Kiri

ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA STRATEEGIAKAVA 2023-2027 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Töö nr 19PA94 2021  Nimetus: Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr: 19PA94 Versioon: Avalikule väljapanekule Aeg: 27.12.2021 ÜPP strateegiakava koostaja: Maaeluministeerium Aadress: Lai tn 39/41, 15056 Tallinn Telefon: 625 6101 E-post: [email protected] KSH koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon: 611 7690 E-post: [email protected] KSH juhtekspert: Pille Antons, MSc KSH töörühm: Lea Jalukse, MSc Henn Pärnamets, MSc Toomas Pallo, MSc Silver Lind, MSc Kadi Jette Tamjärv, MSc Agnes Saks, rakenduslik kõrgharidus Kasutustingimused: © Käesolev dokument on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Dokument on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Dokumendis toodud info kasutamisel tuleb viidata algallikale.  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne SISUKORD 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 5 2. ÜPP strateegiakava sisu ja peamised eesmärgid ................................................................................... 7 2.1 ÜPP strateegiakava ............................................................................................................................ 7 2.2 Strateegiakava üld- ja erieesmärgid ................................................................................................... 7 2.3 Alternatiivsed arengustsenaariumid .................................................................................................. 8 2.4 Sekkumised........................................................................................................................................ 9 2.5 Keskkonnaarhitektuur...................................................................................................................... 11 3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtted .......................................................................... 13 4. Rahvusvaheliste ja Eesti keskkonnakaitse eesmärkidega arvestamine strateegiakava koostamisel .... 14 4.1 Ülemaailmsed keskkonnakaitse eesmärgid ..................................................................................... 14 4.1.1 ÜRO säästva arengu eesmärgid .............................................................................................................. 14 4.1.2 ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ..................................................................................... 16 4.2 Euroopa Liidu või piirkondlikud keskkonnakaitse eesmärgid ........................................................ 17 4.2.1 Euroopa roheline kokkulepe ................................................................................................................... 17 4.2.2 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 ................................................................................................... 19 4.2.3 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon.................................................................... 20 4.3 Eesti keskkonnakaitse eesmärgid .................................................................................................... 23 4.3.1 Säästev Eesti 21 ja Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ................................................................... 23 4.3.2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050................................................................................................. 23 4.3.3 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 ............................................................................................. 25 4.3.4 Riiklikud valdkondlikud arengukavad .................................................................................................... 26 4.4 Kokkuvõte ....................................................................................................................................... 26 5. Strateegiakava seos teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega................................ 27 6. Strateegiakava elluviimisega mõjutatav keskkond ja eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ................ 32 6.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele (elusloodusele) ..................................................................... 32 6.1.1 Mõjutatav keskkond ............................................................................................................................... 32 6.1.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ...................................................................................... 34 6.2 Mõju Natura aladele ........................................................................................................................ 42 6.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................................................... 46 6.3.1 Mõjutatav keskkond ............................................................................................................................... 46 6.3.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ...................................................................................... 48 6.4 Mõju maastikule ja kultuuripärandile .............................................................................................. 52 6.4.1 Mõjutatav keskkond ............................................................................................................................... 52 6.4.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ...................................................................................... 53 6.5 Mõju mullastikule ............................................................................................................................ 55 6.5.1 Mõjutatav keskkond ............................................................................................................................... 55 6.5.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ...................................................................................... 56 6.6 Mõju välisõhu kvaliteedile .............................................................................................................. 58 6.6.1 Mõjutatav keskkond ............................................................................................................................... 58 6.6.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ...................................................................................... 60 6.7 Mõju kliimamuutustele .................................................................................................................... 62 6.7.1 Mõjutatav keskkond ............................................................................................................................... 62 6.7.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ...................................................................................... 65 6.7.3 Mõju kliimamuutustega kohanemisele ................................................................................................... 70 6.8 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ..................................................................................... 71 6.8.1 Mõjutatav keskkond ............................................................................................................................... 71 6.8.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ...................................................................................... 72 3/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 7. Keskkonnameetmed............................................................................................................................. 74 7.1 Olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed .............. 74 7.2 Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ................................................................................ 74 8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise ja avalikkuse kaasamise tulemused ............... 76 9. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ilmnenud raskused ............................................................ 77 10. Kokkuvõte ........................................................................................................................................... 78 11. Kasutatud allikad ................................................................................................................................. 80 4/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 1. SISSEJUHATUS Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2023-2027 (edaspidi ka ÜPP strateegiakava või strateegiakava) koostamise eesmärk on ministeeriumite ja huvigruppide koostöös luua strateegiline arengudokument, mis aitaks parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut. Koostatava ÜPP strateegiakava alusdokumendiks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ÜPP strateegiakavasid1. Strateegiakava koondab senised maapiirkondade arengule suunatud toetused ning otsetoetused ja turumeetmed, ehk nn senised esimese ja teise samba tegevused. ÜPP strateegiakava eelkäijaks saab lugeda Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK), mis hõlmas vaid maaelu arengu toetuste kasutamist ehk nn teise samba tegevusi. ÜPP strateegiakava Eesti põllumajanduspoliitika suundade kujundamise aluseks võeti varasemalt väljatöötatud ja 2021. aasta aprillis Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, mis on leitav Maaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse- ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava koostatakse Maaeluministeeriumi juhtimisel koostöös partneritega. ÜPP strateegiakava keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Maaeluministri 18. juuni 2019. a käskkirjaga nr 98. KSH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel. ÜPP strateegiakava koostatakse põllumajanduse valdkonnas, millest tulenevalt on KSH läbi viimine kohustuslik. KSH aruande koostamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses KSH protseduurile ja sisule esitatud nõuded ning ÜPP strateegiakava KSH programm (nõuetele vastavaks tunnistatud maaeluministri käskkirjaga 10.03.2020 nr 56). Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise keskseks eesmärgiks on ÜPP strateegiakavas planeeritud sekkumistega (toetusmeetmetega) kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine, toetamaks keskkonnakaalutluste arvestamist strateegiakava koostamisel. KSH eksperdi poolsetele soovitustele on KSH aruande peatükkides viidatud üldjuhul noolekujulise sümboliga (). KSH aruannet on vastavalt ÜPP strateegiakava kujunemisele täiendatud, kuid aruandes on säilitatud viiteid ka n.ö. algsetele mõju hinnangutele ja KSH eksperdi soovitustele (s.t nendele, mis on strateegiakava muudetud lahendusse negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või positiivset mõjude suurendamiseks juba integreeritud), et KSH poolne sisend protsessi oleks jälgitav. 1 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013. COM/2018/392 final - 2018/0216 (COD). https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:aa85fa9a-65a0-11e8-ab9c- 01aa75ed71a1.0018.02/DOC_1&format=PDF (kasutatud 07.10.2021) 5/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne KSH aruanne on täieneb vajadusel vastavalt ÜPP strateegiakava ja selle KSH edasisele tööprotsessile. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne moodustab ÜPP strateegiakavaga ja selle koostamise alusdokumentidega üksteist täiendava terviku. KSH aruandes on ÜPP strateegiakavas (ja selle lisadokumentatsioonis) sisalduvat informatsiooni kajastatud seetõttu üksnes ulatuses, mis on KSH sisu ja protsessi mõistmiseks vajalik. ÜPP strateegiakava koostamisega seotud avalik materjal on terviklikult kättesaadav Maaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-liidu-uhise- pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2021-2027. 6/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 2. ÜPP STRATEEGIAKAVA SISU JA PEAMISED EESMÄRGID 2.1 ÜPP strateegiakava Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (EU’s Common Agricultural Policy - CAP) on Euroopa Liidu tasandi toetussüsteem. EL tasemel on seatud eesmärgiks, et uuendatud ühine põllumajanduspoliitika peab toetama üleminekut täielikult kestlikule põllumajandussektorile ja aitama arendada elujõulisi maapiirkondi. ELi eelarveperioodil 2021–2027 soovitakse liikmesriikidele anda senisest suurem õigus otsustada, milliseid tegevusi ja kuidas toetada, et ühist põllumajandust lihtsustada ja kaasajastada. Olulisele kohale on seatud keskkonna- ja kliimakaitse, mis peab toimuma läbi kohustuslike ning vabatahtlike sekkumiste kombineerimise. ÜPP strateegiakava aastateks 2023-2027 on põllumajanduspoliitika rakendusplaan, mis hõlmab nii otsetoetusi ja turumeetmeid (senised ÜPP esimese samba tegevused) kui ka maaelu arengu toetusi (senised ÜPP teise samba tegevused). Strateegikava on jätkuks varasematele Eesti maaelu arengukavadele. Strateegiakava eesmärkide, mille loetelu on välja toodud ptk 2.2, saavutamiseks töötatakse välja sekkumised ehk toetusmehhanismide meetmed. ÜPP strateegiakavas esitatakse muuhulgas ülevaade riiklike vajaduste hindamisest ja sekkumisstrateegiast, sekkumiste kirjeldused ning sihtväärtus- ja rahastamiskavad. 2.2 Strateegiakava üld- ja erieesmärgid ÜPP strateegiakaval on kolm üldeesmärki: • Tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse. • Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse. • Parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Neile eesmärkidele lisandub sektoriülese eesmärgina ehk horisontaalse eesmärgina sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu. Üldeesmärke püütakse saavutada järgmiste erieesmärkide (edaspidi EE) kaudu: • EE1: Toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus. 7/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne • EE2: Suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. • EE3: Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas. • EE4: Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse. • EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk. • EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemiteenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke. • EE7: Olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades. • EE8: Edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust. • EE9: Parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist). 2.3 Alternatiivsed arengustsenaariumid ÜPP strateegiakava koostamise ja rakendamise vajadus ning selle üldpõhimõtted on suuresti piiritletud EL tasemel seatud eesmärkide ja reeglistikuga. KSH aruandes ei ole seetõttu eraldiseisvalt analüüsitud niinimetatud null-alternatiivi ehk ÜPP strateegiakava mitte rakendamist ega arengustsenaariumeid, mis erinevad EL tasemel seatud raamistikust. Selliseid arengustsenaariumeid võib lugeda ebareaalseteks. Teoreetiliseks alternatiiviks oleva n-ö mitte-midagi-tegemise stsenaariumi rakendamisel oleks eeldatavalt selgelt negatiivsed mõjud enamustes keskkonnavaldkondades, võrreldes ÜPP strateegikava rakendamisega. Põllumajandussektori ja maaelu areng toimuks sellisel juhul vastavalt turusituatsioonile ja muutustele ühiskonnas. Kuna ei toimuks eesmärgistatud rahastuse suunamist keskkonnakaitsesse, põllumajandusettevõtete ressursitõhususse jms, võib eeldada tootmise intensiivistumist ja kulude optimeerimist ning nendega kaasnevat survet nii looduskeskkonnale kui inimese tervisele ja heaolule. Tõenäoliselt jääksid saavutamata mitmed valdkondlikud keskkonnakaitse eesmärgid (nt mahepõllumajanduse osakaalu suurendamine ja pärandniitude pindala säilitamine või suurendamine). Eesmärkide täitmata jäämist võib eeldada eelkõige nende riiklike tegevuskavade puhul, milles on ette nähtud otsesed seosed ÜPP vahendite kasutamisega – pärandniitude tegevuskava, veemajanduskavad, Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava, taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava. 8/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Olemasolevaid trende kui sisuliselt nullstsenaariumit, mis sisaldab seniste põllumajandustoetuste mõju, on käsitletud ulatuses, mis on vajalikud strateegiakava rakendamisega kaasnevate võimalike mõjude (ja muutuste) hindamiseks. Olemasolevad trendid kajastuvad mõjutatava keskkonna ülevaadetes. ÜPP strateegiakava sekkumisstrateegia tugineb SWOT-analüüsil (tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude kaardistamisel) ning sellest lähtuval riiklike valdkondlike vajaduste hindamisel. ÜPP strateegiakavas ei ole esitatud alternatiivseid sekkumisstrateegiaid. Alternatiivseid lahendusi, s.h tööprotsessi kaasatud osapoolte esitatud ettepanekuid, on analüüsitud ja kaalutud strateegiakava koostamise protsessi käigus. Muuhulgas on strateegiakava koostamise juhtkomisjoni ja/või töörühmade töösse tootjaorganisatsioonide kõrval kaasatud ka keskkonnaühenduste, Keskkonnaministeeriumi ja teadusasutuste esindajad. Piiratud ressursside tingimustes on vajalik keskendumine prioriteetsematele tegevustele ning tasakaalu otsimine erinevate valdkondade vahel. ÜPP strateegiakavas on kajastatud sekkumisstrateegia ning meetmed2 (sekkumised), mis on kava koostaja ehk Maaeluministeeriumi poolt läbi kaalutud ja võimalikuks/asjakohaseks hinnatud. Sekkumiste välja töötamisel on seejuures arvestatud ÜPP strateegiakavale selle alusmäärusega seatud keskkonnahoiu eesmärkidega. Tulenevalt sekkumiste välja töötamise protsessist (lahenduste sõelumisest tööprotsessi käigus) pole alternatiivsete lahenduste mõju võimalikkust ja ulatust käesolevas KSH aruandes täiendavalt eraldi analüüsitud. Asjakohases ulatuses käsitletakse tehtud valikute põhjendatust keskkonnakaalutlustest lähtuvalt. 2.4 Sekkumised Käesolev KSH aruande versioon tugineb ÜPP strateegiakava vaheversioonile seisuga 01.12.2021. Vastavalt on hindamisel arvesse võetud alljärgnevaid välja töötatud sekkumisi (toetusmeetmeid) ja nende sisu koos tingimuslikkuse praktikate ja nõuetega. Sekkumiste osaks on konkreetsed nõuded ja tingimused, mida vastava toetuse taotleja peab täitma. Sekkumiste üleselt tuleb täita tingimuslikkuse nõudeid ehk n.ö baasnõudeid, mille osaks on kohustuslikud majandamisnõuded (valdkondlikud Euroopa Liidu või riigisiseste õigusaktide nõuded) ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded (täiendavad baasnõuded, mis kehtestatakse maaeluministri määrusega). Sekkumiste analüüs on esitatud KSH aruande lisas (Lisa 3). 2 Käesolevas aruandes kasutatakse ÜPP kontekstis mõistet „meede“, viidates ÜPP strateegiakava sekkumistele ja/või nende komponentidele. 9/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Infokast 1. ÜPP strateegiakava sekkumiste nimekiri seisuga 01.12.2021. Horisontaalne eesmärk3:  Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise  Teadmussiirde- ja nõustamisteenuste toetus toetamine  Nõuande toetus EE4, EE5, EE6:  Innovatsioonikoostöö projektid  Keskkonnasõbralik majandamine EE1:  Mahepõllumajanduse ökokava  Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks  Ökoalad  Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus  Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal jätkusuutlikuseks  Mesilaste korjeala toetus  Põllumajandustoomisega seotud toetus  Põllumajandustootjate materiaalsed ja piimalehma kasvatamiseks immateriaalsed investeeringud  Põllumajandustootmisega seotud toetus  Investeeringud metsa kliimamuutustega ammlehma kasvatamiseks kohanemiseks – tootlikud investeeringud  Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja  Investeeringud metsa kliimamuutustega kitse kasvatamiseks kohanemiseks – mittetootlikud investeeringud  Põllumajandustootmisega seotud toetus  Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised teraviljakultuuride kasvatamiseks  Mulla- ja veekaitsetoetus  Põllumajandustootmisega seotud toetus  Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus aianduskultuuride kasvatamiseks  Pärandniidu hooldamise toetus  Põllumajanduskindlustustoetus  Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus  Investeeringud põllumajandusega seotud taristu  Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse  Elurikkuse soodustamine Natura 2000 EE2: erametsades  Mesindussektori sekkumine EE7:  Toidutööstuse materiaalsed ja immateriaalsed  Täiendav sissetulekutoetus noortele investeeringud põllumajandustootjatele  Toidutööstuse materiaalsed ja immateriaalsed  Põllumajandusliku tegevusega alustava noore tootlikud investeeringud ettevõtja soodustamine  Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine EE8:  Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime  Uute väikeste põllumajandusettevõtete tõstmiseks arendamine  Investeeringud ettevõtluskeskkonna  Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja arendamiseks maapiirkonnas immateriaalsed investeeringud  Investeeringud bioressursside väärindamisse EE3:  LEADER-kogukonna juhitud kohalik areng  Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse EE9:  Ühistulised tootlikud investeeringud  Loomade heaolu toetus materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse  Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus  Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise  Loomade tervist edendavate kõrgemate toetamine majandamisnõuete toetus  Tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise  Loomataudide kontrolliprogrammide alane toetamine koostöö 3 Siintoodud sekkumiste alameemärkide kaupa grupeerimine on lihtustatud ülevaade - suur osa sekkumistest panustavad rohkem kui ühte alameesmärki. 10/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 2.5 Keskkonnaarhitektuur ÜPP strateegiakava keskkonnaarhitektuur koosneb tingimuslikkusest (kõigi pindala- ja loomatoetuste taotlejatele rakenduvatest kohustuslikest keskkonnanõuetest) ning keskkonnaeesmärkidesse (EE4, EE5, EE6) panustavatest valitavatest sekkumistest (täiendavatest toetustest). Tingimuslikkuse süsteem asendab senist nõuetele vastavuse süsteemi ning hõlmab seejuures ka senised kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad (rohestamise nõuded). Kohustuslike majandamisnõuetena on tingimuslikkuse süsteemi seotud valdkondlikud Euroopa Liidu või riigisiseste õigusaktide nõuded. Neile lisanduvad täiendavate kohustustena maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded/praktikad, mis kehtestatakse maaeluministri määrusega. Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste praktikad (HPK) on järgmised: • HPK 1 - püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu säilitamine; • HPK 2 - märg- ja turbaalade asjakohane kaitse; • HPK 3 - koristusjäätmete põletuskeeld, välja arvatud taimetervise eesmärkidel; • HPK 4 - puhverribade rajamine vooluveekogude äärde; • HPK 5 – mulla degradeerumise ohtu vähendavad maaharimistavad, sealhulgas maapinna kalde arvesse võtmine; • HPK 6 - katmata mulla puudumine kõige kriitilisematel perioodidel; • HPK 7 - külvikord või põllumajanduskultuuride mitmekesistamine; • HPK 8 - tootmisega mitteseotud objektide või maa-alade all asuva põllumajandusmaa minimaalne osakaal, maastikule iseloomulike vormide säilitamine, keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks; • HPK 9 - keeld muuta või künda Natura 2000 aladel asuvaid püsirohumaid. Praktikate detailid on esitatud ÜPP strateegiakavas. Valdavalt on tegu seniste maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise ja rohestamise nõuete analoogidega, s.t nende nõuete sisus ei ole KSH eksperdi analüüsi põhjal reeglina olulisi erinevusi. Peamised erinevused tulevad välja nõuete HPK 7 ja HPK 8 puhul. Kui varasemate rohestamise nõuete osaks oli pindalast sõltuv nõue vähemalt kahe või kolme põllumajanduskultuuri kasvatamiseks, siis tingimuslikkuses on nõue sisustatud põllu külvikorraga (samal põllul ei kasvatata sama põllukultuuri kahel järjestikusel aastal (välja arvatud mitmeaastaste põllukultuuride, rohumaakultuuride ja looduslike rohttaimede ning kesa korral)). Rohestamise nõuded nägid ette, et suuremal kui 15 ha põllumaal tuleb igal aastal sellest vähemalt 5% aktiivsest kasutusest kõrvale jätta. Tingimuslikkuses on vastav protsent toodud madalamale (4%), samas on toodud madalamale ka pindalalise erisuse künnis (10 ha). Erinevuseks on ka see, et senised rohestamise nõuded ei 11/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne kohaldunud väiketootjate skeemis osalejatele, uue perioodi tingimuslikkuses puudub erisus väiketootjatele. Tingimuslikkuse nõuet toetab valitav ökoalade sekkumine, mis suurendab mittetootlike alade osakaalu. Uue nõudega on sisustatud HPK 2 - põllul, millel on rohkem kui 1 ha turvasmuldi, on lubatud rakendada minimeeritud mullaharimist, kuid kündmine ja freesimine ei ole lubatud; lisaks on keelatud kuivendada selliseid turvasmuldadega alasid, mis on seni kuivendamata. Läbi uue nõude on tingimuslikkuses tugevdatud turvasmuldade ja märgalade kaitset. ÜPP I samba otsetoetuste raames rakendatavate kliima- ja keskkonnakavade ehk nn ökokavade (viis sekkumist) toetamiseks on 01.12.2021 seisuga ette nähtud ligikaudu 28% otsetoetuste kogueelarvest4. See on 3% enam kui EL tasemel seatud miinimumeesmärk. Sarnaselt on ÜPP II samba raames rakendatavate spetsiifilisemate keskkonna- ja kliima alaste sekkumiste (eelarvejaotuses erieesmärkide 4, 5 ja 6 alla paigutatud sekkumiste) toetamiseks (kümme sekkumist), ette nähtud ligikaudu 28% II samba kogueelarvest. Nende kõrval saab välja tuua ka loomade heaolusse ja tervisesse suunatud sekkumised, s.h mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse, (neli sekkumist), millega koos on II sambast valdkondlikesse sekkumistesse suunatud eelarve osakaal ligikaudu 39%. Kogueelarvest hõlmavad siintoodud sekkumised kokku ligikaudu kolmandiku. Lisaks panustavad teatud keskkonnaeesmärkidesse ka mõned teised, siin ülevaates arvestamata, sekkumised. Vastavalt ÜPP strateegiakava tulemusnäitajatele (nt tulemusnäitajad R.19 ja R.31) seatud sihttasemetele on keskkonnaeesmärkidega seotud sekkumistega planeeritud hõlmata ligikaudu neli viiendikku Eesti kasutatavast põllumajandusmaast. Suurima oodatava rakendamisulatusega on keskkonnasõbraliku majandamise toetus (vastav kavandatud hõlmatud ulatus 2027. aastal 495 000 ha) ning mahepõllumajanduse ökokava (vastav kavandatud hõlmatud ulatus 2027. aastal 220 000 ha). 4 Seisuga 01.12.2021 12/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PÕHIMÕTTED Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja aruande koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) ja selle rakendusaktidest, samuti EL direktiivist (2001/42/EÜ) teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta ning keskkonnamõju hindamise heast tavast. KSH aruande koostamise lähtekohaks on ÜPP strateegiakava KSH programm (nõuetele vastavaks tunnistatud maaeluministri käskkirjaga 10.03.2020 nr 56). KSH on läbi viidud kvalitatiivse hindamisena. Eksperdihinnangute andmisel tugineti olemasolevatele andmetele, uuringutele, seonduvate keskkonnamõju (strateegiliste) hindamiste tulemustele, taustamaterjalidele, ekspertrühma ja seotud osapoolte (strateegiakava koostamise töörühmade) teadmistele. KSH raames ei viidud läbi valdkondlikke lisauuringuid. KSH hindamine koosneb kolmest peamisest kesksest osast: • Vastavusanalüüs, mille raames hinnati, kas ÜPP strateegiakava arvestab rahvusvaheliste ja riiklike keskkonnakaitse ja säästva arengu eesmärkidega ning on kooskõlas olulisemate asjassepuutuvate teiste valdkondlike strateegiatega. Analüüsi tulemuste ülevaade on esitatud KSH aruande ptk 4, ptk 5 ja Lisa 2. • ÜPP strateegiakava sekkumiste võimalike keskkonnamõjude (välismõjude) analüüs sekkumiste kaupa. Analüüsi tulemuste ülevaade on esitatud KSH aruande Lisa 3. • Erinevate sekkumiste eeldatava kumulatiivse mõju ning ÜPP strateegiakava kui terviku mõju hindamine erinevatele keskkonnaelementidele. Hindamise tulemuste ülevaade on esitatud KSH aruande ptk 6. KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva strateegilise arengudokumendi täpsusastmest. Hindamisel on keskendutud teemadele, mis on strateegiakavaga antavatest suundadest sõltuvad ehk konkreetse arengudokumendi puhul olulised. Arvestama peab, et ÜPP strateegiakava seab eesmärgid ja sekkumiste raamistiku põllumajandussektori arengu suunamiseks. Nende eesmärkide täitumine ning sekkumiste reaalsed mõjud sõltuvad aga nende rakendumise ulatusest ja viisist - nt sellest, millisel määral liitutakse kliima- ja keskkonnakavade toetusskeemidega jne. Siinkohal on oluline märkida, et KSH raames ei teostatud erinevate sekkumiste toetusmäärade ja eelarvete rahalise piisavuse analüüsi, kuna see väljub KSH pädevusest. KSH ekspert on lähtunud eeldusest, et kava koostamisse kaasatud pädevate asutuste ja erialaliitude koostöös leitakse toetuste ühikumäärad, mis võimaldavad saavutada sekkumiste rakendumise strateegiakavas prognoositavale ligilähedases ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas aruandes esitatud mõju hinnangutes küllalt suur määramatus ning üldistusaste, võrreldes näiteks objektipõhiste keskkonnamõjude hindamistega. 13/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 4. RAHVUSVAHELISTE JA EESTI KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA ARVESTAMINE STRATEEGIAKAVA KOOSTAMISEL Keskkonnakaitse eesmärgid on püstitatud erinevates rahvusvahelistes kokkulepetes, EL direktiivides, siseriiklikes õigusaktides ja muudes raamdokumentides. Keskkonnaeesmärgid on täpsustatud ning nende saavutamise strateegiad välja töötatud erinevates valdkondade-ülestes või valdkondlikes strateegilistes planeerimisdokumentides. Seejuures toimib üldjuhul põhimõte, et rahvusvahelisel tasandil sõlmitud kokkuleppeid rakendatakse siseriiklikul tasandil strateegiate/tegevuskavade kaudu. Panustamine Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse on uuenenud ühise põllumajanduspoliitika üheks keskseks üldeesmärgiks. Lisaks on rahvusvaheliste ja Eesti keskkonnaeesmärkidega otseselt seotud järgmised ÜPP strateegiakava erieesmärgid: • Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse (EE4). • Edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk (EE5). • Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemiteenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke (EE6). Seega on keskkonnakaitse eesmärkidega arvestamine olnud ÜPP strateegiakava koostamisel läbivaks ülesandeks. Alljärgnevalt on ülevaatlikult käsitletud valikut üldist raamistikku seadvatest keskkonnapoliitika dokumentidest rahvusvahelisel ja siseriiklikul tasandil ning hinnatud on ÜPP strateegiakava seoseid nendes püstitatud eesmärkide saavutamisega. 4.1 Ülemaailmsed keskkonnakaitse eesmärgid 4.1.1 ÜRO säästva arengu eesmärgid 2015. a 25. septembril võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tippkohtumisel vastu ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030. Tegevuskava 2030 määrab kindlaks 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki ning suunised nende elluviimiseks. Eesmärgid hõlmavad inimeste heaolu, majanduskasvu, tööhõive, innovatsiooni, sotsiaalse kaitse, keskkonnakaitse, energeetika, kliimamuutuse, rahvusvahelise koostöö jm teemasid. Ülemaailmseid säästva arengu eesmärke (ja Eesti riikliku säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ eesmärke) viiakse ellu valdkondlike arengukavade ning tegevusplaanide kaudu. Säästva arengu eesmärkide elluviimise jälgimiseks on Eestis ministeeriumide, Statistikaameti ja huvirühmade 14/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne osalusel kokku lepitud säästva arengu näitajad. Säästva arengu näitajate põhjal koostatakse Eestis regulaarselt aruanne, milles tuuakse esile eesmärkide täitmise seis ja peamised meetmed nende elluviimiseks5. Koostatav ÜPP Eesti strateegiakava 2023–2027 püstitab kolm üldeesmärki (vt ptk 2.2), mille saavutamiseks kavandatud sekkumiste abil panustatakse mitme ÜRO säästva arengu eesmärgi saavutamisele. Eelkõige võib esile tuua seoseid alljärgnevas tabelis (Tabel 1) kajastatud eesmärkidega. Tabel 1. ÜPP strateegiakava eesmärkide ja sekkumiste seosed ÜRO säästva arengu strateegia eesmärkidega ÜRO säästva arengu ÜPP strateegiakava seosed ja panus eesmärgid Eesmärk 2. Kaotada ÜPP strateegiakava üldeesmärk 1 „Tõhustada arukat, vastupidavat ja nälg, saavutada toiduga mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse“, kindlustatus ja parem selle eri-eesmärgid ja väljatöötatud sekkumised annavad oma panuse toitumine ning toetada ÜRO säästva arengu eesmärgi täitmisele. Strateegiakava toetab jätkusuutlikku jätkusuutliku põllumajanduse arendamist, sh põllumajandusmaa põllumajandust väärtustamist ja mahetootmise potentsiaali rakendamist, koos töötlemise ja turustamise ning ekspordivõimaluste toetamisega. Eesmärk 3. Tagada ÜPP strateegiakava aitab läbi erinevate sekkumiste vähendada toiduga kõikidele seotud ohtusid inimeste elule ja tervisele. Näiteks võib tuua vanuserühmadele hea toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud, loomade tervis ja heaolu tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse, mahepõllumajanduse toetused jm. Läbi keskkonnaseisundi parandamisesse suunatud tingimuste vähendatakse keskkonnast (nt saastunud veest) põhjustatud haigestumisi. Eesmärk 6. Tagada ÜPP raames kavandatavad sekkumised ja tingimused (nt maa talvise kõikidele joogivesi ja taimkatte all hoidmine) panustavad põllumajandusliku hajukoormuse kanalisatsioon ning mõju vähendamisele, mis aitab omakorda kaitsta joogiveeks kasutatava veevarude säästev veeressursi kvaliteeti. Näiteks panustavad eesmärki ÜPP strateegiakava majandamine erieesmärk 5 „Edendada säästvat arengut ja loodusvarade (vesi, muld ja õhk) tõhusat majandamist“ ning sekkumised nagu mulla- ja veekaitsetoetus, keskkonnasõbralik majandamine jm. Eesmärk 12. Tagada ÜPP strateegiakava erinevad erieesmärgid ning nende all kavandatud säästev tarbimine ja sekkumised panustavad koosmõjus säästliku põllumajanduse tootmine arendamisse. Muuhulgas panustatakse ressursitõhususe suurendamisse, biomajanduse edendamisse jm. 5 Riigikantselei, 2020. Ülevaade ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis. https://riigikantselei.ee/valitsuse-too- planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng (kasutatud 08.04.2021) 15/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne ÜRO säästva arengu ÜPP strateegiakava seosed ja panus eesmärgid Eesmärk 13. ÜPP strateegiakava erieesmärk 4 „Panustada kliimamuutuste Rakendada meetmeid leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse“ ja kliimamuutuste ja selle sekkumised toetavad säästva arengu eesmärki. Seotud nende mõjude sekkumistena võib näiteks tuua investeeringud metsa kliimamuutustega vähendamiseks kohanemiseks, mulla- ja veekaitsetoetuse, püsirohumaa säilitamise jm. Eesmärk 15. Kaitsta ja Eesmärgi saavutamisele aitab kaasa ÜPP strateegiakava üldeesmärgi 2 taastada maismaa „Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada EL-i ökosüsteeme ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse“ raames kavandatud sekkumiste propageerida nende rakendamine (nt. pärandniidu hooldamine, väärtusliku püsirohumaa säästvat kasutamist säilitamine, elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades jm). Kokkuvõttes arvestab ÜPP strateegiakava ÜRO säästva arengu strateegia ja sellest tulenevate eesmärkidega. 4.1.2 ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse kaitseks võttis ÜRO 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud keskkonna- ja arengukonverentsil vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, mille Riigikogu ratifitseeris 1994. aastal. Konventsiooni üldeesmärkideks on elurikkuse kaitse, ressursside säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Konventsiooni täiendavad kaks geneetiliselt muundatud organismide ohutut käitlemist ja kaitset reguleerivat dokumenti: Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll ning sellega seotud vastutust ja kahju hüvitamist käsitlev Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokoll. 2010. aastal võeti Jaapanis Nagoyas vastu globaalne elurikkuse strateegia 2011-2020 (nn Aichi eesmärgid), millest lähtudes on Euroopa Liidus rakendatud strateegiat „EL-i elurikkuse strateegia aastani 2020“ (vt ka ptk 4.2.2). Konventsiooni kohaselt peab iga riik elurikkuse kaitset ja säästvat kasutamist planeerima läbi vastava strateegia ja tegevuskava (National Biodiversity Strategies and Action Plans, NBSAP). Eestis sai selleks dokumendiks „Looduskaitse arengukava aastani 2020“, kuhu viidi sisse elurikkuse strateegia eesmärgid. Euroopa keskkonnaameti 2020. a raportist6 selgub, et EL on 2020 elurikkuse eesmärkide saavutamisega ajakavast maas. Üldjoontes kavakohane on olnud maismaa- ja merekaitsealade määramine, kuid valdav osa ökosüsteemide ja looduskaitsega seotud eesmärkidest on täitmata. Eesti looduskaitse arengukava täitmise hindamisest7 selgub, et ka mitmeid Eestis seatud liikide ja elupaikade seisundi sihttasemeid ei ole saavutatud. 6 Euroopa Keskkonnaamet, 2019. Euroopa keskkond: Seisund ja väljavaated 2020. aastal. https://www.eea.europa.eu/et/publications/euroopa-keskkond-seisund-ja-valjavaated (kasutatud 10.09.2021) 7 Keskkonnaministeerium, 2021. Looduskaitse arengukava 2020 täitmise aruanne. https://envir.ee/elusloodus- looduskaitse/looduskaitse (kasutatud 10.09.2021) 16/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Eeltoodu tähendab, et eri valdkondade pingutusi elurikkuse kaitsmisel tuleb senisest suurendada. Põllumajanduse seosed loodusliku mitmekesisusega on vahetud ja mitmetahulised. ÜPP strateegiakava üldeesmärk 2 „Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada EL-i keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse“ raames püstitatud eri-eesmärgid (eelkõige erieesmärk 6 „Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke“) ja sellega seotud sekkumised aitavad osaliselt kaasa bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja säästlikule kasutusele. Välja saab tuua nt keskkonnasõbraliku majandamise, pärandniitude hooldamise, mesilaste korjealade toetused, mahepõllumajanduse toetamise jms. Strateegiakavas pakutakse välja ka uusi või ümber kujundatud keskkonnasekkumisi, mis on suunatud just elurikkusele – ökosüsteemi teenuste säilitamine põllumaal, ökoalade säilitamine, väärtuslike püsirohumaade ja väljaspool kaitsealasid asuvate pärandniitude säilitamine. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ÜPP strateegiakava arvestab bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ja sellest tulenevate eesmärkidega. 4.2 Euroopa Liidu või piirkondlikud keskkonnakaitse eesmärgid 4.2.1 Euroopa roheline kokkulepe Euroopa roheline kokkulepe (European Green Deal) on Euroopa Komisjoni pöördumine ning pühendumine tegevustele, mille kaudu on võimalik leevendada negatiivseid kliima- ja keskkonnamuutusi. Kokkulepe hõlmab mitmeid erinevaid poliitikasuundi, sealhulgas puhas energia, kestlik tööstus, elurikkus ja põllumajandus, ning annab suunised nende valdkondade muutmiseks keskkonnaaspektidega arvestades. Euroopa rohelises kokkuleppes on esitatud tegevuskava ressursside tõhusamaks kasutamiseks, liikumiseks puhta ringmajanduse suunas, bioloogilise mitmekesisuse taastamiseks ja saaste vähendamiseks. Kavas on märgitud vajalikud investeeringud ja nende rahastamisvahendid. Selles selgitatakse, kuidas tagada õiglane ja kaasav üleminek, et saavutada ELi eesmärk saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb meetmeid rakendada kõigis majandussektorites. Eesti ÜPP strateegiakava eesmärgid toetavad Euroopa rohelise kokkuleppe üldeesmärgi saavutamist. Otseselt on seotud üldeesmärk 2 „Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada EL- i keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse“ ja sellesse panustavad toetused, näiteks: • keskkonnasõbralik majandamine (maaharimispraktikad, muldade neutraliseerimine); • mulla- ja veekaitsetoetus (turvas- ja erodeeritud muldade orgaanilise süsiniku varude säilitamine); • investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (metsa süsiniku sidumise ja kliimamuutuse leevendamise võimekuse suurendamine); 17/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne • investeeringud bioressursside väärindamisse (nt. kasvuhoonegaaside heidet vähendavatesse rajatistesse ja tehnoloogiatesse). Rohelise kokkuleppe osaks on strateegia „Talust taldrikule“ (Farm to Fork). Strateegia keskendub Euroopa elanikele taskukohase ja kestliku toidu tootmisele, kliimamuutustega võitlemisele ja keskkonna kaitstusele, elurikkuse säilitamisele ning mahepõllumajanduse osakaalu suurendamisele. Strateegias on sätestatud mitmed konkreetsed eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks: • Vähendada keemiliste pestitsiidide kasutamist 50% võrra. • Vähendada toitainete kadu vähemalt 50%, tagades samal ajal, et mullaviljakus ei halvene, ning vähendada väetiste kasutamist vähemalt 20%. • Vähendada 50% võrra antimikroobsete ainete, näiteks antibiootikumide kasutamist põllumajandusloomadel ja vesiviljeluses. • Harida vähemalt 25% põllumajandusmaast mahepõllumajanduslikult. ÜPP strateegiakava sisaldab elemente, mis toetavad strateegia „Talust taldrikule“ eesmärke. Eelkõige saab välja tuua mahepõllumajanduslikud toetused, mille planeeritavates väljundnäitajates on arvestatud pindalalise ulatuse suurendamise vajadusega. Eestis oli 2020. aastal 223 813 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%8. ÜPP strateegiakava eelarve planeerimisel on eesmärgiks seatud mahepõllumajandustoetust saava maa pindala kasv 240 000 hektarile (ha) (sellele lisandub ülemineku toetust saav maa suurusjärgus 10 000 ha) aastaks 2027. Planeeritud kasv on kooskõlas seatud eesmärkidega. Samuti on tingimuslikkuses ja erinevates keskkonnaeesmärkidega seotud sekkumistes otsesed ja kaudsed hoovad väetiste kasutamise ja toitainete kao vähendamiseks ning taimekaitsevahendite kasutamise vähendamiseks. Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete, loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö ja loomade heaolu toetustega panustatakse antibiootikumide kasutamise vähendamisega seotud eesmärkidesse. Nende sekkumiste reaalset (protsendilist) mõju strateegia eesmärkide saavutamisele on aga keeruline hinnata. Pigem võib eeldada, et üksnes ÜPP strateegiakava toel kõiki „Talust taldrikule“ ambitsioone (nt toitainete kao vähendamist vähemalt 50%) ei saavutata, kuna muutused/edasiminekud, võrreldes varasemate toetusskeemidega, ei ole selleks piisavalt tugevad. 25.03.2021 tutvustas Euroopa Komisjon mahepõllumajandusliku tootmise arendamise tegevuskava, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ning strateegiaga „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiaga. Tegevuskavas on esitatud 23 meedet, mis koonduvad kolme telje ümber: edendada tarbimist, suurendada tootmist ning jätkata sektori kestlikkuse tõhustamist. Mahepõllumajanduse tegevuskava on täienduseks riiklikele ÜPP strateegiakavadele ning selles on sätestatud meetmed, mis lähevad kaugemale põllumajandusest ja ÜPP raames pakutavatest sekkumistest. Mahepõllumajandusliku tootmise arendamise tegevuskavaga on Eesti ÜPP raames planeeritud 8 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veebileht, https://epkk.ee/mahepollumajandus/ (kasutatud 21.09.2021) 18/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne sekkumistest otseselt seotud mahepõllumajanduse ökokava ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus. 4.2.2 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 on pikaajaline kava looduse kaitsmiseks ja ökosüsteemide seisundi halvenemise ümberpööramiseks. Strateegia sisaldab kohustusi ja meetmeid, mis tuleb 2030. aastaks ellu viia. Neist ÜPP strateegiakava kontekstis asjakohasemad on nimetatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2). Tabel 2. ÜPP strateegiakava eesmärkide ja sekkumiste seosed EL elurikkuse strateegia eesmärkidega EL elurikkuse strateegia ÜPP strateegiakava seosed ja panus eesmärgid Taastada 2030. aastaks olulised ÜPP strateegiakava on suunatud eelkõige süsinikurikaste kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemidega alade säilitamisele. Muuhulgas seab ökosüsteemidega alad. tingimuslikkus püsirohumaade säilitamise kohustuse ja turvasmuldade kündmise keelu. Valitud sekkumised toetavad metsakoosluste säilitamist ja hooldust (elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades, investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks), aga ka nende taastamist (taimlamajanduse toetamine). Tagada, et elupaikade ja liikide Eesmärki panustavad erieesmärgiga 6 „Panustada kaitsestaatus ja -suundumus ei elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid, halvene; tagada, et vähemalt 30% säilitada elupaiku ja maastikke“ seotud sekkumised. elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa kaitsestaatuse või vähemalt näitab positiivset suundumust. Pöörata tagasi tolmeldajate arvukuse Otseselt panustavate sekkumistena saab välja tuua nt vähenemine. mahepõllumajanduse ökokava, liigirikaste niidukoosluste hooldamist soodustavad toetused (pärandniidu hooldamine, väärtusliku püsirohumaa säilitamine). Vähendada keemiliste pestitsiidide Otseselt panustavate sekkumistena saab välja tuua nt riski ja kasutamist 50% ning keskkonnasõbraliku majandamise (lisatoetus glüfosaadi ohtlikumate pestitsiidide kasutamist mittekasutamiseks, feromoonpüüniste kasutamine, 50%. mitmekesisuse elemendid) ja mahepõllumajanduse ökokava. Kaudselt panustavad kõik tingimused ja sekkumised, mis soodustavad põllukahjurite looduslike vaenlaste levikut, nt ökosüsteemiteenuste säilitamise sekkumine. 19/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne EL elurikkuse strateegia ÜPP strateegiakava seosed ja panus eesmärgid Tagada, et vähemalt 10% Tingimuslikkus seab maastikuelementide säilitamise ja põllumajandusmaast oleks hõlmatud mittetootlike alade eraldamise kohustuse. Samuti väga mitmekesiste panustavad ökoalade ja ökosüsteemiteenuste säilitamise maastikuelementidega sekkumised jm. Tagada, et vähemalt 25% Otseselt panustavad sekkumised on mahepõllumajanduse põllumajandusmaast majandatakse ökokava ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus. mahedalt ja et märkimisväärselt suurendatakse agroökoloogiliste tavade kasutuselevõttu. Istutada ELis kolm miljardit uut Eesmärki toetavad investeeringud metsa kliimamuutustega puud, järgides igakülgselt kohanemiseks, mille raames on muuhulgas ette nähtud ökoloogilisi põhimõtteid. taimlamajanduse toetamine. Vähendada 50% nende punasesse Otsesed seosed puuduvad. ÜPP strateegiakava raamatusse kantud liikide arvu, mida tingimuslikkuses on seatud võõrliigi karuputke esinemisest ohustavad invasiivsed võõrliigid. teavitamise kohustus. Vähendada väetistest saadavate Eesmärki panustavad eelkõige erieesmärgiga 5 „Edendada toitainete kadu 50% ja seega väetiste säästvat arengut ja loodusvarade (vesi, muld ja õhk) tõhusat kasutamist vähemalt 20%. majandamist“ seotud sekkumised. Toitainete kao vähendamisse panustab ka üldrakenduv tingimuslikkus, mis seab muuhulgas talvise taimkatte kohustuse. Kokkuvõttes saab väita, et ÜPP strateegiakava panustab vähemalt üheksa ELi elurikkuse strateegia 2030 raames võetud kohustuse täitmisesse. 4.2.3 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon Läänemere kaitse alase koostöö aluseks on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon, millega on ühinenud Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi ning Euroopa Liit. Konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on moodustatud riikide valitsuste vaheline komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsinki Commission, HELCOM). Läänemere kaitse konventsiooniga on võetud ühiseks eesmärgiks kaitsta Läänemerd kolme põhilise ohukomponendi eest – eutrofeerumine, kalade ülepüük ja ohtlikud ained. 20.10.2021 võtsid Läänemere riikide ministrid vastu uue tegevuskava Läänemere seisundi parandamiseks (Baltic Sea Action Plan, BSAP)9. Tegevuskavas on 200 meedet, mis aitavad 9 Baltic Marine Environment Protection Commission, 2021. Baltic Sea Action Plan. 2021 update. https://helcom.fi/media/publications/Baltic-Sea-Action-Plan-2021-update.pdf (kasutatud 14.12.2021) 20/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne parandada mereelustiku kaitset, vähendada saasteainete ja prügi mõju merele ning muuta merel toimuvad tegevused ohutumaks. ÜPP strateegiakava ja selle raames kavandatud sekkumised on eelkõige seotud uuendatud Läänemere tegevuskava eesmärgiga „Läänemeri on eutrofeerumisest mõjutamata“ ning selle alameesmärkidega „Toitainete kontsentratsioonid on lähedased looduslikule tasemele“ ja „Puhas vesi“. ÜPP erinevad sekkumised eraldi või koosmõjuna toetavad eelkõige järgmiste tegevuste rakendamist: • E6 - Rajada kohaspetsiifilised puhvertsoonid vähendamaks toitainete kadu põllumajandusmaalt, näiteks põldude osadel, kus toimub pinnase äravool ja erosioon, kraavide äärde või suublate läheduses (mulla- ja veekaitsetoetus, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised); • E7 - Tasakaalustada väetamisnorme kohaspetsiifiliselt ja edendada täpseid väetamistehnoloogiaid, et parandada toitainete kasutamise tõhusust ja vähendada toitainete kadu (keskkonnasõbralik majandamine (tinglikult)); • E9 – Edendada mahepõllumajandust, et suurendada selle osakaalu põllumajandusmaast 2030. aastaks vähemalt 25%-ni (mahepõllumajanduse ökokava); • E10 - Vältida sõnniku ja muude orgaaniliste väetiste kasutamist sügisel ilma talvise taimkatteta põldudel (tingimuslikkus, keskkonnasõbralik majandamine (tinglikult)). • E11 - Parandada teadmiste vahetamist, luues dialoogi põllumajandustootjate, ametiasutuste ja otsustajate vahel (AKIS, nõuande toetus, tootjaorganisatsioonide arendamine); • E12 - Suurendada põllumeeste vastastikust õppimist parimate tavade ja uuenduslike tehnoloogiate vallas (AKIS, nõuande toetus, innovatsioonikoostöö projektid); • E19 - Põllumajanduslike kuivendussüsteemide uuendamisel ja renoveerimisel rakendada vajadusel uuenduslikke veemajandusmeetmeid ning looduslähedasi lahendusi (maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised); • E31 - Luua õiguslikud ja institutsionaalsed vahendid iga-aastase põllutasandil väetamise planeerimise ning lämmastiku (N) ja fosfori (P) toitainete tasakaalustamise kasutuselevõtuks kõigis Läänemere piirkonna farmides, et vähendada toitainete ülejääki põllumaadel (keskkonnasõbralik majandamine (tinglikult)); • E34 - Täiendada teadmisi ning edendada toitainete ringlussevõtu alast haridus- ja nõustamisteenuseid (AKIS, nõuande toetus). Samuti otsustasid ministrid muuta Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni põllumajandusreostuse vähendamist puudutavat osa (42-43/2)10. Põllumajanduse kahjuliku keskkonnamõju vähendamiseks Läänemerele lepiti kokku aluspõhimõtted, mis tuleb integreerida 10 Baltic Marine Environment Protection Commission, 2021. HELCOM Recommendation 42-43/2. https://helcom.fi/wp- content/uploads/2021/10/HELCOM-Recommendation-42-43-2.pdf (kasutatud 14.12.2021) 21/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne riiklikesse õigusaktidesse või suunistesse. Olulises osas on need Eesti asjakohastesse õigusaktides juba arvestatud. ÜPP strateegiakava kontekstis saab välja tuua näiteks järgnevaid täiendavaid aspekte: • Orgaaniliste väetiste kõrge kasutustõhususe hõlbustamiseks tuleks kasutada parimat võimalikku laotamistehnikat, olenevalt väetise tüübist, põllukultuurist ja asukohast. • Toitainete kasutamisel tuleb aluseks võtta põllukultuuride eeldatava toitainete vajaduse ning toitainetega varustamise vahelist tasakaalu, et minimeerida eutrofeerumist. Välja töötada ning rakendada tuleks riiklikud juhised väetamissoovitusteks. • Asjakohastes piirkondades peaks haritav ala olema talvel ja sügisel piisava taimkattega, et vähendada taimetoitainete kadu. • Toitainete vette leostumise vähendamiseks tuleks pinnaveekogudele vajadusel rajada puhvertsoonid või settetiigid. Vajadusel määrata põhjavee kaitsevööndid, kus piirata väetamist ning mida hoida püsirohumaana. Märgalad tuleks säilitada ja võimaluse korral taastada. • Välja töötada tuleks programmid, mis hõlmavad meetmeid loomakasvatusest tuleneva ammoniaagi lendumise vähendamiseks. • Soodustada tuleks alternatiivseid taimekaitsemeetodeid. • Edendada põllumajandussektoris keskkonnaküsimuste alast haridus-, teavitamis- ja nõustamissüsteemi. ÜPP strateegiakavas toetavad neid põhimõtteid sekkumised/nõuded, mis on suunatud pinna- ja põhjaveekaitsele, sõnniku- ja silohoidlate kaasajastamisele, taimekaitsevahendite kasutamise vähendamisele, tehnoloogia ning seadmete uuendustele: mulla- ja veekaitsetoetus, mahepõllumajanduse ökokava, keskkonnasõbralik majandamine (s.h talvine taimkate, säästliku toitainekasutuse abivahendi rakendamine, täppisviljeluse lisatoetus), põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud, ökoalad, nõuande toetus jm. Sellised ÜPP strateegiakava sekkumised, millega võib kaasneda põllumajandustootmise ja põllumajandussaaduste töötlemise intensiivistumine/suurenemine, võivad ühtlasi suurendada koormust nii siseveekogudele kui Läänemerele. Põllumajanduse mõju tasakaalustamiseks on ÜPP strateegiakavas kavandatud tingimused ja sekkumised, mis on seotud säästlikumate põllumajanduspraktikate rakendamisega ning keskkonnaseisundi parandamisega. Nagu eespool toodud, panustatakse nende sekkumistega ka uue Läänemere tegevuskava põllumajandusvaldkonda puudutavatesse meetmetesse. Seejuures tuleb märkida, et ÜPP strateegiakava koostamine toimus suuremas osas enne uuendatud tegevuskava vastuvõtmist. Vaadeldes kõigi sekkumiste paketti ehk strateegiakava kui tervikut, saab öelda, et Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ja sellel tugineva tegevuskavaga on kaudselt arvestatud. 22/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 4.3 Eesti keskkonnakaitse eesmärgid 4.3.1 Säästev Eesti 21 ja Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti säästva arengu põhimõtted on paika pandud säästva arengu riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“, mis on heaks kiidetud 2005. aastal. Selle näol on tegemist Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegiaga 2030. aastani. Strateegia pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitavad kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule. Säästev Eesti 21 on üldeesmärgiks seadnud ökoloogilise tasakaalustatuse. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk on jaotatud kolmeks põhikomponendiks: loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamine ning loodusliku mitmekesisuse ja loodusliku alade säilitamine. Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamiseks ei ole koostatud eraldi rakendusplaani, vaid see toimub erinevate valdkondlike strateegiate ja arengukavade kaudu. Tuginedes eelnimetatud dokumendis seatud põhimõtetele, töötati välja Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, mis on katusstrateegiaks keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele. Eesti keskkonnastrateegiat aastani 2030 on lähemalt käsitletud KSH aruande lisas 2 toodud ülevaates. Lisaks alustati 2018. aastal Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ loomist. Strateegia üldosa võttis Riigikogu vastu 12. mail 2021. a, strateegia tegevuskava uuendatakse kord aastas. Tegemist on erinevate otsustustasandite (Riigikogu, Vabariigi Valitsus) koostööstrateegiaga ning kõigi valdkondlike arengukavade katusstrateegiaga. Muuhulgas suunab strateegia toetuste planeerimist ja riigieelarve koostamist. Kuna lähtudes dokumendi olemusest, on strateegia eesmärgid ja suunised eelkõige inimkesksed ehk sotsiaal- ja majandusvaldkonda mitte niivõrd keskkonnakaitset edendavad, ei ole KSH raames seoseid nimetatud dokumendiga põhjalikumalt analüüsitud. 4.3.2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ on kokkulepe Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis ja selle poole liikumise teekonnas. Dokument kiideti Riigikogus heaks 5. aprillil 2017. a. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80%, võrreldes 1990. aasta tasemega. Põllumajanduses antakse kuus valdkondlikku suunist poliitika kujundamiseks: • Suurendatakse ja säilitatakse muldade süsinikuvaru ning kujundatakse ja säilitatakse olulise süsinikuvaruga maa-alasid. Motiveeritakse põllumajandustootjaid suurendama muldade süsinikuvaru, kujundama ja säilitama püsirohumaid, väikemärgalasid ja puhvervööndeid ning vähendama turvasmuldade harimist. • Soodustatakse põllumajandusmaa tõhusat ja keskkonnasõbralikku kasutust ning välditakse selle põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Säilitatakse põllumajandusmaa 23/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne tootmispotentsiaal ja väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala. Praktiseeritakse keskkonna- ja kliimasõbralikke viljelusviise ja tavasid ning rakendatakse tõhusaid põllumajandustehnoloogiaid ja -praktikaid, et säilitada ja suurendada põllumaade viljakust ning tagada sealne elurikkus. • Tõhustatakse taimetoitainete kasutamist ning soodustatakse mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetiste ja keskkonnasõbralike mullaparandajatega. Välditakse orgaanilise aine vajaduseta põllult minemaviimist. • Edendatakse bioenergia tootmist ning selle kasutamist eelkõige selliste taastumatute kütuste asemel, mille tootmine on energiamahukas. Bioenergia tootmisel soodustatakse suuremat tõhusust ja ressursside väärindamist. Biogaasi tootmisel eelistatakse intensiivsest loomakasvatusest pärineva sõnniku ja seni kasutamata rohumaaressursi kombineeritud kasutust. • Suurendatakse põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet toodangu ühiku kohta. Sealjuures keskendutakse sõnnikukäitluse keskkonnasõbralikumaks muutmisele, et piirata ammoniaagiheidet. • Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis suurendavad põllumajanduse kestlikkust. Innovatsiooni edendamiseks seotakse teadustöö tihedalt põllumajandustootmisega hariduse, teavituse ja nõustamise kaudu. ÜPP strateegiakava erieesmärk „Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse“ on kooskõlas kliimapoliitika eesmärkidega. ÜPP strateegiakavas on kujundatud sekkumised, mis kas otseselt või kaudselt panustavad kõigisse valdkondlikesse kliimapoliitika suunistesse. Sellisteks sekkumisteks on näiteks: • püsirohumaa säilitamine, mulla- ja veekaitsetoetus, keskkonnasõbralik majandamine jm (panustavad muldade orgaanilise süsiniku varude säilitamisele, toetavad kliimamuutusi leevendavate maaharimispraktikate elluviimist jm); • investeeringud bioressursside väärindamisse; • põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (nt investeeringud kasvuhoonegaaside heidet vähendavatesse rajatistesse ja tehnoloogiatesse); • innovatsioonikoostöö projektid, • investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse – kliimamuutustega kohanemise ja põllumajandusmaa säilitamise kontekstis. Lisaks on olulised metsanduse ja maakasutuse valdkonna poliitikasuunised: • Metsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võimet suurendatakse tootliku ja kestliku metsamajandamisega ning pikas perspektiivis säilitatakse metsade süsinikuvaru. 24/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne • Säilitatakse või suurendatakse sooalade turbas seotud süsinikuvaru. Välditakse soode edasist kuivendamist ning juba kuivendatud turbaaladel taastatakse võimaluse korral looduslähedane veerežiim või välditakse alade edasist degradeerumist. • Metsanduse ja maakasutuse sektoris eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis aitavad suurendada süsiniku sidumist ning leida alternatiivseid puidukasutusviise. Neid suuniseid järgivad investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (metsa süsiniku sidumise võimekuse suurendamine) ja põllumajandusega seotud taristu kaasajastamisse. Maaparandussüsteemide puhul toetatakse üksnes olemasolevate kuivendussüsteemide rekonstrueerimist, mitte uute alade kuivendamist. Samuti on toetusõiguslik veetaseme kahepoolne reguleerimine ja veetaseme tõstmine turvasmuldadel. Lisaks kliimapoliitika põhialustele on Eestis koostatud järgmised kliimavaldkonna tegevusi suunavad strateegiad/tegevuskavad: „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“. Nimetatud arengukavasid on lähemalt käsitletud vastavusanalüüsi ülevaatetabelis (KSH aruande lisa 2). 4.3.3 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 on raamstrateegia, mis annab pikaajalise visiooni ja suunad valdkonna arengu juhtimiseks ning on aluseks valdkonnaga seotud teiste arengudokumentide ja õigusaktide koostamisel. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 võeti vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega. Eesti maapõuepoliitika põhialuste arengudokument käsitleb kogu maapõue potentsiaali, sealhulgas maavarasid, maapõue kui maatuge, maapõue kui ehituskeskkonda, põhjavett ning maa(põue)soojust. Maapõuepoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk on: maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Dokumendis on muuhulgas sõnastatud järgmised poliitikasuunised: • Maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on alati eelnevalt analüüsitud ning tegutsemisel valitakse kõige sobivamad lahendused. Riik suunab tegevuse korraldamisel rakendama võimalikult keskkonnasäästlikku ja innovaatilist tehnoloogiat. • Maapõueressursside kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Seejuures ei tarbita taastuvat maapõueressurssi üle taastumise määra ja uuritakse võimalusi taastumatute maapõueressursside asendamiseks taastuvate ressurssidega ning ressursside kasutamise tõhusamaks muutmiseks. Maapõuepoliitika põhialused ei loo otseseid tugevaid seoseid põllumajandusega (ja vastupidi), kuid strateegiatel on kaudsed seosed. ÜPP strateegiakava toetab maavarade valdkonna eesmärke ja 25/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne suuniseid näiteks läbi: turvasmuldade kaitse (turvas kui maavara), investeeringute bioressursside väärindamisesse (ringmajanduse põhimõtete toetamine ning taastuvate loodusvarade kasutuse soodustamine taastumatute asemel), innovatsioonikoostöö projektide toetamise (ressursitõhususe suurendamine), veekaitsemeetmete integreerimise sekkumistesse (põhjavee kaitse). KSH ekspert ei tuvastanud töö käigus strateegiate omavahelisi vastuolusid. 4.3.4 Riiklikud valdkondlikud arengukavad Eesti keskkonnakaitse eesmärgid on lisaks püstitatud või täpsustatud valdkondlikes arengukavades/strateegiates/tegevuskavades. Vältimaks vastava info dubleerimist on neid arengukavasid käsitletud ptk 5 („Strateegiakava seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega“) ning KSH aruande lisas 2 toodud ülevaates. 4.4 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et ÜPP strateegiakavas püstitatud eesmärgid ja suunad on üldjoontes kooskõlas rahvusvaheliste ja Eesti keskkonnakaitse lepetega ja nendega seatud eesmärkidega. Välja saab tuua olulise hulga sekkumisi, mis otseselt või kaudselt panustavad ühe või mitme strateegilise keskkonnaeesmärgi saavutamisse. Need sekkumised on vastavalt välja toodud eelnevates alapeatükkides. Mõningate ÜPP strateegiakava sekkumiste elluviimisel (investeeringud loomade ja seadmete soetamisse, tootmismahtude suurendamine, müügivõimekuse tõstmine, turgude laiendamine) ei pruugi olla kõik keskkonnaaspektid arvestatud. Selliste sekkumistega, võivad kaasneda pigem põllumajandustootmise ja põllumajandussaaduste töötlemise suurenemised. Tulenevalt heast mullaviljakusest ja põllumajanduslikest traditsioonidest on osades Eesti piirkondades potentsiaal intensiivseks põllumajandustootmiseks (nt. teravilja- ja piimasaaduste tootmine), mida põhimõtteliselt soodustavad põllumajandustootjate sissetulekutoetused. Suurtootmisest tulenevate võimalike negatiivsete suundumuste vähendamiseks on täiendavad sekkumised suunatud väiksemate põllumajandusettevõtete arendamise ja vähemintensiivsemate tootmisviiside (mahepõllumajandus, püsirohumaad, karjatamine) toetamisele. Seega on ÜPP strateegiakavas otsitud erinevate eesmärkide tasakaalu. 26/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 5. STRATEEGIAKAVA SEOS TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ÜPP strateegiakava koostamisel ja selle KSH läbiviimisel on eesmärgiks kooskõla teiste asjakohaste strateegiatega, valdkondlike arengukavadega ning tegevuskavadega. KSH osaks on vastavusanalüüs ehk võrdlev analüüs, kas ja kuidas toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid ja sekkumised teiste sama tasandi (ehk riiklike) strateegiliste arengudokumentide eesmärkide ellu viimist. Tulenevalt KSH eesmärgist - edendada säästvat arengut - on vastavusanalüüsis keskendutud seejuures eelkõige arengudokumentidele ja/või eesmärkidele, mis on seotud keskkonnahoiuga (vt. lisaks ka ptk 4). KSH programmis nimetatud arengukavade hulgas oli mitmeid, mis lõppesid 2020. aastaga ning milles sisalduvad eesmärgid võivad olla nii ajaliselt kui n-ö moraalselt vananenud, ent uute arengukavade koostamist pole veel alustatud või on see käimas. 2019. a korrastas Vabariigi Valitsus ka kogu riigi strateegilise planeerimise süsteemi ning arvukate arengukavade asemel suunatakse Eesti elu 17 valdkonna arengukava kaudu. See tähendab edaspidi mitmete erineva tasemega strateegiliste dokumentide lõimimist tervikuks ning valdkondlike katusstrateegiate koostamist. Nimetatud protsess on veel töös ja sellest tulenevalt ei ole kõigis valdkondades võimalik ajakohasemaid eesmärke aluseks võtta. Eraldi tuleb ÜPP strateegiakavaga seonduvatest strateegilistest dokumentidest välja tuua ja esile tõsta „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa)11. Arengukava eesmärk on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Arengukava koostamine toimus ministeeriumite ja huvirühmade koostöös ning tegemist on eelnimetatud valdkondade strateegilise arengu n-ö katusdokumendiga. PõKa koondab ühtseks tervikuks mitmed varasemad põllumajanduse ja kalanduse valdkonda suunanud arengudokumendid. ÜPP strateegiakava on otseselt seotud PõKa eesmärkide ning nende saavutamiseks väljatöötatud tegevussuundadega, olles sisuliselt üks tööriistadest, millega määratakse PõKa tegevussuundade elluviimise rahastamisskeem ja tingimused. ÜPP strateegiakava koostamisel on lähtutud PõKa eesmärkidest ja prioriteetidest. Muuhulgas panustab ÜPP strateegiakava otseselt PõKa alaeesmärgi 1 „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ ning selle seitsme tegevussuuna raames määratletud eesmärkide saavutamisesse. Koondülevaade kahe dokumendi seostest on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3). 11 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud 30.01.2020. 27/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Tabel 3. ÜPP strateegiakava seosed „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030“ PõKa eesmärgid Eesmärki panustavad ÜPP strateegiakava sekkumised Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond Väetiste ja Keskkonnasõbralik majandamine; mahepõllumajanduse ökokava; taimekaitsevahendite põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed kasutamise negatiivne mõju investeeringud; ökoalad; mesilaste korjeala toetus; mulla- ja keskkonnale on vähene veekaitsetoetus; väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus; jm Põllumajandustootmise Keskkonnasõbralik majandamine; ökoalad; mulla- ja negatiivne mõju veekaitsetoetus; väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus; kliimamuutustele ja põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed õhukvaliteedile on investeeringud; kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus; jm vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud Säilinud on Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal; ökoalad; põllumajandusmaa elurikkus keskkonnasõbralik majandamine; kohalikku sorti taimede ja maastiku mitmekesisus kasvatamise toetus; mahepõllumajanduse ökokava; pärandniidu ning tagatud on ökosüsteemi hooldamise toetus; mesilaste korjeala toetus; jm teenuste toimimine Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu Eesti on vaba ohtlikest Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus; taimekahjustajatest põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud; ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal; investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks; jm Loomade tervise ja heaolu Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus; tase riigis on kõrge: Eesti on loomade heaolu toetus; mahepõllumajandusliku loomakasvatuse vaba eriti ohtlikest toetus; põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed loomataudidest, üldine investeeringud; loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö karjatervise tase ja loomade toetus; jm heaolu paraneb Tegevussuund 3: toiduohutus Eestis toodetud ja tarbitav toit Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud; on ohutu mahepõllumajanduse ökokava; mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus; keskkonnasõbralik majandamine; loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus; mesindussektori sekkumine jm Tarbija teadlikkus Teadmussiirde- ja nõustamisteenuste toetus; toidutööstuste toiduohutusest on kõrge ja materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud; põllumajanduse ja tehtud valikud on tervist toidusektori müügivõimekuse toetamine; mesindussektori toetavad sekkumine; jm Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses 28/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne PõKa eesmärgid Eesmärki panustavad ÜPP strateegiakava sekkumised Põllumajandusmaa Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks; täiendav võimaldab mitmekesist ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikuseks; põllumajandustootmist põllumajandustootmisega seotud toetused; investeeringud põllumajandusega seotud taristu kaasajastamisse, jm Põllu- ja aiakultuuride sortide Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus; keskkonnasõbralik ning taimse majandamine; mahepõllumajanduse ökokava; jm paljundusmaterjali valik on mitmekesine, kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv Tõuaretusega on tagatud Ohustatud tõugu looma pidamise toetus; Eesti oludesse sobivad tõud ja põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma geneetiline mitmekesisus kasvatamiseks; jm Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine Eesti toiduainesektor on Põllumajandustootjate ja toiduainete töötlejate müügivõimekuse konkurentsivõimeline nii tõstmine; toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed sise- kui ka välisturul investeeringud; põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine; liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine; jm Tootja positsioon turul on Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse tugev põhivarasse; tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise toetamine; jm Eesti tarbijad eelistavad ja Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine; tarbivad Eestis toodetud toitu mahepõllumajanduse ökokava; mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus; teadmussiirde- ja nõustamisteenuste toetus; toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud; liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine; jm Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng Maapiirkonna elanikkond on Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas; aktiivne ja elujõuline põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtluse soodustamine; täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele; LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng; uute väikeste põllumajandusettevõtete arendamine; jm Maapiirkonnas on kasvava Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks; lisandväärtusega investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas; mitmekesine ettevõtlus investeeringud bioressursside väärindamisse; LEADER- kogukonna juhitud kohalik areng; jm Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire 29/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne PõKa eesmärgid Eesmärki panustavad ÜPP strateegiakava sekkumised Teadmiste loome ja Teadmussiirde- ja nõustamisteenuste (AKIS) arendamise toetus; teadmussiire toetab innovatsioonikoostöö projektid; jm põllumajanduse ja kalanduse valdkonna eesmärkide saavutamist Eeltoodu põhjal saab kokkuvõtvalt välja tuua, et ÜPP sekkumised panustavad PõKa-s seotud eesmärkide täitmisele. PõKa eesmärkidele on sõnastatud ka täpsemad mõõdikud ja nende sihttasemed. Kuna ÜPP strateegiakava mõju mõõdikuid ei ole täpsemalt veel välja töötatud, siis ei ole võimalik hinnata mõju mõõdikute kooskõla ning keeruline on hinnata ka ÜPP strateegiakava ja selle sekkumiste piisavust PõKa mõõdikute sihttasemete saavutamiseks. Näiteks sekkumisega „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ panustatakse otseselt veekaitsesse (sõnnikuhoidlad, sisestuslaotuse ja täppisviljeluse seadmed jm), välisõhu kaitsesse (ammoniaaki püüdvad filtrid, sisestuslaotus jm), energiasäästu (säästlikud jahutusseadmed, taastuvenergia lahendused jm), pinnase kaitsesse (täppisväetamine, karjatamisalade investeeringud jm), elurikkuse kaitsesse (keskkonnahoidlikud taimekaitsetehnoloogiad, puudesalude rajamine). Samas ei ole seatud mõju kirjeldavaid arvulisi alaeesmärke, milliste tulemusteni meetmega täpsemalt jõuda soovitakse. Ebaselge on muuhulgas ÜPP strateegiakava (kvantitatiivne) panus lämmastiku kasutamise tõhususe tõstmisesse (sõltub osaliselt toitainekasutuse abivahendi nõude sisustamisest, vt selgitusi ka ptk 6.3.2) ja ammoniaagihete vähendamisesse (sõltub totletud investeeringutoetuste tegelikult sisust, vt selgitusi ka ptk 6.6.2). Tabelis eesmärkidega seotult välja toodud sekkumised panustavad siiski ühtlasi ka eesmärkide alla sõnastatud mõõdikutesse. Teiste KSH eksperdi hinnangul olulisemate ja/või ajakohasemate arengudokumentide ja nende seoste ülevaade on esitatud aruande lisas (Lisa 2). Vastavusanalüüsi võrdlus viidi läbi sama üldistustasemega kui on analüüsi hõlmatud strateegiliste arengudokumentide eesmärkide ja tegevussuundade üldistustase. Vastavusanalüüsis on käsitletud: • Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 • Veemajanduskavad 2021-2027 (koostamisel) • Looduskaitse arengukava aastani 2020 • Metsanduse arengukava aastani 2030 • Pärandniitude tegevuskava aastateks 2021-2027 30/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne • Regionaalpoliitika programm 2021-2024 • Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030 • Riigi jäätmekava 2014-2020 • Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019-2023 • Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 • Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2021-2024 Vastavusanalüüsi tulemuste põhjal saab öelda, et ÜPP strateegiakava eesmärgid ning nende saavutamiseks kavandatud sekkumised on üldjuhul kooskõlas teiste asjakohaste keskkonnakaitselisi kohustusi/meetmeid sisaldavate riiklike arengukavadega ja toetavad nende eesmärkide saavutamist. ÜPP strateegiakava raames jätkatakse erinevate keskkonnatoetuste maksmist, mille eesmärk on toetada elurikkuse säilimist, keskkonnaressursside säästlikku ja otstarbekat kasutamist, kliimamuutuste leevendamise tegevusi jms. Kavandatud sekkumised aitavad kaasa keskkonnahoidlikuma põllumajandustootmise arengule. Esile võib tõsta nt keskkonnasõbraliku majandamise toetuse, mahepõllumajandusliku tootmise toetamise jätkamine, püsirohumaade säilitamine, ökokavad, mulla- ja veekaitsetoetused, biomassi kasutamise ja taastuvenergia tootmise soodustamine, erinevate sekkumiste all mittetootlike investeeringute toetamise jm. 31/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 6. STRATEEGIAKAVA ELLUVIIMISEGA MÕJUTATAV KESKKOND JA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU 6.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele (elusloodusele) 6.1.1 Mõjutatav keskkond Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse all mõistetakse siinkohal erinevaid eluslooduse elemente nagu taime- ja loomaliigid ning elupaigad (kooslused). EL liikmesriikide aruandluse andmed näitavad, et suur osa ELi kaitsealustest elupaikadest ja liikidest on mõjutatud põllumajandus- ja metsanduspraktikatest12. Põllumajanduse intensiivistamine on intensiivse metsamajanduse ja valglinnastumise kõrval üks peamisi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemide seisundi halvenemise põhjuseid Euroopas13. Elurikkuse kaitseks on Eestis 19,4% maismaast ja 18,7% merest võetud kaitse alla. Loodusdirektiivi elupaikade ja liikide seisund on Eestis oluliselt parem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Soodsas seisundis on Eestis rohkem nii liike kui ka elupaiku ning halvas või kehvas seisundis elupaikade hulk on järjest vähenenud14. Seni veel looduskaitset mitte vajavate liikide seisund on aga järjest halvenenud nii Euroopas kui ka Eestis14. Elurikkuse seires kasutatav päevaliblikate indeks on Eestis stabiilne ja täheldatav on väike tõusutrend. Linnuliikide arvukus on aga viimasel 35 aastal olnud langustrendis14. Tõusvat trendi on Eestis täheldatud kimalaste arvukuses, kuid tugevas languses on meemesilaste arvukus15. Põllulindude arvukuse ja liigirikkuse uuringus on välja toodud, et põllulindude üldine olukord Eestis on probleemne - nii põllulindude seire kui riikliku keskkonnaseire programmi raames läbiviidav haudelinnustiku loendus viitab põllulindude arvu vähenemisele Eestis16. Euroopa langustrend on veelgi suurem - Euroopa põllulinnustiku kompleksindeks oli perioodil 1980-2018 - 57%, Eestis oli põllulinnuindeks (14 levinumat kultuurmaastiku haudelindu) perioodil 1983-2020 - 50%16. Samal ajaperioodil ehk 1983–2018 on Eestis langenud ka metsalinnuindeks (25 levinumat metsa haudelindu) 25%14. Seireperioodil 2010-2020 kohatud 5755 pesitsevast põllulinnupaarist loendati 43% Kesk-Eestis ja 57% Lõuna-Eestis16. Dominantseimaks linnuliigiks Eesti põllumajandusmaastikul oli ülekaalukalt 12 European Commission, Directorate-General for Agriculture and Rural Development, 2019. Evaluation of the impact of the CAP on habitats, landscapes, biodiversity. Final Report 13 Euroopa Keskkonnaamet, 2019. Euroopa keskkond: Seisund ja väljavaated 2020. aastal. https://www.eea.europa.eu/et/publications/euroopa-keskkond-seisund-ja-valjavaated (kasutatud 10.09.2021) 14 Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn. 15 OECD, 2018. Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia. OECD Food and Agricultural Reviews. https://doi.org/10.1787/9789264288744-en (kasutatud 13.08.2021) 16 Põllumajandusuuringute Keskus, 2021. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. prioriteedi hindamiseks 2020. aastal läbiviidud uuringute aruanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/Uuringute_aruanne_2020.pdf (kasutatud 13.08.2021) 32/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne avamaastikku eelistav põldlõoke, kellele järgnesid kadakatäks, kiivitaja, sookiur, pruunselg- põõsalind ja talvike. Kimalaste mitmekesisuse ja arvukuse uuringu kohaselt, kuhu on kaasatud Kesk-Eesti ja Lõuna- Eesti seirealad, on aastatel 2009-2020 Kesk-Eestis kimalaste arvukus püsinud stabiilne, Lõuna-Eestis toimus kimalaste arvukuses aastatel 2015-2016 tõus, kuid seejärel arvukus taas langes15,16. Järsk arvukuse langus toimus seejuures 2020. a. Selle põhjuseid ei ole seireandmete analüüsi põhjal suudetud esialgu üheselt selgitada ning peab ootama, milliseid tulemusi näitab järgnevate aastate seire. Põhjuseid saab otsida taimeliikide arvu, õite tiheduse ja rohumaaribade niitmise muutuste koosmõjust. Keskmised kimalasenäitajad loendusraja kohta on peaaegu kõigil juhtudel Lõuna-Eestis siiski kõrgemad kui Kesk-Eestis, mida saab seostada Lõuna-Eesti mitmekesisema maastiku ning suurema püsirohumaade ja liblikõieliste osakaaluga. Seetõttu pakub see piirkond kimalastele rohkem sobivaid elupaiku ja toitu. Elupaikade kui ökosüsteemide seisundi ja ökosüsteemiteenuste laiem (mitte üksnes loodusdirektiivist lähtuv) üleriigiline hindamine ja kaardistamine on toimunud projekti ELME raames17. Põllumajanduse ja elurikkuse kontekstis on oluline välja tuua niidukoosluste ulatus ja seisund. Niiduelupaikade hulka kuuluvad Eesti liigirikkaimad taimekooslused (puisniidud, alvarid, aruniidud). Eesti puisniitudel võib taimeliikide arv küündida enam kui 200 liigini, samas kui külvatud ja intensiivselt majandatavatel rohumaadel on see tavapäraselt 3–5 liiki18. Pärandniidud19 hõlmavad kaardistuse alusel Eestis 1347 km2, millest suurem osa (896 km2) paiknevad kaitstavatel aladel20. Võrreldes teiste ökosüsteemidega (põllumajandusmaad ja metsad) on niitude levik vähene. Metsade kogupindalaks saadi projektis valitud metoodika alusel 24 388 km2. Põllumajanduslikud ökosüsteemid hõlmasid 9703 km2, millest ligikaudu 71% moodustasid põllumajandusmaast külvikorras olevad põllud. Ligikaudu 64% kaitstavatel alade inventeeritud pärandniitudest on heas või väga heas seisus. Väljaspool kaitstavaid alasid olevad niidud on seevastu valdavalt (88%) kehvas või tugevalt taastamist vajavas seisus. Niiduökosüsteemide kaardistamine jõudis järeldustele, et arvestades niiduelupaikade vähesust maastikus, on vajalikud kõik pingutused niiduökosüsteemide seisundi parandamiseks ja leviku laiendamiseks. Selleks tuleks pärandniite säilitada lisaks kaitstavatele aladele ka väljaspool kaitsealasid ning tunnustada muude rohumaade ja soostunud avakoosluste 17 Keskkonnaagentuur, 2021. ELME. https://keskkonnaagentuur.ee/elme (kasutatud 10.09.2021) 18 Veromann, E., Kaasik, R., 2019. Põllumajandusmaa mitmekesisus. Eesti Maaülikool. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-pollumajandusmaa-mitmekesisus.pdf (kasutatud 23.08.2021) 19 Pärandniitude all mõistetakse siin ja edaspidi looduslikke ja ajaloolisi poollooduslikke niidukooslusi, mille inimmõju on piirdunud mõõduka karjatamise ja niitmisega. 20 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend. 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846). https://keskkonnaagentuur.ee/elme#kossteemide-seisund (kasutatud 19.08.2021) 33/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne tähtsust ja tagada nende võimalikult laialdane säilimine ja hea seisund. Sealhulgas on oluline vältida säilinud märgade avatud ökosüsteemide kuivendamist. 2019. aastal esitatud loodusdirektiivi aruande järgi on pärandniitudest soodsas seisundis vaid neli elupaigatüüpi: kadastikud, sinihelmikakooslused, niiskuslembesed kõrgrohustud ning aasrebasesaba ja ürt-punanupuga niidud. Halvas seisundis on puisniidud ja soostunud niidud. Perioodil 2013-2018 on paranenud rannaniitude, loopealsete ja puiskarjamaade üldine seisund. Halvenenud on lamminiitude ja liigirikaste madalsoode olukord. Osaks elurikkusest on ka mullaelustik ning põllumajandusloomad ja -taimed. Viimaste puhul vajab tähelepanu eelkõige kohalikku sorti taimede ja kohalikku tõugu loomade geneetilise ressursi säilitamine. Vastavate rühmade kohta puuduvad Eestis KSH eksperdile teadaolevad laiemad ja/või ajakohased uuringud/seired, mis võimaldaksid olukorrast ja suundumustest asjakohast ülevaadet saada. 6.1.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud Põllumajanduslikul maakasutusel võib olla otsene negatiivne mõju elurikkusele ja ökosüsteemiteenustele (looduse hüvedele) läbi intensiivse majandamise, elupaikade hävimise või muutmise, saasteainete heite, pestitsiidide kasutamise ning võõrliikide sissetoomise. Vastavad negatiivsed mõjud avalduvad elupaikade kvaliteedis, liikide arvukuses (nt põllulinnud, tolmeldajad ja teised kasurid, mullaelustik, aga ka veekogude seisundist sõltuv vee-elustik) ning invasiivsete liikide või haiguste levikus. Euroopa linnu- ja liblika populatsioonide pikaajalise langustrendi ühe olulise põhjusena nähakse põllumajanduse intensiivistumisega kaasnevat elupaikade kadu ja killustumist21,22. Elupaikade lihtsustamise (näiteks põllumassiivide liitmise ja selleks maastikuelementide eemaldamise) ja rohumaade üles harimise tõttu kaotavad linnud pesitsus- ja toitumisalasid. Põllumajanduse intensiivistamine võib tõsta ka põllumajanduskemikaalide kasutamist. Pestitsiidide kasutamise tagajärjel vähenevad putukapopulatsioonid ning seemnete tootmine, mis omakorda vähendab lindude toidubaasi. Samuti nähakse intensiivset põllumajandust mullaelustiku mõjutajana23,24. Ilma suunavate sekkumisteta ÜPP strateegiakavas oleks tõenäoliseks arengusuunaks ettevõtete konkurentsivõime tagamisest lähtuv põllumajanduse intensiivistamine ning üha tugevnev surve elupaikade ulatusele, kvaliteedile ja sidususele ning liikidele, millega kaasneb liigirikkuse jätkuv (ja võimalik et järjest kiirenev) vähenemine. Seda suunda tasakaalustavaks protsessiks võib olla tarbijate kasvav teadlikkus ja sellega kaasnev nõudlus mahepõllumajandussaaduste ja vastutustundlikult 21 European Environment Agency, 2019. The European environment - state and outlook 2020. Knowledge for transition to a sustainable Europe. https://www.eea.europa.eu/soer/2020 (kasutatud 18.09.2021) 22 Jelizakov, A., et.al., 2016. Impacts of agricultural intensification on bird communities: New insights from a multi-level and multi-facet approach of biodiversity. Agriculture, Ecosystems and Environment 2016 (2016) 9-22. 23 Tsiafouli, M.A., et al., 2015. Intensive agriculture reduces soil biodiversity across Europe. Global Change Biology. 21. 973-985. 24 Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, 2020. Põllumajandusliku maakasutuse mõju mullaelustikule: seened mulla bioloogilise seisundi indikaatorina. Uuringu lõpparuanne. 34/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne toodetud toodete järgi, kuid selle protsessi ulatust ja mõju kogu valdkonnale võib lugeda pigem tagasihoidlikuks. Võrreldes n.n mitte-midagi-tegemise stsenaariumiga, on ÜPP strateegiakava keskkonnameetmetel, s.h tingimuslikkusel, seega positiivne keskkonnamõju. Samas näitab tänane keskkonnaseisund ja selle trendid (vt ptk 6.1.1) ka seda, et negatiivsete suundumuste, nt põllulindude arvukuse langustrendi, peatamiseks, ei piisa üksnes juba varem läbi EL põllumajanduspoliitika juurutatud meetmetest. Senisest sekkumiste kogumist tuleks minna kaugemale ja/või sekkumisi täpsemalt suunata. Negatiivseid mõjusid vältivate või leevendavate ning elurikkust soodustavate oluliste praktikatena saab põllumajandusmaastikus ja -tootmises välja tuua eelkõige maastikulise mitmekesisuse, keemiliste taimekaitsevahendite vältimise, liigirikaste pärandniitude säilitamise ja kaitsmise jms. Nende teemadega arvestamist ÜPP strateegiakavas on lähemalt käsitletud alljärgnevalt. • Maastiku mitmekesisus Nii looma- kui taimeliikide ehk üldisemalt kogu elurikkuse hoidmise üks olulisi vahendeid on maastiku mitmekesisus ehk erinevate elupaigatüüpide vaheldumine – maastikuelementide olemasolu, haritavate põllumaade vaheldumine metsaribadega, niitudega, veekogude kallastega. Bioloogilise mitmekesisuse toetamiseks on oluline vältida suurte intensiivselt haritavate ja monokultuursete alade kujunemist. Maastiku lihtsustumine vähendab liigirikkust ning suurendab üksikute liikide dominantsust25. Lisaks on vajalik, et liikidel oleks võimalik elupaikade vahel levida/liikuda ehk elupaikade omavaheline kaugus ei tohi olla suur või neid peavad toetama n-ö astmelauad ja liikumiskoridorid. Oluline on tagada maastikuelementide kvaliteet, mitmekesisus ja sidusus. Maastikuelementide väärtust mõjutab kaugus väärtuslikest poollooduslikest aladest. Mitmekesisuse suurendamiseks on ÜPP strateegiakavas mitmed vahendid, s.h tingimuslikkuse nõuded – maastikuelemendid, põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, püsirohumaade osakaalu säilitamine. Uus sekkumine on „Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal“, millega toetatakse mitmekesises maastikus paiknevaid põlde ehk suunatakse säilitama maastikuelemente. Otseselt keskkonnakaitsesse suunatud tingimuste kõrval saab positiivseks lugeda ka teatud toetuste diferentseerimist väiksemate ettevõtete kasuks. 2019. a läbi viidud uuringus25 otsiti vastust küsimusele, kuidas toetavad maastikuelemendid põllumajanduse jaoks kasulike liigirühmade esinemist ning kas senises toetussüsteemis sätestatud maastikuelementide mõõdud on asjakohased. Leiti, et väga väikeste elementide suutlikkus pakkuda ökosüsteemi teenuse (tolmeldajate ja röövtoiduliste lülijalgsete) pakkumiseks vajalikke tingimusi on ebatõenäoline ning senised maastikuelementide mõõtmed võivad olla liiga väikesed. Põllumajandusmaal asuvad väikesed või kitsad maastikuelemendid on tugevalt mõjutatud maaharimispraktikast ning taimekaitsevahendite ja väetiste triivist. 25 Veromann, E., Kaasik, R., 2019. Põllumajandusmaa mitmekesisus. Eesti Maaülikool. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-pollumajandusmaa-mitmekesisus.pdf (kasutatud 23.08.2021) 35/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne ÜPP strateegiakava 2023-2027 tingimuslikkuses on säilitamisnõudega maastikuelementide (põllusaared, metsasiilud jm) suurused sarnased eelneva ÜPP toetusperioodiga (ehk Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rakendamisega). ÜPP strateegiakavas toetavad maastikuelementide sidusust eeldatavalt ka ökoaladena määratletud alad. Selleks, et ökoalad toetaksid just liigilist mitmekesisust ja neile sobilike alade sidusust, oleks vaja, et nõuet täidetaks eelkõige rohumaaribadega ja maastikuelementidega, mitte lämmastiku siduvate kultuuridega25. Maastikuelementide kvaliteedi puhul võib eeldada teatavat positiivset suundumust läbi ÜPP nõuete järjepidevuse – maastikuelementide säilitamise läbi mitme rakendusperioodi. Näiteks võib oodata looduslikule arengule jäetud rohumaaribade taimekoosluste rikastumist aja jooksul. Rohtsed põlluservad toetavad paljusid erinevaid liigigruppe alates putukatest kuni lindude ja pisiimetajateni. • Mahepõllumajandus Oluline roll elurikkusele on ka mahepõllumajandusliku maa osakaalu kasvatamisel. Liigiline mitmekesisus on tavapõllumajandusega võrreldes mahetingimuses suurem. EL põllumajandustoetuste rakendumise perioodil on mahepõllumajanduslikus kasutuses põllumajandusmaa osakaal Eestis oluliselt kasvanud26. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia ning põllumajandussektorile suunatud „Talust taldrikule“ strateegia seavad eesmärgiks, et Euroopa Liidus oleks mahedalt majandatud 25% kogu põllumaast. ÜPP strateegiakava näeb ette rakendamisperioodil mahepõllumajanduse ökokava alt toetava maa pindala järk-järgulist kasvu. Eestis oli 2020. aastal 223 813 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%27. Juhul, kui mahepõllumajandusmaa pindala kasv jätkub, täidetakse eeldatavalt ka seatud eesmärk. • Pärandniidud Väga oluline aspekt on pärandniitude säilitamine. Looduslikud ja pärandniidud on põllumajandusmaastikus mitmekesisuse allikad, tuumalad, mis pakuvad asendamatuid toitumis-, paljunemis-, pesitsus-, elu-, talvitumis- ja varjepaiku väga paljudele organismidele, sh ka nendele, kes pakuvad otseselt põllumajandusele vajalikke looduse hüvesid nagu näiteks tolmeldamine ja looduslik biotõrje28. Pärandniitude loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil – ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad ning neile omane liigikoosseis muutub ja väheneb. Niidukoosluse hooldamine sobiva režiimiga niitmise või mõõduka karjatamise näol tagab ökosüsteemi hea seisundi ja pikaajalise säilimise. 26 OECD, 2018. Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia. OECD Food and Agricultural Reviews. https://doi.org/10.1787/9789264288744-en (kasutatud 13.08.2021) 27 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veebileht, https://epkk.ee/mahepollumajandus/ (kasutatud 21.09.2021) 28 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend. 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846). https://keskkonnaagentuur.ee/elme#kossteemide-seisun (kasutatud 19.08.2021) 36/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Eesti Maaülikooli poolt teostatud analüüsis29 tuuakse välja, et poollooduslike koosluste kõrval on elurikkuse toetamisel oluline roll ka muudel liigirikastel püsirohumaadel, mida ei uuendata iga 3–4 aasta järel ning mis on enamasti kasutusel ekstensiivse karjamaa või heinamaana. Lisaks jätkuvale toetusele pärandniitude hooldamiseks on ÜPP strateegiakavas välja töötatud tegevuskava toetav uus täiendav sekkumine pärandniitude säilitamiseks väljaspool kaitsealasid – väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus. Väärtuslikel püsirohumaadel ja väljaspool kaitsealasid asuvatel pärandniitudel on keelatud rohukamara kahjustamine (mullaharimistööd), väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine ja ülekarjatamine. Lisaks seatakse rohumaa hekseldamisele ajaline piirang, mis kehtestatakse ministri määrusega. Need nõuded tagavad niitude säilimise ning toetavad elurikkust.  Kuna väärtusliku püsirohumaa hooldamisel ei ole seatud samaväärseid lisatingimusi elupaiga ja liikide kaitseks kui pärandniitude hooldamise toetuses, on siiski teatav oht liigirikaste alade valede meetoditega hooldamiseks. Seetõttu on oluline, et maahooldajatele tagatakse teave ala väärtustest, s.h kaitsealustest liikidest, ning sobivatest/soovituslikest maahoolduspraktikatest. (Vt ka märkusi allpool tolmeldajate teema all). Positiivne on, et pärandniidu hooldamise sekkumises katsetatakse lisategevusena ka tulemuspõhist toetusskeemi. Kaudselt panustavad pärandniitude säilimisse ka mitmed teised strateegiakava sekkumised. Nt võivad tänastel vähemväärtuslikel püsirohumaadel aja jooksul välja kujuneda kõrgema väärtusega kooslused, teatud loomakasvatusse (nt lammastele ja lihaveistele) suunatud toetused panustavad karjatamise säilimisse, investeeringutoetuste abil on võimalik rahastada karjaaedade rajamist, bioressursside väärindamise investeeringutega on võimalik otsida kasutust söödaks mittesobivale rohumassile ning ökosüsteemiteenuste toetus soosib niitude säilitamist maastiku mitmekesistamiseks. ÜPP strateegiakava esmases tööversioonis oli täiendava sekkumisena ette nähtud karjatatava püsirohumaa toetus, mis 01.12.2021 seisuga on strateegiakavast välja jäetud. KSH eksperdi hinnangul oli tegemist valdavalt positiivsete mõjudega (elusloodusele, maastikule, kliimale) sekkumisega, mis soodustas ka nende rohumaade säilimist, mis ei ole arvatud poollooduslike koosluste hulka. Karjatamise soodustamine on küll kaudselt seotud ka ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise toetustega (võttes eelduseks, et karjatamine on nende loomade puhul n.ö tavapraktika) ja loomade heaolu toetusega, kuid sellegipoolest oli suunatud sekkumine täiendav lisavõimalus tõsta karjatamise atraktiivsust. Samas ei olnud sellist eraldiseisvat toetust ka eelmisel ÜPP rakendamise perioodil ning kokkuvõttes on rohumaade säilimisele strateegiakavas siiski varasemast rohkem tähelepanu pööratud. Kõigi sekkumiste koostoimes võib oodata, et ÜPP strateegiakava toel kasvab Eestis hoolduses olevate pärandniitude pindala ja paraneb pärandniitude üldine seisund. 29 Veromann, E., Kaasik, R., 2019. Põllumajandusmaa mitmekesisus. Eesti Maaülikool. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-pollumajandusmaa-mitmekesisus.pdf (kasutatud 23.08.2021) 37/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne • Põllulinnud Põllulindude arvukuse ja liigirikkuse uuringus on järeldatud, et senised MAK meetmed ei ole olnud piisavad nende negatiivsete muutuste ärahoidmiseks30. Kuna langevad trendid ilmnevad kõigi toetustüüpidega aladel ning ka riiklikus seires, ei ole languse põhjuseks ilmselt eri toetustüübiga ettevõtete lokaalsed omapärad, vaid muud laiemalt negatiivset mõju avaldavad tegurid – nt üleüldine põllumajanduse intensiivistumine ja põllumajandusmaastiku homogeensemaks muutumine, samuti välised tegurid nagu kisklus ning mõjud rändeteedel ja talvitumispaikades. Põllumajandusmaastikus lindude arvukust negatiivselt mõjutajatena saab välja tuua nt karjamaade ja põldudega seotud servaelupaikade vähenemise (pesitus- ja toitumisalade kadu), intensiivne maaharimise või liiga varajase rohumaade niitmise (maaspesitsejate kurnade hukkumine), laialdase pestitsiidide ja väetiste kasutamise (kahandab lindude toiduressursse nagu putukad või looduslike taimede seemned) jm.31 Üldisemat põllumajandusmaa kasutust mõjutavad sissetulekutoetused ja tootmiskohustusega seotud toetused, mille iseloomu ja võimalikku mõju on käsitletud alapeatüki lõpus. Põllulindude arvukuse langus on välja toodud ÜPP strateegiakava SWOT analüüsis, kuid põllulindude kaitseks ei ole välja töötatud eraldi sekkumist või sekkumise lisategevust. Lindude kaitsele suunatus on ära mainitud järgmiste sekkumiste juures: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal ning mesilaste korjeala toetus. KSH eksperdi hinnangul võib põllulindude arvukusele otseste või kaudsete positiivsete mõjudega sekkumistena näha näiteks: - ökoalade sekkumist (aktiivsest harimisest välja jäetud alad, kus on keelatud taimekaitsevahendite kasutamine ning niitmine ja hekseldamine on lubatud alates 1. augustist); - sekkumisi, mis soodustavad karjatamist (pärandniidu hooldamise toetus, loomade heaolu toetus, väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus jm) - karjatavad alad on olulised elupaigad; - mahepõllumajanduse ökokava (vähendab taimekaitsevahendite kasutamist); - pärandniidu hooldamise sekkumisse integreeritud lisatingimusi niitmata ala jätmiseks ning kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi elupaigas niitmise keeldu 15. juulini (v.a erisused), võimalust jätta ühel puhkeaastal ala niitmata (kui elupaiga seisund võimaldab), samuti lisategevusi liigikaitseliselt olulistel rannaaladel ning käsitsi niitmiseks; 30 Põllumajandusuuringute Keskus, 2021. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. prioriteedi hindamiseks 2020. aastal läbiviidud uuringute aruanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/Uuringute_aruanne_2020.pdf (kasutatud 13.08.2021) 31 Elts, J. 2018. Põllulindude kaitseks vajalikud tegevused. Eesti Ornitoloogiaühing. https://www.eoy.ee/pics/537_P%C3%B5llulindude_kaitseks_vajalikud_tegevused_2018_1.pdf (kasutatud 21.09.2021) 38/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne - väärtusliku püsirohumaa sekkumisse integreeritud rohumaa hekseldamise ajaline piirang (kaalumisel on hekseldamise keelamine kuni 1. augustini); - keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks; - maastikuelemente, s.h kraaviservasid (varje- ja pesitsuskohtade pakkumine ning toidulaua rikastamine). Arvestades pikaajalisi tugevalt negatiivseid trende põllulindude arvukuses nii Eestis kui Euroopas laiemalt, ei ole siiski alust optimismiks, et ÜPP strateegiakava perioodil see trend sekkumiste mõjul oluliselt muutuks. Muuhulgas, nagu eespool mainitud, peab arvestama, et rändlindude puhul mõjutab liikide arvukust ka nende käekäik väljaspool Eestit. Oluline on eelpool toodud sekkumiste täiemahuline rakendumine. Sellele lisaks tuleks tähelepanu pöörata (juhul, kui ei kujundata täiendavaid vastavasisulisi sekkumisi/lisatoetusi) maaharijate teadlikkuse tõstmisele läbi nõuandeteenuse, et vähendada linnustikku kahjustavaid maaharimisvõtteid ka neil aladel, kus otseseid rangeid piiranguid ei ole seatud. Siinkohal on mõeldud näiteks niitmisvõtteid väärtusliku püsirohumaa hooldamisel (lähemalt käsitletud pärandniitude punkti all) ning rohumaaribade n.ö ülehooldamise vältimist (lähemalt käsitletud tolmeldajate punkti all). Rohumaadel saab elurikkust soodustada hilise niitmisega, keskelt-lahku või servast-serva niitmisega ning niitmata laikude jätmisega. Põllukultuuride puhul soovitatakse nt hõredamat külvi32. Täiendava positiivse mõjuga sekkumisena saaks kaaluda haritavale maale külvamata laikude jätmise sekkumist/lisatoetust. Külvamata laike soovitatakse näiteks põldlõokese toetamise meetmena32. Strateegiakava koostamise protsessis on vastavaid konkreetsemaid ettepanekuid teinud ka Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO). N.ö miinimumprogrammina on välja pakutud, et toetusõigusliku põllupinnana ja ülekülvamise kohustuseta peaks arvestama laike taliviljapõldudel, kus vili on ebasoodsate tingimuste tõttu hävinenud. Maaeluministeerium on vastanud, et sekkumiste rakendamisel selle põhimõttega arvestatakse ja väikeste laikude ülekülvamist ei nõuta. • Tolmeldajad Tolmeldajate levikut soosib maastiku mitmekesisus ning heas seisus pesitsus- ja toitumisalade esinemine, s.h niidukooslused. Kõige efektiivsemaks meetmeks looduslike tolmeldajate soodustamisel loetakse poollooduslike alade säilitamist maastikus33. S.t et juba eespool olulistena nimetatud sekkumistel on oluline roll ka tolmeldajate kaitsel. 32 Elts, J. 2018. Põllulindude kaitseks vajalikud tegevused. Eesti Ornitoloogiaühing. https://www.eoy.ee/pics/537_P%C3%B5llulindude_kaitseks_vajalikud_tegevused_2018_1.pdf (kasutatud 21.09.2021) 33 Veromann, E., Kaasik, R., 2019. Põllumajandusmaa mitmekesisus. Eesti Maaülikool. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-pollumajandusmaa-mitmekesisus.pdf (kasutatud 23.08.2021) 39/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Kimalaste mitmekesisuse ja arvukuse uuringu kohaselt34 on keskmised kimalasenäitajad olnud läbiva trendina madalamad ühtse pindalatoetuse aladel ning kõrgemad mahepõllumajanduse ja keskkonnasõbraliku majandamise aladel. Vastavad toetusskeemid jätkuvad mõnevõrra muudetud kujul ka ÜPP strateegiakavas. Samuti on strateegiakavas mesilaste korjeala toetus, millega toetatakse korjetaimedega alade rajamist. Kõigi nimetatud sekkumiste osaks on piirangud taimekaitsevahendite kasutamisele. Seiretulemuste analüüsil on muuhulgas jõutud järeldusele, et kimalaste levikut on ilmselt soodustanud rohumaaribade nõue34. Rohumaaribad on ÜPP strateegikavas integreeritud nt ökoalade tingimustesse. Samas on andmekogujad välja toonud, et servasid on hakatud üha varem ja sagedamini niitma ning mõnes kohas on servad päris madalmuruseks niidetud34. Seega on välja toodud vajadus teavitustööks, et niitmata ja õitsevad rohumaaribad on elustikule kasulikumad kui pidevalt madalaks niidetud alad.  Elurikkusesse panustavate meetmete positiivse mõju kogu potentsiaali rakendumise eelduseks on põllumajandustootjate teadlikkus elurikkuse kaitsmisest, ökosüsteemiteenuste kasust ja neid võimendavatest maaharimispraktikatest. Muuhulgas on oluline, et välditakse rohumaaribade n.ö ülehooldamist ning piiratakse taimekaitsevahendite kasutamist ökosüsteemiteenuseid pakkuvate alade vahetus läheduses. Kui vastavate teemadega seotud sekkumistes ei olda valmis lisatingimusi seadma ning neis ei ole ka koolituste nõuet, on keskselt oluline, et elurikkuse valdkond oleks tugevalt integreeritud üldisesse nõuandeteenusesse ja teavitustegevusse. Mitte ainult tolmeldajate, vaid ka teiste elusorganismide puhul tuleb tähelepanu pöörata pestitsiidide kasutamisele. Pestitsiidide kasutamisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas võivad elusorganisme mõjutada pestitsiidide jäägid mullas ja vees. Samuti võivad välja kujuneda taimekaitsevahendite suhtes resistentsed kahjurid. Pestitsiidide kasutuskoormuse uuringu kohaselt on perioodil 2007-2019 pestitsiidide kasutamise trend seireettevõtetes tõusev34. 2019. a olid kõige suurema kulunormiga preparaadid, mida ettevõtetes kasutati, glüfosaadi toimeainet sisaldavad herbitsiidid (umbrohutõrjevahendid). Taimekaitsevahendite kasutamise piirangud on seatud mitmesse sekkumisse – keskkonnasõbralik majandamine (glüfosaadi mittekasutamise lisatoetus), ökoalad, mulla- ja veekaitsetoetus, väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus, mesilaste korjeala jm. Loomulikult lisanduvad mahepõllumajandusliku tootmisega maad. Sekkumiste koosmõjus saavutatakse loodetavasti oluline ulatus aladest, kus keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata. Nt mahepõllumajanduse ökokavaga soovitakse liita 220 000 ha ning glüfosaadi mittekasutamise lisatoetusega 150 00 ha maad, ökoaladel moodustab piiranguga ala vähemalt 10% põllumaast. • Vee-elustik 34 Põllumajandusuuringute Keskus, 2021. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. prioriteedi hindamiseks 2020. aastal läbiviidud uuringute aruanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/Uuringute_aruanne_2020.pdf (kasutatud 13.08.2021) 40/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Vee-elustiku seisund on sõltuv veekogudele avalduvast mõjust, mida on käsitletud vastavas alapeatükis (6.3). • Mullaelustik Mullaelustiku kaitseks ei ole eraldi sekkumist välja töötatud, kuid põhimõtteliselt panustavad ka mullaelustikku üldist elurikkust soodustavad sekkumised, s.h maastiku ja kultuuride mitmekesistamine, ning mahepõllumajanduse toetamine (orgaanilise väetise kasutamine mineraalväetiste asemel). Samuti mõjutavad mullaelustikku sekkumised, mis mõjutavad muid mulla omadusi (vt ptk 6.5). • Põllumajandusloomad ja taimekultuurid Põllumajandusega seotud bioloogilise mitmekesisuse oluline osa on ka põllumajandusloomade ja taimekultuuride tõuline/sordiline mitmekesisus. Kohalike geneetiliste ressursside kaitseks on strateegiakavas sekkumised nii kohalike ohustatud taimesortide kui loomatõugude kasvatamise toetamiseks. Sissetulekutoetuste ning põllumajandustootmisega seotud toetuste maksmine võib suunata põllumajandustootjaid tegema investeeringuid, mis võimaldavad maad intensiivsemalt harida ja tuua seeläbi kaasa olulise negatiivse mõju looduslikule mitmekesisusele. ÜPP 2014-2020 programmiperioodi kohta teostatud üle-euroopaline hindamine35 sellise intensiivistumise praktikas toimumise kohta tõendeid ei leidnud. ÜPP strateegiakava toetuste taotlejatel on kohustus täita tingimuslikkuse nõudeid ehk rangemaid keskkonnanõudeid kui sätestatud õigusaktides ning toetused on diferentseeritud väikesemate tootjate kasuks. Sekkumised ei ole otseselt suunatud tootmise intensiivistamisesse. Teiseks ei näe ÜPP strateegiakava ette selliste sekkumiste väljundite (ehk summaarse tootmismahu) kasvu strateegiakava perioodil, mis tooks potentsiaalselt kaasa maakasutuse muudatused ja uute alade hõivamise. Välistada ei saa sektorite tootmismahu kasvu tulenevalt sektorite üldisest paremast võimekusest tänu toetustele, kuid seda on keeruline ÜPP strateegiakava sekkumiste põhjal prognoosida/järeldada. Negatiivne mõju elurikkusele võib avalduda ka läbi investeeringute maaparandussüsteemidesse, kui konkreetsed tööd teostatakse asukohas või viisil, kus see võib kahjustada väärtuslikke liike või elupaiku (nt märjad niidud, veekogudega seotud vee-elustik). Vastava sekkumise tingimustesse on lisatud sätteid, mis on suunatud nende mõjude vältimisele, s.h tingimus, et keskkonnaseisundit ei tohi kahjustada. Kokkuvõttes saab välja tuua ÜPP strateegiakava eelnõu potentsiaalse positiivse mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Strateegiakava toetusskeemidesse on integreeritud uusi elemente, võrreldes varasematega, mis on suunatud otseselt elusloodusele avalduvate mõjude leevendamisele. Samas on selles hinnangus märkimisväärne ebakindlus, sõltudes sekkumiste rakendamise ulatusest ja viisist. 35 European Commission, Directorate-General for Agriculture and Rural Development, 2019. Evaluation of the impact of the CAP on habitats, landscapes, biodiversity. Final Report 41/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Sekkumised, millel on KSH eksperdi hinnangul kaudne või otsene positiivne mõju elusloodusele on koondatud infona välja toodud KSH aruande lisas (Lisa 3). 6.2 Mõju Natura aladele KSH menetluse osana tuleb läbi viia Natura-hindamine ehk Natura aladele avalduvate võimalike keskkonnamõjude selgitamine ja vajadusel leevendavate meetmete välja töötamine. Natura- hindamine teostatakse olemasolevatele rahvusvahelise kaitsega aladele (loodusaladele ja linnualadele). Natura-hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine. Natura-eelhindamise eesmärgiks on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda negatiivne mõju Natura alale ning asjakohase hindamise ehk täismahus hindamise vajadus. Natura alade lühikirjeldus Keskkonnaregistri 2020. a andmetel koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik, kogupindalaga ligikaudu 14 860 km2, 66 linnualast ja 541 loodusalast, mis suures osas kattuvad. Sellest veidi üle poole (ca 8079 km2) paikneb maismaal ja ülejäänud meres. Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 18%36. Loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkideks on üle-euroopaliselt ohustatud liigid ja elupaigad. Eesti Natura 2000 alad on moodustatud 60 Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud elupaigatüübi, 53 II lisasse kuuluva looma- ja taimeliigi ning 129 linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliigi ja rändlinnuliigi kaitseks37. EL liikmesriigid hindavad loodusdirektiivi elupaikade ja liikide seisundit ühtse metoodilise juhendi alusel. Viimase hindamise tulemusena leiti, et soodsas seisundis on Eestis 52% elupaigatüüpidest ja 54% liikidest. Ebapiisavas ja halvas seisundis on seega ligi pooled elupaigatüüpidest ja liikidest. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Strateegiakava sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus on esitatud käesoleva aruande ptk 2. ÜPP strateegiakava ei ole Natura 2000 alade kaitsekorraldust otseselt suunav dokument. Strateegiakavaga ei tehta ettepanekut kaitsealade kaitserežiimi algatamiseks, muutmiseks ega lõpetamiseks. Samas on ÜPP strateegiakaval oluline roll Natura 2000 alade kaitsekorralduse toetamisel. Loodusdirektiiv näeb ette Natura 2000 võrgustiku toimimiseks kaasrahastamise pakkumise erinevatest EL fondidest. Eestis on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond olnud seni üheks suuremaks vastavaks rahastusallikaks. 36 Prioritised Action Framework (PAF) for Natura 2000 in Estonia pursuant to Article 8 of Council Directive 92/43/EEC on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora (the Habitats Directive) for the Multiannual Financial Framework period 2021 – 2027. 37 Keskkonnaministeerium, https://www.envir.ee/et/natura-2000 (seisuga 13.01.2021) 42/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne ÜPP strateegiakava jaotusmehhanismi alusel nähakse ette toetuste maksmised pärandniitude (poollooduslike koosluste) hooldamiseks ning kompenseeritakse Natura 2000 aladel piirangute tõttu saamata jäänud tulu erametsaomanikele. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Strateegiakava analüüsil ei tuvastatud selliseid tõenäolisi arenguid ja tagajärgi, mille puhul võib ette näha negatiivset mõju loodus- ja linnualadele ja/või nende kaitse-eesmärkideks seatud elupaikadele ja liikidele. Kaitse-eesmärke toetab strateegiakava erieesmärk 6 „Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke“ ning sellega seotud sekkumised. Strateegiakava elluviimisega kaasneb otsene positiivne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele läbi pärandniidu hooldamise toetuse. Toetus võimaldab säilitada ja suurendada kaitse-eesmärkideks seatud poollooduslike elupaigatüüpide pindala ning hoida või parandada elupaikade seisundit. Toetus panustab ühtlasi liigilisse mitmekesisusse. Sekkumise põhitegevuseks on pärandniidu hooldamine niitmise või karjatamise teel vastavalt sellele, mis on antud kooslusel lubatud ning vajadusel arvestades Keskkonnaameti seatud erinõudeid. Sekkumisse on integreeritud lisatoetusi/lisatingimusi, mille eesmärk on tagada ala kõrgem hoolduskvaliteet ning parandada elupaiga ja liikide seisundit. Sellisteks on näiteks liigikaitseliselt oluliste rannaalade lisategevus ja koosluse või liigi seisundi parendamise lisategevus. Toetust võib taotleda vähemalt 0,1 hektari suuruse EELISesse kantud pärandniidu kohta, mis asub kaitstava loodusobjekti territooriumil ja mille taastamistegevused on lõppenud. Seega hõlmab tegevus Natura 2000 võrgustikku jäävaid inventeeritud niiduelupaikasid ning läbi sekkumise võib tänu alade püsiva hoolduse oodata vastavate elupaikade seisundi paranemist või saavutatud seisundi säilimist. Sekkumisega soovitakse hõlmata 2028. aastaks 45 000 ha pärandniite. Natura 2000 alade kaitset toetab ka sekkumine „Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades“. Sekkumist rakendatakse Natura 2000 võrgustiku alal ja/või sihtkaitsevööndites väljapool Natura 2000 võrgustiku ala. Sekkumisega ei seata otseselt täiendavaid nõudeid, vaid toetusõigusliku maa majandajad peavad täitma ala kaitsekorrast tulenevaid (vastavate õigusaktidega kehtestatud) nõudeid. Sekkumisega kompenseeritakse metsaomanikele Natura aladel looduskaitseseadusest tulenevate kitsenduste ning linnudirektiivist ja elupaikade direktiivist tulenevate nõuete täitmiseks tehtud kulutusi ja saamata jäänud tulu. Sekkumine toetab seatud piirangute aktsepteerimist ning seeläbi laiemalt looduskaitseliste piirangute rakendamist ja eesmärkide saavutamist. Eelneval perioodil on ÜPP vahenditest antud toetust ka Natura 2000 alal asuvale põllumajandusmaale. Toetuse põhimõtte oli sarnane erametsatoetusele, s.t toetuse taotlejale ei rakendu täiendavaid nõudeid, vaid täita tuleb looduskaitseseadusest ja kaitseala, hoiuala või püsielupaiga kaitsekorrast tulenevaid piiranguid. Alade kaitsekorrast tulenevad piirangud ja nõuded on kõigile kohustuslikud ning neid tuleb täita ÜPP strateegiakava sekkumistest sõltumatult. Seega on toetus (nagu ka erametsade toetus) suunatud eelkõige piirangutest tulenevate sotsiaal-majanduslike 43/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne mõjude leevendamisele (ja piirangute aktsepteerimisele) ning toetuse puudumine liikide ja elupaikade seisundit ei kahjusta. Otsene või kaudne positiivne mõju loodus- ja linnudirektiivi elupaikadele ja liikidele avaldub eeldatavalt ka läbi teiste ÜPP strateegiakava erieesmärkidesse 4, 5 ja 6 panustavate sekkumiste. Sellisteks sekkumisteks on näiteks toetused, mis soodustavad maastikulist mitmekesisust ja looduslike või looduslähedaste alade säilimist põllumajandusmaastikus (ökoalad, ökosüsteemiteenuste säilitamine, keskkonnasõbralik majandamine). Seejuures on positiivne mõju sekkumistel, mis otseselt või kaudselt panustavad rohumaade osakaalu säilitamisele või suurenemisele, s.h väärtuslike püsirohumaade (mis võivad vastata Natura elupaigatüüpide tunnustele ja/või asuda Natura 2000 aladel) säilimisele. Samuti võib kaudse positiivse mõju avaldumist oodata nõuandeteenuste toetamisest – põllumajandustootjate teadlikkuse tõstmine aitab kaasa põllumajanduse keskkonnahoidlikumale arengule. Osad ÜPP strateegiakava sekkumised ei ole suunatud keskkonnaeesmärkidesse vaid põllumajandustegevuse jätkusuutlikusse (sissetulekutoetused ning põllumajandustootmisega seotud toetused). ÜPP strateegiakava ei näe ette selliste sekkumiste väljundite (ehk summaarse tootmismahu) kasvu strateegiakava perioodil, mis tooks potentsiaalselt kaasa maakasutuse muudatused ja uute alade hõivamise. Teise aspektina tuleb arvestada, kas sissetulekutoetuste maksmine võib suunata põllumajandustootjaid maad intensiivsemalt harima. ÜPP 2014-2020 programmiperioodi kohta teostatud üle-euroopaline hindamine sellise intensiivistumise praktikas toimumise kohta tõendeid ei ole leidnud38. ÜPP strateegiakava toetuste taotlejatel on kohustus täita tingimuslikkuse nõudeid ehk rangemaid keskkonnanõudeid kui on sätestatud õigusaktides ning toetused on diferentseeritud väikesemate tootjate kasuks. Sissetulekutoetuse sekkumised ei ole suunatud tootmise intensiivistamisesse. Elupaiku ja liike võivad negatiivselt mõjutada maaparandussüsteemidega seonduvad tegevused (kuivendamise võimalik mõju). Vastava valdkonnaga seotud sekkumisse „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse“ on antud negatiivse mõju välistamiseks seatud järgmised tegevuse abikõlbulikkuse tingimused: • Kavandatav tegevus ei tohi kahjustada keskkonnaseisundit, sh mõjutada negatiivselt Natura võrgustiku alasid. • Kui korrastatakse maaparandussüsteemi, mis hõlmab nii põllumajandusmaad kui ka metsamaad, siis metsakuivendussüsteemi rekonstrueerimiseks võivad kuivendusvõrgu kraavid paikneda Natura võrgustiku maa-ala piirist mitte lähemal kui valdkonna õigusaktiga kehtestatud selle metsa kasvukohatüübile sätestatud kuivenduskraavide pool vahekaugust. Uue kuivendussüsteemi rajamiseks toetust ei anta ning sekkumine on suunatud üksnes olemasolevate süsteemide korrastamiseks, seejuures on seatud lisapiirangud tegevustele turvasmuldadel. 38 European Commission, Directorate-General for Agriculture and Rural Development, 2019. Evaluation of the impact of the CAP on habitats, landscapes, biodiversity. Final Report 44/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Sekkumisest on võimalik toetada ka tegevusi veetaseme tõstmiseks ja kuivendatud turvasmullal märgala kujundamiseks ehk positiivsete mõjudega tegevusi, mis võivad olla vajalikud elupaiga või liigi seisundi parandamiseks. Sekkumise tingimused näevad seega ette, et kavandatav tegevus ei tohi negatiivselt mõjutada Natura alasid. Vältimatult peavad maaparanduslikud tegevused lähtuma ka looduskaitseseaduse alusel kehtivatest piirangutest. Kaitsealadel ja püsielupaikades on kuivendussüsteemide rekonstrueerimine ja hooldus reguleeritud kaitse-eeskirjaga. Hoiualadel peab kinnisasja valdaja esitama kaitseala valitsejale teatise, kui kavandatakse maaparandussüsteemi rajamist või rekonstrueerimist. Kaitseala valitseja keelab tööd, mis ohustavad hoiuala kaitstavate liikide või elupaikade soodsa seisundi säilimist, mille tagamiseks hoiuala on moodustatud. Võimalike negatiivsete mõjude tuvastamine ja vastavalt konkreetse tegevuse ellu viimise välistamine või tegevuse ümber kujundamine peab toimuma vajaduspõhiselt objekti/asukoha tasemel rakendamise etapis, kui on teada tegevuse täpne iseloom ning paiknemine Natura 2000 võrgustiku alade ning nende kaitse-eesmärkideks seatud liikide ja elupaikade suhtes. Kui tegevusega võivad kaasneda negatiivsed mõjud Natura 2000 võrgustiku alale, siis nähakse loamenetluse etapis ette keskkonna mõju eelhinnangu andmine või keskkonnamõju hindamine koos Natura hindamisega. Selle tulemusel kavandatakse vajadusel leevendusmeetmed ja/või tehakse muudatusi ehitusprojektis. ÜPP strateegiakava tasemel ei ole teada, millise iseloomuga konkreetseid objekte ja millises asukohas toetatakse läbi muude investeeringutoetuste (põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud, investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks jm). Tegevustega, millega soodustatakse investeeringuid tootmise kasvuks ja/või uute tootmisobjektide rajamiseks, võivad kaasneda negatiivsed keskkonnamõjud. Strateegiakava KSH tasemel ei ole võimalik mõju avaldumise tõenäosust, selle suunda ega olulisust määratleda. Arvestada saab, et ÜPP strateegiakava vahenditest ellu viidavad investeeringuobjektid järgivad vähemalt samu õigusaktidest tulenevaid keskkonnakaitse nõudeid, kui mistahes muud investeeringuobjektid. S.t. tegevusloa taotlemisel tagada tuleb vastavus looduskaitseseaduse ja kaitsealuste objektide kaitsekorra nõuetele ning sõltuvalt konkreetse tegevuse iseloomust tuleb hinnata tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid, s.h Natura 2000 aladele ja nende kaitse-eesmärkidele avalduvaid mõjusid. KeHJS sätestab, et keskkonnamõju hindamine on kohustuslik mistahes tegevuse kavandamisel, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Teiseks saab tegevuste ellu viimine looduskaitsealustel objektidel, s.h Natura 2000 aladel, reeglina toimuda ainult kaitseala valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekul ja koostööl, mistõttu on tagatud pädev järelevalve võimalike arengute osas. Eelnevast tulenevalt ei ole ÜPP strateegiakava tasemel alust oodata negatiivse mõju ilmnemist Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele või alade terviklikkusele. Juhul, kui asutakse ellu viima ÜPP strateegiakava tasemel täpsustamata tegevusi, tuleb asjakohasusel võimalikke mõjusid Natura 2000 aladele täpsemalt analüüsida (eelhindamist korrata) järgmisel ehk tegevuste rakendamise tasemel. Natura eelhindamise tulemuste põhjal tuleb vajadusel läbi viia Natura asjakohane (täiemahuline) hindamine. Strateegiakava tasemel piiritletavad ja hinnatavad sekkumised ei avalda KSH eksperdi hinnangul negatiivselt mõju loodus- ja linnualadele ning nende kaitse-eesmärkideks seatud elupaikadele ja liikidele. 45/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne ÜPP strateegiakava ellu viimine ei ohusta Natura 2000 alade kaitse-eesmärke ega alade terviklikkust. Natura asjakohase hindamise läbi viimine strateegiakava tasemel ei ole vajalik. 6.3 Mõju pinna- ja põhjaveele 6.3.1 Mõjutatav keskkond Pinna- ja põhjavee seisundist annab ülevaate Veepoliitika raamdirektiivi rakendamise raames teostatav pinna- ja põhjaveekogumite seisundi hindamine. 2019. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu39 kohaselt on Eesti 744 pinnaveekogumist veidi üle poole (55%) heas või väga heas seisundis, kolmandik (31%) kesises seisundis, 14% halvas seisundis ning alla 1% väga halvas seisundis. 2020. aastal hindas Eesti Geoloogiateenistus Eesti 31 põhjaveekogumi keemilise ja koguselise seisundi. Hinnangu kohaselt on 8 põhjaveekogumit halvas seisundis ning neile lisaks 6 põhjaveekogumit heas, kuid ohustatud seisundis. Kokkuvõttes on hinnangu kohaselt Eestis 74% põhjaveekogumitest heas keemilises ja 94% kogumitest heas koguselises seisundis40. Seega ei ole Eestis saavutatud Veepoliitika raamdirektiivis seatud eesmärki saavutada kõigi veekogumite hea seisund. Toitainete koormus on üheks olulisemaks (pinna)veekogude mittevastava seisundi põhjuseks, seda eelkõige väikese valgalaga veekogude korral (kuni 100 km2). Põllumajandusest pärit inimtekkeline toitainete koormus Eesti veekogudele on väga kõrge. Hinnanguliselt moodustab põllumajanduskoormus (s.h. kaod sõnnikuhoidlatest) 89% lämmastiku ja 66% fosfori inimtekkelisest koormusest ning vastavalt 59% ja 30% kogu lämmastiku ja fosfori hajukoormusest siseveekogudele41. Põllumajanduskoormuse kõrval on teiste olulisemate hajukoormuse allikatena välja toodud metsamaa (s.h lageraiealad), märgalad (s.h turbakaevandamisalad) ja sademed, väiksema osakaaluga on asulad. Pinnaveekogumitest 97 kogumil on vähemalt üheks ebasoodsa seisundi põhjuseks toiteained (26 seisuveekogumit, 16 rannikukogumit, 55 vooluveekogumit). Põhjaveekogumitest neljal on halva seisundi põhjuseks ammooniumiooni sisaldus (NH4). Üksnes toiteainete koormuse tõttu ebasoodsas seisundis pinnaveekogumeid on 37 (22 vooluveekogumit, 15 seisuveekogumit). Selliseid põhjaveekogumeid on üks. Seejuures on toiteainete koormusega seotud ebasoodne seisund iseloomulik väiksema valgalaga veekogumitele42. 39 Keskkonnaagentuur, 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang. https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo (kasutatud 29.09.2021) 40 Keskkonnaministeerium, 2021. Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavad 2021-2027 (eelnõu) https://envir.ee/veemajanduskavad-2021-2027-eelnou (kasutatud 20.09.2021) 41 Iital, A. jt 2010. Fosfori- ja lämmastikukoormuse uuring punkt- ja hajureostuse allikatest. Fosforväetistes kaadmiumi reostusohu hindamine. TTÜ Keskkonnatehnika Instituut. https://old.envir.ee/sites/default/files/koormustevahendaminejacd_2010.pdf (kasutatud 23.11.2021) 42 Keskkonnaministeerium, 2021. Meetmeprogramm 2021-2027. Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonnad (eelnõu) https://envir.ee/veemajanduskavad-2021-2027-eelnou (kasutatud 20.09.2021) 46/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavee nitraatiooni sisaldus on viimasel aastakümnel suurenenud. Võrreldes eelmise perioodiga (2012-2015) on viimastel aastatel (2016- 2019) NO3 keskmise sisalduse järgi suure tõusuga seirekohtade osakaal nitraaditundlikul alal 34% ja väikese tõusuga seirekohtade osakaal 23%43. Langeva trendiga seirekohti oli 24%. Kui eelmisel perioodil oli Adavere-Põltsamaa piirkonnas rohkem NO3 piirnormi ületavaid ja tõusutrendiga seirejaamasid, siis perioodil 2016-2019 on hakanud Adavere-Põltsamaa piirkonnas NO3 sisaldus vähenema, kuid Pandivere piirkonnas on varasemate aastatega võrreldes just rohkem piirnormi ületamisi ja esinevad tõusutrendid. Kohati ületab nitraatide sisaldus põhjavee kvaliteedi piirväärtuse ka väljaspool nitraaditundlikku ala. Põhjavee nitraadisisalduse tõusu põhjuste hulgas nähakse põllumajanduse intensiivistumist – karjade koondumist järjest suurematesse farmidesse ning vedelsõnnikutehnoloogia osakaalu suurenemist. Samuti on Eestis suurenenud mineraalväetiste kasutamine43. Põllumajanduse mõjuga seoses väärib tähelepanu ka taimekaitsevahendite jääkide esinemine pinna- ja põhjavees. Pestitsiidide kasutuskoormuse uuringu kohaselt on perioodil 2007-2019 pestitsiidide kasutamise trend maaelu arengukava seireettevõtetes olnud tõusev44. Pestitsiidide kasutamise suurenemine tõstab ühtlasi pinna- ja põhjavee pestitsiidide jääkidega saastumise ohtu. Veeseire käigus on taimekaitsevahendite jääke nii põhja- kui ka pinnaveest leitud üha enam, sh jääkide piirväärtuste ületusi. 