Kiri

Signe Riisalo Teie 21.10.2021 nr 1.2-1/3348-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 16.11.2021 nr 1-12/2097-2 Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kultuuriministeerium kooskõlastab soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) märkustega. Soodustingimustel vanaduspension ja väljateenitud aastate pension on ette nähtud teatud ametialade töötajatele, kelle tööd peetakse tervist kahjustavaks või kelle töö tulemina võib väheneda või kahjustuda kutsealane töövõime. VTK-s leitakse, et soodustingimustel vanaduspensionide seadus (edaspidi SVPS) ja väljateenitud aastate pensionide seadus (edaspidi VAPS) ei täida enam omaaegset eesmärki ja need vajavad reformimist. Reformi sisuks on nimetatud pensionide ärakaotamine tulevikus ning pensioniskeemide võrdsustamine, seda võimaliku erandiga Ida-Virumaa olulisemate tööstuste töötajatele. Reformi põhjendatakse asjaoluga, et praegune süsteem ei soosi inimeste töötamist vanaduspensioni eani. VTK-s viidatakse, et paljudel nimetatud pensionide saajatel ei ole töövõime reaalselt langenud, samal ajal kui sooduspensioni ei ole võimalik saada paljudel langenud töövõimega isikutel teistel elualadel ning senine süsteem ei motiveeri tööandjaid piisavalt töökeskkonda arendama ja ohutumaks muutma. VTK-s selgitatakse, et mitmed ametite kirjeldused on tänaseks oluliselt muutunud ning seaduses toodud nimestik ei täida enam algset eesmärki, võimaldades soodustingimustel pensioni isikutele, kelle töö ei ole kehaliselt nõudlik ega riku tervist, kuivõrd töö tegemise viisid on praeguseks oluliselt muutunud. Mõistame VTK koostajate selgitusi, kuid soovime siinkohal välja tuua olulise erisuse. Kultuuriministeeriumil on puutumus VAPS-i § 14 punkti 5 alusel penisoni saavate loominguliste töötajatega (teatud kategooria artistid 20–25-aastase loomingulise töö staaži korral riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses või rahvusooperis, sh vokaalsolistid, kellel on vähemalt 25-aastane loomingulise töö staaž). Isikuid täpsustati Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruses nr 207, mille kohaselt on õigus pensionile kooskõlas VAPS-i § 14 punktiga 5 vähemalt 20-aastase loomingulise töö staažiga balletitantsijal, tantsijal, tsirkuse artistil ning vähemalt 25-aastase loomingulise töö staažiga vokaalsolistil, puhkpillimängijal, nukujuhil ja koorilauljal. Nendel ametitel ei ole viimase aastasaja lõikes töö iseloom, selle tegemise tingimused ega kvalifikatsiooninõuded muutunud. Tegemist on kultuurilise järjepidevuse kandjatega, kes Eestis esindavad rahvuskultuuriliselt olulisi pika traditsiooniga kultuurikoolkondi. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 1. Erand ka kultuuri erialade töötajatele Kultuuriministeerium mõistab ühelt poolt reformi eesmärke, kuid peame hädavajalikuks rahvuskultuuriliselt traditsiooniliselt oluliste kultuuri erialade töötajatele samasuguse erandi loomist, nagu planeeritakse regionaalsetel ja majanduslikel põhjustel Ida-Virumaale. Kuna VTK-s on välja toodud võimalik erand Ida-Virumaa olulisematele kutsealadele, millega nähakse ette võimalus mitte laiendada plaanitud muudatusi kõikidele sektoritele, peaks kultuurivaldkonna erandi laiendamine olema teostatav. VTK-st ei tulene selgelt, miks peaks olema Ida-Virumaa piirkondlik ja erialane erand ainuke võimalik säilitatav erisus eripensionide süsteemis. Selle erandi lisamise valguses on keeruline põhjendada, miks ei väärtustata samadel alustel ka rahvuskultuuriliselt oluliste erialade töötajate pikaajalist ja pühendunud panust Eesti kultuuri, eriti arvestades, et tegu on faktiliselt väikese sihtrühmaga ning seetõttu väikese rahalise ja haldusliku koormusega pensionisüsteemile. Kultuuripoliitika arengukava aastani 2030 toob välja järgmist: „Etenduskunstide valdkonna palgad on konkurentsivõimelised ning vabakutselistele loovisikutele on tagatud paindlikke töösuhteid arvestavad sotsiaalsed garantiid. Riik peab oluliseks, et etenduskunstide valdkonna eestvedajad oleksid märgatud, tunnustatud ja motiveeritud ning noored väärtustaksid valdkonnas töötamist. Eraldi tähelepanu pööratakse liikumispõhiste etenduskunstide professionaalidele, pakkudes neile mitmekülgset tuge (sh ümberõpe, nõustamine, väljateenitud aastate pension jm) pärast karjääri lõpetamist.“ 2. Valdkonna eripära Juhul kui VTK-s kirjeldatud reformi puhul liigutakse edasi eranditeta lahendusega, millega kaotatakse ära kõik SVPS-i ja VAPS-i alusel sätestatud pensionid (sh Ida-Viruaa erisus), pooldab Kultuuriministeerium VTK-s välja toodud lahendusvariantidest esimest ehk SVPS-i ja VAPS-i alusel sätestatud pensionide üleminekuajaga kaotamist, kuid selle juures tuleb silmas pidada reformi suurt mõju kultuurivaldkonnale. VTK ei arvesta praeguses sõnastuses kultuurivaldkonna eripärasid ega hõlma neid oma regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüsis, mistõttu toome järgnevalt välja valdkonnapõhised kitsaskohad ning selgitame võimalikke täiendavaid lahendusi ja nende mõju, millega palume eelnõu ettevalmistamisel arvestada. Reform ei arvesta oma kehaga töötavate artistide professionaalse vormi paratamatu lühiajalisuse, vormi saavutamiseks vajaliku tööga juba lapsepõlvest ning nende karjääri eripärast tulenevate spetsiifiliste probleemidega. Reformiga soovitakse kaotada põhjendatud soodustus ametialadel, mis mõjutavad oluliselt töötaja keha. Artistidel ei ole oma aastakümnete pikkuse karjääri jooksul, mil keskendutakse loomingulisele kõrgvormile, võimalik omandada uut või kõrvaleriala. Nende loomevaldkondade erialaharidus on suunatud tehnilisele ja kunstilisele virtuoossusele, õppekavades puuduvad praegu varaseks ümberpositsioneerumiseks või kiireks ümberõppeks võimalusi loovad elemendid. Väljateenitud aastate pensioni saades ei ole need inimesed tingimata kitsas tähenduses töövõimet kaotanud, kuid nende võimalus senises ametis jätkata või erialast tööd teha on kadunud, kuivõrd sellele kehtivad kõrged professionaalsed nõudmised ning see on sel määral füüsiliselt koormav, et teatud vanuses ei ole võimalik sama tööd jätkata. Pension on neile isikutele olnud toeks kas mõnel külgneval erialal vabakutselisena jätkamiseks või uut eriala omandades elatustaseme ja motivatsiooni säilitamiseks. Kultuurivaldkonnas vabakutselisena toimetuleku võimalused on keerulised – nagu ilmneb ka Praxise äsja tehtud uuringust1 – ning nii muutuks erialane eneseteostus kõnealusele sihtrühmale edaspidi justkui topelt karistatuks. Paljud oleks edaspidi sunnitud suunduma madalama kvalifikatsiooniga tööle, mis tagab küll stabiilse sissetuleku, kuid ei vaja erioskusi või -pädevusi. 1 Koppel, K., Masso, M., Arrak, K., Michelson, A. (2021). Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus. Mõttekoda Praxis. Mööname, et karjääri lõpuga kohanemise ja ülemineku toetamine ei pruugi olla pensionisüsteemi vaates põhjendatud eesmärk, kuid kultuuripoliitika vaates on praeguse süsteemi kujul tegemist reaalset probleemi leevendava lahendusega. VAPS-i alusel kehtestatud pensionide kaotamine ei sea löögi alla mitte ainult praegu tegutsevaid oma kehaga töötavaid professionaalseid artiste, vaid Eesti kultuuri seisukohalt mõjutab reform oluliselt ka alade järelkasvu ning sedakaudu kannatab meie kultuuriruumi mitmekesisus ja konkurentsivõime laiemalt. Paljudel kultuurivaldkonna erialadel on konkurents rahvusvaheline (kuna puuduvad keelebarjäärid) ning seetõttu on eriti oluline anda loovisikutele tagatisi, et soodustada keerulist erialavalikut ja töötamist just Eestis. Eriala valides on VAPS-iga pakutav turvalisus oluliseks argumendiks – karjääri ajaline piiratus on teada selle alguses. Järelkasvu puudumine on madalate palkade ja koormava töö tõttu juba praegu valdkonnas arvestatav probleem. Juba praegu on eesti haridussüsteemis väljaõppe saanud balletiartistide ja vokaalartistide osakaal Eesti vastavate etendusasutuste professionaalsetes truppides langustrendis (ajutiselt Eestis töötavate teiste riikide vastavate artistide arvelt, kellesse aga Eesti väljateenitud aastate pension kuidagi ei puutu, sest nende karjäär möödub Eestis vaid osaliselt), sotsiaalsete garantiide nõrkus ja sellekohaste väljavaadete ebakindlus süvendab seda tendentsi tulevikus ilmselt oluliselt. Väljateenitud aastate pensioni saavad kultuurivaldkonna inimesed on praeguse ühiskonna mõistes noored, kes samas on suure osa oma elust juba intensiivselt pühendanud professionaalsele loometööle, paljud jäävad valdkonnas aktiivseks ka edaspidi. Erialase karjääri lõppedes on paljudel pered ning õppima asumine on seetõttu raskendatud, sest elatustaseme suur kukkumine ei ole mõeldav. See omakorda tähendab, et töötaja, kes on sunnitud eriala vahetama, liiguks täiendava toetuse puudumisel vähekvalifitseeritud ja seeläbi madalapalgalisele tööle ning kultuurivaldkonnast kindlasti eemale. Halvemal juhul võib inimene jääda üldse töötuks. VTK ettepanek ei arvesta praegusel kujul stsenaariumiga, kui sellises olukorras inimeste ümberõpe või karjäärivahetus ei ole edukas. Praeguseni eksisteerinud soodustuse kaotamine tähendaks artistide sihtrühma jaoks tuntavat langust toimetulekus ning motivatsioonikriisi süvendavat tunnet, et riik ei väärtusta nende panust Eesti kultuuri. Mõttekoda Praxis on vabakutseliste olukorda analüüsinud uuringus poliitikasoovitusena välja toonud muu hulgas loomevaldkonna spetsiifiliste nõustamiste mahu kasvatamise Töötukassas.2 Hindame, et reformi elluviimisel tuleks vähem kui 10-aastase staažiga artistide sihtrühma puhul (kes n-ö üleminekuajast hoolimata juba praegu teadaolevalt VAPS-i pensionist ilma jäävad), välja töötada sihtrühma oskuste, eripärade ja vajadustega arvestav teenuste pakett, mis sisaldaks nii nõustamist, koolitusi kui ka vastavaid toetusmeetmeid. VTK-s rõhutatakse tööturuteenuseid: „õppimise ja ümberõppe all peetakse silmas eelkõige uue kutseala omandamist, Haridus- ja Teadusministeeriumi meetmeid, elukestva õppe strateegiat ning tasemekoolitusi täiskasvanutele, samuti VÕTA (ehk varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) võimalusi.“ Samas VTK-st ei selgu, et kultuurivaldkonna professionaalide ümberõppe spetsiifilistele küsimustele oleks praegu eksisteerivaid kergesti kättesaadavaid lahendusi, mis tagaks sihtrühma toimetuleku ja sujuva ümberõppe. Parimad lahendused saavutatakse eeldatavalt seeläbi, kui ümberõppes rakenduvad seni omandatud oskused. VTK-s on ühe lahendusena välja pakutud uue tööõnnetus-kutsehaiguse toetuste süsteemi loomine. Töövõime hindamine ei ole meie kirjeldatud sihtrühma jaoks lahendus, sest põhimõtteliselt on 25-aastase tööstaažiga artistid praeguse töövõime hindamise põhimõtete alusel endiselt töövõimelised, kuid neil ei ole võimalik jätkata professionaalselt omandatud erialal. Üleminekuajaga reformi korral on välja pakutud poole väljateenitud staaži puhul seni kehtiva õiguse tagamine (variant 1.1, lk 14). Selline üleminek on meie hinnangul hädavajalik, sest üle 2 Koppel, K., Masso, M., Arrak, K., Michelson, A. (2021). Lk 12 (poliitikasoovitus nr 7). 10 aasta etendusasutuses töötanud artistide jaoks oleks soodustuse kaotamine ootamatu ning nad jääksid reformi hammasrataste vahele, sest on ilmselt juba arvestanud pensioni kui kompenseeriva sissetulekuga karjääri lõppedes. Üleminekuaeg annab võimaluse töötada välja toetuste ja meetmete pakett kõigile ülejäänutele, mille rakendamine lühema etteteatamisega ei oleks võimalik. Tööandjapension kui üks võimalik reformi tagajärgi tasakaalustav meede on tervitatav, kuid Kultuuriministeerium juhib tähelepanu, et tööandjate võimalused seda rakendada on omakorda väga erinevad ning selle süsteemi arendamisel tuleks valdkondade erinevat toimimist ja rahastamise aluseid silmas pidada. Nõustume, et kitsa pensionisüsteemi vaates on soodustusi ja erisusi võimalik vaadelda ebaõiglasena, kuid nagu eespool kirjeldame, ei ole VAPS-i pensionide funktsioon võrdsustatav kitsalt pensioniga ega võrreldav näiteks vanaduspensioniga (kuigi, tõsi, ka vanaduspensioni kõrvalt töötamist soosib riik praegu üha enam), vaid spetsiifilise vajaduspõhise kompensatsioonimehhanismiga. 3. Võimalikud süsteemsed lahendused Kultuuriministeerium koostöös partnerministeeriumidega peab kultuuri jätkusuutlikkuse, mitmekesisuse ja valdkonna konkurentsivõime tagamiseks leidma tekkivale olukorrale lahenduse laiemalt kui praegu VAPS-i alusel pensioni saav sihtrühm. Kultuuripoliitika osana on võimalik reformi põhjustatud probleemid lahendada alltoodud muudatustega, mis nõuavad lisavahendeid loovisikute sotsiaalsete tagatiste süsteemi. Peame silmas pidama, et VAPSi alusel kehtestatud pensionid aitavad kultuurivaldkonnas kindla sihtrühma jaoks lahendada mitut küsimust, mitte kitsalt pensioniprobleemi. Samas näeme, et peame seniseid kultuuri- ja sotsiaalpoliitilisi meetmeid laiemalt muutma (kuna seoses sooduspensionide reformiga kaob selge seadusandlik alus ametipõhisteks erisusteks) ning vajame selleks aega ja täiendavaid vahendeid. Kultuuriministeerium on vabakutseliste toimetuleku asjus prioriteetsena kavandamas loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise VTK-d, mille raames soovitakse kõik sarnased probleemid kõigi kultuuripoliitika sihtrühmade lõikes läbi analüüsida. Praegu ei ole meil veel probleemidest täielikku ülevaadet ega võimalik nende kõiki alternatiivseid lahendusi välja pakkuda, kuid hindame, et VAPS-i reformimisega lisanduv sihtrühm ei ole ainus väljapakutava toetuse vajaja ning eriseaduse puudumisel peame kõigile loometöötajatele lähenema võrdsetel alustel. Näeme, et Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkonnas tuleks pakutud reformi edukaks elluviimiseks sisse viia või täiendada järgmisi meetmeid: • Loovisikute ja loomeliitude seaduse (edaspidi LLS) alusel antavasse loometoetuste meetmesse lisavahendite suunamine ja LLS-i alusel toetuse saamise tingimuste muutmine – hinnanguline maksumus 2 miljonit eurot aastas. Kultuuripoliitika tagab sissetulekuta jäänud loovisikutele sotsiaalsed garantiid ja miinimumpalga ulatuses sissetuleku LLS-i kaudu. Sisuliselt on tegemist loovisikute töötuabiraha või töötuskindlustusega. Näeme, et VAPS-i alusel kehtestatud pensionide kadumise tõttu peame muutma LLS-i tingimusi ja toetuste maksmise süsteemi nii, et teiste hulgas saaksid ka varem VAPS-i alusel pensioni saavad kvalifitseerunud loojad töö kaotades toetust taotleda. Praegu on LLS-is olulised piirangud, mis on seotud nii varasema töötamise, pensioni saamise kui ka teiste toetusmeetmetega. Selleks on vaja süsteemi suunata ka lisavahendeid ning sektoriüleselt hindame sellist lisavajadust praegu tavaolukorras u 2 miljonile eurole aastas (400 täiendavat toetust). Hinnangulise arvestuse aluseks on valdkonnaüleselt toetuse saamise nõuete muutmine nii, et sellele kvalifitseeruks ka loomevaldkonnas näiteks tugiteenuste pakkujana jätkavad endised loovisikud ning need, kes soovivad end erialaselt täiendada. Hetkel on tudengitele toetuse maksmine välistatud, kuid see piirang tuleks edaspidi vajaduspõhiselt ümber vaadata vähemalt ümber- ja täiendõppe seisukohalt. LLS-i VTK raames analüüsitakse võimalikku laiendamist ja sellega seonduvaid mõjusid 2022. aastal. • Loomepalkade (seni kirjaniku- ja kunstnikupalga) hulga suurendamine ja valdkondlik laiendamine – hinnanguline maksumus 1 miljon eurot aastas. Peame looma võimalused töö kaotanud loojate ümberprofileerumiseks. Selleks sobib praegustest kultuuripoliitika meetmetest kõige paremini loomepalkade süsteem. Seni mitteinstitutsionaliseerunud valdkondades rakendatav kirjaniku- ja kunstnikupalk võimaldab tippvormis vabakutselistel kirjanikel ja kunstnikel pühenduda pikema perioodi vältel loometööle ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse. 2016. aastast alates eraldatakse kummagi valdkonna loomeliidule raha viie palga maksmiseks (kokku kümme palka). Ühe palga suurus on üle-eelmise aasta keskmine brutokuupalk koos kõigi maksudega. Palka maksab loomeliit avaliku konkursi alusel valitud isikutele kolme aasta vältel. Palga erinevus loomestipendiumidest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus. Näeme, et peaksime kaaluma süsteemi laiendamist seni katmata loomealadele (sh VAPS-i alusel pensioni saavatele isikutele), et võimaldada meie institutsionaalselt töölt lahkuvatele tippudele jätkamist kultuurivaldkonnas, sh näiteks balletiartistide ümberprofileerumist koreograafideks või kaasaegse tantsu valdkonnas tegutsejateks. Kultuurivaldkonna huvi on hoida kogenud tipud aktiivses loometöös. Seda võimaldaks loomepalkade süsteem. Maksumus on arvestatud 45 loomepalga