Kiri

Projekt: Tartumaa esmatasandi tervisekeskuse rajamine Kellelt: Made Rästas | 26.05.2023 15:22 Teema: RE: RH 223367 finantskorrektsiooni otsuse edastamine Lisatud manused: vaie_ElvaTK ehitusleping.asice (4.0 MB) Kirja sisu: Tere Edastan vaide RH 223367 finantskorrektsiooni otsuse kohta. Parimate soovidega Made Rästas --Palun kirjuta oma kirja tekst enne eraldavat halli joont. Kõike, mis lisatakse antud tekstist allapoole, hiljem otsingus arvesse ei võeta.-- Kellelt: Kairi Puur Saadetud: 27.04.2023 15:49 Teema: RH 223367 finantskorrektsiooni otsuse edastamine Lugupeetud toetuse saaja! Edastan Teile kirja lisas projekti nr 2014-2020.2.04.17-0063 „Tartumaa esmatasandi tervisekeskuse rajamine“ finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-5/23/642. Vastavalt ühendmääruse § 23 lõigetele 2 ja 3 loetakse finantskorrektsiooni otsus toetuse saajale kättetoimetatuks, kui see on toetuse saajale edastatud e-kirjana meiliaadressile [email protected]; liivi@ehaigla. ee ja/või registri vahendusel. Otsust paberkandjal ei edastata. RÜ täpsustab, et rikkumine garantiiaegse tagatise garantiikirja perioodi mittevastavus hankelepingus toodule ei oma finantsmõju. Lugupidamisega Kairi Puur RTK järelevalve ekspert Tel 663 2051 --Palun kirjuta oma kirja tekst enne eraldavat halli joont. Kõike, mis lisatakse antud tekstist allapoole, hiljem otsingus arvesse ei võeta.-- Kellelt: Reelika Luhtaru Saadetud: 24.04.2023 09:47 Teema: RE: RH 223367 finantskorrektsiooni otsuse eelnõu edastamine Tere Hetkel täiendavaid argumente lisada ei ole Reelika Luhtaru --Palun kirjuta oma kirja tekst enne eraldavat halli joont. Kõike, mis lisatakse antud tekstist allapoole, hiljem otsingus arvesse ei võeta.-- Kellelt: Kairi Puur Saadetud: 30.03.2023 11:08 Teema: RE: RH 223367 finantskorrektsiooni otsuse eelnõu edastamine Tere Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 alusel edastan Tatumaa Tervisekeskuse OÜ otsuse eelnõu riigihankes viitenumbriga 223367 „Tartumaa esmatasandi tervisekeskuse projekteerimis-ehitustööd“ tuvastatud rikkumisega seoses kohaldatava finantskorrektsiooni kohta. Palume omapoolsed kommentaarid esitada hiljemalt 13.04.2023. Vastamise tähtaega võib pikendada eelneva teatamisega e-kirja teel. Lugupidamisega Kairi Puur järelevalve ekspert Tel 663 2051 --Palun kirjuta oma kirja tekst enne eraldavat halli joont. Kõike, mis lisatakse antud tekstist allapoole, hiljem otsingus arvesse ei võeta.-- Kellelt: Reelika Luhtaru Saadetud: 12.02.2023 11:22 Teema: RE: RH 223367 järelevalve järelepärimine nr 3 Tere Rangema nõude osas garantiiaja tagatise puhul lähtus hankija, nagu juba varem öeldud, riskide maandamise võimalustest. Kuna erinevaid meetmeid, mille kombinatsiooniga riske maha võtta, on garantiiajal vähem, seati ka garantiiajaks rangem nõue. Panga jaoks on oluline, et lepingu eseme osas oleksid riskid maandatud. Lepingu täitmise käigus on võimalik riske maandada eri meetmete abil – tagatis, leppetrahvid, tasaarveldamine esitatud arvetega jne. Täitmisaja tagatise nõue sellisel juhul on siiski kindlasti õigustatud, sest tegemist on first demand garantiikirjaga, mis võimaldab ilma pikkade vaidlusteta vajadusel kindlustussumma kätte saada. Leppetrahvinõue ei garanteeri selle kohest täitmist töövõtja poolt, samuti mitte kahju hüvitamine. Nõuded võivad jõuda kohtusse ning nende realiseerimine seetõttu venida aastatesse, mistõttu on sellisel kujul täitmisaja garantii nõue kindlasti vajalik. Kuigi kindlustusandjad kvalifitseeruvad finantseerimisasutusteks, teostatakse nende üle kontrolli vastavalt tegevusloale palju kitsamas valdkonnas. Neile ei kehti nii suured likviidsus- ja kapitalinõuded ning samuti ei ole neil võimalik nii põhjalikult kontrollida ettevõtte rahalist seisu ja seega ka maksevõimekust kui krediidiasutusel. Seetõttu on ka laenu saamisel garantiikiri kindlustusandjalt pankade jaoks vähem usaldusväärne kui krediidiasutuselt. See omakorda aga tähendab, et laenu riskitase on kõrgem, mis võib kaasa tuua negatiivse laenuotsuse või ebamõistlikult kõrge intressi. Täitmisaegse tagatise puhul oli laiema tingimuse seadmine võimalik riskide maandamise läbi ka teiste eelmainitud kaitsemehhanismide kaudu, mida garantiiajal enam kasutada ei saanud. Reelika Luhtaru --Palun kirjuta oma kirja tekst enne eraldavat halli joont. Kõike, mis lisatakse antud tekstist allapoole, hiljem otsingus arvesse ei võeta.-- Kellelt: Kairi Puur Saadetud: 02.02.2023 21:51 Teema: RE: RH 223367 järelevalve järelepärimine nr 3 Tere Paraku ei saanud vastust küsimusele, miks on pandud garantii väljastajale rangem nõue üksnes garantiiaja tagatise väljastajale. Kas hankijaga konsultatsioonides osalenud pankadel oligi selline kindel eelistus, et krediidiasutused peaksid väljastama justnimelt garantiiaja tagatisi ning kui jah, siis tuleks hankijal täiendavalt selgitada, mis põhjustel pangad sellist eristamist vajasid. Teiseks viidatakse RÜ-le esitatud selgitustes justkui kindlustusandjatelt oleks garantiiaja tagatise realiseerimine probleemsem. Kui hankija jaoks olid olulised garantiiväljastajale kohalduvad järelevalvenõuded ja tingimused garantii väljastaja lõpetamise osas, siis tuleks hankijal selgitada, millistele konkreetsetele nõuetele vastavust või nõuete täitmist hankija lähtuvalt konkreetsest hankeesemest garantii väljastaja suhtes vajas. Lisaks, kas hankija ei pidanud tõenäoliseks, et finantseerimisasutuste suhtes kardetud riskid realiseeruvad täitmisaja tagatise andmisel? Teisalt, kui finantseerimisasutuse riskid olid täitmisaja garantii osas muude hankelepingu tingimuste kaudu maandatud, siis tekib küsimus, kas täitmisaja garantii nõue sellisel kujul hankijale üldse vajalik oli. Vastus palume esitada hiljemalt 10.02.2023. Lugupidamisega Kairi Puur RTK järelevalve ekspert Tel 663 2051 --Palun kirjuta oma kirja tekst enne eraldavat halli joont. Kõike, mis lisatakse antud tekstist allapoole, hiljem otsingus arvesse ei võeta.-- Kellelt: Reelika Luhtaru Saadetud: 30.01.2023 14:08 Teema: RE: RH 223367 järelevalve järelepärimine nr 2 Tere Kuna hanke läbiviimisel ei olnud veel teada laenulepingu vajadus, siis oli pankadega peetud suulisi konsultatsioone. Laenulepingud sõlmitakse alles peale hankelepingu sõlmimist, hinnates konkreetse töövõtja võimekust ja riske. Kuna sellel hetkel enam hanke puhul karmimaid nõudeid konkreetsele töövõtjale esitada ei saa, peab juba RH läbiviimisel arvestama kõiki võimalikke pangapoolseid nõudeid, mis on saadud eelnevate konsultatsioonide käigus. Hankija peab seega hankedokumentides arvestama kõiki võimalikke riske, sh vajadust sõlmida laenuleping, vastasel juhul ei ole pärast võimalik lepingut finantseerida. Lepingu täitmise ajal on rikkumisteks ette nähtud leppetrahvid, mille abil saab samuti vajadusel tekkivat kahju minimeerida. Samuti ei ole siis välja makstud kogu lepingu maksumust, mistõttu on töövõtja huvi puuduste likvideerimiseks suurem. Garantiiajal töövõtja mittereageerimise korral on meetmeid nõuete rahuldamiseks vähem, mistõttu on kindel tagatis, mille realiseerimisel kindlasti probleeme ei teki, hädavajalik. Reelika --Palun kirjuta oma kirja tekst enne eraldavat halli joont. Kõike, mis lisatakse antud tekstist allapoole, hiljem otsingus arvesse ei võeta.-- Kellelt: Kairi Puur Saadetud: 27.01.2023 17:10 Teema: RE: RH 223367 järelevalve järelepärimine nr 2 Tere Olete oma vastuses (punktis kaks ja kolm) maininud, et laenutingimused nõuavad enamasti garantiiandjana just krediidiasutust ning kindlustusandja või finantseerimisasutuse garantiikirja ei aktsepteerita. Palume esitada pangalaenu andja kinnitus, et garantiikirjana aktsepteeritakse ainult krediidiasutuse garantiikirju. Kinnituses peab nähtuma, et saadud laen on seotud RH-ga nr 223367 ja projekti nr 2014-2020.2.04.17-0063 raames teostavate ehitustööde omafinantseeringuga ning et laenuandja aktsepteerib ainult krediidiasutuste (välistades kindlustusseltsid ja finantseerimisasutused) täitmis- ja garantiiaja garantiikirju. Paraku ei ole punktis 2-3 antud põhjendused sisulised, nt jääb arusaamatuks, mis on need riskid, mida on vaja maandada ja mille alusel hankija hindas, et proportsionaalne on nõuda just krediidiasutuse garantiikirju. Palume esitada sisuline põhjendus. Lisaks selgitada, miks täitmisaja tagatise garantiikirja puhul oli võimalik nõuda lisaks krediidiasutusele ka kindlustusandja garantiikirja, aga garantiiaja tagatise puhul sobis ainult krediidiasutuse garantiikiri. Tähtaeg 03.02.2023. Tänades Kairi Puur RTK järelevalve ekspert Tel 663 2051 --Palun kirjuta oma kirja tekst enne eraldavat halli joont. Kõike, mis lisatakse antud tekstist allapoole, hiljem otsingus arvesse ei võeta.-- Kellelt: Made Rästas Saadetud: 27.01.2023 13:21 Teema: RE: RH 223367 järelevalve järelepärimine nr 1 Tere Vastused failis. Parimat Made Rästas --Palun kirjuta oma kirja tekst enne eraldavat halli joont. Kõike, mis lisatakse antud tekstist allapoole, hiljem otsingus arvesse ei võeta.-- Kellelt: Kairi Puur Saadetud: 13.01.2023 14:35 Teema: RE: RH 223367 järelevalve järelepärimine nr 1 Tere Tänan lisaselgituste eest! Edastan järelevalve järelepärimise nr 1 (manuses), millele palun vastata hiljemalt 27.01.2023. Tänades Kairi Puur RTK järelevalve ekspert Tel 663 2051 --Palun kirjuta oma kirja tekst enne eraldavat halli joont. Kõike, mis lisatakse antud tekstist allapoole, hiljem otsingus arvesse ei võeta.-- Kellelt: Made Rästas Saadetud: 10.01.2023 17:47 Teema: RE: RH 223367 järelevalvemenetluse algatamine Tere Toetuse saaja soovib rõhutada, et ei ole nõustunud nõutust lühema garantiiaegse tagatise ja CAR poliisi esitamisega ning seega ka lepingu muutmisega. Töövõtjalt on jätkuvalt nõutud pikendatud tagatise esitamist, mida on pidevalt lubatud ka esitada. Hetkel kehtiv tagatis on olemas. Töövõtjale esitatakse tagatise mitteesitamise korral ka leppetrahvi nõue. Lisatud ka kiri, milles nõuti pikenduste esitamist ning millele järgnevalt on jätkunud pidev kirjavahetus, mille raames on esitamist nõutud. CAR poliisi pikendus ka esitati. Lisaks soovime veel kord rõhutada, et lepingu punkti 10.1.3.1 kohasele garantiiaegsele CAR kindlustusele ei kehti lepinguga võrdse summa nõue. Kui garantiiaegsele kindlustusele laieneks täissumma nõue, ei oleks tegemist eraldi loeteluga punktis 10.1.3, vaid oleks saanud jätkata loeteluga punkti 10.1.2 all. Sellest tulenevalt on küll lepingus nõutud CAR kindlustuspoliisi olemasolu garantiiajaks, kuid konkreetset summat, mis garantiiajal rakendub, ei ole lepingus määratud. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte ühisest tahtest. Lepingupooled on lepingupunkti mõistnud ühtemoodi, seega vastab eelpool toodud tõlgendus poolte ühisele tahtele. Seda toetab ka tavapraktika, mis toodi välja ka kindlustusseltsi poolt antud hinnangus, mis esitati 08.11.2022 vastusega. Seega ei ole tegemist lepingu muudatusega, mis läheks vastuollu RHS §-ga 123. Poliisi perioodi pikendus on rakendusüksusele esitatud. Parimate soovidega Made Rästas --Palun kirjuta oma kirja tekst enne eraldavat halli joont. Kõike, mis lisatakse antud tekstist allapoole, hiljem otsingus arvesse ei võeta.-- Kellelt: Kairi Puur Saadetud: 27.12.2022 12:47 Teema: RH 223367 järelevalvemenetluse algatamine Tere Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) algatab järelevalvemenetluse, kuna riigihanke nr 223367 "Tartumaa esmatasandi tervisekeskuse projekteerimis-ehitustööd" hankelepingu täitmise kontrollis on tuvastatud, et hankelepingut on õigusvastaselt muudetud (CAR-lepingu ja garantiiaegse kindlustuse summa ning garantiiaegse tagatise garantiikirja periood ei vasta hankelepingus toodule). Rikutud on RHS §-i 3 ja § 123 lg-t 1. Esialgsel hinnangul on nimetatud rikkumiste maksimaalne finantskorrektsiooni määr 25%. Järelevalvemenetluse käigus analüüsib rakendusüksus eeltoodud juhtumi võimalikke rikkumisi ja selle tulemusena tekkinud kahju suurust, arvestades Teie poolt esitatud kõiki selgitusi ja dokumente. Seega juhul, kui Teil on nimetatud rikkumiste kohta lisaselgitusi, palun need esitada hiljemalt 03.01.2023. Kui analüüsi käigus selgub, et tegemist on rikkumistega, mille tulemusena on tekkinud finantskahju, koostab rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja edastab selle enne allkirjastamist Teile haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 tulenevalt vastuväidete ja selgituste esitamiseks. Palun mind lisada riigihangete registris hanke juurde vaatlejaks. Lugupidamisega Kairi Puur RTK järelevalve ekspert Riigi Tugiteenuste Keskus kuupäev VAIE R iigi Tugiteenuste Keskuse finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-5/23/642 kohta Taotlused Tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) 27.04.2023 otsus nr 11.2-5/23/642 (edaspidi FKO) . Asjaolud Toetuse saaja v iis vahemikus 14.05.- 15.09.2020 konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse na läbi riigihanke nr 223367 „Tartumaa esmatasandi tervisekeskuse projekteerimis-ehitustööd“. Juba hankemenetluse ajal avalikult kättesaadavas hankelepingu projektis oli koguriski kindlustuse nõue sõnastatud järgneval t (edaspidi ka CAR poliis) : 10.1. Ehitaja kohustub enne ehitustööde alustamist esitama Tellijale vähemalt käesoleva lepinguga võrdses summas ehitise koguriskikindlustuse (CAR) poliisi: 10.1.1. kindlustatud peab olema Lepinguobjektiks oleva ja kindlustuskohas asuva vara igasugune ettenägematu või ootamatu hävimine, kahjustumine või kaotsiminek; 10.1.2. kindlustatud isikuks peab olema Tellija; 10.1.3. muuhulgas peab kindlustus hõlmama: 10.1.3.1. laiendatud garantiid. Ehituse koguriskikindlustus peab laienema Lepinguobjektile tekkinud kahjule või kahjustusele, mille on põhjustanud Töövõtja viies läbi Lepinguga määratletud kohustusi garantiiperioodil. Samuti peab Ehituse koguriskikindlustus laienema Lepinguobjektile tekkinud kahjule või kahjustusele, mis ilmnevad lepingus sätestatud garantiiperioodil ja tingimusel, et kindlustusjuhtumid olid põhjustatud ehitusplatsil ehitusperioodil ehitustööde läbiviimisel aset leidnud vigadest/eksimustest enne kahjustatud ehitustarindi või selle osa vastuvõtmist Tellija poolt (laiendatud garantiiaja kindlustuskaitse); 10.1.3.2. vastutuskindlustust, mille objektiks on lisaks kindlustatu seadusejärgne tsiviilvastutus seoses otsese varalise kahju või isikukahju tekitamisega kolmandatele isikutele, kui kahju on põhjustatud garantiiperioodil ilmnenud ehitusvigadest või teostatud hooldetöödest; 10.1.3.3. ristvastutus. Ehitustegevuse vastutuskindlustus peab sisaldama eriklauslit, millega kindlustatakse alltöövõtjate omavahelised ning alltöövõtjate, peatöövõtja ja Tellija omavahelised nõuded. Hanke menetluses esitati ning kohandati läbirääkimiste käigus 5 pakkumust. Edukaks tunnistati Energia ja Ehitus OÜ pakkumus summas 1 097 139,34 eurot. Teiseks jäänud pakkumus oli edukaks osutunud OÜ Energia ja Ehitus pakkumusest 98 967 , 38 euro võrra kallim. Hankeleping sõlmiti 15.09.2020 ning lepingu täitmise tähtaeg oli 15.12.202 1 . Enne töödega alustamist esitas Energia ja Ehitus OÜ 06.10.2020 ehitustööde koguriskikindlustuse poliis i nr GJEEE 1133096 (edaspidi CAR- poliis ) ehitusperioodiks 14.10.2020-31.12.2021 summas 1 100 000 eurot ning hooldusperioodiks hüvitispiiriga 100 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Hankelepingu esialgseks täitmistähtajaks olid vastavalt töökoosoleku protokollile nr 36 (Lisa 1) valminud pea kõik sisetööd ning algatatud kasutusloa menetlus. Omavalitus teostas 07. 1 2 paikvaatluse ning ei tuvastanud hoones puudusi. Vastavalt protokollile olid teostada veel välitööd ning kolmanda isiku poolt röntgenseadme paigaldamine teise lepingu raames. Omavalitsus lubas väljastada hoonele kasutusloa, jättes parklad vaegtööks ning lepingu oleks saanud lõpetada. Peale punktis 2.5 kirjeldatud kokkulepet otsustas omavalitsus toetuse saajale ja töövõtjale ootamatult ringi ning keeldus täielikku kasutusluba väljastamast. Alustati läbirääkimisi osalise kasutusloa väljastamiseks, et hoonet saaks hakata eesmärgipäraselt kasutama. 18.02.2022 sõlmiti lisa halduslepingule (Lisa 2 ) , millega võtsid toetuse saaja ja töövõtja täiendavad kohustused välitööde valmimise tagamiseks ning hoonele väljastati osaline kasutusluba 23.02.2022 . Töövõtja esitas vallale täiendava garantiikirja summas 32 178 eurot. Samuti deponeeris töövõtja toetuse saaja nimel halduslepingu lisa punktis 2 toodud summad vastavalt punktile 4. Seega väljastas töövõtja peale hoone valmimist ning enne välitööde lõpliku teostamist lisatagatisi rohkem kui 80 000 euro väärtuses. Hankelepingu täitmistähtaega pikendati lisaga nr 9 (Lisa 3 ) kuni 31.01.2022 ning lisaga nr 10 (Lisa 4 ) kuni 01.07.2022 seoses välitööde teostamise aja nihkumisega. Hankelepingu muutmise vajadus oli põhjustatud kolmanda isiku ehk Elva valla seatud piirangutest seoses muudatustega valla planeeritud teelõigu ehituse hankes, mistõttu viibis valla poolt tööde teostamiseks vajaliku raieloa menetlus. Tulenevalt eeltoodud viibimisest nihkus kogu välitööde teostamine ilmastikutingimustest tulenevalt edasi . Hoone ehitustööd olid selleks hetkeks tehtud. Kolmanda isiku poolt põhjustatud ettenägematute muudatuste tõttu pikendas töövõtja 15.12.2021 omal kulul ka CAR poliisi ning hooldusperioodi vastavalt lepingu lõpetamise ajale kuni 31.12.2024. Hankelepingu CAR poliisi puudutavaid punkte lepingu täitmise käigus muudetud ei ole. Hiljem pikendati vastavalt ehitustööde tegelikule valmimisele poliisi veel hooldusperioodiks kuni 16.08.2025 ehk garantiiaja lõpust 2 kuu võrra. R iigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) leidis, et kuna hooldusperioodile kehtestatud CAR poliis ei olnud esitatud kogu lepingusumma ulatuses ning ehitusperioodil 01.01.2022- 15.08.2022 kehtis hooldusperioodile kehtestatud CAR poliis, on hankelepingu tingimusi muudetud ning rikutud RHS §-i 123 ning §-i 3 ning otsustas kohaldada finantskorrektsiooni 25% määras projekti abikõlblikest kuludest summas 300 157,70 eurot , millest toetus moodustab 225 118,27 eurot ja omafinantseering 75 039,43 eurot. Finantskorrektsiooni määra valikut põhjendati rikkumise olulisusega, mistõttu ei ole võimalik hinnata, milliseks oleksid pakkumused võrdsete tingimuste kohaldamisel kujunenud. Samuti ei ole RTK hinnangul määra valikul sellise rikkumise puhul oluline, milline oli hankes olnud konkurents ja esitatud pakkumuste arv. Seisukohad Hankelepingu tingimusi ei ole muudetud ning seega ei saa esineda RHS § 123 lg 1 rikkumist. Toetuse saaja on seisukohal, et hankelepingu tingimusi ei ole muudetud. Hankelepingu CAR poliisi puudutavaid tingimusi ei ole ühegi hankelepingu muutmise kokkuleppega muudetud, samuti ei ole tingimusi kohaldatud hankelepingus toodust erinevalt. RTK on seisukohal, et tulenevalt hankelepingu punktidest 10.1, 10.1.3 ning 10.1.3.1 peab garantiiperioodiks olema esitatud CAR poliis kogu lepingu summas. Toetuse saaja ei nõustu RTK seisukohtadega. Tingimuse sõnastusest tuleneb selgelt, et kindlustuspoliis tuleb esitada enne ehitustööde alustamist vähemalt lepinguga võrdses summas, kus kindlustatud peab olema lepinguobjektiks oleva ja kindlustuskohas asuva vara igasugune ettenägematu või ootamatu hävimine, kahjustumine või kaotsiminek ning kus kindlustatud isikuks peab olema tellija. Lisaks peab kindlustus hõlmama laiendatud garantiid garantiiperioodiks. Juhul, kui laiendatud garantiile kehtiks kogu lepingu summa nõue, ei oleks pidanud lepingu punkte 10.1.3 eraldama eelolevatest punktidest lisandiga „muuhulgas peab kindlustus hõlmama“. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust tahtest. Nii toetuse saaja kui töövõtja on lepingust üheselt aru saanud, et kogu lepingu summa nõue laieneb vaid ehitusperioodi koguriskikindlustusele. Seetõttu ei ole ka nõutud CAR poliisi muutmist. CAR poliisi puudutavaid tingimusi oleks kohaldatud selliselt sõltumata töövõtja isikust. Lisaks, juhul kui poolte ühist tahet ei ole võimalik selgeks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu poolega sarnane mõistlik isik pidi seda samadel asjaoludel mõistma (VÕS § 29 lg 4). Poolega sarnaseks isikuks saab pidada ehitusobjektidele koguriskikindlustust tellivaid isikuid. Koguris k ikindlustuse poliise väljastav kindlustusmaakler on oma e- kirjas (Lisa 5) kinnitanud, et valdkondliku tava kohaselt ei eeldata garantiiperioodiks lepinguga võrdses summas kahjudele kindlustuse tegemist. Ta põhjendab seda sellega, et objekti valmimise järel on tõenäosus kogu objekti hävimiseks praktiliselt olematu, mistõttu piiratakse kindlustussummat potentsiaalselt tekkida võiva kahjuga kindlustusjuhtumi kohta. Lisaks kinnitab ka tema, et alates 10.1.3 on tema tõlgenduse kohaselt tegemist eraldi loeteluga, millele ei kehti eeltoodud kogu lepingu summa nõue. Seega mõistab poolega sarnane mõistlik isik ehk ehitusobjekti koguriskikindlustusega kokkupuutuv isik tingimust samamoodi nagu toetuse saaja ja töövõtja, sest valdkonna praktikaga läheks kogu summa nõudmine garantiiperioodil vastuollu ning ei saa kuidagi minna kokku tellija tahtega. Toetuse saaja möönab, et ametlikus plaanis ehitusperioodil vahemikus 01.01.2022-16.08.2022 ei kehtinud CAR poliis kogu lepingu summas. CAR poliisi ei pikendatud, sest leping pidi lõppema, kuid jäi valla ümbermõtlemise tõttu siiski lõpetamata (vt punkt 2.5 – 2.7). Sisuliselt olid tööd lõppenud ning ehitusperiood läbi, sest teostamata olid vaid parklate ehitustööd ning seega puudus sisuline oht kogu hoone hävimisele. Lisaks andis töövõtja täiendavaid tagatisi veel teostamata tööde osas, mis tagasid samuti objektile kaitse kuni valmimiseni ja garantiiperioodi algamiseni. CAR poliisi kehtiv summa ületas teostada jäänud tööde maksumust ning ehitusperiood oli tegelikkuses sisuliselt lõppenud. Lisaks ei esinenud perioodi, kus kindlustus oleks üldse puudunud. Seega kokkuvõtvalt on toetuse saaja seisukohal, et RTK on valesti tõlgendanud lepingu CAR poliisi puudutavaid punkte ning õigest tõlgendusest lähtuvalt on järgitud kõiki lepingutingimusi ning lepingut ei ole muudetud, mistõttu ei saa esineda ka RHS § 123 kohast lepingu muutmise rikkumist. Isegi kui nõustuda, et lepingut muudeti , ei ole tegemist olulise muudatusega RHS § 123 lg 2 mõttes , mistõttu on potentsiaalse rikkumise olulisust arvestades finantskorrektsiooni määr ebaproportsionaalselt kõrge. Isegi kui nõustuda, et lepingut muudeti, sest teoreetiliselt ehitusperioodi hulka kuulunud 01.01-16.08.2022 vahemikus puudus CAR poliis nõutud summas, ei ole tegemist olulise muudatusega RHS § 123 lg 2 mõttes. Kogu summa ulatuses puudus kindlustus 8 kuud. CAR poliisi maksumus 14 kuu pikkuseks ehitusperioodiks oli lepingu sõlmimise ajal esitatud CAR poliisi kohaselt (Lisa 6) sellises summas lepingule 1 195 eurot ehk 1 kuu maksumus on umbes 85 eurot. Lisaks oli tegemist pikendamise perioodiga, mida hanke ajal pakkujatele teada ei olnud . P ikendamise vajadus, mille CAR poliisi kulud tuli töövõtjal endal katta, oli tingitud kolmandast osapoolest ning töövõtja ei saanud seda mõjutada. Samuti andis töövõtja lisatagatisi tegemata tööosale, mille sai tagasi alles objekti valmimise järel ning lisatagatise kulud jäid töövõtja kanda. Seega jäi ettevõtja tekkinud olukorra valguses kolmandate osapoolte tõttu tunduvalt kehvemasse seisu ning pidi tegema planeerimata kulutusi, mitte ei paranenud tema jaoks tingimused nagu eeldab oluline muudatus RHS § 123 lg 2 p 2 mõttes. Samuti on praktiliselt võimatu, et pakkujate ring oleks eelolnud teadmise põhjal võinud kujuneda paremaks. Nagu öeldud, töövõtja kulud antud asjaolude tulemusel hoopis suurenesid. Isegi kui kulude suurenemist mitte arvesse võtta, on tõenäosus, et keegi jättis osalemata hankes, mille pakkumuste keskmine maksumus oli 1 255 130,7 eurot , sest ei arvestanud sellega, et oleks saanud pakkumuse teha CAR poliisi ehitusperioodi 7,5 kuud lühemana arvestades ehk säästnud maksimaalselt 750 eurot (arvestades, et keskmine kuu hind võiks olla u 100 eurot). Teiseks jäänud pakkumuse maksumus ületas edukaks tunnistatud pakkumuse maksumust 98 967 , 38 euro võrra. Seega ei oleks see teadmine ka hanketulemusi muutnud. Seetõttu leiab toetuse saaja, et tegemist ei ole olulise lepingu muudatusega RHS § 123 lg 2 mõttes, mis oleks olnud keelatud või pannud pakkujad ebavõrdesse olukorda arvestades riigihanke üldpõhimõtteid. Eeltoodust tulenevalt on toetuse saaja arvamusel, et isegi kui jaatada rikkumist, ei saa seda pidada oluliseks rikkumiseks, mis peaks kaasa tooma 25% finantskorrektsiooni. Hankes oli tagatud konkurents (10 taotlus, 5 pakkumust) ning hüpoteetilise rikkumise väärtus on rahaliselt hinnatav, muutes hinda vähem kui 1000 euro võrra. Lepingu väärtus seejuures oli pea 1,1 miljonit eurot. Sellest tulenevalt ei ole 300 157,70 euro suurune finantskorrektsioon rikkumise maksimaalset väärtust arvestades mitte kuidagi proportsionaalne ega põhjendatud. Isegi kui arvestada rikkumise väärtusena potentsiaalselt tehtud soodsamaid pakkumusi, mille esitamine ei ol eks tõenäoline, sest konkurents oli tagatud, ei oleks tööde teostamine nii palju soodsamalt olnud realistlik ning seega on tagasinõue sellises määras õigustamatult suur. Kokkuvõtvalt on toetuse saaja seisukohal, et rikkumist ei esinenud , sest lepingut ei muudetud . Isegi kui nõustuda hankelepingu muutmisega , ei ole tegemist olulise muudatusega, mis tooks kaasa vastuolu RHS §-dega 3 ja 123. Kui siiski leitakse, et rikkumine esines , on tegemist rikkumise olulisust ja väärtust arvestades ebaproportsionaalselt suure finantskorrektsiooni määraga ning finantskorrektsioon tuleks viia vastavusse rikkumise olulisusega. Menetluslikud küsimused Toetuse saajal on õigus esitada vaie Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. Finantskorrektsiooni otsus edastati toetuse saajale läbi e-toetuse keskkonna 27.04.2023 , seega on vaie esitatud tähtaegselt. Kinnitame, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Laasik Lisa halduslepingule nr 13-16/64 Kuupäev sisaldub viimases digitaalallkirjas Elva Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus), mida esindab Elva valla põhimääruse alusel vallavanem Priit Värv ja Tartumaa Tervisekeskus OÜ (edaspidi Huvitatud isik), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Peeter Laasik, edaspidi koos nimetatud Pooled, võttes arvesse, et: Pooled on 18.09.2019 sõlminud halduslepingu nr 13-16/64 detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks (edaspidi Haldusleping); Huvitatud isikul pole olnud võimalik ehitada välja kõiki Halduslepingus sätestatud detailplaneeringukohaseid rajatisi temast sõltumatutel asjaoludel; Supelranna tn 19//21//23 kinnistule rajatud laiendatud haiglahoone vastab ehitusloale, see on kasutamiseks ohutu ning seda on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt, mistõttu on võimalik väljastada osakasutusluba kuni detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseni; Huvitatud isik peab võimalikuks anda Vallavalitsusele täiendavaid tagatisi detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks on pooled leppinud kokku järgnevas: Huvitatud isik kohustub Halduslepingu p-des 4.1.1.1 ning 4.1.1.2 nimetatud detailplaneeringukohased rajatised ehitama välja hiljemalt 01.06.2022, teavitama Vallavalitsust rajatiste valmimisest ja esitama nõuetekohase kasutusloa taotluse hiljemalt 01.07.2022. Huvitatud isik an nab Vallavalitsusele detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks tagatise kokku summas 50 000 euro . Tagatis antakse Vallavalitsusele järgnevalt: 25 000 eurot deponeeritakse Vallavalitsuse arveldusarvele käesoleva kokkuleppe sõlmimise järgselt ning enne Vallavalitsuse poolt osakasutusloa väljastamist ; 25 000 eurot deponeeritakse Vallavalitsuse arveldusarvele pärast Vallavalitsuse poolt osakasutusloa väljastamist ning pärast Huvitatud isiku taotluse alusel Tartumaa Tervisekeskuse rajamise projekti rahastaja Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt rahalise väljamakse tegemist . Lisaks p 2.1. nimetatud tagatisele ning kuni p-s 2.2. nimetatud tagatise andmiseni loovutab Huvitatud isik Vallavalitsusele kõik Huvitatud isiku õigused nõuda Swedbank AS-ilt käesoleva kokkuleppe lisas 1 viidatud garantiikirja alusel väljamaksete tegemist. Huvitatud isik kohustub hoiduma mistahes tegevusest, mis piirab või muudab võimatuks garantiikirja alusel nõuete esitamist garantii andja vastu ning Vallavalitsus kohustub hoiduma garantiinõude alusetust maksmapanekust. G arantiikirjast tulenevate nõuete maksmapanekuks peavad pooled tegema selleks vajalikku koostööd. Pooled lepivad kokku, et p- 2 viidatud rahalise t agatise võib Huvitatud isiku asemel anda ka kolmas isik, sealhulgas võib rahasumma deponeerimise asemel esitada krediidiasutuse poolt väljastatud first demand garantiikirja . Vallavalitsus kinnitab, et teeb kõik endast oleneva, et väljastada 5 tööpäeva jooksul alates p-s 2 .1 . nimetatud tagatise andmisest Supelranna tn 19//21//23 kinnistule rajatud laiendatud haiglahoone k õrvaltingimustega osakasutusluba tähtajaga 01.07.2022. Pooled lepivad kokku, et kui detailplaneeringukohaste rajatiste kohta ei ole esitatud nõuetekohast kasutusl oa taotlust hiljemalt 01.07.2022 on Vallavalitsusel õigus Huvitatud isikult nõuda leppetrahvi 100 eurot päevas iga viivitatud päeva eest. Vallavalitsuse leppetrahvinõuded rahuldatakse Vallavalitsuse kasuks antud rahalise tagatise arvelt. Vallavalitsusel puudub õigus nõuda leppetrahvi, kui nõuetekohast kasutusloa taotlust ei saa esitada Vallavalitsusest tulenevatel põhjustel ( eelkõige, kuid mitte ainult, Halduslepingu p-s 4.2.2. sätestatud kohustuste täitmata jätmisel ). P ooled kinnitavad, et detailplaneeringus Supelranna tänava krundil (17002:008:0099) ette nähtud tänava rekonstrueerimine, kõnnitee ja tänavavalgustuse rajamine on lahutamatult seotud detailplaneeringus ette nähtud parklate ehitamisega, mistõttu esitab Vallavalitsus Huvitatud isikule esimesel võimalusel Halduslepingu p-s 4.2.2. sätestatud kohustuste täitmise ajakava, mis sisaldab tööde alustamise ning lõpetamise aega ning mis võimaldab Huvitatud isikul detailplaneeringukohased rajatised välja ehitada p-s 4 sätestatud tähtajaks . Juhul, kui detailplaneeringus ette nähtud parklate väljaehitamine viibib Vallavalitsusest tulenevatel põhjustel (eelkõige Halduslepingu p-s 4.2.2. sätestatud rajatiste väljaehitamise viivitamisega) ning parklate väljaehitamata jätmise tõttu pole Huvitatud isikul võimalik esitada nõuetekohane kasutusloa taotlus p-s 4 sätestatud tähtajaks, on Vallavalitsus kohustatud tagastama tagatised täies ulatuses Huvitatud isiku nõudel 5 tööpäeva jooksul välja arvatud punktis 12 teises lause nimetaud vaidlustega seotud kulu 5000 eurot . Huvitatud isik kohustub Vallavalitsust viivitamata ja kirjalikult taasesitatavas vormis informeerima detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamisel tekkinud viivitustest ja takistuste esinemisest. Detailplaneeringus ette nähtud haljastus (sh tugimüür) rajatakse vastavalt käesolevale kokkuleppele lisatud haljastusprojektile (Lisa 2 ) ning millise osas on täidetud Halduslepingus ja detailplaneeringu kehtestamise otsuses nõut ud lahenduse tutvustamise ja koostöö kohustused . Haljastuse (sh tugimüüri) rajamisel vaatab huvitatud isik peale lahenduse tutvustamist üle esitatud ettepanekud ning annab ettepaneku osas tagasisidet ettepanku esitaja(te)le ning vallavalitsusele . Juhul kui tähtajalise osakasutusloa väljastamine põhjustab Vallavalitsusele õigusvaidlusi, mi lle tulemusena tuleb Vallavalitsusel kanda vastaspoole kulusid ( nt väljamõistetud menetluskulud), siis rahuldatakse need nõuded Vallavalitsuse kasuks antud rahalise tagatise arvelt . Juhul kui Huvitatud isik täidab oma kohustused tähtaegselt, tagastatakse tagatis 5 tööpäeva jooksul alates kasutusloa väljastamisest. Juhul kui kasutusloa väljastamise hetkeks p-s 1 1 nimetatud õigusvaidlused veel kestavad, jäetakse 5000 eurot vaidlusega seonduvate võimalike kulutuste katteks välja maksmata . Raha tagastatakse osaliselt või täies mahus, kui on selgunud täpne õigusvaidlustele kulunud summa. Huvitatud isiku ning OÜ Energia ja Ehitus vahel sõlmitud ehituslepingu ülesütlemise korral on Huvitatud isik kohustatud tagama, et tööde üleandmise-vastuvõtu aktiga fikseeritakse lepingu lõppemise hetkeks teostatud ehitustööde ja tegemist vajavate ehitustööde maht . Tööde üleandmise-vastuvõtu akt ja lepingu ülesütlemisavaldus või muu lepingu lõpetamist tõendav dokument edastatakse Vallavalitsusele . Juhul kui Huvitatud isik ei korralda detailplaneeringu kohaste rajatiste rajamist uue töövõtja vahendusel, siis on Vallavalitsusel õigus lei da rajatiste väljaehitamiseks ise uu s ehitaja ja kasuta da ehit ustöö lõpuleviimiseks ja selle raames vajalike ekspertiiside ja muude põhjendatud kulude kandmiseks käesoleva kokkuleppe alusel tasutud tagatis t . Huvitatud isik on teadlik, et osakasutusluba kaotab kehtivuse 01.07.2022, kui selleks kuupäevaks ei ole taotletud kasutusluba tervele juurdeehitusele ja detailplaneeringukohastele rajatistele. Muus osas lähtuvad pooled Halduslepingust. Elva Vallavalitsus Tartumaa Tervisekeskus OÜ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Värv Peeter Laasik vallavanem juhatuse liige Lisad: Swedbank garantiikiri nr 22-006528-GF Supelranna tn 19, 21 ja 23 haljastusprojekt TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731 Töö nr HP-21 TARTU MAAKOND, ELVA VALD, ELVA LINN KÜ TUNNUS 17002:008:0073 SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT TELLIJA: ENERGIA JA EHITUS OÜ /allkirjastatud digitaalselt/ MAASTIKUARHITEKTID: JANE ASPER /allkirjastatud digitaalselt/ MERIT NARUKSBERG /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu 27.09.2021  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT SISUKORD SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 4 1.1. PROJEKTEERIMISE ALUSED ................................................................ 4 1.2. PROJEKTEERIMISE SITUATSIOONI KIRJELDUS ................................. 4 1.3. MUINSUSKAITSE ................................................................................... 5 2. PROJEKTLAHENDUS ............................................................................. 6 2.1. ÜLDKUJUNDUS ......................................................................................... 6 2.2. TEED JA PARKLAD ................................................................................... 6 2.2.1. Juurdepääsuteed ..................................................................................... 6 2.2.2. Parklad .................................................................................................... 7 2.2.2. Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste liikumisvõimalused ...... 8 2.3. VERTIKAALPLANEERIMINE...................................................................... 8 2.3.1. Kalded ..................................................................................................... 8 2.3.2. Äärekivid .................................................................................................. 8 2.4. SADEMEVEE LAHENDUS ......................................................................... 9 2.5. KATENDID ............................................................................................... 10 Teede, katendite materjalide nõuded on täpsemalt lahendatud ExTech Design OÜ poolt koostatud projektis nr 2088. .............................................................. 10 2.6. VÄIKEVORMID ......................................................................................... 10 2.6.1. Piideaiad/ variseinad .............................................................................. 11 2.6.2. Jalgrattahoidja ....................................................................................... 11 2.7. VÄLISVALGUSTUS .................................................................................. 11 3. HALJASTUS .......................................................................................... 12 3.1. OLEMASOLEVA HALJASTUSE SÄILITAMINE JA KATSE EHITUSTEGEVUSE AJAL .............................................................................. 12 3.2. HALJASTUSE ÜLDLAHENDUS ............................................................... 14 3.3. UUSHALJASTUSE LIIGILINE KOOSSEIS ............................................... 15 3.4. Kasutatud taimmaterjalid loetelu ja mahud ............................................... 16 3.5. NÕUDED KASUTATAVATELE ISTIKUTELE............................................ 17 3.5.2. Kvaliteedinõuded puuistikutele............................................................... 17 3.5.3. Lehtpõõsaste kvaliteedinõuded.............................................................. 17 3.5.4. Muru kvaliteedinõuded ........................................................................... 18 3.5.5. Kvaliteedinõuded kasvualusele .............................................................. 18 3.5.6. Kvaliteedinõuded multšile ...................................................................... 18 3.4. ISTUTAMINE ............................................................................................ 19 3.4.1. Istutustööde üldised põhimõtted ............................................................ 19 3.4.2. Istutustöö tegemine ............................................................................... 20 Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 2/24 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhilprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT 3.5. MURU RAJAMINE .................................................................................... 22 3.6. HOOLDUS ................................................................................................ 22 3.6.1. Puude hoolduse üldnõuded ................................................................... 22 3.6.2. Põõsaste hoolduse üldnõuded ............................................................... 22 3.6.3. Muru hoolduse üldnõuded ..................................................................... 23 3.6.4. Kastmisperiood ...................................................................................... 23 JOONISED 1. Olemasolev olukord AS-4-01 2. Haljastusplaan ja vertikaalplaneerimine AS-4-02 3. Välistrepp AR-8-04 4. Piirdeaed 1. Lõige G-G AR-8-07-1 5. Piirdeaed 1. Lõige G-G AR-8-07-2 6. Piirdeaed 2. Lõige I-I AR-8-07-3 7. Katendite Lõiked TL-6-01 Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 3/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT 1. SISSEJUHATUS 1.1. PROJEKTEERIMISE ALUSED Käesolev haljastusprojekt on koostatud Energia ja Ehitus OÜ tellimusel Tartu maakonnas Elva vallas Elva linnas Supelranna tn 19//21//23 kinnistu kohta. Alusmaterjalina on kasutatud WeW OÜ poolt 04.11.2020.a koostatud geodeetilist alusplaani täpsusastmega 1:500 (töö nr GEO-149-20) ning Arhitektuuribüroo Foon OÜ poolt koostatud Tartumaa Tervisekeskuse laiendamise ehitusprojekti (töö nr 10202). Lisaks on arvestatud ExTech Design OÜ poolt (töö nr 2088) koostatud teede ehitusliku osa projektiga. Projekteerimise alusdokumendiks on Elva linnas Supelranna tn 17 ja Supelranna tn 19//21//23 kruntide ning Supelranna tänava maa-ala detailplaneering, mis on kehtestatud Elva Vallavalitsuse 22. oktoobri 2019 korraldusega nr 2-3/748. 1.2. PROJEKTEERIMISE SITUATSIOONI KIRJELDUS Projekteeritav ala asub Elva vallas Elva linnas. Projektala hõlmab Supelranna tn 19//21//23 ja Supelranna tn 17 maaüksuseid ning Supelranna tänava ja Supelranna tänav T1 maaüksuste loodeosasid. Ala piirneb põhjast Supelranna tn 23a, Ujula tn 2a ja Ujula tn 2 maaüksustega, idast Ujula tn 4, Ujula tn 6, Ujula tn 8, Ujula tn 10, Supelranna tänav T1 ja Supelranna tn 15 maaüksustega, lõunast Kalda tn 2 maaüksusega ning läänest Tartu maantee T4, Supelranna tn 24 ja Supelranna tn 25 maaüksustega. Projekteeritava ala suurus on ca 1,46 ha. Juurdepääs projektalale toimub Supelranna tänavalt, mis läänesuunas viib Tartu maanteele (22152 Vapramäe-Elva-Kalme kõrvalmaantee) ning idasuunas Pikale tänavale (22158 Elva-Kintsli kõrvalmaantee). Supelranna tänav on 3,9 kuni 5,4 m Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 4/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT laiune asfaltkattega ühesuunalise liiklusega kõrvaltänav. Mõlemal pool teed on haljasribad, kõnniteed puuduvad. Olemasolevad hooned asuvad kahel kinnistul. Supelranna tn 19//21//23 kinnistul asub Elva haigla (ehr kood: 120294469), Eakate Päevakeskus (ehr kood: 120599345), haigla katlamaja (ehr kood: 120646663), majandushoone (ehr kood: 120599332) ja alajaam (ehr kood: 220642507). Elva haigla kaguküljele on Tartumaa Tervisekeskuse laiendamise ehitusprojektiga kavandatud juurdeehitus. Supelranna tn 17 kinnistul asub olemasolev üksikelamu (ehr kood: 104045171) ja abihoone. Peahoone on kantud 20. sajandi kaitsmata ehituspärandi nimekirja. Tartumaa Tervisekeskuse eelprojekti alusel (Alces OÜ, Töö nr 2019-46) on juurdeehitus projekteeritud Elva haigla hoone põhikorpuse osas ja projekteeritud hoone kagupoolsel küljele (vt joonis AS-4-01). Juurdeehitus on kolmekorruseline ja on välismõõtudega 14,94x18,19 m . Supelranna tn 19//21//23 kinnistu kesk- ja põhjaosas hoonete ümber asuvad lagunenud kattega asfaltplatsid. Hoonete ja platside vahetus ümbruses on avatud murualad. Haljastus on suhteliselt ühetooniline. Kinnistu põhjaservas kasvavad valdavalt lehtpuud, ning idaservas kasvab okas- ja lehtpuu puistu. Tervisekeskuse hoone ja Supelranna tänava vahelisel alal domineerivad harilikud männid, mille seas on üksikud harilikud kuused. Kinnistu lääneosas kasvavad vaheldumisi harilikud männid ja harilikud kuused. Supelranna tn 17 kinnistul kasvavad viljapuud ning põõsad. Kinnistu lõunaservas kasvab hekk. Reljeef langeb projektalal kirdest edela suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 60.33 (põhjaosas) kuni 54.72 meetrit (lõunaservas). Supelranna 19//21//23 kinnistu tervisekeskuse hoone ja Supelranna tänava kõrguste erinevus on ca 3 meetrit (nõlva lang ca 9%). 1.3. MUINSUSKAITSE Supelranna tn 25 ja 27 kinnistutel asuvad muinsuskaitselased objektid:  Elamu Elvas Supelranna 25, 1920‐1930.a (reg. nr 7145);  Elamu Elvas Supelranna 27, 1920‐1930.a (reg. nr 7146). Kirjeldatud muinsuskaitse objektide kaitsevöönd ei ulatu projektiga käsitlevasse alasse. Kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla‐ ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 5/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest ametit. 2. PROJEKTLAHENDUS 2.1. ÜLDKUJUNDUS Käesoleva haljastusprojektiga antakse Supelranna tn 19//21//23 kinnistu haljastuse põhimõtteline lahendus. Eesmärgiks on olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilitamine maksimaalses võimalikus mahus. Likvideerida kavandatakse vaid juurdeehituse, projekteeritava tee ja parkimisala ning perspektiivse jalgtee alla jäävad puud (vt. joonis AS-4-01), mis olid ette nähtud likvideerida juba varemkoostatud detailplaneeringu lahenduses. Likvideeritav kõrghaljastus on ette nähtud asendada sobivamas asukohas. Asendusistutused väljaspool kinnistut teostatakse valla poolt määratud asukohta. Supelranna tn 19//21//23 kinnistul on ette nähtud Supelranna tn 17 elamukrundi poolses krundiosas rajada puhverhaljastus. Supelranna tänav T1 planeeritud parkimiskohtade ning Supelranna tn 15 kinnistu vahele jäävale haljasalale on ette nähtud puudeistutused. Puude alla võimalusel põõsaistutused. 2.2. TEED JA PARKLAD 2.2.1. Juurdepääsuteed Peamine juurdepääs projektalale toimub Supelranna tänavalt. Supelranna tänav on asfaltkattega ühesuunaline tänav. Peamine juurdepääs laiendatavale tervisekeskusele ja olemasolevale elamule toimub Supelranna tänavalt. Juurdepääs alale on tagatud ka Ujula tänavalt Supelranna tänav T1 kaudu. Olemasolevad juurdepääsud säilivad. Väljapääs territooriumilt toimub ühesuunalisena Supelranna tänava kaudu. Juurdepääs Supelranna tn 19//21//23 kinnistule on tagatud sõidukitega kahest kohast Supelranna tänavalt. Supelranna tn 17 kinnistule on projekteeritud 3,5 m laiune mahasõit. Supelranna tn 23a kinnistule on ette nähtud säilitada olemasolev mahasõit. ExTech Design OÜ poolt (töö nr 2088) koostatud teede ehitusliku osa projektiga korrastatakse Supelranna tänavaäärset parkimist ning nähakse ette perspektiivne jalgtee sõidutee tervisekeskuse poolsele küljele. Supelranna tänavalt on projekteeritud Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 6/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT jalgtee olemasoleva peasissekäiguni. Pikikalde vähendamiseks on antud jalgtee projekteeritud looklevana. Teede ehitusliku osa on lahendatud eraldi projektiga lahendamine ExTech Design OÜ poolt (töö nr 2088). Supelraanna tänavalt kuni hoone laienduse juurde on kavandatud betoonist välistrepp (vt joonis AR-8-04, projekteerinud Arhitektuuribüroo Foon OÜ), trepi laius on 2,6 m. Trepi pinnaviimistlus on projekteeritud harjapinnana (HAR, (By 40)). Hoone juurdeehituse välistrepp vormistatakse piirdega. Maapind trepi ääres tõstetakse nõutud “kukkumiskõrgusele”. 2.2.2. Parklad Kõikide tänava maa-alale kavandatud parkimiskohtade projekteerimisel on arvestatud võimalusega säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. Supelranna tn 19//21//23 krundisisese parkimiskorralduse lahenduses on järgitud olemasolevat parkimiskorraldust projekteerides parkimiskohad piki krundi piire. Projekteeritud parkimiskohtadega korrastatakse krundisisene ala ning tagatakse normatiivsed parkimiskohad tervisekeskust külastavatele inimestele. ExTech Design OÜ poolt (töö nr 2088) koostatud teede ehitusliku osa projektiga on parkimine Supelranna tänaval ette nähtud osaliselt 30-kraadise nurga all ning osaliselt piki sõidutee äärt, lähtuvalt olemasolevatest looduslikest tingimustest. Kokku on piki tänavat kavandatud 27 parkimiskohta. Lisaks on parkimiskohad ette nähtud Supelranna T1 tänava maa-alal – 5 kohta piki Supelranna tn 15 krundi poolset külge ning 4 kohta vahetult tervisekeskuse juurde jääval parkimisalal. Katlamaja ja haigla vahelisele platsile on projekteeritud ristiparkimiskohtade parkla, kus haigla poolsed kohad on 0,5 m võrra lühendatud (kokku 15 +6 parkimiskohta). Juurdeehituse vahetus läheduses ehitatase välja: 1 inva ja 5 kohta olemasoleva haigla parkla laiendusena ja Ujula tn 6 krundi läheduses 6 kohta. Juurdeehituse ja olemasoleva hooneosa vahetusse lähedusse on projekteeritud 3 inva parkimiskohta. Kogu projektalal on tagatud kokku 72 parkimiskohta (vt joonis AS-4-01). Kinnistul on ette nähtud koguulatuses olemasolevat asfaltkatenditega platside uuendamine. Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 7/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT 2.2.2. Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste liikumisvõimalused Liikumis-, nägemis-, ja kuulmispuuetega inimeste liikumine on ette nähtud kõikidel platsidel ja teedel. Normikohane laius 1,2 meetrit on tagatud ja kalle ei ületa lubatut 6%. 2.3. VERTIKAALPLANEERIMINE 2.3.1. Kalded Vertikaalplaneerimine on joonisel esitatud vastavalt ExTech Design OÜ poolt (töö nr 2088) koostatud maa-ala vertikaalplaneerimise lahendusele. Ülejäänud alal säilib olemasolev vertikaalplaneering, kuna vältida tuleb maapinna tõstmist või langetamist puude juurestiku kaitsealal, et võimalikult vähe kahjustada olemasolevat haljastust (sh alustaimestkku). Vertikaalplaneeringu koostamisel on arvestatud olemasoleva maapinna kõrgusi ning vee ärajuhtimise võimalusi. Sademevesi on juhitud projekteeritud restkaevudesse ja haljasalale. Teed ja parkimisalad on projekteeritud olemasolevast maapinnast madalamale, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele. Jalgtee põikkalle on ette nähtud 2,0% ning pikikalle 5,5%. Tugipeenarde kalle on ette nähtud 4,0%. Katlamaja ja tervisekeskuse vahelise jalgtee ühenduse kalle on 2 m ulatuses 10%. Juurdeehituse perimeetrile rajatakse betoonist kallaksillutis kaldega hoonest eemale. Kallaksillutise äär tasandatakse mullaga ja külvatakse muru. 2.3.2. Äärekivid Äärekivide lahendus ja nõuded on esitatud vastavalt ExTech Design OÜ poolt (töö nr 2088) koostatud teede ehitusliku osa projektile. Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150x290mm) peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3, vastavalt EVS‐EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele). Betoonist sillutuskivid peavad vastama standardile EVS‐EN 1338. Arvestades, et kivid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m². Betoonist äärekivid (150x290mm) on projekteeritud järgnevalt:  8cm – Supelranna 17 kinnistu ümber;  8cm – Ujula tn 6 ja 8 kinnistu juures sõidutee ja haljasala vahele; Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 8/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT  0cm – projekteeritava hoone sissekäigu ees ja betoonkivi ja asfaltkatte ühenduskohas. Betoonist äärekivid (80x200mm) on projekteeritud järgnevalt:  0cm – haigla ja kõnnitee ühendusel betoonkivi ja haljasala vahel; Äärekividega lõikude algustes ja lõppudes viia äärekivid kahe kivi ulatuses projekteeritud kõrguselt 0 cm kõrgusele. Üleminekud madaldatud äärekivile teostada kahe kivi ulatuses. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele muldniiskele betoonile margiga C16/20. Betoonkihi alla ehitada killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. 2.4. SADEMEVEE LAHENDUS Projektala sademevee välisosa on projekteerinud KordamedProjekt OÜ. Sademeveed nähakse ette ärajuhtida hoone katuselt ning projekteeritud parkla restkaevudest. Hoonesse nähakse ette sisemine äravool. Sademeveed nähakse ette juhtida kinnistule projekteeritud imbväljakusse. Imbväljak paigaldatakse juurdeehitusest idapoolsele haljasalale. ehitusgeoloogiliste uuringute aruandele (Supelranna 19//21//23 Geodeetiline uuring, 04.11.2020, Töö nr GEO-149-20) on geoloogilised tingimused väga soodsad imbväljaku paigaldamiseks. Pinnaseveetase on väga madal ja tegemist on puhta liivapinnasega. Imbväljaku maht on valitud lähtudes 40- minutilisest paduvihmast (10,0 m³). Sademevee kanalisatsiooni välisvõrk paigaldatakse PP SN8 De200-De160 plastik-muhvtorudest. Paigaldatavad kaevud – De560/500, teleskoopsed sademevee plastkaevud, setteosaga 0.2m (40t). Restkaev – De560/500, teleskoopne (40t), setteosaga 0.8 m, väljavoolutoruga De200mm. Imbväljakule nähakse ette haljasalale paigaldatavad tuulutustoru ning kontrollkaevud (kontrolltorud De160, 40t). Imbväljaku alla paigaldada tihendatud liivast paigalduskiht paksusega min. 15 cm. Imbväljak paigaldamisel arvestada tootja paigaldujuhendiga. Projektis on imbväljakule tagatud haljasaladele minimaalne nõutav paigaldamissügavus - 0.4 m imbväljaku peale maapinnast. Sademvee täpsem lahendus on käsitletud eraldi KordamedProjekt OÜ VK välisosa projektis. Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 9/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT 2.5. KATENDID Teede katendite konstruktsiivsed lõiked on lahendatud ExTech Design OÜ poolt (töö nr 2088), joonis nr TL-6-01. Tüüp I – Parkla ja sõiduteed (lõige 1-1):  AC 16 surf 70/100 h=6cm  Paekivikillustikalus fr 4/63 h=25cm  Liivalus h=20cm  Täitepinnas (vajadusel)  Olemasolev aluspinnas Tüüp II – Kõnnitee (lõige 2-2):  AC 8 surf 70/100 h=5cm  Paekivikillustikalus fr 4/63 h=20cm  Liivalus h=20cm  Täitepinnas (vajadusel)  Olemasolev aluspinnas Tüüp III – Betoonkivikate:  Betoonkivi h=8cm  Paekivisõelmed fr 2/8 h=3cm  Paekivikillustikalus 4/63 h=25cm  Liivalus h=20cm  Täitepinnas (vajadusel)  Tihendatud aluspinnas Tugipeenra kate:  Optimaalse terakoostisega segu h=6cm Teede, katendite materjalide nõuded on täpsemalt lahendatud ExTech Design OÜ poolt koostatud projektis nr 2088. 2.6. VÄIKEVORMID Väikevormide lahendus on projekteeritud vastavalt alal kehtivale detailplaneeringule. Kuna tegu on avaliku objektiga, ei ole piirdeaia rajamine Supelranna tänava poolsel piiril soovitav. Elamute ja tervisekeskuse vahelistel piiridel olemasolevad piirdeaiad säilivad. Selliselt takistatakse tervisekeskuse külastajate juhuslikku liikumist ja muu häiriva mõju levimist piirnevatele kinnisasjadele. Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 10/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT 2.6.1. Piideaiad/ variseinad Parkimiskohtade äärde Supelranna tn 15 hoone poolsel teel ning Supelranna tn 17 hoone poolsel teel on projekteeritud 1,2 meetri kõrgused tiheda laudisega puidust piirdeaiad/variseinad (vt joonised AR-4-02, piirdeaiad on projekteerinud Arhitektuuribüroo Foon OÜ joonised AR-8-07-1, AR-8-07-2, AR-8-07-3), leevendamaks võimalikku tekkivat valgusreostust autode esituledest. Kuna piirdeaiad on projekteeritud tiheda laudisena kuni maapinnani, siis vähendab piirdeaed ka võimalikku mürafooni. Samuti takistab variseinte kasutamine parkimiskohtade ääres sademevee valgumist Supelranna tn 15 ja 17 kinnistutele. 2.6.2. Jalgrattahoidja Elva Haigla ees säilib olemasolev jalgratta parkla (7- jalgratta parkimiskohta). Juurdeehituse idapoolsele küljele on projekteeritud 5 kohaline jalgrattahoidla. Jalgratta hoidja alune ala on projekteeritud asfaltkattega. Jalgrattahoidjaks on kasutatud lihtsa vormiga jalgrattastatiivi DELTA (toon must RR33, materjal tsingitud ja pulbervärvitud teras). Mõõdud 1952x650x439mm. Vt pilt 1 lk 11. Pilt 1. Jalgarattastatiiv DELTA (Tommi Play OÜ). 2.7. VÄLISVALGUSTUS Parklad ja kõnniteed valgustatakse mastidel valgustistega, aedade külge kinnitatavate valgustitega, hoonete külge paigaldavate valgustitega ja pollar valgustitega. Asendiplaanil on näidatud välisvalgustite põhimõttelised asukohad ja tüübid (sh valgustite kõrgused). Välisvalgustus (sh välisalgustite valgustugevus, töökord jms) on lahendatud täpsemalt System Check OÜ poolt tugev- ja nõrkvoolu põhiprojektiga. Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 11/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT 3. HALJASTUS 3.1. OLEMASOLEVA HALJASTUSE SÄILITAMINE JA KATSE EHITUSTEGEVUSE AJAL Olemasoleva säilitatava haljastuse kaitseks tuleb rakendada meetmeid puu juurestiku kaitsealal, mis on puud ümbritsev ala, kus on puu elutegevuse tagamiseks piisav juurekava. Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga. Samuti piiratakse olemasolev säilitatav haljasala piirdeaiaga. Lisaks on vajalik säilitatavate madalale ulatuvate võrade kaitsmine piirdeaedadega, et ehitusmasinad võrasid ei vigastaks. Piirdeaed peab olema selline, mida ei saa kohapealt ära liigutada ja selle paigaldus- kaugus puude võra välimisest piirist on 1,5 m. Ehitustegevuse läbiviimisel tuleb paigaldada säilitatavatele puudele tüvekaitsed (vt Skeem 2). Puude tüvi kaitstakse tüve ümber püsti kinnitatud laudade või prussidega. Lauad või prussid peavad ulatuma puude tüvel alumiste oksteni kuid mitte kõrgemale kui 4,0 m. Puu tüve ja laudade/prusside vahele paigaldatakse pehmenduskiht. Lauad/prussid paigaldatakse nii, et nad ei toetuks puude juurtele. Jälgida tuleb, et ehitustegevuse käigus ei vigastataks puude oksi ja juuri. Pärast ehitustööde lõppu eemaldatakse kõik ajutised piirded ja kaitsed ning veendutakse, et puud ja põõsad ei ole ehitustööde käigus vigastada saanud. Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kuival perioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks. Katta võib näiteks märja turbapinnase ja multšikangaga. Paljastunud juurtega puid, mis on kaetud ajutiselt turbapinnase ja multšikangaga, kastetakse ja niisutatakse sel määral, et turvas on käega katsudes, juurte sügavusest, niiske. Kui juured jäävad avatuks ka põuaperioodil tuleb kastmisintensiivsust tõsta. Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada säilitatavate puude juurestiku kaitsealale väljapool teid. Pinnase ladustamine on lubatud olemasolevatel kõnniteede aladel. Kui ruumipuudus sunnib materjalide ladustamist puu juurestiku kaitsetsooni, tuleb puualune pind katta geotekstiiliga ja seejärel 20 cm paksuse liiva- või kergkruusa kihiga, mille peale asetatakse puidust restid materjalide ladustamiseks. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal tuleb maapind katta viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Ehituse lõppedes tuleb kaitsekiht koristada. Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 12/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT Kui puude kaitsetsoonis on masinate liikumine vältimatu, tuleb ala katta killustikust multšiga. Multš tuleb paigaldada geotekstiilile 20-30 cm paksuse kihina. Juurte kaitseks suurte masinate tallamise vastu asetatakse maapinnale, ümber tüve, masinate liikumisteele puit- või metallkilbid. Ajutised sillad (nt tugedele paigaldatud terasplaat) jaotavad masinate kaalu suuremale pinnale ning suruvad mulda kokku kontsentreeritult vaid tugede all. Kui muld on ehitustsoonis liigselt tihenenud, tuleb seda õhustada nt Air Spade meetodil. Vältida tuleb maapinna tõstmist või langetamist puude juurestiku kaitsealal, välja arvatud aladele, kuhu on projekteeritud uued istutusalad. Maapinna tõstmisel taluvad puud 10-15 cm paksuse kihi lisamist maapinnale, kuid sellisel juhul tuleb kasutada poorset täidet (1:1:1 vahekorras liiv; muld ja puukoorepuru). Vertikaalplaneerimise käigus tuleb olemasolevat maapinda vastavalt vajadusele tõsta või langetada. Kui muuta oluliselt mullapinna taset kasvava puu lähiümbruses (juurekael ja aktiivne juurestiku osa), võib puu hukkuda. Selle vältimiseks on ette nähtud säilitada puude juurekaelal säilitada pinnase endine kõrgus. Peale ehitustegevust tuleb puude tervislikku seisundit jälgida ning vajadusel läbi viia hoolduslõikus. Võrasse ilmunud kuivad oksad võivad olla signaaliks juuremädanikest või mulla vee- ja õhurežiimi halvenemisest. Skeem 1. Juurestiku kaitsmine kaevtöödel (Mölder, 2016) Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 13/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT Skeem 2. Puutüve ja juurestiku kaitsmine ehitustegevuse ajal (Mölder, 2016). 3.2. HALJASTUSE ÜLDLAHENDUS Haljastuslahenduse põhieesmärgiks on olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilitamine maksimaalses võimalikus mahus. Likvideerida kavandatakse vaid juurdeehituse, projekteeritava tee ja parkimisala ning perspektiivse jalgtee alla jäävad puud (vt. Asendiplaan AS-4-01). Haljastuslahenduses nähakse ette 18 haljastusliku objekti likvideerimine – 14 okaspuud (harilik kuusk ja harilik mänd) ning 4 lehtpuud (harilik toomingas, harilik haab), vastavalt varemkoostatud detailplaneeringu lahendusele. Likvideeritav kõrghaljastus on ette nähtud asendada sobivamas asukohas. Asendusistutused väljaspool kinnistut teostatakse valla poolt määratud asukohta. Vastavalt kehtivale üldplaneeringule tuleb minimaalselt säilitada 30% olemasolevast haljastusest. Olemasoleva haljastuse osakaal kogu projektalal on 44,5%. Projektlahenduse realiseerumisega väheneb haljastuse osakaal 37%ni, mis on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu nõuetega. Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 14/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT Juurdeistutatav haljastus on lahendatud vastavalt kehtivale detailplaneeringule. Supelranna tn 19//21//23 kinnistul on ette nähtud Supelranna tn 17 elamukrundi poolses krundiosas rajada ca 2 m kasvukõrgusega puhverhaljastus. Supelranna tänav T1 planeeritud parkimiskohtade ning Supelranna tn 15 kinnistu vahele jäävale haljasalale on ette nähtud istutada 3 puud. Puude alla võimalusel põõsaistutused. Ala kirdeossa parkimisala juurde on ette nähtud istutada hekk kasvukõrgusega 1-1,5 m. Asendiplaanil on näidatud detailplaneeringukohane haljastus (kõrghaljastus kokku 5 tk ja madalhaljastused). Liikide valikul on lähtutud metsapargile omastest liikidest ja välditud võõrliike. Ehitustööde tegemise käigus tuleb vältida allesjäävate puude kahjustamist, selle vältimiseks tuleb vajadusel puudele paigaldada tüve- ja juurekaitsed. 3.3. UUSHALJASTUSE LIIGILINE KOOSSEIS Tabel 1. Uushaljastuse liigiline koosseis Harilik mänd (Pinus sylvestris) Igihaljas, kasvukuju oleneb suuresti pinnasest. Okkad on sinakashallid. Käbid on väikesed ja avanevad hästi. Väga leplik mullastiku suhtes. Kasvukõrgus 15-25 m. Harilik kontpuu 'Gouchaultii' või (Cornus alba Noorelt püstine, hiljem laiuv 'Gouchaultii' või põõsas. Okste koor on punane. Noored lehed servast roosakasvalged, muidu lehe keskosa roheline, ääred kollased. Kasvukoha suhtes vähenõudlik. Kiirekasvuline ja külmakindel sort. Väga vastupidav. Kasvukõrgus 2 m. Märkus: taimi on soovitav tugevasti kevadel lõigata, et säiliks ere koorevärvus. Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 15/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT Harilik kontpuu 'Sibirica’ Cornus alba 'Sibirica’) Noorelt püstine, hiljem laiuv põõsas. Noorte võrsete koor on hilissügiseks muutunud säravpunaseks. Mais ilmuvad erkpunastele võrsetele salatirohelised väikesed lehed. Õied on kreemikasvalged. Mullastiku suhtes vähenõudlik, sobib nii päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht. Kiirekasvuline. Kasvukõrgus 2 m. Kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa) Kompaktne, rikkalikult harunev. Leht kare ja kortsuline. Kasvukoha suhtes ei ole nõudlik. Kasutatakse linnahaljastuses hekina, massistutusena. Kõrgus 1-1,5 m. Õitseb juunis-juulis, karmiinpunased lihtõied. 3.4. Kasutatud taimmaterjalid loetelu ja mahud Tabel 2. Kasutatud taimmaterjali loetelu ja materjali mahud. nr Liiginimi eesti k. Liiginimi ladina k. Istikute arv 1. Harilik mänd Pinus sylvestris 5 tk Harilik kontpuu 'Gouchaultii' või Cornus alba 'Gouchaultii' või 2. 94 tk Harilik kontpuu 'Sibirica’ Cornus alba 'Sibirica’ 3. Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 97 tk Orgaaniline multš – hakkemultš. kihipaksus 7 cm, murualale (200 m²) 4. ettenähtud hekkide istutusalad 14 m³ Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 16/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT 3.5. NÕUDED KASUTATAVATELE ISTIKUTELE Puuistikute liigituse ja kvaliteedinõuete määramise aluseks on võetud Tallinna Linnavalitsuse 28. septembri 2011 määrusest nr 112 „Puude istutamise kord“ ja EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“. Istutamisel kasutatavad istikud peavad olema kvaliteetsed. Istikute istutuskohale toomisel peab need kohe istutama lõplikku kasvukohta. Ehitusplatsil tuleb jälgida, et istikud ei kuivaks ja juurestikku peab päikese eest kaitsma. 3.5.2. Kvaliteedinõuded puuistikutele  Istiku võra kuju ja võrsete aastane juurdekasv peavad vastama antud liigi, sordi või vormi võratüübile.  Lehtpuu istiku kõrgus peab olema vähemalt 250 cm, tüve ümbermõõt 4 cm. Istiku kõrgust mõõdetakse juurekaelast juhtoksa tipuni (ladvani). Istiku tüve ümbermõõt mõõdetakse sentimeetrites 1 m kõrgusel juurekaelast, mida väljendatakse ümbermõõtude vahemikuna (näiteks 12/14).  Külgoksad peavad jagunema ümber tüve ühtlaselt ning olema peenemad kui 1/3 tüve läbimõõdust harunemiskoha juures.  Võra peab moodustama vähemalt 1/2 taime kogukõrgusest.  Istikud peavad olema selgelt eristatava ladvaga.  Istiku võra kujundamiseks, sh võra tõstmiseks, tehtavad lõikused ja jämendusokste eemaldamine on lõpetatud vähemalt üks kasvuperiood enne müüki; sügisel turustatavate istikute puhul müügiaasta varakevadeks.  Okaspuu istiku kõrgus peab olema vähemalt 200 cm. Okaspuuistikutel tüveümbermõõtu ei mõõdeta. Oksapuuistiku tüve läbimõõt juurekaelalt peab olema vähemalt 4 cm. Okaspuuokkad peavad olema liigi- või vormiomase värvusega. Võra peab olema liigi-või vormiomaselt arenenud. Tüvi peab olema nii sirge, et seda ei oleks vaja pärast istutamist tugede abil koolutada. 3.5.3. Lehtpõõsaste kvaliteedinõuded  Istikud võivad olla nii mullapalliga kui nõuistikuna kui paljasjuursetena; Paljasjuursete taimede istutusaeg on vaid kevadel või sügisel (enne või pärast vegetatsiooni perioodi) Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 17/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT  Hariliku kontpuu liikide istikutel peab olema vähemalt 5 võrset, millest iga kõrgus on 60-80 cm, vähim juurestiku pikkus 35 cm.  Kurdleise kibuvitsa istikul peab olema vähemalt kolm-viis võrset kõrgusega 30- 40 cm (olenevalt istiku suurusest).  Istikud peavad olema liigi- ja sordiehtsad.  Paljasjuursena tohib istutada üksnes suvehaljaste lehtpõõsaste istikuid kasvuperioodi välisel ajal (st sügisel pärast kasvu lõppemist ning kevadel pungade puhkemiseni).  Istikute võra ja juured peavad olema koolitatud turustatava istiku suuruse järgi, vähemalt 1 kord hekitaimedel, nõutaimedel ja paljasjuursetel põõsastel.  Oksad peavad harunema liigi-, sordi- või vormiomaselt kas juurekaelast või sellest kuni 10 cm kõrguselt. Okste arvu määramisel võetakse arvesse vaid sellelt kõrguselt lähtuvad oksad; okste kõrgust mõõdetakse juurekaelast või substraadist kuni pikima oksa tipuni. 3.5.4. Muru kvaliteedinõuded Muru peab olema terve 95%-lise katvusega, roheline, tihe, umbrohuvaba, vigastusteta ja hästi hooldatud. Kasutatavad väetised peavad vastama Väetiseseadusele (RT I 2003, 51, 352) ja selle alusel antud määruse nõutele. 3.5.5. Kvaliteedinõuded kasvualusele Peale ehituse valmimist ala tasandatakse, tuuakse juurde kasvupinnast. Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Istutuste kasvualuses ei tohi olla kive enam kui 2 kaaluprotsenti. Kasvualuse poorsus peab olema vähemalt 40%. Kasvualus peab olema kogu ulatuses ühtlane, selle pinnal ei tohi olla segavaid vajumeid ega veelohke. Kasvualuse rajamisel tuleb arvestada selle tihendumisega. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 15 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu (vt ka seletuskiri pkt 2.7). 3.5.6. Kvaliteedinõuded multšile Hekkide alused alad on nähtud katta toonimata hakkemultš, mille tükkide suurus on kuni 5 cm. Multšikihi pakus 7 cm. Multš ei tohi sisaldada alla1cm suurusega Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 18/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT koorepuru üle 20%, umbrohuseemneid,- juuri või -risoome. Valmis multšikate peab olema ühtlase paksusega ega tohi olla segunenud mullaga. 3.4. ISTUTAMINE 3.4.1. Istutustööde üldised põhimõtted Haljastuse istutustööde ja hilisema hooldusega peaks tegelema kompetentne aednik või haljastusfirma. Kavandavate hekkide ja puude paiknemine on näidatud joonisel AS- 4-02. Haljasalale istutatud puu toestatakse. Harilike mändide istutamisel juhinduda skeemi nr 1 põhimõttest. Tugipinnase rajamiseks kaevatakse vajaliku suurusega kraav. Raske lõimisega aluspinnase puhul rajatakse süvendi põhja drenaaž. Kraav täidetakse kihtidena, arvestades ca 70 mahuosa killustikku (50−150 mm tükid) ja 30 mahuosa kasvusubstraati (kompostmuld + liiv). Orgaanilise aine sisaldus substraadis peab olema võimalikult väike. Puude istutusjärgseks kastmiseks kasutatakse kastmiskotte. Eraldi kastmissüsteeme kasvualusesse ei rajata. Kastmiskoti tootetüüp: Treegator Original. Skeem 1. Pargipuu istutusjoonis (Tallinna Linnavalitsuse 28. septembri 2011 määrusest nr 112 „Puude istutamise kord“, lisa 6). Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 19/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT 3.4.2. Istutustöö tegemine Istutuskoha ettevalmistamine:  Kasvupinnas ei tohi sisaldada aineid, mis on ohtlikud elusorganismidele, istikule ning keskkonnale.  Kasvupinnase rajamiseks tehtava süvendi põhja kalle peab juhtima vee puust eemale, vastasel juhul tuleb paigaldada drenaaž.  Parkimisala äärsele haljasribale istutamisel tuleb kasvupinnase pind viimistleda laugja künka või vallina ümbritsevast kõrgemaks, et soodustada reostunud lumesulamisvee valgumist juurestikust eemale.  Pargipuu istiku võib istutada olemasolevasse pinnasesse, kui selle omadused vastavad istiku kasvunõuetele. Kui olemasolev pinnas on liialt tihenenud, tuleb seda parandada või 1 m sügavuselt välja vahetada.  Enne istutustööd tehakse kasvupinnasesse istutusauk, mis osaliselt täidetakse kasvumullaga. Kasvumuld on istutusaugu täitmiseks kasutatav muld või mullasegu.  Ettevalmistatud kasvupinnasesse istutamisel peab istutusaugu sügavus olema võrdne istiku juurepalli kõrgusega ning läbimõõt vähemalt 20% juurepallist suurem. Pargipuu istutamisel ettevalmistamata kasvupinnasesse peab augu sügavus olema võrdne ning läbimõõt vähemalt kaks korda suurem kui istiku juurepalli läbimõõt.  Kasvumuld ei tohi sisaldada mitmeaastaste umbrohtude juuri. Istutusaeg: Istutustööd võib teha terve aasta v.a ajal, millal kasvupinnas on külmunud. Istiku transport ja hoiustamine enne istutamist: 1) Enne istiku vedu tuleb võra kaitsta ja kokku siduda pehme materjaliga. 2) Mullapalliga ja nõuistikut tohib tõsta vaid juurepallist. 3) Veol ja hoiustamisel tuleb istiku võra kaitsta tuule ja juurepalli kuivamise eest. 4) Kui hangitud taime ei saa maha istutada kohe, võib seda säilitada püstiasendis, võra lahti pakituna, päikese ja tuule eest varjatud kohas kuni kaks nädalat. Istiku transport ja hoiustamine enne istutamist: Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 20/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT 1) Enne istutamist tuleb juurepalli korralikult kasta ning lisaks valada istutusauku vähemalt 50 liitrit vett. 2) Istik tuleb asetada püstiasendis istutusaugu keskele tihendatud kasvumullale, et juurekael jääks (pärast hilisemat pinnase vajumist) maapinnaga ühele tasandile või sellest 1−2 cm kõrgemale. 3) Juurepalli traatvõrk ja pakkekangas tuleb pealt ning külgedelt avada, seejuures ei tohi juurepall laguneda. Looduslikust materjalist kanga võib jätta augu põhja. Kunstmaterjalist kangas ja istutusnõu tuleb eemaldada täielikult. 4) Vigastatud juured tuleb tagasi lõigata ning jälgida, et juured ei jääks istutusauku keerdus ega otsad ülespidi. 5) Istutamisel tuleb kasvumuld kiht-kihilt suruda vastu taime juurestikku. Istutatud puu peab jääma otse. Puude toestamine ja juurestiku kaitsmine 1) Istutatud puud tuleb toestada kohe pärast istutamist. 2) Istutamise järgselt tuleb puud toestada sidumisega tüvekaitse tugivaiade külge (3 tugivaia puu kohta). Ühel istutusalal tuleb kasutada samasuunaliselt paigaldatud ühesuguseid tugesid, sidemeid ning tüve- ja juurekaitsmeid. Tugiteivas peab olema kooritud või hööveldatud, tugev ja sirge, suuremate oksakohtadeta ja vähemalt 5 cm läbimõõduga. Istiku toestus peab olema u 1/3 lehtpuuistiku kõrgusest. Tugiteibad lüüakse tugevasti aluspinnasesse väljapoole juurepalli. Jälgida tuleb, et teibad ei tohi hõõruda istiku oksi ega tüve. Kastmine 1) Kastmisvee jaoks tuleb puu ümber moodustada pinnasest madal ringvall, mille läbimõõt peab olema vähemalt 1 m (vähemalt istutusaugu suurune). 2) Kohe pärast istutamist tuleb istikut kasta 50−100 liitrise veekogusega (sõltuvalt istiku suurusest). Kasta tuleb ka vihmaperioodil. Võrahooldus Pärast istutustöö lõppu tuleb eemaldada vigastatud ja murdunud oksad. Oksi võib lõigata vaid eriharidusega spetsialist (arborist, aednik). Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 21/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT 3.5. MURU RAJAMINE Kasutatav muruseeme peab olema eestimaise päritoluga ja kvaliteetne. Vajadusel lisatakse kuni 15 cm kasvumulda, planeeritakse ja rajatakse muru. Muruseemnesegu segada läbi, et seemned jaotuksid ühtlaselt. Külvata kahes jaos, kõigepealt pikisuunas ja seejärel põikisuunas. Külvatud seeme tuleb rehitseda mulda, optimaalne külvisügavus on 1 cm. Seemne mulda segamisel ei või mulda sügavalt ümber pöörata, kuna sügavamatest mullakihtidest tulevad uued umbrohuseemned jälle pinnale. Seemne külvamistihedus 20-30 g/m². Muru koostise kaaluline protsent:  Puhm. pun aruhein ca 35 %  Aasnurmika sca 35%  Karjamaa raihein ca 10-15 %  Har. kastehein ca 5%  Lühivõsundiline pun. aruhein ca 10 % 3.6. HOOLDUS 3.6.1. Puude hoolduse üldnõuded • Vastavalt vajadusele tuleks aeg-ajalt kontrollida üle tugiteivaste paiknemine. Kontrollitakse, et tugiteibad oleksid terved, tugevasti pinnasesse kinnitatud ning otse. Toestus peab vastu pidama puu juurdumiseni (2−3 aastat). Tugiteibad eemaldatakse pärast puu juurdumist, hiljemalt kolm aastat pärast istutamist. • Puu hooldamisel tuleb arvestada puuliigi bioloogiliste iseärasuste ja kasvukohaga, et kasvaks elujõuline, pikaealine, terve ja liigiehtne puu. • Puid tuleb kasta korrapäraselt. Kasvuperioodi jooksul tuleb puud kasta vähemalt üks kord nädalas, kaasa arvatud vihmase ilmaga. Puu kohta peab arvestama (sõltuvalt puu suurusest) 50-100 liitrit vett. Pealtpoolt kastmise korral tuleb kasta õhtusel või öisel ajal, pilves ilmaga on lubatud kasta ka päeval. Vesi peab imbuma pinnasesse 10-15 minuti jooksul. • Puu väetamisel lähtutakse puu üldseisundist. 3.6.2. Põõsaste hoolduse üldnõuded • kobestamine ja/või umbrohutõrje tuleb teostada vähemalt kahel korral aastas; Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 22/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT • multši lisada vastavalt vajadusele noorenduslõikuse ajal; • väetada tuleb vähemalt üks kord aastas; • noorenduslõikus tuleb teostada vastavalt taimeliigile. • Mehhaanilised vigastused tuleb kõrvaldada igal aastal hoolduslõikusega. kujunduslõikus tuleb teostada mitte vähem kui üks kord aasta jooksul. • Lehed ja viljad tuleb sügisel koristada, et takistada haigustekitajate talvitumist nendel. 3.6.3. Muru hoolduse üldnõuded • Muru peab olema 95 %-lise katvusega, roheline, tihe, umbrohuvaba ja hästi hooldatud ning selles ei tohi ilmneda vigastusi. Abinõusid tuleb rakendada regulaarselt, enne kui võimalikud kahjustused on välja kujunenud. Muru maksimaalne kasvukõrgus 7 cm (tagada kogu kasvuperioodi jooksul). • Muru tuleb niita nii sageli, et märgatavat niitmisjääki ei teki, kuid mitte vähem kui üks kord kümne päeva tagant- Nähtavad niitmisjäägid on vaja rehitseda ja koguda. • Väetamine tuleb teostada vastavalt pinnase viljakusanalüüsile. • Kastmine toestada vähemalt üks kord kümne päeva tagant. • Muru tuleb õhutada vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui üks kord aasta jooksul. 3.6.4. Kastmisperiood Kastmisperiood kestab tavaliselt maist septembri lõpuni. Erilist tähelepanu tuleb pöörata istikute kastmisele just esimesel kahel vegetatsiooniperioodil peale istutamist. Istutustööde järgset intensiivset kastmist tuleb teostada vähemalt kahe nädala jooksul 2-3 korda nädalas. Edaspidi teostada kastmist vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord nädalas. Projekteerija Tellija Energia ja Ehitus OÜ 23/23 Terav Kera OÜ Maastikuarhitektid Jane Asper ja Merit Naruskberg Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 Töö nr HP-21 27.09.2021 Põhiprojekt  ELVA VALLA ELVA LINNA N SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT ÕHTU HOMMIK 20.00 4.00 OLEMASOLEV OLUKORD 18.00 6.00 M 1:500 16.00 14.00 S 10.00 8.00 60.45 12.00 60.39 60.26 60 .0 60.17 7 59 .7 .24 5 60 60.02 60 .1 59 59 5 59.52 0 .7 .8 60.33 .61 7 59 1 Kr 7 5 9. 60.18 60 59 AJ 69 a 59.82 . pl .00 .55 ai H 59 Elamu Elvas Supelranna 25, 1920-1930a. a m 9 5 gl .5 8 .6 Pu 59 .6 59 59 59 : H .5 8 59 59 8 0 va 59.73 59.91 A .7 59.96 .9 .7 .5 59 59 El 0 TP 4 59.52 1 .6 59.53 59.68 59 3H Kr Elamu Elvas Supelranna 27, 1920-1930a. olemasolev hoone 59 9.5 .52 5 .5 5 3 X= 6456950 59 A dl a .5 4 A olemasolev asfaltkattega tee a oi 59 tla H aj 59.71 Y= 641650 3 59 6 h m 9. ke .4 59 59 5 1 k 9 Ha A 59.75 .7 .6 .6 Kr olemasolev kruusakattega tee Ka 1 59 2 . 57 59 59.89 6 .5 bet 59 59 59 .5 59.73 5 59.65 9 59.5 .5 59 9. 59 9 72 .5 .60 59 7 2 59.91 60.0 0 59.75 59 59 59 .66 .6 5 Elva-Peedu metsapargi kaitseala 60 .7 .6 59 .86 .0 4 6 59 8 . 54 be t .02 55.3 60 59.64 .70 59 kaldtrepp projektala piir 59 0 .14 .1 .4 59 59 .04 7 59 2 3 59 59 59 59 t .6 .1 59.68 be .12 .13 .06 .4 0 59 54 59 59.4 .85 lill .64 8 .0 54 59 62 HK 9 59 59 .85 5 59 tre . 59 .4 1 55 .28 pp 59. 0 .1 .38 59 27 59 .14 59 59.35 54 .6 olemasoleva puurkaevu veehaarde t 11 be .21 .12 k 59 2 pin . ivi 3 59 59 9.14 59 .3 55.6 t.k 58.37 59 pin kaldtrepp 3 sanitaarkaitseala 50 m be .07 5 .3 k .2 54 5 59.70 7 .38 5 58 59 .6 .87 t be 54.18 54 .3 .74 .12 .07 59 .14 59 8 54 54.58 54 23 59 .12 59 Kr .07 59 .3 8 3 .3 59.35 A 9 59 .5 7 a 58.81 59 59.8 59.63 59 55 .3 igl 58.00 59.69 59 .2 3 59.10 5 HaH 54.2 54.3 2 58.43 .25 54 prü 2 59 .72 0 gik .4 2 1 59 liiv .26 59.3 as 55 .4 60 .2 olemasolev hekk 59 59 t 55 55 59p .70 254.77 54 .00 .14 .2 t .27 be be .63 .50 A 2 7 t.p .14 rü 59 .02 59 59 l gik 54. 54 59 59.54 .2 as 59 59 91 59 t .55 55 be .5 7 .21 .01 r 59 .01 t 3 55 58.47 59.22 .22 59 59.22 59 K 2 59 .13 .58 .0 .22 be .12 59 t.p KK-18 59.35 55 .34 58.08 59.32 59.15 59 l .61 .14 1 8 59.19 . 59 55 54. 2H 21 59 59 55.38 p Kr .05 59 ep 79 .28 58.63 59.13 .16 8 ldtr 54 58.48 .0 ka 59 .99 59 E prüg 59 1 ivi 58.19 .72 be 58.85 ikast 59 .26 .1 t.k 54 t 2 .0 be 59 .89 59 .2 2 .01 59 55.14 bet .64 59 59.19 6 57 t .74 be .3 59 54 59 .86 59 i 59 .07 kiv 55.34 2 .07 .03 59 t. .5 55.13 be 55.37 58 59 58.72 59 59 54.81 .0 be .92 .55 6 4 t .2 59 7 .7 55.33 58 59 59.12 58 .05 54 55.81 58.35 3k .90 h=1m58.89 .08 58.93 A .98 .12 55 55.06 58.45 58 59 59.18 59 A Kr .17 56.22 57.67 .93 va ar 55.37 99 ika 8 55 58. 6 .0 54.96 d .0 .09 58.72 6 58.96 59.12 59 9 .7 59 .9 8 58 55 57.98 58 58 58 .7 .06 .62 .0 55.49 .96 .90 58.81 58 2H 6 58 55 55 55.93 55.76 .89 E 58. .05 55.12 2 55.78 A Elv 3H 58.79 .9 9 55 58 58 8 .95 55.69 a be .99 58. t 56.02 A 58 H 58 54 58.45 aig .3 .96 83 58. 7 .8 la 58.56 Ku 7 58.78 54 58.40 58. 83 ur 58 55 55.69 .50 58.62 bet .6 55 58.91 80 58.78 58 8 .48 56.94 58 .7 58.48 Kr .5 4 8 58.32 8 55 be .4 .39 58 58.38 t 3k 58 55.81 .74 58.56 A 55 9 58.71 58 .4 t be . 58 9 58.53 58.43 .4 17 58 .5 58.43 9 .5 58 58 A 6 . 48 55 55 58.66 58 .28 .5 57.34 4k 58.37 .3 0 .49 7 .47 55.3 55 58.41 58 58.60 58.49 58 9 .68 .83 2 58.43 58 58 58.4 58 .5 55 58 .60 6 .35 .7 58.40 58 .71 .89 .51 55.57 4 58 55 58 55 .42 58 55 58.51 58 .64 .39 .68 4 58.50 .3 56.16 58.5 9 57.16 58 58.36 bet 58.51 58.44 .38 58 56.18 56.24 58 58 58 58.52 A 58 25 . 58 .45 .95 .46 Kr 58.52 58.4 .24 .10 55.97 55 be A bet 58 A 6 .72 t .7 58 55 0 58 .23 .31 .56 58.43 9 .93 .70 58.4 be t 58. 58 58 55 55 be 46 .46 t .61 58.24 2 .47 55. 59 .8 92 .15 58 A .06 58 58 .91 56 .88 be 58.42 58 58.27 t 58 56.86 .45 58.41 55.9 .30 .38 .10 55 6 59 .55 .07 35 58 58.12 59 58.75 56 Kr 58 . 58.13 .38 5 59 8.97 58 55 ratt ah .08 A 57.70 . 56.29 58.37 58.12 55 89 oid 55 58 .13 ja .50 56 .39 58.11 .93 .01 59 58 57.80 1 56.47 .88 A .4 57.81 58.3 55 59 59.02 58 8 19 .14 58 2 .83 Kr 58 .71 .7 56.72 56.70 56 59 ee .87 90 35 58 .80 55 .19 pin.t .1 pink 55 .48 . 58 58. 2 .69 55 58 .8 57.39 58.3 x58.63 .2 7 58 6 9 A 13 55 57.56 5 Kr .62 56.78 58. 1 58.42 58. A 58.30 58 56.57 3 58.23 58.33 58.09 x58.39 58 .13 .37 55 .24 .9 58 6 56.72 56.68 9 Kr .2 55 58.10 57.50 X= 6456850 58.0 57 58 .58 55 .84 57.63 58.37 .91 57.23 1 55 56.40 56.56 7 .88 58.12 58.71 57.82 57.9 Y= 641500 57.17 57.46 58.16 8 3 57.4 56.47 .67 57.5 .64 57 58.03 55 56.29 57.39 58.07 57 57.68 0 .8 57.25 57.5 5 55.99 57 57.30 58.11 .45 57.79 58.10 56.6 0 56.77 56.8 55.68 56.07 3 55 56.49 .66 57.82 9 57.25 56.5 55.36 57.14 57.05 55.39 56.05 55 .4 55.40 55 7 A .51 55.91 55 57.17 70 .43 55.37 8 55. 55.6 55.65 55.33 55.39 55.46 0 57.21 55.3 .4 54 3 55 55.36 .72 55 55 .34 .4 55.16 4 56.36 A 55 .34 55.20 55 .34 Kr 56.17 Energia ja Ehitus OÜ 55 55 .30 55 Reg. nr. 11319822 . Elva valla Elva linna 24 .2 5 Sarapuu 2, 50705 Tartu 1. GEO-149-20. 55.49 55 e-post: [email protected] Supelranna tn 19//21//23 kinnistu haljastusprojekt .12 www.teravkera.ee Maastikuarhitektid 2. /allkirjastatud OLEMASOLEV OLUKORD Jane Asper digitaalselt/ /allkirjastatud Merit Naruskberg digitaalselt/ 27. sept. 2021 M 1 : 500 HP-21 PP AS-4-01 V-01  ELVA VALLA ELVA LINNA N SUPELRANNA TN 19//21//23 KINNISTU HALJASTUSPROJEKT ÕHTU HOMMIK 20.00 4.00 HALJASTUSPLAAN JA VERTIKAALPLANEERIMINE 18.00 6.00 M 1:500 16.00 14.00 S 10.00 8.00 60.45 12.00 60.39 60.26 60 .0 60.17 7 59 .7 .24 5 60 60.02 : 60 .1 59 59 5 59.52 0 .7 .8 60.33 .61 7 59 1 Kr 59 .7 60.18 3H olemasolev hoone Elamu Elvas Supelranna 27, 1920-1930a. 60 59 AJ 69 a 59.82 . pl .00 .55 ai H 59 a projekteeritud hoone laiendus m 9 5 gl .5 8 .6 Pu 59 .6 59 59 59 H .5 8 59 Elamu Elvas Supelranna 25, 1920-1930a. 59 8 0 va 59.96 9 59.73 59.91 A .7 9. .7 .5 59 El 4 5 0 TP A 59.52 59.53 59.68 . 61 59 Kr 59 9.5 .52 5 .5 5 projekteeritud asfaltkattega tee/ parkimisala 3 X= 6456950 59 A dl a . 54 a oi 59 la H projekteeritud asfaltkattega jalgtee aj 59.71 Y= 641650 3 59 .6 eh m .4 59 k 59 59 1 ak 9 A 59.75 .7 .6 .6 t H Ka 1 59 2 7 .5 59.6 h=3m projekteeritud betoonkivikattega jalgtee 59 59.89 0 6 .5 bet 59 59 59. 59 .5 59.73 5 50 5 59.65 projekteeritud perspektiivne jalgtee P- 9 59.5 .5 59 9. 9 72 9.6 .5 59 0 4 7 2 59.91 60.0 59.75 59 .6 0 59 59 .6 5 60 .7 .6 6 59 projekteeritud kaldtee .86 .0 4 6 59 8 2 .5 4 be t 0 60. 55.3 59.64 59.4 .70 59 kaldtrepp 59 .10 .14 P0 .4 59 59 projekteeritud killustikkattega teepeenar .04 7 59 2 3 59 59 59 59 -5 t .6 .1 59.68 be .12 .13 .06 h=3m .4 0 59 54 59 59. .85 lill .64 8 .0 54 59 62 59. 59 HK 9 45 59 .85 59 tre . 40 . 40 59 1 55 .28 pp 59. .1 .38 59 27 59 3 .14 59 59.35 54 VALGUSTITE 5 .6 t 1 be .21 59 .91.32 k 59 .1 2 h=3m pin KÕRGUS SEINAL Kurdlehine kibuvits 8tk ivi 3 59 59.20 90.14 59 .3 55.6 t.k 58.37 59 pin kaldtrepp 3 be .07 5 .3 P- 59.70 k Rosa rugosa .2 54 6m 5 Siberi kontpuu 'Gouchaultii' või 7 .38 5 58 59 .6 .87 6 t 3 459.30 be 54.18 54 .30 .3 4 .12 59.38 0 4.7 Siberi kontpuu 'Sibirica´' 38 tk .07 59 .14 59 8 54 54.58 59 A 59.3 23 5 59 .12 projektala piir 59 Kr .07 59 .3 .3 59.35 8 3 (Cornus alba) 9 59 .5 7 a 3 58.81 59 59.8 59.63 59 55 .3 igl 58.00 59.69 59 .2 3 59.10 5 HaH 54.2 54.3 2 58.43 h=3m .25 54 prü 2 59 .72 0 projekteeritud puitpiirdeaed/varisein, gik .4 2 0 9.21 59 liiv 59.27 .26 59.3 as .4 55 60 59.3 h=3m 59 59 kõrgus 1,3 m, vt joonis AR-8-07-3 t 55 55 h=6m .70 54 .00 5p 254.77 59.205 .14 .2 t .27 be be .63 .50 A .20 7 2 t.p .14 rü 59 .02 59 l gik 54. 54 59 59.54 9. as 59 59 59 2 h=4m 59 91 59 t 59.30 59.30 .55 55 be .5 59.15 7 Siberi kontpuu 'Gouchaultii' või projekteeritud sadameveetoru .21 .01 59 .01 3 .20 t 55 Kr 58.47 59.22 .22 59 59 59.22 Siberi kontpuu 'Sibirica´' 14 tk 59 2 59 .13 .58 .0 .2 .22 be KK-18 59.35 .10 .12 59.4959.37 t.p 0 55 59 (Cornus alba) .34 58.08 59.32 59.15 59 l .61 .14 59.19 .18 59 59 21 59.30 55 59 54. 2H 59 55.38 p Kr .05 59 ep 79 .28 58.63 59.13 .1 8 2T h=4m58.90 ldtr 54 58.48 1 6 59.0 .0 ka 0 59 .99 59 E prüg 59 1 ivi .72 58.85 ikast 59 58.19 be P-59.22 .26 .1 t.k 54 .00 t .0 Kurdlehine kibuvits 8tk be 59 .89 59 59.32 6 2 .01 2T 59 55.14 bet .64 1 h=1m 59.19 59 P- Rosa rugosa 6 57 t .74 59.00 be ivi .3 59 54 59.30 58.9 6 55.13 59 .86 59 59 0 .07 55.34 52 .07 t.k .03 projekteeritud hekk 59 be 55.37 P-6 59 . 6 59.20 5h=6m 59 58.72 59 8.9 .90 54.81 .0 be .55 4 t .2 59 2 7 .7 2T 55.33 58 595 59.12 58 58 1 .05 54 .98 55.81 58.35 3k A .90 .08 9.10 h=1m 58.93 .12 55.06 58.45 58 59.00 59 59.18 58.8 55 0 59 A Kr .17 56.22 57.67 .93 2T 59.00 va ar 1 9 55.37 .80 8 ika 55 9 58. 6 .0 54.96 h=1m d 58.90 .0 .09 58.72 6 58.96 59.12 59 9 .7 58.90 59 58 .9 8 58 55 57.98 58 58 58.7 58 .90 2T1 .7 .06 .62 .0 55.49 .96 58.81 0 58 2H 57. 6 58 h=6m 55 55 57.90 55.93 55.76 57.70 .89 h=4m E 58. .05 55.12 Siberi kontpuu 'Gouchaultii' või 80 h=1m 58.00 2 .70 55.8 55.78 2T A 3H 58.79 55 Elv .9 55.90 9 55 55 1 58 58.10 58 8 .60 Siberi kontpuu 'Sibirica´' 9+12 tk 56.00 .95 55.69 a be .99 58 58. .70 P-1 t 56.02 58 auto parkimiskoht .60 A 57 0 Ha 58.20 56.10 58 54 0 58.45 .3 (Cornus alba) .96 83 58. igl .87 2T 7 0 58.30 56.20 .5 h=1m a 1 58.80 Ku 58.78 57 58.56 54 58.40 58. 83 ur 58 55 55.69 56.30 58.40 P- .50 h=1m Kurdlehine kibuvits 14tk 58h=1m 58.62 bet .40 2 .6 .60 56.40 55 58.91 Kurdlehine kibuvits 8+10+14tk 80 58.50 58.78 8 4 .48 56.94 7 58 2T .78 58.48 jalgrattaparkla 56.50 Kr 5 .5 Rosa rugosa 1 Siberi kontpuu 'Gouchaultii' või 58.60 58 58.32 4 Rosa rugosa 57.30 8 55 56.60 be .4 .39 58.70 58.38 2 t h=1m 3k 58 Siberi kontpuu 'Sibirica´' 5+9+7 tk 58 56.70 55.81 5 58.56 57 7.20 .74 A 58.80 55 9 h=1m 56.80 58.71 58 (Cornus alba) .4 t projekteeritud kaldtee be . 58 9 58.53 58.43 .4 17 58.90 .1 58 .5 0 57.00 5958.43 9 .5 0 58 h=1m 58 56.9 6 .00 A olemasolev hekk .4 5 2T 58.70 55 55 h=1m 58.66 58 59.10 Kurdlehine .4 8 .28 1 .5 57.34 4k .3 projekteeritud puidust varisein, 58 0 h=1m 58.37 5598..20 .49 7 Parkimiskohad ilma äärekivita, kibuvits 7tk 47 55 58.41 58 58.50 0 55.3 58.50 58.60 58.49 58 9 .68 .83 tiheda laudisega (h=1,20 m) 2 58.4 58.5 58.43 58.8058 58 .5 55 58 2T .60 58.30 6 Rosa rugosa .35 asfalt AC16 base 70/100 (60mm) TÜÜP I . 58.40 58 .71 .89 74 1 .51 55.57 58 58.40 55 58 55 58.36 h=1m .42 58.45 58 55 58.51 58 .64 .39 .68 0 4 58.50 . 59.0 39 0 56.16 58.5 58 .3 57.16 58 58.36 h=6m 58.51 58.44 .38 58 bet 56.18 P- 58.52 58 .45 A . 0 58 58 0 58 58 25 58 56.24 3 58.9 .2 .45 .95 .46 Kr 58.52 58.4 .10 Projekteeritud asfaltkattega jalgtee 55.97 55 A 6 .24 projekteeritud valgusti 1 58 .72 be t A bet 58 58 0 59 .70 58.8 58 .23 (kalle 5%), laius 1,8 m 55 .31 Juu SQUARE+1 A55/W 32LED 73W 740 AN-96 .56 58.43 9 58 2 8.93 .70 .00 58.4 be tee rdep t P- 58. 58 55 55 be h=6m 0 58.7 46 59.20 5 .46 t 58.24 7 58 .91 T1 .61 2 .47 55. 59 Kurdlehine kibuvits 7tk 59 nin ääs .8 92 projekteeritud valgusti .15 59.30 58 .06 .1 A 58 8.60 da va alale 56 .88 0 be Rosa rugosa t 56.86 58.42 58.4 ±0 . P- 5 58.40 h=1m 58.27 58.41 tra SQUARE+1 SR/T1 16LED 38W 740 RPA AN-96 55.9 5 5900= 9 nsp vaid .30 0 .38 .10 58.5 55 6 Parkimiskohad ilma äärekivita, .55 .07 +5 5 58 58.12 59 58.75 .3 56 58 9.3 58.13 58.9 Kr 58 P h=6m 58 ord projekteeritud valgusti 58.80 .38 r 70 58.70 asfalt AC16 base 70/100 (60mm) TÜÜP I oje 59.0.9abs. ±0.00=+59.30 59 57.70 iga kt 8 abs. ratt 55 59.10 A ah ju .10 58.60 . 58.37 58.12 55 89 56.29 oid 55 u SQUARE+1 A55/W 32LED 73W 740 AN-96 0 58 .13 3k rdee eeritu h=1m ja .50 56 .39 .93 .01 Projekteeritud 59 58.11 59 .50 58 57.80 1 1 56.47 hitu d .88 A .20 59. .4 57.81 58.3 59 59.02 55 19 juurdeehitus 58 8 projekteeritud valgusti 0 .14 s 58 P- 58 .83 P- Kr .4 2 58 .71 00 7 56.72 56.70 56 59 Harilik mänd 3tk ee .87 90 5. 58.30 58 3k 5 35 . h=1m 58 pink .1 59.3080 1 pin.t BLIZ LED RING 14W 3000K GR-94 .1 55 5 .48 9 . 58 58. .30 2 .69 55 58 (Pinus sylvestris) 57.39 7 58 .8 58.3 x58.63 .2 Perspektiivne jalgtee 58 6 9 A 13 57.56 55 projekteeritud valgusti 5 Kr .62 56.78 58. laius 1,5 m 1 58.42 58.20 h=1m 58. A 58.30 59.00 58 56.57 3 58.23 58.33 58.09 x58.39 58 .13 58 Talos-M D-M201A .37 55 h=6m .24 .10 58.10 .96 58 59.29 .50 58 56.72 56.68 9 Kr 58.00 projekteeritud valgusti .2 55 h=1m 58.10 57.50 X= 6456850 58.01 57 58 .58 55 .84 57.63 58.37 57.90 .91 57.23 55 56.40 56.56 KHA 9 LED C/EW 19W 840 AN-96 58.00 7 .88 58.12 57.80 58.71 57.82 57.9 h=4m Y= 641500 Projekteeritud kaldtee, 57.17 57.46 57.70 h=1m 58.16 8 58 projekteeritud tiheda laudisega piirdeaed/varisein, 59.29 3 57.50 57.4 56.47 .12 .67 57.5 .64 57.6 57 58.03 vt joonis AR-8-09 55 56.29 0 57.39 58.07 kõrgus 1,30 m, vt joonis AR-8-07-1 57 57.68 57.5 0 .8 57.25 0 57.5 5 55.99 57.4 0 Kurdlehine kibuvits 14+7tk 58.8 57.00 0 56 57.3 57 .95 57.30 57.200 58.11 .45 P- 57.79 Rosa rugosa 10 57.10 58.10 56.6 0 56.50 56.77 57.00 56.8 55.68 56.07 56.90 3 5 5.6 55 56.49 .78 56.80 57.82 9 6 56 57.25 projekteeritud sademevee restkaev 56.5 55.36 .00 56.70 57.14 56.6 57.05 56.500 5 55.395.5 56.05 5 6 .4 55 0 56.3 0 55 .47 55.40 56. 0 2 projekteeritud tiheda laudisega piirdeaed/varisein, 55.91 56.1 0 A .51 kõrgus 1,30 m, vt joonis AR-8-07-2 Projekteeritud juurdepääsutrepp (r/b) 55 56 0 . 57.17 55 00 70 .43 55.37 8 (trepi ääres maapind tõstetakse, ääre kõrgus max 30cm) . 55. 90 55. 55.6 Projekteeritud jalgrattaparkla, 55.65 55.33 55.780 vt täpsemalt joonis AR-8-04 55.39 55.6 0 5 jalgratta kohta 0 55.46 0 55.50 57.21 54 55.3 3 .4 55 55.4 projekteeritud likvideeritav objekt 55.36 .72 0 Parkimiskohad ilma äärekivita, 55 55 asfalt AC16 base 70/100 (60mm) TÜÜP I .34 .4 55.16 4 56.36 A 55 .34 55.20 55 .34 Kr 56.17 Energia ja Ehitus OÜ 55 55 .30 55 Reg. nr. 11319822 . Elva valla Elva linna 24 .25 Sarapuu 2, 50705 Tartu 55.49 1. GEO-149-20. 55 e-post: [email protected] Supelranna tn 19//21//23 kinnistu haljastusprojekt .12 www.teravkera.ee Maastikuarhitektid /allkirjastatud HALJASTUSPLAAN JA VERTIKAALPLANEERIMINE Jane Asper digitaalselt/ 3. /allkirjastatud Merit Naruskberg digitaalselt/ 27. sept. 2021 M 1 : 500 HP-21 PP AS-4-02 V-02  Välistrepp +2.10 250 13 280 1 400 2 125 20 190 2 148 3 120 1 400 3 120 1 400 3 120 2 498 20 A-5 A-5 +0.30 LIHVITUD RVT TORU Ø 30 Välistrepp avatarandiga 900 59.29 abs. ±0.00=59.30 27 26 25 24 1 180 23 22 21 58.12 abs. 20 19 18 17 16 15 1 170 3 510 390 14 30x30x2.5, RAL7022 130 13 12 56.95 abs. 11 10 9 8 7 A B 6 130 1 170 5 4 130 130 3 55.78 abs. 2 tõstetav maapinnajoon, tagada nõutud kõrgusvahe 1 ol.olev maapinnajoon 130 karestatud pealispind, i=0.01 (N: harjapind) C30/37 (graniitkillustik) arm.: 2xØ8 B500B #150x150, (200mm) ehituskile Betoonist trepp, pinnaviimistlus valmistada harjapinnana (HAR), i=0.01, mineraaltäide; kruus frak.16-32(~200mm) Piire , konstruktsioon vt. EK osa. 2 600 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 i=0.01 55.78 abs. 56.95 abs. 58.12 abs. 59.29 abs. 390 390 390 390 390 390 390 390 390 390 390 390 390 390 390 390 390 390 390 390 2 148 390 390 1 400 390 1 400 390 2 561 B A MUUDATUS KUUPÄEV PROJEKT. KIRJELDUS MÄRKUSED: Tellija: 1. Kõik mõõdud ja kõrgusmärgid täpsustada ehitusplatsil. Arhitektuuribüroo Foon OÜ Energia ja Ehitus OÜ 2. Kõik muudatused kooskõlastada arhitektiga. 3. Kõikide materjalide kasutamisel peab ehitaja olema kursis tootja juhistega. 11415, Tallinn, Valukoja 8/1; Reg. nr. 11197980; MTR EEP000762 Objekt: Tel/ +372 53445501; E-mail: [email protected] 4. Kõik projekti osad moodustavad terviku ja neid peab käsitlema koos. Supelranna 19//21//23, Elva linn, Tartu mk. 5. Piire tsingitakse ja värvitakse (hall, RAL 7021) Arhitekt: Rait Kallus Joonis: Välistrepp Arhitekt: Andrus Kilumets Mõõt.: Staadium: Kuup.: Leht: M 1:50 PP 12-03-21 AR-8-04  Piirdeaed 1 Aiapostid 100x100 mm LÕIGE G-G Metallpost 100x100 mm 2500 2500 100 Laudis 21x100 mm 100 100 1200 1310 Betoonist soklikivi h 200 mm Maapind (asfalt) Maapind (asfalt) Killustikriba 2210 Paigaldatav 58,40 murukate nõlvale 200 2° Paigaldatav 19° täitepinnas 100 2400 100 2400 100 900 57,80 800 Posti kinnitus betoon 1880 Märkused: 1. Metallpostid tsingitud ja värvitud halliks, keskkonnaklass C4. 2. Laudise toon hall 7021. B 3. Postide paigalduseks puuritakse liivapinnasesse augud ja täidetakse A MUUDATUS KUUPÄEV PROJEKT. KIRJELDUS Tellija: betooniga C25 /30 XC2. Puudub vajadus killustikalusele. Arhitektuuribüroo Foon OÜ 11415, Tallinn, Valukoja 8/1; Reg. nr. 11197980; MTR EEP000762 Objekt: Energia ja Ehitus OÜ Tel/ +372 53445501; E-mail: [email protected] 4. Paiknemine näidatud asendiplaanil parkimiskohtade ääres. Arhitekt: Rait Kallus Joonis: Supelranna 19//21//23, Elva linn, Tartu mk. Piirdeaed 1, Lõige G-G Arhitekt: Andrus Kilumets Mõõt.: Staadium: Kuup.: Leht: M 1:10 PP 04-05-21 AR-8-07-1  Piirdeaed 1 Aiapostid 100x100 mm LÕIGE H-H Metallpost 100x100 mm 2500 2500 100 Laudis 21x100 mm 100 100 1200 1310 Betoonist soklikivi h 200 mm Paigaldatav Maapind (asfalt) murukate nõlvale Maapind (asfalt) Killustikriba 58,16 Olemasolev maapind 2210 58,05 200 100 2400 100 2400 100 900 800 Posti kinnitus betoon Märkused: 1. Metallpostid tsingitud ja värvitud halliks, keskkonnaklass C4. 2. Laudise toon hall 7021. B 3. Postide paigalduseks puuritakse liivapinnasesse augud ja täidetakse A MUUDATUS KUUPÄEV PROJEKT. KIRJELDUS Tellija: betooniga C25 /30 XC2. Puudub vajadus killustikalusele. Arhitektuuribüroo Foon OÜ 11415, Tallinn, Valukoja 8/1; Reg. nr. 11197980; MTR EEP000762 Objekt: Energia ja Ehitus OÜ Tel/ +372 53445501; E-mail: [email protected] 4. Paiknemine näidatud asendiplaanil parkimiskohtade ääres. Arhitekt: Rait Kallus Joonis: Supelranna 19//21//23, Elva linn, Tartu mk. Piirdeaed 1, Lõige H-H Arhitekt: Andrus Kilumets Mõõt.: Staadium: Kuup.: Leht: M 1:10 PP 04-05-21 AR-8-07-2  Piirdeaed 2 Aiapostid 100x100 mm LÕIGE I-I Metallpost 100x100 mm 2500 2500 100 Laudis 21x100 mm 100 100 1200 1310 Betoonist soklikivi h 200 mm Maapind (asfalt) Maapind (asfalt) 2210 Paigaldatav 59,30 murukate nõlvale 200 58,89 100 2400 100 2400 100 900 Olemasolev maapind 800 Posti kinnitus betoon Märkused: 1. Metallpostid tsingitud ja värvitud halliks, keskkonnaklass C4. 2. Laudise toon hall 7021. B 3. Postide paigalduseks puuritakse liivapinnasesse augud ja täidetakse A MUUDATUS KUUPÄEV PROJEKT. KIRJELDUS Tellija: betooniga C25 /30 XC2. Puudub vajadus killustikalusele. Arhitektuuribüroo Foon OÜ 11415, Tallinn, Valukoja 8/1; Reg. nr. 11197980; MTR EEP000762 Objekt: Energia ja Ehitus OÜ Tel/ +372 53445501; E-mail: [email protected] 4. Paiknemine näidatud asendiplaanil parkimiskohtade ääres. Arhitekt: Rait Kallus Joonis: Supelranna 19//21//23, Elva linn, Tartu mk. Piirdeaed 2, Lõige I-I Arhitekt: Andrus Kilumets Mõõt.: Staadium: Kuup.: Leht: M 1:10 PP 04-05-21 AR-8-07-2  Lõige 1-1 0,50 Betoonäärekivi 6,00 2,50 h=8cm Opt. segu pos.6 h=6cm Paigaldusbetoon C16/20 Murukülv (klass I) 1,0% 1,0% 4,0% 1 Kasvupinnas h=15cm :2 Murukülv (klass I) Kasvupinnas h=15cm Paekivikillustikalus Emin=140MPa Tüüp I AC 16 surf 70/100 6cm Paekivikillustikalus fr 4/63 25cm Liivalus 20cm Täitepinnas (vajadusel) Olemasolev pinnas Lõige 2-2 59.00 59.00 1,50 Murukülv (klass I) Murukülv (klass I) Kasvupinnas h=15cm Kasvupinnas h=15cm 58.00 58.00 2,0% Ol.ol maapind 57.00 57.00 Täitepinnas Täitepinnas 56.00 56.00 Tüüp II AC 8 surf 70/100 5cm Paekivikillustikalus fr 4/63 20cm Liivalus 20cm Täitepinnas (vajadusel) Olemasolev pinnas Märkus: Materjalide nõuded on välja toodud seletuskirjas.  G A R A N T I I K I R J A nr 22-006528-GF lisa nr 1 (edaspidi: Garantiikiri) Garant: SWEDBANK AS Asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn Registrikood: 10060701 Volitatud esindaja: Tuuli Paidre Garantii saajad: TARTUMAA TERVISEKESKUS Asukoht: Supelranna tn 19, Elva linn, Elva vald, 61505 Tartu maakond Registrikood: 11230772 Garantii tellija: OÜ ENERGIA JA EHITUS Asukoht: Kaseküla Tootmisbaas, Käärdi alevik, 61007 Tartumaa Registrikood: 11487593 1. Garant on teadlik, et Garantii tellija on 15.09.2020.a. sõlminud Garantii saajaga lepingu (Tartumaa Tervisekeskuse projekteerimis- ehitustööd) (edaspidi Leping) ja et Garantii tellija on vastavalt Lepingule kohustatud esitama Garantii saajale garantii tagamaks rahalise hüvitise maksmise juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. 2. Garant garanteerib Garantii saajale Garantii saaja esimesel nõudmisel kuni 32 178,00 EUR (kolmekümne kahe tuhande ühesaja seitsmekümne kaheksa euro) suuruse summa (edaspidi: Garantiisumma) tasumise Garantiikirjas toodud tingimustel. 3. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude (edaspidi Nõue), mis sisaldab Garantii saaja kinnitust Garantii tellija poolse Lepingust tuleneva garantiiaja kohustuse rikkumise kohta ning rikutud kohustuse kirjeldust. 4. Kirjaliku Nõude peab Garantii saaja esitama Garandi aadressile Swedbank AS, Trade Finance Services, Liivalaia 8, Tallinn 15040. Digitaalselt allkirjastatud Nõude peab Garantii saaja esitama Garandi e-posti aadressile [email protected]. 5. Garant kannab Garantiikirja alusel maksmisele kuuluva(d) summa(d) Garantii saaja Nõudes näidatud arvelduskontole 14 kalendripäeva jooksul Garantii saajalt Nõude kättesaamisest arvates. 6. Garantiikiri kehtib kuni 01.09.2025.a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Nõue olema Garandi poolt kätte saadud. 7. Kui Garant teeb Garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma automaatselt Garandi poolt väljamakstud summa võrra. ISO 14001-certified by SP 8. Garantiikiri lõpeb enne Garantiikirja punktis 6 näidatud kuupäeva, kui : a) Garant maksab Garantii saajale välja kogu Garantiisumma või Swedbank AS Liivalaia 8 Tel +372 631 0310 Registrikood 10060701 www.swedbank.ee 15040 Tallinn Fax +372 631 0410 b) Garantii saaja loobub Garantiikirjast tulenevatest õigustest, esitades Garandile sellekohase kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kinnituse Garantiikirja punktis 4 toodud aadressile. 9. Garantii saaja kohustub mitte andma oma Garantiikirjast tulenevaid õigusi üle kolmandatele isikutele ilma Garandi eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida ei olnud võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendab Harju Maakohus. 11. Käesolev Garantiikiri asendab ja jätkab Garandi poolt 01.02.2022.a. väljastatud garantiikirja nr. 22-006528-GF. Garantiikiri on allkirjastatud digitaalselt Swedbank AS Liivalaia 8 Tel +372 631 0310 Registrikood 10060701 www.swedbank.ee 15040 Tallinn Fax +372 631 0410  HANKELEPINGU LISA nr 9 Hankelepingu muutmise kokkulepe Kuupäev digiallkirjas Tartumaa Tervisekeskus OÜ, registrikoodiga, registrikood 11230772, aadress Supelranna tn 19, Elva linn, Tartu maakond, 61505, mida esindab juhatuse liige Peeter Laasik, (edaspidi nimetatud “Tellija”), ja teiselt poolt OÜ Energia ja Ehitus, registrikood 11487593, aadress Kaseküla tootmisbaas, Käärdi alevik, Elva vald, Tartumaa, 61007, mida esindab juhatuse liige Kaido Kurvits (edaspidi nimetatud “Töövõtja”) (edaspidi käesolevas lepingus nimetatud ka “Pool” või “Pooled”). arvestades alljärgnevaid asjaolusid: 1. Poolte vahel on 15.09.2020 sõlmitud töövõtuleping, mille esemeks on Tartumaa esmatasandi tervisekeskuse rajamise projekteerimis- ja ehitustööde töövõtt. 2. Hoone välitööde (platsid, haljastus- ja heakorratööd) teostamise aeg on lepingu ja selle lisa 8 järgi 15.12.2021. 3. Raieloa taotlus ja välitöödega alustamine oli planeeritud septembrikuusse 2021. Peale raieloa taotluse esitamist asus Elva vald läbi viima Supelranna ja Ujula vahelise teelõigu ehitamise hanget. Kuna sellest tulenevalt oli pooleli ka ehitusloa protsess valla poolt ehitataval teel, keeldus vald raieloa osas menetlust alustamast ka käesoleva töövõtu raames. Sellega seoses muutus tee asukoht võrreldes esialgse, ehitushanke ajal planeeritud asukohaga ning hõlmas ka ehitusobjekti kinnistule jäävaid puid, mistõttu ei väljastatud Töövõtjale tööde teostamiseks vajalikku raieluba enne kui 12.11.2021. Tegemist oli pooltele hanke ajal ettenägematu kolmanda osapoole tehtud muudatusega, mille tõttu ei saanud Töövõtja töödega planeeritud ajal alustada. 4. Eeltoodust tulenevalt on tööde lõpetamine edasi lükkunud umbes 1,5 kuud. leppisid kokku muuta lepingut kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lg 1 punktiga 4 alljärgnevalt: 1. Lepingu punkt 4.3.1: „peab juurdeehituse osa koos hoone välitöödega (platsid, haljastus- ja heakorratööd) ja antud osale taotletud kasutusloaga üle andma hiljemalt 31.01.2022;" 2. Ülejäänud osas jääb leping kehtima endises redaktsioonis. 3. Muudatus kehtib tagasiulatuvalt alates 15.12.2021. Tellija: Töövõtja: Tartumaa Tervisekeskus OÜ OÜ Energia ja Ehitus /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Laasik Kaido Kurvits   Saatja: Made Rästas <[email protected]> Saaja: Reelika Luhtaru Teema: FW: Energia ja Ehitus OÜ CARi hooldeperioodi pikendamine ID ##1093821## Begin forwarded message: From: Ivo Maspanov <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Re: Energia ja Ehitus OÜ CARi hooldeperioodi pikendamine ID ##1093821## Date: 2 November 2022 at 11:22:48 EET To: Kaido 1 <[email protected] <mailto:[email protected]> > Lihtsalt väike arutlus, sest see on minul 15 aasta jooksul esimene kord kui eeldatakse lepinguga võrdset summat garantiitööde ajal tekkinud kahjudele. See ka natuke tõlgendamise küsimus. Reeglina ei kindlustata garantiitööde ajal tekkinud kahjusi lepingu summale. See tekitab ehitajale ebamõistliku kindlustuskulu kui selline kaitse on üldse võimalik hankida. CAR kindlustus ehitusperioodi ajaks peab olema võrdne lepingu summaga, sest siis ongi reaalne oht, et objekt võib veel hävida täies ulatuses, aga sellise sündmuse aset leidmine peale objekti üleandmist garantiitööde ajal on meie hinnangul suhteliselt võimatu. Selle tõttu pannaksegi paika hüvitispiir kuna kahju ilmselt ikkagi piirdub mingi osaga. Muidugi võib spekuleerida, et äkki põletate kogu hoone maha, aga kuna tegu on juurdeehitusega, siis lepingulisest tööde mahust nagunii ei piisaks kogu hoone taastamiseks. Ma ei tea kas see jutt kuidagi aitab sind või ei, aga ehk peaks proovima. Teine argument: mina loen välja, et kuni punkt 10.1 ongi summaarne eeldus väga selgelt esile toodud ehk ja see nõue on täidetud ja selles osas vaidlus puudub. 10.. "Ehitaja kohustub enne ehitustööde alustamist esitama Tellijale vähemalt käesoleva lepinguga võrdses summas ehitise koguriskikindlustuse (CAR) poliisi: 10.1.1. kindlustatud peab olema Lepinguobjektiks oleva ja kindlustuskohas asuva vara igasugune ettenägematu või ootamatu hävimine, kahjustumine või kaotsiminek; 10.1.2. kindlustatud isikuks peab olema Tellija; Aga siit edasi ei ole konkreetset summaarset eeldust lepingus toodud ja siis määrataksegi üks hüvitispiir milleks antud juhul on saanud 100 000€. 10.1.3. muuhulgas peab kindlustus hõlmama: 10.1.3.1. laiendatud garantiid. Ehituse koguriskikindlustus peab laienema Lepinguobjektile tekkinud kahjule või kahjustusele, mille on põhjustanud Töövõtja viies läbi Lepinguga määratletud kohustusi garantiiperioodil. Samuti peab Ehituse koguriskikindlustus laienema Lepinguobjektile tekkinud kahjule või kahjustusele, mis ilmnevad lepingus sätestatud garantiiperioodil ja tingimusel, et kindlustusjuhtumid olid põhjustatud ehitusplatsil ehitusperioodil ehitustööde läbiviimisel aset leidnud vigadest/eksimustest enne kahjustatud ehitustarindi või selle osa vastuvõtmist Tellija poolt (laiendatud garantiiaja kindlustuskaitse); 10.1.3.2. vastutuskindlustust, mille objektiks on lisaks kindlustatu seadusejärgne tsiviilvastutus seoses otsese varalise kahju või isikukahju tekitamisega kolmandatele isikutele, kui kahju on põhjustatud garantiiperioodil ilmnenud ehitusvigadest või teostatud hooldetöödest; 10.1.3.3. ristvastutus. Ehitustegevuse vastutuskindlustus peab sisaldama eriklauslit, millega kindlustatakse alltöövõtjate omavahelised ning alltöövõtjate, peatöövõtja ja Tellija omavahelised nõuded. Aga kui sa ei taha nendega vaielda, siis anna teada ja panen Gjensidigesse uue kirja teele. Eks anna märku. Lugupidamisega Ivo Maspanov Partnersuhete juht Mobiil: +372 58 999 320 • E-post: [email protected] <mailto:[email protected]> Kindlustusest Kindlustusmaakler OÜ Suur-Patarei 2, 10415 TALLINN ADB Gjensidige Eesti filiaal, registrikood 11193232 Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn Telefon (+372) 611 6112 Ehitustööde koguriskikindlustuse poliis Policy of All Risks Insurance for Construction Works Poliisi number GJEEE 1133096 Policy number Kindlustusvõtja Policyholder ENERGIA JA EHITUS OÜ, registrikood 11487593, aadress MEISTRI 22, 61007, TALLINN, EESTI Kindlustusperiood Insurance period 14.10.2020 00:00 - 31.12.2021 23:59 Soodustatud isik(ud) Nimi Registrikood/isikukood Beneficiary(ies) TARTUMAA TERVISEKESKUS OÜ 11230772 Kindlustuskoht Place of insurance Supelranna tn.19//21//23, Elva linn, Tartumaa Ehitustööde kirjeldus Description of construction works Tartumaa Tervisekeskuse juurdeehitus, Elva linnas Supelranna tn 19//21//23, vastavalt töövõtulepingule. Kindlustuskaitse liik Varakindlustus Type of coverage Kindlustatud ese Kindlustussumma Omavastutus Insured item Sum insured Deductible Ehitatav või renoveeritav hoone või rajatis 1000000 € 600 € Tellija olemasolev hoone või Kindlustusvõtjale kuuluv, 100000 € 600 € hallata, hoole või järelvalve all olev hoone Kahjujärgsete koristuskulude hüvitamine 10000 € 600 € Kindlustussumma kokku 1110000 € Kindlustuskaitse liik Vastutuskindlustus Type of coverage Kindlustussumma ühe juhtumi kohta 100000 € Kindlustussumma kogu kindlustusperioodi kohta 100000 € Omavastutus 600 € Lehekülg 1 /3 Page 1 /3  Ehitustööde koguriskikindlustuse poliis Policy of All Risks Insurance for Construction Works Poliisi number GJEEE 1133096 Policy number Eritingimused 1) Kindlustussumma ei sisalda käibemaksu. Special conditions 2) Paigaldamata ehitusmaterjalide vargus kehtib tingimusel, et töömaa on töövälisel ajal valvatud – väljundiga elektrooniline valvesignalisatsioonisüsteem või füüsiline valve (valvuriga valvealase lepingu olemasolu kindlustusvõtja vara valvamisel). 3) Kindlustuslepingule kohaldatakse ristvastutuse lisakaitset vastavalt CAR101-2017 tingimuste punktile 3.1. 4) Kindlustuslepingule kohaldatakse olemasoleva ehitise lisakaitset vastavalt CAR101-2017 tingimuste punktile 3.12., hüvitispiiriga 100 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta ja 100 000 eurot kindlustusperioodi kohta, eriomavastutusega 600 eurot kindlustusjuhtumi kohta. 5) Gjensidige hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimisega seotud koristus-, lammutus- ja prahiveokulu, hüvitispiiriga 10 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta ja 10 000 eurot kindlustusperioodi kohta, eriomavastutusega 600 eurot kindlustusjuhtumi kohta. 6) Kindlustuslepingule kohaldatakse hooldusperioodi vastutuskindlustuse põhikaitset vastavalt CAR101-2017 tingimuste punktile 3.4., hüvitispiiriga 100 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta ja 100 000 eurot hooldusperioodi kohta, eriomavastutusega 600 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Hooldusperioodi kestvus 01.01.2022 -.31.12.2023. 7) Kindlustuslepingule kohaldatakse hooldusperioodi varakindlustuse laiendatud kaitset vastavalt CAR101-2017 tingimuste punktile 3.3. Hooldusperioodi kestvus 01.01.2022 - 31.12.2023. 8) Objekt on aiaga piiratud, elektrooniline valve väljundiga G4S. Kindlustusmakse kindlustusperioodi kohta kokku: Premium for the whole insurance period: 1 195,00 € Maksegraafik Payment schedule 1 195,00 € 14.10.2020 Kindlustustingimused ja kahju hüvitamine Insurance terms & conditions and claim handling Kindlustustingimused Gjensidige kindlustuse Üldtingimused Ü101-2018; Ehitustööde koguriskikindlustuse tingimused CAR101-2017. Insurance terms and conditions Tingimustega on võimalik tutvuda: www.gjensidige.ee. Kindlustuslepingule kohalduv õigus Law applicable to insurance contract Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kindlustuslepingu ja kindlustuskaitse Käesolev poliis on kindlustuslepingu sõlmimise kinnituseks. Kindlustuskaitse algab poliisil märgitud kindlustusperioodi kehtivus Validity of insurance contract and alguskuupäeval ja -kellaajal. Kindlustusleping ning kindlustuskaitse lõpevad kindlustusperioodi lõppkuupäeval ja coverage –kellaajal. Kindlustusmakse tuleb tasuda poliisil märgitud tähtpäevaks pangaülekandega. Kui kindlustusmakse ei ole õigeaegselt tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb Gjensidige oma täitmise kohustusest. Kui kindlustusvõtja ei ole Kindlustusmaksete tasumine ja tasunud esimest kindlustusmakset 14 päeva jooksul alates poliisil märgitud maksetähtpäevast ja kui Gjensidige ei ole tasumata jätmise tagajärjed Payment insurance premium and andnud kindlustusvõtjale selle aja jooksul makse tasumiseks uut tähtpäeva, siis eeldatakse, et Gjensidige on lepingust consequences of non-payment taganenud. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, annab Gjensidige kindlustusmakse tasumiseks vähemalt 31-päevase täiendava tähtaja. Kui kindlustusmakse ei laeku ka täiendavaks tähtpäevaks, loeb Gjensidige kindlustuslepingu ülesöelduks. Kindlustusriski suurenemisest Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata teatama Gjensidigele muudatustest kindlustusriski mõjutavates ning muudes teatamine Notification of increase of insurance risk olulistes asjaoludes (sh muudatused võrreldes kindlustuslepingus märgituga). Kahjujuhtumist teatamine Kahjujuhtumist tuleb Gjensidiget teavitada viivitamata. Kahjujuhtumist teatamine Gjensidige veebilehel Notification of insured event www.gjensidige.ee, e-posti aadressil [email protected] või telefoninumbril +372 611 6112 Kindlustuslepingu pooltel on õigus kindlustusleping ennetähtaegselt lõpetada kindlustustingimustes ja/või Kindlustuslepingu lõpetamine Termination of insurance contract võlaõigusseaduses ettenähtud alustel ja korras. Lepingu lõpetamiseks tuleb esitada avaldus e-posti aadressile [email protected] või Gjensidige kontoris Sõpruse pst 145, Tallinn. Ärakirjad kindlustuslepingu dokumentidest Gjensidige väljastab kindlustusvõtja nõudmisel ärakirja kindlustusvõtja poolt lepingu suhtes kirjalikku taasesitamist Copies of insurance contractual võimaldavas vormis tehtud tahteavaldusest. documents Kindlustuslepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada poolte kokkuleppel. Kaebus tuleb esitada Gjensidige e- posti aadressile [email protected] või Gjensidige kontoris Sõpruse pst 145, Tallinn. Kui vaidluse lahendamine Kaebuste lahendamine Handling of complaints kokkuleppel ebaõnnestub, on kindlustuslepingust tulenevat vaidlust võimalik lahendada kindlustuse lepitusorganis. Täpsem teave Eesti Kindlustusseltside Liidu veebilehel www.eksl.ee või telefonil 667 1800. Kindlustuslepingust tulenevad vaidlused, mille suhtes ei jõuta kokkuleppele, lahendatakse Harju Maakohtus. Lehekülg 2 /3 Page 2 /3  Ehitustööde koguriskikindlustuse poliis Policy of All Risks Insurance for Construction Works Poliisi number GJEEE 1133096 Policy number Kindlustusjärelvalve ADB Gjensidige Eesti filiaali üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon, Sakala 4, Tallinn 15030, www.fi.ee. Insurance Supervisory Body Kindlustusvõtjal on õigus esitada kaebus Gjensidige tegevuse kohta ka Finantsinspektsioonile. ADB Gjensidige Eesti filiaal Poliisi väljastaja Poliisi väljastamise kuupäev ADB Gjensidige Estonian Branch Issuer of policy Date of issue Denis Nikolajev KINDLUSTUSEST KINDLUSTUSMAAKLER OÜ 06.10.2020 00:00 Müügidivisjoni juhataja Telefon: +3726865005____ E-post aadress: [email protected] Teave isikuandmete töötlemise kohta: - Ma mõistan, et Gjensidige peab töötlema minu isikuandmeid selleks, et sõlmida ning täita kindlustuslepingut; - Mind on teavitatud, et Gjensidige töötleb minu tervisega seotud isikuandmeid minu nõusoleku alusel või minu esitatud kahjuteate alusel ulatuses, milles see on vajalik kindlustuslepingu sõlmimiseks ja täitmiseks; - Ma mõistan, et Gjensidigel on õigus esitada ja/või edastada minu isikuandmeid avalik-õiguslikele täitevasutustele, pankadele, riiklikele registritele, tervishoiuasutustele, Gjensidige Forsikring ASA kontserni liikmetele, teistele kindlustusandjatele, kindlustusmaakleritele, kahjukäsitluspartneritele, IT- teenuste, arhiiviteenuste , turu-uuringu teenuste , vara hindamise teenuse ja kõnekeskuse teenuse osutajatele, ning muudele kolmandatele isikutele, kui see on Gjensidigele vajalik kindlustusteenuse osutamiseks. Gjensidigel on sealjuures õigus edastada minu isikuandmed võlahaldusega tegelevale isikule, kui see on vajalik kindlustusvõtjalt võla sissenõudmiseks; - Ma mõistan, et mul on õigus oma isikuandmetele, mida Gjensidige töötleb, ligi pääseda ning saada teada, kuidas andmeid töödeldakse ja nõuda ebatäieliku, väära või ebatäpse teabe parandamist. Samuti on õigus nõuda, et minu isikuandmed kustutatakse või piiratakse andmete töötlemist ning nõuda isikuandmete edastamist, või esitada kaebus järelevalveasutusele; - Ma olen teadlik, et täpne teave isikuandmete töötlemise põhimõtete kohta on kättesaadav kindlustusandja veebilehel: https://www.gjensidige.ee/privaatsuspoliitika. Gjensidige andmekaitsespetsialisti e-posti aadress: [email protected]. Teave otseturunduse kohta (kohaldub vaid füüsilistele isikutele): Ma mõistan, et minu isikuandmeid töödeldakse otseturunduslikel eesmärkidel vaid juhul, kui olen andnud vastava nõusoleku (elektroonilisel teel, vestluse käigus Gjensidige töötajaga või paberkandjal). Vastav nõusolek kehtib 24 kuud nõusoleku andmisest või viimase minu ja Gjensidige vahelise kindlustuslepingu lõppemisest (kumb iganes on hilisem). Kui ma olen oma nõusoleku andnud korduvalt, kehtib neist viimasena antu. Mind on teavitatud, et mul on õigus oma otseturundusega seotud valikud üle vaadata, neid muuta või nendest loobuda igal ajal e-posti teel [email protected] või helistades numbril +3726116112. Lehekülg 3 /3 Page 3 /3