Ministeeriumid
23.11.2021 nr 1-6/2415-1
Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamisele esitamine
Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning teistele adressaatidele
arvamuse avaldamiseks perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil
https://eelnõud.valitsus.ee. Palume ministeeriumitel kaasata oma valitsemisala allasutused
arvamuse andmise protsessi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani
siseminister
Lisa:
1. eelnõu 2 lehel
2. eelnõu seletuskiri 7 lehel
3. eelnõu seletuskirja Lisa 1: rakendusakti kavand 2 lehel
Arvamuse avaldamiseks:
Andmekaitse Inspektsioon
Eesti Kirikute Nõukogu
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Notarite Koda
Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit
Riigi Infosüsteemi Amet
RR Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Õiguskantsleri Kantselei
Annika Nõmmik Aydin 6125184
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
22.10.2021
Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seadus
§ 1. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine
Perekonnaseisutoimingute seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Abiellumiseks esitavad abiellujad isiklikult ühise abiellumisavald use
perekonnaseisuasutusele, kus nad soovivad abielu sõlmida, või abielu sõlmimise kinnita mise
õigusega vaimulikule.“;
2) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11 ) Digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavaldus esitatakse turvalises veebikeskkonnas.
(12 ) Digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavalduse esitamise täpsed tingimused kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
3) paragrahvi 37 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21 ) Abielu sõlmimise aja ja koha lepivad abiellujad kokku abielu sõlmiva ametniku või
vaimulikuga. Kokkulepitud aja ja koha märgib ametnik või vaimulik abiellumisavaldusele või
teatab selle abiellujatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“;
4) paragrahvi 37 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui abiellujad esitavad digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavalduse, esitatakse selgitused
kirjalikult turvalises veebikeskkonnas, kus abiellujad peavad kinnitama, et on saanud
selgitustest aru.“;
5) paragrahvi 44 lõikes 1 asendatakse sõna „perekonnaseisuasutuses“ sõnaga
„perekonnaseisuasutusele“;
6) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11 ) Abielu lahutamise digitaalallkirjaga kinnitatud avaldus esitatakse turvalises
veebikeskkonnas.
(12 ) Abielu lahutamise digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse esitamise täpsed tingimused
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
7) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses:
„(22 ) Kui abikaasad esitavad abielu lahutamise digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse, valivad
nad abielu lahutamise koha ja soovitud abielulahutuspäeva turvalises veebikeskkonnas.
Ametnik teatab abielulahutuspäeva abikaasadele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“.
1
§ 2. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1−4 jõustuvad 2022. aasta 1. detsembril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5−7 jõustuvad 2023. aasta 1. detsembril.
Jüri RATAS
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ……………2021. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2021. a
(allkirjastatud digitaalselt)
2
Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse perekonnaseisutoimingute seadust (edaspidi PKTS). PKTS-i muutmise
eesmärk on laiendada abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise viise. Kui kehtiva seaduse
kohaselt saab nii abiellumis- kui ka lahutusavaldust esitada vaid perekonnaseisuasutuses
kohapeal, siis võimaldatakse eelnõuga esitada avaldus ka turvalises veebikeskkonnas.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja
Enel Pungas (tel 612 5163,
[email protected]), osakonnajuhataja asetäitja
Mairis Kungla (tel 612 5208,
[email protected]), perekonnaseisutoimingute
valdkonnajuht Mari Käbi (tel 612 5174,
[email protected]), sündmusteenuste
projektijuht Katrin Lehtpuu (tel 612 5223,
[email protected]) ja õigusnõ unik
Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184,
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230,
[email protected]). Eelnõu ja
seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike
Olmre (tel 612 5241,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega ole välja töötatud Euroopa Liidu
õiguse rakendamiseks. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis toodud digi-
ja e-riigi arendamisega ning eesmärgiga muuta inimesele mõeldud teenused sündmuspõhiseks.
Elektroonilise abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise võimaluse loomine on eeldus abielu ja
lahutuse sündmuspõhise teenuse arendamiseks.
Eelnõuga muudetakse PKTS-i redaktsiooni, mille avaldamismärge on RT I, 18.12.2019, 5
(eelnõu jõustumise ajal kehtiv redaktsioon).
