Kriminaalmenetluse 19267000082 lõpetamise määrus

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 12.04.2019. a, Pärnus Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Pille Juhkov Kriminaalasja number: 19267000082 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 19267000082, milles alustati menetlust 25.01.2019. a KarS § 199 lg 1 tunnustel selles, et XXX võttis 04.01.2019.a. XXX jope taskust kannatanule kuuluva telefoni IPhone 6S ja raha 17 eurot. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on XXX esitatud 22.02.2019.a. kahtlustus KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, selles, et tema võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 04.01.2019 kella 16.50 paiku kaubanduskeskuses XXX asuvast inva-wc olnud XXX jope taskust IPhone 6 mobiiltelefoni väärtusega 265 eurot ja rahakotist sularaha 17 eurot, millised tagastas kannatanu XXX, XXX asuvas turvaruumis tema kinnipidamisel turvatöötajate poolt. Eeltoodust tulenevalt esineb põhjendatud alus kahtlustada XXX KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on ennast temale esitatud kahtlustuses süüdi tunnistanud ning avaldanud kahetsust toimepandud teo suhtes. Kahtlustatava süü ei ole antud kuriteoepisoodis suur kuna XXX on ennast kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning tegu kahetsenud. Puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kannatanu XXX on temale kuuluvad varastatud esemed tagasi saanud, tsiviilhagi kriminaalasjas seetõttu esitatud ei ole. Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Käesoleval ajal on XXX töötu ning tema ülalpidamisel on 2 alaealist last: XXX. XXX ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, väärteokorras karistatud kahel korral liiklusalaste rikkumiste eest (trahvid tasutud). Tema suhtes ei ole pooleliolevaid kriminaalmenetlusi ega pole varasemalt ka kriminaalmenetlust lõpetatud KrMS 202 alusel. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik veel saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik kahtlustatava suhtes kohaldada mõnd karistust või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei näe. Kahtlustatava kuu sissetulek 2018.a andmete kohaselt oli summas 356.66 eurot. XXX ülalpidamisel on 2 alaealist last ning käesoleval ajal on ta töötu. Seega oleks rahalise kohustuse 250 euro tasumine talle ülejõu käiv ning raskendatud, mistõttu tuleb rahalise kohustuse summat vähendada ning määrata, et tasumisele kuulub rahaline kohustus 150 eurot. Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel, määrates, et XXX kohustub tasuma riigituludesse 150 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19267000082 menetlus 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: määrata kohustus tasuda riigituludesse 150 eurot tähtaeg 12.08.2019.a. 3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Pakend nr 1 cd plaadil asuv turvakaamera salvestis – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. 5. Vahistuse andmed: puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole. 7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu: ei ole edastatud. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu XXX, kahtlustatav XXX. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Pikk 16b, Pärnu linn. 10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. Pille Juhkov Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 6 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustusega nõus: ___________________ XXX