Kiri

Riina Kütt 2.11.2021 Vaktsiinipassiga inimene, ma vajan sinu abi!1 Jah, ma vajan sinu abi. Tegelikult ei vaja seda abi muidugi mitte ainult mina üksi. Meid on palju. Ka sina ise oled üks nende hulgast. Palun, kui sul on see pass, su eraelu vähegi võimaldab ning kui sul on kodanikujulgust - algata avalik pöördumine riigivalitsejate poole selleks, et Eestis loodaks vaktsineerimisega seotud kahjude hüvitamise fond. Käivita palun see ülimalt oluline ühiskondlik liikumine. Tee seda nende inimeste pärast, kes on end vaktsineerinud ja saanud raske kõrvaltoime. Tee seda nende inimeste pärast, kes pole end veel vaktsineerinud, aga kõhklevad, sest pelgavad sattumist “vihma käest räästa alla”. Tee seda nende pärast, kes näevad praeguses olukorras ebaõiglust, ebaproportsionaalset survet ja sundi. Tee seda iseenda ja kogu meie ühiskonna pärast, sest kui tugevamal positsioonil olija toetab avalikult nõrgemat, siis sellel lihtsalt peab olema inimesi liitev mõju. Mina ei saa seda teha, sest minul ei ole seda passi ja seetõttu on minu seisund ühiskonnas praegu nõrk. Mul ei ole seda passi, aga mul on üks doos ja rasked kõrvaltoimed. Jah, need on Ravimiametis registreeritud ning ma olen osa statistikast. Ei, mul ei ole veel diagnoosi, sest määratud neuroloog ütleb, et aparaadid ei näita talle teada olevat haigust ja seetõttu olen terve. Siiski on mu digiloos kahe EMO arsti ja perearsti poolt fikseeritud objektiivse leiu all kirjas vasaku käe jõudluse languse (küünarliiges, küünarvars) ja neelukaarte vabalt katsutavus. Maakeeli öelduna tähendab see viimane, et vaktsineerimise järel olen elanud mõnda aega ilma köhimis- ja okserefleksita. Praktilisel tasandil tähendab see toiduosade lekkimist hingetorusse ja hingamispeetuse episoode magades. Samuti seda, et hambaarst on mind protseduurilt koju saatnud, kuna hindas toimingud suus eluohtlikuks. Vabandust! Ma tean, et seda ei pruugi olla kuigi mugav lugeda. Tegelikult on mul muidugi ka mitmeid teisi elu häirivaid ja hirmutavaid sümptomeid. Need tulevad, lähevad ja tulevad taas. Näiteks ei tööta mu sõrmed enam nii nagu varem. Nad lihtsalt ei täida enam aju antud korraldusi. Kui oleksin muusik, siis oleks avalik esinemine välistatud, sest valesid noote oleks sõltuvalt päevast hinnanguliselt 10-20%. Tekstide trükkimine võimaldab õnneks parandamist. Loodan, et sa mõistad, mul pole sellest lihtne avalikult rääkida, aga ma tunnen, et teisiti pole enam võimalik. Olen seda elu elanud nüüdseks kokku kolm kuud ja ma ei tea, kas arsti vastus “teiega on kõik korras”, tuleneb väsimusest, vähesest suhtlemisoskusest, asjatundmatusest või sellest, et ta ei taha mu sümptomite ja vaktsineerimise vahel seost näha. Ma ei tea, sest midagi muud kui seda, et paar aparaatidega tagantjärele2 tehtud uuringut ei näita objektiivset leidu, ta mulle ei ütle. Ma ei tea, aga kinnitan, et see teadmatus ei tee sümptomite talumist kergemaks. Nädal tagasi (25.10) jälgisin Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi ja Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse poolt korraldatud vaktsineerimisväitlust ning sellele järgnenud professionaalide paneeldiskussiooni. Tudengite väitluses avaldus nii mõnigi huvitav mõte ja ekspertide arvamusring lõpus oli asjalik. Kuni selle hetkeni, mil jõuti viimase küsimuseni. Osalejad pärisid, mida on asjatundjate arvates tehtud teistmoodi neis riikides, kus vaktsineerituse määr on märkimisväärselt kõrgemal tasemel kui Eestis. Eranditult kõik neli vastajat väljendasid mõtet, et näevad võtmefaktorina Põhjamaade 1 Tunnistan ausalt, et ehkki kõik meie ümber toimuv ning vaktsineerimise teemal avaldatud kirjutised puudutavad ming väga isiklikult, ei ole ma kõigi tekstide, intervjuude ega teiste arvamusavaldustega kursis. Lihtsalt ei ole jaksanud. Seetõttu palun vabandust, kui ma oma järgneva mõtteavaldusega kedagi viitamata kordan või midagi juba kellegi poolt öeldust arvesse ei võta. 2 Vaktsiinidoosi sain 28. juulil, esimesed sümptomid avaldusid 24 h jooksul, 5. augustil olin esimest korda EMO-s, käte üheosaline ENMG uuring karpaalkanali sündroomi välistamiseks/tuvastamiseks toimus 13. septembril, peaaju MRT sklerosis multiplexi tuvastamiseks/ välistamiseks toimus 22. oktoobril.  Riina Kütt 2.11.2021 elanike suuremat vastutustunnet ühiskonna ees ja vabatahtlikku valmisolekut täita oma kodanikukohust. Ühtegi konkreetset neis riikides kasutatavat meedet nad esile ei toonud. Mis oli minu arvates sellel “pildil” valesti? Sooviksin, aga ei hakka siinkohal pikalt rääkima sellest, et Põhjamaades on tänaseks juba enam kui paarsada aastat peetud oluliseks hariduse, sealhulagas täiskasvanuhariduse, demokraatia ja kodanikuhariduse traditsiooni. Ega ka mitte sellest, et Eestis on taasiseseisvumise järgselt, väga sarnaselt nõukogude ajaga, pandud täiskasvanuõppe peamine rõhk tööalasele täienduskoolitusele ja individuaalsele eneseteostusele, mitte inimeseks olemise ja koos elamise oskuste arendamisele. Tahan jõuda hoopis selleni, et inimestevaheline solidaarsus ühiskonnas ilma selleta, et võimukandjad näitavad üles solidaarsust nõrgemal positsioonil olijatega, pole lihtsalt võimalik. Soomes on loodud vaktsineerimisega seotud kahjude hüvitamise fond, millele inimene saab loota, kui tal tekivad süstimise järgselt ebasoovitavad kõrvaltoimed. Rootsis elavatelt tuttavatelt tean, et selline seadus hakkab 1. detsembrist tagasiulatuvalt kehtima ka neil. Tänu sellisele fondile ei delegeeri valitsus vaktsineerimisega seotud riskide kandmise raskust igale üksikule inimesele eraldi ning on valmis vastutama ühiskonna kui terviku käekäigu eest. Eestis aga oodatakse inimestelt kollektiivselt vastutustundlikku käitumist olukorras, kus tegelikult on kehtestatud süsteem, mille kohaselt igaüks peab vastutama ise enda eest. Ma ei näe siin mõistlikku loogikat, inimlikkust ega süsteemset mõtlemist. Oleme nõrkemiseni kuulnud lauset: “Vaktsineerimise kasud kaaluvad üles vaktsineerimise kahjud”. Ilus loosung, mis räägib “statistika keeles”, aga unustab täielikult ära, et iga väike “vaktsineerimise kahju” on seotud ühe konkreetse inimesega. 