Kiri

Kultuuriministeerium 19.11.2021 Austatud minister Tiit Terik Suur tänu kultuuriministeeriumile Pärnus toimunud rahvaülikoolide konverentsil ülesastumise ja rahvaülikoolidele olulistel teemadel kaasarääkimise eest. Konverentsil esines pr. Anneli Ott. Täname Teid ja kultuuriministeeriumi senise väga meeldiva koostöö eest! Konverentsil toimunust ja esinejate ettekannetest on valminud koondkokkuvõte (Lisa 1), mis annab hea ülevaate rahvaülikoolidest ajaloolises tähenduses, tänasel päeval, mõtteid rahvaülikoolide rollist Soomes, paneeldiskussioonist ja ministrite vestlusringist ning leidlikust ja inimlikust haridusest tulevikus. Samuti toob välja ka kitsaskohad täienduskoolituse süsteemis. Rahvaülikoolid täidavad ühiskonnas nii kultuurilist, hariduslikku kui ka sotsiaalset rolli. Soovime edastada Teile rahvaülikoolide ettepanekud edaspidiseks koostööks ja samas toome ära ka meie murekohad. Kuidas panustavad rahvaülikoolid ühiskonna arengusse:  Rahvaülikoolid on algusest peale olnud eestluse ja Eesti ühiskonna ning kultuuri nurgakivid, mistõttu nende tähendust ja tähtsust ei tohi ka praegu alahinnata.  Rahvaülikoolid arvestavad õppijate erinevate vajaduste ning soovidega, reageerivad kiiresti ühiskonnas esile kerkivatele koolitusvajadustele ning pakuvad koolitusi väga laias valikus erinevates valdkondades.  Rahvaülikoolid saavad riigi hüvanguks pakkuda kodanikuharidust üle Eesti ning viia riigile olulised sõnumid inimesteni – elanikust kodanikuks!  Rahvaülikoolidel on kogemust jõuda keerulisemate sihtgruppideni ning sellega aidata riigil suurendada hakkamasaavate inimeste hulka.  Rahvaülikoolis õppimise tulemuseks on rahulolev kodanik, kes tahab ja oskab panustada oma kogukonda.  Kuna õppimine ja sotsiaalsus hoiab inimese kauem tervena, siis annavad rahvaülikoolid kaudse panuse ka rahvatervise arendamisesse. Rahvaülikoolide murekohad:  Riiklik hariduspoliitika peab oluliseks tööalaste oskuste arendamist, sealjuures üldpädevuste arendamine pälvib vähe tähelepanu.  Kuigi rahvaülikoolid tegutsevad avalikes huvides, on nad isemajandavad, millega kaasneb pidev ebastabiilsus.  Kuigi rahvaülikoolidel on kogemus ja pädevus osaleda ESF programmides, on meid sealt välja jäetud. Samuti ei kasutata veel piisavalt meie potentsiaali riiklike ja kohalike omavalitsuste eesmärkide elluviimise partnerina.  Eesti Rahvaülikoolide Liidu ettepanekud: 1. Riiklikes dokumentides tuua täienduskoolituse kirjelduses selgelt välja ka vabahariduslik pool, määratleda vabahariduse mõiste riiklikes dokumentides. 2. Järgmisel ESF eelarveperioodi kavandamisel arvestada rahvaülikoolide kui kindla partneriga. Koondades täienduskoolituse pakkumine kõrg- ja kutsekoolidele, vähenevad õppimisvõimalused ja kvaliteet õppija jaoks oluliselt, eriti väikestes kohtades. 3. Eesti Rahvaülikoolide Liitu/rahvaülikoole peaks kaasama riiklike ja kohalike omavalitsuste eesmärkide elluviimise partneriks. 4. Rahvaülikoolid on avalikes huvides tegutsevad isemajandavad organisatsioonid, millega kaasneb pidev ebastabiilsus. Rahvaülikoolid vajavad stabiilset rahastussüsteemi nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Meie soov on, et rahvaülikooli kui kindlat kooli tüüpi tunnustatakse ja toetatakse kohalike omavalitsuste ja riigi poolt. Osaline toetus (näiteks koolijuhi osaline palk, toetus teatud teemadel koolituste läbiviimiseks vm) teeb koolitused õppijale kättesaadavamaks ja aitab tugevdada koole ka väiksemates omavalitsustes/kohtades, kus ilma toetuseta on see äärmiselt keeruline. Loodame järjest tihedamale koostööle! Lugupidamisega Eesti Rahvaülikoolide juhatuse nimel Maire Breede Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalsel/ www.rahvaulikoolideliit.ee Pöördumine on saadetud nii Haridus-ja teadusministeeriumisse kui ka Sotsiaalministeeriumisse.