Toetuse osalise tagasinõudmise otsus

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 27.12.2021 nr 225 Toetuse osalise tagasinõudmise otsus Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 3, kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 19 lõike 1 punkti 2 alusel ning kooskõlas kultuuriministri 22. juuni 2021. a käskkirjaga nr 106 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine““ (edaspidi taotluse rahuldamise otsus): 1. Teen otsuse nõuda Eesti Purjelaualiit MTÜ-lt (edaspidi toetuse saaja) osaliselt tagasi projekti toetus summas 4635 eurot. 2. Tuginedes määruse § 19 lõikele 7 tasaarveldan punktis 1 nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa sama projekti raames teise osamaksena väljamaksmisele kuuluva toetuse summaga ning tunnistan osaliselt, punktis 1 nimetatud summa ulatuses, kehtetuks taotluse rahuldamise otsuse punkti 1 alapunkti 1.4. 3. Toetuse tagasinõude faktiline ja õiguslik alus. Toetuse saaja esitas 6. jaanuaril 2021 Kultuuriministeeriumile taotluse projekti „Purjelaua olümpia ettevalmistusklassi Techo293 Euroopa meistrivõistlused Tallinnas 2021“ (edaspidi projekt) elluviimiseks summas 90 108 eurot. Kultuuriministeerium vaatas taotluse läbi, tunnistas taotleja ja taotluses kavandatavad tegevused taotlusvooru tingimustele vastavaks ning rahuldas taotluse osaliselt summas 85 000 eurot. Määruse § 17 lõike 2 kohaselt makstakse toetus välja osade kaupa. Kuni 75% toetusest makstakse ettemaksena toetuse saaja esitatud maksetaotluse ja ettemakse prognoosi alusel enne kulude abikõlblikkuse tõendamist. Ülejäänud osa toetusest makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 6 kohaselt eraldab toetuse andja toetuse saajale 55 000 eurot määruse § 17 lõike 2 kohaselt ettemaksena ning 30 000 eurot maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist ja lõpparuande kinnitamist. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 6 kohaselt esitab toetuse saaja projekti lõpparuande koos kuludokumentidega ning projekti raames toetatud sündmuse majandusliku mõju analüüsiga hiljemalt 15. septembril 2021. Tuginedes määruse § 18 lõikele 4 pikendatakse  aruande esitamise tähtaega kuni 30. novembrini 2021. Aruande esitamise tähtaja pikendamise põhjus on majandusliku mõju analüüsi koostamiseks kulunud planeeritust pikem aeg. Toetuse saaja esitas projekti lõpparuande ja esialgse majandusliku mõju analüüsi toetuse andjale 30. novembril 2021 ning korrigeeritud majandusliku mõju analüüsi 7. detsembril 2021. Määruse § 3 lõike 2 kohaselt peab toetuse andmise tulemusena riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu olema vähemalt võrdne toetuse 1,2 kordse suurusega. Toetuse saaja peab maksutulu tõendama majandusliku mõju analüüsi kaudu. Määruse § 3 lõike 1 kohaselt arvestatakse täiendavat maksutulu rahvusvaheliste kaaskorraldajate ja välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt ning välisosalejate ja väliskülastajate Eestis tehtud kuludelt. Toetuse saaja esitatud lõpparuande ja Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusliku mõju analüüsi kohaselt olid välisosalejate ja nende kaaslaste tehtud kulud koos välisosalejate osavõtutasudega arvestuslikult 700 375 eurot. Välisriikide osalejate ja nende kaaslaste Eestisse toodud maksutulu oli arvestuslikult 96 438 eurot, mille kohaselt on võimalik projekti toetada 80 365 euroga. Määruse § 19 lõike 1 punkti 2 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks mh, kui määruse § 3 lõikes 2 nimetatud tulemust ei saavutata. 4. Toetuse saaja selgitused. Osalejate Eestis viibimise aeg oli mõjuanalüüsi tulemusel planeeritust lühem. Mõjuanalüüsi raames saadetud küsimustikule ei vastanud kõik osalejad ja seetõttu ei ole mõjuanalüüsi tulemused täpsed, vaid hinnangulised. Vähemalt viis koondist (u 50 võistlejat) saabusid võistlustele peaaegu nädal varem, mis kindlasti tõstab keskmist päevade/ööde arvu. Samuti on oluline rõhutada, et COVID-19 keerulise olukorra tõttu võisid võistlejad ja lapsevanemad planeeridagi lühemat kohalolekuaega, et mitte sattuda piirangutest tingitud reisitõrgetesse. Eestis tehtud kulutused ühtivad suurusjärgu mõttes planeerituga (planeeritud oli 112 eurot, mõjuanalüüsi tulemusel 120,5 eurot). Taotluse kohaselt prognoositi 590 väliskülalist, kes viibivad siin keskmiselt 12 päeva. Tegelikult saabus 625 väliskülalist, kes viibisid Eestis keskmiselt 9,3 päeva. 5. Kultuuriministeeriumi seisukoht. Tulenevalt ülaltoodud asjaoludest ja tuginedes määruse § 19 lõike 1 punktile 2 vähendatakse toetuse osalise tagasinõudmise otsuse tegemisel toetust 4635 euro ulatuses, tasaarveldades summa sama projekti raames teise osamaksena väljamaksmisele kuuluva toetuse summaga. Teise osamaksena makstakse toetuse saajale välja 25 365 eurot. Toetuse saaja on määruse § 14 lõike 2 kohaselt ära kuulatud ning vastuväiteid ei esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik