Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Rahandusministeerium 26.11.2021 nr 15.1-2/3991-2 Siseministeerium Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume kooskõlastust 3. detsembriks 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eva-Maria Liimets minister Lisad: 1) määruse eelnõu 11 lehel; 2) seletuskiri 16 lehel. Liina Martinson 637 7422 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  EELNÕU 19 .11 . 20 21 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea november 20 21 nr Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse v älissuhtlemisseaduse § 8 lõike 1 punkti 11 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Määrus ega kehtestatakse arengukoostöö korraldamise ja humanitaarabi andmise tingimus ed ja kord . ( 2 ) Määruses reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust. ( 3 ) Humanitaar abi ja arengukoostöö ning konfliktide ennetamise lõimimisprojektidele , mis suurendavad sihtriigi vastupanuvõimet, ennetavad inimtegevusest tingitud või looduslikke kriise ja katastroofe ning aitavad nendeks kriisideks valmistuda ja neile reageerida , kohaldatakse käesolevas määruses arengukoostööprojekti kohta sätestatut. § 2 . Mõisted Käesoleva määruse tähenduses: 1) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik , tehtud kooskõlas käesoleva määruse ga ning Majandusliku Ko ostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD ) arenguabikomitee ( DAC ) reeglite kohaselt ; 2 ) arengu koostöö on arenguriigile antav rahaline või materiaalne abi või oskusteave , mis on otseselt seotud riiklike või rahvusvaheliste arengueesmärkide saavutamisega, ei ole tulunduslik ega kasumile orienteeritud ja põhineb koostööl arenguriigiga, toetades arenguriigi enda võimekuse kasvu ; 3 ) arengukoostööprojekt on kindla eesmärgiga, ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum , sealhulgas teavitustegevus , arengukoostöö elluviimiseks , mille ks toetust taotletakse või kasutatakse; 4 ) arenguriik on OECD s selliselt liigitatud riik; 5 ) doonorriik on teisele riigile arengu- või humanitaarabi andev riik; 6 ) humanitaarabi on teisele riigile antav kiireloomuline rahaline või materiaalne abi või oskusteave , mille eesmärgiks on loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelude päästmine, inimeste kannatuste vähendamine ja inimväärseks eluks hädavajaliku tagamine, samuti abi, mis on mõeldud nimetatud olukordade ennetamiseks ja nendele reageerimiseks valmisoleku parandamiseks ; 7 ) kaas finantseering on toetusele ja omafinantseeringule lisanduv rahaline või rahaliselt mõõdetav panus arengukoostö ö projekti ; 8 ) omafinantseering on toetuse saaja rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti; 9 ) sihtriik on arenguriik või humanitaarabi vajav riik. § 3 . Arengukoostöö poliitika (1) Arengukoostöö poliitikat kujundab Välisministeerium (edaspidi ministeerium ). Ministeerium hindab perioodiliselt are ngukoostöö poliitika mõju ja asjakohasust. (2 ) Ministeerium moodustab arengukoostöö ja humanitaarabi prioriteetide ja strateegiliste eesmärkide hindamiseks ministeeriumite, erasektori ja vabakonna esindajatest koosneva nõuandva õigusega nõu ko ja . (3 ) Lõikes 2 nimetatud nõu k o ja moodustab ja selle töökorra kinnitab välisminister. § 4. Arengukoostöö korraldamine ( 1 ) Arengukoostööd korraldab sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (edaspidi keskus ) , kes viib ellu arengukoostööprojekte , kaasates kolmanda, avaliku ja erasektori kogemust , sealhulgas annab toetust arengukoostöö projektidele taotlusvooru kaudu või kaasfinantseeringuga projektide le . ( 2 ) Ministeerium võib Eesti välisesinduse asukohariigis või esinduse puudumise korral riiki akrediteer itud diplomaatilise esindaja kaudu anda väikesemahulisi arengukoostöötoetusi , mille maksimaalmäär projekti kohta on 15 000 eurot. ( 3 ) Arengukoostöö korraldamisel lähtutakse välispoliitika prioriteetidest, välispoliitika arengukavast, arengukoostöö - ja humanitaarabi programmist, sihtriikide vajadustest ning rahvusvahelistest arengukoost öö põhimõtetest . § 5. Ministeeriumi ja keskuse vaheline leping ( 1 ) K ooskõlas § 4 l õi kega 3 n i ng ministeeriumi sätest atud eesmärkide ja oodatavate tulemustega koostab keskus enne iga eelarveaasta t tegevus kava ettepaneku , milles kirjeldatakse sihtriigi , regiooni - või valdkonnapõhise i d tegevus i ning era-, avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonide kaasamise plaan i , s ealhulgas taotlusvoorude korraldamise kava . ( 2 ) L õikes 1 nimetatud eesmärgid, oodatavad tulemused ning tegevus kava ja selle rahastamise maht lepitakse kokku ministeeriumi ja keskuse vahelises kahepoolses lepingus. Leping sõlmitakse eelarveaastale eelneva aasta lõpus. L epinguperioodiks võib seada pikema tähtaja kui üks aasta ning lepingut võib aasta kestel muuta. ( 3 ) Keskus peatab või lõpetab m inisteeriumi vastavasisulise suunise korral projektide elluviimi s e, sealhulgas kolmandate osapooltega sõlmitud lepingud olukorras, kus välis poliiti kas toimunud muutuste tagajärjel ei s a a pooled lepingulisi kohustusi täita . ( 4 ) Keskus hindab OECD arenguabikomitee (DAC) hindamise juhtpõhimõtete ja ministeeriumi juhiste alusel perioodiliselt arengukoostöö pro jektide mõju. ( 5 ) Arengukoostöö projektide elluviimise aruande esitab keskus ministeeri u mi ja keskuse vahelises l epingus sätestatud korras. ( 6 ) K eskuse aruandlus ja auditeerimi ne toimub sihtasutuste seaduse ja audiitortegevuse seaduse kohaselt . § 6 . Hu manitaarabi andmine (1) Humanitaarabi poliitikat kujundab ja humanitaarabi andmist korraldab ministeerium. (2 ) Humanitaarabi andmise korraldamisel lähtutakse riigi või rahvusvahelise organisatsiooni abipalvest , rahvusvahelisest humanitaarõigusest, Eur oopa humanitaarabi konsensusest ja hea humanitaardoonorluse põhimõtetest. ( 3 ) Ministeerium hindab iga humanitaarabivajadust eraldi lähtuvalt eelarvelistest võimalustest ja osutab abi viisil, mis on asjakoh ases olukorras kõige otstarbekam . (4) Humanitaarabi käesoleva määruse alusel antakse arenguriikidele. ( 5 ) Humanitaarabi andmise otsustab välisminister. § 7. Eraldis arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile (1) Ministeeriumi eraldis arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile võib olla sihtotstarbeline või mittesihtotstarbeline. Sihtotstarbeline eraldis antakse konkreetse piirkonna jaoks või konkreetse tegevuse elluviimiseks. (2) Eraldise tegemise arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile otsustab välisminister. 2 . peatükk T aotlusvoorus toetuse andmine § 8 . Taotlusvoorus toetuse andmise kord ( 1 ) Keskus moodustab taotlusvoorus esitatud taotluste hindamiseks sõltumatu komisjoni (edaspidi hindamiskomisjon ), kuhu kuulu vad asjaomase valdkonna eksperdid, s ealhulgas kolmanda sektori ja ministeeriumi esindaja. ( 2 ) Hindamiskomisjon: 1) hindab projekti taotlust ja teeb keskuse juh atuse le ettepaneku selle rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta; 2) teeb keskuse juh atusele toetuse saaja avalduse põhjal ettepaneku taotluse rahuldamise otsuse muutmise või muutmata jätmise kohta; 3) teeb keskuse juh atuse le ettepaneku lõpparuande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta; 4) teeb keskuse juh atuse le ettepaneku taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise või toetuse tagasinõudmise kohta. ( 3 ) Hindamiskomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab keskuse juh atus . ( 4 ) Taotlusvooru korraldab ja täpsemad tingimused ning taotluste läbivaatamise ja hindamise korra kehtestab keskus. ( 5 ) Projekti abikõlblikkuse perioodi, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse ja omafinantseeringu piirmäärad ning mitterahalise sissemakse omafinantseeringuna arvestamise korra kehtestab keskus . (6 ) Lõikes 5 nimetatud informatsiooni avalikustab keskus oma kodulehel. § 9 . Taotl usvoorus osalejale esitatavad nõuded (1 ) Taotlusvoorus saa b toetust taotleda: 1) Eesti valitsusasutus või selle hallatav asutus; 2) Eesti kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus; 3) Eesti s registreeritud ja püsivalt tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, kes tegutseb avalikes huvides, sealhulgas maakondlik või üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit; 4) Eesti s registreeritud ja püsivalt tegutsev muu juriidiline isik. (2) Taotlejal peab projekti elluviimiseks olema sihtriigis koostööpartner või sihtriigis ametlikult registreeritud esindus . Koostööpartner võib olla juriidiline isik või valitsus- või kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus, kes osaleb projektis toetava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud, kuid kes ei ole toetuse saajale töövõtja ega teenuseosutaja. Kui kohalike l partnerite l ei ole poliitilistel põhjustel võimalik sihtriigis tegutseda ning see on sihtriigisuunalise taotlusvooru tingimustes vastavalt määratletud , võib kaasata ajutiselt eksii lis tegutseva koostööpartneri . (3) Eraõiguslik taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja peab olema registreeritud Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris; 2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega kuulutatud välja pankrotti; 3) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud , ning sel juhul peavad maksed olema tasutud kokkulepitud ajakava järgi; 4) juhul kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähta jaks ja nõutud summas. ( 4 ) Taotleja esindajaks ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusand med ei ole karistusregistrist k