2. SEADUSE EESMÄRK
2.1. Eelnõu vajalikkus ja olulisemad muudatused
Eelnõuga nüüdisajastatakse abielu- ja lahutusmenetlust, et võtta ka neis kasutusele e-riigile
omane elektrooniline asjaajamine. Peamise muudatusena on eelnõus sätestatud võima lus
esitada turvalises veebikeskkonnas elektrooniline abiellumis- ja lahutusavaldus. See on vajalik
eeltingimus, kui soovitakse abielu ja lahutuse kui elusündmustega seotud teenused liita ühtseks
ja inimese jaoks mugavaks sündmusteenuseks. Kuna inimene võib nii abielludes kui ka
lahutades muuta perekonnanime, peab ta vana nimega dokumentide asemele taotlema uue
perekonnanimega dokumendid. Sündmusteenus seoks nii abiellumis- või lahutusavald use
esitamise kui ka uute dokumentide taotlemise teenuse inimese jaoks terviklikuks e-teenuseks.
1
2.2. Eelnõu koostamine
Enne eelnõu koostati nii abielu kui ka lahutuse sündmusteenusega seotud seaduste muutmise
eelnõu väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK).
VTK oli huvirühmade käes kooskõlastamisel 2021. aasta märtsis. Kooskõlastamisel ei esitatud
vastuväiteid võimalusele esitada elektrooniline avaldus.
3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse PKTS-i muudatused ja teises
eelnõu seadusena jõustumine.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse PKTS § 37 lõiget 1. Kehtiva seaduse sõnastus viitab üheselt
sellele, et abiellumisavaldus tuleb esitada perekonnaseisuasutuses kohapeal: „Abiellumiseks
esitavad abiellujad perekonnaseisuasutuses, kus soovitakse abielu sõlmida, või abielu
sõlmimise kinnitamise õigust omavale vaimulikule isiklikult kirjaliku ühise avalduse “.
Muudetud sõnastusega sättes reguleeritaks vaid seda, kas avaldus esitatakse
perekonnaseisuasutusele või vaimulikule, mitte aga seda, mil viisil avaldus esitatakse.
Abiellumisavalduse esitamise viisid on sätestatud üldsätetena PKTS § 9 lõigetes 2 ja 3 ning
eelnõu muudatusena erisättena PKTS § 37 lõikes 11 . Muud abiellumisavalduse esitamise
nõuded – avaldus on ühine ja esitatakse ainult isiklikult – jäävad ka eelnõus samaks. Kehtiva
õigusega jääb samaks ka kohustus sõlmida abielu isiklikult perekonnaseisuametniku või
vaimuliku juures, elektrooniliselt saab esitada vaid avalduse.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse PKTS § 37 lõigetega 11 ja 12 . PKTS § 37 lõikega 11
kitsendatakse võimalust esitada digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavaldus, nähes ette, et
sellisel moel saab avalduse esitada vaid turvalises veebikeskkonnas, aga mitte näiteks e-kirjaga.
Kitsendus on vajalik tagamaks, et abiellujad esitaksid avalduses kõik vajalikud andmed ning
saaksid kohe ka kõik otsustamiseks vajalikud selgitused (näiteks selgitus perekonnanime ja
varasuhete valiku kohta). See aitab kaasa, et inimesed teeksid teadlikuma valiku. Nii on
reguleeritud ka sünni registreerimise avalduse esitamine (vt PKTS § 23).
PKTS § 37 lõikega 12 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada
digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse esitamise täpsed tingimused. Abiellumisavald use
esitamise e-teenust on keeruline luua, sest kaks inimest esitavad ühise avalduse ja peavad
mõnikord esitama ka lisadokumente (näiteks võib olla vaja esitada abieluvõimetõend, kui üks
abielluja on muu riigi kodanik ja tema perekonnaseisuandmed ei ole kantud
rahvastikuregistrisse). E-teenus luuakse seega etapikaupa: esmalt tagatakse elektroonilise
avalduse esitamise võimalus kindlate kriteeriumitega inimestele (näiteks Eesti kodanikele, kelle
perekonnaseisuandmed on kantud rahvastikuregistrisse ja kellel ei ole vaja abiellumiseks
esitada lisadokumente) ning seejärel laiendatakse võimaluste järgi teenusekasutajate ringi.
Seetõttu on mõistlik anda ministrile volitus määrusega täpsustada, millal ja mis kasutajarühmad
saavad e-teenust kasutada.
Eelnõu § 1 punktiga 3 reguleeritakse, kuidas lepivad abiellujad ja abielu sõlmija kokku abielu
sõlmimise aja ja koha. Kehtiva seaduse kohaselt esitatakse kõik abiellumisavaldused asutuses
kohapeal, abielu sõlmimise aja ja koha lepivad pooled kokku sealsamas ning ametnik märgib
kokkulepitud aja abiellumisavaldusele. Sama põhimõttega jätkatakse ka eelnõus: pooled
peavad leppima kokku abielu sõlmimise aja ja koha. Kuna abielluda saab siiski vaid ajal, mil
ametnikul või vaimulikul on võimalik abielu sõlmida, jääb ka eelnõus lõplik sõna ametnik ule
2
või vaimulikule. Kokkuleppele jõudmine erineb olenevalt avalduse esitamise viisist. Kui
abiellujad esitavad avalduse kohapeal, saavad asjaosalised rääkida aja ja koha läbi kohe ning
ametnik saab panna kokkuleppe ka avaldusele kirja (jätkub sama menetluskord nagu kehtiva s
seaduses). Kui abiellujad esitavad elektroonilise avalduse, saavad nad anda soovitud
abiellumise ajast ja kohast teada. Kas soovitud ajal ja kohas on võimalik abielu sõlmida, peab
otsustama ametnik, kel on ka kohustus anda oma otsusest abiellujatele teada. Eelnõus on
sätestatud, et teada tuleb anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuigi kokkuleppele
jõudmisest või uuest võimalikust ajast võib ametnik anda teada ka telefonivestluses, tuleks
abielu sõlmimise aeg ja koht kinnitada abiellujatele siiski ka näiteks e-kirjaga. Nii on kindel, et
abiellujad saavad kokkulepitud aega vajaduse korral alati kontrollida.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täpsustatakse, et kui avaldus esitatakse e-teenuses, selgitatakse
varasuhte valikut sealsamas e-teenuses. E-teenuse loomisel arvestatakse vajadusega tagada
võimalikult suurel määral, et avalduse esitajad loeksid ka tegelikult selgitused läbi. Seetõttu on
eelnõus nähtud avalduse esitajatele ette kohustus kinnitada, et nad on saanud selgitustest aru.
Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse PKTS § 44 lõikes 1 sõna „perekonnaseisuasutuses“ sõnaga
„perekonnaseisuasutusele“. Muudatus on vajalik, et sätestada võimalus esitada elektrooniline
lahutusavaldus. Elektrooniline avaldus esitatakse küll perekonnaseisuasutusele, aga mitte
asutuses kohapeal, nagu on rõhutatud kehtivas seaduses.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse PKTS § 44 lõigetega 11 ja 12 . PKTS § 44 lõikega 11
sätestatakse võimalus esitada elektrooniline lahutusavaldus. Muudatuse kohaselt võib
lahutusavalduse erinevalt kehtivast seadusest esitada ka digitaalallkirjaga kinnitatult. Nii nagu
abiellumisavaldust saab ka digitaalallkirjaga kinnitatud lahutusavaldust esitada vaid turvalises
veebikeskkonnas, s.t avalduse esitamiseks luuakse e-teenus. Nagu abiellumisavaldust ei saa
digitaalallkirjaga kinnitatud lahutusavaldust esitada lihtsalt e-kirjaga. Piirangu põhjendused on
samad nagu abiellumisavalduse puhul.
Kuna e-teenus luuakse lahutusavalduse esitamiseks, jääb ka selle loomise järel alles kohustus
minna lahutuspäeval isiklikult perekonnaseisuasutusse kohale. Seega jääb alles kehtivas
seaduses sätestatud kaheetapiline lahutusmenetlus: esmalt esitavad abikaasad abielu lahutamise
avalduse ja seejärel lahutatakse abielu. Elektrooniline asjaajamine on võimalik vaid menetluse
esimeses etapis. See on oluline, et ametnik saaks veenduda lahutustahte olemasolus, samuti
aitab see vältida läbimõtlematut lahutusotsust.
Eelnõuga lisanduva PKTS § 44 lõikega 12 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile sarnane
volitus nagu eelnõu § 1 punktiga 2. Ka abielulahutuse avalduse esitamise e-teenus luuakse
etapikaupa ja määruses esitatakse täpsed tingimused, mis juhul saab e-teenust etappides
kasutada.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse, kuidas valivad elektroonilise lahutusavalduse esitanud
abikaasad lahutamise koha ja kuupäeva. Asutuses kohapeal avaldust esitades saavad abikaasad
ise vabalt valida, mis maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuses nad soovivad oma
abielu lahutada. Ka lahutuse vormistamise kuupäeva lepivad abikaasad sel juhul ametnik uga
kohapeal kokku.
E-teenuses lahutusavaldust esitades peavad abikaasad andma teada, mis maakonnakeskuse
kohaliku omavalitsuse üksuses nad soovivad oma abielu lahutada. Kuigi kohavaliku saaks
etteantud kriteeriumite alusel teha ka e-teenuses automaatselt, tagab inimestelt nende soovi
3
küsimine neile mugava asjaajamise. Inimesed võivad soovida lahutuse vormistamiseks tulla
näiteks elu- või töökohale lähimasse või sootuks kolmandasse maakonnakeskuse kohaliku
omavalitsuse üksusesse.
E-teenuses lahutusavaldust esitades saavad abikaasad anda teada soovitud lahutuspäe va.
Olenevalt e-teenuse ülesehitusest peab abikaasade soovitud lahutuspäeva kiitma heaks ametnik,
kontrollides enne, et soovitud päeval on võimalik abielu lahutada, või saadetakse e-teenuses
soovitud lahutuspäeva sobivuse kohta automaatne kinnitus. Abielulahutus vormistatakse,
sealhulgas tehakse selle kohta rahvastikuregistrisse kanne, ka edaspidi perekonnaseisuasutuses
kohapeal.
Eelnõu §-ga 2 reguleeritakse eelnõu jõustumist. Eelnõu seadusena jõustumine oleneb sellest,
millal luuakse abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise e-teenus. Kuivõrd on plaanis hakata
esimesena looma abiellumisavalduse esitamise e-teenust, sätestatakse, et sellega seotud sätted
jõustuvad 2022. aasta 1. detsembril. Kuna kaht e-teenust ei ole võimalik aja- ja töömahu tõttu
luua samal ajal, jõustuvad lahutusavalduse esitamise e-teenusega seotud normid eelnõu järgi
aasta hiljem, et ka see e-teenus saaks korrektselt valmis.
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Eelnõus ei ole kasutatud uusi termineid.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu ei ole töötatud välja Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks.
6. SEADUSE MÕJU
Muudatuse kirjeldus: abiellumis- ja lahutusavalduse saab esitada ka digitaalallkir ja ga
kinnitatult turvalises veebikeskkonnas.
6.1. Muudatuse mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud
6.1.1. Muudatuse sihtrühm: abiellujad, kes soovivad esitada abiellumisavalduse; abikaasad, kes
soovivad esitada lahutusavalduse
6.1.2. Mõju kirjeldus ja olulisus: eelnõuga laiendatakse abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise
võimalusi, nähes senise kohapeal esitatava avalduse kõrval ette ka võimaluse esitada
tänapäevasele e-riigile omane elektrooniline avaldus. Inimesed saavad teha olulisi ja
elumuutvaid otsuseid, mis abielu sõlmimine või lahutamine kindlasti on, rahulikult neile
sobival ajal, mis ei olene asutuste lahtiolekuaegadest.
Mõju ulatus on väike. Kuigi uus e-teenus võib nõuda inimestelt kohanemist, on nad üldise lt
harjunud e-teenuseid kasutama. Ka perekonnaseisutoimingute valdkonnas on juba loodud mitu
e-teenust, näiteks lapse sünni registreerimine ja tõendi tellimine, mille inimesed on võtnud
kiiresti omaks. Samuti ei ole hädavajalik, et inimesed oma käitumist muudaksid, sest turvalises
veebikeskkonnas esitatud avalduse kõrvale jääb alles kehtivas seaduses sätestatud võima lus
esitada abiellumisavaldus asutuses kohapeal.
Mõju sagedus on väike. Inimesed ei abiellu ega lahuta oma elus üldjuhul korduvalt ja
regulaarselt.
Mõjutatud sihtrühm on suur, sest abielluda või lahutada – ja seega esitada selleks avaldusi –
võib elu jooksul igaüks. Seega võib sihtrühmana määratleda kogu täisealist elanikkonda.
4
6.2. Muudatuse mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse
asutuste, samuti notarite korraldusele, tuludele ja kuludele
6.2.1. Muudatuse sihtrühm: maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksused (16) ja notarid
6.2.2. Mõju kirjeldus ja olulisus: abiellumis- ja lahutusavaldusi saab esitada 16-le
maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele. E-teenused, mille kaudu saavad inimesed
edastada avaldusi elektrooniliselt, mõjutavad seega kõikide maakonnakeskuste kohaliku
omavalitsuse üksuste tööd. E-teenuse kaudu saab abiellumis- ja lahutusavaldusi esitada ka
notaritele. Seega mõjutab muudatus ka neid.
Mõju olulisus on keskmine. Kuigi pärast abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise e-teenuse
loomist võib esialgu mõnevõrra suureneda ametnike või notarite tööhulk, sest inimesed vajavad
uue teenusega harjumisel juhendamist, probleeme võib tekkida sobivate aegade
kokkuleppimisega jne, ei muutu ametnike ega notarite töökorraldus märkimisväärse lt.
Muudatus ei too kaasa suuri kohanemisraskusi, sest ametnikud on juba tuttavad, kuidas
perekonnaseisutoimingu avaldus e-teenuse kaudu esitatakse: lapse sünni registreerimise
avaldust on saanud elektrooniliselt esitada juba aastaid ja e-teenuse kasutajate hulk on olnud
2019. aastast rohke. Notarid ei ole seni perekonnaseisutoimingute e-teenustega kokku
puutunud. Siiski ei muutu ka notarite töökorraldus märkimisväärselt, sest ilmselt on nad
e-keskkondi kasutanud ja suudavad omandada konkreetse teenuse kergesti.
Mõju sagedus on sihtrühmas suur. Kui inimene sõlmib või lahutab abielu elus pigem harva, siis
maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksustele on see igapäevane tööülesanne. Mõju
sagedus oleneb siiski sellest, kui tihti sõlmib või lahutab kohalik omavalitsus abielu. Näiteks
sõlmis Tallinna Perekonnaseisuasutus 2020. aastal 2234 abielu ja lahutas 1037 abielu, samas
kui Hiiumaal sõlmiti sama aja jooksul vaid 37 abielu ja lahutati 6 abielu.
Tabel 1. Sõlmitud abielude arv
Teenus ja 2018. aastal 2019. aastal 2020. aastal
teenuseosutaja
Vaimulikud 552 460 407
MK KOV (16) 4776 4868 4588
Notarid 621 563 634
Abielusid kokku 5949 5891 5629
Tabel 2. Lahutatud abielude arv
Teenus ja 2018. aastal 2019. aastal 2020. aastal
teenuseosutaja
Kohus 569 448 513
MK KOV (16) 2139 2064 1982
Notarid 406 468 490
5
Lahutusi kokku 3114 2980 2985
Mõju sihtrühm on suur, sest muudatus mõjutab kogu sihtrühma.
6.3. Muudatuse mõju valdkond: majanduslikud mõjud
6.3.1. Muudatuse sihtrühm: riik sündmusteenuste arendajana
6.3.2. Mõju kirjeldus ja olulisus: elektroonilise abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise
võimaldamine aitab arendada infoühiskonda. E-teenuste loomine on eeldus sündmuspõhiste
avalike teenuste arendamiseks.
Mõju ulatus sündmusteenuste loomise vaates on suur. Sündmusteenuste loomine võib seniste
avalike e-teenuste toimimist märkimisväärselt muuta. Eelnõu koostamisega samal ajal
analüüsitakse juba ka abielu ja lahutuse sündmusteenuse loomise võimalusi ja tehnilis i
lahendusi. Kui avalduse esitamise e-teenust ei looda, ei oleks neid sündmusteenuseid arendada
mõistlik.
Mõju sagedus on väike. Kuigi abielu ja lahutuse sündmusteenust on aeganõudev ja keeruline
luua, ei ole see siiski regulaarne tegevus.
7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE
TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD
Kui eelnõu seadusena jõustub, tekib riigil kohustus luua kaks uut e-teenust: abiellumisavald use
esitamise e-teenus ja lahutusavalduse esitamise e-teenus.