2016. ja 2017. a läbi viidud uuringus45 leiti taimekaitsevahendite jääke üle poolte tehtud proovidest. 137 proovist leiti kokku 49 aine jääke, 9 taimekaitsevahendi ja laguaine sisaldus ületas 0,1 µg/l, kokku 34 proovis. Üheksas uuringupunktis oli pestitsiidide summa üle 0,5 µg/l - kahes allikas, kolmes pinnavee punktis ja neljas kaevus. Kõige rohkem leiti kloridasoon- desfenüüli (kloridasooni laguaine). Kloridasooni sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei ole Eestis turule registreeritud ja ühtegi toodet Eestis ei müüda, mistõttu on selle laguaine allikad ebaselged. Enamkasutatud taimekaitsevahendite jääkidest leiti glüfosaati (11 korral, lubatud piirväärtus ületatud 3 korral), glüfosaadi laguainet AMPAt (14 korral, üle 0,1 µg/l 10 korral), metasakloori (15 korral) ja tebukonasooli (13 korral). Põllumajanduse survet veevõtule võib Eestis lugeda mõõdukaks. Keskkonnaagentuuri andmetel moodustab põllumajanduslik veekasutus koguveevõtust ligikaudu 6%. Põllumajandussektori viimase kümne aasta (2010-2019) keskmine veevõtt on olnud 4,6 miljonit m3 pinna- ja põhjavett aastas, kõigi sektorite koguveevõtt 75,9 miljonit m3 aastas46. Põllumajandussektori veevõtt on viimastel aastakümnetel mõnevõrra tõusnud (2002. aastal oli veevõtt 4,1 miljonit m3). 43 Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, 2021. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2016-2019. https://envir.ee/vesi-mets- maavarad/vesi/pollumajandus-ja-veekaitse (kasutatud 20.09.2021) 44 Põllumajandusuuringute Keskus, 2021. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. prioriteedi hindamiseks 2020. aastal läbiviidud uuringute aruanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/Uuringute_aruanne_2020.pdf (kasutatud 13.08.2021) 45 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2018. Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring põhja- ja pinnavees. https://old.envir.ee/sites/default/files/pestitsiidid_aruanne_13_04_loplik_kik_logoga.pdf (kasutatud 20.09.2021) 46 Keskkonnaagentuuri avalikud andmed, https://keskkonnaagentuur.ee/ (kasutatud 04.05. 2021) 47/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Seevastu nõuab toitainekoormuse kõrval tähelepanu pinnaveekogumitele avalduv 47 hüdromorfoloogiline koormus , mis on seotud maaparandusega – veekogude süvendamine, õgvendamine jm. Valdavalt on muutused veekogudes juba toimunud ning tänased maaparandushoiutööd (hoid ja rekonstrueerimine/korrastamine) on väiksema keskkonnamõjuga tegevused kui uue maaparandussüsteemi rajamine. Seejuures leevendavad looduslikud protsessid ajapikku ka varasemate süvendus- ja õgvendustööde mõju42. Sobimatult teostatud vooluveekogude puhastamine võib siiski ka jätkuvalt vähendada elupaiku ja mõjutada negatiivselt veekogu elurikkust. 6.3.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud Põllumajandus on üks olulisemaid pinna- ja põhjavett mõjutavaid valdkondi. Põllumajanduse negatiivsed mõjud on seotud eelkõige veekeskkonda jõudva toitainekoormusega ning maaparandusega kaasnevate vooluveekogude hüdromorfoloogiliste muutustega. Läbi põllumajanduspoliitika on võimalik negatiivseid mõjusid vähendada, pöörates tähelepanu nii haju- kui punktallikatetele ehk maakasutusele, väetamis- ja maaharimispraktikatele, sõnniku- ja silohoidlatele, pestitsiidide kasutamisele, maaparandustöödele. Pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks koostatavates uue perioodi (2021-2027) veemajanduskavades on ÜPP strateegiakava sekkumised välja toodud kui üks oluline vahend (teiste meetmete kõrval) põllumajanduse mõju vähendamisel pinna- ja põhjaveele. Arvestades, et vee seisundi parandamisel ei ole põllumajandusega seotud valdkondades (eeskätt toitainekoormuses ja selle mõjus) viimasel aastakümnel olulisi edusamme toimunud (vt ptk 6.3.1), on seatud eesmärkide suunas liikumiseks, sarnaselt teistele valdkondadele, vaja minna senisest kaugemale ja/või sekkumisi täpsemalt suunata/tõhusamalt rakendada. Seniste maaelu arengukava meetmete mõju hindamine veekeskkonnale on Eestis olnud keeruline – maaelu arengukava meetmetega ja meetmeteta alad paiknevad maastikus hajutatult, mistõttu vesikondadele ja põhjaveekogumitele avalduvat maaelu arengukava mõju ei ole võimalik teistest mõjuritest eraldada48. Liikmesriikide ülesel mõju hindamisel hinnati senises ÜPP raamistikus tõhusateks veekaitsemeetmeteks: nõuetele vastavus (puhverribad, talvine taimkate, maastikuelemendid), rohestamise meetmed (põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, püsirohumaa säilitamine), keskkonna- ja kliimameetmed, mahepõllumajandusliku tootmise toetus ning vähemalt määral investeeringutoetused49. Uue perioodi soovitustena toodi välja, et otsetoetused peaksid olema paremini suunatud ettevõtetele, kes rakendavad vähem kasumlikke, kuid keskkonnale soodsamaid 47 Hüdromorfoloogilise koormuse all mõistetakse koormust, mis mõjutab veekogu sängi ja/või kallaste looduslikkust, veerežiimi, voolu tõkestamatust, veekasutust jms. 48 Põllumajandusuuringute Keskus, 2019. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 prioriteetide 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 vahehindamise lõpparuanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/PMK-uuring-MAK2014-2020- prioriteedid-1-6-vahehindamine-2019.pdf (kasutatud 13.08.2021) 49 European Commission, Directorate-General for Agriculture and Rural Development, 2019. Evaluation of the impact of the CAP on Wwter. Final Report 48/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne tavasid. Vältima peab tootmise kontsentreerumist ning kaaluma peaks täiendavaid abikõlbulikkuse kriteeriumeid, mis arvestavad põllumajandusmaa piisavust ettevõtte loomühikute kohta. Pinna- ja põhjaveele avalduva mõju leevendamisesse panustavad KSH eksperdi hinnangul vähemalt alljärgnevad ÜPP strateegiakava sekkumised (loetelu ei ole mõeldud ammendavana): • Tingimuslikkuse nõuetes sisalduvad püsirohumaa osakaalu säilitamine (püsirohumaadelt on toitainete ärakanne reeglina väiksem kui haritavalt maalt), talvine taimkate (toitainete sidumine ja vee-erosiooniga toimuva kande vähendamine); • Mahepõllumajanduse ökokavas sisalduv keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vältimine; • Keskkonnasõbraliku majandamise toetuses sisalduv talvine taimkate, glüfosaadipiirang ja lisatoetused glüfosaadi mittekasutamiseks ning enesekontrolliplaaniks koos koolitusega, säästliku toitainekasutuse abivahendi kasutamine (mööndustega); • Ökoalades sisalduv taimekaitsevahendite kasutamise keeld, toitainete triivi vähendavad rohumaaribad; • Maaparanduslike keskkonnakaitserajatiste all maaparanduse mõju vähendamine toitainete ja setete kandele (nt settebasseinid) ning hüdromorfoloogiale ja vee-elustikule (nt koelmupadjandid); • Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (sõnniku- ja silohoidlad, täppisväetamise tehnoloogia, sisestuslaotuse seadmed, investeeringud vee kokkuhoiuks ja taaskasutuseks katmikaladel jms); • Mulla- ja veekaitsetoetus (põhjavee kaitseks maa rohukamaras hoidmine, pinnaveekaitseks laiendatud veekaitsevööndid); • Erinevad sekkumised, mis otseselt või kaudselt toetavad maa rohumaana säilitamist. ÜPP strateegiakava eelnõu asjakohased sekkumised on kantud ka veemajanduskavadesse ehk neid nähakse veemajanduskavade eesmärkide täitmise vahendina. Keskkonnasõbraliku majandamise ja mulla- ja veekaitsetoetuse sekkumistes on nõue säästlikku toitainekasutust soodustava virtuaalse tööriista kasutamiseks (FaST), kuid selle täpne sisu on hetkel veel teadmata. Samuti on sekkumistes nõue mullaproovide võtmiseks, kuid ilma täpsustusteta edasiste sammude kohta. KSH eksperdi hinnangul oleks üks olulisemaid meetmeid toitainekoormuse vähendamisel konkreetsem liikumine toitainebilansi arvutamise ja arvestamise (ehk toitainebilansist lähtuvalt lämmastikväetiste sisendi vähendamise) rakendamise suunas. Ka Euroopa Komisjoni soovitustes50 juhitakse tähelepanu, et nii intensiivselt kui ka ekstensiivselt haritavates piirkondades tuleks püüda saavutada parem toitainete tasakaal, võttes arvesse 50 Komisjoni Talituste töödokument. Komisjoni soovitused Eesti ÜPP strateegiakava kohta. SDW (2020) 375 final. 49/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne piirkondlikke erinevusi. Toitainebilansi arvutamise ja arvestamise kasutuselevõtu soodustamine on meetmena nimetatud ka Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskavas. Nitraaditundliku ala tegevuskavas on välja toodud, et liikudes toitainebilansi arvutamise suunas on oluline see teema liita ka ÜPP strateegiakavasse. Samuti on toitainete tasakaalu tagamise olulisusele viidatud, ja ühtlasi esitatud konkreetseid ettepanekuid vastava tulemuspõhise toetuse välja töötamiseks, ka strateegiakava koostamisse kaasatud huvirühmade poolt. Võimalik on, et FaST täidabki tulevikus soovitud eesmärki, kuid ÜPP strateegiakava eelnõu käesolevas etapis ei saa selles kindel olla.  Pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks ning vastavate keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on vaja, et vastavate töövahendite kättesaadavusel toetaks ÜPP strateegiakava sisulist toitainebilansiga arvestamist. Eesmärgiks peab olema bilansist lähtuv lämmastikväetiste kasutamise tõhustamine/lämmastikukao vähendamine võimalusel põllumassiivide tasemel. Positiivsena saab välja tuua, et loodud on täppisviljeluse praktikate rakendamise lisatoetus, mis toetab eelnimetatud eesmärki, eeldusel, et täppisviljeluse osaks on täppisväetamine. Vastava lisatoetuse tingimused sisustatakse pärast riikliku e-põlluraamatu tööriista valmimist, mistõttu on selle tegelikku sisu ja mõju sarnaselt toitainekasutuse tööriistale keeruline üheselt hinnata. KSH eksperdile on arusaamatu mulla- ja veekaitsetoetuse põhimõte, et toetus on suunatud ainult keskkonnasõbraliku majandamise või mahetoetuse saajatele kui aktiivsematele põllumajandustootjatele. Kuna oma sisult (tingimustelt/nõuetelt) on tegu eeldatavalt mõjusa sekkumisega ja veekogude on probleemistik ulatuslik (muuhulgas mõjutab vooluveekogudesse jõudev koormus ka Läänemerd), võiks selle sekkumise rakendamine olla võimalikult lai. Pinnaveekaitsetoetuse taotlemine on seejuures kitsendatud nii tootjapõhiselt (eelnimetatud tingimus), asukohapõhiselt (üksnes loodusliku veekoguga piirnevad maad) kui veekogu seisundi põhiselt (veekogu peab olema toitainetega seotult kesises, halvas või väga halvas seisundis). Kõik need tingimused kokku on tootja jaoks tõenäoliselt keeruliselt jälgitavad, mis tõenäoliselt täiendavalt vähendab huvi niigi piiratud toetuse kasutamise vastu. Pinnavee sekkumise raames on toetust võimalik taotleda ainult vahetult loodusliku veekoguga piirnevatele põldudele. Samas panustab loodusliku veekogu seisundi kujunemisesse ka läbi kraavide ja drenaažisüsteemide kanduv koormus kaugematelt põldudelt. Sõltuvalt veekogust ja selle valgala suurusest võib vastav koormus olla suuremgi. Veekaitsetoetuses ette nähtud nõuded on KSH eksperdi hinnangul asjakohased. Sekkumisest võib eeldada otsest positiivset mõju pinna- ja põhjaveele. Samas piiravad sekkumise tingimused oluliselt selle rakendamise võimalusi ja tulemusi ning piiratud rakendamisest tulenevalt ei ole mõju eeldatavalt piisav, et tuua kaasa olulist muutust veekogumite seisundis. 50/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne  Eelnevast tulenevalt soovitab KSH ekspert laiendada toetust lisaks loodusliku veekoguga piirnevatele põldudele ka kraavidega piirnevatele põldudele (seejuures võib rakendada erisusi tingimustes) ning mitte kitsendada toetuskõlbulikke taotlejaid keskkonnasõbraliku majandamise või mahetoetuse saajatele Võimaliku konkreetse lahenduse on välja pakkunud Eesti Keskkonnaühenduste Koda - võimaldada sekkumise raames taotleda toetust ka kraavidega piirnevatele põldudele nt 6 m laiuse puhvervööndiga. Teiseks vajab sekkumise rakendamisse liikumisel hoolikat kaalumist, millised andmed võetakse aluseks veekogumi seisundi hinnangu osas (iga-aastased vahehinnangud, veemajanduskavade seis vm). Lahendused, mis tuginevad ühe konkreetse aasta seisundi hinnangutel, ei pruugi probleemi ulatust piisavalt hästi arvestada. Soovitus on kaaluda võimalusi pikemate seireperioodide arvestamiseks ja/või täiendavate toetusõiguslike alade jooksvat lisamist toetusskeemi, kui uuemad seisundihinnangud näitavad varasemalt heas seisundis veekogumi langemist kesisesse, halba või väga halba seisundisse vms. Veekogude hüdromorfoloogilise seisundi parandamisesse panustavad sekkumised, mis suunavad veekogude kaldaid hoidma looduslähedases seisundis, murukamaras. Negatiivne mõju veekogude hüdromorfoloogilisele seisundile võib kaasneda maaparandussüsteemide kaasajastamisesse suunatud tegevustega, kui sellega kaasneb veekogu põhja või kallaste muutmine vms. Maaparandussüsteemide uuendamisega/hooldamisega saavad kaasneda positiivsed mõjud veekeskkonnale eelkõige juhul, kui ühes tegevustega rakendatakse (uusi) keskkonnakaitsemeetmeid ja/või vähendatakse toitainete edasi kandumist. KSH eksperdi seisukoht on, et maaparandussüsteemide korrastamise rahastamisel peaks olema eelistatud sellised tegevused, mille raames võetakse ühtlasi samme maaparanduse keskkonnamõjude vähendamiseks. Seda eriti juhul, kui tegu on veekogudega (eesvooludega), mille kesine, halb või väga halb seisund on seotud maaparandussüsteemidega (varasemate veekogu füüsiliste omaduste muutmistega). Seejuures võib leevendusmeetmeks teatud juhtudel olla ka „teha nii vähe kui võimalik“ ehk säilitada veekogu võimalikult looduslähedane olukord ning teostada vaid eesvoolu toimimiseks hädavajalikud tööd. Eelnevast tulenevalt esitas KSH ekspert ÜPP strateegiakava esmasele eelnõule järgneva soovituse:  Kaaluda tingimust, et veekogude puhul, millele on veemajanduskavades vastav vajadus/meede ette nähtud51, tuleb korrastustööde osana ette näha keskkonnakaitserajatised/muud asjakohased leevendusmeetmed. Lisameetmete mitterakendamise puhul peaks see asjakohaselt selgelt põhjendatud. Vastava soovitusega on ÜPP strateegiakava 01.12.2021 versioonis teatud osas juba ka arvestatud – lisatud on põhimõte, et toetuse andmisel eelistatakse keskkonnakaitserajatise ja leevendusmeetmete 51 Veemajanduskavad perioodiks 2021-2027 on KSH läbi viimise ajal veel koostamisel. Meetmeprogrammi versioonis 23.05.2021 on vastavatele veekogumitele määratud nt meede HPK01 “Veekeskkonda säästvad eesvoolude hoiutööd ning vajadusel keskkonnakaitse- ja leevendusrajatise rajamine või rekonstrueerimine” 51/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne rakendamist, sh eelistatakse neid taotlusi, millel on puutumus veemajanduskava meetmeprogrammis eristatud veekogumitega, mille puhul tuleb maaparandussüsteemi korrastamisel rakendada keskkonnakaitsemeetmeid. Lisaks tegi KSH ekspert ettepaneku, et teise etapi tööde uuendusprojektid peaks, sarnaselt riigieesvoolude korrastamise tingimustele, olema koostanud pädev isik, kes on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise alal. Ka see soovitus on ÜPP strateegiakava uuendamisel sekkumise tingimusena arvesse võetud. Kokkuvõttes on ÜPP strateegiakavas tervikuna oluline hulk asjakohaseid ja eesmärgipäraseid sekkumisi ja tingimusi, millel on otseselt või kaudselt positiivne mõju pinna- ja põhjaveele. Arvestades seniseid raskusi Eesti veekogude hea seisundi saavutamisel ja Läänemere kaitsel, tuleks kaaluda siiski veel täiendavaid võimalusi ambitsioone tõsta ehk ÜPP strateegiakava mõju tugevdada. 6.4 Mõju maastikule ja kultuuripärandile 6.4.1 Mõjutatav keskkond Pisut üle poole Eesti pindalast hõlmavad metsad. Põllumajandusmaa ja sood koos rabadega katavad kumbki umbes ühe viiendiku Eesti territooriumist. Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal Eestis 975 323 ha põllumajanduslike majapidamiste poolt kasutatavat põllumajandusmaad52. Kasutatava põllumajandusmaa pindala on viimasel aastakümnel kasvanud (2010. a 929 686 ha). Samas on veidi vähenenud püsirohumaa osakaal kasutatavast põllumajandusmaast (2010. a 30% ja 2020. a 28%). Sarnased trendid (haritava maa pindala kasv ja püsirohumaade pindala vähenemine) on toimunud enamustes piirkondades. Püsirohumaade pindala kasv on toimunud Saare ja Hiiu maakonnas. Kõigi maakondade trende on siiski keeruline usaldusväärselt välja tuua, kuna haldusreformiga on muutunud osade maakondade piirid. Kui ühelt poolt on põllumajandusmaad uuesti kasutusele võetud, leidub ka piirkondi, kus põllumajandusmaad on pöördumatult kasutusest välja langenud. Nende piirkondadena väärivad välja toomist nt Tallinna ja Tartu lähitagamaad, kus alates 2000. aastate algusest on arendatud ulatuslikke elu- ja tööstusrajoone. Seetõttu on oluliseks muutunud ja fookusesse tõstetud väärtusliku põllumajandusmaa ja kõrge boniteediga muldade kaitse. Valglinnastumise (täisehitamise) kõrval toimub põllumajandusmaade vähenemine ääremaadel paiknevate põllumaade metsa kasvamise mõjul. Metsamaa pindala on peamiselt põllumaade metsastumise tõttu pikaajaliselt mõõdukalt kasvanud. Põldude võsastumise protsess on tänaseks, võrreldes 1990. aastatega, siiski aeglustunud53. 52 Statistikaameti statistika andmebaas. https://andmed.stat.ee/ (kasutatud 13.08.2021) 53 SA Eesti Koostöö Kogu, 2020. Eesti inimarengu aruanne 2019/2020. Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud. https://www.inimareng.ee/print/EIA-2019.pdf (kasutatud 16.08.2021) 52/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Muutumas on ka Eesti metsade struktuur - okasmetsi on vähem ja metsad noorenevad. Metsa struktuuri mõjutab raie intensiivsus. Vahemikus 2012–2018 vähenes kõigi metsatüüpide kogupindala. Üleminekulisi alasid (raiesmikke) lisandus neli korda rohkem kui kadus, see tähendab, et raiesmike kogupindala suurenes 751 km2.53 Eesti põllumajandusmaastikud on piirkonniti eriilmelised. Näiteks Kagu-Eesti künklik pinnamood ja vahelduv mullastik on soodustanud mosaiikse väikeste põllumassiividega maastiku kujunemist, samas kui Kesk-Eesti viljakatel muldadel on tekkinud suurte põllumassiividega ja vähese vaheldusrikkusega põllumajanduspiirkonnad. Traditsioonilised põllumajandusmaastikud on osaks Eesti kultuuripärandist. Kultuuripärandi aspektist väärivad esile tõstmist pärandniidud. 20. sajandi algul moodustasid pärandniidud hinnanguliselt kuni 40% Eesti territooriumist. 2020. aasta seisuga on pärandniite hinnanguliselt 130 000 ha54. Kuna pärandniitudel on ka oluline looduskaitseline väärtus, on neid lähemalt käsitletud juba eespoolt (vt ptk 6.1). Samuti pakuvad need maastikud väärtuslikuks hinnatud avatud vaateid, mistõttu on põllumajandusmaastikke haaratud läbi planeeringute (üleriigiline, maakonna- ja üldplaneeringud) väärtuslike maastike hulka. Osaks kultuuripärandist saab maastike kõrval lugeda ka põllumajandusega seotud ehituspärandit (s.h taluhooned), vanu maaharimistraditsioone (rannaalade karjatamine, vikatiga niitmine jms) ning kohalikke loomatõuge ja taimesorte. Eesti maatõugu veis, eesti hobune, eesti raskeveohobune, tori hobusetõu universaalsuuna ja vana-tori suuna alampopulatsioon, eesti vutt ja kihnu maalammas on kantud ohustatud tõugu loomade loetellu. Nende tõugude puhul on aretusvalikutel suur tähtsus tõu säilimisele. 6.4.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud Käesolevas peatükis on keskendutud eelkõige maastike kultuurilistele aspektidele. Maastiku ökoloogilisi aspekte on lähemalt käsitletud eespool, ptk 6.1. Põllumajandusmaastikes toimuvate üldiste negatiivsete suundumustena võib välja tuua maastiku ühetaolisemaks muutumise, s.t suurte põllumassiivide kujunemise. Põllumajandusmaastike kultuuriliste ja visuaalsete väärtustena saab esile tõsta eelkõige maastikuelementidega rikastatud avatud vaated ning õistaimedega pärandniidud. ÜPP strateegiakava sekkumiste ja tingimuste pakett püüab seda maastiku vaesumuse suundumust pidurdada ning on seeläbi positiivse mõjuga. Strateegiakava positiivne mõju maastikele tuleneb maastikulise mitmekesisuse soodustamisest läbi tingimuslikkuse ja keskkonnaeesmärkidesse suunatud sekkumiste (maastikuelemendid, põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, püsirohumaade osakaalu säilitamine, 54 Keskkonnaamet, 2021. Pärandniitude tegevuskava aastateks 2021-2027. https://old.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/parandniitude_tegevuskava_2021-2027_1.pdf (kasutatud 20.09.2021) 53/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal, ökoalad, keskkonnasõbralik majandamine). Vastavad sekkumised panustavad nii maastiku ökoloogilistesse (maastik kui elupaik) kui kultuurilistele väärtustesse (maastiku visuaalsed ja emotsionaalsed väärtused). Tingimuslikkus seab kohustuslikuks maastikuelementide ja mittetootlike alade ulatuseks vähemalt 4%. Ökoalade sekkumine näeb ette, et ökoaladena määratletakse vähemalt 10% kogu põllumajandusmaast. Toetusega loodetakse liita ligikaudu 500 000 ha maad (ehk enam kui pool põhisissetulekutoetustega hõlmatud maast). Kuna ka tingimuslikkusesse ehk kohustuslikesse baasnõuetesse on seatud nõuded nt maastikuelementide säilitamiseks (kuigi väikeses ulatuses) ning ilma toetusteta on surve maakasutuse majanduslikuks optimeerimiseks veelgi suurem, võib eeldada, et ilma ÜPP strateegiakava rakendamiseta oleks maastiku lihtsustumise suund tugevam. Kas sekkumised suudavad seda suundumist täiesti peatada, on keeruline prognoosida. Läbi põllumajandussektori elujõulisuse toetamise (s.h otsetoetused) panustatakse üldiselt põllumajandusmaastike säilitamisesse, s.h väärtuslikeks maastikeks arvatud alade avatuse säilimisse. Positiivne on siinjuures ümberjaotatav sissetulekutoetus, mis soosib just väiksemaid ettevõtteid. ÜPP strateegiakava kui tervik panustab väärtuslike põllumajandusmaade kasutuses hoidmisesse. Muuhulgas saab siinkohal välja tuua investeeringud põllumajandusega seotud taristu kaasajastamisse, mis võimaldab põllumaade jätkuvat sihtotstarbelist kasutust. Tugeva positiivse mõjuga sekkumisteks võib lugeda neid, mis toetavad eelkõige just n-ö traditsioonilist maakasutust, sealhulgas pärandniitude säilimist (pärandniidu hooldamise toetus, väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus, karjatamist soosiv loomade heaolu toetus jm). Väga oluline on, et ÜPP strateegiakava näeb ette toetatavate pärandniitude pindala kasvu. Pärandniitudega seonduvat on lähemalt käsitletud ka eespool, KSH aruande ptk 6.1. Eraldi saab pärandniidu hooldamise toetuse puhul esile tõsta seda, et toetusõiguslike alade hulka on arvatud Rebala muinsuskaitseala pärandniidud. Rebala muinsuskaitseala eesmärk on tagada looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud kultuurmaastiku – ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku – terviklik säilimine55. Alal paiknevate pärandniitude hooldus on muinsuskaitseala eesmärgi täitmiseks otseselt vajalik tegevus. Suurendamaks positiivseid mõjusid kultuuripärandile on oluline toetada põllumajandustavade ja - teadmiste säilimist. Sellega seoses väärib välja toomist pärandniidu hooldamise lisatoetus vikatiga või hobuniidukiga niitmisele, mis keskkonnakaitseaspektide kõrval panustab just traditsioonide säilitamisesse. Samuti on positiivne maastikku rikastavate ja ühtlasi kultuuripärandiks olevate kiviaedade jätkuv arvestamine toetuse alla kuuluvate maastikuelementide hulgas. Osaks Eesti kultuuripärandist on kohalikku sorti taimede kasvatamine ja kohalikku tõugu loomade pidamine. Mõlemale tegevusele on ette nähtud (jätkuv) toetamine. Seega on ÜPP strateegiakaval tervikuna maastikule ja kultuuripärandile positiivne mõju. 55 Vabariigi Valitsuse 11.02.2016 määrus nr 21 “Rebala muinsuskaitseala põhimäärus” 54/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 6.5 Mõju mullastikule 6.5.1 Mõjutatav keskkond Eesti looduslikud olud on kujundanud mullastiku mitmekesisuse. Eesti mullastikule on iseloomulik karbonaatmuldade ning soostunud ja soomuldade suur osatähtsus. Mullastikukaardi alusel on Eestis turvastunud muldade osakaal 6,3% ja turvasmuldade osakaal 24,6%. Kuivendamata (kuivenduskraavist kaugemal kui 100 m) madalsoo ja siirdesoo muldasid on Eestis säilinud alla 10%, rabamuldadest on kuivendusest mõjutamata ligi 60%56. Keskmisest viljakamad põllumullad levivad Järva-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Viljandi- ja Tartumaal, madalaim on boniteet Hiiu- ja Läänemaal57. Eesti põllumuldade peamised probleemid on mulla orgaanilise aine vähenemine, muldade tihenemine, muldade toitainevaru vähenemine ning piirkonniti ka hapestumine. Samuti on probleemiks kuivendussüsteemide amortiseerumine ning sellega seotud muldade liigniiskus, muldade tihenemine ja kasutusvõimaluste vähenemine.Lisaks ei ole viljaka mullastikuga põllumajandusmaa olnud teede ja hoonetega katmise eest piisavalt kaitstud. Majandamisotsuste tegemisel mullanäitajatega arvestamine, täppisväetamine ning taimetoitainete- ja huumusbilansi koostamine ei ole Eestis laialdaselt kasutusel58. Eesti põllumajanduslikus kasutuses olevate muldade huumushorisondi süsiniku varu on viimastel aastakümnetel suurenenud, kuid süsiniku varu suurenemine on seotud peamiselt huumushorisondi tüsenemisega sügavkünni läbi, mida 80ndate lõpus laialdaselt praktiseeriti59. Mulla orgaanilise süsiniku (Corg) varu sisaldus suurenenud ei ole. Põllumajandusuuringute Keskuse analüüs60 näitab, et kaalutud keskmine Corg varu 0-30 cm tüseduses mullakihis rohumaadel pisut suureneb, kuid põllumaadel väheneb. Seejuures on Corg varu põllumaadel toimuv vähenemine kõrgem kui suurenemine rohumaadel. 2020. a riikliku mullaseire tulemused61 näitasid Corg sisalduse vähenemist 56 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend. 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846). https://keskkonnaagentuur.ee/elme#kossteemide-seisun (kasutatud 19.08.2021) 57 Vastavalt maakondade põllumajandusmaade kaalutud keskmisele boniteedile (Allikas: Seletuskiri maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7c8ef216-2b60-4424-a44d- 8a686c10d41c/Maaelu%20ja%20p%C3%B5llumajandusturu%20korraldamise%20seaduse%20muutmise%20ning%20s ellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus (kasutatud 23.11.2021) 58 ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüs. Tööversioon seisuga november 2020 59 Eesti Maaülikool, 2019 (vastutav täita Karin Krauer). „Projekti „Mulla süsinikuvarude seis ja dünaamika“ lõpparuanne 60 Põllumajandusuuringute Keskus, 2017. Mulla orgaanilise süsiniku varu muutus ja CO2 emissioon erinevate toetusmeetmete ning maakasutuse puhul. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2019-11/Kliimamuutused_2016.pdf (kasutatud 10.12.2021) 61 Põllumajandusuuringute Keskus, 2021. Riikliku keskkonnaseire programmi täitmine. Mullaseire. Mullaseire 2020. a. lõpparuanne. https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=22687651&monitoringWorkUid=20464531 (kasutatud 16.08.2021) 55/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne seirealade mulla huumushorisondis. Võimaliku põhjusena on välja toodud mulla harimisvõtted, nt mustkesas hoidmine, kuivendamine, mulla lasuvustihedust suurendavad. Oluline näitaja mullaviljakuse ja seega muldade majandamise seisukohast on muldade hapestumine, mida esineb eriti karbonaadivaese lähtekivimi tõttu Kesk- ja Lõuna-Eestis. Kokku on rohkem kui kolmandik Eesti põllumajandusmaast happeline. Happeliste muldade osakaal on hakanud aasta- aastalt suurenema62. Põllumuldade reaktsiooni hoidmiseks taimede kasvuks soodsal tasemel tuleb muldi neutraliseerida. Üheks muldade halvendavaks ja viljakust vähendavaks protsessiks on erosioon, mille tagajärjeks on ühelt poolt mullaviljakuse ja põllukultuuride saagi langus ning teiselt poolt mullaosakeste ja toitainete jõudmine veekogudesse. Eesti pinnamood on valdavalt tasane ja kõrguste vahed väikesed, mistõttu erosiooniohtlike põllumaade osakaal on vähene. Suurema mõjuga on Eestis vee-erosioon. Tuuleerosioon Eestis on oma kahjustavalt toimelt vähem oluline, põhjustades peamiselt mullaomaduste varieerumist põllu piires, aga erinevalt vee-erosioonist suuremahulist mulla ärakannet ei toimu63. Aasta keskmine mulla ärakanne Eestis on üle kõikide maakasutusklasside 0,08 t/ha, põllumajanduslikus kasutuses maadel 0,21 t/ha64. Seejuures on põllumajanduslikus kasutuses maadel erosioon kõrgem intensiivselt haritaval maal ning madalam rohumaadel. Piirkondlikult on erosioon olulisemaks probleemiks Kagu-Eesti vahelduva reljeefiga aladel (Võrumaal, Põlvamaal, Tartumaal, Valgamaal). Taimekaitsevahendite jääkide sisaldust mullas on uurinud Põllumajandusuuringute Keskus. 2020. aastal määrati taimekaitsevahendite toimeainete jääke ja jälgi kokku 55 mullaproovist65. Taimekaitsevahendite jääke leiti kokku 314 korral, millest 47,8% oli tegemist taimekaitsevahendi kasutamise jälgedega ehk toimeaine sisaldus oli alla määramispiiri. Enamlevinud taimekaitsevahendite jääkide liigiks on fungitsiidid (54% proovidest). Glüfosaadi jääke või jälgi tuvastati 2020. a 49,1% analüüsitud proovidest ja tema laguprodukti AMPA-t 90,9% analüüsitud proovidest. 6.5.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud Muldade seisundit võivad negatiivselt mõjutada valedest majandamisvõtetest tulenev viljakuse langus, tihenemine, erosioon, taimekaitsevahendite jääkide kuhjumine, samuti turbamuldade kuivendamine jms. 62 Põllumajandusuuringute Keskus, 2019. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 prioriteetide 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 vahehindamise lõpparuanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/PMK-uuring-MAK2014-2020- prioriteedid-1-6-vahehindamine-2019.pdf (kasutatud 13.08.2021) 63 Köster, T., Penu, P., Kikas, T. 2008. Erosiooniohtlike muldade levik Eestis. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/uploads/sites/2/2017/01/Erosiooniohtlike-muldade-levik-Eestis.pdf (kasutatud 08.04.2021) 64 Kull, A., Kull, A., Kikas, T., Penu, P., 2019. Erosioon. Nähtuse olemusest selle hindamise ja poliitikani. Ettekanne 05.12.2019 X Mullapäeval Tartus, https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/2019-12-05-mullapaev-erosioon- AKULL.pdf (kasutatud 10.12.2021) 65 Põllumajandusuuringute Keskus, 2020. Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus ja erinevate toimeainete püsimine mullas erineva agrotehnoloogia rakendamisel. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/TKV_2020_koduleht.pdf (kasutatud 06.09.2021) 56/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne ÜPP strateegiakava mõju, mis on seotud süsiniku sidumisega mullas, s.h turvasmuldadega, on käsitletud KSH aruande ptk 6.7 (mõju kliimamuutustele). Vastavas peatükis on käsitletud ka kuivendatud muldade teemat. Käesolevas peatükis on hinnatud mõju üldisemalt muldade säilimisele ning mullaviljakusele ja mullaelustikule. ÜPP strateegiakava panustab otseselt ja laiaulatuslikult põllumuldade hoidmisesse põllumajanduslikus kasutuses ehk ühtlasi ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitsesse. MAK meetmete mõju uuringus on leitud, et varasemate ÜPP toetusmeetmete mõju muldade (agrokeemilistele) omadustele on olnud üldjoontes positiivne66. Tulemusindikaatoriga „mulla viljakuse parandamine“ on ÜPP strateegiakavas seotud järgmised sekkumised: mulla- ja veekaitsetoetus, keskkonnasõbralik majandamine, mahepõllumajanduse ökokava, väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus, ökoalad, ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal. Mulla viljelusväärtuse säilitamisesse või tõstmisesse panustavad ka investeeringud maaparandussüsteemide kaasajastamisse. Muldade ja nende seisundi kaitsesse panustavad näiteks: • maa rohukamaras hoidmine (mulla struktuuri säilitamine, mullaelustiku kaitsmine, toitainete leostumise ja erosiooni vältimine), • talvine taimkate (erosiooni ja toitainete leostumise vähendamine), • viljavaheldus (mulla viljakuse säilitamine (eeldusel, et jälgitakse külvikordade koosmõju huumusbilansile jm mulla omadustele), umbrohtumise ja taimehaiguste leviku vähendamine), • taimekaitsevahendite kasutamise piirangud (vähendavad taimekaitsevahendite jääk mullas) koosmõjus optimaalse mehhaaniliste umbrohutõrjeseadmete kasutamisega, • orgaaniliste väetiste kasutamine (mulla omaduste parandamine, s.h positiivne mõju mullaelustikule), • täppisviljelus (väetiste optimaalne kasutus põllu lõikes, mulla toitainetasakaalu parandamine), • lupjamine (happeliste muldade mullareaktsiooni neutraliseerimine), • rohumaaribad jm maastikuelemendid (mullaelustiku toetamine). 66 Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire ja uuringute büroo, 2018. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. Ja 5. Prioriteedi püsihindamine. Mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/uploads/sites/2/2018/03/Mulla_viljakuse_orgaanilise_aine_uuring_2017_kohta_20 18.pdf (kasutatud 19.10.2021) 57/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Mullaproovide võtmise positiivsete mõjude avaldumise eelduseks on mullaproovide tulemustele tuginevad teadlikud majandamisotsused. Tingimuslikkuses saab uue olulise, positiivse mõjuga, nõudena välja tuua kündmise keelu põllumassiividel, mille pindalast vähemalt 90% moodustavad turvasmullad (rakendub tootjapõhiselt 50% ulatuses). Eelneva põhjal saab eeldada, et ÜPP strateegiakava mõju mullastikule on positiivne. Põllumuldade kaitse kõrval kaitstakse teatud ulatuses ka metsamuldasid, eelkõige läbi Natura 2000 erametsade kaitsmise toetamise. 6.6 Mõju välisõhu kvaliteedile 6.6.1 Mõjutatav keskkond Põllumajanduse mõju välisõhu kvaliteedile seisneb ennekõike loomakasvatusest pärinevatest heidetest nii loomapidamishoonetest kui ka sõnniku säilitamisest ja laotamisest. Vastavad peamised saasteained on ammoniaak (NH3), metaan (CH4) ja dilämmastikoksiid (N2O). Oluliseks välisõhu seisundit mõjutavaks faktoriks on ka lõhnaheide. Ammoniaagiheide tuleneb osalt ka väetiste kasutamisest. Eesti ammoniaagi heitkogused tulevad peamiselt põllumajandusest – 2019. aastal 9,4 tuhat tonni ehk umbes 88,7% kogu ammoniaagiheitest (Joonis 1). EL direktiivist ja välislepingust tulenevate nõuete67 kohaselt on Eesti kohustatud 2005. aastaga võrreldes ammoniaagi heitkoguseid aastatel 2020-2030 vähendama 1%. Kuigi põllumajandussektoris rakendatud tehnoloogilised uuendused ja keskkonnakaitselised meetmed (nt sõnnikulaotamise lühem kestvus ja aeg) omavad mõju põllumajandusest tekkivatele heitkogustele, on ammoniaagi heitkogused võrreldes 2005. aasta baastasemega aga aastaks 2019. hoopis suurenenud 4,9%. Heitkoguste suurenemine on leidnud aset eeskätt seotuna piimakarja tootlikkuse kasvuga ja tahesõnniku tehnoloogia vedelsõnniku tehnoloogiaga väljavahetamise tõttu.68 67 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nr 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (NEC- direktiiv) ja Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni Göteborgi protokoll 58/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Joonis 1. Ammoniaagi heitkoguste muutused ja päritolu. (Allikas: Keskkonnaagentuur)68 Põllumajandusettevõtete tegevus on reguleeritud keskkonnakompleksloaga (edaspidi ka kompleksluba) või keskkonnaloaga paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks (edaspidi ka õhusaasteluba). Kompleksloa kohustus on ettevõtetel kes kasvatavad sigu (üle 2000 nuumsea või 750 emise), veiseid (üle 400 piimalehma) või kodulinde (üle 40 000). Õhusaasteluba on kohustuslik sigade (üle 1000 nuumsea või 625 emise), veiste (üle 300 piimalehma) ja kodulindude (üle 30 000) kasvatamisel. Osa põllumajandustootjaid on õhusaasteloa või registreeringu kohuslased kütteseadmete kasutamisega seotud nõuetest lähtuvalt (saasteained – lämmastikoksiidid, vingugaas, vääveldioksiid, tahked osakesed, orgaanilised ühendid ja raskmetallid). Keskkonnaotsuste andmebaasi KOTKAS heiteallikate registri69 andmetel on põllumajandusega seotud tegevustele väljastatud 229 erinevat kompleksluba või õhusaasteluba, millest 188 on põllumajandustegevusteks ja 41 on seotud põletusseadmetega. Põllumajandusuuringute keskus on 2019. aastal läbi viinud MAK 2014-2020 vahehindamise70. Ammoniaagi heite kohta on uuritud, kuidas on maaelu arengu programm toetanud põllumajanduses tekkiva kasvuhoonegaaside ja ammoniaagiheite vähendamist (sihtvaldkond 5D). Oluline on märgata, et hindamises uuriti kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heidet ühiselt, kuigi meetmed, mis kummagi 68 Keskkonnaagentuur, 2021. Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990-2019. https://keskkonnaagentuur.ee/media/522/download 69 Keskkonnaotsuste andmebaas KOTKAS, Heiteallikate register. Avaandmed sorteeritud SNAP koodi järgi - põllumajandustegevused on 10xxxx koodiga ja põletusseadmed 0230xx koodiga. https://kotkas.envir.ee/opendata (kasutatud 27.09.2021) 70 Põllumajandusuuringute keskus, 2019. "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" prioriteetide 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 vahehindamise lõpparuanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/PMK-uuring-MAK2014-2020- prioriteedid-1-6-vahehindamine-2019.pdf 59/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne heidet mõjutavad suuremalt jaolt sisuliselt ei kattu. Vahehindamise aruande kohaselt MAK meetmed, mis ammoniaagiheite vähendamiseks ette nähtud, olid ennekõike investeeringutoetused või pindalapõhised meetmed, millel peaeesmärk oli muu. Sihtvaldkonna 5D eesmärki sekkuvate projektidega on hindamise järgi kaetud ammoniaagi heide 238 tonni, mis moodustab vaid 2,64% kogu põllumajanduse NH3 emissioonist. Võib öelda, et MAK 2014-2020 meetmed ammoniaagiheite vähendamist oluliselt ei mõjutanud. 2020. aastal koostatud MAK 2014-2020 hindamise aruanded välisõhu- ja täpsemalt ammoniaagiheidet otseselt ei puudutanud. 6.6.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ÜPP strateegiakava ei ole ellu kutsutud otseselt välisõhu kvaliteedi parandamiseks ja suuremalt jaolt keskendub strateegiakava tegevustele ja eesmärkidele, mille seos välisõhu kvaliteediga on kaudne või puudub. Välisõhu kvaliteediga on otseselt seotud erieesmärk EE5 „Edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk“. Erieesmärgi saavutamiseks loodud sekkumised, mis muuhulgas ka välisõhku puudutavad, on kirjeldatud allpool. Põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute sekkumisega toetatavate tegevuste hulka kuuluvad muuhulgas investeeringud sõnniku sisestuslaotuse seadmetesse ja ammoniaaki püüdvate filtrite ostmine. Toetus on ette nähtud osaliselt tagastatava ning osaliselt tagastamatu abina. Nimetatud sekkumise mõju välisõhu seisundile on praeguses etapis keeruline määratleda. Eeldatavasti muudab püüdeseadmete rakendamine põllumajandushoonetele ja väetise lendumise vältimiseks vajalike seadmete soetamine välisõhu seisundit paremaks, kuid selle sekkumise mõju ulatust on raske ette näha, kuna sekkumisega rahastatakse rida teisigi tegevusi ning reaalselt välisõhu seisundit parandavate tegevuste osakaalu on raske hinnata. KSH eksperdil puudub teave, kas ja millisel hulgal on ammoniaagifiltreid Eesti põllumajandushoonetes kasutusel (eeldatavalt pole see kasutus kuigi laialdane) ning meetme selle rakendumist ja sellest tulenevat kasu on keeruline prognoosida. Ammoniaagifiltreid ei ole soovitatud ka Õhusaasteainete vähendamise programmi71 meetmetes ammoniaagiheite vähendamiseks. Küll on aga ammoniaagiheite vähendamiseks seal välja pakutud erinevaid sõnnikuhoidalte katmise meetodeid. Programm näeb efektiivse meetmena ette sõnnikuhoidlatele jäiga või elastse katte rajamist (telk- või betoonkatusega hoidlad), samuti kinniseid teras- või plastikmahuteid. Põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute sekkumises on toetus sõnnikuhoidlate ehitamiseks, kuid selgelt pole välja toodud eraldi tegevusi sõnnikuhoidla katmiseks, mis täidaksid välisõhu heite piiramise eesmärki. Mahepõllumajanduse ökokava, mulla- ja veekaitsetoetused, keskkonnasõbralik majandamine ja väärtusliku püsirohumaa säilitamine panustavad välisõhu kvaliteeti ennekõike läbi mineraalväetiste kasutamise vähenemise või orgaanilise väetise täpsema doseerimise, ning ka need on toodud 71 Keskkonnaministeerium, 2019. Teatavate õhusaasteainetega heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030. https://ec.europa.eu/environment/air/pdf/reduction_napcp/EE%20final%20NAPCP%2029Mar19.pdf 60/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmis oluliste meetmetena ammoniaagiheite vähendamiseks. Mitme sekkumise (olulisimaks keskkonnasõbralik majandamine) puhul on nõuetes nimetatud säästliku toitainekasutuse abivahendi kasutamist. Kahjuks pole teada, mis on hetkel veel arendamises oleva FaST reaalsed võimalused ja kas selle abil saab ka näiteks lämmastikuringe kohta täppisarvestust pidada. Välisõhu seisundile võib mõju avaldada ka nõuande toetus ja innovatsioonikoostöö projektide toetus, kui nõustamise ja projektide sisu hõlmab ka asjakohaseid välisõhu seisundi parandamise teemasid. Samuti on teatud mõju võimalik toidutööstuse materiaalsetest ja immateriaalsetest investeeringutest – mittetootlikud investeeringud on ette nähtud muuhulgas positiivset keskkonnamõju taotlevatele tegevustele, samuti on panustamine keskkonnaga ja kliimaga seotud tegevustesse seatud üheks taotluste hindamise kriteeriumiks. See annab alust loota, et välisõhu seisukohast taotletakse investeeringuid tegevustele, mis võtavad arvesse kaasaegseid keskkonnanõudeid. Ka investeeringud bioressursside väärindamisse võivad samal alusel välisõhuseisundi paranemist toetada. Kõigi eelpoolmainitud sekkumiste puhul on reaalse mõju suurust ilma investeeringu projektide sisu teadmata siiski raske hinnata. Laiemalt mõjutavad välisõhu kvaliteeti ka teised ÜPP strateegiakavas käsitletud põllumajanduse ja maapiirkonna arenguga seotud tegevused nagu mitmesugused loomakasvatuse tugitegevused, toiduainete ja puidu töötlemine, kaugküte, transport ja teised maapiirkonna arenguga kaasnevad inimtegevused. Kündmisega ning kruusateede kasutamisega võib kaasneda tahkete osakeste heide, taimekaitsevahendite kasutamine paiskab välisõhku erinevaid kemikaale, lõhn eraldub lisaks loomakasvatushoonetest ning sõnnikuhoidlatest ka loomade karjatamisel ning talirapsi kasvatamisel. Sellistest häiringutest tulenevat mõju välisõhu kvaliteedile pole üheselt võimalik hinnata. Kokkuvõtteks pole ÜPP strateegiakaval eeldatavasti olulist mõju välisõhu kvaliteedile ette näha, kuna strateegiakava ei keskendu välisõhu küsimustele. Võrreldes strateegiakava mitte rakendamise olukorraga, on tänu üldistele keskkonnameetmetele mõju kaudselt siiski pigem positiivne. Toetatakse täppisväetamise ja sõnniku sisestuslaotusega seotud investeeringuid ning sõnnikuhoidlate ehitamist. Sellegipoolest, kui pidada silmas teistes strateegilistes dokumentides72 nimetatud eesmärke vähendada ammoniaagi heitkogust käimasoleva kümnendi lõpuks võrreldes 2005. aasta tasemega 1% võrra, ja arvestades, et ükski teine arengudokument ei mõjuta suurima ammoniaagiheitmega tegevusvaldkonda – põllumajandust – samal määral kui ÜPP strateegiakava, siis selliste eesmärkide saavutamiseks on ammoniaagiheite vähendamine ÜPP strateegiakavas liiga vähe tähelepanu saanud.  Põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute sekkumises võiks olla eraldi välja toodud toetuse maksmine sõnnikuhoidlate katmiseks jäiga või elastse kattega (telkkatus vm). Osa sekkumise eelarvest võiks olla eraldatud just olemasolevate sõnnikuhoidlate katmiseks. 72 ÜPP strateegiakava seost teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega on detailsemalt käsitletud peatükis 5 ja lisas 2. 61/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 6.7 Mõju kliimamuutustele 6.7.1 Mõjutatav keskkond Põllumajanduse mõju inimtekkelistesse kliimamuutustesse on seotud kasvuhoonegaaside (KHG) heitega. Põllumajandusvaldkonna peamised kasvuhoonegaasid on dilämmastikoksiid (N2O), metaan (CH4) ja süsinikdioksiid (CO2). Lisaks kasvuhoonegaaside heitele on põllumajandusel kui bioressursse puudutaval valdkonnal olemas potentsiaal siduda kliimamuutusi põhjustavaid gaase. Seetõttu vaadeldakse KHG emissiooni vältimist ja süsiniku sidumist kompleksselt. Erinevad kasvuhoonegaasid arvutatakse tavaliselt ümber CO2 ekvivalendile (CO2 ekv). Eesti koguheide oli 2019. aastal ligikaudu 14,7 miljonit tonni CO2 ekv. 2019. aastal oli põllumajandussektori KHG koguheide arvutuslikult 1496,9 kt CO2 ekv, mis moodustas 10,2% KHG summaarsest heitkogusest Eestis73. Selle heite hulka kuuluvad põllumajandusloomade seedeprotsessis tekkivad heited (CH4), sõnnikukäitlusest tulenevad heited (CH4, N2O); põllumajandusmaadelt tulenevad heited (N2O heide) ning lupjamisest ja karbamiidi kasutamisest tulenevad heited (CO2). Põhiosa põllumajandussektori koguheitest moodustasid põllumajandusmaadelt pärit ja põllumajandusloomade seedeprotsessi käigus tekkinud heitkogused (vastavalt 49% ja 36%). Alates sajandivahetusest on heitkogused olnud kerges tõusutrendis (Joonis 2). Heite suurenemine tuleneb eelkõige loomade arvu ja põllumaa pindala suurenemisest ning väetiste kasutamise kasvust. Joonis 2. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkoguste trend ajavahemikus 1990– 2019, kt CO2 ekv73 Prognooside kohaselt on järgmistel kümnenditel oodata selle kasvutrendi jätku – põllumajandussektori heitkogus kasvab stsenaariumite kohaselt 2040. aastaks 1625 kt CO2 ekv. 73 Ministry of the Environment, 2021. Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2019. National Inventory Report. https://old.envir.ee/sites/default/files/Kliima/nir_est_1990-2019_15.03.2021.pdf (kasutatud 29.09.2021) 62/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne (Joonis 3), tulenevalt oodatavast loomade arvu suuremisest, lüpsilehmade piimatoodangu kasvust, ning mineraal- ja lubiväetiste kasutamise kasvust. Joonis 3. Prognoositav põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heide aastani 2040, kt CO2 ekv74 Kaks põllumajandust puudutavat kliimapoliitika õigusakti jõustusid 2018.aastal: LULUCF määrus75 ja jagatud kohustuse määrus (JKM)76. LULUCF määruse kohaselt ei tohi metsanduse ja maakasutuse sektorites koguheide ületada süsiniku kogust, mis seotakse muldades ja biomassis. JKM seab EL liikmesriikidele eesmärgi vähendada KHG heitkoguseid 2030. aastaks 30% võrra võrreldes 2005. aasta tasemega sektorites, mis ei kuulu heitkogustega kauplemise süsteemi. Lisaks põllumajandusele kuuluvad määruse reguleerimisalasse veel transport, jäätmekäitlus ning tööstuslikud protsessid ja väikesemahuline energiatootmine. Eestile on kavandatud kohustus vähendada nimetatud sektorites KHG heidet 13% ning välja töötada parimad meetmed selle saavutamiseks.77 Lisaks heite piiramisele tuleb arvestada süsiniku sidumisega. Joonis 4 on näha erinevate maakasutusklasside kasvuhoonegaaside heite ja sidumise ülevaade ja prognoos78. Alloleval joonisel olev prognoos on koostatud olemasolevate meetmetega stsenaariumi kohta. Prognoos ei ole arvesse võtnud uue ÜPP strateegiakava sekkumisi. Täpsem ülevaade prognoosi metoodikatest on leitav vastavast aruandest78. 74 Ministry of the Environment, 2019. Report pursuant to Articles 13 and 14 of Regulation (EU) 525/2013. Estonia. https://envir.ee/media/4021/download (kasutatud 29.09.2021) 75 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2018/841 (kasutatud 29.09.2021) 76 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2018/842 (kasutatud 29.09.2021) 77 Keskkonnaministeeriumi veebileht, https://envir.ee/esd-ja-esr (kasutatud 29.09.2021) 78 Keskkonnaministeerium, 2021. Määruse (EL) 2018/1999 artikkel 18 kohane aruanne. Kasvuhoonegaasidega seotud poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlev lõimitud aruandlus. https://envir.ee/media/4014/download (kasutatud 29.09.2021) 63/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Prognoosi kohaselt ületab maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorist pärinev süsinikubilanss nulli piiri juba järgmise kümnendi keskpaigaks, peamiseks süsiniku sidumise vähenejaks on selleks perioodiks metsamaa, kuna suureneb väga noorte ja vanade puistute osakaal.78 Joonis 4 Summaarsed KHG heitkogused LULUCF (Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandus) sektorist maakasutusklasside lõikes, kt CO2 ekv (Allikas: Keskkonnaministeerium, 2021)78 Põllumuldade keskmine orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus oli Põllumajandusuuringute Keskuse viljakuse programmi raames kogutud mullaproovidel aastatel 2015‒2018 keskmisena 35,3 g kg-1 ja võrreldes eelmise perioodiga see vähenes 3,2%. Kogu põllumaa Corg varu oli aastate 2015‒2018 keskmisena 88,9 Mt ning vähenemine 3,6%. Eesti põllumuldadel toimub aeglane Corg sisalduse ja varu vähenemine ning püsirohumaadel nende näitajate vähene suurenemine79. Turvasmuldade osatähtsus põllumaadel väheneb aeglaselt. Turvasmuldade harimisel turvas laguneb ja mineraliseerub ning väheneb mulla Corg. Sellest tulenevalt tuleks turvasmuldade harimist veelgi vähendada ning soodustada nende kasutust just püsirohumaadena. 79 Põllumajandusuuringute Keskus, 2018. Mulla orgaanilise süsiniku varu muutus ja CO2 emissioon erinevate toetusmeetmete ning maakasutuse puhul. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2019-11/kllima_2018-mullauuring-1-5- org-c.pdf (kasutatud 29.09.2021) 64/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 6.7.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ÜPP strateegiakava kliimaeesmärk on sõnastatud erieesmärgis EE4 „Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse“. Oluline on märgata, et eesmärk hõlmab tegevusi, mis taotlevad nii kliimamuutuste leevendamist kui ka kliimamuutustega kohanemist. Kuna leevendamise ja kohanemise eesmärgil rakendatavad sekkumised on erinevad ning osalt isegi vastukäivad, on kliimamuutuste leevendamise valdkonda lühidalt käsitletud eraldi peatükis 6.7.3. Käesolevas peatükis on keskendutud eelkõige kasvuhoonegaaside emissiooni piiramisele ning süsiniku sidumisele. Sekkumiste mõju kliimamuutustele on sekkumise kaupa hinnatud lisas 3, kus on lühidalt toodud ka selgitus konkreetse sekkumise kohta ning vajadusel soovitused. Järgnevalt on sekkumiste rakendumisega kaasnevad arengud ning nende mõju kliimamuutustele koondatud valdkonna kaupa. Kasvuhoonegaaside heite piiramine on oluliseks prioriteediks ning seega hõlmatud strateegilistesse dokumentidesse, mille ülevaade on esitatud käesoleva töö peatükis 4 ja 5 ning lisas 2. Eesti strateegiline dokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ on oma sihtides põllumajandust olulisel määral silmas pidanud. Põllumajanduse valdkonna suunisena on märgitud maakasutuses süsiniku sidumise ja selle muldades säilitamise soodustamist, mh peamiselt läbi püsirohumaade säilitamise ja turvasmuldade säästvama kasutuse. Seniste MAK 2014-2020 meetmete väljatöötamisel oli kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist juba tunnistatud olulise ülesandena. Mitu keskkonnasõbralikku majandamist toetavat meedet käsitlevad ka kasvuhoonegaaside ja/või ammoniaagi heidet ja hõlmasid 2019. aasta lõpus peaaegu 52% vastavate majandamislepingutega põllumajandusmaast (see näitaja ületab veidi 2023. aastaks seatud esialgset 49,6% eesmärki). Toetust anti ka taastuvenergia tootmisesse investeerimiseks, kusjuures 2019. aasta lõpuks oli taastuvenergia tootmisesse ette nähtud koguinvesteeringust 13 miljoni eurot juba ära kasutatud (st ligikaudu 64 % 2023. aastaks seatud eesmärgist). Lisaks oli 2019. aasta lõpuks saavutatud 2023. aastaks seatud eesmärk toetada 14,8 % Eesti põllumajandus- ja metsamaa puhul majandamislepinguid, mis aitavad kaasa süsinikdioksiidi sidumisele ja säilitamisele80. ÜPP strateegiakavaga on oluline neid suundumusi jätkata ning tugevdada. Euroopa Komisjoni soovitused80 toovad välja teadmiste jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku olulisuse muuhulgas kliimaeesmärkide täitmises. Võrreldes teiste liikmesriikidega, ei ole soovituste kohaselt teabevahetus Eestis nii hästi toimiv kui võiks. Nagu kõigis teistes keskkonnaga seotud valdkondades on igasuguste heade otsuste aluseks teadlikkus ning horisontaalsed sekkumised, eriti nõuande toetus, saab teadlikkust parandada. Muuhulgas peaks nõustamisteenus olema abiks, et vähendada põllumajandusloomade soolesisesest fermentatsioonist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet, tehes seda vajaduse korral nõustamis-, innovatsiooni- ja juhtimistavade toetamise kaudu.80 Kliimatemaatikat on teadmussiirde- ja nõustamisteenuste toetuse ning nõuande toetuse sekkumises mainitud koos paljude teiste tähelepanu nõudvate valdkondadega. Sekkumise mõju kliimale on käesoleval hetkel raske prognoosida, kuna pole teada, milline osakaal toetatavatest nõustamisteenustest keskendub kliima- ja keskkonnateemadele. 80 Komisjoni Talituste töödokument. Komisjoni soovitused Eesti ÜPP strateegiakava kohta. SDW (2020) 375 final. 65/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne  Nõustamistegevus peab katma palju valdkondi, kuid kindlasti ei tohiks mööda minna kliimaga seotud teemadest – veerežiimi mõju turvasmuldadele, rohumaade süsinikusidumise potentsiaal, metaani ja dilämmastikoksiidi heide loomapidamisest. Eelmise perioodiga võrreldes on tingimuslikkusesse lisatud uusi elemente (nt turvasmuldadega alade kaitse) või nõudeid kohandatud, muutes keskkonna- ja kliimanõuded otsetoetuste taotlejatele senisest rangemaks. Keeld künda turvasmuldadega alasid (HPK 2) ja püsirohumaa alade säilitamine (HPK 1) panustab kliimamuutuste leevendamisse. Lisaks on tingimuslikkuses keeld künda või muuta Natura 2000 aladel asuvaid 100% turvasmuldadega rohumaid (HPK 9), mis kattub osaliselt HPK 2 nõuetega. Kliimat toetavad ka maastikulise mitmekesisuse nõuded tingimuslikkuses (HPK 8). Euroopa Komisjon on oma soovitustes80 pööranud tähelepanu, et tuleks tagada Eesti turbaalade piisav kaitse, sealhulgas asjakohaste tingimuslikkuse elementide tõhusa kavandamisega. Tingimuslikkuse näol on tegemist kõige mõjukamate nõuetega ÜPP strateegiakavas ja kuigi võib öelda, et turvasmuldade kaitsega ning süsinikuheidet vähendavate metoodikate rakendamisega pole siin kuigi kaugele mindud, võib samas ka kindel olla, et lisanõuete seadmine tingimuslikkusele igasuguse rahastamise miinimumnõudena mõjutab kliima seisukorda olemasolevaga võrreldes positiivses suunas. Nagu eelpool mainitud, näitavad uuringud81,82, et erinevalt põllumaast toimub rohumaadel mulla orgaanilise süsiniku varu suurenemine. Seetõttu võib öelda, et kõik sekkumised, mis toetavad rohumaade pinna suurendamist ning rahastavad rohumaa all hoitavat põllumajandusmaad on kliimale positiivse mõjuga. Selliste sekkumiste hulka kuulub lisaks pärandniidu hooldamise toetusele ka uus väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus. Kaudselt mõjutavad sama eesmärki – hoida võimalikult palju muldadest taimkatte all – ka ammlehma, ute ja kitse kasvatamiseks ette nähtud toetused. Võrreldes eelneva perioodiga, on rohumaadele antavate toetuste hulk ja variatiivsus suurenenud ning sellel on eeldatavasti positiivne mõju muldade süsinikusidumise võimele ning kliimamuutuste leevendamisele. Otseselt mulla kaitseks on suunatud mulla- ja veekaitsetoetus, mis on seotud vajadusega suurendada mulla orgaanilise süsiniku varu ja vähendada toitainete ärakannet. Sekkumises on turvasmuldade, erodeeritud või deluviaalmuldade kaitseks ette nähtud hulk olulisi ja vajalikke tingimusi, nagu näiteks koolituse läbimise kohustus, nõue teha mullaproove ning, mis peamine, hoida toetusalune põld rohukamaras. Miinuspoolelt antakse õigus rohumaad äestada ning korra kohustusperioodi kestel ka freesida või randaalida. Lisaks sellele on toetuse saajate ringi piiratud. 81 Põllumajandusuuringute Keskus, 2018. Mulla orgaanilise süsiniku varu muutus ja CO2 emissioon erinevate toetusmeetmete ning maakasutuse puhul. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2019-11/kllima_2018-mullauuring-1-5- org-c.pdf (kasutatud 29.09.2021) 82 Põllumajandusuuringute Keskus, 2016. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. Prioriteedi püsihindamine. Mulla orgaanilise süsiniku varu muutus ja CO2 emissioon erinevate toetusmeetmete ning maakasutuse puhul. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2019-11/Kliimamuutused_2016.pdf 66/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne  Mulla- ja veekaitsetoetuse positiivse mõju suurendamiseks tuleks toetust KSH eksperdi hinnangul laiendada ka nendele tundlike muldadega põllumajandustootjatele, kes ei ole taotlenud keskkonnasõbraliku majandamise toetusi. Segadust tekitav on ka toetusmäära diferentseerimine rohumaa suhtarvu alusel. Praegune eristamine ei julgusta põllumajandustootjat rohumaa osakaalu tõstma, kuigi see on kindlasti üks ÜPP prioriteetidest. Mulla ja veekaitse toetus on hea ja vajalik sekkumine tundlike muldade kaitseks ja orgaanilise süsiniku varu säilitamiseks, selle mõjusust aga piiravad välistused taotlejate osas. Rohumaade pinna suurenemist toetavad lisaks eelpool mainitule ka ökoalade toetus, ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal ning teatud määral ka mesilaste korjeala toetus. Kõigi nende puhul nähakse ette rohumaa ribade, erinevate servaalade, ja loodusliku taimestusega ribade esinemist ja maastiku vaheldusrikkust. Ka sellised maastikuelemendid aitavad parandada mulla süsinikuvarusid. Otseselt kliimamuutuste leevendamisega on seostatud sekkumise „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse“ tulemusindikaatorid. Sekkumise mõju kliimamuutustele sõltub suuresti selle reaalse rakendamise iseloomust ja mahust. Alljärgnevalt on kirjeldatud sekkumise mõju kliimamuutuste leevendamisele. Sekkumise mõju kliimamuutustega kohanemise kontekstis on lühidalt kirjeldatud peatükis 6.7.3. Kui maaparandusega seotud toetused suunatakse turvasmuldadega aladele, kus see hoogustab muldade mineraliseerumise protsessi, on küsitav sekkumiste sidumine kliimaeesmärkidega (erieesmärk 4). Ka kuivenduse mõju puistu kasvule sõltub paljudest teguritest. Olenevalt kuivendatud ala ja sellel kasvava puistu iseloomust võivad kuivendatud metsad olla nii süsiniku sidujad kui ka emiteerijad. Turvasmuldadel kasvava metsa kuivendamise mõju kliimale saab üldjuhul pidada pigem negatiivseks. Pikaajalised süsinikuvarud metsas peituvad mullas. Kuigi puistu biomass seob süsinikku kiiremini, vabaneb süsinik sealt samuti kiiremini, võrreldes turbavarudega hea veerežiimiga rabas või siirdesoos. Ka Euroopa Komisjon on oma soovitustes80 pööranud tähelepanu asjaolule, et Eesti on üks vähestest EL liikmesriikidest, kus turbaaladel on oluline roll CO2 sidujana ning sobivaid mullaharimisvõtteid ja taassoostamist peetakse kasulikuks vahendiks, et vältida lagunemist, peatada edasine kasvuhoonegaaside heide ning säilitada ja parandada CO2 sidumist. ÜPP strateegiakava esmases versioonis ei olnud turvasmuldade kaitse vajadus KSH eksperdi hinnangul piisavalt selgelt adresseeritud ning vastavas osas toodi KSH aruandes välja mitmed probleemkohad. Uuendatud ÜPP strateegiakavas on maaparandusega seotud toetusskeeme ümber kujundatud ning nende tingimusi täpsustatud ning kliimale avalduvate negatiivsete mõjude vähendamisega on KSH eksperdi hinnangul selgemini ja paremini arvestatud. Esmased sekkumised nägid ette tingimused, et põllumajandusmaal ei anta kuivendussüsteemide uuendamiseks toetust aladel, millest üle 50% on turvasmuldadel (v.a tegevused veetaseme tõstmiseks) ning metsamaal aladel, millest üle 30% on raba või siirdesoo elupaik. 67/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Uuendatud toetusskeem näeb ette, et turvasmullas võib kuivendussüsteemi reguleerivat võrku rekonstrueerida ainult veetaseme tõstmise eesmärgil: veerežiimi kahepoolse reguleerimise- või seadedrenaaži süsteemiks, nähes sellel maa-alal ette rohumaana kasutamist. Kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu rajatist võib turvasmullas (näiteks drenaažikollektor) korrastada üksnes siis, kui see on vajalik mineraalmullas paikneva reguleeriva võrgu osa toimimiseks. Tegu on kitsendustega, mida varasemas maaelu arengukavas 2014-2020 vastavas meetmes ei sisaldunud. Läbi nende põhimõtete peaks olema välditud oluline kuivendusintensiivsuse tõus turvasmuldadega aladel ning leevendatud sellest tulenev negatiivne mõju. Oluline on ka, et uue kuivendussüsteemi rajamiseks ja üksnes metsakuivendussüsteemi või selle osa korrastamiseks toetust taotleda ei saa. ÜPP strateegiakava esmasele versioonile esitas KSH ekspert ka järgmised soovitused  Lisada põllumajandustaristu investeeringute sekkumises ka teise etapi tööde uuendusprojektidele sarnaselt riigieesvoolude korrastamisele tingimus nende koostamisele pädeva isiku poolt, kes on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise alal. Toetuse andmisel eelistatakse leevendusmeetmete rakendamist ning tingimusena on sõnastatud, et kavandatav tegevus ei tohi kahjustada keskkonnaseisundit. Parima praktika rakendamine eeldab tegevuse kavandajalt ja/või projekteerijalt vastavaid teadmisi.  Selgemini välja tuua, et sekkumist saab kasutada ka loodusliku veerežiimi taastamiseks turvasmuldadel. Uuendatud sekkumise sõnastustes on nende soovitustega põhimõtteliselt arvestatud. Koolituse nõue teise etapi töödes on sekkumisse lisatud. Samuti on lisatud, et abikõlblikud on ka tegevused kuivendatud turvasmullal märgala kujundamiseks. Positiivse mõjuga on eeldatavalt ka investeeringud nt seadedrenaaži rajamisse ja veetaseme tõstmisesse. Lisaks eelmainitud maaparandustaristu korrastamisele keskenduvale sekkumisele, on lisasekkumine maaparanduslike keskkonnakaitserajatiste jaoks. Selle sekkumisega rahastatakse näiteks eesvooludele lammialade rajamist ning seadedrenaažide rajamist, mis aitab hoida muldade head niiskusrežiimi ja asjatundlikul kasutamisel takistab turvasmuldade mineraliseerumist. Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised on kliima seisukohast üldiselt positiivse mõjuga sekkumine. Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks on ette nähtud muuhulgas taimlamajanduse ja erametsade asjakohase hooldamise ja kahjustuste kõrvaldamise toetuseks. Kliimamuutustega kohanemise seisukohast on tegemist ühe kõige täpsemini sihitud sekkumisega. Metsakoosluste säästlik hooldamine ja kahjustunud metsa taastamine on positiivse mõjuga metsakooslustele ning seeläbi kaudselt ka kliimamuutustele (süsiniku sidumine). Taimlamajanduse toetamisega panustatakse raiejärgse metsa uuendamisse. KSH ekspert esitas antud sekkumisele soovituse, et maapinna mineraliseerumisele turvasmuldadel võiks seada teatud piiranguid. ÜPP strateegiakava uuendamisel on soovitusega arvestatud ning 68/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne lisatud on põhimõte, et kuivendamata metsamaal, mille boniteet on 4-5A, maapanna mineraliseerumist ei toetata. Kliima seisukohast tuleks tähelepanu pöörata ka laiemale ressursikasutusele ja taastuvate energiaallikate kasutamisele. Positiivne mõju kliimale võib tuleneda erinevatest investeerimismeetmetest, bioressursside väärindamise toetusest ja innovatsioonikoostööst. Näiteks sekkumises „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ ettevõtjate ühistööna soetatavast tehnoloogiast – ühiselt soetatud tehnoloogia on eeldatavasti kallim, kaasaegsem ning pikaealisem kui iga põllumajandustootjapõllumajandustootja isiklikuks kasutamiseks soetatud analoog. Ühistuline tegevus võib sel viisil vähendada ressursikasutust ja vältida raiskamist. Bioressursside väärindamine mõjub positiivselt, kuna see võib toetada süsiniku sidumist pikaealistes toodetes või siis biokütuste/muude materjalide tootmise näol, millega asendatakse või vähendatakse fossiilkütuste kasutamist. Muuhulgas on investeeringutoetusi võimalik kasutada jäätmetekke vähendamiseks ja jäätmete taaskasutamise edendamiseks - nt eelnimetatud investeeringud bioressursside väärindamiseks, aga ka sekkumised, mis toetavad kõrvaltoodete arendamist vms. Süsinikdioksiidi heidete vähendamise ja süsiniku sidumise kõrval on väga oluline dilämmastikoksiidi heidete vähendamine. N2O heited on seotud sõnnikus (lämmastiku lendumine sõnniku hoiustamisel ja laotamisel) ning mullas (lämmastiku lendumine põllumaadelt) toimuvate protsessidega. N2O lendumine põllumaadelt on seotud taimede poolt omastamata jäänud lämmastiku ülejäägiga. Seega saab siin viidata seostele samade sekkumistega ning samade soovitustega, mida on väetamisega/toitainetega seotult käsitletud eespool pinna- ja põhjavee peatükis (ptk 6.3.2). Oluline on toitainebilansist lähtuv tasakaalustatud väetamine, mida võiks rakendada läbi keskkonnasõbraliku majandamise ning mulla- ja veekaitsetoetuse sekkumistesse integreeritud säästliku toitainekasutuse abivahendi asjakohase sisustamise. Põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute sekkumine toetab ka otseselt kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemisega seotud investeeringuid, sh näiteks taastuvenergia-lahenduste investeeringuid, täppisväetamist, jahutus- ja kliimaseadmeid. Loodetavasti pole sekkumises toodud loetelu piirav ega täielik ning toetust võib taotleda ka teiste ressursikasutuse ning alternatiivenergiaga seotud tegevuste jaoks. Selle sekkumise mõju kliimavaldkonnale (ja kliimamuutustega kohanemisele) pole käesolevas faasis kerge hinnata, kuna kliimateemade kõrval on toetus ette nähtud ka suure hulga muude valdkondade toetamiseks. Täpne mõju sõltub valdkonnast, millele taotlusi laekub ja rahaeraldisi tehakse. Keskkonnasõbralik majandamine ja mahepõllumajanduse ökokavad omavad kliimale kaudset mõju, kuna tingimustes pole otseselt kliimamuutusi ennetavaid tegevusi. Mõlema sekkumise tulemusindikaatoriks on küll süsiniku säilitamine mullas ja biomassis ja kuna toetused hoolitsevad mullastiku hea tervise eest, on seal mõningane seos olemas. Keskkonnasõbraliku majanduse sekkumises on köögiviljakasvatusel ka konkreetne nõue turvasmuldade, deluviaalmuldade ja erodeeritud muldade toetusmäära piiramise kohta, mis on eeldatavasti positiivse mõjuga. Muldade lupjamise osas tuleb tähelepanu pöörata ka osade lubiväetiste suurele kliimamõjule, mis võib omakorda negatiivset mõju avaldada. Kuigi mõju kliimale on nende sekkumiste puhul kaudne, on see siiski ilmselt suure ulatusega, kuna neid on varasemalt rohkesti kasutatud ja eeldatavasti osutuvad need ka uuel perioodil sama populaarseks. 69/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 6.7.3 Mõju kliimamuutustega kohanemisele Kliimamuutuste tõttu suureneb nii maismaa kui ka merealade temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotus. Sagenevad ilmastikuga seotud loodusõnnetused. Kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi terviklikkust, mis omakorda mõjutab kõiki elu- ja tegevusvaldkondi, kaasa arvatud põllumajandust83. Eestis on kliimamuutustega seoses rakendatud strateegilisi dokumente ning tegevusplaane, mille seosesid ÜPP strateegiakavaga on käsitletud peatükkides 4, 5 ja Lisas 2. Kliimamuutustega kohanemine on tugevas seoses kliimamuutuste leevendamisega ning neid käsitletakse sageli käsikäes. Samas on tegevusi, mis toetavad eelkõige kliimamuutustega kohanemist, kuid mitte tingimata kliimamuutuste leevendamist, ning vastupidi. Sellistele vastuoludele on käesolevas peatükis eraldi viidatud. Kliimamuutustega kohanemise seisukohast on olulised investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse. Kliimamuutuste tagajärjel prognoositav põhjavee taseme tõus ei ole suur, kuid see võib põhjustada olulisi muutusi maapinnalähedase veekihi veerežiimis, millest omakorda sõltub muldade veerežiim ja kuivendatud maade kasutamine. Madalatel tasastel aladel, eriti raske lõimisega muldadel ja soomuldadel, võib maapinnalähedase põhjaveekihi tase tõusta aga nii palju, et põhjustab täiendavat soostumist83. Taristu ajakohastamiseks antavad toetused aitavad seega toime tulla muutuvate oludega, hoida maad põllumajanduslikus kasutuses ning tagada jätkuv toiduga varustatus. Teiseks võib kliimamuutustega kaasneda põudade sagenemine. Sellega seotult saab positiivse ja olulisena välja tuua veerežiimi kahepoolse reguleerimise- või seadedrenaaži süsteemi rajamise toetusõiguslikkuse. Kliimamuutustega kohanemisse panustavad lisaks maaparandusega seotud sekkumisele investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks, mis on omas valdkonnas kõige täpsemini sihitud sekkumine ja omab otsest positiivset mõju. Kliimamuutustega kohanemise seisukohast on olulised ka mitmesugused elurikkust toetavad sekkumised, mis tugevdavad kohalikke kooslusi ning leevendavad võõrliikide võimaliku pealetungi. Samuti on olulised kodumaiste tõugude ja sortide kasvatamiseks ette nähtud toetused, sest need aitavad hoida kliimamuutuste kontekstis olulist laia genofondi muuhulgas näiteks taimekahjustajatega või muutunud keskkonnatingimustega toimetulekuks. Ekstreemsete ilmastikutingimuste tagajärgede leevendamisesse (nendest taastumisse) panustab põllumajanduskindlustustoetuse sekkumine. Kliimamuutustega kohanemise seisukohast võivad positiivses suunas mõjukateks osutuda ka teadmussiirdega seotud horisontaalsed sekkumised, samuti mitmesugused investeeringutoetused innovatsiooni edendamiseks. Nende sekkumiste mõju ulatus sõltub siiski vastavasisuliste projektide osakaalust toetusesaajate hulgas. 83 Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava (kasutatud 20.09.2021) 70/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Kliimamuutustega kohanemine on kliimamuutuste vältimisega võrreldes mõnevõrra erinevaid meetmeid nõudev eesmärk, mida siiski käsitletakse enamasti koos. Nõnda on ka ÜPP strateegiakavas näiteks tulemusindikaator R.27 sõnastatud ühiselt. Indikaatori täitmise jälgimiseks loendatakse maapiirkonna keskkonnasäästlikkust, kliima leevendamist ja kohanemist soodustavate toimingute arvu. Nagu kahe eelneva peatüki arutelust ilmneb, võib näiteks kliimamuutustega kohanemiseks renoveeritav kuivendussüsteem osutuda süsinikuheite allikaks, põllumajandusmaa taassoostamine või rohukamara all hoidmine aga jätab põllumajandusmaa toidutootmisest kõrvale ning ei panusta sellisena toidutootmisega kindlustamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärki. Selles mõttes ei ole tulemusindikaatori R.27 määratlus mõlema eesmärgi täitmise kirjeldamisel universaalne. 6.8 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale 6.8.1 Mõjutatav keskkond Eesti rahvaarv on viimasel kümnendil kuni 2015. a kahanenud ning seejärel veidi kasvanud84. Rahvastiku keskmine tihedus on 30,6 elanikku/km2. Aastaks 2030 on prognoositud, et Eesti rahvaarv kahaneb võrreldes 2019. aastaga 5%, seejuures on eriti tugev vanusegrupi 21–40 aastat arvuline vähenemine85. Eestis on regiooniti üsna suured sotsiaal-majanduslikud arenguerinevused. Rahvastik ja aktiivsem majandustegevus koondub suurematesse linnapiirkondadesse. Maapiirkondades on probleemiks rahvastiku vähenemine ja vananemine ning madalam palgatase. Kvaliteetsete töövõimaluste ja põhiteenuste piiratus muudab maapiirkonnad, eriti väljaspool Harjumaad, vähem atraktiivseks. Maapiirkonna elanikkonna osakaal kogurahvastikust on ligikaudu 1/3. ELi liikmesriikide seas on maapiirkonna osakaal Eestis üks suuremaid ning maa- ja linnapiirkonnas elavate inimeste osakaal on peaaegu võrdne. Erinevalt kogu ELi kahanevast suundumusest on noorte põllumajandustootjate osakaal Eestis suurenemas. Ka noorte ja eakate põllumajandusettevõtte juhtide suhtarv on Eestis ELi üks kõrgemaid86. Põllumajanduses ja jahinduses hõivatud inimeste arv vähenes pidevalt kuni 2016. aastani. Viimastel aastatel on vähenemine aeglustunud87. Põllumajanduse osa Eesti SKPst ning tööhõivest on umbes 3%, mis on ELi keskmisega võrreldes mõnevõrra madalam88. Statistilised andmed näitavad põllumajanduslike majapidamiste arvu ja põllumajandusliku tööjõu jätkuvat vähenemist ning kasutatava põllumajandusmaa suurenemist (ehk ettevõtete suurenemist). Suurem osa riigi 84 Statistikaameti statistika andmebaas. https://andmed.stat.ee/ (kasutatud 13.08.2021) 85 ÜPP strateegiakava SWOT analüüs (seisuga sept 2019) 86 Komisjoni Talituste töödokument. Komisjoni soovitused Eesti ÜPP strateegiakava kohta. SDW (2020) 375 final. https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/food-farming-fisheries/key_policies/documents/ee-swd2020_375-other- swp_et.pdf (kasutatud 20.09.2021) 87 Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, 2021. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2016-2019. https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/vesi/pollumajandus-ja-veekaitse (kasutatud 20.09.2021) 88 Maaeluministeerium, 2021. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 (kasutatud 20.09.2021) 71/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne põllumajandustoodangust tuleb suurmajapidamistest, mis moodustavad samas alla 10% majapidamiste üldarvust87. 6.8.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud Põllumajandus mõjutab otseselt inimeste elukeskkonda eelkõige läbi välisõhu seisundi (nt lõhnahäiring farmidest ja sõnniku laotamisest) ning vee seisundi (nt joogiveehaaretena kasutatavate kaevude reostumine lämmastikuühenditega) jms. ÜPP strateegiakava mõju neile keskkonnaelementidele on käsitletud KSH aruande vastavates alapeatükkides (ptk 6.6 ja ptk 6.3). Strateegiakava rakendamisest ei ole ette näha olulist negatiivset mõju vastavates valdkondades. Samas ei ole alust ka eeldamiseks, et üksnes strateegiakava toel suudetaks lahendada tänased valdkonnas esinevad probleemid, nt need, mis on seotud kaevude veekvaliteediga Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. ÜPP strateegikava mõju teistes sotsiaal-majandusliku keskkonnaga seotud aspektides võib lugeda selgelt positiivseks. ÜPP strateegiakava sekkumised panustavad regionaalarengult nõrgemas positsioonis olevate maapiirkondade tugevdamisele – eelkõige läbi maapiirkondade traditsiooniliste (põllumajandus) ja mittetraditsiooniliste majandusharude toetamise. Eeldada võib, et ilma strateegiakava sekkumisteta oleks maapiirkondade rahvastiku kahanemise ja vananemise trendid tugevamad. ÜPP strateegiakava positiivse mõju saab välja tuua alljärgnevates sotsiaal-majandusliku keskkonnaga seotud aspektides. • Kodumaise toiduga kindlustatuse (nn toidujulgeoleku) tagamine Otsetoetuste ja investeeringutoetustega tagatakse kohaliku põllumajandustootmise säilimine konkurentsitingimustes. Liigniiskuse vältimiseks on enam kui pool kasututavast põllumajandusmaast kuivendatud, seega maaparandus on tihedalt seotud toidutootmise üldise arenguga. • Kohalikku päritolu toidu kvaliteedi tagamine. Arvestades arenguid ühiskonnas, võib eeldada, et inimeste teadlikkus toidu kvaliteedist ja selle päritolust pigem kasvab ja ühes sellega kasvab ka nõudlus kohalikku päritolu, eetiliselt toodetud ja mahepõllumajanduse nõuetele vastava toidu järele (eeldusel, et toodete hind seda võimaldab). Toidu ohutusse ja kvaliteeti panustavad mahepõllumajanduse toetamine, kliima- ja keskkonnakavadesse integreeritud taimekaitsevahendite kasutamise piirangud, loomade heaolu ja karjatervise programmidesse suunatud toetused, investeeringud toiduainetööstusesse jm sekkumised. • Maapiirkondade ettevõtluse ja tööhõive hoidmine Antud aspekti panustavad eelkõige otsetoetused ning investeeringutoetused. Lisaks põllumajandusettevõtete toetamisele, on mitmed sekkumised suunatud ka muu ettevõtluse soodustamisesse maapiirkondades ehk piirkondade majanduskeskkonna mitmekesistamisele 72/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne (eelkõige investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks). Kaudselt toetavad valdkonda ka keskkonnakaitsesse suunatud sekkumised, võimaldades ettevõtetel/maaomanikel toime tulla keskkonnanõuetega (nt saamata jäänud tulu kompenseerimine Natura 2000 metsades) ja kasvavate ootustega tegevuste keskkonnasäästlikkusele. Eraldi saab välja tuua pärandniitude hooldamisse ja/või loomade karjatamisse suunatud sekkumised, mis aitavad hoida põllumajanduslikku tegevust ääremaadel ja madalama viljakusega muldadega piirkondades, kus tavapõllumajandust on vähem. Oluline on seejuures toetuste diferentseerimine väiksemate tootjate kasuks, sealhulgas uus sekkumine „Täiendav ümberjaotatav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“. Väiksemate ettevõtete säilimise/tekkimise soodustamine aitab kaasa töökohtade ühtlasemale üle-eestilisele jaotumisele ning eeldatavalt mitmekesistab tootmist (erinevad tootmissuunad/saadused). Seniseks trendiks on olnud põllumajandustootmise koondumine (majanduslikult efektiivsematesse) suurettevõtetesse. Suured ettevõtted on konkurentsivõimelisemad, Eesti põllumajandustoetused ELi keskmisest madalamad ning piiratud kogueelarve mõjutab ka ümberjaotavate toetuste suurust, mistõttu ei ole põhjust oodata, et see suundumus toetuste mõjul peatuks või ümber pöörduks. Sellegipoolest on olulised ka need sammud, mis aitavad kontsentreerumist mõnevõrra aeglustadagi. • Kogukondade tugevdamine ja seeläbi maapiirkondade kui elukoha väärtustamine ÜPP strateegiakava sekkumistega (eelkõige LEADER sekkumine) on võimalik toetada teenustesse, kogukondade arengusse ja üldisemalt maapiirkondade kuvandisse panustavaid tegevusi. • Kultuuriväärtuste, s.h pärandkultuurmaastike ja põllumajanduse vanade traditsioonide kaitse Mõju kultuuripärandile on lähemalt käsitletud KSH aruande ptk 6.4. Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ÜPP strateegiakava sekkumiste kaupa on esitatud KSH aruande lisas (Lisa 3). Hindamistabelis on mõjud jagatud kaheks: mõju inimese tervisele ja heaolule (elanikele eelkõige läbi füüsilise keskkonna ja tarbitava toidu avalduvad mõjud) ning mõju laiemalt sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (põllumajandussektori elujõulisus, regionaalareng jms). 73/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 7. KESKKONNAMEETMED 7.1 Olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed KSH raames ei tuvastatud selgelt ilmnevat ja/või KeHJS mõistes olulist negatiivset keskkonnamõju ÜPP strateegiakava rakendamisest. ÜPP strateegiakavas on püstitatud eesmärgid ning ette nähtud sekkumised, mis on suunatud põllumajandussektori keskkonnamõjude vähendamisele. Seega pole vajalik teha eraldi ettepanekuid leevendusmeetmete rakendamiseks olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks. Eeltoodu ei tähenda, et raamistikus puuduvad täiendavad teoreetilised võimalused sektori negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks või strateegiakava positiivsete mõjude suurendamiseks. Vastavasisulisi ettepanekuid on välja toodud nii KSH aruande peatükkides, kui erinevate osapoolte poolt töörühmades jm strateegiakava välja töötamisel etappides. KSH eksperdi poolsetele soovitustele on KSH aruandes viidatud üldjuhul noolekujulise sümboliga (). Seejuures on oluline osa KSH eksperdi poolsetest ÜPP strateegiakava esmasele eelnõule tehtud soovitustest integreeritud ÜPP strateegiakava uuendatud versiooni (seisuga 01.12.2021). Konkreetsete sekkumiste kohta käivad soovitused on leitavad sekkumiste hindamistabeli (KSH aruande Lisa 3) soovituste tulbas. 7.2 Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt esitatakse KSH aruandes olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete kirjeldus. Seiremeetmete eesmärk on teha varakult kindlaks strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev oluline ebasoodne keskkonnamõju ja rakendada seda mõju ennetavaid ning leevendavaid meetmeid. KSH raames ei tuvastatud ÜPP strateegiakavas selliseid aspekte, mis tooksid rakendamisel eeldatavalt kaasa KeHJS mõistes olulise negatiivse keskkonnamõju. Seetõttu ei määrata KSH aruandega ka seiremeetmeid KeHJS toodud mõistes. ÜPP strateegiakava seiret ja aruandlust teostatakse eelkõige ühiste tulemus- ja väljundnäitajate alusel. Oluline on tähelepanu juhtida, et ÜPP strateegiakava keskkonnaeesmärkidega seotud tulemusnäitajad kajastavad eesmärkide suunas liikumist üksnes kaudselt ning ei väljenda otsest keskkonnamõju. Nii näiteks on tulemusnäitaja „vee kvaliteedi parandamine“ mõõdikuks vee kvaliteediga seotud majandamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal. Nimetatud osakaal näitab, kui suurel maa-alal on rakendatud sekkumisi, mis on suunatud vee kvaliteedi parandamisele, kuid ei väljenda nende sekkumiste reaalset mõju veekogudele. Vastava rolli peaks eeldatavalt täitma ÜPP strateegiakava hindamistegevused, mille ülesanne on hinnata ÜPP strateegiakava mõjusust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, liidu lisandväärtust ja mõju seoses ÜPP eesmärkide ja erieesmärkidega. 74/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne ÜPP strateegiakava hindamiskava on ette nähtud koostada aasta jooksul peale strateegiakava vastuvõtmist. Seega ei ole KSH raames võimalik analüüsida seire- ja kontrollisüsteemi tervikut ning keskkonnamõju hindamiseks määratavate indikaatorite piisavust/sobivust. Hindamiskava välja töötamisel peab arvestama, et keskkonnavaldkonnas kasutatavad indikaatoritega oleks võimalik jälgida otsesest keskkonnaseisundi muutumist ning et hindamise tulemusel oleks võimalik järeldusi teha konkreetsete sekkumiste mõju kohta. 75/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 8. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSED Osapoolte kaasamine ÜPP strateegiakava KSH läbiviimise protsessi toimub KeHJS sätestatud korras. KSH-st huvitatud osapooltel on võimalus protsessis osaleda läbi otsekaasamise (seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt), avalike väljapanekute ja avalike arutelude. ÜPP strateegiakava KSH programmi koostamisel küsiti asjaomastelt asutustelt seisukohta programmi sisu osas. Samuti esitati programmi eelnõu ÜPP Eesti strateegiakava 2023–2027 ettevalmistava juhtkomisjoni liikmetele. KSH programmile esitasid oma ettepanekud ja kommentaarid Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Rahandusministeerium, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja üks juhtkomisjoni liige. Asutuste ja isikute ettepanekud ning nende arvestamise selgitused lisati KSH programmile ning ÜPP strateegiakava KSH programmis tehti vastavad asjakohased täiendused. KSH programmi avalik väljapanek toimus 20.01.2020 - 03.02.2020. KSH programmiga oli võimalik tutvuda nii Maaeluministeeriumi veebilehel kui Maaeluministeeriumis kohapeal. KSH programmi avalik arutelu toimus 06.02.2020 Maaeluministeeriumis. Avaliku väljapaneku ajal esitasid (täiendavad) kirjalikud ettepanekud Keskkonnaamet ja Rahandusministeerium. Kirjad ning nende vastused lisati KSH programmile. Samuti lisati KSH programmile avaliku arutelu protokoll. Avalikul arutelul esitatud küsimustele ja ettepanekutele vastati kohapeal suuliselt. Ülevaade kaasamise tulemustest KSH aruande etapis lisatakse peale KSH aruande avaliku väljapaneku toimumist. 76/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 9. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEL HINDAMISEL ILMNENUD RASKUSED Keeruliseks muudab keskkonnamõju hindamise asjaolu, et strateegiakava puhul hinnatakse sekkumiste mõju. ÜPP strateegiakava seab eesmärgid ja töötab välja sekkumised nende eesmärkide suunas liikumiseks, kuid pole selge, millisel määral ja millisel kujul välja töötatud toetusi reaalselt kasutatakse (seda eriti n-ö vabatahtlike sekkumiste puhul). Samuti pole selge, millistel aladele üks või teine tegevus reaalselt koondub (sõltub konkreetsetest taotlejatest). Sellistel juhtudel on mõjude hindamine väga suure määramatusega. Juba mõjude hindamise algetapis oli selge, et osapoolte ootused mõju hindamisega antavatest vastustest/hindamise detailsusest on suuremad, kui seda on võimalik KSH raames saavutada. Strateegiakava KSH puhul on keeruline välja tuua ka konkreetseid leevendavaid meetmeid, kuna valdav osa neist on huvitatud osapoolte poolt välja pakutud strateegiakava koostamise raames ning on juba osapoolte ja valdkondade vaheliste kompromisside leidmise põhimõttel kas integreeritud strateegiakavasse või on nende arvestamine teatud põhjustel välistatud. 77/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 10. KOKKUVÕTE Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise keskseks eesmärgiks on ÜPP strateegiakavas planeeritud sekkumistega (toetustega) kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine, toetamaks keskkonnakaalutluste arvestamist strateegiakava koostamisel. KSH hindamine koosneb kolmest peamisest kesksest osast: • Vastavusanalüüs, mille raames hinnati, kas ÜPP strateegiakava arvestab rahvusvaheliste ja riiklike keskkonnakaitse ja säästva arengu eesmärkidega ning on kooskõlas olulisemate asjassepuutuvate teiste valdkondlike strateegiatega. Analüüsi tulemuste ülevaade on esitatud KSH aruande ptk 4, ptk 5 ja Lisa 2. • ÜPP strateegiakava sekkumiste võimalike keskkonnamõjude (välismõjude) analüüs sekkumiste kaupa. Analüüsi tulemuste ülevaade on esitatud KSH aruande Lisa 3. • Erinevate sekkumiste eeldatava kumulatiivse mõju ning ÜPP strateegiakava kui terviku mõju hindamine erinevatele keskkonnaelementidele. Hindamise tulemuste ülevaade on esitatud KSH aruande ptk 6. ÜPP strateegiakava KSH jõudis kokkuvõttes järgmiste põhijäreldusteni: • ÜPP strateegiakavas püstitatud eesmärgid ja suunad on üldjoontes kooskõlas rahvusvaheliste ja Eesti keskkonnakaitse lepetega ja nendes seatud eesmärkidega ning teiste asjassepuutuvate valdkondlike arengudokumentidega. Välja saab tuua olulise hulga sekkumisi, mis otseselt või kaudselt panustavad ühe või mitme strateegilise keskkonnaeesmärgi saavutamisse. • Võib siiski eeldada, et üksnes välja töötatud ÜPP strateegiakava sekkumiste rakendamisega (ja strateegiakava rakendamise üsna lühikese perioodi jooksul) ei lahendata kõiki valdkondlikke probleeme (nt põllulindude arvukuse tugev langustrend) ega saavutata rahvusvaheliste lepetega seatud keskkonnaeesmärke (nt veekogude hea seisund). • ÜPP strateegiakava sekkumistel on reeglina neutraalne või positiivne mõju erinevatele keskkonnaelementidele (elurikkus, pinna- ja põhjavesi, maastik, mullastik, välisõhk, kliima). Mõnes valdkonnas (nt pärandniitude kaitse) on sekkumiste n.ö komplekti varasemate toetusskeemidega võrreldes täiendatud ja positiivseid keskkonnamõjusid tugevdatud. • ÜPP strateegiakava mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ja kultuuripärandile on positiivne. • KSH raames ei tuvastatud selgelt ilmnevat ja/või olulist negatiivset keskkonnamõju ÜPP strateegiakava rakendamisest. Teatud sekkumistega võib siiski kaasneda ka negatiivne keskkonnamõju juhul, kui konkreetsed objektipõhised investeeringud ei arvesta piisavalt keskkonnakaitsega. Sellised tegevused on eelkõige investeeringud uutesse tootmisobjektidesse (võimalike objektide iseloomu ei ole strateegiakava tasemel võimalik ette näha). 78/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne • KSH raames on kaalumiseks esitatud soovitusi negatiivsete mõjude täiendavaks vältimiseks/positiivsete mõjude suurendamiseks. Muuhulgas toetab KSH ekspert mitmeid töörühmades/juhtrühmas esitatud keskkonnakaitsele suunatud ettepanekuid. Oluline osa KSH eksperdi poolsetest ÜPP strateegiakava esmasele eelnõule tehtud soovitustest on integreeritud ÜPP strateegiakava uuendatud versiooni (seisuga 01.12.2021). 79/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 11. KASUTATUD ALLIKAD Baltic Marine Environment Protection Commission, 2021. Baltic Sea Action Plan. 2021 update. https://helcom.fi/media/publications/Baltic-Sea-Action-Plan-2021-update.pdf (kasutatud 14.12.2021) Baltic Marine Environment Protection Commission, 2021. HELCOM Recommendation 42-43/2. https://helcom.fi/wp-content/uploads/2021/10/HELCOM-Recommendation-42-43-2.pdf (kasutatud 14.12.2021) Eesti Maaülikool, 2020. Põllumajandusliku maakasutuse muutuse analüüs sõltuvalt tulevikustsenaariumitest. Uuringu I etapi aruanne. https://www.klab.ee/wp- content/uploads/2021/03/Pollumajandusliku-maakasutuse-muutuse- stsenaariumid_aruanne_15122020.pdf (kasutatud 13.08.2021) Eesti Maaülikool, 2019 (vastutav täita Karin Krauer). „Projekti „Mulla süsinikuvarude seis ja dünaamika“ lõpparuanne Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veebileht, https://epkk.ee/mahepollumajandus/ (kasutatud 21.09.2021) Elts, J. 2018. Põllulindude kaitseks vajalikud tegevused. Eesti Ornitoloogiaühing. https://www.eoy.ee/pics/537_P%C3%B5llulindude_kaitseks_vajalikud_tegevused_2018_1.pdf (kasutatud 21.09.2021) Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2016. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. https://envir.ee/media/931/download (kasutatud 29.09.2021) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013. COM/2018/392 final - 2018/0216 (COD). https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:aa85fa9a-65a0-11e8-ab9c- 01aa75ed71a1.0018.02/DOC_1&format=PDF (kasutatud 07.10.2021) European Commission, Directorate-General for Agriculture and Rural Development, 2019. Evaluation of the impact of the CAP on habitats, landscapes, biodiversity. Final Report. European Commission, Directorate-General for Agriculture and Rural Development, 2019. Evaluation of the impact of the CAP on Water. Final Report. European Environment Agency, 2019. The European environment - state and outlook 2020. Knowledge for transition to a sustainable Europe. https://www.eea.europa.eu/soer/2020 (kasutatud 18.09.2021) 80/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Euroopa Keskkonnaamet, 2019. Euroopa keskkond: Seisund ja väljavaated 2020. aastal. Kommeteeritud kokkuvõte, https://www.eea.europa.eu/et/publications/euroopa-keskkond-seisund- ja-valjavaated (kasutatud 10.09.2021) Euroopa Komisjon, 2021. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele mahetootmise arendamise tegevuskava kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021DC0141R%2801%29 (kasutatud 10.09.2021) Euroopa Komisjon. Euroopa rohelise kokkuleppega seotud veebimaterjal. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal (kasutatud 08.04.2021) Euroopa Komisjon, 2011. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal/actions-being-taken- eu/eu-biodiversity-strategy-2030_et (kasutatud 08.04.2021) Euroopa Kontrollikoda, 2020. Eriaruanne „Põllumajandusmaa bioloogiline mitmekesisus: ÜPP ei ole aidanud vähendamist peatadaˮ https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR20_13/SR_Biodiversity_on_farmland_ET.pdf (kasutatud 31.05.2021) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nr 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (NEC-direktiiv) ja Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni Göteborgi protokoll Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2018/841, 30. mai 2018, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R0841&qid=1553181589275&from=EN (Vaadatud: 29.09.2021) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2018/842, 30. mai 2018, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R0842&qid=1553181644731&from=EN (Vaadatud: 29.09.2021) HELCOM. Nutrient Reduction Scheme. https://helcom.fi/baltic-sea-action-plan/nutrient-reduction- scheme/ (kasutatud 08.04.2021) Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend. 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846). https://keskkonnaagentuur.ee/elme#kossteemide-seisun (kasutatud 19.08.2021) 81/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Iital, A. jt 2010. Fosfori- ja lämmastikukoormuse uuring punkt- ja hajureostuse allikatest. Fosforväetistes kaadmiumi reostusohu hindamine. TTÜ Keskkonnatehnika Instituut. https://old.envir.ee/sites/default/files/koormustevahendaminejacd_2010.pdf (kasutatud 23.11.2021) Keskkonnaagentuur, 2021. Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990-2019. https://keskkonnaagentuur.ee/media/522/download (kasutatud 27.09.2021) Keskkonnaagentuur, 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang. https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo (kasutatud 29.09.2021) Keskkonnaagentuuri avalikud andmed, https://keskkonnaagentuur.ee/ (kasutatud 20.09.2021) Keskkonnaamet, 2021. Pärandniitude tegevuskava aastateks 2021-2027. https://old.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/parandniitude_tegevuskava_2021-2027_1.pdf (kasutatud 20.09.2021) Keskkonnaministeerium, 2021. Eesti metsanduse arengukava aastani 2030. (Kavand seisuga 31.05.2021). https://old.envir.ee/sites/default/files/Mets/mak_2030_tooversioon_31.05.2021_1.pdf (kasutatud 31.05.2021) Keskkonnaministeerium, 2021. Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavad 2021- 2027 (eelnõu) https://envir.ee/veemajanduskavad-2021-2027-eelnou (kasutatud 20.09.2021) Keskkonnaministeerium, 2021. Looduskaitse arengukava 2020 täitmise aruanne. https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse (kasutatud 10.09.2021) Keskkonnaministeerium, 2021. Meetmeprogramm 2021-2027. Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonnad (eelnõu) https://envir.ee/veemajanduskavad-2021-2027-eelnou Keskkonnaministeerium, 2021. Määruse (EL) 2018/1999 artikkel 18 kohane aruanne. Kasvuhoonegaasidega seotud poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlev lõimitud aruandlus. https://envir.ee/media/4014/download (kasutatud 29.09.2021) Keskkonnaministeerium, 2019. Teatavate õhusaasteainetega heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030. https://ec.europa.eu/environment/air/pdf/reduction_napcp/EE%20final%20NAPCP%2029Mar19.pd f (kasutatud 31.05.2021) Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava (kasutatud 20.09.2021) Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. https://ec.europa.eu/clima/sites/lts/lts_ee_en.pdf (kasutatud 08.04.2021) Keskkonnaministeerium, 2017. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. https://envir.ee/ringmajandus/maapou/maapouepoliitika-pohialused-aastani-2050 (kasutatud 10.12.2021) 82/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Keskkonnaministeerium, 2014. Riigi jäätmekava 2014-2020. Pikendatud kuni 2022 lõpuni. https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/riigi-jaatmekava (kasutatud 20.09.2021) Keskkonnaministeerium, 2012. Looduskaitse arengukava aastani 2020. https://envir.ee/elusloodus- looduskaitse/looduskaitse (kasutatud 08.04.2021) Keskkonnaministeerium, 2007. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf# (kasutatud 31.05.2021) Keskkonnaministeerium, 2005. Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21. https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/saastev_eesti_21.pdf (kasutatud 10.09.2021) Keskkonnaministeeriumi veebileht, https://envir.ee/esd-ja-esr (Vaadatud: 29.09.2021) Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, 2021. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2016-2019. https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/vesi/pollumajandus-ja-veekaitse (kasutatud 20.09.2021) Keskkonnaotsuste andmebaas KOTKAS. https://kotkas.envir.ee/opendata (kasutatud 27.09.2021) Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2018. Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring põhja- ja pinnavees. https://old.envir.ee/sites/default/files/pestitsiidid_aruanne_13_04_loplik_kik_logoga.pdf (kasutatud 20.09.2021) Komisjoni Talituste töödokument. Komisjoni soovitused Eesti ÜPP strateegiakava kohta. SDW (2020) 375 final. https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/food-farming- fisheries/key_policies/documents/ee-swd2020_375-other-swp_et.pdf (kasutatud 20.09.2021) Kull, A., Kull, A., Kikas, T., Penu, P., 2019. Erosioon. Nähtuse olemusest selle hindamise ja poliitikani. Ettekanne 05.12.2019 X Mullapäeval Tartus, https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline- files/2019-12-05-mullapaev-erosioon-AKULL.pdf (kasutatud 10.12.2021) Köster, T., Penu, P., Kikas, T. 2008. Erosiooniohtlike muldade levik Eestis. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/uploads/sites/2/2017/01/Erosiooniohtlike-muldade-levik- Eestis.pdf (kasutatud 08.04.2021) Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (Helsingi konventsioon). https://eur- lex.europa.eu/summary/ET/l28089 (kasutatud 08.04.2021) Maaeluministeeriumi veebileht. https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu- arengukava-mak-2014-2020/ettevalmistus (kasutatud 13.08.2021) Maaeluministeerium, 2021. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 (kasutatud 20.09.2021) 83/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Maaeluministeerium, 2019. Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2019-2023. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/tegevuskava-taimekaitsevahendid- 2019.pdf (kasutatud 31.05.2021) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2019. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030. https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_ necp_main_ee.pdf (kasutatud 31.05.2021) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2017. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (kasutatud 20.09.2021) Ministry of the Environment, 2021. Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2019. National Inventory Report. https://old.envir.ee/sites/default/files/Kliima/nir_est_1990-2019_15.03.2021.pdf (kasutatud 29.09.2021) Ministry of the Environment, 2019. Report pursuant to Articles 13 and 14 of Regulation (EU) 525/2013. Estonia. https://envir.ee/media/4021/download (kasutatud 29.09.2021) OECD, 2018. Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia. OECD Food and Agricultural Reviews. https://doi.org/10.1787/9789264288744-en (kasutatud 13.08.2021) Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021−2024. https://envir.ee/vesi- mets-maavarad/vesi/pollumajandus-ja-veekaitse (kasutatud 13.08.2021) Prioritised Action Framework (PAF) for Natura 2000 in Estonia pursuant to Article 8 of Council Directive 92/43/EEC on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora (the Habitats Directive) for the Multiannual Financial Framework period 2021 – 2027. Põllumajandusuuringute Keskus, 2021. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. prioriteedi hindamiseks 2020. aastal läbiviidud uuringute aruanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline- files/Uuringute_aruanne_2020.pdf (kasutatud 13.08.2021) Põllumajandusuuringute Keskus, 2021. Riikliku keskkonnaseire programmi täitmine. Mullaseire 2020. a. lõpparuanne. https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=22687651&monitoringWorkUid=204 64531 (kasutatud 16.08.2021) Põllumajandusuuringute Keskus, 2020. Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus ja erinevate toimeainete püsimine mullas erineva agrotehnoloogia rakendamisel. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/TKV_2020_koduleht.pdf (kasutatud 06.09.2021) Põllumajandusuuringute Keskus, 2019. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 prioriteetide 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 vahehindamise lõpparuanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/PMK-uuring- MAK2014-2020-prioriteedid-1-6-vahehindamine-2019.pdf (kasutatud 13.08.2021) Põllumajandusuuringute Keskus, 2018. Mulla orgaanilise süsiniku varu muutus ja CO2 emissioon erinevate toetusmeetmete ning maakasutuse puhul. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2019- 11/kllima_2018-mullauuring-1-5-org-c.pdf (kasutatud 29.09.2021) 84/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Põllumajandusuuringute Keskus, 2017. Mulla orgaanilise süsiniku varu muutus ja CO2 emissioon erinevate toetusmeetmete ning maakasutuse puhul. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2019- 11/Kliimamuutused_2016.pdf (kasutatud 10.12.2021) Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire ja uuringute büroo, 2018. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. Ja 5. Prioriteedi püsihindamine. Mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/uploads/sites/2/2018/03/Mulla_viljakuse_orgaanilise_aine_uur ing_2017_kohta_2018.pdf (kasutatud 19.10.2021) Rahandusministeerium. Regionaalpoliitika programm 2021-2024. https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika (kasutatud 20.09.2021) Riigikantselei, 2020. Ülevaade ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis. https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev- areng (kasutatud 08.04.2021) Riigikontrolli aruanne Riigikogule, 15. mai 2020. Maaparandussüsteemide korrastamise jätkusuutlikkus. Kas maaparandussüsteemide korrastamine on kestlik ja keskkonda säästev? https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/1289/amid/557/lang uage/et-EE/Default.aspx (kasutatud 18.10.2021) Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021−2024. https://envir.ee/vesi- mets-maavarad/vesi/pollumajandus-ja-veekaitse (kasutatud 13.08.2021) SA Eesti Koostöö Kogu, 2020. Eesti inimarengu aruanne 2019/2020. Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud. https://www.inimareng.ee/print/EIA-2019.pdf (kasutatud 16.08.2021) Seletuskiri maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7c8ef216-2b60-4424-a44d- 8a686c10d41c/Maaelu%20ja%20p%C3%B5llumajandusturu%20korraldamise%20seaduse%20muu tmise%20ning%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus (kasutatud 23.11.2021) Statistikaameti statistika andmebaas. https://andmed.stat.ee/ (kasutatud 13.08.2021) Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, 2020. Põllumajandusliku maakasutuse mõju mullaelustikule: seened mulla bioloogilise seisundi indikaatorina. Uuringu lõpparuanne Tsiafouli, M.A., et al., 2015. Intensive agriculture reduces soil biodiversity across Europe. Global Change Biology. 21. 973-985. Vabariigi Valitsus, 2021. Strateegia Eesti 2035. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035- arengukavad-ja-planeering/strateegia (kasutatud 20.09.2021) 85/87 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Veromann, E., Kaasik, R., 2019. Põllumajandusmaa mitmekesisus. Eesti Maaülikool. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-pollumajandusmaa- mitmekesisus.pdf (kasutatud 23.08.2021) ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:21993A1213(01)&from=EN (kasutatud 08.04.2021) 86/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne LISAD Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ja selle avaliku arutelu protokoll KSH programm ja selle lisad on eraldi dokumendina kättesaadavad veebilehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/upp-strateegiakava-2021-2027/seire-ja-hindamine Lisa 2. Vastavusanalüüsi ülevaatetabel Lisatud eraldi dokumendina Lisa 3. Sekkumiste hindamistabel Lisatud eraldi dokumendina Lisa 4. Ülevaade KSH aruandele esitatud seisukohtade arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest Lisatud eraldi dokumendina Lisa 5. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad Lisatud eraldi dokumendina Lisa 6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku arutelu protokoll Lisatakse peale avaliku arutelu toimumist 87/87  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Lisa 2. Vastavusanalüüsi ülevaatetabel Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele. Jäätmed Eesmärk: EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste ÜPP strateegiakava erieesmärgid 5 ja 8 toetavad kaudselt - Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine loodusvarade tõhusat majandamist nagu keskkonnastrateegia jäätmete valdkonna eesmärgi vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud vesi, muld ja õhk saavutamist läbi nende alla kuuluvate sekkumiste, mis tekkivate jäätmete ohtlikkust. EE8: Edendada tööhõivet, majanduskasvu, hõlmavad muuhulgas ringbiomajandust, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade innovatsioonikoostööd jms. arengut, sh biomajandust ja säästvat Sekkumised panustavad keskkonna- ja kliimasõbralike metsamajandust (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: välja töötamisse ja rakendamisse, s.h innovaatiliste ja - Soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi - Investeeringud bioressursside ohutute toidupakendite kasutusele võtmist tulemaks toime lisanduvate keskkonnanõuetega. Investeeringud arendamine ja rakendamine jäätmetekke väärindamisse bioressursside väärindamisesse ja tehnoloogiate vähendamiseks ning jäätmete käitlemise - Innovatsioonikoostöö projektid arendamisse toetavad kaassaaduste ja jäätmete arendamiseks (sh ladestusest tulenevate - Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi ringlussevõtu edendamist. keskkonnamõjude vähendamiseks ja riskide arendamise toetus vältimiseks). - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud Vesi Eesmärk: EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste ÜPP strateegiakava mitmed sekkumised ja tingimused - Saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee loodusvarade tõhusat majandamist nagu on suunatud taimetoitainete ning pestitsiidijääkide hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund vesi, muld ja õhk veekogudesse kandumise vähendamisele. Sisuliselt on juba on hea või väga hea. tegu “inimmõju vähendamise toetuste süsteemi“ arendamise ja rakendamisega. Läbi Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: mahepõllumajandusliku tootmise nõuete täitmise ning - Pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee seisundi - Nõuande toetus Keskkonnasõbralik erinevate harimispraktikate (viljavaheldus, liblikõieliste parandamiseks ning säilitamiseks majandamine kultuuride ning talvise taimkatte ja vahekultuuride - tegevusprogrammide väljatöötamine ja - Mahepõllumajanduse ökokava kasvatamine) panustatakse vee kvaliteedi kaitsesse. rakendamine. - Ökoalad Toetused aitavad säilitada rohumaade osakaalu, millest - Soodustuste, toetuste süsteemi arendamine ja reeglina leostub vähem toitaineid kui haritavalt maalt. - Põllumajandustootjate materiaalsed ja rakendamine inimmõju vähendamiseks Tingimuslikkusesse arvatud rohumaaribad täidavad immateriaalsed investeeringud puhverriba funktsiooni, mille ülesanne on takistada - Mulla- ja veekaitsetoetus taimekaitsevahendite ja väetiste kandumist nt. lähedal 1/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised veekogumitele ja pinna- ja põhjavee seisundi - Maaparanduslikud paiknevatesse veekogudesse. Toetatakse investeeringuid parandamiseks. keskkonnakaitserajatised sõnniku- ja silohoidlate ehitamisesse; sõnniku - Väärtusliku püsirohumaa säilitamine sisestuslaotuse seadmetesse jms. Nõuandeteenuse kaudu teavitatakse tootjaid muuhulgas eeldatavalt ka - jm keskkonnanõuetest. Maavarad ÜPP strateegiakaval puuduvad välja toomist vajavad seosed või vastuolud maavarade valdkonna eesmärkide ja tegevustega. ÜPP strateegiakava toetab maavarade valdkonna eesmärke ja tegevusi kaudselt - läbi turvasmuldade kaitse. Mets Eesmärk: EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, ÜPP strateegiakava eesmärgid ja sekkumised toetavad - Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, edendada ökosüsteemi teenuseid ning metsanduse valdkonna eesmärke. Kompenseeritakse kultuuriliste ja majanduslike vajaduste säilitada elupaiku ja maastikke Natura võrgustikku kuuluvate metsade kaitse, tasakaalustatud rahuldamine väga pikas EE8: Edendada tööhõivet, majanduskasvu, panustatakse istutusmaterjali kättesaadavuse perspektiivis. sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade parandamisesse ja metsateede korrashoidu, arengut, sh biomajandust ja säästvat suurendatakse metsa süsiniku sidumise ja kliimamuutuse metsamajandust leevendamise võimekust läbi sobivate metsa Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: hooldamisvõtete ning metsakahjustuste ennetamise ja kõrvaldamise toetamise. Taimlamajanduse toetamisega - Polüfunktsionaalsete metsade kasvatamist ja - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 panustatakse raiejärgse metsa uuendamisse, jätkusuutlikku kasutamist tagavate soodustuste, erametsades polüfunktsionaalsete metsade kasvatamisse ja toetuste ja regulatsioonide süsteemi - Investeeringud metsa kliimamuutustega kasvuhoonegaaside sidumise taseme säilimisse. Metsade väljatöötamine. kohanemiseks jätkusuutlikku kasutamist toetavad ka investeeringud - Investeeringud bioressursside bioressursside väärindamisse (kui reaalsed väärindamisse investeeringud on seotud metsandussektoriga). Muld Eesmärk: EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste ÜPP strateegiakava on kooskõlas keskkonnastrateegia - Keskkonnasõbralik mulla kasutamine loodusvarade tõhusat majandamist nagu mulla valdkonna tegevussuundadega. - (otseselt seonduvad mõõdikud on mulla vesi, muld ja õhk Sekkumistega toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa huumusesisaldus, põhitoiteelementide sisaldus, (olulised tulemusnäitajad on mulla kvaliteedi põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu ja happesus ja lasuvustihedus). parandamine, süsiniku säilitamine mullas ja mullaviljakuse säilitamisele, taimekaitsevahendite biomassis, toitainete säästlik majandamine) jääkide sisalduse vähenemisele mullas, mulla mikro- ja Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: makro elustiku säilimisele ja parendamisele. Sekkumised - Maaomanike teadlikkuse tõstmine kõrge - Mulla- ja veekaitsetoetus toetavad muuhulgas turvas- ja erodeeritud muldade kaitset ning mullaressursi tõhusat majandamist. mullaboniteediga maade põllumajanduslikus - Keskkonnasõbralik majandamine kasutuses hoidmiseks ning mullaviljakuse - Mahepõllumajanduse ökokava säilitamiseks ja parandamiseks. - Nõuande toetus - Mulla säästvat kasutamist tagavate soodustuste ja - jm toetuste süsteemi väljatöötamine ja rakendamine. 2/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised Maastikud Eesmärk: EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, ÜPP strateegiakava toetab keskkonnastrateegia - Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik edendada ökosüsteemi teenuseid ning eesmärke ja tegevussuundi, eelkõige meedet kasutamine säilitada elupaiku ja maastikke „tasakaalustatud toetuste süsteemi väljatöötamine maastike mitmekesisuse ning erinevate elupaigatüüpide - Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine säilimise tagamiseks“. Sekkumised aitavad kaasa (otseselt seonduvad mõõdikud on haritavate põllumajandusmaastike, s.h poollooduslike koosluste, pärandkultuurmaastike, mahepõllumajandusmaade, säilimisele ning maastike ökoloogiliste funktsioonide poollooduslike koosluste, põllumajandusliku säilimisele (nt maastikuelementide säilitamine, keskkonnatoetusega hõlmatud maa osakaalud) ökosüsteemiteenustega arvestamise sidumine Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: toetussüsteemi jm). Oma osa on ka maakasutajate - Soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 teadlikkuse tõstmisel läbi nõustamissüsteemi väljatöötamine, mis soodustab polüfunktsionaalset erametsades arendamise. ja jätkusuutlikku maakasutust. - Pärandniidu hooldamise toetus Keskkonnastrateegia valdkondlike eesmärkide - Tasakaalustatud toetuste süsteemi väljatöötamine - Väärtusliku püsirohumaa säilitamine mõõdikud on otseselt seotavad strateegiakava maastike mitmekesisuse ning erinevate väljunditega. - Ökoalad elupaigatüüpide säilimise tagamiseks. - Ökosüsteemiteenuste säilitamine - Järelevalve- ning korraldussüsteemide tõhustamine põllumaal ja arendamine maakasutuse suunamiseks - Mahepõllumajanduse ökokava väljaspool kaitstavaid alasid maastike ja liikide mitmekesisuse säilimise soodustamiseks. - Nõuande toetus - Kvaliteetse, praktilist loodushoidu toetava - jm süsteemse loodushariduse ning mitmesugustele sihtgruppidele sellealase täiendkoolituse andmist tagava haridussüsteemi arendamine. Bioloogiline Eesmärk: EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, ÜPP strateegiakava on põhimõttelises kooskõlas mitmekesisus - Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide edendada ökosüsteemi teenuseid ning bioloogilise mitmekesisuse valdkonna eesmärkidega. säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste säilitada elupaiku ja maastikke Selleks, et toetada bioloogilise mitmekesisuse säilimist, olemasolu tagamine. soodustatakse mittetootlike ja taimekaitsevahendite kasutuseta alade säilitamist põllumaadel – rohumaaribad, Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: sööti jäetud alad jm. Põllulindude liigirikkuse toetamise - Meetmete arendamine võõrliikide väljatõrjumiseks - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 aspektist saab välja tuua nt hilise niitmisaja tingimuse ning potentsiaalselt levida võivate uute võõrliikide erametsades ökoaladel. laialdase leviku vältimiseks. - Pärandniidu hooldamise toetus - Olemasoleva kaitstavate alade võrgustiku - Ökoalad säilitamine, täiendamine ning edasiarendamine. - Väärtusliku püsirohumaa säilitamine 3/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised - Nõuande toetus - jm Energia Eesmärk: EE4: Panustada kliimamuutuste Strateegiakava valitud sekkumiste all on võimalik - Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti leevendamisse ja nendega kohanemisse ning toetada alternatiivsete energia-allikate kasutusele tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, säästvasse energiasse. võtmisega seotud teadus- ja arendustööd ning erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese investeeringuid tootmisseadmetesse (nt. keskkonnakoormusega jätkusuutlikke keskkonnasõbralike bioenergia-lahenduste rajamine). tootmistehnoloogiaid. Samuti on võimalik toetada investeeringuid tootmise ressursitõhususe tõstmiseks. - Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine. Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: - Uute energiatootmisviiside alase teadus- ja - Põllumajandustootjate materiaalsed ja arendustöö ning pilootprojektide toetamine. immateriaalsed investeeringud - Taastuvate ning muude alternatiivsete - Investeeringud bioressursside energiaallikate kasutusele võtmine. väärindamisse - Energiasüsteemide uuendamine elektri- ja soojakadude vähendamiseks. - Energiasäästu alase teadlikkuse tõstmine. Toit Eesmärk: EE9: Parandada ELi põllumajanduse Keskkonnastrateegia valdkondlikud tegevussuunad on - Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja seotud toiduohutuse seire- ja analüüsivõimaluste toiduahelas on inimese tervisele ohutu. tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja (järelevalve) arendamisega, mis ei ole otseselt säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise strateegiakava valdkond. Samas panustab strateegiakava vähendamist kui ka loomade heaolu püstitatud eesmärki läbi toiduohutuse parandamise tootja tagamist). tasemel – nii põllumajandustootjate tasemel Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: (mahepõllumajandus, bioturvalisus jm) kui ÜPP strateegiakava kontekstis asjakohased meetmed - Toidutööstuste materiaalsed ja toidutööstuses (toidu koostise tehnoloogiad jm). puuduvad immateriaalsed investeeringud - Mahepõllumajanduse ökokava - Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus 4/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised - Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus - Innovatsioonikoostöö projektid Joogi- ja Eesmärk: EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste ÜPP strateegiakava on joogi- ja suplusvee valdkonna suplusvesi - Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu. loodusvarade tõhusat majandamist nagu suunistega seotud kaudselt - läbi sekkumiste, mis vesi, muld ja õhk panustavad pinna- ja põhjavee kvaliteedi kaitsesse. Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: - Regulatsioonide ja toetuste süsteemi - Nõuande toetus väljatöötamine ja rakendamine keskkonnast - Mulla- ja veekaitsetoetus tulenevate saasteainete vähendamiseks joogi- ja - Keskkonnasõbralik majandamine suplusvees. - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud - Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised - Püsirohumaa säilitamine - jm Järeldus: ÜPP strateegiakava on kooskõlas Eesti keskkonnastrateegia eesmärkide ja tegevussuundadega. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017) „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ üldeesmärk on suurendada Eesti riigi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Arengukava eesmärkide saavutamiseks on koostatud rakendusplaan. Biomajandus Eesmärk: EE1: Toetada põllumajandustootja Mitmed strateegiakava sekkumised aitavad parandada - (4) Eestile oluliste biomajandussektorite elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandustootjate jt maapiirkonna ettevõtete jätkusuutlikkus on tagatud kliimateadliku põllu-, vastupanuvõimet kogu EL-is, et tagada konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, juurutada uusi metsa-, vee-, kala- ja puhkemajanduse ning turba toiduga kindlustatus tootmistehnoloogiaid, ning suurendada ressursitõhusust, kaevandamisega. EE4: Panustada kliimamuutuste parandades seeläbi ka vastupanuvõimet leevendamisse ja nendega kohanemisse ning kliimamuutustega kaasnevatele turu- ja tootmisriskidele. säästvasse energiasse Toetatakse põllumajandusmaadel paiknevate EE8: Edendada tööhõivet, majanduskasvu, kuivendussüsteemide rekonstrueerimist. Samuti sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade toetatakse metsade hooldusraiet, kahjustuste arengut, sh biomajandust ja säästvat kõrvaldamist ja taimlamajandust. metsamajandust Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: 5/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised - (4.1.) Muutuvas kliimas toiduga varustatuse - Investeeringud põllumajandusega seotud tagamine maaparandussüsteemide arendamise, taristu (maaparandussüsteemid ja teed) põllumajanduse konkurentsivõime suurendamise kaasajastamisse ning teadmusloome ja -siirde kaudu. - Põllumajandustootjate materiaalsed ja - (4.2.) Metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning immateriaalsed investeeringud mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine - Innovatsioonikoostöö projektid muutuvas kliimas. - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks - Investeeringud bioressursside väärindamisse - jm Majandus Eesmärk: EE1 toetada põllumajandustootja Kliimamuutustega kohanemise arengukava näeb olulist - (5) Kliimamuutustega kaasnevad võimalused ja elujõulisust tagavat sissetulekut ja rolli kindlustusel, millega maandada äärmuslike riskid on majandussubjektide poolt parimal vastupanuvõimet kogu EL-is, et tagada ilmastikunähtustega kaasnevaid riske. Strateegiakava võimalikul viisil juhitud. toiduga kindlustatus kindlustustoetus hõlmab muutuvast kliimast tulenevaid EE4: panustada kliimamuutuste riske (ilmastik, haigused, kahjurid) ehk arvestab leevendamisse ja nendega kohanemisse ning suunistega. säästvasse energiasse. Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: - (5.2.) Kliimamuutuste mõjudega arvestava - Põllumajanduskindlustustoetus ettevõtluse soodustamine. - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks Järeldus: ÜPP strateegiakava on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkide ja tegevussuundadega. Veemajanduskavad 2021-2027 (koostamisel, kasutatud versioon 23.05.21) Veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta tagant selleks, et saada ülevaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks.. KSH aruande koostamise ajal kehtivad veemajanduskavad on koostatud aastani 2021. Uute veemajanduskavade koostamine järgmiseks perioodiks on alanud ning esmased eelnõud on avalikustatud. Vesi Eesmärk: EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste Veemajanduskava meetmeprogrammi on otseselt üle - Saavutada või säilitada kõigi pinnavee-, sh loodusvarade nagu vesi, muld ja õhk tõhusat kantud mitmed ÜPP sekkumised kui meetmed, mille rannikuvee-, ja põhjaveekogumite hea seisund. majandamist. rakendamine aitab kaasa keskkonnasõbralike harimispraktikate kasutamisele, toitainete leostumise Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: vähenemisele ja pestitsiidijääkide vette jõudmise - Õigusaktidest tulenevate nõuete rakendamine - Keskkonnasõbralik majandamine vältimisele. (nimekiri 55 meetmega/nõudega) - Mulla- ja veekaitsetoetus 6/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised - Täiendavate veekaitsemeetmete rakendamine - Ökoalad Investeeringutoetused panustavad silo- ja põllukultuuride kasvatamises, s.h: - Mahepõllumajanduse ökokava sõnnikuhoidlate rajamisse ning laotamistehnoloogia o püsirohumaa säilitamine arendamisesse, samuti maaparandussüsteemide - Põllumajandustootjate materiaalsed ja keskkonnakaitserajatistesse. Hajukoormust piiravad ka o põllumajanduskultuuride immateriaalsed investeeringud nt tingimuslikkuse põhimõtted, püsirohumaade mitmekesistamine - Maaparanduslikud säilitamine jt toetustega hüvitatavad lisapiirangud. o ökoalad keskkonnakaitserajatised Veemajanduskavade eesmärke toetavateks meetmeteks o viljavaheldus - Teadmussiirde- ja nõustamisteenuste on ka põllumeeste teadlikkuse tõstmine. o liblikõieliste kasvatamine (AKIS) toetus Kavad on seeläbi omavahel vahetult seotud ning ÜPP o talvine taimkate - Nõuande toetus strateegiakava saab lugeda üheks veemajanduskava o täppisviljelus - jm eesmärkide saavutamise/meetmete rakendamise vahendiks. o haljasribad ÜPP strateegiakavaga ei võeta veel kuigi konkreetseid o glüfosaadi vältimine samme veemajanduskavas oluliseks loetud o mahepõllumajandus toitainebilansi arvutamise ja arvestamise kasutuselevõtu - Sõnniku- ja silohoidlate korrastamine ja rajamine, soodustamiseks. Olemas on nõue säästlikku s.h toetusvõimaluse loomine toitainekasutust soodustava abivahendi kasutamiseks - Maaparandussüsteemide keskkonnakaitserajatise (FaST), kuid selle täpne sisu on hetkel veel teadmata. ja leevendusrajatise rajamine ja rekonstrueerimine, Võimalik on, et töövahend täidab tulevikus eesmärki. s.h toetusvõimaluse loomine - E-põlluraamatu juurutamine ja toitainebilansi rakendamise eeltööd - Konsulentide veekaitselase teadlikkuse tõstmine - Põllumajandustootjate keskkonnaalane koolitamine Järeldus: ÜPP strateegiakava on (teatavate mööndustega) kooskõlas veemajanduskavaga, panustades otseselt selle meetmete rakendamisesse. Looduskaitse arengukava aastani 2020 (2012) Looduskaitse arengukava on strateegiline lähtedokument looduse kaitse ja kasutamisega seotud valdkondade arendamiseks kuni aastani 2020. ÜPP KSH aruande koostamise hetkel ei ole teadaolevalt uue looduskaitse arengukava koostamist alustatud. Looduskaitse Eesmärk: EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, Looduskaitse arengukava aastani 2020 on 2021. aastaks - Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad edendada ökosüsteemiteenuseid ning vananenud ning valdkonnapõhiste eesmärkidesse ja loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus säilitada elupaiku ja maastikke. nende numbrilistesse väljunditesse ning meetmetesse rakendada. tuleb seetõttu suhtuda ettevaatlikkusega. 7/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised - Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike 2021. aasta alguses valminud „Looduskaitse arengukava mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad 2020 täitmise aruanne“ toob esile lisaks edusammudele ühtse ökoloogilise võrgustikuna. ka puudujäägid seniste eesmärkide saavutamises. Nii - Loodusvarade pikaajaline püsimine on tagatud ning näiteks ei ole saavutatud hooldatavate poollooduslike nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse koosluste pindala eesmärki (45 000 ha). 2020. a oli saavutustase 37 500 ha. Strateegiakava kavandatavates lähenemise põhimõtteid. väljundites on arvestatud pärandniitude sekkumise alt Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: hooldatavate alade pindala kasvuga 45 000 hektarini - (1.2.1) Asjakohase loodusteabe (sh - Nõuande toetus aastaks 2028. Kaudselt seonduva probleemina võib välja looduskaitseteabe) edastamine ja erinevate - Kohalikku sorti taimede kasvatamine tuua põllulindude arvukuse languse (linnuliikide sihtrühmade teadlikkuse suurendamine - Ohustatud tõugu looma pidamine saavutustase oli madalam kui baastase aastal 2012). - (2.1.7) Liikide geneetilise mitmekesisuse tagamine - Pärandniidu hooldamine Samas märgib aruanne, et Euroopa Maaelu Arengu - (2.2.1) Poollooduslike koosluste taastamine ja Põllumajandusfond (EAFRD) on olnud kõige olulisem - Väärtusliku püsirohumaa säilitamine looduskaitsemeetmete rahastusallikas – eelkõige seotuna hooldamine - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 Natura 2000 aladega ja poollooduslike aladega, aga ka - (2.2.2) Metsaelupaikade kaitse tagamine erametsades läbi muude elurikkust soodustavate toetuste, nt - (2.2.3) Ohustatud sooelupaikade taastamine - Ökoalad mahepõllumajanduse jms. Liikide geneetilise kaitstavatel aladel mitmekesisuse tagamisse panustatakse eelkõige läbi - Ökosüsteemiteenuste säilitamine - (2.2.4) Jõeelupaikade looduslikkuse taastamine kohalike taimesortide ja loomatõugude toetamise. - jm (vee-elustiku liikumisteede avamine, vanajõgede Elurikkuse meetmetesse panustamisega ning Natura taastamine jmt) alade toetusega jätkab ka ÜPP strateegiakava. Osades - (2.3.1) Maastikuväärtuste säilitamine tegevussuundades on strateegiakavasse lisandunud ka - (2.7.1) Natura erametsa-, põllumajandustoetuste, olulised uued elemendid, nt ökosüsteemiteenuste säilitamine ning väärtusliku püsirohumaa säilitamine. poollooduslike koosluste hooldustoetuste ja loodushoiutoetuste arendamine ja maksmine - (2.7.2) Toetusmeetmete arendamine kaitsealadel väljaspool Natura 2000 alasid: metsapiirangute kompensatsioonimeetmete väljatöötamine ja rakendamine - (2.7.3) Üleriigiliste elurikkuse säilitamiseks vajalike majanduslike meetmete väljatöötamine ja rakendamine: keskkonnasõbralike põllumajandusviiside soodustamine; kõrge loodusväärtusega alade kontseptsiooni ning nendele aladele toetusmehhanismide 8/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised väljatöötamine ja rakendamine; liigikaitse (rukkirääk jt) toetusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine Järeldus: ÜPP strateegiakava on (teatavate mööndustega) kooskõlas looduskaitse arengukavaga, panustades otseselt selle tegevussuundade rakendamisse/rahastamisse. Metsanduse arengukava aastani 2030 (koostamisel) Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse, kuidas neid saavutada. Arengukava eesmärk on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte. Analüüsis on kasutati arengukava tööversiooni seisuga 30.09.2019. Aprillis 2021 jätkas metsanduse arengukava koostamist uus juhtkogu. Seetõttu on käesolevas aruandes toodud seosed eelduslikud. Mets Eesmärk: EE4: Panustada kliimamuutuste Metsanduse arengukava on veel koostamisel, mistõttu ei - Metsade kasutamine on võimalikult mitmekülgne, leevendamisse ning säästvasse energiasse. ole võimalik hinnata kahe dokumendi kooskõla. vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele, aitab EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, ÜPP strateegiakava on seotud metsade majandamisele leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda edendada ökosüsteemiteenuseid ning suunatud toetusmehhanismide rakendamisega, mistõttu ning tagab sotsiaalselt tasakaalustatud elu- ja säilitada elupaiku ja maastikke. võib eeldada vähemalt osalisi otseseid seoseid ja majanduskeskkonna ning metsaökosüsteemide EE8: Edendada tööhõivet, majanduskasvu, kooskõla. soodsa seisundi. sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade Lisaks toetavad sekkumised maapiirkondade tööhõive arengut, sh biomajandust ja säästvat hoidmist ning teadmiste edendamist ja jagamist. metsamajandust. Vastavalt on võimalik ka kaudne tugi metsa Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: kasutamisega seotud sektori arengule. Metsanduse arengukava kavandatavad - Investeeringud metsa kliimamuutustega meetmed/tegevussuunad ei ole KSH aruande kohanemiseks koostamise seisuga välja töötaud/avalikustatud. - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 Ühisstsenaariumite põhjal võib tegevussuundadena erametsades eeldada: - Investeeringu bioressursside maaparandussüsteemide korrashoidu, arvestades ka väärindamisesse keskkonnaeesmärke ning kasvukohatüüpide erisusi; - Investeeringud ettevõtete teede korrashoidu; metsade kasutamisega seotud konkurentsivõime tõstmiseks tööhõive arendamist maapiirkondades; metsamajandamise suunamist kliimapoliitika - jm. eesmärkide täitmiseks; metsade süsiniku sidumisvõime suurendamist; metsaomanike nõustamist; teadus- ja arendustegevust jms. Järeldus: Metsanduse arengukava on veel koostamisel, mistõttu ei ole võimalik hinnata kahe dokumendi kooskõla. 9/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Pärandniitude tegevuskava aastateks 2021-2027 (2021) Pärandniidud, ka poollooduslikud kooslused või pärandkooslused, on rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena. Pärandniitude tegevuskava seab eesmärgid pärandniitude säilitamiseks ja taastamiseks, annab ülevaate praegusest olukorrast ja ohuteguritest ning kirjeldab tegevused eesmärkide saavutamiseks aastani 2027. Pärandniidud Eesmärk: EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, ÜPP strateegiakava on kõige olulisem pärandniitude - suurenenud teadlikkus niitude väärtustest ja edendada ökosüsteemiteenuseid ning tegevuskava eesmärkide rakendamise vahend hooldamisest; säilitada elupaiku ja maastikke. (rahastusallikas). Vajadust tagada kõigi pärandniitude toetusõiguslikkus ÜPP raames on rõhutanud ka Euroopa - paranenud pärandniitude sidusus ja kaitse tõhusus; Komisjon ja Euroopa Kontrollikoda. - paranenud hoolduskvaliteet ning järjepidev Kavandatud väljundid aastal 2027: - Pärandniidu hooldamine (pärandniidud Pärandniidu hooldamise toetuse kavandatavad väljundid majandamine; on kooskõlas pärandniitude sihttasemetega, s.t perioodi - korrastatud andmehõive. kaitstaval alal) – 42 800 ha (45 000 ha lõpuks on ette nähtud hooldusesse hõlmata tegevuskavas 2028. a) eesmärgiks seatud pindalad, s.h liigikaitseliselt oluliste - Väärtusliku püsirohumaa säilitamine rannaalade pindala. Läbi hooldatavate alade järk- Mõõdikud ja sihttasemed aastaks 2027: (pärandniidud väljaspool kaitsealasid) – järgulise suurenemise võib eeldada ka positiivseid trende - elupaikade seisundid: ei halvene ja trendid on 24 000 ha elupaikade seisundis. Selle tagamiseks on muuhulgas positiivsed - Pärandniitude hooldamise lisategevused antud Keskkonnaametile õigus määrata vajadusel - Hooldatavate poollooduslike alade pindala: 50 000 liigikaitseliselt olulistel rannaaladel – 3700 sekkumiselehest erinevaid hooldamisnõudeid. ha ha (4000 ha 2028. a) Pärnandniitude tegevuskava seab ÜPP vahenditele - Hooldatavate liigikaitseliselt oluliste rannaalade järgmiste tegevuste rakendamise ootused: teadlikkuse pindala: 4000 ha suurendamine; väikeste alade ja laidude majandamise - Hooldajate arv: 50 toetamine; pärandniitude hooldamise toetamine; Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: investeeringute tagamine; spetsiifiliste tööde teoastamine; hoolduskvaliteedi parandamine; niitude - Huvigruppide teadlikkuse suurendamine, s.h - Pärandniidu hooldamise toetus hooldusesse hõlmamine väljaspool alasid. koolitused maahooldajatele ja konsulentidele - Väärtusliku püsirohumaa säilitamine Kõik nimetatud elemendid on ühel või teisel moel - Niitude nõustamissüsteemi loomine ja - Nõuande toetus strateegiakavasse integreeritud. rakendamine - Ökosüsteemiteenuste säilitamine Toetuste saajad peavad läbima kohustusliku koolituse, - Kaitstavatel aladel sidususe parandamine põllumaal mis panustab teadlikkuse suurendamisesse ja elupaikade - Väljaspool kaitstavaid alasid sidususe - Põllumajandustootjate materiaalsed ja seisundi säilitamisesse/parandamisesse. parandamine, s.h vastava toetusmeetme välja immateriaalsed investeeringud Lisaks jätkuvale toetusmeetmele pärandniitude töötamine - Põllumajandustootmisega seotud toetus (poollooduslike koosluste) hooldamiseks, on välja - Järjepidev ja jätkusuutlik alade hooldamine, s.h ammlehma kasvatamiseks töötatud tegevuskava toetav uus täiendav meede toetusmeetmete uuendamine pärandniitude säilitamiseks väljapool kaitsealasid – - Põllumajandustootmisega seotud toetus - Hoolduskvaliteedi parandamine väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus. Eelarve ute ja kitse kasvatamiseks planeerimisel on ette nähtud eelnimetatud toetuseid - Investeeringud bioressursside pakkuda kokku vähemalt tegevuskavas eesmärgiks väärindamisse saadud ulatuses. - jm 10/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Pärandniidu hooldamise toetuses on seatud niitmise ja karjatamise nõuded, lisaks võib Keskkonnaamet konkreetse koosluse vajadusi arvestades seada lisanõudeid (nt niitmisaja algusele). Pärandniidu hooldamise toetusesse on integreeritud tegevuskavas soovitatud põhimõtted – niitmata laigud ning lisategevuste toetused. Esimesed sammud on võetud ka tulemuspõhise toetusskeemi rakendamise suunas (tulemuspõhise piloottegevusena). Samuti on ette nähtud liusategevused laidudele või väikesaartele ning koosluse või liigi seisundi parendamiseks. Kaudselt panustavad eesmärkidesse ka mitmed teised strateegiakava sekkumised. Nt võivad tänastel vähemväärtuslikel karjatatavatel püsirohumaadel aja jooksul välja kujuneda kõrgema väärtusega kooslused, loomakasvatusse (nt lammastele ja lihaveistele) suunatud toetused panustavad karjade säilimisse, investeeringutoetuste abil on võimalik rahastada karjaaedade rajamist, bioressursside 11äärindamisse investeeringutega on võimalik otsida kasutust söödaks mittesobivale rohumassile ning ökosüsteemiteenuste toetus soosib niitude säilitamist maastiku mitmekesistamiseks. Järeldus: ÜPP strateegiakava on kõige olulisem pärandniitude tegevuskava rakendamise vahend (rahastusallikas). Strateegiakava sekkumised ja nende planeeritav rakendamise ulatus arvestab asjakohaselt pärandniitude tegevuskava eesmärkidega ning täidab tegevuskavas ette nähtud tegevusi. Regionaalpoliitika programm 2021-2024 (2021) Riigi regionaalpoliitikat suunavaks keskseks strateegiliseks raamdokumendiks oli 2020. aastani Eesti regionaalarengu strateegia. Alates 2021. aastast seab olulisemad riigi regionaalarengu arenguvajadused, sihid ja tegevussuunad üleriigiline strateegia "Eesti 2035" ning iga-aastaselt uuendatav 4-aastane regionaalpoliitika programm. Regionaalareng Eesmärk: EE7: Olla atraktiivne noorte Regionaalpoliitika programmis ei ole ÜPP - Piirkondade arengueelduste parem kasutus põllumajandustootjate jaoks ja soodustada strateegiakava nimetatud kui ühte programmi majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike ettevõtluse arengut maapiirkondades. eesmärkide ellu viimise vahendit. Sellegipoolest hüvede kättesaadavus EE8: Edendada tööhõivet, majanduskasvu, panustab ka strateegiakava programmi meetmetesse ja eesmärkidesse, toetades maapiirkondade ettevõtluse (s.h mõõdikuna: keskmiste sissetulekute kasv kõigis sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade maakondades) arengut, sh biomajandust ja säästvat arengut, s.h noori alustavaid ettevõtjaid, ja kohalike metsamajandust kogukondade elujõulisust. Eelistatakse keskustest - Riigi arengudokumentides määratud regionaalse eemale jäävate ja madala võimekusega piirkondade arengu eesmärkide saavutamine investeeringute toetamist, mikro- ja väikeettevõtete 11/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 (s.h mõõdikuna: valdkonnapoliitilistest põllumajandustoodete töötlemise ning turustamisega toetusmeetmetest väljapoole Harju maakonda seotud investeeringuid ning investeeringuid eraldatud toetuste osakaal) majandustegevuse mitmekesistamiseks. Samuti toetavad - Regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane sekkumised maapiirkondade majandusstruktuuris ja rakendamine tööhõives suure osatähtsusega traditsiooniliste ja tööjõumahukate tootmisharude (nt põllumajandus, (s.h mõõdikuna: toetuste kaasabil loodud metsandus, toiduainetööstus) lisandväärtuse kasvatamist. töökohtade arv) Maapiirkondade konkurentsivõime tõstmisele suunatud Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: sekkumiste raames ei toetata investeeringuid Tallinnaga - Regionaalareng - Investeeringud ettevõtluskeskkonna piirnevatesse valdadesse, mis on kooskõlas - Riigi regionaalpoliitika kujundamine arendamiseks maapiirkonnas regionaalarengu programmi sihiga suunata >68% - Investeeringud ettevõtete valdkondlikest toetustest väljapoole Harju maakonda. - Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine ning piiriülese koostöö arendamine konkurentsivõime tõstmiseks ÜPP strateegiakava erieesmärgid on seotud regionaalarengu asjakohaste eesmärkidega osas, mis on - LEADER-kogukonna juhitud kohalik seotud maapiirkondade konkurentsivõime ja areng arendusvõimekusega. - Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine - Uute väikeste põllumajandusettevõtete arendamine - jm Järeldus: ÜPP strateegiakava toetab regionaalarengu programmi eesmärke ja meetmeid. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm (ÕVP) aastateks 2020-2030 (2019) Õhusaasteainete vähendamise programmiga määratletakse meetmed ja poliitikad, mille abil Eesti täidab aastateks 2020 ja 2030 rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärke. Programm käsitleb kõiki asjaomaseid sektoreid, sh põllumajandust. Programm annab sisendit asjaomaste sektorite arengukavade koostamisel ja poliitika kujundamisel, mille kaudu on ettenähtud ka meetmete rakendamine Õhusaaste Eesmärk: EE5: edendada säästvat arengut ja selliste Heitkoguste vähendamise poliitika tõhusaks - EL tasemel: õhusaaste kahjuliku mõju loodusvarade tõhusat majandamist nagu rakendamiseks peavad panustama kõik sektorid, vähendamine inimese tervisele 40%, võrreldes vesi, muld ja õhk sealhulgas põllumajandus, kus õhusaasteainete aastaga 2005. heitkogused on seni kõige aeglasemalt vähenenud. Kõige olulisem on põllumajanduse mõju NH3 osas. ÕPV Eesti tasemel: baasstsenaariumi korral nähakse ette jätkuvat NH3 - Vähendada NH3 heitkoguseid 1% aastaks 2020, 1% heitkoguste suurenemist, mistõttu on vajalik aastaks 2025, 1% aastaks 2030 lisameetmete rakendamine. - Vähendada LOÜ heitkoguseid 10% aastaks 2020, ÜPP strateegiakava panustab mitmel viisil ÕVP 19% aastaks 2025, 28% aastaks 2030 eesmärgi saavutamisse: - Vähendada NOx heitkoguseid 18% aastaks 2020, Põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete 24% aastaks 2025, 30% aastaks 2030 investeeringute sekkumine võimaldab toetada 12/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 - Vähendada PM2,5 heitkoguseid 15% aastaks 2020, sõnnikuhoidlate rajamist, sõnniku sisestuslaotuse 28% aastaks 2025, 41% aastaks 2030 seadmeid ja ammoniaaki püüdvate filtreid. Samas ei ole Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: toetusmeetmes sõnastatud eelistust kaetud - Vähesaastavad sõnnikuladustamise tehnoloogiad: - Põllumajandustootjate materiaalsed ja hoidlatüüpidele. vedelsõnniku säilitamine telk- või betoonkatusega immateriaalsed investeeringud Lisaks on ÜPP strateegiakava tingimuslikkuses ja hoidlates, samuti kinnistes teras- või plastikmahutites - mahepõllumajanduse ökokava sekkumistes nõudeid ja toetusi, mis toetavad programmi - Vähesaastavad sõnnikulaotustehnoloogiad: eesmärke läbi mineraalväetiste kasutamise vähendamise, - mulla- ja veekaitsetoetused vedelsõnniku sisestuslaotus nt mahepõllumajanduse ökokava, mulla- ja - keskkonnasõbralik majandamine - Mineraalväetiste kasutamisest tekkinud veekaitsetoetus (piiranguga alad), väärtusliku - innovatsioonikoostöö projektid püsirohumaa säilitamine. ammoniaagi heitkoguste piiramine kasutades kiiret mulda viimist - jm Väetiste kasutamise optimeerimisse panustavad ka mullaproovide võtmise ja säästliku toitainekasutuse abivahendi kasutamise nõuded keskkonnasõbraliku majandamise toetuses. Kahel strateegial on ka teatud vastuolusid. Olukorras, kus tootmismahud ei vähene - ja ÜPP strateegiakava on suunatud põllumajandustootmise säilitamisele - on heitkoguste soovitud tasemele vähenemist keeruline saavutada. Näiteks ÕVP lisas 2 esitatud põllumajandussektori prognoosides on (optimistlikult) eelduseks võetud, et kinniste sõnnikuhoidlate arv kasvab 2030. aastaks 98-ni (praeguseks on sellised hoidlad üksikud) ning ca 72% sõnnikulaotusest toimub sisestuslaotusega. ÜPP strateegiakava sekkumised praegusel kujul selliste tulemuste saavutamisele otseselt orienteeritud ei ole. Järeldus: ÜPP strateegiakava toetab mõningal määral teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikku programmi ning selle meetmete rakendamist. Riigi jäätmekava 2014-2020 (pikendatud kuni 2022 lõpuni) (2014) Riigi jäätmekava on Eesti jäätmehooldust korraldav ja suunav valdkonna strateegiline arengukava. Selle peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel. Arengukava ühtlustab eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seab sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Jäätmekava strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine. Jäätmed Eesmärk: EE2: suurendada konkurentsivõimet ja turule ÜPP strateegiakava eesmärgid arvestavad riigi - Vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu jäätmekava eesmärgiga, kavandades jäätmete ohtlikkust teadusuuringutele, tehnoloogiale ja toetusmehhanismidesse jäätmetekke vähendamise ning digiüleminekule ringluse suurendamise tegevusi. Seejuures panustavad - Võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil sekkumised peamiselt jäätmehierarhia esimesele astmele taaskasutada maksimaalsel tasemel 13/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 - Vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, EE4: panustada kliimamuutuste ehk jäätmetekke vältimisse, aga ka jäätmete ringlusse tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet leevendamisse ja nendega kohanemisse ning võttu. säästvasse energiasse Toetatakse investeeringuid ressursitõhusate EE9: parandada EL-i põllumajanduse tehnoloogiate arendamiseks ja kasutusele võtuks ning reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja bioressursside (sh kõrval- ja kaassaaduste ning jääkide) tervise osas, sealhulgas säästval moel väärindamiseks. toodetud ohutu ja toitev toit, toidu Toiduainetööstuse investeeringutoetused panustavad raiskamine, loomade heaolu muuhulgas toidu raiskamise vähendamisse. EE8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust Meetmed/tegevussuunad: Seotud sekkumised: - Investeeringud parimasse võimalikku - Põllumajandustootjate materiaalsed ja ressursitõhusasse tehnoloogiasse; immateriaalsed investeeringud ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- - Toiduainetööstuste materiaalsed ja rakenduste toetamine immateriaalsed investeeringud - Ettevõtete investeeringute toetamine, kes soovivad - Innovatsioonikoostöö projektid edendada jäätmete korduskasutuseks - Investeeringud bioressursside ettevalmistamist väärindamisse - Ettevõtete investeeringute toetamine, kes tegelevad jäätmete taaskasutusse, sh ringlussevõtule suunamisega Järeldus: ÜPP strateegiakava toetab riigi jäätmekava eesmärke ja meetmeid. Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019-2023 (2019) Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kirjeldab tegevused taimekaitsevahendite säästva kasutamise edendamiseks ja kasutamisega kaasnevate riskide vähendamiseks. Tegevuskavas on rõhk asetatud integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisele. Taimekaitse Eesmärk: EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste Taimekaitsevahendiste säästva kasutamise tegevuskava - Vähendada taimekaitsevahendite kasutamisega loodusvarade tõhusat majandamist nagu näeb ette, et eesmärkide saavutamiseks kasutatakse kaasnevaid riske tervisele ja keskkonnale vesi, muld ja õhk muuhulgas ÜPP strateegiakava toetusmeetmete EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, vahendeid, otsene viide strateegikavale on sisse - Üldsusele on kättesaadav tasakaalustatud teave edendada ökosüsteemi teenuseid ning kirjutatud ka mitmesse tegevusse. taimekaitsevahendite ohutu kasutamise ja taimekaitsevahenditega seotud tervise- ja säilitada elupaiku ja maastikke Seonduvad meetmed on strateegiakava sekkumistesse ka EE9: Parandada EL-i põllumajanduse integreeritud. keskkonnariskide kohta. reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja ÜPP sekkumistega soodustatakse nõuandeteenuse - Taimekaitsevahendite turustajad, professionaalsed tervise osas, sealhulgas säästval moel arendamist, keskkonnasäästlikke tootmisvõtteid kasutajad ja nõustajad on läbinud ühtlase tasemega 14/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 ajakohastel teadmistel põhineva toodetud ohutu ja toitev toit, toidu (keskkonnasõbralik majandamine), taimekaitsekoolituse. Tagatud on raiskamine, loomade heaolu mahepõllumajandust. Taimekaitsevahendite kasutamise taimekaitsevahendite säästlikku kasutamist toetava piirangud on seatud (ja kompenseeritud) ökoaladel, nõustamisteenuse kättesaadavus. mesilaste korjealadel, väärtuslikel püsirohumaadel, - Taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevad pinnaveekaitse toetusega aladel, puhverribadel, tervise- ja keskkonnariskid on vähenenud. Tagatud mittetootlikel aladel. on taimekaitsevahendite nõuetekohane kasutamine Kaudselt panustavad ka sekkumised, mis soodustavad ning tõhus järelevalve. ITK põhimõtete taimekahjurite looduslike vaenlaste levikut ehk rakendamise laiendamine. ökosüsteemiteenuste säilitamist. Põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete investeeringutoetuste alal on võimalik toetada Mõõdikud (2023. a): investeeringuid uutesse keskkonnahoidlikesse - Pestitsiidide jääkide piirväärtust ületavate taimekaitsetehnoloogiatesse. põhjaveeseirejaamade osakaal NTA-l: < 10% Seega on kaks kava otseses üksteist toetavas seoses. - Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkidega proovide osakaal Eesti päritolu toidus: < 1% - Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas (keskmine toimeainete jääkide arv ühes proovis): ≤ 5 Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: - Parandada teadlikkust ITK-st, sh - Teadmussiirde- ja nõustamisteenuste kemikaalivabadest alternatiividest (AKIS) toetus taimekahjustajate tõrjeks. - Nõuandetoetus - Järjepidevalt avaldada ja ajakohastada taimekaitse - Mahepõllumajanduse ökokava valdkonda käsitlevat teavet (sh uuendada MEMi, - Keskkonnasõbralik majandamine PMA, ETKI, PMK, ja MESi nõuandeteenistuse - Põllumajandustootjate materiaalsed ja veebilehti). immateriaalsed investeeringud - Ajakohastada taimekaitsekoolituse korraldajate - Ökoalad pädevust, sh uuendada ja ajakohastada taimekaitsekoolituse korraldamiseks vajalikke - Väärtusliku püsirohumaa säilitamine õppematerjale. - Mesilaste korjeala toetus - Teha selgeks täpne koolitusvajadus ja korraldada - Mulla- ja veekaitsetoetus saadud teabe alusel regulaarseid koolitusi taimekaitsevahendite turustajatele, professionaalsetele kasutajatele ja nõustajatele. 15/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 - Tagada sõltumatu nõuandeteenuse kättesaadavus (alus nõustamisteenuse arendamisel). - Edendada taimekaitsevahendite ohutut ja optimaalset kasutamist: edendada biotõrje ning taimekaitsevahendite ohutumaid kasutusvõtteid, analüüsida biopreparaatide ning madala riskitasemega toimeainete kasutamist soodustavaid meetmeid. - Töötada välja strateegia erilist muret valmistavate toimeainete (nt glüfosaat) kasutamise piiramiseks (eelkõige erinevate alternatiivide leidmine ja kasutamise suunamine keskkonnameetmete kaudu). - Soodustada põllumajanduspraktikaid, mis vähendavad taimekaitsevahendite negatiivset mõju keskkonnale, nt ÜPP strateegiakava meetmete raames. - Soodustada mahetootmist eelkõige intensiivsema põllumajandusega piirkondades, nt ÜPP strateegiakava mahetootmise meetme raames. - Teha teadusuuringuid taimekaitsevahendite kasutamise mõjude kohta. Järeldus: ÜPP strateegiakava on kooskõlas taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskavaga, panustades otseselt selle meetmete rakendamisesse. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (2019) Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende täitmiseks välja töötatud 71 meedet, s.h 22 meedet põllumajanduses ja 8 meedet metsanduses. Energia ja Eesmärk: EE2: Suurendada konkurentsivõimet ja REKK 2030 põllumajandusvaldkonna meetmest üheksa kliima - Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% turule orienteeritust, pöörates erilist (nimekirjas esimesed) on seotud senise maaelu aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030) tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale arengukava olemasolevate toetusmeetmetega. Vastavad ja digiüleminekule; meetmed on teatud muudatustega üle võetud ÜPP - Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites EE4: Panustada kliimamuutuste strateegiakava sekkumistesse ning nende rakendamine (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, leevendamisse ja nendega kohanemisse ning üldjoontes jätkub. jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) säästvasse energiasse; Sellele lisaks on strateegiakava sekkumistesse otseselt vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga EE8: Edendada tööhõivet, majanduskasvu, või kaudselt integreeritud ka valdav osa teistest REKK kasvuhoonegaaside heidet 13% sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade 2030 põllumajandusvaldkonna meetmetest. Nt soodustab 16/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 - Taastuvenergia osakaal energia summaarsest arengut, sh biomajandust ja säästvat turvasmuldade viimist püsirohumaaks lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt metsamajandust tingimuslikkusesse kuuluv keeld muuta või künda 42% Natura aladel asuvaid 100% turvasmuldadel - Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni püsirohumaid, mullakaitsetoetuse saamise nõuded ning kasutamine meetmetes majanduse püsirohumaade säilitamist ja karjatamist toetavad sekkumised. Uue sekkumisena on välja töötatud konkurentsivõime hoidmiseks. investeeringutoetus bioressursside väärindamisse. Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: Eraldi sekkumist ei ole moodustatud aiandussektori - Mahepõllumajandus - Mahepõllumajanduse ökokava energiasäästuks ning taastuvenergia osakaalu - Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede ja selle - Teadmussiirde- ja nõustamisteenuste suurendamiseks, kuid põhimõtteliselt on sektoril alameetmed (AKIS) toetus võimalik taotleda investeeringutoetusi ressursitõhususe - Kliimat ja keskkonda säästvate - Nõuande toetus tõstmiseks sarnaselt teiste ettevõtetega. põllumajandustavade toetus - Investeeringud ettevõtluskeskkonna Strateegikavas ei kajastu sööda kvaliteedi parandamine - Teadmussiire ja teavitus arendamiseks maapiirkonnas piimalehmadel. Tinglikult panustavad siiski ka sellesse teised meetmed – nt keskkonnasõbralik majandamine, - Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte - Investeeringud bioressursside mahepõllumajanduse toetused, loomade heaolu toetus. juhtimis- ja asendusteenused väärindamisse ÜPP sekkumised aitavad seega kaasa kasvuhoonegaaside - Natura 2000 toetus põllumajandusmaale - Põllumajandustootjate materiaalsed ja heidete vähenemisele, taastuvenergiaallikatest toodetud - Investeeringud majandustegevuse immateriaalsed investeeringud energia osakaalu suurenemisele ka energiatõhususe mitmekesistamiseks maapiirkonnas - Innovatsioonkoostöö paranemisele. Sekkumised aitavad vähendada mittepõllumajandusliku tegevuse suunas - Loomade heaolu toetus kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kasutades - Investeeringud põllumajandusettevõtte - Mulla- ja veekaitsetoetus mineraalväetiste asemel orgaanilisi väetisi, vähendada tulemuslikkuse parandamiseks heiteid läbi turvasmuldade jätkusuutliku kasutamise - Väärtusliku püsirohumaa säilitamine toetamise jms. Uute teadmiste ja tehnoloogiate leviku - Loomade heaolu meede - Pärandniidu hooldamise toetus soodustamisega aidatakse kaasa biomajanduse arengule - Turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks - Keskkonnasõbralik majandamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamisele. - Bioenergia tootmine ja selle osakaalu - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 Eeltoodule lisaks saab välja tuua ÜPP strateegiakava suurendamine põllumajanduses erametsades sekkumiste seosed REKK 2030 metsa majandamisega - Sööda kvaliteedi parandamine piimalehmadel - investeeringud metsa kliimamuutustega seotud meetmetega. Otseselt seotud sekkumisteks on - Rohumaal karjatamise osakaalu kasv „Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades“ kohanemiseks (REKK 2030 meetmed „Natura 2000 toetus - Otsekülv - jm erametsamaale“ ja „Elupaikade kaitse tagamine“) ning - Talvine taimkate „Investeeringud metsa kliimamuutustega - Täppisväetamine kohanemiseks“, mille raames toetatakse hooldusraieid, - Mineraalväetiste asendamine orgaaniliste taimlamajandust, metskahjustuste ennetamist ja väetistega kõrvaldamist (REKK 2030 meetmed „Metsade tervise parandamine ja ohtlike negatiivsete tegurite leviku vältimine“ ja „Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse“). 17/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 - Investeeringud kasvuhoonete ja köögiviljade laohoonete energiasäästu ja taastuvenergia kasutuselevõtuks - Happeliste muldade neutraliseerimine - Sõnnikukäitluse parendamine - Auditid suuremates põllumajandusettevõtetes - Uuringud ja pilootprojektid - Metsa majandamisega seotud meetmed Järeldus: ÜPP strateegiakava on kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga, panustades otseselt selle meetmete rakendamisesse. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala (NTA) tegevuskava aastateks 2021-2024 (2021) Nitraaditundliku ala tegevuskava toetab veemajanduskavades püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel, pinnavee ja põhjavee hea seisundi saavutamisel ja säilitamisel ning vee-elustiku elutingimuste säilitamisel. Vesi Eesmärk: EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste ÜPP strateegiakava aitab kaasa mõningate konkreetsete - aidata kaasa elanikele tervisele ohutu joogivee loodusvarade nagu vesi, muld ja õhk tõhusat NTA tegevuste sihteesmärkide saavutamisele. tagamisele; majandamist Sõnniku- ja silohoidlaid toetatakse sekkumisega - tõhustada põllumajandustootmise „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed veekaitsenõuetele vastavust ja keskkonnahoidlike investeeringud“. võtete kasutamist ning parandada vastava info Veekaitsealased koolitused konsulentidele ja kättesaadavust; põllumajandustootjatele saab integreerida teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi ning nõuandeteenusesse. - täpsustada põllumajandusest tuleneva koormuse andmeid, võimaldamaks järgmistel perioodidel meetmeid täpsemalt planeerida; - tõhustada tootjate teadlikkust ja kontrolli nende tegevuste üle. Meetmed/tegevussuunad: Seotud sekkumised: - Sõnnikuhoidlate ja silohoidlate korrastamiseks ja - Põllumajandustootjate materiaalsed ja rajamiseks toetusvõimaluse loomine immateriaalsed investeeringud - Sõnniku- ja silohoidlate korrastamine ja rajamine - Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi (oodatav tulemus 80% hoidlatest, lähtetase 60%) (AKIS) arendamise toetus - Konsulentide veekaitsealase teadlikkuse tõstmine - Nõuande toetus - NTA põllumajandustootjate veekaitsealane koolitusprogramm Järeldus: ÜPP strateegiakava on kooskõlas nitraaditundliku ala tegevuskavaga, panustades otseselt selle meetmete rakendamisesse. 18/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Lisa 3. Sekkumiste hindamise ülevaatetabel Mõju hinnangute tähistus: O otsene mõju K kaudne mõju + tõenäoline positiivne mõju - tõenäoline negatiivne mõju ↔ võimalikud mõjud on kahesuunalised (nii positiivsed kui negatiivsed) X mõju võib lugeda neutraalseks/madalaks või mõju ilmnemine ei ole strateegiakava tasemel selge () mõju ilmneb juhul, kui reaalsed investeeringud on suunatud valdkonnas mõjusatesse tegevustesse Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- KSH soovitused, nendega arvestamine ja Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- muud tähelepanu nõudvad aspektid kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Tegevus on oluline nõuandeteenuse osutamiseks, s.t panustab KSH ekspert juhtis strateegiakava 16.07.2021 vastava sekkumise positiivsetesse mõjudesse. Sekkumine hõlmab versiooni juures tähelepanu järgnevale: laia teemaderingi, muude teemade (ettevõtlus, toidu käitlemine, metsandus, tööõigus jm) hulgas ka keskkonnasäästlikkust, ressursi- Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi ja energiatõhusust, loodusvarade kestlikust kasutamist jms. nõustamisteenuste üles ehitamisel (rakendamise Teadmussiirde- ja etapis) tuleb tagada keskkonnakaitse/säästva Ajakohase teabe jagamisel keskkonnakaitse põhimõtetest ja (uutest) nõustamisteenuste arengu läbiv integreerimine nõustamissüsteemi 0.1 (K+) (K+) (K+) (K+) (K+) (K+) (K+) O+ keskkonnasäästlikest tehnoloogiatest kaasneb tegevusega kaudne (AKIS) arendamise ning valdkondlike konsulentide pädevus ja positiivne mõju kõikidele keskkonnaelementidele. toetus järelkasv keskkonnakaitse ja loodushoiu Mõjud sõltuvad reaalselt rakendatavate tegevuste iseloomust. valdkonnas. Sellest tulenevalt ei ole strateegiakava tasemel võimalik sekkumise Jälgima peab, et tegevuste planeerimine ei reaalse mõju suurust usaldusväärselt hinnata. lähtuks üksnes sihtrühmade Selge positiivne mõju avaldub põllumajandussekori ettevõtetele ja ettepanekutest/eelistustest, kuna seal hõivatud inimestele. keskkonnakaitse edendamine ei ole tõenäoliselt Positiivne mõju avaldub põllumajandussekori ettevõtetele ja seal sihtrühmade esmane prioriteet nõuandeteenuse hõivatud inimestele, kellele nõuandeteenus on suunatud. kasutamisel. Ilma laiema teadlikkuse tõstmiseta Nõuandeteenuse valdkondades sisaldub ka keskkonnakaitse on samas keeruline saavutada ÜPP põhimõtete rakendamine. Ühe prioriteedina on sekkumises välja strateegiakava keskkonnaeesmärke (s.h suunata toodud, et vajalik on senisest arvukam keskkonnahoiu valdkonna võimalikult paljusid tootjaid liituma keskkonna- nõustajate arv ja nõustajate eelnimetatud valdkonna koolituste ja kliimameetmetega). 0.2 Nõuande toetus K+ K+ K+ K+ K+ K+ K+ O+ osakaalu suurendamine. Põllumajandustootjate teadlikkusel on Strateegiakava 01.12.2021 versioonis on jätkusuutlikus põllumajanduses oluline roll ning selle teadlikkuse sekkumise kirjeldust täiendatud ning kasvust ja teadlikult säästvast majandamisest võib eeldada keskkonnahoiuga seonduva nõueandeteenuse ja positiivset mõju tõenäoliselt kõigis keskkonnavaldkondades. nõustajate järelkasvu olulisus eraldi esile Sarnaselt teadmussiirde ja nõustamissüsteemi toetusele on reaalse tõstetud. mõju suurust siiski keeruline hinnata. Innovatsioonikoostöö projektide mõjud sõltuvad reaalselt rakendatavate projektide iseloomust. Muuhulgas on eesmärgiks seatud suurendada kliima- ja ressursitõhusust ning parimate Innovatsioonikoostöö keskkonnasõbralike tootmistavade väljatöötamine ja rakendamine. 0.3 X X X X X X X O+ projektid Strateegiakava tasemel ei ole siiski võimalik sekkumise reaalset mõju keskkonnaelementidele usaldusväärselt hinnata. Positiivne mõju avaldub ettevõtete arengule ning seeläbi ka tööhõivele ja laiemalt sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. 1/11 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- KSH soovitused, nendega arvestamine ja Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- muud tähelepanu nõudvad aspektid kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Jätkuva põllumajandustootmisega ja selle soodustamisega kaasneb vältimatult koormus keskkonnale. Hinnangute andmisel on siinkohal lähtutud strateegiakava mõjust võrdluses baastasemega ja eelnevate ÜPP rakendusperioodidega. Põhilise sissetulekutoetuse taotlejad peavad täitma strateegiakava tingimuslikkuse nõudeid. Tingimuslikkus sisaldab seejuures elemente, mis lähevad õigusaktidega kehtestatud nõuetest kaugemale ja panustavad seeläbi põllumajanduse keskkonnamõjude leevendamisesse. Tingimuslikkusesse on lisatud ka uusi elemente (turvasmuldadega Põhiline alade kaitse) või nõudeid kohandatud, võrreldes varasemate 1.1 sissetulekutoetus X X X X X O+ X O+ otsetoetuste nõuetega, kuid valdavalt on nõuded sarnased eelneva jätkusuutlikkuseks perioodiga. Turvasmuldade kaitse (HPK 2) ja püsirohumaa säilitamine (HPK 1) panustab kliimamuutustele ja pinnasele avalduvate mõjude leevendamisse. Eluslooduse ja maastiku valdkonnas võib välja tuua maastikuelementide ja mittetootlike alade säilitamise kohustuse (HPK 8). Vete kaitsesse panustab nt talvine taimkate (HPK 6). Planeeritud sissetulekutoetust saavate hektarite arv on sarnases suurusjärgus viimaste aastate ühtse pindalatoetuse ulatusega. Sellest lähtuvalt on sekkumise mõju hinnatud neutraalseks. Vt selgitusi põhilise sissetulekutoetuse juures. Täiendav Väikeste tootjate eelistamine üldises toetussüsteemis eeldatavalt ümberjaotav pigem võimendab positiivseid mõjusid nii sotsiaal-majanduslikule 1.2 X X X X X X X O+ sissetulekutoetus keskkonnale kui ka looduskeskkonnale (väikeste tootjate jätkusuutlikuseks elujõulisus loob põhimõttelise eelduse hajutatumaks ja ekstensiivsemaks tootmiseks ning mosaiiksemaks maastikuks). Sekkumises ei ole lisanõudeid, mis muudaks seniseid tootmispraktikaid. Strateegiakava ei näe ette kavandatavate väljundite (ehk toetavate karjade) mahu kasvu strateegiakava perioodil. KSH eksperdil puudub ka alus eeldamiseks, et ilma sekkumiseta oleksid valdkonna keskkonnamõjud väiksemad. Eelnevast tulenevalt võib sekkumise mõju keskkonnale hinnata Põllumajandus- neutraalseks - olulisi muutusi keskkonnakoormuses pole ette näha. tootmisega seotud Positiivne mõju avaldub sotsiaal-majanduslikule keskkonnale 1.3 X X X X X X X O+ toetus piimalehma (valdkonna tööhõive, valdkonnaga seotud maapiirkondade kasvatamiseks elujõulisus). Positiivne aspekt on toetuse diferentseerimine väiksemate karjade kasuks - väiksemad karjad tähendavad ühtlasi keskkonnakoormuse väiksemat koondumist (nt seotuna sõnniku laotamisega farmi ümbruses, põhjaveevõtuga loomade jootmiseks jms). Mõju ei ole siiski märgitud vastavasse lahtrisse tulenevalt selle mõju eeldatavast väiksusest. 2/11  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- KSH soovitused, nendega arvestamine ja Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- muud tähelepanu nõudvad aspektid kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Sekkumises ei ole lisanõudeid, mis muudaks seniseid tootmispraktikaid. Strateegiakava ei näe ette ka kavandatavate väljundite (ehk toetavate karjade) mahu kasvu strateegiakava perioodil. Eelnevast tulenevalt võib sekkumise mõju keskkonnale hinnata neutraalseks - olulisi muutusi keskkonnakoormuses pole ette näha. Põllumajandus- Otsene positiivne mõju avaldub sotsiaal-majanduslikule tootmisega seotud keskkonnale (valdkonna tööhõive, valdkonnaga seotud 1.4 K+ X K+ X X K+ X O+ toetus ammlehma maapiirkondade elujõulisus). kasvatamiseks Kaudse positiivse mõju saab välja tuua mõju maastikule/kultuuripärandile ja kliimamuutustele. Sekkumine on suunatud lihaveisekasvatuse toetamisele, mis omakorda soodustab loomade karjatamist ehk traditsiooniliste pärandkultuurmaastike säilimist. Karjatavate püsirohumaade säilimine panustab kaudselt ka kliimaeesmärkidesse. Põllumajandus- Sekkumise keskkonnamõjud on sarnase iseloomuga ammlehma tootmisega seotud kasvatamise toetusega. Tulenevalt toetuse väiksemast 1.5 K+ X K+ X X K+ X O+ toetus ute ja kitse rakendamisulatusest ja seeläbi karjatavate alade väiksemast kasvatamiseks pindalast, on ka oodatav mõju siiski väiksema ulatusega. Sekkumises ei ole lisanõudeid, mis muudaks seniseid tootmispraktikaid, v.a üldiselt rakenduv tingimuslikkus. KSH eksperdil puudub samas alus eeldamiseks, et ilma sekkumiseta Põllumajandustootmi oleksid valdkonna keskkonnamõjud otseselt väiksemad. Arvestades sega seotud toetus teraviljakasvatuse tugevamaid keskkonnamõjusid, võrreldes 1.6 X X X X X X X O+ teraviljakultuuride rohumaadega (nt vee- ja kliimavaldkonnas), on oluline, et kasvatamiseks sekkumine ei suunaks teraviljakultuuride kasvupinna suurendamisele rohumaade arvelt. Selles osas ei näe strateegiakava ette kavandatavate väljundite (ehk toetatavate tootmiskohustusega hektarite) mahu kasvu strateegiakava perioodil. Põllumajandus- Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid tootmisega seotud negatiivseid või positiivseid välismõjusid. Positiivsed mõjud 1.7 toetus X X X X X X X O+ avalduvad eelkõige sotsiaalmajanduslikule keskkonnale - aianduskultuuride aianduskultuuride kasvatamise jätkusuutlikkusele ning kodumaist kasvatamiseks päritolu toidu kättesaadavusele. Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid negatiivseid või positiivseid välismõjusid. Positiivsed mõjud Põllumajandus- 1.8 X X X X X X X O+ avalduvad eelkõige sotsiaal-majanduslikule keskkonnale - tootjate kindlustustoetus taastumisele suurematest kahjudest ning ettevõtete jätkusuutlikkusele. 3/11 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- KSH soovitused, nendega arvestamine ja Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- muud tähelepanu nõudvad aspektid kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale KSH ekspert juhtis strateegiakava 16.07.2021 versiooni juures tähelepanu järgnevale: - Sekkumises võiks olla selgemini välja Sekkumise mõju sõltub selle reaalse rakendamise iseloomust ja toodud, et sekkumist saab kasutada ka mahust. loodusliku veerežiimi taastamiseks Sekkumise tingimustesse on lisatud mitmed turvasmuldadega ja turvasmuldadel . leevendusmeetmetega seotud põhimõtted. Turvasmullas võib kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu rajatist korrastada üksnes siis, Strateegiakava 01.12.2021 versioonis on kui see on vajalik mineraalmullas paikneva võrgu osa toimimiseks. sekkumise kirjeldust täiendatud ning lisatud on Turvasmuldadel kuivendusintensiivsuse tõstmiseks või põhimõtted, et turvasmullas on abikõlbulikud taastamiseks toetust ei anta, kuid seal on võimalik toetust saada tegevused veetaseme tõstmiseks ning märgala veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks (säilitades kasutus kujundamiseks. rohumaana) või märgala kujundamiseks. Tegu on kitsendustega, mida vastavas varasemas MAK meetmes ei - Samuti soovitab KSH ekspert kaaluda Investeeringud olnud ehk sekkumisega on astutud samm võimalike negatiivsete tingimust, et veekogude puhul, millele on põllumajandusega mõjude vähendamise suunas. veemajanduskavades vastav vajadus/meede seotud taristu Positiivse mõjuga on eeldatavalt investeeringud nt seadedrenaaži ette nähtud, tuleb korrastustööde osana ette 1.9 X X X X X X X O+ (maaparandus- rajamisele, veetaseme tõstmisesse, märgala kujundamisse. näha keskkonnakaitserajatised/muud süsteemid ja teed) Kui setete ja taimestiku eemaldamisel saab veekvaliteedile olla asjakohased leevendusmeetmed. kaasajastamisse positiivne mõju, siis teisalt võib halveneda veekogu n.ö isepuhastusvõime ja kiireneda toitainete edasikanne. Strateegiakava 01.12.2021 versioonis on lisatud Toetuse andmisel eelistatakse leevendusmeetmete rakendamist põhimõte, et selliseid leevendusmeetmeid ning tingimusena on sõnastatud, et kavandatav tegevus ei tohi sisaldavad taotlused on eelistatud. Soovitusega kahjustada keskkonnaseisundit, s.h Natura võrgustiku alasid. on osaliselt arvestatud. Võrreldes n-ö tavapraktikaga või senise toetusmeetmega, on sekkumise mõju tervikuna neutraalne (olemasoleva keskkonnaseisundi säilitamisel) või positiivne (täiendavate - Teise etapi tööde projektid peaks sarnaselt keskkonnakaitserajatiste rajamisel, veetaseme tõstmisel riigieesvoolude korrastamise tingimustele turvasmuldadega aladel). olema koostanud pädev isik, kes on läbinud Tegevus toetab muuhulgas põllumajandussektori kohanemist koolituse keskkonnasäästliku kliimamuutustega. maaparandussüsteemi projekteerimise alal. Strateegiakava 01.12.2021 versioonis on sekkumise kirjeldust täiendatud ning vastav nõue lisatud. Meemesilaste tolmeldamine on elusloodust toetavaks ökosüsteemi teenuseks. Elujõulisel mesindussektoril on seetõttu kaudne positiivne mõju elusloodusele. Samas on meemesilased Mesindussektori 2.1 X X X X X X (O+) O+ konkurentideks looduslikele tolmeldajatele, mistõttu on mõju sekkumine elusloodusele hinnatud tervikuna neutraalseks. Sekkumine toetab kodumaise puhta mee kättesaadavust inimeste toidulaual ja inimeste teadlikkuse tõstmisega seotud tegevusi. 4/11  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- KSH soovitused, nendega arvestamine ja Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- muud tähelepanu nõudvad aspektid kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Sekkumise mõjud avalduvad eelkõige kohaliku toiduainesektori arengule ja elujõulisusele, sellega seotud tööhõivele jms. Välismõjude ilmnemine ei ole strateegiakava tasemel selge. Teatava positiivse mõju saab välja tuua inimese tervisele ja heaolule - seda juhul, kui reaalsed investeeringud suunatakse toidu koostise parendamisse. Positiivne mõju võib avalduda ka Toidutööstuse veekogudele ja välisõhule - seda juhul, kui toetused suunatakse materiaalsed ja 2.2 X (O+) X X (O+) X (O+) O+ heidete vähendamise tehnoloogiatesse (puhastusseadmed, filtrid immateriaalsed vm). Mõju erinevatele keskkonnaelementidele võib avalduda investeeringud kaudselt ka läbi jäätmetekke vähendamise (püsivate nõuetele vastavate silohoidlate ehitamisega vähendatakse eeldatavalt mõnevõrra põllumajandusplasti kasutamist). Eelduse nende mõjude ilmnemiseks annab asjaolu, et panustamine keskkonnaga ja kliimaga seotud tegevustesse on seatud üheks taotluste hindamise/eelistamise kriteeriumiks. Sekkumise mõjud avalduvad eelkõige kohaliku toiduainesektori arengule ja elujõulisusele, sellega seotud tööhõivele jms. Välismõjude ilmnemine ei ole strateegiakava tasemel selge. Toidutööstuste Toetatakse investeeringuid juba tegutsevatesse ettevõtetesse. Mõju Sõltuvalt investeeringu iseloomust ja mahust materiaalsed ja sõltub investeeringute iseloomust, s.t kas tegevusega tõstetakse tuleb planeeritud tegevusega kaasnevaid 2.3 immateriaalsed X X X X X X X O+ tootmisintensiivsust, millega võib kaasneda täiendav keskkonnamõjusid vajadusel hinnata objekti või tootlikud keskkonnakoormus, või toimub tehnoloogia parendamine, millega tegevuse tasemel. investeeringud (FI) võib kaasneda keskkonnakoormuse vähenemine, ringmajanduse põhimõtete rakendamine jms. Digitaliseerimise, automatiseerimise, ehitiste rekonstrueerimise jm tegevustega ei pruugi olulisi välismõjusid kaasneda. Põllumajanduse ja Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha olulisi negatiivseid või toidusektori positiivseid välismõjusid. Positiivsed mõjud avalduvad eelkõige 2.4 X X X X X X X O+ müügivõimekuse kohaliku toiduainesektori arengule ja elujõulisusele, sellega seotud tõstmine tööhõivele jms. Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha olulisi negatiivseid või positiivseid välismõjusid. Positiivsed mõjud avalduvad eelkõige sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Sekkumise eesmärk on toetada väikeseid põllumajandustootjaid Uute väikeste ning pidurdada põllumajandustootmise kontsentreerumist 2.5 põllumajandus- X X X X X X X O+ suurematesse tootmisüksustesse. N.ö hajutatud tootmisel on ettevõtete arendamine kaudsed positiivsed mõjud keskkonnale läbi mosaiiksema maastiku, kõrge kontsentreeritud loomkoormuse vältimise jms. Nende mõjude ilmnemist ei saa siiski ÜPP strateegiakava üldistusastmes ja toetuse reaalset kasutust teadmata piisava kindlusega eeldada. Sekkumise mõjud avalduvad eelkõige põllumajandussektori arengule ja elujõulisusele, sellega seotud tööhõivele jms. Põllumajandustootjat Välismõjude ilmnemine ei ole strateegiakava tasemel selge. Mõju Sõltuvalt investeeringu iseloomust ja mahust e tootlikud sõltub investeeringute iseloomust, s.t kas tegevusega tõstetakse tuleb planeeritud tegevusega kaasnevaid 2.6 materiaalsed ja X X X X X X X O+ tootmisintensiivsust, millega võib kaasneda täiendav keskkonnamõjusid vajadusel hinnata objekti või immateriaalsed keskkonnakoormus, või toimub tehnoloogia parendamine, millega tegevuse tasemel. investeeringud (FI) võib kaasneda ressursitõhususe suurendamine jms. Digitaliseerimise, automatiseerimise, ehitiste rekonstrueerimise jm tegevustega ei pruugi olulisi välismõjusid kaasneda. 5/11 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- KSH soovitused, nendega arvestamine ja Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- muud tähelepanu nõudvad aspektid kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Sekkumise mõjud avalduvad eelkõige põllumajandussektori Ühistulised arengule ja elujõulisusele, sellega seotud tööhõivele jms. Sõltuvalt investeeringu iseloomust ja mahust investeeringud Välismõjude ilmnemine ei ole strateegiakava tasemel selge. Mõju tuleb planeeritud tegevusega kaasnevaid 3.1 materiaalsesse ja X X X X X (K+) X O+ sõltub investeeringute iseloomust. Positiivsed mõjud võivad keskkonnamõjusid vajadusel hinnata objekti või immateriaalsesse kaasneda investeeringutega, mis läbi ühistulise tegevuse tegevuse tasemel. põhivarasse vähendavad ressursikasutust. Ühistulised tootlikud Sekkumise mõjud avalduvad eelkõige põllumajandussektori Sõltuvalt investeeringu iseloomust ja mahust investeeringud arengule ja elujõulisusele, sellega seotud tööhõivele jms. tuleb planeeritud tegevusega kaasnevaid 3.1 materiaalsesse ja X X X X X X X O+ Välismõjude ilmnemine ei ole strateegiakava tasemel selge. Mõju keskkonnamõjusid vajadusel hinnata objekti või immateriaalsesse sõltub investeeringute iseloomust. tegevuse tasemel. põhivarasse (FI) Liidu ja riiklike kvaliteedikavade Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid 3.2 X X X X X X X K+ rakendamise negatiivseid või positiivseid välismõjusid. toetamine Tunnustatud tootjaorganisat- Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid 3.3 X X X X X X X K+ sioonide loomise negatiivseid või positiivseid välismõjusid. toetamine Tunnustatud tootjaorganisat- Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid 3.4 X X X X X X X K+ sioonide arendamise negatiivseid või positiivseid välismõjusid. toetamine Arvestades sekkumise kavandatavat rakendamise ulatust, on tegemist ühe olulisema sekkumisega, millega suunatakse tootjaid täiendavalt panustama põllumajanduse keskkonnamõjude vältimisse ja leevendamisesse, võrreldes n-ö tavapraktikaga. Otsesed positiivsed mõjud keskkonnaelementidele tulenevad tootjate kohustusest rakendada õigusaktidest ja tingimuslikkusest rangemaid keskkonnanõudeid/lisategevusi. Mõju suurus sõltub toetuse kasutamise reaalsest ulatusest, s.h valitavate lisatoetuste kasutamisest. Sekkumisse on liidetud, võrreldes varasema toetusskeemiga, mõned täiendavad positiive mõjuga elemendid, nt toitainekasutuse abivahendi kasutamine ja täppisviljeluse lisatoetus (eelkõige mõju veekeskkonnale), sama taimekaitsevahendi kasutamise piirang, glüfosaadi mittekasutamise, enesekontrolliplaani ja mitmeliigiliste väikeste põldude lisatoetus (eelkõige mõju elusloodusele), happeliste muldade lupjamise Keskkonnasõbralik O+ O+ X O+ X K+ K+ X lisatoetus (eelkõige mõju mullastikule). Positiivse mõju saab välja majandamine tuua vähemalt elusloodusele, pinna- ja põhjaveele ja pinnasele. Kaudset mõju kliimale võib eeldada läbi tegevuste, mis panustavad mulla orgaanilise süsiniku sidumisse. Läbi looduskeskkonna elementide (nt põhjavee reostuseohu vähenemise), võib avalduda kaudne positiivne mõju ka elanikkonnale (nt kaevude veekvaliteet). Kaudne positiivne mõju keskkonnale tuleneb ka kohustuslikust koolitusest ehk tootjate teadlikkuse tõstmisest. Sekkumise (nagu ka teiste keskkonna- ja kliimakavade) puuduseks on, et tegu on üheaastase kohustusega. Üheaastane kohustus ei ole piisav pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Sekkumise potentsiaali realiseerumise eelduseks on, et toetusskeemiga liitunud põllumajandustootjad kasutavad seda siiski püsivalt järjestikustel aastatel. Näiteks viljavahelduse kohustus peab hõlmama mitut järjestikust aastat skeemiga, et olla reaalselt sisukas. 6/11  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- KSH soovitused, nendega arvestamine ja Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- muud tähelepanu nõudvad aspektid kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Sekkumise raames toetakse ettevõtjaid, kes võtavad kohustuse täita mahepõllumajandusele seatud piiranguid/nõudeid. Mahepõllumajanduse osakaalu tõstmine on üks olulistest esile tõstetud abinõudest keskkonnapoliitikate eesmärkide saavutamisel. Seetõttu on asjakohane ja vajalik, et strateegikavas nähakse ette toetatava pindala järk-järguline kasv. Läbi keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisest loobumise väheneb tavapraktikaga võrreldes pinnase ja vee saastumise oht ning avaldub positiivne mõju elustikule. Orgaaniliste väetiste eelistamisel mineraalväetistele avaldub eeldatavalt positiivne mõju Mahepõllumajanduse O+ O+ X O+ X K+ O+ O+ mulla elustikule, struktuurile ja huumusvarule. Mahetootmine ei ökokava mõjuta kliimat otseselt, kuid mahetootmisega keskendutakse muldade pikaajalise heaolu tagamisele, millel on teatav kaudne mõju. Positiivne mõju inimeste heaolule avaldub nii kaudselt läbi teiste keskkonnaelementide kui otseselt läbi kodumaist päritolu mahetoodete kättesaadavuse toetamise. Sekkumise puuduseks on, et tegu on üheaastase kohustusega. Üheaastane kohustus ei ole piisav pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Sekkumise mõjude potentsiaali realiseerumise vältimatuks eelduseks on, et toetusskeemiga liitunud põllumajandustootjad kasutavad seda siiski püsivalt. Ökoalade sekkumisel on positiivsed mõjud pea kõikidele keskkonnaelementidele. Keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise keeld väldib negatiivset mõju elustikule, pinnasele, veekogudele. Mulla taimkatte all hoidmine ja/või harimise Ökoalad O+ O+ O+ O+ X K+ X X piiramine vähendab süsinikuheidet. Niitmise ja hekseldamise keeld 1. augustini toetab samuti elusloodust, sealhulgas on niitmise ja hekseldamise hilisem läbiviimine oluline põllulindude kaitseks, kellele ökoalad võivad pakkuda pesitsuspaikasid. Sekkumise peamine eesmärk on soodustada maastikuelementide ja Sekkumise positiivse mõju kogu potentsiaali looduslähedaste alade olemasolust ja omavahelisest lähedusest rakendumise eelduseks on ökosüsteemiteenuste sõltuvaid liike põllumajandusmaastikust, s.h looduslikku ja sobivate põllumajanduspraktikate kahjuritõrjet ja tolmeldamisteenust pakkuvaid putukaid. Kahjurite vastastikuse sünergia teadlik ära kasutamine. looduslike vaenlaste mõjul peaks vähenema vajadus keemiliste Kuna sekkumises ei ole tootjale seatud taimekaitsevahendite kasutamisel, mis omakorda on täiendava lisapiiranguid, s.t puuduvad ka piirangud positiivse mõjuga. pestitsiidide kasutamiseks erinevate Positiivne mõju on sekkumisel ka teistele keskkonnaelementidele. maastikuelementide vahetus läheduses, siis on Sekkumine soodustab mosaiiksete põllumajandusmaastike oht, et taimekaitsevahendite kasutamisega Ökosüsteemiteenuste O+ K+ O+ O+ X K+ X X kasutamist ning olemasolevate maastikuelementide säilitamist ehk vähendatakse või kaotatakse oodatud kasu säilitamine põllumaal säilitab maastikuväärtusi. Nende maastike hulka võivad seejuures elurikkusele. kuuluda ka nt läbi planeeringute väärtuslikeks määratud Juhul, kui sekkumises ei soovita seada vastavaid kultuurmaastikud. Positiivne mõju on eeldatavalt ka pinnasele, lisapiiranguid, on seda enam oluline jätkuv kuna tegevus soosib mullaelustikku. Sekkumise ühe eesmärgina põllumajandustootjate üldise teadlikkusse saab välja tuua vähendada survet maakasutuse intensiivistumiseks tõstmine ökosüsteemiteenuste kasust ja neid (suurte liidetud põllumassiivide tekkeks) ning olemasolevate võimendavatest maaharimispraktikatest. puhverribade (s.h veekogude äärsete puhverribade) ulatuse Ökosüsteemiteenuste valdkonnale peab vähendamiseks. Tulenevalt sekkumise eelarvest, võib vastavat kindlasti tähelepanu pöörama nõuandeteenuse mõju lugeda siiski tagasihoidlikuks. arendamisel. Mesilaste korjeala toetusel on lisaks meemesilastele positiivne mõju ka looduslikele tolmeldajatele jm elustikele Mesilaste korjeala O+ O+ X X X X K+ X (taimekaitsevahendite kasutamise keeld, täiendavate õitsvate toetus taimedega alade rajamine, maastiku mitmekesistamine). Kaudsed mõjud tulenevad nt toiduks kasutatava mee kvaliteedi paranemisest. 7/11 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- KSH soovitused, nendega arvestamine ja Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- muud tähelepanu nõudvad aspektid kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Investeeringutoetust on võimalik taotleda tegevusteks, mis otseselt panustavad veekaitsesse (sõnnikuhoidlad, sisestuslaotuse ja täppisviljeluse seadmed jm), välisõhu kaitsesse (ammoniaaki püüdvad filtrid, sisestuslaotus jm), energiasäästu (säästlikud jahutusseadmed, taastuvenergia-lahendused jm), pinnase kaitsesse Põllumajandus- (täppisväetamine, karjatamisalade investeeringud jm), elurikkuse Sekkumise tekstis võiks olla välja toodud, et tootjate materiaalsed kaitsesse (keskkonnahoidlikud taimekaitsetehnoloogiad, (O+) (O+) (K+) (O+) (O+) (O+) X O+ toetus on suunatud ka sõnnikuhoidlate ja immateriaalsed puudesalude rajamine). Läbi karjatamist soodustavate katmisele. investeeringud investeeringute avaldub kaudne mõju ka pärandmaastikele. Sekkumine loob eeldused positiivsete mõjude avaldumiseks enamustes keskkonnavaldkondades, lisaks panustab ettevõtete jätkusuutlikkusse (toimetulekusse keskkonnanõuetega). Mõjude reaalne avaldumine sõltub konkreetsetest tegevustest, mida rakendusperioodil toetatakse. Investeeringud metsa Metsakoosluste säästlik hooldamine on positiivse mõjuga kliimamuutustega metsakooslustele ning seeläbi kaudselt ka kliimamuutustele kohanemiseks – O+ X X X X O+ X O+ (süsiniku sidumine). Taimlamajanduse toetamisega panustatakse tootlikud raiejärgse metsa uuendamisse. investeeringud KSH ekspert juhtis strateegiakava 16.07.2021 versiooni juures tähelepanu järgnevale: Lähtuvalt sekkumise eesmärgist panustada Investeeringud metsa kliimamuutuste leevendamisesse, on soovitav kliimamuutustega Kahjustunud metsa taastamine ja metsakahjustuste ennetamine on kaaluda, kas maapinna mineraliseerumine kohanemiseks – O+ X X X X O+ X O+ positiivse mõjuga metsakooslustele ning seeläbi kaudselt ka peaks olema turvasmuldadel piiratud. mittetootlikud kliimamuutustele (süsiniku sidumine). investeeringud Strateegiakava 01.12.2021 versioonis on sekkumist täiendatud põhimõttega, et maapinna mineraliseerumine ei ole toetatav kuivendamata metsamaal boniteediga 4-5A. Eraldiseisva sekkumisena on tegu uue meetmega (varem osaliselt integreeritud taristu arendamise meetmesse). Keskkonnakaitserajatiste eesmärk on vähendada maaparandusesüsteemide negatiivset mõju keskkonnale. Rajatistel saab olla positiivne mõju nii veekogude veekvaliteedile (saasteainete edasikandumise vähendamine settebasseinide, Maaparanduslikud puhastuslodude vm abil), hüdromorfoloogilisele seisundile keskkonnakaitse- O+ O+ X X X O+ X X (nõlvade looduslähedaseks kujundamine, sootide avamine) kui vee- rajatised elustikule (tehiselupaikade, koelmupadjandite loomine). Lisaks vee-elustiku seisundi parandamisele loovad osad tegevused uusi elupaikasid ka kallastel. Eesvooludele lammialade rajamine ja seadedrenaaž aitab hoida mulla niiskusrežiimi ja takistab selle mineraliseerumist, mis aitab vähendada kuivenduse negatiivset mõju kliimale. 8/11  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- KSH soovitused, nendega arvestamine ja Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- muud tähelepanu nõudvad aspektid kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Mulla- ja veekaitsetoestusega seatakse ja kompenseeritakse täiendavad tingimused mulla ning pinna- ja põhjavee kaitsmiseks. Mullakaitsetoetust antakse põhiosas turvamuldadega või erodeeritud ja deluviaalmuldadega põldudele ehk aladele, kus intensiivselt haritavat mullastikku võib ohustada mineraliseerumine või erosioon. Põllu rohukamaras hoidmine ja kamarat kahjustavate mullaharimistööde vältimine koos mullaproovide ja toitainekasutuse jälgimisega eeldatavalt täidab seda eesmärki. Põhjaveekaitsetoetust on võimalik saada kaitsmata põhjaveega alal ja selle tingimused on sarnased. Rohukamaras alalt, mille toitainekasutust jälgitakse, eeldatavalt olulist toitainete leostumist Soovitav on kaaluda toetuskõlbulikkuse põhjavette ei toimu ja tegevusel on positiivne mõju. Samas on laiendamist (pinnaveekaitse toetuse Mulla- ja küsitav meetme rakendumise ja seega mõju ulatus, arvestades võimaldamist ka neile põldudele, mis piirnevad O+ O+ X O+ X K+ X X veekaitsetoetus sekkumise iseloomu ja kaitsmata alade ruumilist piiratust. toitainete tõttu kesises, halvas ja väga halvas Pinnaveekaitse meetme rakendamine kohaldub vaid toitainete tõttu seisundiklassis veekogumi valgalal asuvate mitteheas seisundis loodusliku maismaaveekoguga vahetult kraavidega). piirnevale põllule. Piirangutega veekaitsevööndi laiend on asjakohane meede, millel on eeldatavalt positiivne mõju konkreetselt põllult toimuva ärakande vältimisele. Samas, kuna sekkumine ei mõjuta läbi valgalale jäävate kraavide ja drenaažisüsteemide veekogusse jõudvat toitainekoormust, ei ole sekkumine eraldiseisvalt eeldatavalt piisav veekogumite seisundi parandamiseks. Sekkumisega kaasneb positiivne mõju ka elustikule (täiendavate puhveralade roll) ning kliimale (turvas- ja erodeeritud muldade kaitse). Tegu on uue sekkumisega põllumajandustoetuste süsteemis. Sekkumine pöörab tähelepanu väärtuslikele niitudele, mis paiknevad väljaspool kaitsealasid. Sekkumise mõjud on sarnase Liigirikaste alade valel ajal või valede iseloomuga poollooduslike koosluste hooldamise toetusele - meetoditega hooldamine võib vähendada Väärtusliku positiivsed mõjud elupaikadele, liikidele, maastikule, pinnasele, liigirikkust, mistõttu on oluline, et püsirohumaa O+ O+ O+ O+ X O+ X O+ kliimale (läbi süsiniku säilitamisele). maahooldajatele tagatakse teave ala väärtustest, säilitamine Kuna väärtusliku püsirohumaa hooldamisel ei ole seatud s.h kaitsealustest liikidest ning neile sobilikest täiendavaid tingimusi elupaiga ja liikide kaitseks - nt hekseldamise hoolduspraktikatest. keeld või hilisem niitmise alustamise kuupäev -, mistõttu on mõju elurikkusele madalam nt poollooduslike koosluste toetusest. Siiski on tegu olulise valdkonda panustava sekkumisega. Pärandniidu hooldamise toetus aitab säilitada Eesti liigirikkamaid koosluseid ning täidab otseselt looduskaitse eesmärke. Seega avaldub sekkumisega otsene tugev positiivne mõju elupaikadele ja liikidele. Võrreldes varasema toetusmeetmega, on toetuse tingimusi mõnevõrra muudetud. Muudatuste juures on oluline nende kooskõla pärandniitude tegevuskavaga, nt lisategevuste toetused liigikaitselt olulistele rannaaladele ja tulemuspõhisele hooldusele. Pärandniidu Positiivse aspektina saab välja tuua ka lisatoetuse käsitsi või O+ O+ O+ O+ X O+ K+ O+ hobuniidukiga niitmisele, mis keskkonnakaitse aspektide kõrval hooldamise toetus panustab kultuuripärandi säilimisele. Sekkumine aitab muuhulgas hoida põllumajanduslikku tegevust ääremaadel ja madalama viljakusega muldadega piirkondades, kus tavapõllumajandust on vähem. Kuna suur osa hooldamisest toimub karjatamisega, saab võimaliku kaudse mõjuna inimeste heaolule välja tuua läbi kodumaist päritolu kvaliteetse rohumaaveiste ja -lammaste liha kättesaadavuse toetamise. 