Ministeeriumid
11.11.2021 nr 1-4/20/1180-3
Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamise
ja kaitse-eeskirja eelnõude kooskõlastamiseks
esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Raikküla-Paka
maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu ja seletuskirja ning keskkonnaministri
määruse eelnõud, mis käsitlevad kaitstava looduse üksikobjekti Estonia mägi (Ees-mägi ja
Tagamägi) ja Raikküla Paka ning Mõisa nõmme kroonliudiku püsielupaikade kaitse alt
väljaarvamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: 1. Raikküla-Paka maastikukaitseala määruse eelnõu
2. Raikküla-Paka maastikukaitseala määruse eelnõu seletuskiri
3. Raikküla-Paka maastikukaitseala kaart
4. Kaitstava looduse üksikobjekti Estonia mägi (Ees-mägi ja Tagamägi) kaitse alt
väljaarvamise määruse eelnõu
5. Kaitstava looduse üksikobjekti Estonia mägi (Ees-mägi ja Tagamägi) kaitse alt
väljaarvamise määruse eelnõu seletuskiri
6. Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määruse nr 28 „Kaitsealuste seeneliikide
püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise määrus
7. Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määruse nr 28 „Kaitsealuste seeneliikide
püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise määruse eelnõu
seletuskiri
Sander Laherand, 5692 7990
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
11.11.2021
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn
Kaitstava looduse üksikobjekti Estonia
mägi (Ees-mägi ja Tagamägi) kaitse alt
väljaarvamine
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 alusel.
§ 1. Kaitse alt väljaarvamine
(1) Kaitstava loodusobjekti tüübi muutmise tõttu arvatakse kaitse alt välja Rapla maakonnas
Kehtna vallas Saunakülas paiknev Estonia mägi (Ees-mägi ja Tagamägi) (KLO4000015)1.
(2) Lõikes 1 nimetatud kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alt välja arvamisega seoses
tunnistatakse kehtetuks Rapla Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 24. novembri
1981. a otsuse nr 268 „Looduskaitse kohta Rapla rajoonis” lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad
kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektid Rapla rajoonis” jaotise „Põlispuude grupid ja
puudesalud” punkt 50 „Estoonia mägi (Ees-mägi ja Tagamägi)”.
§ 2. Kaitse alt väljaarvamise põhjendused
Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused loodusobjekti kaitse alt väljaarvamise kohta.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 4. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. juuni 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/269
algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse
seletuskirjas.
§ 5. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Sulgudes on märgitud keskkonnaregistri kood (KKR).
2
Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Tõnis Mölder
Keskkonnaminister Meelis Münt
Kantsler
EELNÕU
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn
Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määruse nr 28 „Kaitsealuste seeneliikide
püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määruses nr 28 „Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade
kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 15 punkt 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
2) määruse lisas esitatud Raikküla Pakamäe ja Mõisa nõmme kroonliudiku püsielupaiga
kaardid tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Kaitstava loodusobjekti tüübi muutmise põhjendused
Määruse seletuskirjas1 on esitatud põhjendused kaitstava loodusobjekti tüübi muutmise kohta.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 4. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. juuni 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/269
algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse
seletuskirjas.
§ 5. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Tõnis Mölder
Keskkonnaminister Meelis Münt
Kantsler
EELNÕU
11.11.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk.
ÜLDSÄTTED
§ 1. Raikküla-Paka maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Raikküla-Paka maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
1) pinnavorme, sealhulgas Raikküla rannamoodustisi ja Estonia mäge, maastikuilmet, elustiku
mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike ja
ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekti;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on
aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)3, kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210),
puisniidud (6530*), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad
kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070);
3) kaitsealust linnu-, taime- ja seeneliiki ning nende elupaiku. Need liigid on laanerähn (Picoides
tridactylus), püst-linalehik (Thesium ebracteatum) ja kroonliudik (Sarcosphaera coronaria).
(2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses
ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Saunaküla külas ning Rapla vallas Kaigepere,
Lipa, Lipametsa, Raela ja Raiküla külas.
(2) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, telkida, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Lõkke tegemine on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud
ja tähistatud. Lõkke tegemine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja
nõusolekul.
(3) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine radadel;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine
järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel,
kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel,
piiranguvööndis ehitise hooldamiseks ning metsamajandus- ja põllumajandustöödel.
§ 6. Keelatud tegevus
(1) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala
valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste
säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
1) Lipametsa sihtkaitsevöönd;
2) Raikküla sihtkaitsevöönd;
3) Pakamäe sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Lipametsa ja Raikküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi ning kaitsealuste
liikide ja nende elupaikade kaitse.
(2) Pakamäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on pinnavormi, maastikuilme, metsaökosüsteemi,
kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning ajaloolis-kultuurilise objekti kaitse.
§ 10. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine;
2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
4) Lipametsa ja Raikküla sihtkaitsevööndis olemasoleva rajatise ning Pakamäe sihtkaitsevööndis
olemasoleva ehitise hooldustööd.
§ 11. Keelatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või
tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
1) Estonia piiranguvöönd;
2) Raikküla-Paka piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
(1) Estonia piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pinnavormi, maastikuilme, poollooduslike
koosluste, ohustatud ja haruldase metsakoosluse ning püst-linalehiku ja selle kasvukohtade kaitse.
(2) Raikküla-Paka piiranguvööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme, poollooduslike koosluste,
metsaelustiku ning püst-linalehiku ja selle kasvukohtade kaitse.
§ 14.Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja
nõusolekul tähistamata kohas.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala
valitseja nõusolekul tähistamata kohas;
2) rajatise püstitamine kaitseala tarbeks ning hoone püstitamine Kasearu katastriüksusel
(katastritunnus 65402:001:0178).
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) maavara kaevandamine;
2) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllumaal.
§ 16. Metsa majandamine piiranguvööndis
(1) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) Raikküla-Paka piiranguvööndis aegjärkne ja häilraie langi pingalaga kuni kaks hektarit, välja
arvatud elupaigatüübile puisniidud ja puiskarjamaad vastavates puistutes;
2) Raikküla-Paka piiranguvööndis lageraie hall-lepikus, kui hall-lepa koosseisukordaja on suurem
kui 80% ning lageraie kuusikus langi pindalaga kuni 0,5 hektarit, kusjuures kuuseenamusega
puistus ei ole lage- ja turberaie lubatud kõrvuti paiknevatel eraldistel.
(2) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20
tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad
metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide
esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid,
samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.
(3) Piiranguvööndis on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
2) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib lubada puidu
kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine
(1) Rapla Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 24. novembri 1981. a otsuse nr 268
„Looduskaitse kohta Rapla rajoonis” lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega
looduskaitseobjektid Rapla rajoonis” jaotise „Maastikulised kaitsealad ja maastiku üksikobjektid”
punkt 19 „Pake mägi (Raikküla vanad rannamoodustised)” tunnistatakse kehtetuks.
(2) Rapla Maavalitsuse 20. oktoobri 1992. a määruse nr 97 „Objektide looduskaitse alla võtmine,
nimetuse muutmine, pindalade ning uute pindalade kinnitamine” punkt 3.8 „Paka mägi”
tunnistatakse kehtetuks.
(3) Vabariigi Valitsuse 29. mai 2006. a määrus nr 126 „Raikküla-Pakamäe maastikukaitseala
kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Määruse muutmine
(1) Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla
maakonnas” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 24 tunnistatakse kehtetuks;
2) määruse lisas esitatud Raikküla-Paka hoiuala kaart („Raikküla-Paka”) tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Menetluse läbiviimine
Raikküla-Paka maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi
keskkonnaministri 16. juuni 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/269 algatatud haldusmenetluses, mille
ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 20. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused
ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT
L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2 Kaitseala on moodustatud Rapla Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 25. septembri 1973. a
otsusega nr 11 „Kohaliku tähtsusega geoloogiliste objektide looduskaitse alla võtmise kohta” kaitse alla võetud Paka
astangu ‒ Raikküla rannamoodustiste, Rapla Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 24. novembri 1981. a
otsusega nr 268 „Looduskaitse kohta Rapla rajoonis” kaitse alla võetud Estonia mäe, Vabariigi Valitsuse 27. juuli
2006. a määrusega nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas” kaitse alla võetud Raikküla-Paka hoiuala
ning keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määruse nr 28 „Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine
ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Raikküla Pakamäe ja Mõisa nõmm kroonliudiku püsielupaikade põhjal. Tulenevalt
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 347 hõlmab kaitseala osaliselt Raikküla-Paka loodusala, kus tegevuse
kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta
kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.
Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti
põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Kaja Kallas
Peaminister
Tõnis Mölder
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa. Raikküla-Paka maastikukaitseala
Keskkonnaministri määruse „Kaitstava looduse üksikobjekti Estonia mägi (Ees-mägi ja
Tagamägi) kaitse alt väljaarvamine” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Keskkonnaministri määruse „Kaitstava looduse üksikobjekti Estonia mägi (Ees-mägi ja
Tagamägi) kaitse alt väljaarvamine” eelnõu on ette valmistatud looduskaitseseaduse § 10 lõike
6 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja Rapla maakonnas Kehtna vallas
Saunakülas paiknev kaitstav looduse üksikobjekt Estonia mägi (Ees-mägi ja Tagamägi), mis
tsoneeritakse muudetud piirides kavandatava Raikküla-Paka maastikukaitseala Estonia
piiranguvööndisse. Üksikobjekt kattub Natura võrgustikku kuuluva Raikküla-Paka
loodusalaga. Loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisele ja vastavate kaitse alla võtmise otsuste
kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohast menetlust.
Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise
osakonna vanemspetsialist Sander Laherand (tel 5692 7990, e-post
[email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja
nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna
juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post
[email protected]). Eelnõu
õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Reelika Metshein
(tel 5697 7994, e-post
[email protected]). Keskkonnaministeeriumi
kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika
Erikson (tel 626 2880, e-post
[email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro
(tel 640 9308, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja kaitse alt väljaarvamise põhjendused
Looduskaitseseaduse § 13 lõikest 1 tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise
otsuse kehtetuks tunnistamisel sama seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta
sätestatut. Looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 kohaselt võtab looduse üksikobjekti kaitse alla
keskkonnaminister ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab
senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti keskkonnaminister.
Rapla Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 24. novembri 1981. a otsuse nr 268
„Looduskaitse kohta Rapla rajoonis” lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega
looduskaitseobjektid Rapla rajoonis” jaotise „Põlispuude grupid ja puudesalud” punktiga 50
„Estonia mägi (Ees-mägi ja Tagamägi)” võeti kaitse alla Rapla maakonnas Kehtna vallas
Saunakülas paiknevad põlispuude grupid. Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27
„Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” (edaspidi ÜO kaitse-eeskiri) kehtestati alale
kaitsekord.
ÜO kaitse-eeskirja järgi on üksikobjekti kahjustamine keelatud. Üksikobjekti ümber on 50 m
ulatuses piiranguvöönd. Üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul on üksikobjekti
ümbritsevas piiranguvööndis lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine,
teede ja liinirajatiste rajamine, uuendusraie tegemine, puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste
metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ning üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö
tegemine. ÜO kaitse-eeskirja järgi on keelatud maavarade ja maa-ainese kaevandamine,
veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine, uute maaparandussüsteemide
rajamine ja jäätmete ladustamine.
Üksikobjekti tüüp on kuppelmaastiku element (pinnavorm), mistõttu hindab üksikobjekti
valitseja planeeritava tegevuse mõju just sellest aspektist lähtuvalt. Näiteks ei kahjusta
uuendusraie pinnavormi, kui töid tehakse kuival ajal või külmunud pinnasega ning ala
korrastatakse. Arvestades, et alal paikneb lisaks pinnavormile rohkem kaitseväärtusi ning ala
puudutab rahvusvahelise kohustuse täitmist, ei ole kehtiv kaitsekord asjakohane.
Objekti kaitse alt välja arvamine toetub Keskkonnaameti ettevalmistatud määruse „Raikküla-
Paka maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõule ja selle seletuskirjale.
Üksikobjekti „Estonia mägi (Ees-mägi ja Tagamägi)” (27,8 ha) puhul vähendatakse kaitse all
olevat ala 7,2 ha võrra (jääb 20,6 ha). Edaspidi kaitstakse alal olevaid väärtusi kaitseala
koosseisus. Muudatus on vajalik, sest kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri ei
võimalda piirata elusloodust kahjustavaid tegevusi. Alal paikneb mitmeid ohustatud ja
haruldasi kooslusi ning liike.
Kaitse alt arvatakse välja üksikobjeki ida- ja lõunapoolse lahustüki lõunaosa. Kõige
idapoolsema lahustüki lõunaosast ei ole leitud ohustatud liike ning seal pole registreeritud
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud
elupaigatüüpe. Ühtlasi pole lahustüki lõunapoolsel osal potentsiaali pakkuda II kaitsekategooria
kaitsealusele liigile püst-linalehikule sobivaid kasvukohti, mis on põhjaosas veel säilinud.
Samuti pole tegu esindusliku pinnavormiga, kuna see on väga lauge ega eristu ümbritsevast
keskkonnast oluliselt. Pinnavormina kaitstakse ala keskosas paiknevat lahustükki, kus asub
esinduslik puisniidu ala ja mis on oluline kohalike elanike puhkeala. Põlispuudest koosnev
tammede grupp jäetakse kaitse alla, seda osa kaitstakse planeeritavas Estonia piiranguvööndis
püsimetsana. Kaitstava tüübi muutmisel kaitstakse jätkuvalt pinnavormi ja põlispuude gruppi,
samas tagatakse ka teiste väärtuste säilimine.
Riiklik kaitse ei ole vajalik aladel, kuhu jäävad valdavalt latimetsad ja keskealised puistud.
Selliseid alasid ei ole proportsionaalne tsoneerida sihtkaitsevööndisse, kus on igasugune
majandustegevus keelatud. Piiranguvööndi kaitsekord ei ole samuti praeguses olukorras
vajalik, sest uuendusraie keeld ei oleks looduslikku olustikku arvestades põhjendatud ning
turberaiet lubades ilmneks sama tulemus, mis kaitseta ala puhul. Samal põhjusel on vähendatud
kõige lõunapoolsema lahustüki ala suurust. Teistel osadel on kaardistatud elupaigatüübid või
haruldased taimekooslused ning püst-linalehiku kasvukohad, mille kaitseks kehtestatakse
asjakohane kaitse-eeskiri.
3. Menetluse kirjeldus
Eelnõu ettevalmistamisele eelnes Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamise
väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK saadeti maaomanikele tutvumiseks
12. novembril 2019. a. 13. novembril samal aastal teavitati kodanikke VTK-st maakondlikus
ajalehes Raplamaa Sõnumid. Ettepanekud või vastuväited paluti esitada hiljemalt
2. detsembriks 2019. a. Väljatöötamise kavatsust puudutav arutelu toimus 9. detsembril 2019. a
kell 16.30 Rapla vallavalitsuses. Ettepanekud ja Keskkonnaameti seisukohad on nähtavad
VTK-st, mille leiab keskkonnaministri 16. juuni 2020. a käskkirja nr 1-2/20/269 lisast.
Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. juuni 2020. a käskkirjaga
nr 1-2/20/269 algatatud haldusmenetluses. Materjalidega oli võimalik tutvuda avaliku
väljapaneku ajal 21.04‒19.05.2021 Keskkonnaametis ning Rapla ja Kehtna vallavalitsuses.
Teade muudatuste, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ärajätmise ettepaneku kohta ilmus
20. aprillil 2021. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ning 21. aprillil 2021. a kohalikus
ajalehes Raplamaa Sõnumid. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus sama teade
19. aprillil 2021. a.
19. aprillil 2021. a saadeti maaomanikele ja huvigruppidele teade materjalide, sh avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu ärajätmise ettepaneku kohta. Kiri saadeti 23 eraisikule ja 18
äriettevõttele, ühingule või avalikule asutusele. Tagasiside üksikobjekti puudutavas osas laekus
kahelt mittetulundusühingult (tabel 1), kes ei pidanud avaliku arutelu korraldamist vajalikuks.
Tabel 1. Huvigruppide ettepanekud eelnõu tutvustamisel
Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus
Raplamaa Loodushoiu Täiendada kaitse-eesmärkide Ei arvestatud.
MTÜ; MTÜ Eesti Metsa nimekirja. Mitte arvata Keskkonnaamet on jätkuvalt
Abiks kaitse alt välja kaitstavaid seisukohal, et kui kooslused
alasid. Liita kaitsealaga on kaitstud (kaitse-
kõrge kaitseväärtusega ala eesmärkidena loetletud), siis
(Estonia järv). Arvata on kaitstud ka seal elavad
kõrgete loodusväärtustega liigid. Kõikide liikide eraldi
alade kaitse, mis on eelnõus nimetamine kaitse-eeskirjas
piiranguvööndis, ei ole vajalik.
sihtkaitsevööndisse. Keskkonnaamet on
Piiranguvööndi piirangud kontrollinud alasid Estonia
peavad olema karmimad. mäe üksikobjektil
kohapeal ja veendunud, et
kaitse alt välja jäetaval
osal ei esine ohustatud ega
haruldasi kooslusi või liike,
kelle jaoks on jätkuv
piiritletud kaitse vajalik.
Lisaks on saadud suhtluse
teel teada, et maaomanikel
puudub huvi kunagist
puudesalu taastada.
Piiranguvööndis ei ole
selliseid väärtusi, mis
vajaksid sihtkaitsevööndi
kaitsekorda.
Metsaökosüsteeme
kaitstakse tervikuna
Raikküla, Lipametsa ja
Pakamäe sihtkaitsevööndis
ning väiksemal alal Estonia
piiranguvööndis.
Poollooduslike kooslustega
seotud liigid vajavad niitmist
ja karjatamist, seega ei
muuda kaitsekorra
rangemaks muutmine nende
kaitset efektiivsemaks.
Uuendusraied on lubatud
seal, kus ei kahjustata kaitse-
eesmärke. Lindude pesituse
korral ei ole metsatööd LKS
järgi lubatud. Põlluharimine
ja seonduv tegevus 0,2 ha
ulatuses ei ohusta
kaitseväärtusi olulisel
määral. Prioriteetne on
tagada poollooduslike
koosluste järjepidev
hooldatus.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud loodusdirektiiviga. Üksikobjekti asemel moodustatakse
Raikküla-Paka maastikukaitseala. Seetõttu tuleb Raikküla-Paka maastikukaitsealal tegevuse
kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade
kohta kehtivaid erisusi.
Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise
mitmekesisuse säilimisele Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli
3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse
annab panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil
loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi
Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 347 on Natura 2000 võrgustiku
loodusalaks esitatud Raikküla-Paka loodusala, mis kattub osaliselt ka üksikobjektiga „Estonia
mägi (Ees-mägi ja Tagamägi)”.
Raikküla-Paka loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni
12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile
92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade
esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012,
15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade
nimekirja Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2020. a rakendusotsusega (EL) 2020/494, millega
võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu
kolmeteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2020) 1713 all, ELT L 111,
08.04.2020, lk 1–175).
Pärast Raikküla-Paka maastikukaitseala määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile
ettepanek lisada Raikküla-Paka loodusala kaitse-eesmärgiks elupaigatüüp aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga niidud (6510) ning liigirikkad niidud lubjarikkal mullal (6210). Samuti tehakse
ettepanek eemaldada kaitse-eesmärkidest elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(*6270), sest seda elupaigatüüpi ei ole eraldi kaardistatud.
Raikküla-Paka loodusala piir muutub. Piiri korrigeeritakse uuema põhikaardi ja katastriüksuste
seisu järgi.
Loodusdirektiivi I ja II lisa kaitseväärtuste puudumise tõttu ei jää Raikküla-Paka loodusalasse
edaspidi Sõmera (29201:001:0012), Harju (29201:001:1391), Lõuna-Sõeru (29201:001:1402),
Põhja-Sõeru (29201:001:1373), 2921040 Kaerepere-Veehoidla tee L3 (29201:001:0426), Karla
(29301:001:0227) ja Sarapuu (29201:001:1675) katastriüksus. Raikküla-Paka loodusala
väheneb Romula (29201:001:0902) katastriüksuse ulatuses.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamisega jäävad maa-alad vähendatud kujul endiselt
kaitse alla. Seetõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule
julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
korraldusele. Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, sest muudatusi tegemata
võidakse ohustada haruldasi ja ohustatud kooslusi, liike ning rahvusvahelisi kohustusi.
Muudatus aitab looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi
tagamisele. Määrus aitab kaasa pärandniitude tegevuskava (2021–2027) täitmisele.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud
piiranguvööndi maalt maamaksu vastavalt 50% maamaksumäärast. Sellega korrigeeritakse
valdade eelarvesse laekuva ja riigieelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust. Kuna
määrusega arvatakse nimetatud objekt kaitse alt välja vaid osaliselt, siis määruse jõustumisele
järgneva aasta 1. jaanuarist alates hakkavad nende kinnistute omanikud, kes jäävad kaitsealalt
välja, maksma maamaksu vastavalt üldisele korrale. Kehtna vallale laekub maamaksu tulusid
juurde umbes 10 eurot aastas.
Natura 2000 toetuse määr piiranguvööndis asuva metsaala ühe hektari kohta on kuni 60 eurot
aastas. Erametsamaa toetusega seoses kulud vähenevad, sest kaitseala pindala väheneb selles
osas 7,2 ha.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Määruse vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määruse nr 28 „Kaitsealuste seeneliikide
püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestab keskkonnaminister kaitsealuste liikide
püsielupaikade nimekirja, piirid ja kaitsekorra.
Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamise ning kaitse-eeskirja kehtestamisega on vaja
muuta 17. aprilli 2006. a määrust nr 28 „Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla
võtmine ja kaitse-eeskiri” (edaspidi ministri määrus), tunnistades Raikküla Pakamäe
kroonliudiku püsielupaiga Rapla maakonnas Rapla vallas Raikküla külas ja Mõisa nõmme
kroonliudiku püsielupaiga sama valla Lipametsa külas kehtetuks. Raikküla-Paka
maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga tsoneeritakse need alad Pakamäe ja Raikküla
sihtkaitsevööndisse. Määruse muutmisega ei kaasne alade kaitse alt välja arvamist, vaid muutub
kaitstava loodusobjekti tüüp ja kaitsekord. Raikküla Pakamäe kroonliudiku püsielupaik kattub
Natura 2000 võrgustiku Raikküla-Paka loodusalaga.
Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise
osakonna vanemspetsialist Sander Laherand (tel 5692 7990, e-post
[email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja
nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna
juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post
[email protected]). Eelnõu
õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Reelika Metshein
(tel 5697 7994, e-post
[email protected]). Keskkonnaministeeriumi
kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on
Marika Erikson (tel 626 2880, e-post
[email protected]), keeleliselt toimetanud
Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja kaitse alt väljaarvamise põhjendused
Looduskaitseseaduse § 13 lõikest 1 tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise
otsuse kehtetuks tunnistamisel sama seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta
sätestatut. Looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 kohaselt võtab ala püsielupaigana kaitse alla
keskkonnaminister ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab
senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti keskkonnaminister.
Ministri määrusega on moodustatud Raikküla Pakamäe ja Mõisa nõmme kroonliudiku
püsielupaik (edaspidi püsielupaigad) Rapla maakonnas Raikküla ja Lipametsa külas.
Püsielupaigad on moodustatud II kaitsekategooria kaitsealuse seeneliigi kaitseks.
Püsielupaigad kuuluvad tervenisti sihtkaitsevööndisse. Raikküla piirkonda on hinnatud üheks
Eesti esinduslikumaks liigi kasvukohaks. Kuigi 2016. aastast alates pole liiki rohkem leitud, ei
ole elupaikades olulisi muutusi toimunud.
Ministri määruse järgi on püsielupaikades lubatud inimeste viibimine, kalapüük, jahipidamine,
marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine. Telkimine, lõkke tegemine ja
1
rahvaürituse korraldamine on lubatud selleks ette valmistatud ja püsielupaiga valitseja
nõusolekul tähistatud kohas. Lubatud on sõidukiga sõitmine teedel, rattaga ka radadel.
Püsielupaiga valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd,
tootmisotstarbeta ehitise püstitamine püsielupaigas paikneva kinnistu tarbeks, olemasolevate
ehitiste hooldustööd ja kaitsealuste seeneliikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus.
Püsielupaikades on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine.
Ministri määruse muutmine toetub Keskkonnaameti ettevalmistatud määruse „Raikküla-Paka
maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõule ja selle seletuskirjale.
Püsielupaigad on tsoneeritud Raikküla-Paka maastikukaitseala Raikküla ja Pakamäe
sihtkaitsevööndisse. Kavandatav kaitseala kaitsekord on analoogne ministri määrusega ning
tagab liikide kaitse – sihtkaitsevööndis on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine
keelatud. Ühtlasi kaitstakse sihtkaitsevööndiga oluliselt laiemat ala, mis soodustab liigi levikut.
Võrreldes ministri määrusega ei ole telkimine ning väiksema rahvaürituse korraldamine
väljaspool ette valmistatud kohta keelatud, kui külastajate arv on alla 50. Pakamäe
sihtkaitsevööndis paiknevale rohumaale on rajatud puhkeala, mis sobib telkimiseks.
Püsielupaiga valitseja ei pea tõenäoliseks, et rahvaüritusi soovitakse korraldada liigi
elupaikades, mis jäävad metsamaale, mistõttu ei ole otstarbekas seada lisapiiranguid terves
sihtkaitsevööndis või moodustada väikseid eraldiseisvaid sihtkaitsevööndeid. Samuti ei pea
püsielupaiga valitseja tõenäoliseks, et ala kahjustaksid telkijad, sest selleks on sobilik ala
rajatud rohumaale koos muu taristuga (käimla, lõkkekoht). Isegi kui keegi alal telgiks või
korraldaks väikese ürituse, ei kahjustaks see elupaika olulisel määral. Suurema ürituse korral
hindab kaitseala valitseja tegevuste mõju ulatust ja seab vajaduse korral piiranguid.
3. Menetluse kirjeldus
Eelnõu ettevalmistamisele eelnes Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamise
väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK saadeti maaomanikele tutvumiseks
12. novembril 2019. a. 13. novembril samal aastal teavitati kodanikke VTK-st maakondlikus
ajalehes Raplamaa Sõnumid. Ettepanekud või vastuväited paluti esitada hiljemalt
2. detsembriks 2019. a. Väljatöötamise kavatsust puudutav arutelu toimus 9. detsembril 2019. a
kell 16.30 Rapla vallavalitsuses. Ettepanekud ja Keskkonnaameti seisukohad on nähtavad
VTK-st, mille leiab keskkonnaministri 16. juuni 2020. a käskkirja nr 1-2/20/269 lisast.
Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. juuni 2020. a käskkirjaga nr
1-2/20/269 algatatud haldusmenetluses. Materjalidega oli võimalik tutvuda avaliku väljapaneku
ajal 21.04‒19.05.2021 Keskkonnaametis ning Rapla ja Kehtna vallavalitsuses. Teade
muudatuste, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ärajätmise ettepaneku kohta ilmus
20. aprillil 2021. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ning 21. aprillil 2021. a kohalikus
ajalehes Raplamaa Sõnumid. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus sama teade
19. aprillil 2021. a.
19. aprillil 2021. a saadeti maaomanikele ja huvigruppidele teade materjalide, sh avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu ärajätmise ettepaneku kohta. Kiri saadeti 23 eraisikule ja 18
äriettevõttele, ühingule või avalikule asutusele. Tagasisidet püsielupaikade osas ei laekunud,
ühtlasi ei avaldatud soovi avaliku arutelu korraldamiseks.
2
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi
loodusdirektiiv).
Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise
mitmekesisuse säilimisele Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli
3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse
annab panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil
loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi
Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 347 on Natura 2000 võrgustiku
loodusalaks esitatud Raikküla-Paka loodusala, mis hõlmab osaliselt ka Raikküla Pakamäe
kroonliudiku püsielupaika. Püsielupaiga asemel moodustatakse Raikküla-Paka
maastikukaitseala Pakamäe sihtkaitsevöönd. Seetõttu tuleb Raikküla-Paka maastikukaitsealal
tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000
võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
Raikküla-Paka loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni
12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile
92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade
esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012,
15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade
nimekirja Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2020. a rakendusotsusega (EL) 2020/494, millega
võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu
kolmeteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2020) 1713 all, ELT L 111,
08.04.2020, lk 1–175).
Raikküla-Paka loodusala piiri korrigeeritakse püsielupaiga ulatuses uuema põhikaardi ja
katastriüksuste seisu järgi, olulist muutust piiri osas sellega ei kaasne.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Püsielupaigad on juba riikliku kaitse all ja Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamisega
jäävad maa-alad endiselt kaitse alla. Seetõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju
sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste
ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Määruse kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju
välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise
vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest
tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse
strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad
eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020.
3
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse
kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega
ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb ala kaitse alla võtmisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu
ei maksta. Kuna ala on olnud varem samuti sihtkaitsevööndis, siis muudatusi selles osas ei
kaasne.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele
vastava tasu eest. Püsielupaigad asuvad riigiomandis oleval maal.
Alale ei jää poollooduslikke kooslusi, seega lisakulutusi selles osas ei teki.
Muudatus ei puuduta eraomandis olevat maad, seega ei ole vajalik käsitleda toetust Natura 2000
võrgustiku alal asuva metsamaa osas.
Maastikukaitsealaga liidetavatel püsielupaikadel kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mistõttu ei
kaasne muudatusi Riigimetsa Majandamise Keskuse puidust saadavale tulubaasile.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
4
Vabariigi Valitsuse määruse
„Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala
kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse
Raikküla-Pakamäe maastikukaitseala, Raikküla-Paka hoiuala, üksikobjekti Estonia mägi ning
Mõisa nõmm ja Raikküla Pakamäe kroonliudiku püsielupaikade põhjal üks, kõiki alasid liitev
Raikküla-Paka maastikukaitseala (edaspidi kaitseala). Samuti liidetakse kaitsealasse kaitseta
riigiomandis olevat maad laanemetsade kaitseks.
Kaitseala asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Saunaküla külas ning Rapla vallas Kaigepere,
Lipa, Lipametsa, Raela ja Raiküla külas. Kaitseala on moodustatud Rapla Rajooni Töörahva
Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 25. septembri 1973. a otsusega nr 11 „Kohaliku tähtsusega
geoloogiliste objektide looduskaitse alla võtmise kohta” kaitse alla võetud Paka astangu ‒
Raikküla rannamoodustiste põhjal, mille kaitse-eeskiri kinnitati 29. mai 2006. a määrusega nr 126
„Raikküla-Pakamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Kaitseala moodustatakse ka Vabariigi
Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas”
kaitse alla võetud Raikküla-Paka hoiuala põhjal. Samuti on kaitseala moodustatud Rapla Rajooni
Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 24. novembri 1981. a otsuse nr 268 „Looduskaitse kohta
Rapla rajoonis” Estonia mäe (Ees-mägi ja Tagamägi) põhjal. Lisaks on kaitseala moodustatud
keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrusega nr 28 „Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade
kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Raikküla Pakamäe ja Mõisa nõmm
kroonliudiku püsielupaikade põhjal.
Eelnõukohase määrusega moodustatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasolevate
kaitstavate loodusobjektide, milleks on maastikukaitseala, hoiuala, üksikobjekt ja kaks
püsielupaika, liitmisel üks maastikukaitseala ja kinnitatakse alale ühine kaitsekord. Muudatuse on
tinginud vajadus tagada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv)
I lisas nimetatud rohumaa- ja metsaelupaigatüüpide ning II lisas oleva liigi kaitse. Samuti võetakse
tulenevalt metsanduse arengukavas (2011–2020) välja toodud vajadusest täiendavalt kaitse alla
laanemetsi. Moodustatav kaitseala kattub osaliselt Natura võrgustikku kuuluva Raikküla-Paka
loodusalaga.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise
osakonna vanemspetsialist Sander Laherand (tel 5692 7990, e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128,
e-post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti
õigusosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post
[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu
ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post
1
[email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala eesmärk on kaitsta pinnavorme, sealhulgas Raikküla rannamoodustisi ja Estonia mäge,
maastikuilmet, elustiku mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid
liike ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekti. Kaitsealal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas
nimetatud elupaigatüüpe aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)1, kuivad niidud
lubjarikkal mullal (6210), puisniidud (6530*), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad
(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning puiskarjamaad (9070). Kaitsealal kaitstakse
II kaitsekategooriasse kuuluvat laanerähni (Picoides tridactylus), püst-linalehikut
(Thesium ebracteatum) ja kroonliudikut (Sarcosphaera coronaria) ning nende elupaiku.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus,
tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest
tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Raikküla-Paka maastikukaitseala
kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus, haruldus, esteetiline
ja ajaloolis-kultuuriline väärtus ning loodusdirektiivi rakendamine.
Haruldased ja ohustatud kooslused. Kaitsealal asuvad looduslikud ja poollooduslikud kooslused
– elupaigatüübid aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), kuivad niidud lubjarikkal mullal
(6210), puisniidud (6530*), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*),
rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070) – on haruldaste ja ohustatutena lisatud
loodusdirektiivi I lisasse ning osaliselt märgitud esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse tagamisel
on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Need metsaelupaigad ja poollooduslikud
rohumaad on intensiivse tootmise ja majanduse tõttu muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas
haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes kasutavad
eespool nimetatud elupaigatüüpi elupaigana või toitumisalana. Loodusdirektiivi ülesanne on
kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja
taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada vajalikud
kaitsemeetmed direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade
kaitseks, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele.
Vanad loodusmetsad (9010*) on laia mahuga elupaigatüüp, mida on mujal Euroopas hakatud
nimetama läänetaigaks ja mis hõlmab eeskätt vähese inimmõjuga vanu metsi, aga ka looduslikult
uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. Vanades loodusmetsades leiavad
elupaiga paljud ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad.
Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele iseloomuliku puistuga metsad
kadumisohus. Kuna Raplamaal on palju lubjakivimaardlaid, siis on ohuteguriks ka
kaevandustegevus. Elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud (9050) kuuluvad salukuusikud ja
1
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ I lisale.
Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
2
kuuseenamusega soostuvad või soostunud puistud. Rohurindes kasvavad enamasti
kõrgekasvulised lopsakad salutaimed või kõrrelised ja sõnajalad. Samas võib taimestik olla ka
kiduram, kui arvestada näiteks sinilille-kuusikuid, mis on Raplamaal enim levinud. Peamine
ohutegur, mis on sarnane kõikidel metsaelupaikadel, on metsaraie. Ühtlasi ohustab metsaelupaiku
kaevandamine, mille käigus metsakooslus otseselt hävitatakse. Elupaiku kahjustatakse, kui
kaevandatakse külgnevat ala ja selle tõttu muudetakse ala veerežiimi, keskkonna pH-d,
tormikindlust jne.
Lipa ja Lipametsa külas ning Raikkülas paikneb kompaktsel alal suur hulk laanemetsi, mis
moodustavad tervikliku metsaökosüsteemi. Laanemetsade kaitse toetab metsanduse arengukavaga
(2011–2020) võetud kohustust kaitsta viljakaid metsakasvukohatüüpe laiemal alal. Vähemal
määral on esindatud ka salu- ja soovikumetsad.
Saunakülas Estonia piiranguvööndis on takseeritud kastikuloo-tammikuid, mis on osaliselt
määratud vääriselupaigaks. Jaanus Paali 1999. aasta „Eesti taimkatte kasvukohatüüpide
klassifikatsioon” järgi kuuluvad kastikuloo-tammikud haruldaste ja kaitset vajavate
metsakoosluste hulka.
Poollooduslikud kooslused on sellised rohumaad, mida on majandatud pikka aega ekstensiivselt
ja milles kasvavate liikide arv on suur. Niitmise korral viiakse niide (toitained) alalt minema,
millega paranevad eri liikide elustikutingimused. Karjatamisel jaotuvad toitained ringi ja tekivad
mikrohäiringud. Loomad soodustavad seemnete levikut, mis tagab liikide parema leviku.
Puisniidud (6530*) on tekkinud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ja karjatamise koosmõjul.
Sel moel tekivad alale mitmekesised valgus- ja niiskustingimused, mis võimaldavad kõrvuti
kasvada erinevatel niidu- ja metsataimedel. Puiskarjamaad (9070) sarnanevad oma struktuurilt
puisniitudele, kuid neid rohumaid hooldatakse peamiselt karjatamise teel. Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510) asetsevad mineraalmaal ja selliste rohumaade liigirikkus on pigem
väike, sest ajalooliselt on neid väetatud või kultuuristatud. Hooldamise jätkamisel nende alade
mitmekesisus suureneb. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) on rohumaa tüüp lubjarikkal
mineraalmullal, mida iseloomustab suur liigirikkus. Rohumaid ohustab ühelt poolt vähene
inimtegevus, mille tõttu need alad metsastuvad. Teisalt ohustab liigne hooldus, sest sage niitmine
või heina purustamine vähendab soontaimede mitmekesisust. Negatiivse toimega on ka igasugune
ehitustegevus, kaevetööd jms, mis kahjustab rohumaid otseselt.
Lubjakivipaljanditel (8210) kasvab rohkelt endeemseid liike. Eestis kuuluvad sellesse
elupaigatüüpi paeseinandid nende pragudes kasvava taimestikuga. Paljandi otsesed ohutegurid
puuduvad, kaudselt on nendeks prahistamine, lõkked paljandi all, liigne ronimine jms.
