dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 23. november 2021
Viit
1-12/2325-1
Registreeritud
23. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2021 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
14. detsember 2021

Failid

  • 📎1-62415-1 23.11.2021 Väljaminev kiri.asice1361 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 23.11.2021 nr 1-6/2415-1 Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamisele esitamine Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning teistele adressaatidele arvamuse avaldamiseks perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee. Palume ministeeriumitel kaasata oma valitsemisala allasutused arvamuse andmise protsessi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: 1. eelnõu 2 lehel 2. eelnõu seletuskiri 7 lehel 3. eelnõu seletuskirja Lisa 1: rakendusakti kavand 2 lehel Arvamuse avaldamiseks: Andmekaitse Inspektsioon Eesti Kirikute Nõukogu Eesti Linnade ja Valdade Liit Notarite Koda Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit Riigi Infosüsteemi Amet RR Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Õiguskantsleri Kantselei Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 22.10.2021 Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seadus § 1. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine Perekonnaseisutoimingute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Abiellumiseks esitavad abiellujad isiklikult ühise abiellumisavald use perekonnaseisuasutusele, kus nad soovivad abielu sõlmida, või abielu sõlmimise kinnita mise õigusega vaimulikule.“; 2) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11 ) Digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavaldus esitatakse turvalises veebikeskkonnas. (12 ) Digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavalduse esitamise täpsed tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 3) paragrahvi 37 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21 ) Abielu sõlmimise aja ja koha lepivad abiellujad kokku abielu sõlmiva ametniku või vaimulikuga. Kokkulepitud aja ja koha märgib ametnik või vaimulik abiellumisavaldusele või teatab selle abiellujatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“; 4) paragrahvi 37 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui abiellujad esitavad digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavalduse, esitatakse selgitused kirjalikult turvalises veebikeskkonnas, kus abiellujad peavad kinnitama, et on saanud selgitustest aru.“; 5) paragrahvi 44 lõikes 1 asendatakse sõna „perekonnaseisuasutuses“ sõnaga „perekonnaseisuasutusele“; 6) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11 ) Abielu lahutamise digitaalallkirjaga kinnitatud avaldus esitatakse turvalises veebikeskkonnas. (12 ) Abielu lahutamise digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse esitamise täpsed tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 7) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses: „(22 ) Kui abikaasad esitavad abielu lahutamise digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse, valivad nad abielu lahutamise koha ja soovitud abielulahutuspäeva turvalises veebikeskkonnas. Ametnik teatab abielulahutuspäeva abikaasadele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“. 1 § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1−4 jõustuvad 2022. aasta 1. detsembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5−7 jõustuvad 2023. aasta 1. detsembril. Jüri RATAS Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2021. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2021. a (allkirjastatud digitaalselt) 2 Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse perekonnaseisutoimingute seadust (edaspidi PKTS). PKTS-i muutmise eesmärk on laiendada abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise viise. Kui kehtiva seaduse kohaselt saab nii abiellumis- kui ka lahutusavaldust esitada vaid perekonnaseisuasutuses kohapeal, siis võimaldatakse eelnõuga esitada avaldus ka turvalises veebikeskkonnas. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas (tel 612 5163, [email protected]), osakonnajuhataja asetäitja Mairis Kungla (tel 612 5208, [email protected]), perekonnaseisutoimingute valdkonnajuht Mari Käbi (tel 612 5174, [email protected]), sündmusteenuste projektijuht Katrin Lehtpuu (tel 612 5223, [email protected]) ja õigusnõ unik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega ole välja töötatud Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis toodud digi- ja e-riigi arendamisega ning eesmärgiga muuta inimesele mõeldud teenused sündmuspõhiseks. Elektroonilise abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise võimaluse loomine on eeldus abielu ja lahutuse sündmuspõhise teenuse arendamiseks. Eelnõuga muudetakse PKTS-i redaktsiooni, mille avaldamismärge on RT I, 18.12.2019, 5 (eelnõu jõustumise ajal kehtiv redaktsioon). 2. SEADUSE EESMÄRK 2.1. Eelnõu vajalikkus ja olulisemad muudatused Eelnõuga nüüdisajastatakse abielu- ja lahutusmenetlust, et võtta ka neis kasutusele e-riigile omane elektrooniline asjaajamine. Peamise muudatusena on eelnõus sätestatud võima lus esitada turvalises veebikeskkonnas elektrooniline abiellumis- ja lahutusavaldus. See on vajalik eeltingimus, kui soovitakse abielu ja lahutuse kui elusündmustega seotud teenused liita ühtseks ja inimese jaoks mugavaks sündmusteenuseks. Kuna inimene võib nii abielludes kui ka lahutades muuta perekonnanime, peab ta vana nimega dokumentide asemele taotlema uue perekonnanimega dokumendid. Sündmusteenus seoks nii abiellumis- või lahutusavald use esitamise kui ka uute dokumentide taotlemise teenuse inimese jaoks terviklikuks e-teenuseks. 1 2.2. Eelnõu koostamine Enne eelnõu koostati nii abielu kui ka lahutuse sündmusteenusega seotud seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK). VTK oli huvirühmade käes kooskõlastamisel 2021. aasta märtsis. Kooskõlastamisel ei esitatud vastuväiteid võimalusele esitada elektrooniline avaldus. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse PKTS-i muudatused ja teises eelnõu seadusena jõustumine. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse PKTS § 37 lõiget 1. Kehtiva seaduse sõnastus viitab üheselt sellele, et abiellumisavaldus tuleb esitada perekonnaseisuasutuses kohapeal: „Abiellumiseks esitavad abiellujad perekonnaseisuasutuses, kus soovitakse abielu sõlmida, või abielu sõlmimise kinnitamise õigust omavale vaimulikule isiklikult kirjaliku ühise avalduse “. Muudetud sõnastusega sättes reguleeritaks vaid seda, kas avaldus esitatakse perekonnaseisuasutusele või vaimulikule, mitte aga seda, mil viisil avaldus esitatakse. Abiellumisavalduse esitamise viisid on sätestatud üldsätetena PKTS § 9 lõigetes 2 ja 3 ning eelnõu muudatusena erisättena PKTS § 37 lõikes 11 . Muud abiellumisavalduse esitamise nõuded – avaldus on ühine ja esitatakse ainult isiklikult – jäävad ka eelnõus samaks. Kehtiva õigusega jääb samaks ka kohustus sõlmida abielu isiklikult perekonnaseisuametniku või vaimuliku juures, elektrooniliselt saab esitada vaid avalduse. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse PKTS § 37 lõigetega 11 ja 12 . PKTS § 37 lõikega 11 kitsendatakse võimalust esitada digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavaldus, nähes ette, et sellisel moel saab avalduse esitada vaid turvalises veebikeskkonnas, aga mitte näiteks e-kirjaga. Kitsendus on vajalik tagamaks, et abiellujad esitaksid avalduses kõik vajalikud andmed ning saaksid kohe ka kõik otsustamiseks vajalikud selgitused (näiteks selgitus perekonnanime ja varasuhete valiku kohta). See aitab kaasa, et inimesed teeksid teadlikuma valiku. Nii on reguleeritud ka sünni registreerimise avalduse esitamine (vt PKTS § 23). PKTS § 37 lõikega 12 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse esitamise täpsed tingimused. Abiellumisavald use esitamise e-teenust on keeruline luua, sest kaks