25. oktoobri seisuga on Ravimiametile saadetud 209 teatist3, milles kirjeldati vähemalt ühte COVID-19 vaktsiinidega ajaliselt seostatavat, tõsist võimalikku kõrvaltoimet. See on tühine arv inimesi kõigist 1 438 935 doosist, mida sama kuupäeva seisuga on Eestis kokku tehtud ja seda kummalisem tundub riiklikul tasemel otsus, et need inimesed ei vaja tuge. Küsimus ei saa siinkohal olla ju summade suuruses! Kõige imelikum on minu meelest see, et ühelt poolt küll tunnistatakse kahjukannatajate olemasolu, kuna andmed on kenasti avalikult Ravimiameti kodulehel üleval, kuid selle asemel, et luua nende väheste inimeste jaoks tugimeede, käitutakse stiilis - “kuna kõrvaltoimete saamise tõenäosus on nii väike, on sinu isiklik probleem sisuliselt olematu”. Vabandust, aga konkreetse inimese tasandil on tegemist kõige suurema kahjuga üldse, mis olla saab ning vastava tõsiasja eiramine ei too midagi head. Selliste, inimesi isiklikult ja valusalt puudutavate juhtumite vaiba alla peitmine, loob vastujõuna nende lugude võimendumise ja covid-viirusega võrreldava leviku ühiskonnas. Kas saab siis imeks panna, et tahtmatus vaktsineerida näitab hoolimata kõigist “motivatsioonipakettidest” pigem suurenemise, kui vähenemise märke. Mulle määratud neuroloog ei ole seni mu sümptomeid tõsiselt võtnud, vähemalt nii ma seda tajun. Perearst soovitab paratsetamooli ja joogat. Mina aga pistan igapäevaselt ja -öiselt rinda tervisehäiretega, mis algasid vahetult pärast vaktsineerimist ning mille laadseid ei ole mul varem esinenud ega ka mitte mu suguvõsas ette tulnud. Paratsetamooli ma ei võta, sest küsimus pole valu vaigistamises, vaid vaevuste põhjuse väljaselgitamises ja nende ravimises, kui need peaksid osutuma ravitavateks. Joogat olen harrastanud juba 35 aastat, kuid vaktsineerimisjärgsete 3 Sama kuupäeva seisuga on esitatud kokku 5460 teatist (0,38 % vaktsiinidoosidest) võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta. (https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinide-k%C3%B5rvaltoimed-ajavahemikus- 18-%E2%80%93-24-oktoober-2021-esitatud-teated-eestis-ja).  Riina Kütt 2.11.2021 sümptomite tõttu on ka see raskendatud. Kael ja ülaselg on kanged ning lihased ja liigesed ei tööta enam endiselt. Kuna arstidelt ei ole ma seni abi saanud, olen otsinud oma olukorrale selgitust välismaistest teadusinfo andmebaasidest. Väga usaldusväärset tõenduspõhist teavet pakkuvast eelretsenseeritud teadusartiklite ajakirja Journal of Neurology augustinumbrist selgus, et SARS-CoV-2 mRNA vaktsiin võib väga üksikutel juhtudel olla seotud aju, seljaaju, perifeerse närvisüsteemi ja südamepõletikuga. Ameerika Neuroloogia Assotsiatsiooni trükise Annals of Clinical and Translational Neurology augustikuises numbris on aga artikkel, mille kohaselt võib vaktsineerimine kaasa tuua ägeda entsefalomüeliidi. Eelretsenseeritud teadusartiklite ajakirja juulikuu numbrist The Journal of Neuropsychiatry and Clinical Neurosciencest tuli välja, et koroonavaktsiin võib esile kutsuda funktsionaalsete neuroloogiliste häirete avaldumise. Need on vaid mõned näited kõigile inimestele kättesaadavatest teadusartiklitest, kus meditsiinipersonalile pannakse muuhulgas südamele ka ausa ja avaliku kommunikatsiooni vajadust selleks, et vähendada teadmatusest ja väärinfost tingitud kahtluste ning hirmu levikut elanikkonna hulgas. Miks, no miks ometi, ei ole meil nende väga väheste, aga selle eest raskete vaktsineerimisjärgsete kõrvaltoimete käes kannatavate inimestega kiirelt ja konkreetselt tegelemise süsteemi? Miks ei määrata kindlaks nende sümptomite põhjused ja vajadusel ravi, saates sellega ühiskonda selge sõnumi, et “me oleme ka sellistel juhtudel teie kõrval”? Miks lastakse “väikesetel kahjudel” võimenduvalt paisuda nii suureks, et see ähvardab tühistada kogu vaktsineerimisest saadava “suure” kasu? Kurb on öelda, aga Eesti näol paistab olevat tegemist riigiga, kus riigijuhid eemaldavad end selgelt neist, kes võivad halva õnne tõttu sattuda vaktsineerimise kahjude kandjate poolele. Erinevalt koroonasse haigestunutest, ei kuule ega näe me neist midagi. Kuid elanike enamuse jaoks vaktsineerimisest saadava kasu paratamatuks kaasnähtuseks on vaktsineerimise raskete kõrvaltoimetega inimesed. Seetõttu on nii poliitikute kui kõigi teiste, ühiskonnas praegu tugevamal positsioonil olevate inimeste, ühist vastutust ja kaastunnet väljendav suhtumine samavõrra oluline küsimus kui finantstoetuse leidmine kahjukannatanuile. Hea vaktsiinipassiga inimene! See, et sinul on see pass ja paljudel teistel ei ole, on ühe osana puhtalt õnnelik juhus. Palun algata avalik kampaania selleks, et Eestis loodaks vaktsineerimisega seotud kahjude hüvitamise fond! Astu samm selle nimel, et üksikinimese ja poliitilise juhtkonna vastutus selles olukorras oleks proportsionaalne. Nii võib loota, et meie ühiskond muutub solidaarsemaks ja sinugi elu selle kaudu turvalisemaks. Riina Kütt Täiskasvanute koolitaja ja praktik-uurija Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustuskonkursi Aasta Koolitaja 2021 laureaat Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler  EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD Austatud valitsuse liikmed Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liikmeteni jõudis ühe Eesti naise kogemuslugu ja abipalve, mille saadame oma kirja lisana tutvumiseks Teilegi. Ka Eesti meediasse (PM 6.11.2021 "Vaktsiin pani tervisele paugu, kahju ei hüvita keegi") on jõudnud seni vaid suust suhu liikunud lood nende inimeste väljapääsmatust olukorrast, kes kannatavad Covid-19 vaktsiinide põhjustatud tõsiste kõrvalmõjude all. Ajavahemikus 27.12.2020 - 1.11.2021 on Ravimiametile saadetud 218 teatist, milles kirjeldati vähemalt ühte tõsist võimalikku kõrvaltoimet. Leiame, et turvatunde loomine kõigile Eesti elanikele on riiklik huvi ja seetõttu ei tohiks valitsus vaktsiinikahjudega inimeste probleeme ignoreerida. Eesti Naisteühenduste Ümarlauda kuuluvate ühenduste nimel palume valitsusel kiiremas korras käivitada Eestis vaktsiinikahjude hüvitamise süsteem, nagu seda on juba tehtud meie naaberriikides. Selleks tuleks planeerida vahendid juba järgmise aasta riigieelarvesse ja kindlasti tuleks hüvitist vaktsiinikahjude eest maksta tagasiulatuvalt. Patsiendikindlustuse seaduse menetlemine ja süsteemi käivitamine võib võtta kaua aega, need inimesed vajavad aga abi kiiresti. Veel teeme ettepaneku luua arstide rühm, kes konsulteeriks vaktsiinide raskete kõrvaltoime puhul. See võiks olla kas nõuandeliin või veebileht, kus saaks küsida nõu, vajadusel uuringud, kuhu saaks pöörduda ja kust saaks kiires korras adekvaatset abi. Selline vastutustundlik käitumine valitsuse poolt annaks selge sõnumi, et iga Eesti inimene on ka tegelikult meie riigile oluline ning aitaks sellega vähendada usaldamatust ja lõhestumist ühiskonnas. Lugupidamisega Harda Roosna, ENÜ eesistuja Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus Narva mnt 25 Tallinn 10120 Eesti Estonian Women’s Associations Roundtable Foundation Reg.nr 90009329 [email protected] www.enu.ee