Kiri

Ministeeriumid 30.12.2021 nr 1-4/21/4304-2 Soontaga looduskaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja muutmise dokumentide kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006 a määruse nr 178 „Soontaga looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ muutmise dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Soontaga looduskaitseala kaart 4. PEP muutmise määruse eelnõu 5. PEP muutmise seletuskiri Kerttu Elm, 5689 3674 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskiri1 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Soontaga looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Soontaga looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)3, lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo-ja rabametsad (91D0*); 3) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), kalakotkas (Pandion haliaetus), metsis (Tetrao urogallus), laanerähn (Picoides tridactylus), kanakull (Accipiter gentilis), nõmmnelk (Dianthus arenarius), harilik tõugjas (Aspius aspius), palu-karukell (Pulsatilla patens), karvane kruupsamblik (Micarea hellundii) ja limatünnik (Sarcosoma globosum); 4) hariliku männi genofondi. (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Valga maakonnas Tõrva vallas Soontaga külas, Otepää vallas Põru külas ja Tartu maakonnas Elva vallas Purtsi külas. (2) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED § 5. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal Kotka sihtkaitsevööndis. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. (3) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud. (4) Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) mootorita veesõidukiga sõitmine veekogudel; 4) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. (5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud § 12 punktis 5 sätestatud ajal sihtkaitsevööndites. § 6. Vajalik tegevus Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. § 7. Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 8. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND § 9. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit: 1) Soontaga sihtkaitsevöönd; 2) Metsa sihtkaitsevöönd; 3) Kotka sihtkaitsevöönd; 4) Niguri sihtkaitsevöönd. § 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk (1) Soontaga ja Metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi, elupaigatüüpide, looduse mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Elupaigatüübid, mida kaitstakse, on lamminiidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. (2) Niguri sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse, elupaigatüüpide ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Elupaigatüübid, mida kaitstakse, on lamminiidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad ning liigid, keda kaitstakse, on must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja limatünnik (Sarcosoma globosum). (3) Kotka sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina, vanade loodusmetsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüpide kaitse ning kaitsealuse liigi kalakotka (Pandion haliaetus) ja tema elupaiga kaitse. § 11. Lubatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas; 2) rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; 3) olemasolevate ehitiste hooldustööd; 4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 5) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse kohta; 6) olemasoleva maaparandussüsteemi hoiutööd ning loodusliku veerežiimi taastamine, välja arvatud Niguri sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini; 7) tegevus, mis on vajalik piiranguvööndis paiknevate kinnistute sihtotstarbeliseks kasutamiseks alternatiivse võimaluse puudumisel. § 12. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) inimeste viibimine Kotka sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel; 4) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks; 5) jahipidamine Niguri sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini, v.a jahipidamine väikekiskjatele püünistega, ning Kotka sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini. 4. peatükk PIIRANGUVÖÖND § 13. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on Soontaga piiranguvöönd. § 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. § 15. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud; 2) tootmisotstarbeta ehitise püstitamine; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 4) 1. septembrist 31. jaanuarini turberaie, välja arvatud veerraie, langi pindalaga kuni kaks hektarit, kusjuures üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50% piiranguvööndi metsade kogupindalast. (3) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel, välja arvatud hall-lepikud, ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. § 16. Keelatud tegevus (1) Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 18. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 178 „Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskirja ja kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks. § 19. Määruse muutmine Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” § 2 lõike 11 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks. § 20. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. aprilli 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/177 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 21. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25). 2 Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega nr 178 „Soontaga looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ moodustatud Soontaga looduskaitseala ja keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” kaitse alla võetud olemasoleva Purtsi metsise püsielupaiga põhjal. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 400 hõlmab kaitseala Sauniku-Soontaga loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Kaja Kallas Peaminister Erki Savisaar Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa. Soontaga looduskaitseala  Vabariigi Valitsuse määruse „Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva looduskaitseala piire, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Soontaga looduskaitseala (edaspidi kaitseala) asub Valga maakonnas Tõrva vallas Soontaga külas, Otepää vallas Põru külas ja Tartu maakonnas Elva vallas Purtsi külas. Kaitseala moodustati 2006. aastal Taani-Eesti koostööprojekti Eesti metsakaitsealade võrgustik (1999–2001) ettepanekul (Viilmaa jt 2001), lähtudes eelkõige metsakoosluste kaitse vajadusest. Ala kaitsekord kinnitati Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega nr 178 „Soontaga looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ. Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasoleva looduskaitseala kaitse eesmärke, piire, tsoneeringut ja kaitsekorda. Muudatuse on tinginud vajadus tagada nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpide kaitse, Eestis ohustatud metsatüüpide kaitse ning I ja II kaitsekategooria liikide kaitse. Moodustatav kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustikku kuuluva Soontaga-Sauniku loodusala. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kerttu Elm (tel 680 7913, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna vanemjurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust, ohustatud ja kaitsealuseid liike, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpe ja hariliku männi genofondi. Elupaigatüübid, mida kaitstakse, on jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, keda kaitstakse, on must-toonekurg (Ciconia nigra), kalakotkas (Pandion haliaetus), metsis (Tetrao urogallus), laanerähn (Picoides tridactylus), kanakull (Accipiter gentilis), nõmmnelk (Dianthus arenarius), palu-karukell (Pulsatilla patens), harilik tõugjas (Aspius aspius), karvane kruupsamblik (Micarea hellundii) ja limatünnik (Sarcosoma globosum). Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Soontaga looduskaitseala kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus ja haruldus, teaduslik väärtus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Haruldased ja ohustatud looduslikud vee-, metsa-, niidu- ja sookooslused. Soontaga looduskaitsealal asuvad looduslikud vee-, niidu-, metsa- ja sookooslused – elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) – on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning osaliselt märgitud esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Need elupaigatüübid on intensiivse metsamajanduse tõttu muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes kasutavad eespool nimetatud elupaigatüüpi elupaigana või toitumisalana. Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) on ohustatud, kuna looduslikke ja looduslähedases seisundis vooluveekogusid on nii Euroopas kui ka Eestis järjest vähemaks jäänud. Jõgesid ja ojasid ohustavad reostus, voolusängi muutmine ja voolu tõkestamine. Poollooduslikud kooslused on olulised liigirikkuse kandjad. Kuna need säilivad vaid mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes, on nende püsimajäämine ohustatud. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) elupaigatüüpi kuuluvad lubjavaestel muldadel kasvavad pärisaruniidud ja paluniidud (Paal, 2007). Niidud levivad kuivadel või parasniisketel muldadel, taimkate on kujunenud pikaaegse karjatamise või niitmise mõjul. Lamminiidud (6450) on aruniidud, mida leidub peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel ning Põhja-Eesti lavamaal. Soontaga looduskaitsealal leidub seda elupaigatüüpi Väikse-Emajõe kallastel. Karbonaatse veega liigirikkaid madalsoid (7230) on kõigis Euroopa Liidu maades, välja arvatud Luksemburgis ja Portugalis. Madalsoid ohustab lisaks kuivendamisele võsastumine. Soontaga looduskaitsealal leidub madalsoid Väikse-Emajõe kallastel ning Sauniku oja kaldal. Vanad loodusmetsad (9010*) on inimmõjuta või vähese inimmõjuga metsad. Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele iseloomuliku puistuga metsad kadumisohus. Vanu loodusmetsi leidub kogu kaitsealal. Rohunditerikkad kuusikud (9050) asuvad peeneteralistel, hea veevarustusega, toitainerikastel ning pehme huumusega metsamuldadel, sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes ja nõlvade jalamil. Elupaika leidub vähesel alal Purtsi metsise püsielupaiga alal. Soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsi (91D0*) ohustab kuivendamine, samas on mõlemad elupaigatüübid Eestis tüüpilised niisketel aladel levinud kooslused. Soontaga looduskaitsealal on mõlemad metsaelupaigad levinud peamiselt Sauniku ojaga piirnevates kohtades. Must toonekurg (Ciconia nigra) on väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi kriitilises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Must-toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Lisaks must-toonekurele elab talle pesitsuspaigaks sobivates vanades metsades veel kuni 400 ohustatud liiki (Must-toonekure kaitse tegevuskava 2009– 2013). Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina. Must- toonekure arvukus on vähenenud 1980. aastate alguse 250 pesitsevalt paarilt praeguse 100–115 paarini. Metsis (Tetrao urogallus) on järjepidevalt väheneva arvukusega kanaline, kes on Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi ohualtis seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Metsise arvukust on tunduvalt vähendanud raied liigi mängualadel ja nende ümbruses, sobivate elupaikade kuivendamine ning väikekiskjate suur arvukus (Metsise kaitse tegevuskava, 2015). Kalakotkas (Pandion haliaetus) on kõikuva arvukusega liik ja tema elupaigad on ohustatud. Eestis on kalakotkal olnud kaks madalseisu: 20. sajandi alguse kullisõja ajal ja 1960.–1970. aastatel, kui kogu maailmas tekkisid pestitsiididest põhjustatud probleemid. Viimase 20 aastaga on liigi arvukus Eestis mitmekordistunud. Eesti punase nimestiku kohaselt on kalakotkas ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Ohustavate teguritena on mainitud häirimist, vanade okasmetsade kadumist, veekogude eutrofeerumist ja õhusaastet (Kalakotka kaitse tegevuskava, 2013). Kanakull (Accipiter gentilis) on Eestis hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud. Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi on kanakull ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–500 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda suurem. Kanakull eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui ka kultuurmaastikus. Eestis ohustavad liiki kõige rohkem pesapaikade hävimine ja toidubaasi vähenemine. Pesitsusaegne häirimine mõjutab asurkonda vähem ja seda võib lugeda keskmise tähtsusega ohuteguriks (Kanakulli kaitse tegevuskava, 2015). Laanerähn (Picoides tridactylus) on üle Mandri-Eesti laialt levinud haudelind, kes asustab suuremaid metsamassiive, kuid kelle levik ja asustustihedus on lokaalse iseloomuga. Laanerähnil on kindlad elupaigaeelistused: vanad okaspuuenamusega metsad, kus on piisavalt kahjustatud ja surnuid puid. Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi on laanerähn ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Liigi arvukust on meil hinnatud pigem suurenevaks ja praegu võib Eestis elutseda 2000–3000 paari laanerähne. Peamiseks ohuteguriks peetakse intensiivset metsamajandamist (Laanerähni tegevuskava eelnõu, 2012). Nõmmnelk (Dianthus arenarius) on madalakasvuline hallika üldmuljega padjandilise kasvuviisiga nelgiliste sugukonda kuuluv õistaim. Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi on nõmmnelk ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Liik eelistab toitainevaese pinnasega avatud kasvukohti. Nõmmnelki ohustab peamiselt valgustingimuste halvenemine (metsastumise, võsastumise ja liivikute kinnikasvamise tõttu), liigne (tallamine) või vähene häiring (sambla- ja rohurinde pealetung) ja ehitustegevus kasvualal (Kuiva kasvukoha taimede kaitse tegevuskava, 2017). Palu-karukell (Pulsatilla patens) on Eestis suhteliselt haruldane, levides peamiselt riigi mandriosas. Eesti punase nimestiku 2017. aasta hinnangu järgi on palu-karukell ohulähedases seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Valdav osa liigi suurematest ja elujõulisematest populatsioonidest paikneb kaitsealustel territooriumitel. Liik on suhteliselt pikaealine ja selle seemneline uuenemine toimub vaid eriti sobilike ilmaoludega aastatel. Taimed on nõudlikud valguse suhtes: isendirikkamad populatsioonid asuvad valgusrikastes ja poolvarjuga kasvukohtades, nagu metsateede ja metsaservad ning raudteede lõunasse avanevad nõlvad. Liigkuivuse suhtes tundlik liik (eElurikkus, 2017). Limatünnik (Sarcosoma globosum) kasvab kuusikutes ja kuuse-männi segametsades. Viljakehad ilmuvad pärast lume sulamist varakevadel, kuid sõltuvalt lumeoludest võivad areneda ka juba hilissügisel või talvel. Limatünniku levila Euroopas kahaneb, kuid Eestis on leiukohtade arv viimastel aastatel parema uurituse tõttu suurenenud. Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi on limatünnik siiski ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Suurem osa limatünniku leiukohti asub Kagu-Eestis ja Lääne-Virumaal. Ohuteguriks on raie ja tallamine (Limatünniku kaitse tegevuskava eelnõu). Harilik tõugjas (Aspius aspius) on Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi ohulähedases seisus. Looduskaitseseaduse alusel on tõugjas arvatud vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Ohuteguriteks on jõgedele rajatud paisud, vee kvaliteedi halvenemine ja maaparandustööd valgalal (Tõugja kaitse tegevuskava, 2018). Karvane kruupsamblik (Micarea hellundii) on Eestis arvatud II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi on karvane kruupsamblik ohualtis seisus. Kasvukohad on vanades metsades vanade okaspuude ja kase kõdupuidul (kändudel, tüügaspuude jalamil). Leidub põhiliselt palu-, laane-, salumetsades. Ohuteguriks on metsa majandamine, eriti lageraie ning olemasoleva okaspuu kõdupuidu (kännud, lamatüved, tüügaspuud) kahjustamine (EELIS, 2021). Loodusdirektiivi rakendamine Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja elupaigatüüpe ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Soontaga looduskaitseala kuulub Soontaga-Sauniku loodusala koosseisus (Soontaga-Sauniku loodusala, EE0080410) üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Loodusala eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Kaitse-eesmärkideks seatud elupaigatüüpide jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), vanade loodusmetsade (*9010), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (*9080) ning II lisas nimetatud liikide, mille isendite elupaiku kaitstakse, palu-karukella (Pulsatilla patens) ja hariliku tõugja (Aspius aspius) kaitse on ühtlasi Eesti riigi rahvusvaheline kohustus. Teaduslik väärtus Hariliku männi (Pinus sylvestris) genofondi reservaat on Soontaga piirkonnale tüüpiline metsaosa, kus on esindatud geneetilis-selektsioonilises mõttes väärtuslik osa liigi või ökotüübi populatsioonist. Hariliku männi genofondi reservaadi säilimine ja hooldamine on vajalik selle liigi kodumaiste geneetiliste omadustega järglaskonna taastootmiseks. Need alad asuvad Niguri ja Soontaga sihtkaitsevööndis. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Soontaga looduskaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse sellel alal on loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse (LKS § 14 lõige 2) teostamisel lähtutakse sellisel juhul LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse nõuetest. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Teadaolevatest III kaitsekategooria liikidest, mida ei ole loetletud kaitseala kaitse-eesmärgina, leidub keskkonnaregistri andmetel kaitsealal järgmisi kaitsealuseid liike: hiireviu (Buteo buteo), harilik ungrukold (Huperzia selago), roomav öövilge (Goodyera repens), Helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum), karukold (Lycopodium clavatum) ja pikk lõhnasamblik (Evernia divaricata). Nende liikide puhul tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Soontaga looduskaitseala on 2006. aastast kaitse all olnud kompaktne metsa-ala, mis asub keset intensiivselt majandatud metsi ning millel on oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel. Ala jätkuv kaitse all hoidmine on oluline eeskätt must-toonekure, kalakotka, metsise, kanakulli ja laanerähni elupaikade, nõmmnelgi, palu-karukella ja limatünniku kasvukohtade ning loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide kaitse eesmärgil. Lisaks on looduskaitseala moodustamine vajalik metsavajakute kaitseks. Metsavajakute eesmärk on see, et metsade range kaitse tagaks Eestis vanadele (st vähemalt saja-aastastele) metsadele iseloomuliku elustiku säilimise. See kontseptsioon põhineb Asko Lõhmuse 2016. aasta Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüsi järgi lühidalt kolmel järgmisel alusväitel. 1. Liikide looduslike asurkondade elujõulisus oleneb nende elupaiga pindalast ning üldjuhul on olemas elupaiga hävimise kriitiline määr, mille ületamisel sureb asurkond välja. Empiiriliste uuringute põhjal on selleks määraks 70–80% algse elupaiga kadu. 2. Vanametsa looduslikku osakaalu saab arvutada looduslike puistuvahetushäiringute sageduse põhjal, mis erineb metsatüübiti. Sagedaste häiringutega metsas (nt põlengudünaamikaga nõmmemets) on vana metsa looduslikult vähem kui harvade häiringutega metsas (nt häiludünaamikaga lodu- ja salumets) ning vastavalt on ka elustiku jaoks viimaseid vaja suhteliselt rohkem. 3. Range kaitse miinimumeesmärk on 20% iga kasvukohatüübi looduslikust vanametsa pindalast. Selle prognoosimisel on praktiline lähtuda praegusest metsapindalast, mis on olnud ilmselt kõige pikaajalisem inimmõjuline seisund (sh enne järsku metsasuse vähenemist 18. sajandil) (Lõhmus jt. Loss of old-growth, and the minimum need for strictly protected forests in Estonia. 2004). Soontaga looduskaitsealal on metsavajakute kaitsmiseks laanemetsad tsoneeritud varasemast Soontaga piiranguvööndist ja Purtsi metsise püsielupaiga piiranguvööndist Soontaga ja Niguri sihtkaitsevööndisse. Seda tehakse, et täita nii looduskaitse kui ka metsanduse arengukava aastani 2020 seatud eesmärke: parandada metsade range kaitse tüpoloogilist esindatust. Eesti metsade tüpoloogilist esindatust ja vajakuid analüüsis A. Lõhmus 2016. aastal („Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs”). Vajakud olid peamiselt laane-, salu- ja soovikumetsade osas. Teemaga tegeles edasi range kaitse töörühm, analüüsile järgnes vajakute täpsustamine ja nende katmiseks vajalike alade kaardistamine. Metsavajakute kaitseks määratakse sihtkaitsevööndisse täiendavalt piiranguvööndi arvelt 61,6 ha. Kaitseala laiendatakse ka 424,2 ha ulatuses projekteeritava Soontaga metsa looduskaitseala (PLO1001028) liitmisega juba olemasoleva kaitsealaga. Laanemetsade osakaal projekteeritavast Soontaga metsa looduskaitseala pindalast on 72%, mille range kaitse alla võtmine aitab kaasa laanemetsade vajaku täitmisele. 2017. aastal tehti Soontaga looduskaitseala praegusel territooriumil loodusdirektiivi elupaikade inventuur, mille käigus täpsustati elupaigatüüpide pindala. Metsaelupaigad on tsoneeritud sihtkaitsevöönditesse ning need alad, mis on praegu sihtkaitsevööndites veel 0-elupaigad, kujunevad tõenäoliselt aastate jooksul Natura elupaikadeks. 2018. aastal toimus metsaelupaikade inventuur kaitsealaga liidetavas Purtsi metsise püsielupaigas. Elupaigatüüpi vanad loodusmetsad (9010*) on kaitsealal kokku umbes 500 ha (esinduslikkus A–C, sihtkaitsevöönditesse jääb 372,5 ha) ning potentsiaalset elupaika (p9010) 292 ha, millest sihtkaitsevööndites 241,3 ha. Lisaks jääb sihtkaitsevöönditesse praegu ka mitmeid suuri massiive, kus praeguse seisuga metsaelupaigatüüpi määrata ei saa (ankeetide märgitud kui 0- elupaigad), kuid sihtkaitsevööndi režiimis majandustegevusest hoidumisel taastuvad need vähemalt 50-aastaga elupaigaks. Tegemist on juba vähemalt 70 aastaste puistutega. Kuna sihtkaitsevööndis on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine keelatud, saavad metsaalad segamatult areneda. Ankeetides on selliste 0-elupaikade taastatavuseks märgitud II. Selliseid alasid jääb Soontaga-Sauniku loodusalale sihtkaitsevööndisse 224 ha. Kaitsekorralduskava järgi on käesoleva kaitsekorraldusperioodi (aastad 2017-2026) eesmärgiks tagada Soontaga-Sauniku loodusalal 774 ha elupaigatüübi 9010* kaitse esinduslikkusega B, mis on ühtlasi nii lühiajaline kui ka pikaajaline (30 aasta) eesmärk. Seega on eesmärk tagatud sihtkaitsevööndisse tsoneeritud olemasolevate ja potentsiaalsete elupaikade (838 ha) arvelt. Elupaigatüüpi soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) on kaitsekorralduskava põhjal eesmärgiks tagada 56 ha. Seda on kaitsealal inventeeritud 101 ha (esinduslikkus A–C, sihtkaitsevöönditesse jääb 95 ha). Siirdesoo- ja rabametsi (91D0*) jääb kaitsealale 9,2 ha (esinduslikkusega C, sihtkaitsevöönditesse jääb 8,2 ha). Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärgiks see elupaigatüüp hetkel ei ole, seega pole sellele ka pindalalist eesmärki sätestatud. Rohunditerikkad kuusikuid (9050) on kaitsealal inventuuri põhjal 5,2 ha (esinduslikkusega C, sihtkaitsevööndites 1,7 ha). Potentsiaalset elupaika on 2,5 ha sihtkaitsevööndis. Kaitsekorralduskava (2016) põhjal on kaitse-eesmärgiks seatud 8 ha väärtusega A. Inventuuriga (2017) täpsustati elupaikade olemasolu ning osad 9050 elupaigad on määratud 9010 elupaikade hulka, kuhu nad sobivad paremini. Lamminiite (6450) asub kaitsealal 18,5 ha (esinduslikkus C) ja liigirikkaid madalsoid (7230) on 13,3 ha (esinduslikkusega B). Must-toonekurg on Soontaga looduskaitseala kaitseväärtus. Must-toonekure pesapaik on keskkonnaregistri andmetel registreeritud alal 1999. aastal, kui pesas oli kolm poega. 2000. aastal paigaldati tehispesa (KLO9102307), mis on sellest ajast asustamata. Kaitsealal asus veel kaks must-toonekure pesa, kuid 2016. aasta seisuga on need hävinud. 2020. aastal on teada, et must-toonekurg pesitseb Niguri sihtkaitsevööndis, kuid pesa ei ole veel leitud. Soontaga looduskaitsealal kaitstakse must-toonekure elupaika kui pesitsuspiirkonda. Must-toonekure elupaik ei piirdu ainult pesitsuskohaga. Arvestades Soontaga-Sauniku loodusala pindala ja piiranguid ning võimalust, et Sauniku oja on must-toonekurele sobilik toitumisala, võib väita, et must-toonekurel on kaitsealal pesitsemiseks soodsad tingimused. Kaitseala sihtkaitsevööndite metsade struktuur ja sealne kaitsekord tagavad soodsa seisundi must- toonekure pesapaigale. Must-toonekurg on Eestis väikese arvukusega linnuliik ja seetõttu ei ole asustatud igal aastal kõik liigile sobivad pesapaigad. Kalakotka pesapaik (KLO9102309) on keskkonnaregistri andmetel registreeritud 2000. aastal, kui pesas oli kaks poega. Läbi aastate on pesitsus olnud enamasti edukas. 