aristusregistri seaduse kohaselt kustutatud. § 10. Taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud välissuhtlemisseaduse § 9 lõike 11 alusel välisministri kehtestatud vormil, millele on lisatud kõik nõutavad do kumendid, või elektrooniliselt välissuhtlemisseaduse § 9 lõike 14 alusel selleks loodud Eesti arengukoostöö andmekogus; 2) taotlus on esitatud elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult; 3) taotlusest selgub projekti eesmärk ning taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 4) taotlusvoorus esitatud taotlus vastab keskuse lähteülesandele. (2 ) Taotluses sisalduv projekt peab vastama järgmistele nõuetele: 1) projekti eesmärgid, -tegevused ja geograafiline suunitlus on kooskõlas taotluskutses esitatud tingimustega ning lähtuvad sihtriigi vajadustest ja eelistustest; 2) taotluses on arvesse võetud kõik projekti elluviimiseks vajalikud tegevused ja need on planeeritud tähtajal teostatavad; 3) taotluses esitatud projekti eelarve on põhjendatud ja eelarvekulud on esitatud kululiikide kaupa; 4) taotluses on sõnastatud indikaatorid, millega projekti tulemusi ja mõju hinnatakse; 5 ) projektile või üksikutele projektitegevustele samal ajal muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral on esitatud sellekohane teave. (3 ) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente: 1 ) loetelu taotlejale taotluse allkirjastamise kuupäevale eelnenud kolme kalendriaasta jooksul riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest antud arengukoostöötoetuste st , välja arvatud arengukoostöötoetus ed , mi lle on an dnud ministeerium või keskus ; 2 ) taotleja ja kõigi projektipartnerite allkirjastatud kinnituskiri või koostöökokkulepe või selle lihtkoopia, milles on esitatud tegevuste ja kulude jaotus projektis osalejate vahel; 3 ) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 4 ) projektis osalevate ekspertide nimekiri, nende elulookirjeldused, tööü lesanded ja oodatavad tulemused ; 5 ) kinnitus altkäemaksuga mitteseotuse kohta; 6 ) kolm selliste teenuste, asjade või õiguste esialgset hinnapakkum u st, mille eeldatav maksumus ületab keskuse kehtestatud alammäära ; 7 ) kui projekti osaks on taotleja omatoote tarnimine sihtriiki, tuleb taotlusele lisada taotleja seaduslike esindajate allkirjastatud hindam isakt omatoote maksumuse kohta . (4) Kui lõike 3 punktis 6 nimetatud kolme sõltumatut hinnapakkum u st ei ole võimalik saada, tuleb taotlusele lisada objektiivne põhjendus. Kui on valitud kallim pakkum us , tuleb lisada sellise valiku põhjendus. (5) Lõike 3 punktis 7 nimetatud h indamisaktis peavad kajastuma toote hinna komponendid. Kui omatoote maksumus ületab 10 000 eurot, tuleb taotlusele lisada omatoote maksumuse hindamist kontrollinu d audiitori akt. § 1 1 . Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele; 2) teavitama kirjalikus vormis viivitamat a taotluse saajat taotluses esitatud andmete muutumisest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 3) tõendama taotluse saaja nõudmisel käesolevas määruses ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu või nendega seotud asjaolusid; 4 ) esitama taotluse saajale teavet, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 1 2 . Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus (1) Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb keskuse juhatus hindamiskomisjoni ettepanekul . (2) Taotlus rahuldatakse osaliselt või täielikult. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral. Taotluse osalise rahuldamise korral võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat, muuta projekti eelarvet, kestust ja toetatavaid tegevusi. Sellisel juhul peab taotleja esitama uue korrigeeritud taotluse. Kui taotleja ei ole nimetatud muu datustega nõus, teeb keskuse juh atus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui: 1) taotluse rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi; 2) toetust on taotletud tegevuste või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast vältimatud. (5) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) toetuse saaja nimi ja projekti nimetus; 2) projekti eesmärk; 3) toetuse suurus eurodes; 4) omafinantseeringu määr; 5) projekti abikõlblikkuse periood. ( 6 ) Kui k eskuse juh atus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ei ole taotlejal õigust taotleda keskuselt juba tehtud kulutuste hüvitamist. (7 ) Taotluse rahuldamise otsuse alusel sõlmib keskus toetuse saajaga kirjaliku lepingu. § 1 3 . Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Toetuse saaja on kohustatud esitama keskusele kirjaliku avalduse juhul, kui ta taotleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist. ( 2 ) Otsuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise või muutmata jätmise kohta teeb keskuse juh atus hindamiskomisjoni ettepanekul . ( 3 ) Muudatuste kohta sõlmib keskus toetuse saajaga § 12 lõike s 7 nimetatud lepingu lisa. 3 . peatükk T oetuse kasutamine § 1 4 . Toetuse väljamaksmine ja toetuse tagastamine (1) K eskus teeb toetuse saajale toetuse väljamakseid kooskõlas käesoleva määruse ja § 1 2 lõikes 7 nimetatud lepingu ga . ( 2 ) Kui toetuse saaja on teinud abikõlblikke kulusid vä iksemas mahus, kui keskus on talle toetust välja maksnud, peab toetuse saaja kasutamata jäänud toetuse summa kümne tööpäeva jooksul projekti lõpparuande kinnitamise kuupäevast arvates keskusele tagasi kandma . § 15 . Kuluaruan de esitamine (1) Toetuse saaja esitab keskusele projekti kulu aruande § 1 2 lõikes 7 nimetatud lepingu ja välissuhtlemisseaduse § 9 lõike 11 alusel välisministri kehtestatud vormi kohaselt . (2) Kui projekti kestus on kuni 12 kuud, esitab toetuse saaja ainult projekti lõpparuande, kui keskusega ei ole kokku lepitud teisiti. Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul arvates projekti lõppkuupäevast. Kui projekti kestus on üle 12 kuu, esi tab toetuse saaja vahearuande kooskõlas § 1 2 lõikes 7 nimetatud lepingu s sätestatud ajakava ga . Ajakava koostatakse arvestusega, et aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt kuus kuud ja maksimaalselt 12 kuud arvates projektitegevus e alustamisest. (3) Toetuse saaja lisab kulu aruandele § 16 lõikes 2 ettenähtud dokumendid ning aruandlusperioodi jooksul projektiga seoses valminud dokumendid ja materjalid , mis tõendavad näidatud tegevuste toimumist . (4 ) Toetuse saaja esitab kulu aruande keskusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paber il omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. ( 5 ) Kui projekti kestus on üle kolme kuu, siis esitab toetuse saaja kvartaalsed kuluteatised, mille esitamise vorm ja adressaat sätestatakse § 1 2 lõikes 7 nimetatud lepingu s. § 16 . Kuludokumen di le esitatavad nõuded (1) Kuludokument peab kajastama kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja tuleneb projektitaotluses nimetatud tegevustest. (2) Koos kulu aruandega esit ab toetuse saaja keskusele j ärgmised kuludokumendid: 1) hankedokumendid ja valikut põhjendavad materjalid või vähemalt kolm hinnapakkum u st , kui asja, teenuse või töö eeldatav maksumus ületab keskus e poolt kehtestatud alammäära ; 2) asja, teenuse või töö kohta väljastatud arvete koopiad, millele lisatakse asja, teenuse või töö üleandmist ja vastuvõtmist tõendavate dokumentide koopiad; 3) punktis 2 nimetatud arvete tasumist tõendavate dokumentide koopiad; 4) projekti elluviimiseks sõlmitud lepingute koopiad; 5) punktides 2–4 nimetatud kuludokumentide koondnimekirjad. (3) Kui projekt kuulub § 21 punkti 1 2 kohaselt auditeerimisele , esitab toetuse saaja lõikes 2 nimetatud kuludokumendid keskuse asemel kontrollimiseks audiitorile. ( 4 ) Kui lõike 2 punktis 1 nimetatud kolme sõltumatut hinnapakkum u st ei ole võimalik saada, tuleb esitada objektiivne põhjendus . § 17 . K uluaruande menetlemine (1) Kuluaruandeid menetleb keskus. (2 ) Kulu aruannet ei kinnitata või see kinnitatakse osaliselt, kui: 1) kulud ei ole abikõlblikud; 2) kuludokumentide kontrollimisel selgub, et neis on esitatud valeandmeid või kuludokumendid ei vasta käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele; 3) kuludokumendid ei vasta projekti aruandlusperioodile, -tegevustele ega eesmärkidele; 4) toetuse saaja ei ole esitanud kulu aruannet ettenähtud tähtajaks; 5) toetuse saaja ei ole esitanud kulu aruannet välissuhtlemisseaduse § 9 lõike 11 alusel välisministri kehtestatud vormi kohaselt; 6) toetuse saaja ei ole projekti ellu viinud või teinud projektikulutusi taotluse, taotluse rahuldamise otsuse või § 1 2 lõike s 7 nimetatud lepingu kohaselt või toetuse saaja näidatud tegevuste toimumine ei ole tõendatud; 7 ) toetuse saaja ei ole talle keskuse määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud; 8 ) toetuse saaja on jätnud tähtajaks täitmata vahearuandele eelneva järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse . ( 3 ) Vahe aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse teeb keskuse juhatus . Lõpparuande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse teeb keskuse juhatus hindamiskomisjoni ettepanekul. § 18 . Toetuse tagasinõudmise alused (1) Toetuse tagasinõudmise otsustab keskuse juh atus hindamiskomisjoni ettepanekul . (2 ) K eskus nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. (3 ) K eskusel on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui: 1) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses , taotluse rahuldamise otsuses või § 1 2 lõikes 7 nimetatud lepingu s talle pandud kohustusi; 2) taotluse esitamise või projekti elluviimise ajal on toetuse saaja esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 3) kulu aruanne on jäetud kinnitamata; 4) taotluse rahuldamise otsus on tunnistatud kehtetuks. § 19 . Toetuse saaja õigused (1) Toetuse saajal on õigus muuta projekti eelarvet ja tegevusi juhul, kui muudetakse projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarveridade mahtu teiste eelarveridade mahu ar velt, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti projekti kogueelarvest , tingimusel, et projekti eesmärgid ei muutu ja toetuse summa ei suurene. Toetuse saaja on kohustatud kavandatavad muudatused keskusega enne kooskõlastama. ( 2 ) Toetuse saaja võib esitada § 1 3 lõike 1 kohase avalduse projekti muutmiseks. ( 3 ) Toetuse saajal on õigus saada keskuselt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses nimetatud toetuse saaja kohustuste täitmisega. § 2 0 . Toetuse andja õigused (1) Toetuse andjal on õigus: 1) teha või korraldada projektiauditeid ja teha järelevalvetoiminguid, mis sätestatakse toetuse saajaga sõlmitavas § 1 2 lõikes 7 nimetatud lepingu s ; 2) kontrollida toetuse kasutamist; 3) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta selliste lisaandmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4 ) peatada toetuse väljamaksmine, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses, taotluse rahuldamise otsuses või § 1 2 lõikes 7 nimetatud lepingus sätestatud tingimusi; 5 ) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisega; 6 ) teha muid õigusaktidega ettenähtud toiminguid. (2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud väljamaksmine peatatakse rikkumise kõrvaldamiseni. § 2 1 . Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) viima projekti ellu taotluses , taotluse rahuldamise otsuses ja § 1 2 lõikes 7 nimetatud lepingu s ettenähtud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 2) säilitama toetuse taotlemise ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni vähemalt seitse aastat arvates projekti lõppenuks lugemisest; 3) sõlmima projekti elluviimiseks vajalikud lepingud teenuse osutaja, töö tegija või asjade hankijaga kirjalikus vormis; 4 ) võimaldama toetuse andjal teha projektiauditeid ja järelevalvetoiminguid; 5 ) andma audiitori või järelevalvet te geva isiku kasutusse kõik projekti elluviimisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul arvates audiitori või järelevalvet te geva isiku sellekohasest nõudmisest; 6 ) tähistama elluviidavad projektid toetuse andja nõutaval viisil näi tamaks , et projekti on rahastatud arengukoostöö- ja humanitaarabi vahenditest; 7 ) eristama oma raamatupidamisarvestuses projektiga seotud kulud muudest kuludest; 8 ) teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist toetuse saaja andmete muutumistest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, toetuse saaja ümberkujundamisest, käibemaksukohus tus laseks registreerimisest või käibemaksukohus tus lasena registrist kustutamisest, pankrotimenetluse alustamisest või likvideerija määramisest ning tegevuse lõpetamisest ka siis, kui nimetatud muudatused on registreeritud asjakohases registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 9 ) teavitama viivitamata toetuse andjat projekti elluviimise kestel ilmnenud asjaoludest, mille korral projekti jätkamine ei ole otstarbekas; 1 0 ) teavitama avalikkust saadud toetusest ja sellega seoses elluviidud tegevustest; 1 1 ) esitama toetuse andjale olulist informatsiooni kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud kirjalik vorm; 1 2 ) tellima projektile projektiauditi , kui § 12 lõikes 7 nimetatud lepingus ei ole kokku lepitud teisiti ; 1 3 ) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 2 2 . Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud: 1 ) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise teabe: toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimetus, toetuse summa, projekti kogumaht, projekti eesmärk ja projekti kestus; 2 ) pärast projekti lõpparuande kinnitamist tegema oma veebilehel kättesaadavaks lühiülevaate saavutatud eesmärkidest ja mõõdetud indikaatoritest ; 3 ) mitte avalikustama taotleja ja toetuse saaja kohta menetluse käigus saadud dokumente ega teavet, välja arvatud punktis 1 nimetatud informatsioon; 4 ) tegema oma veebilehel kättesaadavaks arenguk oostööd käsitlevad õigusaktid, taotluste ja kulu aruannete vormid ja juhised taotleja le ning korraldama toetuse saajate nõustamist; 5 ) säilitama taotluse ja projektide elluviimisega seotud dokumentatsiooni vähemalt seitse aastat arvates projekti lõppenuks lugemisest. 4 . p eatükk K aasfinantseeringuga projektile toetuse andmine § 23 . K aas finantseeringuga projekti le toetuse taotlemine (1 ) Kaasfinantseeringuga p rojekti toetuse taotluse saab keskusele esitada ka väljaspool taotlusvooru . (2) Taotlejal peab projekti elluviimiseks olema kaasrahastaja, kelleks on teine doonorriik või rahvusvaheline organisatsioon. ( 3 ) Kaasfinantseeringuga projekti toetuse taotluse suhtes kohaldatakse § 9 – 13, välja arvatud § 10 lõike 3 punkte 1, 6 ja 7, juhul kui neis nimetatud dokumendid on es itatud taotluses nimetatud kaasrahastajale. (4 ) Kaasfinantseeringuga projekti toetuse taotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) kaasrahastajale esitatud projekti täistaotluse koopia; 2) kaasrahastaja tehtud rahastamisotsuse või sõlmitud toetuslepingu koopia. § 24 . Kaasfinantseeringuga projekti le toetuse andmise otsustamine (1) Kaasfinantseeringuga projekti toetuse taotluse hindamiseks moodustab keskus § 8 lõi kes 1 nimetatud hindamis komisjoni. ( 2 ) Kaasfinantseeringuga projektile toetuse andmise täpsemad tingimused ning taotluste läbivaatamise ja hindamise korra kehtestab keskus. (3 ) K aasfinantseeringuga projektile toetuse andmise otsustab keskus e juh atus hindamiskomisjoni ettepanekul . (4 ) K aasfinantseeringuga projekti toetuse taotluse võib jätta rahuldamata välispoliitilistel või eelarvelistel põhjustel. § 2 5 . Kaasfinantseeringuga projekti le antud toetuse kasutamine Kaasfinantseeringuga projektile antud toetuse kasutamisele kohaldatakse määruse 3. peatükki. 5 . peatükk R akendussätted § 2 6 . Enne käesoleva määruse jõustumist korraldatud taotlusvoorud ja sõlmitud lepingud (1) Lepingutes, mille ministeerium on sõlminud e nne käesoleva määruse jõustumist taotlusvooru tulemusel , Euroopa Komisjoni projektide kaasrahastamiseks või rahvusvahelise koostöö projekti elluviimiseks ning milles projekti abikõlblikkuse periood lõpeb pärast 2022. aasta 1. jaanuari , välja arvatud keskuse ja ministeeriumi vahelis ed lepingu d , sätestatud ministeeriumi õigused ja kohustused lähevad 2022. aasta 1. jaanuaril üle keskusele. (2) Lõikes 1 nimetatud lepingutele kohaldatakse lepingu sõlmimise ajal kehtinud määrust, milles ministeeriumi õigused ja kohustused loetakse keskusele üle läinuks , välisministri ülesanded ja kohustused loetakse keskuse juhatusele üle läinuks ning arengukoostöökomisjoni ülesanded ja kohustused loetakse käesoleva määruse § 8 lõike 1 alusel loodud hindamiskomisjonile üle läinuks. (3) Lepingute puhul, mille m inisteerium on sõlminud taotlusvooru tulemusel , Euroopa Komisjoni projektide kaasrahastamiseks või rahvusvahelise koostööprojekti elluviimiseks ning m ille abikõlblikkuse periood lõpeb e nne 2022. aasta 1. jaanuari , teosta vad ministeerium ja lepingu sõlmimise ajal kehtinud määruse alusel loodud arengukoostöökomisjon oma õigusi ja kohustusi kuni projekti lõpparuande kinnitamiseni . ( 4 ) Enne käesoleva määruse jõustumist keskuse ja ministeeriumi vahel taotlusvooru tulemusel , Euroopa Komisjoni projektide kaasrahastamiseks või rahvusvahelise koostööprojekti elluviimiseks sõlmitud lepingute s sätestatud keskuse ja ministeeriumi õiguste ja kohustuste täitmine pärast 2022. aasta 1. jaanuari lepitakse kokku käesoleva määruse § 5 lõike 2 alusel sõlmitud lepingus . § 2 7 . Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 21 . jaanuari 20 10. a määrus nr 8 „Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 2 8 . Määruse jõustumine M äärus jõustub 1. jaanuaril 202 2 . a astal . Vabariigi Valitsuse määruse „ Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 1 punkti 11 alusel, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja korra. Välissuhtlemisseaduse § 9 lõike 1 punkti 6 järgi töötab Välisministeerium koostöös asjaomaste ministeeriumidega välja arengukoostöö- ja humanitaarabipoliitika ning viib seda vastavalt oma pädevuse le ellu. 9. juulil 2020 kinnitas Vabariigi Valitsus Riigikogus põhjalikud arutelud läbinud „Eesti välispoliitika arengukava 2030“, mida muu hulgas viiakse ellu „Arengukoostöö ja humanitaarabi programmi 2021–2024“ (edaspidi arengukava ) kaudu. Arengukava raames lepiti kokku, et arengukoostöö ja humanitaarabi rakendamine eraldatakse poliitika kujundamisest ning selle tarvis luuakse eraldi rakendusüksus. Muudatusega soovitakse tagada selles valdkonnas senisest mõjusam projektide rakendamine. Vabariigi Valitsuse 5. aprilli 2021. a korraldusega nr 139 anti välisministrile volitus sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (edaspidi keskus ) asutamiseks ning sihtasut use Eesti Idapartnerluse Keskus e (edaspidi EIPK ) sellega ühendamiseks. Keskus asutati 23. aprillil 2021 ning keskuse põhikirjali ne eesmär k on viia ellu rahvusvahelis e arengukoostöö ja humanitaarabi projekte ning luua ja koondada kõnealuse valdkonna kompetentsi. Lisaks on sihtasutusel eesmärk läbida Euroopa Komisjoni ametlik atesteerimine, mis võimaldab tulevikus osaleda Euroopa Liidu (edaspidi EL ) delegeeritud koostöös . Välispoliitika arengukavaga kokku lepitud arengukoostöö poliitika kujundamise ja rakenduse lahutamine lähtus soovist tugevdada nii poliitika kujundamise kui ka rakendamise võimekust ning saavutada nende rollide vahel selge vastutuse jaotus. E IPK ühines keskusega , tuues kaasa oma aastatepikkuse kogemuse rahvusvaheliste arengukoostööprojektide elluviimisel E L i idanaabruses. Praegu reguleerib a rengukoostöö- ja humanitaarabitoetuste andmise viise ja tingimusi, toetuse taotlemise menetlust ning toetuse kasutamist Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2010. a määrus nr 8 „Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord “ (RT I, 09.08.2017, 6) (edaspidi ka määrus nr 8 ). Tehtud reformist lähtudes on vaja kehtestada konkreetne vastutusalade jagunemine Välis mini steeriumi ja keskuse vahel. Kuna tehtavate muudatuste maht on suur , tunnistatakse määrus nr 8 eelnõuga kehtetuks ning kehtestatakse uus määrus. Peamised muudatuse d võrreldes kehtiva määrusega on järgmised . 1) Arengukoostöö korraldamin e antakse Välis ministeeriumilt üle keskusele . Kehtiva korra järgi korraldab arengukoostöö d ja humanitaarabi andmist Välis ministeerium . Eelnõuga läheb arengukoostöö ja lõimimisprojektide ( § 1 l õige 3) korraldamine üle keskusele ning Välis ministeeriumi rolliks jääb arengukoostöö poliitika kujundamine ning selle mõju ja asjakohasuse perioodiline hindamine. Välism inisteerium jääb endiselt andma väikesemahulisi arengukoostöötoetusi ( mikrofinantseeringu id) ning tegema eraldisi arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile. Samuti jääb Välis ministeerium kujundama humanitaarabipoliitikat ja korraldama kiireloomulist humanitaarabi andmist ; 2) T aotlusvoor e ei jagata enam piiratud ja avatud taotlusvooru de ks, samuti jääb välja stipendiumivoor eraldi taotlusvooruna ; 3 ) A bi andmise tingimuste , taotluse menetlemise tähtaja ning taotluse läbivaatamise ja hindamise protseduuri kehtestamise õigus läheb üle keskusel e kui rakendusasutusele . P rojekti abikõlblikkuse perioodi, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse ja omafinantseeringu piirmäärad ning mitterahalise sissemakse arvestamise omafinantseeringuna kehtestab eelnõu kohaselt keskus. Samuti antakse keskusele õigus kehtestada taotluse menetlemise tähtaeg ning taotluse läbivaatamise ja hindamise protseduur. Kehtivas määruses on ee s pool nimetatu t üksikasjalikult kirjeldatud; 4 ) N ähakse ette ülemi nekusätte d juba sõlmitud lepingutele ja korraldatu d taotlusvoorudele . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna 2. büroo (arengukoostöö j a humanitaarabi büroo) spetsialist Liina Link (637 72 45 , [email protected] ) ning j uriidilise osakonna 1. büroo (rahvusvahelise õiguse büroo) jurist Liina Martinson (637 7422 , [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Peale määruse muutmist tuleb muuta ka välisministri 2. veebruari 2010. a määrust nr 1 „ Arengukoostööprojekti ja arengukoostööprojekti aruande vormid“ ning välisministri 17. jaanuari 2017. a määrust nr 1 „Eesti arengukoostöö andmekogu põhimäärus“. Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2022. aastal. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist, m is jagunevad 28 paragrahvi ks : 1. Üldsätted 2. Taotlusvoorus t oetuse andmine 3. Toetuse kasutamine 4 . Kaasfinantseeringuga projektidele toetuse andmine 5 . Rakendussätted Esimeses peatükis sõnastatakse üldsätted . Eelnõu §-s 1 esitatakse m ääruse reguleerimisala ja kohaldamisala . Välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 1 punktis 11 sisalduva volitusnormi järgi on Vabariigi Valitsuse pädevuses arengu- ja humanitaarabi andmise tingimuste ja korra kehtestamine. Määrusega kehtestatakse arengukoostöö korraldamise ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord (l õige 1) . Arenguabi andmine toimub arengukoostöö raames. Määruses reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust (l õige 2) . K ohaldamisala sättes (l õige 3) nimetatakse, et humanitaar abi ja arengu koostöö ning konfliktide ennetamise lõimimisprojektidele kohaldatakse käesolevas määruses arengukoostööprojekti kohta sätestatut. Humanitaar abi ja arengu koostöö ning konfliktide ennetamise l õimimisprojektid on pikaajalistes humanitaarkriisides (n äiteks Süürias, Ukrainas, Palestiinas) ellu viidavad projektid (n iinimetatud nexus - projektid) , mis suurendavad sihtriigi vastupanuvõimet, ennetavad inimtegevusest tingitud või looduslikke kriise ja katastroofe (sealhulgas konflikte) ning aitavad nendeks kriisideks valmistuda ja neile reageerida, austades täielikult humanitaarabi põhimõtteid ja rahvusvahelist humanitaarõigust. Neid eristab kiireloomulisest humanitaarabist see, et projektides on omavahel põimitud nii humanitaarabi kui ka arengukoostöö elemendid; nende kaudu investeeritakse ennetustegevus se ning käsitletakse haavatavust ja konflikti algpõhjusi , rahuldades samal ajal humanitaarabivajadusi ning suurendades vastupanuvõimet . Nii ÜROs kui ka ELis pööratakse lõimimisprojektidele üha enam tähelepanu ning oluline on tagada, et arengukoostööd ja humanitaarabi kavanda takse ja viiakse ellu üksteist täiendaval viisil . Seeläbi on võimalik ebakindluse, vaesuse ja haavatavuse dünaamikale kiiremini ja tõhusamalt reageerida , edendades sealhulgas inimõigusi ja kaasavat valitsemist, tegeledes struktuurse ebavõrdsusega ja vähendades seotud riske. Määruse eelnõu järgi kohaldatakse lõimimisprojektidele arengukoostööprojekti kohta sätestatut . N ende elluviimist korraldab keskus kas taotlus voorude kaud u või projekte ise ellu viies, kaasates vajaduse korral partnereid hangete teel või muul viisil ( § 4 l õige 1) . T aotlus voorude kaudu toetuse andmisel kohalduvad 2. ja 3. peatük k ning kaasfinantseerimise korral 4. peatükk . Eelnõu § -s 2 sätesta takse eelnõus kasutatavad mõisted. Võrreldes kehtiva määrusega on määratletavaid mõisteid märkimisväärselt vähendatud ning välja on jäetud eesti keeles üldlevinud mõisted, mida ei kasutata tavalisest ega õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses. Arengu- ja humanitaarabi mõistete (arengukoostöö, arenguriik, doon orriik, humanitaarabi, sihtriik ) määratlemisel on aluseks võetud nii arengukavas kasutatud kui ka asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide (eelkõige Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni , OECD) definitsioonid. Nimetatud mõisteid ei ole võrreldes kehtiva määrusega sisuliselt muudetud . Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt kujundab ja koordineerib arengukoostöö poliitikat Välisministeerium. Arengukoostöö ja humanitaarabi prioriteetide ja strateegiliste eesmärkide hindamiseks moodusta b Välisministeerium nõuand va õigusega nõu koja , kuhu kuuluvad ministeeriumite, erasektori ja vabakonna esindajad (l õige 2) . Kehtiva määruse alusel on moodustatud n õuandva õigusega komisjon , kes hindab taotlusvoorus esitatud arengukoostöötoetuse taotlusi , taotluse muutmise avaldusi (s ealhulgas projekti eelarve muudatusi) ja kuluaruandeid. Eelnõuga läheb arengukoostöö korraldamine üle Välis ministeeriumilt keskusele ja seega muutub ka Välisministeeriumi moodustatava nõuandva komisjoni (uue nimetusega „ nõu koja“) roll . E daspidi hindab nõu koda arengukoostöö ja humanitaarabi prioriteete ja strateegilisi eesmärke. Taotlusvooru de s esitatud taotlus i hakkavad edaspidi hindama asjaomase valdkonna ekspertidest koosnev ad hindamiskomisjon id , mille moodustab keskus (vt § 8 selgitus). Nõuandva nõu koja töökorra kinnitab välisminister käskkirjaga (l õige 3) tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõikest 6 ( m inister võib oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra ). Eelnõu § 4 l õike 1 kohaselt korraldab arengukoostööd keskus. Keskus korraldab abi andmist arengukoostöötoetuste andmise kaudu Eesti juriidilistele isikutele ning valitsus- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning nende hallatavatele asutustele, kes arengukoostöö tegevusi reaalselt ellu viivad. Keskus viib ellu arengukoostööprojekte, kasvatades ja koondades Eesti võimekust ja kompetentsi rahvusvahelistes arengukoostööprojektides osalemiseks, kaasates selleks kolmanda, avaliku ja erasektori kogemust , kas riigihanke kaudu või muul viisil, ning annab toetust arengukoostööprojektidele kas taotlusvooru kaudu või toetusena kaasfinantseeringu g a projektidele . Välisministeerium annab keskusele rahaeraldisi arengukoostöö ja humanitaarabi eelarvest konkreetsete tegevuskavade alusel – lepingus (vt § 5 selgitus) lepitakse kokku tegevuskavad ja saavutatavad eesmärgid . Välism inisteerium jääb endiselt andma väikesemahulisi arengukoostöötoetusi (n iinimetatud mikrofinantseeringuid) Eesti välisesinduse asukohariigis või esinduse puudumise korral riiki akrediteeritud diplomaatilise esindaja kaudu (l õige 2) . Väikesemahuliseks loetakse arengukoostöötoetust, mille maksimaalmäär projekti kohta on 15 000 eurot. Välisministe erium kehtestab v äik e semahuliste arengukoostöötoetuste andmise korra käskkirjaga . Paragrahvi 4 lõi kes 3 on määra tud põhimõtted, millest arengukoostöö korraldamisel lähtutakse. Nii Välis ministeerium kui ka keskus lähtuvad arengukoostöö korraldamisel välispoliitika prioriteetidest, välispoliitika arengukavast, arengukoostöö- ja humanitaarabi programmist, sihtriikide vajadustest ning rahvusvahelistest arengukoost öö põhimõtetest . Välis ministeerium ja keskus lähtuvad toetuste andmisel välispoliitika prioriteetidest ning Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi alusdokumentidest, milleks on muuhulgas arengukava. Samuti lähtu vad Välis