inimest esitavad ühise avalduse ja peavad mõnikord esitama ka lisadokumente (näiteks võib olla vaja esitada abieluvõimetõend, kui üks abielluja on muu riigi kodanik ja tema perekonnaseisuandmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse). E-teenus luuakse seega etapikaupa: esmalt tagatakse elektroonilise avalduse esitamise võimalus kindlate kriteeriumitega inimestele (näiteks Eesti kodanikele, kelle perekonnaseisuandmed on kantud rahvastikuregistrisse ja kellel ei ole vaja abiellumiseks esitada lisadokumente) ning seejärel laiendatakse võimaluste järgi teenusekasutajate ringi. Seetõttu on mõistlik anda ministrile volitus määrusega täpsustada, millal ja mis kasutajarühmad saavad e-teenust kasutada. Eelnõu § 1 punktiga 3 reguleeritakse, kuidas lepivad abiellujad ja abielu sõlmija kokku abielu sõlmimise aja ja koha. Kehtiva seaduse kohaselt esitatakse kõik abiellumisavaldused asutuses kohapeal, abielu sõlmimise aja ja koha lepivad pooled kokku sealsamas ning ametnik märgib kokkulepitud aja abiellumisavaldusele. Sama põhimõttega jätkatakse ka eelnõus: pooled peavad leppima kokku abielu sõlmimise aja ja koha. Kuna abielluda saab siiski vaid ajal, mil ametnikul või vaimulikul on võimalik abielu sõlmida, jääb ka eelnõus lõplik sõna ametnik ule 2 või vaimulikule. Kokkuleppele jõudmine erineb olenevalt avalduse esitamise viisist. Kui abiellujad esitavad avalduse kohapeal, saavad asjaosalised rääkida aja ja koha läbi kohe ning ametnik saab panna kokkuleppe ka avaldusele kirja (jätkub sama menetluskord nagu kehtiva s seaduses). Kui abiellujad esitavad elektroonilise avalduse, saavad nad anda soovitud abiellumise ajast ja kohast teada. Kas soovitud ajal ja kohas on võimalik abielu sõlmida, peab otsustama ametnik, kel on ka kohustus anda oma otsusest abiellujatele teada. Eelnõus on sätestatud, et teada tuleb anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuigi kokkuleppele jõudmisest või uuest võimalikust ajast võib ametnik anda teada ka telefonivestluses, tuleks abielu sõlmimise aeg ja koht kinnitada abiellujatele siiski ka näiteks e-kirjaga. Nii on kindel, et abiellujad saavad kokkulepitud aega vajaduse korral alati kontrollida. Eelnõu § 1 punktiga 4 täpsustatakse, et kui avaldus esitatakse e-teenuses, selgitatakse varasuhte valikut sealsamas e-teenuses. E-teenuse loomisel arvestatakse vajadusega tagada võimalikult suurel määral, et avalduse esitajad loeksid ka tegelikult selgitused läbi. Seetõttu on eelnõus nähtud avalduse esitajatele ette kohustus kinnitada, et nad on saanud selgitustest aru. Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse PKTS § 44 lõikes 1 sõna „perekonnaseisuasutuses“ sõnaga „perekonnaseisuasutusele“. Muudatus on vajalik, et sätestada võimalus esitada elektrooniline lahutusavaldus. Elektrooniline avaldus esitatakse küll perekonnaseisuasutusele, aga mitte asutuses kohapeal, nagu on rõhutatud kehtivas seaduses. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse PKTS § 44 lõigetega 11 ja 12 . PKTS § 44 lõikega 11 sätestatakse võimalus esitada elektrooniline lahutusavaldus. Muudatuse kohaselt võib lahutusavalduse erinevalt kehtivast seadusest esitada ka digitaalallkirjaga kinnitatult. Nii nagu abiellumisavaldust saab ka digitaalallkirjaga kinnitatud lahutusavaldust esitada vaid turvalises veebikeskkonnas, s.t avalduse esitamiseks luuakse e-teenus. Nagu abiellumisavaldust ei saa digitaalallkirjaga kinnitatud lahutusavaldust esitada lihtsalt e-kirjaga. Piirangu põhjendused on samad nagu abiellumisavalduse puhul. Kuna e-teenus luuakse lahutusavalduse esitamiseks, jääb ka selle loomise järel alles kohustus minna lahutuspäeval isiklikult perekonnaseisuasutusse kohale. Seega jääb alles kehtivas seaduses sätestatud kaheetapiline lahutusmenetlus: esmalt esitavad abikaasad abielu lahutamise avalduse ja seejärel lahutatakse abielu. Elektrooniline asjaajamine on võimalik vaid menetluse esimeses etapis. See on oluline, et ametnik saaks veenduda lahutustahte olemasolus, samuti aitab see vältida läbimõtlematut lahutusotsust. Eelnõuga lisanduva PKTS § 44 lõikega 12 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile sarnane volitus nagu eelnõu § 1 punktiga 2. Ka abielulahutuse avalduse esitamise e-teenus luuakse etapikaupa ja määruses esitatakse täpsed tingimused, mis juhul saab e-teenust etappides kasutada. Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse, kuidas valivad elektroonilise lahutusavalduse esitanud abikaasad lahutamise koha ja kuupäeva. Asutuses kohapeal avaldust esitades saavad abikaasad ise vabalt valida, mis maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuses nad soovivad oma abielu lahutada. Ka lahutuse vormistamise kuupäeva lepivad abikaasad sel juhul ametnik uga kohapeal kokku. E-teenuses lahutusavaldust esitades peavad abikaasad andma teada, mis maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuses nad soovivad oma abielu lahutada. Kuigi kohavaliku saaks etteantud kriteeriumite alusel teha ka e-teenuses automaatselt, tagab inimestelt nende soovi 3 küsimine neile mugava asjaajamise. Inimesed võivad soovida lahutuse vormistamiseks tulla näiteks elu- või töökohale lähimasse või sootuks kolmandasse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusesse. E-teenuses lahutusavaldust esitades saavad abikaasad anda teada soovitud lahutuspäe va. Olenevalt e-teenuse ülesehitusest peab abikaasade soovitud lahutuspäeva kiitma heaks ametnik, kontrollides enne, et soovitud päeval on võimalik abielu lahutada, või saadetakse e-teenuses soovitud lahutuspäeva sobivuse kohta automaatne kinnitus. Abielulahutus vormistatakse, sealhulgas tehakse selle kohta rahvastikuregistrisse kanne, ka edaspidi perekonnaseisuasutuses kohapeal. Eelnõu §-ga 2 reguleeritakse eelnõu jõustumist. Eelnõu seadusena jõustumine oleneb sellest, millal luuakse abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise e-teenus. Kuivõrd on plaanis hakata esimesena looma abiellumisavalduse esitamise e-teenust, sätestatakse, et sellega seotud sätted jõustuvad 2022. aasta 1. detsembril. Kuna kaht e-teenust ei ole võimalik aja- ja töömahu tõttu luua samal ajal, jõustuvad lahutusavalduse esitamise e-teenusega seotud normid eelnõu järgi aasta hiljem, et ka see e-teenus saaks korrektselt valmis. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei ole kasutatud uusi termineid. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole töötatud välja Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks. 6. SEADUSE MÕJU Muudatuse kirjeldus: abiellumis- ja lahutusavalduse saab esitada ka digitaalallkir ja ga kinnitatult turvalises veebikeskkonnas. 6.1. Muudatuse mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 6.1.1. Muudatuse sihtrühm: abiellujad, kes soovivad esitada abiellumisavalduse; abikaasad, kes soovivad esitada lahutusavalduse 6.1.2. Mõju kirjeldus ja olulisus: eelnõuga laiendatakse abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise võimalusi, nähes senise kohapeal esitatava avalduse kõrval ette ka võimaluse esitada tänapäevasele e-riigile omane elektrooniline avaldus. Inimesed saavad teha olulisi ja elumuutvaid otsuseid, mis abielu sõlmimine või lahutamine kindlasti on, rahulikult neile sobival ajal, mis ei olene asutuste lahtiolekuaegadest. Mõju ulatus on väike. Kuigi uus e-teenus võib nõuda inimestelt kohanemist, on nad üldise lt harjunud e-teenuseid kasutama. Ka perekonnaseisutoimingute valdkonnas on juba loodud mitu e-teenust, näiteks lapse sünni registreerimine ja tõendi tellimine, mille inimesed on võtnud kiiresti omaks. Samuti ei ole hädavajalik, et inimesed oma käitumist muudaksid, sest turvalises veebikeskkonnas esitatud avalduse kõrvale jääb alles kehtivas seaduses sätestatud võima lus esitada abiellumisavaldus asutuses kohapeal. Mõju sagedus on väike. Inimesed ei abiellu ega lahuta oma elus üldjuhul korduvalt ja regulaarselt. Mõjutatud sihtrühm on suur, sest abielluda või lahutada – ja seega esitada selleks avaldusi – võib elu jooksul igaüks. Seega võib sihtrühmana määratleda kogu täisealist elanikkonda. 4 6.2. Muudatuse mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti notarite korraldusele, tuludele ja kuludele 6.2.1. Muudatuse sihtrühm: maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksused (16) ja notarid 6.2.2. Mõju kirjeldus ja olulisus: abiellumis- ja lahutusavaldusi saab esitada 16-le maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele. E-teenused, mille kaudu saavad inimesed edastada avaldusi elektrooniliselt, mõjutavad seega kõikide maakonnakeskuste kohaliku omavalitsuse üksuste tööd. E-teenuse kaudu saab abiellumis- ja lahutusavaldusi esitada ka notaritele. Seega mõjutab muudatus ka neid. Mõju olulisus on keskmine. Kuigi pärast abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise e-teenuse loomist võib esialgu mõnevõrra suureneda ametnike või notarite tööhulk, sest inimesed vajavad uue teenusega harjumisel juhendamist, probleeme võib tekkida sobivate aegade kokkuleppimisega jne, ei muutu ametnike ega notarite töökorraldus märkimisväärse lt. Muudatus ei too kaasa suuri kohanemisraskusi, sest ametnikud on juba tuttavad, kuidas perekonnaseisutoimingu avaldus e-teenuse kaudu esitatakse: lapse sünni registreerimise avaldust on saanud elektrooniliselt esitada juba aastaid ja e-teenuse kasutajate hulk on olnud 2019. aastast rohke. Notarid ei ole seni perekonnaseisutoimingute e-teenustega kokku puutunud. Siiski ei muutu ka notarite töökorraldus märkimisväärselt, sest ilmselt on nad e-keskkondi kasutanud ja suudavad omandada konkreetse teenuse kergesti. Mõju sagedus on sihtrühmas suur. Kui inimene sõlmib või lahutab abielu elus pigem harva, siis maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksustele on see igapäevane tööülesanne. Mõju sagedus oleneb siiski sellest, kui tihti sõlmib või lahutab kohalik omavalitsus abielu. Näiteks sõlmis Tallinna Perekonnaseisuasutus 2020. aastal 2234 abielu ja lahutas 1037 abielu, samas kui Hiiumaal sõlmiti sama aja jooksul vaid 37 abielu ja lahutati 6 abielu. Tabel 1. Sõlmitud abielude arv Teenus ja 2018. aastal 2019. aastal 2020. aastal teenuseosutaja Vaimulikud 552 460 407 MK KOV (16) 4776 4868 4588 Notarid 621 563 634 Abielusid kokku 5949 5891 5629 Tabel 2. Lahutatud abielude arv Teenus ja 2018. aastal 2019. aastal 2020. aastal teenuseosutaja Kohus 569 448 513 MK KOV (16) 2139 2064 1982 Notarid 406 468 490 5 Lahutusi kokku 3114 2980 2985 Mõju sihtrühm on suur, sest muudatus mõjutab kogu sihtrühma. 6.3. Muudatuse mõju valdkond: majanduslikud mõjud 6.3.1. Muudatuse sihtrühm: riik sündmusteenuste arendajana 6.3.2. Mõju kirjeldus ja olulisus: elektroonilise abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise võimaldamine aitab arendada infoühiskonda. E-teenuste loomine on eeldus sündmuspõhiste avalike teenuste arendamiseks. Mõju ulatus sündmusteenuste loomise vaates on suur. Sündmusteenuste loomine võib seniste avalike e-teenuste toimimist märkimisväärselt muuta. Eelnõu koostamisega samal ajal analüüsitakse juba ka abielu ja lahutuse sündmusteenuse loomise võimalusi ja tehnilis i lahendusi. Kui avalduse esitamise e-teenust ei looda, ei oleks neid sündmusteenuseid arendada mõistlik. Mõju sagedus on väike. Kuigi abielu ja lahutuse sündmusteenust on aeganõudev ja keeruline luua, ei ole see siiski regulaarne tegevus. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Kui eelnõu seadusena jõustub, tekib riigil kohustus luua kaks uut e-teenust: abiellumisavald use esitamise e-teenus ja lahutusavalduse esitamise e-teenus. Selleks vajalik rahvastikuregistri arendus läheb Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse esialgsel hinnangul maksma umbes 700 000 eurot. E-teenuste loomiseks ning edasiseks haldamiseks ja arendamiseks vajalik raha on tagatud Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest. 8. RAKENDUSAKTID Eelnõuga antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega täpsed nõuded elektroonilise, s.o digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavalduse esitamisele. Seega tuleb regionaalministri 22. juuni 2010. a määrust nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ja väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ täiendada ning sätestada konkreetsed nõuded, mille le elektrooniline abiellumis- ja lahutusavaldus peavad vastama. Määrusest peavad nähtuma elektroonilise avalduse eeltingimused, mis olenevad e-teenuse arendamisest. Et tagada e-teenus võimalikult kiiresti, on mõistlik alustada abiellumis- ja lahutusavaldustega, kus poolte andmed on juba rahvastikuregistris olemas ning lisadokume nte ei pea esitama. Sellised on näiteks Eestis püsivalt elavate Eesti kodanike või välismaala ste abiellumisavaldused (eeldusel, et inimeste andmed on rahvastikuregistris olemas), samuti lahutusavaldused, kus abikaasad elavad Eestis ja kohaldub Eesti õigus. Olenevalt e-teenuse loomise keerukusest võib olla esialgu vaja jätta e-teenuse kasutajate hulgast välja näiteks abiellujad, kes peavad esitama lisadokumente: välisriigi kodanikud, kes peavad Eestis abiellumiseks esitama kodakondsusjärgse riigi abieluvõimetõendi, välisriigi kodanikud, 6 kelle sünnidokument ei ole kantud rahvastikuregistrisse jne. E-teenuse kasutajate täpne ring selgub e-teenuse loomise käigus. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 1). 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Eelnõu jõustumine on seotud digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumis- ja lahutusavald use esitamiseks vajaliku turvalise veebikeskkonna (e-teenuse) loomisega. Seega on planeeritud, et abiellumisavalduse esitamise e-teenuse sätted jõustuvad 2022. aasta 1. detsembril ja lahutusavalduse omad 2023. aasta 1. detsembril. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Kirikute Nõukogule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Notarite Kojale, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, Riigi Infosüsteemi Ametile, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ning Õiguskantsleri Kantseleile. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus .................2021 (allkirjastatud digitaalselt) 7 Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 KAVAND 21.10.2021 SISEMINISTER MÄÄRUS 2021 nr Regionaalministri 22. juuni 2010. a määruse nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perekonnaseisutoimingute seaduse § 37 lõike 12 ja § 44 lõike 12 alusel. § 1. Regionaalministri 22. juuni 2010. a määruse nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ muutmine Regionaalministri 22. juuni 2010. a määruses nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 lõike 2, § 7 lõigete 9 ja 10, § 37 lõike 12 ning § 44 lõike 12 alusel.“; 2) paragrahvi 33 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Digitaalallkirja kinnitatud abiellumisavalduse saavad turvalises veebikeskkonnas esitada abiellujad, kelle perekonnaseisu- ja sünnidokumendi andmed on kantud rahvastikuregistrisse ning kes on vahetult enne abiellumisavalduse esitamist elanud vähemalt 6 kuud püsivalt Eestis.“; 3) määruse 6. peatükki täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses: „§ 411 . Abielu lahutamise avalduse esitamine turvalises veebikeskkonnas Abielu lahutamise avalduse saavad turvalises veebikeskkonnas esitada abikaasad, kelle isikuandmed ja lahutatava abielu andmed on kantud rahvastikuregistrisse.“. § 2. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. detsembril 2022. aastal. (2) Määruse § 1 punkt 3 jõustub 1. detsembril 2023. aastal. Kristian Jaani siseminister Lauri Lugna kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/21-1408 - Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 14.12.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/70ed2467-4e55-4d3d-8c42-aa14438647ed Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/70ed2467-4e55-4d3d-8c42-aa14438647ed?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel