„Elamu fassaad Tartus Rüütli 21, 1886“ kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 30.12.2021 nr 231 „Elamu fassaad Tartus Rüütli 21, 1886“ kultuurimälestiseks olemise lõpetamine Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 20 lõike 1 punkti 4 ning lõike 2 alusel. Lõpetan ehitismälestise „Elamu fassaad Tartus Rüütli 21, 1886“ (kultuurimälestiste registri number 6936; asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Magasini tn 10 // Rüütli tn 21 // 23, KÜ 79501:002:0121) kultuurimälestiseks olemise. Muinsuskaitseametil kanda mälestiseks olemise lõpetamise andmed kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmed ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja mälestiseks olemise lõpetamise põhjendus „Elamu fassaad Tartus Rüütli 21, 1886“ tunnistati ehitismälestiseks kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 53 ja on kantud kultuurimälestiste registrisse (numbriga 6936). Rüütli 21 hoone asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal ja on kasutusel büroo- ja ärihoonena ning kuulub ettevõttele OÜ Rüütli Majad. 1786. aastal ehitati Rüütli 21 krundile kivimaja. 1885. aastal sai hoone ehitusmeister Hübbe fassaadimuutmise projekti järgi ajastu moele vastava historitsistliku kujunduse. Fassaadi ilmestasid neli ülespoole ahenevat korruseid läbivat pilastrit lopsakate komposiitkapiteelidega, tugevalt eenduvad profileeritud karniisid ja maskaroonid akende kohal ning kolmanda korruse väiksemate pilastrite ja kaaravade vahelduvrütm. Kinni müüriti esimese korruse rustikaga raamitud ukseava ning keskel paiknevad aknaavad kaunistati kolmnurkviiludega. Ka teise korruse laiadele külgakendele paigutati kolmnurkviilud. 1909. aastast pärineva fassaadimuutmise projektiga planeeriti esifassaadile kolm sissepääsu, neist äärmised koos külgneva aknaga. II maailmasõjas sai Rüütli 21 hoone oluliselt kannatada, kuid esifassaad jäi siiski suures osas terveks. 1947. aasta taastamisprojekti kohaselt olid hoonest osaliselt säilinud tellisseinad, tulekindlad trepikojad ning kohati keldri- ja esimese korruse vahelagi. Sõjajärgses linnaplaanis määrati Rüütli 21 hoone taastatavaks. Kõikidele korrustele planeeriti korterid. Fassaadilt tuli kõrvaldada üksikud motiivid, sest kõigi nelja kõrvuti paikneva maja fassaadid kuulusid ühtlustamisele. Esifassaadi esimese korruse avad tehti analoogseks teise korruse avadega ning alles jäeti vaid üks keskne sissepääs. 1997. aasta projektiga, millega büroohoone ehitati ümber kauplus-büroohooneks, muudeti hoone planeeringut, ehitati välja pööningukorrus, taastati esimese korruse frontoonid ja lisati katuseaknad. Muinsuskaitseseaduse § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise, sealjuures ka mälestiseks olemise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest. Riikliku kaitse üldistest kriteeriumitest vastab Rüütli 21 hoone fassaad selektiivsuse ja tehnilise seisukorra kriteeriumitele ning osaliselt ka originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile. Kuigi historitsistlikke või selle ehitusstiili elementidega ehitisi on säilinud palju ning Rüütli 21 hoone terviklik lahendus ei ole säilinud, võib hoone esifassaadi pidada Tartu üheks esinduslikumaks ja paremini säilinud näiteks selle ajastu ehituskunstist. Fassaad on heas tehnilises seisukorras, seda on ajas küll mõneti muudetud, kuid üldilme on siiski ligilähedane 19. sajandist pärineva projekti joonisele. Ehitismälestise kriteeriumitest on Rüütli 21 hoone fassaadi mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel määravad arhitektuuriväärtuse, autentsuse, interjööri säilivuse, harulduse, ümbritseva ajaloolise keskkonna säilivuse, ansamblilisuse ja sümboolse tähenduse kriteeriumid. Rüütli 21 hoone esifassaad vastab arhitektuuriväärtuse ja autentsuse kriteeriumitele vaid osaliselt. Rüütli tn 21 esifassaad vastab aga harulduse kriteeriumile, sest selle rikkalikke dekoorielemente võib pidada esinduslikemaks ja autentsemalt säilinud historitsistliku ehituskunsti näideteks. Hoone interjöör hävis II maailmasõjas, mistõttu ei vasta objekt ehitismälestise interjööri säilivuse kriteeriumile. Paiknedes kõrvuti teiste sama mahtu ehitistega, moodustab Rüütli 21 nendega ühtse ansambli, vastates nii ansamblilisuse kriteeriumile. Mälestis vastab ka toetava ajaloolise keskkonna säilivuse ja sümboolse tähenduse kriteeriumitele, paiknedes Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, ajalooliselt peatänava rolli mänginud Rüütli tänava ääres ning olles historitsistliku ehituskunsti arengu näide. Rüütli 21 hoone fassaadi kultuuriväärtus seisneb peamiselt rikkalikus dekooris ja selles, et on historitsistliku ehituskunsti näide, moodustab ühtse ansambli Rüütli 17, 19 ja 21 hoonetega ning on osaks säilinud ajaloolisest ruumilisest keskkonnast. Kuna Rüütli tn 21 hoone asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, on võimalik selle väärtusi hoida muinsuskaitseseadusega muinsuskaitsealale sätestatud nõuetega. Arvestades Rüütli 21 hoone osalist vastavust olulistele kriteeriumitele ja eelkõige tehtud fassaadimuudatusi, on põhjendatud Rüütli tn 21 hoone fassaadi osas mälestiseks olemine lõpetada. Kuivõrd muinsuskaitseseadusega muinsuskaitsealale sätestatud nõuded kehtivad muu hulgas kõikidele fassaadidele, ei ole fassaadide puhul muinsuskaitsealal topeltkaitse (lisaks muinsuskaitseala hoonena ka mälestisena fassaadi osas) põhjendatud. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine 2019. aasta 1. maist kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel koostab Muinsuskaitseamet Tartu muinsuskaitseala kaitsekorda. Kaitsekorra koostamise protsessi käigus vaatas Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühm, mille liikmed on ka Tartu Linnavalitsuse esindajad, üle muinsuskaitsealasse jäävad kultuurimälestised ning tegi ettepaneku kaaluda Rüütli 21 hoone kultuurimälestiseks olemise lõpetamist. Selleks, et selgitada välja, kas hoone fassaadi jätkuv ehitismälestiseks olemine on põhjendatud, hindas Muinsuskaitseameti ekspert 2021. aasta juulis Rüütli 21 mälestise vastavust riikliku kaitse eeldusele. Kriteeriumite analüüs jõudis järeldusele, et vaatamata algse interjööri ja hoone kui terviku hävimisele vastab Rüütli 21 fassaad täielikult või osaliselt ülejäänud kriteeriumitele ning sel on kultuuriväärtus olemas. Muinsuskaitseamet arutas mälestiseks olemise lõpetamise ettepanekut ning küsis ka Muinsuskaitseametit nõustava ehitismälestiste eksperdinõukogu seisukohta. Eksperdinõukogu 05.07.2021 seisukoha järgi on õige kaitsta hooneid tervikuna, mitte fassaadidena ning fassaadide kaitsmiseks piisab Tartu muinsuskaitseala põhimäärusest/kaitsekorrast tulenevatest põhimõtetest. Enne Rüütli 21 hoone mälestiseks olemise lõpetamise menetluse algatamist küsis Muinsuskaitseamet 06.07.2021 sellekohast arvamust hoone omanikult OÜ-lt Rüütli Majad ning tutvustas Muinsuskaitseameti koostatud Rüütli 21 hoone riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamist. Mälestise omanik teavitas Muinsuskaitseametit, et tal puuduvad vastuväited Rüütli 21 hoone fassaadi kultuurimälestiseks olemise lõpetamise menetluse algatamise kohta ning ta nõustub selle kultuurimälestiseks olemise lõpetamisega. Muinsuskaitseamet kaalus veelkord Rüütli 21 hoone fassaadi mälestiseks olemise asjaolusid ning leidis, et ei toeta fassaadide kaitsmist iseseisvate mälestistena. Fassaade võeti iseseisva ehitismälestisena kaitse alla varasema muinsuskaitseseaduse alusel, mis ei võimaldanud hoone täies mahus kaitse alla võtmisel teha leevendusi näiteks sisetöödele. Tänapäeva muinsuskaitse lähtub aga põhimõttest, et ehitismälestisena riiklikku kaitset rakendades tuleks hoonet käsitleda tervikuna, st hinnata nii eksterjööri kui ka interjööri. Kuna Rüütli 21 hoone asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, on hoonet tervikuna käsitledes sobivaim meede selle säilimise tagamiseks muinsuskaitseala hoonena. Seetõttu on põhjendatud lõpetada fassaadide kultuurimälestiseks olemine ehitiste puhul, mis asuvad muinsuskaitsealadel, sest topeltkaitse ei ole mõistlik ega vajalik. Kuigi Rüütli 21 hoone fassaad vastab osaliselt ehitismälestise kriteeriumitele ja sel on olemas kultuuriväärtus, asub see Tartu muinsuskaitsealal ehk on sisuliselt topeltkaitse all (st on ühel ajal nii muinsuskaitsealal asuv hoone kui ka kultuurimälestis fassaadi osas). Kuivõrd muinsuskaitseseadusega muinsuskaitsealale sätestatud nõuded kehtivad muu hulgas kõikidele fassaadidele, ei ole muinsuskaitsealal fassaadide topeltkaitse põhjendatud. Seega on põhjendatud Rüütli 21 hoone fassaadi mälestiseks olemine lõpetada. 03.09.2021 tutvustas Muinsuskaitseamet Rüütli 21 hoone mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõud hoone omanikule Rüütli Majad OÜ ja Tartu Linnavalitsusele. Mälestise omanik vastuväiteid ei esitanud. Tartu Linnavalitsus esitas nõustuva arvamuse. Muinsuskaitse Nõukogu arutas Rüütli 21 fassaadi mälestiseks olemise lõpetamise eelnõu kahel korral, 29.10.2021 ja 17.11.2021 ning toetas mälestiseks olemise lõpetamist. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik