dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lääne Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise 18267000650 määrus

Lääne Ringkonnaprokuratuur · 21. mai 2019
Viit
LÄRP-0/19/701
Registreeritud
21. mai 2019
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
LÄRP-0/2019
Vastutaja
Kristine Tamm (Lääne Ringkonnaprokuratuur)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 18267000650 lõpetamise määrus.pdf97 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 14.05.2019, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: juhtivprokurör Kristine Tamm Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 18267000650 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 120 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 18.07.2018 karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 tunnustel. Kriminaalasja raames on 06.09.2018 XXX esitatud kahtlustus selles, et tema ähvardas 09.07.2018 kell 16:31-16.47 paiku telefoninumbrilt XXX tema telefoninumbrile XXX helistanud XXX töötajat XXX tapmisega, misjärel ähvardas tapmisega XXX telefoni enda kätte võtnud XXX töötajat XXX. Kui XXX kõne lõpetas, helistas XXX tagasi XXX telefoninumbrile ning jätkas XXX tapmisega ähvardamist. Ähvardust pidasid XXX ja XXX reaalseks ning tundsid hirmu enda elu ja tervise pärast. Oma sellise tegevusega on XXX toime pannud KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, kohtunud kahtlustatavaga, jõudis järeldusele, et on võimalik ja mõistlik kriminaalmenetlus lõpetada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 alusel. KrMS §-s 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on kahju heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 207 lg 7 järgi võib prokuratuur nimetatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 120 lg-s 1 sätestatud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtuvalt ärritus kahtlustatav, kuna temalt nõuti parajasti tema jaoks objektiivselt võimatu teostamist, s.o kohale ilmumist, kui tervislik seisund ei võimaldanud liikuda ning ta tundis ennast nurka surutuna. Kahtlustatav möönab, et kannatanud võisid tunda hirmu ning ta on oma käitumisest aru saanud. Kuivõrd kahtlustatav 1 (3) on oma teost aru saanud ning teinud sellest omad järeldused, kellelegi ei ole reaalset kahju põhjustatud, saab kahtlustatava süü lugeda väikeseks. Samuti puudub prokuröri hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. XXX ei ole teadaolevalt pärast kõnealust tegu pannud toime ühtki kuritegu ega väärtegu. Kahtlustataval oli teo toimepanemise ajal küll kehtiv kriminaalkaristus, kuid see on käesolevaks hetkeks aegunud: XXX on karistatud 2012. aastal mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest vangistusega, milline jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu ei ole samaliigiline. Eeltoodu pinnalt võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Enne käesoleva krimineelmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist ei ole kohaldatud kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Seega ei ole prokuröri hinnangul vajalik edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks kahtlustatava suhtes kohaldada mõnd karistust või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei näe. Konflikti tekkimise asjaolusid, kahtlustatava isikut ning asjaolu, et XXX on töötu, arvesse võttes, on prokuröri hinnangul asjakohane kohustus üldkasuliku töö tegemine KrMS § 202 lg 2 p 3 mõttes. Üldkasuliku töö kohustuse määraks on 10 kuni 240 tundi üldkasulikku tööd. Arvestades lisaks teo raskusele kahtlustatava suhtumist teosse ja toimepandud tagajärge ning iga ja tervislikku seisundit kui võimekust üldkasulikku tööd sooritada, on kohane kohustada kahtlustatavat tegema üldkasulikku tööd miinimummäära lähedaselt. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud oma nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leidis prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades, määrates, et XXX kohustub tegema üldkasulikku tööd 30 tundi. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, juhtivprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18267000650 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - teha 30 tundi üldkasulikku tööd, millise täitmise tähtajaks määrata 14.11.2019. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 2 (3) 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanutele XXX ja XXX. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas aadressil Pikk 16b, Pärnu linn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Kristine Tamm Minule on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise alust ning seda, et kui ma ei täida minule pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlust juhindudes KrMS § 202 lg 5 ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega nõus. ___________________ XXX Olen määruse koopa kätte saanud 14.05.2019:_________________ XXX 3 (3)
Allikas: Lääne Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel