Kiri

Tallinna Ülikooli rektor professor Tõnu Viik Teadmiseks: Haridus- ja teadusminister Liina Kersna Kultuuriminister Tiit Terik 11.11.2021 Nr 1-19/710 Lugupeetud Tallinna Ülikooli rektor professor Tõnu Viik, Pöördun Teie poole seoses Tallinna Ülikoolis kujunenud olukorraga, mis näeb ette peatada vastuvõtt infoteaduse eriala bakalaureuseõppesse aastal 2022. Ülikooli plaan mõjutab tugevalt kogu Eesti raamatukogunduse tulevikku. 2022. aasta on Kultuuriministeerium kuulutanud raamatukogude aastaks. Seda ootamatum on ülikooli kava infoteaduse bakalaureuseõppesse vastuvõtu peatamiseks nii erialakogukonnale kui ka infoteaduste akadeemilisele suunale. Plaani pole ülikool arutatud ka raamatukogu- ja infotegevuse eest vastutavate organisatsioonidega (nt Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, teadus- ja rahvaraamatukogud jt mäluasutused, kohaliku omavalitsuse organisatsioonid). Vastuvõtu peatamise otsus on äärmiselt läbimõtlemata ja mõjutab nii mälu- kui ka infosektorit ning kogu kultuuri valdkonda Eestis. Raamatukogudel ja teistel mäluasutustel on rahvusluse ja keele arengu ning identiteedi kujunemisloos väga tähtis roll – raamatukogude, arhiivide ja muuseumide kaudu tehakse informatsioon, kultuur ja teadmised kättesaadavaks ja tagatakse kõigile Eesti elanikele võrdsed võimalused - piiramatu juurdepääs informatsioonile ja teadmistele, riigi ja omavalitsuse teenuste toele ning võimalus end harida ja kultuurist osa saada. Eesti raamatukogudel seisavad lähiaastatel ees suured muutused, sest nad liiguvad üha enam info hoidjast nõustajaks, suunajaks ja harijaks ning muutuvad aina enam multifunktsionaalseteks info-, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalkeskusteks. Selleks on kultuuriministeeriumis peatselt valmis seadusemuudatused, mis viivad raamatukogude senise tegevuse ja toimimise täiesti uuele tasemele. Ka Eesti Rahvusraamatukogus alanud renoveerimine, mis päädib nii uuenenud hoone kui ka teenusekontseptsiooni rakendamisega 2026. aastal tingib omakorda suurenenud vajaduse täiendavate infoprofessionaalide järele, kellel on nüüdisaegne erialaharidus. Lisaks näitavad mitmed tööturu prognoosid (nt Mets, U., Viia, A. (2019). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele – kultuur ja loometegevus: etenduskunstid, käsitöö, museoloogia, muusika, raamatukogundus, sport. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda), et lähiajal lahkub tööturult suur hulk raamatukogu sektori tööjõust pensioniikka jõudmise tõttu ja see tekitab suurenenud vajaduse uute töötajate järele. Seega mõjutab vastuvõtu peatamine infoteaduse eriala bakalaureuseõppesse aastal 2022 tähelepanuväärselt raamatukogusid ja kogu infosektorit ning takistab nii infoühiskonna arengut kui ka eesti rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi elujõulist ja kestlikku arengut Eestis. Lisaks tekib lünk raamatukogu- ja infotöötajate erialahariduse järjepidevuses Eestis (Tallinna Ülikool on ainus ülikool Eestis, kus on siiani võimalik omandada infoteaduse alast haridust kõigil akadeemilise koolituse tasemetel: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes). Katkeb seni toiminud terviklikkus kutsestandardites nõutud oskuste tagamisel, mida siiani sidusalt pakutud bakalaureuse- ja magistriõppe raames. Pöördun Teie poole kogu raamatukogu- ja infosektori nimel, et Tallinna Ülikool näeks raamatukogu- ja infosektori olulisust ühiskonna arengus ja ei teeks pöördumatuid otsuseid, millel on tõsiseid tagajärgi nii Eesti kultuurile kui ka ühiskonnale. Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Janne Andresoo Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor