Kiri

Ministeeriumid Põhiseaduslikud institutsioonid Meie 29.12.2021 nr 1.1-10.1/9385-1 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Riigi kinnisvararegistri pidamise põhimäärus“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Katrin Solvak 611 3046 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Sama: Riigikantselei 2  Vabariigi Valitsuse määruse „ Riigi kinnisvararegistri pidamise põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrusega nr 178 „Riigi kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ asutati riigi kinnisvararegister ja kehtestati registri põhimäärus. Riigi kinnisvararegister hakkas senisel kujul tööle 1. jaanuaril 2011. a. Kümne aasta jooksul on tehtud registris väiksemaid edasiarendusi, kuid tulenevalt vajadusest uuendada vananenud tehnilist platvormi, alustati 2020. aastal mahukamate arendustöödega. Arenduse tulemusel on muudetud riigi kinnisvararegistri andmete koosseisu ja andmete esitamise põhimõtteid. Kuna muudatused võrreldes kehtiva põhimäärusega on ulatuslikud, siis senine põhimäärus tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uus põhimäärus. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigivara osakonna peaspetsialist Katrin Solvak (e-post: [email protected]) ja jurist Helje Päivil (e-post: [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna jurist õigusosakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (e-post: [email protected], tel 611 3549). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 95 lõige 3 annab Vabariigi Valitsusele volitusnormi riigi kinnisvararegistri (edaspidi RKVR) asutamiseks. RKVR-i asutamise eesmärk on saada ülevaade riigi kinnisvarast ja kinnisvaratehingutest ning hoonestatud kinnisvara kasutamisest, samuti võimaldada läbi viia riigivaraseadusest tulenevaid menetlusi. Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium ja volitatud töötleja Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus (edaspidi RMIT). Registrisse kogutakse andmed riigi kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste kohta teistest andmekogudest ja luuakse keskkond riigivara valitsejate vaheliseks teabe vahetamiseks ja toimingute tegemiseks. Andmeandjad on riigivara valitsejad ja volitatud asutused. RKVR asutati Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrusega nr 178 „Riigi kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). RKVR alustas tööd 1. jaanuaril 2011. a. Samal ajal lõpetati endise riigivara registri tegevus ning riigivara registris registreeritud kinnisvara andmed kanti üle uude RKVR-i. 2020. aastal alustati RKVRi ulatuslike arendustöödega, mille peamine eesmärk oli uuendada registri tehnilist platvormi. Projekti eesmärgiks oli ka tõhustada riigi kinnisvara andmehõivet, et tagada veelgi parem ülevaade riigi kinnisvarast ja kinnisvaratehingutest ning toetada juhtimisotsuste tegemist. Arenduse tulemusel on parandatud infosüsteemi kasutajamugavust, disaini ja arendatud uusi funktsionaalsusi, vähendades seeläbi nii era- kui avaliku sektori halduskoormust. Kasutuses oleva RKVRi näol on tegemist riigi kinnisvara kohta andmeid registreeriva andmebaasiga. RKVRi registreeritakse riigivaraga seotud protsesside lõpptulemeid, kuid protsesside läbi viimiseks ja nende haldamiseks puudus kaasaegne töökeskkond. RKVRi arenduse tulemusena on loodud uus kaasaegne töökeskkond, mis koondab kogu riigi kinnisvara puudutavat informatsiooni ning milles viiakse läbi riigivaraga seonduvaid menetlusi ning hallatakse lepinguid. Protsesside tulemusena tekkivad otsused ja lepingud avalikustatakse 1 vastavalt riigivaraseaduse nõuetele. RKVRis registreeritud riigi kinnisvaral puudusid ruumiandmed ja puudus riigivaraga seotud protsesside ning lepingute info kaardil kuvamise võimalus. Uue RKVRi arendusega samaaegselt arendas Maa-amet välja Katastri Riigivara Ruumiandmekogu (edaspidi KATRI), mille kaudu on loodud avalikkusele võimalus saada kaardil esitatud kujul ülevaade riigi kinnisvaraga seotud protsesside ja lepingutega seotud ruumiandmetest. Samuti tekib võimalus KATRI kaardiliidese kaudu teostada riigimaa kohta ruumianalüüse, mille edasine menetlus toimub RKVRis. Selleks on RKVR ja KATRI arendatud omavahel ühilduvateks süsteemideks, mis suhtlevad omavahel X-tee kaudu. Selleks, et saada ühtne ülevaade katastriüksustest, mille osas ei ole veel maareformi lõpule viidud ja millest suur osa on tulevane riigivara, kantakse uude RKVRi ka reformimata maa staatuses olevad katastriüksused. Uude RKVRi on loodud selleks vara liik nimetusega „reformimata maa“. RKVR I etapi arenduse eesmärgid: 1) luua ühtne ja terviklik tehniline lahendus, millesse koondatakse kogu riigi kinnisvara puudutav oluline informatsioon; 2) luua ühtne kasutajamugav keskkond riigivara protsesside läbi viimiseks; 3) luua ühtne dünaamiline ja kasutajamugav keskkond lepingute haldamiseks; 4) võimaldada tõhusam ja kasutajasõbralikum varade arvestus ja analüüside koostamine; 5) luua uued automaatsed andmeühendused andmete käsitsi sisestamise vältimiseks ning andmete dubleerimise vähendamiseks; 6) luua eeldused riigi kinnisvara hetkeseisu ja asukoha visualiseerimiseks kaardil; 7) parandada avalikku aruandlust ja avaandmete baasil andmete visualiseerimist. I etapi arenduse tulemusel loodi 2020.‒2021. aastal uus RKVR, kuhu migreeriti üle vana registri andmed, et kasutajad saaksid uues registris sujuvalt jätkata pooleliolevate töödega. Üle toodi ka varade ja tehingute ajalugu alates 2011. aastast. Riigi kinnisvara andmehõive analüüs jaotab terviklahenduse tasemeteks, mida on võimalik realiseerida eraldi projektidena: varade tase – I etapp; kinnisvaraüksuste ja kinnisvarakeskkonna tase – II etapp. I etapi arendustööde tulemusel on valminud eraldiseisev töötav lahendus ja on loodud eeldused II etapi töödega jätkamiseks, milles keskendutakse rohkem hoonestatud kinnisvara juhtimisele. II etapi arenduse tulemusel pakub RKVR tuge kinnisvara tegevuspõhise eelarvestamise protsessidele, võimaldab kinnisvara elukaare kulude jälgimist ja tõhusat kinnisvarajuhtimist (juhtimiskavad, sihttasemed). Teises etapis luuakse planeeritavate ja kasutatavate kinnisvaraüksuste moodul ning kinnisvarakeskkonna juhtimise moodul juhtimiskavade koostamiseks ja sihttasemete määramiseks ning jälgimiseks. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala ja eesmärgi. Kehtiva määrusega võrreldes siin muudatusi ei ole. RVS § 95 lõige 3 sätestab, et registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus. RKVR asutati 16. detsembri 2010. a määrusega nr 178 „Riigi kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus“. Eelnõuga kehtestatakse uus põhimäärus, registri asutamise alus ja pidamise eesmärk võrreldes praegusega ei muutu. Eelnõu § 2 sätestab registri pidamise eesmärgi. Registri pidamise eesmärk tuleneb RVSist. Eesmärk on saada ülevaade riigi kinnisvarast ja kinnisvaratehingutest ning hoonestatud kinnisvara kasutamisest, samuti võimaldada riigivaraseaduse alusel läbi viia menetlusi. 2 Eelnõu § 3 sätestab RKVR vastutava ja volitatud töötleja ülesanded kooskõlas RVSi ja avaliku teabe seadusega. Registri vastutav töötleja on määratud seadusega ja vastutava töötleja ülesandeid on täitnud alates registri asutamisest Rahandusministeerium. Registri vastutava töötleja ülesanneteks on registri pidamise korraldamine, registri haldamise ja arendamise finantseerimine, arendustööde juhtimine ja järelevalve andmeandjate tegevuse ja andmete kvaliteedi osas. Vastutav töötleja võib oma ülesannete täitmiseks moodustada töörühmasid ja komisjone, kuhu kuuluvad suuremate andmeandjate esindajad. Plaanis on luua komisjon, mille eesmärgiks on andmeandjate võimalikult varajane kaasamine suuremate arendustööde kavandamisel. Komisjoni ülesandeks on näiteks ka RKVR strateegiliste eesmärkide seadmine, arendustegevuse planeerimine, arendusvajaduste läbivaatamine ja prioriteetide seadmine. Suuremad andmeandjad registris on Maa-amet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Transpordiamet. Registri volitatud töötleja on RMIT, kelle ülesandeks on andmekogu majutamine, andmete töötlemine vastutava töötleja määratud ulatuses ning andmete kaitse ja turvalisuse tagamine. Eelnõu § 4 käsitleb registri andmete kaitset. Registri andmete turbeaste on keskmine (M) ja turvaklass K2T2S1. Andmete turbeaste ja turvaklass eelpool nimetatud arenduste tulemusel ei muutu. Andmete kaitse ja turvalisuse tagamine on volitatud töötleja ülesanne, turbeaste ja turvaklass on kooskõlastatud RMITi infoturbe juhiga. Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab registri pidamise viisi, registri pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ja andmeid säilitatakse digitaalsel kujul. Uuendatud RKVRis on kasutusele võetud Tomcat rakendusserver ning varasema Oracle andmebaasi asemel PostgreSQL vabavaraline andmebaas. Lõige 2 ütleb, et registrisse kogutakse aktuaalsed andmed riigi kinnisvara kohta ja säilitatakse kannete ajalugu. Registrikannete kohta säilitatakse kande tegija nimi ja kande tegemise aeg. Andmed kantakse registri arhiivi nende aktuaalsuse kaotamise hetkel, mis fikseeritakse registrikandega, kui riigivara on võõrandatud, üle antud või maha kantud. Arhiivis olevaid andmeid säilitatakse registri andmebaasis sarnaselt aktuaalsete andmetega, kuid arhiivi tunnusega. Kasutajad saavad varade ja lepingute otsingutega otsida nii kehtivaid kui ka arhiivi kantud andmeid. Eelnõu § 6 sätestab andmete õigusliku tähenduse kooskõlas RVSiga. Õiguslik tähendus on registris varale valitseja ja volitatud asutuse määramisel. Valitsejate ja volitatud asutuste õigused ja kohustused vara suhtes jõustuvad registris menetluse lõpetamise ja sellega seotud andmete avaldamise hetkest. Muudel registri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Selles osas ei ole planeeritud muudatusi võrreldes kehtiva olukorraga. Eelnõu § 7 täpsustab RVSis kehtestatud andmeandjate õigusi ja kohustusi. Lõige 1 nimetab, et andmeandjad on riigivara valitsejad, nende volitatud isikud ja kinnisvarateenuse osutaja. Peakasutaja õigused registris antakse riigivara valitseja esindajale. Riigivara valitseja esindajal on omakorda õigus anda andmete sisestamise õigusi oma valitsemisala piires riigivara valitseja kui ka volitatud asutuste töötajatele ja vajadusel ka asutusevälistele isikutele, kes on riigivara valitseja poolt volitatud isikuteks. Riigivara valitsejad on nimetatud RVS § 4 lõikes 2: Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Riigikantselei, ministeerium. Seaduses või Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud juhtudel täidab riigivara valitseja ülesandeid riigitulundusasutus ning maareformi seaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud juhtudel Maa-amet. Varem olid riigivara valitsejad ka maavalitsused. Maavalitsuste likvideerimisega anti nende valitsemisel olevad varad üle Maa- ameti valdusesse. RVS § 92 alusel võib Vabariigi Valitsus määrata riigile kinnisvarateenuseid osutava äriühingu (kinnisvarateenuse osutaja), kes on seaduse alusel ka RKVR andmeandjaks. 3 Praeguseks ei ole Vabariigi Valitsus kinnisvarateenuse osutajat määranud. Eelnõu kohaselt võib vastutav töötleja volitada andmeandjaks ka teisi riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikke juriidilisi isikuid vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. Volitus antakse registris vastavate õiguste ja kasutajarollide andmisega. Näiteks kohaliku omavalitsuse asutuste esindajad võivad olla õigustatud isiku rollis, kes saavad vajalikkuse väljaselgitamise menetluses esitada registri kaudu taotlusi ja arvamusi tulenevalt RVS § 96. Lõige 2 täpsustab, kuidas andmed RKVRi tekivad. Põhiandmed sisestatakse registrisse käsitsi. Teiste registrite andmete saamiseks sooritatakse kasutajaliidese kaudu päring vastavasse andmekogusse. Lõigetes 3‒4 täpsustatakse riigivara valitsejate ja volitatud asutuste andmete esitamise ulatust. Riigivara valitseja kannab registrisse andmed oma valitsemisele ja kasutamisele kuuluva kinnisvara ja menetluste kohta ning riigivara valitseja ja volitatud asutuste määramise kohta. Kui valitseja on registris varale määranud volitatud asutuse, siis nimetatud volitatud asutus kannab registrisse temaga seotud vara ja menetluste andmed. Praeguses RKVRis on menetlused ainult riigivara valitseja põhised, uuendatud RKVRis on võimalik menetlusi algatada ja läbi viia ka volitatud asutuste põhiselt. Eelnõu § 8 nimetab registrisse kantavad andmed ja registri menetlused. Lõige 1 sätestab kooskõlas RVSiga andmete registrisse kandmise kohustuse 10 tööpäeva jooksul pärast omandi- või kasutusõiguse tekkimist. Lõige 2 sätestab, et registrisse kantakse registri põhiandmed: valitseja, volitatud asutus, riigivara valitsemise eesmärk ja andmed menetluste kohta. Lõige 3 nimetab menetluste liigid, mida on kohustuslik registris kajastada. Võrreldes praegusega on ühe menetlusliigi alla viidud valitseja muutmine ja volitatud asutuse muutmine, uue menetluse nimi on riigivara üleandmine. Riigivara valitseja ja volitatud asutuse muutmine on viidud selle menetluse alamliikideks. Lõige 4 nimetab menetluste liigid, mida on võimalik registris täiendavalt kajastada, tegemist on uute protsessidega, mida praeguses registris ei ole ja mis lisandusid arenduse tulemusel. Hooldus – on menetlus, mille käigus on registris võimalik menetleda hooldus- ja halduslepingute sõlmimist ja haldamist. Maakorraldus – see menetlus toetab kinnistute jagamise, liitmise jt maakorraldustoimingute läbiviimist. Maareform – on uus menetlus maareformi tegevuste registreerimiseks seoses sellega, et uue vara liigina on RKVRis registreeritud ka reformimata maaüksused. Lõige 5 sätestab kohustuse avaldada registris kinnisasja riigile vajalikkuse väljaselgitamise teated tulenevalt riigivaraseaduse § 96 lõikest 1. Teated avaldatakse registri avalehel. Lõige 6 sätestab, et registrisse võib kanda ka töökorralduslikult vajalikke andmeid, teateid ja dokumente, mis ei ole käesolevas määruses nimetatud ja mille sisestamine registrisse on vabatahtlik. Praktikas kantakse registri varade ja menetluste juurde erinevat liiki dokumente, mis annavad lisainfot tehingute ja tegevuste ajaloo kohta ja mida on vajalik menetluste ja varadega seotult säilitada. Lisandunud on ka menetluse detailandmete plokk, kuhu vastavalt 4 menetluse liigile võib sisestada töökorralduslikult vajalikku infot, mis on näha ainult menetlejatele. Uuendused lihtsustavad menetluste läbiviimist, sest andmeid kogutakse ühes kohas ja ühtlasi tekib võimalus töövoogude paremaks haldamiseks. Lõige 7 on üle toodud kehtivast põhimäärusest ja see annab võimaluse mitte kanda registrisse lühiajalise tähtajaga lepinguid, mille tähtaeg on alla 3 kuu. Selliste ajutiste lepingute registreerimine oleks ebamõistlik halduskoormus. Eelnõu § 9 on toodud registri põhiandmete loetelu. Põhiandmed on RKVR unikaalsed andmed, mida ei kogu ükski teine andmekogu. Võrreldes praegusega registri põhiandmete koosseis palju ei muutu, küll aga on muudatusi andmete kogumise põhimõtetes, eesmärgiga muuta andmete kogumine andmeandja jaoks lihtsamaks. Lõikes 1 on nimetatud riigivara valitseja ja volitatud asutuse andmed. Riigivara valitsemise kohta kantakse registrisse varaobjekti valitsejaks või volitatud asutuseks olemise aeg ja alusdokument, milleks on vara üleandmise-vastuvõtmise akt. Lõikes 2 on toodud kinnisvara objekti kohta kogutavate andmete loetelu. Võrreldes praegusega on muudetud varaobjekti liike. Praegu on varaobjekti liigid: omand, renditud, hoonestusõigus, servituut. Tulevased varaobjekti liigid on: omand, kasutusõigus ja reformimata maa. Varasemad liigid: renditud, hoonestusõigus ja servituut on viidud liigi kasutusõigus koosseisu, sest need kõik on sisult kasutusõigused. Vara liigina lisandub reformimata maa, mis on alates 2020. aastast registreeritud ka maakatastris. Varade ja lepingute kodeerimise süsteem registris ei muutu. Lõikes 3 on toodud menetluse andmete loetelu. Uuendusena registreeritakse registris menetluse põhimenetleja. Automaatselt on põhimenetleja menetluse algatanud isik ning seda on menetluse käigus võimalik muuta. Selliselt on igal menetlusel vastutaja ja temaga seotud menetlusi on lihtsam leida ja hallata. Põhimenetlejale kuvatakse töölaual temaga seotud menetluste ja lepingute teateid. Menetluse käigus saab lisaks menetluse andmetele sisestada lepingute andmed, mis kantakse automaatselt lepingu andmevormile üle. Lõikes 4 on kinnisvaraga seotud lepingute andmete loetelu. Lepingu osas on lisandunud andmed lepingu staatuse kohta - ettevalmistus, kehtiv, muutmisel, lõpetatud. Staatused võimaldavad registrist kiirelt leida lepingud, mis on kehtivad, muutmisel või lõpetatud. Uuendusena registreeritakse ka igale lepingule põhimenetleja ehk lepingu eest vastutaja. Lisandunud on andmeväljad „maamaksu sisaldumine kasutustasus“ ja „kasutaja maamaksukohustus“ Andmed on vajalikud maamaksu arvestuse tõhustamiseks, sisestaja valib kas jah või ei. Kui „kasutaja maamaksukohustus“ on märgitud „jah“, siis saadetakse maamaksu infosüsteemile info lepinguga kasutatava pinna ja kasutaja kohta ning maamaksu arve saadetakse edaspidi otse kasutajale. Uuendatud registris ei ole võrreldes praegusega vaja täita lepingu teenuste nimekirja, tasu arvestamise detailandmeid ja muude tingimuste andmeploki andmeid. Jätkuvalt on vaja registreerida lepingu põhiandmed: osapooled, tähtajad ja kasutava pinna ning tasu andmed. Lõikes 5 on toodud ehitiste andmete loetelu, mis sisestatakse andmeandja poolt varaobjekti koosseisus olevate hoonete kohta. Praeguses RKVRis sisestatakse need andmed üks kord aastas hiljemalt jaanuari lõpuks korraldusmudeli menetluse kaudu. Uues registris korraldusmudeli menetlust ei ole, andmed tuleb sisestada hoone arvele võtmisel ja muuta ainult sel juhul, kui 5 tegelikult on toimunud muudatusi, näiteks kui lõpeb leping või muutub kasutatav pind. Korraldusmudeli andmeid muudetakse ainult siis, kui planeeritakse muudatusi. Olemasolev ja kavandatav korraldusmudel on RKVR sisene klassifikaator, mis annab infot, kes on hoone omanik, kasutaja ja haldaja. Täpsemalt on erinevate korraldusmudelite sisu selgitatud kasutusjuhendis, mis on leitav registri infoportaalist. Uuendusena tuleb märkida ära, kas hoone on kinnisvara juhtimiskava objekt. Juhtimiskava objektidest moodustatakse aruanne iga- aastaste juhtimiskavade koostamiseks eelarveprotsessis. Lõikes 6 nimetatakse andmed, mis täidetakse riigi omandis oleva hoonestatud kinnisvara kohta varaobjekti halduse lehel. Andmekoosseisus võrreldes praegusega muudatusi ei ole, aga siia lehele on toodud ka halduri andmete sisestamise võimalus, mis praeguses registris on varaobjekti esilehel. Eelnõu § 10 loetleb kannete alusdokumendid ja menetlusdokumendid ning nimetab dokumendi liigid, mis on vaja registrisse lisada menetluse juurde registrikande alusdokumendiks. Nendeks on üldjuhul Vabariigi Valitsuse korraldused, riigivara valitseja või volitatud asutuse otsused. Kui RVSist ei tulene kohustust Vabariigi Valitsuse nõusoleku või riigivara valitseja otsuse vormistamiseks, siis võivad tehingu alusdokumendiks olla ka lepingud, aktid või muud kirjalikud kokkulepped. Alusdokument sisestatakse registrisse, et oleks võimalik tõendada registrikande seaduslikkust. Eelnõu § 11 nimetab andmed, mis salvestatakse RKVRi andmevahetuse teel teiste andmekogudega. Lõige 1 sätestab, et andmevahetus teiste riigi infosüsteemi andmekogudega toimub riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu, kasutatakse X-tee teenuseid. RKVR saab andmeid seitsmest erinevast andmekogust ning pakub oma andmeid teistele andmekogudele kuue X-tee teenusega. Uues RKVRis on lisaks arendatud uus kasutuslepingu andmete teenus maamaksu süsteemi jaoks. Lõikes 2 on toodud andmete loetelu, mida RKVR saab maakatastrist. Kasutades maakatastri teenuste uusi võimalusi, võtame maakatastrist võrreldes praegusega lisaks ka maa omandivormi, moodustamise viisi ja maa kõlvikulise koosseisu ning maksustamishinna andmed. Lõikes 3 on toodud andmete loetelu, mida RKVR saab katastri riigivara ruumiandmete keskkonnast KATRI. Tegemist on uue riigivara kaardirakendusega, mille arendas Maa-amet maakatastri juurde paralleelselt RKVR arendustega. KATRIs kuvatakse riigivara andmeid kaardil ja samuti on võimalik kaardirakenduses moodustada kasutusalasid ja kirjeldada paikvaatluse andmeid. Andmevahetuseks on loodud mõlemapoolsed X-tee teenused, millega edastatakse KATRI kaardile RKVR varaobjektide andmed ning hindamise ja paikvaatluste vajadused. KATRI tagastab RKVRi kaardianalüüside andmed riigimaa kattumisest maa omadusi kirjeldavate nähtustega. Sellisteks nähtusteks on näiteks kitsendusi põhjustavad objektid, planeeringud ja PRIA andmed. Samuti saab RKVR KATRIst paikvaatluse tulemused, Maa-ameti koostatud hindamisaruanded ning kasutus- ja hooldusalade pindalad. Lõikes 4 on toodud andmete loetelu, mida RKVR saab ehitisregistrist. Ehitisregistrist võetakse andmed hoonete ja rajatiste kohta, andmekoosseisus võrreldes praeguse registriga muudatusi ei ole. Lõige 5 nimetab andmed, mida RKVR saab kinnistusraamatust. Selles osas ei ole muudatusi võrreldes praegusega. 6 Lõikes 6 on toodud rahvastikuregistrist saadavate andmete loetelu. Rahvastikuregistrist võetakse isikukoodi alusel isiku nimi, muid andmeid RKVR ei kasuta. RKVRis registreeritakse kahte tüüpi füüsiliste isikute andmed: registreeritud kasutajad ja lepingupooled. Nime uuendatakse automaatselt, kui see rahvastikuregistris muutub. Lõikes 7 on toodud äriregistrist saadavate andmete loetelu. Äriregistrist saab RKVR äriregistri koodi alusel juriidilise isiku nime, aadressi ja õigusliku vormi. Ka juriidilisi isikuid on RKVRis kahte tüüpi: vara haldavad organisatsioonid, kelle pädevus RKVRis on vastavalt kas valitseja või volitatud asutus ja lepingupooleks olevad isikud. Lõikes 8 on toodud aadressiandmete süsteemist saadavate andmete loetelu. Siin muudatusi võrreldes kehtivaga ei ole. Lõige 9 sätestab, et andmete vahetamist ja võrdlemist andmekogude vahel koordineerib registri vastutav töötleja. Vastutav töötleja teeb taotlusi X-tee teenuste avamiseks ja uuendamiseks. Andmeid saadakse kord ööpäevas ja andmeuuendusrobotid väljastavad kasutajatele teavitusi, kui andmed on uuendatud või kui andmed on muutunud ja andmete korrastamiseks on vaja kasutajapoolsest sekkumist. Eelnõu § 12 registrikannete tegemine ja andmete avaldamine, selgitab kuidas andmed registrisse tekivad. Lõige 1 selgitab, mis on registrikanne. Registrikande tegemisena käsitatakse registrisse andmete lisamist ja registris olevate andmete muutmist või kustutamist. Lõiked 2 ja 3 täpsustavad, millal andmed avaldatakse. Õigusliku tähendusega andmed avaldatakse peale seda, kui kannete kinnitaja õigustega isik on registrikande kinnitanud, mis RKVRis tähendab menetluse lõpetamist. Informatiivse tähendusega andmed avaldatakse pärast seda, kui riigivara valitseja või volitatud asutaja õigustega registripidaja on sisestatud andmed salvestanud. Lõige 4: registrikannete kohta salvestatakse registris registrikande tegija nimi ja kande tegemise aeg. Eelnõu § 13 selgitab RKVRi kasutajaõiguste andmise korda. Kasutajaõigused registrikannete tegemiseks antakse andmeandja esindajale. Registri vastutav töötleja annab õiguse andmeandja esindajale (peakasutajale), kes saab omakorda õiguse lisada oma valitsemisala piires uusi kasutajaid ja anda neile registripidaja, kinnitaja ja vaatleja rolle. Praegu annab registri vastutav töötleja õigused ka kannete kinnitajatele ja vaatlejatele. Uues RKVRis saab peakasutaja õiguse oma valitsemisala kinnitajaid ja vaatlejaid ise määrata. Vaatleja rolli saab isik, kellel on õigus näha vastava asutuse piiratud juurdepääsuga teavet ilma andmete muutmisõiguseta. Kasutusõigusi haldav isik ehk peakasutaja vastutab oma valitsemisala eest ja on kohustatud peatama õigused, kui isik lahkub töölt ja ei esinda enam andmeandjat. Eelnõu § 14 selgitab ebaõigete andmete parandamise korda. Andmete parandamine on andmeandja vastutusel, ta on viivitamatult kohustatud vea parandama. Juhul, kui süsteem ei võimalda viga parandada andmeandjal, tuleb pöörduda kasutajatoe poole, kes korraldab koostöös volitatud töötlejaga andmete korrastamise. Registri vastutaval töötlejal on õigus teha andmeandjatele järelepärimisi ja ettekirjutusi eesmärgiga andmed parandada. Eelnõu § 15 selgitab andmetele juurdepääsu tagamise korda. Registri veebilehe kaudu 7 tagatakse andmetele ööpäevaringne tasuta juurdepääs. Plaanilistest ja erakorralistest katkestustest teatab vastutav töötleja registri veebilehel, avaldades teate piisava ajavaruga. Registri piiratud juurdepääsuga teabele ja asutusesiseseks kasutamiseks märgitud dokumentidele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas avaliku teabe seadusega. Eelnõu § 16 sätestab andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja korra. Juurdepääsu võib sulgeda üksnes vastutav töötleja, kui selleks on seaduslik alus. Eelnõu § 17 selgitab andmete arhiveerimise ja säilitamise korda. Registris eristatakse aktuaalseid andmeid ja arhiivi kantud andmeid. Arhiveeritakse andmed riigivara registris väljaarvamise menetluse lõpetamisel, sellisteks menetlusteks on näiteks vara võõrandamine, üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule, kasutamiseks võtmise lepingu lõpetamine. Arhiveeritud andmed on registrist leitavad aktuaalsete andmetega samade päringute kaudu. Otsingus tuleb märkida, kas otsitakse kehtivaid andmeid või arhiivi andmeid. Põhiandmeid säilitatakse alaliselt. Logimise andmeid säilitatakse vähemalt 7 aastat. Registri likvideerimisel otsustatakse andmete riigiarhiivi üleandmine. Eelnõu § 18 sätestab, et registri likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus. Ühtlasi otsustatakse likvideerimisel registri andmete teise registrisse või riigiarhiivi üleandmine või andmete hävitamise kord. Eelnõu § 19 „Rakendussätted“ käsitleb kehtiva põhimääruse kehtetuks tunnistamist samaaegselt uue põhimääruse jõustamisega. Uus põhimäärus jõustub üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatuse eesmärk on viia põhimäärus kookõlla registris teostatud arendustega, tagades seeläbi põhimääruse korrektsuse ja loogilisuse. Põhimääruse sihtgrupiks on eelkõige riigivaraseaduses nimetatud riigivara valitsejad ja nende allasutused, kes on seaduse ja põhimääruse alusel kohustatud registrisse andmeid sisestama. RKVR I etapi arenduste peamine eesmärk on viia praegune RKVR kaasaegsele tehnilisele platvormile, muuta andmete sisestamist kasutajatele mugavamaks ja arendada uusi teenuseid, mis toetaksid riigivara tehingute menetlemist, arvestades kasutajate vajadusega. Ülevaade peamistest muudatustest: 1) Praeguse RKVRi andmed on migreeritud uude süsteemi, kasutajad saavad oma pooleliolevat tööd sujuvalt jätkata. 2) Registreeritud kasutajatele on loodud isiklik töölaud, kus nad saavad hallata toiminguid ja teavitusi. 3) On loodud paremad võimalused registrist andmete otsimiseks ja aruandluse saamiseks, sh täiendati avaandmete aruandeid. 4) On loodud uued varade ja menetluste kasutajavaated. 5) On loodud uus, paindlik lepingute haldamise moodul, sealhulgas on võimalik registreerida haldus- ja hoolduslepinguid. 6) On tekitatud ülevaade reformimata maaüksustest ja maareformi tegevustest. 7) Register toetab senisest tõhusamalt ka maakorraldustegevusi, loodud on uus menetlusliik - maakorraldus. 8  8) Register on ühendatud Maa-ameti riigivara kaardirakendusega (KATRI), katastriüksusele klikates on võimalik näha riigivara andmeid kaardil. 9) Menetlejatel on võimalik KATRI kaudu luua lepingute juurde kasutusalasid, tellida hindamisi, paikvaatlusi ja teostada ruumianalüüse. Analüüside lehel saab kiire ülevaate kinnistuga seotud kitsendustest, huvidest, planeeringutest ja PRIA andmetest. 10) Menetlejatel on võimalik lisada registrisse menetluste, lepingute ja varade juurde dokumente ja fotosid. RKVRis on võimalik DHX liidese kaudu võtta vastu dokumente asutuste dokumendiregistri (esialgu teostati pilootprojektina ühendus Maa-ameti DHSiga, edaspidi saab liidestada ka teiste asutuste DHSid). Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidele on võimalik piirata juurdepääsu. Uue RKVR rakendamine avaldab olulist mõju Maa-ametile, kuna uude RKVRi on üle toodud riigi maareservi ja reformimata maade haldamise funktsionaalusus, mis võimaldab Maa-ametil sulgeda vananenud süsteemid RRM (reformimata maad) ja KAB (kasutuslepingud) ja jätkata tegevust RKVRis. See võimaldab hoida kokku vananenud süsteemide haldus- ja arenduskulusid. Avalikkusele tekib parem visuaalne ülevaade riigivarast ja sellega teostatud tehingutest eelkõige riigivara kaardirakenduse KATRI kaudu. KATRI kaardil kuvatakse riigivara liik ja riigivaraga seotud menetlused ja lepingud. RKVRist saab sujuvalt liikuda KATRI kaardile ja sealt tagasi RKVRi vaatama detailandmeid. Kokkuvõtteks on muudatuste mõju positiivne andmekvaliteedile ja andmesisestajate halduskoormusele. Registri aruandlus võimaldab tõhusamat andmeanalüüsi. Avalikkusele tekib parem visuaalne ülevaade riigivara andmetest. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva põhimääruse eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud registriarendustele on rahastatud EL struktuurifondidest ja Rahandusministeeriumi IT arenduste eelarvest. Põhimääruse rakendamiseks on vaja korraldada koolitused registri kasutajatele ja koostada uue funktsionaalsuse selgitamiseks kasutusjuhendid. Registri kasutajate juhendamise ja koolitamisega tegeleb registri vastutava töötleja ülesandeid täitev isik Rahandusministeeriumi riigivara osakonnas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse ministeeriumidele, põhiseaduslikele institutsioonidele ja Riigikantseleile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 9  EELNÕU Riigi kinnisvararegistri pidamise põhimäärus Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 95 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse riigi kinnisvararegistri (edaspidi register) pidamist ning andmete kogumist ja töötlemist. (2) Registri ametlik lühend on RKVR ja ingliskeelne nimetus on State Real Property Register. § 2. Registri pidamise eesmärk Registri pidamise eesmärk on saada ülevaade riigi kinnisvarast, kinnisvaratehingutest ja hoonestatud kinnisvara kasutamisest, avalikustada andmed ning võimaldada riigivaraseaduse alusel läbi viia menetlusi. § 3. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium, kelle ülesanneteks on: 1) registri pidamise korraldamine õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) registri arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimine; 3) registri arendustööde juhtimine ning 4) järelevalve registri kasutamise ja andmete haldamise üle. (2) Registri volitatud töötleja on Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, kelle ülesanneteks on: 1) andmekogu majutamine; 2) andmete töötlemine vastutava töötleja määratud ulatuses ning 3) andmete kaitse ja turvalisuse tagamine. § 4. Registri andmete kaitse (1) Registri vastutav ja volitatud töötleja tagavad registri andmete kaitse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehnoloogiliste turvameetmetega. (2) Registri andmete turbeaste on keskmine (M) ja turvaklass K2T2S1. 2. peatükk Registri pidamise kord ja andmete koosseis § 5. Registri pidamise viis (1) Registri pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ja andmeid säilitatakse digitaalsel kujul. (2) Registrisse kogutakse aktuaalsed andmed riigi kinnisvara kohta ja säilitatakse kannete ajalugu. § 6. Andmete õiguslik tähendus (1) Riigivarale valitseja ja volitatud asutuse määramise andmetel on õiguslik tähendus. Riigivara valitseja õigused ja kohustused vara valitsemisel jõustuvad registris andmete avaldamise hetkel. Volitatud asutuse volitused vara valdamisel jõustuvad registris andmete avaldamise hetkel. (2) Muudel registri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 7. Andmeandjad (1) Andmeandjad on tulenevalt riigivaraseaduse § 95 lõikest 6 riigivara valitsejad või nende volitatud isikud ja kinnisvarateenuse osutaja. Vastutav töötleja võib volitada andmeandjaks ka teisi riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikke juriidilisi isikuid vastutava töötleja poolt ette nähtud ulatuses. (2) Andmeandja kannab registrisse §-s 9 nimetatud põhiandmed ja teeb päringu §-s 11 nimetatud andmete saamiseks teistest riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest. (3) Riigivara valitseja kannab registrisse andmed oma valitsemisele ja kasutamisele kuuluva kinnisvara ja sellega seotud menetluste kohta ning riigivara valitseja ja volitatud asutuste määramise kohta. (4) Volitatud asutus kannab registrisse andmed tema valdusse antud kinnisvara ja sellega seotud menetluste kohta. § 8. Registri andmed ja menetlused (1) Registrisse kantakse andmed riigi omandis või kasutuses olevate kinnisasjade, piiratud asjaõiguste ja kasutuslepingute kohta (edaspidi kinnisvara objekt) kümne tööpäeva jooksul pärast omandi- või kasutusõiguse tekkimist. (2) Registrisse kantakse kinnisvara objektile määratud riigivara valitseja ja volitatud asutuse andmed, riigivaraseaduse § 10 lõikest 1 tulenev valitsemise eesmärk ning andmed riigi kinnisvara menetluste ja menetlustega seotud teadete ja dokumentide kohta. (3) Registrisse kantakse andmed vähemalt järgmiste riigivaraseaduse alusel läbi viidavate menetluste kohta: 1) vara omandamine; 2) vara kasutamiseks võtmine; 3) vara kasutamiseks andmine; 4) riigivara üleandmine teisele riigivara valitsejale või volitatud asutusele; 5) vara võõrandamine; 6) vara üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule; 7) riigivara valitsemise eesmärgi määramine; 8) kinnisasja riigile vajalikkuse väljaselgitamine; 9) vara arvelt mahakandmine. (4) Registrisse võib kanda andmeid järgmiste menetluste kohta: 1) hooldus; 2) maakorraldus; 3) maareform. (5) Registrisse kantakse kinnisasja riigile vajalikkuse väljaselgitamise teated tulenevalt riigivaraseaduse § 96 lõikest 1. (6) Registrisse võib kanda määruses nimetamata andmeid, teateid ja dokumente, kui see on töökorralduslikult vajalik. (7) Registrisse ei pea kandma andmeid tähtajaliste lepingute kohta, mille tähtaeg on lühem kui kolm kuud. § 9. Registri põhiandmed (1) Riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) valitseja määramise või muutmise alusdokument; 2) riigivara valitsejaks olemise aeg (algus- ja lõppkuupäev); 3) volitatud asutuse määramise või muutmise alusdokument; 4) volitatud asutuseks olemise aeg (algus- ja lõppkuupäev). (2) Kinnisvara objekti kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) varaobjekti liik (omand, kasutusõigus, reformimata maa); 2) varaobjekti nimetus; 3) varaobjekti kinnisvararegistri kood; 4) varaobjekti valitseja; 5) riigivara valitsemise eesmärk; 6) volitatud asutus; 7) varaobjekti registris arvelevõtmise aeg; 8) varaobjekti registriarhiivi kandmise aeg. (3) Riigi kinnisvaraga seotud menetluste kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) menetluse liik ja alamliik; 2) menetluse algatamise kuupäev; 3) menetluse peatamise või katkestamise kuupäev; 4) menetluse peatamise või katkestamise põhjus; 5) menetluse lõpetamise kuupäev; 6) menetlusega seotud teate liik, nimetus, saatmise kuupäev, vastamise tähtpäev ja teate sisu; 7) menetlusega seotud dokumendi liik, väljaandja ja kuupäev; 8) menetlusega seotud lepingute andmed; 9) menetluse seisund (ettevalmistus, töös, lõpetatud, peatatud, katkestatud); 10) põhimenetleja; 11) menetluse õiguslik alus. (4) Riigi kinnisvaraga seotud lepingute kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) lepingu liik, alamliik ja menetlusviis; 2) lepingu sõlmimise kuupäev; 3) lepingu pooled (nimed, registri- või isikukoodid); 4) lepingu alusel kasutatava pinna suurus (kasutuslepingu puhul); 5) lepingu tähtajalisus; 6) lepingu alguskuupäev; 7) lepingu lõppkuupäev; 8) lepingu tasu; 9) lepingu muutmise kuupäev; 10) lepingu olulised tingimused; 11) lepingu staatus (ettevalmistus, kehtiv, muutmisel, lõpetatud); 12) lepingu põhimenetleja; 13) maamaksu sisaldumine kasutustasus; 14) kasutaja maamaksukohustus; 15) üüripinna suurus kokku; 16) üürniku ainukasutuses oleva üüripinna suurus; 17) üürnike ühiskasutuses oleva üüripinna suurus; 18) üüripinna sihtotstarve. (5) Ehitise kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) hoone seisukord; 2) hoone sisekliima tagamise andmed; 3) hoone energiaallikas; 4) andmed hoone energiatõhususe miinimumnõuete täitmise kohta; 5) riigivara pind; 6) kasutuses olev pind; 7) vakantne pind; 8) kas hoone on kinnisvara juhtimiskava objekt; 9) hoone olemasolev korraldusmudel; 10) hoone kavandatav korraldusmudel. (6) Riigi omandis oleva hoonestatud kinnisvara kohta kantakse registrisse järgmised haldusdokumendid: 1) korrashoiu strateegia; 2) majandamiskava; 3) tehnilise ülevaatuse akt; 4) ehitise hooldusjuhend; 5) ehitise auditi aruanne. § 10. Kannete alusdokumendid ja menetlusdokumendid Registrisse lisatakse vastava menetluse juurde järgmised registrikannete alusdokumendid: 1) riigivara valitseja või volitatud asutuse otsused; 2) Vabariigi Valitsuse korraldused; 3) lepingud, mille üheks pooleks on riigivara valitseja või volitatud asutus; 4) taotlus riigivara omandamiseks; 5) hindamisaruanne vara hariliku väärtuse kohta; 6) riigivara üleandmise ja mahakandmise akt; 7) muud kirjalikud kokkulepped ja dokumendid. § 11. Andmevahetus teiste andmekogudega (1) Andmevahetus teiste riigi infosüsteemi andmekogudega toimub riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu. (2) Riigi maakatastrist saab register järgmised andmed: 1) katastritunnus; 2) pindala ruutmeetrites ja hektarites; 3) maakatastris esmakordselt registreerimise aeg; 4) sihtotstarvete nimetused (kuni kolm sihtotstarvet); 5) sihtotstarvete protsendid; 6) maksustamishind; 7) omandivorm; 8) katastri viimase muudatuse kuupäev; 9) moodustamise viis; 10) kõlvikuline koosseis. (3) Katastri riigivara ruumiandmete keskkonnast (edaspidi KATRI) saab register järgmised andmed: 1) riigile kuuluva maa kattumine maa omadusi kirjeldavate nähtustega; 2) riigivara seisukorda kirjeldavad andmed (paikvaatluse tulemused); 3) kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse andmed, kui hindamisaruande on koostanud Maa- amet; 4) KATRIs loodud kasutusala ja hooldusala andmed. (4) Ehitisregistrist saab register ehitiste kohta järgmised andmed: 1) ehitise liik (hoone, rajatis); 2) ehitisregistri kood; 3) ehitise nimetus; 4) ehitise seisund; 5) ehitise aadress; 6) peamine kasutusotstarve; 7) energiamärgise klass; 8) suletud netopind; 9) köetav pind; 10) ehitisealune pind; 11) rajatise maht; 12) maapealse osa korruste arv; 13) maa-aluse osa korruste arv. (5) Kinnistusraamatust saab register järgmised andmed: 1) kinnistu number; 2) kinnistu liik; 3) kinnistamise