Selleks vajalik rahvastikuregistri arendus läheb Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja
arenduskeskuse esialgsel hinnangul maksma umbes 700 000 eurot.
E-teenuste loomiseks ning edasiseks haldamiseks ja arendamiseks vajalik raha on tagatud
Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest.
8. RAKENDUSAKTID
Eelnõuga antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega täpsed
nõuded elektroonilise, s.o digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavalduse esitamisele. Seega
tuleb regionaalministri 22. juuni 2010. a määrust nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ja
väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ täiendada ning sätestada konkreetsed nõuded, mille le
elektrooniline abiellumis- ja lahutusavaldus peavad vastama.
Määrusest peavad nähtuma elektroonilise avalduse eeltingimused, mis olenevad e-teenuse
arendamisest. Et tagada e-teenus võimalikult kiiresti, on mõistlik alustada abiellumis- ja
lahutusavaldustega, kus poolte andmed on juba rahvastikuregistris olemas ning lisadokume nte
ei pea esitama. Sellised on näiteks Eestis püsivalt elavate Eesti kodanike või välismaala ste
abiellumisavaldused (eeldusel, et inimeste andmed on rahvastikuregistris olemas), samuti
lahutusavaldused, kus abikaasad elavad Eestis ja kohaldub Eesti õigus.
Olenevalt e-teenuse loomise keerukusest võib olla esialgu vaja jätta e-teenuse kasutajate hulgast
välja näiteks abiellujad, kes peavad esitama lisadokumente: välisriigi kodanikud, kes peavad
Eestis abiellumiseks esitama kodakondsusjärgse riigi abieluvõimetõendi, välisriigi kodanikud,
6
kelle sünnidokument ei ole kantud rahvastikuregistrisse jne. E-teenuse kasutajate täpne ring
selgub e-teenuse loomise käigus.
Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 1).
9. SEADUSE JÕUSTUMINE
Eelnõu jõustumine on seotud digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumis- ja lahutusavald use
esitamiseks vajaliku turvalise veebikeskkonna (e-teenuse) loomisega. Seega on planeeritud, et
abiellumisavalduse esitamise e-teenuse sätted jõustuvad 2022. aasta 1. detsembril ja
lahutusavalduse omad 2023. aasta 1. detsembril.
10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK
KONSULTATSIOON
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks
Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Kirikute Nõukogule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule,
Notarite Kojale, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, Riigi Infosüsteemi Ametile,
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ning Õiguskantsleri Kantseleile.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus .................2021
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1
KAVAND
21.10.2021
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2021 nr
Regionaalministri 22. juuni 2010. a määruse nr 9
„Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki
edastamise ja säilitamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse perekonnaseisutoimingute seaduse § 37 lõike 12 ja § 44 lõike 12 alusel.
§ 1. Regionaalministri 22. juuni 2010. a määruse nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning
väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ muutmine
Regionaalministri 22. juuni 2010. a määruses nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning
väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 lõike 2, § 7 lõigete 9 ja 10, § 37
lõike 12 ning § 44 lõike 12 alusel.“;
2) paragrahvi 33 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Digitaalallkirja kinnitatud abiellumisavalduse saavad turvalises veebikeskkonnas esitada
abiellujad, kelle perekonnaseisu- ja sünnidokumendi andmed on kantud rahvastikuregistrisse ning
kes on vahetult enne abiellumisavalduse esitamist elanud vähemalt 6 kuud püsivalt Eestis.“;
3) määruse 6. peatükki täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:
„§ 411 . Abielu lahutamise avalduse esitamine turvalises veebikeskkonnas
Abielu lahutamise avalduse saavad turvalises veebikeskkonnas esitada abikaasad, kelle
isikuandmed ja lahutatava abielu andmed on kantud rahvastikuregistrisse.“.
§ 2. Määruse jõustumine
(1) Määruse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. detsembril 2022. aastal.
(2) Määruse § 1 punkt 3 jõustub 1. detsembril 2023. aastal.
Kristian Jaani
siseminister
Lauri Lugna
kantsler
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/21-1408 - Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.12.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/70ed2467-4e55-4d3d-8c42-aa14438647ed
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/70ed2467-4e55-4d3d-8c42-aa14438647ed?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main