Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 22.05.2019, Pärnus Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Marika Salmistu Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Pärnu osakond Kriminaalasja number: 17267001070 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 17267001070, milles alustati menetlust 26.12.2017 KarS § 423 lg 1 tunnustel selles, et XXX tagurdas 25.12.2017 kella 16.20 ajal Pärnu maakonnas XXX külas XXX talu hoovil sõiduautoga Ford Focus Turnier registreerimismärgiga XXX kui samas kõrval seisnud XXX libastus ja kukkus maha. XXX ei pannud pikali kukkunud XXX tähele ja tagurdas sõiduauto esirattaga üle XXX mõlema jala. XXX toimetati Pärnu haiglasse, kus tal tuvastati vasaku pindluu murd, vasaku hüppeliigese hulgimurrud, vasaku sääre- ja pindluu murd. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on XXX esitatud kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et XXX juhtis 25.12.2017 kella 16.20 ajal XXX talu hoovil XXX külas XXX vallas Pärnu maakonnas mootorsõidukit Ford Focus Turnier registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 90 lg 1, olles joobeseisundis, tema verest leiti etanooli 1,18±0,06 mg/g, mille tõttu ta ei olnud võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima, millega rikkus LS § 69 lg1, 2 p 2, olles kohustatud liiklejana täitma liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist, millega rikkus LS § 14 lg 2, tagurdas sõidukiga ning sõitis esirattaga üle sõiduki kõrval seisnud ja libastumisel kukkunud XXX mõlema jala. Liiklusõnnetuses sai XXX rasked tervisekahjustused: vasaku jala hüppeliigese keskse ja välise pekse olulise nihketa murrud, vasaku pindluu keskosa diafüüsi olulise nihketa murd, parema sääreluu ja pindluu diafüüside lähimise osa killustunud nihkega murrud ja sääreluu platoo murd interkondülaarsel ja mediaalses kondüüli ning äge verejooksujärgne kehvveresus. Seega XXX liiklus-või käitumisnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole XXX käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja karistust kergendavaks asjaoluks on XXX puhtsüdamlik kahetsus. XXX ei taksitanud ka eeluurimise läbiviimist. Kõike eelnevat arvestades ja tuginedes kohtueelses menetluses kogutud tõenditele ning asjaolule, et sanktsiooniks KarS § 423 lg 1 järgi on rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus, mis jääb alla teise astme kuritegude maksimaalsele määrale, leian, et XXX süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. XXX on varem karistama isik. XXX ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et XXX on teinud sellest piisavaid järeldusi. XXX on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et XXX juhtis mootorsõidukit koduõuel, mitte avalikus ruumis ning üksnes eesmärgiga mootorsõiduk ümberparkida. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti arvestades, et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning puudus reaalne oht teistele avalikus ruumis liiklejatele, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik veel saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik kahtlustatava suhtes kohaldada mõnd karistust või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei näe. Kahtlustatav on andnud nõusoleku määratud kohustuse täitmiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 17267001070 menetlus 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: tasuda rahaline kohustus 500 (viissada) eurot riigituludesse tähtajaga 5 (viis) kuud s.o 22.10.2019.a. 2 (3)  hüvitada kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud XXX kohtueelses menetluses määratud tasu kulud summas 120 (üks sada kakskümmend) eurot tähtajaga 5 (viis) kuud, s.o 22.10.2019.a. hüvitada kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 ekspertiisiasutuse kulud kokku summas 112 (üks sada kaksteist) eurot tähtajaga 5 (viis) kuud, s.o 22.10.2019.a. 3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD-plaat Häirekeskusele 25.12.2017 tehtud kõnega jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel 4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX ja tema kaitsjale XXX, kannatanule XXX. 5. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Pikk 16b, Pärnu linn. 5. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. Käesoleva määruse ärakiri saata teadmiseks Eesti Haigekassale. Marika Salmistu Olen kohustustega nõus: ___________________ (nimi ja allkiri) 3 (3)