9/11 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- KSH soovitused, nendega arvestamine ja Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- muud tähelepanu nõudvad aspektid kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Kohalikku sorti Sekkumine toetab kohalikku sorti taimede geneetilise taimede kasvatamise O+ X O+ X X X X X mitmekesisuse säilimist. Ühtlasi on kohalikku sorti taimede toetus kasvatamine osaks Eesti kultuuripärandist. Sekkumine toetab põllumajandusloomade kohaliku geneetilise Ohustatud tõugu O+ X O+ X X X X X mitmekesisuse säilimist. Ühtlasi on kohalikku tõugu loomade looma pidamise toetus pidamine osaks Eesti kultuuripärandist. Sekkumine toetab ökoloogiliselt väärtuslike metsakoosluste säilimist ning sealsete liikide kaitset. Ühes elupaikade kaitsega panustatakse metsade niiskusrežiimi ja metsamuldade orgaanilise Elurikkuse süsiniku varude kaitsesse metsamajandamise mõjude eest. Kuna soodustamine Natura K+ X K+ K+ X K+ X X sekkumisega ei seata otseselt täiendavaid tingimusi, vaid 2000 erametsades kompenseeritakse selliseid õigusaktidest tulenevaid piiranguid, mille täitmine on ka ÜPP strateegiakavast sõltumatult kohustuslik, on sekkumise mõju hinnatud üksnes kaudseks (otsene mõju on kaitse-eeskirjadel). Täiendav sissetulekutoetus Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid 7.1 noortele X X X X X X X O+ negatiivseid või positiivseid välismõjusid. põllumajandus- tootjatele Põllumajandusliku Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid tegevusega alustava olulisi negatiivseid või positiivseid välismõjusid. Sekkumise 7.2 X X X X X X X O+ noore ettevõtja positiivsed mõjud on seotud selle otseste eesmärkidega - soodustamine motiveerida rohkem noori ettevõtjaid maapiirkonda elama asuma Investeeringud ettevõtete Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid 8.1 X X X X X X X O+ konkurentsivõime negatiivseid või positiivseid välismõjusid. tõstmiseks Sekkumise raames on võimalik maapiirkonna teenuste arengu toetamine, mis panustab lisaks ettevõtluskeskkonna jms arengule ka Investeeringud Sõltuvalt investeeringu iseloomust ja mahust elanike üldisesse heaolusse ja elukeskkonna kvaliteeti. ettevõtluskeskkonna tuleb planeeritud tegevusega kaasnevaid 8.2 X X (O+) X X X O+ O+ Investeeringud võivad toetada ka nt erilise kultuuripärandiga arendamiseks keskkonnamõjusid vajadusel hinnata objekti või piirkondade/külade arendamist ja nende eripära esile tõstmist. maapiirkonnas tegevuse tasemel. Olulisi välismõjusid ei ole strateegiakava tasemel sekkumisest ette näha. Tegu on uue sekkumisega põllumajandustoetuste süsteemis. Sekkumine suunatud muu hulgas jäätmete väärindamisele ja seeläbi tõhusale ressursikasutusele, olles kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega. Kõrvalsaaduste ja jääkide kasutamine energia tootmiseks vähendab vajadust fossiilsete kütuste põletamiseks ning on seeläbi kaudse Sõltuvalt investeeringu iseloomust ja mahust Investeeringud positiivse mõjuga välisõhu kvaliteedile ja kliimaeesmärkide tuleb vajadusel objekti ja tegevuse tasemel 8.3 bioressursside X X X X (K+) K+ X O+ täitmisele. hinnata planeeritud tegevusega kaasnevaid väärindamisse Samuti võib sekkumine luua uusi ettevõtlussuundi ja töökohti, keskkonnamõjusid. mitmekesistades maapiirkondade majanduskeskkonda. Uute tootmisobjektide rajamisega võivad kaasneda ka negatiivsed välismõjud. Vastavaid mõjusid ei ole võimalik strateegiakava tasemel usaldusväärselt prognoosida. Vajadusel tuleb uute objektide kavandamisel läbi viia asjakohased keskkonnauuringud või algatada keskkonnamõjude hindamine. 10/11  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- KSH soovitused, nendega arvestamine ja Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- muud tähelepanu nõudvad aspektid kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Sekkumise mõju sõltub konkreetsetest tegevustest, millele toetust antakse. Sekkumise kirjelduse põhjal ei ole tegevuste iseloomu võimalik keskkonnamõjude hindamise jaoks piisavalt kitsendada. LEADER-kogukonna Sellegipoolest ei ole alust eeldada negatiivsete mõjude ilmnemist. 8.4 X X (O+) X X X (O+) (O+) juhitud kohalik areng Arvestades sekkumisele püstitud eesmärke, võib oodata positiivset mõju maapiirkondade kogukondadele ja sealsete elanike üldisele heaolule. Investeeringud võivad toetada ka nt erilise kultuuripärandiga piirkondade/külade arendamist. Sekkumisel on positiivne mõju põllumajandusloomade heaolule ja tervisele. Tegevuse välismõjud avalduvad eelkõige läbi loomade karjatamise. Kuna karjatamine ei pea toimuma püsirohumaadel, ei ole karjatamisele antud siiski samaväärseid mõjuhinnanguid kui nt Loomade heaolu karjatatav püsirohumaa sekkumise puhul. Karjatamise mõju sõltub 9.1 O+ X K+ X X X K+ X toetus loomkoormusest ja karjatavast alast. Karjatamisel on positiivne mõju traditsiooniliste pärandkultuurmaastike säilimisele. Sekkumine aitab muuhulgas täita tarbijate järjest kasvavaid ootusi toidu tootmise eetiliste aspektide (loomade heaolu) osas. Sekkumise raames toetakse ettevõtjaid, kes võtavad kohustuse täita mahepõllumajandusele seatud piiranguid/nõudeid. Sekkumisel puuduvad olulised välismõjud. Mahepõllumajandus- Positiivne mõju inimeste heaolule avaldub läbi kodumaist päritolu 9.2 liku loomakasvatuse K+ K+ X K+ X X O+ O+ mahetoodete kättesaadavuse toetamise. Kuna maheloomade toetus kasvatusel vajatakse mahesööta, siis toetab sekkumine mahepõllumajanduse osakaalu säilimisse või kasvu söödatootmises. Vastavaid positiivseid mõjusid on hinnatud mahepõllumajanduse ökokava all. Tegu on uue sekkumisega põllumajandustoetuste süsteemis. Sekkumine on suunatud karjade tervise parandamisele ja Loomade tervist ravimikasutuse vähendamisele. Sekkumisel puuduvad olulised edendavate välismõjud. Kaudse positiivse mõju võib välja tuua seatuna 9.3 kõrgemate K+ K+ X X X X X X antibiootikumide kontrollituma kasutamisega, mis eeldatavalt majandamisnõuete pidurdab antimikroobse resistentsuse kujunemist ja ravimijääkide toetus keskkonda jõudmist. Eelkõige on need mõjud seotud pinnaveekogudega ja elusloodusega. Tegu on uue sekkumisega põllumajandustoetuste süsteemis. Sekkumine on suunatud loomataudide leviku piiramisele ja sellega Loomataudide seotud majanduskahju vältimisele sektoris. Sekkumisel puuduvad kontrolli- olulised välismõjud. Kaudse positiivsed mõjud avalduvad nt läbi 9.4 K+ K+ X X X X X O+ programmide alase ravimite kontrollituma kasutamise. Antibiootikumide kontrollitum koostöö toetus kasutus, pidurdab eeldatavalt antimikroobse resistentsuse kujunemist ja ravimijääkide keskkonda jõudmist. Eelkõige on need mõjud seotud pinnaveekogudega ja elusloodusega. 11/11  Lisa 4. Ülevaade KSH aruandele esitatud seisukohtade arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Keskkonnaministeerium (18.11.2021 nr 7-12/21/5249-2) Peatükis 2.3 on esitatud selgitus: „See tähendab, et strateegiakava koostamisel Nõustume märkusega. Lõigu mõte on olnud, et alternatiivseid lahendusi esitatud tegevuste alternatiivlahendused on töögruppide koostöö ja dialoogide (s.h osapoolte esitatud ettepanekuid) on analüüsituid tööprotsessi käigus käigus läbi analüüsitud ning strateegiakavas on kajastatud tegevused ning strateegiakavasse on jõudnud sekkumised, mis on kava koostaja (sekkumised), millel eeldatakse olevat seatud eesmärkide täitmiseks soovitud poolt läbi kaalutud ja võimalikuks/asjakohaseks hinnatud. KSH ekspert 1 tulemus.“ Märgime, et töögruppides osalemine ei garanteerinud, et kõigi on soovinud küll eraldi välja tuua, et kava koostamise protsess on olnud osapoolte ettepanekutega on arvestatud. Töögruppides sai avaldada arvamust, kaasav, kuid mitte väita, et osapoolte kõigi seisukohtadega on õigust otsustamiseks (st millised meetmed ja mis mahus jäävad ÜPP arvestatud. Peatüki sõnastust on parandatud, et sellest ei tuleks välja strateegiakavasse) ei olnud. Seega leiame, et sellise väite esitamiseks tuleb eksitavaid sõnumeid. esitada kaasamise rahulolu uuringu tulemused. Samas peatükis on öeldud, et „Töögruppides toimunud n-ö sõelumise käigus on jäetud kõrvale näiteks toetusskeemid või -tingimused, mille puhul on ette näha, et nendega ei liitutaks mõju omavas ulatuses või nende tingimuste täitmist ei oleks võimalik jälgida (ehk siis ei toimuks skeemi reaalset Tingimuste täitmise jälgimise all oli mõeldud kontrolli, kuid peale 2 rakendumist), mille mõju on hinnatud marginaalseks (toetusskeemi üleval peatüki ümber sõnastamist (seotuna eelmise märkusega) antud hoidmine nõuaks ebaproportsionaalselt rohkem ressurssi, kui oleks sellest konkreetset sõnastust parandatud aruandes enam ei ole. saadav kasu)“. Palume täpsustada, mida on peetud silmas tingimuste täitmise jälgimise all. Kui on peetud silmas seda, et nõuete täitmist ei ole võimalik kontrollida, siis tuleks see ka vastavalt sõnastada. Peatükis 2.4 esitatud lause „Käesolev KSH aruande versioon tugineb ÜPP strateegiakava vaheversioonile seisuga juuli 2021.” kontekstis märgime, et KSH aruande täiendamisel arvestatakse vahepeal toimunud ÜPP ÜPP strateegiakava arutelud on jätkunud ka pärast juulit 2021 ning nt 3 strateegiakava muudatustega ning lisatakse viide uuemale kasutatud strateegiakava tingimuslikkuse nõudeid sisustati oktoobris 2021. Lisaks on versioonile. meetmelehti täiendatud ja muudetud. Palume täpsustada, kas KSH-d uuendatakse sellest lähtuvalt. Mahepõllumajanduse ökokava juures on selgitus, et otsene positiivne mõju inimeste heaolule avaldub läbi kodumaist päritolu mahetoodete Analüüsi tulemuste ülevaade on esitatud KSH aruande Lisa 3.”. Palume kättesaadavuse toetamise. S.t mõju avaldub otseselt läbi inimeste täpsustada, mille alusel on hinnatud mõju inimese heaolule ja tervisele. 4 toidulaua. Poollooduslike koosluste hooldamise puhul saab sama teema Leiame, et väärtuslike rohumaade ja poollooduslike hooldamise meede on puhul rääkida kaudsest mõjust (nt juhul, kui karjatatakse lihaveiseid). samaväärne mahemeetmetega. Nõustume samas, et vastav kaudne mõju on asjakohane välja tuua. Lisa 3 on vastavalt täiendatud. 1 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Samas peatükis on öeldud, et „KSH ekspert on lähtunud eeldusest, et kava koostamisse kaasatud pädevate asutuste ja erialaliitude koostöös leitakse Selgitame, et KSH aruandes olev lause ei kajasta KSH eksperdi toetuste ühikumäärad, mis võimaldavad saavutada sekkumiste rakendumise veendumust, et praegu seatud ühikumäärad on piisavad. Viidatud lause strateegiakavas prognoositavale ligilähedases ulatuses“. Juhime tähelepanu, et on mõeldud üksnes selgitusena, et KSH aruanne toetub olemasolevatele 5 nii meetmete sihttasemete kui ka eelarvete osas ei ole alati huvigruppide vahel prognoosidele ning et eelarve sellega vastavuses olevad sihttasemed kokkulepet saavutatud. Seega ei saa eeldada, et sekkumiste ühikumäärad on tuleb välja töötada väljaspool KSH protsessi. KSH pädevuseks ja määratud selliselt, et prognoositavad sihttasemed on saavutatavad. Lisaks, ülesandeks ei ole teostada finantsanalüüsi, kas toetuse ühikumäärad on siiani ei ole esitatud ülevaadet erinevate meetme ristkasutamise võimalikkusest piisavad tulemusnäitajate sihttasemete saavutamiseks. ja nendest lähtuvalt tasumäärade koondsummat Peatükis 4.1.2 on selgitatud, et ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni täiendavad kaks geneetiliselt muundatud organismide ohutut käitlemist ja kaitset reguleerivat dokumenti: Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll ja Nagoya geneetiliste ressursside kaitse protokoll. Tehnilise märkusena 6 Lõigu sõnastust on vastavas osas täpsustatud. täpsustame, et GMO-sid käsitlevad Cartagena protokoll ja Nagoya–Kuala Lumpuri lisaprotokoll. Nagoya protokoll käsitleb geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglast jaotamist (kattub konventsiooni kolmanda eesmärgiga). Võtame Keskkonnaministeeriumi seisukoha teadmiseks. Lause „Välja saab tuua nt keskkonnasõbraliku majandamise, poollooduslike Selgitame, et KSH ekspert on keskkonnasõbraliku majandamise koosluste hooldamise, mesilaste korjealade toetused, mahepõllumajanduse sekkumise elurikkusega sidumisel arvestanud ka sekkumise teiste 7 toetamise jms.“ puhul juhime tähelepanu, et Keskkonnaministeerium on teinud aspektidega – nt mitmekesisuse elemendid, mitmeliigiliste väikeste ettepaneku võtta keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) meetmest välja 6. põldude lisatoetus, koolituse nõue. Samuti on sekkumisse lisatud erieesmärk, kuna siiani on meetmes sees glüfosaadi kasutamine. glüfosaadi mittekasutamise valitav lisatoetus. Tabelis 2 on märgitud, et „Otseselt panustavate sekkumistena saab välja tuua nt mesilaste korjeala toetuse, mahepõllumajanduse ökokava, liigirikaste Nõustume, et tabelis 2 välja toodud eesmärgi juures ei ole sekkumise niidukoosluste hooldamist soodustavad toetused (poolloodusliku koosluse nimetamine otseselt panustava sekkumisena korrektne. Tabelit on hooldamine, väärtusliku püsirohumaa säilitamine)“. Mesilaste korjealade vastavalt parandatud. 8 meede looduslikke mesilasi ja teisi tolmelajad ei toeta. Antud seisukoha on Kuna sekkumisega ei toetata otseselt mesinikke ja mesilasperesid, vaid ÜPP strateegiakava meetmelehtede väljatöötamisel andnud Tartu Ülikooli korjetaimedega ja taimekaitsevahendite kasutamise keeluga täiendavate Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi töörühm. Lisaks on sel teemal kirjutatud (õitsvate) alade rajamist, siis loeme asjakohaseks sekkumisele viitamist ka teadusartikkel: Geldmann ja Gonzalez-Varo 2018 Conserving honey bees mõningates aruande teistes osades. does not help wildlife. Science.1 2  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Samas tabelis on ka järgnev lause: „Otseselt panustavate sekkumistena saab välja tuua nt keskkonnasõbraliku majandamise (glüfosaadi kasutamise piirang, feromoonpüüniste kasutamine, mitmekesisuse elemendid) ja mahepõllumajanduse ökokava. Kaudselt panustavad kõik tingimused ja Antud sekkumise puhul on arvestatud ka lisatoetust glüfosaadi 9 sekkumised, mis soodustavad põllukahjurite looduslike vaenlaste levikut, nt mittekasutamiseks. Sõnastust on täpsustatud. ökosüsteemiteenuste säilitamise sekkumine.“. Kuna KSM-is on põhitingimusena glüfosaadi kasutamise ajaline (mitte koguseline) piirang, siis see ei vähenda kasutamise koguseid. Peatüki 4.2.3 osas märgime, et 20.10.2021 uuendasid Läänemere-äärsete riikide ministrid Läänemere tegevuskava (Baltic Sea Action Plan – BSAP), kus on suurt tähelepanu pööratud põllumajanduskoormuse edasisele vähendamisvajadusele ja meetmetele. Palume peatükki uuendada uue BSAP-i kontekstis ning sellega koos vastu võetud HELCOM-i soovituse 42-43-2 osas. Nõustume ettepanekuga. KSH aruande ptk. 4.2.3 on nimetatud 10 Sealhulgas teeme ettepaneku lisada peatükki hinnang selle kohta, kas dokumentide osas täiendatud. strateegiakava sekkumised arvestavad HELCOM-i uuendatud tegevuskava 2021 tegevustega. Uuendatud tegevuskavas on tegevused E5-E19 (põllumajandus), tegevused E20-E22 (lämmastiku emissioonid), tegevused E30-E36 (toitainete ringlus). Peatükk 5 lause, „ÜPP strateegiakava on otseselt seotud PõKa eesmärkide ning nende saavutamiseks väljatöötatud tegevussuundadega, olles sisuliselt üks tööriistadest, millega määratakse PõKa tegevussuundade elluviimise KSH vastavusanalüüsis on arvestatud ka teiste asjakohaste strateegiliste 11 rahastamisskeem ja tingimused.”, puhul juhime tähelepanu Euroopa dokumentidega. Parlamendi ja nõukogu määrusele 2018/0216, mille kohaselt peab ÜPP strateegiakava lähtuma liikmesriigi kõigist strateegilistest dokumentidest. Sekkumiste sihttasemed on esitatud ÜPP strateegiakavas ning nendega on arvestatud ka KSH läbi viimisel. Kuna kaks dokumenti moodustavad Leiame, et KSH peaks sisaldama ka tabelit, kus on toodud meetmed koos terviku, ei ole tabeli dubleerimist otstarbekaks ja vajalikuks loetud. 12 sihttasemetega võrdluses kogu põllumajandusmaaga, eesmärgiga hinnata Märgime lisaks, et kõik sihttasemed ei ole võrreldavad kogu meetme ulatust ja mõju. põllumajandusmaaga. Sekkumistele on erinev lähenemine ning nendele ei saa ühtset arvestust teha – põllumajandusmaa suhe ei näita õiget pilti kuna % võimalikust toetusõiguslikust maast on igal aastal muutumises. 3 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Oleme seisukohal, et KSM ei ole elurikkuse kaitset toetav meede. Samas toetame, et see on oluline meede kliimamuutuste leevendamiseks ja eelkõige loodusvarade nagu vee ja mulla kaitseks. Elurikkuse eesmärkide täitmiseks on Võtame Keskkonnaministeeriumi seisukoha teadmiseks. vajalik pestitsiidide, sh glüfosaadi kasutamise piiramine, eriti elurikkust KSH ekspert ei jaga siiski seisukohta, et keskkonnasõbralik toetavate põllumajanduse keskkonnameetmete raames. EL-is on glüfosaati majandamine mitte üheski aspektis elurikkuse kaitset ei toeta. lubatud kasutada 2022. a lõpuni. ÜPP strateegiakava meetmete rakendamine Selgitame, et KSH ekspert on keskkonnasõbraliku majandamise algab aastast 2023. Isegi kui EL glüfosaadi kasutamise luba pikendab, peame sekkumise elurikkusega sidumisel arvestanud muuhulgas glüfosaadi siiski oluliseks, et Eesti põllumajanduse keskkonnameetmetes, just elurikkust mittekasutamise valitava lisatoetusega ning ka sekkumiste teiste 13 toetavates meetmetes, me uuel perioodil glüfosaati ei kasutaks. Meetmelehega aspektidega – nt viljavaheldus, mitmekesisuse elemendid, lubatud taimekaitsevahendite hilisem kasutamine on pigem keskkonnale mitmeliigiliste väikeste põldude lisatoetus, koolituse nõue. suurema koormusega, kuna samal vegetatsiooniperioodil ei teki meie Kirjas viitate, et KSM ei oma uuringute põhjal positiivset mõju mulla kliimatingimuste tõttu laguprodukte. Samas glüfosaadi laguproduktide seas on elurikkusele ja põllulindudele. Samas toob näiteks ühendeid, mis on sama toksilised kui glüfosaat ise. Kui KSM meetmesse jääb Põllumajandusuuringute Keskuse kimalaste mitmekesisuse ja arvukuse glüfosaadi kasutamise võimalus, siis seda meedet ei saa arvestada uuring välja, et KSM aladel võivad olla mahepõllumajanduse aladega elurikkusesse panustava meetmena. Uuringutest on selgunud, et KSM ei oma võrreldaval tasemel soodsad tingimused kimalastele. positiivset mõju mullaelurikkusele ning ka põllulindude arvukuse osas sarnanevad KSM alad pigem ÜPT aladele kui mahealadele. Peatükis 6.1.1 on märgitud, et „Tõusvat trendi on Eestis täheldatud kimalaste Tegu on viidatud väitega ning originaalallikas on mõeldud meemesilasi. 14 arvukuses, kuid tugevas languses on mesilaste arvukus“ – palume täpsustada, Lauset on vastavalt täpsustatud. kas siin mõeldakse meemesilasi või looduslikke mesilasi. Lause „Keskmised kimalasenäitajad loendusraja kohta on peaaegu kõigil juhtudel Lõuna-Eestis siiski kõrgemad kui Kesk-Eestis, mida saab seostada Lõuna-Eesti mitmekesisema maastiku ning suurema püsirohumaade, ristikute 15 ja liblikõieliste osakaaluga. Seetõttu pakub see piirkond kimalastele rohkem Nõustume märkusega, lause sõnastust on parandatud. sobivaid elupaiku ja toitu.“ kontekstis juhime tähelepanu, et ka ristik on liblikõieline ning palume lause vastavalt ümber sõnastada, nt „liblikõieliste, sh ristiku“. Lause „Niiduelupaikade hulka kuuluvad Eesti liigirikkaimad taimekooslused (puisniidud, alvarid, aruniidud). Eesti puisniitudel võib taimeliikide arv küündida enam kui 20 liigini, samas kui külvatud ja intensiivselt Tegu on KSH aruandesse sattunud trükiveaga. Lauses oli mõeldud 16 majandatavatel rohumaadel on see tavapäraselt 3–5 liiki.“ puhul leiame, et „enam kui 200 liiki“ (vastavalt kasutatud ja viidatud allikale) mitte „20 praegune tekst alahindab looduslike niitude taimeliikide arvu. Juhime liiki“. Lauset on parandatud. tähelepanu, et Laelatu puisniidult on leitud 546 liiki soontaimi ning seal on ühelt ruutmeetrilt loendatud 76 liiki soontaimi. 4  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Peatükis 6.1.2 on esitatud järgnev lõik: „Kuna väärtusliku püsirohumaa hooldamisel ei ole seatud muid lisatingimusi elupaiga ja liikide kaitseks (nt hekseldamise keeld või hilisem niitmise alustamise kuupäev), on teatav oht, et ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: liigirikaste alade valel ajal või valede meetoditega hooldamine vähendab liigirikkust. Seetõttu on oluline, et maahooldajatele tagatakse teave ala Väärtuslike püsirohumaade sekkumislehte on lisatud punkt: rohumaa 17 väärtustest, s.h kaitsealustest liikidest, ning sobivatest/soovituslikest hekseldamisele seatakse ajaline piirang, mis kehtestatakse ministri maahoolduspraktikatest. (Vt ka märkusi allpool tolmeldajate teema all).“. määrusega. Keskkonnaministeerium on teinud ettepaneku, et põhisissetuleku toetuse Plaanime määruses lubada hekseldamist alates 1. augustist, aga ei lisa raames tuleb hekseldamise aeg viia 30. juuli ning 15. augusti vahele. konkreetset kuupäeva sekkumislehte, mis peaks jääma üldisem. Väärtuslike rohumaade meetmelehes on tingimused seatud arvestades põhisissetuleku tingimusi (tuginedes vastavale tööle). Samas peatükis on põllulindude arvukusele otseste või kaudsete positiivsete mõjudega sekkumistena nimetatud näiteks „poolloodusliku koosluse sekkumisse integreeritud lisatingimust niitmata ala jätmiseks ning võimalust 18 Lauset on vastavalt ettepanekule täiendatud. jätta ühel puhkeaastal ala niitmata (kui elupaiga seisund võimaldab), samuti lisategevust käsitsi niitmiseks.” – palume lisada täienduse „maaspesitsevate lindude puhul alustatakse niitmist 15. juulist”. Lause „Taimekaitsevahendite kasutamise piirangud on seatud mitmesse sekkumisse – keskkonnasõbralik majandamine, ökoalad, karjatava püsirohumaa toetus, mulla- ja veekaitsetoetus, väärtusliku püsirohumaa 19 säilitamine, mesilaste korjeala jm.” puhul juhime tähelepanu, et KSM sekkumise teemat on kommenteeritud eespool. keskkonnasõbraliku majandamise puhul on taimekaitsevahendite piirangud väga väikese mõjuga ning osaliselt ka keskkonda/elurikkust kahjustavad (nt glüfosaadi ajalise kasutamise piirang). 5 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Peatükis 6.2 on järeldatud, et „ÜPP strateegiakava ellu viimine ei ohusta seega tõenäoliselt Natura 2000 alade kaitse-eesmärke ega alade terviklikkust. Natura asjakohase hindamise läbi viimine strateegiakava tasemel ei ole vajalik.”. Tulenevalt KeHJS § 33 lõike 1 punktist 4, Euroopa Komisjoni ning Eesti Natura mõju hindamise juhistest tuleb asjakohane hindamine läbi viia juhul, kui ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi KSH Natura eelhindamise peatükk ja seal antud hinnangud on seotuna või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 ÜPP strateegiakava uuenenud versiooniga terviklikult üle vaadatud. 20 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala Ühtlasi on üle vaadatud ja korrigeeritud hindamise järeldustes kasutatud kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Seetõttu tuleb praeguse sõnastused. sõnastuse alusel (tõenäoliselt ei ohusta) asjakohane hindamine läbi viia. Üle vaatamise käigus on arvestatud ka esitatud märkustega. Mõju välistamiseks Natura 2000 aladele tuleks kõikidele peatükis nimetatud sekkumistele, kus teoreetiliselt võib kaasneda negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, ÜPP strateegiakavas välja tuua, et investeeringud ei tohi negatiivselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse- eesmärki. Peatükis 6.3.2 on mitteammendavalt loetletud ÜPP strateegiakava sekkumised, mis KSH eksperdi hinnangul panustavad pinna- ja põhjaveele avalduva mõju leevendamisesse. Juhime tähelepanu, et HPK 4 (maa heas põllumajandus- ja ÜPP strateegiakava uuendatud versioonis (detsember 2021) erineb keskkonnaseisundis hoidmise nõuded) nõude sisu (puhverribade rajamine puhverriba laius esmase KSH aruande eelnõu koostamisel aluseks olnud 21 vooluveekogude äärde) tuleks üle kontrollida (1 m veekaitsevööndi korral). versioonis (juuli 2021) esitatust. Komisjoni dokumentides on antud paindlikkus: „In areas with significant Esitatud märkus on asjakohane ning KSH aruannet on vastavas osas dewatering and irrigation ditches, Member States may adjust, if duly justified parandatud. for those areas, the minimum width in accordance with specific local circumstances.“. Sekkumise „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuses sisalduv talvine Nõustume märkusega seniste suundumuste kohta. Samas juhime taimkate, glüfosaadipiirang, säästliku toitainekasutuse abivahendi kasutamine tähelepanu, et sekkumisse on lisandunud glüfosaadi mittekasutamise ja 22 (mööndustega)” kontekstis märgime, et senine ajaline glüfosaadi kasutamise enesekontrolliplaani lisatoetused. KSH aruande sõnastust on vastavas piirang ei ole vähendanud glüfosaadi ning selle laguproduktide sisaldust osas täpsustatud. veeproovides. 6  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Samuti palume samas peatükis esitatud lause „Pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks koostatavates veemajanduskavades on ÜPP strateegiakava sekkumised välja toodud kui üks olulisemaid vahendeid põllumajanduse mõju vähendamisel pinna- ja põhjaveele.“ puhul täpsustada, kas siinkohal viidatakse Sõnastusega „koostatavates“ on soovitud viidata uuele perioodile. perioodi 2015–2021 veemajanduskavadele või perioodi 2021–2027 Sõnastusega „üks vahendeid“ oligi mõeldud, et ÜPP strateegiakava on 23 veemajanduskavade eelnõudele. Samas jätab lause tervikuna eksliku mulje üks vahend teiste hulgas. justkui muid põllumajanduse mõju vähendamise meetmeid Lause sõnastust on mõlema punkti osas arusaadavuseks täpsustatud. veemajanduskavades kavandatud ei oleks. ÜPP strateegiakava sekkumised on osa täiendavate meetmete paketist (lisaks neile on ka teisi täiendavaid meetmeid) ning olulise bloki moodustavad ka põhimeetmed. Vastavad KSH eksperdi soovitused ÜPP strateegiakavale on nii KSH aruande vastavad peatükid 6.1 ja 6.3 – kus muu hulgas käsitletakse põllulindude kui veekaitse valdkonnas KSH aruandes esitatud - nt maaparanduse mõju veekogude seisundile ja elurikkusele – peaks sisaldama ka külvamata laikude jätmine põldlõokese toetamise meetmena, 24 soovitusi, kuidas parandada läbi ÜPP tegevuskava veekogude seisundit ja veekaitsetoetuse rakendamise laiendamine, leevendusmeetmete elurikkust. Tugevamalt tuleb rõhutada keskkonnakaitseliste rakendamine maaparandussüsteemide korrastamise rahastamisel, leevendusmeetmete vajalikkust ning kohustuslikku elluviimist. toitainebilansiga arvestamine jm. Põhijärelduse „KSH raames ei tuvastatud selgelt ilmnevat ja/või olulist 25 negatiivset keskkonnamõju ÜPP strateegiakava rakendamisest.“ kontekstis KSM sekkumise teemat on kommenteeritud eespool. palume vaadata varasemat Keskkonnaministeeriumi märkust Tabeli 3 kohta. Kuna ringmajanduse tegevuskava ei ole veel valminud/avalikustatud, Järgnevalt on esitatud märkused ja ettepanekud KSH aruande lisa 3 kohta. puudub KSH eksperdil võimalus selle sisuga tutvuda, et hinnata Sekkumise nr 0.1 juurde lisada täiendus: „Teadmussiirde- ja konkreetse viitamise asjakohasust. Jäätmetekkega arvestamine on osaks 26 nõustamissüsteemi ülesehitamisel tuleb tagada keskkonnakaitse, säästev areng, üldisest keskkonnakaitsest ja säästvast arengust. Strateegiakava jäätmetekke vähendamine ning ringmajanduse tegevuskava läbiv 01.12.2021 versioonis on keskkonnahoiuga seonduva nõueandeteenuse integreerimine.“ ja nõustajate järelkasvu olulisus eraldi esile tõstetud. Sekkumist nr 0.2 või 0.3 täiendada järgnevaga: „Põllumajanduses kasutatavate toodete pakendamisel on oluline eelistada ringlussevõetavaid tooteid (nt silokiled) ning teisesest toormest valmistatud tooteid (nt maasikakiled vms) jm põllumajandusplast. Võimalusel võiks põllumajandusplasti tootjad suunata Esitatud ettepanek on detailsem kui ÜPP strateegiakava vastavate 27 põllumajandusplasti jäätmed jäätmekäitlejale, kes suudab teostada sekkumiste täpsusaste ning KSH eksperdil on seetõttu keeruline hinnata põllumajandusplastijäätmete ringlussevõttu ning toota neist põllumajanduses ettepaneku haakumist konkreetsetesse sekkumistesse. kasutatavaid teatud tooteid, nt maasikakiled, kattekiled vms.“. Sekkumise nr 0.2 puhul lisada ka jäätmetekke vähendamine ja säästlik ning teadlik tarbimine. 7 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: Osaliselt arvestatud. Keskkonnakaitseliste leevendusmeetmete vajalikkust on piisavalt rõhutatud, kohustuslikku elluviimist ei saa rakendada valimatult, igal Teeme ettepaneku, et igasuguste maaparanduslike projektide puhul peaks pool ja alati, see võib anda hoopis vastupidise efekti. Kõik sõltub olema kohustuslik leevendavate keskkonnatingimuste sisseviimine (lammi- ja projekti iseloomust ja ulatusest, igas olukorras seda nõuda on lodualad, settebasseinid jmt). Samuti tuleb tähelepanu pöörata ebamõistlik. maaparandussüsteemi kumulatiivsele mõjule. Sekkumise „Maaparanduslikud 28 Seetõttu ei nõustu, et igasuguste maaparanduslike projektide puhul keskkonnakaitserajatised“ puhul teeme ettepaneku, et selliste projektide puhul peaks olema kohustuslik leevendavate keskkonnatingimuste tuleks kaasata ka hüdrobioloog ning eraldi toetust tuleks anda ka sisseviimine (lammi- ja lodualad, settebasseinid jmt) – kui eesvoolul on keskkonnakaitseliste puhveralade (lammialad, settebasseinid) puhastamiseks, maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatis, siis see tuleb korrastada mitte ainult juhul kui maaparandussüsteemi rekonstrueeritakse. koos eesvooluga ja kasutada meetmeid, mis vähendavad sette kandumist allavoolu. Hüdrobioloogi kaasamine ei ole välistatud, eriti voolukogumite puhul. Sekkumises 1.9 on sellega arvestatud, et toetust saab ka puhveralade (lammialad, settebasseinid) puhastamiseks. Sekkumise nr 8.4 selgituses on öeldud, et „Kõrvalsaaduste ja jääkide kasutamine energia tootmiseks vähendab vajadust fossiilsete kütuste põletamiseks ning on seeläbi kaudse positiivse mõjuga välisõhu kvaliteedile ja kliimaeesmärkide täitmisele.“ – soovitame sõnastada lause ümber, asendades sõna „kõrvalsaaduste“ sõnaga „jäätmete“. Kuigi bioressursside kasutamine energia tootmisel loob võimaluse fossiilsete kütuste asendamiseks, rõhutame Antud kontekstis viidatakse just kõrvalsaadustest (nt sõnnik) energia 29 olulisust väärindada bioressursse jäätmehierarhia kõrgematel tasemetel kui tootmisele. seda on energia tootmine. Jäätmehierarhia kohaselt eelnevad jäätmete energiakasutusele prioriteetide järjestuses jäätmetekke vältimine, korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt. Kui biolagunevatest jäätmetest toodetakse energiat anaeroobse kääritamise kaudu, võib samuti tegu olla ringlussevõtuga, kuid seda vaid sellisel juhul, kui biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk sertifitseeritakse tootena. 8  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: Sekkumise 1.1 puhul on selgitatud, et põhilise sissetulekutoetuse taotlejad peavad vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi ning Antud ettepanekuga me ei saa nõustuda. Põhilise sissetulekutoetuse peatükis 4.2 sätestatud tingimuslikkuse nõudeid. Teeme ettepaneku kaaluda jätkusuutlikkuseks eesmärk on tagada põllumajandusliku tegevusega nõuete lisamist toetustele: toetuse saajad peaksid täitma ka jäätmetekke 30 tegelevatele isikutele toetus põllumajandussaaduste tootmise või vähendamise ja jäätmehierarhia nõudeid (jäätmetekke vähendamine, põllumajandusmaa heas korras hoidmise eest. Jäätmetega seotud korduskasutamine). Minimaalseks nõudeks peaks olema see, et kogutakse nõudeid ja kohustusi tuleb reguleerida jäätmeseaduse ja selle põllumajandusplasti jäätmeid lahus muudest jäätmetest ning võetakse rakendusaktidega, mitte kehtestada täiendavaid nõudeid kasutusele meetmed, et vältida nende segunemist teiste jäätmetega. põllumajandustoetustele. Seoses sekkumisega „keskkonnasõbralik majandamine“ teeme ettepaneku kaaluda nõuete lisamist toetustele selliselt, et tootjad peavad täiendavalt panustama ka põllumajanduse keskkonnamõjude vältimisse ja leevendamisesse (sh jäätmetekke vähendamine, säästlik ja teadlik tarbimine ning oma tegevusega ringmajanduse toetamine). Tootjad peavad järgima jäätmetekke vältimise üldnõudeid. Tegevuse juures tuleb rakendada kõiki ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Ei nõustu ettepanekuga. Silo- ja sõnnikuhoidlate ehitamist on juba Selleks tuleb: käsitletud „Vee- ja õhukvaliteedi parandamisega ning muldade kaitsega 31 - rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat seotud investeeringud“ all. Võttes arvesse sekkumise eesmärke ning võimalikku tehnikat; eelarvevahendite piiratust ei ole põhjendatud jäätmetekke - rakendada säästvaid tootmis- ja tarbimismudeleid, sh kavandada, vähendamisesse panustavaid investeeringuid eraldi valdkonnana välja projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on tuua. korduskasutatavad, parandatavad või võimalikult pika kasutusajaga ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral; - koguda põllumajandusplasti jäätmeid lahus muudest jäätmetest ning võtma kasutusele meetmed, et vältida nende segunemist teiste jäätmetega. 9 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Sekkumise „põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ puhul teeme ettepaneku lisada võimalusel juurde, et investeeringutoetust on võimalik taotleda tegevuseks, mis otseselt panustavad jäätmetekke vähendamisesse (nt püsivate nõuetele vastavate silohoidlate ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: ehitamine, millega vähendatakse põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete teket) või toetavad põllumajandusjäätmete kogumiskastide või Ei nõustu ettepanekuga. Silo- ja sõnnikuhoidlate ehitamist on juba katusealuste ehitamist, et suurendada põllumajanduses tekkivate jäätmete käsitletud „Vee- ja õhukvaliteedi parandamisega ning muldade kaitsega taaskasutamist ning vältides nende segunemist teiste materjalide ja jäätmetega. seotud investeeringud“ all. Võttes arvesse sekkumise eesmärke ning Selgitame, et põllumajandusplasti jäätmete taaskasutamise võimaldamiseks on eelarvevahendite piiratust ei ole põhjendatud eraldi jäätmetekke vaja, et põllumajandusplast oleks võõristest puhas. Seetõttu peaksid 32 vähendamisesse panustavaid investeeringuid eraldi valdkonnana välja põllumajandusplasti kasutajad koguma põllumajandusplasti jäätmeid lahus tuua. muudest jäätmetest, et vältida nende segunemist teiste jäätmetega. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt on jäätmekäitlejaid, kes on valmis KSH eksperdi selgitus: tootma põllumajandusplastist tekkinud jäätmetest põllumajanduskilet (maasikakile, kattekile), kuid põllumajandusplasti (silo jms) tootjate hinnangul KSH aruande lisa 3 on täiendatud sekkumise seostega jäätmetekke ei ole põllumajandustootjad valmis teisesest toormest valmistatud vähendamisega. põllumajanduskile ostma ehk puudub turg. Põllumajandusplasti osas võiks kaaluda toetusi asendamaks põllumajandusplast keskkonnasõbralikumate materjalidega ehk ringlussevõetava materjaliga või korduskasutatava materjaliga. Keskkonnaamet (19.11.2021 nr 6 5/21/22487 2) Maaeluministeeriumi 27.10.2021 e-kirja kohaselt on võrreldes strateegiakava juuli versiooniga toimunud mitmeid muudatusi sekkumislehtedes, KSH aruande täiendamisel arvestatakse vahepeal toimunud ÜPP strateegiakava tervikteksti eelnõu uuendatud versioon tehakse avalikuks 1 strateegiakava muudatustega ning lisatakse viide uuemale kasutatud hiljemalt 10.10.2021. Sellest tulenevalt palume veenduda, et KSH aruanne versioonile. käsitleb ka strateegiakava tehtavaid võimalikke muudatusi/täiendusi ning mitte piirduda strateegiakava varasemate versioonide hindamisega. KSH aruande lk 38 kohaselt: „Strateegiakava elluviimise eeldatavad tagajärjed on terviklikult kirjeldatud KSH aruande ptk 6 erinevates alapeatükkides.“ See 2 ei ole asjakohane. KSH aruande ptk-s 6.2 on hinnatud strateegiakava Nõustume märkusega, viide aruande teistele osadele on kustutatud. elluviimise mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, seejuures ei saa võtta muid mõjusid arvesse (v.a koosmõju Natura 2000 võrgustiku aladele vms). 10  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Mis puudutab KSH aruande ptk 6.2 üldiselt, siis iga tegevusloa taotluse menetlemisel, planeeringu algatamisel jne tuleb vajadusel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju (strateegilise) hindamise vajalikkust (nt juhul, kui tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt KSH Natura eelhindamise peatükk ja seal antud hinnangud on seotuna mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti). Sellele ÜPP strateegiakava uuenenud versiooniga terviklikult üle vaadatud. vaatamata tuleb juba KSH aruandes anda strateegiakava täpsusastmes hinnang 3 Ühtlasi on üle vaadatud ja korrigeeritud hindamise järeldustes kasutatud strateegiakava meetmete sobivuse kohta Natura 2000 võrgustiku võtmes (nt sõnastused. kas strateegiakavas pakutud suunad toetavad Natura 2000 võrgustiku ala Üle vaatamise käigus on arvestatud ka esitatud märkustega. kaitse-eesmärkide täitmist), tuua olemasoleva teabe alusel välja võimalikud konfliktolukorrad, samuti Natura 2000 võrgustiku sidususe tagamise üldised põhimõtted ja leevendavad meetmed jmt. Tagada tuleb, et strateegiakavaga ei looda eeldusi tegevusteks, mis võivad kahjustada Natura 2000 võrgustiku alasid. KSH aruande ptk 6.2 järeldus on: „ÜPP strateegiakava ellu viimine ei ohusta seega tõenäoliselt Natura 2000 alade kaitse-eesmärke ega alade terviklikkust. Natura asjakohase hindamise läbi viimine strateegiakava tasemel ei ole vajalik.“ Juhime tähelepanu, et KeHJS § 45 lg 2 järgi strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 4 Vastatud eelmises punktis. võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. KSH aruande ptk 6.2 järeldus ei vasta KeHJS § 45 lg-le 2, vaid selle alusel tuleb esmalt läbi viia Natura asjakohane hindamine ja selle tulemuste alusel kujundada strateegiakava sisu. KSH aruande p-s 6.6.2 (lk 53) on märgitud: „Ammoniaagifiltrite kasutamine põllumajandushoonetes pole Eestis kuigi laialdane ja selle rakendumist ja KSH eksperdil täpsem info ammoniaagifiltrite kasutuse kohta. Väide, et sellest tulenevat kasu on keeruline prognoosida“. Palume täpsustada, kas KSH nende kasutamine ei ole laialdane, tugines eksperdi senistele 5 eksperdil on täpsemat infot, kui palju on üldse selliseid põllumajanduslikke kokkupuudetele põllumajandusettevõtetega ja nende käitiseid, kus seda filtrit on rakendatud? Võimalusel võiks selle KSH aruandes keskkonnalubadega. Lause sõnastust on vastavas osas ka täpsustatud. välja tuua, kuna teema oleks siis paremini hoomatav. 11 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused KSH aruande lk 54 on toodud ettepanek: „Põllumajandustootjate materiaalsete ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: ja immateriaalsete investeeringute sekkumises võiks olla eraldi välja toodud toetuse maksmine sõnnikuhoidlate katmiseks. Osa sekkumise eelarvest võiks Ei nõustu. Kuna sõnnikuhoidlate katmine on toodud ühe võimaliku olla eraldatud just olemasolevate sõnnikuhoidlate katmiseks.“ Teatavate näitena, et milline investeering panustab välisõhu kvaliteedi õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programmis aastateks 2020– parandamisesse, siis toetataksegi üksnes selliseid investeeringuid, mis 20301 (programm) on erinevad katmisviisid käsitletud ja välja toodud, mis antud eesmärki täidavad. 6 heidet vähendab. Teeme ettepaneku programmis nimetatu integreerida ka strateegiakavasse ja KSH aruandesse ning selgelt öelda, et sõnnikuhoidla KSH eksperdi selgitus: katmise viiside all mõelda neid, mis on programmis meetmena kirjas, vastasel juhul ei ole sõnnikuhoidla katmisel välisõhu kvaliteedi aspektist mõtet. KSH aruande ptk 6.6.2 on teemakäsitlusse lisatud täpsustus, milliseid Sõnnikuhoidla katmisest saavad osapooled erinevalt aru, kuid heidet katmistüüpe on mõeldud õhusaasteainete vähendamise programmis ja vähendavad vaid need viisid, mis on programmis välja toodud. sellega seonduvas KSH soovituses. Keskkonnaameti hinnangul on KSH aruandes toodud mitmeid soovitusi konkreetsete sekkumiste juures, mis nt koosmõjus mõjutavad ka Natura 2000 ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamist, mistõttu teeme ettepaneku need kanda strateegiakavasse ebasoodsa mõju ennetamiseks Natura 2000 aladele. Nt KSH aruande valmimisel lisatakse ÜPP strateegiakavale KSH aruande 7 soovitused KSH aruande lk 33, 35, 43, 44, 45, 60, 61(lk allosas). Samuti soovitustega arvestamise kohta kokkuvõte. arvestada strateegiakava juures ka teiste soovitustega (arvestades teisi mõjusid) või siis põhjendada nendega mittearvestamist. Mõistlik oleks Lisaks on ka KSH aruandes toodud viiteid, millised soovitused on strateegiakava tekstis selgelt välja tuua, missuguste KSH aruandes toodud jooksvalt ÜPP strateegiakavasse sisse viidud. soovitustega on arvestatud ja missugustega ei arvestatud (koos põhjendustega). KSH aruande lisas 3 on sekkumise nimetuse „Metsataristu korrashoid ja Sekkumine „Metsataristu korrashoid ja arendamine“ on 01.12.2021 arendamine“ juures soovitusena märgitud „Raba ja siirdesoo elupaikade 30% seisuga ÜPP strateegiakava sekkumiste hulgast eemaldatud. lubatud osakaal toetavates projektides on kliimaeesmärke arvestades liiga suur Sekkumisse „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu 8 ning sellistel aladel maaparandussüsteemide renoveerimist ei peaks toetama.“. (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse“ on lisatud, et Teeme ettepaneku välja tuua, et toetuse vahendeid saab kasutada ka alade kuivendatud turvasmullal on abikõlblikud ka tegevused veetaseme taassoostamiseks. tõstmiseks ja märgala kujundamiseks. 12  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Eesti Keskkonnaühenduste Koda (17.11.2021 nr 1-5/21/5227) KSH ekspert mõistab ja nõustub, et sekkumiste rakendumine sõltub nende majanduslikust atraktiivsusest, mis omakorda mõjutab rakendamise tulemusnäitajate sihttasemete realistlikkust ja seeläbi ka KMH hinnangute määramatust. Jääme siiski seisukoha juurde, et KSH ülesanne ja pädevus ei ole Veel suuremal määral vähendab KSH aruande prognoosivõimet asjaolu, et teostada strateegiakava finantsanalüüsi ning anda sellist finantsanalüüsi selles ei käsitleta eelarve üldist jagunemist meetmete vahel. Viimane on ju eeldavaid hinnanguid, millised konkreetsed toetuste ühikumäärad ei ole otseselt seotud ka sekkumiste oodatavate tulemuste ulatusega, mis on piisavad. Strateegiakava eelarve ja sellega vastavuses olevad realistlikud omakorda seotud kogu keskkonnamõjuga. EKO leiab, et vajadus hinnata, kas sihttasemed tuleb välja töötada väljaspool KSH protsessi. 1 keskkonnaga seotud sekkumiste eelarve on piisav, on eelmainitud seoste Paralleelselt KSH läbi viimisega on teostamisel ÜPP strateegiakava kaudu selgelt olemas; lisame ühtlasi, et meie hinnangul ei ole strateegiakava eelhindamine, mis muuhulgas analüüsib, millisel määral on praeguses versioonis keskkonna jaoks kasulike põllumajanduspraktikate eelarvevahendite eraldamine vastavuses ÜPP strateegiakava toetamiseks planeeritud vahendid piisavad. Peame vajalikuks see asjaolu KSH erieesmärkidega, kas sekkumistele eraldatud eelarve on piisav aruandes välja tuua ning käsitleda ka eelarve piisavust sekkumiste kaupa. saavutatud eesmärkide saavutamiseks ning kas tulemusraamistikus seatud sihtväärtused on sobilikud. Rahastamiskava on võimalik üle vaadata eelhindamise tulemustele toetudes. KSH aruande ptk 2 on täiendatud kokkuvõtliku ülevaatega eelarve jaotusest seotuna keskkonnaeesmärkidega. KSH aruande täiendamisel arvestatakse vahepeal toimunud ÜPP KSH aruande lõppversioon peaks kindlasti käsitlema ÜPP strateegiakava 2 strateegiakava muudatustega ning lisatakse viide uuemale kasutatud lõplikku teksti ning olema avalikustatud koos strateegikavaga. versioonile. KSH aruandes järeldatakse, et üksnes välja toodud ÜPP strateegiakava Kuna ÜPP strateegikaval on mitmed erinevad püsititatud eesmärgid, ei sekkumiste rakendamisega ei lahendata kõiki valdkondlikke probleeme (nt panusta kõik ÜPP strateegiakava sekkumised keskkonnaeesmärkidesse. põllulindude arvukuse tugev langustrend) ega saavutata rahvusvaheliste Samas ei saa KSH ekspert tehtud analüüsi põhjal ka piisava kindlusega lepetega seatud keskkonnaeesmärke (nt veekogude hea seisund). Samuti väita, et mõni sekkumine otseselt takistab kliima-, elurikkuse- ja muude tuuakse järeldustes välja, et teatud sekkumistega võib kaasneda negatiivne keskkonnaeesmärkide saavutamist. 3 keskonnamõju. Nii vastavusanalüüsil kui konkreetsete sekkumiste analüüsil on küll Teeme ettepaneku täiendada KSH aruannet selge kokkuvõttega nendest ÜPP võimalusel tähelepanu pööratud kitsaskohtadele, kuid samas ei ole strateegiakava meetmetest, mis potentsiaalselt takistavad kliima-, elurikkuse- võetud eelduseks, et kõik põllumajandusvaldkonnaga seotud ja muude keskkonnaeesmärkide saavutamist ning seetõttu vajavad muutmist keskkonnaprobleemid tuleb lahendada ühe strateegilise dokumendi ehk või ära jätmist. ÜPP strateegiakava raames. 13 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused KSH Natura eelhinnang arvestab ilmselt juba ette leevendavate meetmete Uues ÜPP strateegiakava versioonis on toimunud olulised muudatused rakendamisega, sest vastasel juhul tuleks mõlema maaparandusliku sekkumise maaparandussüsteemidega seotud tegevuste toetusskeemides. KSH (põllumajanduslik ja metsanduslik) pidada võimalikuks ka negatiivset mõju. aruande täiendamisel on arvestatud vahepeal toimunud ÜPP Aruande 3. lisa kohaselt “Eeldusel, et taristu kaasajastamine toimub parima strateegiakava muudatustega ning vastavalt on muutunud ka mõningad 4.1. praktika kohaselt (s.h keskkonnakaitsemeetmete rakendamine), on sekkumise mõju hinnangud. mõju neutraalne või positiivne (võrreldes n-ö tavapraktikaga või senise Tervikuna on üle vaadatud ka lisa 3 ning Natura eelhindamine. toetusmeetmega)”. Eelhindamise faasis leevendavate ja kompenseerivate Täiendatud ja parandatud KSH aruandes viidatud võimalikku vastuolu meetmetega arvestamine ei ole lubatav. meie hinnangul ei ole. Natura eelhinnang ei sisalda teaduspõhist sekkumiste analüüsi ja võrdlust baastasemega ehk kas olukorraga enne Euroopa Liiduga ühinemist või liikide ja elupaikade soodsa seisundi piirväärtustega. Võrdlust “tavapraktikaga või senise toetusmeetmega” ei saa Natura aladele avalduva mõju hindamisel 4.2 Vt järgmist punkti. lugeda asjakohaseks. Detailset analüüsi pole eelhindamise käigus vaja teha, kui on ilmne, et hinnatava strateegia kahjulikke mõjusid Natura aladele ei võida kahtlusteta välistada (vt. eelmainitud kohtulahendit tervikuna). Sellisel juhul jääb põhjalikum analüüs Natura täishindamise ülesandeks. KSH eksperdi selgitus: Võrdlus elupaikade ja liikide seisundiga enne EL ühinemist ei kajasta uue perioodi ÜPP strateegiakava mõju, vaid varasemate perioodide ÜPP On ilmne, et ÜPP mõjutab linnustikku kahjulikult nii Natura aladel kui ka toetusskeemide kõrval ka teiste valdkondade mõju (nt metsmajandamise Eestis tervikuna. Eesti põllulinnustiku arvukus hakkas drastiliselt kahanema praktikad, üldine majanduse taastumine peale üleminekuperioodi, sisuliselt kohe pärast Euroopa Liiduga ühinemist. /…/ Kahanemine on suure asustuse areng), s.t toimunud muudatused ei ole üheselt seotavad tõenäolisusega ÜPP kaasmõju – linnustiku seisundi olulist halvenemist Eestis konkreetsete Eestis seni rakendatud ÜPP toetuste detailidega ja uute ja teistes peatselt liikmeks astuvates riikides prognoosisid teadlased vaid kolm 4.3. sekkumiste detailidega. aastat enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga (Donald jt. 2001). KSH raames koostatud eelhinnang ei tõesta kuidagi, et uue ÜPP strateegiakava ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: sekkumismeetmed viiksid Natura alade linnustiku või elupaikade seisundi HPK9: Natura 2000 ja 100% turvasmuldadega aladel asuvate kahtlusteta baasolukorra tasemeni. Seega on vajalik Natura täishindamine läbi keskkonnatundlike püsirohumaade ning Natura 2000 võrgustikku viia. jäävate pärandniitude ja inventeeritud väärtuslike püsirohumaade kasutusotstarvet ei tohi muuta ja neid ei tohi üles künda. Eeldatavasti aitab baasnõudena kaasa linnustiku seisundi paranemisele. 14  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused KSH aruandes ei käsitleta asjaolu, et (erinevalt praegu kehtivast Maaelu arengukavast) ei kavandata ÜPP strateegiakavas Natura 2000 aladele jäävate 4.4 põllumajandusmaade toetust. Nimetatud märkimisväärse muutuse mõju Natura Nõustume märkusega. KSH aruannet on vastavas osas täiendatud. 2000 aladele tuleks kindlasti hinnata; teeme ettepaneku selles osas KSH aruannet täiendada. KSH eksperdi selgitus: ÜPP strateegiakavas ei ole välja toodud, millised konkreetsed elupaigatüübid on toetuskõlbulikud. Sellest tulenevalt ei ole korrektset elupaigatüüpide nimekirja võimalik esitada ka KSH aruandes. Natura 2000 toetusi on ette nähtud vaid metsade puhul. Teeme ettepaneku KSH aruande peatükki on täiendatud selgitusega, millised alad on KSH aruandes kõigi ÜPP strateegiakava poolt otse või kaudselt mõjutatud toetusõiguslikud pärandniitude hooldamise sekkumise alt. 4.5 elupaigatüüpide osas välja tuua, millistele neist on toetused ette nähtud ja millistele mitte, ja anda hinnang, kuivõrd mõjutavad toetused või nende ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: puudumine Natura alade seisundit. Pärandniitude toetuse puhul on võimalik saada toetust kõikidele taastatud ja toetuse tingimustele vastavatele elupaigatüüpidele, sh Natura aladel. Sekkumislehes elupaigatüüpe välja toodud ei ole, kuna alade toetusõiguslikkust kontrollib Keskkonnaamet. Märgitakse õigusega, et põllumajandusmaa maaparanduseks ettenähtud taristu kaasajastamise meetmes puudub otsesõnaline säte, mis tagaks Natura 2000 võrgustiku kaitse. Märgitakse küll üldise (kahtlemata olulise ja vajaliku) ÜPP strateegiakava 01.12.2021 versioonis on sekkumise sõnastus tingimuse olemasolu, mille kohaselt maaparandustegevus ei tohi kahjustada muutunud. Muuhulgas on täpsustatud sekkumise tingimust, et keskkonnategevust ja avaldatakse lootust, et kõnealune nõue hõlmab ka Natura kavandatav tegevus ei tohi mõjutada negatiivselt Natura võrgustiku 4.6 alasid ning nende kaitse-eesmärke. EKO seisukoht on, et õigusselguse huvides alasid. peab Natura 2000 alade kahjustamine olema meetme tingimustega (mis Vastavalt on tervikuna üle vaadatud ka Natura eelhindamine ja seal peavad mh hõlmama maaparandusliku taristu projektidele Natura hindamise esitatud järeldused. läbiviimist) üheselt keelatud. Teeme ettepaneku KSH aruannet vastavalt täiendada. 15 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Läbi ÜPP strateegiakava toetatavad investeeringud ei erine muudest investeeringutest, s.t ka neile kohalduvad kõik õigusaktides sätestatud asjaolud/nõuded, mis on seotud Natura hindamise ja laiemalt Investeeringumeetmete üldise mõju juures märgitakse õigusega keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise intensiivistumisest tulenevat võimalikku negatiivset mõju Natura 2000 aladele. vajadusega. Leitakse, et strateegiakava tasemel ei ole selle selge hindamine võimalik ja Natura alade kahjustamise vältimine on üldnõue, mis tagatakse kaitse- seda tuleks teha tulevaste projektide tasemel. Siinkohal on vajalik loetleda 4.7 eeskirjade ja asjakohaste õigusaktide rakendamisega. täpsemalt asjaolud, mille avaldumisel tuleb investeeringutoetuse andmise KSH aruandes on vastava lõigu sõnastus üle vaadatud. eeldusena kindlasti läbi viia Natura 2000 alale avalduda võiva mõju Lisaks on KSH aruande lisas 3 täiendusena ära märgitud need asjakohane hindamine. Praegu valitseb oht, et võrdlemisi üldsõnaliselt sekkumised, mille puhul on KSH eksperdi hinnangul mõnevõrra suurem märgitud vajadus tulevikus mõju hinnata jääb praktikas rakendamata. tõenäosus, et nende raames tehtavad investeeringud võivad olla täpsemat mõju hindamist vajava iseloomuga. Need mõjud ei pea aga seejuures olema seotud Natura alade ja nende kaitse-eesmärkidega. Nõustuda tuleb sellega, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetus avaldab kindlasti Natura 2000 aladele positiivset mõju. Selline mõju on olemas juba täna ja on lootust, et ÜPP strateegiakava ettevalmistamisel tehtud töö selle KSH aruande ptk 6.2 on sekkumise käsitlust mõnevõrra 4.8 meetme täiustamiseks seda positiivset mõju suurendab. Siiski võinuks KSH täiendatud/täpsustatud. aruanne siin veidi rohkem avada meetme positiivsete mõjude iseloomu ja ka võimalikke puudujääke. Samuti on ilmselt Natura 2000 aladele positiivne sealsetes erametsades KSH ekspert on hinnangut antud meetmele KSH aruandes täpsustanud. elurikkuse toetamise meede. Siin ootaks samuti veidi sisukamat analüüsi, mis KSH ekspert ei jõudnud järeldusele, et Natura hindamise juures on 4.9 on selle meetme tugevused ja mida võiks teha paremini. Nt on oluline, et vajalik teha ettepanekuid sekkumise muutmiseks (et sekkumise makstav toetus oleks seotud ala kaitsekorralduskava elluviimisega ning muutmine oleks vajalik negatiivse mõju vältimiseks Natura aladele). maaomaniku majandamisvõtted toetaksid kaitse-eesmärke. Lisaks on ÜPP strateegiakavas teisigi meetmeid, millel võib olla otsene või kaudne positiivne mõju Natura 2000 aladele: maaparanduse KSH Natura eelhindamise peatükk ja seal antud hinnangud on seotuna 4.10 keskkonnarajatised, mahepõllumajandust toetavad meetmed, mulla- ja ÜPP strateegiakava uuenenud versiooniga terviklikult üle vaadatud ja veekaitsetoetus, ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumajandusmaal jmt. selle käigus ka osaliselt täiendatud. Nende meetmete võimaliku mõju täpsem analüüs oleks kindlasti asjakohane. 16  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused KSH aruanne märgib õigustatult, et ÜPP strateegiakava ei ole Natura 2000 alade kaitsekorraldust otseselt suunav dokument. Seega ei ole EKO hinnangul võimalik järeldada, et asjakohast hindamist ehk nn Natura täishindamist ei ole vaja teha, eriti arvestades et ebapiisavas või halvas seisundis on ligi pooled Natura elupaigatüüpidest ja liikidest; eelhindamise käigus ei ole arvestatud muid võimalikke plaane ja projekte koosmõjus kava elluviimisega; eelhindamine ei hõlma kõiki kava sekkumisi ning nendega kaasnevaid riske; eeldatava positiivse mõjuga meetmed võivad sisaldada tingimusi, mis KSH Natura eelhindamise peatükk ja seal antud hinnangud on seotuna positiivset mõju vähendavad; osade meetmete rakendamisel nähakse ÜPP strateegiakava uuenenud versiooniga terviklikult üle vaadatud. 4.11 võimalikku negatiivset mõju, kuid mõju täpsem analüüs ja “välistamine” on Ühtlasi on üle vaadatud ja korrigeeritud hindamise järeldustes kasutatud jäetud hilisemale otsustustasandile, analüüsimata, kas kehtiv regulatsioon sõnastused. võimaldab kõigi potentsiaalse negatiivse mõjuga tegevuste puhul läbi viia Natura hindamise. Eelhindamine peab lähtuma ettevaatusprintsiibist ning seetõttu, kui negatiivse mõju risk Natura ala kaitse-eesmärkidele ja kaitse- eesmärkideks olevatele elementidele ei ole välistatud, siis tuleb eeldada, et negatiivne mõju võib kaasneda. EKO peab vajalikuks hinnata põhjalikult Natura 2000 võrgustikule avalduvat mõju ja selle põhjal korrigeerida ÜPP strateegiakava viisil, mis välistab võrgustiku kahjustamise. KMH kohustuslikkust ja algatamise kaalumist reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Leiame, et ÜPP strateegiakava vahenditest rahastatud tegevused ei erine selles osas muudest tegevustest. KSH aruande lisas 3 on informatiivse täiendusena märgitud sekkumised, Leiame, et KSH aruanne peaks andma selged juhised, millistel puhkudel tuleks mille raames võidakse teoreetiliselt toetada keskkonnamõju hindamist 5 teha ÜPP strateegiakava vahenditest rahastatud projektidele KMH. nõudvaid investeeringuprojekte. Samas ei välista see vajaduse tekkimist ka mõne muu toetuse puhul. ÜPP strateegiakava tasemel neid vajadusi täpsustada ei ole võimalik. Investeeringuprojektidel, mille elluviimiseks on vajalik tegevusluba, hinnatakse KMH vajadust tegevusloa menetlemise käigus vastavalt õigusaktides kehtestatud alustele ja korrale. 17 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Nõustume KSH aruandes esile toodud seisukohaga, et ÜPP strateegiakavaga Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke ei saavutata (alapeatükk 4.2.1): “... võib eeldada, et üksnes ÜPP strateegiakava toel kõiki „Talust taldrikule“ ambitsioone (nt toitainete kao vähendamist vähemalt 50%) ei saavutata, kuna 6.1 Seisukoht on võetud teadmiseks. muutused/edasiminekud, võrreldes varasemate toetusskeemidega, ei ole selleks piisavalt tugevad.” (lk. 16). EKO hinnangul on tegu KSH aruande võtmetähtsusega järeldusega, millest tulenevalt vajab strateegiakava senisest tugevamat põllumajandus-keskkonna rõhuasetust. Alapeatükk 4.2.2 “ELi elurikkuse strateegia aastani 2030” seevastu jääb mõnevõrra pealiskaudseks. Tabelis 2 loetletud sekkumiste puhul on tõepoolest oodata panust samas tabelis toodud eesmärkidesse, kuid ei ole hinnatud nende Selleks, et usaldusväärselt hinnata, kui suurel (või vähesel) määral ÜPP meetmete piisavust eesmärkide saavutamiseks. Seega järeldus “... ÜPP strateegiakava elurikkuse strateegia eesmärkidesse panustab, on oluline, strateegiakava panustab suuremal või vähemal määral mitme ELi elurikkuse 6.2 et mõlemad strateegiadokumendid oleksid sarnase üldistustasemega strateegia 2030 raames võetud kohustuse täitmisesse” ei ole otseselt vale, kuid ning suunitlusega. Hetkel puuduvad vahendid ja alusandmestik, mille ei ava, kui suurel (või vähesel) määral ÜPP strateegiakava elurikkuse abil usaldusväärselt (kvantitatiivselt) piisavust hinnata. strateegia eesmärkidesse panustab. EKO leiab, et selline täpsem analüüs on ÜPP strateegiakava tegeliku mõju hindamiseks vajalik ning teeb ettepaneku KSH aruannet vastavalt täiendada. Alapeatükis 4.2.3 “Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon” märgitakse õigustatult: “... ÜPP strateegiakava sekkumised, millega võib kaasneda põllumajandustootmise ja põllumajandussaaduste töötlemise intensiivistumine/suurenemine, võivad ühtlasi suurendada koormust nii siseveekogudele kui Läänemerele”. Märgitakse ka, et kuigi mõju tasakaalustamiseks on kavandatud abinõud keskkonnaseisundi parandamiseks, KSH aruande ptk 4.2.3 sisu on uuendatud seotuna uuendatud Läänemere nagu erieesmärgiga 5 „Edendada säästvat arengut ja loodusvarade (vesi, muld 6.3 tegevuskava kättesaadavaks muutumisega. Sellega seoses on muutunud ja õhk) tõhusat majandamist“ seotud sekkumised ning tingimuslikkus, on ka peatükis sisalduv analüüs ning üle vaadatud järelduste sõnastus. sekkumiste reaalset mõju keeruline hinnata ja “julgeks optimismiks” alust ei ole. Seetõttu mõjub lõppjäreldus “Vaadeldes kõigi sekkumiste paketti ehk strateegiakava kui tervikut, saab siiski öelda, et Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni eesmärkidega on kaudselt arvestatud.” põhjendamatult optimistlikult. Leiame, et alapeatüki lõppjäreldus tuleb viia kooskõlla selles sisalduva analüüsiga. 18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Tulenevalt uues ÜPP strateegiakava versioonis toimunud olulistest Turvasmuldade kuivendus (sh. olemasoleva kuivenduse säilitamine) on selgelt muudatustest maaparandussüsteemidega seotud toetustes, on ühtlasi üle negatiivse kliimamõjuga. Kliimamõju leevendamiseks peab strateegiakava vaadatud ka teema käsitlus KSH aruandes. seega välistama turvasmuldade kuivendamise ja soodustama olemasolevate 6.4 Sekkumisse „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu turvasmuldaldel olevate kuivendusvõrkude ümber kujundamist süsinikku (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse“ on lisatud, et siduvateks märgalaviljelust võimaldavateks süsteemideks. EKO hinnangul kuivendatud turvasmullal on abikõlblikud ka tegevused veetaseme peaks see olema selgelt välja toodud ka KSH aruandes. tõstmiseks ja märgala kujundamiseks. Kokkuvõttes esitatud lausete mõte on, et kuigi strateegiakava arvestab keskkonnaeesmärkidega, sisaldub seal ka sekkumisi, mis eraldivõetult ei Peatüki kokkuvõtvas alapeatükis 4.4 esitatu näitab ekspertide mõneti ebalevat panusta sedavõrd keskkonnaeesmärkide täitmisesse kuivõrd tootmise suhtumist strateegiakava mõju osas. Ühelt poolt leitakse, et “üldjoontes” on suurenemisemisse. Samas on nende sekkumiste kõrval tasakaaluks kooskõla keskkonnalepete eesmärkidega olemas, teisalt siiski mööndakse 6.5 sekkumised, mis suunavad kogu põllumajandussektorit intensiivistamist soosivate sekkumiste võimalikku vastuolu kõnealuste keskkonnasõbralikuma tootmise suunas. Alapeatüki 4.4 sõnastust on keskkonnaeesmärkidega. EKO hinnangul tuleb strateegiakavaga seotud riskid arusaadavuse huvides korrigeeritud. keskkonnaeesmärkide täitmisele selgemalt esile tuua. Keskkonnaeesmärkide täitmisega ja selle hindamisega seonduvat on selgitatud eespool punktide 3 ja 6.2 juures. Peatükk 5 käsitleb strateegiakava seoseid teiste asjakohaste PõKAs on esitatud konkreetsed mõju mõõdikud, kuid ÜPP planeerimisdokumentidega. Õigusega leiab kõige põhjalikumat käsitlemist strateegiakava mõju mõõdikud on veel välja töötamisel. Seetõttu ei ole Põllumajanduse ja kalanduse arengukava (PõKa). Tabel 3 näitab, milliste mõõdikud omavahel võrreldavad ja nende saavutamine konkreetselt 7.1. PõKa eesmärkide teenistuses on ÜPP strateegiakavas ette nähtud sekkumised. hinnatav. Tabelis eesmärkidega seotult välja toodud sekkumised Sellisel kujul on tabel siiski mõneti pealiskaudne ega näita, kas ÜPP panustavad ühtlasi ka nende mõõdikutesse. strateegiakava meetmed on ka piisavad. Selleks tuleks kõrvutada sekkumisi KSH aruande ptk. 5 on täiendatud PõKA mõõdikuid käsitleva mitte lihtsalt eesmärkidega, vaid ka nende hindamiseks mõeldud mõõdikutega. selgitustega. PõKa esimese keskkonnaeesmärgi, väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse KSH aruande Tabel 3 on nimetatud olulisemad ÜPP sekkumised, mis keskkonnamõju vähendamise esimeseks mõõdikuks on näiteks lämmastiku ja panustavad nende realiseerimisel väetiste negatiivse keskkonnamõju fosfori kasutamise tõhusus. Lämmastiku osas näeb PõKa ette selle vähendamisele. Lämmastiku kasutustõhususe tõstmise osas on KSH kasutustõhususe kasvu praeguselt (57%) tasemelt vähemalt 70% tasemele. eksperdi hinnangul ÜPP strateegiakavas olemas võimalused, kuid 7.2 KSH aruandes ei hinnata, kas mõni ÜPP strateegiakava meede ka selle ebaselge on nende rakendumine. Läbi toitainebilansi on teemat mõõdiku taotletava taseme saavutamist toetab. EKO hinnangul praegu sellised käsitletud KSH aruandes valdkonna „mõju pinna- ja põhjaveele“ all. meetmed puuduvad ja peame vajalikuks selle asjaolu selget kajastamist KSH KSH aruande ptk 5 on täiendatud teemale tähelepanu juhtimisega ning aruandes. viitega KSH peatükile, kus seda teemat on lähemalt käsitletud. 19 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused PõKa teise keskkonnaeesmärgi, põllumajanduse negatiivse kliimamõju ja õhusaaste vähendamise ning positiivse mõju suurendamise üheks mõõdikuks on ammoniaagiheite vähendamine. Ka siin puuduvad ÜPP strateegiakavas KSH aruande ptk 5 on täiendatud teemale tähelepanu juhtimisega ning EKO hinnangul piisavad meetmed ja sisuliselt samale järeldusele jõutakse ka viitega KSH peatükile, kus seda teemat on lähemalt käsitletud. KSH aruande alapeatükis 6.6. Nii sisuliselt kui ka KSH aruande sisemise kooskõla parandamiseks teeme ettepaneku ammoniaagiheite teema selgeks kajastamiseks peatükis 5. KSH eksperdi selgitus on esitatud eespool. ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: PõKa 2030 eesmärgid lähtuvad tõsiasjast, et Eestis on head eeldused keskkonnasõbralikuks toidutootmiseks. Põllumajandussektoril on kõrge kvaliteediga ja lisandväärtusega toodete tootmiseks, turundamiseks ja ekspordiks vaja luua positiivne kuvand, mille puhul on sektoril endal suur vastutus. ÜPP strateegiakava 2023-2027 keskkonna sekkumiste välja töötamisel Need on kaks kõige ilmsemat näidet, kuid ka teiste mõõdikute juures võib võeti aluseks PõKa 2030 keskkonna tegevussuuna eesmärgid. sedastada, et ÜPP strateegiakava ei panusta piisavalt PõKa Strateegiakava erieesmärgid 4-6 kajastavadki keskkonna olukorra keskkonnaeesmärkide täitmisesse. EKO leiab, et KSH aruanne peaks säilitamise/parandamise sekkumisi. PõKa 2030-le täiendavalt on sisaldama mõõdikute tasemel analüüsi selle kohta, mil määral ÜPP strateegiakavva veel lisandunud mitmed Euroopa Komisjoni poolt strateegiakava panustab PõKa keskkonnaeesmärkidesse. valdkondade raamdokumendid oma vastavate eesmärkidega, nt Rohelepe, Talust taldrikule, Fit 55 jm, ning strateegiakava peab arvestama ka Euroopa Komisjoni poolt seatud mõjuindikaatoritega. Seega leiame, et ÜPP strateegiakava KSH aruande puhul ei ole vaja PõKa 2030 keskkonnamõõdikuid eraldi analüüsida, kuna ÜPP strateegiakava lähtus PõKa 2030 eesmärkidest ning PõKa 2030 puhul on seatud vastavad mõõdikud keskkonnaseisundi hindamiseks sektoriga eelnevalt konsulteerides. ÜPP strateegiakava peab arvestama oluliselt rohkemate suunistega praeguseks hetkeks kui need on PõKa 2030-s toodud ning PõKa 2030 mõõdikuid hinnatakse eraldi protsessi raames ja järgmine vahehindamine peaks toimuma 2023. aastal. 20  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §40 kohaselt tuleb hinnata strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Ka KSH aruande lisa 2 eesmärgiks on anda hinnang dokumentide omavahelistele seostele. Arengudokumendid ei sätesta reeglina, et ÜPP strateegiakava on nende üks või ainus rakendamise vahend (seos on välja toodud vaid paaris KSH aruande 2. lisas esitatakse ülevaatetabelina veel mitme riikliku kavas), veel vähem seda, et milline peaks olema ÜPP osakaal arengukava ja ÜPP strateegiakava vastavusanalüüs. Leiame, et selles tabelis 7.3. eesmärkide saavutamisel. Sellest tulenevalt saab anda vaid üldisema tuleb selgelt välja tuua, millistes valdkondades ei ole strateegiakava piisav hinnangu kavandatud sekkumiste kooskõlast teiste kavade eesmärkidega põllumajandusega seotud eesmärkide saavutamiseks. ning ülesandeks ei saa võtta teiste arengudokumentide eesmärkide täieliku saavutatavuse prognoosimist. Ka nendes KSH aruande osades, kus KSH ekspert on olemasolevale taustateadmisele tuginedes siiski andnud mõningaid hinnanguid, et eesmärke tõenäoliselt ei saavutata, on lisatud, et seda ei loeta otseseks vastuoluks. Eesti Keskkonnastrateegia veevaldkonna puhul tuuakse välja mitmed sekkumised, mis sellesse panustavad. Siinkohal tuletame meelde ülalpool Keskkonnastrateegia ei täpsusta, milline konkreetne roll ja panus mainitud KSH aruande õigustatud hinnangut, et strateegiakava ei ole piisav eesmärkide täitmisel peaks olema ÜPP vahenditel (ja mis tuleb 7.4 taimetoitainete kao vähendamiseks vastavalt strateegia Talust taldrikule saavutada muude hoobadega, nt õigusaktidega) ning annab ette üsna eesmärkidele. Sisuliselt tähendab see ka seda, et strateegiakava ei ole piisav üldised tegevussuunad. Seega ei saa välja tuua otsest puudujääki või pinna ja põhjavee hea seisundi saavutamiseks. EKO leiab, et see asjaolu tuleb vastuolu. vastavustabelis ära märkida. Keskkonnastrateegia mullavaldkonna puhul tuuakse samuti välja vaid positiivselt sellesse panustavad sekkumised, kuid kavandatavate meetmete Tulenevalt uues ÜPP strateegiakava versioonis toimunud olulistest puudujääke, mida KSH aruande 6. peatükis tegelikult päris selgelt välja 7.5. muudatustest maaparandussüsteemidega seotud toetustes, on ühtlasi üle tuuakse (eelkõige seoses turvasmuldade ja kliimamuutuse temaatikaga), jäävad vaadatud ka teema käsitlus KSH aruandes, s.h ptk 6. selles tabelis käsitlemata. Leiame, et mulla süsiniku säilitamise temaatika tuleb siin põhjalikumalt avada. Veemajanduskava on toitainebilansi arvestamisele tähelepanu pööranud, Ettevalmistamisel olevate 2027. aastani mõeldud veemajanduskavade puhul kuid veemajanduskava meetmeprogramm näeb toitainebilansi märgitakse õigusega, et strateegiakavas on puudu konkreetsed meetmed rakendamise esmaseid samme ette tegelikult läbi teiste programmide (nt 7.6. taimetoitainete bilansi arvestamise soodustamiseks. Siia tuleks lisada, et see LIFE IP CleanEST projekti). Seega on KSH eksperdi poolne tähelepanu on oluline põhjus, miks ÜPP strateegiakava ei panusta piisavalt juhtimine, et ÜPP strateegiakava võiks neid meetmeid toetada, oma veemajanduskavade eesmärkide täitmisesse põllumajanduse valdkonnas. iseloomult täiendavate kokkupuutepunktide välja toomine ning päris otsest vastuolu/puudujääki selles osas rõhutada meie hinnangul ei saa. 21 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Lisa 2 on mõnevõrra täiendatud/täpsustatud. Pärandniitude tegevuskava aastani 2027 puhul tuuakse õigustatult välja need Märgime siinjuures, et KSH ekspert ei ole vastavusanalüüsis lähtunud sekkumised, mis pärandniitude säilitamisesse panustavad. Siiski ei ole antud eeldusest, et üksnes ÜPP strateegiakava sekkumised peavad katma ja hinnangut, kas ÜPP strateegiakava on piisav pärandniitude tegevuskava rahastama kõiki pärandniitude tegevuskavas planeeritud eesmärke ja 7.7. eesmärkide saavutamiseks. Senise kogemuse põhjal, sh. ka tegelike tegevusi. Seda ei ole ette nähtud ka pärandniitude tegevuskavas esitatud hooldajatega suheldes saadud tagasiside alusel on põhjust selles kahelda. EKO vastutuste jaotumises. Lisa 2 analüüsis on seega jälgitud, kas teeb ettepaneku analüüsida pärandniitudega seotud meetmete tõhusust ja strateegiakava täidab neid ülesandeid, mis tegevuskavas strateegiakavale piisavust ning anda KSH aruandes sel teemal selge hinnang. määratud on. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi puhul tuuakse välja õigustatult, et vaatamata mõningate meetmete olemasolule Seotuna õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmiga on 7.8. “Kahel strateegial on ka teatud vastuolusid.” Leiame, et KSH võiks anda KSH aruandes antud soovitus võimaldada investeeringutoetust konkreetsed juhised, kuidas suurendada ÜPP strateegiakava ambitsiooni sõnnikuhoidlate katmiseks. põllumajandusest pärit õhusaaste ohjamisel. Vastavusanalüüsis on lähtutud sellest, milline roll ja panus on ÜPP Nitraaditundliku ala tegevuskava puhul tuleks EKO hinnangul ära märkida sekkumistele ette näinud nitraaditundliku ala tegevuskavas endas. asjaolu, et ilma veekaitseliste meetmete ambitsiooni tõstmata (vt. ka allpool Tegevuskavasse on integreeritud teatud sekkumised, mis on ÜPP 7.9. alapeatükk 6.3 kohta kirjutatu) ei panusta ÜPP strateegiakava piisavalt strateegiakavas sellisel kujul olemas. Kuigi KSH aruanne toob välja, et nitraaditundliku ala vee kaitsesse põllumajanduslike mõjurite eest. veeseisundi paranemise saavutamiseks peaks tegema rohkem, ei saa välja tuua päris otsest vastuolu NTA tegevuskavas kajastatuga. Alapeatükk 6.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele (elusloodusele) sedastab sissejuhatavas osas (6.1.1) “Eesti puisniitudel võib taimeliikide arv küündida enam kui 20 liigini”, mis rangelt võttes pole väär, kuid siiski mõneti eksitav, sest samas viidatud allikas (Veromann, E., Kaasik, R., 2019. 8.1 Põllumajandusmaa mitmekesisus. Eesti Maaülikool. Lausesse oli tõepoolest sattunud trükiviga ning sõnastus on parandatud. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019- pollumajandusmaa-mitmekesisus.pdf) on kirjas “Eesti puisniitudel võib taimeliikide arv olla isegi 225 liiki”. Ilmselt on KSH aruandes tegu juhusliku näpuveaga (üks null jäi löömata), mida pole raske parandada. 22  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: Tuleb nõustuda alapeatükis 6.1.2 pärandniitude teemakäsitluse juures märgitud tähelepanekuga seoses uue sekkumisega väärtuslike püsirohumaade Väärtuslike püsirohumaade sekkumise nõuded erinevad pärandniitude säilitamiseks. See on mõeldud aitama kaasa nende liigirikaste rohumaade hooldamise nõuetest. Sekkumine on disainitud võimalikult lihtsaks, et kaitsele, mis täna ei kvalifitseeru poollooduslike koosluste toetusele (ei asu see oleks kättesaadav võimalikult paljudele taotlejatele ning väljaspool kaitstaval alal või on varasemal ajal olnud kultuuristatud). Sellel toetusel on kaitstavaid alasid pärandniidud ja väärtuslikud püsirohumaad saaksid täna väga lahtised nõuded, mistõttu on reaalne oht väärakshooldamiseks ja see inventeeritud, kaardistatud ja säiliksid. Rohukamara kahjustamise, saab olla tõhus vaid koos tõhusa teavitamisega. Lisaks peame vajalikuks ülekarjatamise, taimekatisevahendite ja väetiste kasutamise keeld tagab tõsiselt kaaluda täiendavaid tingimusi selle sekkumise täpsustamiseks, mis nende alade säilimise kõrge loodusväärtusega püsirohumaadena ja sarnaneksid PLK toetuse ja/või püsirohumaade karjatamise toetuse elurikkuse kaitseb neid maakasutusmuutuste eest. Elurikkust soodustavaid jaoks olulisemate nõuetega. Ka tolmeldajate käsitluse juures rõhutatakse hooldusnõudeid tutvustame läbi nõustamissüsteemi. õigusega vajadust integreerida elurikkuse alane nõustamine nõuandeteenusesse Sekkumislehte on lisatud punkt: Rohumaa hekseldamisele seatakse ja teavitustegevusse. ajaline piirang, mis kehtestatakse ministri määrusega. Plaanime hekseldamist lubada alates 1. augustist. Eesmärk ei olnud väita, et ÜPP strateegiakava sekkumistega olukorda EKO ei toeta eelhäälestust, et põllulindude arvukuse langusesse ÜPP parandada ei saa, vaid lihtsalt viidata seire järeldustele, et tänane trend ei strateegiakava meetmetega positiivset muutust tuua ei saa. Märgime, et kuigi kajasta ainult Eesti põllumajanduspraktikate mõju. rändlinde tõepoolest mõjutavad tingimused rändeteel, sõltuvad nad pesitsusajal Põllulindude arvukuse langustrendide taga nähakse olulisena üldist just meie põllumaal toimuvast. Peame vajalikuks täiendada KSH aruannet põllumajanduse intensiivistumist ja põllumajandusmaastiku kokkuvõttega meetmetest, mis on põllulindudele kahjulikud (sh. potentsiaalselt homogeensemaks muutumine. Keeruline on väita, et sekkumised 8.2 kahjulikud). Sellised meetmed tuleb kas jätta kavast välja või muuta nende (eelkõige saab siin silmas pidada sissetulekutoetus) otseselt suunab nõudeid viisil, mis aitaksid kaasa põllulindude populatsioonide taastumisele. maastikke homogeensemaks muutma ja tootmist intensiivistama. Nagu Samuti on oluline saada teaduspõhine ülevaade meetmest, mis linnustiku ka KSH aruandes on välja toodud, siis ÜPP 2014-2020 seisundit parandavad. Nõustume, et kasulike meetmete hulka tuleks lisada mh programmiperioodi kohta teostatud üle-euroopaline hindamine ÜPP strateegiakava ettevalmistamisel korduvalt pakutud nn lõokeselaigud. mõjust elurikkusele sellise toetuste mõjul intensiivistumise praktikas toimumise kohta tõendeid ei leidnud. Hinnang pestitsiidide kasutusele avalduvale mõjule on liiga üldsõnaline, sõnastades vaid lootuse, et pakutavate meetmete koosmõjus on võimalik KSH aruande vastavat lõiku on täpsustatud, milliseid saavutada “oluline” pestitsiidivaba pind. EKO on seisukohal, et lootusest ei sekkumisi/tingimusi ning millist nende piirangute ulatust on analüüsil piisa, vaid vaja on konkreetseid meetmeid. Praegu ÜPP strateegiakavas 8.3 arvestatud. ÜPP strateegiakava uuendatud versiooni on vahepealsel pakutav glüfosaadivaba ökokava on väike samm õiges suunas, kuid tõhusam perioodil lisandunud täiendavaid meetmeid ning KSH eksperdil ei oleks täiesti pestitsiidivaba ökokava rakendamine. Teeme ettepaneku KSH tekkinud uusi konkreetseid ettepanekuid. raames põhjalikumalt analüüsida võimalusi täiendavate meetmetega vähendada pestitsiididest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. 23 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Nõustuda tuleb KSH hinnanguga, et otsetoetustel ja maaparandustoetustel on potentsiaalne negatiivne mõju elurikkusele (lk 36). Samas 3. lisa tabelis leitakse, et otsetoetustel (põhiline sissetulekutoetus ja ümberjaotav Lisas 3 esitatud sekkumiste mõju hinnangud on KSH aruande sissetulekutoetus) on otsene positiivne mõju elurikkusele. Selgitustes täiendamisel üle vaadatud, s.h arvestades ÜPP strateegiakava põhjendatakse seda hinnangut eelkõige tingimuslikkusega. Samas ei ole veel 01.12.2021 versioonis esitatud tingimuslikkuse nõudeid. tingimuslikkuse nõuded lõplikult kokku lepitud, mistõttu on antud hinnang Peale täiendavat analüüsi nõustub KSH ekspert märkustega, et esmased ilmselt ennatlik, eelkõige põhilise sissetulekutoetuse suhtes, kus hinnangud sissetulekutoetustele vajasid ümber hindamist ning et 8.4. tingimuslikkus ongi ainsaks kaitseks võimaliku negatiivse mõju eest. Eesti muuhulgas ei saa välja tuua otsest positiivset mõju elusloodusele. oludes on ilmselt asjakohane ka 3. lisas antud hinnang tootmisega seotud Teiseks nõustume, et nii nagu kahe sekkumise mõju on hinnatud toetusele ammlehma kasvatamiseks, mis leitaks olevat kaudselt soodne samasuunaliseks maastiku puhul, väärib ka mõju elusloodusele ute ja elurikkusele - lihaveisekasvatus on väga oluline Eesti pärandkoosluste kitse kasvatamise sekkumise puhul (vaatamata toetuse abil karjatava ala säilitamiseks. Samas on millegi pärast tootmisega seotud toetus ute ja kitse eeldatavalt väiksemale ulatusele) iseloomuliku mõjuna ära märkimist. kasvatamiseks loetud elurikkuse suhtes neutraalseks, kuigi ka lambakasvatusel on Eesti pärandkoosluste säilitamisel oma osa. Peame vajalikuks 3. lisa antud hinnangute osas üle vaadata. Kindlasti tuleb nõustuda KSH aruande alapeatükk 6.3 “Mõju pinna- ja 8.5 põhjaveele” kolme olulise järeldusega Tuleb samas märkida, et KSH aruande 3. lisa hinnangul on otsetoetustel KSH aruande täiendamisel on ptk 2 lisatud kokkuvõtlik ülevaade, (põhiline sissetulekutoetus ja ümberjaotav sissetulekutoetus) otsene positiivne millised erinevused seniste tingimustega KSH raames tuvastati. Nendel mõju veekeskkonnale. Arvestades seda, et hetkel puudub selgus, kas erinevustel tuginevad osaliselt ka mõju hinnangud. tingimuslikkuse veekaitselised nõuded on selgelt paremad tänastest nõuetele Lisas 3 esitatud sekkumiste mõju hinnangud on KSH aruande 8.6 vastavuse ja rohestamise reeglitest, tuleb sellist hinnangut lugeda mõneti täiendamisel üle vaadatud, s.h arvestades ÜPP strateegiakava ennatlikuks. Teeme ettepaneku viia KSH raames läbi pakutava tingimuslikkuse 01.12.2021 versioonis esitatud tingimuslikkuse nõudeid. nõuete detailne võrdlus tänase nõuetele vastavuse ja rohestamise Kuna nõuded on, võrreldes strateegiakava esmase tööversiooniga, tingimustega. osaliselt muutunud, on ümber hinnatud ka mõju veekeskkonnale. Alapeatüki 6.4 “Mõju maastikule ja kultuuripärandile” järeldusega, et maastiku ühetaolisemaks muutmine on negatiivne suundumus, tuleb kahtlemata nõustuda, nagu ka sellega, et ÜPP strateegiakavas on terve rida 8.7 meetmeid, mis seda ohtu aitavad maandada. Alapeatükis on KSH eksperdi hinnangut mõnevõrra täiendatud. Siiski oleks vaja analüüsi, kas need sekkumised on piisavad, tasakaalustamaks mõnede teiste, intensiivistamist soodustavate toetuste (osa otsetoetusi ja investeeringutoetusi) mõju. 24  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Ka tuleb 3. lisa hinnangut, mille kohaselt on otsetoetustel (põhiline sissetulekutoetus ja ümberjaotav sissetulekutoetus) otsene positiivne mõju Lisas 3 esitatud sekkumiste mõju hinnangud on KSH aruande maastikele ja kultuuripärandile, lugeda põhjendamatult optimistlikuks, täiendamisel üle vaadatud, s.h arvestades ÜPP strateegiakava vähemalt seni, kuni pole ühest vastust sellele, kas senised maastiku ja 01.12.2021 versioonis esitatud tingimuslikkuse nõudeid. Selle käigus on kultuuripärandi suhtes vaenulikud reeglid maastikuelementide laiuse ning korrigeeritud ka sissetulekutoetuste mõju hinnangud. puude arvu kohta toetusõiguslikul põllumajandusmaal on ära muudetud. Alapeatükk 6.6 “Mõju välisõhu kvaliteedile” jõuab õigustatud järeldusele, et 8.8. ammoniaagiheite piiramine vajab suuremat tähelepanu kui praegu ÜPP Seisukoht on võetud teadmiseks. strateegiakava ette näeb ja soovitab toetada sõnnikuhoidlate katmist. Alapeatükk 6.7 “Mõju kliimamuutustele” sisaldab mitmeid olulisi järeldusi. EKO on nõus, et mullakaitsetoetuse saajate ringi on praeguses ÜPP strateegiakavas liigselt piiratud. Samuti nõustume, et maaparandustaristuga ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: seotud sekkumistel on eeldusi nii kasvuhoonegaaside emissiooni suurendamiseks, sest turvasmuldade kaitse kuivendamise negatiivse mõju eest Märgalaviljelus ei ole kuidagi takistatud, seetõttu puudub selle ei ole piisav, kui ka kliimamuutuse leevenduseks, kui antud sekkumist 8.9. rõhutamise vajadus. ÜPP strateegiakavas on loodud võimalused jätkata rakendada seadedrenaaži abil veetaseme asjakohaseks tõstmiseks. Nõustume kliimasõbraliku põllumajandusega (rohumaade kasutus) ja kui ka KSH aruandes kirjutatuga: võimalus taastada looduslik(um) veerežiim peaks sellega, et mõningal määral võivad maad keskkonnakaitse eesmärkide olema meetmes selgemalt välja toodud. Lisaks märgime, et selgelt peaks täitmiseks (märgalad) minna. meetmes olema kirjas võimalus kasutada seda märgalaviljeluseks, st. produktiivse majandamise arendamiseks looduslähedaseks taastatud veerežiimiga põldudel ning teeme ettepaneku see ka KSH aruandes välja tuua. Ka metsataristu meetme juures rõhutab KSH õigustatult, et selgelt peaks ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: olema välja toodud võimalus selle kasutamiseks metsa loodusliku veerežiimi 8.10. taastamiseks. Lisame siingi, et ka metsade puhul on märgalaviljeluse ÜPP strateegiakava 01.12.2021 versioonis on metsataristu sekkumine põhimõtted, st. metsa tootlik majandamine taastatud veerežiimi puhul, välja jäetud ning strateegiakava raames ei toetata üksnes metsamaal põhimõtteliselt rakendatavad. paikneva kuivendamise tegevusi. Nõustume ka KSH hinnanguga, et maaparanduse keskkonnarajatiste meetme 8.11. näol on tegu potentsiaalselt kliimasõbraliku meetmega, kuid kordame oma Seisukoht on võetud teadmiseks. varem väljatoodud muret seoses selle meetme väga väikese eelarvega. Nõustume KSH aruande 3. lisas väljatoodud seisukohaga, et metsa 8.12 kliimamuutusega kohanemise investeeringute puhul ei ole kohane toetada Seisukoht on võetud teadmiseks. turvasmuldade mineraliseerimist. 25 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused ÜPP strateegiakava ei käsitle paraku kõige tugevama põllumajandusliku kasvuhoonegaasi, dilämmastikoksiidi (N2O) emissioone ega nende ohjamise viise. KSH aruanne kahjuks ei juhi sellele olulisele puudujäägile tähelepanu. EKO on sellele probleemile oma varasemas kirjavahetuses KSH aruande ptk 6.7.2 oli muude teemade kõrval käsitletud ka Maaeluministeeriumiga viidanud. Kordame siinkohal, et lämmastikubilanss dilämmastikoksiidi heidet, kuid nõustume, et see ei tulnud peatükis 8.13. (mida ka KSH seoses pinna- ja põhjaveele avalduva mõjuga käsitleb) on piisavalt selgelt ja seostuvalt välja. Samuti nõustume, et N2O heitel on seotud ka selle küsimusega: mida rohkem lämmastikku põllumaal üle jääb, seos lämmastiku ülejäägiga mullas. seda rohkem seda ka N2O kujul lendub. Seega oleks veekaitseliselt olulised KSH aruande ptk 6.7.2 on vastavas osas täiendatud. meetmed lämmastikubilansi vähendamiseks ja kasutustõhususe suurendamiseks vajalikud ka kliimamuutuse leevendamiseks. Teeme ettepaneku KSH aruannet vastavalt täiendada. KSH aruande ptk 2 on aruande täiendamisel lisatud kokkuvõtlik KSH aruande 3. lisa hinnangul on otsetoetustel (põhiline sissetulekutoetus ja ülevaade, millised erinevused tuvastati tingimuslikkuses, võrreldes ümberjaotav sissetulekutoetus) otsene positiivne mõju kliimale. Arvestades senise nõuetele vastavusega ja rohestamisega. Märkimist väärivaks 8.14 seda, et hetkel puudub selgus, kas tingimuslikkuse nõuded turvasmuldade ja täienduseks on KSH eksperdi hinnangul kündmise ja freesimise keeld püsirohumaade kaitseks on selgelt paremad tänastest nõuetele vastavuse ning turvasmuldadega aladel ning seni kuivendamata turvasmuldade rohestamise reeglitest, tuleb sellist hinnangut lugeda mõneti ennatlikuks. kuivendamise keeld. Kliimamuutusega kohanemise osas käsitleb KSH küll õigusega tõenäolist veetaseme tõusu, kuid EKO hinnangul tuleks käsitleda ka võimalikku põudade sagenemist, mis mõnede prognooside kohaselt on samuti tõenäoline. Teeme Nõustume ettepanekuga. Kliimamuutustega kohanemise käsitlust ptk 8.15. ettepaneku käsitleda KSH raames ka küsimust, kas ÜPP strateegiakava 6.7.3 on täiendatud põudade sagenemisega seonduva osas. (eelkõige maaparandusega seotud meetmed) tagavad piisava kohanemise võimaliku põudade sagenemise suhtes. Alapeatükk 6.8 “Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale” jätab piisava põhjalikkusega käsitlemata põllumajanduse kontsentreerumisega seotud temaatika. Tegemist on Euroopa Liidus üldise suundumusega, mis aga Eestis avaldub tugevamalt kui enamuses teistes liikmesriikides. Eesti põllumajanduse kontsentreerumine leiab küll põgusat mainimist, kuid puudub põhjalikum analüüs, milline on strateegiakava oodatav mõju sellele näitajale. Näiteks ei 8.16. KSH aruande ptk 6.8 on täiendatud KSH eksperdi vastava hinnanguga. ole selge, kas sekkumine „Täiendav ümberjaotatav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“ praegusel kujul suudab pidurdada väiksemate tootjate sektorist lahkumist. Samuti ei ole analüüsitud, kas suuremate toetusesaajate otsetoetuse vähendamine, mida Eesti on otsustanud mitte rakendada, võiks tegelikult aidata põllumajandussektori edasist kontsentreerumist pidurdada. Soovitame KSH aruannet sellekohase analüüsiga täiendada. 26  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (19.11.2021) ÜPP strateegiakaval puuduvad välja toomist vajavad seosed või vastuolud Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 töötati läbi KSH aruande maavarade valdkonna eesmärkide ja tegevustega. ÜPP strateegiakava toetab koostamisel. Kuna tuvastatud seosed olid mõnevõrra nõrgemad, kui maavarade valdkonna eesmärke ja tegevusi kaudselt – läbi turvasmuldade teiste strateegiliste dokumentide puhul, jäeti vastav peatükk esialgu 1. kaitse. aruandest välja. ETTEPANEK: Kuna puutumus on ka põhjaveega ja maastike Ettepanekuga on arvestatud ning strateegiadokument on eraldi mitmekesisusega, siis palume strateegiadokumentide seose listis tuua välja ka alapeatükina lisatud KSH aruande peatükki 4.3 (Eesti keskkonnakaitse „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. eesmärgid). Üheks strateegiakava üldeesmärgiks on mh edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid, sh erieesmärk EE4: Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et valitud säästvasse energiasse. Alljärgnevad alternatiivid peavad olema reaalsed, s.t ei ole asjakohane hinnata kommentaarid ongi seotud energiamajandusega: alternatiive, mis ei rakenduks. Muuhulgas peab reaalne alternatiiv - KSH algatati 19.06.2019 ehk KSH läbi viimine on võtnud aega 2,5 aastat, vastama seatud eesmärgile ning olema vastavuses kehtiva mis näitab, et arengudokumentide mõjuhindamine on keeruline ja pikaajaline õigusraamistikuga. Sellest tulenevalt ei ole ÜPP strateegiakava mitte protsess ning seonduva ajakuluga tuleb arvestada arengudokumentide rakendamine reaalne. koostamisel. ÜPP strateegiakava sekkumiste mitte rakendamist kui n-ö mitte-midagi- - Ptk 2.3 kohaselt pole KeHJS-le vastavaid alternatiivseid arengustsenaariume tegemise stsenaariumi on sellegipoolest lühidalt kirjeldatud KSH analüüsitud, kuna ekspertide sõnul aruande ptk 2.3. Ühtlasi on seal välja toodud KSH eksperdi üldine 2 1. kõik arengualternatiivid ÜPP strateegiakavale on ebareaalsed, hinnang, et tõenäoliselt jääksid mitmed strateegilistes dokumentides 2. ÜPP kava ei sisalda alternatiive ja seatud keskkonnakaitse eesmärgid saavutamata. Reeglina ei ole teistes 3.sekkumiste välja töötamise kaasava protsessi tõttu. Nt valdkondlik strateegilistes arengudokumentides määratud, et nende eesmärkide arengukava ei peagi alternatiive sisaldama täitmine peab toimuma just läbi ÜPP strateegiakava vahendite. Seetõttu https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005, alternatiive peab käsitlema saab eesmärkide täitmata jäämist otseselt välja tuua/eeldada eelkõige KSH §32 https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021018. Sekkumiste ellu nende kavade puhul, mis on oma tegevused otseselt sidunud ÜPP viimine võib erinevatel põhjustel, nt kasvõi Covid kriisi tõttu olla takistatud vahenditega (s.t vastav seos on kavas nimetatud) – pärandniitude vaadeldaval perioodil ning seetõttu erinevate riiklike eesmärkide täitmine (nt tegevuskava, veemajanduskavad, nitraaditundliku ala tegevuskava, kasvuhoonegaaside heite vähendamine) kavandatud tähtajaks jääda täitmata. taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava. ETTEPANEK: arengukavas tuleks käsitleda alternatiivset olukorda, kui KSH aruande ptk 2.3 on lisatud vastav täiendus. kavandatud sekkumised kavandatud ajal jäävad täitmata, st kas ja mil määral jäävad käsitletud arengudokumentides toodud eesmärgid tähtajaks täitmata. 27 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Kui numeratsiooni all on mõeldud sekkumiste numbreid lisas 3, siis need on üksnes informatiivsed ning nende läbiv kasutus ei ole otstarbekas, kuna kõigile sekkumistele ei ole strateegiakavas numbrit Infokastis 1 on toodud sekkumised (sh investeeringud bioressursside antud ning samuti ei ole numeratsioon püsiv (s.t. strateegiakava väärindamisse nagu nt energia tootmine), kuid aruandest ei saa hõlpsast muutumisel muutuvad ka numbrid). ülevaadet, millised mõjud nendega kaasneda võivad või milliseid tänaseid mõjusid nendega vähendatakse/leevendatakse. Lisas 3 on toodud, et positiivset Erinevate strateegiate eesmärgid on KSH eksperdi hinnangul seatud või negatiivset mõju võib kaasneda põllu- ja metsataristu arendamisel ja sellisel tasemel, et nende täitmine ei sõltu reeglina ühest või teisest karjatatava püsitohumaa toetusel, muud sekkumised on positiivse või eraldiseisvast üksikust sekkumisest. Pigem tuleb mõju riiklikele 3 neutraalse mõjuga, energiat käsitletakse 3 sekkumise puhul. eesmärkidele välja, vaadates kogu sekkumiste komplekti panust. Seega ETTEPANEK: võiks kasutada lisas 1 sama süstemaatikat/numeratsiooni, mis peame asjakohaseks praegust vastavusanalüüsi ülesehitust, kus iga aruande infokastis nr 1 ja lisas 2 ning teha ka aruandesse kokkuvõtlik strateegilise dokumendi juures on välja toodud nimekiri erinevatest maatriks, millised mõjud on erinevate sekkumistega seotud, sh olukorras, kui seotud sekkumistest. sekkumised jäävad rakendamata või nende rakendamine viibib (sh mõju Täiendavaks infoks riiklike eesmärkidega sidumisel on sekkumiste riiklike eesmärkide täitmisele). jaotumine ÜPP strateegiakava erieesmärkide alla ning sekkumiste eesmärkide kirjeldused strateegiakavas. Sekkumistega seotud keskkonnamõjud on ülevaatliku sekkumiste ja mõjuvaldkondade maatriksina esitatud KSH aruande lisas 3. 28  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused KSH lisa 2 eesmärgiks on anda ülevaade ÜPP strateegiakava raames kavandatud vastavusest teistes asjakohastes arengudokumentides/strateegiates seatud eesmärkidega, loetledes seejuures ka konkreetsed sekkumised. Sekkumiste kaupa ülevaade, Lisas 2 on toodud vastavusanalüüsi tabel, kus on toodud sekkumiste millised sekkumised on vastavuses millise arengudokumendiga, oleks kommentaarid, mis siiski ei sisalda hinnangut, kas ja millega konkreetne sisuliselt lisa 2 teises formaadis ümberkirjutamine, mis annab sekkumine vastavuses on (nt energia valdkonnas on lihtsalt lühidalt kirjeldatud samalaadse tulemuse. sekkumise EE4 sisu, millest võib järeldada, et sekkumine panustab Iga sekkumise puhul on ÜPP strateegiakavas välja toodud erieesmärgid, keskkonnahoidu ja ressursitõhususse), kuid on toodud järeldused, milliste millega ta on seotud ning millest saab lähtuda teatud valdkondi toetavate 4 arengudokumentidega ÜPP strateegiakava on vastavuses (sh vastavus riikliku sekkumiste eraldamisel. energia- ja kliimakavaga, vastavust energiamajanduse arengukavaga aastani Märgime lisaks, et energiamajanduse arengukava aastani 2030 töötati 2030 pole hinnatud aruande lk 26 kohaselt). läbi KSH aruande koostamisel. Kuna tuvastatud seosed olid nõrgemad ETTEPANEK: ülevaatlikkuse ja arusaadavuse huvides lisada aruandesse kui teiste strateegiliste dokumentide puhul ning valdkond on käsitletud lühikokkuvõte, millised sekkumised on vastavuses millise arengudokumendiga REKK 2030 vastavusanalüüsis, on eraldi peatükk jäetud aruandest välja. lisa 2 põhjal. ÜPP strateegiakavas seatud eri-eesmärk biomajanduse edendamiseks toetab ka energiamajanduse arengukavas seatud eesmärke alternatiivsete kütuste kasutuselevõtuks, s.h põllumajanduslikku päritolu jäätmete ja biomassi kasutust energia tootmiseks. Ptk 6.7.2 pole välja toodud kas ja kui palju ÜPP strateegiakava sekkumised (sh energiasääst, taastuvenergia kasutusele võtt, bioressursside väärindamine mh taastuvenergia tootmisse) võiksid põllumajanduse KHG heidet mõjutada ning kas need panustavad piisavalt Eesti kliimaambitsiooni täitmisse. Nimetatud info on oluline mh nt riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 eduaruande KSH eksperdil puuduvad vahendid ja alusandmestik, mille abil koostamisel ja ajakohastamisel https://www.mkm.ee/et/eesmargid- usaldusväärselt või kvantitatiivselt hinnata sekkumistega kaasneva KHG tegevused/energeetika/eestiriiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 heite vähenemise suurusjärku. Sekkumised loovad võimaluse taotleda Strateegia „Eesti 2035“ kohaselt peab Eesti majandus, sh energia tootmine toetust tegevusteks, mis panustavad energiasäästu, taastuvenergia 5 energiajulgeoleku tagamiseks muutuma aastaks 2050 kliimaneutraalseks. See kasutusele võttu, bioressursside väärindamisesse jms, kuid tähendab, et energia tootmise kõrval peaksid ka teised sektorid järjekindlalt strateegiakava tasemel ei ole teada, millisteks konkreetseteks panustama kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. KSH aruande eelnõu tegevusteks ja millises mahus reaalselt toetusi taotletakse. Vastav baasil ei saa väga täpset ülevaadet ega teada, kui palju ikkagi põllumajandus määramatust põhjustav kitsaskoht on välja toodud ka KSH aruande ptk kasvuhoonegaaside heite vähendamisse infokastis 1 toodud sekkumistega 6.7.2. panustab kasvõi indikatiivselt/suurusjärkudena. ETTEPANEK: täiendada KSH aruannet hinnanguga kas ja kui palju panustavad kavandatud sekkumised põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite vähenemisse. 29 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Eesti Linnade ja Valdade Liit (22.11.2021 nr 1-7/312) KSH käigus ei ole tuvastatud, et ÜPP strateegiakava sekkumistega seonduvalt kaasneks olulist jäätmetekke suurenemist ja seeläbi negatiivset mõju mõnele keskkonnaelemendile. Kuna KSH eesmärk on tuvastada olulisi mõjusid, ei ole ka seda valdkonda eraldi esile tõstetud. Jäätmete käsitlus antud dokumendis on liiga üldine. Põllumajanduses tekkivad Oma roll oluliste negatiivset mõjude puudumisel ongi sellel nn „suletud 1 jäätmed on enamasti taaskasutatavad, tekib nn „suletud tsükkel,“ mille tsüklil“. Teiseks on investeeringutoetusi võimalik kasutada ka soovitame selgemini lahti kirjutada jäätmetekke vähendamiseks ja jäätmete taaskasutamiseks (nt investeeringud bioressursside väärindamiseks, kõrvaltoodete arendamiseks, ressursitõhususe suurendamiseks). Neid aspekte on nimetatud KSH aruande ptk 6.7.2. Vastavat lõiku on täiendatud/täpsustatud, et välja tuleks seos ka jäätmetega. Selgitame vastuseks, et elurikkuse eesmärgid ei ole seotud üksnes KSH aruandes (lk 14) mainitakse, et “Euroopa keskkonnaameti 2020. a kaitsealadega ning kaitsealuste liikidega, vaid ka laiemalt erinevate raportist selgub, et EL on 2020 elurikkuse eesmärkide saavutamisega liikide ja looduslike elupaikade seisundiga. Näiteks ei ole EL tasemel ajakavast maas. Üldjoontes kavakohane on olnud maismaa- ja suudetud ümber pöörata üldist linnuliikide arvukuse langustrendi. merekaitsealade määramine, kuid valdav osa ökosüsteemide ja looduskaitsega Lindude käekäik ei sõltu üksnes kaitsealadest, vaid ka inimtegevuse seotud eesmärkidest on täitmata. Eesti looduskaitse arengukava täitmise 2 mõjudest neist väljaspool. hindamisest selgub, et ka mitmeid Eestis seatud liikide ja elupaikade seisundi Eestis võib konkreetse näitena välja tuua ka, et veel ei ole suudetud sihttasemeid ei ole saavutatud.“ Kuidas seda mõista, kas kaitsealuseks võeti hooldusesse võtta nii palju poollooduslikke kooslusi (pärandniite), kui maid, kus ei olnudki tegelikult kaitsealuseid liike ja/või liigilist mitmekesisust eesmärgiks on seatud. Sellest ei saa järeldada, et pärandniitudel on või muutus olukord peale kaitse-eeskirjade kehtestamist ja senise tegevuse sobimatu kaitsekord, vaid pigem seda, et niitude taastamisse ja piiramist, mis selle ala seni looduväärtuslikuna hoidis? hooldusesse pole suudetud piisavalt ressursse suunata. ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: Vesiviljelus ei kuulu ÜPP strateegiakava käsitlusulatusse. Vesiviljelus Vesiviljelus/toit merest (nt vetikakasvatus) pole antud dokumendis üldse kuulub Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF) 3 käsitlust leidnud (vaatamata kohati soodsatele tingimustele). Teeme 2021–2027 rakenduskava alla. Selle kohta viiakse läbi eraldi ettepaneku dokumenti vastavas osas täiendada. keskkonnamõju strateegiline hindamine. Täpsem info: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-merendus- kalandus-ja-vesiviljelusfond-emkvf-2021-2027. 30  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise Ettepanek põhjendused Kui ühelt poolt on põllumajandusmaad uuesti kasutusele võetud, leidub ka piirkondi, kus põllumajandusmaad on kasutusest ajutiselt või pöördumatult väljas. Näiteks, kas saartel pole põllumaa osakaal võrreldes varasemate Juhime tähelepanu, et antud lauses on KSH ekspert soovinud välja tuua kümnenditega vähenenud, samas püsirohumaade (sh pärandniitude) kooslused alasid, kus põllumaa on täielikult ja pöördumatult kasutusest väljas, s.t on püsinud ning põldude arvel pigem kasvanud? KSH aruandes on märgitud kaetud hoonete ja rajatistega. Nii maa kasutus põllumaana kui kasutus piirkondadena, kus põllumajandusmaad on pöördumatult kasutusest välja 4 püsirohumaana on ÜPP strateegiakava kontekstis ning põllumuldade langenud, Tallinna ja Tartu lähitagamaad, kus alates 2000. aastate algusest on kaitse kontekstis põllumajanduslik maakasutus. arendatud ulatuslikke elu- ja tööstusrajoone. Seetõttu on oluliseks muutunud ja Peatükki on lisatud siiski täiendus, milline on viimasel kümnendil olnud fookusesse tõstetud väärtusliku põllumajandusmaa ja kõrge boniteediga põllumajandusmaa muutused maakondade vaates. muldade kaitse. Leian, et põllumaade kasutuse muutusi on käsitletud liiga üldistatult ning Eesti lõikes tuleks välja tuua piirkondlikud erisused põllumaade kasutuse muutustes. ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: ÜPP strateegiakavas on ette nähtud eraldi sekkumine noortele Tekkis küsimus, miks suunatakse alustava ettevõtja põllumajandustoetus põllumajandustootjatele, sest see on üks EL tasandil kehtestatud eeskätt noortele (nt lause „põllumajandusliku tegevusega alustava noore erieesmärk, mida on vaja adresseerida. Noortele on ette nähtud ka ettevõtja soodustamine“)? Kas ei peaks strateegiakava koostamise käigus kohustuslik eelarve osakaal 3% kahe samba üleselt. 5 uurima, kes on olnud seni ja kes on perspektiivsed maale elama asujad ning Põllumajandusuuringute Keskus viis 2020. a Maaeluministeeriumi kes neist või juba olemasolevatest elanikest sooviksid alustada ettevõtlusega? tellimusel läbi "Noore põllumajandustootja toetust saanud ettevõtjate Või siis mainida üldisemalt põllumajandustoetuste laiendamist lisaks noortele analüüs" uuringu, mille tulemusi kasutatakse sekkumise disainimisel. ka keskealisetele ja vanematele inimestele? Uuringu käigus analüüsiti, millised tegurid on mõjutanud noorte põllumajandustootjate majandustegevust ning kuidas riik saab perioodil 2021–2027 põllumajandusliku tegevusega alustavatele noortele ettevõtjatele rohkem tuge pakkuda. 31 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või Ettepanek mittearvestamise põhjendused Põllumajandusuuringute Keskus Peame oluliseks vahearuande viidet asjaolule, et „keskkonnaeesmärkidega seotud tulemusnäitajad kajastavad eesmärkide suunas liikumist üksnes kaudselt ning ei väljenda otsest keskkonnamõju“ ning et vastavat rolli peaks eeldatavalt täitma hindamistegevused ja kasutatavate indikaatoritega peaks olema võimalik jälgida otsest keskkonnaseisundi muutumist, mille alusel oleks võimalik teha järeldusi 1 Seisukohad on teadmiseks võetud. sekkumiste mõju kohta. Samas on reaalsuses keskkonnaseisundi muutused enamasti pikaajalised, põhjustatud arvukate väga eriilmeliste tegurite erinevatest kombinatsioonidest ning tihti on keeruline välja tuua konkreetsete, suhteliselt lokaalse iseloomuga, sekkumiste mõju. Aruanne on üle vaadatud ja selle käigus leitud ebatäpsuseid on Läbivalt kogu töös on kasutatud segamini mõisted orgaanilise süsiniku (Corg) parandatud. Sõnastust ei muudetud asukohtades, kus oli otsene 2 varu ja süsiniku varu, mis ei ole sama tähendusega. väljavõte mõnes teises arengudokumendis sõnastatud eesmärgist vms. Erodeeritud muldade osakaal on väiksem, millest tulenes just Lk 15 (ja mõnes kohas ka mujal) „mulla- ja veekaitsetoetus (turvasmuldade turvasmuldade esile tõstmine. Nõustume siiski märkusega. Aruanne 3 orgaanilise süsiniku varude säilitamine)“ - siin on tähelepanuta jäänud, et mitte on üle vaadatud ning vajalikes peatükkides/kontekstis on lisatud ka ainult turvaste, vaid ka erodeeritud muldade Corg varu säilitamine. erodeeritud mullad. lk 20 „Säilitatakse põllumajandusmaa tootmispotentsiaal ja väärtusliku Tegu on dokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ 4 mullastikuga põllumaa pindala“. Mõistet „väärtuslik mullastik“ ei ole, kas on selliselt sõnastatud eesmärgiga. Antud lõigus/kontekstis on mõisted segamini läinud, mõeldakse väärtuslikku põllumajandusmaad vms. asjakohaseks loetud originaalallika sõnastuse säilitamist. Ettepanekuga on arvestatud ning peatükki on lisatud viiteid Eesti ja Euroopa tasemel tehtud uuringutele, mis toovad välja lk 30 „Vastavad negatiivsed mõjud avalduvad elupaikade kvaliteedis, liikide intensiivpõllumajanduse mõju mullaelustikule. 5 arvukuses (eelkõige nt põllulinnud, tolmeldajad ja teised kasurid, Märgime, et konkreetses lauses on välja toodud n-ö üldised mullaelustik)…“. Vajalik oleks viide millistele uuringutele tuginedes väidetakse arusaamad, millised mõjud võivad läbi põllumajanduspraktikate mullaelustikule negatiivset mõju või selle halvenemist? elusloodusele avalduda (tegu ei ole otseselt tänastele Eesti trendidele vms viitamisega). 32  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või Ettepanek mittearvestamise põhjendused lk 40 „Põllumajandusest pärit inimtekkeline toitainete koormus Eesti veekogudele on väga kõrge, moodustades hinnanguliselt 84% lämmastiku ja 79% fosforikoormusest“. Esitatud numbrid on ebatäpsed, algallikas (Iital, Arvo jt 6 2010) andmetel: „Põllumajanduskoormus (s.h. kaod sõnnikuhoidlatest) Tutvusime viidatud uuringuga ning aruannet on vastavalt parandatud. moodustas 89% lämmastiku ja 66% fosfori inimtekkelisest koormusest ning vastavalt 59% ja 30% kogu lämmastiku ja fosfori hajukoormusest siseveekogudele“. lk 42 „Mahepõllumajanduse ökokavas sisalduv keemiliste taimekaitsevahendite 7 kasutamise vältimine (orgaaniliste väetiste kasutamine on samas mitmesuunalise Lõigu sõnastus on parandatud. mõjuga, sõltudes suuresti kasutatavast väetisest, laotamisnormidest ja - praktikates)“. Sulgudes olev tekst ei ole mõtteliselt seotud eelnevaga. KSH ekspert nõustub seisukohaga, et trendi ja/või pikaajalisema lk 44 Iga-aastaste vahehinnangute põhiselt veekogumi seisundi hindamist me ei seireperioodi andmete jälgimine oleks parem lahendus. Ka KSH toeta, kuivõrd reostus oleneb nii aasta klimaatilistest tingimustest kui ka põldude aruandes on teemale tähelepanu pööratud just seetõttu, et võttes 8 majandamisest ning muudab hinnangute tegemise väga labiilseks. Otstarbekam on aluseks üks konkreetne aasta (nt VMK koostamise aegne seisund), ei jälgida trendi. pruugi see olukorda piisavalt hästi kajastada. Lõigu sõnastus on üle vaadatud ja muudetud, et probleem tuleks arusaadavalt välja. lk 46 mainitakse, et „Muutumas on ka Eesti metsade struktuur - okasmetsi on vähem ja metsad noorenevad. Metsa struktuuri mõjutab raie intensiivsus. KSH aruande ptk 6.3 on lisatud selgitus, et toitainete ärakandes on Vahemikus 2012–2018 vähenes kõigi metsatüüpide kogupindala. Üleminekulisi põllumajanduse kõrval oluline roll ka metsamaal ja raiealadel. Kuna 9 alasid (raiesmikke) lisandus neli korda rohkem kui kadus, see tähendab, et ÜPP strateegiakava sekkumised raietegevust otseselt ei suuna, siis raiesmike kogupindala suurenes 751 km2“. See asjaolu mõjutab (raiealadelt põhjalikumat vastavate mõjude käsitlust sisse pole toodud. suureneb toitainete ärakanne oluliselt) kindlasti ka pinna- ja põhjavee kvaliteeti, ning vajaks mainimist samuti peatükis 6.3. lk 48 „Riikliku mullaseire tulemused näitavad üldise trendina orgaanilise süsiniku (Corg) varu langust mulla seirealadel (viide52).“ Oleks kohane kasutada riikliku mullaseire koondanalüüsi tulemusi ja sellisel juhul seda niimoodi ei sõnastaks. Nõustume märkusega. Väide vaadati üle täiendavate allikate 10 (Hetkel viidatakse 2020. aasta tulemustele KKM seire aruandes, mis pole valguses ning lõiku on täiendatud/parandatud. kindlasti õige, sest seal oli ainult 5 uurimisala ja nende tulemuste laiendamine pole adekvaatne). Riiklikus mullaseires leiti erinevused varus sõltuvalt mulla niiskusreziimist jne, ehk pilt on oluliselt kihilisem. 33 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 4 Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või Ettepanek mittearvestamise põhjendused 11 lk 48 ptk 6.5 pealkirjas on kasutatud sõna pinnas, kuigi räägitakse mullast - Nõustume märkusega, sõnastus on parandatud. tarbetu ja eksitav sõnakasutus. lk 48 „Keskmisest viljakamad mullad levivad Järva-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, 12 Viljandi-, Tartu- ja Raplamaal, madalaim on boniteet Hiiu-, Võru- ja Läänemaal“. Aruannet on vastavas osas täiendatud. Selline lause vajab ka viidet. lk 49 „ÜPP strateegiakava mõju, mis on seotud süsiniku sidumisega mullas, s.h 13 turvasmuldadega, on käsitletud KSH aruande ptk 0 (mõju kliimale).“ - peaks Viga on parandatud. olema ptk 6.7. 14 lk 49 viide 54 ei tööta ning tekstis toodud väide on sisuliselt eksitav ja vale. Lause on üle vaadatud ja aruandest eemaldatud. 15 lk 49 viide 55 on liiga vana ja PMK seirearuandes on uus ja parem viide. Vaatasime üle täiendava materjali ja lisasime ka uuema info ja viite. lk 50 „taimekaitsevahendite kasutamise piirangud (väldib taimekaitsevahendite 16 jääke mullas) koosmõjus optimaalse mehhaaniliste umbrohutõrjeseadmete Nõustume märkusega, sõnastus on parandatud. kasutamisega“. Sõnakasutus - piirangud ei väldi jääke mullas - need võivad olla ka väga pikaajalised, õigem oleks öelda, et vähendavad jääkide esinemist mullas. lk.57 „Eesti põllumuldadel toimub aeglane Corg sisalduse ja varu vähenemine 17 ning püsirohumaadel nende näitajate vähene suurenemine (viide 70).“ Korrektsem Allikad vaadati üle ning viide on parandatud. oleks viidata uuringute aruandele 2018. aastast; 18 lk 58 viide 71 ei ole korrektne, kuna viidata tuleks algallikale; Viga on parandatud. lk 59 „Nagu eelpool mainitud, näitavad uuringud 73,74, et erinevalt põllumaast 19 toimub rohumaadel mulla süsinikuvaru suurenemine“. Viidatud allikad räägivad Viga on parandatud. orgaanilise C varust; 20 lk 61 „Pikaajalised süsinikuvarud metsas peituvad mullas ja turbas“. Tarbetu Nõustume märkusega, sõnastus on parandatud. kordus, turvas on samuti muld; lõpparuannet koostades, kui ÜPP keskkonnameetmete nõuded on selgunud KSH aruande täiendamisel arvestatakse vahepeal toimunud ÜPP 21 (tööprotsess hetkel pooleli), tuleks veelkord ülevaadata aruande tekstis olevad strateegiakava muudatustega ning lisatakse viide uuemale kasutatud sellekohased näited ning ka Lisa 3-s olevad sekkumiste hindamise ülevaated kuna versioonile. hinnangud võivad mõnevõrra muutuda. 34  Eesti Keskkonnaühenduste Koda Maaeluministeeriumile Teie: 21.10.2021 nr 4.3-1/756 Meie: 17.11.2021 nr 1-5/21/5227 Eesti Keskkonnaühenduste Koja märkused ja ettepanekud Euroopa Liidu Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) tänab võimaluse eest kommenteerida Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruannet. Toetame paljusid aruande järeldusi ja selles tehtud ettepanekuid ÜPP strateegiakava täiendamiseks, kuid peame vajalikuks lisada mõned kommentaarid ja täiendusettepanekud (sh tuua esile olulisemad nendest järeldustest, millega me nõustume). EKO loodab, et saame sel viisil panustada nii KSH aruande kui ka strateegiakava enda parendamisesse. KSH aruande ja ÜPP strateegiakava täiendamise ettepanekud on esitatud paksus kirjas ja kursiivis; KSH järeldused, mida EKO toetab, on esile tõstetud alla joonimisega. 1. ÜPP strateegiakava eelarve ja selle jaotus sekkumiste lõikes KSH aruanne ei käsitle ÜPP strateegia eelarve küsimusi. Selgitus, miks ei käsitle aruanne ühikumäärasid, on küll põhimõtteliselt mõistetav, kuid siiski tuleb arvestada, et mõjule pääsevad vaid sellised meetmed, mida ka päriselt rakendatakse, mis omakorda eeldab piisavat rahastust. Veel suuremal määral vähendab KSH aruande prognoosivõimet asjaolu, et selles ei käsitleta eelarve üldist jagunemist meetmete vahel. Viimane on ju otseselt seotud ka sekkumiste oodatavate tulemuste ulatusega, mis on omakorda seotud kogu keskkonnamõjuga. EKO leiab, et vajadus hinnata, kas keskkonnaga seotud sekkumiste eelarve on piisav, on eelmainitud seoste kaudu selgelt olemas; lisame ühtlasi, et meie hinnangul ei ole strateegiakava praeguses versioonis keskkonna jaoks kasulike põllumajanduspraktikate toetamiseks planeeritud vahendid piisavad. Peame vajalikuks see asjaolu KSH aruandes välja tuua ning käsitleda ka eelarve piisavust sekkumiste kaupa.  2. KSH aruande objektiks olevat ÜPP strateegiakava on juba edasi arendatud KSH aruanne käsitleb ÜPP strateegiakava versiooni 2021. aasta juulist (alapeatükk 2.4 “Sekkumised”). Kuivõrd vahepealsel ajal on Maaeluministeerium meetmelehti uuendanud ja teadaolevalt vähemalt ühe meetme (karjatatava püsirohumaa toetus) ära jätnud, ei kajasta aruanne kõiki mõjusid enam ammendavalt. Samuti tähendab strateegiakava suvise versiooni käsitlemine seda, et mitmed olulise keskkonnamõjuga küsimused toetusõiguslikkuse (nt. kurikuulus 50 puu reegel) ja tingimuslikkusega seoses, mis on tänini lahtised, on tänaseks jäänud hindamata. Märkida tuleb sedagi, et ÜPP strateegiakava tervikteksti eelnõu pole Maaeluministeeriumi kodulehelt õnnestunud leida ja äsja strateegiakava juhtrühmale jagatud tervikteksti alalüüs võtab rohkem aega, kui KSH aruande kommenteerimiseks on antud. Seega tugineme allpool praeguseks avalikustatud materjalide, eelkõige meetmelehtede, analüüsile. KSH aruande lõppversioon peaks kindlasti käsitlema ÜPP strateegiakava lõplikku teksti ning olema avalikustatud koos strateegikavaga. 3. ÜPP strateegiakava sekkumiste keskkonnamõju tervikpilt KSH aruandes järeldatakse, et üksnes välja toodud ÜPP strateegiakava sekkumiste rakendamisega ei lahendata kõiki valdkondlikke probleeme (nt põllulindude arvukuse tugev langustrend) ega saavutata rahvusvaheliste lepetega seatud keskkonnaeesmärke (nt veekogude hea seisund). Samuti tuuakse järeldustes välja, et teatud sekkumistega võib kaasneda negatiivne keskonnamõju. Teeme ettepaneku täiendada KSH aruannet selge kokkuvõttega nendest ÜPP strateegiakava meetmetest, mis potentsiaalselt takistavad kliima-, elurikkuse- ja muude keskkonnaeesmärkide saavutamist ning seetõttu vajavad muutmist või ära jätmist. 4. Natura eelhindamine ja täishindamine KSH alapeatükis 6.2. on läbi viidud Natura eelhindamine, selgitamaks välja, kas on vajalik teha Natura täishindamine. Jõutakse järelduseni, et ÜPP strateegiakava ellu viimine ei ohusta tõenäoliselt Natura 2000 alade kaitse-eesmärke ega alade terviklikkust ning et loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lg 3 kohast täishindamist ei ole vaja teha. Põhjendusena tuuakse, et strateegia keskkonnameetmed on baastasemega võrreldes tõenäoliselt positiivsed ja leevendavad ÜPP otsetoetuste kahjulikke mõjusid. EKO leiab, et see järeldus ei ole põhjendatud ja Natura hindamist tuleb oluliselt täiendada järgmistel põhjustel: 4.1. KSH Natura eelhinnang arvestab ilmselt juba ette leevendavate meetmete rakendamisega, sest vastasel juhul tuleks mõlema maaparandusliku sekkumise (põllumajanduslik ja metsanduslik) pidada võimalikuks ka negatiivset mõju. Aruande 3. lisa kohaselt “Eeldusel, et taristu kaasajastamine toimub parima praktika kohaselt (s.h keskkonnakaitsemeetmete rakendamine), on sekkumise mõju neutraalne või positiivne (võrreldes n-ö tavapraktikaga või senise toetusmeetmega)”. Eelhindamise faasis leevendavate ja kompenseerivate meetmetega arvestamine ei ole lubatav. Riigikohus toob Rail Balticu kaasuse punktis 23 välja: „Euroopa Kohus on selgitanud, et Natura eelhindamise etapis, kus otsustatakse Natura hindamise vajalikkuse üle, ei tohi arvestada mõju leevendavate meetmetega.... Selliste meetmete arvesse võtmine eelhindamise etapis võib kahjustada loodusdirektiivi kasulikku mõju, kuna tekib oht, et hindamisest (Natura täishindamisest) hiilitakse kõrvale (C-323/17: People Over Wind ja Sweetman, p-d 35–37).” Sama probleem on ÜPP strateegiakava KSH puhul. 4.2. Natura eelhinnang ei sisalda teaduspõhist sekkumiste analüüsi ja võrdlust baastasemega ehk kas olukorraga enne Euroopa Liiduga ühinemist või liikide ja elupaikade soodsa seisundi piirväärtustega. Võrdlust “tavapraktikaga või senise toetusmeetmega” ei saa Natura aladele avalduva mõju hindamisel lugeda asjakohaseks. Detailset analüüsi pole eelhindamise käigus vaja teha, kui on ilmne, et hinnatava strateegia kahjulikke mõjusid Natura aladele ei võida kahtlusteta välistada (vt. eelmainitud kohtulahendit tervikuna). Sellisel juhul jääb põhjalikum analüüs Natura täishindamise ülesandeks. 4.3. On ilmne, et ÜPP mõjutab linnustiku kahjulikult nii Natura aladel kui ka Eestis tervikuna. Eesti põllulinnustiku arvukus hakkas drastiliselt kahanema sisuliselt kohe pärast Euroopa Liiduga ühinemist (vt. joonis 1 allpool). Joonis 1. Eesti põllulinnustiku arvukuse tugev langus algas vaid kaks aastat pärast Euroopa Liiduga ühinemist (Marja & Nellis 2018) – nagu ennustasid Donald jt. (2001). 1 Kahanemine on suure tõenäolisusega ÜPP kaasmõju – linnustiku seisundi olulist halvenemist Eestis ja teistes peatselt liikmeks astuvates riikides prognoosisid teadlased vaid kolm aastat enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga (Donald jt. 2001). KSH raames koostatud eelhinnang ei tõesta kuidagi, et uue ÜPP strateegiakava sekkumismeetmed viiksid Natura alade linnustiku või elupaikade seisundi kahtlusteta baasolukorra tasemeni. Seega on vajalik Natura täishindamine läbi viia.2 4.4. KSH aruandes ei käsitleta asjaolu, et (erinevalt praegu kehtivast Maaelu arengukavast) ei kavandata ÜPP strateegiakavas Natura 2000 aladele jäävate põllumajandusmaade 1 Donald, P. F., Green, R.E: & Heath, M.H. 2001: Agricultural intensification and the collapse of Europe's farmland bird populations. – Proc Biol Sci. 268(1462): 25–29. 2 Võrdlusena võib tuua Iirimaa, kus põhjalikuma Natura eelhinnangu tulemusena on jõutud järelduseni, et Iirimaal tuleb Natura täishinnang riiklikule ÜPP strateegiakavale teha: https://www.gov.ie/en/publication/f4f84-cap-strategic-plan-appropriate-assessment/ toetust. Nimetatud märkimisväärse muutuse mõju Natura 2000 aladele tuleks kindlasti hinnata; teeme ettepaneku selles osas KSH aruannet täiendada. 4.5. Natura 2000 toetusi on ette nähtud vaid metsade puhul. Teeme ettepaneku KSH aruandes kõigi ÜPP strateegiakava poolt otse või kaudselt mõjutatud elupaigatüüpide osas välja tuua, millistele neist on toetused ette nähtud ja millistele mitte, ja anda hinnang, kuivõrd mõjutavad toetused või nende puudumine Natura alade seisundit. 4.6. Märgitakse õigusega, et põllumajandusmaa maaparanduseks ettenähtud taristu kaasajastamise meetmes puudub otsesõnaline säte, mis tagaks Natura 2000 võrgustiku kaitse. Märgitakse küll üldise (kahtlemata olulise ja vajaliku) tingimuse olemasolu, mille kohaselt maaparandustegevus ei tohi kahjustada keskkonnategevust ja avaldatakse lootust, et kõnealune nõue hõlmab ka Natura alasid ning nende kaitse-eesmärke. EKO seisukoht on, et õigusselguse huvides peab Natura 2000 alade kahjustamine olema meetme tingimustega (mis peavad mh hõlmama maaparandusliku taristu projektidele Natura hindamise läbiviimist) üheselt keelatud. Teeme ettepaneku KSH aruannet vastavalt täiendada. 4.7. Investeeringumeetmete üldise mõju juures märgitakse õigusega intensiivistumisest tulenevat võimalikku negatiivset mõju Natura 2000 aladele. Leitakse, et strateegiakava tasemel ei ole selle selge hindamine võimalik ja seda tuleks teha tulevaste projektide tasemel. Siinkohal on vajalik loetleda täpsemalt asjaolud, mille avaldumisel tuleb investeeringutoetuse andmise eeldusena kindlasti läbi viia Natura 2000 alale avalduda võiva mõju asjakohane hindamine. Praegu valitseb oht, et võrdlemisi üldsõnaliselt märgitud vajadus tulevikus mõju hinnata jääb praktikas rakendamata. 4.8. Nõustuda tuleb sellega, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetus avaldab kindlasti Natura 2000 aladele positiivset mõju. Selline mõju on olemas juba täna ja on lootust, et ÜPP strateegiakava ettevalmistamisel tehtud töö selle meetme täiustamiseks seda positiivset mõju suurendab. Siiski võinuks KSH aruanne siin veidi rohkem avada meetme positiivsete mõjude iseloomu ja ka võimalikke puudujääke. 4.9. Samuti on ilmselt Natura 2000 aladele positiivne sealsetes erametsades elurikkuse toetamise meede. Siin ootaks samuti veidi sisukamat analüüsi, mis on selle meetme tugevused ja mida võiks teha paremini. Nt on oluline, et makstav toetus oleks seotud ala kaitsekorralduskava elluviimisega ning maaomaniku majandamisvõtted toetaksid kaitse-eesmärke. 4.10. Lisaks on ÜPP strateegiakavas teisigi meetmeid, millel võib olla otsene või kaudne positiivne mõju Natura 2000 aladele: maaparanduse keskkonnarajatised, mahepõllumajandust toetavad meetmed, mulla- ja veekaitsetoetus, ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumajandusmaal jmt. Nende meetmete võimaliku mõju täpsem analüüs oleks kindlasti asjakohane. 4.11. KSH aruanne märgib õigustatult, et ÜPP strateegiakava ei ole Natura 2000 alade kaitsekorraldust otseselt suunav dokument. Seega ei ole EKO hinnangul võimalik järeldada, et asjakohast hindamist ehk nn Natura täishindamist ei ole vaja teha, eriti arvestades et ebapiisavas või halvas seisundis on ligi pooled Natura elupaigatüüpidest ja liikidest; eelhindamise käigus ei ole arvestatud muid võimalikke plaane ja projekte koosmõjus kava elluviimisega; eelhindamine ei hõlma kõiki kava sekkumisi ning nendega kaasnevaid riske; eeldatava positiivse mõjuga meetmed võivad sisaldada tingimusi, mis positiivset mõju vähendavad; osade meetmete rakendamisel nähakse võimalikku negatiivset mõju, kuid mõju täpsem analüüs ja “välistamine” on jäetud hilisemale otsustustasandile, analüüsimata, kas kehtiv regulatsioon võimaldab kõigi potentsiaalse negatiivse mõjuga tegevuste puhul läbi viia Natura hindamise. Eelhindamine peab lähtuma ettevaatusprintsiibist ning seetõttu, kui negatiivse mõju risk Natura ala kaitse-eesmärkidele ja kaitse-eesmärkideks olevatele elementidele ei ole välistatud, siis tuleb eeldada, et negatiivne mõju võib kaasneda. EKO peab vajalikuks hinnata põhjalikult Natura 2000 võrgustikule avalduvat mõju ja selle põhjal korrigeerida ÜPP strateegiakava viisil, mis välistab võrgustiku kahjustamise. 5. KSH ja KMH seosed Võib nõustuda KSH aruande 3. peatükis esitatud väitega, mille kohaselt hindamise “täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva strateegilise arengudokumendi täpsusastmest.” See tähendab omakorda seda, et negatiivsete mõjude vältimiseks tuleks suuremate investeeringuprojektide (sh. maaparanduse investeeringud) puhul toetuse andmise üle otsustamisel pöörata senisest suuremat tähelepanu nende keskkonnamõjudele. Leiame, et KSH aruanne peaks andma selged juhised, millistel puhkudel tuleks teha ÜPP strateegiakava vahenditest rahastatud projektidele KMH. 6. ÜPP strateegiakava kooskõla siseriiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega ning teiste pikaajaliste strateegiatega Peatükk 4 käsitleb ÜPP strateegiakava seoseid rahvusvaheliste ja riiklike keskkonnaeesmärkidega. Paljude järeldustega saab nõustuda, kuid mõnedega seoses tekivad küsimused: 6.1 Nõustume KSH aruandes esile toodud seisukohaga, et ÜPP strateegiakavaga Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke ei saavutata (alapeatükk 4.2.1): “... võib eeldada, et üksnes ÜPP strateegiakava toel kõiki „Talust taldrikule“ ambitsioone (nt toitainete kao vähendamist vähemalt 50%) ei saavutata, kuna muutused/edasiminekud, võrreldes varasemate toetusskeemidega, ei ole selleks piisavalt tugevad.” (lk. 16). EKO hinnangul on tegu KSH aruande võtmetähtsusega järeldusega, millest tulenevalt vajab strateegiakava senisest tugevamat põllumajandus-keskkonna rõhuasetust. 6.2 Alapeatükk 4.2.2 “ELi elurikkuse strateegia aastani 2030” seevastu jääb mõnevõrra pealiskaudseks. Tabelis 2 loetletud sekkumiste puhul on tõepoolest oodata panust samas tabelis toodud eesmärkidesse, kuid ei ole hinnatud nende meetmete piisavust eesmärkide saavutamiseks. Seega järeldus “... ÜPP strateegiakava panustab suuremal või vähemal määral mitme ELi elurikkuse strateegia 2030 raames võetud kohustuse täitmisesse” ei ole otseselt vale, kuid ei ava, kui suurel (või vähesel) määral ÜPP strateegiakava elurikkuse strateegia eesmärkidesse panustab. EKO leiab, et selline täpsem analüüs on ÜPP strateegiakava tegeliku mõju hindamiseks vajalik ning teeb ettepaneku KSH aruannet vastavalt täiendada. 6.3 Alapeatükis 4.2.3 “Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon” märgitakse õigustatult: “... ÜPP strateegiakava sekkumised, millega võib kaasneda põllumajandustootmise ja põllumajandussaaduste töötlemise intensiivistumine/suurenemine, võivad ühtlasi suurendada koormust nii siseveekogudele kui Läänemerele”. Märgitakse ka, et kuigi mõju tasakaalustamiseks on kavandatud abinõud keskkonnaseisundi parandamiseks, nagu erieesmärgiga 5 „Edendada säästvat arengut ja loodusvarade (vesi, muld ja õhk) tõhusat majandamist“ seotud sekkumised ning tingimuslikkus, on sekkumiste reaalset mõju keeruline hinnata ja “julgeks optimismiks” alust ei ole. Seetõttu mõjub lõppjäreldus “Vaadeldes kõigi sekkumiste paketti ehk strateegiakava kui tervikut, saab siiski öelda, et Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni eesmärkidega on kaudselt arvestatud.” põhjendamatult optimistlikult. Leiame, et alapeatüki lõppjäreldus tuleb viia kooskõlla selles sisalduva analüüsiga. 6.4 Alapeatükis 4.3.2 “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” leitakse, et põllumajandustaristu kaasajastamise investeeringumeede panustab kliimapoliitika suuniste täitmisse. Samas võimaldab see meede rekonstrueerida või uuendada kuivendussüsteemi, millest kuni 50% paikneb turvasmuldadel. Lisatud on küll nõue, et turvasmuldadel paikneva süsteemi kuivendusintensiivsust ei tohi tõsta, kuid pole täpsustatud, kas seda võrreldes praeguse olukorraga või võrreldes algse projektiga. Ilmselt on mõeldud siiski just teist, sest vastasel juhul puuduks ju üldse mõte töid teostada; ent algsete kuivendusintensiivsusele uuendamine või rekonstrueerimine taaskäivitab turba lagunemise protsessid, olles seega vastuolus kliimapoliitika eesmärkidega. Turvasmuldade kuivendus (sh. olemasoleva kuivenduse säilitamine) on selgelt negatiivse kliimamõjuga. Kliimamõju leevendamiseks peab strateegiakava seega välistama turvasmuldade kuivendamise ja soodustama olemasolevate turvasmuldaldel olevate kuivendusvõrkude ümber kujundamist süsinikku siduvateks märgalaviljelust võimaldavateks süsteemideks. EKO hinnangul peaks see olema selgelt välja toodud ka KSH aruandes. Samas alapeatükis on õigustatult märgitud probleemsena metsakuivenduse meetme puhul selle rakendamise lubamist kuni 30% raba või siirdesoo kasvukohtades. 6.5 Peatüki kokkuvõtvas alapeatükis 4.4 esitatu näitab ekspertide mõneti ebalevat suhtumist strateegiakava mõju osas. Ühelt poolt leitakse, et “üldjoontes” on kooskõla keskkonnalepete eesmärkidega olemas, teisalt siiski mööndakse intensiivistamist soosivate sekkumiste võimalikku vastuolu kõnealuste keskkonnaeesmärkidega. EKO hinnangul tuleb strateegiakavaga seotud riskid keskkonnaeesmärkide täitmisele selgemalt esile tuua. 7. Strateegiakava seosed teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega 7.1. Peatükk 5 käsitleb strateegiakava seoseid teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega. Õigusega leiab kõige põhjalikumat käsitlemist Põllumajanduse ja kalanduse arengukava (PõKa). Tabel 3 näitab, milliste PõKa eesmärkide teenistuses on ÜPP strateegiakavas ette nähtud sekkumised. Sellisel kujul on tabel siiski mõneti pealiskaudne ega näita, kas ÜPP strateegiakava meetmed on ka piisavad. Selleks tuleks kõrvutada sekkumisi mitte lihtsalt eesmärkidega, vaid ka nende hindamiseks mõeldud mõõdikutega. 7.2. PõKa esimese keskkonnaeesmärgi, väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse keskkonnamõju vähendamise esimeseks mõõdikuks on näiteks lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus. Lämmastiku osas näeb PõKa ette selle kasutustõhususe kasvu praeguselt (57%) tasemelt vähemalt 70% tasemele. KSH aruandes ei hinnata, kas mõni ÜPP strateegiakava meede ka selle mõõdiku taotletava taseme saavutamist toetab. EKO hinnangul praegu sellised meetmed puuduvad ja peame vajalikuks selle asjaolu selget kajastamist KSH aruandes. PõKa teise keskkonnaeesmärgi, põllumajanduse negatiivse kliimamõju ja õhusaaste vähendamise ning positiivse mõju suurendamise üheks mõõdikuks on ammoniaagiheite vähendamine. Ka siin puuduvad ÜPP strateegiakavas EKO hinnangul piisavad meetmed ja sisuliselt samale järeldusele jõutakse ka KSH aruande alapeatükis 6.6. Nii sisuliselt kui ka KSH aruande sisemise kooskõla parandamiseks teeme ettepaneku ammoniaagiheite teema selgeks kajastamiseks peatükis 5. Need on kaks kõige ilmsemat näidet, kuid ka teiste mõõdikute juures võib sedastada, et ÜPP strateegiakava ei panusta piisavalt PõKa keskkonnaeesmärkide täitmisesse. EKO leiab, et KSH aruanne peaks sisaldama mõõdikute tasemel analüüsi selle kohta, mil määral ÜPP strateegiakava panustab PõKa keskkonnaeesmärkidesse. 7.3. KSH aruande 2. lisas esitatakse ülevaatetabelina veel mitme riikliku arengukava ja ÜPP strateegiakava vastavusanalüüs. Leiame, et selles tabelis tuleb selgelt välja tuua, millistes valdkondades ei ole strateegiakava piisav põllumajandusega seotud eesmärkide saavutamiseks. 7.4. Eesti Keskkonnastrateegia veevaldkonna puhul tuuakse välja mitmed sekkumised, mis sellesse panustavad. Siinkohal tuletame meelde ülalpool mainitud KSH aruande õigustatud hinnangut, et strateegiakava ei ole piisav taimetoitainete kao vähendamiseks vastavalt strateegia Talust taldrikule eesmärkidele. Sisuliselt tähendab see ka seda, et strateegiakava ei ole piisav pinna ja põhjavee hea seisundi saavutamiseks. EKO leiab, et see asjaolu tuleb vastavustabelis ära märkida. 7.5. Keskkonnastrateegia mullavaldkonna puhul tuuakse samuti välja vaid positiivselt sellesse panustavad sekkumised, kuid kavandatavate meetmete puudujääke, mida KSH aruande 6. peatükis tegelikult päris selgelt välja tuuakse (eelkõige seoses turvasmuldade ja kliimamuutuse temaatikaga), jäävad selles tabelis käsitlemata. Leiame, et mulla süsiniku säilitamise temaatika tuleb siin põhjalikumalt avada. 7.6. Ettevalmistamisel olevate 2027. aastani mõeldud veemajanduskavade puhul märgitakse õigusega, et strateegiakavas on puudu konkreetsed meetmed taimetoitainete bilansi arvestamise soodustamiseks. Siia tuleks lisada, et see on oluline põhjus, miks ÜPP strateegiakava ei panusta piisavalt veemajanduskavade eesmärkide täitmisesse põllumajanduse valdkonnas. 7.7. Pärandniitude tegevuskava aastani 2027 puhul tuuakse õigustatult välja need sekkumised, mis pärandniitude säilitamisesse panustavad. Siiski ei ole antud hinnangut, kas ÜPP strateegiakava on piisav pärandniitude tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. Senise kogemuse põhjal, sh. ka tegelike hooldajatega suheldes saadud tagasiside alusel on põhjust selles kahelda. EKO teeb ettepaneku analüüsida pärandniitudega seotud meetmete tõhusust ja piisavust ning anda KSH aruandes sel teemal selge hinnang. 7.8. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi puhul tuuakse välja õigustatult, et vaatamata mõningate meetmete olemasolule “Kahel strateegial on ka teatud vastuolusid.” Leiame, et KSH võiks anda konkreetsed juhised, kuidas suurendada ÜPP strateegiakava ambitsiooni põllumajandusest pärit õhusaaste ohjamisel. 7.9. Nitraaditundliku ala tegevuskava puhul tuleks EKO hinnangul ära märkida asjaolu, et ilma veekaitseliste meetmete ambitsiooni tõstmata (vt. ka allpool alapeatükk 6.3 kohta kirjutatu) ei panusta ÜPP strateegiakava piisavalt nitraaditundliku ala vee kaitsesse põllumajanduslike mõjurite eest. 8. Strateegiakava keskkonnamõju detailsem käsitlus 8.1. Alapeatükk 6.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele (elusloodusele) sedastab sissejuhatavas osas (6.1.1) “Eesti puisniitudel võib taimeliikide arv küündida enam kui 20 liigini”, mis rangelt võttes pole väär, kuid siiski mõneti eksitav, sest samas viidatud allikas (Veromann, E., Kaasik, R., 2019. Põllumajandusmaa mitmekesisus. Eesti Maaülikool. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-pollumajandusmaa-mitm ekesisus.pdf) on kirjas “Eesti puisniitudel võib taimeliikide arv olla isegi 225 liiki”. Ilmselt on KSH aruandes tegu juhusliku näpuveaga (üks null jäi löömata), mida pole raske parandada. Tuleb nõustuda alapeatükis 6.1.2 pärandniitude teemakäsitluse juures märgitud tähelepanekuga seoses uue sekkumisega väärtuslike püsirohumaade säilitamiseks. See on mõeldud aitama kaasa nende liigirikaste rohumaade kaitsele, mis täna ei kvalifitseeru poollooduslike koosluste toetusele (ei asu kaitstaval alal või on varasemal ajal olnud kultuuristatud). Sellel toetusel on täna väga lahtised nõuded, mistõttu on reaalne oht vääraks hooldamiseks ja see saab olla tõhus vaid koos tõhusa teavitamisega. Lisaks peame vajalikuks tõsiselt kaaluda täiendavaid tingimusi selle sekkumise täpsustamiseks, mis sarnaneksid PLK toetuse ja/või püsirohumaade karjatamise toetuse elurikkuse jaoks olulisemate nõuetega. Ka tolmeldajate käsitluse juures rõhutatakse õigusega vajadust integreerida elurikkuse alane nõustamine nõuandeteenusesse ja teavitustegevusse. 8.2. Põllulindude osas sedastatakse “arvestades pikaajalisi tugevalt negatiivseid trende põllulindude arvukuses nii Eestis kui Euroopas laiemalt, ei ole siiski alust optimismiks, et ÜPP strateegiakava perioodil see trend sekkumiste mõjul oluliselt muutuks. Muuhulgas, nagu eespool mainitud, peab arvestama, et rändlindude puhul mõjutab liikide arvukust ka nende käekäik valjaspool Eestit.” EKO ei toeta eelhäälestust, et põllulindude arvukuse langusesse ÜPP strateegiakava meetmetega positiivset muutust tuua ei saa. Märgime, et kuigi rändlinde tõepoolest mõjutavad tingimused rändeteel, sõltuvad nad pesitsusajal just meie põllumaal toimuvast. Peame vajalikuks täiendada KSH aruannet kokkuvõttega meetmetest, mis on põllulindudele kahjulikud (sh. potentsiaalselt kahjulikud). Sellised meetmed tuleb kas jätta kavast välja või muuta nende nõudeid viisil, mis aitaksid kaasa põllulindude populatsioonide taastumisele. Samuti on oluline saada teaduspõhine ülevaade meetmest, mis linnustiku seisundit parandavad. Nõustume, et kasulike meetmete hulka tuleks lisada mh strateegiakava ettevalmistamisel korduvalt pakutud nn lõokeselaigud. 8.3. Hinnang pestitsiidide kasutusele avalduvale mõjule on liiga üldsõnaline, sõnastades vaid lootuse, et pakutavate meetmete koosmõjus on võimalik saavutada “oluline” pestitsiidivaba pind. EKO on seisukohal, et lootusest ei piisa, vaid vaja on konkreetseid meetmeid. Praegu ÜPP strateegiakavas pakutav glüfosaadivaba ökokava on väike samm õiges suunas, kuid tõhusam oleks täiesti pestitsiidivaba ökokava rakendamine. Teeme ettepaneku KSH raames põhjalikumalt analüüsida võimalusi täiendavate meetmetega vähendada pestitsiididest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. 8.4. Nõustuda tuleb KSH hinnanguga, et otsetoetustel ja maaparandustoetustel on potentsiaalne negatiivne mõju elurikkusele (lk 36). Samas 3. lisa tabelis leitakse, et otsetoetustel (põhiline sissetulekutoetus ja ümberjaotav sissetulekutoetus) on otsene positiivne mõju elurikkusele. Selgitustes põhjendatakse seda hinnangut eelkõige tingimuslikkusega. Samas ei ole veel tingimuslikkuse nõuded lõplikult kokku lepitud, mistõttu on antud hinnang ilmselt ennatlik, eelkõige põhilise sissetulekutoetuse suhtes, kus tingimuslikkus ongi ainsaks kaitseks võimaliku negatiivse mõju eest. Eesti oludes on ilmselt asjakohane ka 3. lisas antud hinnang tootmisega seotud toetusele ammlehma kasvatamiseks, mis leitaks olevat kaudselt soodne elurikkusele - lihaveisekasvatus on väga oluline Eesti pärandkoosluste säilitamiseks. Samas on millegi pärast tootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks loetud elurikkuse suhtes neutraalseks, kuigi ka lambakasvatusel on Eesti pärandkoosluste säilitamisel oma osa. Peame vajalikuks 3. lisa antud hinnangute osas üle vaadata. 8.5. Kindlasti tuleb nõustuda KSH aruande alapeatükk 6.3 “Mõju pinna- ja põhjaveele” kolme olulise järeldusega. Esiteks, vajame selgemaid meetmeid taimetoitainete bilansi osas. Praegu KSM meetmes sisalduv üldsõnaline taimetoitainete säästva kasutuse vahendi (FaST) tulevase kasutamise mainimine ei ole piisav. Teiseks, ei piisa, et vee- ja mullakaitsetoetus on kättesaadav üksnes KSM või mahetoetuse taotlejatele ning sedagi väga kitsendavate tingimuste täitmise korral. Selleks, et vee- ja mullakaitsetoetus tõsiselt mõjutaks taimetoitainete (ja pestitsiidide) jõudmist veekogudesse, tuleks seda rakendada võimalikult suurel pinnal, mitte seada selleks kunstlikke takistusi. Kolmandaks, maaparanduse võimaliku negatiivse mõju maandamisele tuleb pöörata enam tähelepanu. Sellekohased õigustatud soovitused annab ka aruande 3. lisa. 8.6. Tuleb samas märkida, et KSH aruande 3. lisa hinnangul on otsetoetustel (põhiline sissetulekutoetus ja ümberjaotav sissetulekutoetus) otsene positiivne mõju veekeskkonnale. Arvestades seda, et hetkel puudub selgus, kas tingimuslikkuse veekaitselised nõuded on selgelt paremad tänastest nõuetele vastavuse ja rohestamise reeglitest, tuleb sellist hinnangut lugeda mõneti ennatlikuks. Teeme ettepaneku viia KSH raames läbi pakutava tingimuslikkuse nõuete detailne võrdlus tänase nõuetele vastavuse ja rohestamise tingimustega. 8.7. Alapeatüki 6.4 “Mõju maastikule ja kultuuripärandile” järeldusega, et maastiku ühetaolisemaks muutmine on negatiivne suundumus, tuleb kahtlemata nõustuda, nagu ka sellega, et ÜPP strateegiakavas on terve rida meetmeid, mis seda ohtu aitavad maandada. Siiski oleks vaja analüüsi, kas need sekkumised on piisavad, tasakaalustamaks mõnede teiste, intensiivistamist soodustavate toetuste (osa otsetoetusi ja investeeringutoetusi) mõju. Ka tuleb 3. lisa hinnangut, mille kohaselt on otsetoetustel (põhiline sissetulekutoetus ja ümberjaotav sissetulekutoetus) otsene positiivne mõju maastikele ja kultuuripärandile, lugeda põhjendamatult optimistlikuks, vähemalt seni, kuni pole ühest vastust sellele, kas senised maastiku ja kultuuripärandi suhtes vaenulikud reeglid maastikuelementide laiuse ning puude arvu kohta toetusõiguslikul põllumajandusmaal on ära muudetud. 8.8. Alapeatükk 6.6 “Mõju välisõhu kvaliteedile” jõuab õigustatud järeldusele, et ammoniaagiheite piiramine vajab suuremat tähelepanu kui praegu ÜPP strateegiakava ette näeb ja soovitab toetada sõnnikuhoidlate katmist. 8.9. Alapeatükk 6.7 “Mõju kliimamuutustele” sisaldab mitmeid olulisi järeldusi. EKO on nõus, et mullakaitsetoetuse saajate ringi on praeguses ÜPP strateegiakavas liigselt piiratud. Samuti nõustume, et maaparandustaristuga seotud sekkumistel on eeldusi nii kasvuhoonegaaside emissiooni suurendamiseks, sest turvasmuldade kaitse kuivendamise negatiivse mõju eest ei ole piisav, kui ka kliimamuutuse leevenduseks, kui antud sekkumist rakendada seadedrenaaži abil veetaseme asjakohaseks tõstmiseks. Nõustume KSH aruandes kirjutatuga: võimalus taastada looduslik(um) veerežiim peaks olema meetmes selgemalt välja toodud. Lisaks märgime, et selgelt peaks meetmes olema kirjas võimalus kasutada seda märgalaviljeluseks, st. produktiivse majandamise arendamiseks looduslähedaseks taastatud veerežiimiga põldudel ning teeme ettepaneku see ka KSH aruandes välja tuua. 8.10. Ka metsataristu meetme juures rõhutab KSH õigustatult, et selgelt peaks olema välja toodud võimalus selle kasutamiseks metsa loodusliku veerežiimi taastamiseks. Lisame siingi, et ka metsade puhul on märgalaviljeluse põhimõtted, st. metsa tootlik majandamine taastatud veerežiimi puhul, põhimõtteliselt rakendatavad. 8.11. Nõustume ka KSH hinnanguga, et maaparanduse keskkonnarajatiste meetme näol on tegu potentsiaalselt kliimasõbraliku meetmega, kuid kordame oma varem väljatoodud muret seoses selle meetme väga väikese eelarvega. 8.12. Nõustume KSH aruande 3. lisas väljatoodud seisukohaga, et metsa kliimamuutusega kohanemise investeeringute puhul ei ole kohane toetada turvasmuldade mineraliseerimist. 8.13. ÜPP strateegiakava ei käsitle paraku kõige tugevama põllumajandusliku kasvuhoonegaasi, dilämmastikoksiidi (N2O) emissioone ega nende ohjamise viise. KSH aruanne kahjuks ei juhi sellele olulisele puudujäägile tähelepanu. EKO on sellele probleemile oma varasemas kirjavahetuses Maaeluministeeriumiga viidanud. Kordame siinkohal, et lämmastikubilanss (mida ka KSH seoses pinna- ja põhjaveele avalduva mõjuga käsitleb) on seotud ka selle küsimusega: mida rohkem lämmastikku põllumaal üle jääb, seda rohkem seda ka N2O kujul lendub. Seega oleks veekaitseliselt olulised meetmed lämmastikubilansi vähendamiseks ja kasutustõhususe suurendamiseks vajalikud ka kliimamuutuse leevendamiseks. Teeme ettepaneku KSH aruannet vastavalt täiendada. 8.14. KSH aruande 3. lisa hinnangul on otsetoetustel (põhiline sissetulekutoetus ja ümberjaotav sissetulekutoetus) otsene positiivne mõju kliimale. Arvestades seda, et hetkel puudub selgus, kas tingimuslikkuse nõuded turvasmuldade ja püsirohumaade kaitseks on selgelt paremad tänastest nõuetele vastavuse ning rohestamise reeglitest, tuleb sellist hinnangut lugeda mõneti ennatlikuks. 8.15. Kliimamuutusega kohanemise osas käsitleb KSH küll õigusega tõenäolist veetaseme tõusu, kuid EKO hinnangul tuleks käsitleda ka võimalikku põudade sagenemist, mis mõnede prognooside kohaselt on samuti tõenäoline. Teeme ettepaneku käsitleda KSH raames ka küsimust, kas ÜPP strateegiakava (eelkõige maaparandusega seotud meetmed) tagavad piisava kohanemise võimaliku põudade sagenemise suhtes. 8.16. Alapeatükk 6.8 “Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale” jätab piisava põhjalikkusega käsitlemata põllumajanduse kontsentreerumisega seotud temaatika. Tegemist on Euroopa Liidus üldise suundumusega, mis aga Eestis avaldub tugevamalt kui enamuses teistes liikmesriikides. Eesti põllumajanduse kontsentreerumine leiab küll põgusat mainimist, kuid puudub põhjalikum analüüs, milline on strateegiakava oodatav mõju sellele näitajale. Näiteks ei ole selge, kas sekkumine „Täiendav ümberjaotatav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“ praegusel kujul suudab pidurdada väiksemate tootjate sektorist lahkumist. Samuti ei ole analüüsitud, kas suuremate toetusesaajate otsetoetuse vähendamine, mida Eesti on otsustanud mitte rakendada, võiks tegelikult aidata põllumajandussektori edasist kontsentreerumist pidurdada. Soovitame KSH aruannet sellekohase analüüsiga täiendada. Kokkuvõtteks EKO juhib tähelepanu sellele, et ÜPP strateegiakava näol on tegemist olulisima poliitikainstrumendiga põllumajanduse suunamisel lähikümnendil. Eesti põllumajanduse kestlikkus ning elujõud sõltub üha enam sellest, mil määral suudame ellu viia Euroopa Liidu talust taldrikule ja elurikkuse strateegiaid. Suures pildis ei paista paraku, et ÜPP strateegiakava seda ambitsiooni piisavalt täidab. Ootame KSH raames strateegiakava meetmete ning neile suunatava üldeelarve analüüsi ja ettepanekuid, millised eelarve muudatused koos vajalike meetmete loetelu ning tingimustega võimaldaksid strateegiakaval suunata põllumajandus ja maaelu säästva arengu teele ning panustada tõhusalt Euroopa Liidu rohepöördesse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Laura Uibopuu Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator  Imbi Mäeste From: Eveli Naaris Sent: reede, 19. november 2021 14:05 To: Maaeluministeerium Subject: FW: Seisukoha küsimine „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu osas Follow Up Flag: Follow up Flag Status: Completed Tere! Palun registreerida vastusena kirjale nr 4.3-1/756. Ette tänades Eveli Naaris From: Siret Talve <[email protected]> Sent: reede, 19. november 2021 12:52 To: Eveli Naaris <[email protected]> Subject: Seisukoha küsimine „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu osas Tere! Käesolevaga edastan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tagasiside „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu osas: 1. ÜPP strateegiakaval puuduvad välja toomist vajavad seosed või vastuolud maavarade valdkonna eesmärkide ja tegevustega. ÜPP strateegiakava toetab maavarade valdkonna eesmärke ja tegevusi kaudselt - läbi turvasmuldade kaitse. ETTEPANEK: Kuna puutumus on ka põhjaveega ja maastike mitmekesisusega, siis palume strateegiadokumentide seose listis tuua välja ka „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. 2. Üheks strateegiakava üldeesmärgiks on mh edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid, sh erieesmärk EE4: Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse. Alljärgnevad kommentaarid ongi seotud energiamajandusega: - KSH algatati 19.06.2019 ehk KSH läbi viimine on võtnud aega 2,5 aastat, mis näitab, et arengudokumentide mõjuhindamine on keeruline ja pikaajaline protsess ning seonduva ajakuluga tuleb arvestada arengudokumentide koostamisel. - Ptk 2.3 kohaselt pole KeHJS-le vastavaid alternatiivseid arengustsenaariume analüüsitud, kuna ekspertide sõnul 1. kõik arengualternatiivid ÜPP strateegiakavale on ebareaalsed, 2. ÜPP kava ei sisalda alternatiive ja 3. sekkumiste välja töötamise kaasava protsessi tõttu. Nt valdkondlik arengukava ei peagi alternatiive sisaldama https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005, alternatiive peab käsitlema KSH §32 https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021018. Sekkumiste ellu viimine võib erinevatel põhjustel, nt kasvõi Covid kriisi tõttu olla takistatud vaadeldaval perioodil ning seetõttu erinevate riiklike eesmärkide täitmine (nt kasvuhoonegaaside heite vähendamine) kavandatud tähtajaks jääda täitmata. ETTEPANEK: arengukavas tuleks käsitleda alternatiivset olukorda, kui kavandatud sekkumised kavandatud ajal jäävad täitmata, st kas ja mil määral jäävad käsitletud arengudokumentides toodud eesmärgid tähtajaks täitmata. - Infokastis 1 on toodud sekkumised (sh investeeringud bioressursside väärindamisse nagu nt energia tootmine), kuid aruandest ei saa hõlpsast ülevaadet, millised mõjud nendega kaasneda võivad või milliseid tänaseid mõjusid nendega vähendatakse/leevendatakse. Lisas 3 on toodud, et positiivset või negatiivset 1  mõju võib kaasneda põllu- ja metsataristu arendamisel ja karjatatava püsitohumaa toetusel, muud sekkumised on positiivse või neutraalse mõjuga, energiat käsitletakse 3 sekkumise puhul. ETTEPANEK: võiks kasutada lisas 1 sama süstemaatikat/numeratsiooni, mis aruande infokastis nr 1 ja lisas 2 ning teha ka aruandesse kokkuvõtlik maatriks, millised mõjud on erinevate sekkumistega seotud, sh olukorras, kui sekkumised jäävad rakendamata või nende rakendamine viibib (sh mõju riiklike eesmärkide täitmisele). - Lisas 2 on toodud vastavusanalüüsi tabel, kus on toodud sekkumiste kommentaarid, mis siiski ei sisalda hinnangut, kas ja millega konkreetne sekkumine vastavuses on (nt energia valdkonnas on lihtsalt lühidalt kirjeldatud sekkumise EE4 sisu, millest võib järeldada, et sekkumine panustab keskkonnahoidu ja ressursitõhususse), kuid on toodud järeldused, milliste arengudokumentidega ÜPP strateegiakava on vastavuses (sh vastavus riikliku energia- ja kliimakavaga, vastavust energiamajanduse arengukavaga aastani 2030 pole hinnatud aruande lk 26 kohaselt). ETTEPANEK: ülevaatlikkuse ja arusaadavuse huvides lisada aruandesse lühikokkuvõte, millised sekkumised on vastavuses millise arengudokumendiga lisa 2 põhjal. - Aruande ptk 7.1 kohaselt ÜPP strateegiakava rakendamisega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne ja seetõttu pole ka vajalikud vastavad seire meetmed (ptk 7.2). Samas on joonisel 3 toodud põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heite jätkuv kasv aastani 2040. Ptk 6.7.2 pole välja toodud kas ja kui palju ÜPP strateegiakava sekkumised (sh energiasääst, taastuvenergia kasutusele võtt, bioressursside väärindamine mh taastuvenergia tootmisse) võiksid põllumajanduse KHG heidet mõjutada ning kas need panustavad piisavalt Eesti kliimaambitsiooni täitmisse. Nimetatud info on oluline mh nt riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 eduaruande koostamisel ja ajakohastamisel https://www.mkm.ee/et/eesmargid- tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 Strateegia „Eesti 2035“ kohaselt peab Eesti majandus, sh energia tootmine energiajulgeoleku tagamiseks muutuma aastaks 2050 kliimaneutraalseks. See tähendab, et energia tootmise kõrval peaksid ka teised sektorid järjekindlalt panustama kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. KSH aruande eelnõu baasil ei saa väga täpset ülevaadet ega teada, kui palju ikkagi põllumajandus kasvuhoonegaaside heite vähendamisse infokastis 1 toodud sekkumistega panustab kasvõi indikatiivselt/suurusjärkudena. ETTEPANEK: täiendada KSH aruannet hinnanguga kas ja kui palju panustavad kavandatud sekkumised põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite vähenemisse. Parimate soovidega, Siret Talve, DSc(Tech) Strateegilise planeerimise osakond| teadusnõunik Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee tel 639 7660 [email protected] 2  Esitame PMK arvamused „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027“ keskkonnamõju strateegili se hindamise aruande eelnõu kohta Estonian, Latvian &amp; Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) poolt teostatud strateegi akava keskkonnamõju hindamise vahearuanne vastab KSH protseduurile ja nõuetele, hindame positiivselt töörühma poolt tehtud järeldusi ning ekspertide soovitusi. Kuivõrd KSH aruanne on vaheversioon, mis täieneb vastavalt ÜPP strateegiakava ja selle KSH edasisele tööprotsessile, juhime tähelepanu esitatud versioonis olevatele mõningatele kohtadele või siis teisal esinevatele puudustele : P eame oluliseks vahearuande viide t asjaolule , et „keskkonnaeesmarkidega seotud tulemusnäitajad kajastavad eesmärkide suunas liikumist üksnes kaudselt ning ei väljenda otsest keskkonnamõju“ ning et vastavat rolli peaks eeldatavalt täitma hindamistegevused ja kasutatavate indikaatoritega peaks olema võimalik jälgida otsest keskkonnaseisundi muutumist , mille alusel oleks võimalik teha järeldusi sekkumiste mõju kohta. Samas on reaalsuses keskkonnaseisundi muutused enamasti pikaajalised, põhjustatud arvukate väga eriilmeliste tegurite erinevatest kombinatsioonidest ning tihti on keeruline välja tuua konkreetsete , suhteliselt lokaalse iseloomuga, sekkumis t e mõju; ü ldine märkus - läbivalt kogu töös on kasutatud segamini mõisted orgaanilise süsiniku ( Corg ) varu ja süsiniku varu, mis ei ole sama tähendusega ; l k 15 (ja mõnes kohas ka mujal) „ • mulla- ja veekaitsetoetus (turvasmuldade orgaanili se süsiniku varude säilitamine) “ - siin on tähelepanuta jäänud, et mitte ainult turvaste, vaid ka erodeeritud muldade Corg varu säilitamine ; l k 20 „ Säilitatakse põllumajandusmaa tootmispotentsiaal ja väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala “ . Mõistet „väärtuslik mullastik“ ei ole, kas on mõisted segamini läinud, mõeldakse väärtuslikku põllumajandusmaad vms ; l k 30 „ Vastavad negatiivsed mõjud avalduvad elupaikade kvaliteedis, liikide arvukuses (eelkõige nt põllulinnud, tolmeldajad ja teised kasurid , mullaelustik ) …“ . Vajalik oleks viide m illistele uuringut ele tuginedes väidetakse mullae lu stikule negatiivset mõju võ i selle halvenemist? ; lk 40 „Põllumajandusest pärit inimtekkeline toitainete koormus Eesti veekogudele on väga kõrge, moodustades hinnanguliselt 84% lämmastiku ja 79% fosforikoormusest“. Esitatud numbrid on ebatäpsed, algallikas ( Iital , Arvo jt 2010) andmetel: „Põllumajanduskoormus (s.h. kaod sõnnikuhoidlatest) moodustas 89% lämmastiku ja 66% fosfori inimtekkelisest koormusest ning vastavalt 59% ja 30% kogu lämmastiku ja fosfori hajukoormusest siseveekogudele “; lk 42 „Mahepõllumajanduse ökokavas sisalduv keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vältimine (orgaaniliste väetiste kasutamine on samas mitmesuunalise mõjuga, sõltudes suuresti kasutatavast väetisest, lao tamisnormidest ja -praktikates)“. Sulgudes olev tekst ei ole mõtteliselt seotud eelnevaga; lk 44 Iga-aastaste vahehinnangute põhiselt veekogumi seisundi hindamist me ei toeta, kuivõrd reostus oleneb nii aasta klimaatilistest tingimustest kui ka põldude majandamisest ning muudab hinnangute tegemise väga labiilseks . Otstarbekam on jälgida trendi ; lk 46 mainitakse, et „ Muutumas on ka Eesti metsade struktuur - okasmetsi on vähem ja metsad noorenevad. Metsa struktuuri mõjutab raie intensiivsus. Vahemikus 2012–2018 vähenes kõigi metsatüüpide kogupindala. Üleminekulisi alasid (raiesmikke) lisandus neli korda rohkem kui kadus, see tähendab, et raiesm ike kogupindala suurenes 751 km 2 “. See asjaolu mõjutab (raiealadelt suureneb toitainete ärakanne oluliselt) kindlasti ka pinna- ja põhjavee kvaliteeti, ning vajaks mainimist samuti peatükis 6.3; l k 48 „Riikliku mullaseire tulemused näitavad üldise trendina orgaanilise süsiniku ( Corg ) varu langust mulla seirealadel (viide52).“ O leks kohane kasutada riikliku mullas eire koondanalüüsi tulemusi ja sellisel juhul seda niimoodi ei sõnastaks. ( Hetkel viidatakse 2020 . a asta tulemustele KKM seir e aruandes, mis pole kindlasti õ ige, sest seal oli ainult 5 uurimisala ja nende tulemust e laiendamine pole adekvaatne). Riiklikus mullaseires leiti erinevused varus sõltuvalt mulla n iiskusreziimist jne , ehk pilt on oluliselt kihilisem ; l k 48 pt k 6.5 pealkirjas on kasutatud sõna pinnas, kuigi räägitakse mullast - tar betu ja eksitav sõ nakasutus ; l k 48 „ Keskmisest viljakamad mullad levivad Järva-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Viljandi-, Tartu- ja Raplamaal, madalaim on boniteet Hiiu-, Võru- ja Läänemaal “ . Selline lause vajab ka viidet ; l k 49 „ÜPP strateegiakava mõju, mis on seotud süsiniku sidumisega mullas, s.h turvasmuldadega, on käsitletud KSH aruande ptk 0 (mõju kliimale).“ - peaks olema ptk 6.7 l k 49 viide 54 ei tööta ning tekstis toodud väide on sisuliselt eksitav ja vale ; l k 49 viide 55 on liiga vana ja PMK seirearuandes on uus ja parem viide ; l k 50 „ taimekaitsevahendite kasutamise piirangud (väldib taimekaitsevahendite jääke mullas) koosmõjus optimaalse mehhaaniliste umbrohutõrjeseadmete kasutamisega “ . Sõnakasutus - p iirangud ei väldi jääke mullas - need v õivad olla ka väga pikaajalised, õigem oleks öelda, et vähendavad jääkide esinemist mullas; l k.57 „Eesti põllumuldadel toimub aeglane Corg sisalduse ja varu vähenemine ning püsirohumaadel nende näitajate vähene suurenemine (viide 70).“ Korrektsem oleks viidata uuringute aruandele 2018 . a astast; l k 58 viide 71 ei ole korrektne, kuna viidata tuleks algallikale ; l k 59 „ Nagu eelpool mainitud, näitavad uuringud 73,74, et erinevalt põllumaast toimub rohumaadel mulla süsinikuvaru suurenemine “ . V iidatud allikad räägivad orgaanilise C varust ; l k 61 „ Pikaajalised süsinikuvarud metsas peituvad mullas ja turbas “ . Tarbetu kordus, turvas on samuti muld; lõpparuannet koostades, kui ÜPP keskkonnameetmet e nõuded on selgunud (tööprotsess hetkel pooleli) , tuleks veelkord ülevaadata aruande tekstis olevad sellekohased näited ning ka Lisa 3-s olevad sekkumis te hindamise ülevaated kuna hinnangud võivad mõnevõrra muutuda. Lugupidamisega Livi Rooma Põllumajandusuuringute Keskuse põllumajandusseire ja uuringute osakonna juhataja Maaeluministeerium Teie 22.10.2021 nr 4.3-1/756 [email protected] Meie 19.11.2021 nr 6-5/21/22487-2 Seisukoht „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027" keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta Esitasite Keskkonnaametile seisukoha andmiseks „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027“ (strateegiakava) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu. Keskkonnaamet teeb järgmised ettepanekud, millega palume arvestada: 1. KSH aruande ptk 2.4 kohaselt: „Käesolev KSH aruande versioon tugineb ÜPP strateegiakava vaheversioonile seisuga juuli 2021“. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg-te 1 ja 2 kohaselt KSH aruanne on strateegilise planeerimisdokumendi juurde kuuluv dokument, mis sisaldab KeHJS § 40 lg-tes 2–4 nimetatud teavet. KSH-l peab selgitama, kirjeldama ja hindama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Maaeluministeeriumi 27.10.2021 e-kirja kohaselt on võrreldes strateegiakava juuli versiooniga toimunud mitmeid muudatusi sekkumislehtedes, strateegiakava tervikteksti eelnõu uuendatud versioon tehakse avalikuks hiljemalt 10.10.2021. Sellest tulenevalt palume veenduda, et KSH aruanne käsitleb ka strateegiakava tehtavaid võimalikke muudatusi/täiendusi ning mitte piirduda strateegiakava varasemate versioonide hindamisega. 2. KSH aruande lk 38 kohaselt: „Strateegiakava elluviimise eeldatavad tagajärjed on terviklikult kirjeldatud KSH aruande ptk 6 erinevates alapeatükkides.“ See ei ole asjakohane. KSH aruande ptk-s 6.2 on hinnatud strateegiakava elluviimise mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, seejuures ei saa võtta muid mõjusid arvesse (v.a koosmõju Natura 2000 võrgustiku aladele vms). 3. Mis puudutab KSH aruande ptk 6.2 üldiselt, siis iga tegevusloa taotluse menetlemisel, planeeringu algatamisel jne tuleb vajadusel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju (strateegilise) hindamise vajalikkust (nt juhul, kui tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti). Sellele vaatamata tuleb juba KSH aruandes anda strateegiakava täpsusastmes hinnang strateegiakava meetmete sobivuse kohta Natura 2000 võrgustiku võtmes (nt kas strateegiakavas pakutud suunad toetavad Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide täitmist), tuua olemasoleva teabe alusel välja võimalikud konfliktolukorrad, samuti Natura 2000 võrgustiku sidususe tagamise üldised põhimõtted ja leevendavad meetmed jmt. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Tagata tuleb, et strateegiakavaga ei looda eeldusi tegevusteks, mis võivad kahjustada Natura 2000 võrgustiku alasid. 4. KSH aruande ptk 6.2 järeldus on: „ÜPP strateegiakava ellu viimine ei ohusta seega tõenäoliselt Natura 2000 alade kaitse-eesmärke ega alade terviklikkust. Natura asjakohase hindamise läbi viimine strateegiakava tasemel ei ole vajalik.“ Juhime tähelepanu, et KeHJS § 45 lg 2 järgi strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. KSH aruande ptk 6.2 järeldus ei vasta KeHJS § 45 lg-le 2, vaid selle alusel tuleb esmalt läbi viia Natura asjakohane hindamine ja selle tulemuste alusel kujundada strateegiakava sisu. 5. KSH aruande p-s 6.6.2 (lk 53) on märgitud: „Ammoniaagifiltrite kasutamine põllumajandushoonetes pole Eestis kuigi laialdane ja selle rakendumist ja sellest tulenevat kasu on keeruline prognoosida“. Palume täpsustada, kas KSH eksperdil on täpsemat infot, kui palju on üldse selliseid põllumajanduslikke käitiseid, kus seda filtrit on rakendatud? Võimalusel võiks selle KSH aruandes välja tuua, kuna teema oleks siis paremini hoomatav. 6. KSH aruande lk 54 on toodud ettepanek: „Põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute sekkumises võiks olla eraldi välja toodud toetuse maksmine sõnnikuhoidlate katmiseks. Osa sekkumise eelarvest võiks olla eraldatud just olemasolevate sõnnikuhoidlate katmiseks.“ Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programmis aastateks 2020–20301 (programm) on erinevad katmisviisid käsitletud ja välja toodud, mis heidet vähendab. Teeme ettepaneku programmis nimetatu integreerida ka strateegiakavasse ja KSH aruandesse ning selgelt öelda, et sõnnikuhoidla katmise viiside all mõelda neid, mis on programmis meetmena kirjas, vastasel juhul ei ole sõnnikuhoidla katmisel välisõhu kvaliteedi aspektist mõtet. Sõnnikuhoidla katmisest saavad osapooled erinevalt aru, kuid heidet vähendavad vaid need viisid, mis on programmis välja toodud. 7. KeHJS § 43 p 1 kohaselt tuleb strateegiakava koostamisel arvesse võtta KSH tulemusi. KSH aruande ptk 7.1 kohaselt: „KSH raames ei tuvastatud selgelt ilmnevat ja/või KeHJS mõistes olulist negatiivset keskkonnamõju ÜPP strateegiakava rakendamisest. ÜPP strateegiakavas on püstitatud eesmärgid ning ette nähtud sekkumised, mis on suunatud põllumajandussektori keskkonnamõjude vähendamisele. Seega pole vajalik teha eraldi ettepanekuid leevendusmeetmete rakendamiseks olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks. Eeltoodu ei tähenda, et raamistikus puuduvad täiendavad teoreetilised võimalused sektori negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks või strateegiakava positiivsete mõjude suurendamiseks. Vastavasisulisi ettepanekuid on välja toodud nii KSH aruande peatükkides, kui erinevate osapoolte poolt töörühmades jm strateegiakava välja töötamisel etappides.“ Keskkonnaameti hinnangul on KSH aruandes toodud mitmeid soovitusi konkreetsete sekkumiste juures, mis nt koosmõjus mõjutavad ka Natura 2000 liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamist, mistõttu teeme ettepaneku need kanda strateegiakavasse ebasoodsa mõju ennetamiseks Natura 2000 aladele. Nt soovitused KSH aruande lk 33, 35, 43, 44, 45, 60, 61 (lk allosas). Samuti arvestada strateegiakava juures ka teiste soovitustega (arvestades teisi mõjusid) või siis põhjendada nendega mittearvestamist. Mõistlik oleks strateegiakava tekstis selgelt välja tuua, missuguste KSH aruandes toodud soovitustega on arvestatud ja missugustega ei arvestatud (koos põhjendustega). 1 Leitav: https://envir.ee/kliima-ja-keskkonnakaitse/valisohu-kaitse/ohusaasteainete-vahendamise-programm 2 (3)  8. KSH aruande lisas 3 on sekkumise nimetuse „Metsataristu korrashoid ja arendamine“ juures soovitusena märgitud „Raba ja siirdesoo elupaikade 30% lubatud osakaal toetavates projektides on kliimaeesmärke arvestades liiga suur ning sellistel aladel maaparandussüsteemide renoveerimist ei peaks toetama.“. Teeme ettepaneku välja tuua, et toetuse vahendeid saab kasutada ka alade taassoostamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Irma Pakkonen peaspetsialist juhataja ülesannetes keskkonnakorralduse büroo Irma Pakkonen 5683 1311 (keskkonnakorraldus) [email protected] Kaja Lotman 524 7899 (looduskaitse) [email protected] Dagmar Undrits 5377 9460 (välisõhk) [email protected] 3 (3)  Tiina Saron Teie 22.10.2021 nr 4.3-1/756 Maaeluministeerium Meie 18.11.2021 nr 7-12/21/5249-2 Seisukoht „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule Austatud proua Saron Edastasite Keskkonnaministeeriumile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 401 alusel seisukoha esitamiseks „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ (edaspidi ÜPP strateegiakava) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu. Järgnevalt on esitatud Keskkonnaministeeriumi märkused ja ettepanekud KSH aruande eelnõu kohta. Peatükis 2.3 on esitatud selgitus: „See tähendab, et strateegiakava koostamisel esitatud tegevuste alternatiivlahendused on töögruppide koostöö ja dialoogide käigus läbi analüüsitud ning strateegiakavas on kajastatud tegevused (sekkumised), millel eeldatakse olevat seatud eesmärkide täitmiseks soovitud tulemus.“. Märgime, et töögruppides osalemine ei garanteerinud, et kõigi osapoolte ettepanekutega on arvestatud. Töögruppides sai avaldada arvamust, õigust otsustamiseks (st millised meetmed ja mis mahus jäävad ÜPP strateegiakavasse) ei olnud. Seega leiame, et sellise väite esitamiseks tuleb esitada kaasamise rahulolu uuringu tulemused. Samas peatükis on öeldud, et „Töögruppides toimunud n-ö sõelumise käigus on jäetud kõrvale näiteks toetusskeemid või -tingimused, mille puhul on ette näha, et nendega ei liitutaks mõju omavas ulatuses või nende tingimuste täitmist ei oleks võimalik jälgida (ehk siis ei toimuks skeemi reaalset rakendumist), mille mõju on hinnatud marginaalseks (toetusskeemi üleval hoidmine nõuaks ebaproportsionaalselt rohkem ressurssi, kui oleks sellest saadav kasu)“. Palume täpsustada, mida on peetud silmas tingimuste täitmise jälgimise all. Kui on peetud silmas seda, et nõuete täitmist ei ole võimalik kontrollida, siis tuleks see ka vastavalt sõnastada. Peatükis 2.4 esitatud lause „Käesolev KSH aruande versioon tugineb ÜPP strateegiakava vaheversioonile seisuga juuli 2021.” kontekstis märgime, et ÜPP strateegiakava arutelud on jätkunud ka pärast juulit 2021 ning nt strateegiakava tingimuslikkuse nõudeid sisustati oktoobris 2021. Lisaks on meetmelehti täiendatud ja muudetud. Palume täpsustada, kas KSH-d uuendatakse sellest lähtuvalt. Peatüki 3 järgi koosneb KSH hindamine kolmest peamisest kesksest osast, millest üheks on „ÜPP strateegiakava sekkumiste võimalike keskkonnamõjude (välismõjude) analüüs sekkumiste kaupa. Analüüsi tulemuste ülevaade on esitatud KSH aruande Lisa 3.”. Palume täpsustada, mille alusel on hinnatud mõju inimese heaolule ja tervisele. Leiame, et väärtuslike rohumaade ja poollooduslike hooldamise meede on samaväärne mahemeetmetega. Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Samas peatükis on öeldud, et „KSH ekspert on lähtunud eeldusest, et kava koostamisse kaasatud pädevate asutuste ja erialaliitude koostöös leitakse toetuste ühikumäärad, mis võimaldavad saavutada sekkumiste rakendumise strateegiakavas prognoositavale ligilähedases ulatuses“. Juhime tähelepanu, et nii meetmete sihttasemete kui ka eelarvete osas ei ole alati huvigruppide vahel kokkulepet saavutatud. Seega ei saa eeldada, et sekkumiste ühikumäärad on määratud selliselt, et prognoositavad sihttasemed on saavutatavad. Lisaks, siiani ei ole esitatud ülevaadet erinevate meetme ristkasutamise võimalikkusest ja nendest lähtuvalt tasumäärade koondsummat. Peatükis 4.1.2 on selgitatud, et ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni täiendavad kaks geneetiliselt muundatud organismide ohutut käitlemist ja kaitset reguleerivat dokumenti: Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll ja Nagoya geneetiliste ressursside kaitse protokoll. Tehnilise märkusena täpsustame, et GMO-sid käsitlevad Cartagena protokoll ja Nagoya–Kuala Lumpuri lisaprotokoll. Nagoya protokoll käsitleb geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglast jaotamist (kattub konventsiooni kolmanda eesmärgiga). Lause „Välja saab tuua nt keskkonnasõbraliku majandamise, poollooduslike koosluste hooldamise, mesilaste korjealade toetused, mahepõllumajanduse toetamise jms.“ puhul juhime tähelepanu, et Keskkonnaministeerium on teinud ettepaneku võtta keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) meetmest välja 6. erieesmärk, kuna siiani on meetmes sees glüfosaadi kasutamine. Tabelis 2 on märgitud, et „Otseselt panustavate sekkumistena saab välja tuua nt mesilaste korjeala toetuse, mahepõllumajanduse ökokava, liigirikaste niidukoosluste hooldamist soodustavad toetused (poolloodusliku koosluse hooldamine, väärtusliku püsirohumaa säilitamine)“. Mesilaste korjealade meede looduslikke mesilasi ja teisi tolmelajad ei toeta. Antud seisukoha on ÜPP strateegiakava meetmelehtede väljatöötamisel andnud Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi töörühm. Lisaks on sel teemal kirjutatud ka teadusartikkel: Geldmann ja Gonzalez-Varo 2018 Conserving honey bees does not help wildlife. Science.1 Samas tabelis on ka järgnev lause: „Otseselt panustavate sekkumistena saab välja tuua nt keskkonnasõbraliku majandamise (glüfosaadi kasutamise piirang, feromoonpüüniste kasutamine, mitmekesisuse elemendid) ja mahepõllumajanduse ökokava. Kaudselt panustavad kõik tingimused ja sekkumised, mis soodustavad põllukahjurite looduslike vaenlaste levikut, nt ökosüsteemiteenuste säilitamise sekkumine.“. Kuna KSM-is on põhitingimusena glüfosaadi kasutamise ajaline (mitte koguseline) piirang, siis see ei vähenda kasutamise koguseid. Peatüki 4.2.3 osas märgime, et 20.10.2021 uuendasid Läänemere-äärsete riikide ministrid Läänemere tegevuskava (Baltic Sea Action Plan – BSAP), kus on suurt tähelepanu pööratud põllumajanduskoormuse edasisele vähendamisvajadusele ja meetmetele. Palume peatükki uuendada uue BSAP-i kontekstis2 ning sellega koos vastu võetud HELCOM-i soovituse 42-43-23 osas. Sealhulgas teeme ettepaneku lisada peatükki hinnang selle kohta, kas strateegiakava sekkumised arvestavad HELCOM-i uuendatud tegevuskava 20214 tegevustega. Uuendatud tegevuskavas on tegevused E5-E19 (põllumajandus), tegevused E20-E22 (lämmastiku emissioonid), tegevused E30- E36 (toitainete ringlus). Peatükk 5 lause, „ÜPP strateegiakava on otseselt seotud PõKa eesmärkide ning nende saavutamiseks väljatöötatud tegevussuundadega, olles sisuliselt üks tööriistadest, millega määratakse PõKa tegevussuundade elluviimise rahastamisskeem ja tingimused.”, puhul juhime tähelepanu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele 2018/02165, mille kohaselt peab ÜPP strateegiakava lähtuma liikmesriigi kõigist strateegilistest dokumentidest. Leiame, et KSH peaks sisaldama ka tabelit, kus on 1 https://science.sciencemag.org/content/359/6374/392?intcmp=trendmd-sci 2 https://helcom.fi/baltic-sea-action-plan 3 https://helcom.fi/wp-content/uploads/2021/10/Rec-42-43-2.pdf 4 https://helcom.fi/media/publications/Baltic-Sea-Action-Plan-2021-update.pdf 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2018/0216, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018PC0392&from=EN) 2 toodud meetmed koos sihttasemetega võrdluses kogu põllumajandusmaaga, eesmärgiga hinnata meetme ulatust ja mõju. Tabelis 3 on öeldud järgnev: „Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal; ökoalad; karjatatav püsirohumaa; keskkonnasõbralik majandamine; kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus; mahepõllumajanduse ökokava; poolloodusliku koosluse hooldamine toetus; mesilaste korjeala toetus; jm”. Oleme seisukohal, et KSM ei ole elurikkuse kaitset toetav meede. Samas toetame, et see on oluline meede kliimamuutuste leevendamiseks ja eelkõige loodusvarade nagu vee ja mulla kaitseks. Elurikkuse eesmärkide täitmiseks on vajalik pestitsiidide, sh glüfosaadi kasutamise piiramine, eriti elurikkust toetavate põllumajanduse keskkonnameetmete raames. EL-is on glüfosaati lubatud kasutada 2022. a lõpuni. ÜPP strateegiakava meetmete rakendamine algab aastast 2023. Isegi kui EL glüfosaadi kasutamise luba pikendab, peame siiski oluliseks, et Eesti põllumajanduse keskkonnameetmetes, just elurikkust toetavates meetmetes, me uuel perioodil glüfosaati ei kasutaks. Meetmelehega lubatud taimekaitsevahendite hilisem kasutamine on pigem keskkonnale suurema koormusega, kuna samal vegetatsiooniperioodil ei teki meie kliimatingimuste tõttu laguprodukte. Samas glüfosaadi laguproduktide seas on ühendeid, mis on sama toksilised kui glüfosaat ise. Kui KSM meetmesse jääb glüfosaadi kasutamise võimalus, siis seda meedet ei saa arvestada elurikkusesse panustava meetmena. Uuringutest on selgunud, et KSM ei oma positiivset mõju mullaelurikkusele 6 ning ka põllulindude arvukuse osas sarnanevad KSM alad pigem ÜPT aladele kui mahealadele7. Peatükis 6.1.1 on märgitud, et „Tõusvat trendi on Eestis täheldatud kimalaste arvukuses, kuid tugevas languses on mesilaste arvukus“ – palume täpsustada, kas siin mõeldakse meemesilasi või looduslikke mesilasi. Lause „Keskmised kimalasenäitajad loendusraja kohta on peaaegu kõigil juhtudel Lõuna- Eestis siiski kõrgemad kui Kesk-Eestis, mida saab seostada Lõuna-Eesti mitmekesisema maastiku ning suurema püsirohumaade, ristikute ja liblikõieliste osakaaluga. Seetõttu pakub see piirkond kimalastele rohkem sobivaid elupaiku ja toitu.“ kontekstis juhime tähelepanu, et ka ristik on liblikõieline ning palume lause vastavalt ümber sõnastada, nt „liblikõieliste, sh ristiku“. Lause „Niiduelupaikade hulka kuuluvad Eesti liigirikkaimad taimekooslused (puisniidud, alvarid, aruniidud). Eesti puisniitudel võib taimeliikide arv küündida enam kui 20 liigini, samas kui külvatud ja intensiivselt majandatavatel rohumaadel on see tavapäraselt 3–5 liiki.“ puhul leiame, et praegune tekst alahindab looduslike niitude taimeliikide arvu. Juhime tähelepanu, et Laelatu puisniidult on leitud 546 liiki soontaimi ning seal on ühelt ruutmeetrilt loendatud 76 liiki soontaimi. Peatükis 6.1.2 on esitatud järgnev lõik: „Kuna väärtusliku püsirohumaa hooldamisel ei ole seatud muid lisatingimusi elupaiga ja liikide kaitseks (nt hekseldamise keeld või hilisem niitmise alustamise kuupäev), on teatav oht, et liigirikaste alade valel ajal või valede meetoditega hooldamine vähendab liigirikkust. Seetõttu on oluline, et maahooldajatele tagatakse teave ala väärtustest, s.h kaitsealustest liikidest, ning sobivatest/soovituslikest maahoolduspraktikatest. (Vt ka märkusi allpool tolmeldajate teema all).“. Keskkonnaministeerium on teinud ettepaneku, et põhisissetuleku toetuse raames tuleb hekseldamise aeg viia 30. juuli ning 15. augusti vahele. Väärtuslike rohumaade meetmelehes on tingimused seatud arvestades põhisissetuleku tingimusi (tuginedes vastavale tööle 8). Samas peatükis on põllulindude arvukusele otseste või kaudsete positiivsete mõjudega sekkumistena nimetatud näiteks „poolloodusliku koosluse sekkumisse integreeritud lisatingimust niitmata ala jätmiseks ning võimalust jätta ühel puhkeaastal ala niitmata (kui elupaiga seisund võimaldab), samuti lisategevust käsitsi niitmiseks.” – palume lisada täienduse „maaspesitsevate lindude puhul alustatakse niitmist 15. juulist”. Lause „Taimekaitsevahendite kasutamise piirangud on seatud mitmesse 6 Vahter, T., Sepp, S-K., Vasar, M., Liu, S., Oja, J., Öpik, M., Astover, A., Penu, P., Tamm, I., Tamm, Ü., Talgre, L.,Hiiesalu, I. 2020. Põllumajandusliku maakasutuse mõju mullaelustikule: seened mulla bioloogilise seisundi indikaatorina. Uuringu lõpparuanne. Koostatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse Keskkonnaprogrammi projekti „Põllumajandusliku maakasutuse mõju mullaelustikule: seened mulla bioloogilise seisundi indikaatorina (15.12.2018−9.12.2020)“ raames. Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2020-04/linnud_2019.pdf 7 https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2020-04/linnud_2019.pdf 8 https://www.etag.ee/wp- content/uploads/2021/01/RITA2_59_MEM_ARUANNE_Elurikkuse_s%C3%A4ilitamine_p%C3%B5llumajandus maal_Tartu_%C3%9Clikool_2020.pdf 3 sekkumisse – keskkonnasõbralik majandamine, ökoalad, karjatava püsirohumaa toetus, mulla- ja veekaitsetoetus, väärtusliku püsirohumaa säilitamine, mesilaste korjeala jm.” puhul juhime tähelepanu, et keskkonnasõbraliku majandamise puhul on taimekaitsevahendite piirangud väga väikese mõjuga ning osaliselt ka keskkonda/elurikkust kahjustavad (nt glüfosaadi ajalise kasutamise piirang). Peatükis 6.2 on järeldatud, et „ÜPP strateegiakava ellu viimine ei ohusta seega tõenäoliselt Natura 2000 alade kaitse-eesmärke ega alade terviklikkust. Natura asjakohase hindamise läbi viimine strateegiakava tasemel ei ole vajalik.”. Tulenevalt KeHJS § 33 lõike 1 punktist 4, Euroopa Komisjoni ning Eesti Natura mõju hindamise juhistest tuleb asjakohane hindamine läbi viia juhul, kui ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Seetõttu tuleb praeguse sõnastuse alusel (tõenäoliselt ei ohusta) asjakohane hindamine läbi viia. Mõju välistamiseks Natura 2000 aladele tuleks kõikidele peatükis nimetatud sekkumistele, kus teoreetiliselt võib kaasneda negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, ÜPP strateegiakavas välja tuua, et investeeringud ei tohi negatiivselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Peatükis 6.3.2 on mitteammendavalt loetletud ÜPP strateegiakava sekkumised, mis KSH eksperdi hinnangul panustavad pinna- ja põhjaveele avalduva mõju leevendamisesse. Juhime tähelepanu, et HPK 4 (maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded) nõude sisu (puhverribade rajamine vooluveekogude äärde) tuleks üle kontrollida (1 m veekaitsevööndi korral). Komisjoni dokumentides on antud paindlikkus: „In areas with significant dewatering and irrigation ditches, Member States may adjust, if duly justified for those areas, the minimum width in accordance with specific local circumstances.“. Sekkumise „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuses sisalduv talvine taimkate, glüfosaadipiirang, säästliku toitainekasutuse abivahendi kasutamine (mööndustega)” kontekstis märgime, et senine ajaline glüfosaadi kasutmaise piirang ei ole vähendanud glüfosaadi ning selle laguproduktide sisaldust veeproovides9. Samuti palume samas peatükis esitatud lause „Pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks koostatavates veemajanduskavades on ÜPP strateegiakava sekkumised välja toodud kui üks olulisemaid vahendeid põllumajanduse mõju vähendamisel pinna- ja põhjaveele.“ puhul täpsustada, kas siinkohal viidatakse perioodi 2015–2021 veemajanduskavadele või perioodi 2021–2027 veemajanduskavade eelnõudele. Samas jätab lause tervikuna eksliku mulje justkui muid põllumajanduse mõju vähendamise meetmeid veemajanduskavades kavandatud ei oleks. ÜPP strateegiakava sekkumised on osa täiendavate meetmete paketist (lisaks neile on ka teisi täiendavaid meetmeid) ning olulise bloki moodustavad ka põhimeetmed. Peatükis 10 on ühe põhijäreldusena öeldud, et „Võib siiski eeldada, et üksnes välja töötatud ÜPP strateegiakava sekkumiste rakendamisega (ja strateegiakava rakendamise üsna lühikese perioodi jooksul) ei lahendata kõiki valdkondlikke probleeme (nt põllulindude arvukuse tugev langustrend) ega saavutata rahvusvaheliste lepetega seatud keskkonnaeesmärke (nt veekogude hea seisund).“. Leiame, et põllulindude arvukus sõltub rakendatavatest põllumajandusmeetmetest. ÜPP strateegiakava paneb omakorda paika erinevad põllumajandusmeetmed. Seega on ÜPP meetmetel tugev mõju põllulindude arvukuse trendile. Veekogude seisund sõltub maakasutusest, sh põllumajandusest ja maaparanduslike tööde ulatusest. KSH aruande vastavad peatükid 6.1 ja 6.3 – kus muu hulgas käsitletakse maaparanduse mõju veekogude seisundile ja elurikkusele – peaks sisaldama ka soovitusi, kuidas parandada läbi ÜPP tegevuskava veekogude seisundit ja elurikkust. Tugevamalt tuleb rõhutada keskkonnakaitseliste leevendusmeetmete vajalikkust ning kohustuslikku elluviimist. Põhijärelduse „KSH raames ei tuvastatud selgelt ilmnevat ja/või olulist negatiivset keskkonnamõju ÜPP strateegiakava rakendamisest.“ kontekstis palume vaadata varasemat Keskkonnaministeeriumi märkust Tabeli 3 kohta. 9 https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:341859 4 Järgnevalt on esitatud märkused ja ettepanekud KSH aruande lisa 3 kohta. Sekkumise nr 0.1 juurde lisada täiendus: „Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi ülesehitamisel tuleb tagada keskkonnakaitse, säästev areng, jäätmetekke vähendamine ning ringmajanduse tegevuskava läbiv integreerimine.“. Sekkumist nr 0.2 või 0.3 täiendada järgnevaga: „Põllumajanduses kasutatavate toodete pakendamisel on oluline eelistada ringlussevõetavaid tooteid (nt silokiled) ning teisesest toormest valmistatud tooteid (nt maasikakiled vms) jm põllumajandusplast. Võimalusel võiks põllumajandusplasti tootjad suunata põllumajandusplasti jäätmed jäätmekäitlejale, kes suudab teostada põllumajandusplastijäätmete ringlussevõttu ning toota neist põllumajanduses kasutatavaid teatud tooteid, nt maasikakiled, kattekiled vms.“. Sekkumise nr 0.2 puhul lisada ka jäätmetekke vähendamine ja säästlik ning teadlik tarbimine. Sekkumisega nr 1.9 ei tohiks kaasneda veekogudele negatiivset mõju, täiendavat hüdromorfoloogilist koormust (nt eesvoolude uuendamisel), vee-elustiku elutingimuste halvenemist jm, kuid seda ei saa kuidagi välistada. Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030 sedastab muu hulgas, et maaparandusalased õigusaktid ja praktikad peavad senisest paremini arvestama kliimamuutuste- ja keskkonnaaspektidega, samuti peab senisest enam teavitama maaomanikke maaparandussüsteemide korrashoiu vajalikkusest (p 120, lk 39). Teeme ettepaneku, et igasuguste maaparanduslike projektide puhul peaks olema kohustuslik leevendavate keskkonnatingimuste sisseviimine (lammi- ja lodualad, settebasseinid jmt). Samuti tuleb tähelepanu pöörata maaparandussüsteemi kumulatiivsele mõjule. Sekkumise „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“ puhul teeme ettepaneku, et selliste projektide puhul tuleks kaasata ka hüdrobioloog ning eraldi toetust tuleks anda ka keskkonnakaitseliste puhveralade (lammialad, settebasseinid) puhastamiseks, mitte ainult juhul kui maaparandussüsteemi rekonstrueeritakse. Sekkumise nr 8.4 selgituses on öeldud, et „Kõrvalsaaduste ja jääkide kasutamine energia tootmiseks vähendab vajadust fossiilsete kütuste põletamiseks ning on seeläbi kaudse positiivse mõjuga välisõhu kvaliteedile ja kliimaeesmärkide täitmisele.“ – soovitame sõnastada lause ümber, asendades sõna „kõrvalsaaduste“ sõnaga „jäätmete“. Kuigi bioressursside kasutamine energia tootmisel loob võimaluse fossiilsete kütuste asendamiseks, rõhutame olulisust väärindada bioressursse jäätmehierarhia kõrgematel tasemetel kui seda on energia tootmine. Jäätmehierarhia kohaselt eelnevad jäätmete energiakasutusele prioriteetide järjestuses jäätmetekke vältimine, korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt. Kui biolagunevatest jäätmetest toodetakse energiat anaeroobse kääritamise kaudu, võib samuti tegu olla ringlussevõtuga, kuid seda vaid sellisel juhul, kui biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk sertifitseeritakse tootena. Sekkumise 1.1 puhul on selgitatud, et põhilise sissetulekutoetuse taotlejad peavad vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi ning peatükis 4.2 sätestatud tingimuslikkuse nõudeid. Teeme ettepaneku kaaluda nõuete lisamist toetustele: toetuse saajad peaksid täitma ka jäätmetekke vähendamise ja jäätmehierarhia nõudeid (jäätmetekke vähendamine, korduskasutamine). Minimaalseks nõudeks peaks olema see, et kogutakse põllumajandusplasti jäätmeid lahus muudest jäätmetest ning võetakse kasutusele meetmed, et vältida nende segunemist teiste jäätmetega. Seoses sekkumisega „keskkonnasõbralik majandamine“ teeme ettepaneku kaaluda nõuete lisamist toetustele selliselt, et tootjad peavad täiendavalt panustama ka põllumajanduse keskkonnamõjude vältimisse ja leevendamisesse (sh jäätmetekke vähendamine, säästlik ja teadlik tarbimine ning oma tegevusega ringmajanduse toetamine). Tootjad peavad järgima jäätmetekke vältimise üldnõudeid. Tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Selleks tuleb: - rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat; - rakendada säästvaid tootmis- ja tarbimismudeleid, sh kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on korduskasutatavad, parandatavad või võimalikult pika kasutusajaga ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral; - koguda põllumajandusplasti jäätmeid lahus muudest jäätmetest ning võtma kasutusele meetmed, et vältida nende segunemist teiste jäätmetega. Sekkumise „põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ puhul teeme ettepaneku lisada võimalusel juurde, et investeeringutoetust on võimalik taotleda tegevuseks, mis 5 otseselt panustavad jäätmetekke vähendamisesse (nt püsivate nõuetele vastavate silohoidlate ehitamine, millega vähendatakse põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete teket) või toetavad põllumajandusjäätmete kogumiskastide või katusealuste ehitamist, et suurendada põllumajanduses tekkivate jäätmete taaskasutamist ning vältides nende segunemist teiste materjalide ja jäätmetega. Selgitame, et põllumajandusplasti jäätmete taaskasutamise võimaldamiseks on vaja, et põllumajandusplast oleks võõristest puhas. Seetõttu peaksid põllumajandusplasti kasutajad koguma põllumajandusplasti jäätmeid lahus muudest jäätmetest, et vältida nende segunemist teiste jäätmetega. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt on jäätmekäitlejaid, kes on valmis tootma põllumajandusplastist tekkinud jäätmetest põllumajanduskilet (maasikakile, kattekile), kuid põllumajandusplasti (silo jms) tootjate hinnangul ei ole põllumajandustootjad valmis teisesest toormest valmistatud põllumajanduskile ostma ehk puudub turg. Põllumajandusplasti osas võiks kaaluda toetusi asendamaks põllumajandusplast keskkonnasõbralikumate materjalidega ehk ringlussevõetava materjaliga või korduskasutatava materjaliga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma Asekantsler Teadmiseks: pr Eveli Naaris, [email protected] Ann Riisenberg, 626 2828, [email protected] Eda Andresmaa, 626 2987, [email protected] Eleri Pulk, 626 2872, [email protected] Kadri Möller, 626 2876, [email protected] Kaire Märtin 6260733, [email protected] Merit Otsus, 626 2903, [email protected] Piret Otsason, 626 2859, [email protected] Rainer Persidski, 626 2973, [email protected] Reeda Iismaa, 626 2857, [email protected] Teele Jairus, 626 2886, [email protected] 6  Maaeluministeerium Teie: 21.10.2021 nr 4.3-1/756 Meie: 22.11.2021 nr 1-7/312 Ettepanekud „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta Eesti Linnade ja Valdade Liit edastab oma ettepanekud „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule alljärgnevates punktides: 1. Jäätmete käsitlus antud dokumendis on liiga üldine. Põllumajanduses tekkivad jäätmed on enamasti taaskasutatavad, tekib nn „suletud tsükkel,“ mille soovitame selgemini lahti kirjutada. 2. Iseenesest on loodushoid oluline ja positiivne, nagu ka looduskaitse ja põllumajanduse interdistsiplinaarne käsitlus. Kuid põllumajanduspoliitika kujundamise juures peaks see siiski olema tasakaalus teiste üldiste eesmärkidega nagu eelkõige toiduga kindlustatus (toidu tootmine), aga samuti vastupidava ja mitmekesise põllumajandussektori kujundamine ning maapiirkondade sotsiaal-majandusliku olukorra parandamine (nt ettevõtluse ja töökohtade säilitamine maal). Seepärast tuleks hoiduda liigsest looduskaitselisest (sh Natura alade laiendamise) survest endistele ja praegustele põllumajandusmaadele. Maaomanike lõikes tuleks samuti arvestada, et maaomanikule jääb ka looduskaitselistest piirangutest vaba maad toidu tootmiseks/põllumajanduseks põllupidamise mõttes (probleem puudutab eelkõige läänepoolset Eestit, rannikualasid ja saari). KSH aruandes (lk 14) mainitakse, et “Euroopa keskkonnaameti 2020. a raportist selgub, et EL on 2020 elurikkuse eesmärkide saavutamisega ajakavast maas. Üldjoontes kavakohane on olnud maismaa- ja merekaitsealade määramine, kuid valdav osa ökosüsteemide ja looduskaitsega seotud eesmärkidest on täitmata. Eesti looduskaitse arengukava täitmise hindamisest selgub, et ka mitmeid Eestis seatud liikide ja elupaikade seisundi sihttasemeid ei ole saavutatud.“ Kuidas seda mõista, kas kaitsealuseks võeti maid, kus ei olnudki tegelikult kaitsealuseid liike ja/või liigilist mitmekesisust või muutus olukord peale kaitse-eeskirjade kehtestamist ja senise tegevuse piiramist, mis selle ala seni looduväärtuslikuna hoidis? _____________________________________________________________________________________________________ Roosikrantsi 12/1 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001 10119 Tallinn www.elvl.ee [email protected] Estonia  3. Vesiviljelus/toit merest (nt vetikakasvatus) pole antud dokumendis üldse käsitlust leidnud (vaatamata kohati soodsatele tingimustele). Teeme ettepaneku dokumenti vastavas osas täiendada. 4. Kui ühelt poolt on põllumajandusmaad uuesti kasutusele võetud, leidub ka piirkondi, kus põllumajandusmaad on kasutusest ajutiselt või pöördumatult väljas. Näiteks, kas saartel pole põllumaa osakaal võrreldes varasemate kümnenditega vähenenud, samas püsirohumaade (sh pärandniitude) kooslused on püsinud ning põldude arvel pigem kasvanud? KSH aruandes on märgitud piirkondadena, kus põllumajandusmaad on pöördumatult kasutusest välja langenud, Tallinna ja Tartu lähitagamaad, kus alates 2000. aastate algusest on arendatud ulatuslikke elu- ja tööstusrajoone. Seetõttu on oluliseks muutunud ja fookusesse tõstetud väärtusliku põllumajandusmaa ja kõrge boniteediga muldade kaitse. Leian, et põllumaade kasutuse muutusi on käsitletud liiga üldistatult ning Eesti lõikes tuleks välja tuua piirkondlikud erisused põllumaade kasutuse muutustes. 5. Tekkis küsimus, miks suunatakse alustava ettevõtja põllumajandustoetus eeskätt noortele (nt lause „põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“)? Kas ei peaks strateegiakava koostamise käigus uurima, kes on olnud seni ja kes on perspektiivsed maale elama asujad ning kes neist või juba olemasolevatest elanikest sooviksid alustada ettevõtlusega? Või siis mainida üldisemalt põllumajandustoetuste laiendamist lisaks noortele ka keskealisetele ja vanematele inimestele? Lugupidamisega /allkirjasatud digitaalselt/ Veikko Luhaäär tegevdirektor Eesti Linnade ja Valdade Liit  Meie: 27.12.2021 nr 4.3-1/960 „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021-2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Austatud koostööpartner! Valminud on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne. KSH on algatatud maaeluministri 18. juuli 2019. aasta käskkirjaga nr 98 ning „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §33 lõike 1 ning §35 lõike 2 alusel. 2021.a. detsembris Maaeluministeeriumi ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ ekspertide koostöös valminud KSH aruanne annab ülevaate ÜPP strateegiakava sisust, teiste asjakohaste planeerimisdokumentide seotusest, mõjust keskkonnale, korraldamise ja avalikkuse kaasamise tulemustest ning ilmnenud raskustest. KSH aruande lisas 4 on välja toodud asjaomaste asutuste esitatud ettepanekud ning nendega arvestamised koos vastavate selgitustega. KSH aruandega on võimalik tutvuda avalikustamise perioodil 30.12.2021 kuni 20.01.2022 järgmistes kohtades: 1. Maaeluministeeriumis Lai tn 39 // Lai tn 41, Tallinn tööpäevadel 10-16 (valvelaud) 2. Maaeluministeeriumi veebilehel https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/upp- strateegiakava-2021-2027/seire-ja-hindamine KSH aruande kohta saab esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi Maaeluministeeriumi aadressil Lai tn 39 / Lai tn 41, 15056 Tallinn või e-posti aadressil [email protected] kuni 20.01.2022 KSH aruande avalik arutelu toimub 21.01.2022 kell 14:00 Maaeluministeeriumi suures saalis esimesel korrusel ja elektroonselt ZOOM keskkonna vahendusel. Avalikus arutelus osalemisel kohapeal on kohustuslik majja sisenemisel esitada turvatöötajale COVID-19 läbipõdemise/vaktsineerimistõend koos isikut tõendava dokumendiga ja kanda maski. Palume teada anda osalemise soovist hiljemalt 17. jaanuariks 2022 e-posti aadressil [email protected]. Võimalusel palume kaaluda osalemist ZOOMi vahendusel, registreerunutele saadame ZOOMi lingi arutelul osalemiseks. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lisad: 1. YPP_strateegiakava_KSH_aruanne.pdf 2. YPP_KSH_Lisa_2_vastavusanalyys_271221.pdf 3. YPP_KSH_Lisa_3_sekkumiste_hindamine_271221.pdf 4. YPP_KSH_Lisa_4_seisukohtadega_arvestamine_271221.pdf 5. YPP_KSH_Lisa_5_KSH_saabunud_ettepanekud.zip Sama: Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Kultuuriministeerium Siseministeerium Kaitseministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaamet Põllumajandus- ja Toiduamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Põllumajandusuuringute Keskus Eesti Keskkonnaühenduste koda Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021-2027 ettevalmistava juhtkomisjoni liikmed Anne Laura Laur 625 6296 [email protected] 2 (2)