Kiri

Välisministeerium Meie 29.12.2021 nr 1.1-10.1/9384-1 [email protected] Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Austatud ministrid Rahandusministeerium edastab kooskõlastamiseks riigihalduse ministri määruse „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord perioodil 2021-2030“ eelnõu. Palume oma kooskõlastus anda eelnõule 10 tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu seletuskiri; 3) käskkirja kavand. Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigi Tugiteenuste Keskus Sotsiaalministeerium Siseministeerium Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kaitseministeerium Haridus-ja Teadusministeerium Martin Kulp 6113097 [email protected] 2  MÄÄRUS nr Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord perioodil 2021-2030 Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2022–2025“ kohase meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus” rakendamiseks aastatel 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust kohaliku omavalitsuse asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord. (2) Toetuse andmise eesmärk on avaliku sektori hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine ning taastuvenergia kasutuse edendamine. (3) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (2012/21/EL) (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus) artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes, kohaldatakse abi andmisel nimetatud otsuses sätestatut. (4) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. § 2. Meetme elluviimise korraldaja (1) Meetme elluviimise koordineerimise eest vastutab Rahandusministeerium. (2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi elluviimise korraldaja). (3) Meetme elluviimise korraldaja halduskulud nähakse ette § 10 lõike 2 alusel antavas riigihalduse ministri käskkirjas. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 3. Toetatavad tegevused (1) Meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiat, kasvuhoonegaaside heidet ja hoone ülalpidamiskulusid vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimistöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd); (2) Energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavale hoonele esitatavad nõuded on järgmised: 1) hoone või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, tema konsolideerimisgruppi kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus; 2) hoone on tervikuna või osaliselt kasutuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks; 3) hoonet kasutatakse pärast energiatõhususe töid vähemalt viis aastat kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks või muude avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks vähemalt toetuse taotluses tooduga samas mahus. (3) Energiatõhususe tööde tegemisel tuleb rakendada ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud energiasäästumeetmeid. Energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses, millega sätestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe piirväärtuse ja energiatõhususe nõuetele. (4) Kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta mitmekasutusotstarbelise hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale. (5) Hoones, mida kasutatakse tervikuna avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks, on kulud abikõlblikud kogu hoone köetava pinna ulatuses. Hoones, mida kasutatakse avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks osaliselt, on kulud abikõlblikud avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses. (6) Hoones, hoone osas või sellele vastavas osas, mida ei kasutata taotluse esitamise hetkel avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks, energiatõhususe töid ei toetata. Nimetatut ei kohaldata, kui selline hooneosa lammutatakse või kui hoone või hooneosa on antud kohaliku 2 omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutava mittetulundusühingu, sihtasutuse või avaliku sektori enamusosalusega äriühingu kasutusse. (7) Meetmest ei toetata projekte: 1) millega kavandatakse energiatõhusustööde tegemist hoonetes, mis juba vastavad hoonele kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele; 2) mille ainsaks eesmärgiks on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt; 3) mille elluviimise tulemusel kasvuhoonegaaside heide suureneb; 4) mille elluviimise tulemusel rekonstrueeritud hoone köetavast netopinnast planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti. § 4. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud. (2) Projekti algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise päev ja lõpp hilisem kui kolm aastat pärast taotluse esitamise tähtpäeva. (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. (4) Elluviimise korraldaja võib erandkorras pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi kuni kuus kuud üle lõikes 2 sätestatud tähtpäeva, kui projekti kestust on vaja pikendada toetuse saajast mitteoleneval põhjusel. § 5. Abikõlblikud kulud (1) Toetust antakse üksnes nendeks taotleja tehtud abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks, hoone energiaauditi energiasäästumeetmete loetelus nimetatud energiatõhususe tööde tegemiseks ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil. (2) Projekti mitteabikõlblikud ja projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja. (3) Energiatõhususe tööde puhul on abikõlblikud järgmised kulud: 1) soojustamise kulu; 2) avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu; 3) küttesüsteemide, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemide uuendamise kulu; 4) ventilatsioonisüsteemide uuendamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima või kui ventilatsioonisüsteemide soojustagastusega tagatakse mittetaastuva fossiilse päritoluga energia kasutuse vähenemine või ventilatsioonile kuluva elektri tootmiseks kasutatakse edaspidi päikeseelektrit ja sellega kaasneb kasvuhoonegaaside heite vähenemine; 5) jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima; 3 6) taastuvenergiasüsteemide, automaatika ja tarkade juhtimisseadmete, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, hankimise ja paigaldamisega seonduv kulu; 7) päikesekaitse lahenduste kulu; 8) valgustuse uuendamise kulu; 9) hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks; 10) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulud, sealhulgas kasutusotstarbele vastava sisekliima nõuete tagamisega seotud kulud ning hoone osalise lammutamise ja sellega seotud tööde kulud, kui need sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete paketis; 11) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud, kui liitumise vajadus tuleneb valitud energiatõhususe paketist; 12) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise, ehitustöödeaegse omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulud, tehnosüsteemide seadistamise kulud ning kultuurimälestiste korral muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise kulud. (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja muu taolisega; 2) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale; 3) soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulu, mis ei ole kooskõlas kehtiva kohaliku omavalitsuse üksuse soojusmajanduse arengukavaga; 4) amortisatsioonikulu; 5) kulu projekti tegevusele, mis on viimase kolme aasta jooksul riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud; 6) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 7) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada; 8) projektijuhtimise ja õigusabi kulu; 9) hoone energiaauditi kulu; 10) kulu, mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest. § 6. Toetuse ja omafinantseeringu suurus (1) Toetuse määr, maksimaalne toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta ja maksimaalne toetuse suurus projekti kohta on iga kohaliku omavalitsuse üksuse kohta individuaalne ning sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust. Individuaalne toetuse määr ning maksimaalne toetuse suurus projekti ja hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta sätestatakse § 10 lõikes 2 nimetatud käskkirjas. (2) Toetuse andmisel kehtivad järgmised piirangud: 1) toetuse lõplik suurus projekti kohta sõltub tööde reaalsest maksumusest, kuid see ei või ületada kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalsest toetuse määrast sõltuvat § 10 lõikes 2 nimetatud käskkirjas sätestatud maksimaalset toetuse suurust projekti kohta ega taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti maksimaalset toetuse summat ja toetusmäära; 4 2) toetuse lõplik suurus hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta ei või ületada kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalsest toetuse määrast sõltuvat § 10 lõikes 2 nimetatud käskkirjas sätestatud maksimaalset toetuse suurust hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta. (3) Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut. (4) Toetuse taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse. (5) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt saadud tagastamatut abi. (6) Toetuse maksimaalne summa ja projekti minimaalne omafinantseeringu määr sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses. (7) Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas. (8) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale, ei tohi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. 3. peatükk Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded § 7. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib olla kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus, või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kellel on investeeringuobjekti asukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse esitamiseks. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv üksus peab toetuse saamiseks kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest. (3) Taotleja ei või olla riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. (4) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava. § 8. Taotlusele esitatavad nõuded 5 (1) Taotleja peab esitama toetuse taotluse (edaspidi taotlus) taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 4 nimetatud kinnitused ja dokumendid. (2) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja. (3) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud ning taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja seotus §-s 1 nimetatud eesmärgiga; 2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 4 sätestatud perioodil; 3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkide ja tegevustega ning vastama määruse § 10 lõikes 2 nimetatud käskkirjas kehtestatud toetuse ja omafinantseeringu määrale, arvestades § 6 lõikes 2 sätestatud piiranguid; 4) taotluses nimetatud planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 5) taotlusest peab selguma projekti kulude abikõlblikkus; 6) taotlusest peab selguma rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppu; 7) taotlusest peab selguma hoone köetava pinna ruutmeetrite arv, sealhulgas selle köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutusel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks, selle köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutuses muu avaliku teenuse osutamiseks, ning selle pinna ruutmeetrite arv, mis vastavalt energiaauditis toodud tööde loetelule lammutatakse; 8) taotlus peab sisaldama kinnitust, et projekti teostamiseks või projekti üksikuteks tegevusteks ei ole antud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu ega välisabi vahenditest taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul; 9) taotlus peab sisaldama kinnitust, et hoone köetavast netopinnast kasutatakse vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates vähemalt 90 protsenti. (4) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised kinnitused ja dokumendid: 1) kinnitus omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse ning finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest kinnipidamise kohta; 2) hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne, arvestades §-s 9 toodud erisusi; 3) kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kuuluvad taotlejale või on taotleja kasuks seatud rekonstrueeritava hoone kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus ja info projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kasutamiseks sõlmitud lepingute kohta, välja arvatud juhul, kui info on kättesaadav riiklikust registrist; 4) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses, juhul kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega; 5) ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8– 13) preambuli punkti 6 tähenduses, juhul kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega; 6) rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan; 6 7) kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt taotluse esitamise korral selle üksuse asukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskiri taotluse esitamisega nõustumise kohta. (5) Elluviimise korraldajal on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. (6) Ühes taotlusvoorus võib selle kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv rahvastikuregistri andmetel on taotlusvooru avamise aasta 1. jaanuari seisuga kuni 8000 elanikku, esitada maksimaalselt ühe taotluse ning kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv on üle 8000, maksimaalselt kaks taotlust. § 9. Hoone energiaauditile esitatavad nõuded (1) Energiaaudit peab vastama määruse lisas 2 sätestatud nõuetele. (2) Taotleja võib esitada ka ainult ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruse, millega kehtestatakse elamu energiaauditile esitatavad nõuded, kohase energiaauditi vahearuande, millele kohaldatakse käesolevas määruses energiaauditile esitatavaid nõudeid. (3) Energiaauditi peab koostama energiaaudiitor, kellel on kehtiv kutse, mis lubab teostada auditi objektiks oleva hoone energiaauditi. Täpsustatud nõuded energiaaudiitorile on sätestatud määruse lisas 2. (4) Energiaaudit peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel; 2) hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv; 3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv § 3 lõikes 3 sätestatud tasemele; 4) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvude määramine valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D-pildid) tüüpilisel kasutusel; 5) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel, mille aluseks võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed ning projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed, mis sisaldavad mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks; 6) hoone kasutusega seotud CO2 heitkoguse vähenemise prognoos kolme kalendriaasta kohta alates projekti lõpetamise aastale järgnevast aastast. (5) Lõike 4 punktides 2 ja 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse, lähtudes ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika, sätestatud nõuetest. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 10. Taotluse esitamine (1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ning taotlemisega seotud teabe ja dokumendid elluviimise korraldajale elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel digitaalselt allkirjastatuna. 7 (2) Taotlusvooru rahalise mahu, toetusvahendite indikatiivse regionaalse jaotuse, kohaliku omavalitsuse põhitegevuse tulust ja elanike arvust sõltuva individuaalse toetusmäära, maksimaalse toetuse suuruse projekti ja hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta ning meetme elluviimise korraldaja halduskulude mahu kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Taotlusvooru koos taotluse esitamise tähtpäevaga kuulutab välja elluviimise korraldaja. Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse vähemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva elluviimise korraldaja veebilehel. (4) Taotlus esitatakse elluviimise korraldajale hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu. (5) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlust menetlusse ei võeta. § 11. Taotluse menetlemine Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) taotluse hindamine; 3) taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. § 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll ja hindamine (1) Taotleja peab vastama §-s 7 sätestatud nõuetele. (2) Taotlus vastab nõuetele, kui: 1) taotlus on esitatud määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele; 2) toetust taotletakse määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks tegevusteks; 3) taotletud toetuse suurus projekti kohta ja toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta ei ületa § 10 lõikes 2 nimetatud käskkirjas sätestatud maksimaalset vastava toetuse suurust; 4) taotluses sisalduva projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt § 4 lõikes 2 sätestatud tähtajal; 5) taotluses käsitletud projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering ning on esitatud kinnitus omafinantseeringu vahendite olemasolu kohta. (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 4) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatud nõuetele; 5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole avatud. (4) Kui elluviimise korraldaja avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. 8 (5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral ja taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb elluviimise korraldaja taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt § 16 lõikes 2 sätestatule. (6) Vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid §-s 13 sätestatud korras lisas 1 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. (7) Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida, mille alusel teeb elluviimise korraldaja taotluse rahuldamise otsuse. Elluviimise korraldaja võib teha taotluse rahuldamise otsuse edasilükkava tingimusega, kui toetuse andmine sõltub eelarvesse prognoosi kohaselt laekuvatest, aga veel laekumata vahenditest. § 13. Taotluse hindamine Taotlusi hinnatakse järgmiselt: 1) taotlusi hinnatakse viies grupis vastavalt taotlejate territoriaalsele paiknemisele Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandil (edaspidi territoriaalne grupp); 2) taotluste hindamiskriteeriumid on sätestatud lisas 1; 3) igas territoriaalses grupis moodustatakse lõplik pingerida lisa 1 alusel arvutatud hindamiskriteeriumide eest saadud punktide kokkuliitmisel ja ümardamisel täpsusastmega kaks kohta pärast koma; 4) võrdsete punktide arvuga taotluste korral eelistatakse taotlust, mille on esitanud taotleja, kelle individuaalse toetusmäära arvutamise aluseks olev põhitegevuse tulu on elaniku kohta väiksem; 5) üle-eestiline pingerida moodustatakse punktide 3 ja 4 põhimõtete kohaselt. § 14. Taotluse rahuldamine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 90 kalendripäeva taotluse esitamise tähtpäevast alates. Selle aja jooksul tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus. (2) Taotluse rahuldamise otsused tehakse arvestades § 10 lõike 2 alusel antavas käskkirjas sätestatut. (3) Esitatud taotlused rahuldatakse, arvestades alljärgnevat: 1) hindamise tulemusena igas territoriaalses grupis alates kõrgeima punktiarvu saanud ja sellega territoriaalse grupi pingereas rahastamise mahu sisse jäävate taotluste esitajaid teavitatakse hindamise tulemustest ja taotluse rahuldamise otsusest; 2) igas territoriaalses grupis on elluviimise korraldajal õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume; 3) kui territoriaalse grupi rahastamise mahtu arvestades ei laeku piisavalt taotlusi või territoriaalses grupis osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitaja loobub projekti elluviimisest, kasutatakse toetuse jääk üle-eestilises pingereas olevate taotluste rahuldamiseks; 4) kui pärast territoriaalsete gruppide lõikes taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib üleriigilise toetuse jääk, teavitatakse taotlejat toetuse saamise võimalusest alates kõrgeima punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist üle-eestilises pingereas; 9 5) kui punkti 4 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on elluviimise korraldajal õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume. § 15. Taotluse rahuldamise otsus Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) toetuse maksimaalne summa; 5) projekti minimaalne omafinantseeringu määr; 6) projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblike kulude kogumaht; 7) poolte õigused ja kohustused; 8) viited vaidlustamisele ja järelevalvele; 9) toetuse andmise, kasutamise ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas aruannete esitamise kord projekti tulemusel saavutatavast CO2 heitkoguse, tarnitud energia ja kütteks kuluva energia kokkuhoiust; 10) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord; 11) toetuse väljamaksmise kord; 12) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 13) vaidluste lahendamise kord; 14) teadete kättetoimetamise vorm ja viis; 15) teave, kui see on asjakohane, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, näidates ära ühtlasi viite vastavale Euroopa Komisjoni õigusaktile ja sättele; 17) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve teostamiseks. § 16. Taotluse rahuldamata jätmise otsus (1) Elluviimise korraldaja teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada; 2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (3) Elluviimise korraldaja esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektrooniliselt. 5. peatükk 10  Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine § 17. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas: 1) küsima hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega elluviimise korraldajale koos sõlmitud lepinguga, kui ostutehingu käibemaksuta summa on suurem kui 20 000 eurot; 2) teostama lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked riigihangete registri kaudu; 3) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest viivitamata elluviimise korraldajat; 4) olema hanke väljakuulutamise korral tööde tellijaks; 5) esitama koos kuludokumentidega elluviimise korraldajale hankelepingu; 6) kasutama hoonet taotluse rahuldamise otsuse kohaselt osaliselt või tervikuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks ja seda mitte võõrandama või valdust andma kolmandatele isikutele ilma elluviimise korraldajaga kooskõlastamata vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates; 7) võimaldama elluviimise korraldajal ja tema nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on elluviimise korraldaja hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama elluviimise korraldajale õiguse toetuse saajaga samadel alustel tutvuda tööde tegija dokumentidega; 8) võimaldama elluviimise korraldajal ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal; 9) teavitama elluviimise korraldajat viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud projekti elluviimist mõjutavad andmed ja projekti abikõlblikkust, sealhulgas hoone kavandatavat ja tegelikku kasutust mõjutavad andmed ei ole enam täielikud või õiged; 10) teavitama viivitamata elluviimise korraldajat, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti elluviimisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast; 11) eristama oma raamatupidamises selgelt toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 12) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates ja riigiabi või vähese tähtsusega abi saamisel kümne aasta jooksul abi saamisest arvates; 13) teavitama viivitamata elluviimise korraldajat projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine, omandisuhete muutumine, hoone kasutuse muutumine jms); 14) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtajaks. § 18. Toetusele viitamine 11 Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projekti piirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel, millel peab olema vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) tööde teostaja; 3) valmimise tähtaeg; 4) lisainfo sõnastuses „Hoone energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik”; 5) Rahandusministeeriumi logo. 6. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 19. Toetuse tagasinõudmine (1) Elluviimise korraldaja võib taotluse rahuldamise otsust muuta ja toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on jätnud taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuse või nõude osaliselt või täielikult täitmata; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 7) toetust saanud hoone kasutamine avaliku sektori teenuste osutamiseks lõpetatakse või määruse alusel saadud toetusega rekonstrueeritud hoones pakutava teenuse mahtu vähendatakse olulisel määral enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates; 8) hoone köetavast netopinnast kasutatakse enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti; 9) hoone omand või hoone valdus antakse kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates elluviimise korraldajaga eelnevalt kooskõlastamata; 10) toetuse saaja on jätnud määruses sätestatud hangete läbiviimisega seotud kohustused täitmata. (2) elluviimise korraldaja põhjendab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise määra. (3) Kui toetuse saaja on pannud toime riigihangete seaduse rikkumise, millel on riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteo tunnused, teavitab elluviimise korraldaja sellest Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonda. (4) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust. 7. peatükk Andmete esitamine ja säilitamine § 20. Andmete esitamine riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile 12 Elluviimise korraldaja esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. Riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise korral säilitatakse abi andmist tõendavaid dokumente kümme aastat viimase abi andmisest arvates. 8. peatükk Vaidemenetlus § 21. Vaide esitamine ja menetlemine Elluviimise korraldaja otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab elluviimise korraldaja. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Lisa 1 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid Lisa 2 Nõuded hoone energiaauditile 13  Riigihalduse ministri _määruse nr _ „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord perioodil 2021-2030“ Lisa 1 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid Kriteerium 1 – kokku 0–10 punkti Hoonesse tarnitud energia vähenemine1 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku1 köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) × 10. Kriteerium 2 – kokku 0–10 punkti Hoone ülalpidamiskulude vähenemine 2 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) × 10. 1;2 Kui hoonet kasutatakse lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamisele ja muu abikõlbliku avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamisele ka muul otstarbel, siis sellise hoone puhul arvestatakse hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemine proportsionaalselt kogu hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemisest vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks ja muu abikõlbliku avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamiseks kasutatava hoone köetava netopinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone köetava netopinna ruutmeetritest. Hoone ülalpidamiskulude vähenemine võib-olla ka negatiivne (see tähendab, et suhteliselt parem on suhteliselt väiksem ülalpidamiskulude kasv). Projektide hindamisel, milles sisalduvad lammutustööd, võetakse hoonesse tarnitud energia ning hoone ülalpidamiskulude vähenemise arvestamise aluseks projekti tulemusel kohandatud alles jäävale pinnale vastav tarnitud energia ja ruutmeetrite arv. 14  Riigihalduse ministri _määruse nr_ „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord perioodil 2021-2030“ Lisa 2 Nõuded hoone energiaauditile 1. Üldist Lisa 2 rakendatakse käesoleva määruse raames teostatavatele energiaaudititele. Lisas on kajastatud käesolevast määrusest tulenevad spetsiifilised nõuded, eritingimused, selgitused ja juhised. 2. Alusdokumendid Energiaauditi koostamisel juhindutakse määruses, käesolevas lisas ning järgmistes määrustes sätestatud nõuetest:  majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded” (edaspidi MTM nr 28);  ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi EIM nr 63);  majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“;  majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi MTM nr 58). 3. Energiaauditi koostaja pädevus Energiaauditi koostab spetsialist, kes omab alljärgnevas loetelus toodud kehtivat kutset Kutse väljastamise aeg Kutse 01.07.2013-30.06.2018 Tervikkutse energiaaudiitor, tase 6 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Pärast 01.07.2018 Osakutse hoonete energiaaudiitor, tase 7 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Kutse olemasolu tuleb kontrollida isikupõhiselt: http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused. Kutse väljastajaks on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus. Energiakalkulatsioonid ja -arvutused teostatakse valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga. Tegemist on arvutusega, mis ei pruugi kuuluda tavapärase energiaauditi koosseisu. Vajadusel peab audiitor kaasama pädeva spetsialisti, kes teostab nõutud arvutused valideeritud tarkvaraga. 15 4. Määruse § 9 lõikes 4 sätestatud lisanõuded auditile ja nende selgitused: 1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel:  enne taotluse koostamist tuleb kontrollida ehitusregistris olevate andmete korrektsust; andmete olemasolu ja korrektsuse eest vastutab hoone omanik. Andmete korrektsust ja omavahelist kooskõla taotluses esitatud andmetega kontrollib elluviimise korraldaja taotluse esitamise hetke seisuga. Korrektsete andmete puudumisel on õigus tunnistada taotlus nõuetele mitte vastavaks. 2) hoone olemasolevale olukorrale vastava energiatõhususarvu (edaspidi ka ETA) määramine tüüpilisel kasutusel:  energiaauditi koostamise käigus määratakse hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel;  energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruse § 9 lõike 5 toodud tingimustest;  hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab auditist selguma, lammutatava hoone ulatus. ETA ja tulevased energia- ja ülalpidamiskulud ning CO2 heide tuleb leida allesjääva hooneosa kohta;  hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab audit ette nägema vältimatud kaasnevad tööd nagu näiteks allesjääva vaheseina(-nte) soojustamine, katuse, sokli korrastamine, vajalike avatäidete tegemine, töödest mõjutatud tehnosüsteemide ümberprojekteerimine, -paigutamine/-korraldamine. 3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv tasemele, mis vastab hoone EIM nr 63-s sätestatud kasutusotstarbe või kasutusotstarvetele alusel määratud hoone maksimaalsele lubatud ETA väärtusele:  tööde loeteluna tuleb käsitada energiatõhususe parendamise paketis toodud töid;  hoone energiatõhususe parendamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde loetelu peab olema projekteerimishanke ja ehitushanke lähteülesandeks. 4) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvude määramine valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D pildid) tüüpilisel kasutusel:  auditis kajastatavate pakettide arv võib olla väiksem MTM nr 28 § 6 lõike 5 punktiga 3 nõutud kolmest paketist juhul, kui auditis kajastatava(te) paketti(de) väiksem arv tuleneb omavalitsusüksuse ja audiitori vahelisest kokkuleppest. Pakettide arv peab olema piisav ja nende arv loogiliselt põhjendatud nii omavalitsusüksuse kui ka audiitori poolt;  valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara litsents;  auditisse tuleb lisada simulatsioonimudelist hoone 3D pildid (kajastatud peavad olema kõik fassaadid) ja lähteandmed MTM nr 58 lisa 2 kujul ning arvutustulemused sama määruse lisa 4 kujul;  energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruse § 9 lõike 5 toodud tingimustest; 5) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel:  määruse § 9 lõike 4 punktis 5 sätestatud nõudeid rakendatakse üksnes sisendina hindamiskriteeriumides olevatele arvutustele (e-toetuse keskkonna taotlusvormile 16  sisestatavad andmed) ning need ei ole seotud hoone energiaauditi koosseisus määratud ETA ega muude arvutustega.  ülalpidamiskulude ja tarnitud energia alla arvestatakse hoone sisekliima tagamiseks tehtavad kütte-, jahutus-, ventilatsiooni- ja valgustuskulud, tarbevee soojendamiskulud ning olme ja muude elektriseadmete tööks tehtavad kulud. Ülalpidamiskulude alla kuuluvad ka hoone tehnosüsteemide hoolduskulud. Hoonesse tarnitud energia esitatakse energiaauditis kilovatt-tundides ning ülalpidamiskulud eurodes.  hindamiskriteeriumide sisendiks olevad kalkulatsioonid (hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia muutumise kalkulatsioonid) tuuakse välja vaid selle paketi kohta, mille kohta toetuse taotlus esitatakse.  hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid esitatakse järgnevate tabelite kujul: Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon Energiakasutus Viimased Prognoos Muutus Märkused kolm aastat Soojus, kWh/a Küte Ventilatsioon Soe tarbevesi Taastuvenergia … … … Soojus kokku, kWh/a Elekter, kWh/a Valgustus Seadmed Küte Ventilatsioon Soe tarbevesi Taastuvenergia … … … Elekter kokku, kWh/a Kütused, kWh/a … … …. Kütused kokku, kWh/a 17  Kõik kokku, kWh/a Köetava pinna kohta kWh/(m2.a) Ülalpidamiskulude muutumise kalkulatsioon Näitaja Viimased Prognoos Muutus, Märkused kolm aastat, € Ühik/a €/ühik €/a €/a Soojus Elekter Kütused Hooldus … … Kõik kokku, € Köetava pinna kohta €/(m2.a) 6) hoone viimase kolme kalendriaasta tegelikud ja tõendatud keskmised tarbimisandmed:  arvutuste läbiviimisel lähtutakse tegelikest ja tõendatud raamatupidamislikest (v.a küttesoojus) viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest.  kalendriaasta küttesoojuse andmed (tarnitud energia) taandatakse normaalaastale, lähtudes välisõhu kraadpäevadest. Küttesoojuse kalendriaasta ülalpidamiskulud leitakse vastava kalendriaasta tegeliku ja tõendatud küttesoojuse energiatariifi (tasutud küttesoojuse ülalpidamiskulud (kalendriaasta kokku) ÷ vastava kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia (kalendriaasta kokku)) ja normaalaastale taandatud vastava kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia korrutisena.  kui viimase kolme aasta jooksul on toimunud hoones energiatarvet mõjutanud olulisi tegevusi või muutusi, võetakse aluseks vähemalt viimase ühe täisaasta, mis kajastab pärast energiatarvet mõjutanud tegevuste ja muutuste järgset olukorda, tegelikud ja tõendatud kulud. Viimase täisaasta valiku otsustab audiitor koos hoone omanikuga lähtuvalt neile teadaolevast kohapealsest olustikust. Selline tarbimisandmete korrigeerimine ja muutmine peab olema põhjendatud, mõistlik ja vajalik. Vastav argumentatsioon tarbimisandmete korrigeerimise ja muutmise kohta ning täiendavad kalkulatsioonid, kui ei oleks muutmist ja korrigeerimist tehtud (arvutuste läbiviimisel lähtutakse viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest), lisatakse toetuse taotlusele eraldi dokumendina. 7) projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed: Prognoosi koostamisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest:  prognoosi koostamisel tuleb lähtuda energiaarvutuste baasaasta (nn Estonian TRY) väliskliima tingimustest;  energiakalkulatsioonid tuleb teostada valideeritud tarkvaraga;  energiakalkulatsioonide lähteandmed tuleb esitada MTM nr 58 lisa 2 ja arvutustulemused sama määruse lisa 4 vormil; 18   energiahindade puhul tuleb aluseks võtta vastava energiakandja tariifiks (nt €/kWh) auditi objekti vastava energiakandja taotlusvooru avamise aastale eelnenud aasta viimase kuue kuu (juuli–detsember) aritmeetiline keskmine tariif;  lokaalse taastuvenergia kasutusele võtmisel arvestada võrku müüdav elektrienergia hoonesse tarnitavast energiast maha (miinusega). See tähendab, et tarnitud elektrienergia väheneb kogu lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra. Lokaalselt toodetud soojusenergiana läheb arvesse ainult hoones tarbitud soojusenergia;  lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia aastane toodang ei tohi antud meetme jaoks tehtavates arvutustes (Hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 75 protsenti muu rekonstrueeritava hoone prognoositavast elektritarbimisest, muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoones lokaalselt toodetava taastuva elektrienergia aastase toodangu kavandamisel tuleb lähtuda käesoleva määruse kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõude täitmisest;  lokaalselt toodetud taastuva soojusenergia aastane tarbimine ei tohi antud meetme jaoks tehtavates arvutustes (Hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 50 protsenti rekonstrueeritava hoone prognoositavast aastasest sooja tarbevee tarbimisest;  hoone projektijärgsed keskmised tarbimisandmed peavad sisaldama mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks;  kui energiatõhususe tööde ellu viimine mõjutab konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, tuleb tarbimisandmete prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone omanikul määrata selle konkreetse tehnosüsteemi aasta keskmine energiatarve auditi koostamise hetkel parima teadaoleva informatsiooni alusel;  kui energiatõhususe tööde ellu viimine ei mõjuta konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, tuleb tarbimisandmete prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone omanikul lähtuda konkreetse tehnosüsteemi viimase 3 aasta aritmeetilisest keskmisest tarbimisest (MWh). Nt kui sooja tarbevee süsteemi ei rekonstrueerita, siis on prognoositav sooja tarbevee energiatarbimine (MWh) võrdne viimase kolme aasta aritmeetilise keskmise tarbimisega (MWh);  olemasolevate valgustite asendamisel energiatõhusamatega ei tohi prognoositav valgustuse aastane energiakulu vähenemine ületada 1/3 esialgsest energiakasutusest, muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoones lokaalselt toodetava taastuva elektrienergia aastase toodangu kavandamisel tuleb lähtuda käesoleva määruse kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõude täitmisest;  hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid esitatakse kolme kalendriaasta keskmisena (esitatakse ühe numbrina). Andmed võib esitada igakuiselt, aga see ei ole kohustuslik. 8) CO2 heitkoguse vähenemise prognoos Auditis tuleb välja arvutada taotletava paketiga saavutatav CO2 heitkoguse kokkuhoid, mille arvutamisel tuleb lähtuda järgnevast:  tarbitud elektrienergia (ühik: MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 0,68 t CO2/MWh.  tarbitud kaugkütte soojusenergia (ühik: MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 0,22 t CO2/MWh.  kui hoones ei ole tarbitud kaugkütte soojusenergiat, siis tuleb lähtuda soojusenergia tootmiseks kasutatud kütus(t)e kogustest ning teostada CO2 heitkoguse arvutus 19 lähtuvalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. 20  Riigihalduse ministri määruse „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord perioodil 2021-2030“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2022–2025“ kohase meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus“ rakendamiseks aastatel 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust kohaliku omavalitsuse asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord. Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. Riigieelarve strateegias määratud meetme elluviimiseks võib tulu kasutamise eest vastutav minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra. Määruse eesmärk on määrata kindlaks toetuse andmiseks objektide valiku kriteeriumid ning toetust kasutades tehtavate investeeringute tegemise tingimused ja kord, saavutamaks maksimaalses võimalikus ulatuses soovitud eesmärkidesse panustamine. Määratud on ka taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded ning taotluste menetlemise kord. Määruse lisadega kehtestatakse ning taotluste hindamiskriteeriumid ning täpsustatud nõuded energiaauditile. Rahvusvahelise kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks kehtib Euroopa Liidus EL sisene kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) enampakkumiste süsteem. Selles peavad EL liikmesriigid müüma enampakkumistel kõik LHÜ-d, mida ei eraldata tasuta paiksetele saasteallikatele direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46) artiklite 3e, 10a ja artikli 10c alusel. Kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega on riigi eelarvestrateegias sätestatud üldised eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada vähemalt 50% enampakkumisel saadud tulust, sh energiatõhususe parandamine ja energiasääst ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Nimetatud kliimapoliitika eesmärkidega seotud meetmed on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 1 kavandatud, lähtudes üleriigilistest eesmärkidest ja valdkondlike arengukavade eesmärkidest. Enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Tegu on tuludest sõltuvate kuludega, s.t vahendeid saab kasutada sõltuvalt tegelikust tulu laekumisest. Iga-aastases riigieelarves kajastatakse vastava aasta enampakkumise tulude ja kulude prognoositud maht. Riigi eelarvestrateegias kajastatakse enampakkumisest saadud tulu kasutuse kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. „Riigi eelarvestrateegia 2022–2025“ lisa 5 kohaselt vastutab perioodil 2021–2030 LHÜ-de kauplemisel saadavate vahendite kasutamise eest meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus“ elluviimisel riigihalduse minister. 1 Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 2 on kohaliku omavalitsuse üle- sandeks korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiu- mide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hool- dekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on oma- valitsusüksuse omanduses. Portaali minuomavalitsus.ee andmetel on kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) oman- duses 2021. aasta seisuga ligikaudu 6,21 mln m2 hoone netopinda, millest C energiaklassile vastab 29%. Seega ülejäänud osa kohalike omavalitsusüksuste omandis olevatest hoonetest on suhteliselt madalama energiaklassiga ning edasiste kliima- ja energiavaldkonna sihtide saavuta- miseks ning tulevaste püsikulude kokkuhoiuks on oluline nende energiatõhusust parandada. KOV põhifunktsiooniga seotud kinnisvara (5,1 mln m2) seisund energiatõhususe vaates on järg- mine: A energiaklass 4,0% E energiaklass 13,5% Puudub 23,4% B energiaklass 8,3% F energiaklass 5,6% C energiaklass 20,8% G energiaklass 2,3% D energiaklass 20,3 % H energiaklass 1,8% KOV põhifunktsiooniga (haridushooned, hooldekodud, administratiivhooned) seotud kinnis- vara osas vastab seega energiatõhususe miinimumnõuetele (C energiaklass) ligikaudu 33,1% pinnast. Ülejäänud pinna võib tinglikult lugeda mittevastavaks, kuna lisaks mahule, mis kind- lasti ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele, lisandub sellele ka maht, mille osas energiak- lassi ei ole määratud. Üldjuhul on uutele või oluliselt rekonstrueeritud hoonetele kasutusloa andmise käigus energiaklass määratud, mistõttu võib eeldada, et pind mille osas energiaklassi kohta infot esitatud ei ole, ei ole seni energiatõhususnõuetele vastavalt ehitatud/rekonstrueeri- tud. Hoonetüüpidest enim vastavad kasutusotstarvet arvestades vähemalt C energiaklassi nõuetele spordihooned (40%) ja haridushooned (39%), vähim „muud hooned“ (8%) ja büroo- või admi- nistratiivhooned (12%). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia (2020, Taltech, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium) näeb avaliku sektori hoonete, sh KOV hoonete rekonstrueerimise mahtu ja maksumust 2020. aasta hindades järgmiselt: Rekonstrueeritav Maksumus mln eur Toetuse vajadus mln pindala, m2 eur KOV hooned 4 mln 4400 2200 Keskvalitsuse hooned 0,9 mln 990 495 Olemasolevate hoonete energiatõhususe tõstmise kõrval on oluline planeerida hoonefondi 2 pikaajalist kasutust tervikuna. Seetõttu antakse kinnisvara omanikule võimalus määruses sätestatud tingimustel taotleda toetust laias ulatuses kasutusotstarvetel kasutuses olevatele hoonetele, sh mitme kasutusotstarbega hoonetele, milles pakutakse KOV teenuste kõrval ka muid avaliku sektori poolt osutatavaid teenuseid. Toetuse andmise eelduseks on, et energiatõhusustööde objektiks olev hoone on kasutuses avalike teenuste osutamiseks ja hoone on ka tulevikus avalike teenuste osutamiseks vajalik. Investeeringute toetamine KOV hoonetesse aitab kaasa regionaalpoliitika programmi eesmärgi „Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond“ saavutamisele. Määruse eelnõu põhineb suures osas kasvuhoonegaaside kvoodikauplemise tulude kasutamiseks (perioodi 2013–2020 vahendid) koostatud KOV-ide hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse andmise tingimustel, mida on sisuliselt täiendatud senisel rakendamisel saadud kogemuste põhjal vajalikuks osutunud muudatustega. Olulisemad tehnilised muutused on seotud mitmete toetuse andmise tingimustes sisalduvate muutuvate andmete (näiteks nagu toetuse maksimaalne suurus, toetuse määr, toetuse maksimaalne suurus abikõlbliku ühe ruutmeetri kohta) esitamisega määruse asemel riigihalduse ministri käskkirjas. See vähendab määruse muutmise vajadust pikema perioodi jooksul, võimaldab taotlusvoorude avamise paremat planeerimist ning kiiremat reageerimist väliste tingimuste muutumisele (nt ehitushindade tõus, vajadus investeeringute vastutsükliliseks planeerimiseks). Määruse eelnõu koostas Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Tarmo Kivi (tel 6113104, [email protected]). Toetuse andmise tingimuste väl- jatöötamisse on olnud kaasatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu ja sele- tuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 2. Eelnõu sisu Eelnõu kohaselt on määruse tekst jaotatud kaheksaks peatükiks: 1. Üldsätted. 2. Toetuse andmise alused. 3. Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded. 4. Taotluste menetlemine. 5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine. 6. Toetuse tagasinõudmine 7. Andmete esitamine ja säilitamine 8. Vaidemenetlus Määrus koosneb 21 paragrahvist ja kahest lisast. Peatükk 1. Üldsätted Peatükis (§-des 1 ja 2) sätestatakse määruse kohaldamisala ja toetuse andmise eesmärk ning meetme elluviimise korraldaja. 3 Paragrahvi 1 alusel on määruse kohaldamisala KOV-ide kasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine, hoonesse tarnitud energia, hoone ülalpidamiskulude vähenemine ja taastuvenergia kasutuse edendamine. Lõplik toetamisele kuuluvate projektide nimekiri saadakse esitatud taotluste hindamise tulemusel määruse lisas 1 kehtestatud hindamiskriteeriumide alusel. Määruse alusel võib anda: - mitte riigiabi; - üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena riigiabi. Sel juhul tuleb kohaldada komisjoni 20. detsembri 2011 otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ sätestatud tingimusi; - vähese tähtsusega abi. Sel juhul tuleb kohaldada komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8-13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Otsustamaks, kas on tegemist riigiabiga, tuleb analüüsida, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Antud toetusmeede on kaasnevana suunatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetest 1 ja 2 tulenevate ülesannete täitmisele kaasaaitamisele. Üldjuhul ei ole eelnõuga määratletavas korras antav toetus käsitletav riigiabina, kuna avaliku sektori raha antakse üldjuhul KOVidele KOV-ide omandis olevate hoonete renoveerimiseks. Siiski tuleb muul viisil teenuse osutamise korraldamise korral analüüsida meetme piiriülest mõju kaubandusele. Nimelt tuleb veenduda, et: a) abi eesmärk ei ole suurendada asjaomase piirkonna nõudlust või meelitada sellesse piirkonda investeeringuid ja sellega ei takistata teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjate asutamist; b) abisaaja toodetavad kaubad ja osutatavad teenused on üksnes kohaliku iseloomuga ning piiratud geograafilise ulatusega; c) mõju naabruses asuvate liikmesriikide turgudele ja tarbijatele ei ole märkimisväärne ehk kas ja kui suur osa teenuse klientidest võib osutuda Eestist väljastpoolt tulnud klientideks. Juhul, kui kõik või suurem osa klientidest on Eesti elanikud ja on ebatõenäoline, et toetus meelitaks piirkonda investeeringuid teistest liikmesriikidest, on toetusel vähene mõju piiriülesele kaubandusele ning toetust ei käsitleta riigiabina ega vähese tähtsusega abina. Juhul, kui välisklientide osakaal on märkimisväärne, on põhjust kaaluda määruse § 1 lõigetes 3 ja 4 4 sätestatud alusel riigiabi või vähese tähtsuse abi andmist. Riigiabi reegleid rakendatakse juhul, kui on tegemist majandustegevusega. Paragrahvis 2 sätestatakse, et meetme elluviimise üldise koordineerimise eest vastutab Rahandusministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet elluviimise korraldaja, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus. Meetme elluviimise halduskulud nähakse ette riigihalduse ministri käskkirjas. Peatükk 2. Toetuse andmise alused Peatükis (§-des 3–6) tuuakse välja määruse alusel toetatavad tegevused, sätestatakse projekti elluviimise perioodi kestus, abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend ning toetuse ja omafinantseeringu suurusele ning määrale kohalduv. Paragrahvis 3 sätestatakse, et meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välis- piiretega eraldatud siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiat, kasvuhoonegaaside heidet ja hoone ülalpidamiskulusid vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuv- energia kasutust edendavaid rekonstrueerimistöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd). Meetmest ei toetata projekte, millega kavandatakse energiatõhusustööde tegemist hoonetes, mis juba vas- tavad hoonele kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele, ega projekte, mille ainsaks eesmärgiks on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt. Määruses mõistetakse energiatõhususe tööde tegevuse raames rekonstrueeritava hoone all KOV-ile, temast sõltuvale üksusele või KOV-ide ühise valitseva mõju all olevale üksusele kuu- luvat hoonet, millest vähemalt osa on kasutuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks. Erandina on lubatud toetust taotleda ka KOV-il, temast sõltuval üksusel või KOV-ide ühise valitseva mõju all oleval üksusel, kes ei ole hoone omanik, aga kelle kasuks on seatud rekonstrueeritava hoone kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus. Hoonele esitatavaks lisatingimuseks on, et hoonet kasutatakse pärast energia- tõhususe töid vähemalt 5 aasta jooksul kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks või muude avaliku sektori pakutavate teenuste osu- tamiseks vähemalt toetuse taotluses tooduga samas mahus. Samas mahus kasutamise all mõel- dakse hoone mahu protsentuaalset kasutust. Sätte eesmärk on, et energiatõhusustöid tehtaks va- jalike KOV teenuste ja avaliku sektori teenuste osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, mitte hoone erasektorile rentimise eesmärgil. Samas võimaldab see ka näiteks hoone osa lammutada. Arvestades, et eri kasutusotstarbega hoonetele on kehtestatud erinevad energiatõhususe nõuded, siis on määruses sätestatud, et energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuded (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrus) sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe piirväärtuse ja energiatõhususe nõuetele. Kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta mitme kasutusotstarbelise hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale. 5 Juhul, kui KOV-ile kuuluv hoone või hooneosa on antud kasutusse KOKS § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele (kultuuriseltsid, spordiühingud) või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule, loetakse ka see osa hoonest abikõlblikuks. Näide: hoonel on kaks kasutusotstarvet: lasteaed (koolieelse lasteasutuse hoone) köetava pin- naga 2000 m2 ja kool (haridushoone) pinnaga 1000 m2. Antud määruse mõistes toetatakse energiatõhusese tööde elluviimist kui ETA ei ületa piirväärtust 2. (2000×165+1000×160)/(2000+1000)=163,33kWh/(m a). Paragrahvi 3 lõikes 5 ja 6 sätestatakse, et rekonstrueeritavas hoones, mida kasutatakse tervikuna avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, on kulud abikõlblikud kogu hoone köe- tava pinna ulatuses, hoones, mida kasutatakse avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osuta- miseks osaliselt, on kulud abikõlblikud avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses. Hoones, hoone osas või sellele vastavas osas, mida ei kasutata taotluse esitamise hetkel avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, energiatõhususe töid ei toetata. Vastava osa all mõeldakse proportsionaalset osa köetavast pin- nast ning seda kasutatakse abikõlbliku köetava pinna ja toetuse suuruse arvutamisel näiteks sell- iste tööde teostamisel, mille teostamine on energiasäästumeetmena terves hoones vajalik, kuid mille lahutamine abikõlblikus osas tehtavatest töödest ei ole võimalik või otstarbekas (nt ühised tehnosüsteemid jms.). Avaliku sektori poolt osutatavate teenuste all mõeldakse eelkõige teenuseid, mille osutamist korraldab KOV või mida osutab KOV kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel või teenust, mida osutab muu avaliku sektori asutus või avaliku sektori kontrolli all olev ühing. Näiteks võivad sellised avaliku sektori poolt osutatavad või korraldatavad teenused olla üld- hooldus-, õendusabi-, kultuuri-, spordi-, noorsootööteenus; koolieelsete lasteasutuste, põhikoo- lide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaa- side, turva- ja hooldekodude teenus; tervishoiuasutuste teenus ning muud KOV põhiülesannete täitmiseks vajalikud teenused. Samuti avaliku sektori kontrolli all olev muu sotsiaalhoolekande ning tervishoiuteenus (hooldushaiglateenus, koduteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikutee- nus, täisealise isiku hooldus, võlanõustamisteenus, eluruumi tagamine, varjupaigateenus, turva- koduteenus, sotsiaaltransporditeenus). Ka perearsti teenuse osutajaks, s.o üldarstiabi osutava äriühingu osanikuks või aktsionäriks, võib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 15 lõike 1 punkti 2 kohaselt olla KOV. Projektide puhul, mis sisaldavad hooneosa lammutustöid, loetakse lammutatav pind abikõlbli- kuks hoolimata selle tööde eelsest kasutusotstarbest. Rekonstrueeritud hoone kasutusotstarbe säilitamise nõude täitmise jälgimisel viie aastase perioodi jooksul, arvates projekti lõppemisest, võetakse aluseks projekti tulemusel kohandatud pinna kasutus ja ruutmeetrite arv. Projektide hindamisel, milles sisalduvad lammutustööd, võetakse hoonesse tarnitud energia ning hoone ülalpidamiskulude vähenemise arvestamise aluseks projekti tulemusel kohandatud alles jääva pinna tarnitud energia ja ruutmeetrite arv. 6 Näide 1: KOV-ile kuuluvas hoones osutatakse üldhooldusteenust 40-l % köetavast netopinnast, lasteaiateenust 60-l % köetavast netopinnast. Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslikku töödepaketti, aluseks võttes vähemalt nõutud energiatõhususe piirväärtuseni, toetust saab taotleda 100-le %-le köetavale netopinnale vastavast pinnast. Seejuures toetuse määr arvestatakse vastavalt taotleja individuaalsele toe- tusmäärale. Näide 2: KOV-ile kuuluvas hoones osutatakse raamatukoguteenust 40-l % köetavast netopin- nast, lasteaiateenust 20-l % köetavast netopinnast, perearstiteenust1 40-l %-l köetavast neto- pinnast. Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslikku töödepaketti, aluseks võttes vähemalt nõutud energiatõhususe piirväärtuseni, toetust saab taotleda 60-le %-le köetavale netopinnale vastavast pinnast, kuna perearstiteenus ei ole avaliku sektori poolt osutatav teenus, ega ole seetõttu abikõlblik. Seejuures toetuse määr arvestatakse vastavalt taotleja individuaalsele toe- tusmäärale. Näide 3: KOV-ile kuuluvas hoones osutatakse üldhooldusteenust 20-l % köetavast netopinnast, perearstiteenust2 10-l %-l köetavast netopinnast, apteegiteenust 5-l %-l köetavast netopinnast, noorsootööteenust pakub lepingu alusel MTÜ 20-l %-l köetavast netopinnast, valla teenuspunkt kasutab 10 % köetavast netopinnast, ettevõtjale on rendile antud 10% köetavast netopinnast ja kasutuseta ning lammutatav on hoone tiib mahuga 25% köetavast netopinnast. Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslike tööde paketti (sh arvestades hooneosa lammutamisega) aluseks võttes nõutud energiatõhususe piirväärtuseni, toetust saab taotleda 75-le %-le köetavale netopinnale vastavast pinnast, kuna perearstiteenus ja apteegiteenus ning ettevõtjale välja renditud pinna kasutus ei ole avaliku sektori poolt osutatav teenus, ega ole seetõttu abikõlblik. Üldhooldusteenus, noorsootööteenus, KOV üldteenus (sh kasutusest välja arvatav köetav netopind) loetakse avaliku sektori poolt osutatavateks teenusteks. Seejuures toe- tuse määr arvestatakse vastavalt taotleja individuaalsele toetusmäärale. Paragrahvi 3 lõike 7 punkti 3 kohaselt ei toetata meetmest projekte, mille ellu viimise üheks tulemuseks on suurenev kasvuhoonegaaside heide. See tuleneb meetme (ning selle rahastusallika) põhieesmärgist, milleks on kliimapoliitika eesmärkide (sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine) saavutamine. Paragrahvi 3 lõige 7 punkt 4 sätestab, et meetmest ei toetata projekte, mille elluviimise tulemusel rekonstrueeritud hoone kasutus viie aastase perioodi jooksul, arvates projekti lõppemisest, on väiksem kui 90 protsenti hoone köetavast netopinnast. Sätte eesmärk on vältida investeeringute tegemist hoonetesse, mis lähiajal osaliselt või tervikuna kasutusest välja võivad langeda. Samas jätab säte piisava paindlikkuse, et energiatõhusaks rekonstrueerida oleks võimalik alakasutatud hooneid, mille kasutust on reaalselt võimalik suurendada, ja/või mida on võimalik kasutusse võtta multifunktsionaalsena. Sättega seonduvalt on määruse § 8 lõikesse 3 lisatud nõue, et taotlusest peab selguma hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus 1,2 Näites on käsitletud perearstiteenuse osutajat erasektorina. Perearsti teenuse osutajaks, s.o üldarstiabi osutava äriühingu osanikuks või aktsionäriks, võib TTKS § 15 lg 1 p 2 kohaselt olla ka kohaliku omavalitsuse üksus. sellisel juhul on vastav pind abikõlblik. 7 kogu köetava pinna ulatuses vähemalt 5 aasta jooksul pärast projekti lõppu ning taotluses peab sisalduma kinnitus, et hoone tegelik kasutus projekti elluviimise järgselt on projekti lõppemisest arvates vähemalt 5 aasta jooksul mitte väiksem kui 90% hoone köetavast netopinnast. Nõude rikkumine on ühtlasi ka toetuse tagasinõude aluseks. Nõude eesmärk on, et investeeringuid tehtaks läbimõeldult ja rahvastikustruktuuri ning teenuse vajaduse prognoose arvestades. Toetuse taotlemine on võimalus kaasfinantseerida pikaaegselt vajalike teenuste osutamiseks kasutatava taristu parendamise investeeringuid. Arvestades üldist rahvastikuprognoosi on reaalne, et KOV-ide omandis on ja omandisse jääb lähiaastatel hooneid, mille seisundit ja kasutusprognoose arvestades ei olegi majanduslikult mõistlik suuremahulisi investeeringuid teha ning mille mõne aastase alakasutuses olekus ekspluateerimise järel on otstarbekas hooned pigem kasutusest välja arvata ning lammutada, asendades need oluliselt väiksemas mahus uute liginullenergiahoonetega või teenused koondada teistesse olemasolevatesse multifunktsionaalselt kasutatavatesse hoonetesse. Paragrahvi 4 kohaselt ei või projekti algus olla varasem kui taotluse esitamise päev ja lõpp hilisem kui kolm aastat pärast taotlusvooru, millesse taotlus esitatakse, taotluse esitamise tähtpäeva. Elluviimise korraldaja võib erandkorras pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra, kui projekti kestust on vaja pikendada toetuse saajast mitteoleneval põhjusel. Paragrahv 5 sätestab, et abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud, vajalikud, sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete loetelus ning on tehtud taotleja poolt projekti elluviimise perioodil. Projekti kulud, mis ei ole abikõlblikud, või ületavad toetusmahtu katab toetuse saaja. Projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad, kulud on näiteks kulud, mis tulenevad ehitushindade kallinemisest algse kalkulatsiooniga võrreldes. Energiatõhususe tööde tegevuse puhul on abikõlblikud soojustamise kulu; avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu; küttesüsteemide, soojusvarustuse ja sooja tarbevee süsteemide uuendamise kulu; ventilatsioonisüsteemide uuendamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima või kui ventilatsioonisüsteemide soojustagastusega tagatakse mittetaastuva fossiilse päritoluga energia kasutuse vähenemine või ventilatsioonile kuluva elektri tootmiseks kasutatakse edaspidi päikeseelektrit ja sellega kaasneb kasvuhoonegaaside heite vähenemine; jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima; taastuvenergiasüsteemide, automaatika ja tarkade juhtimisseadmetega, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, hankimise ja paigaldamisega, seonduv kulu; päikesekaitse lahenduste kulu; valgustuse uuendamise kulu; hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks. Abikõlblik on ka eeltoodud energiatõhususe töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulu, sealhulgas kasutusotstarbele vastava sisekliima nõuete tagamisega seotud kulud ja hoone osalise lammutamise ning sellega seotud tööde (sh. näiteks välispiirete vajalikus osas ümberehitamine, avad ja avatäited, tehnosüsteemide ümberehitamisega kaasnevad tööd) kulu, kui need sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete loetelus; ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud, kui liitumise vajadus 8 tuleneb valitud energiatõhususe paketist; energiatõhusustööde tegemiseks vajaliku projekteerimise, ehitustööde aegse omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulud, tehnosüsteemide seadistamise kulud, kultuurimälestiste korral muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise kulu. Energiatõhususe tööde loetelu all mõeldakse energiatõhususe parendamise paketis toodud töid. Hoone energiatõhususe parendamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde loetelu peab olema projektihanke ja ehitushanke lähteülesandeks. Lisaks tuleb hoolsuskohustuse täitmiseks lähteülesandesse märkida, et kogu hoone peab vastama vähemalt hoone energiaauditis toodud, hoone kasutusotstarbe kohasele ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuded (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrus) sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe piirväärtuse ja energiatõhususe nõuetele, või mitme kasutusotstarbelise hoone puhul maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale Lõikes 4 on sätestatud mitteabikõlblikud kulud, milleks eelkõige on kulud, mis ei panusta hoone energiatõhususe suurenemisse ega hoonesse tarnitud energia või hoone ülalpidamiskulude vähenemisse ega ole tehtud projekti elluviimise perioodil. Eraldi on välja toodud, et kui KOV on kinnitanud soojusmajanduse arengukava, siis on abikõlblikud soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulud, mis on kooskõlas soojusmajanduse arengukavaga. Piirang on kehtestatud, et tagada eri valdkondade arengu planeerimisel kooskõla ning terviklik soojusmajanduse korraldamine KOV-i territooriumil. Lisaks on välja toodud, et abikõlblikud ei ole projektijuhtimise ja õigusabikulud. Abikõlblikud ei ole ka kulud tegevusele/tööle, millega analoogset tegevust (osalised energiatõhusustööd) on toetatud riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest vähem kui kolm aastat alates taotluse esitamisest. Eeltoodud piirangu eesmärk on vältida topeltrahastamist ning läbimõtlematuid otsuseid investeeringute tegemisel. Eelduslikult peaksid vähem kui 3 aastat enne taotluse esitamise aega tehtud energiatõhususele suunatud investeeringud arvestama kehtivate nõuetega ja neid saab lugeda analoogseks tööks/ tegevuseks, kuna energiatõhususe miinimumnõudeid käsitlev määrus võeti vastu juunis 2015 ja hoone välispiirete soojusläbivusele kehtestatud nõuded ei ole sellest ajast muutunud. Samas ei ole välistatud selliste tööde tegemine ja nendega seotud kulude katmine oma vahenditest, väljaspool toetatava projekti abikõlblikke kulusid. 9 Paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt sätestatakse toetuse määr, maksimaalne toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta ja maksimaalne toetuse suurus projekti kohta määruse alusel antavas riigihalduse ministri käskkirjas. Toetuse määr, maksimaalne toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta ja maksimaalne toetuse suurus projekti kohta on iga konkreetse KOV-i kohta individuaalne ning sõltub KOV-i põhitegevuse tuludest (maksutulud, tulud loodusressursside kasutamisest ja tasandusfondi eraldised) ja KOV elanike arvust rahvastikuregistri andmetel. Eeltoodud suurused on mõistlik fikseerida määruse asemel käskkirjas, kuna individuaalseid toetusmäärasid ja maksimaalset toetuse suurust on määruse kehtivuse perioodil vajalik tulenevalt alusandmete ja ehitusmaksumuse muutusest korduvalt muuta. Individuaalsete toetusmäärade ja maksimaalse toetuse suuruse kasutamine on otstarbekas, et meetme tingimustega luua erineva finantsvõimekusega KOV-idele võimalikult võrdsed võimalused hoonete energiatõhususnõuetele vastavaks viimisel. Toetusmäära eristamine aitab kaasa üldiste kliimaeesmärkide täitmisele, kuna rekonstrueerimine muutub laiapõhjalisemalt kättesaadavaks, soodustades rekonstrueerimist samaaegselt kõikides Eesti piirkondades. Toetuse suuruse arvutamiseks, kasutades individuaalset toetusmäära, peab esmalt selguma abikõlbliku köetava pinna suurus, arvestades § 3 lõigetes 4–6 sätestatut ning abikõlblikud tööd ja nende maksumus abikõlbliku köetava netopinna kohta. Abikõlbliku netopinna hulka arvutatakse ka projekti tulemusena lammutatav pind. Toetuse osakaalu diferentseerimist olenevalt KOV põhitegevuse tuludest ja elanike arvust rakendati ka varasemates toetusskeemides, näiteks CO2 vahenditest kaasrahastatud toetusskeemides „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmine“, „Lasteaiahoonete energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus“ ja „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus“ kus toetuse osakaal varieerus vahemikus 40-70%. Sarnast toetuse diferentseerimist ühtlasema regionaalse arengu tagamiseks on kavandatud, kus asjakohane, rakendada ka struktuurivahendite 2021–2027 perioodi regionaalarengumeetmetes. Paragrahvi 6 lõige 2 sätestab piirangud energiatõhususe tööde tegemiseks toetuse andmisel. Sätestatud on, et lõplik toetuse suurus sõltub tööde reaalsest maksumusest, kuid ei ületa individuaalsest toetuse määrast sõltuvat maksimaalset toetuse suurust projekti kohta ega taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti maksimaalset toetuse summat ja toetusmäära. Toetuse lõplik suurus hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta ei või ületada kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalsest toetuse määrast sõltuvat maksimaalset toetuse suurust hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta. Maksimaalsed toetuse suurused sätestatakse eraldi riigihalduse ministri käskkirjas. Piirangud lähtuvad toetusvahendite kulutõhusa kasutamise põhimõttest. Käskkirjaga kehtestatava maksimaalse toetuse suuruse arvutuste alusena lähtutakse avaliku teenuse osutamiseks kasutatava KOV energiatõhususe nõuetele mittevastavate hoonete netopinna keskmisest suurusest, milleks on 2021. aasta seisuga ümardatult 1500 m2, ja prognoositavast tööde maksumusest. Toetuse määr, maksimaalne toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta ja maksimaalne toetuse suurus projekti kohta vaadatakse üle iga uue taotlusvooru avamisel ja vajadusel korrigeeritakse. Energiatõhususe tööde indikatiivne 10 maksumus 2022. aastal avatavas voorus on prognoositud 900 eurot ruutmeetri kohta. Mitmel juhul jääb energiatõhusustööde puhul, millega saavutatakse nõutav energiatõhusus osaliste töödega (näiteks osa töid on varem juba teostatud) maksumus ruutmeetri kohta madalamaks. Maksimaalne toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta arvutatakse järgmise valemi järgi: Energiatõhusustööde indikatiivne maksumus m2 kohta × individuaalne toetusmäär. Maksimaalne toetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: KOV energiatõhususe nõuetele mittevastavate hoonete netopinna keskmine suurus (m2)× energiatõhususe tööde indikatiivne maksumus (eur/m2)× individuaalne toetusmäär. Hoone abikõlbliku köetava netopinna hulka loetakse maksimaalse toetuse arvutamisel ka lammutatav osa hoonest. Eeltoodud põhimõte, et seatakse piirang maksimaalsele toetusele ühe ruutmeetri kohta, seab võrdsemasse positsiooni projektid, milles konkureerivad omavahel väikesed ja suured objektid. Piirangut seadmata oleks väiksemate objektide enargiatõhusustööde projektides võimalik maksimaalse toetuse piirides kasutada oluliselt kallimaid lahendusi kui suuremate objektide energiatõhusustööde projektides. Piirang maksimaalse toetuse suurusele on sätestatud arvestades taotlusvoorudes kasutada olevate vahendite mahu piiratust. Piirangu puudumine muudaks ühtlasi prognoosimatuks maksimaalse toetuse saajate arvu toetusmeetme vahenditest tervikuna ja vahendite regionaalse jaotuse regionaalsetes üksustes (vahendite NUTS 3 eeljaotus), mis omakorda ei võimaldaks potentsiaalsel taotlejal saada indikatsiooni taotluse koostamise perspektiivikusest. Lõikega 3 määratakse, et kui taotleja on KOV-ist sõltuv üksus või KOV-ide ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 KOV-ist sõltuva üksuse või KOV-ide ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele KOV-ile sätestatut. Lõikega 4 ja 5 sätestatakse, et taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse. Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutuste või fondide kaudu saadud tagastamatut abi. Kui teised siseriiklikud toetusmeetmed seda võimaldavad, ei ole välistatud nende vahenditest omafinantseeringu katmine. Projekti mitteabikõlblikud ning projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja. Lõigetega 6–8 sätestatakse, et toetuse summa ja toetuse määr sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses ja täpsustatakse üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suuruse ülempiirid üldise majandushuvi teenuste puhul. Peatükk 3. Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded 11 Peatükis (§-des 7–9) sätestatakse toetuse taotlejale (edaspidi taotleja) esitatavad nõuded, taotlusele esitatavad üldised nõuded, toetuse taotluse vorm, sellele lisatavate dokumentide loetelu ning hoone energiaauditile esitatavad nõuded. Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla KOV, KOV-is sõltuv üksus või KOV-ide ühise valitseva mõju all olev üksus, kellel on investeeringuobjekti asukoha järgse KOV nõusolek taotluse esitamiseks. KOV nõusolekut taotluse esitamiseks küsitakse, et vältida olukorda, kus KOV-ide ühise valitseva mõju all olev üksus esitab taotluse KOV-idega kooskõlastamata ning välistab sellega mõnel KOV-il taotluse esitamise võimaluse, kuna vastavalt määruse § 8 lõikele 6 võib ühes taotlusvoorus KOV-i kohta, mille elanike arv rahvastikuregistri andmetel on taotlusvooru avamise aasta 1. jaanuari seisuga kuni 8000 elanikku, esitada maksimaalselt ühe taotluse ning KOV-i kohta, mille elanike arv rahvastikuregistri andmetel on taotlusvooru avamise aasta 1. jaanuari seisuga üle 8000 elaniku, võib esitada maksimaalselt kaks taotlust. Lõike 2 kohaselt peab taotleja toetuse saamiseks tagama KOV-i finantsjuhtimise seaduses sätestatud finantsdistsipliini nõuetest kinnipidamise. Lõike 3 kohaselt ei või taotleja olla riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. Lõike 4 kohaselt on KOV-il õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava. Paragrahviga 8 sätestatakse taotlusele esitatavad üldised nõuded, sh see, et taotluses peab olema formuleeritud projekti eesmärk, taotluses esitatud projekti eelarve peab olema põhjendatud ning omafinantseeringu suurus peab vastama nõutavale määrale. Samuti peab olema taotluses näha, et toetust soovitakse määruses esitatud tegevuste elluviimiseks ning projekt teostatakse elluviimise perioodi piires. Taotlusest peab selguma hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt 5 aasta jooksul pärast projekti lõppu. Paragrahvi 8 lõikes 2 sätestatakse, et taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja. Paragrahvi 8 lõikes 3 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Paragrahvi 8 lõikes 4 on loetletud toetuse taotlusele lisatavad kinnitused ja dokumendid. Energiatõhususe tööde puhul on muu hulgas nõutavateks dokumentideks hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne, arvestades määruse § 9 toodud erisustega. Taotlejal tuleb kinnitada, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kuuluvad taotlejale või on taotleja kasuks seatud rekonstrueeritava hoone kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus ja esitada info nende kohta kinnistusraamatusse kandmata lepingute kohta, kui sellised lepingud on sõlmitud ja info ei ole kättesaadav riiklikust registrist. 12 Paragrahvi 8 lõike 4 punktis 4 on sätestatud, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutami- seks vajaliku taristu arendamisel tuleb taotlusele lisada ülesande andmise akt, mis vastab Eu- roopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ artiklis 4 sätestatud nõuetele. Vastavalt nendele nõuetele antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise õigus ette- võtjale ühe või mitme dokumendiga, kus täpsustatakse eelkõige järgmist: - avalike teenuste osutamise kohustuse täpne laad ja kestus; - asjaomane ettevõtja ja vajaduse korral territoorium; - ülesande andva ametiasutuse poolt ettevõtjale antavate ainu- või eriõiguste laad; - hüvitusmehhanism ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid; - ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord ning - viide Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsusele „Euroopa Liidu toimimise le- pingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osuta- vatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“. Paragrahvi 8 lõike 4 punktis 5 on sätestatud, et ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) preambuli punkti 6 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega. Toetuse taotleja peab põhjendama nõutavate dokumentide taotlusele lisamata jätmist. Elluviimise korraldajal on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. Paragrahv 8 lõikes 6 on sätestatud, et ühes taotlusvoorus võib KOV-i kohta, mille rahvastikuregistri järgne elanike arv taotlusvooru avamise aasta 1. jaanuari seisuga on kuni 8000 elanikku, esitada maksimaalselt ühe taotluse. KOV-i kohta, mille rahvastikuregistri järgne elanike arv taotlusvooru avamise 1. jaanuari seisuga on üle 8000, võib esitada maksimaalselt kaks taotlust. Piirang on sätestatud arvestades taotlusvooru vahendite mahu piiratust. Piirangu puudumine töötaks vastu vahendite ühtlasema regionaalse jaotuse põhimõtetele ning ei võimaldaks potentsiaalsel taotlejal saada indikatsiooni taotluse koostamise ja lahendamise perspektiivikusest. Kasutatud on KOV mediaansuurust elanike arvu järgi (seotud ühtlasi teenuse osutamise vajadusega) 01.01.2019 a. seisuga. Maksimaalne toetuse suurus on arvestatud ühe hoone kohta. Iga hoone energiatõhusaks rekonstrueerimiseks esitatakse eraldi taotlus. See tähendab, et taotlejad, kellel on õigus taotlusvooru esitada kaks taotlust, saavad taotleda kahe taotluse peale kokku maksimaalselt 2 x maksimaalse toetuse suuruse, olenevalt individuaalsest toetusmäärast. KOV-i kohta esitatud taotlusena arvestatakse ka KOV-ist sõltuva üksuse, või KOV-ide ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt esitatud taotlust, mille investeeringuobjekti asukoht on selle KOV-i haldusterritooriumil. KOV-ide ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt esitatud taotluse lisatingimuseks on, et sellise taotluse esitamiseks peab olema selle KOV- i nõusolek, kelle haldusterritooriumil investeeringuobjekt asub. Paragrahviga 9 sätestatakse hoone energiaauditile esitatavad nõuded. Energiaauditi koostamisel 13 tuleb lähtuda selle sisu ja vormi osas majandus- ja taristuministri 08. aprilli 2015. a määrusest nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ nõuetest. Hoone energiaauditi tegemise täpsustatud nõuded on sätestatud määruse lisaga 2, mille järgimine on energiaauditi koostamisel kohustuslik. Paragrahvi 9 lõikes 2 on sätestatud, et antud meetme raames võib taotleja energiaauditi aruande asemel esitada ka ainult majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ § 6 lõigete 10 ja 11 kohase energiaauditi vahearuande. Leevenduse eesmärk on meetme elluviimine ka tingimustes, kus auditi koostamiseks mõõtmiste läbiviimiseks vastav temperatuurivahemik ei ole saavutatav. Täpsustavad nõuded energiaauditile (lisa 2) on koostatud veendumaks selles, et taotlejate poolt esitatavad auditid sisaldaksid taotluse menetlemiseks vajalikke andmeid, need andmed oleksid määratletud kõigi taotlejate jaoks ühtsetel alustel, et oleks tagatud hindamiskriteeriumide adekvaatsus ja nende alustel õiglaste otsuste tegemine. Lisaks on vajalik antud meetme tarbeks määratleda lisaks majandus- ja taristuministri määrustega kehtestatule täiendavad nõuded energiaauditile ja anda täiendavaid selgitusi auditi koostamiseks ning seal esitatavate näitajate arvutamiseks. Arvestades, et meetmest toetatakse ühiskondlike hoonete energiatõhusustöid, nõutakse käesolevas meetmes energiaauditi tegijalt ühiskondlike hoonete auditite tegemisele vastavat kutset. Nõutav energiaauditi koostaja pädevus olenevalt kutse väljastamise ajast on antud lisas 2. Soovituslike energiatõhususe tööde loeteludes tuleb lähtuda põhimõttest, et pärast hoone rekonstrueerimist oleks hoones tagatud nõuetekohane sisekliima. Paragrahvi 9 lõike 4 punktides 2 ja 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse lähtudes ehitusseadustiku § 64 lõikes 5 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe arvutamise metoodika sätestatud nõuetest. Peatükk 4. Taotluse menetlemine Peatükis (§-des 10–16) käsitletakse taotluse esitamist ja selle menetlemist elluviimise korraldaja poolt, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamist, taotluse hindamise korda, taotluse hindamise kriteeriume ning taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Üldjuhul on taotluse menetlemise ajaks kuni 90 kalendripäeva taotluse registreerimisest arvates. Selle aja kestel tehakse taotlejale teatavaks, kas taotlus rahuldati, jäeti rahuldamata või milline on taotluse menetlemise seis. Taotlused esitatakse elluviimise korraldajale digitaalselt (elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel) taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks. Elluviimise korraldaja kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Kui elluviimise korraldaja avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 tööpäeva. Elluviimise korraldaja edastab taotlejale küsimused taotluse kohta, puuduste kõrvaldamise ettepaneku, ärakuulamiskirja, taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse elektroonilise 14 taotluste esitamise keskkonna kaudu. Elektroonilise keskkonna kaudu edastatud dokument loetakse taotlejale kätte toimetatuks. Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise tõttu taotluse rahuldamata jätmise otsusest teavitab elluviimise korraldaja toetuse taotlejat pärast otsuse tegemist elektroonselt. Paragrahvi 10 lõike 2 alusel kinnitab taotlusvooru rahalise mahu, toetusvahendite indikatiivse regionaalse jaotuse (NUTS III tasand), KOV-i põhitegevuse tulust ja elanike arvust sõltuva individuaalse toetusmäära, maksimaalne toetuse suuruse projekti ja hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta ja meetme elluviimise korraldaja halduskulude mahu valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Nimetatud andmete esitamine on otstarbekas määruse asemel käskkirjas, kuna meetme rakendamise perioodil viiakse määruse alusel läbi mitmeid taotlusvoore, mille maht sõltub meetme eelarvesse vahendite laekumisest. Samuti on tõenäoline, et meetme rakendamise perioodil on vajalik ehitushinna muutumisest ja KOV-i võimekuse muutumisest korrigeerida toetuse suurust ja KOV-ide individuaalset toetusmäära. Paragrahvis 12 on sätestatud taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise alused. Samuti on sätestatud elluviimise korraldaja kohustus hinnata nõuetele vastavaid taotlusi määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Paragrahvis 13 ja 14 on sätestatud tingimused taotluse hindamisele ja taotluse rahuldamisele. Laekunud nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse viies grupis. Gruppide loomise aluseks on taotlejate territoriaalne paiknemine Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandil. Hindamiskriteeriumid on järgmised: 1) projekti panus hoonesse tarnitud energia vähenemisse; 2) projekti panus hoone ülalpidamiskulude vähenemisse; Hindamise aluseks on taotluses ning § 9 ning lisa 2 alusel koostatud ja taotlusele lisatud hoone energiaauditis esitatud andmed. Kui hoonet kasutatakse lisaks avalike teenuste osutamisele ka muul otstarbel, siis sellise hoone puhul arvestatakse hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemine hoone abikõlblikus osas proportsionaalselt kogu hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemisest vastavalt abikõlblikus osas olevatele hoone köetava pinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone köetava pinna ruutmeetritest. Näide: Kogu hoone köetava netopinna ruutmeetrite arv 2000 m2, sellest abikõlblik osa 700 m2. Kogu hoonesse tarnitud energiakogus 200 ühikut ja kogu hoone ülalpidamiskulud 150 ühikut. Energiaauditis on audiitor märkinud pärast soovituslike energiatõhususe tööde elluviimist kogu hoonesse prognoositavaks tarnitud energiakoguseks 150 ühikut ja hoone ülalpidamiskuludeks 100 ühikut. Arvutuskäik: abikõlblik osa proportsionaalselt 700÷2000×100= 35% 15 Hoonesse tarnitud energiakoguse vähenemine rekonstrueeritava köetava pinna ruutmeetri kohta= (200-150)×0,35÷700= 0,025 ühikut/m2 kohta. Hoone ülalpidamiskulude vähenemine rekonstrueeritava köetava pinna ruutmeetri kohta= (150-100)×0,35÷700= 0,025 ühikut/m2 kohta. Hindamiskriteeriumide eesmärk on (tulenevalt rahastamisallikaga seotud nõuetest) suunata meetme vahendid projektidesse, millel on suurim energiasääst pinnaühiku kohta ning suunata KOV-e leidma kõige kuluoptimaalsemaid rekonstrueerimislahendusi, et vähendada hoone edasist kõrget energiatarvet ja sellega kaasnevat kasvuhoonegaaside heidet ning hoone ülalpidamiskulu. Paragrahvis 14 käsitletakse taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Taotlused reastatakse pingereas. Muuhulgas sätestatakse vahendite jääkide kasutamise kord, selleks et tagada vahendite maksimaalne eesmärgipärane kasutus ja regionaalne jaotus. Paragrahvides 15 ja 16 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustele kohalduv. Taotluse rahuldamise otsuses tuuakse välja näiteks toetuse väljamaksmise kord, järelevalve kord, aruandluse kord, vaidluste lahendamise kord ja toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused, mille hulka kuulub muu hulgas kohustus maksta toetus tagasi, kui energiaauditis märgitud kogu hoone energiatõhusus jääb saavutamata või projekti tulemusel saavutatud CO2 kokkuhoiu kohta ei esitata aruannet pärast projekti lõppu. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või kui taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb elluviimise korraldaja taotlejale teatavaks elektrooniliselt. Peatükk 5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse saaja kohustused sh. projekti elluviimisel hangete läbiviimisele kohalduv. Muu hulgas on toetuse saaja kohustus küsida hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitada saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega elluviimise korraldajale koos sõlmitud lepinguga, kui ostutehingu käibemaksuta summa on suurem kui 20000 eurot. Paragrahviga 18 sätestatakse toetusele viitamise reeglid. Toetuse saaja peab projektiga seotud ehitustööde ajal projektipiirkonda üles panema töödest informeeriva tahvli, millel peab olema vähemalt projekti nimetus, tööde teostaja, valmimise tähtaeg, lisainfo „Hoone energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik“ ja Rahandusministeeriumi logo, mille alusfaili teeb taotlejale kättesaadavaks Riigi Tugiteenuste Keskus. Peatükk 6. Toetuse tagasinõudmine Paragrahvis 19 sätestatakse asjaolud, mille korral elluviimise korraldaja võib muuta taotluse 16 rahuldamise otsust, millega nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi. Muuhulgas võidakse teha toetuse tagasinõudmise otsus, kui hoone kasutamine avaliku sektori teenuse osutamiseks lõpetatakse, või selle osutamise mahtu olulisel määral vähendatakse enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates või hoone omand või valdus antakse kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates elluviimise korraldajaga eelnevalt kooskõlastamata. Samuti võidakse teha tagasinõude otsus, kui hoone tegelik kasutus on väiksem kui 90% hoone köetavast netopinnast enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates. Viimase tagasinõude tingimuse sätestamise põhjenduseks on vajadus näha ette sanktsioonid, mis motiveeriksid taotlejaid projektiga seotud hoonete kasutuse ja teenuste osutamise pikaajalise korralduse põhjalikult läbi kaaluma, et välistada vahendite ebamõistlikku kasutamist. Elluviimise korraldaja põhjendab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise määra. Peatükk 7. Andmete esitamine ja säilitamine Paragrahvis 20 sätestatakse, et elluviimise korraldaja esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. Riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise korral on elluviimise korraldajal kohustus säilitada abi andmist tõendavaid dokumente kümme aastat viimase abi andmisest arvates. Peatükk 8. Vaidemenetlus Paragrahvis 21 sätestatakse, et elluviimise korraldaja otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab elluviimise korraldaja. Riigi Tugiteenuste Keskus on riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimääruse“ alusel aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. Haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3 järgi lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan, kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister. Seetõttu ei saa elluviimise korraldaja otsuste peale esitatud vaideid lahendada Rahandusministeerium. Siinkohal hõlmab vaidemenetlus ka taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuste vaidlustamist, mitte vaid toetuse tagasinõudmise otsuste vaidlustamist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on kooskõlas muu hulgas ka järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele an- tava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13); 2) Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“. 4. Eelnõu mõjud Määrusega sätestatakse tingimused ja kord toetuste kasutamiseks meetme eesmärkide 17 saavutamisse panustavate projektide elluviimisel. Elluviidavate projektide tulemusel väheneb avalike hoonete energiatarbimine ning seeläbi ka CO2 heide, mistõttu panustab meede kliimaeesmärkide saavutamisse ja hoonetele kohalduvatele energiatõhususnõuete täitmisesse. Ühtlasi kaasajastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste kvaliteeti läbi paranenud sisekliima ja vähendatakse hoone ülalpidamiskulusid tulevikus. Toetuse andmisel energiatõhususe töödeks järgitakse toetuse ühtlase regionaalse jaotuse printsiipi, soodustades toetuse jõudmist kõikidesse piirkondadesse. Samuti arvestatakse vajaduspõhisust ning taotlejate võimekust. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need kajastatakse riigieelarves. Käesoleva määruse alusel antav toetus sõltub enampakkumistulu laekumisest ja on aastate lõikes muutuv. Määruse alusel avatavate taotlusvoorude mahu määrab riigihalduse minister oma käskkirjaga lähtudes riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves sätestatust. Määruse täitmise korraldamiseks vajalikud tegevused viiakse ellu meetme vahenditest. Toetuse andmisel taotlusvoorudes lähtutakse uusimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuste liidule. Eelnõu edastatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse andmiseks. Taotlusvooru väljakuulutamise järgselt korraldab elluviimise korraldaja võimalikele taotlejatele suunatud infopäeva. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 18  KAVAND KÄSKKIRI 29.12.2021 nr Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise toetusmeetme 2022. a taotlusvooru rahalise mahu, toetuse suuruse, individuaalse toetusmäära ja halduskulude mahu kinnitamine Riigihalduse ministri _ määruse nr _ „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord perioodil 2021-2030“ § 10 lõike 2 alusel. 1. Kinnitan riigihalduse ministri _ määruse nr _ „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord perioodil 2021- 2030“ alusel läbi viidava 2022 a. taotlusvooru rahaliseks mahuks _ eurot. 2. Kinnitan meetme rakendaja halduskulude mahuks taotlusvooru läbiviimisel _ eurot vastavalt lisas 1 sätestatule. 3. Kinnitan omavalitsuse põhitegevuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust sõltuva kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetusmäära vastavalt lisale 2. 4. Kinnitan maksimaalseks toetuse suuruseks ühe rekonstrueeritava hoone kohta vastavalt lisas 2 sätestatud individuaalsele toetusmäärale 540 000–945 000 eurot, mis arvutatakse valemi 1350000 eurot × individuaalne toetusmäär, järgi. 5. Kinnitan maksimaalseks toetuse suuruseks rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta vastavalt lisas 2 sätestatud individuaalsele toetusmäärale 360– 630 eurot, mis arvutatakse valemi, 900 eurot × individuaalne toetusmäär, järgi. 6. Kinnitan toetusvahendite indikatiivse regionaalse jaotuse NUTS III regioonide lõikes järgmiselt: 6.1 Kesk-Eesti – _ eurot; 6.2 Kirde-Eesti – _ eurot; 6.3 Lõuna-Eesti – _ eurot; 6.4 Lääne-Eesti – _ eurot; 6.5 Põhja-Eesti – _ eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa 1 Meetme rakendamise halduskulude jaotus Lisa 2 Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalne toetusmäär  Lisa 1 1. Meetme rakendamise halduskulude jaotus 2022 2023 2024 2025 2026 KOKKU Meetme rakendamise halduskulud  Lisa 2 Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalne toetusmäär1 Kohaliku omavalitsuse Põhitegevuse tulu Maksimaalne toetuse üksus elaniku kohta, eurot määr Alutaguse vald 1836 40% Anija vald 1094 61% Antsla vald 963 67% Elva vald 1045 63% Haapsalu linn 907 70% Haljala vald 1077 62% Harku vald 1421 44% Hiiumaa vald 1063 62% Häädemeeste vald 1011 65% Jõelähtme vald 1340 48% Jõgeva vald 985 66% Jõhvi vald 891 70% Järva vald 1049 63% Kadrina vald 1016 65% Kambja vald 1256 53% Kanepi vald 1022 64% Kastre vald 1172 57% Kehtna vald 1033 64% Keila linn 1151 58% Kihnu vald 918 70% Kiili vald 1394 46% Kohila vald 1150 58% Kohtla-Järve linn 855 70% Kose vald 1212 55% Kuusalu vald 1140 58% Loksa linn 851 70% Luunja vald 1292 51% Lääne-Harju vald 1065 62% Lääne-Nigula vald 1044 63% Lääneranna vald 952 68% Lüganuse vald 891 70% Maardu linn 962 67% Muhu vald 1034 64% Mulgi vald 956 68% Mustvee vald 900 70% Märjamaa vald 972 67% Narva linn 836 70% Narva-Jõesuu linn 1108 60% 1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2020. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse (maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfond) tulud ja elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2021. a seisuga. Nõo vald 1139 59% Otepää vald 1024 64% Paide linn 962 67% Peipsiääre vald 965 67% Põhja-Pärnumaa vald 979 67% Põhja-Sakala vald 1013 65% Põltsamaa vald 1009 65% Põlva vald 959 68% Pärnu linn 964 67% Raasiku vald 1143 58% Rae vald 1487 41% Rakvere linn 957 68% Rakvere vald 1063 62% Rapla vald 1025 64% Ruhnu vald 1046 63% Rõuge vald 965 67% Räpina vald 930 69% Saarde vald 962 67% Saaremaa vald 971 67% Saku vald 1381 46% Saue vald 1278 52% Setomaa vald 945 68% Sillamäe linn 805 70% Tallinna linn 1195 56% Tapa vald 940 69% Tartu linn 1072 62% Tartu vald 1259 53% Toila vald 1096 61% Tori vald 1028 64% Tõrva vald 978 67% Türi vald 935 69% Valga vald 878 70% Viimsi vald 1504 40% Viljandi linn 940 68% Viljandi vald 994 66% Vinni vald 1025 64% Viru-Nigula vald 975 67% Vormsi vald 1299 51% Võru linn 935 69% Võru vald 1023 64% Väike-Maarja vald 998 66% EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-1665 - Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord perioodil 2021-2030 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea91665a-855c-4f87-a129-76cc68cb9211 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea91665a-855c-4f87-a129-76cc68cb9211?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main