamiskavatsuse alternatiivide 2030" (edaspidi PõKa) sihtrühmadest lihatööstuste ja loomanahkade väljatöötamiseks pidasime arutelusid suuremaid sihtrühmi esmatöötluse kutsealasid. PõKa 2030 sihtrühmadest on lihatööstused hõlmavate ametiühingute ja -liitudega ning tööandjate kaasatavate organisatsioonide seast välja jäänud. Maaeluministeerium keskliiduga. Oleme nõus, et läbi ei räägitud kõikide võimalike teavitas kolme esindusorganisatsiooni, so Eesti Toiduainetööstuse Liitu, puutumust omavate osapooltega. Samas soodustingimustel Eestimaa Talupidajate Keskliitu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionitega seotud ja andmete olemasolul võiks kõik puudutatud sihtrühmad (sh lihatööstused probleemid on nimekirjades toodud tegevusvaldkondade ülesed ja ja nahatöötlemine) andmepõhiselt kirjeldada. See aitab kaasa muutuste samuti on seda VTK lahendusettepanekud. Eelnõus lähtusime sujuvale juhtimisele ning kohanemisele neis sihtrühmades, kelle elu ja alternatiivist, mida eelistasid paljud tagasiside andjatest. heaolu muudatus otseselt puudutab. Riigikontroll On oluline ajakohastada tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise Arvestatud. Eelnõus lähtutud alternatiivist 1. süsteemi. Reformi õnnestumise eelduseks on aga, et süsteemi rahastamise põhimõtted oleksid selged ja sotsiaalpartnerid toetaksid väljapakutud rahastamise viise. Eelnõuga edasiminemisel on kriitiline edutegur otsus selle kohta, millistel alustel ja millistest vahenditest on kavas tööst põhjustatud tervisekahju toetust või kutsehaiguse toetust rahastada. Oluline on näidata, kuidas kavandatavad rahastamisvalikud mõjutavad sotsiaal- ja töötuskindlustussüsteemi jätkusuutlikkust. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing 14 1.Töötajate võrdne kohtlemine, kas pension või mõni muu moodus, Selgitame, et tööandja ülesanne on töötervishoiu ja tööohutuse kuidas motiveerida töötamist rasketes töötingimustes. Me ei ole nõus seadusest tulenevalt hinnata töökeskkonna riske ja nende mõju kavandatud sooduspensionite süsteemi kaotamise põhjendusega, et rasked töötaja tervisele ning võtta kasutusele meetmed riskide ning tervistkahjustavad töötingimused on suures osas kas kadunud või maandamiseks. Erinevatel töödel on erinevad riskide ja ka nende sellisel määral teisenenud, mistõttu võib kogu soodustingimustel võimalik mõju töötajate tervisele on erinev. Tööandja ülesanne on pensionite süsteemi ära kaotada. Mis on merel muutunud – töö raskem, seda arvesse võtta ja vastavalt vajadusele sobivad stressirohkem. ennetusmeetmeid rakendada. Juhul, kui töötaja tervis saab töö tõttu kahjustada ning tal diagnoositakse kutsehaigus, on töötajal õigus nõuda tööandjalt kahju hüvitamist. Töötajatel, kes ei saa enam oma senisel töökohal töötamist jätkata, on võimalik saada tööturuteenuseid. 2. Väljatöötamise kavatsuse kohaselt kaotatakse Sotsiaalkindlustusameti Selgitame. Ainult uue kutsehaigustoetuse loomise korral oleks ära (SKA) poolt makstav kahjuhüvitis. Kas seni SKA poolt kahjuhüvitist kadunud kahjuhüvitis, seda alternatiivi eelnõus ei käsitleta. saavate isikute majanduslik olukord uut kutsehaigustoetust saades paraneb või halveneb, ei saa hinnata. Lähenemine, mis kaotab ära seni kehtiva süsteemi, sisuliselt midagi samaväärset asemele pakkumata, ei ole mitte millegagi põhjendatud ja riivab tõsiselt töötajate õigustatud ootust tervisekahjustusest tingitud töövõime kao õiglasele hüvitisele. 3. VTKs pole ühtegi tingimust, mis motiveeriks tööandjaid parendama Selgitame. Töötervishoiu ja tööohutuse arendamisega tegeletakse töökeskkonda ja pakkuma paremaid töötingimusi. Tööandjatele on vaja süstemaatiliselt ja järjepidevalt nii Sotsiaalministeeriumis kui ka riiklikult kehtestada meetmed, mis motiveeriksid neid rohkem tähelepanu Tööinspektsioonis, samas eeldab ohutu töökeskkonna tagamine ja pöörama ohutule töökeskkonnale ning hoolitsema töötajate tervise eest. töötajate terviseriskide ennetamine sisulist panustamist ka Üheks selliseks meetmeks võiks olla tööandjatele kohustuslik tööõnnetus tööandjatelt ja töötajatelt. ja kutsehaiguskindlustus. Ohtliku töökeskkonna osas näeme jätkuvalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööandja kohutus tõsiseid probleeme meie sadamates tegutsevates ettevõtetes. hinnata töökeskkonna riske töötajate tervisele ning rakendada meetmeid terviseriskide vähendamiseks. Tööinspektsiooni järelevalve tulemused, aga ka tööõnnetuste statistika näitavad, et olukord Eesti ettevõtetes muutub aasta-aastalt paremaks. Töötervishoiu ja tööohutuse olukorra parandamiseks pakub Tööinspektsioon tööandjatele nõustamisteenust, regulaarselt viiakse läbi järelevalvet, korraldatakse teadlikkuse tõstmisele 15  suunatud koolitusi, teavituskampaaniad ning koostatakse juhendmaterjale. Töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmist kontrollib Tööinspektsioon järelevalve käigus. Olukorras, kus tööandja on jätnud töötervishoiu ja -ohutuse alased kohustused täitmata, on Tööinspektsioonil õigus teha tööandjale ettekirjutus, määrata sunniraha ning vajadusel algatada ka väärteomenetlus ja määrata rahaline trahv. Alates 1.01.2019 suurendati töötervishoiu ja tööohutuse seaduses trahvi määrasid. Töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumise korral on Tööinspektsioonil õigus määrata tööandjale rahaline trahv kuni 32 000 euro ulatuses. Kõrgemad trahvi määrad on tööandjatele täiendav motivatsiooniallikas ohutusega tegelemiseks. Seoses tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusega märgime, et teemat on korduvalt arutatud kolmepoolsetel läbirääkimistel Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliiduga. Kuna osapoolte vahel ei ole kokkulepet saavutatud, siis on eraldiseisva kindlustusskeemi loomisest loobutud. Tööga seotud tervisekahjustuse korral on kehtiva süsteemi alusel töötajal õigus saada riiklikke hüvitisi (haigushüvitis, raviteenused, ravimihüvitis, töövõimetoetus) ning töötajal on õigus nõuda tööandjalt kahju hüvitamist võlaõigusseaduse alusel. 4. Kutsehaigustoetus ei ole piisavaks asenduseks jõus olevale Arvestatud. Eelnõus on lähtutud alternatiivist 1. soodustingimustel pensionide süsteemile ja jätab paljud inimesed toetusest üldse ilma, vaatamata sellele, et nende töövõime on oluliselt vähenenud. Kavandatud hüvitise/toetuse määr ei ole rahalises väljenduses aktsepteeritava suurusega, sooduspensionid ja selle taotlemine hakkab käima taotleja jaoks üsna keerulise menetluse kaudu. 5. Ida-Virumaal erandit ei saa toetada ja sellist lähenemist ei saa kuidagi Arvestatud. Eelnõus on lähtutud eranditeta alternatiivist 1. pidada võrdseks kohtlemiseks 6. Paljude elukutsete puhul on varem pensionile mineku õigus Selgitame. Pensionisüsteemi ja pensionite maksmiseks kogutava põhjendatud mitte ainult tervise vaid muude objektiivsete asjaolude tõttu. sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa eesmärk on tagada 16 Me ei näe siin meremeeste puhul mitte kuskil võrdset kohtlemist juhul kui inimestele vanaduse ja toitjakaotuse korral sissetulek. Nimetatud ka varem pensionile saamise võimalus ära võetakse. Seetõttu leiame, et riskide katteks kogutava sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa meremeeste õigus varem tööturult lahkuda ja pensionile minna on kasutamine töövõimeliste tööealiste inimeste (täiendava) õiglane, õigustatud ja vajalik. sissetuleku tagamiseks ei ole eesmärgipärane. Seetõttu valiti Soovime lisada, et ka sadamates ei ole dokkerite töö muutunud ei väljatöötamisekavatsuse alternatiividest eelnõusse ka paljude kergemaks, vähem tervistkahjustavaks ega lihtsamaks, mis välistab ka sihtrühmade eelistatud valik – koguda veel 9-15 aastat nende välja jäämise. sooduspensionite staaži ning sooduspensionite maksmise jätkamine ka pärast staaži kogumise perioodide lõppemist. Riigikogu sotsiaalkomisjon Riigikogu sotsiaalkomisjon tutvus soodustingimustel vanaduspensionide Teadmiseks võetud. seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega komisjoni k.a 8. ja 9.novembri istungitel ja võttis info teadmiseks. Töötukassa 1.VTK kohaselt on kavas järk-järgult lõpetada Arvestatud. Eelnõuga minnakse edasi pika üleminekuajaga Sooduspensionide maksmine ning asendada need soodusstaaži kogumise lõpetamise alternatiiviga, eelnõuga uut tervise- ja töövõimekaotuse individuaalse ja juhtumipõhise hüvitamise kutsehaigustoetust ei looda. süsteemiga. Ei toeta pakutud lahendused eesmärki, kuna inimestele, kelle töövõime on vähenenud, kavandatakse ühtse määraga toetust, mis ei võta arvesse tööst tuleneva tervisekahjustuse ja sellega seotud lisakulude ulatust ega kaotatud sissetulekut. Individuaalse ja juhtumipõhise hüvitamise tagaks meie hinnangul kindlustuspõhine süsteem. 2. Lahendusvariandid (nt 1.2) on pigem seotud tööõnnetuste ja Arvestatud. Eelnõuga minnakse edasi pika üleminekuajaga kutsehaigustega seotud hüvitiste kui sooduspensionide reformiga. VTK-s soodusstaaži kogumise lõpetamise alternatiiviga, eelnõuga uut ei ole kutsehaigustoetust ei looda. käsitletud tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamisi üldisi põhimõtteid ja lähtekohti. VTKst võib järeldada, et tulevikus on töö tõttu vähenenud töövõime korral ette nähtud täiendav toetus, kuid puuduvad kaalutlused ja selgitused, miks on sellistel juhtumitel vajalik ja 17 põhjendatud lisatoetuse maksmine ning milline on haakuvus tööandja vastutuse ja universaalse töövõime toetamise süsteemiga. Kui lähtuda sellest, et tööõnnetuste ja kutsehaigustega põhjustatud tervisekahjustuste korral on kohane tagada suurem sotsiaalne kaitse kui muude tervisekahjustuste korral, siis võiks see meie hinnangul olla lahendatud kindlustuspõhise süsteemiga. 3.VTKst ei nähtu, mis eesmärgil kutsehaigustoetust makstakse, kas Arvestatud. Eelnõuga minnakse edasi pika üleminekuajaga tegemist on näiteks sissetuleku kaotuse kaitse või tervisekahjustusest soodusstaaži kogumise lõpetamise alternatiiviga, eelnõuga uut tingitud lisakulude hüvitamisega. Samuti ei ole üheselt selge, kas toetus kutsehaigustoetust ei looda. on mõeldud töövõimetoetuse nn top-up toetusena, töövõimetoetusele lisanduva toetusega (st töövõimetoetust ja kutsehaigustoetust makstakse samaaegselt) või töövõimetoetust asendava toetusega. 4.VTKst ei nähtu, millisele metoodikale tuginedes on kavas välja Arvestatud. Eelnõuga minnakse edasi pika üleminekuajaga selgitada töövõime vähenemise ja töötamise põhjuslik seos. Samuti, kas soodusstaaži kogumise lõpetamise alternatiiviga, eelnõuga uut on põhjendatud täiendava hindamise ja eraldi toetuse süsteemi kutsehaigustoetust ei looda. väljatöötamine ja haldamine, arvestades, et kavandatud tingimustel toetuse saamiseks ei ole tegemist väga suure sihtrühmaga (tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv). 5.VTKst ei nähtu, mis vahenditest on kavandatud uue kutsehaigustoetuse Arvestatud. Eelnõuga minnakse edasi pika üleminekuajaga rahastamine ja administreerimine. soodusstaaži kogumise lõpetamise alternatiiviga, eelnõuga uut kutsehaigustoetust ei looda. 6. VTKs on osundatud, et sooduspensionide sihtrühma saab sobiva töö Selgitus. Lisaks olemasolevatele tööturumeetmetele on 2022. leidmiseks ja töötamise jätkamiseks kasutada töötukassa pakutavaid aastal kavandatava tööturuteenuste ja -toetuste seaduse tööturuteenuseid. Meie hinnangul tuleks üle vaadata, kas ja kuivõrd uuendamise raames kavas tööturuteenuste grupid ja sihtrühmad olemasolev tööturuteenuste valik vastab selle sihtrühma vajadustele. üle vaadata. Justiitsministeerium Toetame väljatöötamiskavatsuses ideed soodustada tööandja pensionit. Arvesse võetud. Nõustume, et tööandjapensioni maksmist tuleb Võiks arutada, milliste meetmetega või soodustustega tööandja pensionit senisest rohkem soodustada. Tööandjapensioni kogumist soodustada ning kas ja mis juhtudel võiks riik ka ise teha eripensioni soodustavad ettepanekud esitame Sotsiaalministeeriumi ja asemel III pensionisamba sissemakseid; näiteks selleks, et toetada Rahandusministeeriumi 2022. aastal valmivas pensionisüsteemi eriteenistuste, sh vanglate, komplekteeritust ja atraktiivsust tööjõuturul. jätkusuutlikkuse analüüsis. Täiendavasse kogumispensionisse 18  saavad töötajad ja tööandjad juba praegu maksusoodustusega vabatahtlikke sissemakseid teha ja riigiasutustest on siin heaks näiteks vanglad. Toetame väljatöötamiskavatsuses soodustingimustel vanaduspensionite Arvestatud. Eelnõu lähtub alternatiivist 1, mis ei sisalda erandeid. seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse üldist reformi, varianti 1 (lk 15-17), ega toeta väljatöötamiskavatsuses esitatud varianti 2 (lk 17), Ida-Virumaa olulisemate kutsealade osas erandite loomist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Välisministeerium, Sotsiaalkindlustusamet - kooskõlastatud 19  EELNÕU 06.12.2021 Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmine Soodustingimustel vanaduspensionide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkte 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „sätestatud“ tekstiosaga „või § 71 lõike 6 alusel kehtestatud“; 2) paragrahvi 1 punktides 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „§-s 7 sätestatud või 71 lõike 6“ tekstiosaga „§ 7 lõike 7“; 3) paragrahv 12 loetakse §-ks 13 ja seadust täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses: „§ 12. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist seaduse §-s 1 nimetatud tootmisalal, tööl, kutsealal või ametikohal töötamise aeg.“; 4) paragrahvid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 5) seadust täiendatakse §-ga 7 järgmises sõnastuses: „§ 7. Käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isikutele arvestatakse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvat staaži kuni 2030. aasta 31. detsembrini. Alates 2031. aasta 1. jaanuarist käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud tootmisalal, tööl, kutsealal või ametikohal töötamist soodusstaaži hulka ei arvestata.“. § 2. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. mai 1992. a otsuse „Eesti Vabariigi soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamise kohta” kehtetuks tunnistamine Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. mai 1992. a otsus „Eesti Vabariigi soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamise kohta” tunnistatakse kehtetuks. § 3. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine Riikliku pensionikindlustuse seadust täiendatakse §-ga 6126 järgmises sõnastuses: „§ 6126. Soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni määramine ja maksmine (1) Isikule, kellele on määratud ja kellele makstakse soodustingimustel vanaduspensioni 2030. aasta 31. detsembrini kehtinud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel, jätkatakse selle maksmist kuni 2030. aasta 31. detsembrini kehtinud soodustingimustel vanaduspensionide seaduses sätestatud alustel ja tingimustel. (2) Isikule, kellele on määratud ja kellele makstakse väljateenitud aastate pensioni 2036. aasta 31. detsembrini kehtinud väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel, jätkatakse selle maksmist kuni 2036. aasta 31. detsembrini kehtinud väljateenitud aastate pensionide seaduses sätestatud alustel ja tingimustel. (3) Kui isikule ei ole soodustingimustel vanaduspensioni määratud, kuid tal on õigus seda saada, määratakse see soodustingimustel vanaduspensionide seaduse enne 2031. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel ja tingimustel. (4) Kui isikule ei ole väljateenitud aastate pensioni määratud, kuid tal on õigus seda saada, määratakse see väljateenitud aastate pensionide seaduse enne 2037. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel ja tingimustel.“. § 4. Väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmine Väljateenitud aastate pensionide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv § 111 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 12, § 13 punkte 2–4 ja § 14 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „sätestatud“ tekstiosaga „või § 71 lõike 6 alusel kehtestatud“; 3) paragrahvis 12, § 13 punktides 2–4 ja § 14 punktis 3 asendatakse tekstiosa „§-s § 7 sätestatud või § 71 lõike 6“ tekstiosaga „§ 7 lõike 7“; 4) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks; 5) seadust täiendatakse §-dega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „§ 31. Käesoleva seaduse § 13 punktides 1 ja 3 ning §-s 14 nimetatud isikutele arvestatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži kuni 2036. aasta 31. detsembrini. Alates 2037. aasta 1. jaanuarist käesolevas seaduses nimetatud kutsealal või ametikohal töötamist väljateenitud aastate pensioni staaži hulka ei arvestata. § 32. Käesoleva seaduse § 13 punktides 2 ja 4 nimetatud isikutele arvestatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži kuni 2030. aasta 31. detsembrini. Alates 2031. aasta 1. jaanuarist käesolevas seaduses nimetatud kutsealal või ametikohal töötamist väljateenitud aastate pensioni staaži hulka ei arvestata.“. § 5. Seaduste kehtetuks tunnistamine (1) Soodustingimustel vanaduspensionide seadus (RT 1992, 21, 292) tunnistatakse kehtetuks. (2) Väljateenitud aastate pensionide seadus (RT 1992, 21, 294) tunnistatakse kehtetuks. § 6. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 ja § 2 jõustuvad üldises korras. (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 ja § 3 punkt 3 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. (4) Käesoleva seaduse § 4 ja § 5 punkt 1 jõustuvad 2031. aasta 1. jaanuaril. (5) Käesoleva seaduse § 5 punkt 2 jõustub 2037. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „...“ „.............................“ 2021. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2020. a. allkirjastatud digitaalselt  Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Soodustingimustel vanaduspensionide seadus (SVPS) ja väljateenitud aastate pensionide seadus (VAPS) annavad teatud ametikohtadel või kutsealadel töötanutele õiguse jääda pensionile enne riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) sätestatud pensioniiga. Õigus saada pensioni varasemas eas põhineb üksnes eeldusel, et teatud ametikohtade või kutsealade töötajad on töötanud tervist kahjustavates või rasketes töötingimustes või on teinud sellist tööd, millega eelduslikult kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, kuid nende töötingimuste tegelikku tervisemõju ei hinnata. Soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide (edaspidi sooduspensionid) maksmine pole tänapäeval enam õigustatud. Võrreldes nimekirjade ülevõtmise ajaga (1991. aasta) on mõned kutsealad samaks jäänud, kuid mõned ametikohad ja kutsealad on kadunud ning ametikohti ja kutsealasid on ka juurde tekkinud. Ümberõppevõimalused on aastatega oluliselt avardunud ning elu jooksul uue hariduse omandamine ja karjääripöörete tegemine on saanud tavapäraseks. Sooduspensionid on riigi edasilükatud rahaline kohustus, mille hüvitamine toimub sotsiaalmaksust ka siis, kui nendel ametikohtadel või kutsealadel töötanute tervis pole kahjustunud ega töövõime vähenenud. Eelnõuga sätestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform üleminekuperioodiga: alates seaduse jõustumisest saab juurde töötada vähemalt pool nõutavast soodusstaažist. Kui sooduspensioni määramiseks on staažinõue 12 aastat ja 6 kuud või väiksem, siis saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 31. detsembrini 2030. a, ning eelnevast pikema staažinõude korral saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 31. detsembrini 2036. a. Tegemist on pikaajalise üleminekuga, mis võimaldab õiguskindluse eesmärgil inimestel juurde omandada sooduspensioni määramiseks puuduolev staaž või olukorraga kohaneda ja valmistuda vajaduse korral karjääripöördeks. Pension määratakse SVPS-i ja VAPS-i alusel juhul, kui inimesel on täidetud pensioni saamiseks kõik seadustes sätestatud nõuded – soodusstaaž, mida omandatakse ja arvestatakse kuni eelnimetatud tähtaegadeni, üldstaaž ning sooduspensionile õigust andev vanus jm. Nendel inimestel, kellel on soodusstaaž juba eelnevalt omandatud, ei ole vaja täiendavat staaži juurde teenida ning neile määratakse pension, kui neil on selle määramiseks kõik nõuded täidetud. Eelnõus sätestatud muudatuste mõju on pikaajaline ning inimestel on võimalik kohaneda. Kavandatud muudatuste mõju eelarvele avaldub aasta-aastalt, kuna üha väiksemal arvul inimestel tekib õigus sooduspensionile. Hinnanguliselt kaovad täiendavad kulud sooduspensionidele 47 aasta pärast (2068. aastal), mil viimased SVPS-i ja VAPS-i alusel pensioni saajad jõuavad vanaduspensioniikka. 1 Lisaks sooduspensionide reformimisele tehakse mõned tehnilised muudatused SVPS-i ja VAPS-i sätetes, mis käsitlevad vanaduspensioniea muutust 2024. ja 2027. aastal. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia Soontak (626 9239, [email protected]) ja pensionipoliitika juht Kristiina Selgis (626 9232, [email protected]). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Elo Reitalu (626 9328, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr (626 9738 [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmiste õigusaktide järgmisi redaktsioone: 1) soodustingimustel vanaduspensionide seadus (RT I , 22.06.2016, 12), 2) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. mai 1992. a otsus „Eesti Vabariigi soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamise kohta“ (RT I, 1996, 22, 437), 3) väljateenitud aastate pensionide seadus ( RT I, 19.12.2020, 11), 4) riikliku pensionikindlustuse seadus (RT I, 28.12.2020, 7). Eelnõu puudutab neid Eesti Vabariigi sõlmitud riikidevahelisi pensionikindlustuslepinguid, milles on käsitletud sooduspensione ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Eelnõu on seotud Siseministeeriumi poolt väljatöötatud eelnõuga „Eriteenistuste ühtlustamisest tulenev politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus“, milles käsitletakse samasuguste põhimõtete alusel VAPS-i soodusstaaži kogumise muutmist politseiametnikel, vanglaametnikel ja päästeteenistujatel. Seetõttu käesolevas eelnõus vastavaid sätteid ei käsitleta. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastateks 2021 - 2023 punktiga 2.15. Sotsiaalkaitseministrile on pandud ülesanne valmistada ette analüüs ja ettepanekud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide reformimiseks. Vabariigi Valitsuse 12.04.2021 kabinetiotsuse kohaselt anti Sotsiaalministeeriumile ülesanne saata SVPS-i ja VAPS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus 2021. aasta IV kvartalis kooskõlastamisele ning Sotsiaalministeeriumil esitada SVPS-i ja VAPS-i muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsusele 2022. aasta I kvartalis. Kooskõlas kabinetiotsusega on esitatud väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringile 21. oktoobril 2021 ning praeguseks on kooskõlastusring läbitud. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus 2. Seaduse eesmärk 2.1. Seaduse eesmärgid on: 2 1) tagada isikute võrdne kohtlemine pensioniskeemides, vähendada pensionide väljamaksmiseks edasilükatud rahalisi kohustusi ning tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus; 2) aidata kaasa majanduskasvu ja tööhõive strateegias (Lissaboni strateegia) seatud eesmärkide saavutamisele üldise tööhõive suurendamisel ning soodustada inimeste aktiivsust tööturul vähemalt vanaduspensionieani; 3) aidata kaasa sotsiaalse kaitse ja kaasatusega seatud eesmärkide saavutamisele, tagades pensioniskeemides sobiv ja õiglane tasakaal panuse ja tulu vahel; 4) motiveerida tööandjaid parandama töökeskkonda ja pakkuma paremaid töötingimusi ning motiveerida töötajaid järgima tööohutusreegleid. 2.2. Senine õiguslik regulatsioon ja eelnõu algatamise vajadus SVPS jõustus 1. juulil 1992. aastal. SVPS koostamise aluseks olid viimased Nõukogude Liidus kehtinud sellekohased seadused ja määrused. SVPS sätestab, et pensionile on õigus isikutel, kes on töötanud eriti tervist kahjustaval ja eriti raskete töötingimustega tööl või muul tervist kahjustaval ja raskete töötingimustega tööl vähemalt kümme aastat või 12 aastat 6 kuud ning on omandanud RPKS-is sätestatud üldstaaži 20 või 25 aastat (tabel 1, mis käsitleb lisaks soodustingimustel pensionidele ka väljateenitud aastate pensione). Konkreetne kutsealade ja ametikohtade loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (edaspidi määrus nr 206). Määruses nr 206 esitatud tehnoloogilise protsessi kirjelduse ja ametite koodid kehtestati Nõukogude Liidu kutsete ja ametite nomenklatuuri alusel, mis praegu Eestis ei kehti. Eestis kasutatav ametite klassifikaator põhineb rahvusvahelisel standardklassifikaatoril „International Standard Classification of Occupations“ (ISCO). See tähendab, et määruses nr 206 toodud ametite klassifikaatorid on täna sisutühjad. Lisaks vananenud ja sisutühjadele ametite klassifikaatoritele on osal juhtudel pensioni määramise tingimuseks teatud ohuklassi ainetega töötamine, kuid ka need ohuklassid Eestis enam ei kehti.1 SVPS-is kehtestatu ei haaku 26. juulil 1999. aastal jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega (TTOS), mille kohaselt peab tööandja tagama tervislikud töötingimused, sealhulgas mitte ületama töökohale kehtestatud töökeskkonna ohutegurite piirnorme. Tööandja ülesanne on hinnata töökeskkonna riske ja nende mõju töötaja tervisele ning võtta kasutusele meetmed riskide maandamiseks. Erinevatel töödel on erinevad riskid ja ka nende võimalik mõju töötajate tervisele on erinev. Tööandja ülesanne on seda arvesse võtta ja vastavalt vajadusele rakendada sobivadi ennetusmeetmeid. Tabel 1. Sooduspensionide pensioniiga ja staažinõue Pensioniiga Soodusstaažinõue (mitu aastat enne (aastates) RPKS-is s 1 7. juunil 1998. a jõustunud kemikaaliseadus ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri 23. novembri 1998. a määrus nr 57 „Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas” (jõustunud 1. jaanuaril 1999. a) kaotas kemikaalide jaotamise ohuklassidesse. Praegu reguleerib seda valdkonda töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määrus nr 293 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid”. Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on tööandjal kohustus tagada ohtlike kemikaalide vastavus piirnormidele ja ohutu töökeskkond. 3  sätestatud vanadus- pensioniiga ) Soodustingimustel vanaduspension Nimekiri 1 10 10 Nimekiri 2 5 12,5 Väljateenitud aastate pension Politsei- ja vanglaametnikud, päästeteenistujad, Puudub 25 lennukoosseisu töötajad, kaevanduste mittepõhikutsealad, laevastiku mõned kutsealad, puhkpillimängijad, nukujuhid, koorilauljad vokaalsolistid (§ 12, § 13 p 1, § 14 p-d 1, 2 ja 5) Politsei- ja vanglaametnikud, päästeteenistujad – 5 12,5 vabastatud vanuse, pikaajalise töövõimetuse või koondamise tõttu (§ 12) Lennukorraldajad, stjuuardid, stjuardessid (§ 13 p-d 2 ja 10 10 4) Lennunduse insener-tehnilised töötajad, tekstiilitööstuse 5 20 töötajad (§ 13 p 3, § 14 p 3) Kaevanduste põhikutsealad, balletitantsijad, tantsijad, Puudub 20 tsirkuseartistid (§ 14 p-d 1 ja 5) Asenduskodude ja erivajadusega inimeste õppeasutuste Puudub 15/251 õpetajad (§ 14 p 4) Linnasiseste liinide ühistranspordijuhid (§ 14 p 7) 5 25 AIDSi viirusega nakatunud meditsiinitöötajad (§ 14 p 6) Puudub Puudub 1 pedagoogiline staaž VAPS-i alusel on õigus väljateenitud aastate pensionile nende kutsealade töötajatel ja spetsialistidel, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Õigus pensionile tekib kas vanuse ja nõutava staaži täitumisel või üksnes nõutava staaži täitumisel, kusjuures erinevate kutsealade puhul on need nõuded erinevad (tabel 1). Seetõttu võib õigus pensionile tekkida viiest aastast kuni 25 või enama aastani enne RPKS-is sätestatud pensioniiga. Pensioni suurus arvutatakse erinevalt RPKS sätestatud pensioni suuruse arvutamisest. Pensioni suurus ei sõltu makstud sotsiaalmaksust – kui töötaja on töötanud täistööajaga ning vähemalt miinimumpalgaga, arvutatakse VAPS-is nimetatud kutsealal töötatud staažiaasta eest 90,6% staažiaasta hindest. Seetõttu on pension üldjuhul mõnevõrra väiksem vanaduspensionist ning vanaduspensioniikka jõudes minnakse valdavalt üle vanaduspensionile RPKS-i alusel. Samas võib väljateenitud aastate pension mõningal juhul kujuneda vanaduspensionist suuremaks, nt lenduritel arvutatakse väljateenitud aastate staaži lennutundide järgi, mõnede kutsealade puhul võetakse pensioni suuruse arvutamisel arvesse ka muu staaž või suurendatakse baasosa. Ka juhul, kui isik on saanud keskmisest palgast tunduvalt väiksemat palka, võib tema väljateenitud aastate pension olla suurem sotsiaalmaksu järgi arvutatavast pensionist, mistõttu jääb isik saama väljateenitud aastate pensioni ka vanaduspensionieas. SVPS ja VAPS ei soodusta inimeste töötamist vanaduspensionieani. Neid pensione ei maksta, kui inimene töötab sooduspensionile õigust andval kutsealal edasi, seetõttu võib nende pensionide saamine motiveerida inimesi tööjõuturult lahkuma enne vanaduspensioniiga. 4 Lisaks eespool nimetatule ei enneta sooduspensionid tervisekao tekkimist või töövõime vähenemist ega soodusta ühegi meetmega inimeste pikemat tööjõuturul osalemist. 2.3. Eelnõus kavandatavad muudatused Eelnõuga kaotatakse sooduspensionid pika üleminekuperioodi jooksul Kuivõrd seadustega on kehtestatud sooduspensionide määramiseks erinevad staaži- ja vanusenõuded, reformitakse sooduspensione etapiti: 1.10 - aastase ning 12 aasta ja 6-kuuse soodusstaaži nõude puhul toimub soodusstaaži omandamine kuni 2030. aasta 31. detsembrini. Pärast nimetatud tähtaega ehk 2031. aasta 1. jaanuarist, sooduspensioni saamiseks täiendavat soodusstaaži ei lisandu. 2. 15 - 25-aastase nõutava soodusstaaži nõude puhul toimub soodusstaaži omandamine kuni 2036. aasta 31. detsembrini. Pärast nimetatud tähtaega, so 2037. aasta 1. jaanuarist, sooduspensioni saamiseks täiendavat soodusstaaži ei lisandu. Eelnõuga ei kavandata muid muudatusi sooduspensionide määramisel ja maksmisel. Pensioni taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse, esitades selleks kõik nõutavad andmed. Kui inimesel eespool nimetatud tähtajaks soodusstaaž ei täitu või ta ei soovi sooduspensionile õigust andval ametikohal või kutsealal enam töötada, on tal võimalik leida uus töökoht, vajaduse korral omandada uus kutseala või vajaliku vanuse ja staaži olemasolu korral minna RPKS-i alusel paindlikule vanaduspensionile. Töötukassa pakub juba praegu aktiivseid tööturumeetmeid, mis loovad eeldused inimeste ametialaseks liikuvuseks. Sellisteks teenusteks on karjäärinõustamine ning täiend- ja ümberõpe. Karjääriteenused on kättesaadavad nii töötule, töötavale kui tööturul mitteaktiivsele inimesele. Töötukassa pakub tuge ka ettevõtlusega alustamisel. Uue äri käivitamisel pakub Töötukassa nii toetust (kuni 6000 eurot) kui nõustamisvõimalusi (ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu, individuaalse mentorluse kulu kuni 1250 eurot, mentorklubi). Töötukassa hüvitab ka koolituskulusid kuni 2500 euroni. Töötust ennetavad meetmed ehk nn „Tööta ja õpi“ teenused on mõeldud töötavatele inimestele, nende loomisel on silmas peetud just sooduspensioni saajate sihtrühmi, kes vajavad oskustega seotud tuge töökoha vahetamisel või tööl püsimisel. Üheks lähtealuseks anda võimalus karjääripöördeks ning ennetavates meetmetes kasutamise eelduseks on Töötukassa kaudu karjäärinõustamisel osalemine. Loodud on kuni kolmeaastane tasemeõppes osalemise toetus (toetuse suurus pool töötasu alammäärast kuus), mille disainis on muu hulgas toetatavad olukorrad, kus inimene on omandanud tasemeõppes eriala vähemalt 15 aastat tagasi või on terviseseisundi tõttu sunnitud eriala vahetama. 2022. aastal kavandatava tööturuteenuste ja -toetuste seaduse uuendamise raames on kavas tööturuteenuste grupid ja sihtrühmad üle vaadata. Lisaks on inimesel õigus töötuskindlustushüvitisele 180 - 360 kalendripäeva (sõltub töötamise staažist), kui ta on kooskõlas seaduse sätetega töötuna arvele võetud ja esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse. Töötuskindlustushüvitise suurus on 60 - 40% endisest palgast. Kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga kasutatav paindlik vanaduspension, töötukassa teenused ja toetused ning hüvitised on loodud pärast sooduspensionite 1991. aastal ülevõtmist ehk selliseid 5 töötamist soodustavaid ja toetavaid meetmeid sooduspensionide loomise ajal ei olnud. 2.4. Väljatöötamiskavatsus Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti 21. oktoobril 2021. a kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja muudele organisatsioonidele kooskõlastamistähtajaga 12. november. Väljatöötamiskavatsuse kohta saabunud arvamused ja ettepanekud ning vastused nendele on esitatud kooskõlastamistabelis (seletuskirja lisa). Eelnõu on kooskõlas väljatöötamiskavatsusega, välja arvatud alljärgnevatel juhtudel: 1. Eelnõu ei käsitle kutsehaigustoetust, kuivõrd nimetatu ei asenda samaväärselt väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni. Kutsehaigustoetus hõlmab väikest sihtrühma, mistõttu välistatakse suurem osa inimestest, kes tulevikus sooduspensionit saaksid. Ka sisaldab kutsehaigustoetuse määramine subjektiivsust. 2. Eelnõu ei käsitle Ida-Virumaa teatud kutsealade erandit, kuivõrd Ida-Virumaa tööstusharudele on loodud teised meetmed, näiteks ümberõppe programm, töölt tööle liikumise toetus, uute töökohtade loomine. Ida-Virumaa suhtes rakendatakse juba praegu positiivsemaid meetmeid võrreldes ülejäänud Eestiga. Samuti korraldatakse Ida-Virumaa vastavad töökohad ümber seoses rohepöördega. Lisaks on plaanis teha Õiglase Ülemineku fondist põlevkivisektori töötajatele uus tööle asumise toetus, mida makstakse inimesele, kes liigub põlevkivisektorist tööle muus valdkonnas. 3. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses märgiti, et tööandjapensioni süsteemi analüüsitakse 2022. aasta lõpuks Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi koostöös valmivas pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsis. Nimetatud teemat eelnõu ei käsitle. 2.5. Põhiseaduslikkuse analüüs Kavandatavad muudatused on kooskõlas põhiseaduse (PS), Euroopa Liidu ja muude rahvusvahelise õigusega seotud regulatsioonidega. Õigus pensionile on puutumuses mitme põhiseadusliku õigusega. Siiski on sooduspensionide kaotamine proportsionaalne meede PS § 11 mõttes. Riigikohus on mitmes lahendis sedastanud, et proportsionaalsuse põhimõttele vastavuse kontroll toimub kolmes astmes – sobivus, vajalikkus ja mõõdukus.2 Muudatuste ehk sooduspensionide järkjärgulise kaotamise näol on tegemist sobiva meetmega, sest soodustab eesmärgi saavutamist. Eesmärk on kõikide pensionäride võrdne kohtlemine ja isikute suurem tööhõives osalemine, kaotades sooduspensionid lõplikult. Sooduspensionide määramine riigi üldises pensionisüsteemis ei ole jätkusuutlik. Igaühele on tagatud vanaduspension ning ei ole õigustatud määrata ega maksta varajast sooduspensioni olukorras, kus tööandjal on kohustus tagada tervislik töökeskkond ja inimestele on loodud ulatuslikud ümberõppe- ja karjääripöördevõimalused. Sooduspensionide kaotamine on vajalik, sest muul moel pole võimalik eesmärki saavutada ning teised abinõud ei ole sama efektiivsed. Pensionisüsteemi teistest muudatustest üksinda ei piisa. 2 Vt nt: RKPJKo 3-4-1-6-09, p 21; RKPJKo 3-4-1-25-09, p 24; RKPJKo 3-4-1-1-02, p 15. 6 Tegemist on mõõduka meetmega, sekkumine isiku põhiõigustesse on intensiivne, kuid legitiimse eesmärgiga. Eesmärgi saavutamine ei ole võimalik põhiõigustesse õigustatult sekkumata. Allpool analüüsitakse, milliseid põhiõigusi sooduspensioni kaotamine riivab. Omandiõigus Sooduspensionide kaotamine riivab omandiõigust, kuid riigi raha otstarbekas ja säästlik kasutamine on selle riive legitiimne eesmärk. Õiguspärane ootus Igaühel peab olema võimalus kujundada oma elu, ilma et õiguskord rabavalt ebasoodsas suunas muutuks. Samas ei tähenda see, et kehtiv regulatsioon peaks olema igavene. Seadusandjal on õigus sotsiaalpoliitikat muuta, arvestades õiguspärast ootust. Kuigi isikutel on õiguspärane ootus saada sooduspensioni, mis on neile ette nähtud, ei ole riigil kohustust seda tagada igavesti. Riigil on õigus kaalukatel põhjustel pensionisüsteemi reformida. Kaalukad põhjused süsteemi muutmiseks on esitatud eespool. Õiguspärast ootust saab rikkuda õiguse suhtes, mis on isikul olemas. Kui isikul ei ole veel sooduspensioni saamise õigust tekkinud, siis ei saa riik seadusemuudatusega sõnamurdlikult õiguspärast ootust rikkuda ega jätta isikut temale antud õigusest ilma.3 Õigus tervise kaitsele ja riigi abile Põhiseaduse kohaselt tuleb tagada minimaalsed äraelamisvahendid. See, millised on sotsiaalsed tagatised, sh pension, on seadusandja otsustada. Üldine pensionikorraldus ja tingimused pensioni saamiseks on sätestatud RPKSis ning selle alusel on tagatud pension igale isikule. Riigikohus on vanemahüvitise puhul leidnud, et kui vanemahüvitise seadust poleks, ei oleks isikul PS § 28 lõike 2 alusel õigust seda nõuda. Selle maksmise kohustuse on riik endale ise võtnud ning see ei ole PSist tulenev kohustus. Tegemist on riigi heast tahtest ja poliitilistest eesmärkidest lähtuvalt isikutele antava hüve või soodustusega, mitte isikutele PS § 28 lõike 2 alusel abi andmisega.4 Sarnane on olukord ka sooduspensioni puhul. Sooduspensioni loomisel oli eesmärk kompenseerida tervist kahjustavates tingimustes töötamist. Käesoleval ajal ei ole enam asjakohane tagantjärele maksta kinni tööandja minevikus tegemata tööd tervisekahjustuste vältimiseks ning muutnud oludes välditakse tervisekahjustuste teket töötajate suhtes töökeskkonna ohutuse tagamisega. Õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta Praegune sooduspensionide süsteem ei kohtle tegevusalasid ja ameteid võrdselt. Kõigil tööandjatel on kohustus tagada töötajatele tervislik töökeskkond ning riigil ei ole põhjust tagada valitud kutsealadele sooduspensioni. Igaüks saab ise valida endale kutseala ning riik ei peaks suunama isikuid teatud aladele, motiveerides neid sooduspensioniga. Ettevalmistatav muudatus ei piira isiku õigust valida elukutset. Muudatusega ei tehta takistusi mingil kutsealal töötamiseks, kuid riik ei soodusta enam sooduspensioniga tervist kahjustavates tingimustes pikalt töötamist. Võrdne kohtlemine Sooduspensionid on üle võetud ajast, kui tegevusaladele kehtis erinev sotsiaalmaksu määr. Praegu, ühesuuruse sotsiaalmaksu määra tingimustes, makstakse need pensionid kinni teiste pensionäride madalama pensioni arvelt. Sooduspensionide puhul ei tuvastata isiku terviseseisundi halvenemise fakti, vaid oluline on kindel aeg töötamist tervist kahjustavaks või raskeks peetud või VAPSis sätestatud ametialal. Ebavõrdsust suurendab ka asjaolu, et paljud isikud, kes arvavad, et neil on praegu kehtiva seaduse alusel õigus sooduspensionile, seda siiski ei saa, kuivõrd puuduvad 3 TrtRnKo 21.01.2011, 3-10-1433, p 10. 4 RKPJKo 3-4-1-23-11, 27.12.2011, p 68. RKPJKo 3-4-1-7-13, 14.05.2013, p 47. 7 soodustust tõendavad dokumendid. Seetõttu pöörduvad inimesed kohtu poole. Kohus peab tuvastama, kas isiku töö vastab sooduspensioni saamise tingimustele ja mistõttu on kohus saanud justkui pensioni määraja funktsiooni. See ei ole õiglane teiste pensionisaajate suhtes ning on kohtu jaoks töökoormust suurendav liigne funktsioon. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse SVPS-i, §-ga 2 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. mai 1992. aasta otsust „Eesti Vabariigi soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamise kohta”, §-ga 3 RPKS-i ja §-ga 4 VAPS-i. Eelnõu §-s 5 sätestatakse seaduste kehtetuks tunnistamine ning eelnõu §-s 6 seaduse erinevate sätete jõustumisajad. Eelnõu §-ga 1 muudetakse SVPS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse SVPS-i § 1 punkte 1 ja 2 pärast sõna „sätestatud“ tekstiosaga „või § 71 lõike 6 alusel kehtestatud ning eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse §-i 1 punktides 1 ja 2 tekstiosa ˮ§-s 7 sätestatud või 71 lõike 6 alusel kehtestatudˮ tekstiosaga ˮ§ 7 lõike 7 alusel kehtestatudˮ. Tegemist on tehniliste muudatustega, kus vanaduspensioniea osas viidatakse vahemikul 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2026. a RPKS-s sätestatud vanaduspensionieale, so RPKS §-le 7. Vastav viide on kehtivas seaduses olemas ning seda ei ole tarvidust muuta. Seoses üleminekuajaga eluaastate alusel arvutatavale vanaduspensionieale, kinnitab Vabariigi Valitsus aastatel 2024 – 2026 vanaduspensioniea aastateks 2027-2029. Sellest tulenevalt tuleb paragrahv 1 punktides 1 ja 2 viidata RPKS § 71 lõikele 6. Vastav muudatus on tehtud eelnõu § 1 punktiga 1. Alates 1. jaanuarist 2027. a ei ole seaduses sätestatud vanaduspensioniiga, vaid selle kehtestab Vabariigi Valitsus. Seetõttu tuleb viidata üksnes Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavale vanaduspensionieale, mis on sätestatud RPKS § 7 lõikes 7. Vastav muudatus on tehtud eelnõu § 1 punktiga 2. Eelnõu § 1 punktiga 3 loetakse SVPS § 12 §-ks 13 ja seadust täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist seaduse §-s 1 nimetatud tootmisalal, tööl, kutsealal või ametikohal töötatud aeg.“ Eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. mai 1992. a otsus „Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamise kohta”. Seetõttu on vajalik tuua eelnõusse otsuse punktis 5 olnud säte, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvatakse ka enne SVPS-is nimetatud töödel ja tingimustes töötamise aeg. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega säilitatakse töötajatele varem antud õigus. Uue sätte kehtestamine tingib ka sätete järjestuse muutmise. Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks SVPS § -d 5 ja 6. Paragrahv 5 sätestab, et selgitusi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu rakendamise kohta antakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Õigusalaste selgituste andmist reguleerib käesoleval ajal märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS), mille kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja 8 asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Seetõttu puudub vajadus dubleerivaks sätteks ning SVPS § 5 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahv 6 sätestab kehtivas seaduses töökohtade atesteerimise kvaliteedi kontrollimise ja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirjade täiustamise Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel peab tööandja tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras, sh rakendama ennetavaid meetmeid (riskide tekkimise vältimine, vältimatute riskide hindamine, riskide kõrvaldamine jne). Nimekirju, nr 1 ja nr 2, mis sätestavad õiguse soodustingimustel vanaduspensionile ei ole täiendatud ja ei plaanita täiendada, kuivõrd tegemist on vananenud nimekirjadega, mis tuginevad Nõukogude Liidu aegsetele õigusaktidele ja põhimõtetele. Seetõttu tunnistatakse SVPS § 6 kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seadust §-ga 7. Säte rakendub isikutele, kes on töötanud ja jätkavad töötamist: 1) tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vanariigi Valitsuse poolt kinnitatud tootmisalade, tööde, kutselade ja ametikohtade nimekirja nr 1 alusel; 2) muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vanariigi Valitsuse poolt kinnitatud tootmisalade, tööde, kutselade ja ametikohtade nimekirja nr 2 alusel. Kui isikul puudub sooduspensioni saamiseks osa soodusstaažist, võib ta tööd alustada talle sobival ajal, arvestades, et puuduolevat staaži saab omandada kuni 31. detsembrini 2030. Seejuures ei ole oluline, et isik peaks seaduse jõustumise ajal töötama sooduspensionile õigust andval tööl. Isik võib asuda sellele tööle talle sobival ajal, kuid ta peab silmas pidama staažiarvestuse lõpptähtaega, so alates 1. jaanuarist 2031 tema töötamist sooduspensionile õigust andval tööl enam soodusstaaži hulka ei arvestata. Küll võetakse see arvesse üldise pensionistaažina. Staaži juurde omandamisel ja sooduspensioni taotlemisel jäävad kehtima seaduses juba sätestatud reeglid ja tingimused, näiteks osalise tööajaga töötamise aega ei arvestata soodusstaaži hulka. Nendel juhtudel, kui isik on töötanud mõlema nimekirja alusel ja tal ei täitu nimekirja 1 alusel soodusstaaž, siis see arvestatakse nimekirja nr 2 alusel staaži hulka jmt. Kui isik on omandanud nõutava soodusstaaži, võib ta soodustingimustel vanaduspensioni taotleda ajal, mil tal on täidetud selle pensioni määramiseks vajalikud nõuded (vanus, üldine pensionistaaž, vähemalt 15-aastane Eesti pensionistaaž). Kui isikul on täidetud kõik sooduspensioni määramiseks vajalikud tingimused ja ta on lõpetanud töötamise sooduspensionile õigust andval tööl, saab ta esitada pensionitaotluse. Töötamise korral sooduspensionile õigust andvatel töödel enne vanaduspensioniiga, sooduspensioni ei määrata. Kuid isik võib jätkata töötamist muudel töödel ning sel ajal on tal õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni. Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et kõik sooduspensioni taotlemiseks ja määramiseks seaduses olemasolevad tingimused jäävad kehtima, lisandub üksnes eelnõuga kehtestatud soodusstaaži omandamise piirang vastavalt aastast 2031 või 2037. Kui inimene ei ole soovinud täis töötada või ta ei saa täis sooduspensioniks vajalikku soodusstaaži, on tal võimalik valida muu pensioniliik, milleks võib olla näiteks paindlik vanaduspension, mida määratakse kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga, kui on täidetud vastavad pensionistaaži nõuded (20 – 40 aastat, sõltuvalt sellest, mitu aastat enne pensioniiga soovitakse pensionile jääda). Paindlikku vanaduspensioni makstakse ka töötamise korral, sõltumata sellest, kas inimene töötab 9 sooduspensionile õigust andvat tööl või muul tööl. Paindliku vanaduspensioni maksmist võib peatada või saada pooles suuruses, mis hiljem suurendab saadaolevat pensioni. Eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. mai 1992. aasta otsus „Eesti Vabariigi soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamise kohta”. Käesoleval ajal kehtivad otsuse punktid 1 ja 5 - 7. Eelnimetatuist punktid 1 ja 6 on täidetud (kehtestavad seaduse jõustumise aja ning nimekirjade 1 ja 2 väljatöötamise). Punkt 5 käsitleb soodusstaaži enne SVPS-i jõustumist ning see tuuakse SVPS § 12 (vt eespool eelnõu § 1 p 3). Otsuse punkt 7 on sisuliselt vananenud, kehtestades mäetöödel töötavatele inimestele soodustuse pensioni määramise korral. Soodustus on kehtestatud kuni nende pensionide määramise uute aluste, nende määramise korra ja tingimuste jõustumiseni. Eelnimetatud otsuse säte jõustus 1. jaanuaril 1994. a. Soodustingimustel vanaduspensioni määratakse ja makstakse pärast sellele pensionile õigust andvatel tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel töötamise lõpetamist. Kuna otsuse punkt räägib ainult pensioni määramisest, tähendab see, et erinevalt ülejäänutest võib mäetöödel töötavatele isikutele määrata soodustingimustel vanaduspensioni, kuid seda mitte maksta, seejuures ka mäetöödel töötamise ajal. 2000. aasta 1. aprillil jõustunud SVPS-i § 41 sätestab, et soodustingimustel vanaduspensioni pärast selle pensioni määramist omandatud soodusstaaži alusel ei suurendata. Ülemnõukogu otsuse punkt 7 on koostoimes 2000. aastal jõustunud SVPS-i §-ga 41 tekitanud olukorra, kus riik on andnud loa pensioni töötamise ajal taotleda ja määrata, kuid seadusega kehtestab, et pärast sooduspensioni määramist teenitud soodusstaaž ei lähe soodusstaažina arvesse. Neil, kes pensioni määrata ei lase, läheb edasine töötamine soodusstaaži arvestusse. Ülemnõukogu otsuses tehtud erand ei ole tänapäeval enam põhjendatud ning seetõttu tuleb lähtuda üksnes seaduse üldisest põhimõttest, mille järgi pensioni määratakse ja makstakse ainult pärast soodusstaaži andval ametikohal töötamise lõpetamist. Lähtudes eeltoodud selgitustest tunnistatakse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. mai 1992. aasta otsus „Eesti Vabariigi soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamise kohta” kehtetuks. Eelnõu §-ga 3 muudetakse RPKS-i. Seadusesse viiakse üle SVPS-i ja VAPS-i sätted. Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse seadust §-ga 6126, „Soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni määramine ja maksmine“, mis on rakendussättena vajalik üleminekuaja loomiseks. Lõige 1 sätestab, et isikule, kellele on määratud ja kellele makstakse soodustingimustel vanaduspensioni kuni 2030. aasta 31. detsembrini kehtinud SVPS-i alusel, jätkatakse selle maksmist kuni 2030. aasta 31. detsembrini kehtinud SVPS-is sätestatud alustel ja tingimustel. See tähendab, et isikud, kellele on soodustingimustel vanaduspension juba määratud ja seda makstakse, jätkatakse selle maksmist seaduses sätestatud tingimustel ja alustel. Lõige 2 sätestab, et isikule, kellele on määratud ja kellele makstakse väljateenitud aastate pensioni 2036. aasta 31. detsembrini kehtinud VAPS-i alusel, jätkatakse selle maksmist kuni 2036. aasta 31. detsembrini kehtinud VAPS-is sätestatud alustel ja tingimustel. See tähendab, et isikutele, kellele 10 on väljateenitud aastate pension juba määratud ja seda makstakse, jätkatakse selle maksmist seaduses sätestatud tingimustel ja alustel. Lõige 3 käsitleb olukorda, kus isikule ei ole soodustingimustel vanaduspensioni määratud, kuid tal on õigus seda saada. Sel juhul määratakse isikule pension SVPS-i enne 2031. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel ja tingimustel. Lõige 4 käsitleb olukorda, kus isikule ei ole väljateenitud aastate pensioni määratud, kuid tal on õigus seda saada. Sel juhul määratakse isikule pension VAPS-i enne 2037. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel ja tingimustel Lõigetes 3 ja 4 käsitletakse olukordi, kus isikule ei ole sooduspensioni veel määratud, kuid tal on tulevikus õigus seda saada. Sellistel juhtumitel toimub sooduspensioni määramine ja maksmine viimati kehtinud seaduse sätete alusel. Sellised juhtumid võivad tekkida näiteks sooduspensioni saamiseks nõutavasse vanusesse jõudmisel, nõutava üldstaaži täitumisel, töötamise lõpetamisel jmt juhtumitel. Eelnõu §-ga 4 muudetakse VAPS-i. Eelnõu § 4 punktiga 1 tunnistatakse VAPS § 111 kehtetuks. Eelnimetatud paragrahv sätestab, et väljateenitud aastate pensionide määramisel ja maksmisel läbiviidavale haldusmenetlusele ja tehtavatele otsustele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades VAPS-i erisusi. Haldusmenetluse seadusele viitamine ei ole enam tarvilik, kuivõrd VAPS § 11 sätestab, et väljateenitud aastate pensionile kohaldatakse RPKS-i sätteid, arvestades VAPS-i erisusi. RPKS sätestab, et sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades RPKS-s sätestatud erisusi. Sotsiaalseadustiku üldosa seadus sätestab, et sotsiaalseadustikus ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades sotsiaalseadustikus sätestatud erisusi. Kuivõrd VAPS §-s 11 sätestatu on piisav, ei ole vajadust § 111 kehtestada iseseisva sättena, mistõttu see tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse VAPS § 12, § 13 punkte 2–4 ja § 14 punkti 3 pärast sõna „sätestatud“ tekstiosaga „või § 71 lõike 6 alusel kehtestatud“. Vanaduspensioniea viited on ühesugused sooduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide puhul. Vaata § 1 punktide 1 ja 2 selgitust. Eelnõu § 4 punktiga 3 asendatakse VAPS §-s 12, § 13 punktides 2–4 ja § 14 punktis 3 tekstiosa „§-s § 7 sätestatud või § 71 lõike 6“ tekstiosaga „§ 7 lõike 7“. Vanaduspensioniea viited on ühesugused sooduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide puhul. Vaata § 1 punktide 1 ja 2 selgitust. Eelnõu § 4 punktiga 4 tunnistatakse VAPS § 15 kehtetuks. Paragrahv 15 sätestab, et selgitusi väljateenitud aastate pensioni õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude rakendamise kohta antakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Õigusalaste selgituste andmist reguleerib käesoleval ajal märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS), mille kohaselt annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse 11 tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Seetõttu puudub vajadus dubleerivaks sätteks ning VAPS § 15 tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 4 punktiga 5 täiendatakse seadust §-dega 31 ja 32. (Paragrahvide muutmisel on arvestatud Siseministeeriumi eelnõuga). Paragrahvis 31 sätestatakse, et VAPS § 13 punktides 1 ja 3 ning §-s 14 nimetatud isikutele arvestatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži kuni 2036. aasta 31. detsembrini ning alates 2037. aasta 1. jaanuarist VAPS-is nimetatud kutsealal või ametikohal töötamist väljateenitud aastate pensioni staaži hulka ei arvestata Sättega ei tehta kitsendusi isikute ringis või asutuste liikides või tegevusalades, millel töötades omandatakse soodusstaaži. Erisus ongi üksnes soodusstaažis, mida arvestatakse kuni 2036. aasta 31. detsembrini. VAPS § 13 punktid 1 ja 3 sätestavad lennundustöötajate (lennukoosseisu töötajad ja lennunduse insener-tehnilise teenistuse töötajad) pensioniõiguse ja VAPS § 14 sätestab pensioniõiguse teatud kategooria töötajatele (näiteks allmaa- ja pealmaa mäetöödel töötajad, laevastiku mõned kutsealad, tekstiilitööstuse töötajad ning linnasisestel regulaarliinidel töötavad bussi- trammi ja trollijuhi jt) ning artistidele (nt loominguline töötamine rahvusooperis jm). Selle punkti alla kuuluvad ka inimesed, kellel esineb VAPS § 14 punktis 6 nimetatud olukord enne 2037. aasta 1. jaanuari. VAPS § 13 punktides 1 ja 3 ning §-s 14 sätestatud juhtudel arvestatakse väljateenitud aastate pensioni staaži kuni 2036. aasta 31. detsembrini. Pärast seda tähtaega neil kutsealadel või ametikohtadel töötamist väljateenitud aastate pensioni staaži hulka enam ei loeta. Paragrahvis 32 sätestatakse, et VAPS § 13 punktides 2 ja 4 nimetatud isikutele arvestatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži kuni 2030. aasta 31. detsembrini ning alates 2031. aasta 1. jaanuarist VAPS-is nimetatud kutsealal või ametikohal töötamist väljateenitud aastate pensioni staaži hulka ei arvestata. Nagu eelmise paragrahvi puhul, ei tehta mingeid kitsendusi isikute ringis või asutuste liikides või tegevusalades, millel töötades omandatakse soodusstaaži. Erisus ongi üksnes soodusstaažis, mida arvestatakse kuni 2030. aasta 31. detsembrini. VAPS § 13 punktid 2 ja 4 sätestavad lennundustöötajate pensioniõiguse ja pensionistaaži. Õigus väljateenitud aastate pensionile on lennuliikluse lennujuhtidel ja lennuinformaatoritel (dispetšeritel) ning stjuuarditel, instruktor-stjuuarditel, stjuardessidel ja instruktor-stjuardessidel. Võrreldes kehtiva seadusega on tehtud erisus üksnes väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži osas, mida saab arvestada kuni 2030. aasta 31. detsembrini. Näiteks, lennuliikluse lennujuhil on õigus väljateenitud aastate pensionile kümme aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui tal on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt kümme aastat on töötatud lennuliikluse vahetul juhtimisel. Eespool nimetatud 10-aastast soodusstaaži saab lennuliikluse lennujuht omandada kuni 31. detsembrini 2030. Lennujuhi pensioniõigus tekib siis, kui tal on selleks täidetud nõutav vanus, nõutav pensionistaaž ja nõutav soodusstaaž (viimast arvestatakse kuni 31. detsembri 2030. a seisuga). Ka VAPS §-ga 32 ei tehta mingeid kitsendusi isikute ringis või asutuste liikides või tegevusalades, millel töötades omandatakse soodusstaaži. Erisus ongi üksnes soodusstaažis, mida arvestatakse kuni 2030. aasta 31. detsembrini. 12 Eelnõu §-ga 5 tunnistatakse kehtetuks soodustingimustel vanaduspensionide seadus (RT 1992, 21, 292) ja väljateenitud aastate pensionide seadus (RT 1992, 21, 294). Sätted viiakse üle RPKS-i (vt § 3). Eelnõu §-ga 6 sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu § 6 punkt 1 sätestab, et seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Sellest kuupäevast sisulisi muudatusi ei tehta. Jõustub vaid vanaduspensioniea tehniline parandus. Seaduse jõustumise aeg, 2024. aasta algus, võimaldab inimestel end seadusemuudatustega kurssi viia ning asuda tegutsema vastavalt oma vajadustele – kas jätkata töötamist sooduspensionile õigust andval tööl, et täita soodusstaaži nõuet, või kui inimene on sooduspensionile õigust andval tööl töötamise lõpetanud, kuid tal on võimalus nõutud staaž seaduses sätestatud tähtajaks täis töötada, siis otsida selleks vastavat töö- või ametikohta. Eelnõu § 6 punkt 2 sätestab, et seaduse § 1 punkt 3 ja § 2 jõustuvad üldises korras. Nimetatud sätted reguleerivad Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. mai 1992. a otsuse „Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamise kohta” kehtetuks tunnistamist (§ 2) ja sellest otsusest tuleneva sätte üleviimist SVPS-i (§ 1 punkt 3). Üldises korras jõustumine on oluline, et sooduspensionide määramisel saaks endiselt arvestada varasemat soodusstaaži, mida praegu tehakse ülemnõukogu otsuse alusel. Eelnõu § 6 punkt 3 sätestab, et seaduse § 1 punkt 2 ja § 4 punkt 3 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Mõlemad sätted käsitlevad vanaduspensioniea tehnilisi muudatusi ja tulenevad RPKS-s sätestatust ning jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu § 6 punkt 4 sätestab, et § 3 ja § 5 punkt 1 jõustuvad 2031. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 3 sätestab, et eelnimetatud tähtajast toimub RPKS § 616 alusel soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensionide määramine ja maksmine, kui inimesel on staažinõue alla 12 aasta ja 6 kuu. Eelnõu § 5 punkt 1 jõustub samuti 2031. aasta 1. jaanuaril ning sellest ajast arvates ei kehti enam soodustingimustel vanaduspensionide seadus. Nagu eelmises lõikes märgitud, määratakse ja makstakse seda RPKS-i sätete alusel. Eelnõu § 6 punkt 5 sätestab, et seaduse § 5 punkt 2 jõustub 2037. aasta 1. jaanuaril. Nimetatud tähtajast ei kehti enam VAPS ning nende pensionide määramine ja maksmine toimub RPKS § 6126 alusel. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei ole seotud uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, kuna see ei näe ette ametialade kaupa pensionisüsteemi erisusi. 6. Seaduse mõjud 13 6.1. Kavandatud muudatused ja nende mõjud Alljärgnevalt esitatakse mõjude analüüs nendes mõjuvaldkondades, kus kavandatud muudatusel on eeldatavalt mõju. Kavandatud muudatused ei avalda mõju elu- ja looduskeskkonnale ning ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid. Mõju eelanalüüsi koostamiseks on kasutatud peamiselt Sotsiaalkindlustusameti, Statistikaameti, Eesti Töötukassa ja Rahandusministeeriumi andmeid (pikaajaline majandusprognoos). 6.2. Kavandatud muudatus – soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide kaotamine pika üleminekuajaga Soodustingimustel vanaduspensione ja väljateenitud aastate pensione muudetakse nii, et ametialati erandeid ei tehta. SVPS-i ja VAPS-i pensionid kaotatakse üleminekuajaga. 6.3. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Kavandatavate muudatuste peamine mõju seisneb selles, et eelnõu mõjutab töötajate sotsiaalseid garantiisid ja tegevusala valikut ning sihtrühma majanduslikku toimetulekut. Kavandatud muudatus hõlmab SVPS-is ja VAPS-is nimetatud kutsealadel töötanud või töötavaid isikuid ning seetõttu kirjeldatakse muudatusest mõjutatud sihtrühma tervikuna. Kuna esitatud variandid mõjutavad sihtrühma erineval määral, on mõju avaldumise all eeldatavat mõju sihtrühmale kirjeldatud nende variantide kaupa. 6.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Sihtrühmaks on kõik SVPS-is või VAPS-is nimetatud kutsealadel töötanud või töötavad isikud, kellel ei teki enam õigust sooduspensionile. Kavandatud muudatused ei mõjuta neid inimesi, kes on juba SVPS-i või VAPS-i alusel pensioni saaja või kes on selle saamise õiguse välja teeninud. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suuruse hindamisel saab aluseks võtta selle, kui paljudele määratakse Sotsiaalkindlustusameti andmetel aastas pension SVPS-i või VAPS-i alusel. Andmed näitavad, et SVPS-i alusel pensionile jääjate arv väheneb, kuna väheneb nendel kutsealadel töötanute arv. Kui kümme aastat tagasi määrati pension 1200 inimesele, siis viimastel aastatel 700– 900 inimesele, mis on 7–9% kõigist vanaduspensioni määramistest (2020. aastal oli uusi saajaid 730). Aastate võrdlemisel on oluline arvestada, et alates 1. jaanuarist 2017 hakkas pensioniiga taas järk-järgult tõusma ja jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani ning jätkab edasist tõusu. Pensioniea suurenemisest tulenevalt ei olnud näiteks 2017. aastal selliseid inimesi, kellel oleks sooduspensioniiga täitunud. Täpsemalt ei ole aga teada, kui paljudel on soodustingimustel pensioni saamiseks vajalik staaž omandatud ning mis vanuses nad on ehk kui paljud ja millal taotlevad vastavat pensioni. 2020. aastal määrati SVPS-i või VAPS-i alusel pension 1023 isikule (SVPS 730; VAPS 293), kellest 989 olid alla 63-aastased (SVPS 702; VAPS 287). SVPS-i või VAPS-i alusel pensioni saamisel on erinevatel kutsealadel erinevad staaži- ja vanusenõuded, mistõttu saab sihtrühma seas eristada nelja kutsealade rühma: I. Kutsealad, kus kehtiva seaduse järgi on 12,5-aastase soodusstaaži puhul õigus pensionile viis aastat enne RPKS-is sätestatud vanaduspensioniiga 14 Selle alarühma moodustavad SVPS-i nimekirjas 2 olevad kutsealad ning VAPS-i puhul politsei- ja vanglaametnikud ning päästeteenistujad, kes on teenistusest vabastatud vanuse, pikaajalise töövõimetuse või koondamise tõttu. Kokku oli neid Sotsiaalkindlustusameti andmetel 01.01.2021 seisuga 21 036 pensionäri5. Nendest suurema osa moodustavad SVPS-i nimekirja 2 alusel pensioni saavad inimesed, keda Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 1. jaanuari 2021 seisuga 20 9706, kellest 2290 olid alla 63- aastased7 (st tööealised, kes on enne üldist pensioniiga hakanud saama varasemat pensioni). Paljud nimekirja 2 alusel pensioni saajad on juba vanaduspensionieas ning saavad RPKS-i alusel määratava pensioniga võrreldes sama suurt pensioni. Kuna pensioni suuruses erinevust ei ole, jäävad need pensionärid ka vanaduspensionieas saama soodustingimustel vanaduspensioni. Viimastel aastatel on nimekirja 2 alusel määratud pension 500–8008 inimesele aastas, mis on 5–8% kõigist pensionile jääjatest. Soodustingimustel pensioni saajate tegevusalad on väga erinevad, kuid kutsealade võrdluses on enam keevitajaid, maalreid ja töödejuhatajaid ehitusvaldkonnas ning metsa väljaveo traktoriste. Politsei- ja vanglaametnikke ning päästeteenistujaid, kes said VAPS-i alusel pensioni koondamise, terviseseisundi või vanuse tõttu viis aastat enne vanaduspensioniiga, oli 2020. aastal 60. Kavandatud muudatusega lõppeb alates 2031. aastast neil kutsealadel soodusstaaži arvestus. Seega mõjutab kavandatud muudatus kõiki neil kutsealadel töötanud isikuid, kellel ei ole 31. detsembriks 2030 olemas vajalikku staaži. Kui isikul on olemas 31. detsembriks 2030 vajalik soodusstaaž, võidakse talle määrata sooduspension ka hiljem, kui ta lahkub sellelt töölt või kui täitub vajalik üldine pensionistaaž. Kuna 2031. aasta 1. jaanuarist lõppeb soodusstaaži arvestus, siis ka neil, kellele määratakse pension hiljem, töötamise korral alates 2031. aastast soodusstaaži juurde ei lisandu. II. Kutsealad, kus kehtiva seaduse järgi on 10-aastase soodusstaaži puhul õigus pensionile kümme aastat enne RPKS-is sätestatud vanaduspensioniiga Sellistel tingimustel on õigus soodustingimustel pensionile SVPS-i nimekirjas 1 olevatel kutsealadel ning VAPS-i alusel lennuliikluse lennujuhina või stjuardessina/stjuuardina töötanud inimestel. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli sellistel tingimustel pensioni saajaid 01.01.2021 seisuga kokku 89549, kellest suurema osa moodustavad SVPS-i alusel pensioni saajad. SVPS-i nimekiri 1 hõlmab 11 tegevusala ameteid (mäetööd, metallurgia, keemiatööstus, põlevkivi töötlemine, metalli töötlemine, elektrotehnikatööstus, ehitusmaterjalitööstus, klaasitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus, trükitööstus ja transport), ühiskutseid (mis ei kuulu konkreetse tegevusala alla, nt tuuker) ning töid radioaktiivsete ainete ja ioniseeriva kiirgusega. SVPS-i nimekirja 1 alusel on pensionile läinud ligi 9000 inimest, kellest 3946 olid tööealised (st alla 63-aastased). SVPS-i nimekirja 1 alusel pensionile jäänud moodustavad kõigist vanaduspensionäridest 2,8% (Sotsiaalkindlustusameti andmed 01.01.2021 seisuga). Aastas määratakse soodustingimustel vanaduspension nimekirja 1 alusel 100–300 inimesele ehk 1–3%-le kõigist vanaduspensioni määramistest. Näiteks 2020. aastal määrati soodustingimustel 5 I kutsealade rühmas on nimekirja 2 alusel 20 970 isikut ja VAPS-i alusel 66 inimest. 6 Sotsiaalkindlustusameti aruandes „Pensionärid“ esitatud andmed ei ühti üks ühele muude päringutega, kuna need kajastavad andmete väljavõtu seisu ning jooksvas baasis võidakse muudatusi teha tagantjärele. 7 Pensioniiga oli 2020. aastal 63 aastat ja 9 kuud. Lihtsustamise eesmärgil on arvutustes lähtutud vanusest 63 aastat. 8 Sotsiaalkindlustusameti aruanne „Pensionärid“. 9 II kutsealade rühmas on nimekirja 1 alusel 8731 ja VAPS-i alusel 223 inimest. 15 vanaduspension nimekirja 1 alusel 151 inimesele (1,1% kõigist uutest vanaduspensioni määramistest). Nimekirja 1 alusel pensioni saajatest on kõigil soodustust andval tööl töötatud aastate eest aastahinne veidi suurem kui RPKS-i alusel arvutatava pensioni puhul, mistõttu jäävad nad seda pensioni saama ka vanaduspensionieas. VAPS-i alusel sai 2020. aastal pensioni 19 lennujuhti ja 35 stjuardessi/stjuuardit ja 169 lennukoosseisulist täisstaažiga töötajat. Kavandatud muudatuse tulemusena ei teki kõigil neil kutsealadel töötanud isikutel õigust sooduspensionile, kui neil ei ole 2030. aasta 31. detsembriks kogunenud kümme aastat soodusstaaži. Kui isikul on 31. detsembriks 2030 olemas vajalik soodusstaaž, on tal õigus sooduspensionile ning see võidakse talle määrata ka hiljem, s.o siis, kui ta lahkub sellelt töölt või kui täitub vajalik üldine pensionistaaž. III. Kutsealad, kus kehtiva seaduse järgi on 20- või 25-aastase soodusstaaži puhul õigus pensionile viis aastat enne RPKS-is sätestatud vanaduspensioniiga Sellistel tingimustel on õigus varasemale pensionile VAPS-i alusel lennunduse insener-tehnilistel töötajatel, tekstiilitööstuse töötajatel ning ühistranspordi juhtidel, kusjuures viimati nimetatutel on soodusstaaži nõudeks 25 aastat, teistel 20 aastat. Tekstiilitööstuses hõlmab soodustus telgedel ja masinatel töötanuid (ketrajad, kangrud, korrutajad, huntimismasina töölised jne) ning ühistranspordijuhte, kes on töötanud või töötavad rohkem kui 40 000 elanikuga linnas linnasisestel regulaarliinidel autobussi- (v.a mikrobuss), trammi- või trollijuhina. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2020. aastal neil kutsealadel töötanud pensionäre 162. Kõige rohkem oli endiseid tekstiilitööstuse töötajaid, kuigi nende arv järjest väheneb. Kavandatud muudatuse tulemusena ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile neil kutsealadel töötanud isikutel, kellel ei ole 2036. aasta 31. detsembriks omandatud selle pensioni saamiseks vajalik väljateenitud aastate pensioni staaž. Kui isikul on 31. detsembriks 2036 olemas vajalik soodusstaaž, on tal õigus sooduspensionile ning see võidakse talle määrata ka hiljem, kui ta lahkub sellelt töölt või kui täitub vajalik üldine pensionistaaž. IV. Kutsealad, kus kehtiva seaduse järgi on 15-, 20- või 25-aastase soodusstaaži puhul õigus pensionile vanusenõudeta Sellistel tingimustel on õigus varasemale pensionile politsei- ja vanglaametnikel ning päästeteenistujatel, lennukoosseisu töötajatel, kaevuritel, meremeestel, teatud koolide õpetajatel ja artistidel. Lisaks on õigus pensionile vanusenõudeta inimese immuunpuudulikkuse (AIDS-i) viirusega nakatunud meditsiinitöötajatel, kes on saanud nakkuse oma töökohustuste täitmisel (olenemata pensionistaažist). Politsei- ja vanglaametnikel ning päästeteenistujatel, mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku mõnd tüüpi laevade ujuvkoosseisu mõnedel kutsealadel ja ametikohtadel töötanutel on soodusstaaži nõudeks 25 aastat, lennukoosseisu töötajatel samuti 25 aastat, kuid terviseseisundi tõttu ametikohalt vabastamisel 20 aastat. Allmaa- ja pealmaamäetöödel põlevkivi ja muude maavarade kaevandamisel ning kaevanduste ehitamisel töötanutel on soodusstaaži nõudeks 25 aastat, sh nende tööde põhikutsealade töötajatel (koristustöölised, läbindajad ja väljamismasinate juhid) on selleks 20 aastat. Õigus sooduspensionile on õpetajatel, kellel on vähemalt 25-aastane pedagoogilise töö staaž, millest vähemalt 15 aastat on töötatud asenduskodus, erivajadustega inimeste õppeasutuses, haigete laste asutuses või kinnipidamiskoha koolis. Riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses ja 16 rahvusooperis töötavatel balletitantsijatel, tantsijatel ja tsirkuseartistidel on staažinõudeks 20 aastat, vokaalsolistil, puhkpillimängijal, nukujuhil ja koorilauljal 25 aastat. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli seisuga 01.01.2021 selliseid pensionäre, kes olid jäänud VAPS-i alusel pensionile vanusenõudeta, 1829, kellest 76,5% olid politsei- ja vanglaametnikud ning päästeteenistujad. Kui enamiku nimetatud kutsealade töötajate ning seega ka pensionäride arv väheneb, siis politsei- ja vanglaametnike ning päästeteenistujate arv on viie aastaga kasvanud 1,8 korda. Peamisteks põhjusteks on 1990-ndate algul teenistusse asunutel staažinõude täitumine ning asjaolu, et neile makstakse praegu väljateenitud aastate pensioni ka siis, kui nad töötavad pensioniõigust andval kutsealal. Alates 2020. aastast enam seda soodustust ei ole, välja arvatud neil, kellele seda pensioni juba muudatuse jõustumise ajal töötamise korral makstakse või kellel oli 1. jaanuaril 2020. a vähemalt 20-aastane teenistusstaaž ja kes 25-aastase teenistusstaaži täitumisel saavad õiguse väljateenitud aastate pensionile. Neile jätkatakse pensioni maksmist seni, kuni nad töötavad katkematult sellel kutsealal. Kavandatud muudatuse tulemusena ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile neil kutsealadel töötanud isikutel, kellel ei ole 2036. aasta 31. detsembriks omandatud selle pensioni saamiseks vajalikku väljateenitud aastate pensioni staaži. IV kutsealade rühma kuuluvad pensionärid moodustavad enamiku VAPS-i alusel pensioni saajatest, kuna pensionil ollakse kaua. Kuivõrd vanusenõue puudub, minnakse pensionile kuni 25 aastat (mõnel juhul ka varem) enne üldist vanaduspensioniiga. Tabelis 2 on esitatud pensionärid, kellele määrati pension nooremalt kui 63 aastat. 2020. aastal määratud VAPS-i alusel pensioni saajate vanus jäi vahemikku 37–63 aastat ning nende keskmine vanus oli 49,9 aastat. Enim määrati pension 45– 59-aastastele (133 inimest). Kokku määrati 2020. aastal vanusenõudeta VAPS-i alusel pension 251 isikule vanuses 37–62, mis moodustab 0,6% samaealisest10 rahvastikust. Tabel 2. IV kutseala rühma tingimuste alusel 2020. aastal määratud uute väljateenitud aastate pensioni saajate vanuseline jaotus Vanus Arv % alla 40 1 0,4% 40–44 49 19,5% 45–49 133 53,0% 50–54 40 15,9% 55–59 21 8,4% 60–62 7 2,8% Kokku 251 100,0% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Sihtrühma kokkuvõte Kokku on VAPS-i ja SVPS-i alusel pensioni saajaid (kõik neli kutsealade rühma kokku) 31 981 inimest, kellest 5897 inimest on tööealised ehk alla 63-aastased (SKA andmed seisuga 01.01.2021). Võrreldes kogu elanikkonnaga on kavandatud muudatusest mõjutatud sihtrühm väike ehk 4,4% rahvastikust11. 10 Statistikaameti andmetel oli seisuga 01.01.2021 vanuses 39–62 rahvastiku arv 424 566 (tabel RV0212). 11 Statistikaameti andmetel oli seisuga 01.01.2021 vanuses 39+ rahvastiku arv 729 309 (tabel RV0212). 17 6.5. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide kaotamine üleminekuajaga Nii õigustatud ootuse kui õiguskindluse tagamiseks nähakse kavandatud muudatuses ette etapiti üleminekut. Üleminekul arvestatakse ka soodusstaaži pikkuse nõuetega ning nii nähakse ette, et pikema staažinõude korral saab soodusstaaži omandada kuni 2036. aasta lõpuni, muudel juhtudel kuni 2030. aasta lõpuni. Kavandatud muudatusega võivad kaasneda mõningad muudatused isikute käitumises, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi, mistõttu võib mõju ulatust hinnata keskmiseks. Lisaks on oluline arvestada, et alates 2021. aastast võib viis aastat enne vanaduspensioniiga minna paindlikule vanaduspensionile või lükata üldise pensioniea saabumisel pensioni saamist edasi. Paindlikku vanaduspensioni makstakse vastavalt inimese soovile kas täies mahus või pooles mahus ja selle maksmist võib lasta ka peatada. Paindlikule vanaduspensionile jäämisel viis aastat enne üldist vanaduspensioniiga peab inimesel olema vähemalt 40-aastane pensionistaaž. Seega peab inimesel olema paindliku vanaduspensioni saamiseks pikem üldine pensionistaaž kui sooduspensioni puhul. Samas on inimestel küllaltki pikk staaž – nt 01.08.2021 seisuga oli vanaduspensionäride keskmine pensionistaaž 43,8 aastat. Kuigi enne pensioniea saabumist valitud paindliku vanaduspensioni korral pensioni suurust vähendatakse12, on võimalik samal ajal töötada ning saada pensionile lisaks töötasu. Senised andmed näitavad, et soodustust andvalt kutsealalt ei minda pensionile just sageli ning seega on paljud juba varem leidnud muu lahenduse, kui nad ei tahtnud või ei saanud enam endisel kutsealal töötada, ning vastavasse ikka jõudes vormistati sooduspension. Näiteks 2018. aasta aprillis läks soodustingimustel vanaduspensioni taotlejatest ainult 11% pensionile soodustust andvalt kutsealalt ning 50% sooduspensioni taotlevatest isikutest oli sellelt töölt lahkunud kümme või enam aastat tagasi, sh kolmandik 20 või enam aastat tagasi. 2/3 taotlejatest töötas sooduspensioni määramise ajal mujal. Samas ei tähenda pensioni määramine, et isik enam ei töötaks, kuid sageli on hõivemäär madalam kui vastavas vanuserühmas tervikuna. Nii on see SVPS-i alusel pensioni saajate ning VAPS-i alusel pensioni saajate vanemates vanuserühmades. Need, kel enam õigust sooduspensionile ei teki, saavad jätkata endisel töökohal või leiavad uue töökoha, omandades vajaduse korral uue kutseala. Sihtrühma tööturul püsimist toetavad aktiivsed tööturumeetmed, mis aitavad luua eeldused inimeste ametialaseks liikuvuseks. Kehtiv seadus ei soodusta inimeste töötamist üldise vanaduspensionieani, kuna annab võimaluse suhteliselt noorelt pensionile jääda ning motiveerib seega tööturult lahkuma. Samuti ei soodusta tänane olukord inimesi osalema ümberõppes või end täiendama. Seetõttu võib eeldada, et kavandatud muudatus motiveerib inimesi pikemalt tööturul aktiivne olema ning saadav töötasu hoiab ära sissetulekute vähenemise vaesuspiirist allapoole. Pikem tööelu suurendab eeldatavalt ka pensionistaaži ja seega ka pensioni suurust hilisemas eas. Vanaduspensionieas parema majandusliku toimetuleku tagamiseks saavad inimesed koguda vahendeid täiendavasse kogumispensionisse ehk III pensionisambasse, kuhu võivad teha sissemakseid ka tööandjad. Näiteks vanglaametnike eest 12 Paindliku vanaduspensioni vähendamisel ja suurendamisel lähtutakse aktuaarse neutraalsuse printsiibist. Vt Leppik, 2021 (vt viidet eelmises märkuses) ning https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension/pension-liigid-ja- soodustused#paindlik 18 teeb tööandja sissemakseid nende III pensionisambasse ning käesoleva muudatusega hõlmatud VAPS-is nimetatud kutsealadel on ka muid RPKS-ist erinevaid soodustusi: politseiametnikel on veel väljateenitud aastate pension politsei ja piirivalve seaduse alusel, päästeteenistujatel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus ja vanaduspensioni suurendus. Tööturult varase lahkumise või mitteaktiivsuse üheks põhjuseks on inimese tervis. Eeldatavalt aitab kavandatud muudatus pöörata nii tööandjate kui töötajate tähelepanu ohutule töökeskkonnale ning hoolitsema tervise eest. Tervisest tingitud töövõimelanguse korral osutab töötukassa spetsiifilisi tööturuteenuseid ning määrab osalise või puuduva töövõime korral töövõimetoetust. Sotsiaalkindlustusameti andmetel said 2020. aastal soodustingimustel vanaduspensionile jääjatest 22,8% eelnevalt töövõimetuspensioni või töövõimetoetust13 ja väljateenitud aastate pensionile jääjatest 6,2%. Ebasoovitav mõju võib kavandatud muudatusega kaasneda sel juhul, kui inimene, kellel ei ole enam õigust sooduspensionile, ei tööta edasi või ei leia omale sobivat tööd, millega halveneb tema toimetulek. Muudatuse võimalikku negatiivset mõju aitavad leevendada aktiivsed tööturumeetmed, mis aitavad luua eeldused inimeste ametialaseks liikuvuseks. Töötukassa osutatavad teenused (karjäärinõustamine, täiend- ja ümberõpe, sh ka töötavatele isikutele) võimaldavad töötajatel paremini muutusteks ette valmistuda ja kohaneda dünaamilise tööturu vajadustega. Samuti toetavad sobiva töö leidmist erinevad Haridus- ja Teadusministeeriumi meetmed. Ebasoovitav mõju võib ilmneda ka juhul, kui tööturg ei ole piisavalt paindlik ning seetõttu jäävad vanemaealised tööturult eemale ja vajavad täiendavat abi majandusliku toimetuleku tagamisel, selleks on ette nähtud töötukassa makstav töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus. Ka kehtiva seaduse alusel võivad nendel sooduspensioni saamist võimaldavatel kutsealadel töötavad inimesed jääda töötuks ning teisalt on sellise riski maandamiseks võimalik kasutada erinevaid ennetavaid meetmeid. Mõju avaldumise sagedus on regulaarne, sest sihtrühm hakkab sellega kokku puutuma reeglipäraselt (nt sooduspensioniikka jõudes). Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus kogu elanikkonnaga võrreldes on väike (4,4%). Kehtiva seaduse alusel määratud uute SVPS-i ja VAPS-i alusel pensioni saajate arvu (kokku ca 1000 inimest) arvestades on mõjutatud sihtrühm samuti väike. Kokkuvõttes on muudatusel oluline mõju, kuna eeldab muudatusega kohanemist ning sellega kokkupuude on reeglipärane. Võib eeldada, et muudatus aitab kaasa vanemaealiste majandusliku toimetuleku paranemisele ja tööturuaktiivsuse suurenemisele. 6.6. Mõju regionaalarengule SVPS-i ja VAPS-i muutmine avaldab mõju regionaalarengule seeläbi, et piirkonniti erineb, kui palju on vastavatel kutsealadel töötavaid inimesi. Eelkõige võivad kavandatavad muudatused mõjutada eri piirkondades elavate inimeste sissetulekuid ja majanduslikku toimetulekut ning aidata seeläbi kaasa eri piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisele. 6.6.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 01.01.2021 seisuga SVPS-i või VAPS-i alusel pensioni saajaid enim Harjumaal (ca 36,6% ehk 11 710 isikut), millele järgneb Ida-Virumaa 10 844 inimesega (ca 33,9% sihtrühmast). Seejuures moodustavad SVPS-i ja VAPS-i alusel pensioni saajad Ida-Viru 13 Töövõimetuspensioni sai 22 isikut (3%) ja töövõimetoetust sai 145 isikut (19,9%). Alates 2016. aasta keskpaigast hinnatakse töövõimet ning töövõimetust enam ei hinnata. 19 maakonnas 12,9% rahvastikust vanuses 39+, mis on maakondade võrdluses suurim osakaal (tabel 3). Ka uute SVPS-i või VAPS-i alusel pensioni saajate seas on enim neid, kes elavad Ida-Virumaal (2020. a määratud VAPS-i või SVPS-i alusel pensioni saajatest elas Ida-Virumaal ca 36,3%). Tabel 3. SVPS-i ja VAPS-i alusel pensioni saajad maakonniti seisuga 01.01.2021 Isikute arv Rahvastik SVPS-i ja vanuses 39+ VAPS-i alusel Maakond Üldkokkuvõte SVPS VAPS seisuga pensioni saajate 01.01.2021 % rahvastikust Harju maakond 10 847 863 11 710 314 081 3,7% Hiiu maakond 129 25 154 5 751 2,7% Ida-Viru maakond 10 367 477 10 844 84 305 12,9% Jõgeva maakond 366 48 414 16 807 2,5% Järva maakond 381 35 416 17 599 2,4% Lääne maakond 278 41 319 12 127 2,6% Lääne-Viru maakond 955 97 1 052 33 646 3,1% Põlva maakond 199 42 241 14 504 1,7% Pärnu maakond 1 376 143 1 519 48 932 3,1% Rapla maakond 379 45 424 18 643 2,3% Saare maakond 504 46 550 19 288 2,9% Tartu maakond 1 898 196 2 094 77 603 2,7% Valga maakond 406 48 454 16 734 2,7% Viljandi maakond 559 81 640 26 555 2,4% Võru maakond 358 65 423 20 508 2,1% Välisriik 388 17 405 Elukoht märkimata 311 11 322 2 226 KOKKU 29 701 2 280 31 981 729 309 4,4% Allikad: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Piirkondlikult on elanike sissetulekute erinevused üsna suured ning need kajastuvad ka suhtelise vaesuse näitajas: kui Eestis elas 2019. aastal suhtelises vaesuses 20,7% elanikkonnast, siis maakonniti on madalaima ja kõrgeima näitaja vahe ca kahekordne ehk kui Harjumaal on suhtelise vaesuse määr 15,7%, siis Valgamaal ja Hiiumaal üle 30% (vastavalt 30,3% ja 31,7%). Samuti on suhtelise vaesuse määr suurem Ida-Virumaal, kus see oli 29,3%. Need Statistikaameti andmed ei näita, milline on sihtrühma või siis näiteks pensionäride vaesus eri maakondades, kuid ilmestavad sissetulekute erinevusi piirkondlikult. Kokkuvõttes võivad kavandatavad muudatused mõjutada kõiki neid piirkondi, kus on SVPS-is või VAPS-is sätestatud tegevusaladel töötavaid inimesi, kuid samas ei kaasne muudatusega spetsiifilisi tegevusi mõne konkreetse piirkonna suhtes. Võib küll eeldada, et teatud piirkondades elavate inimeste sotsiaalsed garantiid ja majanduslik toimetulek võib muutuda, kuid täpsemalt ei ole võimalik muudatuse mõju hinnata (nt mõju eri maakondade elanike vaesusele vm toimetulekut kirjeldavatele näitajatele). Eri piirkondades elavad inimesed puutuvad muudatusega kokku 20 muudatuste jõustumisel või SVPS-is/VAPS-is sätestatud vanusesse jõudmisel. Kokkuvõttes võib muudatusega kaasneda kohanemisraskusi nt Ida-Virumaal ning kogu mõju regionaalarengule on keskmine. Samas on mõju väga pikaajaline. Selle ilmestamiseks toome teoreetilise näite SVPS-i nimekirjas 2 oleval maalriametikohal töötavast 20-aastasest inimesest, kes alustas tööd 16-aastasena (sündinud 2001. aasta 1. jaanuaril). Nimetatud teoreetilisel inimesel on soodusstaaži nõue 12,5 aastat, tal on 2021. aasta lõpuks soodusstaaži 4 aastat. Tal on õigus soodusstaaži koguda 2030. aasta lõpuni ehk praegusest veel 9 aastat. Pideva tööstaaži korral on tal 2030. aasta lõpuks soodusstaaži 13 aastat, millest piisab SVPS-i nimekirja 2 alusel sooduspensioni saamiseks. 2001. aastal sündinud inimese eeldatav vanaduspensioniiga on 69 aastat ja 8 kuud, mis saabub 2070. aasta oktoobris. Kuna maalritel on õigus minna viis aastat varem pensionile, hakatakse talle 2065. aasta oktoobris maksma SVPS-i alusel pensioni. Seega määratakse eeldatavalt sooduspensione veel ka 44 aasta pärast. 6.7. Mõju majandusele Kavandatud muudatused mõjutavad neid ettevõtjaid ehk tööandjaid, kelle juures töötavad või on töötanud isikud, kellel on õigus soodustingimustel või väljateenitud aastate pensionile. Peamine mõju seisneb selles, et muudatused mõjutavad inimeste tööturul osalemise aktiivsust ehk ettevõtete võimalusi leida vajalikku tööjõudu. Samuti mõjutavad muudatused senisest enam ettevõtteid töökeskkonna ohutust parandama. 6.7.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kehtiv süsteem ei soodusta inimesi töötama üldise vanaduspensionieani, sest sooduspensionid motiveerivad tööturult lahkuma ja noorelt pensionile jääma ning seetõttu mõjutavad muudatused tööjõupakkumist. Olemasolev süsteem ei mõjuta ka tööandjaid/ettevõtteid maandama tööga kaasnevaid riske ega parandama töökeskkonda, mis omakorda mõjutab seda, kas ja mil määral haigestutakse kutsehaigustesse või väheneb töövõime ehk vähendab aktiivselt tööturul osalejate arvu. Kavandatud muudatused mõjutavad potentsiaalselt kõiki tööandjaid. Tööinspektsiooni andmetel oli vähemalt ühe töölepinguga töötajaga ettevõtteid veidi enam kui 60 000. SVPS-is ja VAPS-is sätestatud kutsealade ettevõtete arv on oluliselt väiksem. Kuivõrd SVPS-i nimekirjad ei põhine tänapäevasel ametialade klassifikaatoril, ei ole võimalik hinnata, kui paljudes ettevõtetes on soodustust andvaid ametikohti ning kui palju on tööandjaid, kus on vähemalt üks potentsiaalne SVPS-i või VAPS-i alusel pensioni saaja. Kokkuvõttes avaldavad muudatused eeldatavalt positiivset mõju tööandjatele ja ettevõtetele, kuivõrd potentsiaalselt suureneb tööjõud. Kavandatud muudatustega ei kaasne kohanemisraskusi ning nendega kokkupuude ei ole igapäevane. Kokkuvõttes võib mõju majandusele hinnata mõju hindamise kriteeriumide alusel väikeseks. 6.8. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kavandatud muudatuse peamine mõju seisneb selles, et mõjutab riigiasutuste töökorraldust ning avaldab mõju riigieelarvele. 6.8.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus 21 Kavandatud muudatused avaldavad mõju riigiasutustele ja riigieelarve pensionikuludele. Muudatustest mõjutatud sihtrühm on keskmine, sest mõjutab otseselt Sotsiaalkindlustusametit, aga ka töötukassat ja kohalikke omavalitsusi. Mõju Sotsiaalkindlustusametile seisneb selles, et suureneb vajadus inimesi teavitada ja neile selgitusi anda, samas on muudatused protseduurides ja infosüsteemis väikesed ning eeldatavalt sellega kohanemisraskusi ei kaasne. Kokkuvõttes kaasneb väike mõju Sotsiaalkindlustusameti töökorraldusele. 2068. aastaks on kõik, kellel säilis õigus sooduspensionile, jõudnud vanaduspensioniikka ning administratiivkoormus nende pensionide määramiseks ja maksmiseks kaob. Samuti kaovad selleks ajaks selle sihtrühma sooduspensioni täiendavad kulud. Praegu moodustavad selle sihtrühma täiendavad pensionikulud ca 2,1% kõigist pensionikuludest. Alates 2031. aastast hakkab vähenema riigieelarve kulu nende pensionide maksmiseks ja hinnanguliselt 2068. aastaks kaob riigieelarve täiendav kulu (varasema pensioni maksmise kulu kuni üldise vanaduspensioniea saabumiseni). Lisaks tuleb arvestada, et muudatuse rakendamiseks on vaja teha mõningaid muudatusi Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemides ning sellega kaasneb eeldatavalt IT-kulu. Mõju töötukassale seisneb selles, et vaja on sarnaselt praegusega pakkuda töötust ennetavaid meetmeid või ümberõppe võimalusi. Sooduspensionide kaotamisega võib suureneda töötukassa töökoormus ning sellega võivad suureneda tööturuteenuste või töötushüvitiste kulud. Mõju hindamise kriteeriumite alusel on tegemist väikese mõjuga. Ka võib suureneda abivajadus vaesusriski korral, kui tööturg ei ole piisavalt paindlik ehk võib mõjutada ka kohalikesse omavalitsustesse pöördumiste arvu. Kuivõrd olemasolevad andmed näitavad, et paljud praegu SVPS-i või VAPS-i alusel pensioni saajad töötavad ka siis, kui neil on õigus pensionile, võib hinnata mõju kohalikule omavalitsusele väikeseks. Kuigi kaudselt mõjutavad muudatused ka töötukassat ja kohalikke omavalitsusi, on otseselt mõjutatud sihtrühmaks Sotsiaalkindlustusamet. Kokkuvõttes võib hinnata mõjutatud sihtrühma suurust väikeseks. Töökorralduses ja infosüsteemides on vaja teha muudatusi, aga sellega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mistõttu on mõju ulatus väike. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest töökorralduses jm on vaja teha ühekordseid muudatusi. Kokkuvõttes on mõju riigiasustustele väike. Muudatuste mõju riigieelarvele on eeldatavalt positiivne, kuna inimesed töötavad kauem (rohkem tulu) ning SVPS-i ja VAPS-i alusel pensionide maksmata jäämise tõttu vähenevad riigieelarve kulud pensionidele. Kuivõrd SVPS-i või VAPS-i alusel pensioni saajad töötavad ka praegu, on eeldatav tulu kauem töötamisest kogu riigieelarve tulusid arvestades väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kavandatavad muudatused mõjutavad võimalikke VAPS-i või SVPS-i alusel pensioni saajaid, kuid võrreldes praegusega ei kaasne muudatustega märkimisväärset halduskoormuse suurenemist. Kohalike omavalitsuste töökorraldust ei muudeta. Töötukassa töökoormus võib lisanduvate klientide tõttu suureneda, kuid eeldatavalt ei ole selle mõju suur. Sotsiaalkindlustusameti töökoormus (nt info jagamise vajadus, selgitamiste vajadus) ning töökorraldus võib muudatuste tulemusena muutuda ehk vaja on muudatustega küll kohaneda, kuid protseduure ei ole vaja muuta ning kokkuvõttes ei ole mõju suur. Samuti võib pikemas perspektiivis töökoormus väheneda. 22 8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kehtiva seaduse kohaselt on SVPS-i ja VAPS-i alusel varasema pensioni saamise täiendav kulu riigile kokku võrreldes RPKS-i alusel makstava pensioniga ca 43,6 mln eurot aastas. Varasema pensioni täiendava kuluna on arvestatud pensionikulu tööealistele (alla 63 aasta ja 9 kuu vanused), sh pensioni suurendus SVPS-i nimekirja 1 puhul (3,1% aastahindest iga nimekirjas 1 oleval tööl töötatud aasta eest, allmaatööde puhul 25%) (tabel 4). Tabel 4. Kehtiva seaduse kohaselt SVPS-i ja VAPS-i alusel pensioni saajate arv ja täiendav14 kulu aastas, 2020 Kulu ühes Keskmine Kulu aastas, Isikute arv kuus, eurot pension kuus eurot Soodustingimustel vanaduspensionid 2 699 784 5 172 522 32 397 408 Väljateenitud aastate pensionid 936 655 2 257 415 11 239 860 Kulu kokku: 3 636 439 7 429 489 43 637 268 Allikad: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Kavandatud muudatuste mõju eelarvele avaldub aasta-aastalt, kui õigus saada sooduspensioni on üha väiksemal arvul inimestel. SVPS-i ja VAPS-i alusel saadavate pensionide tegelikud täiendavad kulud olid 2020. aastal 43,6 miljonit eurot. Hinnanguliselt kaovad täiendavad kulud 47 aasta pärast (2068. aastal), millal viimased SVPS-i või VAPS-i alusel pensioni saajad jõuavad vanaduspensioniikka (tabel 5). Tabel 5. SVPS-i ja VAPS-i alusel saadavate pensionide tegelik ja hinnanguline täiendav15 kulu aastas (2020–2068) Sihtrühm 2020 2030 2040 2050 2060 2068 SVPS 32 397 408 43 712 853 64 420 219 90 075 742 55 021 039 0 VAPS 11 239 860 16 155 731 15 244 317 9 645 173 474 232 0 Kokku: 43 637 268 59 868 583 79 664 536 99 720 915 55 495 271 0 Allikad: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaameti rahvastikuprognoos, Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos, Sotsiaalministeeriumi arvutused Tabelis 6 on esitatud SVPS-i ja VAPS-i alusel saadavate pensionide täiendavad kulud ilma reformita (kui soodustused jääksid alles kõikidele sihtrühmadele, kes praegu saavad sooduspensioni). 2020. aastal kulus RPKS-is sätestatud pensioni ületava SVPS-i ja VAPS-i alusel saadava pensioni maksmiseks arvestuslikult ca 43,6 miljonit eurot. Neis andmetes ja allpool esitatud prognoosides on välja toodud ainult vastavate pensionide soodusosa kulu ehk enne vanaduspensioniiga makstav pension ja RPKS-is sätestatud pensioni ületav pensioniosa täiendav kulu võrreldes RPKS-i alusel arvutatava pensioniga, kuna vanaduspensionieas tuleb neile isikutele pensioni maksta ikkagi RPKS- i alusel. Hinnanguliselt oleksid kulud ilma reformita 2068. aastal 185 miljonit eurot aastas. 14 Enne vanaduspensioniiga makstav pension, RPKS-i pensioni ületav pensioniosa. Täiendava kulu arvutamisel on aluseks võetud 2020 pensionimaksed. 15 Enne vanaduspensioniiga makstav pension, RPKS-i pensioni ületav pensioniosa. Kulude prognoosimisel on arvestatud pensionikulude kasvuga ca 3,4% aastas ja vanaduspensioniiga konstantselt 65-aastat. 23 Tabel 6. Reformita tegelik ja hinnanguline täiendav16 kulu SVPS-i ja VAPS-i alusel makstavatele pensionidele aastas (2020–2068) 2020 2030 2040 2050 2060 2068 SVPS 32 397 408 43 712 853 64 420 219 90 075 742 90 240 015 138 897 975 VAPS 11 239 860 16 155 731 20 923 914 26 899 217 34 730 105 46 142 727 Kokku: 43 637 268 59 868 583 85 344 134 116 974 959 124 970 120 185 040 702 Allikad: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaameti rahvastikuprognoos, Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos, Sotsiaalministeeriumi arvutused Sooduspensionide kaotamisega vähenevad riikliku pensionikindlustuse kulud soodusosa (täiendava kulu) võrra. Riiklikus statistilises aruandes „Pensionärid“ on mõlema pensioniliigi puhul esitatud kogu pensionikulu, mistõttu pole need käesolevas seletuskirjas esitatuga võrreldavad. Kokku väheneksid pikas perspektiivis nende kahe seaduse reformiga eelarvekulud hinnanguliselt ca 0,1% SKP-st17. Põhilise soodusosa kulu moodustavad SVPS-i puhul enne RPKS-is sätestatud pensioniiga makstavad pensionid (5 või 10 aastat sõltuvalt ametikohast) ja pensioni suurendus, sh ka pensionieas (nimekirja 1 puhul 3,1% või 25% aastahindest). VAPS-i puhul moodustab enamuse kulust soodusosa (täiendav) kulu, kuna VAPS-i alusel makstav pension on üldjuhul väiksem RPKS-i alusel makstavast pensionist, mistõttu minnakse RPKS-is sätestatud vanaduspensioniikka jõudes üle riiklikule vanaduspensionile ning üldises vanaduspensionieas on selle pensioni saajaid vähe. Soodusosa moodustub enne üldist pensioniiga makstavast pensionist ning üksikutel juhtudel suuremast VAPS-i alusel makstavast pensionist vanaduspensionieas. Kulutused neil kutsealadel hiljem töötanud isikutele jäävad lõpuks sama suureks kui teiste pensionäride puhul. Muudatuste mõju ei avaldu eelarvele kohe, vaid aasta-aastalt, kui üha väiksemal arvul inimestel on õigus sooduspensionile. Esialgu kulu seoses pensionide indekseerimisega kasvab, eriti VAPS-i puhul, kuna muudatused algavad hiljem. 9. Rakendusaktid Uusi rakendusakte ei kehtestata. 10. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Sellest kuupäevast sooduspensionile õiguse tekkel ning selle määramisel ja maksmisel muudatusi ei jõustu. Jõustub vaid vanaduspensioniea tehniline parandus. Seaduse jõustumise aeg, 2024. aasta algus, võimaldab inimestel end seadusemuudatustega kurssi viia ning ja asuda tegutsema vastavalt oma vajadustele – kas jätkata töötamist sooduspensionile õigust andval tööl, et täita soodusstaaži nõuet või kui inimene on sooduspensionile õigust andval 16 Enne vanaduspensioniiga makstav pension, RPKS-i pensioni ületav pensioniosa. Kulude prognoosimisel on arvestatud pensionikulude kasvuga ca 3,4% aastas ja vanaduspensioniiga konstantselt 65-aastat. 17 Rahandusministeeriumi pikaajalise majandusprognoosi järgi on 2068. aastal SKP jooksevhindades ca 145 499 mln eurot. Reformita oleksid täiendavad kulud hinnanguliselt 185 mln. 185 / 145 499 = 0,001. 24 tööl töötamise lõpetanud, kuid tal on võimalus nõutud staaž seaduses sätestatud tähtajaks täis töötada, siis otsida selleks vastavat töö- või ametikohta. Seaduse § 1 punkt 3 ning § 2 jõustuvad üldises korras. Nimetatud sätted reguleerivad Vabariigi Ülemnõukogu 14. mai 1992. a otsuse „Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamise kohta” kehtetuks tunnistamist (§2) ja sellest otsusest tuleneva sätte üleviimist soodustingimustel vanaduspensionide seadusesse (§ 1 punkt 3). Üldises korras jõustumine on oluline, et sooduspensionide määramisel saaks endiselt arvestada varasemat soodusstaaži, mida praegu tehakse ülemnõukogu otsuse alusel. Seaduse § 1 punkt 2 ja § 4 punkt 3 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Mõlemad sätted käsitlevad vanaduspensioniea tehnilisi muudatusi ja tulenevad RPKS-s sätestatust ning jõustuvad 2027. a 1. jaanuaril. Seaduse § 4 ja § 5 punkt 1 jõustuvad 2031. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 3 sätestab, et eelnimetatud tähtajast toimub RPKS§ 616 alusel soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensionide määramine ja maksmine, kui inimesel on staažinõue alla 12 aasta ja 6 kuu. Seaduse§ 5 punkt 1 jõustub samuti 2031. aasta 1. jaanuaril ning sellest tähtajast ei kehti enam SVPS. Nagu eelmises lõikes märgitud, määratakse ja makstakse seda RPKS-i sätete alusel. Seaduse § 5 punkt 2 jõustub 2037. aasta 1. jaanuaril. Nimetatud tähtajast ei kehti enam VAPS ning nende pensionide määramine ja maksmine toimub RPKS § 6126 alusel. 11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks samadele koostööpartneritele, kellega on varem soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsust korduvalt arutatud: Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontroll, MTÜ Kuldliiga, Eesti Pensionäride Ühendus, Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing, Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit, Keemikute Ametiühing, Eesti Teatriliit, Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing ja Eesti Raudteelaste Ametiühing. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ka ministeeriumidele, Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile. Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel arvestatud ja arvestamata märkused ja ettepanekud ning selgitused on esitatud seletuskirja lisas. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2022. a. 25 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/21-1232 - Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei; Riigikontroll Kooskõlastamise tähtaeg: 10.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/93dfc41d-9460-4ab6-ae5b-e04b16ef26a0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/93dfc41d-9460-4ab6-ae5b-e04b16ef26a0?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main