2019. aastal oli pesa asustamata. Liigi soodne seisund tagatakse metsade kaitsega ja liikumispiiranguga pesapaiga läheduses. Metsise elupaigaks nimetatakse vastavalt metsise kaitse tegevuskavale kokkuleppeliselt kuni 3 km raadiuses ümber mängu tsentri paiknevat metsaala, mida kasutatakse mängimiseks, sigimiseks, toitumiseks ja puhkamiseks eri aastaaegadel. Eestis on kõige suuremad metsise seisundit mõjutavad ohutegurid elupaikade killustumine (maastikumuutused, elupaikade kadu), lageraie metsise elupaigas (elupaiga killustumine) ja kuivenduse mõjul elupaiga kvaliteedi halvenemine. Neile lisanduvad keskmise mõjuga kisklus ja häirimine inimese poolt (matkarajad, jahindus, metsa- ja teetrasside raie valel ajal). Eesti Ornitoloogiaühingu eksperdid on metsise elupaikade analüüsi käigus leidnud, et metsisemängud kaovad, kui vähemalt 60- aastase ja vanema metsa keskmine osakaal mänguaegses elupaigas (1 km raadiuses mängupaiga ümber) langeb alla 50%. Selleks et vältida metsisemängu kadumist, on otstarbekas võtta kaitse alla vähemalt metsise mänguaegne elupaik niisuguses ulatuses, mis tagaks, et 60-aastase ja vanema metsa keskmine osakaal ei langeks alla kriitilise piiri. Tugevad metsisemängud on üldjuhul säilinud seal, kus 800 m raadiuses asuvas metsise elupaigas on mets killustamata. Sellest tulenevalt peab mängupaik ja selle vahetusse ümbrusesse jäävad metsise eelistatud elupaigad olema sihtkaitsevööndis. Metsise inventuuri andmetel oli kaitsealal 2003. aastal 5–7 mängivat metsisekukke, 2011., 2012., 2016., 2017. aastal üks mängiv kukk, 2018. aastal kaks mängivat kukke ning 2019.aastal taas üks mängiv kukk (Keskkonnaregister, 2020). Mängud toimuvad enamasti kaitseala põhjaosas Purtsi 1 mängualal (-190947533, kuulub Purtsi leiukoha KLO9101752 alla). Kanakullil on Niguri sihtkaitsevööndis kaks pesapuud, millest pesas (KLO9102904) ei ole aastaid pesitsetud. Pesa kasutas vahepeal must-toonekurg. Teises pesapaigas Sauniku (KLO9119047) on mitu aastat edukas pesitsemine olnud. Viimaste andmete põhjal oli 2019. aastal pesas kolm poega. Soontaga sihtkaitsevööndis asub kanakullile soodsas seisus elupaik (KLO9124868), kus ei ole pesitsemist veel täheldatud. Laanerähni pesi on Niguri sihtkaitsevööndis registreeritud kaks, 2010. ja 2015. aastal. Viimased andmed ongi aastast 2015, kui leiukohas (KLO9120901) oli pesa poegadega. Nõmmnelgi kasvukoht on EELIS-es registreeritud 2016. aastal (KLO9338276). Kasvukoht asub teeservas ja on heas seisundis. Viimane vaatlus on toimunud 2017. aastal ja arvukuseks on märgitud umbes 350 isendit. Kaitsealale jääb neli palu-karukella kasvukohta. Viimased andmed on keskkonnaregistris 2015. aastast. Arvukaimal kasvukohal (KLO9338243) kasvas kümme isendit. Suurimad ohud on korjamine ja väljakaevamine, kasvukohtade kinnikasvamine (võsastumine) ning pinnasekahjustused võimalikel metsatöödel (tänapäevane raietehnoloogia purustab taimede risoomid ja mulla pealmise kihi ning uutel idanditel on väga raske tekkinud raiejäätmetest läbi tungida. Limatünniku kasvukoht registreeriti 2015. aastal ja sealt leiti 22 isendit. Kuna kasvukoht on Soontaga looduskaitseala kõrval, siis on otstarbekas see kaitsealaga liita. Lisaks eespool kirjas olevale on Soontaga looduskaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud ka asjaoluga, et tegemist on ülepinnaliselt Natura võrgustikku kuuluva alaga. Kaitsealaga samades piirides asub Soontaga-Sauniku loodusala. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kuna kaitsealal on peamiseks kaitse-eesmärgiks looduslike elupaikade ja liikide kaitse looduslike protsesside kaudu, rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina jätkuvalt looduskaitseala. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme eri rangusega vööndi moodustamist ja vajaliku piirangu rakendamist (nt liikumispiirang liikide häirimise vältimiseks pesitsusajal, jahi reguleerimine). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (metsasihid, teed, kaldajooned, kraavide ja ojade kaldad, mõõdistatud maaüksused) või selgepiirilise orientiiri puudumisel ka mõttelisi sirgeid koordinaatidega kirjeldatud punktide vahel. Koordinaadid on esitatud tasapinnaliste ristkoordinaatidena meetermõõdustikus ja geodeetilisel kujul. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Eramaade pindala oluliselt ei muutu, korrigeeritakse vaid piire ja viiakse need vastavusse põhikaardiga, katastriüksuste piiridega, kraavide ja teeservadega. Muudatused on marginaalsed, väiksemad kui 0,05 ha. Soontaga looduskaitseala pindala on 1974,8 ha. Kaitseala muutub 749,5 ha võrra suuremaks. Välispiiri korrigeeritakse vastavalt uuenenud kaardimaterjalile ning kaitseala koosseisu liidetakse Purtsi metsise püsielupaik ja kavandatav Soontaga metsa looduskaitseala ning kaitseala läbiv Sauniku oja hoiuala. Lisaks kattub ala projekteeritava Sikaküla looduskaitsealaga, mille moodustamise ettepaneku tegi Eestimaa Looduse Fond 2012. aastal. Välispiir kulgeb kaitseala piiriks oleva metsasihi, oja ja kraavi kaitsealapoolses servas, välja arvatud Sauniku oja hoiuala puhul, kus oja jääb kaitsealasse. Lisaks kulgeb kaitseala piir mööda teeservi (teed jäävad kaitsealast välja), katastripiire ning mõnes lõigus mööda mõttelist sirget. Mõttelised sirged kattuvad sihtkaitsevööndite piiridega. Vastavalt eelnõukohasele kaitse- eeskirjale koosneb kaitseala ühest piiranguvööndist ja neljast sihtkaitsevööndist (Soontaga, Metsa, Kotka ja Niguri). Kotka sihtkaitsevöönd (15 ha) on loodud kalakotka pesapaiga kaitseks, kus asub ka A- väärtusega elupaigatüüp vanad loodusmetsad. Sihtkaitsevöönd on piiritletud teede ja metsasihtidega, mis jäävad sihtkaitsevööndist välja. Niguri sihtkaitsevööndisse (786,0 ha) jäävad must-toonekure pesitsuseks sobivad metsad ja pesapaik, metsise elupaik, sh mängupaik, ning elupaigatüübid lamminiidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Lisaks jäävad sinna kaitsealuste liikide palu-karukella ning limatünniku kasvukohad. Sihtkaitsevöönd on piiritletud metsasihtide, tiigi kaldajoone, teede, kuivenduskraavide, katastripiiride ja mõtteliste sirgetega. Kui piir asub sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi piiril, siis jäävad kraavid, välja arvatud Sauniku oja, ja teed piiranguvööndisse. Niguri sihtkaitsevööndi ja Soontaga sihtkaitsevööndi piiril olev siht jääb Niguri sihtkaitsevööndisse. Esimene mõtteline sirge kulgeb Rooba-Kuti (60801:001:1870) katastriüksuse piiril olevast punktist 6434795,412 ja 624992,342 Sauniku oja kaldal oleva punktini 6434799,869 ja 624988,577. Järgmine sirge kulgeb Aakre metskond 120 (60801:001:0010) lõunatipu punktist 6433781,615 ja 624766,855 metsasihil asuvasse punkti 6433694,469 ja 624366,689. Limatünniku kaitsealasse piiritlemiseks on kasutatud mõttelisi sirgeid punktist 6433696,792 ja 622690,280 punkti 6433704,461 ja 622663,122 ning sealt punkti 6433719,594 ja 622645,733 kuivenduskraavil. Soontaga-Luha tee punktist 6435897,822 ja 622831,837 saab alguse sirge, mis lõpeb Aakre metskond 132 (82401:001:0209) kuivenduskraavil punktis 6435902,778 ja 622872,053. Järgmine mõtteline sirge kulgeb samal kuivenduskraavil asuvast punktist 6435925,674 ja 623010,186 teel asuvasse punkti 6436219,921 ja 622959,418. Soontaga sihtkaitsevööndisse (397,8 ha) jäävad elupaigatüübid lamminiidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Piiritlemiseks on kasutatud metsasihte, teid, kuivenduskraave, Väike- Emajõe paremkallast (kaitsealast on välja jäetud Jõekääru (60802:001:0370) katastriüksus), katastripiiri ja mõttelisi sirgeid. Kui piir kulgeb loodusliku ja hooldatava sihtkaitsevööndi piiril, siis jäävad kraavid, metsasihid ja teed hooldatavasse sihtkaitsevööndisse. Mõtteline sirge kulgeb Evesalu (60802:001:0003) katastriüksuse loodenurga punktist 6432935,127 ja 622946,412 metsasihil asuvasse punkti 6432925,867 ja 622883,658. Järgmine sirge kulgeb Kotka (60802:001:0510) katastriüksuse piiril asuvast punktist 6431287,251 ja 622864,017 Sillaotsa (60802:001:0320) katastriüksuse loodenurga punktini 6431241,981 ja 622869,497. Metsa sihtkaitsevööndisse (424,2 ha) on tsoneeritud metsavajakud laanemetsade kaitseks. Sihtkaitsevöönd koosneb kolmest lahustükist. Piiritlemisel on kasutatud metsasihte, kuivenduskraave, teid, katastripiire ja mõttelisi sirgeid. Mõtteline sirge kulgeb Aakre metskond 190 (60802:001:0016) asuval metsasihi punktist 6430109,270 ja 623989,093 Soontaga ojal asuvasse punkti 6430125,262 ja 624043,289. Sealt läheb piir mööda oja ja metsasihti Aakre metskond 36 (60802:001:0317) kuivenduskraavil asuvasse punkti 6428709,250 ja 624493,518, kust läheb mõtteline sirge metsasihini punkti 6428228,541 ja 624595,302. Järgmine mõtteline sirge kulgeb samal katastriüksusel punktist 6429217,095 ja 622537,125 punkti 6429273,005 ja 622415,274. Piiranguvööndisse (351,7 ha) jäi Purtsi metsise püsielupaiga piiranguvöönd ja varasem Soontaga piiranguvöönd. Piiranguvöönd jääb välispiiri ja sihtkaitsevööndite vahele. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi (Soontaga-Sauniku loodusala kaitsekorralduskava) ning kaitsealal tehtud metsaelupaikade inventuure (OÜ Clanga 2017. a, OÜ Kändinvent 2018. a). Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuvate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne muude huvide suhtes. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse, edaspidi PS, § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §- st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse loodusdirektiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavate tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Metsamajandusliku ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud ühte piiranguvööndisse ja nelja sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal kehtivad looduskaitseseaduses sätestatud piirangud määruses ettenähtud erisustega. Kaitsealal ei ole reguleeritud pilliroo ja adru varumist, kuna kaitsealal ei leidu pilliroogu ega adru. Samuti ei reguleerita kaitse-eeskirjaga lautri püstitamist või laiendamist, kuna lauter on merre ulatuvate kiviridadega ääristatud paatide randumiskoht, mida on võimalik rajada ainult mereranda. 2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted Kogu kaitsealal kehtivad kaitsekorra üldpõhimõtted on kooskõlas looduskaitseseadusega, samas on määruses sätestatud mõningaid leevendavaid erisusi. Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Kotka sihtkaitsevööndis kalakotka pesitsusajal 15. märtsist 31. augustini. Erisus inimeste viibimisele sihtkaitsevööndis keelatud ajal kehtib kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning järelevalve- ja päästetöödele. Liikumispiirangu aeg kalakotka häirimatu pesitsemise tagamiseks tuleneb looduskaitseseadusest (LKS § 50 lõige 5). Inimeste liikumine Kotka sihtkaitsevööndis väljaspool kaitsealuste lindude pesitsusperioodi kaitse-eesmärkide saavutamist ei takista. Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Kaitsealal asub Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) Soontaga telkimisala ja Soontaga metsamaja, kus on võimalus lõket teha ja telkida. Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Muudel juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel. Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab taimkatet ja kaitsealuste liikide kasvukohti. Kaitsealal on lubatud pidada jahti, välja arvatud Niguri sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini, v.a väikekiskjate jaht püünistega, ning Kotka sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini. Jahipidamise ajaline piirang kehtib lindude pesitsemise ja poegade eest hoolitsemise ajal ja tuleneb kaitsealuste lindude liigitegevuskavadest. Metsise pesakonnad elavad koos emalinnuga sügiseni. Häirimise korral jätab emalind pojad üksi ja nende ellujäämine, eriti jahedate ilmadega, on küsitav. Kalakotka puhul on oht, et häirimise tõttu hirmutatakse vanalind pesalt ja selle tagajärjel kurn jahtub. Kuna jahipidamine häirib poegadega linde rohkem ja kuna jahipidamist võib alal ette tulla sagedamini kui lihtsalt inimeste viibimist elupaigas (näiteks seenel või marjul käimine), on jahipidamise ajaline piirang metsise elupaigas pikem kui kehtestatud liikumispiirang. Väljaspool lindude pesitsusaega ja pärast poegade iseseisvumist ei kahjusta jahipidamine kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Jahipidamise ajaline piiramine on Soontaga looduskaitsealal kaitse-eesmärgist tulenevalt vajalik ja piirangu seadmisel on lähtutud looduskaitseseadusest, metsise kaitse korraldamise tegevuskavast ja keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” regulatsioonist. Erisus tehakse Niguri sihtkaitsevööndis väikekiskjatele püünistega jahi korral, kuna väikekiskjate suur arvukus mõjutab maas pesitsevate lindude arvukust. 2.5.3. Vajalik tegevus Sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste aladel vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. Sauniku oja ja Väike-Emajõe kallastel asuvad poollooduslikud kooslused liigirikkad madalsood ning lamminiidud, mille säilimine ning järjepidev hooldamine on vajalik liigilise ja kõlvikulise mitmekesisuse hoidmiseks. 2.5.4. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lisasööta jahiulukeid, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda, seada projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. 2.5.5. Sihtkaitsevöönd 2.5.5.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate loodusväärtuste säilitamiseks. Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit: Soontaga, Metsa, Kotka ja Niguri sihtkaitsevöönd. Soontaga ja Metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi, elupaigatüüpide, looduse mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Elupaigatüübid, mida kaitstakse, on lamminiidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Niguri sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse, elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Elupaigatüübid, mida kaitstakse, on lamminiidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo- lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad, ning liigid, keda kaitstakse, on must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja limatünnik (Sarcosoma globosum). Kotka sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina, vanade loodusmetsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüpide kaitse ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Liigid, keda kaitstakse, on kalakotkas (Pandion haliaetus). Kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide suurim ohutegur on metsa majandamine, lageraied, puuliikide osakaalu muutumine, kuivendamine ja surnud puidu väljaviimine. Sihtkaitsevööndi kaitsekord võimaldab neid tegevusi reguleerida, mis on oluline kaitstavate liikide soodsa seisundi säilitamiseks. 2.5.5.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis Kaitseala sihtkaitsevööndites on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Ettevalmistatud kohad on Soontaga sihtkaitsevööndis asuv matkarada, Soontaga telkimisala ja RMK metsamaja, kus on võimalik selliseid üritusi läbi viia. Sihtkaitsevööndites on ürituste korraldamine ettevalmistamata kohas lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Ürituse mõju sõltub selle iseloomust, läbiviimise kohast jm teguritest. Selle mõju ei ole võimalik lõplikult ette näha ja seetõttu jäetakse nende puhul kaitseala valitsejale igakordne kaalutlusotsus. Rahvaürituse korraldamisega seotud leevendus on tehtud eeskätt teadus- või õppeotstarbel korraldatavate koolituste ja matkade läbiviimiseks. Sedalaadi üritused toimuvad väikestele gruppidele ja üritusi on harva, seega ei kahjusta see leevendus kaitseala kaitse- eesmärkide saavutamist, kuna kaitse-eesmärgiks olevate liikide pesitsemisajal kehtib liikumispiirang. Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd, et oleks võimalik Soontaga sihtkaitsevööndis asuvat Saeveski paisu, RMK metsamaja, matkarada, teid ja kaitseala tähiseid hooldada. Ehitiste hooldustööde puhul, mis ei mõjuta kaitseala kaitse-eesmärke (nagu maja värvimine, matkaraja laudteel katkise laua vahetamine) ei ole vaja kaitseala valitseja nõusolekut. Teede hooldustegevused, mis olemasolevat olukorda väljaspool teed ei muuda ja mille mõjuala ei ulatu teekatte servast ja regulaarselt hooldatavast teepeenrast või tee muldkeha nõlvadest väljapoole, ei avalda kaitseala kaitse-eesmärkidele mõju ega muuda kaitseala väärtuste seisundit. Seega ei ole nendeks tegevusteks kooskõlastus vajalik. Sellisteks tegevusteks on näiteks prahi koristamine, niitmine tee servast ja teekraavi nõlvadelt (Soome positiivsele praktikale tuginevalt teepervesid kaitsealal niita võimalikult harva, et soodustada liigilist mitmekesisust), lume- või libedustõrje tegemine, teekatte parandamine, kruusatee hööveldamine, olemasolevate tähispostide või teepiirete vahetamine, tähispostide paigaldamine tee muldkehasse. Samuti pole kooskõlastus vajalik otsese ohu kõrvaldamiseks, näiteks teele kukkunud puu eemaldamiseks. Umbrohu tõrjumine kemikaalidega ei ole kaitsealal lubatud. Kaitseala valitseja nõusolek on vajalik, kui planeeritakse tegevusi teekatte servast ja regulaarselt hooldatavast teepeenrast või muldkeha nõlvadest väljaspool (sh ka tee kaitsevööndis) ning veerežiimi muutvaid töid või pinnasetöid, mis võivad mõjutada kaitseala väärtusi ja mis muudavad olemasolevat olukorda väljaspool teed. Sellisteks tegevusteks on näiteks pinnasetööd tee kaitsevööndis, sette eemaldamine teekraavidest, puude ja põõsaste eemaldamine tee kaitsevööndist, tee servas kasvavate suurte dekoratiivsete puude või alleepuude võrade kärpimine, uute viitade, valgustuspostide või teepiirete paigaldamine. Kui tegevusega kaasneb vajadus sõita sõidukiga väljaspool teid, on selleks samuti vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Kui on teada, milliseid eelpool loetletud kaitseala valitseja nõusolekut vajavaid töid regulaarselt tehakse, saab kaitseala valitseja hooldustöödeks nõusoleku anda ka pikemaks perioodiks. Kooskõlastus on nõutav, et kaitseala valitseja saaks vajadusel seada tingimusi, mis on vajalikud kaitseala kaitseväärtuste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ning koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse kohta. Kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus peab tuginema liigi tegevuskavale. Kuna tegemist on spetsiifilise tegevusega, siis on planeerimisel vajalik iga kord kaasata ekspert, et tagada kaitseväärtuste säilimine. Koosluse kujundamise all vastavalt kaitse- eesmärgile on silmas peetud võimalust teha koosluste looduslikkuse suurendamiseks mõeldud tegevust (näiteks madalsoo ja raba puhul kraavide sulgemine). Kinni peab pidama liikumispiirangutest sihtkaitsevööndites. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine, v.a Niguri sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini. Piirangu eesmärk on anda kaalutlusotsuse tegemise võimalus Põllumajandusametis arvel olevate maaparandussüsteemide hoiutöödele, kuna alati ei ole tegevus kaitse-eesmärgile kahjulik. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kantud maaparandusseaduse § 40 lõikes 1 nimetatud registrisse. Maaparandussüsteemide hoiutööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine. Kui eemaldatakse voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid ja prügi, ei ole vaja kaitseala valitseja nõusolekut. Samuti ei ole nõusolekut vaja rohttaimede ja peenvõsa niitmiseks. Veerežiimi taastamise võimalus on kaitse-eeskirja jäetud juhuks, kui selleks peaks ilmnema kaitsealustest liikidest või kooslustest tulenev vajadus. Kaalutlusotsus on vajalik, kuna maaparandussüsteemide hoiutööde ja veerežiimi taastamise mõju sõltub konkreetse tegevuse mahust ja asukohast, mida pole võimalik ette näha. Teatud juhul võib tööde tegemine olla möödapääsmatu (kui töö tegemata jätmisega kaasneks oluline mõju inimeste elule ja varale või on see vajalik kaitse-eesmärgi täitmiseks) või kahjulik (kui selle tõttu häviksid eesmärgiks oleva elupaigad või kaitsealuste liikide kasvukohad), mistõttu tuleb seda igal üksikul juhul eraldi kaaluda. Ajaline piirang on Niguri sihtkaitsevööndis vajalik, kuna hooldustööd võivad metsiste mängu, pesitsust ja pesakonna üleskasvatamist segada. Loodusliku veerežiimi taastamiseks tehakse töid kaitsekorralduskava alusel. Kaitseala valitseja nõusolekul lubatakse tegevust, mis on vajalik väljaspool kaitseala paiknevate kinnistute sihtotstarbeliseks kasutamiseks alternatiivse võimaluse puudumisel. Erisus annab muuhulgas võimaluse kaitsealaga ümbritsetud katastriüksuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajaliku ligipääsu rajamiseks (sealhulgas metsa väljaveoks), kui puuduvad alternatiivsed võimalused (eelistades lühimat teed ning kohta, kus negatiivne mõju kaitseala väärtustele on kõige väiksem), ning sidevõrkude rajamiseks. Erisus on loodud kaitsealaga ümbritsetud maatulundusmaa sihtotstarbega eramaade kasutamise võimaldamiseks. Kinnistute sihtotstarbelise kasutamise all mõistetakse kaitsealaga ümbritsetud maa kasutamist vastavalt katastriüksuse sihtotstarbele, st maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistute puhul maa kasutamist metsamajandamiseks ja seda toetavateks tegevusteks. 2.5.5.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevööndis on kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevust, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndi peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. Uute ehitiste püstitamine on keelatud, et vältida kaitsealuste liikide elupaikade ja väärtuslike metsaelupaikade kahjustamist. Kaitsealal on suures ulatuses tegemist metsamaaga, kus on registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid. Elupaikadele tuleb tagada soodsa seisundi säilimine, st nende looduslik levila on muutumatu suurusega või laieneb. Metsamaale ehitamise keeld on vajalik ka loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamiseks. Globaalselt on metsades kõige suurem bioloogilise mitmekesisuse tase, kui pidada silmas liike, geneetilist materjali ja ökoloogilisi protsesse. Kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks võimaldab paigaldada loodushariduse eesmärgil infotahvleid, millel on tähtis osa külastajatele info jagamisel, ning rekonstrueerida sihtkaitsevööndis asuvat Saeveski paisu, RMK metsamaja ja metsateid. 2.5.6. Piiranguvöönd 2.5.6.1. Piiranguvööndi eesmärgid Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on Soontaga piiranguvöönd. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Piiranguvööndi eesmärk on olla puhvervööndiks kaitsealuste liikide pesapaikade ja majandusmetsade vahel, vähendada väljastpoolt tulevaid häiringuid ja säilitada alal metsakooslused. Piiranguvööndisse jäävad majandatud ja enamasti kuivendatud erivanuselised metsad, mis on metsise elupaigaks. 2.5.6.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisusi, mis on määratud §-des 6 ja 16. Piiranguvööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas ning kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas. Inimeste liikumine piiranguvööndis on lubatud, kuid suurema rahvakogunemise korraldamine tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga, et vältida rahvaürituse korraldamist kaitsealuste liikide elupaikades ja kasvukohtades. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tootmisotstarbeta ehitise püstitamine eeskätt õppe- ja külastusotstarbega rajatiste rajamiseks, kui selleks peaks tulevikus vajadus tekkima, ning kaitseala tähiste paigaldamiseks. Piiranguvööndis on kogu ulatuses tegemist metsamaaga, kus ehitiste püstitamise keeluga tagatakse loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilimine. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Tulenevalt tööde iseloomust ja tehnoloogiast ei saa määrusega lõplikult hinnata, kas veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ohustab kaitse-eesmärke või mitte, mistõttu jääb see igakordseks kaalutlusotsuseks. Kuna kaitseala valitsejale jääb õigus hinnata piiranguvööndis olevate veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmisega kaasnevate tööde mõju kaitseväärtustele, siis ei sea see leevendus ohtu kaitse-eesmärkide saavutamist. Piiranguvööndis tagab metsade säilimise uuendusraie lubamine vaid turberaiena 1. septembrist 31. jaanuarini raielangi pindalaga kuni 2 ha, välja arvatud veerraie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus. Metsaraie piirangute peamiseks põhjuseks on see, et lageraiepõhise metsamajandusega kaasneb oluline mõju elustikule. See on eeskätt põhjustatud lokaalsete elupaikade ja populatsioonide hävimisest ning muutustest ökoloogilistes seostes. Taolisest metsamajandusest tingitud ühetaoline puistuareng ning metsade homogeniseerumine ei taga pikas perspektiivis kõikide metsaliikide elujõulisust. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 31 võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele metsaseadusest erinevaid piiranguid, kui need on vajalikud koosluse või kaitsealuse liigi säilimiseks. Lubatud aegjärkse- ja häilraielangi suurustele on seatud piirangud võrreldes metsaseaduses lubatud suurima langi pindalaga, sest Soontaga piiranguvööndis ei ole suurepinnaline lageraie kooskõlas kaitse-eesmärgiga, mis puudutab vanametsa osakaalu ja metsase maastikuilme säilimist. Piiranguvööndi metsad on puhveralaks sihtkaitsevööndis paiknevatele väärtuslikele metsadele, seega on nende metsade säilimine oluline üleminekualana kaitseala väliste koosluste vahel, vähendades kaitse-eesmärgiks olevatele (linnu)liikidele ja kooslustele mõjuvat servaefekti. Kõige ilmsema ja tugevama efektiga on valgusolude ja sellega seotud tegurite muutumine. Metsaraie rangemad piirangud tulenevad ka metsise elupaiga nõudlustest. Metsisemängu suuruse ja üle 60-aastase metsa osakaalu vahel on tugev seos, mille kohaselt vanametsa osakaalu langemisel alla 50% mängud kaovad (Metsise kaitse tegevuskava; Keskkonnaministeerium, 2015). Suured lageraielangid, mis põhjustavad metsa fragmenteerumist, sunnivad linde otsima uut mänguala. Metsatööde ajaline piirang 1. veebruarist 31. augustini on vajalik kõrvalasuvates sihtkaitsevööndites metsise häirimise vähendamiseks mängu- ja pesitsusajal ning poegade eest hoolitsemise perioodil. Inimtekkeliste tegurite (nt. lageraiete) puhul on iseloomulikuks servaefekti tõttu vähenenud välisteguritest puutumata koosluste siseosa pindala. Mistõttu väheneb liikidele sobilike elupaikade pindala mitte ainult raiete toimumise alal vaid ka sellega piirnevatel aladel. Raie tüübi ja raielangi suuruse reguleerimine on vajalik selleks, et muutused elupaiga struktuuris ei oleks järsud ega tugevad ning metsas säiliks igal ajahetkel teatud hulk olulisi elemente. Aegjärkse raiega raiutakse metsa järkude kaupa, mistõttu toimuvad keskkonnamuutused sujuvamalt ning seetõttu pole mõju niivõrd järsk ja tugev kui näiteks lageraiel. Nii on liikidel rohkem aega muutustega kohaneda. Häilraied on väikese pindalaga ja sarnasemad looduslikule häilule. Nii tagatakse paremini koosluste ja liikide kaitse ning hoitakse ära liiga kiired muutused piiranguvööndi metsade vanuselises struktuuris. Lageraie ja veerraie ei ole lubatud. Lageraiega kaasneva servaefekti mõjul väheneb ka välisteguritest puutumata koosluste siseosa pindala. Seetõttu väheneb liikidele sobilike elupaikade pindala mitte ainult raiete toimumise alal, vaid ka sellega piirnevatel aladel. Peale selle vähendab lageraie puistu struktuuri mitmekesisust sh erivanuselisust. Veerraie suurendab samuti servaefekti ja tekitab loodusmaastikku sobimatuid sirgeid koridore, mis suurendaksid ka tormimurru ja -heite ohtu. Kuna lageraiel raiutakse lank lagedaks ühe raiekorraga, on sellest põhjustatud häiring suurem võrreldes aegjärkse- või häilraiega. Puistutes, kus metsa on võimalik majandada aegjärkse- või häilraiega, tuleks eelistada neid raieviise lageraie ees. Aegjärkse- ja häilraielangi suuruse piiramine on vajalik metsamajanduse intensiivsuse reguleerimiseks ja nii hoitakse ära liikidele sobimatute suurte lankide teke. Lisaks tagab see metsade vanuselise koosseisu mitmekülgsuse, kuna siis tehakse uuendusraieid pikema perioodi jooksul ning suuremat osa vööndi metsaalast ei uuendata korraga. Pindalaliselt suuremate lankidena raiumine tähendaks seda, et metsas toimuksid suured muutused suhteliselt lühikesel ajaperioodil, sh maastikuilmes, kuna langid killustavad kaitsealuste liikide elupaikade ümber olevaid metsakooslusi ja puhvertsooni ning vähendavad metsamaastiku sidusust. Kaks hektarit on piisavalt suur lank, et tagada metsade looduslik uuenemine – kõrval asuvate metsade mõju on veel küllaltki suur. Suuremate lankide puhul ei uuene lank looduslikult nii efektiivselt, mistõttu peab taastamisse sekkuma inimene. See omakorda viib paigast loodusliku tasakaalu. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raiel, välja arvatud hall-lepikud, hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Need tingimused on vajalikud, et tagada raiutavas puistus elustiku mitmekesisuse säilitamise seisukohast oluliste elementide säilimine, mis aitab säilitada nii konkreetses puistus kui ka kumulatiivselt piiranguvööndis tervikuna mitmekesist elustikku. 2.5.6.3. Keelatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine , maavara kaevandamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine ning puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel, v.a kaitseala valitseja nõusolekul, kui pinnas seda võimaldab. Need piirangud tulenevad otseselt looduskaitseseaduse § 31 lõikest 2 ning on suunatud vööndi kaitse-eesmärkide saavutamisele. Uue maaparandussüsteemi rajamine on keelatud, sest uute süsteemide rajamine soodustab inimmõjuliste kõdusoometsade kujunemist, mis ei vasta loodusdirektiivi elupaigakriteeriumitele. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. Maaparandussüsteemide hoiutööd, sh eesvoolude hoiutööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine. Kui voolutakistusena eemaldatakse üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremat kivi ja prügi, ei ole vaja kaitseala valitseja nõusolekut, kuid arvestama peab võimaliku viibimispiiranguga. Tee servades paiknevad kraavid on tee lahutamatud osad ning seal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda olemasolevate ehitiste hooldustööde punktist. Puht- ja energiapuistute rajamine on keelatud, kuna see ohustab metsakoosluste soodsa seisundi säilimist. Metsakoosluste soodne seisund on tagatud, kui puistu vanuseline ja liigiline koosseis on võimalikult mitmekesine ja sarnane loodusmetsadega. See loob soodsaid elupaigatingimusi eri liikidele. Puht- ja energiapuistute bioloogiline mitmekesisus on väike ning sobivad elutingimused on tagatud vaid vähestele liikidele. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine mõjutab looduslikke ökosüsteeme ja elustikku. Puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel on keelatud, sest piiranguvööndis on tegemist märjemate kasvukohatüüpidega pehmel niiskel pinnasel, millel liikumine kahjustab pinnast ja metsataimestikku. Kaitseala valitseja võib siiski lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab, näiteks pikalt kestnud kuivade ilmade puhul. 3. Menetluse kirjeldus Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetlus algatati keskkonnaministri 16. aprilli 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/177 „Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise algatamine“. Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 23. novembrist 18. detsembrini 2020. a Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Teated kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku kohta ilmusid 23. novembril 2020. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja kohalikus ajalehes Tartu Postimees ning 26. novembril 2020. a kohalikus ajalehes Lõunaleht. Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse- eeskirja avalikustamise teade 7. detsembril 2020. a. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade kaitse- eeskirja eelnõu avalikustamise kohta Maanteeametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Keskkonnainspektsioonile, Erametsaliidule, MTÜle Eesti Metsa Abiks, Tõrva, Otepää ja Elva vallavalitsustele ning 13-le kaitsealal paikneva kinnisasja omanikule. Ettepanekud paluti edastada kirjalikult aadressil [email protected] hiljemalt 18. detsembriks 2020. a. Tabel 1. Maaomanike seisukohad Arvamuse Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus esitaja nimi ja seos eelnõuga Riigimetsa 1. KE §11 (2) 3) olemasolevate 1. Sihtkaitsevööndis lubatud ja Majandamise ehitiste hooldustööd muuta ja keelatud tegevused tulenevad Keskus sõnastada olemasolevate ehitiste otseselt looduskaitseseaduse §-st 30. rekonstrueerimine. Kuna rekonstrueerimise puhul on tegemist ehitamisega, siis kohaldub sellele eeskirja §12 punkt 4, mis ütleb, et uute ehitiste püstitamine on keelatud, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamiseks kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks. Seega kaitseala valitseja nõusolekul on võimalik antud objekte rekonstrueerida. 2. KE §11 (2) punktid 1 ja 2 on 2. Kaitse-eeskirja §11 lõike 2 punkt dubleerivad. Mõistlik piirduda 1 puhul annab kaitseala valitseja punktiga 2. nõusoleku suurema ürituse korraldamiseks ettevalmistatud kohas ning punkt 2 puhul ürituse korraldamiseks ettevalmistamata kohas olenemata külastajate arvust. Kuna ettevalmistatud kohti Soontaga LKA-l peale Soontaga telkimisala ja Soontaga metsamaja ei ole, siis mujal sihtkaitsevööndites on vajalik ürituse korraldamiseks kaitseala valitseja nõusolekut. 3. KE § 12 5) mõisted jahipidamine ja 3. Parandame sõnastust ja kasutame jaht pole samad terminid. Eelistada sõna jahipidamine. tuleks sõna jahipidamine ehk küttimine. 4. KE tuleks kaaluda, jahipidamise 4. Jahipidamine on piiratud ainult lubamist kuni 1. märtsini, kui kestab Niguri ja Kotka sihtkaitsevööndites veel ajujaht ja jahipidamine koeraga. ja need piirangud tulenevad kaitsealuste liikide kaitsetegevuskavadest. Soontaga ja Metsa sihtkaitsevööndites on see lubatud aastaringselt. Niguri  sihtkaitsevööndis on jahipiirang vajalik ka veebruarikuus, kuna metsis on häirimise suhtes tundlik eriti talveperioodil, kui lindudel on energeetiliselt kulukam eluperiood. Lubatud on siiski jahipidamine väikekiskjatele püünistega, millega ei kaasne suuremat müra. 5. KE §15 (2) 4) kaaluda veerraie 5. Ei nõustu ettepanekuga, kuna lisamist. veerraietega tekivad maastikku pikad kitsad koridorid, mis ei sobitu maastikupilti. Veerraie puhul võib tekkida küllaltki suur lage ala, mida Soontaga LKA-l soovitakse vältida. 6. KE §15 (3) kaaluda hall-lepikutes 6. Ei nõustu ettepanekuga, kuna lageraie lubamist. metsaregistri andmetel jääb kaitseala piiranguvööndisse üks 0,19 ha suurune hall-lepiku enamusega puistu. Seega ei ole otstarbeks vaid selle tõttu hall- lepikutele erandit kehtestada. 7. KE kirjeldada tegevused Saeveski 7. Sihtkaitsevööndis on kaitseala järve paisutusel. valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd, selle alla kuulub ka Aakre saeveski pais. Kui paisu on vaja rekonstrueerida, siis kohaldub KE §12 punkt 5, millega kaitseala valitseja saab anda nõusoleku tootmisotstarbeta ehitise püstitamiseks. Lisame seletuskirja selgituse, et ka antud pais kuulub selle sätte alla. Konkreetsemad tegevused vaadatakse üle kaitsekorralduskava uuendamise raames ja need pannakse sinna kirja. 8. SK 2.5.2. lisada RMK 8. Nõus, täiendame seletuskirja ja külastusobjektidele Soontaga lisame sinna ka Soontaga telkimisala. telkimisala. 9. SK 2.5.2. esimene lause välja jätta, 9. Antud lause mõte seisneb selles, sest kuni 50 osalejaga üritusel ei ole et kohtades, mille rajamine on otstarbekas küsida kaitseala valitseja kaitseala valitsejaga kooskõlastatud, nõusolekut ettevalmistatud kohas. võib korraldada kuni 50 osalejaga rahvaüritusi st. kuni 50 osalejaga ürituse korraldamiseks luba ei ole  vaja. 10. SK 2.5.2 lõik jahipidamine: mille 10. Oleme kitsenduse seadmisel alusel tuleb väide, et jahipidamist peamiselt lähtunud metsise kaitsest tuleb kaitseala skv-s ette rohkem kui kasutades selleks kehtivat metsise lihtsal inimeste viibimist? Palun püsielupaikade kaitse alla võtmise esitada statistika, palju ja milliseid määruses sätestatut. Arutelud ulukeid kütitakse tulirelva abil metsise kaitse kohta käivad metsise Soontaga skv-s ajavahemikul konsortsiumis ning seal ei ole veel 15.märtsist kuni 31.augustini? ühtset seisukohta kujunenud, kuna eksperdid on erinevatel arvamustel. Otseselt sellist statistikat ei ole, mis annaks ülevaate inimeste liikumisest kaitsealal. Oleme kasutanud loogikat, et seenelised ja marjulised (kaitsealal enamuses pohlametsad) lähevad metsa pigem sügisel. Vaatame antud lõigu seletuskirjas üle ja parandame sõnastust. Märgime, et hetkel kehtiva kaitse- eeskirja kohaselt tohib Soontaga looduskaitsealal jahti pidada Niguri sihtkaitsevööndis 1. septembrist 31. jaanuarini ning Kuuse, Sauniku ja Soontaga sihtkaitsevööndis 1. septembrist 14. märtsini. Seega ei ole seatavad kitsendused uued ja küttimise kohta pole ka statistikat. Edaspidi kehtib jahipidamise piirang vaid Niguri ja Kotka sihtkaitsevööndis. Huvi korral võib küttimise statistikat küsida Eesti Jahimeeste Seltsilt, kes peab lubade kohta andmekogu ning sealt on ilmselt kättesaadav, mis ajal üks või teine uluk kütiti. 11. SK 2.5.5.1. millele põhineb väide, 11. Soontaga looduskaitsealal et kaitse-eesmärgiks olevate elavate kaitsealuste linnuliikide linnuliikide suurim ohutegur on metsa (metsis, must-toonekurg, laanerähn, majandamine ja lageraied? kanakull ja kalakotkas) puhul on tegemist metsas elavate ja/või pesitsevate lindudega, kelle kaitse tegevuskavades on märgitud suurteks ohuteguriteks raied liigi elupaigas, seni teadmata pesapaikade hävitamine, vanametsade kadumine, maastike  muutumine ja elupaikade killustumine (mis toimub raiete tagajärjel). Lombi 1. Mille alusel konkreetselt 1. Üheks olulisemaks põhjuseks, kinnistu muudatusi tehakse (st millised on nt miks Soontaga looduskaitseala kogutud andmed metsise tegevuse kaitsekord üle vaadatakse on kohta konkreetselt kinnistul, et Riigimetsa Majandamise Keskuse piirkonda järjekordselt (edaspidi RMK) poolt tehtud suurendatakse)? ettepanek laane- ja salumetsade kaitse alla võtmiseks. Veel on alal valminud hiljuti ka metsaelupaikade inventuur, mille põhjal muudatusi tehakse. Lisaks liidetakse kaitsealaga piirnev metsise püsielupaik ja Sauniku oja hoiuala kaitseala ulatuses. Kuna metsise elupaigad jäävad ka hetkel kaitsealasse, siis kaitstakse ala tervikuna ja ühe kaitsekorra alusel. Konkreetselt Lombi kinnistul laieneb sihtkaitsevöönd Sauniku oja hoiuala lisamisega kaitsealasse. Hoiuala äärde on inventeeritud soostuvate ja soolehtmetsade metsaelupaik. 2. Kui suures osas muudatused Lombi 2. Lombi kinnistust on plaanis kinnistut puudutavad? hõlmata Niguri sihtkaitsevööndisse ligikaudu 0,1 ha suurune ala, mis on tingitud Sauniku oja hoiuala hõlmamisega kaitsealasse. Kõnealusel 0,1 ha suurusel alal on metsaelupaik (soostuvad ja soo- lehtmetsad), mis on omakorda kaitseala kaitse-eesmärgiks. Kuna see jäi esialgu seletuskirjas kajastamata, siis täiendame seletuskirja vastavalt. Lisaks jääb Lombi kinnistust piiranguvööndisse 7,6 ha maad, mis praegu kuulub Purtsi metsise püsielupaiga piiranguvööndisse. 3. Kas ja kui palju arvestatakse 3. Keskkonnaamet ootab parandusettepanekute ja põhjendatud parandusettepanekuid vastuväidetega? ja vastuväiteid, millega võimaluse korral arvestatakse. Iga sellise otsuse juures vaadatakse, et ettepanek oleks põhjendatud ja selle tulemusena ei seataks ohtu kaitseala  kaitse-eesmärke. Kõik laekunud ettepanekud ja vastuväited sh. lahenduseta jäänud erimeelsused, lisatakse määruse seletuskirja ja edastatakse Keskkonnaministeeriumile. 4. Mille alusel on leitud, et 4. Metsa sihtkaitsevöönd on Maaülikooli arvutuskäiku saab moodustatud RMK laane- ja kohaldada ka Metsa salumetsade kaitse alla võtmise sihtkaitsevööndile? ettepaneku alusel, millele RMK tellis Maaülikoolilt puidutulu arvutuse. Kuna Metsa sihtkaitsevööndisse jääb igas vanuses metsi, siis näitab arvutuskäik, mitu eurot jääb RMK-l ligikaudu aastas saamata, mitte terve 424 ha metsa hetkeväärtust. 5. Juhite tähelepanu, et 5. Ei nõustu esitatud väitega, kuna menetlusosalisele on jäetud vähem Soontaga looduskaitseala kui 30 päeva võimalike vastuväidete kaitsekorra uuendamise protsessi ja parandusettepanekute tegemiseks tutvustamisega alustati 30.05.2018, ning hea koostöö tähendab kui valminud väljatöötamise menetlusosaliste kaasamist kavatsus saadeti kõigile varasemas protsessis, mitte alles ca 6 maaomanikele tähitud kirjaga kuud enne määruse jõustumist. rahvastikuregistris olevale aadressile. Vastavalt Omniva tagasisidele olete vastavasisulise kirja kätte saanud 05.06.2018. Avalikustamise käigus toimus ka Soontaga looduskaitseala uue kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsust tutvustav arutelu 14. juuni 2018. aastal. Väljatöötamise kavatsuse tutvustamise eesmärk on just maaomanike võimalikult varases staadiumis kaasamine. Juba siis sai tutvuda planeeritavate muudatustega ning vastuväiteid esitada. Looduskaitseseadus § 9 lõige 7 sätestab, et avalik väljapanek ei tohi kesta vähem kui kaks nädalat. Soontaga looduskaitseala avalikustamise periood oli 23.11.- 18.12.2020. Kui tähtaeg ettepanekute esitamiseks tundub lühike, siis on alati võimalik anda märku, et soovitakse lisaaega. Praktikas pole Keskkonnaamet  jätnud ühtegi kirja vastu võtmata tähtaja möödumise tõttu. Avalikustamise lõpukuupäev ei tähenda kindlasti seda, et sellega tõmmatakse menetlusele joon alla. Lutso ja 1. Jätta Lutso, Rooba-Kuti ja neid 1. Kuna ala terviklikuks kaitseks Rooba-Kuti idast ümbritsev Aakre metskond 120 liidetakse Soontaga looduskaitse- kinnistud kinnistu Soontaga kaitsealast välja. alale Purtsi metsise püsielupaik, mille koosseisu antud kinnistud juba kuuluvad, siis seletuskirjas kinnistute põhist põhjendust eraldi välja ei ole toodud. Otsuse tegemisel on lähtutud metsise kaitsetegevus- kavast, kus on kirjas, et metsisemängu keskmest 1 km raadiuses olevad sobilikud metsad tuleks võtta kaitse alla. 2. Alternatiivselt hõlmata Lutso ja 2. Kinnistud jäävad Rooba-kuti kinnistud kogu ulatuses piiranguvööndisse. Kuna tegemist Niguri sihtkaitsevööndisse. on metsise hüppelaua-alaga, siis ei rakendata kaitsealal metsise elupaikade ekspertiisis kirjeldatud piiranguid. Juurdepääsu küsimus lahendatakse analoogselt loodud laane- ja salumetsade kaitse- eeskirjale sättega, et kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tegevus, mis on vajalik kaitsealal paiknevate kinnistute sihtotstarbeliseks kasutamiseks alternatiivse võimaluse puudumisel. 3. Range kaitse põhjendamatus. 3. RMK tegi 1. septembril 2017. Looduskaitse peab olema aastal ettepaneku võtta riigimaadel põhjendatud, tasakaalus ning kaitse kaitse alla metsi, mis kataks ära korraldatud viisil, mis tagaks kaitset laane- ja salumetsade vajakud, mis vajavate väärtuste säilimise ja samas teadlaste töö tulemusena leiti puudu ei kahjustaks liigselt omandiõigust, ei olevat. Ettepanek sisaldas ka tekitaks ebaproportsionaalset kahju olemasolevate kaitsealade piirangu- kohalikule majandusele ja inimeste vööndis ja hoiualadel asuvate laane- tööhõivele. Meile teada olevalt ei ole ja salumetsade sihtkaitsevööndisse küll salu- ja laanemetsad tsoneerimist. Selle ettepaneku alusel hävimisohus, et neid tuleks nii kaitsealade moodustamise algatas mastaapselt range kaitse alla võtta. keskkonnaminister käskkirjaga 12.12.2017 käskkirjaga nr 1- 2/17/1204. Seoses Soontaga metsa looduskaitseala liitmisega Soontaga looduskaitsealale vaadati üle kogu kaitseala tsoneering ning  piiranguvööndis olevad metsavajakud tsoneeriti sihtkaitsevööndisse. 4. Seletuskirjas toodud arvutused on 4. Kuna Soontaga looduskaitseala valikulised, valedest andmetest puhul on tegemist juba kaitse all lähtuvad ja ebapiisavad, mis ei anna olevate aladega (välja arvatud LKS § 8 lg 2 p 5 kohast ülevaadet liidetav Soontaga metsa kaitse alla võtmisega seotud kuludest. looduskaitseala), siis mõju on juba Eeltoodust tulenevalt ei ole 2006.a olnud ning olukord ajapikku Soonataga kaitseala laiendamisel stabiliseerunud. Määruse uuritud ja hinnatud kaitseala jõustumise tulemusena ei vähendata laiendamisega tegelikult osaks saavat üldiseid raiemahte. Praegu kehtiv mõju ja kulu maaomanikele, metsanduse arengukava seab piirid maksulaekumistele, kui ka sotsiaalset ka metsakasutuse mahtudele. mõju ettevõtetele ja inimetele, kes Kaitsealade loomisel on küll mõju Lõuna-Eestis elatuvad metsa- võimalike riigimetsa uuendusraiete majandamisest. asukohtade planeerimisele, kuid see ei mõjuta oluliselt planeeritavate uuendusraiete kogumahtu. Tööjõud, mida ei saa kasutada kaitseala metsa majandamiseks, kasutatakse samas mahus raiete teostamisel väljaspool loodavaid kaitsealasid. Kuna aastased raiemahud riigimetsas kaitsealade moodustamise tõttu ei muutu, ei ole olulist mõju ka sellega seotud ettevõtete tegevusele, ega töökohtadele ning seetõttu ka KOVide tulumaksu laekumisele. 5. Ekspertiis puudub. LKS § 13 lg 1 5. Keskkonnaministeeriumi kohaselt peab kaitseala laiendamise 20.06.2016 kirjas nr 8-2/16/5815 on lähtuma LKS § 8 ja 9 sätestatust. LKS asekantsler Marku Lamp öelnud, et § 8 lg 3 kohaselt Kaitse alla võtmise LKS § 8 lg 3 kohase ekspertiisi algataja korraldab ettepanekus koostab Keskkonnaamet, kaasates nimetatud loodusobjekti kaitse alla selleks vajadusel eksperdi võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse väljastpoolt ametit. Nagu juba ka ning kavandatavate piirangute eespool sai öeldud, on hetkel otstarbekuse ekspertiisi, kaasates koostamisel metsise püsielupaikade selleks vastava ala eriteadmistega kohta ekspertiis, mille tulemused isiku (edaspidi ekspert). Käesoleval valmivad veebruaris. Kui nimetatud juhul ei nähtu, et Soontaga tööst peaks selguma uut täiendavat looduskaitseala laiendamisel oleks infot, mis muudab või võib muuta teostatud ekspertiis. Vastuväite varasemaid liigitegevuskavas seatud esitaja leiab, et kaitseala laiendamise tingimusi, siis täpsustatakse ja eeldused ja otstarbekus ei ole täidetud täiendatakse menetlusega seotud ja põhjendatud. dokumente. Rõhutame, et tegemist on juba praegu suures osas kaitse all olevate aladega. Uus ala on võetud  kaitse alla RMK poolt tehtud ettepaneku põhjal ja hõlmab vaid riigimaid. Alberti ja 1. Miks ei saa looduskaitset teostada 1. Kahjuks ei saa keegi kindel olla, Alfredi ainult riigimaadel? kuhu kaitsealused liigid elama kinnistud asuvad ning seetõttu pole neid võimalik ka ainult näiteks riigimaadel kaitsta. LKS § 48 lõige 2 sätestab, et II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Purtsi metsise püsielupaiga aladelt on esimesed metsise vaatlused aastast 1995. Püsielupaik moodustati 2005. aastal. 2. Natura piiranguvööndi toetus ei 2. Kuna Teie kinnistud asuvad kompenseeri metsa majandamisest piiranguvööndis, siis on Teil siiski saamata jäänud tulu. säilinud mingil määral metsa majandamise võimalus. Nõustume, et praegune toetus kuni 60 eurot hektari kohta aastas on ajale jalgu jäänud ning seetõttu on algatatud projekt „Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks“, mis leiab aset aastatel 2020-2029. Selle projekti üks eesmärke on kaasata erametsaomanikke ja neid ühendavaid organisatsioone toetuste kaasajastamise protsessi ja anda metsaomanikele aktiivsem roll looduskaitseliste tegevuste kavandamiseks ja läbiviimiseks. Toetusi määrab hetkel Maaeluministeerium. 3. Kas saab maad vahetada kaitsealalt 3. Maade vahetamist enam ei väljas olevate maade vastu? praktiseerita, selle asemel saab taotleda Natura metsatoetusi või maa riigile müüa, kui kaitseala kaitsekord seal majandamist  oluliselt piirab. Kriteeriumid riigile müümiseks on kinnitanud Vabariigi Valitsus 08.07.2004 määrusega nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“. Tõrva 1. Miks on Metsa sihtkaitsevööndi 1. Kuna piiranguvööndis on Vallavalitsus kaitse-režiimiks valitud sihtkaitse- majandustegevus ja sealjuures ka vöönd, kui metsa ökosüsteeme on raietegevus lubatud, siis ei ole võimalik kaitsta ka piirangu- metsakooslused kaitstud. Samuti on vööndiga? eesmärk võtta laane- ja salumetsad range kaitse alla. Range kaitse all oleva metsamaa pindala suurendamine on oluline, kuna metsade majandamine mõjutab tuhandeid omamaised metsades elutsevaid liike. Osadele liikidele mõjub metsade majandamine halvasti, kuna vanade metsade osakaal on hakanud vähenema, metsamaastik on killustunud ning kadumas on sobilikud elupaigad ja võimalused ümberasumiseks. Viljakal pinnasel kasvavad metsad on suurema tootlikkusega ning seetõttu on majanduslik huvi nende vastu suurem (majandatakse rohkem). 2. Miks on kõigis sihtkaitsevööndites 2. Selle sätestab keelatud kogu majandustegevus ja looduskaitseseaduse §30. igasugune loodusvarade kasutus? Majandustegevus ja loodusvarade kasutus on keelatud määruses sätestatud erisustega, st marjade, seente jm korjamine on lubatud ning jahipidamine ja ürituste korraldamine on teatud tingimustel on lubatud. Seega ei saa väita et igasugune loodusvarade kasutus on keelatud. Jääb selgusetuks, mis täpsemalt on normaalne elukorraldus, mille edaspidisele puudumisele viidatakse. Peamine majandustegevus, mida antud alal  teha saab on metsamajandamine. Siinkohal selgitame, et määruse jõustumise tulemusena ei vähendata üldiseid raiemahte. Praegu kehtiv metsanduse arengukava seab piirid ka metsakasutuse mahtudele. Kaitseala loomisel on küll mõju võimalike riigimetsa uuendusraiete asukohtade planeerimisele, kuid see ei mõjuta oluliselt planeeritavate uuendusraiete kogumahtu. Tööjõud, mida ei saa kasutada kaitseala metsa majandamiseks, kasutatakse samas mahus raiete teostamisel väljaspool loodavaid kaitsealasid. 3. Miks on sihtkaitsevööndis vajalik 3. Kuna soovitud tegevuste ulatus ka kõikideks lubatud tegevusteks või teostusviis ei ole alati teada, siis küsida kaitseala valitseja nõusolekut, on vaja hooldustöid kooskõlastada. sh kooskõlastada olemasolevate Kooskõlastatavad ehitiste ehitiste hooldustööd? hooldamise tegevused on need, millel on mõju ümbritsevale loodusele (matkaraja läbitavuse parandamine, kaitseala tähiste vahetamine, paisu hooldamine Aakre paisjärvel). Lisame seletuskirja täiendava selgituse, milliste tööde puhul kooskõlastust vaja ei ole (sh aknapesu ja maja värvimine, teede talvine hooldamine). Märgime, et sihtkaitsevöönditesse ei jää märkimisväärsel hulgal hooneid. 4. Kas LKA eelnõuga on lubatud 4. Olemasolevatel teedel on lubatud kõigil isikutel mistahes sõidukitega sõita sõidukitega liiklusseaduses sõitmine olemasolevatel teedel (ilma sätestatud korra alusel. Kotka kaitseala valitseja nõusolekuta), välja sihtkaitsevööndisse ei jää arvatud Kotka sihtkaitsevööndis 15. liiklemiseks sobivaid teid. märts-31.august? AS A&P 1. Selgitate, et eelnõus toodud lubatud 1. Raietele kehtestatud ajaline Mets periood (01.09...31.01) raietöödeks piirang tuleneb Metsise langeb suures osas sügisesele püsielupaikade kaitse alla võtmise vihmaperioodile ning tekitab palju määrusest, kuna piiranguvööndi ala suurema tõenäosusega ohu on jätkuvalt metsise elupaik. Raied pinnasekahjustusteks metsatööde on kevad-suvisel ajal keelatud, et käigus. Eelnõu versioonis pakutud vältida metsiste häirimist raietööde periood loob sellisel kujul pesitsusajal ning poegade ohu kaitse-eesmärkide kasvatamise ajal. kahjustamiseks. Küsite, millega on  põhjendatud eelnõus pakutud 01.09 – 31.01 periood? 2. Eelnõus ei ole põhjendatud 2. Nõustume, et hall-lepikud on lageraiete keelamist hall-lepikutes. kiirekasvulised ja maastikulise pildi häiring on lühiajaline ja kvaliteet tihti madal, mis ei lisa maastikupilti lisandväärtust. Planeeritava Soontaga looduskaitseala piirangu- vööndisse jääb üks hall-lepiku enamusega 0,19 ha suurune eraldis, mistõttu leiame, et ei ole otstarbekas vaid selle tõttu hall-lepikutele erandit kehtestada. 3. Veerraiete keelamine peab 3. Turberaietest ei ole lubatud kuusikute mõistlikku majandamist veerraie, kuna veerraie puhul arvestades olema asendatud raiutakse uuendamisele kuuluv mets lahendusega, millega lubatakse servast lageraiena, mujalt hajali kuusikutes väikesepinnalisi lageraieid paiknevate üksikpuudena või (nt 0,5 ha). häiludena 20–40 aasta jooksul korduvate raiejärkudega. Veer- raietega tekivad maastikku pikad kitsad koridorid, mis ei sobitu maastikupilti. Veerraie puhul võib tekkida küllaltki suur lage ala (nagu ka lageraie puhul), mida Soontaga looduskaitsealal soovitakse vältida. 4. Omanikule ei taga 60 aasta vanuse4. Raietele kehtestatud vana metsa metsa 50% osakaalu nõue selgust osakaalu piirang tuleneb Metsise metsade majandamise võimaluste püsielupaikade kaitse alla võtmise osas. määrusest, kuna piiranguvööndi ala on jätkuvalt metsise elupaik. Metsise kaitseks ja piirangute ühtlustamiseks moodustatud metsise konsortsium on selle piirangu osas üksmeelel. Metsisemängu suuruse ja üle 60- aastase metsa osakaalu keskmise vahel on tugev seos, mille kohaselt vanametsa osakaalu langemisel alla 50% mängud kaovad (Metsise kaitse tegevuskava; Keskkonnaministeerium, 2015). Eraisik 1. Keelata piiranguvööndis 1. Soontaga piiranguvööndisse jääb veekogude veetasemete ja kaldajoone Niguri oja, mille puhul võib tekkida muutmine. vajadus seal teostada töid, millega kaasneb veetaseme kõikumine või kaldajoone muutumine. Kuna tegu  võib olla ka selliste töödega, millega proovitakse ala looduslikkust taastada, sulgedes selleks mõne kraavi, siis on see säte vajalik, et seda teha saaks. Seetõttu ongi vaja kaitseala valitsejale jätta kaalutlusõigus, sest ei ole ette teada, milliseid töid teha soovitakse ja millises mahus. 2. Keelata piiranguvööndis üleüldine 2. Uuendusraie läheb metsade majandamine. piiranguvööndis võrreldes kehtiva regulatsiooniga rangemaks, kuna keelatakse ära varasemalt lubatud lageraie ning veerraie. Lisaks on piiranguvööndis veel täiendavad piiranguid uuendusraiele tänu metsise elupaigale nagu ajaline piirang ja 50% vanametsa osakaalu nõue. Aegjärkse- ja häilraie lubamine 2 hektaril ei tähenda, et see 2 hektarit lagedaks raiutakse. Aegjärkse raie korral raiutakse puid hajali üle raielangi. Allesjäävad puud annavad varju ja kaitset uuele metsapõlvkonnale, kuni need piisavalt suureks kasvavad Häilraie puhul tohib 1 hektari kohta raiuda 5 häilu, mille diameeter on võrdne puude keskmise kõrgusega, seega tekivad loodusesse väikesed lagedad alad, mida saab võrrelda loodusliku häiringuga. Sisseraiutavate häilude pindala pärast esimest raiejärku ei tohi olla suurem, kui 25% puistu pindalast. Kavandatavad piirangud ei kahjusta sellises mahus kaitseala kaitse- eesmärke, et raied peaks ära keelama. Metsise seisukohast on mõningane majandamine vajalik, nt harvendus- ja valgustusraiete tegemine. MTÜ Eesti 1. Lisada kaitse-eesmärkideks Natura 1. Nõustume ettepanekuga ja lisame Metsa Abiks elupaigatüübid liigirikkad niidud kaitse-eesmärgiks elupaigatüübi lubjavaesel mullal (6270*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal niiskuslembesed kõrgrohustud (6270*) ning II kategooria sambliku (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140) ja karvane kruupsamblik (Micarea II kategooria sambliku karvane hedlundii). Ei nõustu ettepanekuga kruupsamblik (Micarea hedlundii). lisada elupaigatüübid niiskus-  lembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140) kaitse- eesmärkideks. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) on Soontaga looduskaitsealal esindatud 0,3 ha ning on hinnatud D- esinduslikkusega, seega kaitse- eesmärgiks need ei sobi. Siirde- ja õõtsiksood on Soontaga loodus- kaitsealal vähe esindatud ning asuvad juba sihtkaitsevööndis, seega ei ole vajalik nende kaitse- eesmärgiks määramine. 2. Muuta järgnevate kõrgete 2. Sihtkaitsevööndis peavad olema loodusväärtustega alade kaitse maad, millel on looduskaitseline piiranguvööndist sihtkaitsevööndiks, väärtus ja mis ilma range kaitseta kus asuvad Soontaga LKA kaitse- hävineks. Seega ei pea ka riik võtma eesmärgid ja riigimets peab olema ka endale kohustust kõikidest kaitstud sihtkaitsevööndis, sest riik metsadest loobuda, vaid tuleb leida peab näitama eeskuju. kompromiss looduskaitse ja metsamajanduse vahel. Soontaga piiranguvööndi kaitsekord piirab vajalikul määral sealset majandustegevust, millega ei häirita metsise elutegevust. Riigimetsa on kaitsealale juurde liidetud 424 ha, mis varasemalt ei olnud kaitse all ning piiranguvööndist sihtkaitse- vööndisse on ka tsoneeritud lisaks 116 ha riigimetsa. Niiduelupaigad (6430 ja 7230) ei pea tingimata asuma sihtkaitsevööndis, kuna need vajavad hooldamist. Metsaelupaigad (9010* ja 9080*) on sihtkaitsevööndites vajalikus mahus kaitstud. Lisaks on sihtkaitsevööndis ka palju potentsiaalset metsa, mis aja jooksul elupaigatüüpideks kujunevad. Alates juulist 2020 on töös metsise elupaikade kaitstuse, sh kavandatavate püsielupaikade otstarbekuse ning püsielupaikade kaitsekorra muutmise ekspertiis. Nimetatud töösse on lisatud ka Purtsi metsisemängud. Töö esitamise tähtaeg on käesoleva aasta veebruari lõpus. Kui antud töö alusel on vaja metsise elupaigas  tsoneeringut muuta, siis teeme vastavad muudatused ning anname Teile nendest teada, siis kui töö on vastu võetud (so eeldatavasti märts/aprill). Palu-karukella puhul ei ole määratud, et see liik tingimata peab olema tsoneeritud sihtkaitse- vööndisse. Kuna palu-karukell eelistab valgusrikkamaid metsa- aluseid ning teeservasid, siis saab liik hakkama ka piiranguvööndis. Piiranguvööndis teostatava tegevuse (metsaraie, ürituse korraldamine) käigus arvestatakse palu-karukella leiukohaga ning suunatakse tegevus mujale või määratakse lisatingimused. 3. Korrigeerida Soontaga LKA piire 3. Alal ei esine Keskkonnaregistri umbes 220 ha võrra. põhjal väärtusi, mistõttu oleks ala liitmine kaitsealaga põhjendatud. Välja pakutud aladel leidub küll vanu metsi, kuid Soontaga looduskaitseala sees on need piisaval määral kaitstud ning riiklikud ja rahvusvahelised eesmärgid on täidetud. Riigimaadel asuvad vääriselupaigad on juba kaitse all (u 25 ha) ning Riigimetsa Majandamise Keskus seal raietöid ei teosta, seega ei ole vaja neid kaitseala koosseisu tsoneerida. Viidatud 9010* elupaigad ei ole nähtavad Keskkonnaregistrist ning Soontaga looduskaitsealal on vanad loodusmetsad juba sihtkaitse- vööndites vajalikul määral kaitstud. Kanakulli elupaik on enamuses haaratud sihtkaitsevööndisse, sealjuures sobivad pesapuud. Lisaks jääb kanakullile sobivaid metsi ka mujale sihtkaitsevööndisse. Sauniku oja hoiuala (kaart 4) moodustab ainult Sauniku oja, mitte aga Lombi paisjärv. Lombi paisjärv on haaratud Soontaga-Sauniku loodusalasse, kuid looduskaitselist väärtust see ei oma. Kaitse-eeskirja kinnitamisel korrigeeritakse ka hoiuala ja loodusala piire ning  paisjärv arvatakse loodusalast välja. OÜ Valga 1. Seletuskirjas on põhjendused ja 1. Seletuskirjas on hinnatud ala Puu viited puudu. Miks on asutud kaitse alla võtmise otstarbekust, mis seisukohale, et antud juhul on on ka põhjendused ala kaitse alla looduskaitselised huvid esikohal. võtmiseks. Täiendame seletuskirja otstarbekuse peatükki viidetega. Kaitseala piiritlemise peatükis on selgitatud, mille tarbeks on erinevad vööndid moodustatud. Igale kinnistule tõesti eraldi põhjendusi ei tooda. Euroopa kohus on oma otsustes, mis puudutavad Natura alade moodustamist ja nende kaitset, esitanud seisukoha, et loodusväärtuste kaitse on alati kaalukam kui mistahes muu sotsiaalne või majanduslik argument. Rahvusvahelisi kohustusi on eelduste ja otstarbekuse peatükis kirjeldatud. 2. OÜ-le Valga Puu kuuluvate 2. Kinnistud jäävad endiselt kinnistute osas muutub ka kaitse- piiranguvööndisse, kus režiim. majandustegevus on mõningal määral lubatud. Rangemaks muutuvad piirangud metsaraiele, et piiranguvööndis säilitada maastikupilti ja tagada alal elavatele metsaliikidele elupaikade säilimine. 3. Metsise elupaikade ekspertiis ja 3. Kaitseala menetlus algas juba kaitseala menetlus. enne ekspertiisi kavandamist. Kuid valmiv ekspertiis on hea lisamaterjal. Ekspertiisi esialgses esitatud variandis (st see pole veel vastu võetud) on Purtsi metsise püsielupaik määratud astmelaua- alaks. Astmelauad on üksteise järel asuvad sobilike elupaikade laigud, mis võimaldavad parema levimisvõimega liikidel läbida muidu ebasobivat (kultuur)maastikku. Ekspertiisi kasutatakse tulevikus metsise püsielupaikade kaitsekorra ja piiride uuendamisel. Küll on aga aruandes öeldud, et kaitsealaga piirnevad püsielupaigad on mõistlik kaitsealaga liita.  Astmelaua-aladega jätkatakse menetlust ja ei oodata metsise ekspertiisi vastu võtmist ja sellest tulenevaid edasisi otsuseid. 4. Kuidas on põhjendatud metsisele 4. Kaitseala kaitstakse tervikuna potentsiaalselt sobiva elupaigana ning metsise elupaikade vahele Jülsi 60801:001:1032 eraldise 4 kase jäävad ka metsad, mis ei ole nende latimetsa ja Jülsi 60801:001:103 eelistatud elupaigad. Kindlasti ei ole kase-kuuse enamusega eraldised? mõistlik neid ka kaitsealast välja lõigata ning kaitsta metsist eraldisepõhiselt. Antud eraldiste puhul on tegemist küllaltki noorte metsadega, kus uuendusraiet ei saa veel niipea teha ja hooldusraied ei ole keelatud. 5. Märkimisväärne ala metsadest, sh 5. Ühtegi erametsa ei ole erametsadest, arvatakse sihtkaitse- sihtkaitsevööndisse täiendavalt vööndisse, kus kohalduvad senisest arvatud. Riigimetsade arvamine karmimad piirangud. Uues sihtkaitsevööndisse on toimunud moodustatud sihtkaitsevööndis on kokkulepete alusel, arvestades alal metsa majandamise võimalust paiknevaid väärtusi. piiratud märkimisväärselt. 6. 2018. a aasta seisuga on Eesti 4. Range kaitse eesmärk on täidetud, metsanduse arengukavas toodud kuid tüübirühmade eesmärk ei ole range kaitse eesmärk juba täidetud. veel täidetud. Tegemist on poliitilise Jääb arusaamatuks, miks on peetud otsusega, milles on omavahel kokku vajalikuks seda standardit ületada. leppinud Keskkonnaministeerium ja RMK. 5. Uute alade kaitse alla võtmine ning 5. Olemasolevate kaitsealade sees kaitsealadel kaitsekorra karmistamine piirangute karmistamine ei mõjuta on põhjendamatu ja RMK majandustegevust nii oluliselt ebaproportsionaalne ning omab mõju kui majandusmetsas range kaitse kogu puidusektorile tervikuna. kehtestamine, kuna piirangu- Looduskaitselised eesmärgid on vööndite ja hoiualade kaitsekord on kahtlemata olulised, aga neid ei saa juba seni suutnud üsna efektiivselt ellu viia mõtlematult ning seda tuleks kaitsealadelt majandamist eemal teha üksnes ulatuses, milles reaalselt hoida ja RMK koguraiest tehakse vajalik. kaitsealadel marginaalne osa (https://www.rmk.ee/metsamajanda mine/loodusblogi/kas-laane-salu-ja- soovikumetsade-range-kaitse- vajakud-on-nuudtaidetud, 2017). Uute alade valikule eelnes põhjalik analüüs. 6. OÜ-l Valga Puu jääb 6. Kolmandik kõnealusest metsast kavandatavale kaitsealale 21 ha metsa on juba realiseeritud erinevate ning sealt metsa majandamisest raietega. Kavandatava kaitse korra saamata jäänud tulu on alusel on ka edaspidi võimalik see märkimisväärne. tulu sealt metsast kätte saada, lihtsalt mitte ühe korraga. 