maksmiseks sektoriüleselt, kuivõrd VAPS-i reformimisega ei ole seadusest tulenevat alust erisuse tegemiseks balletiartistist koreograafiks ja puhkpillimängijast dirigendiks kvalifitseerujate kõrval näiteks filmirežissööride või interpreetide palga arvelt. Kultuuriministeerium soovib lähiajal teha loometöö tasustamise analüüsi, milles võetaks arvesse ka juba VTK-s kirjeldatud reformi ning selle mõjusid loomevaldkondade üleselt. • Kõrgharidusega kultuuritöötaja tööandjapensioni sisseviimine kultuurisektoris – hinnanguline maksumus 3 miljonit eurot aastas. Artistidele pikaajalise turvatunde pakkumiseks tasub kaaluda tulevikku vaatava hüve süsteemi sisseseadmist, võttes aluseks näiteks praegu toimiva tööandjapensioni süsteemi, mis võimaldab tööandjal teha sissemakseid töötaja vabatahtlikku pensionifondi või tasuda täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sissemakseid. Kultuuripoliitika sees ei ole võimalik teha erandit ameti- või loomealade lõikes. Peale VAPS-i alusel kehtestatud pensionide kadumist puudub eranditeks seni kehtinud seaduslik alus. Seega oleks ainus võimalus seada sisse tööandjapension kõigile riigilt palka saavatele kõrgharidusega kultuuritöötajatele. Sel juhul jääksid süsteemist välja väljaspool riigisektorit töötavad isikud, sest riik ei saa erasektorile sarnast nõuet kehtestada ning kahtlemata looks see süsteem valdkonnas ebavõrdsust juurde, kuid võimaldaks riigipalgalisi kultuuritöötajaid samas tuleviku osas paremini kindlustada. Rahalise arvestuse aluseks on 5% kõrgharidusega kultuuritöötajatele makstavast palgafondist. • Täiendavad loomevaldkonna spetsiifilised tööturuteenused (loomeettevõtluse alane täiendkoolitus, erialase ümberprofileerumise teemalised nõustamised) – maksumust keeruline hinnata. Meede tuleks käivitada hiljemalt viie aasta pärast. VTK-s ei ole arvestatud kuludega, mis tekivad riigieelarvele juhul, kui isik ei ole suutnud edukalt vahetada karjääri või läbida ümberõpet. Kultuurivaldkonnale spetsiifilisi teenuseid Töötukassa praegu ei paku, kuid teenuste parem sihtimine, teenusesaajate oskustele paremini tuginev nõustamine ning koolitused, mis peaksid sihtrühmale kättesaadavad olema juba enne töökaotuse realiseerumist, on reformi elluviimisel võtmetähtsusega. Kokkuvõtvalt. Juhul, kui pensionisüsteemis säilib SVPS-i ja VAPS-i alusel regionaalne ja majanduspoliitiline erand Ida-Virumaa olulisemate tööstuste töötajatele, peab Kultuuriministeerium põhjendatuks ja hädavajalikuks ka erandit rahvuskultuuriliselt oluliste kõrgkultuuri erialade töötajatele. Juhul kui VTK-s kirjeldatud reformi puhul liigutakse edasi eranditeta lahendusega, millega kaotatakse ära kõik SVPS-i ja VAPS-i alusel sätestatud pensionid, pooldab Kultuuriministeerium VTK-s välja toodud lahendusvariantidest esimest ehk SVPS-i ja VAPS-i alusel sätestatud pensionide üleminekuajaga kaotamist, kultuurivaldkonda ja seda mõjutavaid tegureid arvestades. Lisaks peab Kultuuriministeerium nende muutustega seoses vajalikuks eelkirjeldatud laiemaid muudatusi kultuuritöötajate sotsiaalsete garantiide süsteemis ning vastavate eelarvevahendite kasvu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Katre Väli 628 2212, [email protected] Maria-Kristiina Soomre 628 2242, [email protected] Laur Kaunissaare 628 2249, [email protected]