kuupäev; 4) kinnistu koosseis; 5) korteri number; 6) korteri pindala; 7) omaniku nimi; 8) omaniku registrikood; 9) omandiõiguse alguskuupäev; 10) omandiosale vastav mõttelise osa suurus; 11) koormatise või kitsenduse liik, kande kuupäev, väärtus, tähtaeg ja õigustatud isikud; 12) hüpoteegi kande kuupäev, väärtus ja õigustatud isikud. (6) Rahvastikuregistrist saab register järgmised andmed: 1) isikukood; 2) isiku ees- ja perekonnanimi. (7) Äriregistrist saab register järgmised andmed: 1) äriregistri kood; 2) juriidilise isiku nimi; 3) juriidilise isiku aadress; 4) juriidilise isiku õiguslik vorm. (8) Aadressiandmete süsteemist saab register järgmised andmed: 1) aadressiobjekti liik; 2) objekti tunnus originaalregistris; 3) aadressi esinduspunkti koordinaadid; 4) aadressiobjekti ruumikuju andmed; 5) aadressi tasemed 1–8; 6) aadressiobjekti tunnus aadressiandmete süsteemis; 7) aadressiobjekti koha-aadress. (9) Andmete vahetamist ja võrdlemist andmekogude vahel koordineerib registri vastutav töötleja. 3. peatükk Andmete registrisse kandmine § 12. Registrikannete tegemine ja andmete avaldamine (1) Registrikande tegemisena käsitatakse registrisse andmete lisamist ja registris olevate andmete muutmist või kustutamist. (2) Õiguslikku tähendust omavad andmed ja muudatused neis avaldatakse registri veebilehel pärast seda, kui riigivaraseaduse § 4 lõike 5 alusel määratud riigivara valitseja ülesandeid täitev füüsiline isik (edaspidi riigivara valitseja ülesandeid täitev isik) on registrikande kinnitanud (menetluse lõpetanud). (3) Informatiivse tähendusega andmed avaldatakse registri veebilehel pärast seda, kui riigivara valitseja ülesandeid täitev isik on need andmebaasi salvestanud. (4) Registrikande tegemise kohta salvestatakse registris järgmised andmed: 1) registrikande tegija ees- ja perekonnanimi; 2) registrikande tegemise kuupäev ja kellaaeg. § 13. Kasutajaõiguste andmine (1) Kasutajaõigused registrikannete tegemiseks antakse ainult registreeritud ja autenditud kasutajatele, kes esindavad andmeandjat. (2) Registri vastutav töötleja annab riigivara valitseja ülesandeid täitvatele isikutele kasutajaõigused lõikes 3 nimetatud kasutajaõiguste haldamiseks. (3) Riigivara valitseja ülesandeid täitev isik annab kasutajaõigused: 1) riigivara valitseja nimel andmete sisestajatele ja registrikannete kinnitajatele; 2) nende riigiasutuste nimel andmete sisestajatele ja registrikannete kinnitajatele, kelle valdusesse riigivara valitseja on andnud oma valitsemisel oleva vara. (4) Kasutajaõigusi haldav isik on kohustatud andmete sisestaja kasutajaõigused lõpetama tema töölt lahkumise päeval. (5) Registri vastutav töötleja ja riigivara valitseja ülesandeid täitev isik võivad anda riigivara valitseja taotlusel õigused registri piiratud juurdepääsuga teabe vaatlemiseks ilma andmete muutmise õiguseta. Vaatleja õigused antakse kuni üheks aastaks. § 14. Ebaõigete andmete parandamine (1) Kui andmeandja avastab, et registris on ebaõiged andmed ja need andmed on avalikustatud registri veebilehel, on ta kohustatud viivitamata korraldama vea parandamise ja esitama registrisse õiged andmed. (2) Vastutaval töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi andmete õigsuse täpsustamiseks ja ettekirjutusi ebaõigete andmete parandamiseks. § 15. Andmetele juurdepääsu tagamine (1) Registri andmetele tagatakse kooskõlas avaliku teabe seadusega ööpäevaringne tasuta juurdepääs registri veebilehe kaudu. (2) Registrisse kantud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele võimaldatakse juurdepääs vastava asutuse esindajale ja õigustatud isikule kooskõlas avaliku teabe seadusega. § 16. Andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja kord Andmetele võib juurdepääsu sulgeda üksnes vastutav töötleja seadusest või selle alusel antud õigusaktist tuleneval põhjusel. 4. peatükk Andmete säilitamine, järelevalve ja registri likvideerimine § 17. Andmete säilitamine (1) Registri andmed kaotavad aktuaalsuse nende registrist väljaarvamise kande kinnitamisega. Aktuaalsuse kaotanud andmeid säilitatakse alaliselt registri arhiivis digitaalsel kujul. (2) Arhiivi kantakse andmed nende aktuaalsuse kaotamise päeval. (3) Arhiivi kantud andmed on kättesaadavad päringu teel registri veebilehelt. (4) Registri likvideerimisel määratakse andmete arhiivi üleandmine arhiiviseaduses sätestatud korras. § 18. Registri likvideerimine (1) Registri likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus seaduse alusel. (2) Registri likvideerimise korral otsustab Vabariigi Valitsus andmete teise registrisse või riiklikku arhiivi üleandmise või nende kuulumise hävitamisele ja üleandmise või hävitamise tähtaja. Registri likvideerimine toimub kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse nõuetega. 5. peatükk Rakendussätted § 19. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrus nr 178 „Riigi kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. Kaja Kallas Peaminister Jaak Aab Riigihalduse minister Taimar Peterkop Riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-1667 - Riigi kinnisvararegistri pidamise põhimäärus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Vabariigi Presidendi Kantselei; Riigikontroll; Riigikohus; Riigikogu Kantselei; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 19.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7fd71c28-4865-4f27-9f3c-c96b679a43e4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7fd71c28-4865-4f27-9f3c-c96b679a43e4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main