Kiri

Üleilmse eestluse tegevuskava 2022-2025 Tegevuskava Üleilmne eestlus nimetus Tegevuskava 2022–2025 periood Tegevuskava Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühis- eesmärk konna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud Peavastutaja Välisministeerium ja välisesindused Partnerid Üleilmse eestluse valdkond on horisontaalne ning selle tõhusa toimimise eeldu- seks on hea koostöö teiste riigiasutuste ja kolmanda sektoriga ning tugev partner- lus üleilmsete eesti kogukondadega Struktuur Üleilmse eestluse tegevuskava jaguneb kolmeks põhiliseks tegevussuunaks: • Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal • Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine • Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 2 Sisukord Olukorra analüüs.........................................................................................................................................................4 Tegevussuund 1: Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal.......................................6 Eesmärk ........................................................................................................................................................................6 Olukorra analüüs.........................................................................................................................................................6 Eesmärke aitavad ellu viia järgmised tegevused...........................................................................................10 Tegevussuund 2: Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine...........................12 Eesmärk.........................................................................................................................................................................12 Olukorra analüüs.........................................................................................................................................................12 Eesmärke aitavad ellu viia järgmised tegevused...........................................................................................16 Tegevusuund 3. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine.......................................................................................17 Eesmärk.........................................................................................................................................................................17 Olukorra analüüs.........................................................................................................................................................17 Eesmärke aitavad ellu viia järgmised tegevused...........................................................................................19 Tegevuskava koostamine ja uuendamise protsess .....................................................................................20 LISA. Tegevuskavas kasutatud mõisted ..........................................................................................................21 Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 3 Olukorra analüüs dokumenteerida ka siis, kui põlvkonnad on vahetunud. Peale kultuuriorganisatsioonide on nii ajalooliselt kui ka Eesti on üks väiksemaid riike Euroopas, kuid peamiselt tänapäeval olulised eestluse ja eesti kultuuri kandjad kolme väljarändelaine tulemusena1 on Eestil suur ja kogukondade juures tegutsevad kogudused, kes hajali paiknev väliskogukond. Välismaal elavaid Eesti tagavad rahvusliku identiteedi säilimise eestikeelse juurtega inimesi on hinnanguliselt kuni 200 000, kirjastamise, eestikeelsete usutalituste, koguduse moodustades ligikaudu 15% kõikidest eestlastest. kooride ja muu kogukondliku tegevuse kaudu (nt kee- Suurimad kogukonnad asuvad Soomes, Venemaal, leõpe pühapäevakoolis). Kõik eelnimetatud tegevused Ühendkuningriigis, Saksamaal, Rootsis ja Ameerika vajavad riigilt toetust ka edaspidi, et tagada eesti Ühendriikides ja Kanadas2. Siinjuures on oluline identiteedi hoidmine ja edendamine välismaal. mõista, et kogukonnad ei ole homogeensed, erinedes nii suuruse, võimaluste kui ka tausta poolest, samuti Rahvuskaaslastest laste ja noorte kaasamine eestlust on kõigi nende vajadused ja ootused riigile isesugused. välismaal hoidvatesse tegevustesse ja neile sedalaadi võimaluste pakkumine vajab lisatähelepanu, sest Üleilmse eestluse tegevuskava eesmärk on tugevdada välismaal elavate ja õppivate eesti noorte arv on vii- sidemeid rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradega, suuren- mastel aastatel märkimisväärselt kasvanud4. Vaja on dada seeläbi Eesti ühiskonna sidusust ning teha Eestit luua tegevusi, mis pakuvad noortele enam võimalusi üheskoos suuremaks, sest rahvuskaasaste kogukon- siduda oma tulevik just Eestiga. Tähelepanu tuleb nad ja Eesti sõbrad on riigi väärtuslikud koostööpart- pöörata ka välismaal õppivate noorte vajadustele, nerid, kellega ühiselt seatud eesmärke ellu viiakse. luues eeldused pärast välismaal kogemuste omanda- mist Eestisse naasmiseks. Tegevuskavaga kaasatakse välismaal elavaid eestlasi Eesti ühiskonna- ja kultuuriellu senisest sagedamini, Rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad on Eesti esindajad kaitstakse nende huve välismaal ning toetatakse maailmas, kes aitavad tutvustada Eestit ning tugev- nende tagasipöördumist ja (taas)kohanemist Eestis. dada majandus- ja kultuurisidemeid. Välismaal elava Prioriteetseteks tegevusteks on näiteks eesti keele eestlaskonna seas on palju ühiskondlikult aktiivseid õpetamine, eesti rahvuskultuuri säilitamine ja viimine inimesi, kes saavad ja soovivad aidata kaasa eestluse laia maailma. Lisaks luuakse võimalusi, et kaasata hoidmisele ja arendamisele. Nad saavad olla kasulikud Eestit toetavaid ja väärtustavaid inimesi ning organi- Eesti positiivse kuvandi loomisel, näiteks tutvustades satsioone Eesti positiivse kuvandi levitamisse, samuti Eestit kui potentsiaalset turismisihtkohta või sobivat Eesti majanduse ja rahvusvaheliste suhete edenda- investeeringute ja ettevõtluskeskkonda. Nad saavad misse. Tähtsal kohal on ühise inforuumi kujundamine anda teavet Eesti kultuurist ja selle rahvusvahelisest ning koostöö välismaal elavate Eesti päritolu noortega. mõjust ning Eesti ühiskonnast ja poliitikast laiemalt. Veel soovitakse tegevuskavaga arendada ühtsustun- Rahvuskaaslased saavad välismaal aktiivselt elavdada net – seda ei olnud aastakümneid võimalik kehtinud välissuhtlust ning mõjutada oma asukohariigi poliitikat, riigikorra tõttu teha. Väliskogukondade ühistegevusel avalikku arvamust ja rahvusvahelisi suhteid. Riigi on olnud tähtis roll nii Eesti iseseisvuse taastamisel ja süsteemne suhtlus välismaal elava eestlaskonnaga riigi ülesehitamisel kui ka eesti kultuuri hoidmisel ja aitab olemasolevat rahvuskaaslaste potentsiaali arendamisel ning seda peab väärtustama. Siinkohal on tõhusamalt kasutada, suurendades seeläbi nende oluline välismaal elava eestlaskonna motiveerimine ja eneseteadlikkust, kindlustunnet ja väärtust koduriigi tunnustamine. silmis. Sellele suhtlusele aitavad palju kaasa üle ilma asuvad Eesti välisesindused, olles sagedasti esmaseks Ajalooliselt on tähtsat rolli mänginud eestlaste kontaktipunktiks riigiga. (kesk)organisatsioonid3, mis on aidanud säilitada ja edendada Eesti identiteeti välismaal. See on asukoha- Pandeemia eelsetel aastatel kasvas Eestisse naasjate maades aidanud järjepidevalt säilitada eesti vaimset arv. Kõige rohkem liigutakse endiselt Eesti ja Soome ja materiaalset kultuuripärandit ning seda pidevalt 1 Esimene väljarändelaine Eestist toimus 19. sajandi keskpaigast ida poole, peamiselt ajendatud majanduslikest põhjustest (aga ka kõrghariduse kättesaadavusest jne). Teine massiline pagulaste väljarändelaine, mis oli ajendatud Teise maailmasõja sündmustest, oli läände ja suuresti sunnitud väljaränne – põgenemine uue okupatsiooni ohu eest (tuntud ka kui 1944. aasta suurpõgenemine). Kolmas väljarändelaine on seotud Eesti taasiseseisvumisega ja astumisega Euroopa Liitu ning rände põhjused on peamiselt majanduslikku laadi. Kaja Kumer-Haukanõmm, Keiu Telve. Eestlased maailmas . – Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“. Peatoimetaja Tiit Tammaru. 2 Välisriikides elavate Eesti kodanike arv riigi järgi 01.01.2020 Rahvastikuregister 3 Kultuuri-, noorte-, haridus-, heategevusorganisatsioonid jt 4 „Noori jääb vähemaks kõikjal peale Harjumaa“ . Statistikaameti 6. juuli 2020. a uudis Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 4 vahel, kuid mitu aastat järjest tuli Eestisse Soomest tagasi rohkem inimesi, kui siit põhjanaabrite juurde lahkus5. Tagasipöördujatele on vähe eraldi väljatööta- tud ja mõeldud teenuseid, mis toetaksid nende taga- sipöördumist ja (taas)kohanemist Eestis. Tagasipöör- dujad, kes tulevad sageli koos laste ja perega, aitavad otseselt kaasa Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele. Soovitud tagasipöördumist on vaja toetada nii riiklikul, kohalikul kui ka kogukondlikul tasandil. Selleks on vaja luua sujuvad ja takistusteta võimalused, millel on olemas positiivsetes hoiakutes väljenduv ühiskondlik toetus, sest vähene tugi tagasipöördujatele takistab Eestile vajalike oskuste ja teadmistega inimeste tagasi- tulekut ning siiajäämist. Kõike eelnevalt loetletut aitab saavutada ühise info- ja suhtlusruumi edendamine. Ühine inforuum toob ja seob kokku ülemaailmsed eesti kogukonnad ja eestluse nimel tegutsejad. Ühise inforuumi toetamise juures peab arvestama ka mitmekeelsusega – vajadus info järele vähemalt eesti, inglise ja vene keeles. Ülemaailmse eestluse hoidmine ja arendamine on riigile prioriteetne küsimus, sest eestlased välismaal ja Eesti sõbrad on ühel ja samal ajal nii eestluse hoidjad ja kandjad kui ka Eesti saadikud kogu maailmas. Selle edendamiseks ja toetamiseks koostati „Üleilmse eestluse tegevuskava aastateks 2022–2025“, mis on osa „Välispoliitika programmist 2022–2025“ ning toetab kehtiva „Välispoliitika arengukava 2030“, kui ka valmiva „Sidusa Eesti arengukava 2030“ eesmärkide saavutamist. Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik varem toetanud rahvuskaaslaste program- mide kaudu aastatel 2004–2008, 2009–2013 ja 2014–20206. 5 Statistikaameti 12. mai 2020. a pressiteade nr 59 „Sisseränne aitas suurendada rahvaarvu“. 6 Vt rahvuskaaslaste programme Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 5 TEGEVUSSUUND 1: Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal Eesmärk Välismaal elavad eestlased kannavad Eesti identiteeti – tagatud on ühine ja mitmekülgne inforuum, eesti kultuuri elujõulisus välismaal, eesti keele õppimisvõimaluste laiendamine ning Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine. Olukorra analüüs Tänapäevane digitehnoloogia võimaldab kuuluda Eesti inforuumi sõltumata asukohast. Ajalooliselt on aga Ühine inforuum rahvuskaaslaste kogukondade ajalehed aidanud hoida Ühine inforuum on oluline, et tuua kokku ja lõimida ja edendada eestlust, ühendada inimesi ning levitada ülemaailmsed eesti kogukonnad ning eestluse nimel kogukondadele vajalikku informatsiooni. 2019. aastal tegutsejad ja tegutseda soovijad, sh Eesti riiklikud ilmus üle ilma 26 rahvuskaaslaste kogukondadele organisatsioonid, vabatahtlikud ja erialavõrgustikud. mõeldud ajalehte9. Ajakirjandus digiteerub ja paber- lehti ilmub järjest vähem. Kuna vajadus kogukondliku Eesti kogukonnad üle maailma ja nende organi- infovahetuse järele on rahvuskaaslaste kogukondades satsioonid on tegutsenud aastakümneid, palju on endiselt olemas, tuleb aidata kaasa kogukondade mitmesuguseid võrgustikke ja infokanaleid, sh veebi- ja üleilmse eestluse infokandjate püsimajäämisele väljaandeid, kuid info- ja suhtluskanalid on killustunud ja nende arendamisele. Selle tagamiseks algatati ning puudunud on ülevaatlik keskne veebivõrk. Kogu- 2020. aastal Eesti väliskogukondade väljaannete kondade infovahetus igapäevaelu praktilistes küsimus- toetamiseks iga-aastane toetusprogramm. tes, nagu töö, Eestisse kolimine, konsulaarküsimused, keeleõpe, laste suvelaagrid Eestis jms teemad, võiks Praegu on rahvuskaaslaste hulgas oluliseks suht- olla ladusam. Riigi infovahetus oma kogukondadega lemise ja infovahetuskanaliks ka mitteametlikud on eriti tähtis kriisi ajal, selle olulisust ilmestas eriti võrgustikud ehk suhtlemine erinevates sotsiaalmeedia selgelt 2020. aastal hoogustunud koroonapandeemia. võrgustikes.10 Nende probleemide lahendamiseks on esimesed Eesti kultuuri edendamine ja hoidmine sammud tehtud, näiteks on edasi arendatud portaali Välismaal elavale eestlaskonnale mõeldud kultuuripo- üleilmne eestlus (inglise keeles Global Estonian), käivi- liitika prioriteedid on hoida rahvus-kaaslastega keele- tatud igakuine valdkondlik üleilmse eestluse uudiskiri ja kultuurisidemeid ning toetada rahvuskaaslaste (inglise keeles Global Estonian Newsletter) ja loodud kultuuriseltse. Eesti väliskogukondades toimuvate erinevaid huve ja informatsiooni koondavaid võrgus- kõrgetasemeliste kultuuriüritustega toetatakse eesti tikke (LinkedIn platvormil Global Estonian Business identiteedi säilitamist ja edendamist. Eesti edukust Network) 7. 2021. aasta alguses käivitus Eesti välisko- toetavad kontaktid välismaal tegutsevate eesti kunst- gukondadele pühendatud iganädalane populaarne nike, kultuurikollektiivide ja kultuuritegelaste (kultuuri raadiosaade „Hajala ringvaade“ Vikerraadios. tootjatega), organisatsioonide (korraldajatega) ja tarbijatega (publik, meedia ja turundus), samuti toimiv Kogukondades toimub palju infovahetust (kesk)orga- eesti-, vene- ja ingliskeelne kommunikatsioon eri nisatsioonide tegevuse kaudu. Ajalooliselt ja ka praegu meediakanalite vahendusel, et tõhustada infovahetust on rahvuskaaslaste (kesk)organisatsioonide üks oluline ning tekitada rahvuskaaslastes ja Eesti sõprades huvi roll infovahetus kogukondade ja riigi vahel8. Eesti ühiskonnas toimuva vastu. Rahvuskaaslaste 7 Inforuumi lahendustest on täpsemalt ka majanduskoostöö alapeatükis 8 Nt Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN), Rootsi Eestlaste Liit (REL), Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ), Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) jne. 9 Eesti Rahvusraamatukogu andmetel (2019). 10 Näiteks Facebooki grupid, mis koondavad eri riikide eestlasi (eestlased Soomes, Ameerikas jne). Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 6 kultuuriseltsid aitavad hoida kontakte rahvus-kaaslaste võimalusi välismaal nii sealsetes üldhariduskoolides, keskuste ja Eesti riigi, omavalitsuste, kultuuriorgani- pühapäevakoolides, lasteaedades ja seltsides kui ka satsioonide ja vabaühendustega. Eesti kogukondadel välismaal elavate eesti laste e-koolis Üleilmakool.14 Eesti väljaspool Eestit on tähtis roll, sest nad on ühel ja keele ja kultuuriloo, samuti mõne teise aine õpetamine samal ajal nii eesti keele ja kultuuri kandjad kui ka Eesti eesti keeles aitab säilitada ja arendada eesti keele tutvustajad oma asukohamaades. oskust rahvuskaaslaste koolides ja kogukondades ning luua noortele võimaluse jätkata tulevikus soovi korral Kultuurikoostööle rahvuskaaslastega aitavad kaasa õpinguid Eesti haridussüsteemis. regulaarsed kokkusaamised – ülemaailmsed eesti kultuuripäevad ehk ESTOd,11 laulupeod, metsaülikoolid, Kuna parimaid tulemusi annab keelekeskkonnas konverentsid ja teised üritused. Koostööd toetab toimuv keeleõpe, on vajalik suurendada rahvus- aktiivne kultuuriseltside ja -kollektiivide tegevus, nt kaaslastest lastele mõeldud ning Eestis toimuvate rahvuskaaslaste kooride ja tantsurühmade kaasa- keelelaagrite ja noortevahetuste arvu – siiani on riik mine Eesti laulu- ja tantsupeo liikumisse, eesti ja jõudnud osalemisvõimalust pakkuda umbes kahele väliskogukondade kultuuritegelaste ühisloomingu ja kolmandikule taotlejaist. -tegevuste toetamine. Kõik loetletu toetab eesti kultuuri harrastamiseks ja vaimse kultuuripärandi säilitamiseks Samuti on suurenenud vajadus rahvuskaaslaste vajalikku motivatsiooni ja sotsiaalse võrgustiku püsimist kogukondade erisusi arvestavate nüüdisaegsete õppe- rahvuskaaslaste eri põlvkondade vahel. Peale ajalooliste materjalide järele. Selliste õpikute loomise mehhanism ja traditsiooniliste suurkogunemiste alalhoidmise tuleb on juba praegu Eestis olemas,15 kuid kogukonnad ei ole kujundada ka uut tüüpi (suur)üritusi, mis kõik aitavad nendest võimalustest laialdaselt teadlikud ja seetõttu säilitada ühtekuuluvustunnet. Siinkohal on heaks tuleb parandada informatsiooni kättesaadavust. Õppi- näiteks 2021. aastal algatatud regulaarselt toimuvate mist soosiksid ka mitmesugused digilahendused, seda virtuaalfoorumite traditsioon üle ilma elavatele eestlas- nii õpetajate täienduskoolituseks kui ka õpimaterjalide tele. Ühtsustunnet aitavad tagada ka erinevad välisesin- pidevaks ajakohastamiseks. Selge vajadus on eesti duste korraldatavad üritused (nt vabariigi aastapäeva keele õpetajate koolitus-võimaluste mitmekesistamise tähistamine). ja neile metoodilise toe pakkumise järele, kuna paljudel välismaal õpetavatel õpetajatel ei ole pedagoogi Eesti keele õppimisvõimaluste laiendamine kutset. Üks hea võimalus on eesti keele õpe veebi ja mitmekesistamine12 vahendusel, mida on arendamas INSA. Viimase aastate jooksul on Eestist lahkunud palju lapsi ja noori, kes võiksid mingil eluetapil siiski pöörduda Eesti kultuuripärandi säilitamine välismaal tagasi Eestisse, sh osaleda ka siinses haridussüsteemis. Mõtestatud (vabatahtlik) töö oma ajaloopärandiga on Probleem on, et välismaal elades laste ja vanemate väliskogukondadele üks viise, kuidas eestlust hoida side Eesti haridusasutusega enamikul juhtudel katkeb ja edendada. Rahvuskaaslaste vaimse ja materiaalse ja eesti keele kui emakeele õpe ei jätku Eesti põhikooli kultuuripärandi kogumine, säilitamine, kättesaadavaks õppekava alusel. tegemine ja uurimine on ülioluline. Väliseesti kultuu- ripärandi alla kuuluvad arhiivid (arhiividokumendid, Uuringud näitavad, et Eestisse naasnud perede lastel fotod, auvised16), suuline pärimus (rahvaluule, elulood esineb raskusi haridussüsteemis kohanemisega ja ja mälestused, muusikaline traditsioon jm), trükised, peamiselt on see seotud laste eesti keele (puuduliku) keelekogud, kunst, esemeline pärand ja ajaloolise oskusega13. Tagasirände suurendamiseks ja soodusta- tähtsusega kohad (mälestusmärgid, hauatähised, kal- miseks ning eestluse hoidmiseks välismaal on oluline mistud). Rahvuskaaslaste kogukondlik tegevus, vaimne laiendada ja mitmekesistada eesti keele õppimise ja materiaalne kultuuripärand on süstemaatiliselt doku- 11 ESTO ehk ülemaailmsed eesti kultuuripäevad on rahvuskaaslaste algatatud ülemaailmne eestlaste kogunemine, mis toimub iga nelja aasta tagant. Esimene ESTO toimus 1972. aastal Torontos, Kanadas 12 „Eesti keele arengukava 2021–2035“ tegevused. 13 Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring: lõpparuanne 2015. Merli Aksen, Kertu Aruoja, Kadri Lees jt. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja Balti Uuringute Instituut. Eestisse tagasipöörduvate perede laste õppima asumine: lõpparuanne 2015. Riigihange nr 182196. Tartu: Civitta Eesti 14 Hea näide on Üleilmakool, e-kool väljaspool Eestit elavatele eesti lastele. 2021. õppeaastal alustas kooli kaheksandat õppeaastat 240 õpilast 31 riigist. Kooli haldab Soomes tegutsev Eestikeelse Hariduse Selts. 15 Kõikidel välismaal eesti keelt õpetavatel õpetuskohtadel on võimalik Eestist õppetöö läbi viimiseks tellida kvaliteetseid eestikeelseid õppematerjale. Tellimusi vormistab MTÜ Eesti Instituut üks kord aastas ning materjalidega on võimalik tutvuda digitaalses tellimiskeskkonnas. 16 Auvis on teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised on näiteks vinüülplaadid, laserplaadid, diapositiivid, videosalvestised, DVD-d jms. Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 7 menteeritud ning hoitud suuresti kogukonnaliikmete või hävimisohus kogusid. Tähtis on käsitleda ka välis- toel. maal asuvate kõrgete riigitegelaste matmispaikade ja ajalooliste eestlaskonna surnuaedade20 teemat. Nimelt Väliseesti arhiivid17 asuvad mitme väliseesti orga- puudub praegu selge riiklik koordinatsioon haudade nisatsiooni juures, Eesti Majades, ka spetsiaalsetes kindlakstegemiseks ja hooldamiseks (mõningal arhiiviasutustes (eesti arhiivid Austraalias, USAs, Kana- määral tegelevad sellega Eesti välisesindused või das, Rootsis). Nende baasil on praeguseks kujunenud kogukonnad). neli peamist keskust18, igaüks eri tegevussuuna ja tulevikuväljavaatega. Edasist pidevat tähelepanu vajab kultuuripärandi kogumise ja säilitamisega tegelevate võrgustike 1. Torontos on kavas teha teoks laienemisplaan ning toetamine ja arendamine. Maailma eri paigus on säili- ehitada valmis arhiivikeskus ja väliseesti muuseum tatud dokumenteeritud teavet, audiovisuaalset ainest, (Väliseesti Muuseum (VEMU), Eesti Õppetöö esemete ja trükiste kollektsioone, talletatud suulist Keskuse juures). See koondaks kaks suurt arhiivi, pärimust. Neist kõigist ülevaate saamine ja säilitatu nagu kohta teabe jagamine on seni toimunud Välis-Eesti ja Eesti mäluasutuste tihedas koostöös MTÜ Baltic a) VEMU arhiivi ja raamatukogu (endine Tartu Heritage Networki21 (BaltHerNet) kaudu ja selle tema Instituudi19 arhiiv ja raamatukogu) ning hallavata portaali vahendusel. b) Eesti Keskarhiivi Kanadas. Arhiivipärandi kasutatavaks tegemine nõuab väga palju mitmesuguseid ressursse, nagu aeg, raha, 2. Eesti Arhiiv Ameerika Ühendriikides säilitab digiteadmised jts.22 Mäluasutused Eestis ja asukoha- ja kogub ainest pidevalt, ka praegu, kuid maades vajavad enam tuge selleks, et parandada juur- ruumipuudusel on üle 600 kollektsiooni antud depääsu kogudele ja tuua seeläbi kultuuri- ja teadus- hoiule Immigratsiooniajaloo Uurimis-keskusesse käibesse uut infot väliseestlaste kohta. Et lihtsustada (IHRC, Minneapolis). kogude kättesaadavaks tegemist, on rahvuskaaslaste kogukondadel võimalus kasutada arhiivide sisu avami- 3. Eesti Arhiiv Austraalias on sõlminud kokkuleppe, et seks Rahvusarhiivi väljatöötatud keskkondi. Austraalia eestlasi puudutavad materjalid antakse üle Austraalia Rahvusarhiivile, kui kogukond neid Oluline on hõlmata ka tänapäevaste vahenditega enam säilitada ei saa. talletatud kultuuripärandit selle tekkekeskkonnas ning kaasata selle kogumisse nooremate põlvkondade 4. Rootsi Eestlaste Liidu juures tegutsev esindajaid, kes ei ole nii hästi organiseerunud kui arhiivikomisjon kogub, süstematiseerib ja saadab vanemad põlvkonnad. Vajalik on teadvustada muutusi kogusid edasi erinevatesse hoiupaikadesse, ja levitada uutele infokandjatele salvestatud pärandi sõlmides ise kokkulepped mäluasutustega Eestis säilitamise oskusi. Eesti vaimse ja materiaalse kultuuri- või Rootsis. Balti arhiivi kogu on deponeeritud pärandi säilitamise järjepidevuse seisukohast on üliolu- Rootsi riigiarhiivi ning on kasutatav Balti arhiivi line tagada pärandi pidev dokumenteerimine samal juhataja loal. määral ja tasemel ka siis, kui põlvkonnad vahetuvad. Oluline on tagada seni kogutud kultuuripärandi säi- Rahvuskaaslaste usuline teenimine limine. Seetõttu on vajalik olla kursis kogukondades Usuline identiteet on ajalooliselt olnud rahvus-iden- toimuvaga ja saavutada stabiilne rahastus kogukondli- titeedi tähtis osa, seda eriti ajaloolistes eestlaste kele väliseesti arhiivi-keskustele. Eesti riiklikel mäluasu- kogukondades. Luterlikud kogudused olid enamasti tustel peab olema valmidus kiiresti reageerida juhul, esimesed eestlaste organisatsioonid ja ilmselt jäävad kui on vaja päästa avariiohtlikes tingimustes hoitavaid ka viimasteks eestlaste ühiskondlikeks organisatsioo- 17 Eesti mäluasutustes on väliseesti päritolu kogusid kõige enam Rahvusarhiivis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, Eesti Kunstimuuseumis, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumis, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus, Tartu Ülikooli raamatukogus. 18 Tegutseb ka Eesti Arhiiv Vancouveris, samuti mõned väiksemad rühmad. 19 Tartu Instituut asub Torontos ja tegutseb Tartu College’i juures. Instituut asutati 1971. aastal. 20 Nt Petseris 21 MTÜ Baltic Heritage Network. Võrgustik loodi 2008. aasta jaanuaris, tööd alustasid ka Läti ja Leedu töörühmad. Portaalis BaltHerNet vahendatakse infot eesti kultuuripärandi kogude sisu, asukohtade, neid haldavate organisatsioonide ning erialase oskusteabe kohta. 22 Senise rahvuskaaslaste programmi arhiivinduse valdkonna piiratud eelarve tõttu on peaaegu igal aastal kahte kolmandikku projektidest rahastatud vaid osaliselt, väiksemas mahus. Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 8 nideks nendes piirkondades, kus kogukonnad vana- nevad ja kahanevad. Samas on kogudustel oluline roll rahvusliku identiteedi alalhoidmisel, edasi-kandmisel ja rahvuslike tähtpäevade tähistamisel ka praegu, seda nii jumalateenistuste kui ka teiste usuliste tegevuste, aga samuti laulukooride ja muude kultuuritegevuste kaudu. Selle ülesande säilitamisel vajab rahvuskaas- laste usuline teenimine nii tähelepanu ja tunnustamist kui ka rahalist toetust. Välismaal elavate rahvuskaaslaste usulist teenimist on valdavalt läbi viinud Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (edaspidi EELK) ja seda tegevust toetab rahaliselt sise- ministeerium. Jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi viib EELK ellu Eesti kogukondadele Lätis, Leedus, Soo- mes, Belgias (Brüssel) ja Venemaal (sh Petseris). Enne pandeemiat, 2019. aastal, peeti aastas 68 jumalatee- nistust 11 geograafilises punktis (Riias 11, Helsingis 10, Vilniuses 1, Londonis 3, Brüsselis 4, Peterburis 24, Petseris 11, Moskvas 1 ning Siberis Ülem-Suetukis 1, Orava külas 1, Kasekese külas 1). Piiratud eelarve tõttu ei peetud jumalateenistusi Sotšis, Suhhumis ja Krim- mis. Pandeemia aastatel on olnud usuline teenimine asukohamaades reisipiirangute tõttu komplitseeritud. See on suunanud EELK diasporaa tegevused uutesse sihtkohadesse (nt London, Rootsi, Helsingi ja Kanda). Peale eelmainitud usulise teenimise on eestikeelsed luterlikud jumalateenistused korraldatud Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias, kus jumalateenistusi elluviimise on korraldanud erinevad luterlikud kogudused, sh EELK. Teadaolevalt leiab eestikeelne usuline teenimine aset ka nelipühilaste ja baptistide koguduses Rootsis. Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 9 TEGEVUSSUUND 1 Eesmärke aitavad ellu viia järgmised tegevused Olulised toetavad tegevused Vastutaja Teostaja Partner Aasta Ühise info- ja suhtlusruumi korrastamine ja VÄM Integratsiooni SA KUM 2022–2025 kujundamine23 Ühist inforuumi toetavad ristmeedia projektid (nt VÄM ERR 2022–2025 iganädalane raadiosaade ERRis) Väliskogukondade väljaannete toetamine VÄM KÜSK 2022–2025 Eesti väliskogukondade kultuuriseltse toetavate KUM, VÄM Integratsiooni SA HTM, 2022–2025 taotlusvoorude elluviimine ERRS, Eesti • ida- ja läänediasporaa esindajaga kultuurivahetuse Kooriühing toetamine; • kontaktseminaride ja teabepäevade korraldamine väliskogukondadele; • rahvuskaaslaste kogukondadega seotud kultuurisündmuste kajastamine • ja nende kohta info vahetamine; • rahvuskaaslaste koori- ja tantsujuhtide täiendusõppe toetamine Eesti päritolu noortele mõeldud kontaktseminaride ja HTM, KUM Integrat­siooni SA, 2022–2025 kultuurisündmuste korraldamine Eesti Instituut ESTO 2024 toetamine VÄM 2024 Ühtekuuluvustunde edendamine rahvuskaaslaste VÄM KUM, Eesti 2022–2025 ja Eesti püsielanike vahel (ühise mälu hoidmine ja Instituut, tähistamine)24 EKSÜ, Vabamu, rah- vuskaaslaste kogukonnad Eesti keele õppe ja eesti keeles õppimise toetamine HTM Eesti Instituut 2022–2025 välismaal asuvates õpetuskohtades Eestikeelsete õpimaterjalide loomine ja saatmine HTM Eesti Instituut 2022–2025 välismaal asuvatele õpetuskohtadele Välismaal töötavate eesti keele ja kultuuri õpetajate HTM Eesti Instituut 2022–2025 koolitamine Välismaal elavate eesti laste ja noorte eesti keele HTM, KUM, Integratsiooni SA MTÜ 2022–2025 praktiseerimise toetamine keelekeskkonnas VÄM HeadEst Rahvuskaaslastest noorte Eestis õppimise toetamine HTM HARNO 2022–2025 Kultuuripärandi säilitamist toetavate projektide HTM Rahvusarhiiv 2022–2025 taotlusvoorude elluviimine Kultuuripärandi kogumise (välitööd, kogumis­aktsioonid, HTM Rahvusarhiiv 2022–2025 kogude vedu) toetamine ning ohustatud kogude päästmise valmidus Eesti mäluasutuste spetsialistide lähetused HTM Rahvusarhiiv 2022–2025 väliseestlaste asukohamaadesse, väliseesti kogukondade nõustamine pärandi säilitamisel Väliseesti kogude kirjeldamine ja digiteerimine, HTM Rahvusarhiiv 2022–2025 andmebaaside loomine ja täiendamine 23 Tegevus on välja töötamisel ja praegu ei ole veel teada teostajad ja partnerid 24 Tegevus on välja töötamisel ja praegu ei ole veel teada teostajad ja partnerid Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 10  Olulised toetavad tegevused Vastutaja Teostaja Partner Aasta Väliseesti uuringute toetamine ja sidumine ülikoolide HTM Rahvusarhiiv 2022–2025 õppekavadega Eesti kogukondlike kultuuripärandi keskuste ja HTM Rahvusarhiiv 2022–2025 koostöövõrgustike toetamine ja arendamine Konverentside, seminaride ja koolituste korraldamine HTM Rahvusarhiiv 2022–2025 2022–2025 kultuuripärandi teemal Kodu-Eestis ja väliseesti kogukondades Valdkondlike publikatsioonide avaldamine HTM Rahvusarhiiv 2022–2025 Välismaal asuvate kõrgete riigitegelaste VÄM välis- 2023–2025 matmispaikade kindlakstegemine ja hooldamine25 esindused, rahvuskaas- laste kogu- konnad jt Rahvuskaaslaste usuline teenimine nende SIM, EELK EELK ja EKNK kohalikud 2022–2025 asukohamaades ja EKNK vaimulikud kogudused, kiriku- välis- valitsused, esindused VÄM 25 Tegevus on välja töötamisel ja praegu ei ole veel teada teostajad ja partnerid Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 11 TEGEVUSSUUND 2: Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühis- konna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine Eesmärk Eesti side välismaal elava eestlaskonna ja Eesti sõpradega tugevneb pakutavate teenuste laiendamise ning kvaliteedi parandamisega, kasvatades nende panust ühiskonna arengusse. Olukorra analüüs kättesaamiseks peab taotleja isiklikult pöörduma Eesti välisesindusse, välise teenuse osutaja teeninduspunkti Kvaliteetsed konsulaarteenused ja või Politsei- ja Piirivalveameti teenindusbüroosse. See välisesinduste suurenev roll kohaliku tähendab, et väga paljudes Eestile tugeva investeeri- eestlaskonna kaasamisel mis- ja majanduspotentsiaaliga asukohamaades on Eesti huviprofiilile vastavate võimalike e-residentide Välismaal elavate eestlaste seas kasvab igal aastal jaoks e‑residendi kaardi kättesaamine ebamugav, nõudlus avalike teenuste järele Eesti välisesindustes kuna see nõuab neilt reisimist. Välisministeerium (joonis 2). Ühest küljest on oluline kaasata mujal elavat koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning EAS-iga eesti kogukonda Eesti arengusse ja ühiskonnaellu, töötavad selle nimel, et teha mugavaks e-residendi teisest küljest aga tuleb kindlustada kvaliteetsed, kaartide väljastamine koostöös välise teenuseosuta- mugavad ja kättesaadavad konsulaarteenused kõigile jaga. Viis väljastuskohta on juba avatud - Tokyos, São soovijatele ja abivajajatele. Paulos, Johannesburgis, Bangkokis, Singapuris ning 2022. aastal plaanitakse avada väljastuskohti veelgi. Eesti kodanike kõige enam kasutatav teenus välis- Tulevikus võiks välise teenuseosutaja kaudu olla või- riikides on isikut tõendavate dokumentide (pass malik väljastada kõiki isikut tõendavaid dokumente ja ja ID-kaart) taotlemine välisesinduses ning nende hõivata enne dokumendi taotlemist biomeetriat. kättesaamine välisesinduses või aukonsulilt (joonis 3). Eesti on läbi aastate olnud uhke oma e-riigi kuvandi ja Koostöös asjassepuutuvate asutustega on vaja leida saavutuste üle selles valdkonnas. Samas, kuigi passi väliskogukonnale praegusest mugavam viis isikut on võimalik taotleda e-keskkonnas, tuleb juhul, kui eel- tõendavaid dokumente taotleda ja neid kätte saada. mise passi taotlemisest ja sõrmejälgede andmisest on Väga kvaliteetsete konsulaarteenuste pakkumiseks möödunud rohkem kui kuus aastat, minna sõrmejäl- on need teenused vaja võimalikult suures ulatuses gede andmiseks ikkagi välisesindusse isiklikult kohale. digiteerida, kindlustada nende kasutajasõbralikkus, Ka passi ja ID-kaarti on võimalik kätte saada peamiselt arendades konsulaar-teenuseid asukohamaa välisesinduses või aukonsulilt. Arvestades meie väikest eestlaste vajadusi silmas pidades. Selle eesmärgini välisesinduste võrgustikku ja samas suurearvulist jõudmine eeldab mitme ministeeriumi ja ameti