Kiri

Eesti Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium 16. september 2020 Pöördumine Eesti suuremate rahvaspordisündmuste korraldajatena oleme sunnitud juhtima Teie tähelepanu kestvale kriitilisele olukorrale seoses taashoogustuva viiruseepideemiaga Eesti Vabariigis ning sellega kaasnevate piirangute mõjule spordi- ja terviseedenduse sündmuste korraldamise sektoris. Pool aastat kestnud spordisündmuste osavõtuarvude ja publiku piirmäärad ning avalikele üritustele kehtestatud mitmed erinevalt tõlgendatavad reeglid ning piirangud on juba toonud kaasa arvukate traditsiooniliste ürituste ärajätmise, formaadimuudatuse või määramata ajaks edasilükkamise ning sellega paratamatult kaasneva suure majandusliku kahju ja ebakindluse korraldavale organisatsioonile, tagasilöögi terviseedendusele ning seeläbi rahvatervisele tervikuna. Olukorra edasine kestvus toob vältimatult kaasa töökohtade kaotamise, tegevuse peatamise ja halvemal juhul pankrotilaine nii korraldajate kui sündmusi teenindavate ettevõtete seas. Spordiürituste korraldajad kaotavad jooksval majandusaastal suurema osa oma eelarvetuludest. Seoses avalike ürituste osavõtjate arvu piirangute, sündmuste ärajäämise või sunnitud formaadimuudatustega on kardinaalselt vähenenud osavõtutasud. Hüppeliselt on antud olukorras kahanenud nii reklaamiostjate kui sponsorite panus, kes on kriisioludes esimese kärpekohana oluliselt vähendanud just turunduskulusid. Lisaks on piirangute ja muutuvate signaalide tõttu oluliselt langenud osalejate kindlustunne sündmusteks valmistumisel ja osalemisotsuse tegemisel. See paneb küsimuse alla terve sektori jätkusuutlikkuse, sündmuste korraldamise kvaliteedi ja turvalisuse. Seetõttu on kujunenud olukord kõnealuses valdkonnas üliraske. Aastaid ja aastakümneid sektoritevahelises koostöös arendatud sündmused ei pruugi nüüd ega lähitulevikus, ilma täiendava riigipoolse toeta, enam toimuda. Teeme Eesti Vabariigi Valitsusele ja Kultuuriministeeriumile ettepaneku esimesel võimalusel suuremate spordisündmuste esindajatega kohtuda, et ära kaardistada võimalike kahjude ulatus, vaadata üle reeglite ja piirangute kitsaskohad ning võimalusel saada selgust tulevikuperspektiivi osas. Loodame väga, et suudame ühiselt pakkuda ka edaspidi aastate jooksul ülesehitatud spordisündmuste kaudu kümnetele tuhandetele Eesti inimestele tervisespordivaimustust ning tuua tuhandeid osavõtjaid väljaspoolt Eestit toetama piirkondlikku turismimajandust ja teenindussektorit, tõstes seejuures oluliselt korralduskoha (Eesti) mainet. Vastasel korral on suur oht langeda liikumisharrastuse leviku ja sellega kaasneva tervisekäitumise osas sügavasse stagnatsiooni, millest väljumine saab olema vaevaline ja kordades ressursimahukam ning kallim, kui olemasoleva toimiva struktuuri käimashoidmine - toetamine. Palume tungivalt kaaluda professionaalse spordi- ja terviseedenduse sündmuste sektori säilimise tagamiseks järgmiste leevendusmeetmete rakendamist juba lähiajal: 1. 2020. aasta spordisündmustele mõeldud avaliku sektori (sh. Kultuurkapital) toetuste sajaprotsendiline väljamaksmine ja eraldatud toetuste mitte tagasi  küsimine, ka juhul, kui sündmused peaks olukorrast tulenevalt 2020. aastal ära jääma või toimuma kehtestatud piirangute tõttu teistsuguses formaadis, nt. virtuaalsündmusena. 2. Toetuste säilitamine sündmuse toimumisaja muutmise korral ja bürokraatia vähendamine sündmuste kuupäevade muutmisel. 3. Aidata hüvitada töötajate palgakulu töökohtade säilitamise tagamiseks spordi- ja terviseedenduse sündmuste sektoris, sarnaselt kevadise eriolukorra ajal kehtestatud tingimustele. 4. Tulenevalt tarbija õigustest tagastatavate rahvaspordiürituste osalustasude väljamaksete kompenseerimine korraldajatele. 5. 2020. a. teisel poolaastal spordisündmuste ettevalmistamiseks juba tehtud kulutuste kompenseerimine, olukorras, kus kriisi ja piirangute tõttu tuleb ürituste toimumiseks teha tegevusplaanis muudatusi või ei ole korraldamine osutunud võimalikuks. 6. Teeme ettepaneku olukorra stabiliseerimiseks tõsiselt kaaluda alates 2021. aastast rahvusvahelistele ja üleriigilistele rahvaspordisündmustele nn. liikumisharrastuse riigipoolse „pearaha“ kehtestamist: nt. Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatud toetus 10 eurot osaleja kohta (viimaste hooaegade osalejate statistika põhjal). 7. Kaaluda rahvaspordisündmuste, kui Eesti Vabariigi rahvatervise kuvandi oluliste sõnumikandjate, osavõtutasude käibemaksumäära alandamist või ärakaotamist juba lähitulevikus. Lugupidamisega Mati Jürisson, Suurjooks ümber Viljandi järve peakorraldaja Mati Mäetalu, Kuressaare Linnajooksu peakorraldaja Donatas Narmont, Rapla Selveri suurjooksu peakorraldaja Marko Torm, Eesti Ööjooksude peakorraldaja, MTÜ Rakvere Maraton esindaja Vahur Mäe, MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi juhatuse liige Mati Lilliallik, Tallinna Maratoni, Maijooksu, Narva Energiajooksu peakorraldaja Erich Petrovits, MTÜ Paide-Türi Rahvajooks juhatuse liige Indrek Kelk, MTÜ Klubi Tartu Maraton juhatuse liige Renna Nelis, MTÜ Avalike ürituste korraldajate liit, juhatuse liige /Allkirjastatud digitaalselt/ Hr Tiit Terik, kultuuriminister Kultuuriministeerium Suur-Karja 23, Tallinn 15. november 2021 Pöördumine Eesti suuremate rahvaspordisündmuste korraldajatena pöördume Teie poole seoses 2020. aasta varakevadel alanud koroonapandeemiaga ning sellest tuleneva ebakindlusega nii Eesti liikumisharrastuse kui kogu terviseedenduse sektori tulevikku silmas pidades. Ehkki 2021. aasta hooaja alguses püsis lootus, et liikumisüritused õnnestub läbi viia vastavalt kalenderplaanile, polnud viiruse lainetena levikut ja valitsuse kehtestatud piiranguid silmas pidades juba teist aastat võimalik mitmeid üritusi kontaktsena korraldada. Teiseks, tulenevalt piirangutest toimusid mitmed üritused korraga väga lühikesel perioodil, mõjutades inimeste võimalusi nendest osa võtta. Nüüdseks enam kui poolteist aastat kestnud kriis tervishoius ja sellest tulenevad piirangud on liikumisürituste korraldajatele toonud kaasa märkimisväärsed tagajärjed: suuremate ürituste külastajate arv on kahanenud vähemalt 50%, vähendades korraldajate võimalusi paljude aastate vältel üles ehitatud meeskondi säilitada. Korraldajatena oleme seisus, kus enda teenitava tulu ja erasektori toetuse osakaal on drastiliselt vähenenud, seevastu kulud kasvavad järjepidevalt. Ehkki oleme kulusid kärpinud, pole püsikulude – näiteks majandus- ja tööjõukulu – vähendamine teatud piirist enam võimalik. Lisandunud on koroonameetmetega seotud kulud, energiahindade märkimisväärne tõus tõstab sisendkuluna järk-järgult kõikide teenuste hindu. Seevastu osalustasusid ei ole lisakulude katmiseks ebaselgel ajal võimalik tõsta: hinnatõus võib kaasa tuua osalejate huvi täiendava languse ja teenuse kättesaadavuse vähenemise vähemkindlustatutele. Kuna liikumisüritused panustavad märkimisväärselt terviseedendusse, võib ohtu sattuda riiklikus strateegias „Sport 2030“ ette nähtud eesmärkide täitmine. Oleme riigile ja kultuuriministeeriumile tänulikud, et 2020. ja 2021. aastal suudeti leida rahalisi vahendeid, ja avati kriisiabi voorud suuremate liikumisharrastusürituste korraldajate toetuseks. Selleks, et säilitada korraldajate motivatsioon ja võimekus kogenud meeskondi koos hoida, vältimatuid tegevusi sündmuste ettevalmistamiseks ellu viia ning tugiteenuseid hüvitada, palume läbi kriisimeetme leida võimalus meie sektori toetamiseks ka vähemalt järgmisel kahel aastal. Prognoositakse, et kriisieelne olukord ei taastu enne 2024. aastat, mistõttu riigipoolse täiendava panuseta ei ole mõeldav, et olukorra paranedes suudetaks suuri tagasilööke vältides taas alustada kultuuri- ja spordialase teenindamisega. Saime üle-eelmise kultuuriministri Tõnis Lukase käest lubaduse, et spordivaldkonna arendajatele (st suurimad mitteriiklikud ja omavalitsuste eelarvetest mitte rahastatavad korraldajad) suunatakse oluliselt rohkem tähelepanu ning meid koheldakse võrdselt kultuurivaldkonna korraldajatega. Niisamuti märkis eelmine minister Anneli Ott, et peab täiendava toe eraldmist liikumisürituste korraldajatele oluliseks. Loodame, et näete vajadust ja võimalust eesootavatel keerulistel aastatel omalt poolt täiendava rahastuse leidmiseks. Lisame käesolevale kirjale 2020. aastal Vabariigi Valitsusele ja Kultuuriministeeriumile tehtud pöördumise, kus kirjutasime lahti sektori tulevikuga seotud ohud ja väljakutsed. Toonase kirja lõpus on välja toodud endiselt üliolulised ja aktuaalsed ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks professionaalse spordi- ja terviseedenduse sündmuste sektori säilimise tagamiseks. Ühtlasi palume suuremate rahvaspordisündmuste korraldajate poolt võimalust uue ministriga kohtumiseks, et ministreeriumiga alustatud dialoogi jätkata. Lugupidamisega Mati Jürisson, Suurjooks ümber Viljandi järve peakorraldaja Mati Mäetalu, Kuressaare Linnajooksu peakorraldaja Donatas Narmont, Rapla Selveri suurjooksu peakorraldaja Marko Torm, Eesti Ööjooksude peakorraldaja, MTÜ Rakvere Maraton esindaja Vahur Mäe, MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi juhatuse liige Mati Lilliallik, Tallinna Maratoni, Maijooksu, Narva Energiajooksu peakorraldaja Erich Petrovits, MTÜ Paide-Türi Rahvajooks juhatuse liige Indrek Kelk, Tartu Maratonide peakorraldaja, MTÜ Klubi Tartu Maraton juhatuse liige Renna Nelis, MTÜ Avalike ürituste korraldajate liit, juhatuse liige /Allkirjastatud digitaalselt/