Hr Tiit Terik
kultuuriminister Teie: 15. november 2021 nr 12-4/2235-1
Kultuuriministeerium
[email protected] Meie: 22. november 2021 nr 2.1-10/3593-1
Vastus Kultuuriministeeriumi pöördumisele
Lugupeetud Tiit Terik
Suur tänu teie pöördumise eest, mis kinnitab kultuuriministeeriumi muret ning
kaasvastutust infoteaduste õppe käekäigu üle.
Meil on hea meel lugeda, et raamatukogudel on kasvav regionaal- ja hariduspoliitiline kaal
ning et riik on kujundamas nägemust, kuidas võiksid raamatukogud toetada avalike
teenuste pakkumist laiemalt, sh kasutada ära seni kasutamata potentsiaali elukestva õppe
korraldamises. Loodame, et kultuuriministeerium koos haridus- ja teadusministeeriumiga
leiavad viisid, kuidas vastavat visooni rahaliselt ellu viia.
Põhjused, miks Tallinna Ülikool peatas 15. novembri 2021 senati otsusega infoteaduste
bakalaureuseõppe vastuvõtu, ei ole seotud asjaoluga, et ülikool ei väärtustaks
infokirjaoskust, digitaalset kirjaoskust, meediapädevusi ja kultuuriteadlikkust. Vastupidi,
leiame et need on üldpädevused, mida võiks omada iga kõrghariduse lõpetaja. Põhjused
õppekava vastuvõtu mitteavamiseks on lühidalt järgmised:
1.
Eestis on erialade vastutusvaldkonnad ülikoolide vahel ära jaotatud ning praeguse jaotuse
kohaselt omab Tartu Ülikool vastutust ajakirjanduse ja infolevi õppekavagrupis ehk
kitsamalt ka raamatukogunduse, teabe, arhiivinduse õppekavarühmas õppe pakkumise eest.
Tallinna ülikoolil samas õppekavagrupis/- rühmas seevastu vastutusvaldkond puudub.
Olukorras, kus kõrgharidus on alarahastatud, ei ole ülikoolil võimekust samas mahus õppe
pakkumist jätkata. Ülikoolil on kohustus jätkata õpet ülikooli vastutusvaldkondades ning
teha muudatusi õppekavades, mis ei kuulu vastutusvaldkonda.
2.
Ülikooli hinnangul vajab infoteaduste eriala muutust ning tööturu vajadustega vastavusse
viimist. OSKA Kultuuri ja loometegevuse raporti (2019) kohaselt ei suurene tulevikus
raamatukoguhoidjate hõive, kuid kasvab vajadus raamatukogupedagoogide ja digiarenduse
spetsialistide järele. Tänastest infoteaduste bakalaureuseastme lõpetajatest ei lähe suur osa
raamatukogudesse tööle.
Raporti kohaselt on ülikoolidele antud ülesandeks integreerida õppekavasse pedagoogika,
andragoogika ja sotsiaaltöö kompetentsid. Täna selliseid pädevusi õppekavade
õpiväljundite tasemele Tallinna Ülikooli infoteaduse bakalaureuseõppekavasse
integreeritud ei ole.
Suureks probleemiks on infoteaduste bakalaureuseastme õppekava üliõpilaste suur
väljalangevus juba I õppeaastal, mis on oluliselt suurem ülikooli ja riigi keskmisest. Seega
on ka lõpetajate arvud pigem väikesed ning enamus bakalaureuse diplomi omandanutest ei
jätka õpinguid magistriastmel.
Oluline on veel ka silmas pidada, et TLÜ koolitab täna ligikaudu 25% kõigist Eesti
tasemeõppes lõpetanud info- ja raamatukogu töötajatest (allikas: www.haridussilm.ee).
Samuti seda, et infoteaduse magistriõppekava õpetamist ei ole peatatud.
Kõike eelnevat arvesse võttes leidis Tallinna Ülikooli senat, et õppekaval on kitsaskohti,
mille likvideerimine ei ole viimaste aastate jooksul õnnestunud. Seega leiti, et vaheaasta
antud õppekaval on igati asjakohane. Senat vaatab aasta pärast üle tulemused, mis on
saavutatud.
Samas märgime, et kuna üks kriitilisematest kitsaskohtadest on kõrghariduse vähene
rahastus, mida õppekava arendajatel ei ole üldjuhul võimalik lahendada, siis ei pruugi olla
ülikoolil tulevikus võimalik jätkata õppe pakkumist valdkondades, mis ei ole ülikooli
vastutusvaldkond.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnu Viik
rektor