Haruldaste ja ohustatud liikide elupaigad kattuvad enamasti loodusdirektiivi I lisa elupaikadega.
Kui elupaigad on kaitstud, siis on tagatud ka liikide jaoks stabiilne keskkond.
Laanerähn (Picoides tridactylus) on II kaitsekategooria linnuliik, kes asustab kõige meelsamini
vanu metsi, kus paikneb surevaid ja surnud puid. Liikide ohustatuse hindamise (2019) järgi kuulub
liik ohualdiste kategooriasse. Laanerähn on paigalind, keda ohustab eelkõige metsamajandus ja
elupaikade fragmenteerumine. Laanemetsade lisakaitse parandab ohustatud linnuliigi seisundit.
3
Püst-linalehik (Thesium ebracteatum) on II kaitsekategooria soontaim, mis kuulub
loodusdirektiivi II lisa liikide hulka. Liikide ohustatuse hindamise (2017) järgi kuulub
püst-linalehik ohualdiste liikide kategooriasse. Taim on madalakasvuline ja väikeste õitega,
mistõttu on seda rohu seest üpris raske leida. Liik sõltub otseselt poollooduslikest kooslustest, sest
see ei suuda pikalt kõrreliste jt sarnaste dominantidega konkureerida. Liiki ohustab keskkonna
oluline muutmine (ehitamine, metsastamine, intensiivne põllumajandus jms).
Kroonliudik (Sarcosphaera coronaria) on II kaitsekategooria seeneliik, mis kasvab metsas.
Liikide ohustatuse hindamise (2019) järgi on liik ohualdiste liikide kategoorias. Kroonliudik on
alguses keraja kujuga, hiljem tähtjalt lõhenenud ja kausikujuline, seest lillakas. Seen on mürgine.
Liiki ohustab keskkonna oluline muutmine (metsaraie, ehitamine, tallamine jms).
Esteetiline ja ajaloolis-kultuuriline väärtus
Raikkülas asuv Pakamägi on lame õhukese pinnakattega metsane paekõrgendik, mille
absoluutkõrgus on u 63 m ja suhteline kõrgus ligikaudu 9 m. Kõrgendiku loode- ja põhjanõlv on
järsk, lääneküljel lõpeb pinnavorm kuni 9 m kõrguse astanguga. Astang on suuremas osas kaetud
rusukalde ja taimestikuga, vaid keskosas paljanduvad Raikküla lademe kivimid umbes 2 m
kõrguse seinana. Ala läbivad külastajate sissetallatud rajad. Samuti on avatud alale rajatud
rekreatiivne puhkekoht. Märkimist vääriv pinnavorm asub ka Saunakülas, seda kutsutakse Estonia
mäeks. Hooldatava puisniidu tõttu on ala esteetiliselt kaunis ja hea nähtavuse tõttu tuleb pinnavorm
esile. Muus osas, kus rohumaad ei ole säilinud, ei ole maastikuilme eripärane. Pinnavormidest
asuvad alal veel väikesed voorjad põhja-lõunasuunalised pikiteljelised moreeniseljandikud, mida
ümbritseb tasane põllumajandusmaastik. Seljandikud on kuni 600 m pikad, kuni 300 m laiad ja
kuni 2,5 m kõrged ning kaetud hõreda segametsaga. Kokkuvõtvalt ilmestab kaitseala suures osas
tasane metsamaastik, mis vaheldub avatud poollooduslike koosluste ja mõne reljeefse
pinnavormiga.
Pakamäe sihtkaitsevööndis asub arheoloogiamälestisena riikliku kaitse all olev linnus
(kultuurimälestiste registri reg-nr 12145). Henriku Liivimaa kroonika andmetel korraldasid
ristisõdijad 1216. aasta augustis esimese sõjaretke tollasesse Harju maakonda. Raikküla, kuhu kõik
ümbruses olevad hõimud tavatsesid igal aastal nõupidamiseks kokku tulla, oli ristisõdijate vägede
üheks laagrikohaks. Henriku Liivimaa kroonika andmetele toetudes on Pakamäge
rahvatraditsioonis peetud Muinas-Eesti hõimujuhtide kärajate ehk nõupidamise paigaks. Mäel on
mõned inimpõlved tagasi paiknenud suur Munga kiriku nime all tuntud kivihoone. Linnamäele või
võimalikule nõupidamispaigana rajatud kindlustatud laagrikohale viitavaid nähtavaid märke ei ole
teaduspõhiselt kindlaks tehtud. Samas ei ole tehtud arheoloogilisi uuringuid (Kultuurimälestiste
register. Muinsuskaitseamet, 2020).
Ala esteetilise väärtuse säilimist ohustab intensiivne metsamajandamine, ehitustegevus ja
kaevandustegevus. Kavandatav kaitsekord tagab väärtuste säilimise.
Loodusdirektiivi rakendamine
Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja elupaigatüüpe ning aidata kaasa
looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb
liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende
elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide
4
ökoloogilistele nõudlustele. Raikküla-Paka maastikukaitseala kuulub Raikküla-Paka loodusala
(rahvusvaheline kood EE0020322) koosseisus üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura
2000. Loodusala eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse.
Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad niidud lubjavaesel
mullal (*6270), puisniidud (*6530), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010),
rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070). Samuti on loodusala eesmärk kaitsta
taimeliiki püst-linalehikut. Kaitse-eesmärkideks seatud elupaigatüüpide ja püst-linalehiku kaitse
on Eesti riigi rahvusvaheline kohustus.
Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Raikküla-Paka maastikukaitseala kaitse all
hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Kõikide liikide
eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine ei ole vajalik – eesmärgiks seatavate katusliikide, nende
elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See
tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja
koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks
on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad
eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused
ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks
olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka see liik, kelle kaitse sellel alal on loodusdirektiivist
tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt ei piisa ainult
isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende
puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord
tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse (LKS § 14 lõige 2) teostamisel
lähtutakse sellisel juhul LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse nõuetest. Teiste sõnadega tuleb nende
liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta
keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS
§-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist,
kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks
tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal.
Lisaks kaitse-eesmärkidele on alal registreeritud veel II kaitsekategooriasse kuuluv kanakull
(Accipiter gentilis), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), aasnelk (Dianthus superbus),
kärbesõis (Ophrys insectifera), palu-karukell (Pulsatilla patens), madal unilook (Sisymbrium
supinum), kurdõhik (Neckera crispa) ja Oederi põiksammal (Plagiopus oedreriana).
III kaitsekategooria liikidest on registreeritud hiireviu (Buteo buteo), väike-kärbsenäpp (Ficedula
parva), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik
käoraamat (Gymnadenia conopsea), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur
(Neottia nidus-avis), hall käpp (Orchis militaris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja kähar
põõsassammal (Thamnobryum alopecurum). Kaitsealuste liikide elupaikades on vajalik arvestada,
et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks
kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.
Raikküla-Paka loodusalal on määratud kaitstavaks elupaigatüübiks liigirikkad niidud lubjavaesel
mullal (6270*), kuigi rohumaakooslused on inventeeritud ja seda tüüpi ei ole kusagil kaardistatud.
Varem, Natura ala moodustamise ajal oli see kaasnev elupaik. Arvestades, et Raikküla-Paka
maastikukaitsealal on pinnas lubjarikas (paas maapinnale lähedal), mis peegeldub ka taimestiku
5
koosseisus, ei ole otstarbekas kajastada lubjavaest niitu kaitse-eesmärgina. Kõik poollooduslikud
kooslused on kaitsealal kaitse-eesmärgiks, mistõttu ei ole need tavapäraste ohutegurite tõttu
(ehitamine, metsastamine jms) ohustatud. Seetõttu tehakse ettepanek antud elupaika kaitseala
kaitse-eesmärgina mitte kajastada, samas lisatakse loetellu aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niidud (6510) ja kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210).
2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus
Raikküla-Paka maastikukaitseala piirkond on kaitse all olnud osaliselt juba 1973. aastast, kui
Raikküla kolhoosis Paka mäel võeti kaitse alla Paka astang – Raikküla rannamoodustised. Kuna
piirkonda jäävatel looduskooslustel on vahepeal tehtud mitu uuringut, siis on moodustatud
väärtuste kaitseks erinevaid loodusobjekte: Raikküla-Paka hoiuala, Mõisa nõmm ja Raikküla
Pakamäe kroonliudiku püsielupaigad, Raikküla-Pakamäe maastikukaitseala, üksikobjekt Estonia
mägi ja Raiküla-Paka loodusala. Praegu paikneb kompaktsel alal mitu erinevat kaitstavat
loodusobjekti, kaasa arvatud ühte Natura alasse kuuluvad objektid. Selguse huvides on otstarbekas
moodustada siseriiklikest kaitstavatest loodusobjektides üks, kõiki alasid liitev maastikukaitseala.
Vanu loodusmetsi (9010*) on kaitsealal inventeeritud 31 ha ulatuses Lipametsa sihtkaitsevööndis.
Lisaks on inventeeritud 29 ha potentsiaalset elupaika, mis areneb vastavaks elupaigatüübiks 30
aasta jooksul. Rohunditerikkaid kuusikud (9050) on registreeritud Pakamäe sihtkaitsevööndis
umbes 10 ha ulatuses ja väiksemas osas kaasneva elupaigatüübina Lipametsa sihtkaitsevööndis.
Keskkonnaministri 12. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/1204 algatati kavandatava
kaitseala piires kahe uue kaitseala moodustamine. Nendesse jäävad kompaktsed eri vanusega
laanemetsad, mis on ekspertide hinnangul olulised mitmekesise elu- ja looduskeskkonna
säilitamisel. Sellised kooslused saavad jätkusuutliku ökosüsteemina funktsioonerida vaid siis, kui
neid ei majandata. Laanemetsi paikneb Raikküla sihtkaitsevööndis umbes 227 ha. Lisaks jääb alale
15 ha soovikumetsi ja 10 ha salumetsi. Kuigi paljud metsaosad ei kuulu veel vanade metsade hulka,
hoitakse neid siiski majandamata, et tulevikus tekiksid suured ja elurikkust tervikuna toetavad
metsaalad. Kastikuloo-tammikuid on Eestis takseerkorralduste järgi vaid 1813 ha. Sellised
kooslused moodustavad kogu Eesti metsamaast vaid 0,1%, millest vaid 170 ha asub eri
kaitsealadel. Estonia piiranguvööndis paikneb kastikuloo-tammikuid 2 ha ulatuses, tammede
vanus on umbes 110 aastat.
Kavandataval kaitsealal on keskkonnaregistri järgi 38,3 ha poollooduslikke kooslusi, millest
lepingute järgi on hoolduse all 15,3 ha. Kõige enam jääb kaitsealale puisniite (6530*), vastavalt
15,5 ha. Esinduslikud puisniidud jäävad Raikküla-Paka ja Estonia mäe piiranguvööndisse, mida
ka osaliselt hooldatakse. Raikküla-Paka piiranguvööndisse jääb 19,5 ha hooldatavaid
puiskarjamaid (9070). Poollooduslikest rohumaadest on registreeritud veel 3,8 ha aas-
rebasesaba ja ürt-punanupuga kooslusi (6510) Raikküla-Paka piiranguvööndis, mida samuti
hooldatakse. Estonia mäe piiranguvööndisse jääb 1,1 ha ulatuses elupaigatüüp kuivad niidud
lubjarikkal mullal (6210).
Raikküla-Paka maatikukaitsealal on registreeritud mitu kaitsealust liiki (11 II ja 10 III
kaitsekategooria liiki). Vööndite tsoneerimisel on kaitsealuste liikide nõudlusi arvestatud, mistõttu
6
pole vajalik seada kõiki liike eraldi eesmärgiks. Ei ole vajalik nimetada kaitse-eesmärgina näiteks
kanakulli või kurdõhikut, kelle elupaigad on ulatuslikul alal sihtkaitsevööndis kaitstud ning seal ei
ole vajalik planeerida spetsiaalseid liigikaitselisi töid. Küll lisatakse eraldi kaitse-eesmärgiks
ohustatud liik laanerähn, kelle kaitset parendatakse kaitseala loomisega olulisel määral.
Arvestades kodupiirkonna suuruseks 50–100 ha, võib Lipametsa ja Raikküla sihtkaitsevööndis
pesitseda 3–5 paari laanerähni. Keskkonnaregistri järgi on kaitsealal kaardistatud kaks laanerähni
levikuala.
II kaitsekategooria taim püst-linalehik sõltub otseselt poollooduslikest kooslustest. Kavandataval
kaitsealal on registreeritud 12 leiukohta kokku 3,4 ha ulatuses. Siiski on mitu kasvukohta
ebasoodsas seisundis, sest alasid pole hooldatud. Näiteks on botaanik Vilma Kuusk hinnanud
2001. aastal Estonia piiranguvööndis ühe ala elujõuliseks, kuid 2019. aastal leiti alalt vaid 10
vegetatiivset taime, mis ei viita elujõulisele populatsioonile. Kuna liik on rahvusvahelise
Raikküla-Paka loodusala eesmärgiks, siis on liigi kaitse eriti oluline. Kui kasvukohtadele ei leita
pikaajalisi rohumaa hooldajaid, siis on vajalik tellida liigikaitselisi töid loodushoiutööde meetme
kaudu. Püst-linalehik kasvab ka hõredates loometsades, kus paas ulatub pinnani välja ja puuliigid
ei suuda kõrgeks kasvada ning rohustu on hõre. Ajalooliselt on selliseid alasid vähemal või
rohkemal määral karjatatud. Sellistes kohtades võib osutuda vajalikuks mändide jt puuliikide
mõnetine eemaldamine.
Ühtlasi lisatakse kaitse-eesmärgiks seeneliik kroonliudik, sest Raikkülla jääb liigi kõige
esinduslikum elupaik Eestis. Lähestikku paikneb 8 registreeritud leiukohta kogupindalaga 6,9 ha.
Viimati leiti aladel viljakehi 2015. aastal, kuid elupaigas ei ole toimunud olulisi muutusi. Kui alal
ilmneb vajadus teha kaitsekorralduslikke töid, on kroonliudiku soodne seisund prioriteetsem
võrrelduna teiste kaitsealuste liikidega. Püst-linalehiku kasvukohtadega liigi elupaik ei kattu.
Ühtlasi on püst-linalehik seotud poollooduslike koosluste ehk avaramate rohumaadega, seega
vastuolu nende liikide kaitsel ei teki.
Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamine on põhjendatud ka asjaoluga, et tegemist on
suures osas Natura 2000 võrgustikku kuuluva Raikküla-Paka loodusalaga.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kaitseala maastik on mitmekesine, leidub nii looduslikumaid metsamassviive kui ka
poollooduslikke pärandkooslusi, samuti reljeefseid pinnavorme, millel on ajaloolis-kultuuriline
taust. Maastiku varieeruvuse tõttu pakub kaitseala elupaika mitmele liigile. Samas paikneb ala
keset põllumajandusmaastikku ja inimtegevust, mistõttu on kohasem nimetada ala
maastikukaitsealaks. Piir maastikukaitseala ja looduskaitseala vahel on õrn, nimetusest olulisem
on kaitseala kaitsekord, et see tagaks väärtustele sobiva kaitse. Hoiuala kaitsekord ei võimalda
mitme eri rangusega vööndi moodustamist, mis on oluline näiteks potentsiaalsete elupaikade
kaitsel. Laanemetsad ei vasta suures osas veel haruldastele elupaikadele, samas on oluline tagada
nende metsade kaitse majandustegevuse eest. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi
elupaika, mitte erinevate väärtuste looduskompleksi. Varem jäi alale kaks liigi püsielupaika, kuid
otstarbekam on kaitsta ala väärtusi koos, kaitsealana.
7
2.4. Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vööndite piirid
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad
loodusväärtused ja loodusväätustele vajalik puhver ning ala piirid peavad olema looduses
võimalikult selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel eelistatult
kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (kraavide kaldad, teed, maaüksused, sihid),
mõnes kohas ka mõttelisi sirgeid ja kõlvikupiire. Mõttelise sirge otsapunktid on esitatud
geograafiliste koordinaatidena kraadi ja minuti vormingus. Kaitseala piir on kantud kaardile,
kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid.
Kaitseala pindala on 371,6 ha, millest sihtkaitsevööndisse kuulub 313,1 ha ja piiranguvööndisse
58,5 ha. Kaitseala maaomandist on riigiomandis 313,9 ha (sh sihtkaitsevööndis 313,1 ha),
eraomandis 50,6 ha (millest piiranguvöönd 50,59 ha) ja munitsipaalmaad jääb kaitsealale 7,1 ha
(millest piiranguvöönd 7,1 ha).
Kaitseala moodustatakse osaliselt olemasolevate kaitstavate loodusobjektide põhjal. Need alad on
Raikküla-Pakamäe maastikukaitseala, Raikküla-Paka hoiuala, üksikobjekt Estonia mägi ning
Mõisa nõmme ja Raikküla Pakamäe kroonliudiku püsielupaik. Olemasolevad kaitstavad
loodusobjektid jäävad endistesse piiridesse, v.a vana kaitsekorraga üksikobjekt Estonia mägi, mille
piire muudetakse selliselt, et ala pindala väheneb 7,2 ha. Kaitse alt arvatakse välja ida- ja
lõunapoolse lahustüki lõunaosa. See puudutab tervikuna Sarapuu (29201:001:1675), Harju
(29201:001:1391), Sõmera (29201:001:0012), Põhja-Sõeru (29201:001:1373) ja Lõuna-Sõeru
(29201:001:1402) katastriüksust ning osaliselt Romula (29201:001:0902) katastriüksust. Kõige
idapoolsema lahustüki lõunaosast ei ole leitud ohustatud liike ja seal pole registreeritud
loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe. Ühtlasi pole lahustüki lõunapoolsel osal potentsiaali pakkuda
püst-linalehikule sobivaid kasvukohti, mis on põhjaosas veel säilinud. Samuti pole tegu
esindusliku pinnavormiga, kuna see on väga lauge ega eristu kaitseta maast ümbruskonnas. Alale
jäävad valdavalt latimetsad ja keskealised puistud, mis ei ole haruldased või ohustatud. Samal
põhjusel on vähendatud kõige lõunapoolsema lahustüki ala suurust. Muus osas on Estonia
piiranguvööndis kaardistatud elupaigatüübid või haruldased taimekooslused ning püst-linalehiku
jt kaitsealuste liikide kasvukohad, mistõttu on sealsete alade kaitse jätkuvalt põhjendatud.
Kaitstava ala pindala suureneb 237,8 ha võrra riigiomandis oleva maa arvelt. See puudutab
enamasti Vardi metskond 64 (65402:002:0016) ja Vardi metskond 65 (65402:002:0017)
katastriüksust ning osaliselt Vardi metskond 60 (65402:001:0247) ja Vardi metskond 63
(65402:002:0015) katastriüksust.
Raikküla sihtkaitsevöönd (239,4 ha) paikneb viie lahustükina kaitseala edelaosas ja keskel.
Peamiselt paiknevad lahustükid koos, metsaosasid eraldavad teelõigud. Vööndisse jääb neli
katastriüksust: riigiomandisse kuuluvad Vardi metskond 60 (65402:001:0247), Vardi metskond 63
(65402:002:0015), Vardi metskond 64 (65402:002:0016) ja Vardi metskond 65 (65402:002:0017).
Põhjaosas kulgeb vöönd mööda katastriüksuse piiri. Mõttelise sirge otsapunktide koordinaadid on
58,93488276 ja 24,72618215 ning 58,93482492 ja 24,72663802. Liinikoridor jääb kaitsealalt
välja, vaid põhikaardi metsaosa kuulub vööndisse. Ristuv tee vööndisse ei jää. Mööda liinikoridori
(jääb välja) kulgeb vöönd mööda katastriüksust teeni, mis jääb vööndist välja. Teeosa Tuka
8
(65402:001:0770) katastriüksusest lõunas jääb samuti kaitsealalt välja. Edasi kulgeb vöönd mööda
katastriüksust kuni liinikoridorini, misjärel suundub see kagusse (põhikaardi metsaosa jääb sisse),
kuni ristub taas katastriüksuse piiriga. Sealt edasi kulgeb vöönd mööda katastriüksuse piiri kuni
Malmipõllu (65401:001:0348) katastriüksusest idasse jääva rajani (jääb välja). Põhja ja lääne
suunal kulgev rada ja tee jäävad vööndist välja. Raikküla-Päärdu ja Lipa-Mõisamaa tee jäävad
katastriüksuse järgi vööndist välja. Edasi loode suunal kulgeb vöönd mööda Vardi metskond 64
katastriüksust, kuni jõuab Abru katastriüksuse (65402:002:0068) kagunurka. Sealt kulgeb
vööndipiir kagusse punktini 58,92476109 ja 24,71136978. Mööda sihti, mis jääb vööndisse,
kulgeb piir algul idasse ja seejärel põhja. Pigibaasi tee L2 (65401:001:0442) jääb katastriüksuse
järgi vööndist välja. Vööndi piir kulgeb umbes 150 m läände mööda katastriüksust, seejärel kulgeb
piir mööda metsateed loodesse (jääb vööndisse), kuni ristub katastriüksuse piiriga.
Kõige läänepoolsem väike lahustükk on põhjaosas piiritletud põhikaardi järgi teega (jääb välja).
Sihid ida- ja lõunaküljel jäävad sisse. Lääneküljel kulgeb vöönd mööda katastripiiri, Lubjaahju
katastriüksuse (65402:002:0530, jääb välja) nurgapunktist punktini 58,93054706 ja 24,70615817
(teepiir) kulgeb mõtteline sirge.
Kõige idapoolsem lahustükk kulgeb mööda katastriüksuse piiri, idaosas ka mööda teed (jääb sisse)
ning lõunaosas osaliselt mööda kraavi (jääb välja).
Lipametsa sihtkaitsevööndi (54 ha) peamise osa moodustavad Vardi metskond 64
(65402:002:0016) ja Vardi metskond 63 (65402:002:0015) katastriüksus. Piir kulgeb lääneosas
mööda kraaviserva, kraav sihtkaitsevööndisse ei jää. Väga väikesel määral jääb vööndisse ka Abru
(65402:002:0068) katastriüksus, kui kinnistu piir kulgeb mõlemal pool kraavi.
Pakamäe sihtkaitsevööndi (19,7 ha) moodustab Vardi metskond 60 (65402:001:0247)
katastriüksus. Vöönd kulgeb mööda katastriüksuse piiri. Ida- ja lääneosas kulgevad metsateed
jäävad vööndist välja.
Estonia piiraguvööndi (20,6 ha) moodustavad neli lahustükki. Vööndisse jäävad Järvepõllu
(29201:001:0007), Lõokese (29201:001:0192), Kraavi-Juhku (29201:001:0174), Järve-Juhku
(29201:001:0175), Madise (29201:001:0060), Allepa (29201:001:1552), Romula
(29201:001:0902), Järve (29201:001:1705), Estonia puhkeala (29201:001:0233), Jõeäärse
(29301:001:0228), Soomäe (29201:001:0011), Kutsari-Sepa (29201:001:1666), Kutsari-Valli
(29201:001:0058) ja Kutsari (29201:001:1542) katastriüksus.
Idapoolsem lahustükk on piiritletud põhja- ja idaosas mööda kraavi (jäävad vööndist välja).
Lõunaosas kulgeb piir mööda katastriüksuse piiri. Lääneosas on lahustükk piiritletud tee järgi, mis
jääb vööndist välja.
Kõige väiksem lahustükk, mis asetseb keset põllumaad, on kaardistatud mõtteliste sirgetena.
Nurgapunktid on 58,96401572 ja 24,79829540; 58,96320993 ja 24,79887555; 58,96288470 ja
24,79748126 ning 58,96370857 ja 24,79687914.
Puhkeala piirkond, mis jääb veekogu äärde, on põhja- ja idaosas piiritletud kraaviga, mis jääb
vööndist välja. Väikeses osas lahustüki kaguosas kulgeb piir mööda põhikaardi metsakõlvikut.
9
Lõunaosas jääb tee ja teekraav vööndist välja. Lääneosas jäävad tee ja rada metsa serval vööndist
välja. Järve kaldal kulgeb vöönd mööda metsapiiri kuni kraavini, mis jääb vööndist välja.
Lõunapoolseima lahustüki piir kulgeb põhjaosas mööda tee katastriüksust (jääb välja). Idaosas
kulgeb vöönd mööda kraavi (jääb välja) kuni Põhja-Sõeru (29201:001:1373) katastriüksuseni (jääb
välja). Lõunaosas kulgeb vöönd mööda katastriüksuse piiri. Lääneosas jälgib piir kraavi, mis jääb
vööndist välja. Loodes jääb lühike mõtteline sirge punktide 58,95903566 ja 24,78773656 ning
58,95916188 ja 24,78797441 vahele.
Raikküla-Paka piiranguvööndi (37,9 ha) moodustavad Laanetaguse (65401:001:0269), Kasearu
(65402:001:0178), Seelikusoo (65402:001:0662) ja Lepiku (66801:001:0674) katastriüksus.
Idapoolse lahustüki põhja- ja idaosa kulgevad mööda katastriüksuste piire. Mõtteline sirge
kaguosas jääb Põllu katastriüksuse (65402:001:0332) lõunanurga ning punkti 58,95238716 ja
24,78004548 vahele. Seega kulgeb vöönd selles osas üle Lepiku katastriüksuse kuni Mäe
katastriüksuseni (65402:001:0136), mis jääb vööndist välja. Lõunaosas kulgeb piir mööda
katastriüksust ja kraavi (jääb välja). Lääneosas järgib piir katastriüksust kuni truubikohani, kust
vööndipiir järgib kraavi ja kiviaeda, mis jäävad vööndist välja. Samuti jääb vööndist välja
põhikaardil olev õueala ja majani suunduv tee. Lääneosas jääb kraav vööndist välja, muus osas
jälgib vöönd metsapiiri põhikaardi järgi, v.a kitsal lõigul Kangru (65401:001:0177) katastriüksuse
piires, kus piir kulgeb katastriüksuse järgi. Ka rohumaa kõlvik põhikaardil jääb vööndisse.
Läänepoolse lahustüki moodustab Seelikusoo (65402:001:0662) katastriüksus. Põhja pool kulgeb
piir mööda kraavi, mis jääb välja. Muus osas järgib piir katastriüksuse piiri.
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvate loodusväärtustega.
Keskkonnaministeeriumi initsiatiivil moodustati töörühm rangelt kaitstavate metsade osakaalu ja
tüpoloogilise esinduslikkuse eesmärkide täitmise hindamiseks. Töörühma hinnangul on üheks
sobilikuks alaks, kus tuleks laanemetsade kaitset tõhustada, Raikküla piirkond. Lisaks on
kaitsekorra väljatöötamisel tuginetud Clanga OÜ poolt 2018. aastal tehtud osalisele
elupaigatüüpide inventuurile, mis andis ajakohast infot väärtuste paiknemise ja seisundi kohta.
Samuti on teinud kohapealseid vaatlusi Keskkonnaamet. Tsoneeringu moodustamisel on
arvestatud keskkonnaregistrisse kantud liikide vajadusi.
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal olevate
liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne muude huvide suhtes.
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi
PS) § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev
loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja
looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53.
10
Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse
alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest
tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad,
vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate
loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse loodusdirektiivist riigile tulenev kohustus tagada
loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks,
kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitsekorra
muutmine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala
eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut
vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni
eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid
isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt
poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi
tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamise ja
tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate
tegevuste elluviimisel need hävivad.
Metsandus- ja kaevandusalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul,
kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust eeldada, et
ettevõtluse huvides on võimalik kasutada kaitset väärivaid loodusväärtusi (nt metsa, lubjakivi).
Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud
eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra
peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud.
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud
kolmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. Leebem kaitserežiim seab ohtu kaitseala
eesmärkide saavutamise, kuna ei võimalda tagada elupaigatüüpide ja liikide elupaikade säilimist.
Lautri või paadisilla püstitamist, pilliroo ja adru varumist, kalapüüki, ujuvvahendiga sõitmist ning
veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist ei ole kaitse-eeskirjaga reguleeritud, kuna kaitsealal
puuduvad veekogud, kus oleks võimalik neid tegevusi ellu viia. Samuti puuduvad kaitsealal
rooalad. Ka ei reguleerita uue maaparandussüsteemi rajamist või maaparandussüsteemide
hoiutöid, sest kaitseala paikneb peamiselt kuivadel ja parasniisketel muldadel, kus puudub vajadus
ala kuivendamiseks. Ühtlasi ei asu kaitsealal olemasolevaid maaparandussüsteeme. Lisaks ei
reguleerita veerežiimi taastamist, sest kaitsealale ei jää sooalasid või olulisi märgade metsade
alasid, mille veerežiimi oleks vajalik taastada.
2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted
Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud viibida, telkida, pidada jahti, korjata marju, seeni ja
muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Kaitsealal ei ole registreeritud häirimistundlikke liike,
mistõttu ei ole vajalik alal viibimist või jahipidamist oluliselt piirata. Kaitsealal on telkimine ja
metsasaaduste korjamine lubatud, sest kaitse-eesmärke see ei ohusta, puuduvad aktiivselt
külastatavad paigad, mis kattuvad ohustatud kooslustega. Füüsilise isiku või eraõigusliku
juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada
11
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja 36 sätestatuga.
Lõkke tegemine on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja
tähistatud. Lõkke tegemine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja
nõusolekul. Kaitsealal on ettevalmistatud kohaks Pakamäe sihtkaitsevööndis asuv rohumaa koos
vastava külastustaristuga. Õuealasid kaitsealale ei jää. Lõkke tegemise piirang on vajalik koosluste
kaitseks. Alale jääb suures osas kuivi laane- ja loometsi, kuhu on võimaliku tulekahju korral raske
ligi pääseda.
Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1
kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis.
Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud
nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks
kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste
ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel,
kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad
ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel
juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja
parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Muudel juhtudel sõidukiga ja
maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse
korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel,
kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, piiranguvööndis ehitise hooldamiseks ning metsamajandus- ja
põllumajandustöödel. Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see võib
kahjustada ala taimkatet ja seeläbi maastikuilmet. Lisaks leidub kaitsealal mitu kaitsealuste liikide
kasvukohta.
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt
looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha
maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada
ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja anda
ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole
vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning jahiulukeid lisasööta.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-
eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on,
vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel
majandustegevuse kahjustavat mõju. Tingimuste seadmine on võimalik, kui planeeritud tegevus ei
12
kahjusta kaitse-eesmärke.
2.5.4. Sihtkaitsevöönd
2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid
Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate loodusväärtuste
säilitamiseks. Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit: Lipametsa, Raikküla ja Pakamäe.
Lipametsa ja Raikküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi ning kaitsealuste
liikide ja nende elupaikade kaitse. Metsaökosüsteemi moodustab mitmesaja hektari suurune
metsaväli. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (9010*) ja
rohunditerikkad kuusikud (9050). Nende metsade kaitse on otseses seoses elustiku säilitamise ning
maastikuilme hoidmise ja loomisega. Koosluste säilitamine parandab ohustatud liikide seisundit.
Pakamäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on pinnavormi, maastikuilme, metsaökosüsteemi,
kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning ajaloolis-kultuurilise objekti kaitse. Pakamägi on
pinnavormina piirkonnas hästi tuntud. Metsane mosaiikne ala, mis eksponeerib ka avatud
lubjakivipaljandeid, on esteetilise maastikuilmega. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp, mida
kaitstakse, on rohunditerikkad kuusikud (9050). Vööndiga kaitstakse ka mitme ohustatud liigi
elupaiku.
2.5.4.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Piiranguga ei keelata
väiksemaid üritusi, kuid välistatakse suuremad kontrollimata kogunemised, millega võib kaasneda
oluline häiring. Alal ei paikne tallamisõrnu koosluseid või külastuse osas probleemseid paiku, et
oleks vajalik rakendada rangemaid piiranguid. Kanakulli püsielupaikades on rahvaürituse
korraldamine keelatud, kuid Raikküla sihtkaitsevööndisse jääv elupaik on ümbritsetud lageraie
aladega ning piirkond pole rahvaürituse korraldamiseks sobilik, et oleks vajalik keeldu eraldi
sättega rakendada. Tõenäosus, et rahvaüritus avaldaks negatiivset mõju liigi heaolule, on väike,
seetõttu pole piirang selles kohas proportsionaalne (vööndi suurus on 240 ha).
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine.
Piirang on vajalik, sest kaitsealal on registreeritud mitme kaitsealuse liigi elupaiku. Suuremal
rahvaüritusel võib olla oluline mõju kaitse-eesmärkidele, seetõttu soovib kaitseala valitseja olla
planeeritavate tegevustega kursis ja seada vajaduse korral tingimusi liikide või koosluste kaitseks.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile.
Sihtkaitsevöönditesse jääb olulisel määral majandatud ja inimese kujundatud metsi. Selleks et
tagada niisugustel aladel kiirem taastumine looduslikumaks (nt häilude tekitamine), võib olla
vajalik teha kujundusraieid. Tegevust saab kaitsealal planeerida, kui teadustegevus tõendab selle
vajalikkust ja see ei mõjuta olemasolevaid kaitse-eesmärke olulisel määral.
13
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalik tegevus. Sättega mõeldakse tegevusi, mis tagavad kaitse-eesmärgiks olevatele
liikide soodsama seisundi. Näiteks võib osutuda vajalikuks võsa ja männi järelkasvu eemaldamine
ajaloolistel lagealadel, et tagada püst-linalehikule paremad valgustingimused.
Kaitseala valitseja nõusolekul on Lipametsa ja Raikküla sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate
rajatiste ning Pakamäe sihtkaitsevööndis olemasolevate ehitiste hooldustööd. Lipametsa ja
Raikküla sihtkaitsevööndis on teid, mis võivad vajada hooldustöid. Pakamäe sihtkaitsevööndis on
lisaks olemasolevale teele ka külalistele mõeldud taristut, näiteks kinnine kuivkäimla (hoone).
Teede hooldamise korral arvestatakse, et need hooldustegevused, mis olemasolevat olukorda
väljaspool teed ei muuda ja mille mõjuala ei ulatu teekatte servast ja regulaarselt hooldatavast
teepeenrast või tee muldkeha nõlvadest väljapoole, ei avalda kaitseala kaitse-eesmärkidele mõju
ega muuda kaitseala väärtuste seisundit. Seega ei ole nendeks tegevusteks kooskõlastus vajalik.
Sellisteks tegevusteks on näiteks prahi koristamine, niitmine tee servast ja teekraavi nõlvadelt
(soovitame teepervesid kaitsealal niita võimalikult harva, et soodustada liigilist mitmekesisust),
lume- või libedustõrje tegemine, teekatte parandamine, kruusatee hööveldamine, olemasolevate
tähispostide või teepiirete vahetamine, tähispostide paigaldamine tee muldkehasse. Samuti pole
kooskõlastus vajalik otsese ohu kõrvaldamiseks, näiteks teele kukkunud puu eemaldamiseks.
Umbrohu tõrjumine kemikaalidega ei ole kaitsealal lubatud. Kaitseala valitseja nõusolek on
vajalik, kui planeeritakse tegevusi teekatte servast ja regulaarselt hooldatavast teepeenrast või
muldkeha nõlvadest väljaspool (sh tee kaitsevööndis) ning veerežiimi muutvaid töid või
pinnasetöid, mis võivad mõjutada kaitseala väärtusi ja muudavad olemasolevat olukorda
väljaspool teed. Sellisteks tegevusteks on näiteks pinnasetööd tee kaitsevööndis, sette
eemaldamine teekraavidest, puude ja põõsaste eemaldamine tee kaitsevööndist, tee servas
kasvavate suurte dekoratiivsete puude või alleepuude võrade kärpimine, uute viitade,
valgustuspostide või teepiirete paigaldamine. Kui tegevusega kaasneb vajadus sõita sõidukiga
väljaspool teid, on selleks samuti vajalik kaitseala valitseja nõusolek.
2.5.4.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis
Kaitsealal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, arvestades määruses
sätestatud erisusi. Seega on keelatud tegevused, mis ei lähtu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkidest,
kuna tegevuste käigus võivad hävida kaitsealused liigid ja kooslused, mille säilitamine on
sätestatud kaitse-eesmärgina. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on
majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole
seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus,
loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik
kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndi peatükis reguleeritud
tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused,
mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on
kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis
majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. Kaitse-eeskirjaga ei
tehta olulisi leevendusi majandustegevusel ja loodusvarade kasutamisel, kuna need tegevused
seaksid ohtu kaitseala loodusväärtuste säilimise.
14
Sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja
nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks.
Kaitsealal võib osutuda vajalikuks täiendava infotahvli, istepingi vms rajamine. Sihtkaitsevööndi
moodustavad kooslused, kus uute objektide ehitamine on üldjuhul kahjustava toimega. Seetõttu
soovib kaitseala valitseja nende tegevuste mõju enne hinnata.
2.5.5. Piiranguvöönd
2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid
Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on kaks
piiranguvööndit: Estonia ja Raikküla-Paka. Estonia piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pinnavormi,
maastikuilme, poollooduslike koosluste, ohustatud ja haruldase metsakoosluse ning püst-
linalehiku ja tema kasvukohtade kaitse. Raikküla-Paka piiranguvööndi kaitse-eesmärk on
maastikuilme, poollooduslike koosluste, metsaelustiku ning püst-linalehiku ja tema kasvukohtade
kaitse.
Piiranguvöönd on kaitseala oluline osa. Raikküla-Paka maastikukaitsealal ei ole see ainult
puhvervöönd. Piiranguvööndisse jäävate väärtuste kaitse ei ole vajalik sihtkaitsevööndina, sest
piiranguvööndi kaitsekord annab kaitseala valitsejale ulatusliku kaalutlusruumi kaitse-eesmärkide
kaitseks. Nii ei ole võimalik näiteks poollooduslikke kooslusi kahjustada, muutes kündmise teel
olemasolevat kõlvikut. Selleks on nõusoleku küsimine vajalik ja kaitse-eesmärke kahjustavaks
tegevuseks luba ei väljastata.
2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis
Kaitseala piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades määrusega sätestatud erisusi.
Eeskätt mõeldakse, et piiranguvööndis on võimalik metsa majanduslikul eesmärgil kasutada,
arvestades, et sellel tegevusel on ka piirangud. Samuti on kaitsealal lubatud kuni 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata
kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala
valitseja nõusolekul tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Üle 50 osalejaga
üritus on vajalik kaitseala valitsejaga kooskõlastada, et vältida kaitsealuste liikide kahjustamist või
häirimist ja ohustamist. Samuti võib rohumaakooslusi ohustada pikaajaline üritus, kus osalejate
arv on väga suur. Säte on vajalik, sest kaitseala valitseja soovib veenduda, et planeeritavad
tegevused ei kahjustaks ala elustikku ja kooslusi.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud rajatise püstitamine kaitseala tarbeks
ning hoone püstitamine Kasearu (65402:001:0178) katastriüksusel. Piiranguvööndis on
ehitustegevus lubatud juhul, kui sellega ei kahjustata kaitse-eesmärke. Kui tegevus ei kahjusta
kaitse-eesmärke, hindab kaitseala valitseja ehitustegevuse sobivust planeeritud piirkonda ja seab
vajaduse korral lisatingimusi loa kooskõlastamiseks. Eelduslikult ei mõjuta kuni 20 m2 ja kuni 5 m
kõrguse hoone rajamine väljaspool kaitse-eesmärgiks olevaid koosluseid maastikuilmet olulisel
määral.
15
2.5.5.3. Keelatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on keelatud maavara kaevandamine. Maavara kaevandamine on vastuolus
kavandatava ja praegu kaitse all olevate alade kaitse-eesmärkidega, mistõttu on selline tegevus alal
keelatud. Maavara ei ole võimalik kaevandada, sest kaevandamisega hävitatakse haruldasi
kooslusi, liike, pinnavorme ja maastikuilmet. Elupaiku kahjustatakse tõenäoliselt ka siis, kui
kaevandatakse kaitse-eesmärgiks olevate kooslustega külgnevat ala. Selle tõttu muudetakse
koosluste veerežiimi, keskkonna pH-d, tormikindlust jne.
Maapõueseaduse § 95 lõike 1 järgi on füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus võtta maavara
ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi talle kuuluva kinnisasja piires
kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Majanduslikel eesmärkidel
kaevandamine eeldab suuri pinnasetöid, mis on kaitse-eesmärkidele väga ebasoodne.
Piiranguvööndis on biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine keelatud, välja arvatud
põllumaal. Põllumaa on inimese poolt tugevasti mõjutatud. Selle meetmega välistatakse ohtlike
ainete sattumine looduslikesse kooslustesse, mis on elustikule kahjustava toimega. Põhikaardi
järgi jääb põllumaad Estonia piiranguvööndi kõige väiksemale lahustükile u 0,2 ha ulatuses.
Praegu kasutatakse ala siiski rohumaana. Põhikaardi järgi ei ole seal mõistlik ala piiritleda, sest
üleminekuala ei ole arusaadav. Kuna väärtused paiknevad kõrgemal pinnavormil, ei mõjuks ka
põlluharimine kaitse-eesmärkidele negatiivselt.
2.5.5.4. Metsa majandamine piiranguvööndis
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Raikküla-Paka piiranguvööndis aegjärkne ja häilraie
kuni kahe hektari suuruse langina, välja arvatud elupaigatüübile puisniidud ja puiskarjamaad
vastavates puistutes. Raikküla-Paka piiranguvööndis on lubatud lageraie hall-lepikus, kui hall-lepa
koosseisukordaja on suurem kui 80% ning lageraie kuusikus langi pindalaga kuni 0,5 ha, kusjuures
kuuseenamusega puistus ei ole lage- ja turberaie lubatud kõrvuti paiknevatel eraldistel. Elustiku
mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit
kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa
alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese
rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti
eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.
Piiranguvööndis on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, samuti puidu
kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku-
ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. Pinnase kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja
kahjustab looduslikku taimestikku. Ühtlasi paikneb alal reljeefseid pinnavorme, mis on
erosioonitundlikumad. Seetõttu on puiduvedu lubatud ainult siis, kui pinnas seda kannab.
Estonia ja Raikküla-Paka piiranguvööndis on metsade majandamine lubatud, kuid majandada
tuleb selliselt, et arvestatakse erinevaid looduskaitselisi aspekte. Looduskaitseseaduse § 2 lõige 2
ütleb, et looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga
kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi.
16
Metsamaastikku ei teki looduslikul teel kunagi täiesti lagedaid alasid, selles osas ei jäljenda
uuendusraie looduslikke protsesse. Loodusliku häiringu korral ilmestab maastikku hõre mets, kus
on pikali kukkunud puud, tüükad jms metsa struktuurielemendid. Sellise häiringuga on
metsaelustik aegade jooksul kohanenud. Selleks et kaitseala ökosüsteemid funktsioneeriksid
edukalt, lähtutakse samast põhimõttest. Kaitseala piiranguvööndis on majandustegevus küll
lubatud, kuid sealse metsaelustiku säilitamiseks ei ole võimalik lubada ulatuslikke raieid, kus
keskkond muutub kiiresti ja järsult. Seega põhjustaks lageraie lubamine suurel alal maastikupildis
loodusele mitteomaseid kontraste. Ulatuslike uuendusraiete järel tekivad suurtel aladel
ühevanuselised ja loodusele mitteomased puistud, samuti kannatab metsaelustik.
Kaitse-eeskiri võimaldab teha raieid metsaosades, mis pole kõrge looduskaitselise väärtusega.
Uuendusraiet ei ole võimalik teha puisniitudel ja -karjamaadel või haruldases metsakoosluses.
Kahe hektari suurune turberaie väljaspool kaitse-eesmärgiks olevaid kooslusi ei kahjusta üldjuhul
maastikuilmet oluliselt ning see on lubatav. Kaitseala valitseja ei luba veerraiet, sest selle
raievõttega on võimalik eraldis ühe korraga u 70% ulatuses lagedaks raiuda (n-ö ringikujuliselt).
Selline lage ala kahjustab oma kuju poolest maastikuilmet ja ala esteetilisust. Ühtlasi mõjuks
selline raievõte (2 ha ulatuses u 1,5 ha lage ala) negatiivselt metsaga seotud liikidele. Piklik lank
suurendab oluliselt langipiiri pikkust ja mida pikem on langipiir, seda tugevam on servaefekti
mõju. Langiserv muudab elupaikade mikrokliimat (temperatuur, valgus, niiskus jms). Mitmed
punase nimestiku samblikke moodustavad seeneliigid ei suuda asustada peremeessubstraate seal,
kus keskkonnatingimused muutuvad järsult. Rootsi lihhenoloogid on järeldanud, et metsaserva
lähedus mõjutab oluliselt näiteks oksa-tuustsambliku talluse pikkust. Lisaks mikrokliima
muutusele suurendavad langiservad tuulekahjustusi. Lankidelt pärinevad mitmed ohud
metsalinnustikule, mis on seotud röövlusega. Näiteks eelistavad lankidel pesitseda rongad, kes
söövad kaitsealuste linnuliikide mune ja poegi.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud lageraie hall-lepikus, kui hall-lepa koosseisukordaja on
suurem kui 80%. Raie lepikutes ei kahjusta kaitseala kaitseväärtusi, sest need asuvad peamises
osas talu läheduses poollooduslike koosluste vahel ja kraavi kallastel (eraldised kokku 5,2 ha).
Seega on need metsad inimtegevusest juba tugevasti mõjutatud. Kuna hall-lepikud paiknevad ka
metsamassiividest eraldi, siis ei killusta raie metsakoosluste tervikut. Kuivõrd hall-lepad on
lühiealised puistud, ei paikne nendes vana metsaga seotud liike, sellised kooslused ei ole kaitse-
eesmärgiks seatud liikidele elupaigaks.
Kuusejuured paiknevad maapinnale lähedal, mistõttu ei pruugi aegjärkne ja häilraie olla sellises
metsas kõige otstarbekam raievõte. Tuultele avatuse tõttu kukuvad paljud kuused pikali või
kahjustatakse nende juuri masinatega ning puud haigestuvad ja surevad. Kaitseala valitseja teeb
metsateatise menetlemisel kaalutletud otsuse tegevuse lubatavuse üle, kusjuures maastikuilme
säilitamise tarvis on vajalik vältida suurte lagedate ja hõredate alade teket. Seega ei ole kaitsealal
lubatud võtted, et nii lage- kui ka turberaiet tehakse kõrvuti paiknevatel eraldistel, mille tõttu
tekivad suured (üle 2 ha) uuendatavad alad, kui sellel on oluline negatiivne mõju maastikuilmele.
20 tihumeetri puidu säilitamise nõue tuleneb asjaolust, et nüüdseks on juba 30% Eesti torikseentest
ohustatud. Peamine põhjus peitub selles, et metsades puudub sobiv substraat, millel kasvada.
Lagupuidul ja tüügastel toituvate rähniliste arvukus on 11 aasta jooksul kahanenud keskmiselt
25%. Täiendav säilikpuude maht toetab metsaelustiku säilimist.
17
Langipiirangu ja täiendava säilikpuude mahu seadmisega luuakse olukord, kus metsa on võimalik
majandada, kuid selle tulem sarnaneb oluliselt rohkem looduslike protsesside jäljendamisele.
Maastikuilmes toimuvad väiksemad ja järkjärgulised muutused, tekivad mitmekesised ja eri
vanusega puistud. Liikidel on rohkem aega muutustega kohaneda.
Estonia piiranguvööndis ei ole uuendusraie lubatud, metsa on võimalik majandada valik- ja
hooldusraietega püsimetsana. Seda seetõttu, et alal paikneb suures ulatuses ohustatud ja haruldasi
taimekooslusi (puisniidud, kastikuloo-tammikud), millest on pikemalt räägitud väärtuste peatükis.
Uuendusraie tähendab olemasoleva metsa asendamist uue põlvkonnaga, kuid täielik metsa
asendamine ohustab sealseid väärtuseid. Kuna piiranguvööndisse jääb ka keskealisi kaseeraldisi,
siis ei ole proportsionaalne määrata kogu ala sihtkaitsevööndisse. Selliste eraldiste mõõdukas
majandamine ei kahjusta kaitse-eesmärke olulisel määral. Kuna uuendusraie keelamine piirab
teatud juhtudel kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt, siis on võimalik tingimustele
vastavalt see osa riigile müüa.
Puhtpuistuid leidub looduses harva ning lühikese eluearingiga puistud on liigivaesed ega ole
loodusele omased. Kaitseala funktsioon on looduslikkuse säilitamine ja hoidmine, seega peavad
metsades kasvama kodumaised liigid ja mets peab olema mitmekesine, et jäljendada võimalikult
palju looduslikku olukorda. Puid võib küll istutada, kuid hooldusraiete käigus on vajalik säilitada
ka lehtpuid.
3. Menetluse kirjeldus
Eelnõu ettevalmistamisele eelnes Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamise väljatöötamise
kavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK saadeti maaomanikele tutvumiseks 12. novembril
2019. a. 13. novembril samal aastal teavitati kodanikke VTK-st maakondlikus ajalehes Raplamaa
Sõnumid. Ettepanekud või vastuväited paluti esitada hiljemalt 2. detsembriks 2019. a.
Väljatöötamise kavatsust puudutav arutelu toimus 9. detsembril 2019. a kell 16.30 Rapla
vallavalitsuses. Ettepanekud ja Keskkonnaameti seisukohad on nähtavad VTK-st, mille leiab
keskkonnaministri 16. juuni 2020. a käskkirja nr 1-2/20/269 lisast.
Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. juuni 2020. a käskkirjaga
nr 1-2/20/269 algatatud haldusmenetluses. Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardiga oli
võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 21.04‒19.05.2021 Keskkonnaametis ning Rapla ja
Kehtna vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ärajätmise
ettepaneku kohta ilmus 20. aprillil 2021. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ning 21. aprillil
2021. a kohalikus ajalehes Raplamaa Sõnumid. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-
eeskirja eelnõu avaliku väljapaneku teade 19. aprillil 2021. a.
19. aprillil 2021. a saadeti maaomanikele ja huvigruppidele teade kaitse-eeskirja eelnõu
avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ärajätmise ettepaneku kohta. Kiri saadeti
23 eraisikule ja 18 äriettevõttele, ühingule või avalikule asutusele. Tagasiside laekus ühelt
maaomanikult, ühelt eraisikult, kahelt mittetulundusühingult ning kahelt riigiasutuselt (tabel 1),
kes ei pidanud avaliku arutelu korraldamist vajalikuks.
18
Tabel 1. Maaomanike ja huvigruppide arvamused ja ettepanekud eelnõu tutvustamisel
Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus
Ester Kangur Ettepanek liita Raikküla-Paka Ei arvestatud. Paisjärve ei ole
maastikukaitseala külge Estonia vajalik eraldi kaitsta, kui see on
järv ja selle lähiümbrus. loodud inimtegevuse tulemusel
ning otsesed ohutegurid
puuduvad või pole aktuaalsed.
Kaitsealustele liikidele kehtib
isendikaitse. Samuti kehtib
Estonia järvel veekaitse-,
ehituskeelu- ja piiranguvöönd.
Transpordiamet Ettepanek jätta kavandatavast Selgitatud. Geopäringu järgi ei
Raikküla sihtkaitsevööndist ole teemaa ja kaitseala osas
välja Raikküla-Päärdu tee kattumist. Samuti ei kattu
(65402:002:0700) ja Lipa- kaitsealaga Rapla-Järvakandi-
Mõisamaa tee Kergu tee (65402:001:0880).
(65402:002:0710). Juhitakse Tee äärde ei jää soostuvaid
tähelepanu, et metsi, mida teekraavide
Transpordiametil on vaja hooldus võiks oluliselt
korraldada teehoiutöid. mõjutada. Kui ilmneb vajadus
nt mõne ohtliku puu
langetamiseks, siis saab
kaitseala valitseja seda lubada
(rajatise hooldustööd on
kaitseala valitseja nõusolekul
lubatud).
Riigimetsa Majandamise Juhitakse sarnaselt VTK-le Selgitatud. Viidatakse RMK
Keskus tähelepanu, et teede ehituseks enda kirjale, millega on tehtud
on kulutatud ressursse, kuid ettepanek ala range kaitse alla
enam ei ole võimalik metsateid võtta. Alale jääb mitmeid
kasutada, et puitu hankida ja ohustatud liikide elupaiku,
seal metsa kasvatada. samuti suures ulatuses
laanemetsi, mis toetavad
vastava kooslusega seotud
elustiku säilimist.
Maaomanik Tulevikus soovitakse ehitada Arvestatud osaliselt. Eelnõud
Kasearu (65402:001:0178) täiendatakse selliselt, et
katastriüksusele väljapoole kaitseala valitsejal on võimalik
poollooduslikku kooslust kaaluda hoone püstitamise
saunahoonet, kuid eelnõu lubamist Kasearu
välistab hoone püstitamist. (65402:001:0178)
Lubada lageraiet kahe hektari katastriüksusele väljapoole
ulatuses. poollooduslikku kooslust, kui
sellega ei kahjustata kaitse-
eesmärke olulisel määral.
Keskkonnaamet ei poolda
lageraie lubamist kuni kahe
19
hektari ulatuses, sest tegu on
kaitstava loodusobjektiga, mille
eesmärgiks on muuhulgas
maastikuilme säilitamine.
Lageraie kuusikus suuremal
pindalal kui 0,5 ha koos
turberaiega (2 ha) rikub
maastikupilti olulisel määral
ning seda ei ole võimalik
kavandada.
Raplamaa Loodushoiu MTÜ; Täiendada kaitse-eesmärkide Ei arvestatud. Oleme jätkuvalt
MTÜ Eesti Metsa Abiks nimekirja. Mitte arvata kaitse seisukohal, et kui kooslused on
alt välja kaitstavaid alasid. Liita kaitstud (kaitse-eesmärkidena
kaitsealaga kõrge loetletud), siis on kaitstud ka
kaitseväärtusega ala (Estonia seal elavad liigid. Kõikide
järv). Arvata kõrgete liikide eraldi nimetamine
loodusväärtustega alade kaitse, kaitse-eeskirjas ei ole vajalik.
mis on eelnõus Keskkonnaamet on
piiranguvööndis, kontrollinud alasid Estonia mäe
sihtkaitsevööndisse. üksikobjektil kohapeal ja
Piiranguvööndi piirangud veendunud, et kaitse alt välja
peavad olema karmimad. jäetaval osal ei esine ohustatud
ega haruldasi kooslusi või liike.
Lisaks puudub maaomanikel
huvi kunagist puudesalu
taastada.
Piiranguvööndis ei ole selliseid
väärtusi, mis vajaksid
sihtkaitsevööndi kaitsekorda.
Metsaökosüsteeme kaitstakse
tervikuna Raikküla, Lipametsa
ja Pakamäe sihtkaitsevööndis
ning väiksemal alal Estonia
piiranguvööndis.
Poollooduslike kooslustega
seotud liigid vajavad niitmist ja
karjatamist, seega ei muuda
kaitsekorra rangemaks
muutmine nende kaitset
efektiivsemaks.
Uuendusraied on lubatud seal,
kus sellega ei kahjustata kaitse-
eesmärke. Lindude pesituse
korral ei ole metsatööd LKS
järgi lubatud. Põlluharimine ja
seonduv tegevus 0,2 ha
ulatuses ei ohusta
kaitseväärtusi olulisel määral.
Prioriteetne on tagada
poollooduslike koosluste
järjepidev hooldatus.
20
OÜ Eesti Killustik Ettepanek jätta kaitseta Ei arvestatud, selgitatud.
riigiomandis olev maatükk Kaitseala moodustamine
Vardi metskond 64 (kattub plokiga 24) algatati
(65402:002:0016) keskkonnaministri poolt, et
ulatuses, mis kattub Lubja tagada viljakatele
lubjakivimaardla metsakasvukohatüüpidele
ehituslubjakivi aktiivse rangem kaitse. Algatamisele
tarbevaru plokiga nr 24 (5,1 eelnes vastava töörühma
ha). Seire puuraugule on analüüs kõrgema väärtusega
vajalik mootorsõidukiga ligi alade valikuks, lisaks toimusid
pääseda. ministeeriumi tasandil arutelud
maardlatega kattumise osas.
Raikküla piirkonna
varustuskindlus hinnati
tagatuks 50 aastaks, seega
peetakse olulisemaks
metsanduse arengukavaga
(2011–2020) võetud kohustuste
täitmist. Ploki 24 ulatuses
levivad viljakad laanemetsad,
mis moodustavad kompaktse
metsamassiivi ümbritsevate
aladega, sh Natura 2000 alaga
ja selle kaitse-eesmärgiks
olevate elupaikadega. Lisaks
on piirneval alal registreeritud
mitmete ohustatud liikide
elupaigad.
Täpsustame, et
mootorsõidukiga ligipääs
puuraugule ei ole keelatud, sest
tegu on kaitsekorralduslikult
olulise tööga.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade
ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse
säilimisele Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2
kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab panuse iga
liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis
nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti
2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”
lisa 1 punkti 2 alapunktile 347 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Raikküla-Paka
loodusala, mis hõlmab osaliselt ka Raikküla-Paka maastikukaitseala. Seetõttu tuleb Raikküla-Paka
21
maastikukaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades
Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
Raikküla-Paka loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni
12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile
92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade
esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012, 15.01.2008,
lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja
Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2020. a rakendusotsusega (EL) 2020/494, millega võeti vastu
boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu
kolmeteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2020) 1713 all, ELT L 111,
08.04.2020, lk 1–175).
Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek lisada Raikküla-Paka loodusala
kaitse-eesmärgiks elupaigatüüp aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning liigirikkad
niidud lubjarikkal mullal (6210). Samuti tehakse ettepanek eemaldada kaitse-eesmärkidest
elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270).
Raikküla-Paka loodusala piir muutub. Piiri korrigeeritakse uuema põhikaardi ja katastriüksuste
seisu järgi.
Loodusdirektiivi I ja II lisa kaitseväärtuste puudumise tõttu ei jää Raikküla-Paka loodusalasse
edaspidi Sõmera (29201:001:0012), Harju (29201:001:1391), Lõuna-Sõeru (29201:001:1402),
Põhja-Sõeru (29201:001:1373), 2921040 Kaerepere-Veehoidla tee L3 (29201:001:0426), Karla
(29301:001:0227) ja Sarapuu (29201:001:1675) katastriüksus. Raikküla-Paka loodusala väheneb
Romula (29201:001:0902) katastriüksuse ulatuses.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada väärtuslike
metsa- ja rohumaakoosluste ning kaitsealuste linnu-, seene- ja taimeliikide elupaikade säilitamist
ja nende soodsa seisundi saavutamist.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju
välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise
vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2020 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest
tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse
strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad
eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks. Kinnitatav õigusakt toetab
otseselt nende eesmärkide saavutamist. Määrus toetab metsanduse arengukavaga (2011–2020)
võetud eesmärkide täimist, samuti kanakulli kaitse tegevuskava eesmärke.
Raikküla-Paka maastikukaitseala on juba suures osas riikliku kaitse all, täiendava kaitse alla
võetakse riigiomandis olevat maad. Seetõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju
22
sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine
ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu
oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikele
omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle käigus ei
esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute teostamist.
Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada
menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on seotud eelnõuga.
Kaitseala moodustamisel muudetakse Lubja lubjakivi maardla ploki nr 24 (katastriüksus
65402:002:0016) varu passiivseks. Plokk nr 24 ala suurus on 5,1 ha, mille tarbevaruks on hinnatud
464 000 m3.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega Rapla valla maamaksutulude
vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-
eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt
kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse
§-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast.
Sihtkaitsevööndi suurenemise tõttu laekub Rapla vallale maamaksu vähem ligikaudu 770 eurot
aastas. Osalise kaitstava ala vähenemise tõttu laekub Kehtna vallale maamaksu juurde ligikaudu
10 eurot aastas.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele
vastava tasu eest. Sihtkaitsevööndisse tervikuid eramaid ei tsoneeritud. Sihtotstarbelist kasutamist
võidakse oluliselt piirata Estonia piiranguvööndis 0,4 ha ulatuses, kus paiknevad valmivad ja
küpsed metsad.
Natura 2000 alal asuva erametsamaa toetust on õigus taotleda piiranguvööndis pindalale 19,6 ha.
Toetuse määr on piiranguvööndis asuva metsaala ühe hektari kohta kuni 60 eurot aastas.
Erametsamaa toetusega seoses kulud vähenevad, sest kaitseala pindala väheneb selles osas.
Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamisega tsoneeritakse piiranguvööndist ja hoiualast
sihtkaitsevööndisse kokku umbes 70,4 ha riigi metsamaad. Kaitseta maad tsoneeritakse
sihtkaitsevööndisse 239,4 ha. Samas on sihtkaitsevööndisse tsoneeritud suurel määral ka raielanke
ja noorendikke. Vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutustele väheneb Raplamaa
puidukasutuse tulu rangelt kaitstava metsa puhul keskmiselt 86 eurot aastas ühe hektari kohta.
Piiranguvööndi metsade majandamine on olnud varem kitsendatud. Majanduspiirangutega
metsade kavandatav raiemaht on hinnanguliselt ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest.
Arvestades range kaitsega metsa pindala suurenemist, varasemaid piiranguid ning küpse ja
valmiva metsa osakaalu (u 93,7 ha), kus lähema kümne aasta jooksul oleks võimalik piirangute
muutmiseta raiet teha, on saamata jääv puidutulu umbes 7300 eurot aastas.
Kaitsealale ei jää täiendavaid poollooduslikke kooslusi, seetõttu selles osas kulud ei suurene.
23
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on
üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele,
hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses
üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja
kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või
käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse
esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi
lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul
haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
24
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-1357 - Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määruse nr 28 „Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine, Kaitstava looduse üksikobjekti Estonia mägi (Ees-mägi ja Tagamägi) kaitse alt väljaarvamine ja Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 02.12.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7122473f-d5a2-44a3-881b-c88e7cae6d8e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7122473f-d5a2-44a3-881b-c88e7cae6d8e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main