Lääne Ringkonnaprokuratuur · 21. mai 2019
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 14.05.2019, Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: juhtivprokurör Kristine Tamm
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 18267000650
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 120 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust
18.07.2018 karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 tunnustel. Kriminaalasja raames on
06.09.2018 XXX esitatud kahtlustus selles, et tema ähvardas 09.07.2018 kell 16:31-16.47
paiku telefoninumbrilt XXX tema telefoninumbrile XXX helistanud XXX töötajat XXX
tapmisega, misjärel ähvardas tapmisega XXX telefoni enda kätte võtnud XXX töötajat XXX.
Kui XXX kõne lõpetas, helistas XXX tagasi XXX telefoninumbrile ning jätkas XXX
tapmisega ähvardamist. Ähvardust pidasid XXX ja XXX reaalseks ning tundsid hirmu enda
elu ja tervise pärast.
Oma sellise tegevusega on XXX toime pannud KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,
s.o tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või
hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.
Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise
asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja
raskusastet, kohtunud kahtlustatavaga, jõudis järeldusele, et on võimalik ja mõistlik
kriminaalmenetlus lõpetada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 alusel.
KrMS §-s 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise
astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on kahju heastanud või asunud heastama kuriteoga
tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud kohustuse need tasuda ning
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 207 lg 7 järgi võib
prokuratuur nimetatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei
näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse.
KarS § 120 lg-s 1 sätestatud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud
rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtuvalt ärritus kahtlustatav, kuna temalt
nõuti parajasti tema jaoks objektiivselt võimatu teostamist, s.o kohale ilmumist, kui tervislik
seisund ei võimaldanud liikuda ning ta tundis ennast nurka surutuna. Kahtlustatav möönab, et
kannatanud võisid tunda hirmu ning ta on oma käitumisest aru saanud. Kuivõrd kahtlustatav
1 (3)
on oma teost aru saanud ning teinud sellest omad järeldused, kellelegi ei ole reaalset kahju
põhjustatud, saab kahtlustatava süü lugeda väikeseks.
Samuti puudub prokuröri hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi,
kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise
väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on
võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. XXX ei ole teadaolevalt
pärast kõnealust tegu pannud toime ühtki kuritegu ega väärtegu. Kahtlustataval oli teo
toimepanemise ajal küll kehtiv kriminaalkaristus, kuid see on käesolevaks hetkeks aegunud:
XXX on karistatud 2012. aastal mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest vangistusega,
milline jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud. Käesoleva
kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu ei ole samaliigiline.
Eeltoodu pinnalt võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks. Kahtlustatav
on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete
rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset
eesmärki. Enne käesoleva krimineelmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist ei ole
kohaldatud kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Seega ei
ole prokuröri hinnangul vajalik edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks kahtlustatava suhtes
kohaldada mõnd karistust või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei näe.
Konflikti tekkimise asjaolusid, kahtlustatava isikut ning asjaolu, et XXX on töötu, arvesse
võttes, on prokuröri hinnangul asjakohane kohustus üldkasuliku töö tegemine KrMS § 202 lg
2 p 3 mõttes. Üldkasuliku töö kohustuse määraks on 10 kuni 240 tundi üldkasulikku tööd.
Arvestades lisaks teo raskusele kahtlustatava suhtumist teosse ja toimepandud tagajärge ning
iga ja tervislikku seisundit kui võimekust üldkasulikku tööd sooritada, on kohane kohustada
kahtlustatavat tegema üldkasulikku tööd miinimummäära lähedaselt.
Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, menetluse jätkamiseks puudub
avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud oma nõusoleku täita talle määratud
kohustused, siis leidis prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX
suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades, määrates, et
XXX kohustub tegema üldkasulikku tööd 30 tundi.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, juhtivprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18267000650 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
- teha 30 tundi üldkasulikku tööd, millise täitmise tähtajaks määrata 14.11.2019.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: ei kustutata.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
2 (3)
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kannatanutele XXX ja XXX.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas aadressil Pikk 16b, Pärnu linn. Kui
füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Kristine Tamm
Minule on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise alust ning seda, et kui ma ei täida minule
pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlust
juhindudes KrMS § 202 lg 5 ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega
nõus.
___________________
XXX
Olen määruse koopa kätte saanud 14.05.2019:_________________ XXX
3 (3)