7. Tuleb välja selgitada tegevuse 7. Kaitse alla võtmise eelduste mõju ala kaitse-eesmärgile. peatükis on kirjas kaitse-eesmärkide ohutegurid. Kuna tegemist on peamiselt metsas elavate liikidega, kelle peamiseks ohuteguriks on metsade kadumine, siis võib väita, et metsaraie on negatiivse mõjuga kaitse-eesmärgile. Samuti ei mõju soodsalt kohustuseks võetud laane- ja salumetsade range kaitse puhul nende raiumine. 8. Hoomamata tegeliku kahju suurust 8. Täiendava sotsiaal-majandusliku ei ole võimalik teha ka kaalutletud analüüsi koostamist ei peeta kaitse- otsuseid selle kohta, kas eeskirja menetluse raames kavandatavad piirangud on üldse põhjendatuks, kuna see ei anna proportsionaalsed arvestades nii eeskirja kinnitamise otsuse erametsaomanike saamata jäänud tulu tegemiseks juurde olulist lisateavet, kui ka sotsiaalseid ja laiemaid tegemist on juba kaitstavate majanduslikke mõjusid kohalikele objektidega. Koosolekul viidatud omavalitsustele aga ka puidu- Lahemaa rahvuspargi menetluses tööstusele tervikuna. mainitud sotsiaal-majandusliku analüüsi metoodikat Keskkonna- ministeeriumis valminud ei ole ja seletuskirjade mõjude peatükis kirjeldatud mõjude suurused ongi Keskkonnaametile seatud hindamise metoodika. Keskkonnaamet tutvus Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi aruandega. Kuna see käib kogu Eesti kohta, siis on seda pelgalt Soontaga looduskaitseala silmas pidades raske rakendada. Samuti oleks see vaid üks osa sotsiaal-majanduslikust analüüsist, sest tegelikult on seal mitmeid aspekte, mida võiks hinnata (nt ökosüsteemi teenuseid, mida kaitseala pakub jne). 9. Eelnõust puudub analüüs selle 9. Kaitse-eesmärkide puhul on kohta, kas kavandatavaid kirjeldatud nende ohutegureid ning  looduskaitselisi eesmärke oleks ohu vältimiseks, mis üldjuhul on võimalik saavutada ka seotud majandustegevusega sihtkaitsevööndi piire muutmata. (metsamajandus, ehitamine), on sihtkaitsevööndi režiim parim lahendus. 10. Kaitsealal muudetakse 10. Keskkonnaamet on hinnanud kaitserežiimi – formaalselt sama või kaitserežiimi muutmise mõjusid ette sarnaste piiridega kaitsealal õiguste ja nähtud osas – maamaksu mõjud, kohustuste muutmisega ei saa kõrvale saamata jäänud tulud riigile hiilida huvide kaalumise kohustusest. metsamajandusest, makstavad toetused. 11. Ekspertiisi puudumine on üheks 11. LKS ei nõua ekspertiisi oluliseks vastuväidete esitamise koostamist haldusala välise eksperdi põhjuseks – ekspertiisi puudumise poolt. Teemad, mida kajastataks tõttu ei ole tehtud korralikku ekspertiisis on kirjas seletuskirjas mõjuhinnangut. otstarbekuse ning tsoneeringu peatükkides. 12. Kas näiteks 116 ha metsa 12. Kuna 116 ha puhul on tegemist arvamine sihtkaitsevööndisse aitaks laane- ja salumetsadega, mille kaitse saavutada soovitud eesmärke – kui eesmärk on võtta need range kaitse nentida, et sisuliselt sellistel alla, kus metsamajandus on meetmetel mõju soovitud keelatud, siis sihtkaitsevööndi eesmärkidele ei ole, on piirangud režiim on ainus valik. täiesti ebaotstarbekad ja asjakohatud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lg 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 400 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Soontaga-Sauniku loodusala, mis hõlmab Soontaga looduskaitseala. Seetõttu tuleb Soontaga looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Soontaga-Sauniku loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2020. a rakendusotsusega (EL) 2020/494, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu kolmeteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2020) 1713 all, ELT L 111, 08.04.2020, lk 1–175). Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek lisada Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärkide hulka limatünnik ja elupaigad liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), liigirikkad madalsood (7230) ning siirdesoo-ja rabametsad (91D0*). 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määruse kaitse-eesmärkide täiendamine metsaelupaigatüüpidega aitab kaasa väärtuslike metsaelupaikade säilitamisele ja nende soodsa seisundi saavutamisele. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2020 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Soontaga looduskaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Otepää vallas olulisi muudatusi maamaksu osas ei ole ja Elva vallas väheneb maamaksu tulu umbes 156 eurot aastas, kuna umbes 45,5 ha varem piiranguvööndisse jäävast alast arvatakse sihtkaitsevööndisse. Tõrva vallas väheneb maamaksu tulu ligikaudu 3160 eurot aastas, kuna umbes 70,6 ha varem piiranguvööndisse jäävast alast arvatakse sihtkaitsevööndisse ja lisaks arvatakse sihtkaitsevööndisse umbes 424 ha maad, mis ei olnud enne kaitsealune maa. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Soontaga looduskaitsealal eramaid sihtkaitsevööndisse ei arvata, seega maa omandamise osas riigile lisakohustusi ei teki. Poollooduslike koosluste hooldamisega ei kaasne riigile määruse kehtestamisega lisakulusid, kuna hooldatava ala maht võrreldes varasemaga ei suurene. Natura 2000 alal asuva erametsamaa omanikule makstakse toetust, et kompenseerida Natura 2000 metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Toetuse määr on piiranguvööndis asuva metsaala ühe hektari kohta kuni 60 eurot aastas ning sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 110 eurot aastas. Eramaade puhul suuri muudatusi ei toimunud, korrigeeriti vaid piiri, seega ei kaasne riigile olulisi lisakulusid. Soontaga looduskaitseala kaitsekorra uuendamisega arvatakse kaitseala koosseisus piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse riigimetsa 116 ha ja lisaks 424,2 ha metsa (Laane-, salu- ja soometsade kaitseala), mis ei ole varem olnud kaitsealune maa. Laane- ja salumetsa kaitseala saamata jäänud puidutulu arvutuse tellis RMK Maaülikoolilt ning arvutuse kohaselt jääb nendel aladel aastas saamata keskmiselt 67,11 €/ha, mida saab kohaldada ka Soontaga metsa looduskaitsealale (Metsa sihtkaitsevöönd). Seega on uue ala liitmisel saamata jääv puidutulu ligikaudu 424,2 ha x 67,11 €/ha = 28468,1 €. Lisaks arvatakse Soontaga looduskaitseala kaitsekorra uuendamisega olemasoleva kaitseala piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse riigimetsa 116 ha. Olemasoleva kaitseala puhul on kasutatud saamata jääva puidutulu arvutamisel tavapärast metoodikat, mille kohaselt võetakse aluseks üle 60-aastased metsad ning RMK majandusmetsa range kaitse alla võtmisel keskmine saamata jääv tulu hektari kohta aastas. Üle 60 aasta vanust metsa läheb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 104,3 ha. Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutuste kohaselt jääb majandusmetsa range kaitse alla võtmisel riigil metsa majandamata jätmisel saamata tulu keskmiselt 150 eurot hektari kohta aastas. Kuna piiranguvööndi metsade majandamine oli ka varem kitsendatud, oli majanduspiirangutega metsade kavandatav raiemaht ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest. Seega väheneb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse mineva metsa metsatulu ligikaudu 1565 eurot aastas. Eelnevat arvestades ulatub iga-aastane saamata jäänud puidutulu lisapiirangute seadmisel kokku ligikaudu 30 000 euroni aastas. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel väljastatud metsateatistest realiseerimata muudel põhjustel (ebasoodsad ilmastikuolud, puiduturu olukord jne). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.  EELNÕU KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2021 nr Püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud keskkonnaministri määruse muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruses nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 11 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 2) lisas esitatud kaart „Purtsi“ tunnistatakse kehtetuks. § 2. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. aprilli 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/177 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas1. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Määruse muutmise põhjendus Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused määruste muutmise kohta. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee. Erki Savisaar Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler  Keskkonnaministri määruse „Püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud keskkonnaministri määruse muutmine” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Käesoleva määruse koostamise eesmärk on seoses Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmisega kaitstavate loodusobjektide tüübi ja seal kehtivate piirangute muutmine. Soontaga looduskaitseala territooriumile jääv Purtsi metsise püsielupaik liidetakse Soontaga looduskaitsealaga ja kogu alal kehtestatakse ühtne kaitsekord. Eelnõukohase määrusega tunnistatakse kehtetuks looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasolevate kaitstavate loodusobjektide piirid ja kaitsekord. Püsielupaik arvatakse Soontaga looduskaitsealasse, et tagada paremini alal asuvate koosluste ning seal elavate kaitsealuste liikide kaitse ja säilimine. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kerttu Elm (tel 5689 3674, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308; e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” võtnud kaitse alla Purtsi metsise püsielupaiga Tartu maakonnas Elva vallas Purtsi külas. Nimetatud püsielupaik arvatakse Soontaga looduskaitsealasse. Kaitstava loodusobjekti tüüp muutub ja seetõttu on vajalik muuta keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrust nr 1 ning tunnistada seal kehtetuks sätted, et välistada topelt kaitsekord. Nimetatud määruse väljatoodud punktid tunnistatakse pärast Soontaga looduskaitseala moodustamist kehtetuks ja püsielupaiga maa-ala liidetakse Soontaga looduskaitsealaga. Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskirja muudatuse on tinginud vajadus tagada nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpide kaitse, Eestis ohustatud metsatüüpide kaitse ning I ja II kaitsekategooria liikide kaitse. Purtsi püsielupaiga maa-ala on osa terviklikust loodusväärtuste kompleksist, mistõttu on see otstarbekas kaitsealaga liita. 1 3. Maaomanike seisukohad Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetlus algatati keskkonnaministri 16. aprilli 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/177 „Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise algatamine“. Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 23. novembrist 18. detsembrini 2020. a Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Teated kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku kohta ilmusid 23. novembril 2020. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja kohalikus ajalehes Tartu Postimees ning 26. novembril 2020. a kohalikus ajalehes Lõunaleht. Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja avalikustamise teade 7. detsembril 2020. a. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta Maanteeametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Keskkonnainspektsioonile, Erametsaliidule, MTÜle Eesti Metsa Abiks, Tõrva, Otepää ja Elva vallavalitsustele ning 13-le kaitsealal paikneva kinnisasja omanikule. Ettepanekud paluti edastada kirjalikult aadressil [email protected] hiljemalt 18. detsembriks 2020. a. Vastuväiteid püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud keskkonnaministri määruste muutmise eelnõule ei esitatud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Purtsi metsise püsielupaik jääb edaspidi Soontaga looduskaitsealale. Mõlemad kuuluvad Soontaga-Sauniku loodusala koosseisu ning loodusala piirides muudatusi ei toimu. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Kuna püsielupaikade territoorium arvatakse looduskaitseala koosseisu ja jääb riikliku kaitse alla, siis puudub määruse jõustumisel oluline mõju loodus- ja elukeskkonnale, rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Osa püsielupaigast jääb edaspidi sihtkaitsevööndisse. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Elva vallas väheneb maamaksu tulu umbes 156 eurot aastas, kuna umbes 45,5 ha varem piiranguvööndisse jäävast alast arvatakse sihtkaitsevööndisse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 2 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-1673 - Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskiri ja Püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud keskkonnaministri määruse muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eaf82035-e824-4292-b879-2e54224eb617 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eaf82035-e824-4292-b879-2e54224eb617?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main