ühiseid rahvuskaaslaste kogukonda, tähendab see paljudele jõupingutusi. inimestele reisimist riigi sees, aga tihti ka teise riiki. See toob inimestele kaasa põhjendamatuid ebamugavusi Tuginedes välisesinduste konsulaartöö praktikale, ei ja ülemääraseid kulutusi. Koroonapandeemiast ole välismaal elavate eestlaste teadlikkus olemasole- tingitud eriolukorra ajal saatis välisministeerium katse- vatest e-teenustest ja nende kättesaadavusest piisa- projekti raames Eesti kodanikele turvalist postiteenust valt suur ning mõnikord pole võimalusi neid teenuseid kasutades 534 passi. Sellest lähtudes on otstarbekas kasutada. Seetõttu on vaja suurendada välismaal luua olukord, kus ka tavaolukorras saaks väljastada elava eestlaskonna teadlikkust e‑teenustest, aga ka isikut tõendavaid dokumente vahendusteenusena. ID-kaardi omamise kasulikkusest, kuna ID-kaart teeb konsulaarteenused neile mugavamini kättesaadavaks. Konsulaartoimingute seas on sageduselt teisel kohal Et e-teenuste kohta teadlikkust suurendada, tuleb e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi: koondada info kõigist olemasolevatest teenustest e-residendi kaardi) väljastamine. E-residendi kaardi ühte keskkonda, luues ühtse veebivärava. E-teenuste Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 12 laialdasemat kasutamist soosib välisesindustes koos isikutunnistusega digilugeri väljastamine (samamoodi tehakse e‑residendi kaardi väljastamisel). Eesti digi- ID26 laiem kasutamine välismaal elavate eestlaste seas seob neid ühtlasi tihedamalt Eestiga. Konsulaartoimingud aastatel 2013−2019 2019 Muud 2018 Rahvastikuregistri toimingud 2017 Elamisloakaardi 2016 toimingud 2015 E-residendi kaardi toimingud 2014 Isikutunnistuse toimingud 2013 Eesti passi toimingud Kodaniku registreerimine 0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000 Joonis 2. Eri konsulaartoimingute arv (allikas: välisministeerium) Konsulaartoimingud Kodanikualgatuse ning rahvadiplomaatia välisesindustes 2019. aastal edendamine Eestlaste elamine ja lahkumine välismaale kätkeb nii võimalusi kui ka probleeme. Oluline on aga nendega E-residendi Passid ja säilitada tihedad kontaktid ning neid rahvadiplomaatia kaardid ID-kaardid kaudu ja muul viisil aktiivselt Eesti ühiskonna ellu ja 24% arengusse kaasata. Rahvadiplomaadid on ka kõik Eesti sõbrad, kes oma tööde ja tegemistega Eesti arengut ergutavad ning Eesti tuntusele ja heale mainele maail- mas kaasa aitavad. Rahvadiplomaatia eduka toimimise 55% juures on suur roll vabatahtlikul tööl, seega on oluline motiveerida ja tunnustada aktiivset välismaal elavat eestlaskonda ja Eesti sõpru. 21% Muu Rahvadiplomaatia edendamisel on ülioluline silmas pidada, et mujal elava eestlaskonna võimalused ja vajadused on piirkonniti väga erinevad, seejuures on ühine nimetaja see, et tähelepanu ja kaasamist vaja- vad kõik välismaal asuvad eestlased. Joonis 3. Konsulaartoimingute osakaal välisesindustes 2019. aastal Eesti välisesindustel on välismaal elavate eestlastega (allikas: välisministeerium) suhtlemisel esmase kontaktpunkti roll,27 nad tege- levad eestluse säilitamise ja tugevdamisega, rahvus- 26 Eesti digi-ID ehk ID-kaart või digitaalne isikutunnistus 27 Eesti välispoliitika arengukava 2030 Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 13 kaaslaste kogukonnale info levitamisega, kontaktide malusi tagasi tulemiseks. See aitaks hõlbustada otsust loomise ning suhtluse ja kohtumiste toetamisega. tulla pärast välismaal õpingute lõpetamist tagasi Peale selle saavad välisesindused kaasa aidata eesti kodumaale. Välismaal elanud ja õppinud Eesti päritolu seltside loomisele riikides, kus neid veel ei ole, ning inimeste kogemused muudavad Eestit tugevamaks innustada olemasolevate seltside edasiarendamist, ning aitavad täita riigi tööturuvajadusi. Lisaks aitavad leides neile uusi võimalusi Eesti riigi arengu edenda- täna välismaal õppivad eestlased oma akadeemiliste, miseks. Nende eesmärkide saavutamiseks on vajadus professionaalsete ja sotsiaalsete ringkondlike võrgus- süsteemse, senisest sisukama ja järjepidava suhtluse tikega luua homseid koostöövõimalusi Eesti ja välis- järele välisesinduste ja eesti kogukondade vahel. Üks riikide vahel, sest inimestel tekib isiklik kokkupuude samm on eestlaskonnale välisesinduste korraldatavad Eestiga ning usaldus kasvab. Antud teema raames regulaarsed üritused (Eesti Vabariigi aastapäev jt). tuleb teha arendustegevusi, et teistes riikides õppivatel Eestist pärit tudengitel oleks senisest lihtsam siseneda Välisministeeriumi korraldatud rahuoluküsitlus 2020. Eesti praktika- ja tööturule. Ühtlasi tagaks see ka riigile aastal kinnitab välismaal asuva eestlaskonna kasvavat parema ülevaate oma koolitustellimuse paremaks soovi anda välismaal olles oma osa Eesti ühiskonna prognoosimiseks ja tööjõupuuduse leevendamiseks. arengu ja riigi hea kuvandi toetuseks. Seda ilmestavad hästi Eesti väliskogukondadest pärit heategevuslikud Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ettevõtmised,28 nagu mitmesuguste toetusfondide kaasaaitamine loomine ja annetamised. Kindlasti ka välismaal elavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele kaasa aitamiseks Eesti päritolu sportlased, kes valivad esindamiseks just tuleb teha veelgi enam koostööd rahvuskaaslaste Eesti riigi. kogukondadega – välismaal kultuurisündmuste kor- raldamine aitab Eestit väljaspool tutvustada ja kultuu- Välismaal elavate eesti noorte kaasamine ridiplomaatiat edendada. Olulisemad rahvuskaaslaste Paljud Eesti päritolu noored sulanduvad asukohamaa kogukondadega seotud suursündmused on New ühiskonda, kuna nende eesti keele oskus väheneb, Yorgi Eesti kultuuripäevad, Lääneranniku Eesti päevad, kahaneb seotus Eesti kultuuriruumiga ja selle tule- Eesti filmipäevad New Yorgis, Estonian Music Week musena võib kaduda nende Eesti identiteet. Märgata ja filmifestival EstDocs Torontos, ESTIVAL Rootsis, on trendi, et rahvuskaaslaste kogukondade lapsed ja Helsingis toimuv Martin Markkinat jt. Eesti kultuuri- noored jäävad kõrvale tegevusest, mis aitavad eestlust sündmuste korraldamisel püütakse väljaspool Eestit välismaal hoida. See vähendab nende võimalust toimuvatesse kultuurisündmustesse kaasata kohalikku siduda oma tulevik Eestiga. kogukonda nii korraldajatena kui ka publikuna. Eesti edukust toetavad ka kontaktid välismaal tegutsevate Noorte ideede elluviimist on vaja toetada, et kasutada eesti kunstnike, kultuurikollektiivide ja kultuuritegelaste välismaal eestluse hoidmiseks ära nende innukust ja (kultuuri tootjatega), organisatsioonide (korraldaja- eestvedamise potentsiaali. Heaks näiteks on 2019. tega) ja tarbijatega (publik, meedia ja turundus). aastal ESTO 2019 tulemusel loodud Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik, mille eestvedamisel toimuvad Seitsmes Eesti välisesinduses töötavad praegu mitmed noori kaasavad ettevõtmised.29 Senisest kultuuriatašeed (Berliinis, Brüsselis, Helsingis, Pariisis, veelgi enam noori on vaja kaasata tegevustesse, Moskvas, New Yorgis ja Londonis). Eesti Instituudil on mis aitaks neil teostada eestluse hoidmist toetavaid filiaalid Helsingis, Budapestis ja 2021. aasta sügisest omaalgatuslikke ideid.30 ka Stockholmis. Võimaluse korral tuleks laiendada kul- tuuriatašeede ja Eesti Instituudi filiaalide võrgustikku. Omalaadsete valikute ees seisavad välismaal õppi- vad eesti tudengid. Ühest küljest omandavad nad Majanduskoostöö välismaal elades palju uusi kogemusi ja teadmisi, Eesti on avatud majandusega riik, kuid Eesti turg on kuid teisalt kaotavad eemal viibitud aastate tõttu üksi väike ning seetõttu on ekspordi osakaalul majan- palju sotsiaalseid kontakte Eestis, mis hõlbustaks duses suur roll. Riigi majandusarengu oluline eeldus on neil tagasi pöörduda ja Eesti tööturule siseneda. Riik ka välisinvesteeringud. Eelpool loetletule aitab kaasa peaks senisest enam pöörama tähelepanu välismaale rahvuskaaslaste kaasamine kohalike koostööpartne- õppima suunduvate noortega sideme hoidmisele ning ritena, kes aitavad laiemalt Eestisse või Eesti ettevõte- pakkuma neile enam karjääri- ja kaasarääkimise või- tesse investeeringuid tuua, ning kogukonna liikmete 28 Olga Kistler-Ritso eraannetus okupatsioonide ja vabaduse muuseumile Vabamu (endise nimega okupatsioonide muuseum), Aino Järvesoo mitu heategevusprojekti, Vilhelm Fischmanni annetused SA-le Tartu Kultuurkapital, perekond Randpalude annetus Tallinna lastehaiglale jpt. 29 Näiteks kevadel 2020 toimunud Eesti juurtega noortele mõeldud virtuaalpäevad, kus osales Eesti päritolu noori 28 riigist üle maailma. 30 Omaalgatusideede all on mõeldud mitmesuguseid projekte ja algatusi – nt noorte konverentsid, kokkutulekud, jms. Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 14 kaasamine Eesti ekspordipoliitikasse. Siinkohal on olu- elavaid eestlasi teiste aktiivsete eestlaste eeskujul line riigi roll vastastikuse koostöö arendamisel kodu- ja samuti Eesti ettevõtete toetamisega tegelema ning välismaal tegutsevate ettevõtlusorganisats-ioonidega luua võimalused võrgustumiseks. ning välismaal asuva eestlaskonna kaasamisel äridip- lomaatilisse tegevusse (rahvuskaaslaste kaasamine Introwise nõustamine. Eestlaste loodud platvorm äridelegatsiooniga visiitidel, rahvuskaaslastest ettevõt- Introwise võimaldab ettevõtjatel broneerida tõhusad jate võrgustiku loomine jms). virtuaalsed kohtumised end platvormile üles seadnud globaalsete eestlastega. Välismaal elavad eestlased Seni ei ole rahvuskaaslaste kaasamine äridiplomaati- saavad teha nõustamissessioone vastavalt oma moti- listesse tegevustesse olnud süsteemne ja on sõltunud vatsioonile ja võimekusele kas tasuta või tasu eest. pigem Eesti välisesinduste aktiivsusest kogukonnaga See on tõhus võimalus leida kiirelt ja mugavalt kontakt suhtlemisel ja ärivõrgustiku tekitamisel. 2021. aasta vajaliku valdkonna või regiooni esindajaga. algusest alates on välisministeerium võtnud üleilmsete eestlaste kaasamise Eesti majanduse tugevdamisse Saatkonna teenuse disain. Dokumendivahetus on üheks oluliseks tegevussuunaks. Seega on välisminis- hetk, kus paljud seni nähtamatuks jäänud eestlased teeriumi äridiplomaatia büroo osalenud koos riigikant- puutuvad kokku riigiga. 2021. aasta suve jooksul selei innovatsioonitiimi mentori, kultuuriministeeriumi, katsetasid suurimate Eesti kogukondadega riikide EASi ja HARNOga riigikantselei innovatsiooniprog- välisesindused eestlaskonna kaasamist konsulaar- rammis projektiga, mille eesmärk on välisriikides teenuse ajal, kutsudes neid üles liituma üleilmse elavate eestlaste kaasamine äridiplomaatiasse ja Eesti eestluse uudiskirjaga. Nendeks saatkondadeks on majanduse tugevdamisse. Eesti esindused või konsulaadid Stockholmis, Kopen- haagenis, Brüsselis, Londonis, New Yorgis, Torontos ja Eraldiseisvalt on riik tegelenud nii ettevõtete toeta- Canberras. misega välisturul kui ka üleilmse eestluse kultuuri- ja identiteedipoliitikaga, kuid nende kahe ühendamine on seni olnud märkimisväärne kasutamata ressurss. Erinevate osapoolte koostöös, on innovatsiooniprojekti meeskond välja töötanud ettepanekud Eesti välisko- gukondade paremaks kaasamiseks: Portaal üleilmne eestlus (inglise keeles Global Esto- nian) INSA hallatav veebileht on arendamisel ja pideval täiendamisel, samuti on sinna lisandunud äriteemaline alaleht, kus on võimalik leida vajalikke kontakte üle maailma, samuti teavet ärivõimaluste ning uudiskirja ja ärivõrgustikuga liitumise kohta. Üleilmse eestluse uudiskiri (inglise keeles Global Esto- nian Newsletter. Kord kuus ilmuv uudiskiri, mis koon- dab väljaspool Eestit elavaid eestlasi silmas pidades põnevamad Eesti uudised, info ürituste ja riiklike tee- nuste kohta, edulood eestlastest ja info äridiplomaatias osalemise võimaluste kohta. LinkedIni grupp – Global Estonian Business Network (GEBN). Tegemist on digitaalse ärivõrgustikuga, kus LinkedIni platvormist tulenevalt on näha osalejate eriala ja asupaik. GEBN koondab ja toob kokku juba konkreetsemalt ärisuunitlusega eestlased välismaal ning eksportivad ettevõtjad. Üleilmse eestluse virtuaalne vestlusring on regulaarne temaatiline vestlusring, kus saavad kokku eestlased välismaal ja Eesti ettevõtjad. Ürituse eesmärgid on muuta toimekad eestlased Eesti eksportivate ette- võtjate jaoks nähtavamaks, luua dialoog ettevõtjate ja Eesti väliskogukondade vahel, inspireerida välismaal Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 15 TEGEVUSSUUND 2 Eesmärke aitavad ellu viia järgmised tegevused Olulised toetavad tegevused Vastutaja Teostaja Partner Aasta Teavitustegevus e-teenuste kasutamise võimalustest VÄM VÄM, MKM, RIA 2022 välisesindused Saatkondades väljastatakse koos ID-kaardiga ka VÄM VÄM VÄM 2022 digiluger, et e-keskkondasid kasutataks aktiivsemalt Biomeetria hõivekioskite katseprojekt välisesindustes SIM SIM, VÄM SIM, VÄM 2022 (London, Helsingi) Passi ja ID-kaardi posti teel väljastamise süsteemi SIM PPA, PPA, VÄM 2022 väljatöötamine välisesindused Konsulaarteenuste osutamine konsulaarmissioonide VÄM VÄM PPA, EAS Kuni 2025 käigus kuni välise teenuseosutaja punktide avamiseni ning e-teenuste lahenduste väljatöötamiseni Regulaarsete üleilmse eestluse foorumite korraldamine VÄM 2022-2025 Tunnustuskultuuri edendamine ministeeriumid 2022–2025 Diasporaakoostöö edendamine teiste riikidega VÄM SIM, KUM, 2022–2025 HTM Rahvadiplomaatia edendajate võrgustike arendamine VÄM, KUM EAS, Eesti 2022–2025 ja toetamine (kultuuriesindajad, ettevõtjad, aukonsulid Instituut äridiplomaatias jt) Eesti kultuuri rahvusvahelistumist toetavate projektide KUM välisesindused VÄM, 2022–2025 elluviimine EAS, Eesti Instituut Stipendium praktikaprogrammiks Eestis VÄM 2022–2025 Omaalgatuslike ideede toetusprogramm VÄM INSA 2022–2025 Arendustegevused teistes riikides õppivate Eesti 2023–2025 tudengite kaasamiseks Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 16 TEGEVUSUUND 3. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine Eesmärk Toetatud on tagasipöördumine ja Eestisse jäämine Olukorra analüüs Tagasipöördumist toetavad teenused ja nende arendamine Tagasipöördumine Eesti ühiskonnas edukaks hakkamasaamiseks paku- Statistikaameti hinnangul tuli aastatel 2015–2019 takse nii riigieelarvest kui ka EL-i välisvahenditest mitut Eestisse tagasi 7000–8500 Eesti kodanikku aastas esmast kohanemist ja lõimumist toetavat pikaajalist ja see ületas välismaale siirdunute arvu.31 Ametliku teenust teisest rahvusest püsielanikele, uussisserända- statistika kohaselt langes tagasipöördumine Eestisse jatele ning ka rahvuskaaslastele ja tagasipöördujatele. pisut 2020. aastal, kuid võib siiski väita, et Eestisse Kui vaadelda neid sihtrühmasid, on toetavate teenuste kolimine on viimastel aastatel hoogustunud.32 osutamise poolest kõige piiratumas olukorras just tagasipöördujad, kuna neile on seni vähim eraldi välja- Selle tendentsi toetamiseks on vajalik edasi arendada töötatud teenuseid, mis toetaksid tagasipöördumist ja süsteemset lähenemist koos toetavate teenustega. kohanemist Eestis.33 Tagasipöördumise protsessi puhul on oluline, et seda toetatakse nii riiklikul, kohalikul kui ka kogukondlikul Enamikku riigi pakutavaid kohanemis- ja lõimumis- tasandil, sest vähene tugi võib kahandada inimese teenuseid, mis on mõeldud uussisserändajatele ja soovi Eestisse tulla ja siia elama jääda. Väga oluline on vähelõimunutele, saaks kohaldada ka tagasipöörduja- ka informatsiooni levitamine, sest teave pakutavate tele. Kitsaskoht on aga selliste teenuste rahastamine, tugiteenuste kohta peab olema kõigile hästi leitav ja sest kohanemis- ja lõimumisteenused on rahastatud kättesaadav. välisvahenditest34, kuid tagasipöördujatele mõeldud teenuseid ei saa rahastada EL-i toetusest (kodakond- Tagasipöördujad otsustavad uuesti Eestisse elama suse küsimus, tagasipöördujad ei kuulu abikõlbliku asuda väga erinevatele põhjustel. Pea pooled taga- sihtrühma hulka). Seetõttu on tagasipöördujatele sipöördujad (45%) on Eestisse naasmise põhjuseks mõeldud teenuste arendamiseks vaja leida lisaraha toonud soovi olla kodumaal, kus nad tunnevad end eelkõige riigieelarvest. koduselt. Paljudel (35%) on tagasipöördumise põh- juseks perega ühinemine, abiellumine või pereliikme Teenusekorralduses (teenusedisaini) peab arvestama, eest hoolitsemine. Viimastel aastatel on otsuseid et eri sihtrühmad pole homogeensed. Nii tagasipöör- mõjutanud ka teiste riikide ebastabiilne poliitiline dujate, teisest rahvusest püsielanike kui ka uussisse- olukord (nt USA, Ühendkuningriigid jt) ning COVID-19 rändajate seas on erineva haridustaseme, vanuse ja pandeemia. muude tunnustega inimesi. See tähendab, et teenuste arendamisel ja osutamisel tuleb seda arvestada, et 31 Rändestatistika ülevaade 2015–2019 *Valdkonna arendamise seisukohalt on oluline, et statistilised näitajad, millest lähtutakse poliitikakujundamisel, annaksid võimalikult hea ülevaate tegelikust olukorrast. Nimelt on ilmnenud asjaolu, et Statistikaametilt tulev indeksipõhine rändestatistika ei pruugi anda tagasipöördujate tegelikust arvust lõplikku ülevaadet, sest metoodikamuutus tõi 2015. aastal rändesse tohutu hulga inimesi juurde, aga kõnealusele metoodikale pole seni teostatud kvaliteedi hinnangut. Lisaks puudub statistikas praegu arvestus välisriigis viibitud aja kohta (rände kestus ja selle muutus ajas), mis ei võimalda adekvaatselt tagasipöördujate tegelikku arvu hinnata. Siinse poliitikakujunduse aluseks olev andmestik ei pruugi olla piisav, et vastata sihtrühma vajaduste väljatöötamiseks. 32 Rändestatistika ülevaade 2016–2020 33 Siseministeerium ja kultuuriministeerium analüüsisid riigi rahastatud teenuseid tagasipöördujatele, vähelõimunutele ja uussisserändajatele 2018. aasta andmetele tuginedes. „Analüüs ja ettepanekud tagasipöördujatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastee ja uussisserändajatele pakutavate teenuste väljatöötamiseks“. 34 Välisvahendite all mõeldud EL-i eelarveperioodi 2014–2020 struktuurivahendeid (peamiselt ESF, aga ka ERF) ning AMIF-i vahendeid. Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 17 tagada nii teenuste endi kui ka laiem kohanemis- ja keele oskus võib omakorda takistada gümnaasiumisse lõimumispoliitika tulemuslikkus.35 Tagasipöördujate või ülikooli astumist.38 puhul on oluline märgata ja tegeleda süsteemselt kõikide pereliikmetega. Tagasipöördujatel, kes on väga kaua Eestist eemal elanud, võib taaskohanemisel tekkida probleeme Praegu on välja töötatud järgmised riiklikud teenused vaimse tervisega. Kolimine ja elu sisseseadmine uues sujuvamaks tagasipöördumiseks: kolmes keeles kohas on väga stressirohke, inimestel võivad tekkida info veebilehel, nõustamine nii kontaktselt kui ka terviseprobleemid, mis võib mõjutada töövõimekust. virtuaalselt, vajaduspõhine tagasipöördumistoetus, Keeruline on leida kiiresti ka uut võrgustikku, kohalikku kogemuskohtumised grupis ja keelõpe. Samuti on sõpruskonda. üldhariduskoolides toetavad teenused põhikoolis käivatele tagasipöördujatele. Mitmes uuringus39 on probleemina välja toodud ka vähesed digioskused, eriti vanemal generatsioonil, Vajalikud arengusuunad kuid Eestis on paljud teenused kättesaadavad üksnes Pea kõik tagasipöördujad tunnevad end Eestis hästi digitaalselt. ja suurem osa näeb ka oma tulevikku Eestiga seo- tuna.36 Küll aga ilmnes 2020. aasta Eesti Ühiskonna Pikalt Eestist väljaspool töötanud kodanikele ei laiene Integratsiooni uuringust, et üksnes 8% Eesisse taga- pensionisüsteemiga ettenähtud sotsiaalsed tagatised sipöördunutest oli kasutanud riiklikke tugiteenuseid, ja nad võivad pensionieas sattuda toimetulekuraskus- kusjuures ainult neljandik ei vajanud üldse Eesti eluga tesse. Probleemi põhjalikumaks uurimiseks on vaja kohanemisel kellegi abi.37 läbi viia analüüs ja töötada välja tegevuskava. Üks keskne vajalik tegevussuund on informatsiooni Eespool loetletud tagasipöördumist pärssivad või kättesaadavus – teavet tagasipöördumist toetavate takistavad tegurid on loonud olukorra, kus paljud teenuste kohta saadakse sageli isikliku võrgustiku Eesti päritolu inimesed ei julge oma tulevikku siduda kaudu ning riikliku toe kohta ei teata. Problemaatilise- Eestiga. Ometi olukorras, kus Eestis on süvenemas mana nähakse eraldi teenuste puudumist kohalikes tööjõupuudus, oleks kultuuri, keele ja tööharjumuste omavalitsustes. mõttes mõistlik leevendada seda probleemi just eest- laste ja Eesti päritolu inimeste tagasipöördumisega. Tagasipöördumine ja kohanemine Eestis, eriti perega tulles, on väga kulukas protsess. Selleks võiks tagasi- Ühiskonna teadlikkuse suurendamine pöörduvatele lastega peredele, kes pöörduvad tagasi tagasipöördujate vallas Eestile kaugematest riikidest, olla ette nähtud senisest Oluline on ühiskonnas suurendada teadlikkust suurem rahaline toetus. tagasipöördumise ja tagasipöördujate kohta. Nimelt aitab see ära hoida väärarusaamade ja stereotüüpide Ühiskondlike hoiakute tõttu on sageli problemaatiline kujunemist40 ning toetada arusaamu, et tagasipöör- mitmekultuuriliste perekondade Eestisse elama dujad naasevad rikastunud kogemuste ja teadmistega asumine. Märgata on tendentsi, et kui teisest kultuu- (võõrkeelteoskus, kohanemisvõime, jne). riruumist pärit elukaaslane või abikaasa pärast pere- konnaga Eestisse asumist ei kohane, siis lahkutakse Näiteks haridusasutused rõhutavad tagasi-pöördunud Eestist uuesti. laste laiemat silmaringi, suuremat valmisolekut uute ettevõtmiste planeerimisel ja klassikaaslaste tegevus- On märgata tendentsi, et 15–19-aastastel lastel, kes tesse haaramisel ning innustamisel.41 Lisaks aitaks pöörduvad tagasi Eestisse elama koos perekonnaga, ühiskonnas tagasipöördumisega seotud teadlikkust puudub piisav tugi keeleõppel, samuti sõpruskonna suurendada, kui meedias jagada tagasipöördumisega loomisel ja üldises kohanemises, kuna alaealised pere- seotud lugusid ja kogemusi. liikmed ei ole sageli Eestis kunagi elanud. Vähene eesti 35 „Analüüs ja ettepanekud tagasipöördujatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastee ja uussisserändajatele pakutavate teenuste väljatöötamiseks“ 36 EIM 2020 37 EIM 2020 38 HTMi 2021. aastal valmiv uuring 39 VÄM rahulolu-uuring 2020 40 Tagasipöördujatelt on saadud tagasisidet, et Eestis suhtutakse neisse kui välismaal läbikukkunutesse. 41 Civitta uuring „Eestisse tagasi pöörduvate perede laste õppima asumine 2017“ Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 18 Tagasipöördujatele suunatud teavitustegevuste kavandamisel on vaja arvestada, et teema on mitme- tahuline. Aktiivne inimesi tagasi kutsuv kampaania ei toetaks inimeste endi soovi otsustada oma elukor- ralduse üle. Sellest hoolimata on võtmeküsimuseks tagasipöördumise võimalustest ja olemasolevatest tugiteenustest sihtrühmale teada anda ning kujundada tihedam suhtlus välismaal elavate rahvuskaaslaste ja võimalike tagasipöördujatega. TEGEVUSSUUND 3 Eesmärke aitavad ellu viia järgmised tegevused Olulised toetavad tegevused Vastutaja Teostaja Partner Aasta Riikliku tagasipöördumistoetuse toetusskeemi KUM INSA 2022–2025 arendamine Tagasipöördujate nõustamisteenuste arendamine (sh KUM INSA EAS, VÄM 2022–2025 regioonipõhiselt) ja rakendamine Tagasipöördumisega ja ettevõtlusega seotud info ja KUM, VÄM, INSA, EAS 2022–2025 Eestisse elama asumise kohta infoteede arendamine MKM Tagasipöördujate teavitamine tööhõive ning SOM Eesti EAS-i Work in 2022–2025 sotsiaalsete tagatiste võimaluste kohta Töötukassa, Estonia INSA Koolides ja lasteasutustes tagasipöördujate lastele HTM 2022–2025 keeleõppe ja kohanemisega seotud teenuste tagamine Tagasipöördumise vallas teadlikkuse suurendamine ja KUM INSA 2022–2025 hoiakute kujundamine ühiskonnas KOV-ide sihtrühmaga töötamise ja neile vajalike KUM INSA KOVid, ELVL 2022–2025 teenuste pakkumise võimekuse suurendamine Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 19 Tegevuskava koostamine ja uuendamise protsess Üleilmse eestluse tegevuskava koostamisega Tegevuskava ajakohastatakse igal aastal riigieelarve alustati 2019. aastal ja seda tehti tihedas koostöös koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelar- partneritega. vestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Tegevus- kava kooskõlastab vastutaja ja see esitatakse teadmi- Tegevuskava koostamist juhtis alguselt siseministee- seks või arvamuse avaldamiseks teistele tegevuskava rium. Alates märtsist 2021, pärast üleilmse eestluse eesmärkide täitmises osalevatele pooltele. valdkonna liikumist välisministeeriumi juhtimisalasse, on tegevuskava koostamise uus juht välisminister. Ajakohastamise raames on igaühel võimalik anda tegevuskavale tagasisidet või teha ettepanekuid Tegevuskava koostamist nõustas juhtrühm, kuhu (lisainfo välisministeeriumi kodulehel). Saadud sisend kuulusid peale välisministeeriumi veel esindajad kooskõlastatakse ÜEKK liikmetega ja vastavalt otsus- siseministeeriumist, haridus- ja teadusministeeriumist tele täiendatakse järgmise perioodi tegevuskava. ja kultuuriministeeriumist. Juhtrühma tööd koordi- neeris välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarasjade Üleilmse eestluse valdkond on horisontaalne ning asekantsler. Tegevuskava koostamisel ja rakendamisel selle tõhusa toimimise eelduseks on hea koostöö on tihe koostöö ülemaailmse eestluse koostöökomis- teiste riigiasutuste ja kolmanda sektoriga ning tugev joniga (ÜEKK).42 partnerlus üleilmsete eesti kogukondadega. Tegevuskava sisendikorjeks moodustati üheksa vald- Tegevuskava avalikustatakse välisministeeriumi kondlikku töörühma, mida juhtisid juhtrühma liikmed kodulehel. neljast ministeeriumist. Sisendikorjes ehk töörühmade töös osalesid ministeeriumite ja nende allasutuste esindajad ning mitmete Eesti väliskogukondade esindajad üle maailma. Valdkondlikud töörühmad jagunesid neis käsitlevate teemade kaupa järgmiselt: 1. keeleõppe ja hariduse töörühm; 2. Eesti kuvandi, info ja kommunikatsiooni töörühm; 3. kultuuriekspordi ja kultuuriseltside koostöö töörühm; 4. kultuuripärandi ja arhiivinduse töörühm; 5. majanduskoostöö ja investeeringute töörühm; 6. konsulaarteenuste ja rahvadiplomaatia töörühm; 7. noorte ja noorte täiskasvanute töörühm; 8. rahvuskaaslaste usulise teenimise töörühm; 9. tagasipöördujate töörühm. 42 Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2019. a korraldus nr 158 „Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni moodustamine“. Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 20 LISA. Tegevuskavas kasutatud mõisted Eesti sõbrad – tegevuskavas peetakse silmas kõiki kuuluvusest tingitud erinevused ühiskonnaelus osa- välispäritolu inimesi, kes oma tegemistes on Eestiga lemisel. Lõimumine teeb võimalikuks ühise jagatud seotud ja kes seekaudu toetavad Eestit (nt e-residen- Eesti riigiidentiteedi kujunemise, suurendab inimeste did, estofiilid jne) seotustunnet riigi ja teiste ühiskonnaliikmetega, toetab majanduse kasvupotentsiaali ning riigi stabiilsust. Kaasav ühiskond – inimestel on mitmekesised või- malused osaleda otsuste tegemises ja aidata kaasa Rahvadiplomaatia edendajad – kõik inimesed, kes ühiskonna arengule, riik toetab inimeste ühiskondlikku aitavad oma tegevusega kaasa Eesti tuntusele, aren- aktiivsust (sh osalemist tööhõives, elukestvas õppes gule ja edule (ärisaadikud, Eesti tudengid välismaal, ja kodanikuühiskonnas), ettevõtlikkust, kogukondlik- erinevates erialavõrgustikes toimetavad inimesed) kust ja soovi riigi arengule kaasa aidata (sh nii vane- maealiste kui ka noorte ühiskondlikus elus osalemise Tagasipöörduja – välisriigist Eestisse elama asunud potentsiaali suurendamisele ja eesti keelt mittekõne- Eesti kodanik või eesti rahvusest inimene, kes on pikka levate elanike ühiskondliku aktiivsuse parandamisele). aega (vähemalt 5 aastat) püsivalt välisriigis elanud või Eesti elanike ühiskondlik aktiivsus on ühistegevuste ja välisriigis sündinud ning tema Eestisse elama asunud tugevate kogukondade kujundamise alus. abikaasa, laps ja vanem (ka isikud, kes ei ole kunagi varem Eestis elanud). Alates uuesti Eestisse elama Kohanemine – protsess, mille käigus riiki (ümber)asu- asumisest loetakse inimest tagasipöördujaks kuni 5 nud kohanevad uue keskkonna ja vastuvõtva ühiskon- aastat. naga. Kohanemist iseloomustab teadmiste ja oskuste omandamine, mis aitavad uues keskkonnas toimida nii Teenus – tegevuse või tegevuste tulem, mis on suu- igapäevaelus (elukoht, kooli- või lasteaiakoht, maksud, natud kliendile, kes siinse tegevuskava mõistes on tei- tervishoiu- ja sotsiaalteenused, keeleõpe jmt), riigisfää- sest rahvusest püsielanik, uussisserändaja, tagasipöör- ris (ühiskonna korraldus, seadused, riigi toimimise duja ja rahvuskaaslane, eestlane, ning nende kohane- põhimõtted, teise riigi kodakondsusega isikute õigused mist ja lõimumist toetav asutus või organisatsioon. ja kohustused, elamisloa ja elamisõigusega seonduv jne) kui ka kultuurisfääris (esmane arusaam vastu- Uussisserändaja – vähem kui viis aastat Eestis sea- võtva ühiskonna alusväärtustest, kultuuritavadest, duslikult elanud välismaalane, kellele on antud Eesti esmatasandi keeleõpe jne). tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse alusel või välismaalane rahvusvahelise kaitse andmise seaduses Kultuuridiplomaatia – diplomaatia osa, mille kaudu sätestatud alusel, Euroopa Liidu kodanik ja tema pere- luuakse ja arendatakse rahvusvahelisi suhteid teiste konnaliige, kes on omandanud või kellele on antud riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja stratee- Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku giliselt oluliste rahvusvaheliste partneritega kultuuri seaduses sätestatud alusel. kaudu. Diplomaatia vormide all tuntakse veel avalikku diplomaatiat, kodanikudiplomaatiat, äridiplomaatiat Üleilmne eestlaskond – väljaspool Eestit elavad jm. eestlased ja nende järeltulijad ning Eesti sõbrad, kes edendavad ja hoiavad eestlust. Üleilmse eestluse või Kultuuri rahvusvahelistumine – hõlmab eri sisuga globaalse eestluse idee sõnastas 1994. aastal Kotka- termineid, nagu kultuuridiplomaatia, kultuuritutvustus järve Metsaülikoolis insener ja tehnikateadlane Valter ja -vahetus ja kultuurieksport. Kultuurieksport – tege- Rand: „Valdav osa eestlastest elavad meie ajaloolisel vuse keskmes on majanduslike kultuurisuhete eden- kodumaal. Sellele lisanduvad aga tuhanded paigad damine, sh loomemajanduse (ingl creative industries) maailmas, kus leidub eesti kodusid, luuakse eesti ning kultuuriturismi arendamine. Kultuuriekspordi organisatsioone ja elatakse eesti elu. Tervikuna oleme eraldiseisev eesmärk on tulu teenimine loomingu ning globaalse ulatusega ja keerukalt liigestatud ühiskond, kultuurivaldkonna toodete ja teenuste müügist välis- mis jätkub ka tulevikus ja millega jäävad seotuks meie maale või mitteresidentidele Eestis. saatused. Nimetan meie püsimist ja jätkumist sellises ühiskonnas globaalseks eestluseks.“kodumaal. Sellele Lõimumine – ühiskonna kultuurilise, poliitilise ja sot- lisanduvad aga tuhanded paigad maailmas, kus leidub siaal-majandusliku sidususe suurenemine. Lõimumist eesti kodusid, luuakse eesti organisatsioone ja elatakse iseloomustab teadmiste, oskuste ja väärtuste kujun- eesti elu. Tervikuna oleme globaalse ulatusega ja kee- damine ja omandamine, mille vahendusel saab anda rukalt liigestatud ühiskond, mis jätkub ka tulevikus ja oma osa ühiskonna arengusse koostöö ja vastastikuse millega jäävad seotuks meie saatused. Nimetan meie avatuse kaudu. Selle tulemusel vähenevad ühiskonna- püsimist ja jätkumist sellises ühiskonnas globaalseks liikmete keelelis-kultuurilisest taustast ja rahvuslikust eestluseks.“ Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 21 Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 22 Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 23  Ministeeriumid Riigikantselei Riigikogu Kantselei 15.11.2021 nr 15.1-2/7085 Vabariigi Presidendi Kantselei Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks „Üleilmse eestluse tegevuskava 2022-2025“ eelnõu, mis keskendub Eesti väliskogukondade kaasamisele ja nendega sideme hoidmisele. Palume teie kooskõlastust ja arvamuse andmist tegevuskavale hiljemalt 22.11.2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eva-Maria Liimets minister Lisa: Tegevuskava eelnõu 23 lehel. Keit Spiegel +372 513 1223 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/21-1375 - Üleilmse eestluse tegevuskava 2022-2025 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Vabariigi Presidendi Kantselei; Riigikogu Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 22.11.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/73f8bb00-5cd1-4337-80bd-6708e466581d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/73f8bb00-5cd1-4337-80bd-6708e466581d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main