ministeerium ja keskus toetuste andmisel sihtriikide vajadustest. Rahvusvahelised arengukoostöö põhimõtted on EL, ÜRO, OECD ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide kujundatud poliitikad ja põhimõtted, n äiteks . ÜRO kestliku arengu eesmärgid. Eelnõu § -ga 5 reguleeri takse Välis ministeeriumi ja keskuse vahelist leping ut (l õige 2) . Lepingus sätestatakse eesmärgid, tegevuskava , oodatavad tulemused ja rahastamise maht . Paragrahvi 5 lõike 1 kohaselt koostab k eskus enne iga eelarveaasta t arengukoostööprojektide rakendamise tegevus kava ettepaneku , milles kirjeldatakse sihtriigi-, regiooni- või valdkonnapõhise i d tegevus i ning era-, avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonide kaasamise plaan i , s ealhulgas taotlusvoorude korraldamise kava. Selle plaani aluseks keskusele on § 4 lõike s 3 sätestatud põhimõtted ning Välis ministeeriumi sätestatud sihtriigi-, regiooni- või valdkonnapõhised eesmär gid , oodatavad tulemused ja nende mõju. Arvestades § 4 lõikes 1 kirjeldatud kaasamise kohustu st, kaasab keskus t egevuskava koostamis se partnereid . Vajaduse korral võib seada lepinguperioodiks ka pikema tähtaja kui üks aasta. Samuti on lubatud lepingut aasta kestel muut a . Keskus lähtub oma ülesannete täitmisel määrusest, keskuse põhikirjast ning Välis ministeeriumi ja keskuse vahelisest lepingust. Lepinguga nähakse ka ette keskuse kui toetuse saaja kohustused, mis taotlusvoorudes sõlmitud toetuse lepingute puhul on sätestatud määruse § -s 21. Samuti sätestatakse lepingus reeglid abikõlb like kulude kohta keskuse enda elluviidavate s arengukoostööprojektide s . T aotlusvoorudes osalejate jaoks kehtestab nimetatud reeglid keskus kooskõlas määruse § 8 lõikega 5. Määruse eelnõuga pannakse keskusele kohustus kehtestada mitmesuguse d kor rad : p rojekti abikõlblikkuse perioodi , abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse ja omafinantseeringu piirmäärad ning mitterahalise sissemakse omafi nantseeringuna arvestamise kord ( § 8 l õige 5) . Välisministeeriumi ja keskuse vahelises lepingus sätestatakse keskuse kohustused seoses nimetatud kordade k ehtestamise ja muutmisega , et tagada kordade järjepidevus ja läbipaistvus. Määrus es nä hakse ette võimalus projektid e ellu viimi n e peata da või lõpeta da (l õige 3 ) . See on eelkõige seotud võimalike välis - ja julgeolekupoliitiliste muutustega , mille tagajärjel ei saa pooled oma lepingulisi kohustusi täita . Keskus h indab OECD arenguabikomitee (DAC) hindamise juhtpõhimõtete ja Välisministeeriumi juhiste alusel perioodiliselt arengukoostööprojektide mõju (l õige 4 ). Keskuse te htud hindamised on Välisministeeriumile oluline alus materjal kogu arengukoostöö poliitika mõju hindamiseks ( § 3 l õige 1). Keskuse kui sihtasutuse aruandlus ja auditeerimine toimub sihtasutuste seaduse ja audiitortegevuse seaduse kohaselt (l õige 6). Keskuse ja V älisministeeriumi vahelise l epingu täitmise üle teeb järelevalvet Välisministeerium. Lepingu ga pannakse keskusele kohustus esitada Välisministeeriumile regulaarselt nii sisulin e kui ka raamatupidamislik aruandlus , mi da on vaja keskuse eesmärkide ja tulemuste saavutamise jälgimiseks . Keskus esitab enda arengukoostööprojektide elluviimise aruande, mille esitamise kord kehtestatakse Välis ministeeriumi ja keskuse vahelises l epingus (l õige 5 ). Keskuse siseaudiitori ja välisaudiitori määrab keskuse põhikirja kohaselt keskuse n õukogu, mille viiest liikmest kolm on Välisministeeriumi esindajad. Nõukogu saab anda suuniseid siseaudiitori tegevusplaani koostamisel ning arengukoostöö eelarve ja tegevuste üle te htava siseauditi eesmärkide ja ulatuse määramisel. K eskusega tihedalt seotud nõukogu on parim tagatis asutajate huvide kaitseks ja sihtasutuse juhtimise üle tõhusa järelevalve tegemiseks. Nõukogu liikmed kohustuvad oma tegevuses juhinduma keskuse vajadustest ning asutajate huvidest, tagades seeläbi asutuse eesmärgipärase arengu. Eelnõu § -s 6 on sõnasta tud h umanitaarabi andmise põhimõtted. Humanitaarabi olemus erineb arengukoostööst, mistõttu on eelnõuga sätestatud teatud erisused humanitaarabi andmisel. Humanitaarabi eesmär k on anda teisele riigile kiireloomulist rahalist või materiaalset abi või oskusteavet, et loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide (s ealhulgas konfliktide) ajal või nende järel päästa inimelu sid , vähendada inimeste kannatus i ja tagada inimväärseks eluks hädavajalik. Humanitaarabi poliitika kujundam ine ja koordineerimine ning kiireloomulise humanitaarabi andmise korraldamine jääb endiselt Välis ministeerium i ülesandeks (l õige 1) . Kriiside ennetamine ja nendeks valmisoleku parandamine toimub eelkõige humanitaarabi ja arengukoostöö lõimimisprojektide kaudu , mida korraldab keskus (§ 1 l õike 3 alusel). Need tegevused on mõeldud selleks, et humanitaarabi olukord i enneta da ja parandada valmisolekut nendele reageeri da . Humanitaarabi andmise korraldamisel lähtub Välis ministeerium riigi või rahvusvahelise organisatsiooni abipalvest, rahvusvahelisest humanitaarõigusest, Eur oopa humanitaarabi konsensusest ja hea humanitaardoonorluse põhimõtetest (l õige 2). Humanitaarabi andmise otsustab välisminister (l õige 5). Ministri kaalutlusõiguse kasutamise tingimused on sätesta tud § 6 lõi kes 3, mille järgi iga humanitaarabi vajadust hinnatakse eraldi lähtuvalt eelarvelistest võimalustest ja abi osutatakse viisil, mis on asjak ohases olukorras kõige otstarbekam . Humanitaarabi käesoleva määruse alusel antakse arenguriikidele (l õige 4) , võttes aluseks abivajava riigi või rahvusvahelise abipalve . Humanitaarkriisi puhul on oluline, et abi jõuaks abivajajateni võimalikult kiiresti. Humanitaarabi andmisel hinnatakse rahalise, oskusteabe või materiaalse abi osutamist, võttes arvesse konkreetseid vajadusi, kulutõhusust ning Eesti võimalusi. Humanitaarabi ekspertide või materiaalse abi lähetamise l kr iisipiirkonda kasutab Välis ministeerium muu hulgas asjakohaste oskustega koostööpartnerite abi , näit eks Päästeamet või humanitaarabiorganisatsioonid, kellel on kriisikoldes kohalikke olusid tundev koostööpartner . Lisaks sõlmib Välis ministeerium hankemenetluse eelkokkulepped log istikapartnerite ja võimaliku materiaalse abi saadetiste tootjatega, e t tagada kriisi korral tõhus ja kiire abi toimetamine sihtkohta. Materiaalse abi saatmise puhul eelistatakse Eestile lähimaid regioone, et abisaadetis oleks kulutõhus. Välisministeerium koordineerib koostöös S iseministeeriumi ga E L i elanikkonnakaitsemehhanismi kaudu tuleva i d abipalveid nii arengu- kui ka arenenud riikidelt. Kiireloomulise humanitaarabi korraldamisel teeb V älisministeerium vajaduse korral koostööd ka teiste doonoritega. Eelnõu § -ga 7 reguleeri takse e raldis te tegemist arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile . Rahvusvahelised arengukoostöö- ja humanitaarabiorganisatsioonid on üleilmse vaesuse vähendamisel, stabiilsuse tagamisel ja inimõiguste järgimisel asendamatud. Seetõttu on nende tegevuse ja eesmärkide toetamine oluline ka Eesti arengukoostöös. Välism inisteerium annab nimetatud organisatsio onidele toetust sihtotstarbelis e ja mittesihtotstarbelise eraldisena. Sihtotstarbelise eraldis ega antakse toetust konkreetse piirkonna jaoks või konkreetsete tegevuste ellu viimiseks. Mittesihtotstarbelise eraldis ega antakse toetust rahvusvahelisele arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile, kuid jäetakse nimetamata, milliste konkreetsete tegevuste elluviimiseks seda tuleb kasutada (näiteks vabatahtlikud annetused rahvusvahelistele organisatsioonidele). Vajaduse korral sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooniga leping, mis ei ole olemuselt riigieelarvelise eraldise kasutamise leping. Eraldise tegemise arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile otsustab välisminister (l õige 2) . Teise peatükki on koondatud sätted, mi llega reguleer takse taotlusvoorus toetuse andmist. Eelnõu § -s 8 on sätesta tud t aotlusvoo rus toetuse andmise kor d . Eelnõu kohaselt ei liigitata taotlusvoor e enam piiratud ja avatud taotlusvooruks, samuti ei määratleta määruses muid taotlus voorude liike, n äiteks stipendiumivooru . Taotlusv oorude eesmärgid, sihtriigid, valdkonnad j a muu sarnase kehtestab keskus (l õige 4). Taotlusvoorude korraldamise kava lepitakse kokku Välis ministeeriumi ja keskuse vahelises lepingus ning taotlusvoore hakkab korraldama keskus. T aotlusvoorus esitatud taotluste hindamiseks moodustab keskus asjaomase valdkonna ekspertidest koosneva sõltumatu hindamiskomisjoni (edaspidi hindamiskomisjon ), kuhu kuuluvad ka Välisministeeriumi ja kolmanda sektori esindaja (l õige 1 ) . Praegu hindab taotlusvoorus esitatud taotlusi arengukoostöökomisjon, kellele jääb eelnõu kohaselt edaspidi üksnes arengukoostöö ja humanitaarabi prioriteetide ja strateegiliste eesmärkide hindaja roll. Hindamiskomisjon hakkab täitma samu ülesandeid, mida praegu täidab arengukoostöökomisjon: projekti taotluse hindamine ja keskuse juh atusel e ettepaneku tegemine selle rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta , keskuse juh atuse le toetuse saaja avalduse põhjal ettepaneku tegemine taotluse rahuldamise otsuse muutmise või muutmata jätmise kohta , keskuse juh atuse le ettepaneku tegemine lõpparuande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta , keskuse juh atuse le ettepaneku tegemine taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise või toetuse tagasinõudmise kohta (l õige 2) . Lõike 3 kohaselt kinnitab hindamiskomisjoni koosseisu ja töökorra keskuse juh atus . Komisjoni liikmete määramisel jälgitakse, et kõik konkreetse taotlus vooru eesmärkides nimetatud olulised valdkonnad oleksid kaetud . S el viisil tagatakse valdkondliku teabe olemasolu. Kuna taotlus voore korraldatakse eri valdkondades, siis võtab komisjoni koosseis eri taotlus voorudes arvesse konkreetset valdkonda . S ee tähendab, et olenevalt taotlusv ooru teemast moodustatakse erineva koosseisuga komisjone . Komisjoni koosseis tagab komisjoni otsuste laiapõhjalisuse ja läbipaistvuse. Taotlusvooru korraldab ja täpsemad tingimused ning taotluste läbivaatamise ja hindamise korra kehtestab keskus (l õige 4 ). Samuti kehtestab keskus projekti abikõlblikkuse perioodi, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse ja omafinantseeringu piirmäärad ning mitterahalise sissemakse omafinantseeringuna arvestamise korra (l õige 5) . Nimetatud info avalikustab keskus oma kodulehel (l õige 6). Keskus lähtub nimetatud kordade kehtestamisel rahvusvahelistest arengukoostöö põhimõtetest (§ 4 l õige 3) . Välisministeeriumi hinnangul on oluline, et need korrad ja tingimused oleksid järjepidevad ning neid muudetaks vaid põhjendatud vajaduse korral ning taotlejaid ja toetuse saajaid teavitataks muudatustest ette. Välisministeerium te eb järelevalvet kordade ja tingimuste kehtestamise üle § 5 kohaselt sõlmitud lepingu ja keskuse nõukogu kaudu . Eelnõu § -s 9 esitatakse nõuded t aotlusvo orus osalejale. T aotlusvoorus või b taotlusi esitada Eesti valitsusasutus või selle hallatav asutus, kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus, Eesti Vabariigis registreeritud ja püsivalt tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, kes tegutseb avalikes huvides, sealhulgas maakondlik või üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit. Püsivalt tegutsevana käsitatakse mittetulundusühinguid, sihtasutusi või muid juriidilisi isikuid, mis ei ole loodud teatud konkreetse projekti eluviimiseks, vaid mis taotlevad oma tegevuses pikaajalisi eesmärke. Eelnõu kohaselt võivad taotluse esitada ka muud juriidilised isikud, näiteks aktsiaseltsid või osaühingud. Senise praktika järgi on nende osakaal taotlejate hulgas olnud väike. Mõiste „muud juriidilised isikud“ hõlmab ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, n äiteks ülikoole. Arengukoostööprojekte viivad ellu ka Eesti valitsus- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja nende hallatavad asutused. Näiteks viib Politsei- ja Piirivalveamet 2021 .– 2023 . aastal ellu projekti, et Eesti Ida ja Lõuna prefektuuri kogemuste abil arendada Ukr aina Kirovohradi ja Tšernigivi o blasti r iiklikes p olitseipeavalitsustes regionaalset juhtimisvõimekust ja eestvedamist . Haridus- ja Noorteamet aitab 2021 .– 2024 . aastal toetada Ukraina kõrgharidussüsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse parandamist, kaasates Eesti parimaid praktikaid . Sarnaselt kehtiva korraga ei saa ka e elnõu kohaselt Välisministeeriumilt arengukoostöö- ja humanitaarabitoetust taotleda füüsiline isik. Toetuse kasutamine peab olema läbipaistev ja kontrollitav. Isik on kohustatud pidama riigieelarvest eraldisena saadud raha kohta arvestust raamatupidamise seaduse kohaselt. Kui eespool nimetatud isikute või asutuste puhul võib seda toetuse andmise otsuse tegemisel eeldada, siis üksikisiku taotluse korral tuleks seda e nne eraldi kontrollid a, sest eelarvevahendite kasutamine peab olema põhjendatud ja otstarbekas. Kokkuvõttes oleks üksikisikute taotluste läbivaatamise ja hindamise halduskoo rmus ebaproportsionaalselt suur. Keskuse ja Välis ministeeriumi vahel sõlmitavas lepingus lepitakse kokku arengukavast lähtu des projektide sihtriigid, määra takse toetatavad valdkonnad ja eesmärgid, mida projektidega soovitakse saa vutada . Seega saab keskus lepingus kokku lepitu raames taotlusvooru väljakuulutamisel suunata, millise sihtriigi ja valdkonna projekte ta taotlusvoorus rahastab. Lõikes 2 sätestatud nõue, mis kehtib kõigi taotlejate kohta , sealhulgas valitsus- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja nende hallatavate asutuste kohta , peab silmas arenguabi andmise põhilist eesmärki. Abi peab jõudma abivajajani ja see peab vastama abivajaja vajadustele. Selleks peab taotlejal projekti elluviimiseks olema sihtriigis koostööpartner või sihtriigis ametlikult registreeritud esindus , kes tunneb kohalikke olusid ja vajadusi. Määruse eelnõusse on lisatud säte, et kui poliitilistel põhjustel ei ole kohalike partnerite tegutsemine sihtriigis võimalik, võib kaasata ajutiselt eksiilis tegutsevat koostööpartnerit, eeldusel, et see on sihtriigisuunalise taotlusvooru tingimustes vastavalt määratletud. Keskus kehtestab taotlusvooru tingimused kooskõlas § 8 l õikega 4 ning Välis ministeeriumi ja keskuse vahelise lepinguga. Üksnes eraõiguslikele taotlejatele kehtivad nõuded sätesta takse § 9 l õikes 3. Paragrahvi 9 lõike 3 punkti 2 järgi ei või taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes olla algatatud likvideerimismenetlust ega kuulutatud välja pankrotti . Nõude eesmär k on tagada taotleja maksevõimelisus ja majanduslik jätkusuutlikkus. Paragrahvi 9 lõike 3 punktides 3 ja 4 sätestatud nõuete eesmär k on tagada eelarvevahendite otstarbekas ja sihipärane kasutamine. Arengukoostöö- ja humanitaarabivahendite puhul on tegemist riigieelarveliste vahenditega, mistõttu on oluline, et taotleja suuda ks neid kasutada sihtotstarbeliselt ja säästlikult. Seetõttu ei saa anda toetust neile taotlejatele, kellel on maksuvõlad (v.a juhul, kui need on ajatatud). Toetust antakse taotlejatele, kes täidavad või on täitnud oma lepingulised kohustused ka teiste riigieelarvelistest vahenditest rahastatud toetuste puhul. Paragrahvi 9 lõike 4 kohaselt ei või taotleja esindajaks olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Esindaja võib olla nii seadusest tulenev (näiteks juhatuse liige) kui ka lepinguline esindaja. Ka s elle nõude eesmärk on tagada eelarvevahendite otstarbekas ja sihipärane kasutamine. Eelnõu §-s 10 sõnastatakse nõuded t aotlus ele. Taotlusele esitatava test nõuetest on võrreldes kehtiva korraga välja jäetud nõue esitada viimase majandusaasta kohta esitatud majandusaasta aruanne, kui taotleja on raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise seaduse § 2 kohaselt. See teave on riigile juba kättesaadav ning seda pole vaja uuesti küsida. Muus osas jäävad nõuded taotlusele samaks. Tähelepanu pööratakse endiselt projekti järelevalvele ja auditeerimisele, samuti seotusele välispoliitika arengukavaga. Taotlus peab vastama arengukava eesmärgile ja meetmele ning lähtuma arenguriigi vajadustest ja eelistustest. Välissuhtlemisseaduse § 9 lõige 11 annab välisministrile volitusnormi kehtestada arengukoostööprojekti vormid. Välisministri määrusega on kavas kehtestada arengukoostööprojekti vorm id , mida kohaldatakse taotlusvoorus või kaasrahastuse ga projektidele toetuse taotlemisel. Nimetatud vormid on kehtestatud ka praegu, aga eelnõuga tehtavate muudatuste tõttu on neid vaja ajakohastada . Projektitaotlus tuleb esitada nimetatud vormidel (§ 10 l õike 1 p unkt 1). Paragrahvi 10 lõi kes 3 on ette nä htud dokumendid, m is peavad taotluses sisalduma. Eelnõu § -ga 11 m äära takse kindlaks taotleja kohustused taotluse esitamisel. Taotleja kohustu stest on välja jäetud nõue esitada maksuvõlg ade või nende puudumise või ajatatuse kohta Maksu- ja Tolliameti tõend. Nimetatud teave on riigile juba kättesaadav ning seda ei ole vaja uuesti küsida. Muus osas ei ole taotleja kohustusi võrreldes kehtiva korraga muudetud. Eelnõu § -ga 12 reguleeri takse t aotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus t. Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb komisjoni ettepanekul keskuse juh atus . Taotlust võib rahuldada kas osaliselt või täielikult. Lõi getes 3 ja 4 on nimetatud juhud, millal on taotluse osaline rahuldamine põhjendatud. Paragrahvi 12 lõi kes 5 on sätesta tud taotluse rahuldamise otsuses märgitavad andmed. Lisaks tulenevad nõuded haldusakti le haldusmenetluse seadusest (HMS § -d 55 – 57). Taotluse rahuldamise otsuse alusel sõlmib keskus toetuse saajaga kirjaliku lepingu . Eelnõu § -ga 13 reguleeri takse t aotl use rahuldamise otsuse muutmise korda. Projekti elluviimise käigus võib tekkida vajadus muuta taotluse rahuldamise otsust, asjakoha ne kor d on sätesta tud § s 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitab toetuse saaja keskusele kirjaliku avalduse. Hindamiskomisjon hindab toetuse saaja avaldust ning esitab keskuse juh atusele ettepaneku taotluse rahuldamise otsuse muutmise või muutmata jätmise kohta. Kui keskuse juh atus otsustab taotluse rahuldamise otsust muuta, sõlmib keskus toetuse saajaga asjakohase lepingu lisa. Kolmandas peatükis reguleeritakse toetuse kasutamist. Eelnõust on välja jäetud toetuse kasutamisega seotud hangete korraldamine , kuna taotlus voorude tingimused taotlejatele kehtestab keskus ( § 8 l õige 4) . K eskuse enda elluviidavate projektide puhul hakatakse hankeid edaspidi korraldama keskuse hangete korra järgi. Eelnõu §-s 14 sõnastatakse toetuse väljamaksmise ja toetuse tagastamise kord. Paragrahv i 14 lõike 1 kohaselt teeb keskus toetuse saajale toetuse väljamakseid kooskõlas keskuse ja toetuse saaja vahelise lepinguga. Paragrahvi 14 lõi kes 2 on sätesta tud oluli n e kohustus toetuse saajale: kui ta on teinud abikõlblikke kulusid väiksemas mahus, kui keskus on talle toetust välja maksnud, tuleb kasutamata jäänud summa keskusele kümne tööpäeva jooksul projekti lõpparuande kinnitamise kuupäevast arvates üle kanda. Kui toetuse saaja seda kohustust ei täida, alustab keskus toetuse tagasinõudmise menetlust (eelnõu § 18 ). Eelnõu § -ga 15 reguleeri takse kuluaruande esitamist. Välissuhtlemisseaduse § 9 lõige 11 annab välisministrile volitusnormi kehtestada arengukoostööprojekti aruande vormid. Välisministri määrusega on kavas kehtestada a rengukoostööprojekti kuluaruande vorm id, mida kohaldatakse projektidele, mis on keskuselt toetust saanud taotlusvooru tulemusena või toetusena kaas rahastuseg a projektidele . Kuluaruanded tuleb esitada nimetatud vormidel, vastasel korral jääb kuluaruanne kinnitamata (§ 17 lõike 2 punkt 5). Keskuse elluviidavate projektide aruandlus lepitakse kokku lepingus ( § 5 l õige 2). Kui projekti kestus on kuni 12 kuud, esitab toetuse saaja ainult projekti lõpparuande, kui keskusega ei ole kokku lepitud teisiti. Kui projekti kestus on üle 12 kuu, esitab toetuse saaja vahearuande. Kuluaruande esitamise tähtajad määratakse keskuse ja toetuse saaja vahelise lepinguga. Kuluaruandele tuleb lisada kuludokumendid ning aruandlusperioodi jooksul projektiga seoses valminud dokumendid ja materjalid (näiteks projekti raames ette valmistatud koolitusmaterjal, fotod elluviidud tegevustest jne). Määrusesse on lisatud nõue ( § 15 l õige 5) taotluse saajal e esitada kvartaalseid kuluteatisi, kui projekti kestus on üle kolme kuu. See nõue oli varasemalt reguleeritud toetuse saaja ja Välis ministeeriumi vahelises lepingus. Eelnõu § -s 16 on esitatud nõuded kuludokumendile. K uludokument on majandustehingu toimumist kinnitav alusdokument, mis vastab raamatupidamise seaduses, käibemaksuseaduses või sihtriigi õigusaktides sätestatud vormistuse nõuetele. Kõik kuludokumendid peavad kajastama kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil , ning tulenema projektitaotluses nimetatud tegevustest. Lõikes 2 sätestatakse, millised kuludokumendid peab toetuse saaja koos kuluaruandega keskusele esitama. Lõikes 3 tehakse täpsustus, et juhul, kui projekt kuulub auditeerimisele , esitab toetuse saaja kuludokumendid keskuse asemel kontrollimiseks audiitorile. Eelnõu § -ga 17 reguleeri takse kuluaruande menetlemist. Kuluaruandeid menetleb keskus (l õige 1). Paragrahvi 17 lõi kes 2 on sätesta tud alused, millal keskuse juht jätab kuluaruande kinnitamata. Kui kuluaruannet ei kinnitata, siis järgneva toetusosa väljamakset ei tehta ning keskusel on õigus nõuda juba väljamakstud toetus tagasi (§ 18 l õike 3 p unkt 3). Toetuse tagasinõudmine kuluaruande kinnitamata jätmise tõttu on keskuse kaalutlusõigus, mitte kohustus. K ui k uluaruan ne jäetakse kinnitamata (näiteks puuduste tõttu aruandes) , võib keskus selle toetuse saajale tagastada asjakohaste paranduste ja täienduste tegemiseks. Sellisel juhul esitab toetuse saaja parandatud ja täiendatud kuluaruande, mida keskus §-s 17 sätestatud korras uuesti menetleb. Lõikes 3 sätestatakse, et v ahearuande kinnitamise või kinnitamata jätm ise otsuse teeb keskuse juhatus ning l õpparuande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse teeb keskuse juhatus hindamiskomisjoni ettepanekul. Eelnõu § -s 18 an takse aluse d toetuse tagasinõudmiseks. Toetuse tagasinõudmise otsuse teeb keskuse juh atus hindamiskomisjoni ettepanekul (l õige 1). Paragrahvi 18 lõike 2 kohaselt on keskuse kohustus nõuda toetuse saajalt toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Erinevalt nimetatud kohustusest on § 18 lõikes 3 esitatud tingimuste puhul tegemist keskuse kaalutlusotsusega. Eelnõu § -ga 19 nä hakse ette toetuse saaja õigused toetuse kasutamisel. Näiteks on toetuse kasutamisel teatud paindlikkuse saavutamiseks lubatud toetuse saajal muuta projekti eelarvet ja tegevusi (juhul, kui muudetakse projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti ). Muudatused tuleb keskusega enne kooskõlastada. Eelnõus se on lisatud selgitus , et 20 protsenti arvutatakse projekti kogu eelarve mahust, reguleerimaks valdkonda , mis on seni praktikas sageli küsimusi tekitanud . Eelnõu § -s 20 nä hakse ette toetuse andja õigused toetuse kasutamisel, millest ühed olulisemad on järelevalve- ja kontrolliõigused. Arengukoostöö- ja humanitaarabivahendite eraldamisel on t ähtis, et toetuse andjal oleks ülevaade elluviidavate projektide võimalikest kitsaskohtadest ja riskidest. Seetõttu võib toetuse andja nii ise teha kui ka korraldada järelevalvetoiminguid, milleks on projektiauditid ja kohapealne kontroll toetuse saaja juures. Järelevalvetoimingute tegemine võimaldab vajaduse korral korrastada ja ajakohastada toetuste jagamise süsteemi. Järelevalvetoimingute eesmär k on avastada rikkumised ning tagada taotluse rahuldamise otsuses või riigieelarvelise eraldise k asutamise lepingus ettenähtud tingimustest kinnipidamine. Eelnõu § -s 21 on loetle tud t oetuse saaja kohustused . Toetuse saaja on kohustatud projekti elluviimisel kinni pidama taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ning toetuse saaja ja keskuse vahel sõlmitud lepingus ettenähtud tingimustest ja tähtaegadest. Toetuse kasutamisel on oluline teavitada avalikkust, et tegemist on arengukoostöö v ahenditest rahastatud projektiga (näiteks kasutades Eesti arengukoostöö logo projekti jooksul valmistatud materjalidel või soetatud varal). Täht is on ka toetuse saaja kohustus teavitada keskust . Selle kohustuse nõuetekohane täitmine võimaldab keskusel viivitamata reageerida, kui projekti elluviimine ei ole enam otstarbekas või ilmnevad muud asjaolud, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist. Eelnõu § -ga 22 nä hakse ette toetuse andja kohustused. Toetuse andja avaldab pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist oma veebilehel toetatud projektide nimekirja . See aitab ühtlasi kaasa arengukoostöövahendite läbipaistvale eraldamisele. Samuti paneb eelnõu toetuse andjale informeerimiskohustused. Toetuse andja peab lisama oma veebilehele asjakohased õigusaktid, taotluste ja kuluaruannete vormid ja juhised taotlejale. Neljandas peatüki s on sätted, mis puudutavad toetuse andmist kaasfinantseeringuga projektile. Eelnõu § -ga 23 reguleeri takse k aasfinantseeringu ga projektile toetuse taotlemist. Kaasfinantseerimine tähendab seda, et projekti elluviijal on kaasrahastaja, kelleks on teine doonorriik või rahvusvaheline organisatsioon (lõige 2), kes panustab rahaliselt koos Eesti riigiga. Kehtivas määruses on kaasfinantseerimise projektid reguleeritud Euroopa Komisjoni projektide kaasrahastamisena ja eraldise tegemisena rahvusvahelise koostööprojekti raames. Välisrahastuse osakaalu suurendamine ja koostöö tihendamine Eestile oluliste doonoritega on arengukavast lähtudes lähiaastatel aren gukoostöö strateegiline eesmärk , et muuta Eesti riigi arengukoostöö elluviimine rahvusvaheliselt nähtavamaks. Seetõttu on eelnõus kaasfinantseerimise projektide jaoks eraldi sätted, et reguleerida kasvavat valdkonda. Sätted kehtivad kõikide kaasfinantseerimise projektide kohta , s ealhulgas Euroopa Komisjoni kaas rahastus p rojektid . K aasfinantseeringuga projekti toetuse taotluse saab keskusele esitada nii taotlusvooru kaudu kui ka väljaspool taotlusvooru. Selleks et kaasfinantseeringu taotlust esitada, peab ta otlejal olema projekti elluviimiseks kaasrahastaja. Lõikes 3 loetletakse, kellel on õigus kaasfinantseeringu taotlust esitada . Taotluse võib esitada : 1) Eesti valitsusasutus või selle hallatav asutus; 2 ) Eesti kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus; 3 ) Eesti s registreeritud ja püsivalt tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, kes tegutseb avalikes huvides, sealhulgas maakondlik või üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit; 4 ) Eesti s registreeritud ja püsivalt tegutsev muu juriidiline isik. Praegu kehtivas määruses o n reguleeritud ainult Euroopa Komisjoni kaasrahast usprojektidele taotluse esitaja d , kelleks võiva d olla eel toodud nimekirjast vaid teine ja kolmas . Kuna määruse eelnõu ga kehtesta takse reeglid kõikidele kaasfinantseerimise projektidele, lisati lubatud taotlej ate ringi ka Eesti valitsusasutus või selle hallatav asutus ning Eestis registreeritud ja püsivalt tegutsev muu juriidiline isi k . Taotlejad peavad loomulikult järgima ka kaasrahastaja kehtestatud reegleid projekti taotlejale . N eed reeglid võivad taotlejate ringi piirata rohkem kui käesoleva määruse säte. Lõikes 4 loetletakse, milliseid määruse sätteid kohaldatakse kaasfinantseeringuga projekti toet use taotluse suhtes , ning lõikes 5 täpsustatakse, millised doku mendid tuleb taotlusele täiendava l t lisada. Eelnõu § -s 24 sätestatakse, et kaasfinantseeringuga projektile toetuse andmise otsustamiseks moodustab keskuse juhatus kooskõlas § 8 l õikega 1 sõltumatu hindamiskomisjoni, kelle ettepaneku põhjal otsustab toetuse andmise keskuse juh atus (l õige 3) . Keskus kehtestab toetuse andmise täpsemad tingimused ning taotluste läbivaatamise ja hindamise korra (l õige 2). Tingimuste kehtestamisel lähtub keskus Välis ministeeriumiga § 5 l õike 1 kohaselt sõlmitud lepingus sätestatud kavast. Lõikes 4 antakse võimalus jätta kaasfinantseeringuga projekti toetuse taotlus rahuldamata, kui selleks on välispoliitilised või eelarvelised põhjused. Keskus kehtestab kaasfinantseeringuga projektide tao tlemiseks korra, mille eesmär k on muuta kaasfina ntseerimise taotlemise protsess taotlejale selgemaks – enne välisdoonorilt rahastuse taotlemis t tuleb keskusega kooskõlastada, kas kaasrahastuse taotlemiseks on Eestil poliitiline huvi ja eelarvelised võimalused. Samuti on plaanis kehtestada kaasfinantseeringu taotlemiseks lihtsustatud taotlus- ja aruandevormid, kui kaasrahastajale esitatud taotlused ja aruandlus on piisava lt detail ne . Selle eesmärk on vältida liigset halduskoormust projektide elluviijatele . Vormid kehtesta b välisminist er määrusega. Eelnõu § -s 25 sätestatakse, et kaasfinantseeringuga projektile antud toetuse kasutamisele kohaldatakse määruse 3. peatükki. Viiendasse peatükki on koondatud rakendussätted . Eelnõu § -s 26 on esitatud üleminekusätted. Kuna eelnõu jõustumisel on kavas keskusele üle anda kõik kehtivad lepingud, mi lle Välis ministeerium on kolmandate osapooltega sõlmi n ud taotlusvoorude tulemusel , Euroopa Komisjoni projektide kaasrahastamiseks või rahvusvahelise koostööprojekti elluviimiseks , on lõikes 1 sätestatud, et üle antavates lepingutes sätestatud Välis ministeeriumi õigused ja kohustused lähevad eelnõu jõustumisel (1. jaanuar il 2022) üle keskusele. Keskusele ei anta üle lepinguid, mi lle abikõlblikkuse periood lõppe b hiljemalt 31. detsembril 2021 , kuid mille aruandlusperiood jääb 2022. aastasse. Selliste projektide aruandlusega tegeleb kuni aruandlusperioodi lõpuni Välis ministeerium , kaasates kehtiva määruse alusel loodud arengukoostöökomisjon i (l õige 3). Keskusele üleminevatele lepingutele (s.t taotlusvoorude tulemusel, Euroopa Komisjoni projektide kaasrahastamiseks või rahvusvahelise koostööprojekti elluviimiseks sõlmitud lepingud, mille abikõlblikkuse periood lõpeb 1. jaanuaril 2022 või hiljem) kohaldatakse lepingu sõlmimise päeval kehtinud Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2010. a määruse nr 8 „Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord“ redaktsiooni , milles Välis ministeeriumi õigused ja kohustused loetakse keskusele üle läinuks . V älisministri ülesanded ja kohustused loetakse keskuse juhatusele üle läinuks ning arengukoostöökomisjoni ülesanded ja kohustused loetakse määruse eelnõu § 8 lõike 1 alusel loodud hindamiskomisjonile üle läinuks (l õige 2) . L epingu test , mille Välis ministeerium on sõlminud enn e määruse jõustumist keskusega , ning lepingu test , mille Välis ministeerium on sõlminud enne keskuse loomist EIPKga , tulenevad Välis ministeeriumi õigused ja kohu s tused jäävad endiselt Välis ministeeriumile ega lähe keskusele üle. Nendes lepingutes sätestatud keskuse ja Välis ministeeriumi õiguste ja kohustuste täitmine p ärast 2022. aasta 1. jaanuari lepitakse kokku käesoleva määruse § 5 lõike 2 alusel sõlmitud lepingus. Nende lepingutega elluviidavad projektid muutuvad osaks § 5 lõike 2 alusel sõlmitud lepingus sätestatud eesmärkidest, oodatavatest tulemustest, tegevuskavast ja selle rahastamise mahust ning järelevalve nende üle hakkab toimuma samal viisil nagu kogu lepingu täitmise üle. Eelnõu § -ga 27 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2010. a määrus nr 8 „Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord“. Eelnõu § 28 kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2022 . a astal . 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 4 . Määruse mõju d Määruse rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega olulist mõju majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning regionaalarengule. Määrus võimaldab senisest veelgi paindlikumalt ja tõhusamalt eraldada vahendeid arengukoostööprojektide elluviimiseks. Samuti väheneb taotlejate halduskoormus ja taotlusprotsess muutub taotlejatele mugavamaks. Määrusega läheb Välisministeeriumist keskusele üle kogu teh ni line tegevus , mis on seotud taotlus voorude korraldamisega, taotluste läbivaatamisega, taotlejate jooksva nõustamisega, projektide hindamise ja järelevalvega, samuti juhendite kehtestamisega taotlejatele ja audiitoritele. Nende haldusülesannete täitmisel lähtub keskus käesolevast määrusest ning § 4 l õikes 3 nimetatud alustest. Välisministeerium te eb järelevalvet nende ülesannete täitmise üle. Tehnilise korralduse üleminek keskusele täidab arengu kavas esitatud eesmärki eraldada arengukoostöö ja humanitaarabi rakendamine poliitika kujundamisest, et saavutada nii mõjusam projektide rakendamine (keskuses) kui ka sisulisem strateegiline poliitikakujundamine (Välisministeeriumis). Keskuse tegevuse eesmär k on läbida Euroopa Komisjoni ametlik atesteerimine, mis anna b võimaluse senisest enam kaasata Euroopa Liidu arengukoostöö rahalisi vahendeid ning sarnaselt teiste suurdoonorite agentuuridega olla E L i arengukoostöö projektide s juhtpartner. Nimetatud rahastusest on võimalik katta keskuse tegevuskulusid. Peale E L i rahastuse soovitakse kaasata senisest enam Eesti poolt elluviidavatele projektidele teiste doonorite kaasrahastust . Keskuses on projektide elluviimise ks professionaalne ja sihtriikide olusid tundev meeskond , kes erinevalt V älisministeeriumi diplomaatilisest personalist ei roteeru . Kasvav projektide haldamise ja elluviimise võimekus saab pakkuda tuge eri ministeeriumitele ja allasutustele rahvusvahelistes koostööprojektides osalemiseks , s ealhulgas E L i ins trumentides Twinning ja TAIEX . Tõhusam arengukoostöö, laiaulatuslikud projektid ja valdkonna kompetentsi parem koondamine toob omakorda kaasa Eesti arengukoostöö suurema nähtavuse. R iigi kui tugeva partneri kaasamine keskuse juhtimisse aitab kaasa projektide rakendamise paremale sidustamisele välispoliitika eesmärkidega, rahvusvahelistel hangetel kandideerimisele ning koostööle teiste doonorriik ide rakendusasutustega . 5 . Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Peale määruse muutmist on vaja muuta välisministri 2. veebruari 2010. a määrust nr 1 „Arengukoostööprojekti ja arengukoostööprojekti aruande vormid“ ning välisministri 17. jaanuari 2017. a määrust nr 1 „Eesti arengukoostöö andmekogu põhimäärus“. Määruse rakendami seks ei ole vaja kaasata lisavahend eid riigieelarvest. Välisministeerium annab arengukoostööprojektide elluviimiseks eraldatud arengukoostöö ja humanitaarabi eelarvest keskusele üle rahaeraldisi konkreetsete tegevuskavade alusel. Tegevuskavad põhinevad Välisministeeriumi riigi- ja regioonistrateegiatel . Rahaeraldiste ülekandmiseks sõlmitakse Välisministeeriumi ja sihtasutuse vahel lepingud. Keskuse üks olulisemaid eesmärk e on kasvatada välisdoonorite kaasrahastusega arengukoostöö mahtu . E L i ja teiste rahvusvaheliste koostööprogrammide kaasrahastuse kaasamine arengukoostöö elluviimisse tähendab, et välisrahastuse osatähtsus keskuse püsikulude finantseerimisel kasvab. Tehniliste ülesannete üleminek Välis ministeeriumist kesku se sse suurendab projektide haldamise võimekust ning seeläbi ka V älisministeeriumi võimekust panustada rohkem ressurssi rahvusvaheliste doonorite poolse kaasrahastus e leidmiseks . Sellest lähtu des saavad Välisministeeriumi diplomaadid senisest enam keskenduda Välis ministeeriumi põhitegevusele, milleks on poliitikakujundamine. Eelnevast tulenev kulude kokkuhoid ei ole rahaliselt prognoositav, küll aga muutu b tänu selgemale rollijaotusele tõhusamaks tööaeg, mis kulub taotluste menetlemisele ja siseprotsessidele (kooskõlastused, aruandlus). 6 . Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2022 . Määrus peab jõustum a selle l kuupäeval , kuna Välisministeeriumil tuleb lepingud keskusele üle anda uue eelarveaasta alguses . Samuti on jõustumine sellel kuupäeval vajalik, et planeerida eelarveaasta tegevusi ja eesmärke, mille üleandmine keskusele poole aasta pealt muudab keeru liseks tegevuste ajastamise j a jagamise. Ka on planeeritud kahe Välis ministeeriumi töötaja üleminek keskusesse 1. jaanuaril 2022, mistõttu tähendab hilisem jõustumine täiendavat personalivajadust Välis ministeeriumis. Määruse jõustumiseks planeeritud aeg on piisav määruses sätestatud õiguste ja kohustuste muudatustega tutvumiseks ning korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks. 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskusele ning arengukoostööga seotud lepingupartneritele . Kirjalikke märkusi esitasid keskus, Päästeamet, katusorganisatsioon Arengukoostöö Ümarlaud, sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, MTÜ Eesti Pagulasabi ja MTÜ Mondo . Kirjalikele märkustele on antud tagasiside ning võimaluse korral on ettepanekutega arvestatud. Koostööpartneritega korraldati 19 . novembril 2021 kohtumine, mille käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega on samuti võimaluse korra l arvestatud. Eva-Maria Liimets Välisminister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/21-1442 - Vabariigi Valitsuse määruse „ Arengu ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.12.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c372a9eb-7bdc-431a-95ad-00567570eb11 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c372a9eb-7bdc-431a-95ad-00567570eb11?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Saatja: Laura Viliko <[email protected]> Saaja: Liina Martinson Teema: Eelnõu kooskõlastamine EISis Tere Edastasime teile EISi kaudu kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Arengu ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Palun ignoreerida seda, et teie ministeeriumi ei ole esituskirjal adressaatide hulgas. Eelnõu on mõeldud siiski kõikidele ministeeriumidele kooskõlastamiseks. Heade soovidega Laura Viliko <https://vm.ee/sites/default/files/signatuuri_logo.jpg> Laura Viliko Välisministeerium Referent Juriidiline osakond +372 637 7400 www.vm.ee | Islandi väljak 1, Tallinn *** TÄHELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult e-kirja adressaatidele ning võib sisaldada ametialaseks kasutamiseks ettenähtud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. *** ATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be unlawful.