Kiri

Ministeeriumid Meie 05.11.2021 nr 1.1-10.1/7779-1 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Edastame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks määruse eelnõu, millega muudetakse rahandusministri 14. märtsi 2019. a määrust nr 15 „Maksu- ja Tolliameti e- teenuse keskkonnas elektroonilise asjaajamise tingimused ja kord, automaatselt antavate haldusaktide ja dokumentide loetelu ning riigi-, valla- ja linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Rahandusministri määruse muutmise määruse eelnõu 1 lehel; 2. Rahandusministri määruse muutmise määruse seletuskiri 6 lehel. Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Maksumaksjate Liit Anneli Valgma 611 3289 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 28.10.2021 RAHANDUSMINISTER MÄÄRUS Rahandusministri 14. märtsi 2019. a määruse nr 15 „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas elektroonilise asjaajamise tingimused ja kord, automaatselt antavate haldusaktide ja dokumentide loetelu ning riigi-, valla- ja linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 451, § 462 lõike 4 ja § 63 lõike 4 alusel. § 1. Rahandusministri 14. märtsi 2019. a määruses nr 15 „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas elektroonilise asjaajamise tingimused ja kord, automaatselt antavate haldusaktide ja dokumentide loetelu ning riigi-, valla- ja linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses; „(21) Maksu- ja Tolliamet võib isiku autentimist võimaldada lisaks lõikes 2 sätestatud vahenditele ka muude samaväärsete e-identimise vahenditega, mis kehtestatakse Maksu- ja Tolliameti peadirektori käskkirjaga ja avaldatakse Maksu- ja Tolliameti veebilehel.“; 3) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse arv „15“ arvuga „25“. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler  Rahandusministri 14. märtsi 2019. a määruse nr 15 „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas elektroonilise asjaajamise tingimused ja kord, automaatselt antavate haldusaktide ja dokumentide loetelu ning riigi-, valla- ja linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Rahandusministri 14. märtsi 2019. a määruses nr 15 „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas elektroonilise asjaajamise tingimused ja kord, automaatselt antavate haldusaktide ja dokumentide loetelu ning riigi-, valla- ja linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ (edaspidi: määrus) muudetakse e- keskkonnas autentimisvahendite võimaldamise korda ning pikendatakse standardset e- keskkonna sessiooni aega. Vajadus ja võimalus pakkuda erinevaid autentimisvahendeid e-teenuse keskkonda sisenemisel võib ajas muutuda sõltuvalt Maksu- ja Tolliameti (edaspidi: MTA) olemasolevatest ressurssidest, autentimisvahendi käigus hoidmise otstarbekusest (nt populaarsusest kasutajate seas), turvalisusest jne. Määrus sätestab täna ammendava loetelu autentimisvahenditest, mida võib isikusamasuse tuvastamiseks kasutada. Taolise detailsusega regulatsioon ei pruugi eelarvelistel või ka praktilistel kaalutlustel olla MTA ega e-keskkonna kasutajate vaatest kõige otstarbekam. Eelnõuga antakse seega MTA-le volitus ise jooksvalt hinnata olemasolevaid, kuid ka mis tahes muid pakutavaid e-identimise vahendeid ning otsustada, kas võimaldada nende kasutamist isikutele e-teenuse keskkonda sisenemisel või mitte. Kasutajatele võimaldatavad autentimisvahendid avaldataks MTA veebilehel. Kõnealuse volituse lisamise tõttu kaotatakse määrusest expressis verbis viited Smart-ID’le ja Mobiil-ID’le kui e-teenuste keskkonda sisenemisel mugavusteenusena kasutusel olevatele autentimisvahenditele. Turvakaalutlustel tunnistatakse kehtetuks MTA õigus võimaldada autentimist nn „pangalingi“ kaudu. ID-kaardi ja Euroopa Liidu e-identimise vahend jäävad aga lubatud autentimisvahendina alles, sest nende puhul ei ole tegemist mugavusteenustega, mille kasutamise üle saaks MTA rakendada kaalutlusõigust. MTA e-teenuste keskkonna sessiooni pikkust suurendatakse 15 minutilt 25-le minutile, kuna tegelikkuses kasutajatele (eriti MTA ametnikele) ei piisa 15 minutist kõigi soovitud toimingute tegemiseks ning e-teenuste keskkonna sessioon aegub enne kõigi toimingute lõpuleviimist. MTA rakendab e-teenuste keskkonna tehniliste ja infoturbe riskide maandamiseks infosüsteemide turvasüsteemi ISKE1 ning nii autentimisvahendite valikul kui ka sessiooni pikkuse otsustamisel lähtub amet selle turvasüsteemi reeglitest. 1 ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem, mille eesmärk on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. Vt täiendavat infot Riigi Infosüsteemide Ameti veebist aadressil: https://www.ria.ee/et/kuberturvalisus/infosusteemide-turvameetmete-susteem-iske.html 1 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Anneli Valgma (telefon 611 3289, e-post [email protected]) ja peaspetsialist Artur Lundalin (telefon 611 3219, e-post [email protected]) koostöös Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna õigusloome valdkonna juhi Tanel Ruusmaaga (telefon 676 1468, e-post [email protected]) ja siduvate eelotsuste teenusjuhi Kaspar Ojasaluga (telefon 676 1662; e-post [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (telefon 611 3549, e-post [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt keeletoimetaja Sirje Lilover (telefon 611 3638, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Määrus arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e- tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) (edaspidi eIDAS määrus) alusel vastastikku tunnustatud e-identimise vahendite nõuetega. Muudetava määruse redaktsioon on RT I, 15.03.2019, 37. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs a) Autentimisvahendite kasutamise paindlikumaks muutmine Määruse § 2 lõige 2 kirjutab rangelt ette, et Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas toimub e-identimine järgmiste vahenditega: 1) ID-kaart; 2) mobiil-ID; 3) Smart-ID; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) alusel vastastikku tunnustatud e-identimise vahend. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada MTA-le paindlikum regulatsioon usaldusväärsete ning toimivate e-identimise vahendite kasutamise lubamiseks ilma, et see eeldaks igakordset määruse muutmist. MTA on oma rollist tulenevalt kohustatud pidevalt hindama e-teenuste keskkonna kasutamise turvalisust ning seega on pädev ja ka loogiline instants otsustama vajaduse korral e-identimise võimaluste laiendamist või kitsendamist. Määruse seisukohast on piisav tagada autentimine ID-kaardi ja eIDAS määrusega kehtestatud e-identimise vahendiga. b) MTA e-teenuste keskkonna sessiooni pikkus Määruse § 4 lõike 1 kohaselt aegub e-teenuste keskkonna sessioon juhul, kui kasutaja aktiivsust ei tuvastata 15 minuti jooksul. Tegemist on turvameetmega, mille eesmärgiks on muuhulgas vältida olukorda, kus kasutaja on alaliselt MTA e-teenusesse sisselogitud ning seega avatud nö sessiooni „kaaperdamisele“ kolmanda osapoole poolt ilma, et ta peaks teadma kasutaja paroole, valdama kasutaja ID-kaarti vms. Kõnealune turvameede aga tuleb e-teenuse kasutusmugavuse 2 arvelt, sest mida väiksem on sessiooni pikkus, seda tihedamini peab kasutaja kulutama aega e- teenuse keskkonda uuesti sisselogimiseks. Praktikas ongi selgunud, et 15 minutit ei võimalda e-teenuse keskkonna kasutajatel teha kõiki vajalikke toiminguid – seda nii maksumaksjast kasutaja kui ka MTA ametniku puhul. MTA andmetel on sessioonide keskmised pikkused kuude lõikes jagunenud järgmiselt: Ametnike keskmine Maksumaksja keskmine sessiooni pikkus sessiooni pikkus Periood minutites minutites 2020.06 77 38 2020.07 77 38 2020.08 78 37 2020.09 79 38 2020.10 79 39 2020.11 79 39 2020.12 79 39 2021.01 79 38 2021.02 78 31 2021.03 84 34 2021.04 85 38 2021.05 85 41 2021.06 84 44 Aegunud sessioonide arvu võrdlemine e-teenuste keskkonda sisse logimiste arvuga näitab, et sessioonidest katkeb ligi veerand: Periood Logimiste arv Aegunud sessioonid Osakaal 2020.05 561 684 123837 22% 2020.06 527 062 92379 18% 2020.07 515 271 118118 23% 2020.08 489 573 115202 24% 2020.09 568 756 131929 23% 2020.10 566 784 131627 23% 2020.11 521 659 123410 24% 2020.12 528 417 127173 24% 2021.01 699 469 179077 26% 2021.02 2 247 080 535977 24% 2021.03 1 156 513 273061 24% 2021.04 691 801 162462 23% 2021.05 607 387 148131 24% Pikemaid sessioone vajavad rohkem MTA ametnikud, kuid võimalus kokku hoida sessiooni taastamisele kuluvat aega teeks ka maksumaksjate jaoks e-teenuste keskkonna kasutamise mugavamaks. Viidatud andmete pinnalt ning arvestades erinevaid turvakaalutlusi oleks MTA hinnangul kõige optimaalsemaks sessiooni pikkuseks 25 minutit (mille jooksul kasutaja 3 aktiivsust ei tuvastata). See on 10 minutit kauem kui praegu. Sessiooni pikkuse suurendamine 10 minuti võrra ei tõsta märgatavalt MTA e-teenuste keskkonna turvariske. Keskkonna turvalisus tagatakse erinevate turvasüsteemi meetmete koosmõjus. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõike 2 punktid 2 ja 3 ning lõige 3, mis sätestavad e-identimise vahenditena vastavalt Mobiil-ID, Smart-ID ning pangalingid. Nagu eelnevalt öeldud, ei tähenda see seda, et Mobiil-ID, Smart-ID ja pangalingi kasutamine oleks selle õigusliku muudatuse tõttu välistatud – edaspidi otsustab MTA ise jooksvalt, kas neid autentimisvahendeid pakkuda või mitte, kusjuures pangalinkide võimaldamine on ka juba kehtivas õiguses määratletud MTA „õigusena“, ent mitte range kohustusena. Pangalingi kaudu isiku tuvastamise võimaluse määrusest eemaldamisel on eelkõige turvakaalutlus. MTA on hinnanud pangalingi kaudu autentimist madala turvalisuse astmega, kuna amet ei saa piisavalt veenduda kasutaja isikusamasuse esialgse tuvastamise turvalisuses. Muid määruses sätestatud e-identimise vahendeid ei muudeta. See tähendab, et endiselt jäävad alles ID-kaardi ning Euroopa Liidu eID võimalus. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõikega 21, mis annab MTA-le õiguse võimaldada e-teenuste keskkonda sisenemist ka muu määruses expressis verbis nimetamata e- identimise vahendiga. Täiendava e-identimise vahendi lubamiseks tuleb MTA-l hinnata vahendi vastavust eIDAS määruse nõuetele ning selle usaldusväärsust kasutajate jaoks, samuti vahendi kasutamisega seotud kulusid. E-teenuse keskkonna kasutajatele võimaldatavad e-identimise vahendid kinnitatakse ameti peadirektori käskkirjaga ja avaldatakse MTA veebilehel. Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse määruse § 4 lõikes 1 arv „15“ arvuga „25“, mis pikendab MTA e-teenuste keskkonna ametliku sessiooni pikkust 10 minuti võrra. Nagu eelnevalt selgitatud, on 15 minuti pikkune sessioon toonud kaasa sagedase vajaduse e- teenuste keskkonnas töötamise ajal sellesse uuesti sisse logida. Mure puudutab nii maksumaksjaid kui MTA ametnikke. Pikem sessiooni aeg on eriti vajalik MTA ametnikele, kellel on keskkonnas tegevusi ja protsesse mis võtavad kaua aega (nt samaaegne info otsimine erinevatest rakendustest). Sessiooni aegumisel jääb tegevus pooleli. Näiteks on ajamahukas töö füüsilise isiku tuludeklaratsiooni rakenduses APEX-TTK2. Sessiooni pikendamine 10 minuti võrra ei too kaasa täiendavaid turvariske, samuti tuleb rõhutada, et sessiooni aegumine ei ole ainukene turvameede e-teenuste keskkonna kaitseks. Määruse § 4 lõige 2 kohustab e-teenuse keskkonna kasutajat e-identimisvahendi ohtu sattumise korral MTA-t sellest teavitama. Määruse kontekstis ei ole piiratud suhtluskanali valik, ehk isik on vaba valima, millist teavitusvormi kasutada. Vastavalt olukorrale võib vajalik olla isikusamasuse tuvastamine. Lõige 3 kohustab MTA-t blokeerima sissepääsu e-teenuse 2 Maksukohustuslaste registri põhimääruse § 20 kohaselt tähistab lühend APEX-TTK füüsilise isiku tuludeklaratsioonide ametnikukeskset rakendust. Rakendusse kantakse andmed, mis on vajalikud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni kohta otsuse tegemiseks ning andmed menetluskäigu, menetluse käigus loodavate kontrollijuhtumite ja tagastusnõude erakorralise vabastamise kohta. 4 keskkonda, kui ta avastab turvariski või talle on teavitatud e-identimisvahendi kompromiteeritusest. Viimasel juhul taastatakse sissepääs e-teenuste keskkonda asjaomase volitusi omava kasutaja pöördumise peale. MTA e-teenuste keskkonna sessiooni pikkus on fikseeritud samadel alustel nii MTA enda jaoks kui maksumaksjate jaoks, mistõttu määruse muudatus toob kaasa sessiooni pikenemise kõigi jaoks võrdselt. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Autentimisvahendite kasutamise paindlikumaks muutmine Mõju sihtrühmaks on MTA ametnikud, kes vastutavad selle eest, et MTA e-teenuste keskkonnas on lubatud kasutada ISKE kvaliteedile vastavaid autentimisvahendeid ning seda maksumaksjate vajaduste ja ameti rahaliste võimaluste kontekstis. Mõju sagedus ning ulatus on väike, sest puudub vajadus autentimisvahendite väga sagedaseks muutmiseks, samas on tagatud paindlikkus ameti eelarve jaoks. Ebasoovitavate mõjude riskiks võib teoreetiliselt olla kaalutlusvigade teke (nt ebausaldusväärse autentimisvahendi kasutuselevõtt), kuid selle maandavad MTA sisemised turvareeglid ning regulatsiooni paindlikkus võimaldaks sellise vea kiirelt ning operatiivselt parandada. 4.2. E-teenuste keskkonna sessiooni pikendamine Mõju sihtrühm on suur. Meede puudutab kõiki MTA e-teenuse keskkonna kasutajaid, nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid, sh riigiasutusi ja nende ametnikke. Mõju sagedus on pidev, kuna edaspidi on kasutajatel võimalik olla e-teenuste keskkonnas mitteaktiivsena sisse logitud 10 minutit kauem. Väike mõju on füüsilistele isikutele, kes kasutavad e-teenuste keskkonda kord või paar aastas (tulu deklareerimine, maamaksu tasumine). Sessiooni pikem kestus turvariski ei suurenda, mistõttu on tegu positiivse muudatusega, millega MTA ametnikud ega maksukohustuslased kohanemisaega ei vaja – mõju ulatus on seega väike. Ebasoovitavate mõjude riskiks oleks võimalik suurenenud turvarisk aga see on maandatud erinevate meetmete koosmõjus. MTA rakendab tehniliste ja infoturbe riskide maandamiseks infosüsteemide turvasüsteemi ISKE (ISKE8.00). Selle meetmete koosmõjul ei kaasne sessiooni pikendamisega 15 minutilt 25 minutini tuntavat turvariski. Kõikidele MTA e-teenuste keskkonna kasutajatele kohalduvad üldised turvameetmed:  kasutaja saab süsteemis toimetada ainult oma kasutajaõiguste piires;  sessiooni automaatne aegumine, kui kasutaja ei tee toiminguid määratud aja jooksul (sh 25 minutit) ja kasutaja logitakse elektroonilisest keskkonnast automaatselt välja; 5   kasutaja toimingud salvestatakse ning vajadusel saab salvestisi kasutada toimingute tõendamiseks. E-teenuste keskkonna kasutajale kuvatakse esmakordsel e-MTAsse sisse logimisel infoleht, kus on kirjeldatud põhiline info e-MTA kasutamise kohta, sh sessiooni kestvus ja turvameetmed. See info on ka hiljem kättesaadav e-MTAs. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Autentimisvahendite kasutamise paindlikuks muutmine ning MTA e-teenuste keskkonna sessiooni pikendamine 10 minuti võrra ei eelda märkimisväärseid arendusi ning täiendavaid kulusid kaasa ei too. Vajalikud kaalutlused ja seadistused tehakse jooksva töö raames. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Mõlemad muudatused saab jõustada ilma pikema ooteajata, kuna maksumaksjad ega MTA ei vaja täiendavat aega muudatustega kohanemiseks. Kohe määruse rakendumisel ei plaani MTA täiendavaid autentimisvõimalusi luua. MTA e-teenuse keskkonna sessiooni aegumise sammu pikendamine hõlbustab MTA ametnike ja maksumaksjate kohustuste täitmist, tänu millele on sessiooni pikenemine oodatav ning selle rakendamiseks täiendavat aega anda ei ole tarvis. Ka MTA andmekogude turvaseadeid ei ole tarvis selle muudatuse rakendamiseks üle vaadata ega täiendada. Turvalisus on tagatud samaväärselt sõltumata sellest, kas sessiooni pikkus on 15 minutit või 25 minutit. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule ning Eesti Maksumaksjate Liidule. 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-1330 - Rahandusministri 14. märtsi 2019. a määruse nr 15 „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas elektroonilise asjaajamise tingimused ja kord, automaatselt antavate haldusaktide ja dokumentide loetelu ning riigi-, valla- ja linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.11.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/289e40b4-fd3a-4a3f-9a32-cf9a04a5631c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/289e40b4-fd3a-4a3f-9a32-cf9a04a5631c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main