Kiri

Võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Märkused ja ettepanekud eelnõule Eelnõu kohta esitasid märkuseid või arvamuse: 1) Eesti Noorteühenduste Liit 2) Eesti Puuetega Inimeste Koda 3) Eesti Inimõiguste Keskus 4) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 5) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik 6) Eesti Maaomavalitsuste Liit 7) Eesti Linnade Liit 8) Eesti Kirikute Nõukogu 9) Eesti Naisteühenduste Ümarlaud 10) SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks Märkus Vastus märkusele Eesti Noorteühenduste Liit ENL peab oluliseks diskrimineerimise vähendamist ning võrdset Teadmiseks võetud. kohtlemist kõikidel tasanditel (olenemata rassist, soost, vanusest, rahvusest, seksuaalsest orientatsioonist või sooidentiteedist, erivajadusest, religioonist, tõekspidamisest või muust tunnusest), mistõttu on antud eelnõu meie hinnangul igati positiivne samm edasi. Tervitatav on nii võrdõigusvoliniku volituste suurendamine diskrimineerimisjuhtumite lahendamisel, kõigi kaitstavate gruppide ühetaoline kohtlemine kui kodanikuühiskonna esindajate kaasamine järelevalve teostamisse. 1 Soovime rõhutada rakendusliku poole olulisust. Loodame, et lisaks seadusandliku regulatsiooni laiendamisele tagatakse asjakohastele institutsioonidele ka piisavad ressursid ja vahendid (mille vajakajäämist on ühe potentsiaalse ohutegurina mainitud ka seadusega kaasnevate võimalike mõjude analüüsis). Eesti Noorteühenduste Liit kooskõlastab käesoleva eelnõu märkusteta. Eesti Puuetega Inimeste Koda 1. Kehtiva seaduse § 5 kohaselt on puue inimese anatoomilise, Mittearvestatud. füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või Selgitame. kõrvalekalle, millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus mõju igapäevatoimingute sooritamisele. ÜRO Puuetega inimeste õiguste Väljatoodud sihtgrupp, kellel esinevad faktiliselt terviseseisundist konventsiooni (edaspidi Konventsioon) tähenduses hõlmab puuetega tulenevad piirangud erinevates eluvaldkondades, sobitub hetkel kehtiva inimeste mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, VõrdKS puude definitsiooni alla. „Võib tõkestada“ lisamine muudaks intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate definitsiooni ebamääraseks. takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus Seaduses ei pea olema sõna-sõnalt konventsiooni tekst. teistega võrdsetel alustel. Arvestades, et VõrdKS on Eesti seadusesse tulnud läbi Euroopa Liidu direktiivide, on puude mõiste sisustamisel oluline roll Euroopa Liidu õiguses sätestatud normide selgitustel, kus on muuhulgas rõhutatud, et puudest tuleneva ebavõrdse kohtlemise puhul tuleb kaitsta vähemalt olemaolevaid puudega inimesi; inimesi, kel võib tulevikus areneda puue, tajutud puuetega inimesi, puudega inimesega peresuhte kaudu või muul viisil seotud inimesi. VõrdKS-is esitatud puude definitsioon on küll Euroopa õigusest tulenevast tõlgendamisest laiaulatuslik, kuid selle sõnastus ei vasta hetkel Konventsiooni puude definitsiooni osale, mis käsitleb potentsiaalseid takistusi, mida puude tõttu võidakse kogeda. VõrdKS-i sõnastus „on oluline mõju“ viitab juba mõju faktilisele olemasolule, erinevalt konventsiooni definitsioonist „võib tõkestada”, 2  mille sisuline ulatus on laiem, sisaldades faktilise takistuse kõrval võimalust takistuse tekkeks tulevikus1. Arvestades asjaoluga, et puude mõiste on Konventsiooni tähenduses ulatuslikum2 ning ei eelda puude ja/või vähenenud töövõime tuvastamist vastava volitatud ametiasutuses poolt, rõhutab EPIKoda vajadust, et termin puue hõlmaks ka VõrdKS tähenduses sihtgruppi, kellel esinevad faktiliselt terviseisundist tulenevalt piirangud erinevates elulistes valdkondades. 2. Täiendavalt vajab selgitamist ja ühest arusaama seaduse algses Arvestatud. versioonis ja ka jätkuvalt seaduse muutmise eelnõus toodud mõiste/termin sotsiaalkindlustusteenused. Juhul kui seadus on Õigusselguse eesmärgil sõnastasime valdkonna ümber järgmiselt: muutmisel, oleks mõistlik kaaluda terminoloogia ühtlustamist teiste seadustega ja enamlevinud terminitega. Eestis puudub nimetatud terminil „4) sotsiaalkaitses, sealhulgas sotsiaalkindlustuses ja tervishoius, selge ja arusaadav sisu, mistõttu ei taga kehtiv VõrdKS ega VõrdKS samuti sotsiaalvaldkonnas soodustuste saamisel;“ muutmise seaduse eelnõu hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas sätestatud põhimõtteid. Eeskirja § 15-18 sätestatu kohaselt kasutatakse seaduseelnõus kehtivas õiguses ja reguleeritavas valdkonnas tuntud ja enamlevinud termineid ning eelnõu peab sõnaselgelt ja ühemõtteliselt väljendama, kellele milliseid õigusi ja kohustusi selle eelnõu seadusena jõustumine kaasa toob ning kuidas on tagatud normide järgimine. Termin tuleb määratleda õigusselguse eesmärgil juhul kui terminit kasutatakse tavalisest või õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või terminit on võimalik mitmeti tõlgendada või on sellel mitu tähendust või kui termin ei ole eesti keeles üldlevinud. 1 SA Eesti Inimõiguste Keskus, Puude mõiste ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonis ja Eesti õiguses, 2014 2 http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2013-Puuetega-inimeste-oiguste-konventsioon.pdf. 3 Seega teeb EPIKoda ettepaneku õigusselguse eesmärgil kaaluda termini sotsiaalkindlustusteenused selgemat sisustamist ning vajadusel termini asendamist valdkonnas tuntud ja arusaadava terminiga. 3. Eelnõu p 8 kohaselt täiendatakse VõrdKS § 16 p 10, mis sätestab Selgitame. Konventsiooni rakendamise edendamise, kaitsmise ja jälgimise voliniku Sotsiaalministeerium ülesandena. Eelnõu seletuskirja kohaselt võib kaitsmine konventsiooni on esitanud ettepaneku Riigikogu põhiseaduskomisjonile anda PIK-i seireraamistiku ülesanded tähenduses sisaldada puudega inimeste rikkumisega seotud kaebuste õiguskantslerile. 3. aprillil 2018 algatas põhiseaduskomisjon eelnõu läbivaatamist ja uurimist, abistades diskrimineeritutel viia vajaduse õiguskantsleri seaduse muutmiseks, millega sätestatakse korral juhtumid kohtusse või töövaidluskomisjoni. õiguskantslerile riikliku inimõiguste asutuse ja PIK-i seireraamistiku ülesanded. Sellest tulenevalt ei kavandata käesoleva eelnõuga enam voliniku pädevusse eraldi PIK-i rakendamise edendamise, kaitsmise ja EPIKoja hinnangul vajab täpsustamist asjaolu, kas sihtgrupi jälgimise ülesande panemist. Volinik tegeleb siiski ka edaspidi abistamine juhtumite esitamisel kohtusse või töövaidluskomisjoni puuetega inimeste õiguste kaitsega vastavalt oma VõrdKS-es sätestatud hõlmab vaid nimetatud kaebemehhanisme ning muude lahenduste pädevusele. leidmine kaebemenetluse kohtuvälises korras (nt pöördumine diskrimineerija poole, kelleks on sotsiaalhoolekande-või Avalduse alusel või omal algatusel alustatud menetluste korral pöördub tervishoiuteenuse osutaja kohtuvälises korras muul juhul kui volinik asjaolude selgitamiseks kõikide osapoolte poole ja seeläbi tööalases suhtes) on samuti võimalik. kaasatakse ka seotud osapooled. Voliniku varasem praktika on näidanud, et paljudel juhtudel leitakse osapooli rahuldav lahendus juba uurimise käigus. Oluline on siinkohal ka see, et inimeste õiguste kaitse tagamiseks on otsuse teinud haldusorganil vaidemenetlus, samuti on võimalik pöörduda järelevalveorganite poole, kes saavad samuti aidata jõuda inimesele soodsa lahenduseni kohtuväliselt (eeldusel, et otsused ei ole olnud põhjendatud ja seaduste ning normidega kooskõlas). 4. Eelnõu punkti 3 täiendatakse erisusega, mis lubab arvestada Arvestatud. diskrimineerimise väljaselgitamisel eriseadustes sätestatud eristusi. Eelnõu punti 4 kohaselt ei piira seadus kaubale ja teenusele kehtestatud Eelnõu punktid 3 ja 4 eelnõust välja jäetud. 4 erisuste kohaldamist, kui see on ettenähtud vastava valdkonna Selgituseks: eriseadustes sätestatud erisusi arvestatakse koos VõrdKS- eriseaduses ja see on eesmärgipärane ja vajalik. ega. Kui eriseaduses on erisus sätestatud, kuid see pole VõrdKS-ega kooskõlas, siis on tegemist diskrimineeriva normiga. EPIKoja hinnangul esineb nimetatud punktide pinnal võimalus, et juhul kui eriseadus ei sätesta puudega inimestele eritingimuste loomise kohustus, siis on nimetatud olukord VõrdKS kohaselt lubatav. Lisaks puudub nimetatud juhul soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul alus ja pädevus vastava võimaliku diskrimineerimisjuhtumiga tegeleda ja seda menetleda (nt juhul kui ühistranspordiseadus ei sätesta kohustust luua eritingimusi või soodustusi erivajadustega inimesetele pakutavate teenuste osas, siis on nimetatud olukord VõrdKS kohaselt aktsepteeritav ning diskrimineerimisjuhtumi menetlemiseks puudub alus). Arvestades asjaoluga, et VõrdKS eesmärk on tagada haavatavate sihtgruppide sh puudega isikute kaitse diskrimineerimise eest erinevates eluvaldkondades s.o eriseaduste üleselt, võivad eelnõu p 3-4 toodud täiendused EPIKoja hinnangul seada ohtu VõrdKS üldiste põhimõtete kohaldamise ja rakendamise. Mõistame, et kuigi teenuste ja kaupade ligipääsetavus ei parane automaatselt koos VõrdKS muudatuste jõustumisega, annab ülalkirjeldatud erisuste seadustamise vältimine siiski volinikule võimaluse tuvastada diskrimineerimist ning luua seega eeldusi kaupade ja teenuste ligipääsetavuse tegelikuks paranemiseks. Diskrimineerimise tuvastamine omakorda loob paremad võimalused VõrdKS-ga ja Konventsiooniga ebakõlas olevate (eri)seaduste edasiseks läbivaatamiseks ja muutmiseks. 5 Lähtuvalt eelnenud argumentidest teeb EPIKoda ettepaneku mitte täiendada eelnõu punkte 3 ja 4 erisustega, mis lubavad arvestada diskrimineerimise väljaselgitamisel eriseadustes sätestatud eristusi. 5. VõrdKS § 16 täiendatakse punktiga 10, mis sätestab voliniku Selgitame. ülesandena Konventsiooni rakendamise edendamise, kaitsmise ja jälgimise. Sotsiaalministeerium on esitanud ettepaneku Riigikogu põhiseaduskomisjonile anda PIK-i seireraamistiku ülesanded õiguskantslerile. 3. aprillil 2018 algatas põhiseaduskomisjon eelnõu Eelnõu seletuskiri sedastab, et tagamaks jälgimismehhanismi iseseisvus õiguskantsleri seaduse muutmiseks, millega sätestatakse valitsuse sekkumisest, tuleb luua järelevalvemehhanism seaduse alusel, õiguskantslerile riikliku inimõiguste asutuse ja PIK-i seireraamistiku määrates selgelt kohustuse kaasata puudega inimesi ja nende ülesanded. Sellest tulenevalt ei kavandata käesoleva eelnõuga enam esindusorganisatsioone jälgimisprotsessi. Kaasamine võib tähendada nii voliniku pädevusse eraldi PIK-i rakendamise edendamise, kaitsmise ja esindatust organisatsiooni liikmena kui efektiivset koostööd jälgimise ülesande panemist. kodanikuühiskonna esindajatega. Seetõttu tuleb VõrdKS-i muutmisega määrata voliniku institutsioon Konventsiooni järelevalveülesande täitjaks, sh lisades seadusesse kohustuse kaasata puudega inimeste organisatsioone järelevalvemehhanismi töösse väliste ekspertidena, nagu Konventsioon seda ette näeb. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, mistõttu palub EPIKoda täiendavalt selgitada, kuidas planeeritakse hüvitada väliste ekspertide töö ning tööülesannete täitmisega seotud kulud, näiteks transpordikulud. 6. Seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et eelnõu Selgitame. eesmärk on tagada puudega inimestele senisest efektiivsem õiguste kaitse erinevates eluvaldkondades. Eelnõu toetab puudega inimeste Sotsiaalministeerium on esitanud ettepaneku Riigikogu põhiseaduskomisjonile anda PIK-i seireraamistiku ülesanded õigust mitte saada ebavõrdse kohtlemise osaliseks ja võimaldab senisest õiguskantslerile. 3. aprillil 2018 algatas põhiseaduskomisjon eelnõu suuremat sotsiaalset kaasatust. Valdkonnad, mida eelnõuga puuetega õiguskantsleri seaduse muutmiseks, millega sätestatakse inimeste õiguste osas kaetakse on: õiguskantslerile riikliku inimõiguste asutuse ja PIK-i seireraamistiku 6 - töö saamine ja töösuhted; ülesanded. Sellest tulenevalt ei kavandata käesoleva eelnõuga enam - kutseõpe; voliniku pädevusse eraldi PIK-i rakendamise edendamise, kaitsmise ja -töötajate või tööandjate ühingusse kuulumine; jälgimise ülesande panemist. Õiguskantsleri pädevus ei ole lisatava ülesande täitmisel piiratud - sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuste (sh VõrdKS-e kohaldamisalaga. sotsiaaltoetuste) kättesaadavus; - hariduse kättesaadavus; - avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste kättesaadavus. Leiame, et kuivõrd VõrdKS üldine eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest sh puude alusel ning VõrdKS muutmise seaduse eelnõu eesmärk on tagada puudega inimeste õiguste kaitse erinevates eluvaldkondades, kusjuures seaduse muudatuse vajaduse tingis eelkõige 2012 Eesti Vabariigi poolt Konventsiooni ratifitseerimine, siis peaks ka nimetatud seaduse eelnõu katma puudega inimeste kõik elulised valdkonnad. Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku kaaluda täiendava analüüsi teostamist Konventsioonis toodud valdkondade lõikes eesmärgiga tagada, et kõik Konventsioonis toodud valdkonnad oleksid ka VõrdKS kaetud. Eesti Inimõiguste Keskus 1. Seaduse kohaldamisala laiendamine Teadmiseks võetud. Eesti Inimõiguste Keskus on korduvalt juhtinud tähelepanu põhiseadusega vastuolus olevale olukorrale, millega on võrdse kohtlemise seaduses seatud erinevad diskrimineerimise alused omavahel hierahiasse, kitsendades teatud aluste puhul oma õiguste kaitsmise võimalusi väljaspool töövaldkonda. Selle vastuolu kaotamine on olnud 7 Eesti Inimõiguste Keskuse koordineeritava võrdse kohtlemise võrgustiku üks peamisi huvikaitse-eesmärke. Meie seisukoht on jätkuvalt, et diskrimineerimise kaitse peab olema võrdne kõikide tunnuste alusel, seega põhiseadusega vastuolus olev hierahia tuleb kaotada, mida käesolev seaduseelnõu ka teeb. Leiame, et kohaldamisala laiendamine on vajalik ja oluline muudatus. 2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule sõltumatu Arvestatud. rolli andmine puudega inimeste õiguste edendamisel Sotsiaalministeerium on esitanud ettepaneku Riigikogu põhiseaduskomisjonile anda PIK-i seireraamistiku ülesanded Puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni (PIK) artikkel 33 ei sea õiguskantslerile. 3. aprillil 2018 algatas põhiseaduskomisjon eelnõu riiklikule järelevalvemehhanismile konkreetse vormi nõuet, viidates vaid õiguskantsleri seaduse muutmiseks, millega sätestatakse raamistiku loomise kohustusele. Samas on artiklis nimetatud Pariisi õiguskantslerile riikliku inimõiguste asutuse ja PIK-i seireraamistiku põhimõtteid, mis käsitlevad nõudeid sõltumatutele riiklikele inimõiguste ülesanded. Sellest tulenevalt ei kavandata käesoleva eelnõuga enam kaitse institutsioonidele (National Human Rights Institution, NHRI). voliniku pädevusse eraldi PIK-i rakendamise edendamise, kaitsmise ja Selle tähendab, et tõhus ja sõltumatu mehhanism toimib kõige paremini jälgimise ülesande panemist. olemasoleva NHRI raames (mille mandaati ja ressursse tuleb vajadusel täiendada). NHRI-d on definitsiooni kohaselt sõltumatud asutused, mis on asutatud õigusakti alusel ja millel on mandaat kaitsta ja edendada selles riigis inimõigusi. Nn Pariisi põhimõtete kohaselt peab NHRI minimaalselt vastama kuuele põhilisele kriteeriumile: “võimalikult lai” mandaat, mis põhineb universaalsetel inimõigusstandarditel ning sisaldab kohustust nii kaitsta kui edendada inimõigusi, kattes samas kõiki inimõigusi; sõltumatus valitsusest; sõltumatus, mida garanteerib konstitutsioon või 8 seadus; piisavad uurimispädevused; pluralism (kas läbi liikmelisuse ja/või tõhusa koostöö); piisavad inim- ja finantsressursid. Vastavalt nende nõuete täitmisele või ületamisele antakse NHRIle kas A- staatus (vastab täielikult või ületab nõudeid), B-staatus (ei vasta osaliselt) või C-staatus (ei vasta üldse). Võrdõigusvolinik ei ole teadaolevalt veel taotlenud endale NHRI staatust ega ole ka kindel, et institutsioon sellele täielikult vastab: mandaat on pigem kitsalt defineeritud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnaga; sõltumatust valitsusest on kritiseeritud seoses ametisoleva voliniku valiku protsessiga ; asutus ei ole institutsionaalselt üles ehitatud pluralistlikuna ning asutusel puuduvad alguselt peale piisavad inim- ja finantsressursid. Osaliselt saab neid puudusi kompenseerida näiteks koostöö institutsionaliseerimisega valdkondlike vabaühendustega ning täiendavate ressursside eraldamisega, ent olemasolevatest institutsioonidest oleks PIK sõltumatuks järelevalvemehhanismiks sobivam NHRI-le lähedasem õiguskantsleri institutsioon. Alternatiivina tasuks kaaluda nii võrdõigusvoliniku kui õiguskantsleri nimetamist sõltumatuks järelevalvemehhanismiks ühiselt, kusjuures võrdõigusvolinik vastutaks PIK järelevalve eest oma mandaadi piires ning õiguskantsler laiemalt, teistes valdkondades. Mõlema institutsiooni puhul oleks igal juhul kasulik sisse seada regulaarne ja tõhus koostöö valdkondlike vabaühendustega ja valitsusväliste inimõiguste kaitse organisatsioonidega. 9 Iga valitud lahenduse puhul on oluline tagada puuetega inimeste osalus järelevalvemehhanismi töös. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eelnõu § 1 punktiga 1 laiendatakse diskrimineerimiskeeldu selliselt, et Selgitame. diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu keelatakse ka sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- Milliseid kohandusi ettevõtjal teha tuleb, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Näiteks, millises mahus meetmeid tuleb võtta puudega ja sotsiaalkindlustusteenuste ja -toetuste, hariduse ning avalikkusele inimestele ligipääsetavuse tagamiseks, võib sõltuda ettevõtja pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluaseme) saamise õiguste osas. majanduslikust võimekusest. Teiste tunnuste puhul ei eelda nt kaupade Kaubanduskoja hinnangul puudub üheselt selge alus, millal ja mis ja teenuste kättesaadavus märkimisväärseid kohandusi. Meetmete ulatuses peavad ettevõtjad meetmeid võtma, ning mille alusel hakkab eesmärk on, et kõigil oleks tagatud võrdne ligipääs teenustele ja volinik järelevalvet teostama. Selles osas tuleks Eelnõud täiendada. kaupadele. Voliniku roll on siinkohal diskrimineerimiskaebuse korral anda arvamus, kas tegemist on olnud diskrimineerimisega. Eelnõuga muudetakse kehtiva VõrdKS-e § 11 sõnatust, millega sätestatakse, et puudega inimeste õiguste tagamiseks teistega võrdsetel alustel tuleb mõnedel juhtudel võtta asjakohaseid meetmeid. Hindamaks, kas meetmed on vajalikud, tuleb silmas pidada proportsionaalsuse põhimõtet ehk seda ega meetmete rakendamine ei põhjusta ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Kui meetmete rakendamine ei tooks kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, kuid need meetmed jäävad rakendamata, võib aset leida puudega isiku diskrimineerimine. Volinik edastab avaldaja nõusolekul oma arvamuse diskrimineerimises kahtlustatavale isikule teadmiseks või soovituseks. Lisaks võib ettevõtja kahtluse korral ka omaalgatuslikult nõu saamiseks voliniku poole pöörduda. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et kvaliteetse õigusloome üheks Selgitame. oluliseks eelduseks on eelnõuga kavandatavate muudatuste mõjude 10  analüüsimine. Kahjuks peame aga nentima, et Eelnõu mõjude analüüs on Eelnõu konkreetset mõju ettevõtete kulutuste tasemele pole paraku majandusliku mõju aspektist praegu väga pealiskaudne. Seletuskirja võimalik ammendavalt ette näha ning umbkaudne oletuste alusel autorid on küll hinnanud mõju esinemist majandusele, leides selle olevat prognoosimine ei anna eelnõu mõjude analüüsile midagi märkimisväärselt juurde. Mõju ettevõtete kulutuste tasemele sõltub positiivse, kuid meie hinnangul on tegemist kaudse mõjuga ning tehtud konkreetsetest asjaoludest. Seetõttu ei saa eelnõu tuua konkreetseid oletused on pigem hüpoteetilised. Konkreetsed mõjud (sh rahalised mõjusid, kuna rikkumised võivad seisneda erinevates asjaoludes ja kulud) ettevõtjatele on jäänud analüüsimata. Samas võivad erinevate tunnuste suhtes või puudub vastav koosseis teatud juhul üldse. Kaubanduskoja hinnangul Eelnõuga kaasneda ettevõtjatele väga olulised mõjud. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku analüüsida põhjalikumalt Muudatustel on kahesugune mõju. Näiteks, tehes kohandusi Eelnõu mõju majandusele, tuues välja konkreetsemad tegurid ja ligipääsetavuse tagamiseks, toob see kaasa positiivsed mõjud ja pole järeldused. tühi investeering. Kui ettevõtete pakutavad kaubad ja teenused on ligipääsetavad kõigile, on otseseks positiivseks mõjuks suurem klientide hulk ning seeläbi suureneb ka ettevõtete saadav tulu. Selleks, et ligipääsetavus kõigile klientidele tagada, võib olla vaja algselt teha investeering, kuid pikas perspektiivis tasub see ennast ära, kuna tarbijate hulk kasvab pärast ligipääsetavuse tagamist. Nii ei ole investeering kas oluline, või kokkuvõttes ületavad tulud kulu. Lisaks sätestab hindamismetoodika, et kui tulude ja kulude hindamine ei ole rahaliselt (lõpuni) võimalik või otstarbekas, võib loetleda ka meetme rakendamisega kaasnevaid kasusid ja kahjusid.3 Seletuskirja on selles osas täiendatud. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik 1. Eelnõust jätta välja punktid 3 ja 4. Arvestatud. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (volinik) teeb Eelnõu punktid 3 ja 4 on välja jäetud. ettepaneku võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) muutmise eelnõust välja jätta punktid 3 ja 4. Nimetatud punktid sätestavad vastavalt, et VõrdKS 3 http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf, lk. 53. 11  §-i 2 täiendatakse lõikega 31 järgmises: „Käesolevat seadust kohaldatakse kooskõlas eriseadustes sätestatud erisustega“ ja paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises: „Käesolev seadus ei piira kaubale või teenusele kehtestatud erisuste kohaldamist, kui see on ettenähtud vastava valdkonna eriseaduses ja see on eesmärgipärane ning vajalik“. Kavandatav VõrdKS § 2 lõige 31 ja § 9 lõige 11 on vastuolus VõrdKS-i aluseks olevate Euroopa Liidu direktiivide ja põhiseaduse nõuetega. VõrdKS § 2 täiendamine lõikega 31 ja § 9 täiendamine lõikega 11 on oma sisult diskrimineerimiskeeldu piiravad, vastuolus VõrdKS-i aluseks olevate direktiividega ja põhiseaduse nõuetega. VõrdKS-i aluseks olevad direktiivid sisaldavad miinimumnõudeid, mille kõik liikmesriigid peavad tagama. Võimalikud erandid direktiivides sätestatud miinimumnõuetele on ammendavalt toodud samades direktiivides ja üle võetud VõrdKS §-s 9. Kõnealused täiendused on oma sisult uued erandid, mida direktiivid ette ei näe ja võimalik on direktiividega tagatud kaitse langemine alla miinimumi. Kavandatavad täiendused ei võta arvesse, et VõrdKS-s sätestatud diskrimineerimistunnused tulenevad suures osas põhiseaduse (PS) § 12 lg 1 teisest lausest ja on põhiõigused. Selliseid põhiõigusi võib piirata, kui piirang toetub kolmanda isiku kollideeruvale põhiõigusele või mõnele muule põhiseaduslikku järku õigusväärtusele4. Et diskrimineerimiskeeld kollideerub mõne muu õigusväärtusega, otsustab diferentseerimise lubatuse või keelatuse lõppastmes proportsionaalsuse põhimõte (PS § 11)5. Eelnõu seletuskirjas puuduvad selgitused kavandatavate piirangute proportsionaalsuse kohta. Kaupadele ja teenustele eriseadustes kehtestatud erisuste lubamise näol võib olla tegemist seadusandja katsega ületada võimalikud majanduslikult negatiivsed tagajärjed, mille toob kaasa VõrdKS-i valdkondade laiendamine sama eelnõuga. Hetkel kehtiv VõrdKS lähtub 4 Vt. Täpsemalt VõrdKS eelnõu seletuskirjast: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cc5e0cc0-2620-3f44-e381- 071e238b4195/V%C3%B5rdse%20kohtlemise%20seadus. 5 Samas 12 seaduse kohaldamisala eristamisel kitsalt direktiivides 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ toodud valdkondadest. Juba VõrdKS-i esmakordsel vastuvõtmisel oli kaalumisel kohaldamisala laiendamine kõigile kaitstud tunnustele, kuid Riigikogus leiti, et ei tohiks Eesti teenusepakkujatele ette näha rohkem piiranguid ja kohustusi, kui teiste liikmesriikide omadele ja nii jäeti valdkondade laiendamine ära, sest see oli potentsiaalselt teenusepakkujatele ülemäära koormav. Käesoleva eelnõu seletuskirjas puuduvad selgitused kulude kohta, mis kaasneks näiteks teenustele juurdepääsu võimaldamisega puuetega inimestele jne. Seetõttu võib jääda mulje, et kuigi seadusandja plaanib kohaldamisala kõigile kaitstud tunnustele ühtlustada, välistab ta muudatuse tegeliku mõju sätestades, et eriseadustes kehtestatud erisused jäävad kehtima. VõrdKS-i aluseks olevates direktiivides on sätestatud miinimumnõuded ja võimalikud erandid diskrimineerimiskeelust. Erandeid ei saa laiendada. Lisaks on valdkondade laiendamine erand Kavandatav VõrdKS § 2 lõige 31 ja § 9 lõige 11 on vastuolus voliniku pädevust sätestavate VõrdKS § 16 punktidega 4 ja 5 ja Euroopa Liidu direktiivide mõttega. Kavandatud muudatused (VõrdKS § 2 täiendamine lõikega 31 ja § 9 täiendamine lõikega 11) on vastuolus ja piiravad VõrdKS § 16 pp 4-5 toodud voliniku pädevust, mille kohaselt volinik analüüsib seaduste mõju VõrdKS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuste alusel jagunevate isikute ning meeste ja naiste seisundile ühiskonnas (VõrdKS § 16 p 4) ja teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, samuti kohaliku omavalitsuse üksustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta (VõrdKS § 16 p 5). Eriseadustes kehtestatud erandite seadustamine piiravad voliniku õigust nõuda võrdse kohtlemise põhimõtetega vastuolus olevate eriseaduste muutmist. VõrdKS-i aluseks olevate Euroopa Liidu direktiivides on pandud liikmesriikidele kohustus võtta vastu vajalikud meetmed, et tagada kõigi võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevate õigus- ja haldusnormide kehtetuks tunnistamine. Volinikule on pandud ülesanne 13 sellistele vastuoludele seadusandja tähelepanu juhtida. Kui jõustuvad planeeritud muudatused, kitseneb oluliselt määral voliniku pädevus. Rõhutan, et nende punktide jõustumisel kitseneks voliniku pädevus ka soolise võrdõiguslikkuse ja rahvuse, rassi ning nahavärvuse tunnuste alusel inimestele kaitse pakkumisel. Eelnõu punktide 3 ja 4 osas puudus igasugune varasem suhtlus Sotsiaalministeeriumi ja voliniku kantselei vahel. 2. Täiendada eelnõu voliniku kantseleile iseseisvuse andmise Selgitame. osas. Muudes punktides jääb volinik varasemalt esitatud seisukohtade juurde Voliniku kantseleile suurema iseseisvuse andmise ettepanekud olid (meie kirjad nr 1-2/3_1 ja 1-2/3_2017). Me ei ole senini saanud seotud voliniku osalemisega PIK-i seireraamistiku tegevustes. tagasisidet ettepanekutele 4. peatüki osas, samuti ettepanekule seoses § Sotsiaalministeerium on esitanud ettepaneku Riigikogu 17 lg 5 muutmisega. Eriti olulisena rõhutame vajadust tagada vabariigi põhiseaduskomisjonile anda PIK-i seireraamistiku ülesanded valitsuse seaduse täiendamise abil voliniku kantselei iseseisvus. Voliniku õiguskantslerile. 3. aprillil 2018 algatas põhiseaduskomisjon eelnõu kantselei ei ole senimaani nimetatud vabariigi valitsuse seaduses õiguskantsleri seaduse muutmiseks, millega sätestatakse eraldiseisva/iseseisva riigiasutusena – täpsemalt öeldes pole seda asutust õiguskantslerile riikliku inimõiguste asutuse ja PIK-i seireraamistiku üldse nimetatud. Samaväärselt olulisena juhime tähelepanu, et voliniku ülesanded. Sellest tulenevalt ei kavandata käesoleva eelnõuga enam kantselei kavandatud asumine riigieelarves soolise võrdõiguslikkuse voliniku pädevusse eraldi PIK-i rakendamise edendamise, kaitsmise ja programmi (SK03) all muudab riigivalitsemise häguseks. Puuetega jälgimise ülesande panemist. Küll aga oleme lähtuvalt voliniku inimeste konventsiooni järelevalvel või vanuse tunnuse alusel ettepanekutest põhiseaduskomisjonile 29. märtsil 2018 lisanud eelnõule tervishoiuteenuste kättesaadavusel võib olla mitmese diskrimineerimise kaks punkti voliniku sõltumatuse suurendamiseks (voliniku ametisse raames ka seoseid soolise võrdõiguslikkuse programmiga, ent programmi nimetamine ja voliniku tegevuse piirangud). eesmärk “Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus” ei ole piisavalt Värskendus: viimati nimetatud kaks muudatust (voliniku ametisse läbipaistev puuetega inimeste teemadele rahastuse leidmiseks ning nimetamine ja voliniku tegevuse piirangud) on voliniku soovil ammugi ei taga finantsilist iseseisvust nõutaval määral. eelnõust välja jäetud. 3. Muudatusettepanekuid seoses eelnõu seletuskirjaga Arvestatud osaliselt. Volinik toetab väga VõrdKS kohaldumisala laienemist ja puuetega Selgitame. inimeste konventsiooni tõhusa järelevalvemehhanismi loomist. Eelnõu seletuskirja osas märgin asjakohasuse ja selguse huvides, et esmatähtis Kultuuriväärtuslike hoonete ligipääsetavaks kohandamiseks vastava on saavutada riigieelarveliste vahendite piisavus kõikidele võrdsete loamenetluse läbi võib olla otsus negatiivne. Seega on sel otsene mõju võimaluste tegelikuks tagamiseks ehk tegelik olukorra paranemine. nt juurdepääsetavusel, kui isik ei saa luba teatud muudatusteks. Nii 14  Voliniku poole pöördumiste võimaluse laienemine ei too iseenesest kaasa nagu oleme selgitanud eelnevalt, tuleb erisuste proportsionaalsust ühiskonna muutumist, selleks on vaja täiendada valdkondlikke õigusakte hinnata iga kaasuse puhul eraldi ning arvestada erisuste iseloomu ja ning täiendavat rahastust riigieelarvest. eesmärki. Järgnevad tähelepanekud seletuskirja osas on seletuskirja lehekülgede Ettepanekud: järgnevuses. ’Positiivse diskrimineerimise’ märkus – arvestame. Eksiarvamuse levimise vältimiseks tuleb rõhutada (lk 6), et muinsuskaitseseaduse § 24 lg 1 ei sea kuidagi piire kultuuriväärtuslike ’Uskumuste’ märkus – arvestame. Seletuskirja sõnastuse hoonete ligipääsetavaks muutmisele, vaid näeb ette kavandatu ühtlustamiseks eelnõuga, kasutame seletuses termini „uskumused“ kooskõlastamise. Ei ole õige kujundada kultuuriväärtuste kaitsjatest asemel „usutunnistust“. Samuti oleme muutnud seletust. vastuseisjat ligipääsetavuse küsimuste lahendamisel, kuna arenenud maailm pakub palju suurepäraseid näiteid ligipääsetavateks muudetud Siiski täheldame, et PS kommentaarid ja ka Euroopa Inimõiguste kultuuriväärtuslikest hoonetest. Soovitame selle näite seletuskirjast Kohus (EIK) on käsitlenud uskumusi osana usuvabadusest. PS eemaldada. kommenteeritud väljaande § 40 punktis 11 on välja toodud, et EIK poolt kehtestatud põhimõtte kohaselt (et riik peab olema usuküsimustes Samuti soovitame kasutada seletuskirjas väljendi ‘positiivne neutraalne ja erapooletu), tuleb riigil hoida võrdset distantsi kõigi diskrimineerimine’ asemel kas väljendit ‘positiivsed erimeetmed’ või „uskumuste ja veendumuste suhtes“. Samuti on PS § 40 seletuses ‘võrdsete võimaluste loomine’. Selleks, et inimesel oleks vaatamata tema viidatud 1993. aastal avaldatud ÜRO Inimõiguste komitee erilisiusele tegelikkuses võrdsed võimalused, vajab ta abi nende loomisel. kommentaaridele, milles on rõhutatud, et kodaniku- ja poliitiliste Vaata ka http://feministeerium.ee/nadala-sonad-positiivne- õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 18 „rakendub kõigi religioossete diskrimineerimine/ ühenduste kohta, mitte ainult nn traditsionaalsete religioonide või traditsionaalsetele religioonidele oma institutsioonide või praktika Ei ole asjakohane kasutada terminit ‘uskumused’, eriti neid poolest sarnaste religioonide kohta“.6 Näiteks on EIK kaasuses tõenduspõhisele meditsiinile vastandades. Lause “Näiteks võib mõni Kokkinakis vs. Kreeka (25.05.1993) rõhutanud, et Euroopa inimõiguste uskumus välistada teatud ravimite või ravimeetodite kasutamise, mis aga ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklis 9 sätestatud ei tohiks olla põhjus mitte pakkuda abivajajale parimat võimalikku abi mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on üks demokraatliku ning püüda rakendada alternatiivseid ravimeetodeid, mis inimese ühiskonna alustalasid. See alustala on eluliselt vajalik kaitsmaks uskumuste või veendumustega vastuollu ei lähe” võib tekitada uskujate identiteeti ja elukontseptsiooni, kuid võrdselt väärtuslik on see arusaamatust tõenduspõhise meditsiini rakendamisel. Lisaks osundame, ka ateistidele, agnostikutele, skeptikutele ja ükskõiksetele. Seega ei et ka usutunnistuse (mida seletuskirjas ilmselt silmas peeti) osas pruugi kaitse olla tagatud ainult suurtele ja tuntud usuvooludele. diskrimineerimise tuvastamisel kehtib proportsionaalsuse põhimõte – ei 6 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 40 punkt 11, http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=45&p=40. 15 saa eeldada, et mistahes usutunnistuse arvestamine mistahes Vastavalt EIÕK-i artikkel 9 teisele punktile, võib piirata vabadust oma meditsiiniteenuse pakkumisel oleks alati proportsionaalne ja usku või veendumusi kuulutada üksnes seaduses ettenähtud põhjendatud. kitsendustega „...ja kui see on demokraatlikud ühiskonnas vajalik ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra, tervise või kõlbluse või Kui vaadata pöördumisi voliniku poole, samuti uuringuid (vt nt kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.“ Seega tuleb ka meditsiinis http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:273794) , siis ei ole põhjendatud usutunnistuse või uskumuse arvestamisel kindlasti arvesse võtta väita, et hariduses oleks Eestis suurim problem diskrimineerimine tõenduspõhisust ja proportsionaalsust. usutunnistuse või veendumuste alusel. Kõige tõsisemaks probleemiks on ikkagi erivajadustest tingitud väiksem ligipääs. Lisaks tuleb vahet teha Seletuskirjas puudub väide, et hariduses on Eestis suurim probleem diskrimineerimisel ja koolikiusamisel, seletuskiri jätab eksitava mulje, usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimine. Seletuskirja justkui oleks diskrimineerimine sama, mis koolikiusamine, ja kaetud juba tekst: eraldiseisvate meetmetega. Soovitame terve lõik umber sõnastada (lk 13). „Kuigi igal tasemel haridus peaks ka praegusel ajal olema kättesaadav kõigile inimestele olenemata nende usutunnistusest ja veendumustest, Rõhutan, et vanuse tunnus ei ole kuidagi kitsendatud vanemaealistega on suurim probleem tavapärasest erineva uskumuse või veendumusega (ptk 6.1.2. seletuskirjas). Praegu jätab eelnõu seletuskiri eksitava mulje, inimestele koolis aset leidev halvustav suhtumine koolitöötajate ja justkui oleks vanuse tunnus kitsendatud üksnes vanemaealisusega. Nii koolikaaslaste poolt.“ (esimesel kooskõlastusringil käinud seletuskirja see ei ole. Ebavõrdset kohtlemist esineb nii nooremaealiste kui ka lk 13). vanemaealiste õiguste vähendamisena. Seega tuleks läbivalt muuta kogu Kohandasime selguse mõttes lause sõnastust. seletuskirja lk 13-16. Vastasel korral on tegemist diskrimineeriva väljajättega teiste vanuserühmade osas, keda VõrdKS juba kaitseb Vanuse märkus – arvestame. piiratud valdkondades. ’LGBTI’ märkus – märkus on asjakohane, kuid kuna antud eelnõu Seletuskirja peatüki 6.1.3. osas soovitame kasutada laiendatud lühendit käsitleb neist tunnustest vaid seksuaalset orientatsiooni alusena, siis LGBTI, vastavalt viimastel aastatel väljakujunenud praktikale (FRA jt muudame seletuskirjas sõnastuse eelnõule vastavaks. Transsoolisus ja õiguskaitseorganisatsioonid). interseksuaalsus pole seksuaalset orientatsiooni tähistavad terminid. Samuti, kuna viitame seletuskirjas mitmele uuringule, mis on olnud Seletuskirja peatükist 6.2. jääb lk 21 ekslik mulje, justkui oleks eelnõu konkreetselt LGBT uuringud, ei saa me paraku nende uuringute mõju majandusele seotud voliniku ettepanekute “mõistlikkusega”. sihtgruppidest rääkides interseksuaalseid juurde lisada. Volinik teeb ettepanekuid VõrdKS raames ega kitsenda oma ettepanekuid “majandusliku mõistlikkusega”. Eelnõu eesmärgina on siiski välja Eelnõu konkreetset mõju ettevõtete kulutuste tasemele pole paraku toodud inimeste elujärje paanemine võrdsete võimaluste läbi ning võimalik ammendavalt ette näha ning umbkaudne oletuste alusel võrdsete võimaluste ideaal nõuab märkimisväärselt investeeringuid. Igati prognoosimine ei anna eelnõu mõjude analüüsile midagi 16 asjakohane oleks vastavad investeeringud ette näha ning hinnata vastavalt märkimisväärselt juurde. Mõju ettevõtete kulutuste tasemele sõltub ümber ka eelnõu mõju majandusele. Eelnõus on kirjeldatud ka konkreetsetest asjaoludest. Seetõttu ei saa eelnõu tuua konkreetseid proportsionaalsuse kujunemist. Nõustun täielikult eelnõu autoritega mõjusid, kuna rikkumised võivad seisneda erinevates asjaoludes ja selles osas, et laiem inimetse kaasatus omab head mõju majandusele, ent erinevate tunnuste suhtes või puudub vastav koosseis teatud juhul üldse eraldi ja selgelt välja tuues tuleks analüüsida mõju ettevõtete kulutuste (seletuskirja on selles osas täiendatud). tasemele suureneva investeeringuvajaduse juures, kuna vastasel korral võib jääda peamine eesmärk – inimeste elujärje paranemine – Sotsiaalministeerium on esitanud ettepaneku Riigikogu saavutamata või uupuda kohtuvaidlustesse diskrimineerimishüvitiste põhiseaduskomisjonile anda PIK-i seireraamistiku ülesanded määramise nimel. õiguskantslerile. 3. aprillil 2018 algatas põhiseaduskomisjon eelnõu õiguskantsleri seaduse muutmiseks, millega sätestatakse Seletuskirja peatükki 6.3. palume lisada tõsiasja, et rahvusvaheliste õiguskantslerile riikliku inimõiguste asutuse ja PIK-i seireraamistiku kohustuste täitmiseks ei piisa üksnes asutuse nimetamisest, vajalik on ka ülesanded. Sellest tulenevalt ei kavandata käesoleva eelnõuga enam ressurss tegevuse võimaldamiseks. voliniku pädevusse eraldi PIK-i rakendamise edendamise, kaitsmise ja jälgimise ülesande panemist, mistõttu ei kajasta teemat ka eelnõu Seletuskirja lk 23 osas täiendame, et PIK järelevalve osas eraldati seletuskiri. baasrahastust 30.000 € ulatuses, mitte 80.000 € ulatuses (vt ka p 7). 2014 aastal eraldatud täiendav rahastus (jõustus 2015) on seotud pöördumiste arvu kasvuga – võrreldes 2014 aastaga tõusis 2016. aastal pöördumiste arv juba 173 % ning kasv on jätkunud ka tänavu. Volinikul puudub piisav ressurss olemasolevate ülesannete täitmiseks. Seletuskirja lk 24-25 osas märgime, et riigiasutused ning kohaliku omavalitsuse asutused peavad eelnõu jõustumise järgselt suurendama investeeringuid ja vajadusel ka personalikulusid, et tagada oma valdkonnas võrdne kohtlemine. Kulusid ei tohiks tõsta mitte diskrimineerimisjuhtumite menetlemine avaliku sektori poolt, vaid kulusid peaks tõstma ikka diskrimineerimisjuhtumite ennetamine avaliku sektori poolt. Kokkuvõttes loodame, et pärast paranduste ja täienduste lisamist saab eelnõu võimalikult kiiresti vastu võetud. 17  Eesti Maaomavalitsuste Liit Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse korduvalt vajadust vältida igasugust Selgitame. diskrimineerimist puude tõttu ja kohustust tagada puudega inimestele võrdsed võimalused kaitse saamisel. VõrdKS muutmist põhjendatakse Eesti on ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mistõttu peavad KOV-id seda ka järgima. PIK kehtib aastast 2012 ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist (PIK) tulenevate sellega võetud kohustusi tuleb seega juba sellest lähtuvalt täita. Kuigi nõuetega. Seletuskirjas selgitatakse, et „Näiteks kohustab konventsiooni on arusaadav, et ligipääsetavust ei saa tagada kõigele ja kohe, peab artikkel 9 liikmesriike võtma meetmeid, et tagada puudega inimestele KOV oma tegevuste planeerimisel ja elluviimisel lähtuma muuhulgas teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, eesmärgist tagada puudega inimestele teistega võrdsetel alustel transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele jne. kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. Eelnõuga muudetakse kehtiva VõrdKS-e § 11 sõnatust, millega sätestatakse, et puudega inimeste õiguste tagamiseks teistega võrdsetel VõrdKS-i muudatus aitab kaasa võrdse kohtlemise nõude täitmisele ning alustel, tuleb mõnedel juhtudel võtta asjakohaseid meetmeid. puudega inimeste suuremale kaasatusele, kuna muudatusega kaasneb Hindamaks, kas meetmed on vajalikud, tuleb silmas pidada isikute võimalus pöörduda voliniku poole kaebusega seadustes ette proportsionaalsuse põhimõtet ehk seda ega meetmete rakendamine ei nähtud ligipääsu tagamata jätmise korral.“ põhjusta ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Kui meetmete rakendamine ei tooks kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, kuid Oleme seisukohal, et kohalikud omavalitsused ei ole täna veel võimelised need meetmed jäävad rakendamata, võib aset leida puudega isiku tagama kõiki PIK-ist tulenevaid õigusi, mis loob ohu kaebuste kasvuks ja diskrimineerimine. KOV-ide survestamiseks. Juhime tähelepanu asjaolule, et EMOL ei pidanud võimalikuks kooskõlastada puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise ja konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõud, mille kohta esitasime eelnõu kooskõlastamise käigus oma seisukohad 12.10.2010 nr R-10-1/98 ja Riigikogu Sotsiaalkomisjonile 17.01.2012. Väljavõte meie seisukohtades: 1. Kui juurdepääsu avalikele ehitistele nõuab ehitusseadus, siis ühistranspordivahendite juurdepääsetavusele ei ole Eestis nõudeid kehtestatud. 7. okt. 2010 toimunud Hoolekande seminaril väitis Sotsiaalministeeriumi esindaja, et lasteasutusest on ligipääsetavad 18 30% ja hooldekodudest 55% ning rehabilitatsiooniasutustes 38%. Ligikaudu samad protsendid on välja toodud ka Art 24 lg 2 punkti seletuskirjas. Ka Art 5 seletuskiri märgib, et alati pole tagatud ligipääs ehitistele ja kohtusüsteemile. 2. Lisaks füüsilisele juurdepääsule ei suuda kohalikud omavalitsused tagada sisulist ligipääsu, mis koosneb suhtumispõhisest juurdepääsust, intellektuaalsest, sotsiaalsest ja kultuurilisest ning kommunikatsiooniligipääsust, tagada, et teenused ja informatsioon oleksid puudespetsiifiliselt sobivas vormis. Kindlasti ei ole võimalik tagada Art 9 lg 1 p b sätestatud ligipääsu info saamiseks veebilehtedele. Kahjuks meie märkustega ei arvestatud ja KOV-ide tulubaasi, tulenevalt PIK-i ratifitseerimisest, ei suurendatud. Puudulikult selgitatakse vajadust laiendada kaitset isikute Selgitame. diskrimineerimisel nende usutunnistuse või veendumuste tõttu. Seletuskirjas märgitakse, et tänapäeva Eestit, mis on järjest rohkem Seletuskirja on täiendatud ning sõnastuse ühtlustamiseks eelnõuga, sisserändemaa, iseloomustab usutunnistuste ja veendumuste kasutame seletuses termini „uskumused“ asemel „usutunnistust“. mitmekesistumine ehk järjest rohkem on leida Eestis tavapärastele uskumustele lisaks ka vähem harjumuspäraseid uskumusi ja veendumusi, samas põhjendatakse üldsõnaliselt, et tegemist on väga väikese grupiga, sest väga suures osas kattub usutunnistus inimeste rahvusega või päritolumaaga, mille osas on VõrdKS juba praegu täies ulatuses kohalduv. Samas ei ole viidatud ühelegi uuringule, mis kinnitaks, et usutunnistus on suures osas seotud rahvusega. Viide päritolumaale ei ole asjassepuutuv, sest diskrimineerimise keeldu seoses päritolumaaga seadus ei maini. Seaduses räägitakse diskrimineerimisest usutunnistuse või veendumuste alusel, kuid seletuskirjas tuuakse usutunnistuse asemel mõistena sisse ka „uskumus“. Jääb ebaselgeks, kas need on kattuvad mõisted. Seletuskirjas vajaks täiendavat põhjendamist ja selgitamist kõigi uskumuste ja veendumustega arvestamise vajadus, seda kindlasti tervishoiusektoris, eriti viimastel aastatel tähelepanu pälvinud MMS ravi ja laste vaktsineerimise valguses. 19 Eelnõu seletuskirja kohaselt on üheks VõrdKS-i muutmise eesmärgiks Mittearvestatud. soov laiendada seaduse kohaldamisala selliselt, et kaitse Selgitame. diskrimineerimise eest laieneks kõigile diskrimineerimise eest kaitstavatele gruppidele ühesuguselt. Ebaselgeks jääb, miks säilitatakse VõrdKS-e § 9 lõike 2 erisus tuleneb direktiivi 2000/78/EÜ artiklist 6 seaduse § 9 lõikes 2 lubatav erinev kohtlemine tulenevalt vanusest. ning tagab võimaluse arvestada erinevate vanusegruppide puhul Leiame, et nimetatud sättega ei ole tagatud diskrimineerimise vältimine erinevat lähenemist. Nii võib üks või teine kutse eeldada kas teatud ja võrdne kohtlemine sõltumata vanusest. Seletuskirja lk 14 on märgitud: hariduse omandamist või kindlat vanusepiiri (vt nt KutÕS § 25). „Haridus ja koolitamine on määrava tähtsusega vanemaealiste elukestvas Sotsiaalkaitse puhul on vanusest tulenev erinev kohtlemine näiteks õppes osalemisel, kuna sellega saavad vanemaealised säilitada oma toitjakaotuspensioni maksmisel (vt RPKS § 13). oskused ning seeläbi ennetada sotsiaalset isolatsiooni ja kõrvalejäämist ühiskonnas.“ ja „Aktiivsena vananemiseks ja vanemaealiste heaolu tagamiseks on vajalik riigipoolne tugi, mistõttu sõltuvad vanemaealised suuresti sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuste kättesaadavusest.“ Ebaselgeks jääb, millistele uuringutele toetudes tõdetakse seletuskirja lk 14, et „üldiselt aga sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuste kättesaadavusele vanuselised piirangud puuduvad“. Seaduse vastuvõtmisel 2008.a ja ka käesoleva eelnõu seletuskirjast ei selgu, millise seaduspärase eesmärgiga võivad olla vanusest tulenevad lubatavad erinevad kohtlemised nt kutseõppes või sotsiaalkindlustusteenustega hõlmatuses. Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks seaduse § 9 lg 2, mis sätestab, et diskrimineerimiseks ei peeta vanuse alusel seadusega sätestatud erinevat kohtlemist, kui sellel on objektiivne ja mõistlik tööhõivepoliitikat, tööturgu, kutseõpet või sotsiaalkindlustusteenuseid hõlmav õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Võib oletada, et eelnõu kohasel seaduse muutmisel ja õiguste Selgitame. laiendamisel kasvab kaebuste ja rahaliste nõuete arv seoses õiguste mittetagamisega KOV-ide poolt. Ka seletuskirjas tõdetakse, et seaduse Vastavad kulud tuleb KOV-idel teha, et olla kooskõlas PIKi nõuetega, kohaldamisala laiendamine tekitab mõningast täiendavat töökoormust need nõuded ei tulene otseselt eelnõust. asutustele kaebuste hulga suurenemisest tulenevate diskrimineerivate olukordade likvideerimiseks ning võib tuua kaasa täiendava Eelnõuga ei muudeta karistusseadustikku (KarS), vastav säte on kehtiv halduskoormuse, et tagada volinikule puudega inimeste olukorra ja olukord VõrdKS-e eelnõuga ei muutu. Eelnõu kohaselt on võimalik 20 hindamiseks vajaliku informatsiooni kättesaadavus ja seetõttu võib pöörduda voliniku poole arvamuse saamiseks, mis ei muuda ega ole hinnata, et avalikule sektorile võib kaebuste käsitlemine olla ajakulukas seotud väärteomenetlusega. ja halduskoormust tekitav. Kahjuks ei märgita seletuskirjas, kuidas kaetakse KOV-idele seaduse muudatusest tulenevad võimalikud kulud. Juhime tähelepanu ka asjaolule, et seaduse kohaldamisala laiendamisega kasvab eeldatavasti võimalike karistatute arv vastavalt karistusseadustiku §-le 152, mis käsitleb karistamist võrdõiguslikkuse rikkumise korral. Eesti Linnade Liit 1. Eelnõu § 1 p 1 kohta toodud selgituses seletuskirjas lk 5: „Seaduse Teadmiseks võetud. kohaldamisala on probleemne ka seoses PIK-i ratifitseerimisega Selgitame. Eesti poolt 2012. aastal. /.../Näiteks kohustab konventsiooni artikkel 9 liikmesriike võtma meetmeid, et tagada puudega Eesti on ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele mistõttu peavad KOV-id seda ka järgima. PIK kehtib aastast 2012 ning keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- sellega võetud kohustusi tuleb seega juba sellest lähtuvalt täita. Kuigi ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning on arusaadav, et ligipääsetavust ei saa tagada kõigele ja kohe, peab muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka KOV oma tegevuste planeerimisel ja elluviimisel lähtuma muuhulgas maapiirkondades. VõrdKS-i muudatus aitab kaasa võrdse eesmärgist tagada puudega inimestele teistega võrdsetel alustel kohtlemise nõude täitmisele ning puudega inimeste suuremale juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele jne. kaasatusele, kuna muudatusega kaasneb isikute võimalus pöörduda voliniku poole kaebusega seadustes ette nähtud Eelnõuga muudetakse kehtiva VõrdKS-e § 11 sõnatust, millega ligipääsu tagamata jätmise korral.“ sätestatakse, et puudega inimeste õiguste tagamiseks teistega võrdsetel alustel, tuleb mõnedel juhtudel võtta asjakohaseid meetmeid. Märgime, et Eesti Linnade Liit juhtis tähelepanu PIK artikkel 9 Hindamaks, kas meetmed on vajalikud, tuleb silmas pidada kohaldamise osas võimalikele tekkivatele probleemidele oma kirjas proportsionaalsuse põhimõtet ehk seda ega meetmete rakendamine ei "Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimine ja põhjusta ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Kui meetmete fakultatiivprotokolliga ühinemine" eelnõu kooskõlastamisel (12.10.2010 rakendamine ei tooks kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, kuid nr 5-1/132), mida ELL ei kooskõlastanud ning muudele kaasnevatele need meetmed jäävad rakendamata, võib aset leida puudega isiku KOVde jaoks kaasnevatele kitsaskohtadele kirjas „Puuetega Inimeste diskrimineerimine. Õiguste Konventsiooni ratifitseerimise eelnõu seletuskiri“ (17.08.2011 nr 5-1/71). Kõnealused küsimused on siiani probleemsed ning lahenduste ressursikate riigi tasandil korrektse lahenduseta. 21  2. Eelnõu seletuskirja punktis 6.1.1. Usutunnistuse või veendumuse Arvestatud. alusel diskrimineeritud: „Tänapäeva Eestit, mis on järjest rohkem sisserändemaa, iseloomustab usutunnistuste ja veendumuste Seletuskirja sõnastuse ühtlustamiseks eelnõuga, kasutame seletuses mitmekesistumine ehk järjest rohkem on leida Eestis termini „uskumused“ asemel „usutunnistust“. Samuti oleme muutnud tavapärastele uskumustele lisaks ka vähem seletust. harjumuspäraseid uskumusi ja veendumusi. Väga suures osas kattub usutunnistus inimeste rahvusega või päritolumaaga, mille Siiski täheldame, et PS kommentaarid ja ka Euroopa Inimõiguste osas on VõrdKS juba praegu täies ulatuses kohalduv. Seetõttu Kohus (EIK) on käsitlenud uskumusi osana usuvabadusest. PS jääb muudatuse sihtrühmaks vaid väike osa inimestest, keda kommenteeritud väljaande § 40 punktis 11 on välja toodud, et EIK poolt diskrimineeritakse otseselt tema uskumuse või veendumuse kehtestatud põhimõtte kohaselt (et riik peab olema usuküsimustes alusel, millel ei ole seost inimese rahvuse või päritolumaaga. neutraalne ja erapooletu), tuleb riigil hoida võrdset distantsi kõigi „uskumuste ja veendumuste suhtes“. Samuti on PS § 40 seletuses Sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuste (sh viidatud 1993. aastal avaldatud ÜRO Inimõiguste komitee sotsiaaltoetuste) kättesaadavus. kommentaaridele, milles on rõhutatud, et kodaniku- ja poliitiliste Kuigi sotsiaalhoolekande- ja sotsiaalkindlustusteenuste puhul on samuti õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 18 „rakendub kõigi religioossete oluline jälgida, et usutunnistuse või veendumuste tõttu kedagi ei ühenduste kohta, mitte ainult nn traditsionaalsete religioonide või diskrimineeritaks, on mõju ilmselt olulisim tervishoiusektoris, mida traditsionaalsetele religioonidele oma institutsioonide või praktika erinevad usutunnistused ja veendumused rohkem mõjutavad. Oluline on poolest sarnaste religioonide kohta“.7 Näiteks on EIK kaasuses tagada arstiabi ja hoolitsus kõigile inimestele, arvestades seejuures Kokkinakis vs. Kreeka (25.05.1993) rõhutanud, et Euroopa inimõiguste nende uskumusi ja veendumusi. Näiteks võib mõni uskumus ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklis 9 sätestatud välistada teatud ravimite või ravimeetodite kasutamise, mis aga ei mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on üks demokraatliku tohiks olla põhjus mitte pakkuda abivajajale parimat võimalikku abi ühiskonna alustalasid. See alustala on eluliselt vajalik kaitsmaks ning püüda rakendada alternatiivseid ravimeetodeid, mis inimese uskujate identiteeti ja elukontseptsiooni, kuid võrdselt väärtuslik on see uskumuste või veendumustega vastuollu ei lähe.“ ka ateistidele, agnostikutele, skeptikutele ja ükskõiksetele. Seega ei pruugi kaitse olla tagatud vaid suurtele ja tuntud usuvooludele. Märgime, et eelnõu ükski säte ei sisalda viidet inimeste uskumustele ja veendumustele. Seetõttu leiame, et seletuskirjas esitatu peegeldab Vastavalt EIÕK-i artikkel 9 teisele punktile, võib piirata vabadust oma vastuolu eelnõu ja seletuskirja vahel. usku või veendumusi kuulutada üksnes seaduses ettenähtud Samas väide, et mõni uskumus võib välistada teatud ravimite või kitsendustega „...ja kui see on demokraatlikud ühiskonnas vajalik ravimeetodite kasutamise, tekitab küsimuse Sotsiaalministeeriumi kui ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra, tervise või kõlbluse või vastava valdkonna poliitikat kujundava institutsiooni tegevusvaldkonna kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.“ Seega tuleb ka meditsiinis 7 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 40 punkt 11, http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=45&p=40. 22 sisu osas: „Sotsiaalministeerium vastutab rahvatervise poliitika usutunnistuse või uskumuse arvestamisel kindlasti arvesse võtta kujundamise ja juhtimise eest“ (nt http://sm.ee/et/tervishoid-0), kelle tõenduspõhisust ja proportsionaalsust. üheks töövaldkonnaks on elanikkonna (tervishoid ja rahvatervis), sh laste tervise kaitse, sh kaitsesüstimiste vajalikkus (vt nt Terviseamet - Juhul, kui inimene on otsustanud tulenevalt oma usutunnistusest või http://www.vaktsineeri.ee/riiklik-immuniseerimiskava.html). veendumusest vältida teatud ravimeetodeid või ravimeid, oleks riigipoolne sundimine neid ravimeetodeid või ravimeid tarvitama, inimõiguste vastane. Tervishoiuasutused saavad sel juhul teavitada inimest võimalikest tagajärgedest ning ravimeetodite või ravimite kasulikkusest, kuid otsustusõigus selle osas, milliseid ravimeetodeid ja ravimeid inimesele osutatakse jääb lõpuks inimesele endale (kui tegemist on teovõimelise inimesega). 3. Eelnõu seletuskirja punkt 7. „Seaduse rakendamisega seotud Selgitame. riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ selgituses ei ole välja toodud ühtegi kulu ja tulu, mis Analüüsi kuludest ja tuludest, mis puudutavad KOVe sisaldab PIK-i puudutab KOVe. Ometi on omavalitsustel jätkuvalt kohustus täita ratifitseerimise seaduse eelnõu. ja lähtuda PIKi nendest artiklitest, mis tagavad võrdse kohtlemise kõikidele sihtrühmadele, hoolimata riigipoolsete vahendite mitteeraldamisest. Eesti Kirikute Nõukogu Sotsiaalministeerium on saatnud kooskõlastusringile võrdse kohtlemise Teadmiseks võetud. seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu). Kuigi Eelnõu sisaldab muudatusi, mis seonduvad diskrimineerimisega usutunnistuse või veendumuste alusel, ei ole Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) olnud Eelnõu koostamisse kaasatud, samuti ei saadetud Eelnõu väljatöötamise kavatsust ega Eelnõu EKN-ile arvamuse avaldamiseks. Peame vajalikuks esitada Eelnõu kohta alljärgneva seisukoha. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et Eelnõu ettevalmistamine ei tulene antud juhul Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisest. Seletuskirja lk 3-4 märgitakse: „Kehtiva VõrdKS-i kohaldamisala vastab EL-i direktiivides 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ sätestatud kohaldamisalale Euroopa Liidu 23  õiguses ning on tingitud eelmainitud direktiivide VõrdKS-iga samaaegsest ülevõtmisest Eesti õigusruumi.“ Järgnevalt viidatakse seletuskirjas mõningatele dokumentidele, milles sisalduvad märkused on tinginud Eelnõu koostamise. Juhime tähelepanu, et viide õiguskantsleri poolt esitatud seisukohale on Selgitame. mõneti ebatäpne ja ka ebatäielik. Seletuskirja lk 4 sõnastusest nähtub, nagu oleks õiguskantsler väitnud VõrdKS kindlat vastuolu põhiseadusega Õiguskantsleri büroo on 2016/2017 aastaülevaates viidanud nimetatud („VõrdKS-i kohaldamisala hierarhilisust eri vähemusgruppidele on problemaatikale: „Samuti on õiguskantsler varem juhtinud tähelepanu varem kritiseerinud õiguskantsler, viidates selle vastuolule PS-iga.“). sellele, et võrdse kohtlemise seaduse kitsalt piiritletud kohaldamisala Algdokumentidest (seletuskirjas viite alusena nimetatud õiguskantsleri ning erinevate diskrimineerimistunnuste puhul ette nähtud erineva 09.05.2011 pöördumine sotsiaalministri poole, mille p-s 72 viidatakse ulatusega kaitse on Põhiseadusega vastuolus.“8 õiguskantsleri 19.06.2008 arvamusele võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (262 SE I) kohta) nähtub aga õiguskantsleri seisukoht teistsuguses Sellekohast kriitikat on tõstatatud nii Eesti Inimõiguste Keskuse kui ka sõnastuses (tema arvamuse lk-d 5 ja 11): „Võrdse kohtlemise seaduse erinevate vähemusühenduste poolt. eelnõu §-s 2 toodud piiratud loetelu valdkondadest, kus võrdse kohtlemise seadust kohaldatakse, samuti kohaldamisala eristamine Lisaks on Riigikohus eelnevalt korduvalt rõhutanud, et võrdse sõltuvalt diskrimineerimistunnustest võib olla vastuolus põhiseaduse § 12 kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika lõikest 1 koostoimes põhiseaduse §-dest 13 ja 14 tulenevate riigi jätkamist ega laiendamist.9 Seda soovitaksegi õigusakti muutmisega kohustustega tagada isikute kaitse ebavõrdse kohtlemise eest.“ kaasa tuua - parandada seni ebavõrdselt koheldud isikute olukorda ning tuua ühiskonnani mõistmine, et vaid nt seksuaalse sättumuse alusel Ühtlasi on õiguskantsler seda seisukohta esitades nimetanud nii 2008.a isikuid teenustelt kõrvale tõrjudes, on tegemist diskrimineerimisega arvamuses kui 2011.a pöördumises selgelt, et kõnealune teema vajab täiendavat analüüsi, täpsustades 2008.a arvamuses (lk 4), „et arvestada VõrdKS kohaldamisala ühtlustamisega kaob vastuolu PS-ga ning kõigi kõigi diskrimineerimistunnuste iseärasusi“. Õiguskantsler ise selles tunnuste alusel on isikutel tagatud võimalus saada võrdväärset küsimuses üksikasjalikku analüüsi läbi viinud ei ole. diskrimineerimisvastast õiguskaitset. Euroopa Liidu 2000.a direktiivides ja kehtiva VõrdKS sätetes Selgitame. sisalduvatel erisustel on mitmeid kaalukaid põhjendusi, mida kahjuks ei ole Eelnõu seletuskirjas analüüsitud. Peame silmas kehtivate erisuste 8 Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017. Muud ülesanded. Võrdne kohtlemine. Leitav võrgus: http://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2017/muud-ulesanded (26.01.2018). 9 Samas (PS komm), p 9, lahendis: RKHKo 06.05.2004, 3-3-1-19-04, p 18; 06.12.2004, 3-3-1-53-04, p 13; 29.05.2006, 3-3-1-23-06, p 12; 27.11.2006, 3-3-1-59-06, p 12. 24  seoseid põhiseaduse (PS) §-s 40 (südametunnistuse-, usu- ja Ka meie oleme seisukohal, et PS § 12 peab olema kooskõlas PS §-des mõttevabadus) ja §-s 41 (arvamuste ja veendumuste vabadus) sätestatud 40 ja 41 sätestatuga. Usuline veendumus ei vabasta isikuid vabadustega. Oleme seisukohal, et PS § 12 sisustamine, mis väljendub diskrimineerimise keelust. Oma veendumusi ja usupõhimõtteid saab antud juhul VõrdKS regulatsioonides, peab igal juhul olema kooskõlas järgida ka teisi isikuid diskrimineerimata. Seaduses nimetatud PS §-des 40 ja 41 sätestatuga, tagamaks nendes paragrahvides nimetatud tunnustega vähemusi (näiteks seksuaalvähemusi) ei tohi teistest vabaduste realiseerimise nii füüsiliste kui juriidiliste isikute poolt. halvemini kohelda. Riigikohus on korduvalt rõhutanud kohustust tõlgendada põhiõigusi sätestavaid norme laiendavalt ja eelistada kaitseala määratlemisel avaramat käsitlust, et tagada põhiõiguste lünkadeta kaitse (vt II ptk sissejuhatus). Seletuskirja on vastavas osas täiendatud. Selgitame. Ülaltoodut silmas pidades peame problemaatilisteks ning PS §-de 12, 40 ja 41 koostoimes küsitavateks Eelnõu § 1 punktides 1 ja 2 sisalduvaid Olukorras, kus kaks õigust on omavahel vastuolus, tuleb arvestada muudatusi, milledega kehtestatakse VõrdKS § 2 lg 1 uues redaktsioonis proportsionaalsuse põhimõtet. ja tunnistatakse § 2 lg 2 kehtetuks. Mõistlik ja asjakohane on põhjus juhul, kui see on mõõdukas. Vastavalt PS § 11 tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, VõrdKS kehtiv redaktsioon, eeskätt § 2 lg-tes 1 ja 2 sisalduv need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega diskrimineerimisaluste eristamine ning § 10, on siiani olnud usuvabaduse tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. tagamiseks piisavad. Kavandatavad muudatused (§ 2 lg 1 uued p-d 5 ja 6) sisaldavad aga enestes nõudeid, mis meie hinnangul Diskrimineerimine on see, kui isikut koheldakse põhjendamatult põhiseadusliku usuvabaduse tagamisega kooskõlas ei ole. ebavõrdselt (seletuskirja on vastavas osas täiendatud). Konkreetselt seondub see võimalike olukordadega, mis puudutavad diskrimineerimist seksuaalse sättumuse tõttu, aga ka usutunnistuse või Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt kaitsevad mõlemad § veendumuste tõttu. 40 ja § 41 nii religioosseid kui ka mittereligioosseid vaateid.10 Seega tuleb VõrdKS kohaldamisel arvestada nii usuliste veendumustega kui ka mitteusuliste veendumustega Mitmed usulised ühendused on väljendanud selgelt omi seisukohti, mis Selgitame. puudutavad inimeste seksuaalse sättumusega seotud küsimusi, ning kehtiv VõrdKS on võimaldanud usulistel ühendustel ja nende liikmetel 10 http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=45&p=40, punkt 4. 25  oma tegevuses nendest seisukohtadest lähtuda, ilma et seda oleks PS § 12 kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida ning EIÕK artikkel 9 käsitletud diskrimineerimisena. On ilmselge, et kristlikes koolides kaitseb ka mitteusklikke inimesi. Isikute erinevaks kohtlemiseks peab pakutav õpetus ja nende koolide töökorraldus, samuti nt usuliste olema objektiivne ja mõjuv põhjendus – vastasel korral on erinev ühenduse omandi kasutamise põhimõtted peavad saama lähtuda nendest kohtlemine diskrimineerimine. Eriti teravalt kritiseeris EIK olukorda seisukohtadest, mis on kooskõlas selle usulise ühenduse põhimõtetega seoses homoseksuaalidega, mainides et „EIK on pidevalt keeldunud (VõrdKS §-s 10 on kasutatud selle kohta mõistet „organisatsiooni üldine toetamast poliitikaid ja otsuseid, mis soodustavad heteroseksuaalse kõlbeline iseloom“). enamuse eelarvamusi homoseksuaalse vähemuse suhtes“ (seletuskirja on vastavas osas täiendatud). Kavandatavate muudatuste tulemusena puuduks aga usulisel ühendusel (sh kirikul, kogudusel, kloostril) või sellega seotud ühendusel, nagu ka Eelnõus käsitletakse avalikkusele pakutavaid teenuseid ja kaupu – st et ükskõik millisel tema liikmel, igasugune võimalus keelduda teenuse mitte igasugune tegevus ei ole alati piiranguga hõlmatud. Usuliste osutamisest või lepingu (sh üürilepingu) sõlmimisest, kui tema arvates veendumuste põrkumist igapäevaelus ei ole võimalik taandada nullini. oleks teenuse osutamisel või lepingu sõlmimisel niisugune tulemus, mis Nii võivad isikud viibida sama üüritava pinna asukoha ees tänaval, ei oleks kooskõlas organisatsiooni üldise kõlbelise iseloomuga (st selle elada kõrvalkorteris, nendega põrkutakse teadlikult või teadmata usulise ühenduse seisukohtadega/usutunnistusega). PS § 40 mõttes ei saa erinevate teenuste kontekstis. Esmalt ei olegi isikul kohustust teavitada niisuguse olukorra tekkimine olla kindlasti lubatav. Eelnõu seletuskirja avalikult oma veendumustest või orientatsioonist, kuid kui ta seda ka lk 18 on toodud näitena senisest praktikast, mis muudatuste vastuvõtmise teeb, ei mõjuta see avalike teenuste puhul lepinguesemega seotut. tulemusena muutuks diskrimineerimiseks, Eesti LGBT Ühingu raskused Usuühenduste liikmelisust jms eelnõuga ei piirata. keskuse tegevuseks ruumide leidmisel, kuna „mitu omanikku keeldusid pinda rentimast, kuuldes millise huvikaitse valdkonnaga ühing tegeleb“. Kumb vastassuunalistest õigustest jääb peale või kas riive on Oleme veendunud, et nii usulisel ühendusel, sellega seotud põhjendatud, saab adekvaatselt lahendada ainult proportsionaalsuse organisatsioonil kui ka usulise ühenduse liikmel peaks jätkuvalt säilima põhimõtet rakendades, kaaludes põrkuvaid põhiõigusi11 ja kaasneva õigus otsustada oma vara kasutamise ja kasutada andmise üle, lähtuvalt riive ulatust. Avalik teenus ei saa olla diskrimineeriv, olenemata nendest põhimõtetest ja tõekspidamistest, mis neil on. Vastasel korral omandivormist. Kinnisvara üürile andmine on äritehing ning kui tekib küsimus juba ka PS § 32 lõike 2 selgest riivest. Ei ole võimalik, et kinnisvara pakutakse avalikult, siis võivad kõik avaldada soovi selle nt usulisel ühendusel puuduks edaspidi võimalus keelduda oma üürimiseks (sh seksuaalvähemused). Kinnisvara üürile andmise puhul kinnisvara üürile andmisest isikutele või ühendustele, kes ilmselgelt on teenuse eesmärk saada üürnikult tasu. Inimeste seksuaalne sättumus, kasutavad seda kinnisvara selleks, et propageerida seisukohti, mis on risti usuline kuuluvus ja veendumused ei ole selle eesmärgiga seotud ning vastupidised selle usulise ühenduse seisukohtadega (see puudutab mitte sellist infot ei tohi ka nõuda. ainult ruumide üürimist seksuaalvähemuste huvikaitsega tegelevatele ühendustele, vaid ka nt äärmuslikele usu- või poliitilistele rühmitustele 11 PS komm, § 19, p 19. 26 või ateistide ühendustele). PS sätestab, et igaühel on õigus jääda truuks oma veendumustele. Ka KiKoS § 8 lg 2 sätestab, et keegi ei ole kohustatud andma andmeid oma Kavandatava VõrdKS § 2 lg 1 p 6 rakendamise ning samaaegselt usutunnistuse või kogudusse kuulumise kohta. Sama sätte lg 1 sätestab põhiseaduse §-de 40 ja 41 tagamise problemaatika võib seonduda teiste vastupidiselt eelnevale õigusele kohustuse, et igal isikul on küll õigus riikide näitel, kus samalaadsed küsimused on tekkinud, ka nt teenuste vabalt valida, tunnistada ja kuulutada oma usulisi veendumusi, kuid see osutamisega või kaupade müügiga, mis puudutavad samasooliste paaride ei tohi kahjustada sealjuures avalikku korda, tervist, kõlblust ega ka kooselu registreerimise või abiellumisega seotud üritusi (sellega seotud teiste inimeste õigusi ja vabadusi (seletuskirja on vastavas osas ruumide kasutada andmisel, pagari-, fotograafia- jt teenuste osutamisel täiendatud). jne), või hosteli- vms teenuse pakkumist. Palume mõista käesoleva arvamuse esitamist ja ülaltoodud problemaatika esiletoomist kindlasti mitte kui eesmärgistatud soovi kehtestada või säilitada niisugune regulatsioon, mis ilmtingimata peab võimaldama diskrimineerida isikuid nende seksuaalse sättumuse või veendumuste alusel. Loomulikult peab jääma usulisele ühendusele, organisatsioonile või isikule õigus otsustada need küsimused oma tõekspidamistest lähtudes ning inimeste väärikust austades. Küll aga on meie arvamuse eesmärk juhtida tähelepanu sellele, et küsimuste lahendamine Eelnõus pakutud viisil, millega kaob usulistel ühendustel ja selle liikmetel igasugune valikuvabadus langetada otsuseid nendes küsimustes, lähtudes „organisatsiooni üldisest kõlbelisest iseloomust“, kui kasutada VõrdKS senist formuleeringut (mis praegu on piiritletud küll vaid kutsenõuete temaatikaga), ja oma usutunnistusest, on vastuolus PS §-dega 40 ja 41. Juhime tähelepanu, et VõrdKS-s eneses sisaldub praegu § 10 näol Selgitame. lahendus, mis arvestab usuliste ühenduste ja teiste usutunnistusel või veendumustel põhinevate eetosega avalike või eraorganisatsioonide Riigi hindamisruum erinevaks kohtlemiseks sõltub asjaoludest, eripäraga. Riigikogu infosüsteemis oleva VõrdKS eelnõu seletuskirja lk- kõnealuse õiguse iseloomust ja kontekstist. Riik on antud näite puhul lt 7 nähtub selle sätte kohta järgmine: „Euroopa Liit on Amsterdami neutraalne ja ei sea lisapiiranguid tulevalt religioonist. lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 11 kirikute ja mitteusuliste organisatsioonide staatuse kohta selgelt tunnistanud, et ta austab 27 liikmesriikide siseriikliku õiguse kohaste kirikute ja usuühenduste või - Diskrimineerimise keeld kehtib juhul, kui teenus või kaup on suunatud koguduste staatust ega piira seda ning austab võrdselt ka filosoofiliste ja väljapoole usulist sfääri ja kui see ei seostu otseselt kiriku või koguduse mitteusuliste organisatsioonide staatust. Seda silmas pidades võivad talitustega. liikmesriigid säilitada või ette näha erisätted sellealaseks tegevuseks vajalike oluliste, põhjendatud ja õigustatud nõuete kohta.“ Samasugune selgitus oleks pädev ka antud juhul, kui VõrdKS kavandatava § 2 lg 1 p-de 5 ja 6 osas nähtaks, nii nagu see siiani on olnud ette nähtud kutsenõuete osas, § 10 lg-s 2 nimetatud organisatsioonide jaoks ette samalaadsed erisused. Omaette õiguslikud mehhanismid usuvabaduse tagamiseks tuleks Eelnõu koostamisel kindlasti ette näha ka üksikisikutele ja nendega seotud juriidilistele isikutele. Õigusruumis sisaldub veel vähemalt üks säte, mille eesmärgiks on Selgitame. võimaldada isikul keelduda teatud tegevusest, kui see on vastuolus tema veendumustega. Selleks on raseduse katkestamise ja steriliseerimise Viide raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse § 8 ei ole asja seaduse § 8, mille kohaselt „günekoloogi või muud tervishoiutöötajat ei ilmestamiseks asjakohane, kuna käsitleb olukorda, kus teenuse pakkuja saa kohustada rasedust katkestama ega raseduse katkestamise kohtleb kõiki võrdselt neile teenuse pakkumisest keeldudes. VõrdKS-e protseduurist osa võtma.“ Olgugi nende olukordade iseloom veidi erinev, eesmärk on välistada need olukorrad, kui teenuse pakkuja kohtleb saab seda ometi võtta ka antud juhul õiguslikuks eeskujuks, lähtudes teenuse saajat ühe või teise tunnuse alusel ebavõrdselt. samalaadsest eesmärgist tagada isiku õigus jääda kindlaks oma veendumustele. Palume meie märkuste ja ettepanekutega Eelnõu koostamisel arvestada, samuti lisada Eelnõu seletuskirja üksikasjalik analüüs PS §-des 40 ja 41 sätestatud vabaduste riigipoolse tagatuse kohta Eelnõus kavandatu jõustudes ning ülevaade teiste EL-i liikmesriikide sellekohaste regulatsioonide sisust ja mõjudest. Eesti Naisteühenduste Ümarlaud Oleme varasemates võrdse kohtlemise seaduse muutmise teemalistes Selgitame. aruteludes osaledes pidevalt tuletanud sotsiaalministeeriumile ja kiiret 28 seadusemuudatust nõudvatele lobigruppidele meelde vajadust teha enne Eelnõu mõju majandusele pole paraku võimalik ammendavalt ette näha muudatusettepaneku parlamenti saatmist põhjalik kulude analüüs ja ning umbkaudne oletuste alusel prognoosimine ei anna eelnõu mõju planeerida muudetud seaduse ellurakendamiseks vajalikud vahendid analüüsile midagi märkimisväärselt juurde. riigieelarve strateegiasse, et seadus ei jääks paljasõnaliseks deklaratsiooniks. Mõju ettevõtete kulutuste tasemele sõltub konkreetsetest asjaoludest. Seetõttu ei saa eelnõu tuua konkreetseid mõjusid, kuna rikkumised Eelnõu seletuskirjast loeme, et muudatus avaldaks vähest positiivset mõju võivad seisneda erinevates asjaoludes ja erinevate tunnuste suhtes või usutunnistuse ja veendumuste tõttu diskrimineeritud isikutele ja puudub vastav koosseis mõnel juhul üldse. vanemaealistele, olulist positiivset mõju aga LGBT inimestele ja puuetega inimestele. Eelkõige aga just viimase sihtgrupi jaoks reaalsete muudatuste saavutamiseks on hädavajalik leida seaduse nõuete täitmiseks ka rahaline kate. On selge, et haridusele, sotsiaalteenustele, tervishoiuteenustele ja kõigile teistele avalikkusele pakutavatele teenuste täieliku ligipääsetavuse tagamine kõigile erinevate puuetega inimestele nõuab märkimisväärseid ressursse. Seadusega uute kohustuste panemine riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja ettevõtjatele ilma igasuguse majandusliku eelanalüüsita on vastutustundetu ja ei lahenda probleemi. Sellisel kujul ei vasta eelnõu seletuskiri meie hinnangul ka Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetele. Kahjuks piirdub seletuskirjas seaduse rakendamiseks vajalike kulude loetelu ainult võrdõigusvoliniku kantselei täiendavate kulude väljatoomisega, puudub kõigi teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste kulude analüüs, st mõjude analüüs riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on puudulik. Samuti ei analüüsita seletuskirjas mõjusid majandusele ja regionaalarengule, mis täiendavate nõuete lisandumisega erinevaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele võivad meie arvates olla märkimisväärsed. 29 Eesti Naisteühenduste Ümarlaud soovib, et võrdse kohtlemise seaduse muutmine tooks kaasa reaalse diskrimineerimise vähenemise erinevate sihtgruppide jaoks ja ei tähendaks järjekordse deklaratiivse seaduse vastuvõtmist Eesti rahvusvahelise maine tõstmiseks. Seetõttu soovitame sotsiaalministeeriumil teha enne eelnõu Riigikogule saatmist põhjalik kulude analüüs ja lisada see seletuskirjale. SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks Eelnõu kujutab endast tõsist ohtu usu-, veendumuste- ja Selgitame. südametunnistuse vabadusele Peamiseks eelnõuga seonduvaks probleemiks on asjaolu, et kavandatavad Diskrimineerimise keeld on sätestatud PS § 12. Antud eelnõu muudatused kujutavad endast reaalset ja tõsist ohtu usu-, veendumuste- kohaldamisala laiendamine ei tähenda diskrimineerimise keelu ja südametunnistuse vabadusele ning on suure tõenäosusega vastuolus sätestamist (see keeld on juba PS sätestatud), vaid muudatus võimaldab sihtgruppi kuuluvatel inimestel õiguskaitse saamiseks voliniku poole nimetatud õigusi tagavate põhiseaduse ning Euroopa inimõiguste pöörduda, kui nad tunnevad end diskrimineerituna. konventsiooni sätetega. Kahetsusväärselt on eelnõu seletuskirjas kõnealust probleemi täielikult eiratud, mistõttu pole mõjuanalüüsis pööratud sellele vähimatki tähelepanu. Vastupidi, eelnõu seletuskirja leheküljel 12 kirjutatust jääb mulje, nagu puuduks kavandataval seadusemuudatusel kolmandate isikute õigustele ja vabadustele üleüldse igasugune mõju – mingit vastavasisulist mõjuanalüüsi seletuskirjas ei ole. Eelnõu seletuskiri peab vältimatult sisaldama mõjuanalüüsi eelnõu mõju kohta teistele põhivabadustele, eelkõige südametunnistuse-, usu- ja veendumustevabadusele. Vaadates seletuskirja praegusel kujul, jääb mulje, et selle koostajad on kas ebakompetentsed ning pole seetõttu reaalsete probleemidega kursis ega oska neid näha või on seletuskirjas kõige olulisemad ja sellisena erilist tähelepanu väärivad probleemid sihilikult maha vaikitud, nagu neid ei eksisteerikski või nagu neil puuduks 30 tähtsus. Järgnevalt põhjendame seda seisukohta lähemalt. … Elementaarne õiguslik põhimõte näeb ette, et põhiseaduses sätestatud põhiõigusi ja –vabadusi tuleb tõlgendada kogumis ehk koostoimes, sest põhiõigused ja –vabadused moodustavad süsteemi, millest lahutatuna võib üksikute õiguste ja vabaduste lahtimõtestamine viia põhiseaduse ja ka konkreetsete normide mõtet eirava või seda moonutava tulemuseni. Just seda on eelnõu puhul selgesti näha: eelnõu väljatöötajad on lähtunud eesmärgist laiendada võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtte rakendamisala, aga pole seda tehes arvestanud teiste, võrdse kohtlemise põhimõtte laiendamisega põrkuvate oluliste põhiseadusega VõrdKS sätestab mitmeid erisusi, lubades kaalutlusotsuse korral näha tagatud õiguste ja vabaduste ning nendest tulenevate nõuetega. Lühidalt ette võimaliku kaalumisruumi proportsionaalsuse hindamiseks. Nii on öeldes näeb põhiseaduse § 12 lg 1 tõepoolest ette võrdõiguslikkuse näiteks usuvabaduse piiramist - eelkõige selle väljendamist peakatete põhimõtte ja diskrimineerimise keelu, ent neid põhimõtteid sisustades näol, kohtud käsitlenud korduvalt. tuleb silmas pidada ka põhiseaduse §-dest 40 ja 41 tulenevaid nõudeid, mis näevad ette vastavalt südametunnistuse-, usu- ja mõttevabaduse ning veendumustevabaduse. Peamine probleem seondub eelnõu § 1 lõikega 1, millega soovitakse KarS vastav säte on kehtivas õiguses ja käesoleva eelnõuga seotud – laiendada diskrimineerimise keeldu nii, et diskrimineerimine tegemist ei ole väärteomenetluse muudatustega. Nii nagu kehtiv KarS sotsiaalteenuste saamisel, hariduses ning avalikkusele pakutavate § 152 puhul tuleb hinnata, kas vastav koosseis on täidetud, tuleb seda kaupade ja teenuste osas, sealhulgas eluaseme saamisel, oleks keelatud teha ka edaspidi. mitte ainult senisel kolmel alusel – (1) rahvus (etniline kuuluvus), (2) rass ja (3) nahavärvus -, vaid ka (4) vanuse, (5) puude, (6) usutunnistuse ja veendumuste ning (7) nn seksuaalse sättumuse alusel (mis kehtiva VõrdKS-i kohaselt on keelatud diskrimineerimise alusteks vaid 31 töövaldkonnas ja kutseõppes). Ministeerium ei saa sellekohase väitega nõustuda. Arutelud ühiskonnas on näidanud, et mitte kõik usuühendused ei ole seda meelt. Samas ei VõrdKS-iga määratletud diskrimineerimise keelu kohaldumisala saagi pelgalt sellest asjaolust lähtuda, kaaluda tuleb erinevate inimeste niisugune laiendamine riivab otseselt paljude kristlaste, islamiusuliste, õigusi - sh vähemuste õigust jääda samuti kindlaks endi arvamustele, juutide ja teiste konservatiivsete hoiakutega inimeste usu-, veendumuste- veendumustele. ja südametunnistuse vabadust, luues olukorra, kus osalemine ühisko ndlikes suhetes kooskõlas kõlbeliste tõekspidamistega võib karistusseadustiku §-i 152 (võrdõiguslikkuse rikkumine) kohaselt tuua kaasa väärteokaristuse rahatrahvi vormis (kuni 300 trahviühikut ehk praeguse trahviühikute määra kohaselt kuni 1200 eurot) või koguni Eelnõu ei sea piiranguid arvamusvabadustele juhul, kui tegemiste ei ole kuriteokaristuse kuni üheaastase vangistuse näol. Eriliselt terav on see avalikult pakutava kauba või teenusega. Seega ei puuduta see kirikute probleem nn seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keelu või teiste taoliste usuühenduste sakraalseid toiminguid. laiendamisega avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sh eluaseme saamise osas. Samasugune regulatsioon on mitmetes lääneriikides tekitanud olukorra, mis riivab väga tõsiselt taoliste inimeste kõlbelisi tõekspidamisi, kes ei kiida homoseksuaalseid suhteid usulistel või kõlbelistel põhjustel heaks. Seejuures on asjakohane meenutada, et homoseksuaalseid suhteid peavad ebanormaalseks mitte ainult juudi- ja moslemiusulised, vaid ka kõik suuremad usuühendused Eestis… … Pidades silmas, et viimase rahvaloenduse andmetele tuginedes kuulub Eesti Kirikute Nõukogu liikmesühendustesse ühtekokku ligi 30% 15- aastastest ja vanematest Eestis elavatest inimestest, käib jutt olulise osa ühiskonnaliikmete moraalsetest veendumustest. Sama seisukohta kinnitas ka 2014. aastal TNS Emori poolt läbiviidud arvamusküsitlus, mille tulemuste kohaselt peab koguni 55% Eesti 15-aastastest ja vanematest elanikest homoseksuaalseid suhteid täiesti ebamoraalseks või 32 pigem ebamoraalseks, samal ajal kui täiesti või pigem moraalseks peab neid vaid 35% elanikkonnast. See omakorda näitab mitte ainult seda, et homoseksuaalseid suhteid peab ebamoraalseks valdav osa Eesti elanikkonnast, vaid ka seda, et selliste suhete moraalne hukkamõist ei piirdu kaugeltki ainult kristlaskonna ning islami- ja juudiusulistega. Eelneva taustal on selgusetu, miks on eelnõu koostajad jätnud eelnõu mõjusid hinnates tähelepanuta kavandatavate seadusemuudatuste konflikti homoseksuaalseid suhteid ebamoraalseks pidavate inimeste südametunnistuse-, usu- ja mõttevabaduse ning veendumustevabadusega. Kõnealuse vastuolu tähelepanuta jätmine on seda kohatum, et mitmete lääneriikide kogemusest on teada nii palju juhtumeid, kus seesugune võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise õigusliku regulatsiooni laiendamine on toonud kaasa väga tõsiseid põhiõiguste riiveid…. … Ei Euroopa Liidu õigusest ega ka põhiseadusest ei tulene kohustust Selgitame. eelnõu vastuvõtmiseks praegusel kujul Põhiõigused on Euroopa Liidus laiemalt kaitstud, kui direktiivides sätestatu. Euroopa Liidu üldpõhimõtted on sätestatud Euroopa Liidu Lisaks eelnevale väärib tähelepanu, et eelnõu koostajad on läinud nn aluslepingute, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja Euroopa inimõiguste võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtete rakendamisala ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Vastavalt Euroopa Liidu laiendamise püüdluses oluliselt kaugemale kui seda nõuab Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versiooni artikkel 2-le: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, õigus. Nagu on sedastatud ka eelnõu seletuskirja lehekülgedel 3-4, ei võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka nõua Euroopa Liidu direktiivid 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ, et kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikidele ühised diskrimineerimise keeld oleks kõigi eelnõus nimetatud tunnuste poolest väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, ühetaoline, nõnda nagu eelnõu seda ette näeb. Põhimõttelise tähtsusega mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja on seetõttu ka seadusandja tähelepanu ühemõtteline juhtimine tõsiasjale, meeste võrdõiguslikkus.“ Samuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta et Euroopa Liidu õigusest ei tulene kohustust VõrdKS-i reguleerimisala sisaldab valdkondlikult piiramata diskrimineerimiskeeldu. 33 laiendada viisil, mis sätestaks kõikide eelnõus nimetatud tunnuste osas ühetaolise reguleerimiseala. Teatud juhtudel on riikidel erineva kohtlemise kohustus siis, kui võrdne kohtlemine iseenesest tooks kaasa isikute ebavõrdsuse. Ka KiKoS § 8 Mis puutub aga eelnõu seletuskirjas eelnõu reguleerimisala laiendamise lg 2 sätestab, et keegi ei ole kohustatud andma andmeid oma põhjendusena esile toodud õiguskantsler Indrek Tederi seisukohta, nagu usutunnistuse või kogudusse kuulumise kohta, välja arvatud võiks põhiseadusega olla vastuolus olukord, kus VõrdKS tagab osadel kriminaalmenetluse käigus kahtlustatav, süüdistatav, kohtualune ja kannatanu. Sama sätte lg 1 sätestab vastupidiselt eelnevale õigusele alustel diskrimineerimise keelu ulatuslikumalt kui teistel alustel, tuleb kohustuse, et igal isikul on küll õigus vabalt valida, tunnistada ja suhtuda tõsiste reservatsioonidega. kuulutada oma usulisi veendumusi, kuid see ei tohi kahjustada sealjuures avalikku korda, tervist, kõlblust ega ka teiste inimeste õigusi Esiteks, kui tõlgendada põhiseadust viisil, et absoluutselt kõigil alustel (st ja vabadusi. nii põhiseaduses nimetatud alustel kui ka kõigil muudel, põhiseaduses otseselt nimetamata alustel) peaks diskrimineerimise keeld olema tagatud Ühelt poolt kuulub usuvabadus inimese sisemisse sfääri, see tähendab, täpselt võrdses ulatuses, siis on tähelepanuväärne, et eelnõuga ei et tegemist on vabadusega uskuda, mitte uskuda või usku vahetada – kaotataks ära olukorda, kus osade tunnuste alusel on diskrimineerimise seda eelnõuga ei piirata. Teiselt poolt tähendab usuvabadus vabadust keeld tagatud laiemalt kui teiste alusel, sest eelnõu puudutab vaid seitset oma usku väljendada. Seda võib teha väga erinevat moodi, kuna usku keelatud diskrimineerimise alust – rahvus (etniline kuuluvus), rass, võib väljendada üksi või koos teistega, eraviisiliselt või avalikult, kultuse, õpetamise, tavade või kombetalituste sooritamisega. Vabadus nahavärvus, usutunnistus või veendumused, puue, vanus ja nn seksuaalne usku väljendada seevastu ei ole absoluutne. Nimetatud vabadus ei sättmus-, samal ajal kui põhiseaduse §-s 12 on keelatud kaitse ükskõik millist tegu, mida põhjendatakse usu või veendumusega diskrimineerimise aluste loetelu lahtine ning seega oluliselt laiem. või mida need on innustanud ning see ei taga alati õigust käituda nii, nagu usuline veendumus ette näeb. Teiseks on aga tõlgendus, mille kohaselt peab diskrimineerimise keeld olema täpselt võrdse ulatusega kõigil alustel, iseenesest väär ning viiks Diskrimineerimise keelu laiendamisel ka täna katmata tunnuste alusel rakendades absurdsete järeldusteni, sest diskrimineerimise alused on avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste näol tagab tulevikus reaalselt ja põhjendatult erinevad ning seda asjaolu peab olukorra, mis tõstab ühiskonna teadlikkust ja lükkab ümber diskrimineerimise keelu ulatuse määratlemisel olema võimalik arvesse põhjendamatud eelarvamused, mille tõttu jäävad isikud ilma nt teenustest. Eluaseme olulisust märgib ka selle eraldi mainimine võtta, pidades silmas, et diskrimineerimine on põhjendamatu ebavõrdne kehtivas VõrdKS-s (§ 2 lg 1 kohaldamisalad), kui ka erinevad kohtlemine – see, milline ebavõrdne kohtlemine on põhjendatud ja kohtulahendid teiste riikide kohtupraktikas. Just seetõttu on asunud ka milline põhjendamatu, sõltub muu hulgas ka eristuse tunnusest ehk Euroopa Liit tähelepanu pöörama kohaldamisalade ebavõrdsusele ning alusest, just nagu ka kontekstist, kus eristus tehakse, ning eesmärgist, 34 millest lähtudes eristus tehakse. Selle tõlgenduse põhjendatust kinnitab sellega kaasnevale problemaatikale (seletuskirja on vastavas osas muu hulgas asjaolu, et ka Euroopa Liidu õiguses on diskrimineerimise täiendatud). keelu miinimumstandardid tagatud erinevate tunnuste lõikes erineva Senine kohaldamisalade katmata jätmine on näidanud selgelt senise ulatusega ning selles pole nähtud vastuolu Euroopa Liidu enda õiguses regulatsiooni vajaka jäämist ning mille poole liikmesriigid püüdlevad. tagatud võrdse kohtlemise üldpõhimõttega. Ilma kohaldamisalade ühtlustamiseta jäetakse isikute ring erinevalt VõrdKS-s nimetatud eesmärkidest, teatud osas kaitseta. Seaduses Seega ei saa pidada põhjendatuks eelnõu seletuskirjas (lk 4) väidetut, et nimetatud tunnuste alusel tuleks voliniku menetlus ühtlustada. Läbi „lähtuvalt riigisisesest regulatsioonist ning põhimõttest, et põhiõigused voliniku laiendatud pädevuse soovitakse tõsta ühiskonna teadlikkust peavad olema tagatud ühesuguselt, on tarvis muuta olemasolevat diskrimineerimisjuhtumite ärahoidmiseks, parandada täna VõrdKS-i reguleerimisala ning kohaldada VõrdKS-i sätteid reguleerimata tunnuste ja kohaldamisalade osas võimalust pöörduda direktiividega võrreldes kaugeleulatuvamalt.“ Vastupidi: eelnõu pädeva organi poole nõu ja abi saamiseks. Kohaldamisalade vastuvõtmine praegusel kujul tooks kaasa põhiõiguste moonutamise ja ühtlustamata jätmisel on vastupidine mõju – seadus annab vale piiramise, mitte nende ühesuguse tagamise. indikatsiooni, justkui VõrdKS-s § 2 lõikes 2 nimetatud tunnuste alusel ei peagi võrdse kohtlemise põhimõtet järgima. Eelnõu muutmise ettepanek Mittearvestatud. Selgitame. Nagu eelnevalt selgitatud, puudub meie hinnangul ühiskondlik vajadus Avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste osutamisel tuleb arvestada VõrdKS-i muutmiseks ning selle reguleerimisala laiendamiseks. Seadus seda, et „avalikkus“ hõlmab kõiki (sh seksuaalvähemusi). vastab praegusel kujul (vähemalt reguleerimisala ulatuse osas) Euroopa Liidu direktiividega kehtestatud miinimumnõuetele ning kaalukaid Võrdse kohtlemise idee kannab endas ka ühiskonna vajadusi ja on üks olulisi põhimõtteid ka kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamiseks. argumente regulatsiooni laiendamiseks ei ole. Lisaks ei taga see alati õigust käituda nii, nagu usuline veendumus Eriti tungivalt oleme aga vastu VõrdKS-i reguleerimisala laiendamisele ette näeb. Vabadust kuulutada oma usku või veendumusi võib piirata seadusega kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik nii, et avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste osutamisel oleks ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra, tervise või kõlbluse või erisuste tegemine keelatud nö seksuaalse sättumuse alusel. Erinevalt kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks (vt ka eelnevaid selgitusi). teistest eelnõus mainitud keelatud diskrimineerimise alustest ei kujuta nn seksuaalne sättumus endast objektiivset, st inimese tahtest sõltumatut ja muutumatut seisundit. Keegi ei saa otsustada oma nahavärvi, rassi, rahvuse, vanuse, puude ega soo üle, küll aga saab iga inimene suunata ja 35 ohjata oma seksuaalseid himusid ja kalduvusi. Teaduslikult küll puudub igasugune alus väitele, nagu oleks nn seksuaalne sättumus (viimati veel homoseksuaalse eluviisi tähenduses) sarnaselt rassile objektiivne ja muutumatu isikuomadus. Vastupidi, viimasel ajal räägitakse (eriti just nn LGBT-meelsusega väljaannetes) nn sooideoloogiast lähtudes üha enam sellest, et inimese seksuaalne enesemääratlus on fluidum ehk ajas muutuv ning sellisena kõike muud kui väljaspool subjekti tahteotsust seisev objektiivne antus. Samuti on loendamatu hulk näiteid inimestest, kes on teatud ajahetkel määratlenud end nt homoseksuaalina, ent on hiljem vastavast eluviisist loobunud. Just see, et mitte keegi ei ole määratud käituma oma tahtest sõltumatult homoseksuaalselt, on ka põhjus, mis võimaldab homoseksuaalseid suhteid pidada ebanormaalseks – erinevalt näiteks sellest, milline on kellegi vanus või nahavärv, saab igaüks otsustada, millistesse suhetesse astuda ja millistesse mitte, ning mõistuse ja vaba tahte rakendusena on sellised otsused kas moraalsed või ebamoraalsed. Kellelgi pole küll õigust sekkuda teiste inimeste eraellu, ent antud küsimuses käib jutt avalikult demonstreeritud eluviisist ja suhetest, millele nõutakse riiklike karistuste ähvardusel teistelt inimestelt käitumuslikku (st aktiivsetes tegudes väljendatud) heakskiitu ja toetust. Nõnda on plaan võrdsustada nn seksuaalne sättumus teiste keelatud diskrimineerimise alustega mõistusevastane ja väär ning tingib paratamatult olukorra, mis võimaldab hakata inimesi nende usuliste ja kõlbeliste tõekspidamiste pärast represseerima, nagu mitmetes lääneriikides ongi seda homoaktivistide ja nende huve esindavate organisatsioonide eestvedamisel aktiivselt tehtud. Sellise olukorra kujunemist on võimalik ette näha ja vältida ning seda tuleks ka vaba 36 ühiskonna ideaalide kaitsmise huvides teha. Kokkuvõtteks Selgitame. Lisaks eelnevalt mainitule peab tõdema, et eelnõu seletuskiri on ka muus Seletuskirjas on püütud kajastada olukorda läbi teatud näidete – osas primitiivne ja pealiskaudne, jättes palju olulisi küsimusi seletuskiri ei ole kõikehõlmav ja kindlasti ei suuda kajastada iga tähelepanuta või käsitledes neid lubamatult pinnapealselt. Näiteks jääb juhtumit. Avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste kontekstis tuleb eelnõu seletuskirja punktist 6.1. mulje, et vaadeldes küsimust tagada võrdne kohtlemine. Nii ei ole usk või veendumused asjakohased juhul, kui isiku tegevus on suunatud tulu saamisele ja väljapoole usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimisest, on peetud isiklikku sfääri (vt lisaks ka eelnevaid selgitusi). silmas vaid potentsiaalset moslemite diskrimineerimist eeldatavalt suureneva islamiimmigratsiooni kontekstis, jättes täielikult tähelepanuta fakti, et Eesti ülekaalukalt suurim religioosne grupp on kristlased, kelle suhtes ei ole kuidagi paikapidav väide, nagu langeks usutunnistus või veendumus suuresti kokku inimeste rahvuse või päritolumaaga. Ka seletuskirja lk-1 13 esitatud väide, et „sarnaselt rahvusele on pigem eluasemeturg (eelkõige üüriturg) kohaks, kus teatud usutunnistuse või veendumustega inimestele keeldutakse teenust osutamast“, näib viitavat konkreetselt just islamiusuliste huvide tagamise eesmärgile (pole kuulda, et kristlastel oleks Eestis oma usuliste veendumuste tõttu raskusi korteri rentimisega), mille hinnaks on jällegi olukord, kus inimesed, kes ei soovi oma religioossete veendumuste tõttu oma korterit moslemiimmigrantidele rentida, saavad olema karistuste ähvardusel sunnitud seda tegema. Pidades silmas, et eelnõu puudutab otseselt ja mitmes mõttes kristlaste õigusi ja vabadusi, on arusaamatu, miks ei ole eelnõu koostamisse kaasatud kristlikke usuühendusi ega ka neid koondavat Eesti Kirikute 37 Nõukogu. Oleks tungivalt soovitav ja vajalik, et eelnõu edasisse menetlemisse kaasataks ka kristlaste, islami- ja juudiusuliste ning teiste konservatiivsete hoiakutega inimeste huve esindavad ühendused, th nii Eesti Kirikute Nõukogu kui ka SAPTK. Kokkuvõttes leiame, et VõrdKS eelnõu kätkeb mitmeid äärmiselt tõsiseid probleeme, mille ignoreerimine sillutab teed ühiskondliku vabaduse allasurumisele ning vasakliberaalse ideoloogilise diktatuuri kehtestamisele. Juba 2014. aastal, kui alustasime kampaaniat „Kaitskem üheskoos perekonda!“, hoiatasime, et kooseluseaduse läbisurumine on osaks laiemast homoideoloogia kehtestamise eesmärgist, mille osaks saab olema ka usu-, veendumuste- ja südametunnistuse vabaduse jõuline ahistamine. Toona kirjutasime: „Kodumajutuse pidajaile, kes ei nõustu rentima tuba homoseksuaalidele, määratakse rahalised karistused ning nad võivad kaotada majutusteenuse osutamise õiguse.“ Nüüd näeme, et vastavalt eelnõuga kavandatavatele regulatsioonile ongi toona osutatud ohud realiseerumas ning et homoideoloogia ühiskonnale pealesurumine toimub tõesti ühiskonna enamuse põhiõiguste ja –vabaduste arvelt. Oluline on korrata sedagi, et kuigi usu- ja veendumustevabadus ei ole absoluutne õigus ning seda võib muudest oluliste hüvede nimel piirata, peavad piirangud igal juhul olema proportsionaalsed. Antud juhul on kavandatavate piirangute proportsionaalsus vägagi kaheldav, pidades silmas, et jutt käib mitte teatud aktiivse käitumise keelamisest, vaid soovist karistada inimesi tegevusetuse ehk selle eest, kui nad ei nõustu täitma avaliku võimu poolt pealesunnitud viisil, olgugi, et tegevusetusega ei tehtaks kellelegi kahju. Nagu juba öeldud, puudub eelnõust absoluutne põhiõiguste kaalumise analüüs, ilma milleta on niisuguse eelnõu seletuskiri täiesti kõlbmatu. 38 Loodame, et meiepoolsed seisukohad aitavad osutatud probleeme teadvustada, ennetada ja ületada ning jõuda sellise õigusliku regulatsioonini, mis tagab austuse põhiseadusega ette nähtud usu- ja veendumustevabaduse ning südametunnistusevabaduse vastu. Eesti Vabariik ei tohiks kujuneda ideoloogiliseks diktatuuriks, vaid peaks jääma kohaks, kus inimestel on võimalik ühiskonnas osaleda ilma, et neid sunnitaks tsiviilõiguslikes suhetes riiklike karistuste ähvardusel käitumisele, mida nende südametunnistus ei saa heaks kiita. 39  EELNÕU 15.11.2021 Võrdse kohtlemise seaduse muutmise seadus § 1. Võrdse kohtlemise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Isikute diskrimineerimine käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuste alusel on keelatud: 1) töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale pääsemise tingimuste, sealhulgas värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel ning edutamisel; 2) töölepingu või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel, ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töölepingu või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel ja ametist vabastamisel; 3) töötajate või tööandjate ühingusse, sealhulgas kutseühendusse, kuulumisel ja sellise organisatsiooni poolt hüvitiste andmisel; 4) sotsiaalkaitses, sealhulgas sotsiaalkindlustuses ja tervishoius, ning sotsiaalvaldkonnas soodustuste saamisel; 5) hariduse, sealhulgas kutsehariduse omandamisel; 6) avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuse võimaldamisel.”; 2) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) eeliste andmist raseduse või sünnituse tõttu ning alaealise, osalise või puuduva töövõimega isiku või töövõimetuspensionäri eest hoolitsemise tõttu.“; 4) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) eeliste andmist puudega töötajale, sealhulgas puudest tulenevatele erivajadustele vastava töökeskkonna loomist.“; 5) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Meetmed puudega inimeste õiguste ja vabaduste tagamiseks (1) Diskrimineerimiseks ei peeta eeliste andmist puudega inimesele, sealhulgas puudest tulenevatele erivajadustele vastava keskkonna loomist. 1 (2) Selleks et tagada puudega inimestele õiguste ja vabaduste teostamine või kasutamine teistega võrdsetel alustel, peab käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud keelu täitmise eest vastutav isik võtma asjakohased ja konkreetsel juhul vajalikud meetmed. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet kohaldatakse ulatuses, mis ei põhjusta ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Kulu ebaproportsionaalsuse hindamisel arvestatakse eelkõige meetme rakendamiseks kasutatavaid finantseerimise allikaid, kohustatud isiku majandustegevuse ulatust ja meetme rakendamisest tulenevat tõenäolist kasu puudega inimestele.“; § 2. Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 2023. aasta 1. juulil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021. a. Algatab Vabariigi Valitsus 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) 2  Justiitsministeerium Meie 22.11.2021 nr 1.2-2/146-1 Haridus- ja Teadusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Siseministeerium Rahandusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ministeeriumidele võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Sellesisuline eelnõu on läbinud kooskõlastusringid ja arutelud 2019. aastaks (toimiku nr 17-0909, kaasamine algatati 2017). Kuna eelnõus ei ole sisulisi muudatusi tehtud, palun kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: Eelnõu november 2021 Seletuskiri november 2021 Kooskõlastustabel Kaisa Knight 6269 139 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse võrdse kohtlemise seadust (VõrdKS). Eesti Vabariigis on keelatud igasugune diskrimineerimine põhiseaduse (PS) tasandil (PS § 12). VõrdKS võeti vastu 2008. aastal eesmärgiga võimaldada kaitsta inimeste põhiõigust mitte olla diskrimineeritud rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Seaduses nimetatud diskrimineerimise tunnuste loetelu ning kohaldamisala tulenevad eelkõige Euroopa Liidu direktiividest 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ. VõrdKS-i muutmisel on peamine eesmärk muuta VõrdKS-i kohaldamisala selliselt, et kaitse diskrimineerimise eest laieneks kõigile § 1 lõikes 1 toodud gruppidele ühesuguselt. Seaduse § 2 lõige 3 jääb kehtima muutmata kujul, sätestades õigusselguse huvides, et käesolev seadus ei välista nõuete esitamist töösuhetes ka seaduses nimetamata diskrimineerimisaluste puhul, mis lähtuvad põhiseaduse §-s 12 loetletud või muudest tunnustest, mida käesolev seadus ei reguleeri.1 Seadusemuudatuse jõustumisel saab neli vähemusgruppi pöörduda Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku (võrdõigusvoliniku) poole kolmes uues valdkonnas. Muudatuse eesmärk lähtub soovist tagada efektiivne kaitse diskrimineerimise eest olenemata isiku rahvusest (etnilisest kuuluvusest), rassist, nahavärvusest, usutunnistusest või veendumusest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest võrdselt. Muudatus laiendab võrdõigusvoliniku pädevust, tagades parema õiguskaitse diskrimineerimisjuhtumite korral abi saamiseks. Eelnõu on läbinud kooskõlastusringid (vt kooskõlastustabel Lisa 1). Arvestades saabunud märkuseid, on algselt kavandatud eelnõust osa muudatusi välja jäetud (nt võrdõigusvoliniku institutsiooni puudutavad sätted). Samuti on algselt kavandatud eelnõust välja jäetud õiguskantsleri pädevusi puudutavad sätted, mis lahendati 2019. a jõustunud õiguskantsleri seaduse täiendamise seadusega, mille järgi õiguskantsler täidab tulenevalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõikest 2 konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid.2 Käesolev eelnõu puudutab niisiis vaid seaduse kohaldamisala laiendamist ja paari normitehnilist või täpsustavat muudatust (sealhulgas puudega inimeste õiguste ja vabaduste tagamise meetmeid, seoses jõustuva direktiiviga). Käesolev eelnõu käsitleb ja lahendab kriitilised õiguskaitsega seotud probleemid. Selleks, et tõhustada veelgi põhiõiguste kaitset ning diskrimineerimise vältimist koostab Sotsiaalministeerium 2022. aastal eelnõu väljatöötamiskavatsuse, milles käsitletakse ja analüüsitakse muuhulgas soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse võimalikku ühendamise vajadust. Väljatöötamiskavatsuse pinnalt otsustatakse sobiva ja vajaliku õigusliku lahenduse kasuks ja töötatakse välja eelnõu. 1 Võrdse kohtlemise seaduse 384 SE seletuskiri, 2008.a (eelnõu § 2, lk 4). Leitav Riigikogu kodulehelt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cc5e0cc0-2620-3f44-e381- 071e238b4195/V%C3%B5rdse%20kohtlemise%20seadus. 2 Õiguskantsleri seaduse täiendamise seadus 609 SE, Leitav Riigikogu kodulehelt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4237fa2b-6971-48c5-ad1c-e4c925cd6e3d. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduseelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna võrdse kohtlemise poliitika juht Kaisa Knight ([email protected], 626 9139), endine võrdse kohtlemise poliitika juht Agnes Einman (agnes.einman@sm,ee, 626 9181), võrdse kohtlemise nõunik Olga Sõtnik ([email protected], 626 9199), soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Käthlin Sander ([email protected], 626 9252), endised nõunikud Agni Aav, Helen Sööl ja Helena Pall, hoolekandeosakonna nõunik Gerli Aavik-Märtmaa ([email protected], 626 9818) ja endised nõunikud Raimo Saadi ja Heidi Koolmeister ning analüüsi ja statistika osakonna nõunikud Age Viira ([email protected], 626 9141) ja Marion Rummo ([email protected] 626 9712) ning analüüsi ja statistika osakonna endised nõunikud Marre Karu ja Kristiina Kukk. Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Nele Nisu ([email protected], 626 9338) ning endised nõunikud Kärt Põder ja Viivika Sirelpu. 1.3. Märkused Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälteenamus. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses,3 kuna eelnõu ei puuduta otseselt andmetöötlust (kogutavaid andmeid, töötlemise viisi vms). 2. Seaduse eesmärk VõrdKS-i eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Eestis kehtib üldine diskrimineerimiskeeld lähtuvalt PS §-st 12, mis keelab igasuguse diskrimineerimise. VõrdKS eriseadusena konkretiseerib isikute õigused ja osapoolte kohustused ning annab valdkonna regulatsioonis asjakohastele mõistetele täpsema sisu, mis aitab kaasa õigusselguse põhimõtte tagamisele, arvestades seda, et PS-is on sõnastatud vaid üldine võrdse kohtlemise põhimõte. Samuti sätestab VõrdKS teatud erineva kohtlemise juhud, mida ei peeta diskrimineerimiseks (nn positiivsed meetmed).4 Seadusemuudatus on osutunud praktikas vajalikuks, et tagada parem õigusselgus, põhiõiguste efektiivne kaitse ja vähemusgruppide võrdsed võimalused õiguskaitse saamisel. Kuna kehtiv VõrdKS keelab diskrimineerimise muudel tunnustel kui rahvus (etniline kuuluvus), rass ja nahavärvus vaid töövaldkonnas ja kutseõppes, on õigusaktides loodud erinevatele vähemustele õiguskaitse saamisel hierarhia. Arvesse tuleb aga võtta, et just puude5 ja seksuaalse sättumuse6 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0679 (30.04.2021). 4 Nt VõrdKS § 9 lõige 3. 5 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE (2016). Kellel on Eestis hea, kellel parem? Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel. 6 Takács, J. (2006). Social exclusion of young lesbian, gay, bisexual and transgender (LGBT) people in Europe. ILGA-Europe & IGLYO. 2 alusel toimub suur osa potentsiaalseid diskrimineerimisjuhtumeid väljaspool töösfääri ning just need vähemused võivad olla enam tundlikud ning mõjutatavad ja mõjutatud hariduse ning avalikult pakutavate kaupade ja teenuste kättesaadavusest. Eelnõu ajendiks on asjaolu, et ka õiguskantsler on eelnevalt juhtinud tähelepanu vastava seadusemuudatuse vajalikkusele. Õiguskantsler on märkinud, et VõrdKS-i kohaldamisala eristamine sõltuvalt diskrimineerimistunnustest võib olla PS-iga vastuolus ning on soovitanud muuta seaduse kohaldamisala nii, et diskrimineerimine oleks laiemalt keelatud kõigi tunnuste alusel samades valdkondades.7 Selleks, et tagada isikute tõhus kaitse diskrimineerimise vastu ja tagada võrdsed võimalused õiguskaitse saamisel, on vajalik laiendada VõrdKS-i kohaldamisala. Enne eelnõu ettevalmistamist koostati VõrdKS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK)8, mis edastati kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele ning kommenteerimiseks Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantseleile, Õiguskantsleri Kantseleile, SA Inimõiguste Keskusele, Eesti Naisteühenduste Ümarlauale, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti LGBT Ühingule9, Eesti Noorteühenduste Liidule, Ida- Virumaa Integratsioonikeskusele, Tallinna Inimõiguste Infokeskusele, Tallinna Ülikoolile, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele, Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Ametiühingute Keskliidule. VTK kooskõlastasid kõik ministeeriumid. Justiitsministeerium jättis VTK kooskõlastamata probleemi osas, mis käsitles võrdõigusvoliniku pädevuse muutmist selliselt, et võrdõigusvolinik saaks osaleda kohtumenetluses enda nimel, esitades diskrimineeritu nõude. Justiitsministeerium pidas ettepanekut Eesti õigusruumi sobimatuks. Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja võrdõigusvoliniku kantselei vaheliste läbirääkimiste käigus jõuti järeldusele, et tarvis on sügavamat analüüsi võrdõigusvoliniku pädevuse laiendamise kohta ning seetõttu käesoleva eelnõuga võrdõigusvoliniku pädevust eelnimetatud osas ei laiendata. Justiitsministeeriumi ja teiste asjaomaste partnerite ettepanekuid VTK kohta on eelnõu koostamisel arvestatud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punkt 1 Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse VõrdKS § 2 ning see sätestatakse muudetud sõnastuses. Edaspidi on seaduse kohaldamisala kõigi § 1 toodud tunnuste puhul ühtne. Uue sõnastusega laiendatakse kõigi seaduse §-s 1 nimetatud diskrimineerimise tunnuste puhul seaduse kohaldamisala selliselt, et diskrimineerimine on keelatud töö saamisel ja töösuhetes, töötajate või tööandjate ühingusse kuulumisel, sotsiaalkaitses ja sotsiaalvaldkonnas soodustuste saamisel, hariduse ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste kättesaadavuse 7 Õiguskantsleri pöördumine Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole, 19.06.2008, nr 18-1/080993/00804467, Arvamus võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (262 SE I) kohta: http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_arvamus_vordse_kohtlemise_sea duse_eelnou_kohta.pdf. 8 Võrdse kohtlemise seaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus, 03.07.2015, toimik nr 15-0975: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a644d54a-dad8-4c49-9774-b0f652ac2d14. 9 Eesti LGBT Ühing on lesbi-, gei-, bi- ja transinimeste heaks töötav mittetulundusühing. 3 võimaldamisel. Samas tuleb kohaldamisala vaadata alati koosmõjus VõrdKS-is sätestatud erisustega (nt VõrdKS §-d 9 ja 10). Kehtiva seaduse kohaldamisala vastab EL-i direktiivides 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ sätestatud kohaldamisalale. Kuna direktiivide ja kehtiva VõrdKS-i kohaldamisala on seaduse §-s 1 nimetatud tunnuste poolest erinev, on VõrdKS-is sätestatud diskrimineerimise keeld teatud vähemusgruppide puhul kaugeleulatuvam kui teistel. Usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel on diskrimineerimine keelatud üksnes tööeluga seotud küsimustes ja kutsealase ettevalmistuse saamisel (VõrdKS § 2 lg 2). Rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse alusel on diskrimineerimise keeld ulatuslikum ning hõlmab ka sotsiaalkaitses (sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid) ja sotsiaalvaldkonnas soodustuste saamist, hariduse ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluase) kättesaadavuse võimaldamist (VõrdKS § 2 lg 1). Kehtiva seaduse kohaldamisala hierarhilisust eri vähemusgruppide suhtes on kritiseeritud. Näiteks viitas õiguskantsler selle vastuolule PS-iga. Õiguskantsler on sedastanud, et probleemne on asjaolu, et kehtiva VõrdKS-i põhjal võib jääda mulje, justkui oleks diskrimineerimine keelatud vaid teatud eluvaldkondades, kuigi PS § 12 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse. Õiguskantsler märkis, et VõrdKS-i eesmärk ei saa piirduda ainult sellekohaste EL-i direktiivide miinimumnõuete ülevõtmisega riigisisesesse õigusesse, vaid õigusliku regulatsiooni kujundamisel tuleb arvestada ka PS-i ja rahvusvahelisi lepinguid.10 Õiguskantsler lisas juba oma arvamuses VõrdKS-i eelnõu kohta, et PS § 12 alusel isikutele omistatava kaitse määra selgesõnaline eristamine nõuab seadusandjalt väga kaalukaid põhjendusi, mida VõrdKS-i kohaldamisala puhul ei ole. Muu hulgas on Riigikohus otsustanud, et PS § 12 lõikes 1 sätestatud võrdsuspõhiõigust tuleb arvestada ka õigusloomes. 11 Seega, lähtuvalt riigisisesest regulatsioonist ning põhimõttest, et põhiõigused peavad olema tagatud ühesuguselt, on tarvis muuta olemasolevat VõrdKS-i reguleerimisala ning kohaldada selle sätteid direktiividega võrreldes laiemalt. Kohaldamisala erinevusele eri sihtrühmade puhul on tähelepanu juhtinud ka rahvusvahelised organisatsioonid: - 2010. aastal avaldas Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastane komisjon kriitikat VõrdKS-i kohaldamisala kohta ning andis soovituse laiendada seaduse kohaldamisala.12 - 2012. aasta järeldustes Eesti raporti kohta edastas Euroopa Nõukogu sotsiaalõiguste komitee negatiivse järelduse Eesti kohta, leides, et seoses puudega inimeste õiguste tagamisega harta artikli 15 lõike 3 osas puudub diskrimineerimisvastane seadus puudega inimeste kaitseks olulistes valdkondades.13 10 Õiguskantsleri pöördumine sotsiaalministri poole, 09.05.2011 nr 7-4/101419/1100981, 6-8/110288/1100981- Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks ning märgukiri seaduseelnõu algatamiseks: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_margukiri_vordse_kohtlemise_seaduse _kohaldamisala_maaratlemine.pdf 11 RKPJKo 21.01.2004, nr 3-4-1-7-03. 12 Raport on leitav võrgus: http://www.coe.int/t/dghl/monitoring/ecri/Country-by-country/Estonia/EST-CbC-IV- 2010-003-ENG.pdf, raport avaldatud 3.2010, lõiked 46 ja 52. 13 Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta. Järeldused 2012 (Eesti). Leitav võrgus: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Rahvusvaheline_sotsiaalkindlustus/jareldused_eesti_2012.p df, lk 29. 4 - 2013. aastal Euroopa Nõukogu inimõigusvoliniku avaldatud raport Eesti kohta14 osutas probleemile, et puudega inimeste esinduskogud on mures VõrdKS-i hierarhilise kohaldamisala suhtes, viidates ka sotsiaalharta 2012. aasta negatiivsetele järeldustele. - Eesmärgiga hinnata inimõigusalaste standardite ja kohustuste täitmist Eestis, on VõrdKS-i kohaldamisala piiratuse kohta tõstatanud küsimuse ka ÜRO inimõiguste nõukogu oma inimõiguste olukorra ülevaadetes aastatel 2011 ja 2016. - 2017. aastal juhib ÜRO laste õiguste komitee tähelepanu asjaolule, et Eestis ei ole täiel määral tagatud laste kaitse diskrimineerimise eest ning komitee soovitab Eestil teha vajalikud muudatused VõrdKS-is. - 2019. aasta ÜRO inimõiguste komitee järeldustes väljendab komitee muret VõrdKS-i ebaühtlase diskrimineerimise kaitse pärast ning soovitab Eestil teha VõrdKS-is vastavad muudatused. - Samuti 2019. aastal teeb samad järeldused ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee, soovitades Eestil viivitamatult tagada VõrdKS-is kõigile võrdne kaitse diskrimineerimise eest. - 2021. aasta järeldustes Eesti puuetega inimeste õiguste konventsiooni raporti kohta soovitas ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee Eestil teha VõrdKS-is muudatused, mis tagavad, et puude alusel on diskrimineerimine keelatud kõigis eluvaldkondades ja sektorites. Kuna peamise võrdse kohtlemise edendamisega tegeleva institutsiooni – võrdõigusvoliniku – pädevus on piiratud kehtiva seaduse kohaldamisalaga, tähendab kohaldamisala erinevus praktikas seda, et teatud diskrimineerimise juhtumite korral ei ole võrdõigusvolinikul voli juhtumeid uurida ja menetleda ega anda arvamusi, mis võimaldaksid diskrimineerimist tuvastada ja diskrimineeritul asjakohast eksperdiabi saada. Kuigi võrdõigusvoliniku arvamus ei ole kohtusse pöördumiseks hädavajalik, on tegemist institutsiooniga, kust on diskrimineerimiskahtluse korral võimalik alati tasuta nõu ja abi saada. Võrdõigusvolinikul on võimalik kogutud teabe põhjal olla abiks õigusteadlikkuse suurendamisel oma märgukirjade abil, samuti juhtida laiema avalikkuse tähelepanu vähemuste kitsaskohtadele meedia kaudu. Kohaldamisala laiendamise vajadust on rõhutanud ka SA Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Eesti Noorteühenduste Liit, Ida-Virumaa Integratsioonikeskus ja Tallinna Inimõiguste Infokeskus. Diskrimineerimise kaitse laiendamise vajaduse tõendamiseks on vabaühendused kogunud juhtumeid, mis on jäänud kehtiva seaduse kohaldamisalast välja ning mida ei ole võrdõigusvolinikul seaduse kohaldamisala piiratuse tõttu olnud võimalik menetleda (vt eelnõu mõjud). Seaduse kohaldamisala on probleemne ka seoses puuetega inimeste õiguste konventsiooni (PIK) ratifitseerimisega Eesti poolt 2012. aastal. PIK keelab puude alusel mistahes vahetegemise, välistamise või piiramise, mille eesmärk või tagajärg on kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teistega võrdsetel alustel tunnustamise, teostamise või kasutamise tõkestamine või tühistamine poliitika-, majandus-, sotsiaal-, kultuuri-, kodanikuühiskonna või mis tahes muus valdkonnas. Nii näiteks kohustab PIK-i artikkel 9 liikmesriike võtma kasutusse meetmeid, et tagada puudega inimeste juurdepääs võrdselt teistega nii füüsilisele keskkonnale kui ka transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, samuti avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. Seadusemuudatus aitab kaasa võrdse kohtlemise nõude täitmisele ning puudega inimeste suuremale kaasatusele. Muudatusega kaasneb isikute võimalus pöörduda võrdõigusvoliniku 14 Report by Nils Muižnieks, Council of Europe Commissioner for Human Rights, following his visit to to Estonia, from 25 to 27 March 2013. Leitav võrgus: https://rm.coe.int/16806db799. 5 poole kaebusega seadustes ette nähtud ligipääsu tagamata jätmise korral. Peale võrdõigusvoliniku saab VõrdKS-i alusel oma õiguste kaitseks pöörduda ka otse kohtu, töövaidluskomisjoni või mõne muu haldusorgani poole. Volinikult arvamuse taotlemine enne teiste haldusorganite poole pöördumist varustab pöördujat sõltumatu eksperdi arvamusega ning võimaldab pöördujal otsustada edasiste sammuda üle ja saada tuge oma õiguste kaitsmiseks. Eelnõuga muudeti ka VõrdKS § 2 lõike 1 punkti 4 sõnastust, mis vastab paremini direktiivis sätestatule. Nii tuleb paremini välja ka üks alustest – social advantages. Samuti on üheks punktiks kokku tõstetud haridust ja kutseõpet käsitlev. Kuna haridus hõlmab ka karjäärinõustamist, täiend- ja ümberõpet ning praktilise töökogemuse saamist näiteks praktika raames, ei ole neid eelnõus eraldi välja toodud. Muus osas on säte jäänud kehtiva õigusega samaks. Eelnõu § 1 punkt 2 Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks VõrdKS § 2 lõige 2, kuna eelnõu § 1 punktiga 1 laiendatakse seaduse kohaldamisala kõigi diskrimineerimistunnuste puhul ühetaoliseks. Seadusemuudatuse jõustudes tagatakse kõikide tunnuste alusel ühesugune lähenemine ja kaitsetase, arvestades seaduses sätestatud erisusi. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud ka teiste liikmesriikide regulatsioonidest, samuti senisest kohtupraktikast (vt täpsemalt mõjude all). Eelnõu § 1 punkt 3 Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse VõrdKS § 9 lõike 3 punkti 2. Tegemist on normitehnilise muudatusega. Sellega viiakse seadus kooskõlla töövõimetoetuse seaduse terminitega. Mõisted „osaline töövõime“ ja „puuduv töövõime“ tulenevad töövõimetoetuse seadusest. Kui varem käsitati isikuid riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetuspensionäridena, siis peale töövõimereformi on kasutusel uued mõisted. Seega on võimalik kasutada sätestatut nii töövõimetuse kui ka osalise või puuduva töövõime korral. Muus osas sätte sisu ei muutu. Eelnõu § 1 punkt 4 Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse VõrdKS § 9 lõiget 3 punktiga 3, mis paiknes seni seaduse § 11 lõikes 1. Muudatusega parandatakse kehtiva seaduse arusaadavust ja sätete paiknevuse loogikat. Kuna kehtiva seaduse § 11 reguleerib konkreetselt puudega inimese suhtes diskrimineerimisjuhtumi kaalumise aluseid ja kehtiva seaduse § 9 lõige 3 sätestab erisused, millal ei peeta olukorda diskrimineerivaks, on asjakohane, et senine § 11 lõige 1 viiakse vastavasisulise paragrahvi ja lõike alla. Tegemist on erineva juhuga sellest, kui kaalutakse §-s 11 sätestatud kriteeriume diskrimineerimisjuhu väljaselgitamiseks. Kuna ümberpaigutatav punkt sätestab õigustuse kohaldada positiivseid meetmeid töösuhetes võrreldes isikutega, kellel ei ole puuet (ehk olukord ei ole mitte võrdne, vaid teistega võrreldes soodsam), paigutub punkt oma olemuselt pigem olemasoleva § 9 alla. Eelnõu § 1 punkt 5 Eelnõu § 1 punktiga 5 esitatakse senine VõrdKS § 11 uues sõnastuses. VõrdKS § 11 sätestab, et puudega inimestele teistega võrdsete võimaluste tagamiseks tuleb võtta asjakohaseid meetmeid. Tavaliselt on vastavate kohanduste tegemiseks erinevaid võimalusi, mis võivad erineda nii kulutustelt kui mahult. Eelnõu kohaselt ei ole vaja teha ebaproportsionaalseid 6 kulutusi, ent asjakohased meetmed peavad olema rakendatud siiski ulatuses, mida ebaproportsionaalseks kulutuseks pidada ei saa, seega ka näiteks osaliselt. Vajaliku meetme rakendamise kulu ebaproportsionaalsuse hindamisel arvestatakse eelkõige meetme rakendaja omavahendeid ehk sisemisi finantseerimise allikaid, väliseid finantseerimise allikaid (nii avalik-õiguslikud kui eraõiguslikud allikad), kohustatud isiku majandustegevuse ulatust ning tõenäolist kasu, mida meetme rakendamine võib puudega inimestele tuua. Ebaproportsionaalsuse hindamisel arvesse võetavaks kriteeriumiks ei saa olla vähene prioriteetsus meetme rakendajale ega rakendaja aja või vastavate teadmiste puudus. Võrdõigusvolinik saab kaalutlusõiguse alusel lähtuda viimase aja trendidest teenuste pakkumisel (nt kodumajutus, isikliku sõiduauto kasutamine tasuliseks sõiduks), samuti arvestada nt ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusega, mis võimaldab füüsilisel isikul, kes ei ole ennast ettevõtjana registreerinud (pole maksukohustuslane), osutada tasu eest teenuseid ja müüa kaupu. Eelnõuga kavandatud sõnastus võimaldab kaaluda erinevaid kriteeriume ja muudab kaalutlusotsuse võimalikult paindlikuks, arvestades erinevate teenuste pakkumise võimalustega. Näitena võib tuua olukorra, kus ratastoolis isik soovib üürida eraisikult korterit, mida Airbnb vahendusel üürile antakse, kuid korter ei ole ratastooliga kasutamiseks ligipääsetav. Selleks, et otsustada, kas korteriomanik peab muutma ruumid ligipääsetavaks (ehk rakendama asjakohaseid meetmeid § 11 lõike 1 alusel), saab asjakohases menetluses hinnata, kas kohanduste tegemine võib põhjustada ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Hinnatavateks kriteeriumideks on: - vajalike kulutuste maht ja ulatus (kui suuri kulutusi meetme rakendamine objektiivselt nõuab); - teenuseosutaja suurus ja olemus (kas eraisik või ettevõtja, ettevõtja puhul – töötajate arv, aastakäive, aastakasum ehk säilitatud tulu ja aastane bilansimaht); - finantseerimise allikad (kui tegemist on regulaarse teenusega ja riik pakub rahalist toetust sellise teenuse osutamisel ligipääsetavuse tagamiseks, ei saa meetme rakendaja põhistada meetmete rakendamata jätmist ebaproportsionaalsuse argumendiga); - kasutegur (kui suur on tõenäoline kasu, mis tuleb kohanduse tegemisest: 1) näiteks konkreetsele ratastoolis isikule; 2) kõigile puudega inimestele; 3) kõigile inimestele (nt ka vanemaealistele)); - muud tegurid (üürisuhte pikkus, teiste ligipääsetavate majutusvõimaluste kättesaadavus). Kui leiab kinnitust, et kohanduste tegemine võib meetme rakendajale põhjustada ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, ei ole tegemist diskrimineerimisega. Teiseks näiteks on olukord, kus küla ainus kauplus asub hoones, kuhu pääsemiseks tuleb üles minna 10-astmelisest trepist. Kauplust majandab ettevõtja, kellel on maakonnas veel kuus sarnast kauplust ning ettevõtja kasum on 10 000 eurot kuus. Külas elab arvukalt vanemaealisi, paar väikeste lastega peret ning üks ratastooliga liikuv inimene. Külaelanikud paluvad poeomanikul paigaldada kauplusesse pääsemiseks kaldtee, kuid omanik keeldub sellest. Samal ajal on vallas avatud projekt, mille raames on võimalik taotleda rahalist toetust esmavajalikele teenustele ligipääsetavuse tagamiseks. Sellisel juhul annavad kaalutlemistingimused aluse 7 öelda, et kaldtee puudumine on diskrimineeriv, kuna vastava meetme rakendamine ei põhjusta ettevõtjale ebaproportsionaalselt suurt koormust.15 Eelnõu § 2 Eelnõu §-s 2 sätestatakse, et seaduse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 2023. aasta 1. juulil. See on piisav aeg selleks, et tagada vajalikud ümberkorraldused võrdõigusvoliniku kantselei töös ning anda isikutele aega muudatustega tutvumiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu muudatused ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Diskrimineerimist kogevad üldjuhul teatud sotsiaalsed grupid, kelle liikmete positsioon ühiskonnas on nõrgem ja kelle suhtes on levinud negatiivsed stereotüübid, mis põhjustavad sallimatust, piiravad nende võimalusi ja süvendavad nende kehvemat positsiooni ühiskonnas. Sellest tulenevalt on aja jooksul kujunenud välja olukord, kus ühiskonna teatud grupid jäävad kehvemasse positsiooni. Seetõttu pööratakse võrdse kohtlemise poliitika valdkonnas ja VõrdKS-is põhjendatult tähelepanu just konkreetsetele sihtrühmadele, keda on VõrdKS-is nimetatud ning kellele on suunatud riiklik võrdse kohtlemise poliitika eesmärgiga tagada seadusest tulenev kaitse võimaliku diskrimineerimise eest ühiskonnaelu eri valdkondades. Kehtivas seaduses on ulatuslikum kaitse isikute diskrimineerimise eest nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse alusel, kuid oluliselt piiratum kaitse on tagatud usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu. Seaduse kohaldamisala laiendamisega suureneksid viimati nimetatud sihtrühmade võimalused pöörduda diskrimineerimise kahtluse korral võrdõigusvoliniku poole. 2019. aasta Eurobaromeetri tulemused näitavad, et eestlaste arvates on kõige enam levinum diskrimineerimine vanuse, nahavärvi, rahvusliku päritolu, seksuaalse orientatsiooni ja puude tõttu.16 Hinnanguliselt toimub suur osa otseseid ja kaudseid diskrimineerimisjuhtumeid väljaspool töövaldkonda, samuti võivad just puudega inimesed, eakad, seksuaalvähemused ja religioossed vähemused olla enam tundlikud ning mõjutatavad ja mõjutatud hariduse, kaupade ja teenuste kättesaadavusest. Praegu on nende sihtrühmade õigused kehtiva õiguse alusel diskrimineerimise eest kaitstud vaid töövaldkonnas ja kutseõppes. Käesoleva eelnõuga tehtav muudatus laiendaks kaitset diskrimineerimise eest seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse või puude alusel ka sotsiaalkaitses (sh sotsiaalkindlustus ja tervishoid) ja 15 Näitena voliniku kaalutluse läbiviimisest töökeskkonnas toimunud diskrimineerimise juhtumi menetluse puhul võib vaadata voliniku arvamust abinõude rakendamisest erivajadustega inimeste suhtes (20.06.2017): http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2017/06/Arvamus-kohandustest-puudega- inimesele_20062017.pdf. 16 Eurobaromeeter. 2019. Diskrimineerimine ELis 2019. a. Leitav võrgus: https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/survey/getsurveydetail/instruments/special/survey ky/2251 8 sotsiaalvaldkonnas soodustuste saamisel, hariduse ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluase) kättesaadavuse võimaldamisel. Puudega inimestel on sageli diskrimineeriva suhtumise tõttu probleeme hariduse valdkonnas. Võrdse kohtlemise võrgustik on kogunud teavet diskrimineerimise juhtumitest väljaspool töö- ja kutseõppe valdkonda. Näiteks on ilmekas juhtum, kus õpetaja ei soovinud ratastoolis last tavakooli esimesse klassi vastu võtta, tuues põhjenduseks selle, et see raskendaks kaasõpilastel keskendumist ja nad jääksid vaid ratastooli vaatama. Samuti on võrgustikul teada kaupade ja teenuste kättesaadavusega seotud probleeme, eriti just vanuse ja puude tõttu. Eeskätt on finantsteenused valdkond, kus võib leida aset diskrimineerimine, näiteks laenude saamisel, pangakonto avamisel, kindlustuse võtmisel jne. Võidakse piirata teatud tüüpi kindlustuse (nt kodu, auto või reisi) tegemist või määrata oluliselt suuremad kindlustusmaksed, kuna inimene on jõudnud teatud ikka või on teatud tervisekõrvalekaldega. Vanuselise diskrimineerimise juhtumid puudutavad sageli pankade keeldumist vanemaealistele laenu andmast. Diskrimineerimiseks ei peeta vanuse alusel seadusega sätestatud erinevat kohtlemist, kui sellel on objektiivne ja mõistlik õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud (VõrdKS § 9). Seetõttu ei pruugi olla tegemist diskrimineerimisega, kui kindlustusandjad ja pangad kasutavad kliendi riskiprofiili hindamisel vanust või puuet ühe tegurina. Samas saab seda kasutada vaid juhul, kui kriteerium on asjakohane ja põhineb objektiivsetel tõenditel. VõrdKS-i eelnõu muudatuse puhul võib eeldada mõju esinemist sihtrühmade kaupa järgmistes mõjuvaldkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Alljärgnevalt analüüsitakse seaduseelnõu muudatuste mõjusid sihtrühmade kaupa. 6.1.1. Usutunnistus või veendumused kaitstava tunnusena Tulenevalt aina tihedamast inimeste sisse- ja väljarändest17 iseloomustab tänapäeva Eestit üha enam usutunnistuste ja veendumuste mitmekesistumine ehk järjest rohkem on leida Eestis tavapärastele usutunnistustele lisaks ka vähem harjumuspäraseid usutunnistusi ja veendumusi. Mõnedest riikidest pärit inimeste puhul on religioon osa rahvuslikust identiteedist ning usutunnistus võib kattuda rahvuse või päritolumaaga, mille osas on VõrdKS juba praegu täies ulatuses kohalduv. Seetõttu jääb muudatuse sihtrühmaks vaid väike hulk inimesi, keda diskrimineeritakse otseselt tema usutunnistuse või veendumuste alusel, millel ei ole seost inimese rahvuse või päritolumaaga. Sotsiaalkaitses (sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid) ja sotsiaalvaldkonnas soodustuste saamine Kuigi sotsiaalkaitse puhul üldiselt on oluline jälgida, et usutunnistuse või veendumuste tõttu kedagi ei diskrimineeritaks, on mõju ilmselt olulisim tervishoiusektoris, mida erinevad usutunnistused ja veendumused rohkem mõjutavad. Oluline on tagada arstiabi ja hoolitsus 17 Statistikaamet. Ränne Eestis 2006–2019. Leitav võrgus: https://www.stat.ee/ppe-43549 (19.04.2021). 9 kõigile inimestele, arvestades seejuures nende usutunnistust ja veendumusi. Näiteks võib mõni usutunnistus või veendumus välistada teatud ravimite või ravimeetodite kasutamise, mis aga ei tohiks olla põhjus mitte pakkuda abivajajale parimat võimalikku abi ning püüda rakendada alternatiivseid ravimeetodeid, mis inimese usutunnistuse või veendumustega vastuollu ei lähe. Näiteks ei saa inimest sundida end vaktsineerima. Kui inimene on otsustanud tulenevalt oma usutunnistusest või veendumusest teatud ravimeetodeid või ravimeid vältida, oleks riigipoolne sundimine neid ravimeetodeid või ravimeid tarvitama inimõiguste vastane. Küll aga saavad tervishoiuasutused sel juhul teavitada inimest võimalikest tagajärgedest ning ravimeetodite või ravimite kasulikkusest ehk informeerida inimest parimast teaduslikust teadmisest seoses konkreetse ravimiga. Hariduse kättesaadavus Kuigi igal tasemel haridus peaks ka praegusel ajal olema kättesaadav kõigile inimestele olenemata nende usutunnistusest või veendumustest, on tavapärasest erineva usutunnistuse või veendumustega õpilastele suurimaks probleemiks koolis aset leidev halvustav suhtumine koolitöötajate ja koolikaaslaste poolt. Samas langeb selline tegevus koolikiusamise valdkonda, millega tegelemiseks on eraldiseisvad meetmed. Siiski pakub käesolev eelnõu nendel juhtumitel kannatajale abi ning kindlustunnet diskrimineerimisjuhtumitega tegelemiseks. Kaupade ja teenuste kättesaadavus Ka kaupade ja teenuste kättesaadavuses ei ole näha olulist olukorra muutust, kuna usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimine selles valdkonnas on haruldane. Kõige rohkem võib olla mõjutatud eluasemevaldkond, kuna sarnaselt rahvusega on pigem eluasemeturg (eelkõige üüriturg) kohaks, kus teatud usutunnistuse või veendumustega inimestele keeldutakse teenust osutamast. VõrdKS-i kohaldamisala laiendamisega edendatakse avalikult pakutavate kaupade ja teenuste kättesaadavuse võimaldamisega inimeste õiguste kaitset usutunnistuse ja veendumuste alusel. Antud juhul kaasneb seaduses nimetatud sihtrühmade puhul kohaldamisala võrdsustamisega mõningane piirang eraisikute äritegevusele, juhul kui toimub põhiõiguste kokkupõrge. Näiteks võib riive olla tingitud sellest, et ka seksuaalvähemustele peab olema tagatud võrdne kohtlemine avalike kaupade ja teenuste kättesaamisel. See tähendab, et usutunnistusest või veendumustest tulenevalt ei ole inimestel õigust seksuaalvähemusi avalike kaupade ja teenuste pakkumisel diskrimineerida. PS § 12 kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida ning tuleb silmas pidada, et EIÕK artikkel 9 kaitseb ka mitteusklikke inimesi. Riigikohus on varem välja toonud, et põhiõigused ei saa olla absoluutsed, vaid on piiramatud seni, „kuni seejuures ei takistata mingi teise põhiõiguse realiseerimist“.18 Näiteks, kui kirik rendib avalikult välja äritegevuseks büroopinda või pakub majutusteenust, on tegemist avaliku teenusega ning kirik peab võrdselt kohtlema kõiki üürida soovijaid, olenemata nende seksuaalsest orientatsioonist. Kuna avalike teenuste ja kaupade pakkumisel on tegemist ärisuhtega, kus teenuse osutaja või kauba pakkuja eesmärk on teenida kasumit, ei ole õigustatud inimese diskrimineerimine tema seksuaalse orientatsiooni tõttu. Siinkohal on oluline rõhutada, et see piirang kehtib vaid juhul, kui teenus või kaup on suunatud väljapoole usulist sfääri ning ei ole otseselt seotud kiriku või koguduse talitlusega. Teise näitena, kui inimene pakub avalikult majutusteenust ärieesmärgil, ei ole proportsionaalne üürniku valimisel seksuaalse orientatsiooni alusel diskrimineerida, isegi kui üürileandja usulised tõekspidamised või veendumused üürimisest huvitatu seksuaalset 18 PS kommentaar, § 12, p 17. Leitav võrgust: http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=17&p=12 (23.10.2017). 10 orientatsiooni heaks ei kiida. VõrdKS-i kaitstud tunnuste alusel ei või (potentsiaalseid) üürnikke ebavõrdselt kohelda ka siis, kui inimene üürib välja osa oma eluruumist, kus ta ka ise sees elab (nt üüritakse välja tuba oma korterist). Oma perekonna- ja eraelu kaitseks on üürileandjal aga sellistel juhtudel võimalik kehtestada nt kodukord, millega välistatakse üürileandja jaoks sobimatu käitumine ja millest üürnik peab kinni pidama. Juhtum võib VõrdKS-i kohaldamisalast välja langeda ka siis, kui poole tegevus ei mahu avaliku teenuse mõiste alla (kutsutakse koos elama oma tuttav, sugulane või levitatakse üürikuulutust vaid piiratud sõprade ringis). Seega on alati oluline hinnata, milline oli konkreetne olukord. Sõltuvalt juhtumist võib riive olla proportsionaalne taotletava eesmärgiga, kuid olukord võib olla ka vastupidine. Seetõttu on asjakohane jätta seadusega proportsionaalsuse kaalumine konkreetse juhtumi puhul õigusliku hinnangu andjale (nt võrdõigusvolinik või kohus), et selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud ning kujundada lõplik seisukoht. Kokkuvõttes, kuna usutunnistus või veendumus langeb suuresti kokku inimese rahvuse või päritolumaaga, mille osas on VõrdKS juba praegu täiel määral kohalduv, jäävad mõju sihtrühm ja mõju ulatus väikeseks. Muudatus ise on sihtrühma jaoks oluline, kuna teatud määral on tegu ennetava meetmega. Kuigi eelnõu aitab kaasa erineva usutunnistuse või veendumustega inimeste õiguste kaitsele, võib mõju kokkuvõttes hinnata väikseks. 6.1.2. Vanus kaitstava tunnusena Vanemaealised inimesed on kasvav osa Eesti rahvastikust kahe olulise ühiskonda mõjutava suundumuse tõttu – jätkuv rahvastiku vähenemine ja vananev ühiskond. Kui 2020. aastal oli Statistikaameti andmetel 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus 20%, siis rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi kohaselt moodustavad 2035. aastal vanemaealised (65- aastased ja vanemad) elanikkonnast 24% ning 2040 aastal 30%. Seejuures iseloomustab Eesti vanemaealist rahvastikku naiste suurem osakaal vanemaealiste hulgas, millega võivad kaasneda erinevad sotsiaalmajanduslikud mõjud ja riskid (nt on vanemaealiste naiste suhtelise vaesuse määr suurem kui meestel; praegune sooline palgaerinevus võib hiljem kaasa tuua ka soolise pensionilõhe jne). Praegu on õigus mitte olla diskrimineeritud vanuse tõttu VõrdKS-i alusel kaitstud töövaldkonnas, arvestades seaduses sätestatud erisusi. Vanusel põhinev diskrimineerimine võib mõjutada ka nooremaid inimesi (seda eelkõige töövaldkonnas), kuid sagedamini mõjutab see just eakamaid. Euroopa sotsiaaluuringu 2008. aasta andmetel oli vanusest tingitud eelarvamusliku suhtumisega kokku puutunud umbes kolmandik üle 50- aastastest.19 2019. aasta Eurobaromeetri20 tulemused näitasid, et vanusest tingitud diskrimineerimist üle 55-aastaste seas pidas Eestis levinuks 35% uuringus osalenutest. Oluline on märkida, et diskrimineerimise märkamine ja probleemiks pidamine sõltub paljuski inimeste teadlikkusest. Seetõttu võib hinnata, et käesoleva eelnõu mõjude hindamisel on tegemist suure sihtrühmaga, kelle õiguste kaitse tagamine omab mõju nii eri vanuserühmade kui ka ühiskonna jaoks laiemalt. Sotsiaalkaitses (sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid) ja sotsiaalvaldkonnas soodustuste saamine 19 Sotsiaalministeerium. 2013. Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020. Leitav võrgus: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Eakatele/aktiivsena_vananemise_arengukava_2013- 2020.pdf. 20 Eurobaromeeter (2019). 11 Aktiivsena vananemiseks ja vanemaealiste heaolu tagamiseks on vajalik riigipoolne tugi, mistõttu sõltuvad vanemaealised suuresti sotsiaalkaitse saamisest. Sotsiaalkaitse eesmärk on muu hulgas suurendada eakate sotsiaalset kaasatust, leevendada puudust ja sotsiaalset tõrjutust ning parandada elukvaliteeti. On oluline välja tuua, et vanuse suurenedes tegevuspiiranguga inimeste osakaal rahvastikus kasvab ning sellel sihtrühmal on seetõttu suurem kõrvalabi vajadus. Seejuures on vaja arvestada sooliste erinevustega. 2020. aasta andmete kohaselt on kuni 55-aastaste meeste hulgas rohkem kui naiste hulgas neid, kelle igapäevategevused on terviseprobleemi tõttu piiratud kas suurel määral või mõningal määral. Alates 55. eluaastast on aga naiste hulgas rohkem tegevuspiiranguga inimesi.21. Üldiselt aga sotsiaalkaitse saamisele vanuselised piirangud puuduvad (v.a nt vanaduspension). Hariduse kättesaadavus Vanemaealiste elukestvas õppes osalemine võimaldab neil säilitada oma oskused (või omandada uusi oskusi) ning seeläbi ennetada sotsiaalset isolatsiooni ja kõrvalejäämist ühiskonnas. Vanemaealiste ja eakate toimetuleku 2015. aasta uuringu tulemused näitavad, et vanemaealistest suurimal osal (44%) on teise taseme haridus, kolmanda taseme haridus on 39%-l ja esimese taseme haridus on ligi viiendikul (17%). Viimase 12 kuu jooksul on enesetäiendamiseks mõne koolituse läbinud 29% vanemaealistest. Ligi pooled ennast täiendanud vanemaealised on osalenud nii tööandja pakutavatel koolitustel (51%) kui täiendanud end iseseisva õppe või kogemuste omandamise kaudu (48%). Need vanemaealised, kes pole täiendõppes osalenud, tõid põhjustena välja vajaduse ja huvi puudumise (32%), kõrge vanuse (17%) ning tervise (9%). Siit võib järeldada, et vanemaealistel on üldiselt piisavalt võimalusi saada haridust ja täienduskoolitusi, kuid vähemal määral takistavad seda eakusega kaasnevad terviseprobleemid. Samas võivad enesetäiendamise viisid sooti oluliselt erineda. Kaupade ja teenuste kättesaadavus Vanemaealiste ühiskonnaelus osalemise aktiivsus sõltub üha enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendustest ning nende kasutamise võimalustest ja oskustest. Lisaks mõjutavad IKT-lahendused muu hulgas ka vanemaealiste ligipääsu avalikele ja erateenustele ning informatsioonile. Seeläbi võimaldavad IKT-lahendused kõigile võrdväärset teenuste kättesaadavust ja on oluline, et need lahendused ei piiraks osa sihtrühmade teenuste kasutamise ja informatsiooni saamise võimalusi.22 Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuringu23 (2015) kohaselt on suurel osal vanemaealistest olemas ligipääs mobiiltelefoni kasutamisele. Ligipääs internetiühendusele on kas arvuti või nutitelefoni kaudu 62%-l 50-aastastest ja vanematest ning 75%-l 50–74-aastastest. ID-kaart on olemas pea kõigil vanemaealistel (97%) ning üle poole kaardiomanikest kasutab internetipanka. Seega on IKT võimalused ka vanemaealiste seas juba suhteliselt hästi kättesaadavad. Lisaks sellele sõltub vanemaealiste ühiskonnaelus osalemise aktiivsus ja sotsiaalne kaasatus kaupade ja teenuste kättesaadavusest. Põhjused, mida kodust väljas käimisest loobunud vanemaealised inimesed toovad, seostuvad eeskätt tervisest tulenevate piirangutega: 52% selgitas, et neil on liiga keeruline kodust väljaspool liikuda, 36%-l on keeruline majast välja saada ning 36% on puude või haiguse tõttu liikumatud. Samas võib võimalust kodust välja 21 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__tervislik-seisund/TH81 22 Sotsiaalministeerium (2013). Aktiivsena vananemise arengukava. 23 Emor, Praxis (2015). 12 minna ning vajalikke kaupu ja teenuseid saada lisaks terviseprobleemidele ja puudele mõjutada ka sobiva transpordi olemasolu: 68% saavad kasutada sõiduautot nii tihti kui soovivad, 15% harvem kui soovivad ning 14% ei soovigi autot kasutada. Paljud avaliku ruumi osad ja teenused on Eestis jätkuvalt kujundatud keskmist kasvu tervele ja tugevale inimesele, kinnitas ka laste ligipääsetavuse uuring24. Kui erivajadusega inimeste ja eakate probleeme on ligipääsetavuse teemal üsna palju teadvustatud ja need on rohkem ka nähtavad, siis siinkohal on oluline teadvustada ka lapsi eraldi sihtrühmana. Uuring näitas, et laste jaoks on avalikus ruumis liiklemisel ja tegutsemisel suurimateks takistusteks füüsilised aspektid – asjad on kas liiga kõrgel, et ulatuda neid vaatama, käega katsuma, või liiga kaugel, et nendeni küündida. Pingekohtadeks on laste jaoks ka teemad, mis teistelegi sihtrühmadele probleeme valmistavad, näiteks halb kõnniteede korrashoid ja hooldus. Sarnaselt eakatega ja erivajadusega inimestega on lastel raskusi kõrgetesse bussidesse sisenemisel ja neist väljumisel. Koolis ja huvihariduse hoonetes on lastel domineerivaks probleemiks ruumipuudus, mis põhjustab koolihoonetes füüsilisi takistusi, ka trügimisi ja ummikuid. Ruumipuudus seostub ka väheste puhke- ja ooteruumide probleemiga, mida lapsed uuringus tõstatasid. Kokkuvõttes selgub, et kuigi vanemaealiste ligipääs sotsiaalkaitsele, haridusele ning avalikkusele pakutavatele kaupadele ja teenustele on võrdlemisi hea, esineb siiski erinevaid takistusi, sh negatiivset suhtumist, info puudumist, mille tulemusena võib sihtrühm saada ebavõrdse kohtlemise osaliseks. Tõrjutus ei tulene pelgalt rahaliste ressursside puudumisest, vaid ka muude materiaalsete ja sotsiaalsete ressursside puudumisest. Selles tähenduses seisneb see ka laiemalt valikute ja võimaluste piiratuses või puudumises. Eeskätt vanemaealistel on suurem oht olla sotsiaalselt tõrjutud, kuna nende võimalused ise oma elujärge parandada vähenevad.25 Kuigi tegemist on sihtrühmaga, mille osakaal rahvastiku vananemisega kasvab, võib siiski hinnata, et käesoleva seaduseelnõu muudatuste mõju ise on tagasihoidlik (väike). 6.1.3. Seksuaalne orientatsioon tunnusena Seksuaalvähemuste sihtrühma suurust Eestis saab määrata vaid hinnanguliselt. 2000. aastal tehtud küsitluse kohaselt tunnistas 11% vastanutest, et tunneb seksuaalset huvi omaenda sookaaslaste vastu. Reaalset vastavat seksuaalkäitumist tunnistas 8% vastanutest.26 Rahvusvaheliste võrdlusuuringute27, 28 tulemusena hinnatakse seksuaalvähemuste osakaalu kogu populatsioonis 3–5%. Sihtrühma suuruse määramise teeb keeruliseks see, et kuna tegemist on väga delikaatse enesemääratlemise küsimusega, ei pruugi inimesed tahta enda kohta taolist informatsiooni avaldada ning tuleb arvestada ka eri terminoloogia ja definitsioonidega, mida uuringutes kasutatakse. 2011. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt elab Eestis 200 samasoolist vabaabielu paari (st 400 isikut). 24 Rakendusliku Antropoloogia Keskus. (2020). Laste ligipääsetavuse uuring. https://www.sm.ee/sites/default/files/laste_ligipaasetavuse_uuring.pdf 25 Sotsiaalministeerium ( 2013, aktiivsena vananemise arengukava). 26 Haavio-Mannila, E. ja Kontula, O. (2003). Sexual Trends in the Baltic Sea Area. Publications of the Population Research Institute, Series D 41/2003. The Population Research Institute. Väestöntutkimuslaitos. Väestöliitto, The Family Federation of Finland. Viide uuringule raportis: Papp, Ü.-M. ja Kütt, R. (2011). LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs. 27 Gates, G. (2011). How many people are lesbian, gay, bisexual, and transgender? The Williams Institute. Leitav võrgus: http://williamsinstitute.law.ucla.edu/wp-content/uploads/Gates-How-Many-People-LGBT-Apr-2011.pdf. 28 Demographics of sexual orientation. Leitav võrgus: http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_sexual_orientation. 13 Nagu kõik vähemusrühmad, puutuvad seksuaalvähemused Eestis kokku sarnase probleemiringiga. Kuigi seksuaalvähemustel on tugevaid esindusorganisatsioone, ei pruugi inimesed diskimineerimise olukorras siiski oma õiguste kaitseks välja astuda või abi otsida. Sallivust mõõtvaid uuringuid ühiskonnas levivate hoiakute kohta seksuaalvähemusse kuuluvate inimeste suhtes on tehtud mitmeid.29 2013. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringust30 selgus, et 57% vastajatest peab Eesti ühiskonda üldiselt nii seksuaal- kui soovähemuste suhtes pigem sallimatuks. Kuna küsiti arvamust ühiskonna kohta tervikuna ning ka isikliku käitumise kohta, siis ilmnevad tulemustes vastuolud, sest umbes 70% vastanutest märkis, et tema jaoks ei oleks probleem veeta vaba aega või töötada koos seksuaalvähemusse kuuluva inimesega ehk inimesed peavad oma käitumist palju sallivamaks kui ühiskondlikku hoiakut üldiselt, samas olles ise selle ühiskonna osa. 2018. aasta Euroopa sotsiaaluuringu kohaselt nõustus väitega, et samasoolistel paaridel peaks olema õigus elada oma elu nii nagu nad tahavad ca pool elanikkonnast (54%). Võrreldes 2004. aastaga, kui väitega nõustus vaid 42% elanikkonnast, on suhtumine siiski sallivamaks muutunud. Ka Eurobaromeetri uuringud ajas näitavad seksuaalvähemuste suhtes sallivuse kasvu. Küsimusele, kas geidel, lesbidel või biseksuaalsetel inimestel peaks olema samad õigused, mis heteroseksuaalidel, vastas 2019. aastal küsitletud Eesti elanikest 53% jaatavalt. Samas oleme Euroopa Liidu võrdluses pigem sallimatud – Euroopa Liidus keskmiselt nõustus vähemuste samade õigustega 76% vastanutest. Eestist vähem toetasid seksuaalvähemuste õigusi vaid Poola, Läti, Ungari, Horvaatia, Bulgaaria, Rumeenia ja Slovakkia elanikud. Seksuaalvähemuste isiklikke kogemusi ja probleeme käsitlevaid uuringuid on palju vähem. Seksuaalvähemuste olukorra kohta on Sotsiaalministeerium 2007. aastal tellinud kvalitatiivuuringu31, mille käigus tehtud intervjuudes kirjeldasid respondendid lisaks oma isiklikele probleemidele näiteks ka suhteid oma pereliikmetega pärast „kapist välja tulemist“, puudulikku seksuaalharidust koolides, ühiskonna sallimatust ja vaenulikke internetikommentaare. Pereelu elavad küsitletud tundsid muret laste eestkoste küsimuste pärast juhul, kui nendega peaks midagi juhtuma. Teine samasooline lapsevanem ei saa jätkata lapse kasvatamist, vaid eestkosteõigus läheb lapse bioloogilisele vanemale või vanavanemale. Sotsiaalkaitses (sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid) ja sotsiaalvaldkonnas soodustuste saamine 2016. aastal avaldatud võrdõiguslikkuse mudel „Kellel on Eestis hea, kellel parem?“ toob välja, et LGBT sihtrühmadel on sageli terviseprobleeme, mis võivad olla tingitud grupi halvast juurdepääsust spetsiifiliselt neile mõeldud turvalist seksuaalkäitumist puudutavale informatsioonile ja vastavatele turvavahenditele.32 Sotsiaalkaitse on oluline, et leevendada grupi kohta levivatest stereotüüpidest ja stigmatiseerimisest põhjustatud keskmisest suurema vaimse stressi, psüühikahäirete, ennastkahjustava käitumise ning alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamise mõju. LGBT sihtrühm vajab tervishoiusektori poolt suuremat ja spetsiifilisemat tähelepanu, mis võimaldaks sellesse gruppi kuuluvatel inimestel saada teiste inimestega 29 Vt põhjalikku ülevaadet tehtud uuringutest: Papp, Ü.-M. ja Kütt, R. (2011). LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs. 30 Roosalu, T. (toim) (2014). Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013. Sotsiaalministeeriumi toimetised 3/2014, Artiklite kogumik. 31 Strömpl jt (2007). LGBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis. Uuringu toimumise ajal ei olnud veel vastu võetud võrdse kohtlemise seadust ja kooseluseadust, mis olid uuringuga kaasnevate poliitikasoovituste nimekirjas ühed olulisemad. 32 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. (2016). Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel: kellel on Eestis hea, kellel parem?. Leitav võrgus: http://www.digar.ee/viewer/et/nlib- digar:273794/246961/page/1 (04.04.2018). 14 võrdväärset infot ning abi. Lisaks, 30% LGBT sihtrühma kuuluvatest inimestest on Euroopa Liidu diskrimineerimist uuriva analüüsi33 andmetel kogenud tervishoiusüsteemis diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel. Kuigi see on paljuski seotud konkreetsete tervishoiutöötajate maailmapildiga, ei ole diskrimineeritutel praegu selles osas abi leida. Eelnõuga aga antakse see võimalus, misläbi paraneb LGBT sihtrühma kuuluvate inimeste õiguskaitse ning parema tervishoiusüsteemi kättesaadavuse kaudu ka nende tervislik olukord. Hariduse kättesaadavus Inimeste seksuaalse sättumuse kohta suuremates valimiuuringutes ei küsita, mistõttu on andmed selle sihtrühma kohta piiratud. 2016. aastal tehtud kvalitatiivuuringu34 tulemused toovad välja probleeme, millega seksuaalvähemused sageli kokku puutuvad. Uuringust ilmneb, et seksuaalvähemusse kuuluvad inimesed kannatavad koolieas vaimse tervise probleemide all ning neil on raskusi abi leidmisega ehk koolisüsteemis jääb nende jaoks puudu tugiisikutest ja -süsteemidest. Eesti LGBT Ühing tegi 2018. aastal esimese Eesti LGBT+ õpilaste koolikogemust puudutava uuringu35, mis näitas, et kool on LGBT+ õpilase jaoks tema seksuaalse või soolise identiteedi tõttu ebaturvaline keskkond. Uuringus osalenud LGBT+ õpilased tundsid end koolis ebaturvaliselt eelkõige oma seksuaalse orientatsiooni (39%) ja soolise eneseväljenduse tõttu (28%). Lisaks märkis 68% LGBT+ õpilastest, et viimase kooliaasta jooksul on nad kogenud vaimset vägivalda just seksuaalse orientatsiooni, soo või soolise eneseväljenduse tõttu. 57% vastanutest ütles, et on kuulnud homoseksuaalsuse suhtes vaenulikke märkusi õpetajatelt jt koolitöötajatelt. 72% lastest ja noortest pidi tõdema, et õpetajad ja teised koolitöötajad ei sekkunud märkuste kuulmisel mitte kunagi. Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) teine, seni maailma suurim LGBTI inimeste olukorra uuring36 näitas, et 34% 15–17-aastastest LGBTI õpilastest ja 41% 18–24-aastastest õpilastest varjas oma seksuaalset sättumust ja sooidentiteeti koolis. Oma identiteedi varjamine võib tuleneda sellest, et 42% vastanutest on kogenud ahistamist ja 11% sattunud viimase viie aasta jooksul füüsilise või seksuaalse rünnaku ohvriks.37 2012. aastal avaldatud EL-i LGBT uuringus38 osalenute käest küsiti, kas neid või nende lapsi on koolis või ülikoolis diskrimineeritud seepärast, et nad kuuluvad LGBT rühma. Selgus, et 19% Eestis uuringule vastanutest olid kas ise või olid nende lapsed kogenud diskrimineerimist koolis või ülikoolis, kuna nad kuuluvad LGBT rühma. 72% vastanutest varjas aga kooliajal oma seksuaalset identiteeti, mistõttu võib arvata, et negatiivsete kommentaaride saamine oleks võinud olla veel sagedasem. 33 Discrimination in the European Union. Perceptions and experiences of discrimination in the areas of housing, healthcare, education, when buying products or using services. Analytical report. 2008. Flash EB Series #232. Leitav võrgus. http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_232_en.pdf. 34 Aavik, K., Roosalu, T., Kazjulja, M., Mere, L., Kaal, K., Raudsepp, M. (2016). LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas. Tallinn: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. 35 Eesti LGBT Ühing (2018). Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring. Kättesaadav: https://www.lgbt.ee/uuringud 36 FRA (2020). A long way to go for LGBTI equality. Leitav võrgus: https://fra.europa.eu/en/publication/2020/eu-lgbti-survey-results#TabPubCountrydata3 (19.904.2021) 37 FRA (2013). EU LGBT survey - European Union lesbian, gay, bisexual and transgender survey 38 European Union lesbian, gay, bisexual and transgender survey. Main results (2012). Vienna: European Union Agency for Fundamental Rights. 15 Kaupade ja teenuste kättesaadavus 2016. aastal tehtud LGBTQ-inimeste igapäevase toimetuleku uuringu kohaselt kogevad sihtrühma kuuluvad inimesed mõnikord ebavõrdset kohtlemist ka kaupadele ja teenustele juurdepääsul. Vastajad olid seisukohal, et kaupade ja teenuste kättesaadavus on seotud sellega, milline inimene välja näeb ning kas ja kuidas ta vastab heteroseksuaalsele normile. Transsoolised inimesed tõid välja, et neil esineb igapäevaelus probleeme, kuna neil ei ole „õiget“ isikut tõendavat dokumenti (apteegist ravimite ostmine jms).39 Seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise juhtumeid on tuvastatud järjepidevalt seoses tehingutega eluaseme üürimisel. Näiteks on keeldutud mitmeid kordi korterit üürile andmast samasoolisele paarile või on vahetult enne üürilepingu allkirjastamist loobutud lepingu sõlmimisest. Ilmekas näide on ka Eesti LGBT Ühingu raskused oma keskusele ruumide leidmisel, kui mitu omanikku keeldusid pinda rentimast, kuuldes millise huvikaitse valdkonnaga ühing tegeleb. Eelviidatud näidete vastu räägib diskrimineerimise keeld. Seaduses nimetatud tunnustega vähemusi (sealhulgas seksuaalvähemusi) ei tohi teistest halvemini kohelda. Diskrimineerimine on see, kui isikute vahel tehakse vahet, seda põhjendamata.40 Kuigi üks vabadustest – lepinguvabadus – tähendab valikuvabadust sõlmida või jätta sõlmimata mis tahes sisuga leping,41 sätestab PS § 19 ka seda, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele; sama sätte lõike 2 alusel peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama ka teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. PS § 19 lõige 2 sisaldab seega üldist teiste inimeste õiguste ja kohustuste austamise ja arvestamise kohustust. PS § 19 tagab igaühele vaba eneseteostuse õiguse tingimusel, et austatakse ja arvestatakse kolmandate isikute õigusi, põhiseaduslikku korda ning häid kombeid.42 Seega ei ole seadusandja näinud ette ka lepinguvabaduse põhimõtet kui piiramatut õigust. Kumb vastassuunalistest õigustest jääb peale või kas riive on põhjendatud, saab adekvaatselt lahendada ainult proportsionaalsuse põhimõtet rakendades, kaaludes põrkuvaid põhiõigusi43 ja kaasneva riive ulatust. Vastav seadusemuudatus võimaldab isikutel pöörduda võrdõigusvoliniku poole, kes viib läbi menetluse ja annab arvamuse väidetava diskrimineerimisjuhtumi lahendamiseks. Erinevaid põhiõigusi tuleb vaadelda koosmõjus ning iga piirang peab lähtuma selle eesmärgist, see peab tuginema objektiivsetele põhjendustele ning olema proportsionaalne taotletava eesmärgiga – seda võrdõigusvolinik oma menetluses ka kaalub. Kokkuvõttes on eelnevast näha, et suur osa ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest leiab aset väljaspool tööelu. Seksuaalvähemuste puhul kerkivad ebavõrdsust põhjustavate teguritena esile turvatunde ja õiguskindlusega seotud probleemid44. Et tagada isikute tõhus kaitse diskrimineerimise eest ja võrdsed võimalused õiguskaitse saamisel, on vajalik laiendada VõrdKS-is kohaldamisala. See tähendab, et seksuaalvähemustesse kuuluvad inimesed saavad pöörduda edaspidi võrdõigusvoliniku poole ka hariduse ning kaupade ja teenuste 39 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. (2016). LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas. Leitav võrgust: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp- content/uploads/2016/03/LGBT_uuringuraport_LOPLIK_veeb.pdf (14.01.2017). 40 Samas (PS komm), p 26. 41 PS komm, § 19, p 6. 42 Samas (PS komm), p 15. 43 PS komm, § 19, p 19. 44 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE (2016). Kellel on Eestis hea, kellel parem? Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel. 16 kättesaadavust puudutavate diskrimineerimisjuhtumite korral. Muudatus on seksuaalvähemustesse kuuluvate inimeste jaoks oluline, kuna see võimaldab neil täisväärtuslikumalt ühiskonnaelus osaleda, samas ei ole mõju ühiskonnale tervikuna märkimisväärne. 6.1.4. Puudega inimesed PIK rõhutab, et eeskätt tuleb puudega inimestele tagada inimõigused teistega võrdsetel alustel. Konventsiooni tähenduses tuleneb puue ühiskonnas olevatest barjääridest, mis takistavad tervisekahjustusega inimestel igapäevaelus toimetulekut ja mille kaotamine võimaldab tagada puudega inimestele võrdsed võimalused ja võrdse õiguste kaitse. VõrdKS-i kohaldamisala laiendamisega on puudega inimestel oluliselt rohkem võimalusi diskrimineerimiskahtluse puhul võrdõigusvoliniku poole pöörduda. Eestis on puude defineerimisel lähtutud PIK-is sätestatud mõistest, mille kohaselt on puudega inimesed isikud, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kõrvalekalle, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Konventsiooni kohaselt kasutatakse puude mõistet kui faktilist seisundit, mis ei pea olema kolmanda isiku poolt tuvastatud, mistõttu on sihtrühm, kelle õigusi konventsioon kaitseb, oluliselt laiem kui ametlikult määratud puudega inimesed. Seega võib hinnata, et eelnõu sihtrühma kuuluvad kõik tervisenäitajatest põhjustatud erivajadustega inimesed. 01.01.2015 seisuga oli Eestis 145 809 määratud puude raskusastmega inimest45 ehk pea iga üheksas inimene oli kehtiva puude raskusastmega. Enam kui pooled (56%) puudega inimestest on vanemaealised (vähemalt 63-aastased), mistõttu moodustavad vanemaealised ja erivajadustega inimesed sihtrühmana olulise ühisosa. Seejuures on 63-aastastest ja vanematest puude raskusastet omavatest inimestest 68% naised. Puudega inimeste seas kokku on samuti mõnevõrra enam naisi (58%), kuid vanuserühmade võrdluses on näha, et tööealiste vanuserühmas (18–62-aastased) on meeste osakaal suurem (51%). Ametliku puude raskusastmega inimestele lisanduvad veel inimesed, kellele ei ole puue ametlikult määratud, kuid kelle tegevused on erinevatel põhjustel (ajutiselt või pidevalt) piiratud. Elanike tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu (2020)46 andmetel on 39% elanikest küsitlusele eelnenud kuue kuu jooksul olnud mõne terviseprobleemi tõttu piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad. Vanuse suurenedes kasvab tervisest tulenevate tegevuspiirangute kogemine. 70-aastastest ja eakamatest on piiranguid kogenud enam kui pooled. Puudega inimestest tunnetab olulisi tegevuspiiranguid 56%, sealjuures 47% keskmise, 58% raske ning 74% sügava puudega inimestest. Sotsiaalkaitses (sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid) ja sotsiaalvaldkonnas soodustuste saamine Elanikkonna sotsiaalteenuste kasutamist ja (lisa)vajadust on uuritud elanike tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringus (2020)47, mille andmetel saab 2% vähemalt 16-aastastest elanikest (sh 3% tegevuspiiranguga inimestest) oma terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu iseseisvaks toimetulekuks mõnda teenust riigilt, kohalikult omavalitsuselt, mõnelt asutuselt või ettevõttelt (nt koduteenust, sotsiaaltransporti või teisi sarnaseid teenuseid). Elanikest 6% (sh 10% tegevuspiiranguga inimestest) hindab end vajavat oma terviseprobleemist, kroonilisest 45 Allikas: Sotsiaalkindlustusameti register. 46 Turu-uuringute AS, (2020). Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring (2020). 47 Turu-uuringute AS, (2020). Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring (2020). 17 haigusest või tegevuspiirangust tingituna täiendavaid teenuseid. Arvuliselt jääb täiendavaid teenuseid vajavate inimeste arv elanikkonnas 95%-lise tõenäosusega vahemikku 56 000– 75 900. 2009. aastal sai enamik (89%) 16-aastastest ja vanematest puudega inimestest vajaduse korral alati arstiabi või konsultatsiooni, 6% ei ole seda vajaduse korral saanud ning 2% üldse mitte. Infopuudus oli takistuseks 8%-le arstiabi või konsultatsiooni mittesaanud puudega inimesele. 2014. aastal Statistikaameti avaldatud kogumiku „Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine“ alusel võib hinnata, et perioodil 2010–2013 oli rohkem kui 10%-l puude, töövõimetuse või tervisest tingitud tegevuspiiranguga inimesel esinenud probleeme eriarsti juurde pääsemisel. 2019. aasta Eurostati uuringu järgi on need arvud veelgi suuremad ja 26,7% puudega inimestest on öelnud, et neil on arstiabi jäänud saamata.48 Oluline on märkida, et terviseteenuste ebapiisav kättesaadavus võib viia terviseprobleemide süvenemiseni, millega kaasneb sageli ka inimese ühiskondliku aktiivsuse vähenemine. Seetõttu võib hinnata, et praegu on puudega inimestel vähesel määral probleeme sotsiaalkaitses (sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid) ja sotsiaalvaldkonnas soodustuste saamisel. Käesoleva seaduseelnõu muudatusega tekiks puudega inimestel võimalus pöörduda nendes valdkondades diskrimineerimisjuhtumite puhul võrdõigusvoliniku poole, mille kaudu paraneks sihtrühma õiguste kaitse. Lisaks saab õiguskantsler PIK-i seiretegevuste käigus juhtida avalikkuse ja seadusandjate tähelepanu läbivatele probleemkohtadele. Hariduse kättesaadavus 2013. aastal oli kõigi 18–24-aastaste seas varakult koolist lahkunuid 9,9%, ametliku tegevuspiiranguga inimeste seas aga 40%. Töövõimepiiranguga inimeste seas oli see näitaja 2011. aastal 29,2%. Seetõttu on tegevuspiiranguga inimeste haridustase üldiselt madalam kui ilma tegevuspiiranguta inimestel. Olulise tegevuspiiranguga inimeste seas on enam algharidusega või alghariduseta ning põhiharidusega või põhihariduseta kutseharidusega inimesi, ent vähe kõrgharidusega inimesi. Tegevuspiiranguga inimesed kohtavad mitmeid takistusi hariduse omandamisel, mistõttu võivad olla piiratud nende võimalused end töös ja ühiskonnas realiseerida. Samas on tegevuspiiranguga noortel inimestel küllaltki suur soov õppida. 2009. aastal tehtud puudega inimeste uuringu andmetel soovis 16–29-aastastest tegevuspiiranguga inimestest õppida 58%, sealhulgas vaid 22% õppiski tol hetkel nii palju kui soovis. Õppimist takistavad nii halb terviseseisund kui majanduslikud põhjused. Olulist rolli mängivad ka ühiskonnast tulenevad piirangud, nagu informatsiooni puudulik kättesaadavus ning tugiisikute, abivahendite ja -seadmete puudus. Samas leiab 10% 16–29-aastastest tegevuspiiranguga noortest, et neid takistab õppimast hirm eelarvamuste ees. Ka 30–49-aastaste tegevuspiiranguga inimeste seas on suhteliselt suur osa neid, kes ei õpi, kuid tegelikult sooviks õppida (26%). Seega võib hinnata, et tegevuspiiranguga ja töövõimepiiranguga inimesed kohtavad haridussüsteemis takistusi, mis ei võimalda neil võrdsetel alustel teistega haridust omandada. Kaupade ja teenuste kättesaadavus Kaupade ja teenuste kättesaadavus on puudega inimeste kui tarbijate põhiõigus ning kui nad ei saa kasutada tarbekaupu ja teenuseid, on tegemist diskrimineerimisega. Parem toodete ja 48 Eurostat, Self-reported unmet needs for medical examination by level of activity limitation, sex and age 18 teenuste kättesaadavus võimaldab omakorda parandada inimeste kaasatust ja osalemist ühiskonnaelus ning aitab kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisele. Sotsiaalministeerium on teinud kaks sihtrühma uuringut: eelnevalt mainitud „Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring“ (2009)49 ja „Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring“ (2015)50, kus on uuritud ühistranspordi ning info- ja kommunikatsiooniteenuste kasutamist, kättesaadavust ja rahulolu nendega. 20% puudega inimestest (sh 26% liikumispuudega ning 22% kõne-, kuulmis- ja nägemispuudega inimestest) ei kasuta ühistransporti seetõttu, et peatusesse on raske pääseda. Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüsist (2020)51 tuleb välja, et kõikidest ühistranspordi peatuste liikidest on parima ligipääsetavusega raudtee- ja trammipeatused. Nendes peatustes on kõige rohkem arvestatud eri ligipääsetavuse aspektidega (füüsiline ligipääs, taktiilsed teekatted, kontrastsus, reaalaja infotablood jms). Suuremad probleemid on transporditaristuga seotud hoonete ligipääsetavusega, st bussi- ja raudteejaamad, sadamad. Mõnevõrra paremas seisus on lennujaamad. Vanade jaamahoonete probleemiks on kitsas välisuks, kallak sissepääsul ning kõrge lävi. Teeninduslett ei vasta nõuetele pooltel juhtudel, puudub madaldatud letiosa, et tagada ligipääs ratastoolikasutajatele. Vaegkuuljatele mõeldud silmusvõimenduse lahendused puudusid jaamahoonetes täielikult, samuti puudus operatiivinfo tekstilise edastamise võimalus. Ehitusmääruse nõuetele vastavaid iseteenindusterminale ei tuvastatud kusagil, st olemasolevatel seadmetel puudusid vastavad audiovisuaalsed funktsioonid. Uuringus käsitleti ka ülekäiguradasid, mille puhul olid suurimaks ligipääsu takistuseks puude ja tegevuspiirangutega inimestele, aga ka näiteks lapsevankriga emadele kõrge või järsk äärekivi, puudulik või kulunud “sebra”, helisignaalide, ülekäikude taktiilse tähistuse, ülekäiguni suunamise ning ülekäigutaimerite puudumine. Samuti leidub diskrimineerimist eluaseme kättesaadavuse võimaldamisel, kuna puudega või tegevuspiiranguga inimesed ei ole atraktiivne eluasemeturu sihtrühm. Tihti on neil seoses majanduslikult halvemal positsioonil olekuga raskem kodu üürida, kuna neid nähakse võimaliku riskirühmana. Eelnõu tagab puudega inimeste õiguste kaitse eluasemeturul. Oluline on ka välja tuua, et eluasemeteenuse parem kättesaadavus soodustab puudega inimeste sotsiaalset kaasatust ning elamist koduses keskkonnas võimalikult kaua, ilma vajaduseta institutsionaalse teenuse järele. Kokkuvõttes on ilmne, et sotsiaal- ja tervishoiuteenuste, hariduse ning kaupade ja teenuste kättesaadavuse võimaldamisel on puudega inimestel praegu mõningaid probleeme, mis raskendab nende toimetulekut ühiskonnas. Eelnõu tagaks puudega inimestele senisest efektiivsema õiguste kaitse erinevates eluvaldkondades, mistõttu mõju sihtrühmale on oluline. Parem õiguskaitse kättesaadavus toetab ÜRO puuetega inimeste konventsioonis sätestatud 49 Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool (Kadri Soo, RAKE) (2009). Puudega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring (2009). Leitav võrgus: http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4030/1/PIU%202009.pdf. 50 Hämmal, J.; Masso, M.; Vaisma, K.; Piirits, M. (2015). Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring 2015. TNS Emor, SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS/Sotsiaalministeerium. Leitav võrgus: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/veu2015aruanne_tnsemorsapraxis_final .pdf. 51 Jüri Järve, Kristo Priks, Signe Falkenberg, Valeri Falkenberg, Teet Kallaste, Villu Urban, Artur Räpp, (2020). Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs. Ligipääsetavuse Foorum MTÜ. Uuringu tellis Sotsiaalministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Maanteeametiga. Uuring on valminud Euroopa Regionaalarengufondist Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) tegevus 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine" rahastamisel. Leitav võrgus: https://www.sm.ee/sites/default/files/transpordi_ja_tehiskeskkonna_analyys.pdf 19 õiguste realiseerimist ühiskonnas. Seeläbi toetab eelnõu puudega inimeste õigust mitte saada ebavõrdse kohtlemise osaliseks ja võimaldab senisest suuremat sotsiaalset kaasatust. 6.2. Mõju majandusele Alljärgnevalt analüüsitakse majanduslikku mõju sihtrühmadele, lähtudes eelnõu peamisest mõjuvaldkonnast: seaduse §-s 1 nimetatud diskrimineerimise tunnuste puhul laiendatakse seaduse kohaldamisala selliselt, et diskrimineerimiskeeld laieneks kõigi §-s 1 nimetatud tunnuste puhul ühesuguselt. Mõju hinnatakse kõigist sihtrühmadest lähtuvalt ühiselt. Praegu kogevad puudega inimesed, vanemaealised, seksuaalvähemustesse kuuluvad inimesed ning inimesed, kellel on traditsioonilisest erinev usutunnistus või veendumused, ebavõrdsust. Kuigi konventsiooni raames on puudega inimestele ligipääsu tagamise kohustus pandud liikmesriikidele, tuleb võtta arvesse, et teenuseid ja kaupu pakub suures osas ka erasektor, kellele kohaldub samuti nõue võtta meetmeid ligipääsu tagamiseks, kui puudega inimese õigusi rikutakse. Eelnõu konkreetset mõju ettevõtete kulutuste tasemele pole võimalik ammendavalt ette näha, kuna mõju sõltub konkreetsetest asjaoludest. Ebavõrdse kohtlemise lubatavus võib sõltuda nt ettevõtte poolt võetud meetmetest ning nende proportsionaalsusest, samuti muudest asjaoludest. Seetõttu ei saa välja tuua konkreetseid mõjusid, kuna rikkumised võivad seisneda erinevates asjaoludes ja erinevate tunnuste suhtes või puudub vastav koosseis üldse. Mõjude hindamise metoodika sätestab, et kui tulude ja kulude hindamine ei ole rahaliselt (lõpuni) võimalik või otstarbekas, võib loetleda ka meetmete rakendamisega kaasnevaid kasusid ja kahjusid.52 Antud juhul on oluline välja tuua, et kohanduste tegemisega ligipääsetavuse tagamiseks kaasnevad positiivsed mõjud ja tegemist pole tühja investeeringuga. Kui ettevõtete pakutavad kaubad ja teenused on ligipääsetavad kõigile, on otseseks positiivseks mõjuks suurem klientide hulk ning seeläbi suureneb ka ettevõtete saadav tulu. Pikemas perspektiivis avaldab sihtrühma kuuluvate inimeste õiguste parem kaitse positiivset mõju majandusele, kuna see võimaldab sihtrühma kuuluvatel inimestel suuremat osalemist ühiskonnas ja tööturul ning seeläbi panustavad nad enam majanduse elavdamisse. Nii ei ole investeering kas oluline või kokkuvõttes ületavad tulud kulu. Samuti mõjub ligipääsetavuse tagamine hästi riigieelarvele, sest vajadus ligipääsmatu keskkonna kompenseerimiseks, näiteks sotsiaaltranspordi kaudu, väheneb. Kui praegu on usutunnistuse või veendumuste53, seksuaalse sättumuse, vanuse ja puude alusel diskrimineerimine keelatud VõrdKS-i alusel üksnes töövaldkonnas ja kutseõppes, laieneks käesoleva seaduseelnõu muudatusega diskrimineerimiskeeld ka sotsiaalkaitses (sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid) ja sotsiaalvaldkonnas soodustuste saamisele, hariduse ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluase) kättesaadavuse võimaldamisele. Seega saaksid käesoleva seaduseelnõu muudatusega nimetatud sihtrühmadesse kuuluvad inimesed pöörduda võrdõigusvoliniku poole, et saada tasuta õiguslikku nõu selle kohta, kas neid on ebavõrdselt koheldud ja kuhu oma õiguste kaitseks pöörduda. Sotsiaalkaitse, hariduse ning kaupade ja teenuste kättesaadavuse paranemise tulemusena paraneks sihtrühma elukvaliteet. Lisaks sellele paraneksid inimeste võimalused ühiskonnaelus (sh tööturul) aktiivselt osaleda, mille kaudu paraneks nende majanduslik toimetulek, samuti paraneksid eneseteostusvõimalused. Eelnõuga tehtavad muudatused tooksid kaasa nimetatud sihtrühma 52 Justiitsministeerium. Mõjude hindamise metoodika. lk. 53. Leitav võrgus: http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf (24.01.2018). 53 Kutsenõuete osas on kehtiva VõrdKS §-s 10 kehtestatud erisused usulistele ühendustele ja teistele usutunnistusel või veendumustel põhinevatele eetosega avalik-õiguslikele või eraõiguslikele isikutele. 20 esindajate elukvaliteedi paranemise, mistõttu on majanduslik mõju sihtrühma toimetulekule ja majanduslikele otsustele positiivne. 6.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on hinnatud lähtuvalt sellest, kas ja mil määral mõjutavad eelnõuga tehtavad muudatused Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmist ning rahvusvaheliste organisatsioonide hinnanguid Eesti kohta. Inimestevaheline solidaarsus ning võrdsed võimalused kõigile ühiskonnaliikmetele panustavad kaudselt riigi julgeolekusse, olles kooskõlas julgeolekupoliitika põhisuunaga – ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase turvalisuse tugevdamine. Võib hinnata, et eelnõuga planeeritavad muudatused ei mõjuta oluliselt välissuhteid, kuigi eelnõu muudatused võivad suhtluses välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kaasa tuua mõningase positiivse mõju, kuna muudatustega võrdsustub inimeste kaitse VõrdKS-i alusel ja suurenevad nende võimalused võrdõigusvoliniku poole pöörduda. 6.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Alljärgnevalt analüüsitakse mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju on hinnatud lähtuvalt muudatustest mõjutatud sihtrühmadest: võrdõigusvoliniku kantselei ning riigiasutused ja kohalikud omavalitsused. Mõju soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei korraldusele Eelnõus esitatud VõrdKS-i kohaldamisala muudatus mõjutab võrdõigusvoliniku kantselei korraldust seeläbi, et kantselei pädevus laieneb diskrimineerimisjuhtumite menetlemisel, võimaldades usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse tunnuste alusel diskrimineeritutel sotsiaalkaitse, hariduse ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste pakkumisel ja kättesaadavuse võimaldamisel pöörduda võrdõigusvoliniku poole. Seega puudutab muudatus põhiliselt võrdõigusvoliniku kantseleid, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Mõju ulatust võrdõigusvoliniku kantsleile võib hinnata suureks, sest kohaldamisala laienemisega kaasneb täiendav töömaht. Seadusemuudatuse jõustumisel saab neli vähemusgruppi pöörduda võrdõigusvoliniku poole kolmes uues valdkonnas. Võrdluseks võib tuua, et seni sai voliniku poole pöörduda kõigis neis valdkondades vaid kolm vähemusgruppi. Võrdõigusvoliniku poole pöördunud isikute arv on aastatega järjepidevalt kasvanud. 2012. aastal esitati võrdõigusvolinikule 69, 2013. aastal 116 ja 2014. aastal 192 kaebust. Perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2015 esitati võrdõigusvolinikule võrdse kohtlemise küsimustes 209 pöördumist. Pöördumiste arv on varasemast suurem ja kasvab jätkuvalt. 2016. aastal oli pöördumiste arv 332. Kõige rohkem on pöördutud võrdõigusvoliniku kantselei poole 2015. aastal sellistes võrdse kohtlemise küsimustes, mis puudutavad sugu (70 korral), puuet (35 korral), vanust (16 korral), rahvust ja nahavärvust (13 korral). Valdkonniti puudutasid ligi pooled küsimused töövaldkonda (98 korral), millele järgneb kaupade ja teenuste kättesaadavus (36 korral), haridus (16 korral), seadusandlus (14 korral), sotsiaalteenused ja -toetused (10 korral), meedia (8 korral), tervishoid (7 korral), lapse hooldusõigus (1 korral) ja muud küsimused (27 korral). Võib hinnata, et juba praegu pöörduvad inimesed võrdõigusvoliniku poole küsimustes, mis jäävad väljapoole võrdõigusvoliniku mandaati, mis on sätestatud seadusega. Seadusmuudatuse jõustumisel hakkab võrdõigusvolinik ka kõiki neid küsimusi menetlema. Kaebuste arvu kasvu võib kindlasti seletada võrdõigusvoliniku suurema nähtavusega seoses Norra soolõime projektiga 21 „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2011–2013“, millega seoses on suurenenud võrdõigusvolinikule eraldatava ressursi maht, kuid mis on 2017. aasta seisuga lõppenud. Samas on võrdõigusvolinik võtnud kasutusele kaasaegsed vahendid nähtavuse hoidmiseks, oluliselt on kasvanud ettekannete, artiklite ja koolituste tellimused. Samuti on aastate jooksul suurenenud usaldus võrdõigusvoliniku institutsiooni vastu. 2015. aastal pöörduti võrdõigusvoliniku kantselei poole kõige enam sooga seotud võrdse kohtlemise küsimustes, kuid võib eeldada, et kohaldamisala laienemisega suureneb pöördumiste arv oluliselt teiste tunnuste alusel. Eelnõu VõrdKS-i kohaldamisala muudatus mõjutab riigiasutustest kõige enam võrdõigusvoliniku kantselei töökoormust, kuna seaduse kohaldamisala laiendamisega laieneb võrdõigusvoliniku pädevus usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineeritute abistamisel. Võrdõigusvolinik lähtub diskrimineerimismenetlustes kehtivatest seadustest. Ebasoovitava mõjuna võib ilmneda võrdõigusvoliniku kantselei puudulik rahastamine, mis võib takistada kantseleil täita kohaldamisala laiendamisest tulenevaid täiendavaid kohustusi ning halvendada ka teiste, seni õiguskaitset saanud isikute õigusi ja heaolu. Alarahastuse juures on riskikohaks võrdõigusvoliniku kantselei vähene suutlikkus tegeleda nii edendavate tegevustega, mis suurendaksid teadlikkust inimeste õigustest ja õiguskaitse võimalustest, kui ka diskrimineerimise kahtlusega pöördumistele hinnangute/arvamuste andmisega. Mõju teiste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Eelnõul on kaudne mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele. Õiguskantsleri seaduse § 19 lõike 2 alusel on igaühel õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda diskrimineerinud, k.a usutunnistuse või usulise veendumuse, poliitilise või muu veendumuse, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse tõttu. Õiguskantsleri tegevus ei ole piiratud VõrdKS- i kohaldamisalaga. Samas on lepitusmenetlus leidnud väga vähest kasutust. Näiteks 2016. aastal pöördus õiguskantsleri poole üks inimene küsimuses, milles oleks olnud võimalik läbi viia lepitusmenetlus. Pöörduja ei soovinud siiski menetluse läbiviimist. Samuti ei olnud õiguskantsleri tegevuse 2016. aasta ülevaate kohaselt jätkuvalt kinnitatud ühtegi lepitusmeneluse kokkulepet54. Valdkondades, kus võrdõigusvolinikul on juba kehtiva õiguse kohaselt arvamuse andamise pädevus, on tema poole pöördujate arv märkimisväärselt suurem (vt eespool). See näitab, et inimesed teavad ja soovivad diskrimineerimiskahtluse korral võrdõigusvoliniku poole pöörduda ning õiguskantsleri lepitusmenetlust ja võrdõigusvoliniku poolt pakutavaid võimalusi ei ole põhjust pidada kattuvaks. Seetõttu ei ole ette näha, et eelnõuga planeeritavad muudatused mõjutaksid õiguskantsleri töökorraldust või koormust. Õiguskantsleri seaduse kohaselt täidab õiguskantsler alates 1. jaanuarist 2019 ka puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. Õiguskantsler seisab selle eest, et kõik puudega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel alustel. Õiguskantsler on nende ülesannete täitmisel sõltumatu ning kaasab puudega inimesi ülesannete täitmisse eelkõige nõuandva kogu kaudu. Seoses puudega inimeste õigustega on õiguskantsleri poole pöördumiste arv aastatega kogu aeg kasvanud, olles 54 Õiguskantsleri aastaülevaade 2015/2016: http://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2016/vordoiguslikkus. 22 2016. aastal 37 ning 2020. aastal 100. Suurem osa pöördumisi on seotud puudega inimeste probleemidega seoses sotsiaal- ja terviseteenustega, samuti transpordiga. Probleemiks on ka ligipääsmatus (nt seoses elukondliku kinnisvara, ühistranspordi ja e-teenustega). Ka haridust ja tugiteenuseid hariduses tuuakse esile. Lastel on küll õigus ja ka kohustus koolis käia, aga kui nad on erivajadusega, on koolis käimine pahatihti takistatud, sest puude või erivajadusega lapsed võivad vajada tugiisikut, aga sobiliku inimese peab lapsevanem ise leidma, mis tähendab, et haridusasutus ei ole puudega lapsele samavõrd avatud kui teistele lastele. Lisanduvad ka füüsilise ligipääsu probleemid. See tähendab, et printsiibis on lapsel küll õigus haridusele, kuid praktikas see ei rakendu. Õiguskantsleri kantselei on öelnud, et murekohaks on ka see, et õiguskantsler saab küll puudega inimesi aidata, kui neid on diskrimineeritud, kuid nende pädevus on piiratud õiguskantsleri seaduses sätestatuga ning puudega inimesel on oma õiguste kaitseks vaja teatud juhtudel minna ka kohtusse. Pahatihti, kui vastuolu puuetega inimeste õiguste konventsiooni või PS-iga on võrdse kohtlemise vaatenurgast olemas, pole konkreetset normi mõnes alamseaduses või määruses, mille rikkumisele saaks kohtusse minnes viidata. VõrdKS-i kohaldamisala laiendamine muudaks inimestel oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumise lihtsamaks ja seeläbi kiireneks avalike teenuste kõigile ligipääsetavaks muutmine. VõrdKS-i kohaldamisala laiendamine võib kaasa tuua seni piiratud kaitsega vähemusgruppide puhul lisanduvaid diskrimineerimiskaebusi. Nendega seonduvalt võib suureneda asutuste vajadus selgitada nii diskrimineerimist kahtlustavatele isikutele kui nt võrdõigusvolinikule oma tegevuse või otsuste põhjuseid. Samuti võib tekkida vajadus võtta meetmeid diskrimineeriva olukorra muutmiseks, mis võib kaasa tuua kulusid. Diskrimineerimiskaebustest tulenevaid kulusid on keeruline hinnata, kuna puudub täielik ülevaade sellest, kui palju diskrimineerimisjuhtumeid ilmneks eelnõu rakendamisel. Samuti võib kasvada kohtute koormus diskrimineerimisjuhtumite lahendamisel. 6.5. Muudatuse mõju põhiõiguste ja -vabaduste kontekstis Eelnõuga soovitakse kaasa tuua ühiskonna muutus – parandada seni ebavõrdselt koheldud isikute olukorda ning tuua ühiskonnani mõistmine, et näiteks seksuaalse sättumuse alusel isikuid teenuseid saamast kõrvale tõrjudes on tegemist diskrimineerimisega. VõrdKS § 2 lõike 2 alusel on isikute diskrimineerimine nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu keelatud kitsendatud ulatuses, mis ei ühti sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohaldamisaladega.55 Käesoleva eelnõuga saavutatakse olukord, kus ka VõrdKS § 2 lõike 2 puhul laieneb kaitse järgmistesse valdkondadesse: - sotsiaalkaitse (sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid) ja sotsiaalvaldkonnas soodustuste saamine; - haridus; - avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sealhulgas eluase) kättesaadavus. Üldreegel on see, et seaduses nimetatud tunnustega vähemusi (nt seksuaalvähemused) ei tohi teistest halvemini kohelda. Kuna enim on ühiskonnas kõneainet pakkunud teenuste ja kaupade kohaldamisala laiendamine just veendumuste, usutunnistuse või veendumuste ja seksuaalse sättumuse kontekstis, on alljärgnevas analüüsis käsitletud just neid. 55 Võrdle tunnuseid ja kohaldamisalasid §-s 2 lõigetes 1 ja 2. 23 Võrdsuspõhiõiguste tõlgendamisel mängivad üha suuremat rolli EL-i esmases ja teiseses õiguses ning rahvusvahelistes lepingutes sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtted ja neile pädevate organite poolt antavad tõlgendused.56 Võrdsus on Euroopa Liidu lepingu artikli 2 järgi üks väärtustest, millel EL rajaneb.57 Seetõttu ei saa see õigus olla midagi, mis on kergekäeliselt ümberlükatav, kui isikute põhiõigused juhtuvad põrkuma. PS § 12 lõige 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse ning sellest on tuletatud isiku õigus mitte saada ebavõrdse kohtlemise osaliseks.58 Erilised võrdsuspõhiõigused tulenevad nt PS § 9 lõikest 1, § 27 lõikest 2, § 30 lõike 1 esimesest lausest, § 60 lõike 1 kolmandast lausest (üldised, ühetaolised) ja § 156 lõike 1 kolmandast lausest (üldised, ühetaolised). Omandi võrdset kaitstust rõhutab § 32 lõige 1, mida võib samuti tõlgendada kui erilist võrdsuspõhiõigust. Põhiseaduse kommentaarina tuuakse, et „PS § 12 lõikes 1 sisalduva võrdsuspõhiõiguse diskrimineerimiskeeldude loetelu on lahtine ja seepärast näitlik. Loetelu näitlikkusele viitab ka see, et loetelus nimetatud tunnused on erineva kaaluga. Isiku tahtest sõltumatutele tunnustele lisaks on teise lause loetelus kirjas ka keel, mis on enamasti õpitav ning mõningal määral muudetavad usutunnistus ning veendumused. Kui ebavõrdne kohtlemine põhineb isiku tahtest sõltumatutel tunnustel (nt rass, vanus, puue, geneetilised omadused, ka emakeel), tuleb üldjuhul õigustuseks leida kaalukamad põhjendused.”59 Riigikohus on ise korduvalt rõhutanud kohustust tõlgendada põhiõigusi sätestavaid norme laiendavalt ja eelistada kaitseala määratlemisel avaramat käsitlust, et tagada põhiõiguste lünkadeta kaitse (vt II ptk sissejuhatus).60 Nii on seda hinnatud ka vabale turule suunatud kaupade ja teenuste pakkumisel. Olukorras, kus kuulutus on avatud kõikidele soovijatele, tuleb ka soovijaid ühtmoodi kohelda, v.a juhul, kui erisuste alustena eksisteerivad objektiivsed asjaolud (nt tulevase üürniku kehv makseajalugu vms) või viib just erinev kohtlemine isikute õigused võrdsele tasemele (nt puudega isikutele eeliste loomine). Euroopa Komisjon rõhutab 2020. aasta Euroopa kohtupraktika ülevaates, et COVID-19 pandeemia mõju ei ole olnud kõigile inimestele ühesugune. Pandeemia majanduslikud, sotsiaalsed ja ka individuaalsed mõjud on ebaproportsionaalselt enam mõjutanud erinevaid vähemusi tulenevalt nende rassist, rahvusest, puudest või vanusest, samuti on mõju olnud suurem ka naistele. Esile tuuakse eakate, puudega inimeste ja muu nahavärviga inimeste suuremat suremust pandeemia tingimustes ning muu nahavärviga inimeste kehvemat ligipääsu tervishoiuteenustele tulenevalt rassistlikust ideoloogiast. Ka puudega inimeste puhul tuuakse välja süstemaatilist diskrimineerimist tervishoius, kus eelistakse terveid inimesi.61 - Erinevad õigused, vabadused 1. PS § 40 sätestab südametunnistuse-, usu- ja mõttevabaduse. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba (lg 2), samuti on igaühel vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, 56 PS kommentaar, § 12, p 2. Leitav võrgust: http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=17&p=12 (23.10.2017). 57 Samas (PS komm), p 3. 58 Samas (PS komm), p 5. 59 Samas (PS komm), p 6. 60 Samas (PS komm), p 7. 61 Euroopa Komisjon, Euroopa kohtupraktika ülevaade 2020 https://www.equalitylaw.eu/downloads/5300- european-equality-law-review-2-2020-pdf-1-446-mb (30.04.2021) 24 avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust (lg 3). PS § 41 sätestab, et igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ning kedagi ei tohi sundida neid muutma (lg 1). Veendumustega ei saa aga vabandada õiguserikkumist (lg 2) ega võtta veendumuste pärast õiguslikule vastutusele (lg 3). PS-is on veendumuste kaitse (koos õigusega jääda truuks oma arvamustele) paigutatud eraldi paragrahvi (§ 41). Tegemist on siiski pigem terminoloogilise kui sisulise erinevusega, eriti arvestades § 40 lõike 1 ja § 41 lõike 1 piiritlemise problemaatilisust. See õigus kätkeb vabadust omada või vastu võtta usku või veendumusi omal valikul ja vabadust tunnistada oma usku või veendumusi.62 Seega on oluline arvestada nii vabadust muuta usku või veendumusi kui ka vabadust kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu. PS § 40 lõike 1 ja § 41 lõike 1 puhul on tegemist n-ö passiivsele, seesmisele vabadusele suunatud õigusega.63 Nende kaitseala eristamisel ei ole praktilist tähendust, sest mistahes vaadete omamisse ei tohi riik sekkuda. Kui isiku vaated ja sisemised veendumused kasvavad üle vaadete väljendamiseks või mõtete realiseerimiseks, võivad kõne alla tulla PS-ist tulenevad või PS-iga lubatud piirangud.64 2. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. PS § 32 lõike 2 teine lause näeb ette omandiõiguse piiramiseks lihtsa seadusereservatsiooni, mis tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus.65 Kõnealusel juhul ei too teenuste pakkumine kaasa ei käsutusõiguse piiramist ega muuda kuidagi võlaõiguslikke nõudeid isikute vahel. Võrdse kohtlemise põhimõtte arvestamine ei ole sedavõrd kitsendav, kui seda on tehno- või muude rajatiste talumiskohustus, vara arestimine vms piirang. Võrdse kohtlemise põhimõte ei kahanda vara väärtust (servituudid) ega sea takistusi käibes osalemisel (käsutusõiguse piirang). 3. Lepinguvabadus tähendab valikuvabadust sõlmida või mitte sõlmida mistahes sisuga leping.66 PS § 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele, ning lõige 2, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Nii sisaldab PS § 19 lõige 2 lisaks üldisele teiste õiguste austamise kohustusele ka erilist piiriklauslit, mis kehtib lõike 1 vabaduspõhiõiguse enese kohta. See sisaldub formuleeringus „Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel [...] järgima seadust“. Seda klauslit tuleb mõista kui seadusandjale adresseeritud volitust piirata üldist vabaduspõhiõigust seadusega (nt seadusandja õigus piirata avalikus kohas alasti viibimist ühiskonnas valitsevast kõlblustundest lähtuvalt).67 Mida intensiivsem on vabaduse kitsendus, seda tähtsamad peavad olema kitsendamise põhjused.68 PS § 19 lõige 2 sisaldab seega üldist teiste inimeste õiguste ja kohustuste austamise ja arvestamise kohustust. PS § 19 tagab igaühele vaba eneseteostuse õiguse tingimusel, et austatakse ja arvestatakse kolmandate isikute õigusi, põhiseaduslikku korda ning häid kombeid.69 PS § 19 lõige 2 sisaldab seadusandjale suunatud volitust piirata ka 62 PS komm, § 41, p 2. 63 Samas (PS komm), p 3. 64 Samas (PS komm), p 4. 65 Samas (PS komm), p 28. 66 PS komm, § 19, p 6. 67 Samas (PS komm), p 11. 68 Samas (PS komm), p 12. 69 Samas (PS komm), p 15. 25 ilma seadusereservatsioonita põhiõigusi, kui piirangu eesmärk on mõne muu põhiõiguse tagamine. Paragrahvi 19 lõige 2 kinnitab niisiis, et ei ole olemas piiramatuid põhiõigusi. Nii võib olla asjakohane, piirata lepinguvabaduse põhimõtet võrdse kohtlemise klausliga. Sellist „võrdsust“ on otsitud ja soovitud saavutada ka teistes seadustes, nt võlaõigusseaduses (VÕS), mille alusel lubatakse dispositiivsuse põhimõttest kõrvale kalduda juhul, kui tegemist ei ole imperatiivse sättega või kui kõrvalekaldumine ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi (VÕS § 5). Seega ei ole seadusandja näinud ette ka lepinguvabaduse põhimõtet kui piiramatut õigust.70 Riigikohus on öelnud: „Ühiskonnas ei saa olla absoluutseid – piiramatuid põhiõigusi. Mistahes põhiõiguse realiseerimisvõimalused saavad piiramatult kesta vaid seni, kuni seejuures ei takistata mingi teise põhiõiguse realiseerimist. Sellises põhiõiguste konkurentsi olukorras tekib paratamatult põhiõiguste piiramise vajadus.“71 Eelnõuga jääb osapoolte õiguste kaalumisel piisav kaalutlusruum, et võtta arvesse mõlema poole huve, taotletavat eesmärki ning õiguste ja vabaduste riive ulatust. - Kohtupraktika a) Euroopa inimõiguste kohus (EIK) on oma 2009. aasta lahendis72 leidnud, et „riigil on kohustus tagada usuline harmoonia erinevate uskude vahel, EIÕK artikkel 9 kaitseb ka mitteusklikke inimesi. Selle riive esineb ka siis, kui riik loob olukorra, kus mitteusklik inimene – nagu kolmas avaldaja – peab kas otseselt või kaudselt avaldama, et ta ei ole usklik.“ Seetõttu kaasneb riive juhul, kui teisele osapoolele saavad avalikuks isiku (nt lepingupoole) uskumused ja veendumused. Kohustust oma vaateid avalike teenuste tarbimisel avaldada ei ole nagu ka kirikute ja koguduste seadus (KiKoS) ise üle kordab. Näiteks pidas kohtukoda 2013. aastal õigemaks lähenemist aspektist, mille kohaselt usuvabaduse riivet tuleb hinnata mitte töökoha vahetamise aspektist, vaid riive proportsionaalsuse aspektist. Samas lahendis käsitles kohus neljast kaebajast kolmanda ja neljanda puhul vaidlusküsimust olukorras, kus riik kohaldas distsiplinaarsanktsioone isikutele, kes keeldusid registreerimast samasooliste isikute kooselu või viimast läbi teraapiat homoseksuaalse orientatsiooniga isikule. Kohus leidis, et riik teostas oma diskretsiooni isikute võrdsel kohtlemisel sõltumata nende seksuaalsest orientatsioonist.73 See lahend kinnitab tõsiasja, et pelgalt sisemine veendumus iseenesest ei saa olla avalikkusele pakutava teenuse puhul õigustuseks teenuse mittepakkumisel. Isikute erinevaks kohtlemiseks peab olema objektiivne ja mõjuv põhjendus – vastasel korral on erinev kohtlemine diskrimineerimine. Nii näiteks puudub ka üürisuhte puhul usuliste veendumuste kahjulik mõju lepingulise suhte kontekstis. Siin peavad n-ö tagasi astuma nii üürileandja kui ka üürnik ise – võlaõiguslik suhe piirdub peamiselt ruumi kasutusse andmisega ning selle eest vastusoorituse saamisega ehk tasu maksmisega. Loomulikult on oluline kaaluda seda, millist ruumi antud juhul üüritakse (kas korter või tuba sellest) ja kas seda pakuti kinnisvarakuulutuses või sõpradele. Nii ei ole põhjendatud ka rendipindade üürimisel eristada, millist usku üürnik on, kuna selle mõju üürisuhtele (saada vastusoorituseks tasu) puudub. 70 Ka nt hankemenetluse läbiviimisel RHS-is, selle § 2 lõige 1 sätestab: „Käesoleva seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel.“. 71 Samas (PS komm), p 17. 72 EIK, Grzelak vs. Poola, kohtulahendi nr 7710/02. 73 EIK, Eweida jt vs. Ühendkuningriik, 2013, kohtulahendite nr 48420/10; 59842/10; 51671/10; 36516/10. 26 Usuküsimustes on oluline vaadata ka kehtivas õiguses juba sätestatud erisusi. Nimelt sätestab KiKoS § 8 lõige 2, et keegi ei ole kohustatud andma andmeid oma usutunnistuse või kogudusse kuulumise kohta, välja arvatud kriminaalmenetluse käigus kahtlustatav, süüdistatav, kohtualune ja kannatanu. Sama sätte lõike 1 alusel on igal isikul küll õigus vabalt valida, tunnistada ja kuulutada oma usulisi veendumusi, kuid see ei tohi kahjustada sealjuures avalikku korda, tervist, kõlblust ega ka teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Seetõttu tuleb alati olukorda hinnata sellest aspektist, et kas ja kuivõrd teise isiku õigusi ja vabadusi riivati ning kas see oli eesmärgiga proportsionaalne. Riik on antud juhul neutraalne ega sea lisapiiranguid tulevalt religioonist enesest. Diskrimineerimise keeld kehtib juhul, kui teenus või kaup on suunatud väljapoole usulist sfääri ja kui see ei seostu otseselt kiriku või koguduse talitlustega. Konkreetselt nt üürisuhtes käsitles EIK omandiõiguse riivet 2013. aastal ning tõstis olulisemale kohale omandiõigusest üürnikele laieneva sotsiaalse kaitse.74 Teisisõnu, sotsiaalne kaitse eluaseme kättesaadavuse näol on oluline väärtus, mida kaitsta. Eluaseme kättesaadavus on eraldi nimetatud ka juba kehtivas õiguses ja VõrdKS § 2 lõike 1 alusel osade tunnuste puhul tagatud. Säte viitab selgelt, et isikute diskrimineerimine rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse tõttu on keelatud avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuses (vt VõrdKS § 2 lõige 1 punkt 7). Sama oluline on õiguste kaitse nendes valdkondades ka teiste tunnuste alusel nagu puue, seksuaalne sättumus ja usulised tõekspidamised. Nagu eelnevalt selgitatud, ei ole nt üürisuhte kontekstis oluline, millised on isiku veendumused, kui need ei ole selles kontekstis puutumuses (üürida pind ja tasuda üürimakseid). Ilmselt on piirangud proportsionaalsed nt kogudusse kuulumise ja armulaual osalemise kontekstis ja kui see vastanduks teise poole usuvabadusega. Samas on sellised vastandumised praktikas äärmuslikud ning juba tehtud valikud usu pinnalt ei anna alust arvata, et isik teadlikult vastu oma usulisi vaateid midagi pahatahtlikult realiseerima asuks. Kindlasti ei tähenda mõiste „usutunnistus“ lai tõlgendus seda, et isikute mistahes tegutsemisviisid või toimingud on juba ette ainult seetõttu õiguskorra kaitse all, et neid tehakse mingit laadi usulisele veendumusele tuginedes.75 Nii nagu on praegu tagatud kaitse töösuhtes, tuleks põrkuvaid huve kaaluda ka teenuseid pakkudes või kaupu müües. Nii nagu töösuhtes ei ole võimalik eelistada või välistada kandidaate pelgalt VõrdKS §-s 1 nimetatud tunnuste alusel, ei tohiks see tugineda valikutel ka teenuseid või kaupu pakkudes, kui selleks puudub mõni VõrdKS-is sätestatud alus (vt §-d 9 ja 10). Vabadus usku väljendada ei ole absoluutne. Nimetatud vabadus ei kaitse ükskõik millist tegu, mida põhjendatakse usutunnistuse või veendumusega või mida need on innustanud ning see ei taga alati õigust käituda nii, nagu usuline veendumus ette näeb. Seega ei saa mööda vaadata vajadusest, kus tuleb hinnata nii õigushüve (õigus eluasemele, õigus tööle, õigus toetusele), isikute konkreetset situatsiooni, vahetegemise aluseks olevaid tunnuseid (vanus, puue, seksuaalne sättumus jne) kui ka mõistlikku ja objektiivset põhjendust.76 Ebavõrdne või erinev kohtlemine ei pruugi tähendada diskrimineerimist, see on seda juhul, kui puudub mõistlik ja objektiivne põhjendus.77 74 EIK, Nicolaas Nobel vs. Holland, 2013, kohtulahendi nr 27126/11. 75 Kohtujuristi ettepanek. J. Kokott, 31. mail 2016, kohtuasjas C‑157/15, p 37. 76 Tallinna Tehnikaülikool, õiguse instituut. Võrdse kohtlemise seadus. Käsiraamat, teine täiendatud trükk. Tallinn: 2012, lk 16. 77 Samas (TTÜ), lk 27. 27 b) Eriti teravalt kritiseeris EIK olukorda seoses homoseksuaalsete inimestega, mainides et „EIK on pidevalt keeldunud toetamast poliitikaid ja otsuseid, mis soodustavad heteroseksuaalse enamuse eelarvamusi homoseksuaalse vähemuse suhtes.“ EIK osundas, et Euroopas on selge konsensus selles osas, mis puudutab isikute õiguste tunnustamist identifitseerida end avalikult geide, lesbide või muude seksuaalvähemustena ning selliste isikute õiguse osas kaitsta enda õigusi ja vabadusi.78 Kuna ka antud kaasuses ei tuvastatud, kuidas isikute identifitseerimine kujutaks ohtu tervisele, avalikule korrale või teiste isikute õigustele ja vabadustele, võib avalike teenuste, nt üürisuhte puhul tõdeda sama. Kahjuks põrkutakse selliste eelarvamustega pidevalt ning ühiskonna teadlikkuse suurendamisele aitaksid kaasa just käesoleva eelnõuga ellu kutsutud muudatused. - Proportsionaalsus Vastavalt PS §-le 11 tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega tuleb analüüsida, kas piirang on: - sobiv > soodustab eesmärgi saavutamist, - vajalik > eesmärki pole võimalik saavutada sama efektiivse, kuid põhiõigusi vähem riivava alternatiivse lahendusega, - mõõdukas > põhiõigusesse sekkumise ulatus ja selle intensiivsus on tasakaalus piirangu eesmärgiga. 1. õigus südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusele ning õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele seoses avalikkusele pakutavate teenuste ja kaupadega (sh eluase) Riive: kuigi isiku usku ega veendumusi muuta ei soovita, riivab võrdse kohtlemise põhimõte usuvabadust ja veendumusi kaudselt, kus nt omandi väljaüürimisel ei saa isik lähtuda oma veendumustest ega valida lepingupartneriks vaid seda, kes jagab temaga samu vaateid, arvamusi või sama usku. Seega on riive mõju välissfääri, sest sisemist – õigust neid omada ja ise ümber kujundada – ei piirata. Kuna õigus olla teatud usku ja omada teatud veendumusi ja arvamusi kehtib nii eraisiku kui ka nt selliste isikute rühmade puhul, nagu kirikud või kogudused, ei ole oluline neid riive kaalumisel eristada. Euroopa Komisjoni 2017. aasta juriidilises analüüsis isikute riietuse ja sümbolite kasutamisel ja diskrimineerimisjuhtumitega religiooni pinnalt liikmesriikides79 tõdetakse, et kuigi religiooni tuleks käsitleda laiemalt, on oluline teha vahet nii sisemisel (foorum internum) kui ka välisel (foorum externum) sfääril.80 Viimane mõjutab ka seda, millises olukorras erinevate õiguste põrkumist hinnata. Riive tõsidus: riive ulatus isiku uskumustele ja veendumustele on kaudne ja väike, kuna neist isik loobuma ei pea (sisemine sfäär). Usku või veendumusi piiratakse, kui isiku tegevus on suunatud väljapoole isiklikku sfääri (nt tulu saamisele äritegevuses). 78 EIK, Bayev jt vs. Venemaa, 2017, kohtulahendite nr 67667/09; 44092/12; 56717/12. 79 Euroopa Komisjoni analüüs. E. Howard, Religious clothing and sumbols in employment. A legal analysis of the situation in the EU Member States, november 2017. 80 EK analüüs riietuse ja sümbolite kohta, 2017, lk 6. 28 Võrdse kohtlemise idee kannab endas ka ühiskonna vajadusi ja on üks olulisi põhimõtteid kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamiseks. Lisaks ei taga see alati õigust käituda nii, nagu usuline veendumus ette näeb. Vabadust kuulutada oma usku või veendumusi võib piirata seadusega, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. - sobivus Võrdse kohtlemise põhimõte ehk diskrimineerimise keeld kannab endas eesmärki kohelda isikuid võrdselt. Nii nagu tööandja ei saa välistada ühte kandideerijat pelgalt seetõttu, et isik on tumedama nahavärviga, ei peeta enamasti mõistlikuks olukorda, kus isik jääks sotsiaalteenustest või -toetustest ilma seetõttu, et ta on nt kristlane. Teenus ei ole seotud ei sellega, millised veendumused on teenuse osutajal, ega ka sellega, millesse või kellesse usub teenuse saaja. Eesmärk on eelkõige teha töö valmis (nt õmmelda kleit), osutada nt hoolekandeteenust või maksta toetus välja. Erisused sellest on paigutatavad VõrdKS-is sätestatud erisuse alla, nt kutsenõuded (§ 10) või soodustav erinev kohtlemine isikute võrdsustamiseks (§ 9 lõiked 2 ja 3 ning § 11). Diskrimineerimise keelu laiendamine praegu veel katmata tunnuste osas, laiendades kaitset ka avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste kohaldamisalas, tagab tulevikus olukorra, mis suurendab ühiskonna teadlikkust ja lükkab ümber põhjendamatud eelarvamused, mille tõttu jäävad isikud ilma nt teenustest, mida teiste veendumustega või teistsuguse seksuaalse sättumusega isikud saavad (nt kui tegemist on heteropaariga, siis saab hotellis ööbida, kui ei, siis öeldakse, et hotellitoad on hõivatud jne). Näitena võib tuua UK 2012. aasta kaasuse, kus seitsme magamistoaga hotelli omanik võimaldas usulistel põhjustel kaheinimesevoodiga tube kasutada vaid hetero abielupaaridel. UK kohus leidis, et tegemist on diskrimineerimisega seksuaalse orientatsiooni alusel, kuna UK-s oli samasooliste abielu sel ajal veel keelatud.81 Kuna avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste puhul on oluline roll ka eluasemel (üüriturg, müügiturg), tuleks sellele samuti tähelepanu pöörata – see jääb sama kohaldamisalaga hõlmatuks. Eluaseme olulisust märgib selle eraldi mainimine kehtivas VõrdKS-is (§ 2 lg 1 kohaldamisalad), samuti kohtulahendid teiste riikide kohtupraktikas. Just seetõttu on ka Euroopa Liit asunud tähelepanu pöörama kohaldamisalade ebavõrdsusele ning sellega kaasnevale problemaatikale. Komisjoni 2008. aasta ettepanekus82 ongi olnud idee võrdsustada võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest ja seda just samade kohaldamisalade puhul. Seega rõhutatakse eelnõu jõustudes mittediskrimineerimise olulisust ka selles kitsamas valdkonnas. Euroopa Komisjoni kokkuvõttev materjal hilisemast ajast (2013) toob välja praktikas kerkinud probleemid, seda ka eraisikutevahelises suhtes.83 Diskrimineerimisjuhtumiteks on ka olukorrad, kus eluase tagatakse, kuid teatud tunnuste alusel kõrgema hinnaga (välisüliõpilased nt).84 Mõnedes riikides on kehtestatud erand, et kui majutust pakutakse nt isiku enda eluruumides,85 (kus isik ka ise elab nt samas korteris, milles üüritakse välja 1 tuba), on oluline tagada 81 Court of Appeal, 2012. Bull & Bull vs Hall & Preddy [2012] EWCA Civ 83. 82 Euroopa Komisjon, KOM(2008) 426 lõplik, 2008/0140 (CNS), Leitav võrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52008PC0426 (30.04.2021). 83 Euroopa Komisjon. Discrimination in Housing. European Network of Legal Experts in the non-discrimination field, 2013. Leitav võrgus: http://ec.europa.eu/justice/discrimination/files/la_discrimination_dans_le_logement_final_en.pdf (30.04.2021). 84 Komisjon (Discrimination in Housing), lk 46. 85 Komisjon (Discrimination in Housing), lk 23. 29 üürileandja eraelu kaitse – privaatsfäär ja kaalutlus erisuseks on sellisel juhul suurem. Selline erand on aga igas neist riikidest erinevalt kehtestatud ning enamikus Euroopa riikides selline erand puudub. Eesti puhul oleks sellise erandi kehtestamine keeruline, kuna VõrdKS-i kohaldamisala ühtlustamisega on eesmärk tagada kõigi tunnuste alusel kõigis valdkondades samaväärne kaitse ning rahvuse, rassi ja nahavärvuse tunnuse alusel kohaldub VõrdKS juba täiel määral ilma erandita. - vajalikkus Nii Euroopa Komisjoni pingutused sel teemal86 kui ka püüdlused avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste kohaldamisala laiendavalt reguleerida87 näitavad üldist suunda diskrimineerimisvaidluste lahendamisel. Senine kohaldamisalade katmata jätmine on näidanud selgelt senise regulatsiooni vajakajäämist. Siinjuures tasub mainimist teiste liikmesriikide praktika. Mitmed riigid on ette näinud laiendatud kaitse, nt Kreeka oma 2015. aasta seaduses, mis keelab diskrimineerimise avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste näol lisaks teistele tunnustele ka religiooni, veendumuste ja seksuaalse orientatsiooni pinnalt.88 Austria kohtus on käsitlemist leidnud ka mõiste „avalikkusele pakutav“, kus leiti, et sellisel juhul on tegemist kauba või teenusega, mille alla ei mahutu olukorrad, mis on suunatud lähedastele ehk oma pere või sõprade ring.89 Seega ei ole kohaldamisala laiendamise osas kõne all need olukorrad, kus võrdõigusvolinik peaks hakkama käsitlema kaasusi, kus omavahel vaidlevad koos elavad pereliikmed. Laiemalt on seniseid direktiive oma õigusaktides sätestanud 16 liikmesriiki, mis on üle poole liikmesriikidest (Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Luksemburg, Malta, Norra, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi, ja Rumeenia) ja UK. Laia kohaldamisala ehk kõikide tunnuste osas kõikides kohaldamisalades (sh eluase) on rakendatud Horvaatias. Ka Taanis on laiendatud religiooni ja veendumuste ning seksuaalse sättumuse tunnuste kohaldamisala avalikkusele pakutavate teenuste ja kaupade, sh eluaseme puhul. Sama on Sloveenias ja Prantsusmaal.90 Seega on see oluline indikatsioon suunast, kuhu EL-i liikmesriigid isikute mittediskrimineerimisel liiguvad. Ilma kohaldamisalasid ühtlustamata jäetakse isikute ring erinevalt VõrdKS-is nimetatud eesmärkidest teatud osas kaitseta. Seaduses nimetatud tunnuste alusel tuleks võrdõigusvoliniku menetlust ühtlustada. Võrdõigusvoliniku laiendatud pädevuse abil soovitakse suurendada ühiskonna teadlikkust diskrimineerimisjuhtumite ärahoidmiseks, parandada praegu reguleerimata tunnuste ja kohaldamisalade puhul võimalust pöörduda pädeva organi poole nõu ja abi saamiseks. Kohaldamisalade ühtlustamata jätmisel on vastupidine mõju – seadus annab vale indikatsiooni, justkui ei peaks VõrdKS § 2 lõikes 2 nimetatud tunnuste alusel võrdse kohtlemise põhimõtet järgima. Praegune meede, kus isikutel on võimalik pöörduda otse kohtusse, ei ole kandnud vilja, kuna seda mõjutavad isikute vähene teadlikkus 86 Komisjoni ettepanek (2008). 87 Komisjon (Discrimination in Housing). 88 Euroopa Komisjoni analüüs. European Commission. European Network of legal experts in gender equality and non- discrimination. A comparative analysis of non-discrimination law in Europe, 2019. 89 EK analüüs mittediskrimineerimiseõiguses EL-is, 2019. 90 Vt täpsemalt EK analüüsis mittediskrimineerimiseõiguses EL-is, 2019. 30 diskrimineerimisjuhtumist üldse ning ka kohtumenetluseks kulutatav aeg ja raha – viimati nimetatud vähendavad sageli probleemi lahendamise initsiatiivikust. - mõõdukus Kuna isikute veendumusi ega usku võrdse kohtlemise tagamisel avalikkusele pakutavate teenuste ja kaupade puhul selle pakkuja osas ei riivata määral, millega oleks isik sunnitud oma usku või veendumusi muutma, on piirang taotletava eesmärgiga tasakaalus. Kõrvutades eelnõuga taotletavat kasu ühiskonnale – teadlikkuse, tolerantsuse ja solidaarsuse suurenemine ning seeläbi kogu ühiskonna parem toimimine –, on üksiku indiviidi (isik, organisatsioon) piirang proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Isik, kes on otsustanud saada tulu avalikkusele pakutavate teenuste osutamise või kaupade pakkumisega, lepib teatud piirangutega, mis on proportsionaalsed teiste isikute õiguste ja vabadustega. Isikud, kes osalevad turul teenuste või kaupade tarbijatena, loodavad heas usus, et teenused ja kaubad, mis on kättesaadavad teistele võrreldavatele gruppidele, on kättesaadavad ka neile. Nii saavad osapooled otsustada, kas osaleda turul või mitte. Olles teinud otsuse turul osaleda, tuleb langetada valik parima hinna, parima kvaliteedi, parima maksevõime vms objektiivse kriteeriumi alusel. Avalikkusele pakutava teenusena ei ole käsitatav teatud seltsi omavaheline koosviibimine kindlates ruumides, mis on avatud vaid seltsi liikmetele. See võib olla ka olukord, kus teatud organisatsioon kasutab teatud ruume suvevaheaegadel. Selle alla ei lähe ka olukord, kus toakaaslast otsitakse Facebooki piiratud sõprade ringist. Kuna elulised olukorrad on erinevad, tuleb alati kaaluda kas on tegemist VõrdKS-is nimetatud tunnusega ning kas see kuulub nimetatud kohaldamisalasse. 2. õigus lepinguvabadusele seoses avalikkusele pakutavate teenuste ja kaupadega (sh eluase) Riive: eelnõuga piiratakse lepinguvabaduse põhimõtet, kus isiku õigust otsustada oma lepingupartneri valikul tuleb hinnata koosmõjus võrdse kohtlemise põhimõttega. Omandiõiguse riive – oma asja vabalt vallata, kasutada ja käsutada see otseselt ei piira. Viimane langeb riive alt välja seetõttu, et asja kasutusse andmisega (valdus, asjaõigusseaduse §-d 36–39) piirab isik ise vabatahtlikult oma omaniku õigusi (valdus ja omanikuõigused reguleeritud enamasti asjaõigusseaduses), küll võib tõusetuda diskrimineerimine ka korteriomandi müügi korral (nt juhtum, kus isik müüs korteri kõrgema hinnaga, et vältida teatud rahvusest isikutele müümist). Samas on siin olulised peale kinnisasjade ka vallasasjad, nõudeõigused jms. Tulenevalt erinevate õiguste koosmõjust hinnatakse erisuste korral isikute õigusi ja vabadusi koosmõjus ning paljud olukorrad ei olegi avalikkusele pakutavate teenuste ja kaupade alla paigutatavad (seaduse alusel nõuete üleminek, vara omandamine pärimise teel jms, mis ei põhine vabal tahtel). Riive tõsidus: lepinguvabaduse riive ei ole nii kaugele ulatuv, mis seaks olulised piirangud üldse lepingute sõlmimiseks (nt on jätkuvalt võimalik anda lepinguese üürile, seda müüa-osta). Kui oma õigusi on asutud realiseerima, on oluline, et selle lõpptulemus arvestaks ka teise poole õiguste ja vabadustega. PS § 19 lõige 2 sisaldab ka ise üldist kohustust arvestada ja austada teiste inimeste õigusi. Seega ei ole sellel õigusel absoluutset kaitset ka PS-is. - sobivus 31 Olenevalt lepinguesemest on lepingu eesmärk midagi omandada või võõrandada ja saada selle eest tasu (raamatud, autod, aktsiad). See võib seisneda ka millegi tegemises või valmistamises, saades selle eest tulu (juuksur, restoran). Tingimused, milline on ostja ise või tema hoiakud/vaated, ei peaks mõjutama lepingu sõlmimise võimalikkust. Nii tuleks osapooli, kes soovivad müüdavat restorani osta, kohelda võrdselt – valida see, kes pakkus kõrgema hinna või plaanib restorani mainet parandada (nt kui jäetakse sisse ka omaosalus), või lähtuda hoopis sellest, millise suunitlusega edasi tegeletakse (nt on huvi kindla kvartali õhkkonna hoidmise järele). Siis ei ole asjakohane lähtuda asjaolust, milline on ostja uskumus või seksuaalne sättumus. Diskrimineerimise keeld aitab ennetada olukordi, mida inimesed praegusel ajal kogevad. - vajalikkus Plaanitav seadusemuudatus võimaldab isikutel pöörduda võrdõigusvoliniku poole, kes viib läbi menetluse ja annab arvamuse väidetava diskrimineerimisjuhtumi lahendamiseks. Erinevaid põhiõigusi tuleb vaadelda koosmõjus ning iga piirang peab lähtuma selle eesmärgist, see peab tuginema objektiivsetele põhjendustele ning olema proportsionaalne taotletava eesmärgiga – seda võrdõigusvolinik oma menetluses ka kaalub. Võrdõigusvoliniku menetluse käigus võib osapooltevaheline konflikt laheneda ka enne kohtusse jõudmist. Eeldatav eesmärk on, et ka teatud tunnuste osas katmata kohaldamisalade puhul väheneb isikute diskrimineerimine (lapsehoid, ühistransport, eluase jne). - mõõdukus Võrdse kohtlemise põhimõtte rakendumiseks on oluline, et võrdne kohtlemine kui üks olulisi põhiõigusi oleks tagatud. Kehtiva regulatsiooni paindlikkus võimaldab arvamuse andjal kaaluda taotletavat eesmärki ja sellega seotud piiranguid. Osapooled saavad selles osas, kus on jäetud lepinguvabaduse õigus, ise otsustada kas osaleda käibes või mitte. Olles teinud otsuse turul osaleda, tuleb valik langetada parima hinna, parima kvaliteedi, parima maksevõime vms objektiivse kriteeriumi alusel. On proportsionaalne, et isikule ei jää avalikkusele pakutav teenus või kaup võimaldamata pelgalt teenuse või kauba pakkuja eelarvamuste tõttu. 6.6. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele. Oluline mõju kaasneb soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroole töökoormuse kasvu mõttes, kuid selleks on planeeritud taotleda riigieelarvest lisavahendeid. Samuti võib mõju kaasneda neile ettevõtetele ja organisatsioonidele, kus seni ei ole järgitud põhiseadusest tulenevaid õigusi võrdsele kohtlemisele või puudega inimeste õiguste tagamiseks vajalikke kohandusi, mida kohustab Eesti poolt ratifitseeritud puuetega inimeste õiguste konventsioon. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seoses VõrdKS-i kohaldamisala ja seeläbi ka võrdõigusvoliniku pädevuse laiendamisega kasvab võrdõigusvoliniku kantselei töökoormus, kuna võrdõigusvolinik peab hakkama teiste ülesannete kõrval tegelema varasemast enamate diskrimineerimisjuhtumitega. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on töökoormuse kasvu ning teavitus- ja koolituskulude tõttu 32 võrdõigusvoliniku kantselei lisavahendite vajadus 100 280 eurot, millega kaetakse kahe ametikoha ning lisanduvate tegevuste kulu. Sotsiaalministeerium esitas RES 2022–2025 protsessi lisataotluse, millega taotles VõrdKS-iga seotud kulude rahastamiseks 100 280 eurot. RES 2022–2025 alusel lisataotlust ei rahastatud, kuid Sotsiaalministeerium loodab täiendava rahastamise otsuse saada RES 2023-2026 koostamise käigus, kuna VõrdKS-i kohaldamisala laiendamine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi üks eesmärke. Kui lisavahendeid ei eraldata, lükkub eelnõu jõustumistähtaeg edasi kuni eelnõu rakendamiseks vajalike lisavahendite leidmiseni. VõrKS kulu 2023 2024 2025 Tegevus- ja teavituskulud 20 000 20 000 20 000 Tööjõukulud: 3345 (brutotasu 2500) x 12 kuud x 2 inimest = 80 280 80 280 80 280 80 280 Kokku 100 280 100 280 100 280 Eelnõuga loodavate muudatuste kaudu teadvustatakse enam usutunnistusel või veendumustel, seksuaalsel sättumusel, vanusel või puudel põhinevat diskrimineerimist ning tuntakse paremini ka üldiselt VõrdKS-i nõudeid, mistõttu rakendub seadus edukamalt. Võrdõigusvoliniku kantselei töö tulemusel paraneb ka dialoog sotsiaalpartnerite ja vabaühendustega, kellel on kooskõlas riigisisese õigusega õigustatud huvi aidata võidelda nimetatud tunnustel põhineva diskrimineerimise vastu. Võrdõigusvoliniku kantseleile jätkuvalt rahastuse võimaldamata jätmine võib tuua kaasa negatiivse mõju, st kantseleil ei ole võimekust seadusest tulenevaid kohustusi täita. 8. Rakendusaktid Ei vaja muutmist. 9. Seaduse jõustumine Seaduse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 2023. aasta 1. juulil. See on piisav aeg selleks, et tagada vajalikud ümberkorraldused võrdõigusvoliniku kantselei töös ning anda isikutele aega muudatustega tutvumiseks. 10. Eelnõu jõustumine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantseleile, Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, SA Eesti Inimõiguste Keskusele, Eesti Naisteühenduste Ümarlauale, Eesti LGBT Ühingule, Eesti Noorteühenduste Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Ida-Virumaa 33 Integratsioonikeskusele, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele, Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidule ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule. Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Kultuuriministeerium. Eelnõu kohta avaldasid arvamust Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. Eesti Kirikute Nõukogu ja SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks avaldasid oma arvamuses muret, et kohaldamisala võrdsustamise tulemusena kaob ära võimalus keelduda eelkõige seksuaalvähemustele kauba pakkumisest või teenuse osutamisest usutunnistuse või veendumuste tõttu. Oleme selles osas seletuskirja täiendanud. Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit on juhtinud tähelepanu, et kohalikel omavalitsustel pole piisavalt ressursse PIK-is nimetatud ligipääsetavuse nõuete täitmiseks. Kooskõlastustabelis oleme välja toonud, et Eesti on 2012. aastal PIK-i ratifitseerinud ning sellega võetud kohustusi tuleb täita. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Linnade Liit ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaud on teinud märkuse, et eelnõu seletuskirja on vaja täiendada põhjaliku majandusmõju analüüsiga. Eelnõu konkreetset mõju majandusele pole paraku võimalik ammendavalt ette näha ning umbkaudne oletuste alusel prognoosimine ei anna eelnõu mõjude analüüsile midagi märkimisväärselt juurde. Eesti Puuetega Inimeste Koda ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on teinud ettepaneku jätta eelnõust välja punktid, mis käsitlesid eriseaduses sätestatud erisuste arvestamist. Oleme selle ettepanekuga arvestanud. Esimesele kooskõlastusringile saadetud eelnõu versioonis oli lisaks kohaldamisala võrdsustamisele teise eesmärgina seatud võrdõigusvolinikule PIK-i seireraamistiku ülesannete andmine. Eesti Inimõiguste Keskus tõi esimesel kooskõlastusringil oma arvamuses välja, et võrdõigusvolinik ei vasta täielikult PIK-is sätestatud seireraamistiku nõuetele ning et olemasolevatest riiklikest institutsioonidest oleks selle rolli täitmiseks sobivam õiguskantsleri institutsioon. PIK-i artikli 33 lõike 2 kohaselt peaks vähemalt üks PIK-i seireraamistikku kuuluvatest institutsioonidest vastama Pariisi põhimõtetele ehk olema sõltumatu riiklik inimõiguste institutsioon (National Human Rights Institution, NHRI). Alternatiivsete lahenduste kaalumise tulemusena jõuti arusaamale, et PIK-i seireraamistiku roll terviklikult õiguskantslerile sätestada on parim lahendus. Põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõu vastuvõtmise tulemusena täidab õiguskantsler alates 1. jaanuarist 2019 PIK-i rakendamise, edendamise, kaitse ja seire ülesandeid (nn seireraamistiku ülesandeid), olles sõltumatu riiklik inimõiguste institutsioon (NHRI). Justiitsministeeriumist kooskõlastustähtajaks märkusi ei laekunud. Kooskõlastustabel koos märkuste ja selgitustega laekunud ettepanekute kohta on esitatud seletuskirja lisana. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on 2021. aastal oma varasematele eelnõu kohta tehtud märkustele lisanud märkused voliniku institutsiooni pädevuste muutmise kohta lähtuvalt voliniku tööpraktikas ilmnenust ning Euroopa Komisjoni Soovitustest (EL) 2018/95, samuti lisanud märkuseid eelnõu kohaldamisala tunnuste jt eelnõu osade kohta. Oleme märkustest lähtuvalt jätnud käesolevast eelnõust välja seni plaanis olnud muudatused voliniku institutsiooni töökorralduse kohta, et analüüsida voliniku institutsiooni toimimist põhjalikumalt ning leida täielikum lahendus edaspidiste õiguslike algatuste kaudu. 34 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/21-1401 - Võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.12.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6d48ba95-b6d7-4147-80c7-8144d17c4641 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6d48ba95-b6d7-4147-80c7-8144d17c4641?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main