Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium Meie 05.11.2021 nr 12.1-1/7767-1 [email protected] Ülevaade 2020. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist Austatud kolleegid Esitame arvamuse saamiseks Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna koostatud ülevaate 2020. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Palume arvamust ülevaate kohta hiljemalt 12. novembriks k.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raigo Uukkivi halduspoliitika asekantsler Lisa: Ülevaade 2020. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist Ljudmilla Sokolnikova 611 3360 [email protected] Lisaadressaadid: Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium 2  Rahandusministeerium ÜLEVAADE 2020. AASTAL EESTIS ANTUD RIIGIABIST JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABIST 2021  2 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................ 3 1.1. Mõisted ja selgitused ................................................................................................................................ 4 1.2. Riigiabi reeglite ajakohastamine Euroopa Liidus. COVID-19 mõju........................................................ 6 1.3. Riigiabi aruandluskohustus Euroopa Komisjoni ees ................................................................................ 9 1.4. Statistika Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatiste ja grupierandi teatiste kohta .......... 9 1.5. Muudatused siseriiklikus seadusandluses .............................................................................................. 12 1.5.1 Konkurentsiseaduse muudatus ............................................................................................................. 12 1.5.2 Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012. a määruse nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimäärus“ muudatus .................................................................................................................................. 12 2. RIIGIABI ...................................................................................................................................................... 14 2.1. Riigiabi kogumaht Euroopa Liidus ........................................................................................................ 14 2.2. Riigiabi kogumaht Eestis ....................................................................................................................... 15 2.3. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi .................................................................................................... 16 2.4. Sektoraalne abi ...................................................................................................................................... 19 2.5. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks ............................................................. 20 2.6. COVID-19 riigiabi ................................................................................................................................ 20 3. VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI .................................................................................................................... 21 3.1. Horisontaalne vähese tähtsusega abi ...................................................................................................... 22 3.2. Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi ................................................................................................ 23 3.3. Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks .............................................. 23 3.4. Vähese tähtsusega abi kalandussektoris ................................................................................................. 24 4. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI KOKKU .............................................................................. 24 5. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI MEETMED FINANTSEERIMISALLIKATE LÕIKES .... 26 6. KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................. 28 LISA I ............................................................................................................................................................... 29 Lisa II ................................................................................................................................................................ 31 Lisa III ............................................................................................................................................................... 38 Lisa IV .............................................................................................................................................................. 40 Lisa V ................................................................................................................................................................ 41 Lisa VI .............................................................................................................................................................. 43  3 1. SISSEJUHATUS Rahandusministeeriumile on konkurentsiseaduse § 49 lõikega 5 pandud ülesanne esitada Vabariigi Valitsusele ülevaade eelmisel aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Käesoleva ülevaate sissejuhatuses anname põgusa ülevaate nii riigiabi mõistest kui ka riigiabi reeglite ajakohastamist Euroopa Liidus, mistõttu käsitlemist leiavad ka 2021. aastal toimunud muudatused. Ülevaate koostamisel kasutas Rahandusministeerium riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri1 ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjate täiendavate aastaaruannete andmeid. Ülevaade on väljamaksete põhine. Vastavalt komisjoni määrusele 794/20042 peavad liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile (edaspidi ka komisjon) andmed eelmisel aastal antud riigiabi kohta iga aasta 30. juuniks, kuid koondaruande Euroopa Liidus antud riigiabist koostab komisjon üldjuhul aasta hiljem. Analoogselt eelmise ülevaatega ei sisalda käesolev ülevaade detailset võrdlust mujal Euroopa Liidus antud riigiabiga. Komisjoni viimane aruanne (State Aid Scoreboard 2020, avaldatud komisjoni poolt 14. juunil 2021) sisaldab andmeid 2019. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi kohta ja on leitav komisjoni kodulehelt3. Eestis koordineerib riigiabi üldisi küsimusi Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. Põllumajanduse ja kalanduse ning osaliselt metsandusega4 seotud abiga tegeleb Maaeluministeerium. Transpordisektoris antava abiga seotud menetluse eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid on sätestatud konkurentsiseaduse 6. peatükis, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses ning kalandusturu korraldamise seaduses. 1 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register on loodud Rahandusministeeriumis 2009. aastal. Registri põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012. a määrusega nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimäärus“. 2 Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1). 3 Vaata täpsemalt ülevaate osast 2.1. 4 Maaeluministeerium tegeleb metsanduse selle osaga, mis on reguleeritud Euroopa Liidu suunistega riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (ELT C 204, 01.07.2014) ja Komisjoni määrusega (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193/1, 01.07.2014).  4 1.1. Mõisted ja selgitused Riigiabi - Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”. Riigiabi definitsiooni ELTL artikkel ei anna, vaid sätestab tingimused, mis peavad olema täidetud üheaegselt, et abi oleks käsitatav riigiabina. Seega otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb lähtuda järgmistest aspektidest:  tegemist on majandustegevusega;  abi antakse riigi, linna või valla vahenditest (või on omistatav avalikule sektorile);  abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;  abimeede annab eelise abi saajale;  abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ning kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.5 Kuigi ELTL artikli 107 lõige 1 sätestab, et riigiabi on siseturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu, nähakse sama artikli lõigetes 2 ja 3 ette abi liigid (erandid), mis on siseturuga kokkusobivad või mida võib siseturuga kokkusobivaks lugeda. Erandid ei tähenda seda, et liikmesriikidel on õigus abi anda või muuta antavat abi enne sellest komisjonile teatamist. Komisjonil on ainuõigus otsustada, kas riigiabi kuulub artikli 107 lõike 2 ja 3 alla, kuid abi kokkusobivuse tõendamise kohustus on liikmesriigil. Enne komisjonile riigiabi andmise loa taotluse (riigiabi teatise) esitamist ning riigiabi andmise loa saamist ei tohi liikmesriik riigiabi andmist alustada (ELTL artikkel 108), välja arvatud vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul. Nimetatud artikli kohaselt kontrollib komisjon ka kõiki olemasolevaid abikavasid ja võib teha otsuse, millega kohustatakse liikmesriiki lõpetama siseturuga kokkusobimatu abi andmine või muutma abi andmise tingimusi. Riigiabi võib anda horisontaalsetel eesmärkidel ehk horisontaalne riigiabi (näiteks abi teadus- ja arendustegevuseks, abi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, keskkonnakaitseabi, tööhõiveabi, koolitusabi, abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks), regionaalarengu edendamiseks (regionaalabi), sektoraalsetel eesmärkidel ehk sektoraalne riigiabi (näiteks abi põllumajandussektorile, kalandussektorile ja transpordisektorile). Põllumajandussektorile grupierandi määruse 651/20146 alusel antud abi (nt põllumajandustootjatele erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus) on ülevaates liigitatud horisontaalse riigiabi, täpsemalt keskkonnakaitse abi alla, sest nimetatud määruse keskkonnakaitseabi artiklit rakendatakse mitmele sektorile ja valdkonnale. 5 19.07.2016 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud riigiabi mõiste teatises käsitletakse põhjalikult riigiabi definitsiooni kõiki elemente Euroopa kohtute pretsedendiõiguse ja Euroopa Komisjoni otsustuspraktika alusel. 6 Komisjoni määrus (EL) nt 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1) koos muudatustega.  5 Põllumajandus- ja kalandussektoris kehtivad tulenevalt ELTL artiklist 42 riigiabi osas erireeglid, mistõttu osadele põllumajandus- ja kalandussektori toetustele ei kohaldata ELTL artikleid 107-109. Käesolev ülevaade sisaldab üksnes riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Seetõttu ei kajasta ülevaade kõiki põllumajandus- ja kalandussektori toetusi (näiteks osa Eesti Maaelu Arengukava põllumajandussektori toetustest, Kalandusfondi rakenduskava toetused, otse- ja üleminekutoetused, turukorraldusmeetmed). Põllumajandus- ja kalandussektori toetuste ülevaated on kättesaadavad Maaeluministeeriumi veebilehel. Grupierandiga hõlmatud riigiabi - riigiabi, mida antakse komisjoni järgmiste grupierandi määruste alusel: nr 651/2014, nr 702/20147 ja nr 1388/20148. Grupierandi määrustega kehtestab komisjon tingimused teatud liiki riigiabi andmiseks, tunnistades sellise riigiabi kokkusobivaks ühisturuga ja vabastab seetõttu määruste alusel antava abi riigiabi andmise loa taotluse esitamisest. Grupierandiga hõlmatud riigiabi kohta komisjon otsuseid ei tee, mistõttu riigiabi meetme grupierandi määrusega kokkusobivuse eest vastutab liikmesriik. Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antav abi on riigiabi, mida antakse Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse9 alusel. Vähese tähtsusega abi (horisontaalne vähese tähtsusega abi10, põllumajandustoodete esmatootmiseks antav vähese tähtsusega abi11, kalandussektori ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi12, üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi13) ei loeta riigiabiks. Vähese tähtsusega abi on seotud abi ülemmääraga. Vähese tähtsusega abi andmisest ei ole vaja komisjoni teavitada. Abi vorm - riigiabi ja vähese tähtsusega abi võib anda erinevates vormides nagu toetus, sooduslaen, tagatis, kapitalisüst, maksuvabastus (s.h täielik või osaline maksuvabastus) jne. Lühendid, mida ülevaates on kasutatud: EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), EKT (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), EPKK (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), EMKF (Euroopa Merendus- ja Kalandusfond), Erametsakeskus (Sihtasutus Erametsakeskus), ETAG (Sihtasutus Eesti Teadusagentuur), INSA (Integratsiooni Sihtasutus), IVEK (Sihtasutus Ida-Viru 7 Komisjoni määrus (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014). 8 Komisjoni määrus (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014). 9 Komisjoni otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.01.2012). 10 Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013). 11 Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2019/316. 12 Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014). 13 Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8-13), muudeti komisjoni määrusega (EL) 2020/1474.  6 Ettevõtluskeskus), KaM (Kaitseministeerium), KeM (Keskkonnaministeerium), KIK (Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus), KULKA (Eesti Kultuurkapital), KuM (Kultuuriministeerium), kultuuriabi (abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks), Lääne-Nigula VV (Lääne-Nigula Vallavalitsus), Rõuge VV (Rõuge Vallavalitsus), MAK (Eesti Maaelu Arengukava), MeM (Maaeluministeerium), MES (Maaelu Edendamise Sihtasutus), MKM (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), MTA (Maksu- ja Tolliamet), Narva LAÖA (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet), PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet), RaM (Rahandusministeerium), RIA (Riigi Infosüsteemi Amet), RTK (Riigi Tugiteenuste Keskus), SA KredEx (Sihtasutus KredEx), SA Eesti Filmi Instituut/EFI (Sihtasutus Eesti Filmi Instituut), SA Tallinna INK (Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid), TLN Ettevõtlusamet (Tallinna Ettevõtlusamet), SiM (Siseministeerium), Tallinna KSA (Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet)14, TLN Linnakantselei (Tallinna Linnakantselei), TEHNOPOL (Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL), TTJA (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet), VKE (väikese ja keskmise suurusega ettevõtja), üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi (üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antav vähese tähtsusega abi). 1.2. Riigiabi reeglite ajakohastamine Euroopa Liidus. COVID-19 mõju. 2019. aastal algatas komisjon kehtivate riigiabi reeglite nn toimivuskontrolli (i.k fitness check). Selleks avaldas komisjon on-line küsimustikud ja koostas eraldiseisvad suunatud küsimustikud erinevate riigiabialaste õigusaktide muutmise vajaduse kohta. Toimivuskontrolli käigus saadud tagasiside alusel koostatud õigusaktide uued eelnõud oli plaanis koostada ja esitada liikmesriikidele arvamuse saamiseks alates 2021. aastast. 19. märtsil 2020. a võttis komison vastu riigiabi ajutise raamistiku15, mille abil liikmesriigid saavad majanduse toetamiseks COVID-19 pandeemia kontekstis kasutada leevendatud ja paindlikumaid riigiabi reegleid. Koos paljude muude toetusmeetmetega, mida liikmesriikidel on võimalik rakendada kehtivate riigiabi reeglite (nt grupierandi ja vähese tähtsusega abi määrused, teatised, juhised) alusel, peaks ajutine raamistik tagama, et ettevõtete jaoks säilib piisav likviidsus ja et majandustegevus ELis jätkuks nii COVID-19 pandeemia ajal kui ka pärast seda. Ajutine raamistik põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktil b („abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks“) - raamistikus tunnistatakse, et kogu ELi majanduses esineb tõsiseid häireid. Alates märtsist 2020 on raamistikku viis korda (2020. a 3. aprillil, 8. mail, 29. juunil, 13. oktoobril ja 2021. a 28. jaanuaril) muudetud16. Hetkel on ajutises raamistikus selgitatud riigiabi 14 Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsuse nr 78 punkti 1.4 järgi ühendati Tallinna Kultuuriamet ning Tallinna Spordi- ja Noorsooamet ning loodi nende baasil ametiasutus Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet. Viidatud otsuse punkti 1.5 kohaselt anti Tallinna Spordi- ja Noorsooameti noosootöö osakonna ülesanded üle Tallinna Haridusametile ja punkti 5 kohaselt andis Tallinna Kultuuriamet ja Tallinna Spordi- ja Noorsooamet 1. jaanuariks 2021 asutuse varad, õigused ja kohustused, asjaajamise ning välisprojektid vastavas osas üle Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile ning Tallinna Haridusametile. Eeltoodust tulenevalt kajastatakse registris kõik Tallinna Kultuuriameti toetusmeetmed ja antud abi ning Tallinna Spordi- ja Noosooameti spordiga seotud toetusmeetmed ja abid Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti poolt antud abina. 15 Raamistiku mitteametlikud konsolideeritud versioonid on leitavad siit ning muudatused eraldiseisvate aktidena on leitavad komisjoni kodulehelt. 16 Ülevaate koostamise ajal valmistab Euroopa Komisjon ette raamistiku 6. muudatuse.  7 andmise võimalusi 12 abi liigi kohta. Viimase muudatusega pikendati raamistiku kehtivust kuni 31.12.2021. Ajutise raamistiku alusel riigiabi andmiseks peavad liikmesriigid taotlema eelnevalt riigiabi andmise luba (esitama komisjonile riigiabi teatise). Eesti kohta tehtud komisjoni otsused on kajastatud käesoleva ülevaate osas 1.4. Lisaks ajutises raamistikus toodud tingimustele võimaldavad ka ELi kehtivad riigiabi eeskirjad aidata likviidsusnappuses või erakorralist päästmisabi vajavaid ettevõtteid. ELTL artikli 107 lõike 2 punkt b („loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi“) annab liikmesriikidele võimaluse kompenseerida ettevõtetele erakorralisest olukorrast, nagu COVID-19 pandeemiast, tingitud otsese kahju. Riigiabi andmisel struktuurivahenditest kehtivad lisaks riigiabi reeglitele ka struktuurifondide reeglid. Neid reegleid leevendati COVID-19 pandeemiaga seoduvalt nõukogu määruse 1301/201317 muudatusega, mille alusel lubatakse nüüd teatud juhtudel, st kui tegemist on vähese tähtsusega abiga (nt komisjoni määruse 1407/2013 alusel) või kui riigiabi antakse riigiabi ajutise raamistiku alusel, toetada ka raskustes olevaid ettevõtjaid18. 2.07.2020 võttis komisjon vastu määruse (EL) nr 2020/972, millega pikendatakse üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 ja vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013 kehtivust kuni 31.12.2023. Üldisesse grupierandi määrusesse lisati ka võimalused anda teatud tingimustel riigiabi raskustes olevatele ettevõtjatele ja tehti muid väiksemaid muudatusi. Samuti võttis komisjon 2.07.2020 vastu teatise, millega pikendatakse 7 riigiabi suunise/raamistiku/teatise kehtivust ja tehakse muid muudatusi järgmiselt: a. Regionaalabi suunised (koos regionaalabi kaardi pikendamisega) – võimalik pikendada regionaalabi kaarte kuni 31.12.2021; lisatakse ka võimalus ajutiselt toetada raskustes ettevõtjaid; b. Riskifinantseerimise suunised – kuni 31.12.2021; c. Keskkonna ja energiaalase riigiabi suunised – kuni 31.12.2021, võimalik ajutiselt toetada raskustes ettevõtjaid; muudetakse lisa 4; d. Raskustes olevate mittefinantssektori ettevõtjate päästmis- ja ümberkorraldusabi suunised – pikendatakse kuni 31.12.2023; e. Üleliiduliselt tähtsate projektide suunised – kuni 31.12.2021; võimalik on ajutiselt toetada ka raskustes ettevõtjaid; f. Lühiajalise ekspordikrediidi kindlustamise suunised – pikendatakse kuni 31.12.2021 g. Teadus-arendusabi ja innovatsiooniabi raamistik – võimalus ajutiselt toetada raskustes ettevõtjaid.19 21.09.2020 võttis komisjon vastu „Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat“ ehk ELi 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289). 18 Raskustes ettevõtjaid ei või siiski toetada kui struktuurivahenditest antakse riigiabi üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 alusel. 19 2021. aasta jooksul koostas komisjon punktides b), c), e), f) ja g) nimetatud teatiste ja raamistike muutmise eelnõu. Toimusid avalikud konsultatsioonid ja virtuaalsed kohtumised liikmesriikidega eelnõude arutamiseks.  8 heitkogustega kauplemise süsteemi riigiabi suunised (HKSi suunised), mis hakkasid kehtima alates 1.01.2021. 12.10.2020 pikendati komisjoni määrusega (EL) 2020/1474 komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 (nn üldhuviteenuste vähese tähtsusega abi määrus) kehtivust kuni 31.12.2023. Lisaks kohaldatakse määrust ajutiselt (kuni 30.06.2021) ettevõtjate suhtes, kes ei olnud 31.12.2019 seisuga raskustes, kuid kes sattusid raskustesse ajavahemikul 1.01.2020 kuni 30.06.2021. 19.04.2021 võttis komisjon vastu uuendatud ELi suunised regionaalabi kohta perioodiks 2022- 2027 (regionaalabi suunised), kehtestades reeglid, mille kohaselt liikmesriigid saavad anda ettevõtetele riigiabi, et toetada ebasoodsamas olukorras olevate ELi piirkondade majandusarengut, tagades samal ajal võrdsed võimalused kõigile liikmesriikidele. Suunised jõustuvad 1. jaanuaril 2022. 2021. aasta juulis võttis komisjon vastu teatise riigiabi eeskirjade täitmise kohta liikmesriikide kohtute poolt (nn kohtute teatis). Teatise eesmärk on anda liikmesriikide kohtutele suuniseid riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta. Teatis ei ole liikmesriigi kohtute jaoks siduv ega mõjuta nende sõltumatust. 23.07.2021 võttis komisjon vastu üldise grupierandi määruse nr 651/2014 muudatused20, peamised neist on järgmised: 1) lisatakse võimalus anda abi projektidele, mida rahastatakse teatavate ELi keskselt hallatavate programmide kaudu (InvestEU; Euroopa horisont; Horisont 2020; Euroopa territoriaalse koostöö projektid) uue mitmeaastase finantsraamistiku alusel; 2) lisatakse või muudetakse võimalust anda abi meetmetele, mis toetavad rohe- ja digipööret (nt hoonete energiatõhususe projektidele antav abi; vähese heitega maanteesõidukite laadimis- ja tankimistaristu jaoks antav abi; abi lairiba püsivõrkudele, 4G- ja 5G-mobiilsidevõrkudele, teatavatele üle-euroopalise digitaalse ühendavuse taristu projektidele, nn ühendamisvautšerid); 3) muudetakse artiklit läbipaistvuse kohta, ühtlustades avalikustamisele kuuluvate põllumajandussaaduste esmatootmise sektorile ja kalandussektorile antava riigiabi (üksikabi) piirmäära valdkondlikes riigiabialastes õigusaktides toodud piirmääradega. 2021. a oktoobris algatas komisjon üldise grupierandi määruse nr 651/2014 järjekordse muutmise. Komisjoni pressiteade eelnõu kohta on leitav siit. Eelnõu põhieesmärk on viia üldine grupierandi määrus vastavusse teatavate riigiabi suuniste muudatustega (nt keskkonna- ja energiaabi suunised jm) ning soodustada avaliku sektori toetust ELi rohe- ja digipöördele. Uus eelnõu puudutab muudatusi järgmistes valdkondades: - regionaalabi - riskifinantseerimisabi - teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi - keskkonna- ja energiaabi. 20 Komisjoni määrus (EL) 2021/1237, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. Määrus (EL) 2021/1237 jõustus 1.08.2021 ja on leitav siit. Konsolideeritud versioon määruse (EL) nr 651/2014 kõigi muudatuste kohta on leitav siit.  9 1.3. Riigiabi aruandluskohustus Euroopa Komisjoni ees Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 794/2004 esitab Eesti komisjonile abi andjatelt saadud andmete põhjal iga aasta 30. juuniks andmed eelmisel aastal antud riigiabi kohta. Maaeluministeerium esitab andmed põllumajandus- ja kalandussektoris ning osaliselt metsandussektoris antud riigiabi kohta ning Rahandusministeerium koondandmed ülejäänud valdkondades antud riigiabi kohta. Aruandlus on väljamaksete põhine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab informatsiooni raudteetranspordi dotatsioonide kohta. Komisjon koondab liikmesriikide esitatud andmed nn tulemustabeliks (scoreboard). 1.4. Statistika Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatiste ja grupierandi teatiste kohta 2020. aastal esitas Eesti komisjonile 18 riigiabi teatist ehk riigiabi andmise loa taotlust, peamiselt riigiabi andmiseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks. Teatiste kohta on komisjon teinud järgmised positiivsed otsused21: State Aid SA.56804 – Republic of Estonia - State Loan Guarantees and subsidised loan scheme under the Temporary Framework for State aid measures to support the economy in the current COVID-19 outbreak; State Aid SA.57014 (2020/N) – Republic of Estonia - Estonian aid schemes in the form of grants and payment advantages under Section 3.1 of Temporary Framework for State aid measures to support the economy in the current COVID-19 outbreak; State Aid SA.57028 (2020/N) – Republic of Estonia - Estonian aid schemes in the form of guarantees on loans, loans and subsidised interest rates for loans under Section 3.1 of the Temporary Framework for State aid measures to support the economy in the current COVID- 19 outbreak; State Aid SA.57234 (2020/N) – Republic of Estonia - COVID-19: Amendment to SA.57014 (2020/N) – Estonian aid schemes in the form of grants and payment advantages under Section 3.1 of the Temporary Framework for State aid measures to support the economy in the current COVID-19 outbreak; State Aid SA.57403 (2020/N) – Estonia COVID-19: Support for rent payments for trade and service operators negatively affected by the coronavirus outbreak; State Aid SA.57643 (2020/N) – Estonia - COVID-19: Aid to companies active in international maritime passenger transport; State Aid SA.57586 (2020/N) – Estonia - COVID-19: Recapitalisation and subsidised interest loan for Nordica; State Aid SA.58678(2020/N) – Estonia - COVID-19: Exceptional temporary support due to the COVID-19 outbreak for the food processing sector; State Aid SA.58748 (2020/N) – Republic of Estonia COVID-19: Amendment to SA.56804 (2020/N) – State Loan Guarantees and subsidised loan scheme under the Temporary Framework for State aid measures to support the economy in the current COVID-19 outbreak, and to SA.57028 (2020/N) Estonian aid schemes in the form of guarantees on loans, loans and 21 Otsused on tehtud ainult inglise keeles  10 subsidised interest rates for loans under Section 3.1 of the Temporary Framework for State aid measures to support the economy in the current COVID-19 outbreak; State Aid SA.58783 (2020/N) – Republic of Estonia - COVID-19: aid to support businesses operating in the old town or city centre of Tallinn and modifications to SA.57014 (2020/N). State Aid SA.59338 (2020/N) – Estonia COVID-19: Aid to undertakings in tourism and directly related sectors; State Aid SA.59278(2020/N) – Estonia COVID-19: Support for (1) industrial research and experimental development by companies affected by the COVID-19 crisis, and (2) for COVID-19 related R&D; State Aid SA.60666 (2020/N) – Estonia COVID-19: Exceptional temporary support due to the COVID-19 outbreak for farmers. Lisaks COVID-19 pandeemiaga seotud teatistele esitas Eesti 2020 aastal: - riigiabi teatise abi andmiseks meretranspordi suuniste22 alusel – komisjoni 27.08.2020 positiivne otsus State aid SA.57541 (2020/N) – Estonia Support for international passenger shipping; - teatise regionaalabi kaardi23 pikendamise kohta perioodiks 1.1.2021-31.12.2021- komisjoni 5.10.2020 positiivne otsus SA.58439 - Prolongation of the Estonian regional aid map for the period 1.1.2021-31.12.2021; - riigiabi teatise abikava SA.47354 (Elektrituruseaduse alusel antavad toetused) muutmise kohta – komisjoni 16.12.20 positiivne otsus State Aid SA.55453 (2020/N) – Estonia Support scheme for electricity produced from renewable sources. Grupierandi teatisi esitas Eesti 2020. aastal kokku 3524. Üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 alusel esitati 33 grupierandi teatist25 erinevate abikavade ja üksikabi kohta ja määruse nr 702/2014 alusel esitati 2 grupierandi teatist26. 2020. a. alguses tegi komisjon Eesti kohta teise27 negatiivse otsuse siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasimaksmise kohustusega, see on otsus riigiabi SA.39182 (2017/C) (ex 2017/NN) (ex 2014/CP) seoses AS-ile Tartu Agro väidetava ebaseadusliku abi andmisega. Komisjon leidis oma otsuses, et põllumajandusettevõtja AS Tartu Agro on saanud siseturuga kokkusobimatut riigiabi, kuna talle on antud rendile turuhinnast madalama hinnaga põllumajandusmaa. 2020. aasta märtsis esitas AS Tartu Agro hagi Euroopa Liidu Üldkohtule, milles taotles komisjoni otsuse tervikuna tühistamist. Käesoleva ülevaate koostamise ajaks on menetlus veel pooleli. 22 Ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta (ELT C 13, 17.1.2004, lk 3). 23 Seoses regionaalabi suuniste kehtivuse pikendamisega kuni 31.12.2021 oli liikmesriikidel võimalik pikendada ka regionaalabi kaartide kehtivust sama ajani. Eesti regionaalabi kaart 2014-2020 on pikendatud kuni 31.12.2021 samadel tingimustel, mis on kehtestatud varasema kaardiga. 24 Grupierandi teatiste suur arv on seotud abimeetmete pikendamisega vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 2020/972 artiklile 2(3). Selle muudatusega täiendati grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 artikit 11 „Aruandlus“ järgnevalt: „2. Kui tulenevalt käesoleva määruse kohaldamisaja pikendamisest kuni 31. detsembrini 2023 komisjoni määrusega (EL) 2020/972 (**) kavatseb liikmesriik pikendada meetmeid, mille kohta on komisjonile esitatud kokkuvõtlik teave vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, ajakohastab kõnealune liikmesriik kõnealust kokkuvõtlikku teavet seoses kõnealuste meetmete kohaldamisaja pikendamisega ja edastab selle ajakohastatud teabe komisjonile 20 tööpäeva jooksul pärast liikmesriigi vastavat meedet pikendava õigusakti jõustumist.“ 25 Leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt (vt „Riigiabi materjalid“ => „Olemasolevad grupierandi teatised“, numbrid SA.56333 kuni SA.60729) ja komisjoni kodulehelt. 26 Leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt ja komisjoni kodulehelt. 27 Esimese negatiivse otsuse riigiabi tagasimaksmise kohustusega tegi Euroopa Komisjon 2015. aastal AS Estonian Air kohta.  11 12. novembril 2020 tegi Euroopa Komisjon otsuse SA.39324(2018/NN) seoses väidetava abiga Eesti haiglavõrgu arengukavas (HVA) loetletud riiklikele haiglatele, milles leidis, et MTÜ Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu kaebus väidetava riigiabi andmise kohta Eesti haiglavõrgu arengukavas loetletud riiklikele haiglatele Eesti Haigekassast ei ole põhjendatud ja tegemist ei ole riigiabiga. Euroopa Komisjon leidis, et HVA haiglad ei tegele Eesti Haigekassast rahastatavaid riiklikke tervishoiuteenuseid rahastamislepingute alusel osutades majandustegevusega ega tegutse seega ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses ettevõtjatena ning HVA haiglate riiklik rahastamine rahastamislepingute alusel ei võimalda HVA haiglatel lisateenuseid ristsubsideerida ega anna neile seega eelist. 2021. aastal on Eesti esitanud komisjonile 13 riigiabi teatist riigiabi andmiseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks: State Aid SA.59338 (2020/N) – Estonia COVID-19: Aid to undertakings in tourism and directly related sectors; State Aid SA.61615 (2021/N) – Estonia Subsidy schemes to undertakings in Ida-Viru and Harju Counties affected by the COVID-1928; State Aid SA.62690 (2021/N) – Estonia COVID-19 – Amendments to schemes SA.56804, SA.57028 and SA.59278; State Aid SA.62801 (2021/N) – Estonia COVID-19: Aid to production and distribution of films (including cinemas)-EE. State Aid SA.62815 (2021/N) – Estonia COVID-19: Emergency assistance to culture organisers in Estonia; State Aid SA.62825 (2021/N) – Estonia COVID-19: Aid to undertakings in the tourism and retail sectors; State Aid SA.62921 (2021/N) – Estonia COVID-19: Aid to providers of commercial regular bus services; State Aid SA.63122 (2021/N) – Estonia COVID-19: Emergency assistance for operators of experience centres and operators of other buildings used for conferences or similar events that have suffered due to the restrictions on the spread of COVID-19 virus; State Aid SA.63164 (2021/N) – Estonia COVID-19: Emergency aid for the restructuring of a cultural operator’s service, product, business process or business model due to a COVID-19 outbreak and emergency aid to cultural and sports public entities, foundations set up by the State and public authorities managed by government agencies due to COVID-19 related restrictions; State Aid SA.63197 (2021/N) – Republic of Estonia COVID-19: Amendments to SA.57014 (2020/N) and SA.58783 (2020/N); State Aid SA.63701 (2021/N) – Estonia COVID-19: Support to event and conference organisers in the cultural sector; State Aid SA.63935 (2021/N) – Estonia COVID-19: Exceptional support to fish processors due to COVID-19 outbreak; State Aid SA.64220 (2021/N) – Estonia COVID-19: Amendments to SA.61591 (TF Section 3.1), SA.62825 (TF Section 3.1) and SA.63122 (TF Section 3.1)29. 28 Tööpealkiri: COVID-19: Remuneration allowance and partial compensation in connection with COVID-19 disease prevention restrictions to undertakings in Ida-Viru and Harju County. 29 Tööpealkiri: COVID-19 - Support to tourism, retail sector and conference venues (amendments to SA.61591, SA.62825 and SA.63122)  12 Lisaks COVID-19 pandeemiaga seotud teatistele esitas Eesti 2021. aastal Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks riigiabi teatise Eesti regionaalabi kaardi perioodi 2022-2027 kohta. Teatis on vajalik seoses komisjoni uute „Regionaalabi suuniste“ kehtima hakkamisega alates 1.01.2022. Regionaalabi kaardi koostamise põhimõtted kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 07.10.2021 istungil. Aruande koostamise seisuga ei ole komisjon otsust Eesti uue regionaalabi kaardi kohta teinud. Grupierandi teatisi on Eesti esitanud 2021. aastal kokku 7230. Määruse (EL) nr 651/2014 alusel esitati 6831 grupierandi teatist erinevate abikavade ja üksikabi kohta, määruse nr 702/2014 alusel on esitatud 3 grupierandi teatist32 ja määruse nr 1388/2014 alusel üks grupierandi teatis33. Nagu 2020. aastal, oli ka 2021. aastal esitatud grupierandi teatiste suur arv seotud peamiselt nende kehtivuse pikendamisega. 1.5. Muudatused siseriiklikus seadusandluses 1.5.1 Konkurentsiseaduse muudatus 19.05.2021 võeti vastu konkurentsiseaduse (KonkS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Seadusega sätestati riigisisene selge õiguslik alus ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi (edaspidi koos ebaseaduslik riigiabi) tagasinõudmiseks olukorras, kus Euroopa Komisjon ega Euroopa Liidu Kohus ei ole sellist otsust teinud (KonkS § 42 lõiked 3- 11). Samuti kehtestati tagasinõudmise menetluse tähtajad, sealhulgas aegumistähtaeg ning tagasimaksmisele kuuluva intressi arvestamise alused (KonkS § 42 lõiked 6 ja 8). Riigiabi tagasinõude peamised reeglid on lühidalt järgmised:  ebaseadusliku riigiabi tuvastamisel on riigiabi andja kohustatud ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasi nõudma koos intressidega;  intressi arvutatakse riigiabi väljamaksmisest või muul viisil riigiabi abi saajale kättesaadavaks tegemisest arvates kuni riigiabi tegeliku tagastamise kuupäevani;  riigiabi andjal ei ole ebaseadusliku riigiabi tagasi nõudmise kohustust, kui komisjon on tunnistanud oma otsusega riigiabi tagantjärele siseturuga kokkusobivaks, kuid sellisel juhul peab abi andja nõudma riigiabi saajalt intressi kuni komisjoni otsuse tegemiseni;  riigiabi saaja peab tagasimakse tegema tagasinõude kättesaamisest viivitamata, kuid mitte hiljem kui 4 kuu jooksul;  tagasinõude aegumistähtaeg on 10 aastat; tähtaeg hakkab kulgema abi andmisest arvates;  riigiabi tagasinõue on täitedokument. 1.5.2 Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012. a määruse nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimäärus“ muudatus 30 Grupierandi teatiste arv 28.10.2021 seisuga. Vt allmärkus 23. 31 Leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt (vt „Riigiabi materjalid“ => „Olemasolevad grupierandi teatised“, numbrid SA. SA.60936 kuni SA.64460) ja komisjoni kodulehelt. 32 SA.61021, SA.61467 ja SA.62387, leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt ja komisjoni kodulehelt. 33 SA.63731, leitav komisjoni kodulehelt.  13 Muudatusega viidi põhimäärus kooskõlla erinevate riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri (RAR) IT arendustega. Peamiselt puudutasid muudatused Maaeluministeeriumi nimetamist registriandmete esitajaks ning komisjoni määrustega (EL) nr 1408/2013 ja nr 717/2014 Eestile määratud põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi (VTA) piirmäärade järgimise elektroonilise süsteemi kehtestamist. Põhimääruse varasema redaktsiooni kohaselt esitasid registrile andmeid vaid abi andjad, kuid KonkS kohaselt koondab ja esitab registrile osa põllumajandusliku VTA andmeid Maaeluministeerium. Muudatusega parandati nimetatud vastuolu. Euroopa Liidu õiguses on vähese tähtsusega abi piirmäärad kehtestatud nii ettevõtte kui riigi lõikes. Varem ei reguleeritud registri põhimääruses riigile seatud piirmäära ehk riigi limiidi järgimiseks kogutavate andmete esitamist. Põhimääruses määrati esitatavate andmete koosseis ning esitamise kord. Eelnimetatud komisjoni määrustes on sätestatud Eestile kumulatiivsed põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega piirmäärad. Nimetatud summade ületamise vältimiseks esitavad abi andjad registrile kavandatava abi andmed ning Maaeluministeerium kavandatava tootesektori vähese tähtsusega abi andmed. Eelmainitud andmed kuvatakse registris vastavalt põllumajandusliku, kalandusliku või tootesektori broneeringu all. Andmete alusel näitab süsteem jooksvalt riigi limiidi jääki kolme järjestikuse aasta lõikes.  14 2. RIIGIABI 2.1. Riigiabi kogumaht Euroopa Liidus Komisjoni viimane riigibi aruanne (State Aid Scoreboard 2020 ehk nn tulemustabel, avaldatud komisjoni poolt 14. juunil 2021) sisaldab andmeid 2019. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi kohta. Tulemustabeli kohaselt anti 2019. aastal 27-s EL liikmesriigis ja Suurbritannias riigiabi 134,6 miljardit eurot (v.a põllumajandus, kalandus ja raudtee dotatsioonid), mis moodustab 0,81% Euroopa Liidu ja Suurbritannia SKP-st. Võrdluses 2018. aastal antud riigiabiga on kasv 4,7 miljardit eurot ehk 3,6%. Täpsem ülevaade 2019. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi mahtudest ja riigiabi osakaaludest SKP-st on kättesaadav Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi kodulehelt34. 34 Eesti kohta vt täpsemalt tulemustabeli lk 85.  15 2.2. Riigiabi kogumaht Eestis Eestis antud riigiabi kogumaht 2020. aastal oli 831 036,1 tuhat eurot ja 2019. aastal 375 406,9 tuhat eurot35 (vt tabel 1). Riigiabi kogumahus kajastub: 1) horisontaalne riigiabi; 2) regionaalabi; 3) sektoraalne riigiabi: a. põllumajandussektorile antav abi (abi põllumajandustoodete esmatootmise, töötlemise ja turustamisega seotud tegevuste toetamiseks ning teatud metsandustegevuste toetamiseks); b. transpordisektorile antud abi. c. telekommunikatsiooni sektorile antud abi; 4) riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks; 5) COVID-19 riigiabi. Riigiabi kogumahus ei ole arvestatud toetusi raudteesektorile (raudtee dotatsioonid). Tabel 1. Eestis antud riigiabi kogumaht absoluut- ja suhtarvudes 2019-2020 2019 2020 Riigiabi kokku - tuhat eurot 375 406,9 831 036,1 - osakaal SKP-s36 (%) 1,35 3,1 Võrreldes 2019. aastaga kasvas 2019. aastal antud riigiabi kogumaht Eestis 455 629,2 tuhat eurot ehk 2,2 korda ning riigiabi osakaal SKP-s suurenes 1,75 protsendipunkti võrra. Nii suured muudatused on tingitud COVID-19 riigiabi andmisest. Ilma COVID-19 riigiabita vähenes riigiabi maht 12 262,4 tuhat eurot (vt tabel 2). Tabel 2. Eestis antud riigiabi kogumaht 2019-2020 2019 2020 +,- 1. Horisontaalne riigiabi 286 741,6 262 864,1 -23 877,5 2. Regionaalabi 20 210,3 21 463,8 +1 253,5 3. Sektoraalne riigiabi 31 633,7 22 713,4 -8 920,3 4. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 36 821,3 56 103,2 +19 281,9 Kokku riigiabi 375 406,9 363 144,5 -12 262,4 5. COVID-19 riigiabi 0,0 467 891,6 +467 891,6 KOKKU 375 406,90 831 036,1 +455 629,2 35 Summade arvutamine: täiseurodes summad abimeetmete lõikes on ümber arvutatud tuhandetesse ja seejärel ümardatud funktsiooniga “round“ ühe kohani pärast koma. 36 SKP 2019. aastal 27 732,3 mln eurot, 2020. aastal 26 834,5mln eurot. Jooksevhindades, sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerimata:http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RAA0012.  16 Kui jätta arvestamata COVID-19 riigiabi, toimusid võrreldes 2019. aastaga 2020. a riigiabi kogumahus jägmised muudatused: horisontaalsetel eesmärkidel antud riigiabi vähenes 23 877,5 tuhat eurot, regionaalabi kasvas 1 253,5 tuhat eurot, sektoraalne riigiabi vähenes 8 920,3 tuhat eurot ja abi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks kasvas 19 281,9 tuhat eurot. Lisas I on toodud riigiabi kogumahu jaotus tuhandetes eurodes abi vormide järgi. Ilma COVID-19 riigiabita: toetuse vormis anti 2020. aastal riigiabi 331 027,8 tuhat eurot ehk 91,2% riigiabi üldmahust, st et selles vormis antud abi osakaal jäi 2019. aasta tasemele. Toetuste maht vähenes võrreldes 2019. aastaga 11 084,7 tuhat eurot; maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi maht moodustas 2020. aastal 28 563,3 tuhat eurot ehk 7,9% riigiabi kogumahust. Väikese osa moodustas tagatise vormis antud riigiabi (31,5 tuhat eurot ehk 0,008% riigiabi kogumahust). Laenu vormis riigiabi antud ei ole ning aktsiakapitali suurendamise vormis anti riigiabi summas 3 521,9 tuhat eurot ehk 1,0% riigiabi kogumahust. Koos erakorralise COVID-19 riigiabiga oli 2020. aastal antud toetuste maht vaid 48,2% riigiabi üldmahust, sest märkimisväärselt tõusis laenude ja tagatiste osakaal, moodustades vastavalt 28,5 % ja 16,8% riigiabi kogumahust. 2.3. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi37 2020. aastal anti horisontaalset riigiabi 262 864,1 tuhat eurot (vt tabel 2). Sellest 144 417,7 tuhat eurot ehk 54,9% moodustas keskkonnakaitseabi (2019. aastal 48,0%). Analoogselt 2019. aastaga oli 2020. aastal teisel kohal abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 73 147,8 tuhande euroga (27,8% horisontaalse riigiabi mahust). 2019. aastal oli sellise abi maht 110 169,6 ehk 38,4% horisontaalse riigiabi mahust. Kolmandal kohal on spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antud abi 22 458,0 tuhande euroga (8,5% horisontaalse riigiabi mahust). Keskkonnakaitseabi antakse Eestis toetuse ja maksuvabastuse ja -soodustuse vormis. Suurimad keskkonnakaitseabi andjad on AS Elering, PRIA ja KIK - 2019 aastal oli nende andjate abi summad vastavalt 107 054,2 tuhat eurot, 26 422,7 tuhat eurot ja 8 884,6 tuhat eurot, moodustades vastavalt 74,1%, 18,3% ja 6,2% keskkonnakaitseabi üldmahust. Kultuuriabi andsid 2020. aastal peamiselt Kultuuriministerium, SA Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, RTK ning Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet. Riigiabi spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule andsid 2020. aastal Kultuuriministeerium, EAS ja RTK. Sellest abi liigist oli 12 184,3 tuhat eurot ehk 54,3% RTK toetused erinevatest programmidest (piirkondade konkurentsivõime tugevdamise 37 Regionaalabi võib anda piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus võrreldes EL keskmiste näitajatega.  17 investeringute toetus, Ida- Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku arengu programm ja Interreg Estonia –Latvia programm). Teadus- ja arendustegevusabi anti 18 264,7 mis on 255,1 tuhat eurot vähem kui 2019. aastal. Teadus- ja arendustegevusabi andjateks on jätkuvalt Kaitseministeerium, EAS ja RTK. Alates 2020. aastast toetab RTK Sihtasutuse Arhimedes asemel rakendusuuringuid nutika spetsialiseerumise valdkondades – sellest meetmest maksti möödunud aastal 5 747,9 tuhat eurot ehk 31,5% teadus- ja arendustegevusabi kogumahust. Kasvas kohalikule taristule antud abi – 2020. aastal maksti toetusi summas 4 182,4 tuhat eurot ehk 1,4 korda rohkem kui 2019. aastal, peamiselt KredExi kohaliku omavalituse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse meetmest. Regionaalabi anti 2020. aastal 21 463,8 tuhat eurot, mis on 1 253,5 tuhat eurot ehk 6,2% rohkem kui 2019. aastal. Regionaalabi andjad 2020. aastal olid KIK, PRIA, EAS, RTK ja MES (vastavalt 64,7%, 16,0%, 15,7%, 3,4% ja 0,2% regionaalabi mahust). Regionaalabi kasvu mõjutasid KIKi suurenenenud väljamaksed ressursitõhususe investeeringute programmist – 2020. aastal kulutati nende investeeringute toetamiseks 3,2 rohkem kui 2019. aastal. Tabel 2. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi 2019-2020 Osakaal horisontaalse riigiabi 2019 2020 +,- üldmahust (%) 1. Horisontaalne riigiabi kokku sealhulgas: 286 741,6 262 864,1 -23 877,5 100,0 100,0 1.1. teadus-ja arendustegevusabi 18 519,8 18 264,7 -255,1 6,5 6,9 1.2. keskkonnakaitseabi 137 679,0 144 417,7 6 738,7 48,0 54,9 1.3. abi VKEdele 1 199,2 241,6 -957,6 0,4 0,1 1.4. tööhõiveabi 87,7 76,3 -11,4 0,0 0,0 1.5. koolitusabi 52,3 75,6 23,3 0,0 0,0 1.6. abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 110 169,6 73 147,8 -37 021,8 38,4 27,8 1.7. spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi 16 039,8 22 458,0 6 418,2 5,6 8,5 1.8. kohalikule taristule antav abi 2 994,2 4 182,4 1 188,2 1,0 1,6 2. Regionaalabi 20 210,3 21 463,8 1 253,5 Kokku horisontaalne riigiabi ja regionaalabi 306 951,9 284 327,9 -22 624,0 Täpsema ülevaate 2019. ja 2020. aastal antud horisontaalsest riigiabist ja regionaalabist annab Lisa II.  18 Joonis 1. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi abi andjate lõikes 2019. aastal (%) RTK 5,2 SA KredEx 0,4 KeM TLN 0,8 Kultuuriamet KaM 0,1 PRIA/MTA SA EFI 1,2 11,2 0,5 Archimedes 1,3 TLN MES 0,0 Linnakantselei 0,2 KULKA 0,9 KuM 32,0 KIK 7,0 MKM 1,0 EAS 7,7 RAM 0,5 Eesti Töötukassa 0,0 AS Elering 29,9 Joonisel 1 on kajastatud 2019. aastal antud horisontaalse riigiabi ja regionaalabi mahud abi andjate lõikes. 2019. aastal olid suurimateks horisontaalse riigiabi ja regionaalabi andjateks: Kultuuriministeerium (98 304,7 tuhat eurot ehk 32,0% horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust), AS Elering38 (91 898,2 tuhat eurot ehk 29,9%), PRIA/MTA39 (34 521,9 tuhat eurot ehk 11,2,0%) ja EAS (23 683,4 tuhat eurot ehk 7,7%). Järgnesid KIK (21 372,1 tuhat eurot ehk 7,0%) ja RTK (16 046,9 tuhat eurot ehk 5,2%). Teiste abi andjate antud horisontaalse ja regionaalabi mahud jäid 2019. aastal alla 4% kogu horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust. Joonisel 2 on kajastatud 2020. aastal antud horisontaalse riigiabi ja regionaalabi mahud abi andjate lõikes. Seekord olid suurimateks horisontaalse riigiabi ja regionaalabi andjateks: AS Elering (107 054,2 tuhat eurot ehk 37,7% horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust), Kultuuriministeerium (68 540,9 tuhat eurot ehk 24,1% horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust), PRIA/MTA (30 636,5 tuhat eurot ehk 10,8%), RTK (23 917,3 tuhat eurot ehk 8,4%), KIK (23 508,3 tuhat eurot ehk 8,3%) ja EAS (16 881,6 tuhat eurot ehk 5,9%). Teiste abi andjate antud horisontaalse ja regionaalabi mahud jäid 2020. aastal alla 2% kogu horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust. 38 AS Elering annab riigabi kolme abimeetme raames: elektrituruseaduse alusel kehtestatud toetuskava elektrienergia tootmiseks taastuvenergia allikatest ja tõhusal koostootmisel, abi biometaanituru arendamiseks ning alates 2020. aastast alla 50 KW võimsusega tootmisseadmetega elektrienergia tootmise tegevustoetus. 39 Siin ja ülevaates edaspidi sisaldab PRIA/MTA tähistus andmeid nii PRIA antava abi kohta kui ka abimeetme „Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektoris“ kohta, mille puhul arvutab PRIA abi summa MTA andmete alusel.  19 KeM; 0,1 KaM; 0,1 RTK; 8,4 SA KredEx; 1,0 PRIA/MTA ; TLN Tallinna KAS; MKM; 0,6 10,8 KomAmet; EFI; 1,7 0,2 0,0 TLN Linnakantsele MES; 0,0 i; 0,0 KULKA; 0,9 KuM; 24,1 RAM; 0,1 KIK; 8,3 EAS; 5,9 Eesti Töötukassa; AS Elering; 0,0 37,7 2.4. Sektoraalne abi Sektoraalset riigiabi anti 2020. aastal 22 713,2 tuhat eurot, mis on 8 920,5 tuhande euro võrra vähem kui 2019. aastal. Põllumajandussektorile40 anti 2020. aastal riigiabi summas 11 429,4 tuhat eurot, mis on 204,5 tuhat eurot vähem kui 2019. aastal. Kalandussektorile 2020. aastal riigiabi ei antud. Transpordisektorile anti 2020. aastal riigiabi summas 9 151,7 tuhat eurot ja 2019. aastal 19 999,8 tuhat eurot. Sellele sektorile antud abi vähenemine on seotud Pärnu lennujaama rekonstrueerimise projekti lõpetamisega (2019. aastal 17 300 tuhat eurot). Uuteks toetusmeetmeteks olid 2020. aastal Transpordiameti merelaevandusega seotud meetmed. Nende raames antud abi moodustas 3 042,2 tuhat eurot. Telekommunikatsiooni sektori all on näidatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti meetme raames tehtud maksed järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamiseks. Lisas III on näidatud, kuidas jagunes riigiabi andmine 2019. ja 2020. aastal erinevate abimeetmete vahel. 40 Vt lk 5 teises lõigus toodud selgitus.  20 2.5. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks Seda liiki riigiabi anti 2020. aastal 56 103,2 tuhat eurot, mis on 19 281,9 tuhat eurot rohkem kui 2019. aastal. Mõlemal aastal andsid riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks KIK, MKM, RIA, TTJA, SA KredEx ja Tartu Linnavalitsus. Abi mahu suurendamine toimus peamiselt KIKi toetuste (siseriiklik keskkonnaprogramm ja perioodi 2014-2020 veemajanduse programm) arvel. Lisas IV on näidatud, kuidas jagunes riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 2019. ja 2020. aastal erinevate abimeetmete vahel. 2.6. COVID-19 riigiabi Tegemist on erakorraliste meetmetega, täpsema ülevaate antud riigiabist annab Lisa V. Lisaks saab tutvuda Euroopa Komisjoni otsustega, millega COVID-19 riigiabi lubati anda, kasutades käesolevate ülevaate osas 1.4 toodud linke.  21 3. VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI 2020. aastal moodustas kõikides sektorites antud vähese tähtsusega abi kokku 57 063,7 tuhat eurot41 mis on 3,6% ehk 2 400,3 tuhat eurot vähem kui 2019. aastal (vt tabel 4). Tabel 4. Vähese tähtsusega abi 2019-2020 abi vormide lõikes (tuhat eurot) Toetus Tagatis Laen Kokku 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 1. Horisontaalne vähese tähtsusega abi 55 594,6 51 455,0 447,9 616,5 10,3 419,5 56 052,8 52 491,0 2. Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi 1 637,3 2 136,1 0,0 0,0 0,0 0,0 1 637,3 2 136,1 3. Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmiseks 1 654,6 1 852,1 8,6 37,6 42,4 393,1 1 705,6 2 282,8 4.Vähese tähtsusega abi kalandussektoris 68,3 77,8 0,0 0,0 0,0 76,0 68,3 153,8 Kokku 58 954,8 55 521,1 456,5 654,1 52,7 888,6 59 464,0 57 063,7 %-des 99,1 97,3 0,8 1,1 0,1 1,6 100,0 100,0 Muudatused võrreldes 2019. aasta ülevaatega: 2019. a vähese tähtsusega abi maht kokku on käesolevas ülevaates suurenenud 203,1 tuhat eurot järgmiste vähese tähtsusega abi liikide ja abimeetmete arvel: - horisontaalne vähese tähtsusega abi suurenes 194,7 tuhat eurot (Justiitsministeeriumi, RTK ja PRIA teatud meetmed); - üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi suurenes 8,4 tuhat eurot (Kaitseministeeriumi meede). Analoogselt eelmiste aastatega moodustas 2020. aastal suurima osa ehk 97,3% toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi, kuid toetuste summa kokku vähenes 3 433,7 tuhat eurot. Tagatise vormis antud abi osakaal on kasvanud (2019. aastal 0,8% ja 2020. aastal 1,1% üldisest vähese tähtsusega abi mahust), samuti kasvas tagatise vormis antud vähese tähtsusega abi absoluutarvudes kõikide vähese tähtsusega abi liikide osas. Laenu vormis antud vähese tähtsusega abi kasvas võrreldes 2019. aastaga märkimisväärselt: osakaal üldisest vähese tähtsusega abi mahust kasvas 1,5 protsendipunkti võrra ja kasv absoluutarvudes kõikide vähese tähtsusega abi liikide osas moodustas 835,9 tuhat eurot. Täpsema ülevaate 2019. ja 2020. aastal antud vähese tähtsusega abist annab Lisa VI. 41 Summade arvutamine: täiseurodes summad abimeetmete lõikes on ümber arvutatud tuhandetesse ja seejärel ümardatud funktsiooniga „round“ ühe kohani pärast koma.  22 3.1. Horisontaalne vähese tähtsusega abi 42 Horisontaalne vähese tähtsusega abi (ilma üldmajandushuvi vähese tähtsusega abita ning põllumajandustootmises ja kalandussektoris antud abita) moodustas 2020. aastal 52 491,0 tuhat eurot, vähenedes võrreldes 2019. aastaga 3 561,8 tuhande euro võrra (vt tabel 5). Tabel 5. Horisontaalne vähese tähtsusega abi andjate lõikes 2019-2020 Horisontaalse vähese Vähese tähtsusega abi (tuhat tähtsusega abi andjad eurot) Osakaal vähese tähtsusega abi üldmahust (%) 2019 2020 +,- 2019 2020 Haridus-jaTeadusminis 0,0 77,0 +77,0 0,0 0,1 Justiitsministerium 15,3 15,3 0,0 0,0 0,0 Kaitseministeerium 20,0 0,0 -20,0 0,0 0,0 Keskkonnaministeerium 155,7 138,1 -17,6 0,3 0,3 Kultuuriministeerium 247,4 858,6 +611,2 0,4 1,6 Maaeluministeerium 15,7 0,0 -15,7 0,0 0,0 Rahandusministeerium 20,4 127,2 +106,8 0,0 0,2 Siseministeerium 108,3 133,0 +24,7 0,2 0,3 Alutaguse Vallavalitsus 0,0 12,1 +12,1 0,0 0,0 EAS 16 938,4 14 515,8 -2 422,6 30,2 27,7 ETAG 86,7 250,8 +164,1 0,2 0,5 Integratsiooni SA 226,0 97,2 -128,8 0,4 0,2 KIK 4 931,7 5 074,8 +143,1 8,8 9,7 Eesti Töötukassa 11 910,3 11 034,8 -875,5 21,2 21,0 Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda 17,0 6,9 -10,1 0,0 0,0 Eesti Kultuurkapital 73,7 77,3 +3,6 0,1 0,1 Eesti Puitmajaliit 5,0 2,0 -3,0 0,0 0,0 Elering AS 45,5 661,4 +615,9 0,1 1,3 Lääne-Nigula VV 12,0 29,0 +17,0 0,0 0,1 MES 50,1 530,2 +480,1 0,1 1,0 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 0,0 198,2 +198,2 0,0 0,4 Muhu Vallavalitsus 0,0 21,0 +21,0 0,0 0,0 Muinsuskaitseamet 0,0 267,4 +267,4 0,0 0,5 Narva LAÖA 6,0 2,7 -3,3 0,0 0,0 PRIA 14 691,8 11 088,4 -3 603,4 26,2 21,1 42 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikele 2 „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Liikmesriigi poolt ühele tasu eest kaupu vedavale maanteetranspordiettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 100 000 eurot“.  23 Põlva Vallavalitsus 10,0 0,0 -10,0 0,0 0,0 RTK 4 022,1 4 758,8 +736,7 7,2 9,1 Rõuge VV 9,1 12,0 +2,9 0,0 0,0 SA Erametsakeskus 676,4 789,0 +112,6 1,2 1,5 Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus 39,5 117,8 +78,3 0,1 0,2 SA KredEx 508,8 556,7 +47,9 0,9 1,1 SA TLN INK 364,6 114,0 -250,6 0,7 0,2 Saaremaa Vallavalitsus 0,0 262,8 +262,8 0,0 0,5 Setomaa Liit 0,0 8,8 +8,8 0,0 0,0 Spordi-ja Teabe Sihtasutus 0,0 354,5 +354,5 0,0 0,7 Tallinna Strateegiakeskus43 361,9 187,8 -174,1 0,6 0,4 Tallinna Kesklinna Valitsus 0,0 35,9 +35,9 0,0 0,1 Tallinna KSA 376,7 45,6 -331,1 0,7 0,1 Tallinna Transpordiamet 5,1 0,0 -5,1 0,0 0,0 Tartu Linnavalitsus 34,6 14,6 -20,0 0,1 0,0 Tartu Vallavalitsus 65,0 0,0 -65,0 0,1 0,0 Tartu Ülikool 2,0 0,0 -2,0 0,0 0,0 TEHNOPOL 0,0 13,5 +13,5 0,0 0,0 Kokku 56 052,8 52 491,0 - 3 561,8 100,0 100,0 Analoogselt 2017., 2018. ja 2019. aastaga olid suurimateks horisontaalse vähese tähtsusega abi andjateks EAS, PRIA ja Eesti Töötukassa (vastavalt 27,7%, 21,0% ja 21,0% horisontaalse vähese tähtsusega abi mahust). Eeltoodud abi andjatele järgnesid KIK (9,7%), RTK (9,1%), Kultuuriministeerium (1,6%), SA Erametsakeskus (1,5%), Elering AS (1,3%), SA KredEx (1,1%) ja MES (1,0%). Teiste abi andjate poolt antud horisontaalne vähese tähtsusega abi jäi 2020. aastal alla 1,0%. 3.2. Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi44 Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi väljamaksed moodustasid 2020. aastal 2 136,1 tuhat eurot (KIKi, Lääne-Nigula Vallavalitsuse, Muhu Vallavalitsuse toetused veeinfrastruktuuri arendamiseks ja RTK toetused tööalast konkurentsivõimet suurendavate teenuste rahastamiseks), kasvades võrreldes 2019. aastaga 498,8 eurot eurot ehk 30,4%. 3.3. Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks45 43 Endine nimetus: Tallinna Ettevõtlusamet. 44 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõikele 2: „Ühele üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 500 000 eurot.“ 45 Vastavalt komisjoni määrusega (EL) 2019/316 muudetud komisjoni määrusele (EL) nr 1408/2013: artikkel 3 lõige 2: „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 20 000 eurot”; artikkel 3 lõige 3a: „Erandina lõigetest 2 ja 3 võib liikmesriik otsustada, et ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta jooksul ületada 25 000 eurot ning et kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne kogusumma ei tohi ületada II lisas sätestatud riiklikku ülempiiri järgmistel tingimustel: a)  24 2020. aastal anti vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks kokku 2 282,8 tuhat eurot (2019. aastal 1 705,6 tuhat eurot) järgmiselt: Keskkonnaameti toetused loomade tekitatud kahju hüvitamiseks 833,7 tuhat eurot, PRIA mesilaspere toetus 605,8 tuhat eurot, kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise toetus 41,1 tuhat eurot ja turuarendustoetus 8,3 tuhat eurot, MESi tagatised 37,6 tuhat eurot ning laenud 393,1 tuhat eurot, Eesti Töötukassa erinevatest programmidest antud ettevõtluse alustamise ja palgatoetused 327,6 tuhat eurot, KIKi toetused keskkonnaprogrammist 8,4 tuhat eurot, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja toetused 1,7 tuhat eurot, Rõuge Vallavalitsuse ettevõtlustoetus 3,0 tuhat eurot, Muhu Vallavalitsuse toetused 5,9 tuhat eurot ja Saaremaa Vallavalitsuse toetused 16,6 tuhat eurot. Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kasv kokku oli 577,2 tuhat eurot ehk 33,8%, mis on tingitud peamiselt MESi antud laenude mahu suurendamisest (kasv 350,7 tuhat eurot ehk 9,3 korda rohkem kui 2019. aastal). 3.4. Vähese tähtsusega abi kalandussektoris46 Vähese tähtsusega abi kalandussektoris anti 2020. aastal kokku 153,8 tuhat eurot ehk 2,2 korda rohkem 2019. aasta abi summast (2019. aastal 68,3 tuhat eurot) järgmiselt: Keskkonnaameti toetused kala- ja merikotka ning hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamiseks 43,1 tuhat eurot, Eesti Töötukassa erinevatest programmidest antud ettevõtluse alustamise ja palgatoetused 27,7 tuhat eurot, PRIA koolitustoetus 3,1 tuhat eurot. 2020. aastal lisandus kalandussektori vähese tähtsusega abile laenu vormis MESi poolt antud abi summas 76,0 tuhat eurot. 4. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI KOKKU 2020. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku) ilma COVID-19 riigiabita oli 420 208,2 tuhat eurot. Võrreldes 2019. aastaga vähenes see 14 662,7 tuhande euro võrra ehk 3,4% (vt tabel 6). Koos COVID-19 riigiabiga anti 2020. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 888 099,8 tuhat eurot, millest riigiabi moodustas 93,6%. Seega suurenes riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht võrreldes 2019. aastaga 453 228,9 tuhat eurot. Tabel 6. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 2019-2020 Osakaal abi üldmahust (%) 2019 2020 +,- 2019 2020 2020 Riigiabi kokku 375 406,9 363 144,5 -12 262,4 Vähese tähtsusega abi 59 464,0 57 063,7 -2 400,3 13,6 13,6 6,4 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi Kokku 434 870,9 420 208,2 -14 662,7 100 100 abimeetmete puhul, mis toovad kasu ainult ühele tootesektorile, ei tohi kolme eelarveaasta jooksul antava abi kumulatiivne kogusumma ületada artikli 2 lõikes 4 kehtestatud sektorisisest ülempiiri; b) liikmesriik asutab riikliku keskregistri vastavalt artikli 6 lõikele 2.“ 46 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 3 lõikele 2: „Liikmesriigi poolt kalandus- ja vesiviljelussektori ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 30 000 eurot”. Lisaks ei tohi Eestis kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele sama perioodi jooksul antud vähese tähtsusega abi kokku ületada 3 930 000 eurot (riigi limiit).  25 COVID-19 riigiabi 0,0 467 891,6 +467 891,6 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi KOKKU 434 870,9 888 099,8 +453 228,9 100 Ilma COVID-19 riigiabita ei olnud eelmise aastaga võrreldes muudatusi riigiabi ja vähese tähtsusega abi proportsioonis, kuid COVID-19 riigiabiga arvestades vähenes vähese tähtsusega abi osakaal rohkem kui 50% (vt joonis 2). Joonis 2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 2017-2020 (%) 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2017 2018 2019 2020 riigiabi vähese tähtsusega abi Suurimateks abi andjateks olid 2020 aastal SA KredEx, AS Elering ja Kultuuriministeerium (vt tabel 7). Tabel 7. Suurimad abi andjad 2019 ja 2020 (% riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumahust) Riigiabi ja vähese 2019 2020 tähtsusega abi andja SA KredEx 0.75 35.1 ▲ AS Elering 21,2 12,1 ▼ Kultuuriministeerium 22,7 9,2 ▼ KIK 12,0 8,8 ▲ MES 0,05 7,9 ▲ EAS 9,4 7.4 ▼ PRIA/MTA 13,9 4,8 ▲  26 5. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI MEETMED FINANTSEERIMISALLIKATE LÕIKES Läbipaistvuse huvides antakse tabelis 8 ülevaade riigiabi ja vähese tähtsusega abi meetmete rahastamisest kõikide finantseerimisallikate lõikes. Tabel 8. 2019. ja 2020. aastal antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht finantseerimisallikate lõikes (tuhat eurot) 2019 2020 Eesti Välis- Eesti Välis- KOKKU vahendid vahendid KOKKU vahendid vahendid 1. Horisontaalne riigiabi kokku sealhulgas 286 741,6 236 550,0 50 191,6 262 864,1 216 726,5 46 137,6 1.1. teadus- ja arendustegevusabi 18 519,8 481,3 18 038,5 18 264,7 702,0 17 562,7 1.2. keskkonnakaitseabi 137 679,0 126 616,5 11 062,5 144 417,7 135 998,7 8 419,0 1.3 abi VKEdele 1 199,2 0,0 1 199,2 241,6 0,0 241,6 1.4. tööhõiveabi 87,7 18,8 68,9 76,3 18,8 57,5 1.5. koolitusabi 52,3 13,0 39,3 75,6 38,2 37,4 1.6. abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 110 169,6 98 853,3 11 316,3 73 147,8 67 132,4 6 015,4 1.7. spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi 16 039,8 10 063,1 5 976,7 22 458,0 9 851,8 12 606,2 1.8. kohalikule taristule antav abi 2 994,2 504,0 2 490,2 4 182,4 2 984,6 1 197,8 2. Regionaalabi 20 210,3 3 226,8 16 983,5 21 463,8 3 263,1 18 200,7 3. Sektoraalne riigiabi 31 633,7 24 210,9 7 422,8 22 713,4 14 921,6 7 791,8 3.1. põllumajandus 11 633,9 6 910,9 4 723,0 11 429,4 6 747,1 4 682,3 3.2. transport 19 999,8 17 300,0 2 699,8 9 151,7 6 042,2 3 109,5 3.3. telekommunikatsioon 0,0 0,0 0,0 2 132,3 2 132,3 0,0 4. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 36 821,3 13 588,1 23 233,2 56 103,2 15 654,6 40 448,6 Riigiabi kokku 375 406,9 277 575,8 97 831,1 363 144,5 250 565,8 112 578,7 COVID-19 riigiabi 0,0 0,0 0,0 467 891,6 466 962,8 928,8 RIIGIABI 375 406,9 277 575,8 97 831,1 831 036,1 717 528,6 113 507,5 Vähese tähtsusega abi 59 464,0 18 280,7 41 183,3 57 063,7 21 606,8 35 456,9 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi KOKKU 434 870,9 295 856,5 41 183,3 888 099,8 739 135,4 148 964,4  27 Välisvahendid hõlmavad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, Varjupaiga-, Rände-ja Integratsioonifondi ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide vahendeid.  28 6. KOKKUVÕTE 2020. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku) ilma COVID-19 riigiabita oli 420,2 mln eurot. Võrreldes 2019. aastaga vähenes see 14,7 mln eurot võrra ehk 3,4%. Koos COVID-19 riigiabiga anti 2020. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 888,1 mln eurot, millest riigiabi moodustas 93,6%. Seega suurenes riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht võrreldes 2019. aastaga 453,3 mln eurot. 2020. aastal suurim abi andja oli AS KredEx (35,1% kogumahust), kellele järgnes AS Elering (12,1% kogumahust). Kolmandal kohal oli Kultuuriministeerium (9,2% kogumahust). Riigiabi Ilma COVID-19 riigiabita anti 2020. aastal riigiabi 363,1 mln eurot, sellest: toetuse vormis riigiabi 331,0 mln eurot ehk 91,2% riigiabi üldmahust, st et selles vormi antud abi osakaal jäi 2019. aasta tasemele. Toetuste maht vähenes võrreldes 2019. aastaga 11,1 mln eurot; maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi maht moodustas 28,6 mln eurot ehk 7,9% riigiabi kogumahust; väikese osa moodustas tagatise vormis antud riigiabi (0,03 mln eurot ehk 0,008% riigiabi kogumahust). Laenu vormis riigiabi ei antud ning aktsiakapitali suurendamise vormis anti riigiabi summas 3,5 mln eurot ehk 1,0% riigiabi kogumahust. Koos erakorralise COVID-19 riigiabiga kasvas antud riigiabi kogumaht Eestis 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 455,6 mln eurot, moodustades 831,0 mln eurot. Riigiabi osakaal SKP- s suurenes 1,75 protsendipunkti võrra. Koos erakorralise COVID-19 riigiabiga oli 2020. aastal antud toetuste maht 400,7 mln eurot ehk vaid 48,2% riigiabi üldmahust, sest märkimisväärselt tõusis laenude ja tagatiste summa ja osakaalud, moodustades vastavalt 236,7 mln eurot ehk 28,5% ja 139,5 mln eurot ehk 16,8% riigiabi kogumahust. Vähese tähtsusega abi kogumaht 2020. aastal vähenes ja moodustas kõikides sektorites kokku 57,1 mln eurot. Analoogselt 2019. aastaga moodustas 2020. aastal suurima osa ehk 97,3% toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi. Tagatise vormis antud vähese tähtsusega abi summa ja osakaal on kasvanud (2019. aastal 0,5 mln eurot ehk 0,8%, 2020. aastal 0,7 mln eurot ehk 1,1% üldisest vähese tähtsusega abi mahust). Vähese tähtsusega abi laenud samuti kavasid ja moodustasid 2020. aastal 0,9 mln eurot ehk 1,6% üldisest vähese tähtsusega abi mahust.  29 LISA I 2019. ja 2020. AASTAL ANTUD RIIGIABI KOGUMAHU JAOTUS ABI VORMIDE JÄRGI (tuhat eurot) Maksuvabastus ja Aktsiakapitalis Toetus maksusoodustus Laen Tagatis Riskikapital osalemine KOKKU Abi eesmärgid 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 1. Horisontaalne riigiabi 253 573,5 234 794,2 32 396,9 28 065,3 0,0 0,0 18,1 4,6 753,1 0,0 0,0 0,0 286 741,6 262 864,1 1.1. teadus-ja arendustegevusabi 18 519,8 18 264,7 18 519,8 18 264,7 1.2. keskkonnakaitseabi 105 282,1 116 352,4 32 396,9 28 065,3 137 679,0 144 417,7 1.3. abi VKEdele 446,1 241,6 753,1 0,0 1 199,2 241,6 1.4. tööhõiveabi 87,7 76,3 87,7 76,3 1.5. koolitusabi 52,3 75,6 52,3 75,6 1.6. abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks* 110 151,5 73 143,2 18,1 4,6 110 169,6 73 147,8 1.7. spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi 16 039,8 22 458,0 16 039,8 22 458,0 1.8. kohalikule taristule antav abi 2 994,2 4 182,4 2 994,2 4 182,4 2. Regionaalabi 20 118,0 21 449,3 86,0 0,0 6,3 14,5 20 210,3 21 463,8 3. Sektoraalne riigiabi 31 599,7 19 203,0 0,0 498,0 34,0 12,4 0,0 3 000,0 31 633,7 22 713,4 3.1. põllumajandussektor 11 599,9 11 417,0 34,0 12,4 11 633,9 11 429,4 3.2. transpordisektor 19 999,8 5 653,7 0,0 498,0 0,0 3 000,0 19 999,8 9 151,7 3.3. telekommunikatsiooni sektor (lairiba taristu) 0,0 2 132,3 0,0 2 132,3  30 4. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 36 821,3 55 581,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 521,9 36 821,3 56 103,2 KOKKU 342 112,5 331 027,8 32 396,9 28 563,3 86,0 0,0 58,4 31,5 753,1 0,0 0,0 3 521,9 375 406,9 363 144,5 % 91,1 91,2 8,6 7,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,0 0,0 1,0 100,0 100,0 5. COVID-19 riigiabi 0,0 69 678,9 0,0 236 738,3 0,0 139 474,4 0,0 22 000,0 0,0 467 891,6 14,9 50,6 29,8 4,7 100,0 KOKKU 342 112,5 400 706,7 32 396,9 28 563,3 86,0 236 738,3 58,4 139 505,9 753,1 0,0 0,0 25 521,9 375 406,90 831 036,1 91,1 48,2 8,6 3,4 0,0 28,5 0,0 16,8 0,2 0,0 0,0 3,1 100,0 100,0 ** *** **** * sisaldab toetuste all ka riigiabi, mida antakse kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse kasutusse andmise abikava raames. ** COVID-19 toetuste all on toodud ka COVID-19 riigiabi, mida antakse muus vormis (nt intressitoetus, linnavara üürisoodustused), kui tabelis loetletud. Täpsema teave nendest abi vormidest annab Lisa V. *** COVID-19 laenude nominaalsumma. **** COVID-19 tagatiste nominaalsumma.  31 Lisa II 2019. JA 2020. AASTAL ANTUD HORISONTAALNE RIIGIABI JA REGIONAALABI (tuhat eurot) HORISONTAALNE RIIGIABI Abi andja Abimeede/eesmärk 2019 2020 Teadus- ja arendustegevusabi Kaitseministeerium Kaitsetööstuse arendustoetused (SA.46767) 437,5 401,0 EAS 13 278,1 11 925,2 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (SA.44471) 7 334,9 7 322,5 Eesti – Norra koostööprogramm „GREEN ICT“- põhiskeem (SA.56424) 0,0 151,5 Klastrite arendamise toetus 2014-2020 (SA.42027) 296,3 109,2 Perioodi 2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus – tootearendus (SA.54697) 0,0 645,8 Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014 - 2020 (SA.39872) 5 633,6 3 417,9 Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses (SA.54476) 0,0 94,8 Toetus ettevõtja tootearenduseks (SA.51893) 13,3 183,5 MKM Rakendusuuringu tellimine (üksikabi) (SA.51067) 30,5 0,0 RTK 4 773,7 5 938,5 (Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (GBER) 688,4 (SA.45041) 331,4 189,8 Piirkonadade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus (muutmine 2016) (SA.45137) 357,0 0,8 Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades47 (SA.43183)48 4 085,3 5 747,9 Kokku teadus- ja arendustegevusabi 18 519,8 18 264,7 R&D - Kaitseministeeriumi SA.40011 (2014/X) Keskkonnakaitseabi R&D - Kaitseministeeriumi SA.40011 (2014/X) Keskkonnaministeerium 2 321,4 413,6 Abikava “Kasvuhoonegaaside saastekvootide tasuta eraldamine üleminekuperioodil elektrienergiat tootvate käitiste moderniseerimiseks“ (SA.33449) 1 039,7 413,6 Saastetasu asendamise ja energiatõhususe edendamise kava (SA.41385) 1 281,7 0,0 47 Alates 2020. aastast tegeleb meetme rakendamisega SA Arhimedes asemel RTK.  32 MKM 2 946,3 1 642,6 Elektri soodusaktsiisimäär elektrointensiivsetele ettevõtetele (SA.51535) 2 088,0 716,3 Kütteainena kasutatud biogaasi aktsiisivabastus (SA.40745) 275,4 0,0 Maagaasi soodusaktsiisimäär intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjatele (SA.52981) 582,9 319,0 Kaevandamisluba omavale ettevõtjale eriotstarbelise diislikütuse kasutamise lubamine (SA.58115) 0,0 607,3 AS Elering 91 898,2 107 054,2 Alla 50 kW võimsusega tootmisseadmetega elektrienergia tootmise tegevustoetus (SA.58111) 0,0 550,7 Toetuskava SA.36023(2014/NN)) elektrienergia tootmiseks taastuvenergia allikatest ja tõhusal koostootmisel muutmine (SA.47354(2017/NN)) 86 659,7 98 309,9 Biometaanituru arendamise toetamine (SA.49198) 5 238,5 8 193,6 KIK 11 062,5 8 884,6 Investeeringud parimasse võimalikku 88459 350,2 ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- rakenduste toetamine (2) (SA.52158) 0,0 227,2 Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- rakenduste toetamine (SA.46220) 0,0 1 827,8 Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise tingimused (SA.44281) 0,0 465,6 Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused (SA.44282) 11 062,5 6 364,0 PRIA/MTA Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektoris49 (SA.48504) 29 450,6 26 422,7 Kokku keskkonnakaitseabi 137 679,0 144 417,7 Abi VKEdele RTK (Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (SA.45041) 33.2 48,1 EAS 412,9 193,5 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede SA.44471 (VKEde messidel osalemine) 382,3 134,7 Perioodi 2014-2020 välismessitoetus (SA.51401) 30,6 58,8 SA KredEx Riskifinantseerimisabi (SA.46617) 753,1 0.0 Kokku abi VKEdele 1 199,2 241,6 Tööhõiveabi Töötukassa 87,7 76,3 REGIONAALABI 49 Abi elemendi arvutab PRIA MTA poolt esitatud andmete (ostetud kütuse kogused) alusel.  33 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 (SA.40451) 27,8 10,5 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (2016-2020) (SA.44055) 51,8 20,5 Tööhõiveprogramm 2017-2020 (SA.48298) 6,6 8,6 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (II) (SA.48573) 1,5 36,7 Kokku tööhõiveabi 87,7 76,3 Koolitusabi Töötukassa Tööhõiveprogramm 2017-2020 (SA.48298) 0,0 11,1 EAS 52,3 64,5 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (SA.44471) 35,2 30,9 Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine (SA.39872) 4,1 6,5 Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses (SA.54476) 13,0 27,1 Kokku koolitusabi 52,3 75,6 Abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks SA Eesti Filmi Instituut 3 610,5 4 703,0 Abikava “Eesti audiovisuaalsektori toetamine“ (SA.37526(2013/N)) 20,7 0,0 Film Estonia toetuskava (SA.44156) 71,0 0,0 Film Estonia toetuskava - 2 (SA.54341) 0,0 311,6 Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord (SA.52911) 3 478,1 4 391,1 Abikava “EV100 teledraamasari /Estonian Republic 100 high-end mini TV series”(SA.48110) 40,7 0,3 Eesti Kultuurkapital 2 613,5 2 680,3 Abikava “Eesti audiovisuaalsektori toetamine“ (SA.37526(2013/N)) 537,3 0,0 Kultuurkapitali toetused kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, sh audiovisuaalsete teoste loomiseks (SA.53257) 2076,2 2 680,3 Kultuuriministeerium 89 398,1 58 689,1 Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja tutvustamise toetamise tingimused ja kord (SA.52734) 649,9 544,2 Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused (muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine) - 2 (SA.46596) 0,0 46,0 Kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse kasutusse andmise abikava (SA.45819) 863,0 0,0 Kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise abikava (SA.46893) 87 183,9 57 394,0 Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord (SA.52736) 162,0 340,2 Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord (SA.52737) 336,0 175,0  34 Riiklik hüvitis rahvusvahelise näituse omaniku kantud kahju eest (SA.38391 (2014/N)) 6,2 0,0 Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord ja loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata (SA.53501) 11,9 4,6 Väärtfilmikino toetamise tingimused ja kord (SA.52918) 185,0 185,0 Rahandusministeerium 1 600,0 175,0 Investeeringutoetus SA-le Eesti Kaevandusmuuseum (SA.55882) 1 600,0 0,0 Toetus Mulgi Kultuuri Instituudile (SA.56766) 0,0 175,0 EAS 2 792,7 432,4 Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise toetus 2014-2020 (SA.40835) 842,8 0,0 Rahvusvaheliste kultuurisündmuste toetus (SA.43105) 166,4 77,7 Rahvusvaheliste suursündmuste toetamine (SA.44759) 119,3 126,0 Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetus (SA.45890) 1 664,2 228,7 PRIA PRIA Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus (SA.51161) 155,1 766,0 RTK 8 457,4 5 014,9 Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (SA.55374) 0,0 122,1 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus (SA.41188) 8 356,5 4 892,8 Estonia-Russia Cross-Border Cooperation Programme 2014-2020 (GBER) (SA.45232) 100,9 0,0 Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalamet Tallinna Loomaaia projekt "Pilvemets" (SA.57884) 0,0 8,1 Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet 1 542,3 679,0 Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse abikava (SA.52884) 1 025,8 634,2 Tallinna Lauluväljaku hoonete ja rajatiste renoveerimine (2) (SA.51900) 490,4 44,8 Eesti Kooriühingu festivali EUROPA CANTAT XX korraldamine Tallinnas 2018. aastal (SA.51468) 26,0 0,0 Kokku abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 110 169,6 73 147,8 Abi spordi ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule Kultuuriministeerium Spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristu arendamise abikava (SA.43915) 8 906,6 9 851,8 EAS 1 282,4 421,9 Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetus (muutmine 2016) (SA.45631) 958,7 53,9 Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetus - 2014–2020 (SA.47880) 323,7 368,0 RTK 5 258,2 12 184,3 Abi andja Abikava/eesmärk 2019 2020  35 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus (SA.41188) 2 194,1 5 970,0 (Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (SA.45041) 2 012,2 1 516,9 Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng (SA.44757) 156,8 4 697,4 Estonia-Russia Cross-Border Cooperation Programme 2014-2020 (GBER) (SA.45232) 895,1 0.0 Kalevi Keskstaadioni I etapi rekonstrueerimise Tallinna Linnakantselei finantseerimine (SA.47641) 592,6 0,0 Kokku abi spordi ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule 16 039,8 22 458,0 Kohalikule taristule antav abi EAS Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetus (muutmine 2016) (SA.45631) 349,7 482,0 KIK Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused (SA.43899) 623,1 715,8 RTK 1 609,7 0,0 Estonia-Russia Cross-Border Cooperation Programme 2014-2020 (GBER) (SA.45232) 146,5 0,0 Linnapiirkondade jätkusuutlik areng (SA.48098) 1 463,2 0,0 SA KredEx Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhine investeeringutoetus – (SA.50702) 411,7 2 984,6 Kokku kohalikule taristule antav abi 2 994,2 4 182,4 KOKKU horisontaalne riigiabi 248 329,7 262 864,1 EAS 5 515,3 3 362,1 Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetus (SA.45890) 3 515,3 1 362,1 Suurinvestori toetus (SA.47355) 2 000,0 1 000,0 Suurinvestori toetus (muutmine 2018 regionaalabi osas) (SA.51279) 0,0 1 000,0 KIK 9 686,5 13 907,9 Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast regionaalabi andmine (X583/2009) 474,5 0,0 Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- rakenduste toetamine (SA.46220) 6 453,8 5 092,4 Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- rakenduste toetamine -2 (SA.52158) 2 758,2 8 815,5 MES 92,3 14,5 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) - Ü (SA.49878) 6,3 14,5 Rahastamisleping nr 10 Maaelu arengukava 2014- 2020 rahastamisvahendi sihtfondi haldamiseks - regionaalabi (SA.50065) 86,0 0,0 PRIA 4 916,2 3 447,8 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi 59,9 28,2  36 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (SA.43185) MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (SA.41922) 565,5 63,5 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (2) (SA.46779) 1 264,0 1 134,5 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antava tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus (2) (SA.47023) 992,2 72,9 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (2) (SA.48505) 1 396,7 84,5 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (3) (SA.51282) 438,3 194,9 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (3) SA.51402 199,6 570,6 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antava tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus (3) (SA. 51969) 0,0 653,3  37 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (4) (SA.54233) 0,0 645,5 RTK Toetuse andmise tingimused Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamiseks (SA.52348) 0,0 731,5 KOKKU regionaalabi 20 210,3 21 463,8  38 Lisa III 2019. JA 2020. AASTAL ANTUD SEKTORAALNE RIIGIABI (tuhat eurot) Abi andja Abimeede/eesmärk 2019 2020 Põllumajandussektor PRIA 10 820,0 10 704,7 Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamise toetus (SA.47100) 7,5 357,4 Põllumajandusloomade aretustoetus (SA.46980) 4 198,6 3 637,6 Põllumajandustootja asendamise toetus (2019.a SA.49390, 2020. a SA.49390 ja SA.57118) 508,0 699,8 Turuarendustoetus (SA.50035) 80,3 46,3 MAK 2014-2020 meetme 12 „Natura 2000“ alal asuva erametsamaa kohta antav toetus (SA.47248) 4 311,6 4 382,2 MAK 2014-2020 meetme 8 Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (SA.41648) 1 323,8 1 354,7 MAK 2014–2020 meetme 1 Teadmussiirde pikaajalised programmid (SA.48817) 117,8 3,7 MAK 2014–2020 meetme 2.1 „Nõustamisteenuse toetamine“ metsanduse valdkonnas (SA.41636) 15,6 19,6 MAK 2014–2020 meede 2.3 „Nõustajate koolitustoetus“ (2019. a SA.49827; 2020.a SA.41173(2015/N)) ja SA.49827) 57,3 16,2 Metsandussektori tootjarühmadele mõeldud starditoetuse muudatused (Eesti maaelu arengukava meetme M09.1 metsanduse osa) (SA.49244) 180,0 170,0 MAK 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” raames antud teadmussiirde ja teavituse toetus (SA.49253) 19,5 17,2 Maaeluministeerium Abi hukkunud põllumajandusloomade korjuste hävitamise ja kokkuveokulude katmiseks (2019. a SA.52653, 2020. a SA.55938) 759,7 712,3 MES Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) (SA.41494) 34,0 12,4 RTK (Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (Agriculture) (SA.44989) 20,2 0,0 Kokku põllumajandussektor 11 633,9 11 429,4 Transpordisektor MKM 17 300,0 3 000,0 AS Saarte Liinid aktsiakapitali suurendamine (SA.61105) 0,0 3 000,0 Pärnu lennujaama rekonstrueerimine (SA.51569) 17 300,0 0,0 Transpordiamet 0,0 3 042,2 Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise tingimused ja kord (SA.57541) 0,0 2 544,2  39 State aid in favour of maritime transport (SA.53469) 0,0 498,0 50 TTJA 2 699,9 3 109,5 AS Saarte Liinid "Avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimise II etapp: Rohuküla ja Heltermaa sadama täiendava kaldarambi rajamine" (SA.54565) 0,0 846,5 Investeering Tallinna lennujaama lennualataristusse (SA.39315 (2015/N)) 2 699,8 2 263,0 Kokku transpordisektor 19 999,8 9 151,7 Telekommunikatsioon TTJA Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeede (SA.51475) 0,0 2 132,3 Kokku telekommunikatsioon 0,0 2 132,3 KOKKU sektoraalne riigiabi 31 633,7 22 713,4 50 Alates 2021. aastast tegeleb meetme rakendamisega RTK.  40 Lisa IV 2019. JA 2020. AASTAL ANTUD RIIGIABI ÜLDIST MAJANDUSHUVI PAKKUVATE TEENUSTE OSUTAMISEKS (tuhat eurot) Abi andja Abimeede/eesmärk 2019 2020 MKM 3 978,0 4 499,9 AS Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine 0,0 521,9 Postiteenused - hüvitis perioodiliste väljaannete edastamise eest 1 778,0 1 778,0 Väikelennujaamade dotatsioon 2 200,0 2 200,0 KIK 24 334,2 46 279,0 Perioodi 2014-2020 veemajanduse toetamine 14 924,1 36 041,0 KKP veemajanduse SGEI 9 410,1 10 238,0 RIA51 Uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord 5 289,3 2 586,2 RTK52 Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused 0,0 4,1 SA KredEx 1 564,8 1 086,4 Korterelamute rekonstrueerimise toetus 1 564,8 244,7 Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord 0,0 841,7 TTJA53 Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Triigi, Sõru, Naissaare ja Kihnu sadamate rekonstrueerimine 1 455,0 1 572,6 Tartu Toetus Tallinna Lennujaam ASile Tartu lennuühenduste Linnavalitsus arendamiseks 200,0 75,0 kitsus riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks KOKKU 36 821,3 56 103,2 51 Alates 2021. aastast tegeleb meetme rakendamisega RTK. 52 RTK tegeleb meetme rakendamisega Sihtasutuse Innove asemel alates 2020. aastast. 53 Alates 2021. aastast tegeleb meetme rakendamisega RTK.  41 Lisa V 2020. AASTAL ANTUD COVID-19 RIIGIABI (tuhat eurot) Abi andja Abimeede 2020 EAS 34 276,5 COVID-19 Estonian aid schemes under TF 3.1 – grants (Perioodi 2014- 2020 ettevõtja tootearenduse toetus) (SA.57014) 256,3 COVID-19 Estonian aid schemes under TF 3.1 – grants (Turismiettevõtete uue ärimudeli rakendamise toetamise väikeprojektid) (SA.57014) 248,4 COVID-19 Estonian aid schemes under Section 3.1 TF – direct grants (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus) (SA.57234) 9 637,0 COVID-19 Estonian aid schemes under Section 3.1 TF – direct grants (Turismisektori ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus) (SA.57234) 19 591,6 COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetus 3.1 jaotise alusel (SA.57403) 991,0 COVID-19: Aid to undertakings in tourism and directly related sectors (Turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjate COVID-19 kahjude osalise hüvitamise toetus) (SA.59338) 3 552,2 KuM COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel (SA.57014) 12 160,7 MES 69 371,9 COVID-19 Loan under the Temporary framework 19.03 section 3.3 (SA.56804) 17 289,0 COVID-19 Loan under the Temporary framework amendment 03.04.2020 section 3.1 (SA.57028) 22 817,3 COVID-19 Loan guarantees under the Temporary framework 19.03 section 3.2 (SA.56804) 9 521,3 COVID-19 Loan guarantees under the Temporary framework amendment 03.04.2020 section 3.1 (SA.57028) 19 744,3 MKM COVID-19- Nordica aktsiakapitali suurendamine (SA.57586) 22 000,0 PRIA COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus (SA.58678) 498,9 COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust mõjutatud reisilaevade operaatoritele toetuse andmise tingimused ja kord RTK (SA.57643) 20 000,0 SA KredEx 306 900,2 COVID-19 Loan under the Temporary framework 19.03 section 3.3 (SA.56804) 196 632,0 COVID-19 Loan guarantees under the Temporary framework 19.03 section 3.2 (SA.56804) 107 276,0 COVID-19 Loan guarantees under the Temporary framework amendment 03.04.2020 section 3.1 (SA.57028) 2 932,8 COVID-19 Subsidised intrest rates for loans under the Temporary framework amendment 03.04.2020 section 3.1 (SA.57028) 59,4 TLN Linnakantselei 2 683,4 COVID-19 Tallinna linna maksetingimuste leevendamise meede (ajutise raamistiku jaotis 3.1) (SA.57014) 11,9  42 COVID-19 Tallinna linna linnavara üürisoodustuste meede (ajutise raamistiku jaotis 3.1) (SA.57014) 1 971,6 COVID-19 Tallinna linna hoonestusõiguse tasu soodustuse meede (ajutise raamistiku jaotis 3.1) (SA.57014) 8,1 COVID-19 Tallinna linna isikliku kasutusõiguse tasu soodustuse meede (ajutise raamistiku jaotis 3.1) (SA.57014) 3,7 Linnavara üüritasu soodustused Kesklinna linnaosas (SA.58783) 688,1 Kokku COVID-19 riigiabi 467 891,6  43 Lisa VI 2019. JA 2020. AASTAL ANTUD VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI (tuhat eurot) Abi andja Abimeede/eesmärk 2019 2020 Vähese tähtsusega abi Haridus- ja Teadusministeerium 0,0 77,0 Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping eKool AS-ga 0,0 7,0 Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping MTÜ- ga Eesti Euroinfo Ühing 0,0 40,0 Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping nr 286 eKool AS-ga 0,0 30,0 Justiitsministeerium Toetus Sihtasutusele Iuridicum 15,3 15,3 Kaitseministeerium Patriootilise filmi- ja videoloomingu toetamine 20,0 0,0 Keskkonnaministeerium 155,7 138,1 Vähese tähtsusega abi Aktsiaseltsile Viru Keemia Grupp 0,0 109,8 Meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevus 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine" 0,054 0,0 Saastetasu asendamise vähese tähtsusega abi kava 6,3 3,8 Toetus MTÜ-le Cleantech ForEst programmi Climate-KIC Accelerator tegevuskulude katmiseks 100,0 0,0 Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine (Põhjasadama 2) (üksikabi) 49,4 0,0 Riigivara otsustuskorras võõrandamine alla hariliku väärtuse Kehtna vallale 0,0 24,5 Kultuuriministeerium 247,4 858.6 Arhitektuuri ja disaini arendusprojektid 24,9 0,0 Erakorraline vähese tähtsusega abi kultuuri- ja spordivaldkonnale 0,0 677,9 Helilooming ja muusikaalased väljaanded 117,0 128,9 Muusikakonkursid 8,0 16,8 Rahvusvaheliste spordisündmuste läbiviimine Eestis 97,5 35,0 Maaeluministeerium Toidu ekspordivõimaluste edendamine 15,7 0,0 Rahandusministeerium 20,4 127,2 Üksiktoetus Eesti Arhitektuurikeskus MTÜle 5,0 0,0 Üksiktoetus MTÜ-le Eesti Arhitektide Liit 0,0 30,0 Riigivara otsustuskorras alla hariliku väärtuse võõrandamine Ruhnu Vallavalitsusele 15,4 0,0 VTA tasuta IKV võõrandamise lepingute alusel 0,0 97,2 Siseministeerium 108,3 133,0 DesignMinds OÜ AMIF projekti toetus 40,0 40,0 Kalevi jahtklubi infrastruktuuri arendus 25,0 0,0 54 2019. a väljamaksed olid 1,46 senti.  44 Kommunikatsioonibüroo JLP AMIF projekti toetus 43,3 0,0 Vähese tähtsusega abi Eesti Rahvusringhäälingule 0,0 93,0 EAS 16 938,4 14 515,8 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm perioodil 2014-2020 21,6 114,4 Eesti-Norra koostööprogramm 2014-2021 143,2 581,0 Eesti-Norra koostööprogramm 2014-2021 - põhiskeem 0,0 5,5 Ettevõtlusteadlikkuse arendamine 3 249,0 2 744,6 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede 3 363,7 2 787,3 Innovatsiooni- ja arendusosakute toetus 917,8 979,0 Ettevõtjate võrkudega liitumise programm 777,4 727,0 Klastrite arendamise toetus 2014-2020 1 087,7 374,6 Kõrge potentsiaaliga innovaatiliste ettevõtete arendamise programm „Start-up Eesti“ 137,5 139,0 Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise toetus VTA 2014-2020 1 726,3 622,2 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine, teadmiste ja oskuste arendamine ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamine 353,4 541,7 Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetamine 428,6 109,3 Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamine 2014-2020 879,1 266,7 Rahvusvaheliste suursündmuste toetus 2014- 2020 134,3 72,4 Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014 -2020 128,5 151,4 Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses 144,5 672,5 Toetus ettevõtja tootearenduseks 549,9 1067,2 Tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringu- toetus 242,3 494,4 Turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetamine 0,0 335,7 Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus 515,1 630,4 Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamine 538,2 59,9 Välismessitoetus 1 185,3 512,6 Välisvärbamise toetus 415,0 527,0 EKT Ettevõtete kasvu toetamine 17,0 6,9 Eesti Kultuurkapital Kultuurkapitali toetused kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, sh audiovisuaalsete teoste loomiseks 73,7 77,3 Eesti Puitmajaliit Ettevõtete toetamine välisturgudel 5,0 2,0 Eesti Töötukassa 11 910,3 11 034,8  45 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 3 509,4 3 403,9 Tööturuteenuste ja -toetuste seadus ning Tööhõiveprogramm 2016-2017 ja 2017-2020 (VTA) 4 703,1 4 274,9 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 2016-2020 3 697,8 3 356,0 Elering AS Vähese tähtsusega abi kuni 50 KW tootmisseadmetele 45,5 661,4 ETAG 86,7 250,8 Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine "Mobilitas Pluss" 86,7 82,2 Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) 0,0 168,6 INSA 226,0 97,2 Üle-eestilise ulatusega kultuuri- ja spordiürituste käivitamine ja arendamine 149,7 0,0 Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused 76,3 97,2 IVEK 39,5 117,8 Ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud nõustamine ja koolituse programm 10,0 30,9 Viru Filmifond statuut 29,5 86,9 KIK 4 931,7 5 074,8 Abikava „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast vähese tähtsusega abi andmise tingimused“ 454,6 578,1 Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide toetamine 83,7 198,1 Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine 137,0 0,0 Jäätmete ringlussevõtu toetamine 949,6 338,5 Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused 924,0 464,2 Ressursitõhususe VTA (auditid ja investeeringud) 2 382,6 3 135,9 ST lokaalse küttelahenduse VTA 2014-2020 0,2 0,0 Täiselektriliste sõidukite ostutoetus 0,0 360,0 Lääne-Nigula Vallavalitsus 12,0 29,0 Ettevõtlustoetus 0,0 29,0 Tegevustoetus 12,0 0,0 MES 50,1 530,2 Rahastamisleping nr 10 Maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi haldamiseks (sooduslaen) 0,0 129,3 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mittetulundussektorile ja laenu finantseerijatele laenu andmise kord (laenamise kava) 0,0 274,9 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 50,1 126,0  46 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Toetuslepingud vedajatega 0,0 198,2 Muinsuskaiseamet 0,0 267,4 Kultuuripärandi valdkonna toetused 0,0 5,1 Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja kord 0,0 262,3 Narva LAÖA Narva alustavate ettevõtjate projektide kaasfinantseerimine 6,0 2,7 PRIA 14 691,8 11 088,4 MAK 2014–2020 meetme 19 „Toetus LEADERi kohalikule arengule” raames antav LEADER- projektitoetus 4 884,3 3 732,1 MAK 2014-2020 meede 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” 6 598,8 5 346,4 Turuarendustoetus MPKS55 alusel 631,8 224,4 MAK 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid” raames antav põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus 733,5 681,9 MAK 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” tegevuse liikide „Koolitustegevuste korraldamine”, „Esitlus- ja teavitustegevuste korraldamine” ning „Ettevõtete külastuste ja õpiringide korraldamine” raames antav teadmussiirde ja teavituse toetus 12,7 6,1 MAK 2014-2020 meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” tegevuse liigi „Pikaajalised programmid” raames antav teadmussiirde pikaajaliste programmide rakendamise toetus 71,1 33,9 EMKF rakenduskava 2014–2020 meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” raames antav kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise toetus 1 654,7 966,1 MAK 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” tegevuse liigi „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine” raames antava uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus 104,9 0,0 MAK 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” alameetme „Innovatsiooniklaster” raames antav innovatsiooniklastri toetus 0,0 72,4 COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus 0,0 25,1 Muhu Vallavalitsus Muhu valla ettevõtjatele COVID-19 viiruse levikust tingitud kahjude hüvitamiseks toetuse maksmine 0,0 21,0 Põlva Vallavalitsus Põlva valla ettevõtlustoetus 10,0 0,0 55 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus.  47 RTK 4 022,1 4 758,8 (Interreg V-A) EE-LV- Estonia-Latvia 1 046, 1 838,1 Eesti-Vene Piiriülese koostöö programm 113,0 119,2 Ettevõtlusteadlikkuse arendamine – nõustamine MAKi kaudu56 0,5 0,0 Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede 0,0 391,9 Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine57 496,9 179,3 Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede 0,0 49,4 Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga58 0,0 78,1 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus 2014-2020 214,1 554,8 Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks perioodil 2017– 2023 42,5 0,0 Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades59 162,4 295,0 Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine 99,0 23,4 Starditoetus 2014-2020 1 173,6 1 353,2 Tegevuse “Teaduse populariseerimine” alategevus “Teeme+”60 27,6 22,8 Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused61 0,0 13,3 Uudsete lahenduste väljatöötamine ja elluviimine sotsiaalvaldkonnas62 646,4 840,3 Rõuge Vallavalitsus Ettevõtlustoetus 9,1 12,0 Saaremaa Vallavalitsus Saaremaa valla ettevõtjatele COVID-19 viiruse levikust tingitud kahjude hüvitamiseks toetuse maksmine 0,0 262,8 SA Erametsakeskus Erametsanduse toetamine metsaseaduse alusel 676,4 789,0 SA KredEx 508,8 556,7 Ettevõtluse laenude ja pangagarantii käendus suurettevõtetele 0,0 24,4 Ida-Virumaa äri- ja startup-inkubaatorite tegevuse toetamine (toetus) 0,0 12,6 Laenude abikava "Tingimused ettevõtluslaenu väljastamiseks" raames 10,3 15,3 Tingimused väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate laenu käendamiseks 397,8 466,1 Päikesepaneelide investeeringutoetus 100,7 38,3 Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid 364,6 114,0 56 Alates 2020. a tegeleb meetme rakendamisega EASi asemel RTK. 57 Abimeetme on 2020. aastal üle antud RTK-le SA-lt Innove. 58 Abimeetme on 2020. aastal üle antud RTK-le SA-lt Innove. 59 Abimeetme on 2020. aastal üle antud RTK-le SA-lt Archimedes. 60 Abimeetme on 2020. aastal üle antud RTK-le SA-lt Archimedes. 61 Abimeetme on 2020. aastal üle antud RTK-le SA-lt Innove. 62 Abimeetme on 2020. aastal üle antud RTK-le SA-lt Innove.  48 Arengutoetuse kasutamise kord alates 2014 2,0 0,0 Arenduskeskuse teenus 90,0 113,0 Inkubatsiooniteenus 272,6 0,0 Välisturgudele sisenemise toetus 0,0 1,0 Sihtasutus Tallinna Tallinnovation 2020 5 toetuslepingut (viis Teaduspark TEHNOPOL ettevõtjat) 0,0 13,5 Spordikoolituse ja -Teabe COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi Sihtasutus spordiobjektide valdajate toetamiseks 0,0 354,5 Tallinna Strateegiakeskus 361,9 187,8 Digitoetus 2020-2023 0,0 48,7 Ettevõtte praktikajuhendaja toetus 16,1 27,0 Messitoetus 2019-2023 53,8 7,2 Mittetulundustegevuse toetus 205,0 40,0 Tallinna kultuuripuhkuse kampaania reklaam Soome ja Läti sihtturule 10.08-06.09.2020 0,0 4,5 Toetus Marketing Communication Alliance ülemaailmse jõuluvanade hübriidkongressi korraldamiseks 0,0 30,0 Uute töökohtade loomise toetus 52,4 15,9 Väikeettevõtja välismessitoetus 2019-23 34,6 14,5 Tallinna Kesklinna Valitsus 0,0 35,9 Koidu tn 80/Videviku tn 36 hoonete üürile andmine (Eesti Loodiskaitse Selts) 0,0 3,7 Toom-Kooli tn 13 äriruumide üürile andmine (Sihtasutus Orthodox Singers) 0,0 0,4 Sihtotstarbeliselt antava toetuse leping Sihtasutusega Tallinna Lauluväljak 0,0 31,8 Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet 376,7 45,6 Erinevad kultuurilised eesmärgid 359,7 45,6 Delfi rallypäev 2 7,0 0,0 Eesti ja Läti korvpalliliiga Final Four 10,0 0,0 Tallinna Transpordiamet SolomonFilm OSAÜHINGu vabastamine teede ja tänavate sulgemise maksust 5,1 0,0 Tartu Linnavalitsus Tootmise digitaliseerimise toetus 34,6 14,6 Alutaguse Vallavalitsus Kesk-Läänemere programmi projekt "Act Local" CB778 0,0 12,1 Tartu Vallavalitsus Toetus Sihtasutusele Saadjärve 65,0 0,0 Setomaa Liit Kesk-Läänemere programmi projekt "Act Local" CB778 0,0 8,8 Tartu Ülikool Projekti GreenPE raames osutatud konsultatsiooniteenused 2,0 0,0 Kokku vähese tähtsusega abi 56 052,8 52 491,0 Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi Kaitseministeerium Toetus Eesti Rahvusringhäälingule Vabadussõjast jutustava saatesarja kokkuvõtva 8,4 0,0 saate loomiseks KIK 1 604,3 1 232,3  49 Abikava „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast vähese tähtsusega abi andmise tingimused“ 1 505,7 906,1 Perioodi 2014-2020 veemajanduse infrastruktuuri arendamine 98,6 326,2 Lääne-Nigula Vallavalitsus 0,0 200,0 Vähese tähtsusega abi AS-le Matsalu Veevärk (Rõude küla ühisveevärk) 0,0 130,0 Vähese tähtsusega abi AS-le Haapsalu Veevärk (Nõva reoveepuhasti rekonstrueerimine) 0,0 70,0 Muhu Vallavalitsus Toetus Kuressaare Veevärk ASile Liiva reoveepuhasti rekonstrueerimiseks (sihfinantseerimine) 0,0 196,3 RTK63 Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused 24,6 507,5 Kokku üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi 1 637,3 2 136,1 Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmiseks Eesti Töötukassa 355,3 327,6 Tööhõiveprogrammid 2016-2017 ja 2017-2020 132,2 114,8 Toetused programmist Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 75,0 89,5 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (2016-2020) 148,1 123,3 EPKK Kesk-Läänemere programmi projekt "BreedExpo" CB784 8,5 1,7 Keskkonnaamet Loomade tekitatud kahju hüvitamine 762,8 833,7 KIK Keskkonnaprogramm 2014-2020 21,4 8,4 MES 51,0 430,7 Rahastamisleping nr 10 Maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi haldamiseks 0,0 36,1 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mittetulundussektorile ja laenu finantseerijatele laenu andmise kord (laenamise kava) 42,4 357,0 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 8,6 37,6 PRIA 503,1 655,2 Mesilaspere toetus 471,7 605,8 Turuarendustoetus 17,9 8,3 EMKF rakenduskava 2014–2020 meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” raames antav kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise toetus 13,5 41,1 Muhu Vallavalitsus Muhu valla ettevõtjatele COVID-19 viiruse levikust tingitud kahjude hüvitamiseks toetuse maksmine 0,0 5,9 63 Abimeede on 2020. aastal üle antud SA-lt Innove RTK-le.  50 Rõuge Vallavalitsus Ettevõtlustoetus 3,5 3,0 Saaremaa Vallavalitsus Saaremaa valla ettevõtjatele COVID-19 viiruse levikust tingitud kahjude hüvitamiseks toetuse maksmine 0,0 16,6 Kokku vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmiseks 1 705,6 2 282,8 Vähese tähtsusega abi kalandussektoris Eesti Töötukassa 21,0 27,7 Tööhõiveprogramm 2016-2017 ja 2017-2020 15,2 16,964 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 3,8 0,0 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (2016-2020) 2,0 10,8 Keskkonnaamet Kala- ja merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele ning hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 44,265 43,166 MES 0,0 76,0 Rahastamisleping nr 381 vesiviljelusega tegelevate ettevõtete laenu sihtfondi haldamiseks 0,0 18,8 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mittetulundussektorile ja laenu finantseerijatele laenu andmise kord (laenamise kava) 0,0 25,1 Haldusleping nr 16 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 rahastamisvahendite haldamiseks ja rakendamiseks 0,0 32,1 PRIA Kalandustoodete tootja ja töötleja koolitustoetus 3,1 3,4 Muhu Vallavalitsus Muhu valla ettevõtjatele COVID-19 viiruse levikust tingitud kahjude hüvitamiseks toetuse maksmine 0,0 3,0 Saaremaa Vallavalitsus Saaremaa valla ettevõtjatele COVID-19 viiruse levikust tingitud kahjude hüvitamiseks toetuse maksmine 0,0 0,6 Kokku vähese tähtsusega abi kalandussektoris 68,3 153,8 KOKKU vähese tähtsusega abi 59 464,0 57 063,7 64 2020. aastal ainult Tööhõiveprogramm 2016-2017. 65 Seahulgas hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 23,6 tuhat eurot ning kala- ja merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele 20,6 tuhat eurot. 66 Seahulgas hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 27,5 tuhat eurot ning kala- ja merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele 15,6 tuhat eurot.