Vastuskiri

Jaak Aab Teie 25.11.2021 nr 1.1-10.1/8339-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 28.12.2021 nr 1-12/2351-2 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Esitasite kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kultuuriministeerium kooskõlastab eelnõu üksnes järgmise märkusega arvestamisel. Eelnõuga kavandatavate muudatustega on plaanis kaotada kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS) nii valdkondlikud (v.a ettevõtlus) kui ka institutsionaalsed ülesanded. Teiste hulgas puudutab see kultuuritööd. Kultuurikorraldusele võib see tähendada kolme arengut: 1) kultuurikorraldus jääb eriti väiksemates omavalitsusüksustes kohaliku omavalitsuse poolse toetuseta, mis 2) sunnib keskvalitsust rahastama suuremat osa kultuurikorraldusest ja 3) looma eraldi õiguslikku lahendust, et täpsustada kohaliku omavalitsusüksuse (edaspidi KOV) ja keskvalitsuse rolle kultuurikorralduse toimimise tagamisel kõikjal Eestis. Sellest lähtudes kahtleme, kas pakutud muudatused täidavad seletuskirjas välja toodud eesmärke vähendada dubleerimist õigusloomes, KOV-idele kohustuste ettekirjutamist ning kõigi valdkondade kohalikke olusid arvestava arengu tagamist ja jätkusuutlikkust. Kultuurivaldkonnas loovad kavandatud muudatused vajaduse nii uue õigusloome kui ka riigipoolse lisarahastuse järele ja võtavad initsiatiivikatelt kultuurikorraldajatelt ära kohapealse toe. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt peame me tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kui Kultuuriministeeriumil on Vabariigi Valitsuse seaduse § 62 lõike 1 järgi kultuuritöö korraldamise kohustus, siis KOV-idel tulenevalt plaanitud KOKS-i muudatusest seda kohustust enam ei ole. Kultuuriministeerium on arvestanud nii õigusloomes kui ka teistes strateegilistes dokumentides, et KOV-ide kultuuriga seotud ülesanded on sätestatud KOKS-is. Soomes, mida eelnõu seletuskirjas näitena tuuakse, on kultuurikorraldus reguleeritud eraldi seaduses. Samas on Eestis siiani lähtunud KOKS-is sätestatust. Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et kuna pärast 2017. aasta haldusreformi on KOV-ide enesekorraldusevõimekus suurenenud, saab neile anda võrreldes praegu kehtiva KOKS-iga vabamad käed. Samas on teada, et KOV-id on endiselt ebaühtlased nii oma suuruse, elanike arvu kui ka rahaliste võimaluste poolest. See tähendab ühtlasi, et KOV-id peavad tegema oma vahendite kulutamisel valikuid ning ilmselt jäävad valikute puhul kaotajaks just „pehmed tegevused“, sh kultuurikorraldus. Olles erinevate KOV-idega suhelnud, oleme korduvalt kuulnud, et kultuuriga tegeldakse, sest KOKS seab sellise kohustuse. KOKS-i muutes tekib oht, et Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 kultuurikorraldus jääb vaakumisse, kus halvemal juhul ei vastuta kohalikul tasandil selle eest keegi või tegelevad sellega ainult vabatahtlikud entusiastid. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et KOV-id täidavad edaspidigi vabatahtlikult erinevaid ülesandeid, ka juhul kui need seadusest ei tulene. Vajadus lisada eelmisel KOKS-i muutmisel kultuurikorraldus tugines just teadmisele, et KOV-id ei rahastanud kultuurikorraldust piisavalt, kuivõrd puudus seadusest tulenev kohustus. Samas ei ole eelnõu seletuskirjas täpsustatud, millele tugineb vabatahtliku tegutsemise eeldus, kas KOV-id on selle kohta selgelt sõna võtnud või on selles tehtud vastavaid uuringuid. Seletuskirjas viidatakse ka, et „kultuuritöö on üks neist ajalooliselt KOV võimkonda kuulunud küsimustest, mille täitmist võib eeldada ka edaspidi“. Kultuuritöö ilmselt ei ole selline tegevus, mille puhul võiks jääda eeldamisele tuginema. See on meie kõigi jaoks oluline Eesti riigi püsimise alus, et kõikjal üle Eesti oleksid mitmekesised võrdsed võimalused nii kultuuris osalemiseks, kultuuriürituste korraldamiseks kui ka kultuuri loomiseks. Seadusest tuleneva kohustusega võib vastutus hajuda ning mõni KOV väheste teadmiste või ressursside tõttu teha valikuid kultuurivaldkonna kahjuks. Jättes KOKS-i alles olulised tegevusvaldkonnad ei tähenda see KOV-idelt paindlikkuse võtmist kohalike elu korraldamiseks piirkondlike vajaduste põhjal. Kui valdkondlikud kohustused, näiteks kultuurikorraldus, on KOKS-is sätestatud, jääb KOV-ile endiselt lai enesekorraldusõigus selle kohta, kuidas ja milliste asutuste ja struktuuride kaudu seda ellu viia, lähtudes ka kogukonna soovidest, piirkondlikest kultuurilistest eripäradest ning kultuuripärandist. See tähendab, et KOKS ei pane liigseid kohustusi, vaid loob ühtse tegutsemiskeskkonna ja reeglistiku kõigile KOV-idele. Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et KOV-i täidetavate valdkondlike ülesannete alast praktikat ja muudatusvajadusi peab hindama iga valdkonnaministeerium ise ning nägema vastavad muudatused ette eraldi eelnõudes. Nagu eespool toodud, siis kultuurivaldkonnas vastavad seadused puuduvad, kus oleks või saaks tulevikus eelnõude kaudu näha ette tegevusi või ülesandeid ka KOV-idele. Kultuurivaldkonnas on vaid üksikud spetsiifilised valdkondlikud seadused (nt etendusasutuse seadus, muuseumiseadus, rahvaraamatukogu seadus), mis määratlevad vastava valdkonna rahastamise aluseid. Näiteks etendusasutuse seaduses sätestatakse ainult keskvalitsuse toetuspõhimõtteid ning KOV-idele lisaülesannete andmist ei planeerita (seaduse muutmise eelnõu on praegu Riigikogus menetlemisel). Oleks ka ebamõistlik määrata KOV-idele kultuurivaldkonnas kohustusi ainult nendes valdkondades, kus eriseadused olemas on. Samuti ei pruugi olla tõhus soovitus juhendada KOV-e riiklike arengukavadega. On oluline, et ka seaduse tasandil oleks vastutus kultuuri edendamise eest selgelt määratletud. Kultuurivaldkonnas puuduvad põhialused, mis võiks olla suunav dokument nii riikliku kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Hiljuti Vabariigi Valitsuses kinnitatud „Kultuuri arengukava aastani 2030“ seda ei ole ning strateegiliste dokumentide struktuurist lähtudes see ka ei saa KOV-idele eraldi ülesandeid või suuniseid anda. Ebaselgeks jääb seletuskirjas antud soovitus sõlmida kultuurielu korraldamiseks KOV-idega lepinguid. Siiski, arvestades KOV-ide arvu, on küllaltki keerukas Kultuuriministeeriumil (ja teistel ministeeriumidel) hakata KOV-idega eraldi valdkondlikke lepinguid sõlmima – sama kehtib ka KOV-ide vaatest. Sellised läbirääkimised tõstavad põhjendamatult kõigi töökoormust. Mõistlikum on teha seda just KOKS-i tasandil, mis on kõikidele KOV-idele kohalduv õiguslik alus. Kultuuriministeeriumi ettepanekud: 1. Lisada §-i 6 sarnaselt ettevõtluse arendamisega omavalitsusüksuse ülesandena: luua eeldused ja tingimused kultuuritöö korralduseks ja vahendamiseks.  Tegemist oleks raamülesandega, mis ei piira omavalitsusüksuste vabadust ise otsustada või teha sobivaid valikuid kultuuritöö korraldamisel. Kultuurivaldkonnal puudub nimetatud valdkondlik seadus, mis reguleeriks omavalitsusüksuse kohustust ja vastutust kultuuri valdkonnas. Sellise seaduse loomist ei ole me seni otstarbekaks pidanud. Juhul kui kultuuritöö ülesanne KOKS-ist välja võetakse, oleme sunnitud seda tegema. Samuti annaks kultuuritöö korralduse ülesande sissetoomine KOKS-i parema aluse, et kaasata kohaliku omavalitsuse esindajaid aruteludesse kultuuritöötaja keskmise palga üle koostöös keskvalitsuse ja TALO-ga. 2. Asendada eelnõu § 37 lõike 2 punktis 1 „kultuuriline keskkond“ sõnaga „kultuurivaldkond“. Kultuuriline keskkond on liialt kitsas tegevusvaldkond. Meile teadaolevalt ei ole kultuuriosa omavalitsusüksuste pikaajalistes arengusuundumustes põhjalikult kajastatud. Toetame kindlalt kultuurivaldkonna sisulist ja arvestatavat kajastamist omavalitsusüksuste arengukavades. 3. Täiendada eelnõu § 373 lõike 3 punkti 1 sõnaga „kultuurilise“: „1) majandusliku, sealhulgas ettevõtluskeskkonna, sotsiaalse ja kultuurilise ning rahvastiku ja selle tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;“. Arvestades eeltoodud selgitusi, et Kultuuriministeeriumi arengukavas puudub võimalus anda suuniseid või ülesandeid KOV-ile, on oluline, et kultuuri pikaajalised suundumised ja vajadused oleksid kajastatud maakondlikes arengustrateegiates. Kuna eelnõu § 373 lõike 2 alusel on maakonna arengustrateegia omavalitsusüksuste ülene ning võib olla ka piirkondlik arengustrateegia ja on muu hulgas aluseks omavalitsusüksuste ühiste investeeringute kavandamisel, on oluline seal punktis välja tuua kultuurivaldkond. Tulevikus on otstarbekam olulisi kultuuriobjekte kavandada ning edaspidist majandamist planeerida omavalitsuste koostöös. Samuti puudutab see erinevate suurte piirkondlike kultuurisündmuste planeerimist ja nende jätkusuutlikku toimimist. Nende tegevuste eesmärgistamiseks pikaajalises vaates peaks kultuurivaldkond olema kohustuslik osa maakondlikust arengustrateegiast. 4. Eelnõu § 63 lõikes 3 on määratletud, et omavalitusüksuste liitude eesmärk on säilitada ja edendada maakonna kultuuritraditsioone. Eelnõu § 6 lõike 1 järgi on omavalitsusüksuste ülesanne ühiselt kavandada maakonna, sh selle ettevõtluskeskkonna, arengut ja suunata vastavate strateegiate elluviimist. Paragrahvi 6 lõike 2 kohaselt antakse nimetatud ülesanne kõigi maakonna omavalitsusüksuste otsustega täitmiseks omavalitsusüksuste maakondlikule või piirkondlikule liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele omavalitsusüksusele või omavalitsusüksuste ühisametile või -asutusele või omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühingule või sihtasutusele. Oleme seisukohal, et maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine peaks olema fikseeritud ka teiste ühistegevusele suunatud koostööorganite juures. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Katre Väli 628 2212, [email protected] Merle Põld 628 2347, [email protected]